Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 5 7189992 7174133 2026-07-09T20:38:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 5 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189992 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; linna kohta Hispaanias vaata artiklit [[Andorra (Hispaania)]]}} {{Riik | riiginimi = Andorra Vürstiriik | omastav = Andorra | nimi1_keel = katalaani | nimi1 = Principat d'Andorra | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Andorra.svg | vapi_laius = 120px | asendikaart = Andorra in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[katalaani keel]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Andorra la Vella]] | riigipea_ametinimi2 = | riigipea_nimi2 = | riigipea_ametinimi = kaasvürstid | riigipea_nimi = [[Emmanuel Macron]]<br />[[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Xavier Espot Zamora]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[1278]] | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +1 | hümn = [[El Gran Carlemany]] | usund = | tippdomeen = [[.ad]] | telefonikood = 376 | riigikord = | SKT = 3,897 miljardit [[USA dollar|$]] (2024. aasta hinnang) | SKT_elaniku_kohta = 44 800 $ (2024. aasta hinnang) | rok-i_kood = AND | märkused = }} [[Pilt:Andorra_nasa_world_wind.png|pisi|NASA satelliidipilt]] [[Pilt:Andorra_la_Vella_-_footpath.jpg|pisi|[[Andorra la Vella]]]] '''Andorra''', ametlikult '''Andorra Vürstiriik''', on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[suveräänne riik|suveräänne]] [[kääbusriik]] [[Lääne-Euroopa]]s [[Püreneed|Pürenee mägede]] idaosas. Pealinn on [[Andorra la Vella]]. Riiki piirab lõunast [[Hispaania]] ([[Kataloonia]] autonoomne piirkond) ning põhjast [[Prantsusmaa]] ([[Pyrénées-Orientalesi departemang|Pyrénées-Orientalesi]] ja [[Ariège'i departemang]]). Andorra asub [[Püreneed]]es ja riigi pinnamood koosneb peamiselt mägedest. Riigi keskmine kõrgus on Euroopa suurim (1996 m). Pealinn [[Andorra la Vella]] on Euroopa kõrgeim pealinn (1023 m üle merepinna<ref>[https://www.fallingrain.com/world/AN/07/Andorra_la_Vella.html Andorra la Vella, Andorra Page], fallingrain.com</ref>). Mägise pinnamoe tõttu on Andorra traditsiooniline nimi '''Andorra Orud''' ([[katalaani keel]]es ''les Valls d'Andorra''). Orud kuuluvad põhiliselt [[Segre jõgi|Segre]] [[lisajõgi|lisajõe]] [[Valira jõgi|Valira]] [[valgla]]sse, osa kuulub [[Garonne]]'i suubuva [[Ariège]]'i jõe [[ülemjooks]]u valglasse. Riigi [[pindala]] on 468 km².<ref>Alain Degage. ''L'Andorre'', Paris: PUF 1998, lk 3.</ref> Andorra on üks maailma väiksemaid riike. Ta on kuuest [[Euroopa kääbusriigid|Euroopa kääbusriigist]] pindalalt suurim. Elanike arv on üle 87 000.{{millal}} Andorralased on põhiliselt [[katoliiklus|katoliiklased]]. Ainus [[ametikeel]] on [[katalaani keel]]<ref>[https://web.archive.org/web/20120903022605/http://www.consellgeneral.ad/micg/webconsell.nsf/0/172D2F36A117355EC1256BD60048B6D1 La Constitució del Principat d'Andorra], artikkel 1, lõige 1.</ref>. Kõneldakse ka [[hispaania keel|hispaania]], [[portugali keel|portugali]] ja [[prantsuse keel]]t.<ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20220706110207/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/andorra/ The World Factbook], cia.gov.</ref> Suur osa elanikest on [[katalaanid]]. 2009. aasta seisuga oli Andorra elanikel maailma kõrgeim [[keskmine eluiga]] – 82 aastat sündimise hetkel.<ref>Pat Thompson. [https://web.archive.org/web/20090609044803/http://www.cnn.com/2009/HEALTH/04/23/andorra.life.expectancy/index.html Why Andorrans live longer than everyone else]cnn.com, 23.4.2009.</ref> 2024. aasta seisuga oli Andorra 87&nbsp;097 elaniku seas Andorra kodakondsusega elanikke 39&nbsp;470. Andorra on parlamentaarne demokraatia. [[Täidesaatev võim|Täidesaatvat võimu]] teostavad [[Andorra kaasvürst|kaks kaasvürsti]], kelleks on piiskopliku kaasvürstina [[Urgelli piiskop]] [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] ja ilmaliku kaasvürstina [[Prantsusmaa president]], kes määravad riiki oma esindajad. Andorra sai iseseisvaks [[788]]. aastal [[Karl Suur]]e ajal.<ref>[https://www.andorramania.com/histoire-de-l-andorre.php Brève histoire de la Principauté d'Andorre], andorramania.com.</ref> Andorra Vürstiriik praegusel kujul rajati [[8. september|8. septembril]] [[1278]]. Riigikord põhineb 1278. ja 1288. aasta ''[[paréage]]''{{'}}il.<ref>Pierre-Alexis Blevin. ''Les micro-États européens, étude historique, juridique et fiscale, (Andorre, Liechtenstein, Monaco, Saint-Marin, Vatican)'', Éditions L'Harmattan 2016, lk 89.</ref> Andorra oli pikka aega kõrvaline ja isoleeritud [[vürstiriik]], kuid 20. sajandil on see rahvusvahelistunud. Andorrast on saanud moodne riik, mis on rajanud palju rahvuslikke ühiskondlikke ja kultuuriinstitutsioone. Andorrat peetakse [[talisport|talispordi]]paradiisiks. Aastal 1993 sõlmiti leping Hispaania ja Prantsusmaaga, millega Andorrast sai [[suveräänne riik]], rahvusvahelise kogukonna täieõiguslik liige. Andorra on vastu võetud muu hulgas [[ÜRO]]sse (28. juulil 1993<ref>[https://archive.wikiwix.com/cache/index2.php?url=http%3A%2F%2Fwww.un.org%2Fen%2Fmembers%2F#federation=archive.wikiwix.com&tab=url États membres de l'Organisation des Nations Unies], un.org</ref>) ja [[Euroopa Nõukogu]]sse ning võtnud ametlikult kasutusele [[euro]], kuigi ta ei kuulu [[Euroopa Liit]]u. Andorra institutsioonid põhinevad [[Katalaani õigus]]el. Andorral puudub kaitsevägi. Riigi sõjalise kaitse eest vastutavad Hispaania ja Prantsusmaa. Andorras tegutseb politseiüksus. Varasem vaene ja isoleeritud maa on alates 1950. aastatest majanduslikult tõusuteel. Majanduse kese on nihkunud põllumajanduselt [[turism]]ile ja [[pangandus]]ele. Tähtsad majandusharud on ka kaubandus ja kinnisvaraarendus. Heaolu ja rahvaarv on kasvanud, tööjõudu on sisse rännanud. Andorra heaolu tuleb suuresti turismist. 2018. aasta andmetel käis Andorras hinnanguliselt 10,2 miljonit turisti. Heaolule on kaasa aidanud ka [[maksuparadiis]]i staatus. Sisserännet on stimuleerinud turismi areng ja püüded meelitada riiki uusi ettevõtteid ning parandada majanduse konkurentsivõimet, innovatsiooni ja jätkusuutlikkust<ref>[https://web.archive.org/web/20200723075353/https://www.actua.ad/qu%C3%A8-%C3%A9s-actua Què és Actua?], 2016.</ref>. Hispaania ja Prantsusmaa kaudu on Andorral ligipääs Euroopa siseturule. Andorra tähtsamad kaubanduspartnerid on Hispaania ja Prantsusmaa. Väliskaubanduse defitsiit on suur, sest peaaegu kõik tarbekaubad tuleb välismaalt tuua. Andorrat peeti varem maksuparadiisiks.<ref>[https://web.archive.org/web/20100405141552/http://www.meh.es/Documentacion/Publico/NormativaDoctrina/Tributaria/Impuesto%20sobre%20la%20Renta%20de%20no%20Residentes/RD%201080.91.pdf Real Decreto 1080/1991, de 5 de julio, por el que se determinan los paises a que se refieren los articulos 2n. de la Ley 17/1991 de medidas fiscales urgentes].</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110722022406/http://www.eleconomista.es/mercados-cotizaciones/noticias/816218/10/08/La-OCDE-revisara-la-lista-de-paraisos-fiscales-para-2009.html La OCDE revisará la lista de paraísos fiscales para 2009], eleconomista.es</ref> Rahvusvaheline võitlus maksuparadiisidega on nõudeid pangandus- ja finantssektorile karmistanud, nii et enam ta seda ei ole ning ta ei ole enam koostööst [[OECD]]-ga keelduvate riikide hallis nimekirjas.<ref>[https://web.archive.org/web/20111213054234/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&view=item&id=2463 L’OCDE anuncia que examinarà l’aplicació pràctica dels convenis], diariandorra.ad, 24.2.2010.</ref> Andorra [[maksusüsteem]] on konkurentsivõimeline. Aastal 2017 oli Andorra atraktiivsuse poolest investoritele maailmas teisel kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20200723083852/https://www.actua.ad/en/invest-in-andorra WHY INVEST IN ANDORRA?], actua.ad.</ref> ==Nimi== [[Pilt:Andorra kaart.png|pisi|Kaart]] Nime "Andorra" päritolu on teadmata, kuigi on pakutud mitu etümoloogiat. [[Vana-Kreeka]] ajaloolane [[Polybios]] (''Maailma ajalugu'' III, 35, 1) rääkis [[andosiinid]]est (Ἀνδοσίνοι), Rooma-eelsest [[ibeerid]]e hõimust, kes elas ajalooliselt Andorra orgudes ning kohtus [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] ajal [[Kartaago]] vägedega, kui need ületasid [[Püreneed]]. Hõimu nimi võib olla tuletatud [[baski keel|baski]] sõnast ''handia'', mis tähendab suurt või hiiglaslikku.<ref name="Diccionari" /> Andorra [[kohanimi|kohanimedest]] on leitud baski keele jälgi. Teise teooria järgi võib nimi Andorra olla pärit vanast sõnast ''Anorra'', mis sisaldab baski sõna ''ur'' ('vesi').<ref>José María Font Rius. ''Estudis sobre els drets i institucions locals en la Catalunya medieval'', Edicions Universitat Barcelona 1985, ISBN 978-8475281742, lk 743.</ref> Ühe teooria järgi on Andorra nimi tulnud araabia sõnast الدَّارَة (''ad-dārah''; ''ad-'' on [[määrav artikkel]]', mis tähendab (näiteks mägedega) ümbritsetud ala, laia orgu või tihedalt metsastatud maa-ala.<ref>[https://www.almaany.com/ar/dict/ar-ar/%D8%AF%D8%A7%D8%B1%D8%A9/ تعريف و معنى دارة في معجم المعاني الجامع - معجم عربي عربي], almaany.com.</ref> Kui [[araablased]] ja [[maurid]] olid [[Pürenee poolsaar]]e vallutanud, olid Kõrg-Püreneede orud kaetud suure metsaalaga. Moslemid ei ole seda piirkonda kunagi valitsenud, sest selle asend ei võimaldanud seda.<ref>L. L. Gaston. ''Andorra, the Hidden Republic: Its Origin and Institutions, and the Record of a Journey Thither'', McBridge, Nast & Co: New York 1912, lk 9.</ref> Teise teooria järgi tuleb Andorra nimi navarra-aragoni sõnast ''andurrial'' ('metsaga kaetud maa' või 'võsastik').<ref>[http://www.etymonline.com/index.php?term=Andorra Online Etymology Dictionary], etymonline.com.</ref> [[Francisco Martínez Marina]] järgi tulevad nii ''Andorra'' kui ka ''andurrial'' samast araabia sõnast.<ref> [[Francisco Martínez Marina]]]. ''Ensayo histórico-crítico sobre el origen y progresos de las lenguas: señaladamente del romance castellano'', Madrid 1820, kataloogi lk 32.</ref> [[Rahvaetümoloogia]] järgi pani [[Karl Suur]] piirkonnale nimeks [[Piibel|Piiblis]] mainitud [[Eendor]]i oru järgi, kus alistati [[midjanlased]]. Selle nime andis hiljem tema poeg ja järeltulija [[Ludwig Vaga]] võidu järel mauride üle "põrgu metsikuid orgudele".<ref>Paul Freedman. ''Images of the Medieval Peasant'', Stanford University Press 1999, 978-0804733731, lk 189. [https://archive.org/details/imagesofmedieval0000free Veebis.]</ref> '''Andorra Orud''' (''les Valls d'Andorra'') on Andorra ajalooline nimi. == Ajalugu == [[Pilt:Andorra-coa-old.jpg|pisi|[[Andorra vapp]] [[Andorra parlamendihoone]]l]] {{Vaata|Andorra ajalugu}} [[Pilt:Charlemagne.jpg|pisi|Karl Suure kuju [[Frankfurt|Frankfurdi]] ajaloomuuseumis]] Legendi järgi asutas Andorra keiser [[Karl Suur]], kui umbes 5000 andorralast [[Marc Almugàver]]i juhtimisel aitasid [[Puymorensi kuru]]s (Pimorentis) ja Campcardósis paiknevatel keisri vägedel araablaste vastu võidelda. Tänuks Andorra elanike osutatud abi eest võttis Karl Suur Andorra oma kaitse alla ja kuulutas selle [[805]]. aastal suveräänseks rahvaks.<ref name="pta_bh">[https://web.archive.org/web/20110912030510/http://www.andorra.ad/ca-ES/Andorra/Pagines/historia.aspx Breu història], andorra.ad,</ref> Vürstiriigi arhiivis säilitatakse Karl Suure antud asutamisürikut, mida küll kõik ajaloolased ehtsaks ei pea, sest see on kirjutatud palju hiljem.<ref name="pc_bha">[https://web.archive.org/web/20090925141234/http://www.patrimonicultural.ad/index.php?option=com_content&task=view&id=35&Itemid=51 Breu història d'Andorra], patrimonicultural.ad.</ref> ===Esiaeg=== {{vaata|Andorra esiaeg}} [[Pilt:Andorralavella03.jpg|pisi|[[Casa de la Vall]] [[Andorra la Vella]]s (algsel kujul rajatud 1580) oli [[Andorra Peanõukogu]] kogunemiskoht kuni uue [[Andorra parlamendihoone]] kasutuselevõtuni 2011]] Andorra ala asustamist on aeglustanud pikad ja lumised talved. Esimesed inimesed olidki tõenäoliselt nomaadid.<ref name="Augustin-21-24">Augustin 2009: lk 21–24.</ref> Vanimad teadaolevad tõendid inimasustusest Andorra alalt on umbes 12 500 aasta vanused luukillud. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilistel väljakaevamistel]] [[La Margineda]]s ([[Balma de la Margineda]]) leiti leide, mis on dateeritud [[epipaleoliitikum]]i (umbes 11 000 eKr)<ref>[https://web.archive.org/web/20151008042813/http://www.santjulia.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=500:zona-3-vall-del-gran-valira&catid=98:toponimia&Itemid=234&lang=en Zona 3: Val del Gran Valira], Comú de Sant Julià de Lòria.</ref><ref name="Vilawebhist"/> [[Keskmine neoliitikum|Keskmisest neoliitikumist]] on leitud Feixa del Moro matused [[Juberri]]s. 5. juunil 2001 leiti [[Ordino vald|Ordino vallast]] [[kiltkivi]]st valmistatud [[sarkofaag]], mis sisaldas vallas Andorras seni vanimaid teadaolevaid inimjäänuseid koos käevõrude ja [[keraamika|keraamiliste]] nõudega, milles oli toitu. <ref name="Vilawebhist">[http://www.vilaweb.cat/noticia/450785/20020109/noticia.html L'anàlisi confirma que les restes d'Ordino són de l'andorrà més antic conegut fins ara], [[VilaWeb]], 9.1.2001.</ref><ref name="mania">[http://www.andorramania.com/histoire_fra.htm www.andorramania.com - Histoire de l'Andorre].</ref> [[Pronksiaeg|Pronksi-]] ja [[rauaaeg|rauaaja]] vahetuse ajast pärinevad El Cedre leiud [[Santa Coloma]]s (2000 eKr – 1000 eK).<ref name="Diccionari">''Diccionari d'Història de Catalunya'', 62. trükk, Barcelona 1998, ISBN 84-297-3521-6, lk 42.</ref> ===Protoajalugu=== {{vaata|Andorra antiikaeg}} Andorra ajaloost kuni esimeste säilinud kirjalike allikateni 9. sajandist on päris vähe teada.<ref name="Cavero">Pere Cavero. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106366/160673 A Historical Outline]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 11–13.</ref> Arheoloogilised leiud annavad tunnistust Rooma-eelsest tõenäoliselt [[baski keel]]e taolist keelt kõnelenud tsivilisatsioonist, mille jälgi on selgelt näha Andorra kohanimedes,<ref name="histo1">[http://www.enciclopedia.cat/fitxa_v2.jsp?NDCHEC=0003864 Andorra. Història. La formació d'Andorra], L'Enciclopèdia Catalana.</ref> mis võiks olla samastatav [[andosiinid]]e rahvaga. Vaieldamatu on see, et L'Orali leiukohast [[Encampi vald|Encampi vallast]] on leitud [[ibeerid|ibeeri]] kultuuri jälgi.<ref name="Diccionari"/> Andosiine mainis esimest korda kirjalikult [[Vana-Kreeka]] ajaloolane [[Polybios]] kirjelduses selle kohta, kuidas [[Hannibal]] ületas Püreneed.<ref name="Diccionari"/> Tänapäeva historiograafia tõlgendab andosiine kogukonnana, mis oli koondunud mõne Andorra orgudes asunud küla ümber ja mis tõenäoliselt kuulus tõenäoliselt [[Segre]] jõe ülemjooksu oru [[tserretaanid]]e hulka.<ref name="pc_bha"/> Andosiinid olid [[ibeerid]]e hõim, kes olid nähtavasti Andorra esimesed püsielanikud.<ref name="Augustin-21-24" /> On teada, et vanaaja andorralased rajasid kaubandussuhted [[Strata Ceretana]] kaudu de [[Alt Urgell]]ist [[Cerdanya]]ni.<ref name="raco_re">Maria Àngels Ruf. [https://www.raco.cat/index.php/AnnalsGironins/article/view/54259/63750 El Roc d'Enclar (Andorra)].</ref> [[Sant Vicenç d'Enclar]]is, mis on küll keskaegne leiukoht, on leitud ka Rooma-aegseid münte ja tööriistu.<ref name="Diccionari"/> Andorra ala oli [[Rooma riik|Rooma riigi]] koosseisus, kuid Rooma ei olnud sellest kõrvalisest piirkonnast eriti huvitatud. Sellest ajast on piirkonnas säilinud mõned [[ehitismälestis]]ed. ===Keskaeg=== {{vaata|Andorra keskaeg}} [[5. sajand]]il hõivasid [[läänegoodid]] [[Gallia]] lõunaosa ja osa [[Hispaania]] alast.<ref name="histo1"/> Sellel segasel ajajärgul jäi Andorra kauguse ja eraldatuse tõttu alati [[Toledo kuningriik|Toledo kuningriigist]] kõrvale, kuid ta kuulus juba [[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonna]] alla.<ref name="Diccionari"/> 8. sajandil vallutasid islamiusulised [[maurid]] [[Pürenee poolsaar]]e ning tungisid üle [[Püreneed]]e [[Frangi riik]]i ründama. Aastal 732 lõi [[Karl Martell]] nad [[Poitiers' lahing (732)|Poitiers' lahing]]us tagasi, peatades nende laienemise põhja poole, kuid nad jäid Püreneedesse edasi. Kuni aastani [[785]] kuulusid Andorra orud kaudselt [[saratseenid]]e mõju alla.<ref name="Augustin-21-24" /><ref name="Diccionari"/> Pärimuse järgi andis Karl Suur [[788]] Andorra elanikele privileegi autasuna võitluse eest mauride vastu<ref name="Augustin-21-24" /> ja harta, millega paigutas piirkonda 5000-liikmelise frangi sõdurite üksuse. Hilisema araablaste pealetungi ajal hõivasid Andorra ala [[frangid]] ja piirkond sai [[817]]. aastal [[Frangi riik|Frangi riigi]] osaks, kuuludes [[Hispaania mark]]i.<ref>Fernando de los Ríos. ''Vida e instituciones de Andorra'', Anthropos Editorial 1997, ISBN 847658511X, lk 216.</ref> Aastaga [[839]] dateeritud ürikus mainitakse 6 Andorra kihelkonda.{{lisa viide}} See on Andorra Orgude kirjalik esmamainimine. Seal kinnitati Andorra kuulumist [[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonnale]].<ref name="Augustin-21-24" /> Aastal [[843]] andis [[Charles II Paljaspea]] Andorra Orud [[Urgelli krahv]]ile [[Sunifred I]]-ile,<ref name="Augustin-21-24" /> nii et need said [[Urgelli krahvkond|Urgelli krahvkonna]] osaks.<ref>Juan M. Sánchez de la Campa. ''El valle de Andorra: examen crítico del origen, naturaleza y circunstancias de los privilegios que disfrutan los andorranos y de los perjuicios que irrogan al tesoro, a la agricultura, al comercio y a la industria nacional'', J. Sol 1851, lk 15.</ref> Aastal [[988]] vahetas [[Urgelli krahv]] [[Borrell II]] Urgelli piiskopkonnale Andorra alad, saades piiskopilt vastu Cerdanya.{{lisa viide}} Sellest ajast peale on Urgelli piiskopkond, mille piiskopi residents on [[Seu d'Urgell]]is, olnud Andorra valdaja. Urgelli krahvide poliitiline võim Andorra üle siiski säilis 1007. aastani, mil [[Ermengol I]] loovutas poole Andorrast [[Urgelli piiskop]]pidele.<ref name="Augustin-21-24" /> Enne 1095. aastat oli Andorra sõjalise kaitseta ning Urgelli piiskop, kes teadis, et Urgelli krahv soovib orud tagasi võtta, palus Caboet' isandalt toetust ja kaitset. Aastal [[1095]] allkirjastasid [[Caboet' isand]] [[Arnau]] ja Urgelli piiskop vande all deklaratsiooni, millega nad said Andorra üle ühise suveräänsuse. Piiskop loovutas kirikliku võimu sõjalise kaitse eest poliitilise, sõjaväelise ja kohtuvõimu.<ref>Kaasvürst Francès. [https://web.archive.org/web/20131203015403/http://www.coprince-fr.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=2&lang=ca Elements de la història del Principat d'Andorra].</ref> Urgelli krahv [[Ermengol VI]] loovutas 1133 kõik oma valdused ja õigused Andorra üle Urgelli piiskoppidele.<ref name="Augustin-21-24" /><ref name="Diccionari"/> Asi oli selles, et Urgelli krahvkond oli laienenud lõuna poole, kus oli palju viljakat maad, ja Andorra mägised alad ei pakkunud krahvile enam huvi.<ref name="Diccionari"/> Isanda tütar [[Arnalda]] abiellus 1185 [[Castellbò vikont|Castellbò vikondiga]] ning neist sai Castellbò ja Cerdanya vikondipaar. Arnalda tütar [[Ermessenda]] abiellus aastaid hiljem [[Foix' krahv]]i [[Roger Bernard II]]-ga. Neist sai Foix' krahvipaar ja Castellbò ning Cerdanya vikondipaar ja Andorra kaasvürstipaar (koos Urgelli piiskopiga).{{lisa viide}} 1208. aastal kinnitati Caboet' isandate õigused Foix' krahvidele.<ref>Kaasvürst Francès. [https://web.archive.org/web/20131203015403/http://www.coprince-fr.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=2&lang=ca Elements de la història del Principat d'Andorra].</ref> Urgelli piiskoppide ja Foix' krahvide vahel tekkis vaidlus ülemvõimu üle Andorras. 13. sajandil säilitasid piiskopid oma staatuse.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 32.</ref> Konfliktid Foix' krahvi [[Roger-Bernard III]] ja Urgelli piiskopi [[Pere d'Urtx]]i vahel viisid selleni, et [[8. september|8. septembril]] [[1278]] allkirjastati [[Lleida]]s esimene ''[[pareatge]]'', mis määratles kummagi isanda võimu piirid; see sündmus märgistas [[Andorra vürstiriik|Andorra vürstiriigi]] rajamist ning määras kindlaks andorralaste [[kümnis]]e- ja sõjalised kohustused. Kümme aastat hiljem, kui Foix' krahv oli ehitanud kindlustatud [[Enclari Sant Vicençi kirik]]u, kust ta sai jälgida Urgelli piiskopi tegevust, sõlmiti teine '''pareatge'' ([[1288]]). See teine leping andis muu hulgas kummalegi poolele õiguse nimetada [[notar]], kes teda vürstiriigis esindab. Nendest ''pareatge''{{'}}dest alates ongi Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president (Foix' krahvi õiguste pärija) [[Andorra kaasvürstid|kaasvürstidena]] Andorra riigipead.<ref name="Diccionari"/> [[1396]]. aastal liideti Andorra seoses Foix' krahvi [[Mateu I]] sissetungiga [[Kataloonia]]sse ajutiselt [[Aragóni kroon]]i koosseisu.<ref name="MU">''El món urbà a la Corona d'Aragó del 1137 als decrets de nova planta. XVII Congrés d'Història de la Corona d'Aragó'', kd 3, Edicions Universitat Barcelona 2003, ISBN 8447527417, lk 304.</ref> [[1419]]. aasta kokkuleppega loodi [[Andorra parlament|Andorra parlamendi]] eelkäija Maanõukogu ([[Consell de la Terra]]),<ref name="Diccionari"/> kuhu mõjukamad suguvõsad valisid oma esindajad. Igast kihelkonnast valiti kaks või kolm esindajat. Selle ülesandeks oli kaitsta kohalikke huve. Nii tulid kaasvürstid vastu mõnede juhtivate suguvõsade nõudmisele luua valitav esinduskogu.<ref name="Augustin27-29" /><ref name="emerson" /> Aastal [[1433]] loodi kohus. Aastal 1468 vabastati andorralased maksudest kõikide väljastpoolt Andorrat turule tulnud kaupade pealt.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 33.</ref> Foix' krahvi tiitel liikus [[1484]] krahvinna Catherine'i abielu järel [[Navarra kuningas|Navarra kuningale]]. ===Uusaeg=== [[Pilt:Andorralavetlla.JPG|pisi|[[Casa d'Areny-Plandolit]], [[Guillem d'Areny Plandolit]]i kodumaja [[Ordino]]s]] Aastal 1512 sattus Andorra eriline õiguslik seisund ohtu, sest kui [[Navarra kuningriik|Navarra kuningriigi]] lõunaosa liideti [[Kastiilia kroon]]iga, oleks äärepealt ka Andorra sellega liidetud.<ref name="Diccionari"/> Enne 17. sajandit koosnes Andorra ühiskond kahest sotsiaalsest rühmast: ''focs'' 'kolded', sajanditevanused Andorra perekonnad või majapidamised, millel oli piisavalt [[tootmistegurid|tootmistegureid]], et maksta Maanõukogu makse; ''casalers'', vaesemad majapidamised. Poliitilises elus said osaleda ainult esimesed (esimesi oli 179, teisi 600 majapidamist). Kui Navarra kuningas [[Henri IV|Henri III]] sai 1589 [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningaks]], siis läks ka Navarra kuninga tiitel Prantsusmaa kuningale, kellest sai Andorra kaasvürst. Ta oli ka Foix' krahv ning 1606. või 1607. aastal andis ta välja edikti, millega kinnitati Prantsusmaa kuningas ja Urgelli piiskop Andorra kaasvürstideks. Aastal 1610 liitis [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XIII]], Henri poeg, [[Foix' krahvkond|Foix' krahvkonna]] ja kõik selle õigused Prantsuse krooniga. Sellest ajast peale olid Andorra kaasvürstid (riigipead) [[piiskop]] ja [[Prantsusmaa kuningas]]. Siiski tekkis kümneks aastaks olukord, kus Prantsusmaa kuningas usurpeeris Urgelli piiskopi õigused: kui [[Kataloonia]] liideti 1640 Prantsuse krooniga, keeldus Louis XIII tunnistamast Urgelli piiskopi õigusi Andorra üle. Andorra Orgude [[tavaõigus]]e kogus kokku jurist ja vaimulik [[Antoni Fiter i Rossell]] teoses "[[Manual Digest de les Valls neutres d'Andorra]]" ('Andorra neutraalsete orgude käsiraamat') (1748), mis sisaldab Andorra institutsiooni kirjeldusi ning maksiime heast riigivalitsemisest. Aastal 1763 kirjutas preester [[Antoni Puig]] selle teose lühema, kuid osalt sisuliselt sügavama versiooni pealkirjaga "[[Politar Andorrà]]" ('Andorra riigikord').<ref name="Diccionari"/> ==== 18. ja 19. sajand ==== {{Vaata|Andorra küsimus}} 1793. aastal loobus Prantsusmaa kaasvürsti tiitlist, kui kuulutati välja [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Esimene Vabariik]]. [[1806]]. aastal<ref name="Diccionari"/> võttis keiser [[Napoleon I]] selle tagasi. [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] lõpuperioodil [[1812]]–[[1814]] oli Andorra annekteeritud Prantsusmaa poolt.<ref name="wsm" /> Prantsusmaa oli 1812–1813 Kataloonia annekteerinud ja neljaks departemanguks jaotanud. Andorrast sai [[Sègre departemang]]u [[Puigcerdà ringkond|Puigcerdà ringkonna]] osa. Aastal 1815 taastati Prantsusmaal kuningriik ja Andorra kaasvürstiks sai jälle kuningas. [[Prantsusmaa president]] sai kaasvürsti staatuse 1870. [[1842]]. aastal kaotas Maanõukogu piiskopkonnale makstavad kümnised.<ref name="Diccionari"/> [[1866]]. aastal algatasid [[Guillem d'Areny Plandolit]] ja [[Antón Maestre]] demokraatliku reformiprotsessi, mida tuntakse [[Nova Reforma]] nime all. See reform kestis 1868. aastani ja selle käigus anti kodanikele riigi valitsemises senisest aktiivsem osalus. Peamised muudatused olid järgmised: *kõikidele [[perekonnapea]]dele, kes olid kinnisvaraomanikud või maksukohuslased, anti valimisõigus; *Maanõukogu nimetati ümber Peanõukoguks<ref name="emerson" /> *Peanõukogu liikme ja [[konsul (Andorra)|konsul]]i (vallanõukogu liikme) amet tehti ühitamatuks; ametiajaks määrati 4 aastat; *nii Peanõukogu kui ka vallanõukogude liikmeid hakati 4 aasta tagant välja vahetama; *piirati vallanõukogu liikmete arvu igas kihelkonnas; *loodi rahvakomissari (''Comissionat del Poble'') ametikoht: rahvakomissari ülesandeks oli halduse ja avaliku raamatupidamise kontrollimine. [[Raud|Rauaga]] seotud majandustegevuse elavnemine kutsus esile rahvastiku olulise kasvu sisserände tõttu. Elanike toitmiseks võeti põllumaad intensiivselt kasutusele ja tehti uudismaad. Põllumaa kvaliteet halvenes maa kurnamise tõttu ja kogukonnamaa kvaliteet halvenes, sest maad jäi karjatamiseks ja muuks otstarbeks. 1867. aasta kehvad saagid näitasid selgelt, et ressursid ja rahvastik ei ole tasakaalus. Traditsiooniline raua kaevandamine ja töötlemine kannatas tugevalt, sest valdavaks sai suuremahuline terasetootmine [[kõrgahi|kõrgahjudes]]. Põllumajandus kannatas ka tolliprivileegidega seotud konfliktide tõttu Hispaaniaga (need taastati 1867 ja tühistati 1887) ning raskuste tõttu loomade transpordil. Samuti kannatas tugevalt käsitöönduslik villaste riiete tootmine, sest see ei suutnud konkureerida Prantsusmaa ja Kataloonia tööstusliku tekstiilitootmisega. Hästi mõjus põllumajandusele spetsialiseerumine tubakakasvatusele, mis kasvas kogu 19. sajandi jooksul.<ref>Marc Galabert Macià. Un cas d'èxit als Pirineus: el desenvolupament econòmic d'Andorra, 1866-2007. – ''Recerques'', 2012, 64, lk 59.</ref> === 20. sajand === [[Pilt:Boris_Skossyreff_Wearing_a_Monacle.png|pisi|[[Boris Skossyreff]], lühiajaline isehakanud Andorra kuningas 1934. aastal]] [[Pilt:23-24.10.67. De Gaulle en Andorre (1967) - 53Fi5569.jpg|pisi|Prantsusmaa presidendi [[Charles de Gaulle]]'i visiit Andorrasse]] Andorra oli sajandeid Püreneede keskel muust maailmast isoleeritud, aga esimene tee Hispaaniast avati 1913 ja Prantsusmaalt 1935.<ref name="Augustin27" /> Andorra kuulutas [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Saksamaa]]le sõja, kuid riik sõjategevuses ei osalenud. Andorra jäi Saksamaaga sõjaseisukorda, sest ta ei olnud [[Versailles' rahu]] allakirjutajate seas. 1939. aastal sõlmiti leping, millega Saksamaa lubas mitte tungida Andorrasse. 24. septembril 1958 lõpetati diplomaatilise noodiga sõjaseisukord Andorra ja Lääne-Saksamaa vahel. 1933. aasta kevadest algasid rahutused ja meeleavaldused nõudmisega kehtestada [[meeste üldine valimisõigus]]. Peanõukogu kehtestaski selle juulis ilma kaasvürstide heakskiiduta. [[Andorra la Vella]] ja [[Pas de la Casa]] vahelise tee ehitusel töötanud ettevõtte [[Forces Hidroelèctriques d'Andorra]] töölised streikisid, nõudes paremaid töötingimusi. Nad olid pärit Hispaaniast ja kuulusid [[anarhosündikalism|anarhosündikalistlikesse]] organisatsioonidesse [[Confederación Nacional del Trabajo]] ja [[Federación Anarquista Ibérica]]. [[Prantsusmaa sandarmeeria]] üksus okupeeris 18. augustist kuni 9. oktoobrini 1933 Andorra. Valimised hakkasid siiski toimuma neil tingimustel, esimest korda septembris 1933. See oli [[Andorra revolutsioon]].<ref>[https://web.archive.org/web/20091231172449/http://www.sci.uma.es/bbldoc/tesisuma/16277041.pdf Evolución política de Andorra (1931-1939)], sci.uma.es.</ref> Ainus periood, mil Andorra ei allunud ühelegi teisele riigile, oli mõned päevad 1934. aasta juulis, kui [[Boríss Skossõrev]], end Oranje paruniks nimetanud Vene päritolu seikleja, oli end kuulutanud [[Andorra kuningas|Andorra kuningaks]] Borís I-ks. Ta kuulutas välja monarhia ja enda kroonimise, andis välja põhiseaduse ja ametliku bülletääni ning kuulutas sõja Urgelli piiskopile, kes oli üks Andorra kahest kaasvürstist. 8. juulil 1934 teatas Prantsusmaa, et ei kavatse sekkuda Andorra sündmustesse. 21. juulil 1934 palus Urgelli piiskop abi [[Hispaania sandarmeeria|Hispaania sandarmitelt]]. Neli sandarmit ja üks seersant arreteerisid Skossõrevi ning viisid ta Andorra–Hispaania piirile, ja elanikud ei sekkunud. Järgmisel päeval toimetati ta Barcelonasse ja seejärel Madridi, kus ta jäi vahi alla. Ta ilmus uuesti välja 1938. aasta veebruaris [[Aix-en-Provence]]'is, nõueldes Andorra trooni, kuid Prantsusmaa võimud arreteerisid ta ning 21. märtsil 1938 mõisteti tema üle kohut. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] puhkemise tõttu saadeti 1936. aastal Andorrasse jälle Prantsusmaa sandarmid, keda jälle juhatas kolonel [[René Baulard}. Eesmärk oli piirata Hispaania kodusõja ja [[Francisco Franco]] režiimi mõju Andorrale. Franco väed jõudsid hilisemas sõjafaasis Andorra piirini. Prantsusmaa sandarmid Andorrasse kuni 1940. aastani, mil Prantsusmaa alistus Saksamaale. Hispaania kodusõda ja [[Bando sublevado]] võit ning teise maailmasõja puhkemine ja Saksamaa sissetung Prantsusmaale panid Andorra poliitiliselt ja sotsiaalselt väga raskesse olukorda. Riik pidi vastu võtma palju põgenikke mõlemast sõjast. Peagi sattus Andorra [[Vichy valitsus]]e mõju alla. Andorra oli neutraalne, kuid tähtis salajane ühendustee ja infokanal [[Vichy valitsus]]e võimu all oleva Prantsusmaa osa ja Hispaania vahel.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028396 Andorra profile – Timeline] BBC</ref> Kui Vichy valitsus kukutati ja Saksamaa selle asendas, pidi Andorra oma iseseisvuse säilitamiseks näiliselt sümpatiseerima nii Saksamaa kui ka Hispaania režiimiga. Siiski saadeti Andorra kaudu Hispaaniasse salaja Gestapo eest põgenevaid juute ning [[Teise maailmasõja liitlased|liitlaste]] ohvitsere ja sõdureid. Et ''[[maquis]]'' korraldas Andorrast sissetunge Hispaaniasse, saatis kindral [[Charles de Gaulle Andorra]]sse Prantsusmaa sandarmeeria üksuse et vältida Hispaania sissetungi Andorrasse. Samal ajal saatis kaasvürst Urgelli piiskop Andorrasse Hispaania sandarmeeria üksuse. Mõlemad jäid Andorrasse kuni 1945. aastani. Andorra rahvusvaheline staatus jäi selgusetuks ja 1950. aastatel tekkis kaasvürstide vahel lahkarvamus selles, kellel on õigus Andorrat rahvusvahelistes suhetes esindada.<ref name="emerson" /> Prantsusmaa taotles ainuõigust sellele, Urgelli piiskop sellega ei nõustunud. Sõja järel algas Andorra tõeline avanemine. Aastal 1952 allkirjastas Andorra esimese iseseisvalt heakskiidetud rahvusvahelise lepingu – [[Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse leping]]u.<ref name="Places-lk34" /> 1958. aastal algas Andorra majanduse taastumine, mis viis suure majandusliku õitsenguni, mis on kestnud tänapäevani. Sellele aitasid kaasa eelkõige kaubanduslepingud Prantsusmaa ja Hispaaniaga. <ref name="Diccionari"/> 1950. aastatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti, mis omakorda kiirendas rahvaarvu kasvu. Kui 1949. aastal elas Andorras umbes 5900 inimest ja 1960. aasta rahvaloenduse andmetel 8392 inimest, siis 1974. aastaks oli elanikke juba umbes 25 000 ja 1994. aastaks umbes 55 000.<ref name="Places-lk34" /> Andorra riigikorda reformiti 20. sajandil ja eriti 20. sajandi lõpus. Kõik üle 25-aastased mehed olid saanud hääleõiguse juba 1933, ja naised said selle aastal 1970. Alates 1976. aastast sai selgeks vajadus Andorra institutsioone reformida, sest riigikorras oli anakronisme suveräänsuse, inimõiguste ja võimude tasakaaluga ([[täidesaatev võim]] ja seadusandlik võim]] ei olnud lahus. Ka seadusi oli tarvis ajakohastada. Seadusandlik ja täidesaatev võim otsustati lahutada aastal 1981.<ref name="Augustin27-29" /> Aastast 1982 oli Andorral rahva valitud peanõukogu poolt valitud parlament, mis tuli esimest korda kokku jaanuaris 1982. 1982. aastal loodi [[Andorra valitsus]]<ref name="Diccionari"/> (Täitevnõukogu), mille eesotsas oli [[Òscar Ribas Reig]] ja mille loomise kiitsid heaks mõlemad kaasvürstid. Lahtiseks jäi võimujaotus kaasvürstide ja valitud organite vahel. Andorra esimene valitsus, [[Òscar Ribas Reigi esimene valitsus]], langes aprillis 1984, kui see püüdis majandusraskuste tõttu kehtestada tulumaksu.<ref name="western41">''Western Europe 2003'', lk 41.</ref> Et kaubandussuhteid normaliseerida, sõlmis Andorra 1989. aastal lepingu [[Euroopa Majandusühendus]]ega. Põhiseadust hakati välja töötama 1990. aastal. 1991. aasta kevadel algasid läbirääkimised rahvasaadikute ja kaasvürstide delegatsiooni vahel eesmärgiga koostada Andorra esimene põhiseadus. See oli keeruline protsess, mida saatis sisepoliitiline kriis ja mis kestis kaks aastat.<ref name="elements"/> Uus [[Andorra põhiseadus]] kiideti heaks [[Andorra põhiseaduse rahvahääletus]]el 14. märtsil 1993. 74,2% hääletanutest hääletas selle poolt.<ref name="histo3"/> Uus põhiseadus säilitas riigipea staatuse Urgelli piiskopile ja Prantsusmaa presidendile, kuid nende roll muutus suuresti tseremoniaalseks.<ref name="Augustin27-29" /> Suveräänsus lähtus nüüd Andorra rahvalt. Pärast seda täpsustati samal aasta Andorra staatust Traktaadiga heanaaberlikkusest, sõprusest ja koostööst Andorra ning kahe naaberriigi vahel. Prantsusmaa ja Hispaania tunnustasid Andorra suveräänsust, mis kõrvaldas lõplikult ebaselgused riigi rahvusvahelise staatuse osas. Enne seda polnud Andorra ei iseseisev riik ega ühegi teise riigi osa. Tänu põhiseadusele muutus Andorra rahvusvaheline selgemaks ja parlamendil tekkis võimalus ajada iseseisvat välispoliitikat.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 35.</ref> Paljud riigid tunnustasid Andorrat. Andorra võeti 1993 vastu [[ÜRO]]sse ja 1994 [[Euroopa Nõukogu]]sse.<ref name="western41" /> Lisaks ÜROle ja selle eriorganisatsioonidele sai Andorra paljude rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks [[La Francophonie]] liikmeks. ==== 21. sajand ==== Andorra on 21. sajandil püüdnud lahti saada [[maksuparadiis]]i mainest. Andorras tehti märtsis 2009 järeleandmisi [[pangasaladus]]es, et teised riigid saaksid otsida maksupagulasi ja [[rahapesu|rahapesijaid]]. Maksupagulust püüti veel rohkem ohjeldada juunis 2013, kui Andorras kehtestati tulumaks.<ref name="timeline">[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028396 Andorra profile – Timeline], BBC News, 9.3.2015.</ref><ref>[https://andorraguides.com/banking/secrecy/ Andorra Banking Secrecy], andorraguides.com.</ref> Reformide tõttu võttis näiteks [[Euroopa Liit]] Andorra välja maksuasjades koostööd teha mittesoovivate riikide hallist nimekirjast.<ref>[http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-19-1629_en.htm Questions and answers on the EU list of non-cooperative tax jurisdictions], Euroopa Komisjon 12.3.2019.</ref> ==Asend ja suurus== [[Pilt:Andorramap.png|pisi|Andorra kaart]] [[Pilt:Localització_andorra_països_catalans.svg|pisi|Andorra asend [[katalaani maad]]e seas]] Andorra kuulub [[Lõuna-Euroopa]]sse, mõne liigituse järgi [[Lääne-Euroopa]]sse, samuti [[Edela-Euroopa]]sse. Andorra piirneb [[enklaav]]ina lõunas Hispaania [[Alinsi vald|Alinsi]], [[Les Valls de Valira vald|Les Valls de Valira]] ja [[Lles de Cerdanya vald|Lles de Cerdanya vallaga]] ([[Andorra ja Hispaania piir]]), kirdes Prantsusmaa ([[Põhja-Kataloonia]]) [[Porta vald|Porta]] ja [[Porté-Puymorensi vald|Porté-Puymorensi vallaga]] ja põhjas Prantsusmaa [[Ariège'i departemang]]uga ([[Andorra ja Prantsusmaa piir]]). Maismaapiiri kogupikkus on 120,3 kilomeetrit, millest Prantsusmaaga on piiri 56,6 ja Hispaaniaga 63,7 kilomeetrit.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Afghanistan-to-Comoros/Andorra.html Ülevaade Andorra loodusest.]</ref><ref>''Andorra in Figures'', 2017, lk 9.</ref> Riigi pindala on 467,63 km², mistõttu on see maailma riikide seas pindalalt 179. kohal. Pindalast 38% katab mets, 26% aasad ja karjamaad, 20% kivised alad ja mäed ning 5% linnaalad.<ref>''Andorra in xifres'' 2018, lk 6.</ref> [[Veepindala]] on 1,214 km² (0,26% pindalast) ==Loodus== {{Vaata|Andorra loodus}} Andorra asub [[Püreneed]]es. Põhilise osa moodustab [[Valira jõgi|Valira jõe]] [[ülemjooks]]u [[valgala]]. Seal on 44 mäetippu, mille kõrgus merepinnast ületab 2500 m. Neist kõrgeim on [[Comapedrosa]] (2942 m). Järskude mägede vahel on kitsad orud, mille voolab palju vooluveekogusid, mille ühinemisel moodustuvad peamised jõed.<ref>Roser Bastida i Areny. ''Atlas d'Andorra'', Conselleria d'Educació, Cultura i Joventut (Govern d'Andorra) 1991, ISBN 9991390634.</ref> Püreneede keskteljest lähtuvad [[Valira del Nord]] ja [[Valira d'Orient]], mis [[Les Escaldes]]es ühinevad Valira jõeks. Keskkonnakaitseorganisatsioon Looduskaitseliit ([[Associació per a la Defensa de la Natura]]) asutati 1986. Selle eesmärk on edendada [[looduskaitse]]t ja tegelda keskkonnaprobleemidega.<ref>[http://www.adn-andorra.org/index.php/qui-som Qui som], adn-andorra.org.</ref> ===Geoloogiline ehitus=== {{Vaata|Andorra geoloogiline ehitus}} Andorra asetseb Püreneede geoloogiliselt vanimas osas. [[Settekivimid]] pärinevad [[eelkambrium]]ist ja on 590 miljoni aasta vanused. [[Gneiss|Gneisi]] vanus võib olla umbes 500 miljonit aastat ja [[granodioriit|granodioriidi]] vanus 305 miljonit aastat. [[Aluspõhi|Aluspõhja]] geoloogiline ajalugu on keeruline, sest see on teinud läbi kaks [[orogenees]]i. Andorra kivimites ongi märke [[moone (geoloogia)|moondest]]. [[Karbon]]is umbes 300 miljonit aastat tagasi moodustus [[hertsüünia kurrutus]]e tagajärjel mäestik, mis siiski juba [[paleosoikum]]is kulus. Praegusega sarnanev Pürenee mäestik tekkis [[tertsiaar]]is [[alpi kurrutus]]e tagajärjel. Andorra aluspõhjas on [[tardkivim]]eid eriti maa põhjaosas ning kagu- ja lõunaosas.<ref>[https://www.iea.ad/99-roques-al-carrer-en/873-les-roques-d-andorra-4 Rocks in Andorra], Institut d'Estudis Andorra.</ref> Andorra paikneb ühes [[Püreneed]]e [[kõrgorg|kõrgorus]], mis on tekkinud [[Weichseli jäätumine|viimasel jääajal]], mil [[liustik]]ud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist [[moreen]]e.<ref name="Roquet">Pere Roquet. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106364/160671 Man and Landscape], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 7–10.</ref> ===Pinnamood=== {{vaata ka|Andorra mäetippude loend}} [[Pilt:Andorra_topographic_map-en.svg|pisi|Andorra topograafiline kaart]] [[Pilt:Vista de Andorra la Vieja, Andorra, 2013-12-30, DD 01.JPG|pisi|Pealinn [[Andorra la Vella]] ja seda ümbritsevad mäed]] [[Pilt:Montañaandorrana.JPG|pisi|Andorra alpimaastik]] Andorrat läbib [[Püreneed]]e idaosa. Suurem osa territooriumist jääb Püreneedest lõunasse, ainult [[Solana d'Andorra]] jääb kirdesse. Andorra on väga mägine. Üle 2000 meetri kõrgusi [[mäetipp]]e on riigis 65. Mitu tippu ulatub üle 2500 m. Mäed on kõige kõrgemad [[Andorra ja Prantsusmaa piir]]i ääres ning [[Andorra ja Hispaania piir]]i kaguosas. Kõrgeim mägi on [[Comapedrosa]] (2946 m või 2942 m<ref name="Augustin-8-9">Augustin 2009: 8–9.</ref> üle merepinna), mis paikneb riigi loodeosas [[Pla de l'Estany]]i lähedal. Madalaim koht paikneb 840 m kõrgusel üle merepinna<ref>''Andorra in Figures'', 2017, lk 9.</ref> [[Sant Julià de Lòria]] lähedal Hispaania piiri ääres kohas, kus [[Valira jõgi]] ületab piiri. Kõrgeim asula on [[Soldeu]] (1825 m) ja madalaim asula on [[Sant Julià de Lòria]] (940 m). Andorra keskmine kõrgus üle merepinna on 1996 m, mis on Euroopa riikide seas suurim. Läbi Andorra kulgeb Y-kujuline kitsas keskorg, milles paikneb suurem osa asustusest.<ref name="VS">[http://www.villaspain.co.uk/andorra.php About Andorra|], Villa Spain.</ref> Asustus on koondunud [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] ajal moodustunud orgudesse<ref name="rivers">[https://www.worldatlas.com/articles/major-rivers-of-andorra.html Major Rivers of Andorra], worldatlas.com.</ref>, sest need on Andorra praktiliselt ainsad tasased alad. Keskorg on moodustunud Andorra tähtsaimast jõest [[Valira jõgi|Valirast]] ja selle lähtejõgedest [[Valira del Nord]]ist ja [[Valira d'Orient]]ist (algab [[Envalira kuru]] lähedal), mis ühinevad Valiraks [[Les Escaldes]]is<ref name="Augustin-8-9" />. Valira voolab edasi Hispaaniasse. [[Andorra la Vella]] on Euroopa kõrgeimal paiknev pealinn. === Kliima === {{Vaata|Andorra kliima}} Andorra kliima on sarnane nagu naabermaades, ehkki suurema kõrguse tõttu on talviti riigis mõnevõrra rohkem lund ja suved naabritest pisut külmemad. Peamiselt valitseb suhteliselt jahe vahemereline [[mäestikukliima]],<ref name="VS"/> mõne piirkonna ilmastikul on [[lähisarktiline kliima|lähisarktilisi]] jooni.<ref name="cd">[https://en.climate-data.org/europe/andorra-6/ Climate: Andorra], climate-data.org.</ref> Kõrguserinevuste, pinnavormide erinevuse ja orgude sihtide erinevuse tõttu on riigis palju erinevaid mikrokliimasid.<ref name="Geografia-Universal" /> [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on umbes 5–10°C.<ref name="cd"/> Talved on pikad ja külmad<ref name="Geografia-Universal">[Bartomeu Barceló i Pons. ''Geografia Universal. Andorra. Balears. Catalunya. País Valencià'', Barcelona: Editoral 92 1995, S.A, ISBN 84-87254-30-6, lk 390.]</ref>, mahedalt jahedad, väga külmad ainult kõrgemates piirkondades. Suved on mõõdukad ja päikesepaistelised<ref>Augustin 2009: 15.</ref>, niisked ja jahedad. [[Jaanuari keskmine temperatuur]] on −7&nbsp;°C (teistel andmetel −2,1 °C (Ransol) kuni 1,1 °C (Les Escaldes)<ref name="Geografia-Universal" />). Suvel ulatub temperatuur +26&nbsp;°C kraadini. [[Juuli keskmine temperatuur]] on 18–13,7 °C (Ransolis)<ref name="Geografia-Universal" />). Detsember ja veebruar (teistel andmetel jaanuar<ref name="Geografia-Universal" />) on kõige külmemad kuud, juuli on kõige soojemad kuu<ref name="DdS"> [https://web.archive.org/web/20111009055457/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/publicacions/Publicacions/Andorra%20en%20Xifres_ang.pdf ''Andorra in Figures''], Departament d'Estadística 2007.</ref>. Ransolis ei ole haruldased temperatuurid alla −15 °C. Seal on kolmel kuul aastas keskmine temperatuur alla nulli. Keskmiselt 188 päeval aastal on seal öökülma. Seevastu juulis ja augustis on õhutemperatuur sageli keskmiselt 25 °C.<ref name="Geografia-Universal" /> [[Sademed]] on aasta ringi mõõdukad ja [[aasta sademete hulk]] on umbes 800–1200 mm.<ref name="cd" /> Les Escaldeses (1169 m) on see 890 mm, [[Ransol]]is (1640 m) 1071 mm. Rohkesti sajab vihma eriti kevadel ja suvel, mõnikord ka sügisel. Kõige vihmarohkemad kuud on mai, juuni ja august. Talvel sajab vähem, välja arvatud kõrgemates piirkondades, mida mõjutab [[Atlandi ookean]].<ref name="Geografia-Universal" /> Talvel sajab lund.<ref name="augustin16">Augustin 2009: lk 16–19.</ref> Lumikatte paksus on tavaliselt 70–110 cm.<ref name="DdS" /> Lund sajab mida kõrgemal, seda rohkem. Lumesajupäevi on aastas Sant Julià de Lòrias keskmiselt 10, Soldeus 58. Järskude mäenõlvade tõttu võib esineda [[lumelaviin]]e. Päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt 300.<ref name="Geografia-Universal" /> {{Ilmakast | asukoht = [[Sant Julià de Lòria]]s (940 m) | aeg = | laius = 100 |jaan_max = 8.2 |veebr_max = 10.7 |märts_max = 13.6 |aprill_max = 15.0 |mai_max = 19.1 |juuni_max = 23.2 |juuli_max = 27.6 |aug_max = 27.3 |sept_max = 23.4 |okt_max = 17.9 |nov_max = 12.6 |dets_max = 9.0 |aasta_max = 17.5 |jaan_min = -2.5 |veebr_min = -1.5 |märts_min = 0.3 |aprill_min = 2.3 |mai_min = 5.9 |juuni_min = 9.5 |juuli_min = 12.1 |aug_min = 12.1 |sept_min = 9.0 |okt_min = 4.9 |nov_min = 0.4 |dets_min = -1.8 |aasta_min = 4.1 |jaan_keskmine = 2.9 |veebr_keskmine = 4.6 |märts_keskmine = 7.0 |aprill_keskmine = 8.6 |mai_keskmine = 12.5 |juuni_keskmine = 16.4 |juuli_keskmine = 19.8 |aug_keskmine = 19.7 |sept_keskmine = 16.3 |okt_keskmine = 11.5 |nov_keskmine = 6.6 |dets_keskmine = 3.6 |aasta_keskmine = 10.9 |jaan_sademed = 52 |veebr_sademed = 36 |märts_sademed = 42 |aprill_sademed = 70 |mai_sademed = 86 |juuni_sademed = 79 |juuli_sademed = 54 |aug_sademed = 80 |sept_sademed = 77 |okt_sademed = 70 |nov_sademed = 63 |dets_sademed = 65 |aasta_sademed = 771 |allikas = Atles climàtic digital d'Andorra.<ref>[https://web.archive.org/web/20170830090459/http://opengis.uab.cat/wms/ACDA/index.htm Climatologia. Sant Julià de Lòria]</ref> }} {{Ilmakast | asukoht = [[Comapedrosa]]l (2942 m) | aeg = | laius = 100 |jaan_max = -3.1 |veebr_max = -3.7 |märts_max = -3.1 |aprill_max = -2.4 |mai_max = 2.2 |juuni_max = 6.9 |juuli_max = 10.9 |aug_max = 10.8 |sept_max = 7.9 |okt_max = 3.4 |nov_max = -3.6 |dets_max = -1.4 |aasta_max = 2.1 |jaan_min = -7.1 |veebr_min = -8.4 |märts_min = -8.2 |aprill_min = -7.4 |mai_min = -3.2 |juuni_min = -0.6 |juuli_min = 2.3 |aug_min = 2.5 |sept_min = 0.4 |okt_min = -1.8 |nov_min = -3.8 |dets_min = -4.9 |aasta_min = -3.2 |jaan_keskmine = -5.5 |veebr_keskmine = -6.2 |märts_keskmine = -5.6 |aprill_keskmine = -4.9 |mai_keskmine = -0.4 |juuni_keskmine = 3.2 |juuli_keskmine = 6.5 |aug_keskmine = 6.5 |sept_keskmine = 3.9 |okt_keskmine = 0.8 |nov_keskmine = -2.4 |dets_keskmine = -3.4 |aasta_keskmine = -0.7 |jaan_sademed = 100 |veebr_sademed = 79 |märts_sademed = 85 |aprill_sademed = 136 |mai_sademed = 150 |juuni_sademed = 149 |juuli_sademed = 97 |aug_sademed = 121 |sept_sademed = 122 |okt_sademed = 131 |nov_sademed = 131 |dets_sademed = 121 |aasta_sademed = 1425 |allikas = Atles climàtic digital d'Andorra. }} ===Veestik=== {{Vaata ka|Andorra jõgede loend|Andorra järvede loend}} Riigi keskpaigas [[Les Escaldes]]es ühinevad [[Valira del Nord]] ja [[Valira d'Orient]] [[Valira jõgi|Valira]] jõeks, mis voolab Andorra madalaimast punktist edasi Hispaaniasse. Valira d'Orient (pikkus 23 km) algab riigi idaosast, läbib [[Canillo]] ja [[Encamp]]i asula. Valira del Nord (pikkus 14 km) saab alguse [[Tristaina järved]]est ning läbib [[Ordino]] ja [[La Massana]] asula. Valira (pikkus Andorra piires 11,6 km) on Andorra suurim jõgi ja voolab läbi pealinna Andorra la Vella lõuna suunas.<ref name="Gomez">Antonio Gómez Ortiz. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106364/160671 Andorra: a small country in the Pyrenees], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 4–6.</ref> Valira aasta keskmine vooluhulk on 13 m³ sekundis. [[La Seu d'Urgell]]is suubub see [[Ebro]] lisajõkke [[Segre jõgi|Segre]]sse. Need jõed moodustavad Andorra Y-kujulise keskoru. Andorra teine tähtsam jõgi on [[Ariège]], mis moodustab osa [[Andorra ja Prantsusmaa piir]]ist.<ref name="rivers"/> Tähtsamate jõgede seas on veel [[Arinsali jõgi]] ja [[Riu Madríu]]. Andorras on 172 järve, millest suurim on [[Juclari järv]] pindalaga 0,23&nbsp;km² või 0,213&nbsp;km²{{lisa viide}}.<ref>Girard P.; Gomez P (2009). Lacs des Pyrénées: Andorre.</ref> Suvel, kui veetase on madal, laguneb see kolmeks järveks. Teised tähtsamad järved on [[L'Illa järv]] (13 ha), [[Engolastersi järv]] (7 ha) ja [[Tristaina järved|kolm Tristaina järve]]. === Taimed === [[Pilt:Dianthus_hyssopifolius_2.jpg|pisi|[[Monpeljee nelk]]]] Taimegeograafiliselt kuulub Andorra [[Palearktis]]e [[Atlandi-Euroopa provints]]i rühma [[Püreneede sega- ja okasmetsad]]. Taimkate on tüüpiline Püreneede lõunanõlvadele ja on mandrilise mäestikutaimkatte tüüpi. Riigi pindalast on metsaga kaetud 34%<ref name="CIA" /> või 38%<ref>''Andorra in xifres'' 2018, lk 6.</ref>, kusjuures rohkem kui kolmandik Andorrast asub [[metsapiir]]ist kõrgemal. Andorra looduses on kirjeldatud 1350 liiki [[kõrgemad taimed|kõrgemaid taimi]].<ref name="Ülevaade Andorra loodusest">[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Andorra.htm Ülevaade Andorra loodusest.]</ref> Madalamates kohtades vahelduvad enamasti [[männimets]]ad [[aas]]ade ja [[karjamaa]]dega. Madalamates kohtades maa lõunaosades<ref name=augustin16 /> on [[vahemereline kliima|vahemerelise kliima]] mõju, mida iseloomustavad igihaljad tamme[[puistu]]d ning vahelduv kõnnu- ja karjamaa. Seal kasvavad ka [[kastanipuu]]d, [[pähklipuu]]d ja [[mänd|männid]]. Lehtmetsades on valdavad [[karvane tamm]], [[kivitamm]], [[arukask]] ja [[harilik saar]]. Valira jõe oru päikese poole pööratud külgedel kasvavad ka [[iilekstamm]] ja [[värvitamm]].<ref name="Gomez" /> Kõrgemal paikneb [[tamm]]e- ja [[piinia]]metsade vöönd. Mägedes kasvavad [[nulg|nulud]].{{lisa viide}} [[Subalpiinne vöönd|Subalpiinses vööndis]] 1600–2000 m kõrgusel valitsevad [[mänd]]ide ja [[harilik kuusk|harilike kuuskedega]] metsad, üksikult kasvavad seal ka [[kask|kased]], [[harilik pukspuu|harilikud pukspuud]], [[kadakas|kadakad]] ja [[kanarbik]]. Tüüpilised on rohumaad [[aruhein]]aga ja okaspuumetsad [[harilik mänd|hariliku männiga]], [[mägimänd|mägimänniga]] ja [[euroopa nulg|euroopa nuluga]]. Selline taimkate katab 70% Andorra pindalast.<ref name="Gomez" /> Üle 1650 m kõrgusel kasvavad [[rododendron]], [[kuldvihm]] ja [[kadakas]].<ref name="Roquet" /> Ülalpool metsapiiri on [[alpiinne vöönd|alpiinsed]] [[mägikarjamaa]]d. Seal kasvab mitmesuguseid [[rohttaim]]i, [[kannike]]si, [[korvõielised|korvõielisi]] ja [[samblad|samblaid]].<ref name=augustin16 /> [[Jõeorg]]udes kasvab rohkesti mitmesuguseid õistaimi, sealhulgas Andorra [[rahvuslill]] [[poeedinartsiss]].<ref name=augustin16 /> Varem hoidsid karjamaade söövad loomad taimkatet madalal. Lõuna poole pööratud orunõlvadel viljeleti varem [[terrasspõllumajandus]]t.<ref name="Roquet" /> Riigis on kolm loodusparki, kus kasvab sadu taimeliike.<ref>[https://visitandorra.com/en/nature/andorra-nature-parks/ Andorra Nature Parks], visitandorra.com.</ref> === Loomad === {{Vaata ka|Andorra imetajate loend}} Andorra loomastik sarnaneb [[Kesk-Euroopa]] loomastikuga. Jõgedes ja järvedes on [[meriforell]]i. <ref name="DdS"/> Andorras on liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''[[Bufo spinosus]]'' ja ''[[Calotriton asper]]''.<ref>[http://amphibiaweb.org/search/index.html Kahepaiksete andmebaas. Andorra]</ref> Andorras elab 4 liiki [[roomajad|roomajaid]].<ref name="Ülevaade Andorra loodusest"/> Riigis on tuvastatud 232 linnuliiki.<ref>[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=ad&list=ebird Denis Lepage. Avibase. Andorra.]</ref> Lindudest esineb Andorras [[metsis]]eid (madalamates piirkondades)<ref name=augustin16 />, [[kaljukotkas|kaljukotkaid]], [[kaeluskotkas|kaeluskotkaid]], [[raipekotkas|raipekotkaid]], [[habekotkas|habekotkaid]]<ref name=augustin16 /> ja [[lumepüü]]sid<ref name=augustin16 /> (mägedes). [[Pilt:Isard des pyrenees bigorre 2003.jpg|pisi|[[Pürenee mägikits]]]] Riigis elab 15 liiki [[imetaja]]id.<ref name="Ülevaade Andorra loodusest"/> Riigis elavad [[siil]]id, [[mutt|mutid]], [[orav]]ad, [[rebane|rebased]], [[kärplased]], [[metssiga|metssead]] ja [[jänes]]ed, kellele peetakse ka jahti. Veekogude kallastel elab [[pürenee piisammutt]] ehk pürenee desman. Madalamates piirkondades on tavalised [[orav]]ad, [[metssiga|metssead]], [[rebane|rebased]] ja [[jänes]]ed.<ref name=augustin16 /> Kõrgemal leidub [[harilik mägikits|harilikke mägikitsi]], [[pürenee mägikits]]i<ref name=augustin16 /> ja [[ümiseja]]id. [[Kataloonia Püreneed]]ele on omased [[pürenee pruun veis]] ja [[pürenee pruunkaru]]<ref>[https://web.archive.org/web/20110816172634/http://www.3cat24.cat/noticia/85033/altres/Franca-Espanya-i-Andorra-estudien-conjuntament-la-reintroduccio-de-los-bru-als-Pirineus França, Espanya i Andorra estudien conjuntament la reintroducció de l'ós bru als Pirineus], 3cat24.cat, 11.2.2025.</ref>. == Rahvastik == [[Pilt:Andorra nasa world wind.png|pisi|[[Satelliidifoto]] Andorrast]] [[Pilt:Andorra_Vall_dels_Cortals_05_JMM.JPG|pisi|[[Encamp]]i küla. Vaade [[Vall dels Cortals]]ist]] [[Pilt:LargeVue-Andorra.jpg|pisi|Andorra la Vella]] ===Demograafilised näitajad=== 28. veebruaril 2025 oli Andorras 87 486 elanikku. Võrreldes veebruariga 2024 oli rahvaarv kasvanud 2,3% (1945 elaniku võrra).<ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=33438&IdCat=1,4 A001. Population estimates; A003. Statistics on the censuses of parishes. February 2025] estadistica.ad, 13.3.2025.</ref> Andorra oli rahvaarvu poolest maailma riikide seas 185. kohal. Andorra statistikaameti hinnangul oli 30. aprillil 2024 riigis 86 280 elanikku. Võrreldes 2023. aasta aprilliga kasvas rahvaarv 4,4% (3657 elaniku võrra).<ref name="totalpopulation">[https://sig.govern.ad/SIGDDE.Public/Files/Documents/Notes_premsa_noticies/A001_20240516_A.pdf Població mensual], sig.govern.ad, 16.5.2024, vaadatud 8.7.2025.</ref> Andorras elas 2016. aastal arvestuslikult 78 264 inimest, neist 39 954 olid mehed ja 38 310 naised.<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik">{{Netiviide |url=http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 |pealkiri=Andorra Statistikaamet. Rahvastik. |vaadatud=2017-04-27 |arhiivimisaeg=2014-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140303063712/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 |url-olek=ei tööta }}</ref> Juulis 2011 oli arvestuslik rahvaarv 85 082. Andorra rahvaarv oli pikka aega väike. Seda piirasid põllumajanduse looduslikud tingimused.<ref name="emerson">Michael Emerson. [https://web.archive.org/web/20120401131221/http://www.ceps.eu/ceps/download/1398] Andorra and the European Union], Centre for European Policy Studies 2007.</ref> Iivet reguleeriti väljarändega. Pikka aega oli rahvaarv umbes 3000, kuid kasvas 19. sajandil 5000–6000-ni.<ref name="calvo">Raül Calvó. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106367/160674 The Population]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 14–16.</ref> 19. sajandil lähenes rahvaarv 6000-le, kuid vähenes 20. sajandi esimesel kümnendil jälle. 1860.–1930. aastatel toimus ulatuslik väljaränne, sest paljud andorralased tegid hooajatööd Hispaanias ja Prantsusmaal ning lõpuks jäidki välismaale elama.<ref name="calvo" /> Et Andorra oli [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ja [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal neutraalne, tuli riiki põgenikke.<ref name="calvo" /> Andorra rahvaarv kasvas 20. sajandi jooksul märgatavalt. 1900. aastal oli Andorras umbes 5000 elanikku. 1950. aastaks oli rahvaarv jälle jõudnud 6000-ni ja sellele järgnenud aastakümnetel kasvas rahvaarv jõudsalt. [[1920. aasta Andorra rahvaloendus]]e ajal elas riigis 4309 inimest, 1949. aastal elas Andorras umbes 5900 inimest ja [[1960. aasta Andorra rahvaloendus]]e andmetel 8392 inimest.<ref name="augustin62">Augustin, lk 62.</ref><ref name="Places-lk34" /> 1974. aastaks oli elanikke juba umbes 25 000, 1981. aastaks oli elanikke juba üle 37 800, 1991. aastaks üle 59 000 ja 1994. aastaks umbes 55 000.<ref name="CP"/><ref name="Places-lk34" /> Rahvaarvu kasvu on põhjustanud sisserändajad, keda on Andorrasse meelitanud head palgad ja tugev majandus.<ref name="Places-lk34">''International Dictionary of Historic Places'', lk 34.</ref> Sisserändajaid tuli eriti Hispaaniast ning hiljem ka Portugalist ja mõningal määral Prantsusmaalt.<ref name="emerson" /> Tööimmigrante on tulnud ka näiteks [[Argentina]]st, [[Maroko]]st ja [[Filipiinid]]elt. Teise sisserändajate rühma moodustavad jõukad inimesed näiteks Suurbritanniast, Saksamaalt ja Hollandist, keda meelitab madal maksutase.<ref name="emerson" /> Rahvaarvu dünaamika aastatel 1950–2014 oli niisugune:<ref>[https://web.archive.org/web/20160307152410/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&check=0&bGrafic=&formules=inici&any1=01%2F01%2F1950&any2=01%2F01%2F2014&codi_divisio=8&lang=4&codi_subtemes=8&codi_tema=2&chkseries= POPULATION], estadistica.ad.</ref> *1950: 6176 *1960: 8392 *1970: 19 545 *1980: 35 460 *1990: 54 507 *2000: 65 844 *2010: 85 015 *2014: 76 949 *2015: 78 014 *2017: 74 794 *2018: 76 177 *2019: 77 543 Riigi rahvaarvu kasv on 0,274% (2012. aasta hinnang).<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri andmebaas. |vaadatud=2009-12-19 |arhiivimisaeg=2010-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704014724/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Keskmine eluiga]] oli 88,97 aastat<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik"/> ja 2017. aasta hinnangul 82,90 aastat (7. koht maailma riikide seas)<ref>[https://web.archive.org/web/20181224152118/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2102rank.html Country Comparison: Life expectancy at birth], cia.gov.</ref> [[Imikusuremus]] on 3,76 surma 1000 sünni kohta, [[laste suremus]] 0,7%. [[Pilt:Population pyramid of Andorra 2016.png|pisi|Andorra [[rahvastikupüramiid]] 2016]] Andorra [[rahvastikupüramiid]]is on noorte ja eakate osakaal väiksem kui Euroopa keskmiselt. Ka [[sündimuse üldkordaja]], [[summaarne sündimuskordaja]] ja [[suremuse üldkordaja]] on Euroopa keskmisest väiksemad. Rahvastiku vanuselist koosseisu ja madalat suremust mõjutab eelkõige sisserändajate liikumine: paljud Andorras elavad välismaalased asuvad elu jooksul jälle kodumaale elama.<ref>Andorra in Figures 2017, s. 46.</ref> *Rahvastiku keskmine vanus on 40,96 aastat (2016). *11 218 Andorra elanikku on alla 15-aastased (2016) *56 040 elanikku on 15–64-aastased (2016) *11 006 elanikku on 65-aastased või vanemad (2016) [[Pilt:Andorra population pyramid 2005.png|pisi|Andorra [[rahvastikupüramiid]] 2005]] ===Välismaalased=== Sisserände tõttu on Andorra kodanikud jäänud Andorras vähemusse, vahepeal oli neid ainult umbes kolmandik rahvastikust. 2024. aasta aprilli statistika kohaselt moodustasid Andorra kodanikud 45,4% elanikkonnast. Hispaania kodanikke oli 23,8%, Portugali kodanikke 10,0% ja Prantsusmaa kodanikke 4,4%.<ref name="totalpopulation"/> 1920. aastal olid 5% elanikest välismaalased.<ref name="augustin62"/> Seisuga 31. detsember 2007 oli riigi elanikest Andorra kodanikke 36,6% (30 441). 2008. aasta andmetel oli Andorra kodanikke 31 363 (33%), Hispaania kodanikke 27 300 (23%), Portugali kodanikke 13 794 (21%), Prantsusmaa kodanikke 5213 (17%) ja Suurbritannia kodanikke 1085. Aastal 2010 olid 31,4% rahvastikust Hispaania kodanikud, 15% Prantsusmaa kodanikud ja 6% Portugali kodanikud.<ref>[https://web.archive.org/web/20110919151921/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=4&codi_tema=2&codi_divisio=13&codi_subtemes=8 POPULATION BY PARISH AND NATIONALITY], estadistica.ad, 2011.</ref> 2016. aasta andmetel oli 36 138 elanikku Andorra kodakondsed, 20 652 Hispaania kodakondsed, 10 300 Portugali kodakondsed ja 3946 Prantsusmaa kodakondsed.<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik"/> 2019. aastal oli 48,7% elanikke Andorra kodanikud, 24,8% Hispaania kodanikud, 11,9% Portugali kodanikud ja 4,4% Prantsusmaa kodanikud. ===Keeled=== [[Pilt:Ordino01.jpg|pisi|[[Ordino Sant Marti de la Cortinada kirik]]]] Andorra ajalooline keel ja põhiseaduslik [[ametikeel]] on [[Romaani keeled|romaani keelte]] hulka kuuluv [[katalaani keel]].<ref name="Bastida">Roser Bastida i Areny. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/104856/160333 Catalan, the Official Language of Andorra]. – ''Catalònia culture'', 1994, nr 37, lk 25–27.</ref> Seda keelt kõneldakse ka piirkondades, millega Andorra piirneb – [[Kataloonia]]s ja [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]us. Andorras kõneldakse [[katalaani läänemurre]]t.<ref>Alf Lombard. ''Alle jordens språk: Oslo: Pax 1996, lk 104.</ref> Riik rahastab Andorra kohanimede komisjoni ja pakub sisserändajatele tasuta katalaani keele kursusi. Raadio- ja telejaamad on katalaanikeelsed. Katalaani keel on Hispaania ja Prantsusmaa koolisüsteemi, meedia ja sisserände tõttu olnud surve all.<ref name="Ganyet-Badia">Rosabel Ganyet, Montserrat Badia Gomis. [https://web.archive.org/web/20151008211729/http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106373/160680 The Catalan Language in Andorra]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 32–33.</ref> Katalaani keele positsioon kindlustamiseks on olemas Andorra (katalaankeelne) koolisüsteem ja täiskasvanuharidus ning ametlik keelekomisjon [[Servei de Política Lingüística]].<ref name="Ganyet-Badia"/> Hispaania ja Prantsusmaa koolisüsteemis on katalaani keele õppimine kohustuslik.<ref name="Bastida"/> Peale katalaani keele kõneldakse ka hispaania ja prantsuse keelt (koolide õppekeeledki on katalaani, hispaania ja prantsuse keel). Hispaania, portugali ja prantsuse keel on Andorras levinud sisserände, ajalooliste sidemete ja geograafilise läheduse tõttu. Portugali keelt kõneldakse töösisserände tõttu. Enamik põlisandorralasi oskab üht või mitut neist võõrkeeltest. Inglise keelt räägitakse vähem, peamistes turismipiirkondades saadakse sellest mingil määral aru. 2005. aastal instituudi [[Institut d'Estudis Andorrans]] sotsioloogiakeskuses (Centre de Recerca Sociològica) tehtud küsitluse andmetel oli katalaani keel emakeel 38,8% küsitletutest, hispaania keel 35,4%, portugali keel 15% ja prantsuse keel 5,4%.<ref>[https://web.archive.org/web/20130822055051/http://www.iea.ad/images/stories/Documents/CRES/Observatoris/2005/2005_3_PoliticaLinguistica.pdf Observatori de l'Institut d'Estudis Andorrans.]</ref> Katalaani keelt kõneleb 58%, hispaania keelt 35% ja prantsuse keelt 20% elanikkonnast. Andorra on üks kolmest Euroopa riigist (koos Prantsusmaa ja Monacoga), mis ei ole allkirjastanud [[vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon]]i. ===Religioon=== [[Pilt:Mapa Bisbat d'Urgell.svg|pisi|[[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonna]] kaart]] Umbes 90% andorralasi kuulub [[katoliku kirik]]usse. Andorras ei ole kunagi olnud eraldi piiskopkonda, vaid ta on kuulunud [[Urgelli piiskopkond]]a. [[Urgelli piiskop]], kes on ühtlasi Andorra kaasvürst resideerib [[La Seu d’Urgell]]is. Andorra piirkonna ristiusustas [[6. sajand]]i keskel püha [[Justus]]. Andorras ei ole ametlikku usundit ega riigiusundit, kuid põhiseadus mainib artiklis 11 katoliku kirikut ja selle tegevust ja traditsioonilist rolli riigi suhtes.<ref>[https://web.archive.org/web/20100327055202/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/172d2f36a117355ec1256bd60048b6d1/$FILE/ATTPZQZK/constituci%C3%B3%20_angl%C3%A8s.pdf Constitution of the Principality of Andorra], Consel General.</ref> Põhiseaduse järgi on riigil katoliku kirikuga erisuhe ja selle liikmetel on põhiseaduse järgi eriõigusi. Nende kaitsepühak on [[Meritxelli Jumalaema]]. Konfessionaalsed koolid Andorra Hispaania koolisüsteemis on seotud kirikuga. Umbes kaks kolmandikku Hispaania süsteemi õpilastest kuulub konfessionaalsesse kooli. 2015. aastal oli 75,8% rahvastikust kristlased (sealhulgas 75,1% katoliiklased, 0,2% protestandid, 0,5% teised ja teadmata kuuluvusega kristlased), moslemid 1,3% (põhiliselt sunniidid), hinduistid 0,5%, judaistid 0,3%, Baha'i usulised 0,1%, mittereligioossed inimesed (sealhulgas ateistid) 6,5% ja teadmata suhtumisega religiooni 15,5%.<ref>[https://web.archive.org/web/20200412111853/http://www.thearda.com/internationalData/countries/Country_6_2.asp Andorra, Religious Adherents, (2015)], thearda.comA.</ref> Katoliiklasi oli [[2011. aasta Andorra rahvaloenduse järgi]] 90,1%. Andorras elab ka [[protestantism|protestante]] (2,1%), [[õigeusk|õigeusulisi]] ning [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajaid]] (umbes 1% elanikest). Teisi kristlasi peale katoliiklaste ja protestantide oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1,8%. Protestantide seas on [[anglikaanid]]. Kristlikud ja kristluse-lähedased liikumised on [[uusapostlik kirik]], [[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]] ja [[Community of Christ]]. On mitmesuguseid [[protestantism|protestantlikke]] [[kogudus]]i<ref>[http://www.pewforum.org/2011/12/19/table-christian-population-as-percentages-of-total-population-by-country/ Table: Christian Population as Percentages of Total Population by Country], pewforum.org, 19.12.2011.</ref> ning üks [[judaism|judaistlik]] kogudus. Moslemeid on umbes 0,6%,<ref name="wsm"/> kellest enamik on [[Põhja-Aafrika]] päritolu sisserändajad. Mittekristliku usutunnistusega elanikke oli 2011. aasta usutunnistuse järgi 0,7%, ilma usutunnistuseta elanikke 2,5%, vastamata jättis 2,8%. Riigis on ka väikesed [[hinduism|hinduistide]] ja [[judaism|judaistide]] vähemused.<ref>[https://www.state.gov/j/drl/rls/irf/2005/51537.htm Andorra], state.gov, 2005.</ref> Hinduiste on kokku 0,5% ja judaiste alla 0,5%.<ref name="wsm"/> Samuti on [[Baha'i usk|Baha'i usulisi]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200412111853/http://www.thearda.com/internationalData/countries/Country_6_2.asp Andorra], thearda.com.</ref><ref>[https://www.wolframalpha.com/input/?i=andorra Andorra], wolframalpha.com.</ref> [[Andorra põhiseadus]] tagab usuvabaduse. === Asustus === {{Vaata ka|Andorra linnade loend}} [[Pilt:Andorra_la_Vella_3.JPG|pisi|[[Andorra la Vella]]]] [[Pilt:Escaldes-Engordany.JPG|pisi|[[Escaldes-Engordany]]]] [[Pilt:Vista_d'Encamp_-_Andorra.jpg|pisi|[[Encamp]]]] [[Pilt:Andorra-SantJulia.jpg|pisi|[[Sant Julià de Lòria]]]] [[Pilt:Andorra la Vella and Escaldes-Engordany 2.JPG|pisi|Andorra La Vella ja Escaldes-Engordany org]] Andorra rahvastik koondub suuremalt jaolt vürstiriigi suurimasse orgu, millest voolab läbi [[Valira]] (Grand Valira) jõgi ja kus paikneb kaks valda, sealhulgas pealinn [[Andorra la Vella]]. Pisut üle veerandi rahvastikust elab pealinnas ja veel veerand [[Escaldes-Engordany]]s. Riigi rahvastikutihedus oli 2025. aasta 28. veebruari andmetel 187,1 in/km².{{lisa viide}} 2023. aastal oli linnarahvastiku osakaal Andorra rahvastikus 87,8%.<ref name="fao">[http://www.fao.org/faostat/en/#country/6 Andorra], fao.org.</ref> Kümme suuremat asulat 2023. aasta 31. detsembri seisuga:<ref>[https://www.citypopulation.de/en/andorra/ Andorra], citypopulation.de, vaadatud 20.7.2025.</ref> # [[Andorra la Vella]] (20 719) # [[Escaldes-Engordany]] (15 506) # [[Encamp]] (8326) # [[Sant Julià de Lòria]] (7962) # [[La Massana]] (5979) # [[Santa Coloma d'Andorra]] (Andorra la Vella vald) (3323) # [[Ordino]] (3217) # [[Canillo]] (2550) # [[El Pas de la Casa]] (Encampi vald) (2156) # [[Arinsal]] (La Massana vald) (2127) ==Riik== ===Riigikord=== {{Vaata|Andorra riigikord}} Andorra on [[parlamentarism|parlamentaarne]] vürstiriik.<ref name="figures18">''Andorra in Figures 2017'', lk 18.</ref> Andorra riigiõiguslikku seisundit enne põhiseaduse saamist ja suveräänse riigina tunnustamist on nimetatud näiteks [[kondominaat|kondominaadiks]].<ref>Morten Ruud, Geir Ulfstein. ''Indføring i folkerett'', Oslo: Tano Aschehoug 1998, lk 100.</ref> Andorra moderniseeris 20. sajandi lõpuks oma [[riigikord|riigikorra]]. [[Andorra põhiseadus]] kiideti heaks [[14. märts]]il [[1993]]. Andorra saavutas [[suveräänsus]]e ja [[rahvusvaheline tunnustus|rahvusvahelise tunnustuse]] [[riik|riigina]]. [[Andorra kaasvürstid|Kahe kaasvürsti]] süsteem on säilitatud. Andorra riigipead on kaasvürstid [[Urgelli piiskop]] ja [[Prantsusmaa president]] ([[Foix' krahv]]i õiguste pärija). Andorra traditsiooniline jaotus kihelkondadeks ehk [[vald (Andorra)|vald]]adeks on säilitatud ja see on [[kohalik omavalitsus|omavalitsuse]] alus. Aastal 1978 eraldati [[Andorra la Vella vald|Andorra la Vella vallast]] uus vald. Aastani 1993 ei olnud Andorras selget [[võimude lahusus]]t. Alates 1993. aastast on Andorras [[parlamentaarne demokraatia]]. [[Riigipea]]d on kaasvürstid, kuid [[täidesaatev võim]] kuulub [[Andorra valitsus]]ele, mida juhib [[Andorra valitsusjuht]]. ====Põhiseadus==== [[Andorra põhiseadus|Andorra esimene põhiseadus]], mis kehtestas [[Parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatia]], kiideti heaks ja jõustus [[1993]]. Andorra on nüüd [[sotsiaalriik]] ja [[õigusriik]]<ref name="consell">[https://web.archive.org/web/20200927230321/http://www.consellgeneral.ad/fitxers/documents/constitucio/constitucio-dandorra-catala.pdf/view Constitució d'Andorra Català.pdf].</ref><ref name="constitution">[http://www.andorramania.com/constit_gb.htm The constitution of the Principality of Andorra], Andorramania.</ref>, mille [[valitsemisvorm]] on [[parlamentaarne kaasvürstiriik]]. ====Kaasvürstid==== [[Pilt:Flag of Andorra.jpg|pisi|Sissepääs [[Casa de la Vall]]i, kus peanõukogu istungeid peeti aastani 2011]] {{Vaata|Andorra kaasvürstid}} {{Vaata ka|Andorra riigipeade loend}} Andorra on ainus riik maailmas, kus [[riigipea]] funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat: [[Andorra kaasvürstid]] [[Urgelli piiskop]] ja [[Foix' krahvkond|Foix' krahvkonna]] valitseja (algul [[Foix' krahv]], siis [[Alam-Navarra kuningas]], 1607. aastast [[Prantsusmaa]] riigipea, algul [[Prantsusmaa kuningas]], praegu [[Prantsusmaa president]]<ref name="figures18" />). Andorra [[valitsemisvorm]] on [[düarhia]]. Aastatel 1278–1993 olid Andorra valitsejad [[senjöör]]id. Foix' krahvkond läks [[Prantsusmaa kroon]]i ja pärast [[Prantsuse revolutsioon]]i [[Prantsuse Vabariik|Prantsuse Vabariigi]] valdusse.<ref>[https://web.archive.org/web/20100704014724/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html CIA Factbook, Introduction], 2010.</ref> Mõlemal on ühesugused võimuõigused. Prantsusmaa presidendi ametiaeg on viis aastat. Piiskopi ametiaja sätestab [[katoliku kirik]]u [[kanooniline õigus]], mille alusel [[paavst]] kinnitab ta ametisse. Paavst vabastab piiskopi ametist, kui piiskop on saanud 75-aastaseks. Kaasvürstide roll on [[Andorra põhiseadus]]e järgi suuresti sümboolne. Nad kirjutavad alla parlamendis vastu võetud seadustele. Neil ei ole [[vetoõigus]]t, aga nad saavad viia eelnõusid põhiseaduskohtusse. Nad võtavad vastu [[volikiri (diplomaatia)|volikirju]] teiste riikide [[diplomaat]]idelt.<ref name="Broto">Eulogi Broto. Andorra. Gerhard Robbers (toim). ''Encyclopedia of world constitutions, Volume 1 Afghanistan to France'', New York: Facts On File 2007, lk 19–24.</ref> Kaasvürstid nimetavad isiklikud esindajad, kes resideerivad La Seu d'Urgelis ja Pariisis, ja kummalgi on büroo Andorra la Vellas. Enne põhiseaduse kehtimahakkamist maksis Andorra kaasvürstidele ka rahalist andamit, mis viimati oli igal aastal 960 Prantsuse franki Prantsuse kaasvürstile (läks riigieelarvesse)<ref name="Almenfattelig">''Almenfattelig Udsigt over fremmede Landes Statsforfatning'', Kristiania: Cammermeyer 1894, lk 4.</ref> ja 460 Prantsuse franki piiskoplikule kaasvürstile<ref name="Almenfattelig" /> (läks piiskopkonna kontole). Juunis 2015 levisid kuuldused, et paavst [[Franciscus]] kavatseb Andorra piiskopliku kaasvürsti rolli kaotada. Need põhinesid mitmel ajaleheartiklil: esimesena kirjutas sellest [[Vicent Partal]],<ref>[https://www.vilaweb.cat/noticia/4267764/20150429/vatica-joc-global-bandes-complica-relleu-sistach.html El Vaticà: un joc global a tres bandes complica el relleu de Sistach], vilaweb.cat, 29.4.2015.</ref> talle järgnesid [[Enric Juliana]]<ref>[https://www.lavanguardia.com/20150601/54431997482/vatica-reflexio-andorra.html#.VXilDcAm5Oc.twitte El Vaticà obre una reflexió sobre el seu paper polític a Andorra], lavanguardia.com, 01.06.2015.</ref> ja lõpuks endine valitsusjuht [[Òscar Ribas Reig]] <ref>[https://web.archive.org/web/20150616191803/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&id=41656&view=item&Itemid=445 El Coprincipat], diariandorra.ad, 16.6.2015.</ref>. ====Seadusandlik võim==== [[Pilt:Casa_de_la_Vall_-_18.jpg|pisi|[[Casa de la Vall]], Andorra ajalooline ja tseremoniaalne parlamendihoone]] [[Pilt:Casa de la Vall, Andorra la Vieja, Andorra, 2013-12-30, DD 03.JPG|pisi|[[Andorra parlamendihoone|Andorra uus parlamendihoone]] Casa de la Valli kõrval. Peanõukogu töötab seal 2011. aastast]] [[Pilt:Sededelgobiernoandorrano.JPG|pisi|Peanõukogu silt]] {{Vaata|Andorra Peanõukogu}} [[Seadusandlik võim]] kuulub [[ühekojaline parlament|ühekojalisele parlamendile]] – [[Andorra Peanõukogu]]le (varem [[Orgude Peanõukogu]])<ref name="consell"/><ref name="constitution"/>. Parlamenti kuulub 28 liiget,<ref name="consell"/><ref name="constitution"/> kes valitakse ametisse otsestel valimistel neljaks aastaks. Kõik üle 18-aastased Andorra kodanikud saavad valimistel hääletada. Sama vanusepiirang kehtib kandidaatide kohta. Pooled saadikutest valitakse võrdsel arvul seitsmest vallast ja teine pooled kogu riiki hõlmavast valimisringkonnast.<ref name="politics">[https://all-andorra.com/political-system/ Political System of Andorra], All Andorra. </ref><ref name="figures18"/><ref name="c_elconsell">[https://web.archive.org/web/20101114124302/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/9FED3BE49DA2F2F3C1256BD0003BAAB4 |El Consell General], consell.ad.</ref> Valimised toimuvad 30. ja 40. päeva vahel pärast eelmise peanõukogu laialisaatmist. Viisteist päeva pärast valimisi vannutatakse peanõukogu liikmed ametisse. Selle tseremoonia ajal valitakse peanõunik (''sindic general''), kes on peanõukogu juht,<ref name="Broto" /> ja asepeanõunik, kes on tema abi. Kaheksa päeva pärast tuleb peanõukogu jälle kokku. Sellel istungil valitakse peanõukogu liikmete seast valitsusjuht. [[Andorra parlamendihoone|Andorra uues parlamendihoones]] hakkas istungeid pidama peanõukogu kuues koosseis<ref>[https://web.archive.org/web/20110403042712/http://www.elperiodicdandorra.com/societat/6014-la-nova-seu-del-consell-general-estara-enllestida-el-15-de-desembre.html La nova seu del Consell General estarà enllestida el 15 de desembre]elperiodicdandorra.com, 31.10.2003. </ref>. Varem peeti istungeid [[Casa de la Vall]]is [[Andorra la Vella]]s.<ref name="c_elconsell"/> Valitsusjuhi kandidaadi saab üles seada peanõukogu liikmete rühm, mis moodustab vähemalt viiendiku liikmete arvust. Peanõukogu valib siis uueks valitsusjuhiks kandidaadi, kes saab [[absoluutne häälteenamus|absoluutse häälteenamuse]]. Seejärel teavitab peanõunik mõlemat kaasvürsti, kes omakorda nimetavad valitud kandidaadi Andorra valitsusjuhiks. Peanõukogu pädevuses on ka [[seadus]]te vastuvõtmine, [[riigieelarve]] vastuvõtmine ja järelevalve valitsuse otsuste üle.<ref name="figures18"/><ref name="Broto" /> [[Seaduseelnõu]]sid saab peanõukogule esitada eraseaduseelnõudena, kolme kohaliku omavalitsuse poolt ühiselt või vähemalt ühe kümnendiku Andorra kodanike poolt. Peanõukogu võtab vastu ka vürstiriigi aastaeelarve. Valitsus peab eelarve parlamendile vastuvõtmiseks esitama vähemalt kaks kuud enne eelmise eelarveperioodi (aasta) lõppu. Kui eelarvet järgmise aasta esimeseks päevaks vastu ei võeta, jätkub eelmise eelarve rakendamine kuni uue eelarve vastuvõtmiseni. Kui mingi seaduseelnõu on vastu võetud, on peanõunik kohustatud esitama selle mõlemale kaasvürstile allkirjastamiseks ja rakendamiseks. Seejärel avaldatakse see väljaandes [[Butlletí Oficial del Principat d'Andorra]], kus avaldatakse ka muud normatiivaktid.<ref>[https://www.bopa.ad/ Butlletí Oficial del Principat d'Andorra], bopa.ad.</ref> Seaduseelnõu võivad esitada peanõukogu liikmed, valitsus, kolm valda koos või vähemalt 10% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="Broto" /> Kui valitsusjuht ei ole peanõukoguga rahul, võib ta taotleda kaasvürstidelt selle laialisaatmist ja uute valimiste väljakuulutamist. Peanõukogu liikmed saavad ka valitsusjuhi ametist vabastada. Kui vähemalt viiendik peanõukogu liikmetest algatab [[umbusaldusavaldus]]e ja see saab absoluutse häälteenamuse, siis valitsusjuht vabastatakse ametist. [[1419]]. aasta kokkuleppega loodi [[Andorra parlament|Andorra parlamendi]] eelkäija Maanõukogu ([[Consel de la Terra]]), kuhu mõjukamad suguvõsad valisid oma esindajad. Nii tulid kaasvürstid vastu mõnede juhtivate suguvõsade nõudmisele luua valitav esinduskogu.<ref name="Augustin27-29">Augustin 2009: 27–29.</ref><ref name="emerson" /> Aastatel [[1866]]–1868 reformiti ja demokratiseeriti riigikorda ([[Nova Reforma]]). Õigus esinduskogu liikmeid valida anti kõigile perekonnapeadele. Esinduskogu sai nimeks Peanõukogu. Kehtestati nelja-aastane valimisperiood.<ref name="emerson" /> Sellel oli 24 liiget. Igal aastal valisid iga valla üle 25-aastased perekonnapead 12 Peanõukogu liiget. Peanõukokku kuulusid ka eelmisel aastal valitud. Nõukogu liikmed pidid olema vähemalt 30-aastased.<ref name="Almenfattelig" /> Kõik üle 25-aastased mehed said hääleõiguse 1933. aastal, naised said selle 1970. aastal. Seadusandlik ja täidesaatev võim otsustati lahutada 1981. aastal.<ref name="Augustin27-29" /> ====Täidesaatev võim==== {{Vaata|Andorra valitsus}} {{Vaata ka|Andorra valitsusjuhtide loend}} Täidesaatev võim on [[Andorra valitsus]]el, mis koosneb parlamendi ja kaasvürstide poolt neljaks aastaks valitud [[Andorra valitsusjuht|Andorra valitsusjuhist]] (''cap de Govern'') ehk peaministrist ja tema valitud ministritest.<ref name="figures19">''Andorra in Figures 2017'', lk 19.</ref> Kaasvürstid kinnitavad valitsusjuhi ametisse neljaks aastaks. Peaminister nimetab ametisse valitsuse. Valitsus tegeleb Andorra välissuhetega, riigi valitsemisega ja politseijõudude juhtimisega<ref name="figures19" />. Valitsuse liikmed ei või peanõukogu liikmeks oleku ajal pidada muid avalikke ameteid. Valitsusjuht võib ametis olla kuni kaks ametiaega järjest.<ref name="Broto" /> Täidesaatev organ on Andorra valitsus, mis koosneb valitsusjuhist, ministeeriumidest ja riigisekretariaatidest. Alates 16. maist 2019 juhib valitsust peaminister [[Xavier Espot Zamora]]. Ministrid on valitsusjuhi kantselei, majandus-, töö- ja elamuminister; institutsiooniliste suhete, haridus- ja ülikoolide minister; rahandusminister; turismi- ja kaubandusminister; välisminister; õigus- ja siseminister; territooriumi ja linnaplaneerimise minister; sotsiaalminister, avaliku teenistuse ja digitransformatsiooni minister; tervishoiuminister; keskkonna-, põlluharimis- ja karjakasvatusminister ning valitsuse pressiesindaja; ning kultuuri-, noorsoo- ja spordiminister.<ref>[https://www.govern.ad/ca/govern/els-ministres Els ministres], govern.ad, vaadatud 15.10.2023.</ref> Pärast Nova Reformat oli täidesaatev võim osalt Peanõukogul, osalt Peanõukogu valitud eluaegsel sündikul ja asesündikul.<ref name="Almenfattelig" /> ====Kohtuvõim==== Kohtusüsteem koosneb esimese astme kohtust ([[Batllia d'Andorra]]), kriminaalkohtust ([[Tribunal de Corts]]), ülemkohtust ja konstitutsioonikohtust. Konstitutsioonikohus ja ülemkohus on teineteisest institutsionaalselt sõltumatud. [[Andorra ülemkohus|Ülemkohus]] (''Tribunal Superior de Justícia'') on kõrgeim tavaline kohtuinstants. Seal on kaheksa kohtunikku ja president.<ref name="Broto"/> Varem oli seal viis kohtunikku: ühe nimetas valitsusjuht, ühe nimetas kumbki kaasvürst, ühe nimetas peanõunik, ühe nimetasid kohtunikud ja magistraadid. Kohut juhib peanõuniku nimetatud liige. Kohtuniku ametiaeg on kuus aastat. Magistraadid ja kohtunikud ning kriminaalkohtu eesistuja nimetas ülemkohus. Ülemkohus nimetas ka peaprokuröri büroo liikmed. Kohtud on jaotatud tsiviil-, kriminaal- ja haldusosaks. [[Andorra konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohtu]] (Tribunal Constitucional) pädevuses on põhiseaduse tõlgendamine ja õigusaktide põhiseadusega kooskõlas olemise kontrollimine. Konstitutsioonikohus koosneb neljast kohtunikust, kellest ühe valib kumbki kaasvürst ja kaks peanõukogu.<ref name="Broto"/> Nende ametiaeg on kaheksa aastat. Kohut juhib üks kohtunikest, igaüks kaks aastat. Kohtusüsteem on sõltumatu ning Freedom House’i andmetel on kohtupidamine aus. Politsei võib kahtlusaluseid ilma ametlikke süüdistusi esitamata kinni pidada kuni 48 tundi.<ref name="freedom"/> Aastal [[1433]] loodi kohus. Kuni põhiseaduse kehtimahakkamiseni nimetas kumbki kaasvürst ühe asehalduri (''viguier'') kriminaalasjade lahendamiseks. Peale selle nimetasid nad vaheldusi ühe kohtuniku tsiviilasjade lahendamiseks.<ref name="Almenfattelig" /> === Poliitika === {{Vaata|Andorra poliitika}} Kaasvürstid on [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] (31. maist 2025) ja [[Emmanuel Macron]] (14. maist 2017). Kaasvürstide esindajad on vastavalt [[Eduard Ibáñez]] (27. novembrist 2023) ja [[Patrice Faure]] (20. novembrist 2024). Valitsusjuhiks valitakse tavaliselt parlamendi suurima partei juht. 2025. aasta seisuga on selles ametis [[Xavier Espot Zamora]]. Andorras on mitmeparteisüsteem, milles domineerib parem-vasaktelg. Traditsiooniliselt on paremat poolt esindanud [[Partit Liberal d'Andorra]] ja vasakut poolt [[Partit Socialdemòcrata]].<ref name="Broto"/> Valitsusvõim on enamast olnud parempoolsete käes, välja arvatud juunist 2009 maini 2011, kui valitsuse moodustasid sotsiaaldemokraadid. [[Ametiühing]]ud on Andorras suhteliselt uus asi. Andorra ametiühingute liit [[Unió Sindical d'Andorra]] on asutatud 2001.<ref>[https://web.archive.org/web/20120109033345/http://www.usda.ad/#/qui-som/4528125861 Unió Sindical d'Andorra], usda.ad.</ref> [[2023. aasta Andorra parlamendivalimised]] võitis erakond [[Demokraadid Andorra Eest]], mis sai peanõukogus 14 kohta. Selle juht [[Xavier Espot Zamora]] valiti valitsusjuhiks. Peanõukokku valiti ka [[Progressivism|progressiivne]] [[Concord (partei)|Concord]] (viis kohta), [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Andorra)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (kolm kohta), [[Konservatism|konservatiivne]] [[Andorra Endavant]] (kolm kohta), [[Sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalne]] [[Ciutadans Compromesos]] (kaks kohta) ja [[Acció per Andorra]] (üks koht).<ref name="freedom">[https://freedomhouse.org/country/andorra/freedom-world/2024 Andorra], | Freedom in the World 2024.</ref> [[2009. aasta Andorra parlamendivalimised|2009.]] ja [[2011. aasta Andorra parlamendivalimised|2011. aasta valimistel]] kandideerisid liberaalid koos teistega valimisliitudes [[Coalició Reformista]] ja [[Demòcrates per Andorra]]. [[Pilt:Consejo General Andorra 2015.svg|pisi|Mandaatide jaotus peanõukogus perioodiks 2015–2019. {{legend|#FFA500|[[Demòcrates per Andorra]] (15)}} {{legend|#086A87|[[Partit Liberal d'Andorra]] (8)}} {{legend|#E00000|[[Partit Sociald. emòcrata]], [[Verds d'Andorra]] ja teised (3)}}{{legend|#4C0B5F|[[Socialdemocràcia i Progrés]] (2)}} ]] [[2015. aasta Andorra parlamendivalimised|2015. aasta valimistele]] läksid Andorra Liberaalne Partei (Partit Liberal d'Andorra) ja Demòcrates per Andorra valimistele kumbki eraldi. Sotsiaaldemokraatlik Partei (Partit Socialdemòcrata) kandideeris koos roheliste partei [[Verds d'Andorra]] ja teistega. Pärast sotsiaaldemokraatide lõhenemist osales 2015. aasta valimistel uus partei, [[Socialdemocràcia i Progrés]].<ref>[http://cat.elpais.com/cat/2015/02/27/internacional/1425016210_937736.html Andorra vota diumenge amb el repte d'acostar-se a la UE], elpais.com, 2.3.2015. Lest 30. mars 2015.</ref> Parteisid oli palju, sealhulgas konservatiivne kohalik partei [[Unió Laurediana]] Sant Julià de Lòrias. 2015. aasta 1. märtsi valimiste järel sai Andorra Demokraatide Partei (Demòcrates per Andorra) 37% häältest ja 15 kohta parlamendis, Andorra Liberaalne Partei (Partit Liberal d'Andorra) 27,7% häältest ja 8 kohta, Sotsiaaldemokraatliku Partei (Partit Socialdemòcrata), Andorra Roheliste (Verds d'Andorra) ja sõltumatute kandidaatide koalitsioon 23,5% häältest ja 3 kohta ning Sotsiaaldemokraatlik Progressipartei (Socialdemocràcia i Progrés) 11,7% häältest ja 2 kohta. <ref>[https://web.archive.org/web/20150319225233/http://www.eleccions.ad/resultats Resultat], eleccions.ad, Govern d'Andorra.</ref> Kuigi Demòcrates per Andorra kaotas eelmise perioodiga võrreldes viis kohta jäi [[Antoni Martí]] peaministriks. [[2019. aasta Andorra parlamendivalimised|2019. aasta valimistele]] läks Unió Laurediana koos [[Tercera Via]]ga. 2019. valimistel osales ka uus erakond [[Ciutadans Compromesos]] La Massanast ja sai parlamendis 2 kohta. <gallery> Pilt:JLSerranoP.jpg|[[Josep-Lluís Serrano Pentinat]], kaasvürst alates 31. maist 2025 Pilt:Emmanuel Macron in Tallinn Digital Summit. Welcome dinner hosted by HE Donald Tusk. Handshake (36669381364) (cropped 2).jpg|[[Emmanuel Macron]], Andorra kaasvürst alates 14. maist 2017 Pilt:Xavier Espot Zamora Andorra Estònia (cropped).jpg|[[Xavier Espot Zamora]], Andorra valitsusjuht alates 16. maist 2019 </gallery> ==== Hinnangud ==== [[Maailmapanga|Maailmapanga]] 2016. aasta aruande järgi oli Andorra üks [[OECD]] poliitiliselt stabiilsemaid riike.<ref name="politics"/> [[Freedom House]]'i järgi on Andorra ka poliitiliselt vaba riik. Valimised on vabad ja ausad, parteid saavad vabalt tegutseda.<ref name="freedom"/> === Rahvusvahelised suhted === {{Vaata|Andorra rahvusvahelised suhted|Eesti ja Andorra suhted}} [[Pilt:Bruxelles rue de la Montagne 10.jpg|pisi|Andorra suursaatkond [[Brüssel]]is]] [[Pilt:Vladimir Putin with Pere Joan Tomas Sogero.jpg|thumb|Andorra suursaadik [[Pere Joan Tomas Sogero]] annab üle volikirjad Venemaa presidendile [[Vladimir Putin]]ile (2007)]] Alates suveräänsuse kehtestamisest põhiseaduse ratifitseerimisega 1993 on Andorra püüdnud saada [[rahvusvaheline kogukond|rahvusvaheline kogukonna]] aktiivseks liikmeks. Välisasjade eest vastutab [[Andorra välisministeerium]] (''Ministeri d'Afers Exteriors''). Andorra ei kuulu Euroopa Liitu, kuid teeb sellega paljudes valdkondades tihedat koostööd, mis ametlikult algas 1990.<ref name="timeline"/> Andorral on kokkulepe Euroopa Liiduga, mille kohaselt võib riik muu hulgas kasutada eurot oma valuutana. Et Prantsusmaa ja Hispaaniaga ei ole piirikontrolli, on Andorra ''de facto'' [[Schengeni viisaruum]]i osa. [[28. juuli]]l 1993 võeti Andorra 184. liikmesriigina vastu [[ÜRO]]sse. ÜRO liikmesriikidest on Andorrast väiksemad ainult [[San Marino]] ja [[Liechtenstein]].<ref name="timeline"/><ref>[http://www.andorraprincipat.com/cat/principat1.php EL PRINCIPAT D'ANDORRA: BREU HISTÒRIC], andorraprincipat.com.</ref><ref>[https://www.3cat.cat/3cat/fa-vint-anys-que-a-lonu-es-parla-catala/video/4520156/ Fa vint anys que a l'ONU es parla català], 3cat.cat.</ref> Andorra on 1993. aastast [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i liige. 25. oktoobril 1994 otsustati Andorra vastu võtta [[Euroopa Nõukogu]]sse<ref>[https://web.archive.org/web/20101114124302/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/9FED3BE49DA2F2F3C1256BD0003BAAB4 El Consell General], consell.ad.</ref> Püreneede-ülene koostööorgan [[Communauté de travail des Pyrénées]], milles on koos Andorraga Prantsusmaa piirkonnad [[Languedoc-Roussillon]], [[Midi-Pyrénées]] ja [[Akvitaania]] ning Hispaania autonoomsed piirkonnad Kataloonia, [[Aragón]], [[Navarra]] ja [[Baskimaa]], on tähtis transpordi, energeetika ja teiste sektorite taristu. Koostööd alustati 1983.<ref name="emerson"/> Aastatel 1994–1998 rajas Andorra [[diplomaatilised suhted]] rohkem kui 80 riigiga,<ref name="emerson"/> sealhulgas 1995. aasta alguses [[USA]]ga. Andorral on [[suursaatkond]] [[Austria]]s, [[Belgia]]s, Prantsusmaal (Pariisis ja [[Strasbourg]]is), Hispaanias, [[Portugal]]is, Šveitsis ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ([[New York|New Yorgis]]). Andorras on Prantsusmaa ja Hispaania ja Portugali suursaatkond ja 23 riigi, sealhulgas Eesti aukonsulaadid. Šveitsil on Andorras peakonsulaat. === Riigikaitse === Andorra on ajalooliselt olnud neutraalne ning jäänud kõrvale suurtest konfliktidest Euroopas. Et riigil pole omaenda alalisi relvajõude (v.a. väike tseremoniaalne väekontingent) vastutavad Andorra kaitsmise eest peamiselt Prantsusmaa ja Hispaania.<ref name="CIA"/> Aastal 1993 kolme riigi vahel sõlmitud heanaaberlikkuse, sõpruse ja koostöö lepingu järgi vastutavad Prantsusmaa ja Hispaania Andorra sõjalise kaitse eest, kui riigi [[suveräänsus]] ja [[territoriaalne terviklikkus]] on ohus, kuid ainult pärast konsultatsiooni Andorra valitsusega. Andorral sõjaväge on mitu korda loodud ja ümber korraldatud, kuid tal ei ole kunagi olnud alalist sõjaväge. Hädaolukordade ja loodusõnnetuste (näiteks [[1982. aasta Segre üleujutus]]) korral kutsutakse kokku üle 18-aastastest Andorra meeskodanikest koosnev rahvakaitsevägi ''[[sometent]]''.<ref>Montserrat Luesma. Els cònsols revisaran la llei de protecció impugnada a Ordino, ''Diari d'Andorra'', nr 151, 10.11.1991</ref> Kõik 21–60 aasta vanused teenistuskõlblikud Andorra kodanikest mehed peavad teenistusse ilmuma.<ref> [https://recarrega.net/arxius/Decret%20veguers%20Sometent,%20del%2023%20d%27octubre%20de%201984.pdf Decret veguers Sometent].</ref> Seaduse järgi tohib seda teha ainult juhul, kui politseinikke ei jätku.<ref>[https://web.archive.org/web/20100907183030/http://www.policia.ad/cat/hist.html RESUM HISTÒRIC], policia.ad.</ref> Sellepärast peab seaduse järgi kõikidel Andorra kodanikel, eriti perekonnapeal (tavaliselt vanim teenistuskõlblik mees perekonnas) olema tulirelv; seaduse järgi saab ta selle vajaduse korral politseilt.<ref>[https://recarrega.net/arxius/Decret%20veguers%20Sometent,%20del%2023%20d%27octubre%20de%201984.pdf Decret veguers Sometent].</ref><ref>Augustin 2009: 38.</ref> Andorra ei ole sõjategevuses osalenud. Aastatel 1914–1939 oli riik Saksamaaga ametlikult sõjas, sest ta kuulutas 1914 Saksamaale sõja, aga [[Versailles’ rahukonverents]]ile teda ei kutsutud. Nii oli ta [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] kõige pikemaajaline osaline. Aastal 1934 tehti sõjaväereform: 11 sõdurist said nõuandjad. Sõjavägi koosnes kuuest kapralist, üks igast vallast, neljast nooremohvitserist ja ühest komandörist majori auastmes. Iga kaprali ülesanne oli oma vallas võitlusvõimeliste meeste väeüksus kokku panna. Andorra alalisest sõjaväest on alles jäänud ainult 12 väiksearvulist tseremoniaalüksust, mille moodustavad vabatahtlikud. Selle põhiülesanne on Andorra lipu esitlemine tseremooniatel.<ref>[https://www.andorramania.com/histoire_gb.htm GEOGRAPHY AND HISTORY OF THE PRINCIPALITY OF ANDORRA], andorramania.com</ref> Andorra sõjaline eelarve koosneb vabatahtlikest annetustest ja täiskohaga vabatahtlike panusest.<ref>[https://www.un.org/webcast/ga/58/statements/andoeng030925.htm STATEMENT BY H.E. MR. MARC FORNE MOLNE PRESIDENT OF THE GOVERNMENT OF THE PRINCIPALITY OF ANDORRA]</ref> Sõjaväemundrid on põlvest põlve edasi antud. Teatmeteostes on levinud müüt, et kõik Andorra sõjaväelased on ohvitserid. Tegelikult on kõigil, kes teenivad alalises tseremoniaalses reservväes, ohvitseri või allohvitseri auaste. Teised auastmed on ülejäänud teenistuskõlblikel meestel, keda saab Sometenti kaudu teenistusse kutsuda. ===Politsei=== [[Pilt:Andorra_la_Vella_-_Andorra_(3137259845).jpg|pisi|Politseipatrull Andorra la Vella kesklinnas]] 1931. aastal hakkas sisejulgeoleku tagamisel sõjaväge suuresti asendama politsei (Servei d'Ordre). 1933. aasta valimistega seotud rahutuste tõttu läks tarvis Prantsusmaa politsei abi. Koos nendega tegutses umbes kahe kuu vältel Andorra elanike üksus [[René-Jules Baulard]]i juhtimisel. Andorral on tänapäevane ja hästi varustatud politsei umbes 240 politseinikuga (2012. aastal 237) ja tsiviilpersonaliga. Politsei põhiülesanded on mundris patrullimine, kuritegude uurimine, piirivalve ning liiklusseaduse jõustamine. Samuti on politseil eraldi koerteüksus, mäepäästeteenistus ja pommirühmad.<ref>[https://www.policia.ad/ca/ Policia d'Andorra].</ref><ref name="politics"/><ref name="wsm">[http://www.worldstatesmen.org/Andorra.html Andorra], worldstatesmen.org.</ref> Väike eriüksus [[GIPA ]](Grup d'Intervenció Policia d'Andorra) on saanud väljaõppe terroriaktide ärahoidmiseks ja pantvangide vabastamiseks. Et terrorism ja pantvangikriisid on haruldased, kasutatakse GIPAt sageli kinnipeetavate konvoeerimiseks ja mõnikord ka tavalises politseitööks. === Tuletõrje === Andorra tuletõrjel, mille peakorter on [[Santa Coloma]]s, on neli tänapäevast tuletõrjedepood ja 120 tuletõrjujat. Tuletõrje käsutuses on 16 raskesõidukit (tuletõrjeautod, redelautod ja eriotstarbelised nelikveolised sõidukid), 4 kerget tugisõidukit (autod ja haagised) ning 4 kiirabiautot.<ref>{{Netiviide |url=http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=80&Itemid=64 |pealkiri=bombers.ad. |vaadatud=2012-07-22 |arhiivimisaeg=2012-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120722172143/http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=80&Itemid=64 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ööpäevaringselt on valves kaks tuletõrjemeeskonda Santa Coloma peakorteris ja üks meeskond igas kolmest ülejäänud tuletõrjedepoost.<ref>[https://www.govern.ad/ca/ministeris-i-secretaries-d-estat/ministeri-de-justicia-i-interior/bombers Cos de Bombers] govern.ad</ref> Pärimuse järgi oli Andorra kuue valla elanikel kokkulepe üksteist tulekahjude kustutamisel aidata. Esimese survepumba ostis valitsus 1943. aastal. Detsembris 1959 olid riigis kaks päeva järjest mitmel pool tõsised tulekahjud. See ajendas alalise tuletõrjeteenistuse asutamise 21. aprillil 1961.<ref>[https://web.archive.org/web/20120510100239/http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=44 Història del Cos de Bombers d'Andorra], bombers.ad.</ref> === Sotsiaalteenused === Riiklikku sotsiaalhoolekannet haldab Andorra Sotsiaalkindlustuskassa [[Caixa Andorrana de Seguretat Sociali]] (CASS), mis on asutatud 1966. Palgasaajad on kohustatud võtma CASSilt haigus- ja pensionikindlustust. [[Borsa d'Habitatge d'Andorra]] kaudu haldab riik eluruume, mis muidu seisaksid tühjalt, ning annab need turuhinnast madalama hinnaga üürile, tasudes selle eest omanikele kompensatsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20110713213450/http://www.habitatgegovern.ad/default.asp?doit=subsection&subsection=1&subsectionname=Borsa%20Habitatge&section=1 Borsa Habitatge], habitatgegovern.ad.</ref> Riik pakub eluasemetoetusi noortele, eakatele ja teistele erivajadustega rühmadele. Samuti toetatakse eluruumide renoveerimist. Riik pakub vajaduspõhist haridustoetust ning õppelaenu kõrghariduse omandamiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20111009055457/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/publicacions/Publicacions/Andorra%20en%20Xifres_ang.pdf Andorra in Figures 2011], estadistica.ad.</ref> On mitmesuguseid välismaal õppimise toetusi. Rahvusliku õpinguauhinna näol antakse igal aastal stipendiumid parimale õpilasele igas kolmest haridussüsteemist. Need katavad õppemaksu ning majutuse, toidu ja õppevahendite kulud kõrgkooli esimesel ja teisel astmel.<ref>[https://web.archive.org/web/20121025011339/http://www.ensenyamentsuperior.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=26&Itemid=25 Premi nacional d'estudi], ensenyamentsuperior.ad.</ref> Andorral on riiklikud ühiselamud Toulouse'is ja Pariisis õppivatele üliõpilastele. ===Kodaniku- ja poliitilised õigused=== [[Pilt:European Court of Human Rights Court room.jpg|pisi|Pärast Andorra vastuvõtmist [[Euroopa Nõukogu]]sse ja liitumist [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]iga saavad andorralased pöörduda [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtusse]] [[Strasbourg]]is]] [[Freedom House]]'i hinnangul on Andorra [[vaba riik]], mis austab [[kodanikuõigused|kodaniku-]] ja [[poliitilised õigused|poliitilisi õigusi]]. [[Andorra põhiseadus|Andorra 1993. aasta põhiseadus]]es on rida artikleid, mis tagavad põhilised [[inimõigused]]. Pärast suveräänsuse saavutamist liitus Andorra [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]iga ja [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtuga]]. Andorra on liitunud ka [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvaheline Kohtuga]]. ===Kodakondsus=== {{Vaata|Andorra kodakondsus|Andorra pass}} Andorral on ranged kodakondsusseadused suurte nõuetega [[naturalisatsioon]]iks.<ref name="Broto" /> [[Andorra kodakondsus]]e võib saada kolmel viisil. Kodakondsuse võib saada, kui ema on Andorra kodanik või mõlemad vanemad elavad alaliselt riigis ja isa on Andorras sündinud. Peale selle võib kodakondsuse saada pärast 25-aastast elamist riigis.<ref name="CIA"/> Kui vanavanemad on Andorrast, piisab 15-aastasest elamisest, ja kui ollakse Andorras hariduse saanud, piisab 10-aastasest elamisest. Karmi kodakondsusseaduse tõttu on üle pooled riigi elanikest Andorra kodakondsuseta ega saa hääletada.<ref name="freedom"/> Mittekodanikel ei tohi eraettevõtetes olla üle 33% osalust. ===Haldusjaotus ja kohalik omavalitsus=== [[Fail:Andorra, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Andorra vallad]] Andorra jaguneb seitsmeks [[vald (Andorra)|vallaks]] (''parròquia''):<ref name="consell"/><ref name="CP">[https://www.citypopulation.de/Andorra.html Andorra: Parishes & Major Places], citypopulation.de.</ref> * [[Andorra la Vella vald]] * [[Canillo vald]] * [[Encampi vald]] * [[Escaldes-Engordany vald]] * [[La Massana vald]] * [[Ordino vald]] * [[Sant Julià de Lòria vald]] Traditsiooniliselt oli Andorras kuus valda, kuni 1978. aastal Escaldese vald eraldati Andorra la Vella vallast. Elanike arvult suurim, kuid pindalalt väikseim vald on Andorra la Vella vald, mis moodustab koos [[Escaldes-Engordany vald|Escaldes-Engordany vallaga]] riigi tähtsaima linnapiirkonna.<ref>[https://web.archive.org/web/20200930035311/https://www.setupandorra.com/en/news/article/cities-villages-and-parishes-of-the-principality-of-andorra Cities, villages, and parishes of the Principality of Andorra], setupandorra.com.</ref> Ordino vald, La Massana vald ja Sant Julià de Lòria vald on jagatud veerandikeks (''quarts''), Canillo vald on jagatud naabruskondadeks (''veïnats''). Need osavallad on vallavalitsustes esindatud. Valdade tulu tuleb [[pearaha]]st (''foc i lloc''), [[omandimaks]]udest, ettevõtlusmaksust ja valla teenuste tasudest. Pearaha maksavad kõik 18- kuni 65-aastased elanikud. Selle suuruse määravad vallad ja see on 5 kuni 50 eurot aastas.<ref>[https://web.archive.org/web/20120503194511/http://www.adi.ad/en/node/417 Local Administration taxes], adi.ad.</ref> ===Riigipühad=== Andorras on neli riigipüha, mille ajal kõik ärid on kinni<ref>Augustin 2009: 119</ref> (konstitutsioonipäeval on see vähem range). Üks tähtsamaid pühi on 8. septembril tähistatav püha Andorra [[kaitsepühak]]u [[Meritxelli Jumalaema]] auks.<ref>[https://www.worldatlas.com/articles/important-aspects-of-the-culture-of-andorra.html The Culture and Traditions of Andorra], worldatlas.com.</ref> See on Andorra [[rahvuspüha]]. {| class="wikitable" |- ! Kuupäev !! Eesti keeles !! Katalaani keeles |- | [[1. jaanuar]] || [[Uusaasta]] || Any nou |- | [[14. märts]] || Konstitutsioonipäev || Dia de la Constitució |- | [[8. september]] || Rahvuspüha (Meritxelli päev) || Nostra Senyora de Meritxell |- | [[25. detsember]] || [[Jõulupüha]] || Nadal |} Peale selle on riigis veel riigipühi, mille ajal näiteks tehased, pangad ja kontorid on suletud. Need on [[esimene mai]] (''Dia del Traball''), [[kolmekuningapäev]] (''Reis d'Orient''), [[vastlapäev]] (''Carnaval''), [[suur reede]] (''Divendres Sant''), [[ülestõusmispüha]] (''Pasqua''), [[teine ülestõusmispüha]] (''Dilluns de Pasqua''), [[nelipüha]] (''Pentecosta''), [[teine nelipüha]] (''Dilluns de Pentecosta''), [[neitsi Maarja taevamineku päev]] (''Assumpciò de Maria''), [[pühakutepäev]] (''Tots Sants''), [[neitsi Maarja kuulutamise päev]] (''Anunciaciò de la Mare de Deu'') ja [[teine jõulupüha]] (''Sant Esteve''). ==Sümbolid ja tähised== Andorra sümbolid on [[Andorra vapp]], [[Andorra lipp]], [[Andorra deviis]] ''Virtus unita Fortior'' ja riigihümn "[[El Gran Carlemany]]". [[Andorra rahvuslill]] on [[poeedinartsiss]]. [[Andorra lipp]] on sini-kollane-punane vertikaalne [[trikoloor]], kusjuures kollasel laiul on [[Andorra vapp]]. Andorra vapil on neli välja, millel on [[mitra]] ja [[piiskopisau]], mis viitavad Urgelli piiskopile, ning Foix', Kataloonia ja [[Béarn]]i vapi elemendid,<ref>[https://web.archive.org/web/20081112180602/http://www.ccis.ad/cat/pdf/servei_empresa/29_1_07/Llei_utilitzacio_signes_Estat.pdf Llei sobre la udilització dels signes d'Estat], csis.ad. Besøgt 26. juni 2011.</ref> mis viitavad Andorra ajaloolistele sidemetele Kataloonia ja Prantsusmaaga. Andorra tähis [[ISO 3166]] järgi on AD. Sõidukite riigitunnus ja ROKi tähis on AND. Tsiviilõhusõidukite riigitunnus on C3. [[Maakood (telefon)|Telefoni maakood]] on +376, [[mobiiltelefonivõrgu kood]] on 213. Andorra hümn võeti kasutusele 1914. Selle sõnade autor on kaasvürst ja piiskop [[Juan Bautista Benlloch y Vivó]] ning viisi autor [[Enric Marfany]]. [[Poeedinartsiss]] (katalaani keeles ''grandalla'') kasvab metsikult. Selle õitel on kuus kroonlehte, mis vastavad Andorra kuuele ajaloolisele kihelkonnale.<ref>Thomas Eccardt. ''Secrets of the Seven Smallest States of Europæ: Andorra, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, San Marino and Vatican City'', New York: Hippocrerne Books 2004, lk 164.</ref> ===Riiklikud teenetemärgid ja auhinnad=== Aastal 2007 asutas valitsus [[Karl Suure teenetemärk|Karl Suure teenetemärgi]] ja [[Karl Suure auhind (Andorra)|Karl Suure auhinna]] katalaani kirjanduse, kirjanduse, kunsti, teaduse ja humanitaartegevuse alal.<ref>[https://web.archive.org/web/20110706062226/http://www.apaea.ad/portal/images/stories/Bopa%20104.pdf Ordre ministerial sobre l'atorgament dels premis i reconeixements Carlemany]. ''[[Butlletí Oficial del Principat d'Andorra]]'', nr 104, 12. detsember 2007, lk 5529–5531.</ref> == Majandus == {{Vaata|Andorra majandus}} Andorra on vaba ja arenenud [[turumajandus]]ega riik, kus sissetulekud on üle Euroopa keskmise. Riigi majandus on tihedalt seotud Prantsusmaa ja Hispaania majandusväljavaadetega. [[Turism]] ja sellega kaasnev kaubandus on Andorra majanduse tähtsaim osa, millest tuleb umbes 80% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. Pangandus- ja finantssektor on Andorra majanduses tähtsuselt teine sektor. 2004. aastal allkirjastasid Andorra ja Euroopa Liit ulatusliku koostööleppe.<ref name="emerson" /> Energiataristu rajamine 1930. aastatel aitas kaasa majanduse arengule.<ref name="calvo" /> 1950. aastatel oli majanduse tõusuperiood.<ref>Maria Jesús Lluelles Larrosa. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106368/160675 The Economic Transformation]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 17–19.</ref> Aastatel 1997–2004 oli keskmine [[majanduskasv]] 4,5%. [[Koroonapandeemia]] andis Andorra majandusele raske löögi, sest see kahjustas turismisektorit. Majandus on sellest siiski taastunud. Aastal 2023 oli majanduskasv [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] andmetel 2,3%.<ref name="lloydsoutline">[https://www.lloydsbanktrade.com/en/market-potential/andorra/economy| Andorra: Economic Outline], mai 2024, lloydsbanktrade.com, vaadatud 7.7.2025.</ref> Andorra [[sisemajanduse kogutoodang]] oli 2024. aastal hinnanguliselt 3,897 miljardit USA dollarit. 2023. aastal oli see hinnanguliselt 3,4475 miljardit eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis see 7,4%.<ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32195&IdCat=4 A092 and A093. Nominal and real GDP growth: sectoral and quarterly evolution. Year 2023], estadistica.ad, 25.3.2024</ref> Andorra loodusvarade seas on hüdroenergia, mineraalvesi, puit, rauamaak ja plii.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20220706110207/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/andorra/ The World Factbook], CIA.</ref> ===Majandusharud=== [[Pilt:Pas de la case.jpg|pisi|Ostukeskuseküla [[Pas de la Casa]] [[Envalira kuru]] juures, päris [[Prantsusmaa]] piiri ääres]] [[Pilt:Andorra-vins.liquors.tobacco shop.jpg|pisi|Tubaka ja alkoholi müük [[Ransol]]i poes]] Andorra elanike traditsiooniline tegevusala oli [[lambakasvatus]] ([[mägikarjakasvatus]] piiratud aladel) ja [[tubakakasvatus]]. Tänapäeval on riigi peamised majandusharud [[kaubandus]], [[pangandus]] ja [[turism]]. Oluline on ka [[kinnisvaraarendus]].<ref name="emerson" /> Nende sektorite areng on toonud kaasa [[elatustase]]me tõusu, rahvaarvu kasvu ja töörände. [[Euroopa Liidu siseturg|Euroopa Liidu siseturu]] areng ning rahvusvaheliste nõuete karmistumine panganduses on Andorra majandust mõjutanud. 1950. aastatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti.<ref name="Places-lk34" /> Turismisektor hakkas arenema 1960. aastatel. Teenustesektor asendas kiiresti [[põllumajandus]]e, kus praegu on hõivatud vaid 0,32% elanikkonnast. Kõige rohkem on tööealisest elanikkonnast hõivatud kaubanduses (26,9%), ehituses (15,9%) ja [[hotellindus]]es (13,3%). [[Sisemajanduse koguprodukt]]ist moodustab põllumajandussektor 11,9%, tööstussektor 33,6% ja teenindussektor 54,5%. 2009. aastal oli 80% tööhõivest teenindussektoris, 13,2% ehituses, 4,7% tööstuses ja 0,4% põllumajanduses. Andorra majandus rajaneb teenindusel. Seda on mõjutanud [[turism]]ile soodne kliima ning loodusvarade ja energiaressursside nappus.<ref name="figures68">''Andorra in Figures 2017'', lk 68.</ref> [[Turismisektor]] moodustab suurima osa Andorra majandusest. See on spetsialiseerunud taliturismile, kuid turiste käib ka teistel aastaaegadel. Aastal 2016 külastas Andorrat pisut üle 8 miljoni turisti.<ref name="figures70">''Andorra in Figures 2017'', lk 70.</ref> Andorrat külastatakse muu hulgas soodsa maksupoliitika tõttu. Andorra eelis Prantsusmaa ja Hispaania ees on viimasel ajal{{millal}} hakanud vähenema, sest naaberriikides on kaubavalik laienenud ja hinnad alanenud. Ka pankadel on Andorra majanduses tähtis koht. Riigis tegutseb kolm pangandusettevõtet.<ref>[https://thebanks.eu/banks-by-country/Andorra List of Banks in Andorra], thebanks.eu, vaadatud 7.7.2025.</ref> Tööstus on Andorras tagasihoidlik: ainult 3,8% ettevõtetest on tööstusettevõtted ning ainult 4,4% tööjõust töötab tööstussektoris.<ref name="figures64">''Andorra in Figures'' 2017, lk 64.</ref> Tähtsamad tööstustooted on sigaretid ja sigarid, tekstiilitooted, naha- ja puidutooted (mööbel) ning toiduained.<ref name="Western 44">''Western Europe'' 2003, lk 44.</ref> Ainult 2% riigi pindalast moodustab haritav maa. Traditsiooniliselt on põllumajanduse tähtsaim haru olnud [[lambakasvatus]]. Tulus on ka [[tubakakasvatus]]. Mõningal määral kasvatatakse ka rukist, nisu, oliive ja kartuleid. ==== Energeetika ==== Andorra aastane elektritarbimine on ligikaudu 220 miljonit [[kilovatt-tund]]i. Riigis endas toodetakse umbes 100 miljonit kilovatt-tundi, mistõttu saadakse suhteliselt suur osa elektrist välismaalt.<ref name="CIA"/> Aastal 2009 toodeti Andorras 101 011 [[megavatt-tund|MWh]] elektrit, millest 85% pärineb hüdroenergiast, imporditi aga 497 732 MWh. Andorra suudab oma toodanguga katta vaid 17% elektritarbimisest. Peale elektri tuleb importida ka [[naftasaadused|naftasaadusi]]. 61% kasutatud elektrist toodetakse [[fossiilkütused|fossiilkütustest]], 23% [[hüdroenergia]] abil ja 15% muudest [[taastuvad energiaallikad|taastuvatest energiaallikatest]].<ref name="CIA"/> Andorras toodetud energiast tuli 2016. aasta seisuga üle 85% hüdroelektrijaamadest, 14% jäätmejaamadest ja 0,4% päikesepaneelidest.<ref>[https://all-andorra.com/last-year-national-energy-production-andorra-covered-16-9-internal-demand/ Last year national energy production in Andorra covered 16.9% of internal demand], all-andorra.com.</ref> Osa Andorra energiavajadusest katab hüdroelektrijaam Valira jõel. [[Hüdroenergia]]t hakati tootma 1931. aastal, kui [[Forces Hidroelèctriques d'Andorra]], mille omanikud olid Hispaaniast ja Prantsusmaalt, oli 1929 saanud peanõukogult [[kontsessioon]]i kohustusega rajada teid. Encampi hüdroelektrijaam hakkas tööle 1934. Elektrienergiat eksporditi Hispaaniasse ja Prantsusmaale. Hiljem sisetarbimise suurenes ja Andorra elektritootmine ei suuda enam kogu nõudlust katta. 1988. aastal võttis riik elektrifirma üle ja pani selle nimeks [[Forces Elèctriques d’Andorra]]. Firma tegeleb nüüd nii elektri tootmise kui ka ülekandega riigis. ===Valuuta=== Andorra ei kuulu [[euroala]]sse ega Euroopa Liitu, kuid kasutab [[euro]]t selle valuuta loomisest saadik alates 2000. aastast ja vermib alates 1. juulist 2013 vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud rahaleppele [[Andorra euromündid|Andorra euromünte]].<ref>[https://web.archive.org/web/20130511011004/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&view=item&id=13395&Itemid=380 Martí rubrica l’acord monetari que permet encunyar euros propis], diariandorra.ad, 1.6.2011.</ref> Kuni 1999. aastani olid käibel [[Prantsuse frank]] ja [[Hispaania peseeta]]. Euro vahetas need täielikult välja aastal 2002. Andorra sõlmis valuutalepingu Euroopa Liiduga 30. juunil 2011.<ref name="ekp">[https://www.ecb.europa.eu/euro/coins/html/ad.fi.html Andorra], europa.eu.</ref>. ===Väliskaubandus=== Andorra väliskaubanduses domineerib [[import]]. 2004. aastal moodustas import 1412 miljonit eurot<ref>[https://web.archive.org/web/20160307172825/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Cinici&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=141&lang=4&codi_subtemes=19&codi_tema=4&chkseries= TOTAL IMPORTS IN VALUE], estadistica.ad.</ref> ja [[eksport]] 98 miljonit eurot. 2010. aastal oli impordi maht 1142,8 miljonit eurot ja ekspordi maht 40,8 miljonit eurot<ref>[https://web.archive.org/web/20121216201601/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Cinici&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=132&lang=4&codi_subtemes=18&codi_tema=4&chkseries= TOTAL EXPORTS IN VALUE], estadistica.ad.</ref>. Ekspordinäitajad ei võta arvesse turistide ostetud kaupu, mis on imporditud edasimüügiks. Peamine kaubanduspartner on [[Euroopa Liit]] – 2005. aastal moodustas 88% impordist Euroopa Liidust tulev kaup ja praktiliselt kogu eksport läks Euroopa Liitu. Tähtsaimad partnerriigid on Hispaania ja Prantsusmaa, mis olid veel 1990. aastate alguses üsna võrdsel positsioonil. Hiljem on Hispaaniast saanud Andorra tähtsaim kaubanduspartner.<ref name="figures57">''Andorra in Figures 2017'', lk 57.</ref> Andorra väliskaubandus on selgelt defitsiidis, sest riik on sunnitud suurema osa [[tarbekaubad|tarbekaupadest]] sisse vedama.<ref name="Western 44" /> Peamised importkaubad on masinad ja seadmed (20,9% koguimpordist), valmistoidukaubad (12,1%), transpordivahendid (11,3%), keemiatooted (10,1%) ning puit ja puidutooted (8,6%). Tööstuskaupade kaubanduses kohtleb Euroopa Liit Andorrat nagu liikmesriiki (tolle ei ole), põllumajandustoodete puhul nagu mitteliikmesriiki. 1990. aastal sõlmiti tolliliiduleping, mis jõustus 1991. See näeb ette, et Euroopa Liit ja Andorra ei kehtesta teineteise kaupadele tolle. Kolmandate riikidega kaubeldes kasutab Andorra Euroopa Liidu tollitariife. Kuigi see leping ei hõlma põllumajandustooteid, ei rakendata sertifitseeritud Andorra päritoluga toodetele Euroopa Liitu ekspordil imporditolle.<ref name="emerson" /> ===Maksud ja riigi tulud=== Andorras puudub nii [[üksikisiku tulumaks|üksikisiku]] kui ka [[ettevõtte tulumaks]], mistõttu Andorra on atraktiivne riik ettevõtluseks. Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks on siiski kavas kehtestada mõõdukas ettevõttemaks. Ka [[käibemaks]] on madal. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest, teenuste osutamise maksustamisest, tootmise maksustamisest ja Andorra territooriumil toimuvast kaupade töötlemisest. Kohalik omavalitsus kogub otseseid makse varalt, majandustegevuselt ja rendilt. 2006. aastast kehtivad 3 uut kaudset maksu, mille keskmiseks tasemeks on 4%: *maks ettevõtete või füüsilisest isikust ettevõtjate poolt Andorras osutatud või Andorrast ostetud teenustele; *kaudne maks kaupade tootmisele ja töötlemisele Andorras; *kaubandustegevuse kaudne maksustamine – sellega maksustatakse kaupade ja toodete müüki Andorra territooriumil. Lühidalt areneb kaudne maksustamine prantsuse ja hispaania käibemaksusüsteemi põhimõtete suunas, jääb aga oma proportsioonidelt neist madalamaks. Avaliku sektori osutatud teenused on maksuvabad ([[meditsiin]], sotsiaalteenused, [[sotsiaalkindlustus]], [[haridus]], [[sport]]). Andorra riigi tulud 2009. aastal olid 650 miljonit eurot. Riik sai enamiku maksutuludest kaudsetest maksudest. Aastal 2009 moodustasid kaudsed maksud 90% riigi tuludest, otsesed maksud alla 1%. Aastal 2004 sundis Euroopa Liit Andorrale peale kokkuleppe, mille eesmärk oli võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu, kehtestades maksu intressitulule, mida teenivad Andorra pankades hoiustatud summadelt välismaal elavad isikud.<ref name="emerson" /> Need maksutulud jagatakse Andorra riigi ja hoiustajate elukohariikide vahel. Enne 2014. aastat [[üksikisiku tulumaks]]u tavaliselt palgatulult ei olnud. 2013. aasta juunis teatas valitsusjuht kavast kehtestada tulumaks.<ref>[http://www.bbc.co.uk/news/business-22745895 Andorra to introduce income tax for first time], ''BBC News'', 02.02.2013.</ref> Maksimaalselt 10% tulumaks kehtestati 1. jaanuarist 2014.<ref>[https://web.archive.org/web/20200706233731/https://andorrainsiders.com/en/income-tax-irpf-andorra/ IRPF, the income tax in Andorra], andorrainsiders.com.</ref> ==Taristu== ===Liiklus=== [[Pilt:CG-1 Km1 Andorra La Vella.JPG|pisi|Andorra põhimaantee CG-1]] [[Pilt:Pirineus_-_la_Seu_d'Urgell_airport.jpg|pisi|[[Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam]] 12 km Andorrast Kataloonias [[Montferrer i Castellbò vald|Montferrer i Castellbò vallas]]]] [[Pilt:Latour-de-Carol_station_-_2004-02-02.jpg|pisi|Rong [[Latour-de-Caroli – Enveigti raudteejaam]]as. See on üks kahest jaamast, mis teenindavad Andorrat. Andorral endal raudteed ei ole, kuid raudtee, mis ühendab [[Latour-de-Caroli vald]]a [[Toulouse]]'iga (ja sealt edasi Prantsusmaa [[TGV]]-võrgustikuga), kulgeb vaid 2 km kaugusel Andorra piirist]] [[Pilt:CG-2 Km23 Tunel d'Envalira (14).JPG|pisi|Teemaksupunkt [[Envalira tunnel]]i juures]] [[Pilt:CG-3 Km27.JPG|pisi|[[CG-3]] tee lõpu juures]] Andorra oli sajandeid keset Püreneesid muust maailmast eraldatud. Topograafilised olud on ajalooliselt hõlbustanud sidet ja liiklust Kataloonia suunal ning raskendanud Prantsusmaa suunal. Esimene maantee Hispaaniast avati 1913 ja Prantsusmaalt (üle [[Envalira kuru]]) 1935.<ref name="Augustin27">Augustin 2009: 27.</ref><ref name="Gomez"/> Andorra autoteede kogupikkus on umbes 320 km. Aastal 1994 oli see 269 km, sealhulgas 198 km asfaltteid ja 71 km kõvakatteta teed. Aastal [[2002]] avati [[Envalira tunnel]]. Prantsusmaalt ja Hispaaniast pääseb riiki ühe peamise maantee kaudu. Riigis kehtib [[vasak- ja parempoolne liiklus|parempoolne liiklus]]. Andorras on neli põhimaanteed. Maantee [[CG-1]] kulgeb Andorra la Vellast edelasse Hispaania piirile, mis Hispaania poolel saab nime [[N-145]]. [[CG-2]] viib ida poole Prantsusmaa piirile<ref name="road"/> läbi Envalira tunneli [[El Pas de la Casa]] lähedal. Prantsusmaal saab sellest [[N320]], mis on ühenduses [[N20]]ga. [[CG-3]] suundub on 21 km pikkune tee, mis suundub Andorra la Vellast põhja poole, ühendades seda [[La Massana]] ja [[Ordino]]ga. [[CG-4]] kulgeb La Massanast lääne suunas Hispaania piirile [[Cabúsi kuru]] juurde.<ref>[https://web.archive.org/web/20170923013641/http://www.globalcitymap.com/andorra/andorra-road-map.html Andorra Road Map], globalcitymap.com.</ref> Prantsusmaa piirist [[Escaldes-Engordany]]ni toob 32,1 km pikkune tee CG-2, järgneval 4,5 km pikkusel lõigul Escaldes-Engordanyst läbi [[Andorra la Vella]] kuni [[Santa Coloma]]ni viib tee [[CS-100]] ning ülejäänud 11,2 km kuni Hispaania piirini viib CG-1. CG tähendab ''carretera general'' ('põhimaantee'), CS – ''carretera secundaria'' ('kõrvalmaantee'). Suur osa liiklusest käib läbi Andorra la Vella. 2006. aastal avati 1260 m pikkune [[Pont Pla tunnel]], mis parandab La Massana ühendust Andorra la Vellaga. Seda läbis 2008. aastal 12&nbsp;860 sõidukit ööpäevas. [[Dos Valirese tunnel]], mis avati 2012, lõi otseühenduse La Massana valla ja Encampi valla vahel, nii et pealinnast ei ole enam tarvis läbi sõita. Ühistranspordis kasutatakse põhiliselt busse.<ref>{{Netiviide |url=http://www.transportpublic.ad/Angles/index.htm |pealkiri=Public transport for passengers |vaadatud=2012-05-26 |arhiivimisaeg=2012-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120723104100/http://www.transportpublic.ad/Angles/index.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Riigis on käigus kümmekond bussiliini.<ref>[https://web.archive.org/web/20190131040122/https://visitandorra.com/en/visitor-information/before-you-arrive/get-around-your-way/public-transport-national-regular-lines/ Public transport: national regular lines], visitandorra.com.</ref> Aastal 2011 oli 6 linnadevahelist bussiliini. Oli ka vallasiseseid liine. Bussiliiklus katab suurema osa riigist. Peamistel liinidel liiguvad bussid tipptunnil iga poole tunni tagant või tihemini. On olemas regulaarsed kaugliinid Barcelonasse ja Toulouse'i ning lennujaama ja raudteejaama. Bussiga saab sõita ka Portugali. Juunis 2011 sai Rahvusvahelistel bussiliinidel sõita Barcelonasse, Barcelona lennujaama, [[Girona]]sse, [[Girona Costa Brava lennujaam]]a, [[La Seu d'Urgell]]i, [[Lleida]]sse (ja [[AVE (kiirrong)|AVE]] Madridi-Barcelona kiirrongi peatusse), [[L'Hospitalet de l'Infant]]i, [[Reus]]i, [[Salamanca]]sse ja [[Tui]]sse, [[Toulouse]]'i, [[SNCF]]i [[Toulouse'i jaam]]a, [[Toulouse'i Blagnaci lennujaam]]a, [[L'Hospitalet-près-l'Andorre]]'i ja [[Arcos de Valdevez]]i. Enamik bussiliine on eraettevõtete hallata, osa kohalikke liine toetab riik. Andorras puudub raudtee, kuid lähim raudteeliin on 1435 mm (4 jalga 8½ tolli) rööpmelaiusega [[SNCF]]i liin, mis ühendab [[Latour-de-Caroli vald]]a [[Toulouse]]'iga, kust saab ümber istuda Prantsuse [[TGV]]-rongile ja sõita [[Pariis]]i ja mis möödub Andorrast 2 km idas Prantsusmaal. Töötab bussiühendus sellel asuvate [[L'Hospitalet-près-l'Andorre'i raudteejaam]]aga ja [[Latour-de-Caroli – Enveitgi raudteejaam]]aga. L'Hospitalet-près-l'Andorre'i raudteejaam paikneb [[L'Hospitalet-près-l'Andorre]]'is Andorrast kirdes piiri lähedal. Latour-de-Caroli – Enveitgi raudteejaam paikneb [[Latour-de-Caroli valla]] ja [[Enveitgi vald|Enveitgi valla]] piiril 25 km Andorrast kagus. Peale Toulouse'i suuna viib sealt ka maaliline kitsarööpmeline raudtee [[Villefranche-de-Conflent]]i, samuti SNCF-i standardrööpmeline (1435 mm) liin [[Perpignani]] ning [[RENFE]] 1668 mm (5 jalga 5⅔ tolli) laiune liin Barcelonasse. Andorras puudub lennuväli, kuid riigis on 3 helikopteri maandumisväljakut [[La Massana]]s, [[Arinsal]]is ja [[Escaldes-Engordany]]s. Tegutsevad kommertshelikopteriettevõtted.<ref>[https://web.archive.org/web/20190223220504/http://www.heliand.com/index.php/serveis Serveis], heliand.com.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20090715233032/http://www.helitrans.ad/ helitrans.ad.]</ref> Lähim lennujaam on Hispaanias [[La Seu d'Urgell]]is 12 km Andorra piirist lõuna pool.<ref name="road">[https://all-andorra.com/airport-to-get-to-andorra/ Airport Andorra. How to get to Andorra], all-andorra.com.</ref> ja 24 km kaugusel Andorra la Vellast. [[Kataloonia]] valitsusele kuuluva [[Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam]]a kasutamiseks sõlmis Andorra valitsus 2014 kokkuleppe. Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam on Hispaania lennufirmade [[Air Andorra]] ja [[Andorra Airlines]] [[sõlmlennujaam]]. Varem kasutasid seda ainult eralennukid. Lähimad rahvusvahelised lennujaamad on [[Perpignani lennujaam]] (Andorra la Vellast 156 km kaugusel), kust saab sõita Suurbritannia ja Prantsusmaa sihtkohtadesse, ja [[Lleida lennujaam]] (160 km kaugusel). Varem olid lähimad lennujaamad Toulouse'is ja Barcelonas kolmetunnise autosõidu kaugusel. Sadamaid ei ole. ===Telekommunikatsioon=== [[Pilt:Andorra_Telecom_2019_logo.svg|pisi|Andorra Telecom, Andorra riiklik telekommunikatsiooniettevõte]] Andorras on tänapäevane telefoni- ja [[LTE]]-andmesidetehnoloogia. Riigi sees kasutatakse [[mikrolainesaatja]]id. Prantsusmaa ja Hispaaniaga on ühendus püsikaabli kaudu. Umbes 83%-l andorralastel on kodus [[internetiühendus]]<ref name="figures7">''Andorra in Figures 2017'', lk 7.</ref> ja umbes 98% elanikkonnast kasutab [[internet]]ti. Aastal 2011 oli 71% Andorra majapidamistel lairibaühendus ja 81% elanikest kasutas internetti. Andorras osutab mobiilside-, lauatelefoni- ja internetiteenuseid eksklusiivselt Andorra riiklik telekommunikatsiooniettevõte [[Servei de Telecomunicacions d'Andorra]] (STA), mis on asutatud 1975. Ettevõte turunimi on Andorra Telecom ja kaubamärk on Som. Sama ettevõte haldab ka riikliku digitaalse televisiooni ja raadio tehnilist taristut. Samuti haldab see Andorra [[tippdomeen]]i, mis on [[.ad]]. Andorra Telecom vahendab ka Hispaania firma [[Digital+]] telekanaleid. 2024. aasta aprillis oli Andorras üle 52 000 tavatelefoniliitumise, üle 120 900 mobiiltelefoniliitumise ja üle 43 500 lairibaühenduse.<ref name="CIA"/><ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32476&IdCat=4 A168. Statistics on telecommunications consumption. April 2024], 23.5.2024, vaadatud 8.7.2025.</ref> Juunis 2011 oli Andorra Telecomil 50 053 tavatelefoniabonenti, 65 525 mobiiltelefoniabonenti ja 24 947 lairibaühenduse kasutajat.<ref>[https://web.archive.org/web/20110626021124/http://www.andorratelecom.ad/portal/web/public/about About Andorra Telecom], andorratelecom.ad.</ref> 2010. aasta lõpuks oli kavas tagada igale majapidamisele riigis interneti [[FTTH]]-ühendus kiirusega kuni 100 Mb/s. Eesmärk õnnestus täita 2012. aastaks. Andorra tegi seda esimese riigina Euroopas ja ühe esimesena maailmas. === Post === [[Pilt:Buzón de Correos en Andorra.jpg|pisi|Hispaania postkast Andorras]] Andorral ei ole oma postiteenistust. Riiki teenindavad Prantsusmaa ja Hispaania postiteenistus.<ref>Stuart Rossiter, John Flower. ''World History Stamp Atlas'', London: Black Cat 1989, lk 47–48.</ref> Aastani 1928 kasutas Andorra ka nende riikide [[postmark]]e. Aastani 1931 kasutati Hispaania marke [[pealetrükk|pealetrükiga]] "Andorra". Aastal 1931 hakkasid Prantsusmaa ja Hispaania välja andma Andorra postmarke nominaalväärtusega [[Hispaania peseeta]]des ja [[Prantsuse frank]]ides. Pärast [[euro]] kasutuselevõttu jätkasid Prantsusmaa [[La Poste]] ja Hispaania [[Correos]] Andorra markide väljaandmist. Mõlema süsteemi markidel on alates 1990. aastatest katalaanikeelne tekst. Marke kasutatakse ainult välispostis, riigi sees on kirjade saatmine tasuta. Hispaania ja Prantsuse post on kokku leppinud ühises Andorra [[sihtnumber|sihtnumbrite]] süsteemis. Need koosnevad tähtedest AD ja kolmest numbrist, mis märgivad valda ehk kihelkonda.<ref>[https://web.archive.org/web/20120131075841/http://www.upu.int/fileadmin/documentsFiles/activities/addressingUnit/andEn.pdf Andorra], Postal addressing systems in member countries, Universal Postal Union, upu.int.</ref> == Haridus ja teadus == === Haridussüsteem === [[Pilt:Escoles de canillo.jpg|pisi|Koolimaja Canillos]] Andorras on 4–16-aastastel lastel riiklikes koolides õpe tasuta. Täiskoormusega{{lisa viide}} koolikohustus kehtib 6–16-aastastele lastele. Riik pakub kuni keskkoolini tasuta haridust{{lisa viide}}.<ref name="Education-Systems" /> Andorra on maailmas ainus riik, kus kehtib kolm [[haridussüsteem]]i: Andorra, Prantsusmaa ja Hispaania süsteem.<ref name="Education-Systems" /> Need süsteemid hõlmavad nii põhikooli kui ka keskkooli. Vanemad saavad valida, millises süsteemis laps õpib. Kõigi süsteemide koole ehitab ja peab ülal Andorra riik, kuid Prantsusmaa ja Hispaania süsteemi koolide õpetajate töötasu maksavad suures osas Prantsusmaa ja Hispaania. Andorra süsteemi korraldab Andorra riik.<ref name="Education-Systems">Hans Döbert, Wolfgang Hörner, Wolfgang Mitter ja Botho von Kopp. ''The Education Systems of Europe'', Springer 2007, lk 32.</ref> Andorra koolisüsteem on Andorra haridussüsteemi noorim osa. See on loodud [[katalaani keel]]e positsiooni tugevdamiseks.<ref name="Puig">Ermengol Puig: [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106374/160681 The "Escola Andorrana"], ''Catalònia culture'', 1991, nr. 25, lk 34–35.</ref> Õppekeel on katalaani keel, ka prantsuse ja hispaania keel omandatakse varakult. Prantsuse koolid alluvad Prantsusmaale, õppekavad määrab Prantsusmaa haridusministeerium ja õppekeel on prantsuse keel. Hispaania süsteemis on ilmalik osa, kus koolid järgivad Hispaania haridusministeeriumi määratud õppekava ja õppekeel on hispaania keel, ja kiriklik osa, kus järgitakse Hispaania õppekavasid, aga õppekeel on katalaani keel. 2016./2017. õppeaastal õppis riigi õpilastest ja üliõpilastest 39% Andorra süsteemis, 33% Prantsusmaa ja 28% Hispaania süsteemis.<ref>''Andorra en xifres 2018'', lk 15.</ref> 2005/2006. õppeaastal õppis koolikohustuse eas lastest igas süsteemis umbes kolmandik. Umbes 50% Andorra lastest käib Prantsuse algkoolides, ülejäänud Hispaania või Andorra süsteemi koolides{{lisa viide}}. Andorra süsteemi populaarsus on 21. sajandi oluliselt kasvanud, Hispaania süsteemi populaarsus on vähenenud.<ref name="Education-Systems" /> Praktiliselt kõik andorralased oskavad lugeda.<ref>[https://www.worldatlas.com/articles/the-highest-literacy-rates-in-the-world.html List of Countries By Literacy Rate], worldatlas.com.</ref> [[1880]] rajati Andorras esimesed katoliku koolid, [[1900]] esimene prantsuse kool ja [[1930]] esimene hispaania kool. [[1995]] rajati riigi esimene spordikool. [[Pilt:Universitat_d'Andorra_(3).JPG|pisi|Andorra ülikool]] [[Pilt:Uda.gif|pisi|[[Andorra Ülikool]]i logo]] Pikka aega sai kõrgharidust omandada ainult välismaal. Alates [[1997]]. aastast tegutseb [[Andorra ülikool]]. Et ülikool on väike, on õppimisvõimalused piiratud.<ref name="Augustin77">Augustin, lk 77.</ref> 2014. aastal õppis ülikoolis 1066 üliõpilast. Ülikool pakub bakalaureusekraade õenduses, arvutiteaduses, ärijuhtimises ja haridusteadustes ning edasijõudnute kutseõppekursusi. Õenduse alal on võimalik saada ka teise astme kraad, arvutiteaduse alal ka teise astme kraad ja doktorikraad. Ülikooli juures töötab virtuaalõppe keskus (Centre d'Estudis Virtuals), mis on seotud Hispaania ja Prantsusmaa ülikoolidega, sealhulgas [[Kataloonia Avatud Ülikool]]iga. See pakub umbes 20 esimese ja teise astme õppekava muu hulgas turismi, õigusteaduse, katalaani filoloogia, humanitaarteaduste, psühholoogia, politoloogia, audiovisuaalne kommunikatsioon, telekommunikatsiooni, tehnikateaduse ja Ida-Aasia uuringute alal. Keskus pakub ka teise astme õppekavasid ja täiendõppekursusi spetsialistidele. Eraülikool Universitat de les Valls Andorra la Vellas hakkas 2012. aastal välja õpetama [[hambaarst]]e.<ref>[https://web.archive.org/web/20110530034450/http://www.udv.ad/institution Institution], udv.ad.</ref> Sinna asuti õppima Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Rootsist, kuid pärast üliõpilaste arvu vähenemist võeti selle tegevusluba 2016. aastal tagasi.<ref>[https://www.consellgeneral.ad/ca/arxiu/arxiu-de-lleis-i-textos-aprovats-en-legislatures-anteriors/vii-legislatura-2015-2019/copy_of_lleis-aprovades/llei-8-2016-de-revocacio-definitiva-de-la-universitat-de-les-valls-udv Llei 8/2016 de revocació definitiva de la Universitat de les Valls (UdV)], consellgeneral.ad.</ref> 2010. aasta novembris andsid võimud loa luua [[Universitat Oberta de la Salle – Andorra]], katoliikliku fondi [[Fundació La Salle]] eraõppeasutuse, mis kavatses anda haridust kaugõppes peamiselt inglise keeles ja üliõpilastele kogu maailmast. See avati 2012. aastal.<ref>[https://www.periodistadigital.com/cultura/religion/20120724/nace-universidad-abierta-salle-uols-andorra-noticia-689401015893/ Nace la Universidad Abierta La Salle (UOLS) en Andorra], periodistadigital.com, 24.6.2012.</ref> Riik pakub vajaduspõhist haridustoetust ning õppelaenu kõrghariduse omandamiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20111009055457/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/publicacions/Publicacions/Andorra%20en%20Xifres_ang.pdf Andorra in Figures 2011], estadistica.ad.</ref> On mitmesuguseid välismaal õppimise toetusi. Rahvusliku õpinguauhinna näol antakse igal aastal stipendiumid parimale õpilasele igas kolmest haridussüsteemist. Need katavad õppemaksu ning majutuse, toidu ja õppevahendite kulud kõrgkooli esimesel ja teisel astmel.<ref>[https://web.archive.org/web/20121025011339/http://www.ensenyamentsuperior.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=26&Itemid=25 Premi nacional d'estudi], ensenyamentsuperior.ad.</ref> Andorral on riiklikud ühiselamud Toulouse'is ja Pariisis õppivatele üliõpilastele. Umbes 70 protsenti andorralastest omandab kõrghariduse Hispaanias või ka Prantsusmaal. Eriti populaarsed kõrgkoolilinnad on [[Toulouse]] ja [[Barcelona]].<ref name="Augustin77" /> [[Polybiose programm]]i kaudu pakutakse Andorra noortele võimalust õppida [[USA]]s ja [[Kanada]]s. === Teadus === [[Andorra Uuringute Instituut]] ([[Institut d'Estudis Andorrans]], IEA) asutati 1976. aastal, et aidata kaasa hariduse, eriti õppematerjalide ja õpetajakoolituse arengule Andorras.<ref>[https://web.archive.org/web/20131212130042/http://iea.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=2 L’Institut], iea.ad.</ref> Instituudil on keskused Barcelonas ja Toulouse'is (varem ka [[Perpignan]]is). 1998. aastast tegeleb see teadusega üldisemalt. IEA-l on ühiskonnauuringute keskus ning lume- ja mäeolude uurimiskeskus. Peahoone asub Sant Julià de Lòrias. Instituut annab välja monograafiaid ning ajakirja [[Revista Ciutadans]], mis käsitleb Andorra ühiskondlikke olusid. == Tervishoid ja rahvatervis== [[WHO]] hindas 2000. aastatel Andorra tervishoiusüsteemi paremuselt maailmas kolmandaks, ja samal ajal oli WHO andmetel Andorras maailma kõrgeim [[keskmine eluiga]] (83,5 aastat).<ref> Paul Henley. [http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7649339.stm Why Andorrans live longer], bbc.co.uk, 2.10.2008.</ref> 2017. aasta hinnangul oli keskmine eluiga 82,90 aastat (7. koht maailma riikide seas).<ref>[https://web.archive.org/web/20181224152118/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2102rank.html Country Comparison: Life expectancy at birth], cia.gov.</ref> 2013. aastal oli uurimisasutuse [[Institute for Health Metrics and Evaluation]] statistika järgi Andorras keskmine eluiga meestel 80,9 ja naistel 86,6 aastat.<ref>[http://www.healthdata.org/andorra Andorra], healthdata.org.</ref> 2016. aastal olid 28% Andorra elanikest ülekaalulised ning [[ülekaalulisus]] kasvas aastatel 2000–2016 viie protsendipunkti võrra.<ref name="fao"/> Andorras on kõikidel riigi kodanikel ja tööloaga välismaalastel õigus tervishoiuteenustele. Kõik töötajad ja nende perekonnaliikmed on kindlustatud riigi hallatava sotsiaalkindlustuskassa (''CASS, [[Caixa Andorrana de Seguretat Social]]'') kaudu. Iga töötaja palgast arvestatakse 18% suurune [[sotsiaalmaks]], millega rahastatakse tervishoidu. Sellest maksust tasub osa tööandja ja osa töötaja. CASS kannab 75% ambulatoorsete patsientide tervishoiukuludest (sh ravimid ja arsti vastuvõtud), 90% haiglaravikuludest ja 100% tervishoiukuludest tööõnnetuste puhul.<ref>[https://web.archive.org/web/20110916184314/http://www.adi.ad/en/Socialsecurity Social security and medical insurance], adi.ad.</ref> Ülejäänud osa võib katta erameditsiinikindlustus. Teiste elanike ja turistide tervishoiukulusid CASS ei kata.<ref name="Augustin77" /><ref>''Travailler en Andorre (Mei 2006)'', Govern d'Andorra, Servei d'Ocupació, lk 30.</ref> [[Escaldes-Engordany]]s on [[Meritxelli Jumalaema haigla]] ([[Hospital Nostra Senyora de Meritxell]]). Peale selle on riigis 11 esmatasandi tervisekeskust. Andorra teeb tervisekeskuste vallas koostööd [[Kataloonia valitsus]]ega. ==Meedia== [[Pilt:RTVA logotip.png|pisi|RTVA ([[Ràdio i Televisió d'Andorra]]), avalik-õiguslik telekanal ja raadiojaam Andorras]] {{Vaata ka|Andorra meedia}} Kaks tähtsamat päevalehte on praegu [[Diari d'Andorra]], mida antakse välja pealinnas, ja [[El Periòdic d'Andorra]], mida antakse välja [[Escaldes-Engordany]]s.<ref>[http://www.prensaescrita.com/newspapers/andorra.php Andorra Newspapers], prensaescrita.com.</ref><ref name="politics"/> Andorras tegutseb üle kümne raadiojaama.<ref name="CIA"/> Varem tegutsesid riigis ka rahvusvahelised raadiojaamad, mis tegid saateid naabermaade, eriti Prantsusmaa, kuid mitte Andorra kuulajatele. Pärast vaidlust kaasvürstide ja Andorra enda võimude vahel Andorra käsutuses olevate raadiosageduste kasutamise üle keeldus Andorra uuendamast Radio Andorra ja Sud Radio ringhäälingulitsentse, mistõttu 1981. aastal mõlemad suleti. [[Ràdio i Televisió d'Andorra]] on 1989. aastal asutatud riigiettevõte, mis on raadio [[Ràdio Nacional d'Andorra]] (RNA) ja riigi ainukese telekanali<ref name="freedom"/> [[Andorra Televisió]] (ATV) taga. Mõlemad on katalaanikeelsed. Andorra meediasisule avaldavad selget mõju ärilised, poliitilised ja usulised huvid. Eriti keeruline on kajastada Andorra pankade tegevust.<ref name="freedom"/> Meediamaastikku mõjutavad suurel määral Hispaania ja Prantsusmaa kanalid, millest paljusid saab Andorras vaadata ja kuulata. == Kultuur == [[Pilt:HPIM0309.JPG|pisi|Andorra lipp rõdul Ordinos]] {{Vaata ka|Andorra kultuur}} Andorra kultuur on saanud palju mõjutusi Prantsusmaalt ja eriti Hispaania [[Kataloonia]]st. Esimesed andorralased olid katalaani keelt kõnelevad hõimud. Et ajalooline keel on katalaani keel, on Andorra kultuur omapärane osa katalaani kultuurist. Andorral on [[Kataloonia]]ga tihedad kultuurisidemed. Andorra on katoliiklik maa. Veel suure osa 20. sajandist elati muust maailmast eraldatuna. [[Escaldes-Engordany]] oli 2011 [[katalaani kultuuri pealinn]].<ref>[http://www.ccc.cat/noticies.php?Id_noticies=253 Capital de la Cultura Catalana]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ccc.cat.</ref> Andorra on saanud kultuurimõjutusi nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast, eriti [[Kataloonia]]st. Kultuuriajalooliselt tähelepanuväärsed on mõned [[romaani stiil]]is kirikud. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil on turism ja sisseränne kujundanud ka kultuurielu. Alates 1980. aastatest on kultuuritaristut arendatud.<ref name="Rodríguez">Francesc Rodríguez. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106375/160682 Culture Today], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 36–37.</ref> ===UNESCO maailmapärand=== [[Pilt:Vall_del_Madriu-Perafita-Claror_-_101.jpg|pisi|Madriu-Perafita-Clarori maastik]] [[Madriu-Perafita-Clarori org]], mis katab umbes 9% Andorra pindalast, võeti 2004 [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. See [[kultuurmaastik]] on näide sellest, kuidas inimesed on aastatuhandete vältel end kohandanud Püreneede oludega.<ref>[https://whc.unesco.org/en/list/1160/ Madriu-Perafita-Claror Valley], unesco.org. ([https://web.archive.org/web/20170508033159/http://whc.unesco.org/en/list/1160 veebiarhiivis])</ref> [[Püreneede jaanituled]] Andorras, Prantsusmaal ja Hispaanias võeti 2015 [[UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistu]]sse.<ref>[https://ich.unesco.org/en/RL/summer-solstice-fire-festivals-in-the-pyrenees-01073 Summer solstice fire festivals in the Pyrenees], unesco.org.</ref> ===Kirjandus ja kirjakultuur=== [[Pilt:Antoni Morell i Mora.jpg|pisi|left|[[Antoni Morell]]]] Advokaat [[Antoni Fiter i Rossell]]i (sündinud 1706) peetakse esimeseks Andorra kirjanikuks. Ta oli piiskopliku kaasvürsti foogt (esindaja). [[1748]]. aastal avaldas ta teose "[[Manual Digest]]" Andorra ajaloost, traditsioonidest ja seadustest. Preester [[Antoni Puig]] avaldas [[1763]]. aastal selle teose redigeeritud ja lühendatud versiooni pealkirjaga "[[Politar Andorrà]]". Mõlemat teost peetakse olulisteks. 1987. aastal asutati romaaniauhind [[Fiter i Rosselli auhind]]. Andorra [[ilukirjandus]] tekkis alles 20. sajandi teisel poolel. Kirjanike seas on [[Antoni Morell]] ([[Antoni Morell Roma]]; 1941–2020), kes on lisaks mitteilukirjanduslikule proosale avaldanud romaane, [[Robert Pastor i Castillo]] (sündinud 1945), kes on avaldanud katalaani keeles luulet ja esseesid ning ka mitu hispaaniakeelset raamatut, luuletaja [[Josep Enric Dallerès]] (sündinud 1949) ning lastekirjanik, esseist ja romaanikirjanik [[Albert Salvadó]] (1951–2020), kes on kõige populaarsem kirjanik.<ref name="Augustin-99">Augustin 2009: 99.</ref> Nooremate generatsioonide kirjanike seas on romaanikirjanik [[Joan Peruga Guerrero]] (sündinud 1954), romaanikirjanik ja esseist [[Alberet Villaró]] (sündinud 1964), kirjanik [[Manel Giberet Vallès]] (sündinud 1966), kirjanik ja diplomaat [[Juli Minoves Triquell]] (sündinud 1969) ning luuletaja [[Teresa Colom]] (sündinud 1973). Tuntud kirjanikud on ka [[Ricard Fiter]] ja [[Michèle Gazier]].<ref name="Augustin-98">Augustin 2009: 98.</ref> Morell, Salvadó ja Villaró on saanud Andorra [[Karl Suure auhind (Andorra)|Karl Suure auhinna]]. ===Arhitektuur=== {{vaata ka|Andorra romaani stiilis kirikud}} [[Pilt:Església de Sant Cristòfol d'Anyós - 1.jpg|pisi|[[Anyósi Sant Cristòfoli kirik]] 13. sajandist, mis on [[Andorra kultuuripärand]]i nimekirjas]] Andorral on rikkalik [[romaani stiil]]is kirikuarhitektuuri pärand, eriti 11. ja 12. sajandist.<ref name="Planas">Marta Planas. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106372/160679 The Artistic Heritage], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 28–31.</ref> Tegu on kivikirikutega, millel on puidust katusekonstruktsioon, tavaliselt neljakandilised löövid, poolringikujuline koor ja Lombardia stiilis kellatorn. Andorras on umbes 40 romaani stiilis kirikut ja kabelit<ref>[https://web.archive.org/web/20110915024742/http://www.andorra.ad/en-US/What_do_you_need/Culture/Pages/churches.aspx Culture: Churches], andorra.ad.</ref>, sealhulgas [[Santa Coloma kirik]] ehk [[Santa Coloma d'Andorra kirik]], mis on Andorra vanim kirik [[8. sajand]]il ehitatud [[lööv]]iga,<ref name="Augustin-96">Augustin 2009: 96.</ref> [[Escaldes-Engordany Sant Miquel d'Engolastersi kirik]], [[Canillo Sant Joan de Casellesi kirik]], [[Encampi Sant Romà de les Bonsi kirik]], [[Ordino Sant Martí de la Cortinada kirik]], [[La Massana Sant Climent de Pali kirik]] ja [[Sant Julià de Lòria Sant Serni de Nagoli kirik]]. On säilinud ka romaani stiilis kivisildu ning kindlustusi, nagu [[Enclari Sant Vicençi linnus]] ja [[Les Bonsi linnus]].<ref name="Planas"/> On ka gooti ja barokkstiilis kirikuid ja muid hooneid.<ref name="Augustin-96" /> Andorra la Vellas on [[Casa de la Vall]], mis oli aastatel 1702–2011 peanõukogu hoone. Üks varasemaid modernistlikke ehitisi on [[Casa dels Russos]] [[Santa Coloma]]. Hoone on valminud 1916 ja selle on kavandanud katalaani arhitekt [[Cèsar Martinel i Brunet]]. Teine katalaani arhitekt [[Josep Puig i Cadafalch]] on kavandanud 1930. aastatest pärineva [[Casa la Cruz]]i. 1930. aastatel hakati ehitama ka suuremaid hotelle.<ref name="Planas"/> Aastal 1972 hävis tulekahjus [[Canillo Santa Maria de Meritxelli kirik]]. Uue kiriku projekteeris katalaani arhitekt [[Ricardo Bofill]]ile. Aastal 1976 pühitsetud uues kirikus segunevad paljud stiilid. [[Encampi Sant Jaume dels Cortalsi kirik]] on teine modernne sakraalehitis. See avati 1999 ja on integreeritud metsamaastikku. Modernse ilmaliku arhitektuuri näide on 1964 valminud Sud Radio raadio- ja televisioonikompleks Encampis, mis on võetud Andorra rahvusliku kultuuripärandi nimekirja. <gallery> Pilt:Església de Santa Coloma - 12.jpg|[[Santa Coloma d'Andorra kirik]] Pilt:Iglesia_de_San_Miguel_de_Engolasters,_Engolasters,_Andorra,_2013-12-30,_DD_01.JPG|Engolastersi Püha Miikaeli kirik Pilt:Refuge_perafita_andorra.jpg|Traditsiooniline kivist mägionn (''refugi'') Perafitas Escaldes-Engordany vallas asub [[Madriu-Perafita-Clarori org|Madriu-Perafita-Clarori orus]] </gallery> ===Kujutav kunst=== 20. sajandil algas Andorra kunsti õitseng, sest valitsus hakkas seda rahaliselt toetama.<ref name="Augustin-98" /> Kataloonia päritolu [[skulptor]] [[Josep Viladomat]] (1899–1989) elas poliitilistel põhjustel Andorras. Paljud tema [[marmor]]ist ja [[pronks]]ist teosed on eksponeeritud [[Centre d'Art d'Escaldes-Engordany|Escaldes-Engordany kunstikeskus]]es.<ref>[https://web.archive.org/web/20140110170010/http://www.e-e.ad/portal/index.php?option=com_content&task=view&id=210&Itemid=89 Sala de la Col·lecció Josep Viladomat], e-e.ad.</ref> Teine Kataloonia päritolu Andorra kunstnik on [[Sergi Mas]]. ===Muusika ja tants=== [[Pilt:ESC 2007 Andorra - Anonymous - Salvem el mon.jpg|pisi|Ansambel Anonymous esitas [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el Helsingis laulu "[[Salvem el món]]"]] {{Vaata ka|Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel}} Andorra muusika piirdus pikka aega vaimuliku muusika ja rahvalauludega.<ref name="Augustin-96" /> Andorras on populaarsed rahvamuusika ja rahvatantsud, nagu ''[[contrapàs]]'', ''[[sardana]]''<ref>[https://web.archive.org/web/20190123010312/https://www.lonelyplanet.com/andorra/attractions/a/poi-sig/358550 Andorra attractions], lonelyplanet.com.</ref> ja ''[[marratxa]]''. ''Marratxa'' on elujõuline [[Sant Julià de Lòria]]s. Andorra rahvamuusika sarnaneb naaberriikide omaga, kuid on eelkõige katalaanipärane, eriti ''sardana'' puhul. ''Contrapàs''{{'}}i tantsitakse Andorra la Vellas ja püha Anna tantsu Escaldes-Engordanys. [[Kammerorkester]] [[Orquestra Nacional Clàssica d'Andorra]] asutati 1992.<ref>[https://web.archive.org/web/20100427163902/http://www.onca.ad/eng/1biografia.htm Discover the ONCA], onca.ad.</ref> Orkestrit juhib viiuldaja [[Gerard Claret i Serra]] ([[Gerard Claret]]). Tema vend [[Lluís Claret]] on tšellist. Nad on rahvusvaheliselt tuntuimad Andorra muusikud. Lluís on tšellist, kes on mänginud sümfooniaorkestrite ees üle Euroopa.<ref>Augustin 2009: 100.</ref> Mõlemad on töötanud välismaal, eriti Kataloonias, ja on saanud Kataloonia kõrgeima autasu [[Püha Jüri rist (Kataloonia autasu)|Püha Jüri rist]]i. Andorras tegutseb riiklik poistekoor [[Cor Nacional dels Petits Cantors d'Andorra]], mis asutati 1991. aastal. Escaldes-Engordanys toimub iga-aastane džässifestival. Andorra riigihümn on "[[El Gran Carlemany]]", mille on komponeerinud isa [[Enric Marfany Bons]] ja mille sõnade autor on Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst [[Joan Benlloch i Vivó]].<ref>Augustin 2009: 101.</ref> Andorra on [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el osalenud kuuel korral, [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, saadi poolfinaalis 12. koht, mis on seni parim saavutus. Esimest korda osaleti [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esimese katalaanikeelse lauluga võistluste ajaloos.<ref name="Augustin-99" /> [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele saatis Andorra võistlusele Taani laulja [[Susanne Georgi]], kes on tuntud ''[[eurodance]]''{{'}}i duost [[Me & My]], kuid elab Andorras. Ta sai poolfinaalis 15. koha. Riiklik televisioonifirma [[RTVA]] otsustas [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el mitte osaleda. Ka varem on Andorrat esindanud Taani, Hollandi ja Hispaania artistid. [[Malvina Reynolds]], kes oli vaimustatud sellest, et Andorra kaitse-eelarve suurus oli 4,90 USA dollarit, kirjutas laulu pealkirjaga „Andorra“. [[Pete Seeger]] lisas laulule mõned salmid ja esitas selle oma 1962. aasta albumil "[[The Bitter and the Sweet]]". ===Teater ja film=== 2007. aastal loodi asutus [[Escena Nacional d'Andorra]]. See produtseerib teatrilavastusi ning vastutab ka filmide tootmise eest. Andorra la Vella ja Sant Julià de Lòria vald korraldavad koos mõlemas kohas teatrilavastuste sarja. Andorra la Vella vald ehitas 1992 varasema kino [[Teatre Comunal d'Andorra la Vella]] nii ümber, et seal saab näidata ka teatrietendusi. Seal on näidatud teatri- ja tantsuetendusi ja korraldatud kontserte.<ref>[https://web.archive.org/web/20111115122156/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/teatre_comunal/ Teatre comunal], andorralavella.ad.</ref> Seal tegutseb ka filmiklubi [[Cineclub de les Valls]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110725042922/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/teatre_comunal/Cineclub/index.html Cineclub de les Valls], andorralavella.ad.</ref> Kultuurikeskus [[La Llacuna]] Andorra La Vellas pakub lastele ja noortele teatri- ja kunstiringe, seal on kultuuriraamatukogu ja muusikakool ning näituse- ja konverentsisaalid.<ref>[https://web.archive.org/web/20071116092013/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/la_llacuna/index.html Centre cultural La Llacuna], andorralavella.ad.</ref> ===Andorra köök=== Andorra köök sarnaneb [[Kataloonia köök|Kataloonia köögiga]], kuigi selles on mõjutusi ka [[Prantsuse köök|Prantsuse]]<ref name="Cuisine">[https://www.holidaysandorra.org/cuisine-in-andorra Cuisine in Andorra], holidaysandorra.org.</ref> ja [[Hispaania köök|Hispaania köögist]].<ref>Eccardt 2004, lk 158–160, 170–171.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110720143421/http://www.rumbo.es/guide/es/europa/andorra/gastro.htm Andorra - gastronomía], rumbo.es.</ref> Traditsioonilistele [[tavern]]idele (''tasques''), on lisandunud tänapäevased söögikohad, milles pakutakse, Prantsuse, Hispaania ja rahvusvahelisse kööki kuuluvaid toite.<ref name="Marquet">Jordi Marquet. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106381/169954 The Cuisine: between the traditional and the modern], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 41–43.</ref> Andorras korraldatakse aasta läbi toiduüritusi, mis aitavad kohalikku toidukultuuri alal hoida.<ref name="Cuisine" /> Katalaani toidutraditsioonid avalduvad näiteks küpsetises nimega ''[[coca]]'', lihast ja köögiviljadest valmistatud hautises nimega ''[[escudella]]'' ning panniroas nimega ''[[trinxat]]'', mis sisaldab kapsast, kartuleid ja sealiha. ''Escudella''{{'}}t valmistatakse ''[[cassola]]''{{'}}s, mis on glasuuritud savi[[pott]].<ref>Eccardt 2004, lk 158.</ref> Puljongit võidakse serveerida eraldi, supina. Teine iseloomulik roog on ''allioli'', mis sisaldab [[oliiviõli]] ja [[küüslauk]]u. Traditsioonilistes roogades kasutatakse kohalikke koostisosi nagu metssealiha, jäneseliha, küülikuliha, lambaliha, forelli, seeni ning kitse- ja lambapiimast juustu. Toiduvalmistamisel kasutatakse ka [[harilik sigur|sigur]]ilehti. Kokk [[Maria Montanyà]] on traditsioonilisi retsepte kogunud kokaraamatusse "[[La cuina de casa meva]]".<ref name="Marquet" /> Tähtsal kohal on mereannid ja värsked põllumajandussaadused.<ref>[https://www.worldatlas.com/articles/important-aspects-of-the-culture-of-andorra.html The Culture and Traditions of Andorra], worldatlas.com.</ref> Kaladest on traditsiooniliselt palju söödud eriti [[tursk]]a ja [[meriforell]]i.<ref name="Cuisine" /> ===Tähtpäevad=== Traditsioonilised tähtpäevad on [[jüripäev]] (''diada de Sant Jordi''), [[jaanilaupäev]] (''nit de Sant Joan''), mida tähistatakse lõkkega, [[tabanipäev]] ja [[luutsinapäev]].<ref>[https://web.archive.org/web/20120629004406/http://www.andorra.ad/en-us/about_andorra/pages/culture_and_traditions.aspx About Andorra: Culture and traditions], andorra.ad.</ref> === Mäluasutused === ====Muuseumid==== Andorras tegutseb 18 muuseumi, mis säilitavad ja vahendavad teadmisi Andorra ajaloo ja kultuuripärandi kohta.<ref>[https://web.archive.org/web/20110716063545/http://www.tourisme-andorre.net/Telechargements/Museus_cat_fr.pdf Museus d’Andorra: Musées d’Andorre] tourisme-andorre.net.</ref> Nende seas on etnograafiamuuseum, religioosse kunsti muuseum ja ikonograafia muuseum. La Massana vallas Pal'i külas on muuseum, mis tutvustab romaani kunsti ja Andorra kultuuripärandit, sealhulgas kirikukunsti ja sildu. On tööstusajaloo muuseume. Metallurgiatehas [[Farga Rossell]] La Massanas, mille rajamist alustati 1842 ja mis töötas 1876. aastani ühena kahest viimasest metallurgiatehasest Andorras, on säilitatud muuseumina. Andorra la Vellas on automuuseum [[Museu Nacional de l'Automòbil]]. Ka Encampis on automuuseum. Ettevõtte [[Reig]] kunagistes ruumides Sant Julià de Lòrias on tubakamuuseum. Parfüümimuuseum Escaldes-Engordanys on seotud turiste ligimeelitava käibemaksuvaba kaubandusega. Ordinos on postimuuseum. Canillos on mootorrattamuuseum. [[Museu Casa d'Areny-Plandolit]] Ordinos, [[Museu Casa Rull]] [[Sispony]]s ja [[Casa Cristo]] Encampis on koos interjööriga säilinud hooned, kus on näha, kuidas eri sotsiaalsetest kihtidest andorralased vanasti elasid. Pealinnas on ka [[Seth Panisi loss]], kus on [[Seitsme luku kirst]], milles varem hoiti Andorra kõige tähtsamaid dokumente. Igal kihelkonnal oli üks võti (ja seitsmes piiskopi esindajal), nii et kirstu sai avada ainult iga kihelkonna esindaja juuresolekul.<ref>[https://web.archive.org/web/20190306042735/http://www.himchistka-daugavpils.eu/andor-22.html Andorra la Vella. What to see.], imchistka-daugavpils.eu.</ref> ====Raamatukogud==== Valdadel on oma kohalikud raamatukogud. Andorra esimene raamatukogu avati 1930. Sellest kasvas välja [[Andorra Rahvusraamatukogu]] (Biblioteca Nacional d'Andorra), mis tegutseb aastast 1974. Alates 1980. aastast säilitatakse seal kõikide Andorra raamatute [[sundeksemplar]]e. Aastal 2009 laekus neid 767 nimetust. ====Arhiiv ==== [[Andorra Rahvusarhiiv]] (Arxiu Nacional d'Andorra) on asutatud 1975. aastal. ==Sport== {{Vaata|Andorra sport}} Andorra on tuntud talispordi- ja [[rulluisuhoki]]maana. Nii rulluisuhokit kui ka [[ragbi]]t peetakse Andorra rahvusspordialadeks. [[Korvpall]]imeeskond [[BC Andorra]] on mänginud Hispaania kõrgliigas [[Liga ACB]]. [[Andorra Jalgpalliliit]] asutati 1994. aastal ja see liitus [[Rahvusvaheline Jalgpalliliit|Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga]] 1996. aastal.<ref>[https://www.uefa.com/insideuefa/member-associations/association=and/ Andorran Football Federation], uefa.com.</ref> Juulis 2025 oli [[Andorra jalgpallikoondis]] [[FIFA edetabel]]is 174. kohal.<ref>[https://inside.fifa.com/fifa-world-ranking/men Latest Men’s World Ranking].</ref> Riigi suurim staadion [[Estadi Nacional]] mahutab 3000 pealtvaatajat. On rajatud mitu suusakeskust ning laskespordi-, tennise-, ujumis- ja muid rajatisi.<ref>Sergi Nadal. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106384/169955 A Country for Spor], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 44–48.</ref> [[Andorra Olümpiakomitee]] (''Comitè Olímpic Andorrà'') loodi 1971 ja sai [[ROK]]i tunnustuse 1975.<ref>[https://www.olympics.com/ioc/andorra Andorra], olympics.com.</ref> Andorra sportlased osalesid esimest korda [[1976. aasta taliolümpiamängud]]el [[Innsbruck]]is. Sellest ajast saadik on osaletud kõikidel suve- ja taliolümpiamängudel. Riigi sportlased pole medaleid võitnud. <gallery> Pilt:Grandvalira ski resort, Andorra5.jpg|Mäesuusakeskus [[Soldeu]] külas Pilt:Estadi_Comunal_Vella.jpg|Andorra la Vella vallastaadion Pilt:Roger_Vidosa_FIS-Slalom_Hinterstoder_2010.jpg|Mäesuusataja [[Roger Vidosa]] </gallery> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Peeter Kaldre]], "OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?" [[Aja Pulss]] nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16–20. *''International Dictionary of Historic Places: Southern Europe'', Chicago and London: Fitzroy Dearborn Publishers 1995, ISBN 1-884964-02-8. *''Western Europe 2003'', London: Europa Publications Limited 2003, ISBN 1-85743-152-9. *Thomas Eccardt. ''Secrets of the Seven Smallest States of Europe: Andorra, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, San Marino and Vatican City'', New York: Hippocrene Books 2004, ISBN 9780781810326. *Byron Augustin. ''Andorra'', Marchall Cavendish Benchmark: Tarrytown, NY 2009, ISBN 978-0-7614-3122-0. *''Andorra in Figures 2014'', Govern d'Andorra, Cambra de Comerç, Indústria i Serveis d'Andorra 2014, ISBN 978-99920-0-692-4. *''Andorra in Figures 2017'', Government of Andorra and Cambra de Comerç, ACTUA 2017, ISBN 978-99920-0-839-3. *''Andorra en Xifres 2018'', Govern d'Andorra 2018, ISBN 978-99920-0871-3. == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}}{{commons|Andorra}} * [https://visitandorra.com/en/ Ametlik turismiinfo] (''inglise keeles'') *Tuomas Salste. [https://www.tuomas.salste.net/doc/matkat/andorra.html Andorra: Matkaopas Pyreneiden pikkuvaltioon], 2014. * [http://www.esglesiacatolica.ad/ Katoliku kirik Andorras] *[https://en.wikivoyage.org/wiki/Andorra Wikivoyage] *[https://www.govern.ad/ca/inici Andorra valitsus] *[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028050 Andorra Country Profile], BBC *[https://eudocs.lib.byu.edu/index.php/History_of_Andorra:_Primary_Documents History of Andorra: Primary Documents], eudocs.lib.byu.edu {{Euroopariigid}} {{koord |NS=42.558 |EW=1.555 |type=country |region=AD}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Andorra| ]] nfoxy2ssf2xib3b2spnjt4mhl8njs8d 0 3871 7189917 7182933 2026-07-09T17:46:29Z Xx.i.dontknow 230417 /* Elanikkond */ 7189917 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; küla kohta vaata artiklit [[Jõhvi küla]]}} {{ajakohasta}}{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2016}} {{EestiAsula | nimi = Jõhvi | pilt = Administratiivhoone Jõhvis, Jõhvi keskväljak.JPG | pindala = | elanikke = | maakond = Ida-Viru }} [[Pilt:Johvi location.png|pisi|Jõhvi linna kui asustusüksuse (punane) asukoht Jõhvi vallas (roosa) ja Ida-Viru maakonnas (kollane, halliga märgitud linnad)]] '''Jõhvi''' on linn Kirde-Eestis, [[Jõhvi vald|Jõhvi valla]] ja [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] keskus. == Loodus == Jõhvi linn asub [[Kirde-Eesti lavamaa]]l. Küla järgi on nime saanud [[Haljala lade]]me [[Jõhvi alamlade]].<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=J%C3%B5hvi%20alamlade</ref> Linna põhjaservas voolab [[Pühajõgi]], linna lõunaservas asub looduskaitsealune [[Jõhvi linna park]]. == Elanikkond == Elanikke on Jõhvis olnud * 1917. aastal 1300; * 1938. aasta 1. aprillil 2525; * 1999. aasta 1. jaanuaril 12 922; * 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 12 112, kellest venelasi oli 6482 (53,5%) ja eestlasi 4022 (33,2%); * 2003. aastal 11 743; * 2005. aastal 11 533; * 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 10 775, neist eestlasi 3718 (34,5%).<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Number and share of Estonians by place of residence (settlement), December 31, 2011 |vaadatud=2013-03-02 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2026. aastal 9334; == Kultuur == [[Pilt:Concert Hall in Jõhvi.jpg|pisi|Jõhvi kontserdimaja]] [[Jõhvi kultuurikeskus]] avati 1978. aasta sügisel ja kuulus esialgu [[Eesti Põlevkivi]]le. Linn sai kultuurikeskuse omanikuks 1994. aasta augustis. Hoone renoveeriti 2004. Sügisel 2005 valmis samale kohale uus [[Jõhvi kontserdimaja]]. Uues kontserdimajas on 900-kohaline saal, lisaks [[kino]], kammersaal, [[näitus]]esaalid ja [[muusikakool]]. See pakub Ida-Virumaa parimaid võimalusi [[teater|teatrietenduste]], [[kontsert]]ide, näituste, [[esitlus]]te ja [[mess]]ide korraldamiseks. Seal asub ka [[Eesti Kunstimuuseum]]i filiaal, sisuliselt näitusesaal-[[kunstigalerii|galerii]]. Jõhvis tegutseb kaks kutselist lasteteatrit: [[Tuuleveski (teater)|lasteteater Tuuleveski]] ja [[Lepatriinu (nukuteater)|nukuteater Lepatriinu]], üks harrastusteatritrupp ning mitmed [[õpilane|koolinoorte]] teatriringid. 25.-30. augustini 2023 toimus Jõhvis esimene rahvusvaheline sõjavastane sõltumatu filmi festival ("[[AWIIFF]]"), mille autor ja korraldaja oli Pavel Gavrilin.<ref>{{cite web|title=Jõhvis toimub Ukraina toetuseks sõjavastaste filmide festival|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7825317/johvis-toimub-ukraina-toetuseks-sojavastaste-filmide-festival|website=Põhjarannik|date=2023-08-01|accessdate=2025-05-02|lang=et}}</ref><ref>{{cite web|title=Jõhvi kirikus avati sõjavastaste filmide festival|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7840141/johvi-kirikus-avati-sojavastaste-filmide-festival|website=Põhjarannik|date=2023-08-23|accessdate=2025-05-02|lang=et}}</ref> == Haridus == [[Pilt:Johvig peasissepaas.JPG|pisi|[[Jõhvi Põhikool]]]] Jõhvis asuvad ning tegutsevad kaks põhikooli – [[Jõhvi Põhikool]] ja Jõhvi Kesklinna kool ning 1. septembril 2015 õppetööd alustanud [[riigigümnaasium]], mis tegutseb [[Jõhvi Gümnaasium]]i nime all.<ref>[http://www.johvi.ee/?q=node/36 Üldhariduskoolid] Jõhvi valla veebilehel.</ref><ref>[http://www.johvi.ee/?q=node/1090 Uus gümnaasium] Jõhvi valla veebilehel</ref> Kutsehariduse omandamiseks on Jõhvis [[Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus]]. Jõhvis on asunud veel [[Jõhvi Kutsekeskkool]] ja [[Eesti Mäehariduskeskus]], mis ühendati 2003. aastal [[Jõhvi Ametikool]]iks. Viimane omakorda on alates 2005. aastast Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse koosseisus. Linnas tegutsevad [[Jõhvi Muusikakool|muusikakool]], [[Jõhvi Kunstikool|kunstikool]], [[Jõhvi Spordikool|spordikool]], noortemaja ja [[Ida-Virumaa Keeltekeskus]]. 2012. aastani asus Jõhvis [[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor|Mainori]] Jõhvi õppekeskus, kus sai omandada kõrgharidust nii eesti kui ka vene keeles. [[Pilt:Jõhvi kohtumaja, 4. november 2012.jpg|pisi|Jõhvi kohtumaja]] == Majandus == Võrreldes naabruses asuva Kohtla-Järve linnaga on Jõhvi tööstuslik panus väike: 17 suuremas (üle 10 töötajaga) töötleva tööstuse ettevõttes töötab umbes 1100 töötajat ja müügitulu oli 2015. aastal umbes 80 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu on toiduainetetööstus – Farmi [[Maag Piimatööstus|Piimatööstus]], [[Orti-Pagar]], [[Maadlex OÜ]], müük kokku umbes 40 miljonit eurot. Tähtis ettevõte on [[Enefit Solutions]] (mäetehnika – remondi- ja metallitööstus), kus 2015. aastal oli 609 töötajat ning müügitulu 33,4 miljonit eurot. Väikseid ettevõtteid on õmblustööstuse (4), ehitusmaterjalide (4), mööblitööstuse (2) ja elektriseadmete valdkonnas. Töötab trükikoda Trükis. == Ajalugu == [[Pilt:J%C3%B5hvi_kirik_vallikraaviga.JPG|pisi|[[Jõhvi kirik]]]] [[Pilt:Jõhvi vabadussõjas.jpg|pisi|püsti|[[Jõhvi Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas Jõhvis]] ]] [[Pilt:Jõhvi jaamahoone fassaad.jpg|pisi|1951. aastal valminud [[Jõhvi_raudteejaam#Jaamahoone|Jõhvi jaamahoone]] fassaad tänava poolt]] Esmateated Jõhvi küla (''Gevi'', hiljem ''Jewe'') kohta pärinevad aastast 1241 [[Taani hindamisraamat]]ust. Küla suurusena on mainitud 20 [[adramaa]]d ja omanikuna [[Taani kuningas|Taani kuningat]]. Tänapäeva Jõhvi kiriku kohal oletatakse olnud muinaseestlaste [[linnus]]e asukoht, kuhu pärast taanlaste vallutusi ehitati puukirik. [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse ajaloolise kihelkonna]] lääneosast moodustati umbes 1250. aastal [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kirikukihelkond]]. Kihelkonnakeskusena on Jõhvit ajalooürikutes esmamainitud 1354. aastal. Esimene [[kirik (pühakoda)|kirik]] hävis 1367. aastal Vene ja Saksa vägede lahingus. Seejärel ehitati uus, kivist müüride ja kitsaste kõrgel asetsevate laskeavadega [[kindluskirik]]. [[Jõhvi kirik]] koos [[Järve vasallilinnus|Järve]], [[Edise vasallilinnus|Edise]], [[Purtse vasallilinnus]]e ja [[Lüganuse kirik|Lüganuse]] [[kaitsekirik]]u ning [[Toolse linnus|Toolse]], [[Narva Hermanni linnus|Narva]] ja [[Vasknarva ordulinnus]]ega moodustasid [[keskaeg|keskajal]] kindlustatud vööndi [[Peipsi järv]]e ja [[Soome laht|Soome lahe]] vahel. 1491. aastal on kirjalikus allikas esmamainitud [[Jõhvi mõis]]at, mille omanik oli Narva ordu[[foogt]]. Aastal 1543 on mainitud Jõhvis [[kõrts]]i ja [[vesiveski]]t. 1558. aastal alanud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Vene väed vallutasid Jõhvi kindluskiriku 3. veebruaril 1558 pärast teist rünnakut. Kirik rööviti paljaks ja põletati, inimesed tapeti ja kihelkond laastati. 1581 vallutasid Jõhvi rootslased, kes kehtestasid alal Rootsi haldussüsteemi. Jõhvi ordumõisa baasil moodustati Jõhvi lään, mis vastas territooriumilt Jõhvi kirikukihelkonnale. Linna arengus oli oluline 1782. aasta, kui rajati seni mööda rannikut kulgenud [[Tallinna–Peterburi postimaantee]] lõik läbi Jõhvi. Jõhvi kaudu kulges ka Peterburi tähtsaim ühendustee [[Tartu]] ja [[Riia]] kaudu Lääne-Euroopasse. Samal, 1782. aastal, valmis ka [[Jõhvi postijaam|postijaam]]. 1825 peeti Jõhvis esimene [[laat]]. Avati esimesed poed. Aastal 1852 avas [[pastor]] [[Friedrich Ferdinand Meyer|Friedrich Meyer]] [[kirikukool]]i, mis kümme aastat hiljem muudeti [[kihelkonnakool]]iks ja tegutses 1883. aastani. 1865. aastal korraldati Jõhvis kihelkondadevaheline [[laulupidu]]. 1866. aastal moodustati [[Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)|Jõhvi vald]]. 1891. aastal liideti vallaga [[Edise vald|Edise]], [[Sompa vald|Sompa]] ja [[Tammiku vald (Jõhvi kihelkond)|Tammiku vald]]. 1870. aastast kulgeb läbi [[Jõhvi raudteejaam]]a laiarööpmeline [[Tallinna–Narva raudtee]]. Peterburi-Tallinna raudtee avamisel, Tartu raudtee puudumisel, muutus Jõhvi transiitkaupade läbikäigu kohaks. Kõik Venemaalt tulevad kaubad laaditi maha ja toimetati hobustega [[Peterburi–Riia postimaantee|maanteed]] pidi Tartu. Aastal 1917 soovis [[Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)|Jõhvi valla]] Jõhvi aleviku elanike rahvakoosolek Jõhvile [[linn]]a staatust, kuid [[Viru maavalitsus]] oli vastu ning Jõhvi sai ainult [[alev]]iks (jäi [[Viru maakond|Viru maakonna]] alluvusse). 1917. aastal sai Jõhvist [[alev]], 29. septembril 1917 nimetas [[Viru Maavolikogu]] Jõhvi alevikuks. Aastal 1918 mõrvasid bolševikud luteri kiriku õpetaja [[Carl Immanuel Philipp Hesse|Carl Hesse]]. 1926. aastal pakkus valitsus ka Jõhvi alevile linna staatust (nagu said [[Nõmme linn|Nõmme]], [[Põltsamaa]], [[Tapa]], [[Tõrva]] ja [[Türi]]), kuid sedakorda oli vastu [[Jõhvi alevivolikogu]] ise (kardeti linnastaatusest tulenevat kinnisvaramaksude tõusu). Aastatel 1920–1930 oli Jõhvi alevivanem [[Aleksander Käbin]], 1930–1933 [[Rudolf Lepik]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/pohjaeesti/1932/12/17/1 Rudolf Lepik surnud], [[Põhja Eesti (ajaleht)|Põhja Eesti]]: Narva ja Alutaguse häälekandja, 17. detsember 1932</ref> ja 1933–1938 [[Aleksander Danilevski|Aleksander Danilevsky]]. 1. maist 1938 sai Jõhvist [[kolmanda astme linn]] Eestis. 1. mail 1938 jõustunud [[linnaseadus]]e alusel oli kolmanda astme linn – linn, kus oli vähem kui 10 000 elanikku. Linnavanemaks ehk linnapeaks valiti Aleksander Danilevsky ja linnasekretäriks G. Raudheiding.<ref>[https://www.huvikeskus.info/linnagalerii/2013-a-linnagalerii-naitused/johvi-muuseumi-selts-75-aastat-johvi-linnaoigust-fotonaitu Jõhvi Muuseumi Selts – 75 aastat Jõhvi linnaõigust]. Mai 2013</ref> 1938. aastal kehtima hakanud [[linnaseadus]]e alusel oli linnavalitsuse juht [[maakonnalinn]]ade hulka mittekuuluvais [[kolmanda astme linn]]ades linnavanem. 1939. aastal valiti Jõhvi [[linnavanem]]aks [[Voldemar Härma]]. Jõhvis oli 2431 elanikku.<ref>Linnade rahvastik mais 1938. a. Alatine tabel nr 15. Eesti Statistika, juuli-august 1938 (25. august 1938), nr 200 (7) – 201 (8), lk 146</ref> Aastatel 1949–1950 oli linn [[Jõhvi maakond|Jõhvi maakonna]] keskus. Aastal 1949 rajati linna lääneossa põlevkivikaevandus – kaevandus nr 2, mis likvideeriti 1971. 1. oktoober 1950 Jõhvi maakond likvideeriti ja selle asemele moodustati [[Jõhvi rajoon]]. Maakondliku alluvusega linn Jõhvi muudeti rajoonilise alluvusega linnaks. Rajooni keskuseks jäi Jõhvi linn. Aastal 1960 liideti linn [[Kohtla-Järve]]ga. 1977. aastani asus Jõhvis [[Kohtla-Järve rajoon]]i keskus. 23. augustil 1991 tühistas Ülemnõukogu 14. oktoobril 1960 vastu võetud määruse, mille alusel ühendati Jõhvi linn, [[Ahtme]] linn ja [[Sompa linnaosa|Sompa]] töölisalev Kohtla-Järve linnaga. Linnastaatuse sai Jõhvi tagasi 1991. aastal linnakodanikest moodustatud [[Jõhvi taastav kogu|Jõhvi taastava kogu]] tegutsemise tulemusel. Jõhvi linnanõukogu esimesed valimised toimusid 2. veebruaril 1992. Jõhvi linnanõukogu esimesel istungil valiti esimeheks ja ühtlasi täitevkomitee esimeheks [[Aavo Keerme]]. 17. juunil 1992. aastal kinnitas [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium]] oma [[seadlus]]ega Jõhvi [[omavalitsus]]liku staatuse. 2005. aastal ühinesid Jõhvi linn ja Jõhvi vald [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi vallaks]], Jõhvi linnast sai vallasisene linn.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jõhvi valla ja Jõhvi linna ühinemisleping–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/897365 |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> 2025. aastal toimunud senise Jõhvi ja [[Toila vald|Toila]] valla ühinemisel tekkinud [[Jõhvi vald|Jõhvi valla]] halduskeskus on jätkuvalt Jõhvi linn.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Homme koguneb Jõhvi valla valimiskomisjon, et kuulutada välja valimistulemused |url=https://www.johvi.ee/tana-koguneb-johvi-valla-valimiskomisjon-et-kuulutada-valja-valimistulemused/ |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=Jõhvi Vald |keel=et}}</ref> == Juhtimine == 2005. aastani oli Jõhvi linn iseseisev omavalitsus. Jõhvi linna täitevvõimu ehk linnavalitsuse juht oli Jõhvi linnapea. Aastatel 1939–1940 oli Jõhvi linnapea [[Voldemar Härma]], aastatel 1991–2005 [[Aavo Keerme]]. == Vaata ka == * [[Jõhvi Teataja]] * [[Jõhvi JK Orbiit]] * [[Jõhvi kalmistu]] * [[Jõhvi kindluskiriku muuseum]] * [[Jõhvi jalgpallimuuseum]] * [[Jõhvi lipp]] * [[Jõhvi põllumeeste konvent]] * [[Jõhvi Issanda Ristimise kirik]] * [[Põhjarannik]] * [[Viru Vangla]] * [[Jõhvi Haigla]] * [[Jõhvi tänavate loend]] * [[Heino Lipu staadion]] * [[100 aastat Jõhvi jalgpalli]] * [[Sõjavastane rahvusvaheline sõltumatu filmifestival]] * [[Alaealiste asjade inspektor: vari Jõhvi kohal]] * [[Jõhvi linnavolinike loend]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Erik Kalda]]. "Jõhvi maadleb maavalitusega Ahtme pärast". Põhjarannik, 7. märts 2001. * [https://www.huvikeskus.info/linnagalerii/2013-a-linnagalerii-naitused/johvi-muuseumi-selts-75-aastat-johvi-linnaoigust-fotonaitu "Jõhvi Muuseumi Selts – 75 aastat Jõhvi linnaõigust, fotonäitus"]. Mai 2013. * [[Erik Gamzejev]]. [https://pohjarannik.postimees.ee/7299919/kuidas-johvi-vabaks-sai "Kuidas Jõhvi vabaks sai?"]. Põhjarannik, 24. juuli 2021. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Eesti linnad}} {{Jõhvi vald}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Jõhvi| ]] oi684abn5hncups2izki85njty3vrpr 0 3989 7190159 7148855 2026-07-10T07:30:22Z ~2026-38470-94 232988 kaasajastamine 7190159 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Võhma linnast; teiste samanimeliste kohtade kohta vaata lehekülge [[Võhma (täpsustus)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{EestiAsula | nimi = Võhma | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | maakond = Viljandi }} '''Võhma''' on [[linn]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]. See asub maakonna põhjapiiril vastu [[Järva maakond|Järva maakond]]a. Võhmat läbivad põhja–lõunasuunalised magistraalid: [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]] ja Tallinna–Viljandi maantee ([[Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee]]). == Ajalugu == Võhma tekkeloost räägitakse [[legend]]i – kui kõigevägevam [[Sakala kõrgustik]]ku voolis, väsis ta väga ära. Et mägede ja orgude tegemisel ülejäänud prahti kuhugi panna polnud, siis võttis ta viimase võhma (jõu) kokku ning virutas mulla ja mättad konnadele sohu küljealuseks. Saigi rabade keskele soosaareke, see tähendab Võhma. Nii püütakse ilmselt ära seletada Võhma tasase reljeefiga ümbrust. Võhmat on esimest korda mainitud ürikutes aastal 1583 ''Wechma'' nime all. Ala kuulus [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonna]] koosseisu. 1887. aastal alustas tegevust Võhma Algkool, praegune [[Võhma Kool]]. [[Pilt:Võhma raudteejaama hoone.JPG|pisi|left|Võhma raudteejaam (2011)]] Korrapärane raudteeühendus liinil [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Viljandi–Tallinn]] algas aastal 1900, jaamahoone avati 1901. Pärast raudtee valmimist kujunes [[Võhma raudteejaam|Võhma jaama]] juurde Võhma küla maadele asula, mis peagi muutus tähtsaks raudteesõlmeks ja töölisasulaks Viljandimaa põhjaosas. Võhma oli eesrindlik ühistegevuse piirkond. 1908. aastal alustas tegevust Majandusühisus. 6. augustil 1908 loodi Võhma Vabatahtlik Tuletõrje Ühing. Märtsiks 1912 valmis Ühispiimatalitus. 1917. aastal sai valmis kolm aastat kestnud jahuveski ehitus. 15. aprill 1928 loodi ühisus [[Võhma Eksporttapamaja]]. 5. augustil 1928 paigaldati tapamaja nurgakivi ja maja avati 10. veebruaril 1929. Selleks olid aeg ja koht soodsad: Võhma asub raudtee ja kaubateede ristumiskohal, ümbruskonnas oli heal järjel [[seakasvatus|sea]]- ja [[veisekasvatus]]. Sõjaeelsel ajal tegutses linnas [[Võhma Ühispank]], kust käis läbi suur osa Põhja-Viljandimaa põllumajandusettevõtete rahast. Rahvamaja avati 21. oktoobril 1934. Võhma oli 1939. aastal [[alevik]], mis oli kiiresti kasvanud. Elanike arv oli juba 800. Kuna Võhmas asus terve rida elujõulisi tööstust ja asutusi, nagu [[Eesti Lihaeksport|Eesti Lihaekspordi]] Võhma Eksporttapamaja, mehaaniline turbatööstus jne, oli Võhmal küllaga eeldusi linnaks saamiseks.<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/07/12/32 Wõhma tahab linnaks]. Postimees nr 183, 12. juuli 1939</ref> [[1939. aasta vallareform]]i järel jäi Võhma uue [[Kõo vald (1939)|Kõo valla]] koosseisu. 1940 juunis tapamaja natsionaliseeriti Nõukogude võimu poolt. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõjas]] sai Võhma tugevalt kannatada, hävis hulgaliselt elumaju ja tapamaja põles maha. 1. detsembril 1941 oli alevikus 94 elumaja ja 691 elanikku. 1945. aastal sai Võhma [[alev]]i õigused. Algasid taastamistööd. Aastatel 1950–1959 oli Võhma alev [[Suure-Jaani rajoon]]i all, 1959–1962 [[Põltsamaa rajoon]]i all, hiljem [[Viljandi rajoon]]i all. [[Pilt:Võhma Lihakombinaadi hooned.JPG|pisi|Võhma Lihakombinaadi hooned (suvi 2011)]] 1972–1975 ehitati Võhmasse uus lihakombinaat, mitu korruselamut, uus koolimaja jpm. [[1980. aastad|1980. aastatel]] töötas [[Võhma Lihakombinaat|Võhma Lihakombinaadis]] üle 800 töötaja ning [[Võhma raudteejaam]]ast käis läbi pidevalt loomavaguneid. Võhmast kujunes monofunktsionaalne asula. 1996. aastal Võhma Lihakombinaat pankrotistus, tuues linna suure tööpuuduse. Samal aastal ostis Võhma linnavalitsus [[Võhma Majandusühisus]]elt vana kaubamaja esimese korruse, et mahapõlenud kultuurimaja asemele ehitada uus kultuurikeskus. Vabariigi valitsuse reservfondist selleks eraldatud rahast jäi üle 357 000 krooni. See oleks tulnud seaduse järgi tagastada reservfondile, kuid linnavalitsus maksis sellega lihakombinaadi pankroti tagajärjel töötuks jäänud inimeste küttevõlgu. Et tol aastal laekus linnaeelarvesse loodetust vähem tulumaksu, ei õnnestunudki seda summat reservfondi tagasi maksta. [[Riigikontroll]] avastas selle 1997. aastal. 1998. aastal eraldati see summa uue kultuurikeskuse ehituseks. Praeguseks on tööpuudusest üle saadud ja linn elab oma elu edasi. Tööstuse alal on ettevõte (Scanhus palkmajatehas), u 24 töötajat ja mille käive on 2,8 miljonit eurot aastas. Lisaks kaubandus-tööstus ettevõte Gift Line küünlaäri.{{lisa viide}} 21. oktoobril 2017 moodustati Võhma linna ning [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani]], [[Kõo vald|Kõo]] ja [[Kõpu vald|Kõpu]] valla liitumisel [[Põhja-Sakala vald]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uudised |url=http://www.suure-jaani.ee/uudised |vaadatud=2017-11-21 |arhiivimisaeg=2017-12-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201103118/http://www.suure-jaani.ee/uudised |url-olek=ei tööta }}</ref> {{clear|left}} == Struktuur ja linnapead == [[Pilt:Võhma linnavalitsuse hoone.JPG|pisi|right|Võhma linnavalitsuse hoone]] Omavalitsuseks sai Võhma 10. oktoobril 1991, Võhma alev sai linnaks 10. augustil 1993. Võhma linnapead on olnud: * [[Heino Tiidla]] (1991–1993) * [[Enno Plaks]] (1993–1998) * [[Jaak Aab]] (1998–2003) * [[Ants Pärna (poliitik)|Ants Pärna]] (2003–2005) * [[Avo Põder]] (2005–2013) * [[Anneli Siimussaar]] (2013–2017)<ref>[http://vol.kovtp.ee/documents/121452/286543/Maakonna+omavalitsused+ja+juhid+alates+1992.a..pdf/fcfc6166-1c2f-42ad-945b-b2b9a95b3fe7?version=1.0 Viljandimaa Omavalitsuste Liit. Maakonna omavalitsused ja juhid alates 1992]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Vaata ka == * [[Võhma lennuväli]] * [[Võhma Kool]] * [[Võhma lipp]] * [[Võhma vapp]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} * [https://www.youtube.com/watch?v=n9L9ig-swng&ab_channel=carlcarl16 YouTube'i video: Võhma sajand] {{Eesti linnad}} {{Põhja-Sakala vald}} [[Kategooria:Võhma| ]] [[Kategooria:Pilistvere kihelkond]] [[Kategooria:Põhja-Sakala vald]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Eesti linnad]] k8us69flnm3lc4r5e9b2u1ferol3pfx 0 5514 7190184 7182895 2026-07-10T08:43:11Z Sjur 66496 /* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */ 7190184 wikitext text/x-wiki '''Kümnevõistlus''' on kümnest [[kergejõustik]]u alast koosnev [[mitmevõistlus (kergejõustik)|mitmevõistlus]]. Võistlused toimuvad kahel päeval järjest ning võitjaks tuleb suurima punktisummaga sportlane. Kümnevõistluses võistlevad mehed, naiste mitmevõistlus toimub [[seitsmevõistlus]]es. Kümnevõistluse [[maailmarekord]] on [[Kevin Mayer]]i 2018. aastal kogutud 9126 punkti. Kümnevõistlus on [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsete olümpiamängude]] kavas alates 1912. aastast,<ref>[https://web.archive.org/web/20200417175504/https://www.sports-reference.com/olympics/summer/1912/ATH/mens-decathlon.html Athletics at the 1912 Stockholm Summer Games:Men's Decathlon.] Sports Reference LLC.</ref> maailmameistrivõistlusi peetakse 1983. aastast ja Euroopa meistrivõistlusi 1934. aastast. == Ajalugu == Kümnest alast koosnevat mitmevõistlust katsetasid ameeriklased [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el [[Saint Louis]]es. Nad olid esimest korda selgitanud mitmekülgsuse meistreid kümnel alal juba 1884. aastal. Võistlusalad olid 100 jardi jooks, kuulitõuge, kõrgushüpe, 880 jardi käimine, vasaraheide, teivashüpe, 120 jardi tõkkejooks, raskusheide, kaugushüpe ja miilijooks. Saint Louise olümpiamängudel osales sellises mitmevõistluses aga vaid kuus atleeti kahest riigist. Võitis Suurbritanniat esindanud Thomas Pieter Kiely.<ref name="erlend-tee">Erlend Teemägi. Eesti kümnevõistlus läbi aegade. TEA Kirjastus. Tallinn 2003. lk. 9.</ref> [[1912. aasta suveolümpiamängud]]el [[Stockholm]]is võeti võistluskavva [[antiikolümpiamängud]]e eeskujul viievõistlus, kus aladeks olid kaugushüpe, odavise, staadionijooks (192,5 m), kettaheide ning 1500 m jooks (asendas antiikaja maadlust). Uudse olümpiaalana oli kavas ka mitmevõistlus ''decathlon'' (kreekapärane nimetus), kus kümneks võistlusalaks olid samad alad mis tänapäevalgi samas järjestuses. Tulemuste hindamise punktitabeli aluseks olid tollased olümpiarekordid. Olümpiamängude peaprooviks kümnevõistluses olid 1911. aastal Göteborgis peetud võistlused, mille võitis Hugo Wieslander 6903,92 punktiga (1985. aasta punktitabeli järgi 5463 punkti), mis oli ka mitteametlikuks maailmarekordiks.<ref name="erlend-tee" /> Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva (hiljem on kümnevõistlust peetud kahepäevase võistlusena). Selle võitis ülivõimsalt 23-aastane pooleldi indiaani päritolu [[Jim Thorpe|James Thorpe]], kes võitis ka kergejõustiku viievõistluse. [[Rootsi kuningas]] nimetas teda autasustamisel atleetide kuningaks (sealt pärineb ka kümnevõistluse nimetamine kergejõustiku kuninglikuks alaks).<ref>Flatter, Ron.[https://www.espn.com/sportscentury/features/00016499.html Thorpe preceded Deion, Bo.] espn.com. Retrieved December 11, 2020.</ref> == Kümnevõistluse alad == Kümnevõistlus kestab kaks päeva, kummalgi päeval on kavas viis ala. Esimene päev: * [[100 m jooks]] * [[kaugushüpe]] * [[kuulitõuge]] * [[kõrgushüpe]] * [[400 m jooks]] Teine päev: * [[110 m tõkkejooks]] * [[kettaheide]] * [[teivashüpe]] * [[odavise]] * [[1500 m jooks]] Võitjad selgitatakse välja 10 ala kombineeritud esituse põhjal. Sooritust hinnatakse igal alal tulemuse eest saadud punktide, mitte vastava ala paremusjärjestuse järgi. Võistluse võidab 10 ala kokkuvõttes kõige rohkem punkte saanud sportlane.<ref>[https://web.archive.org/web/20091028133048/http://encarta.msn.com/encyclopedia_761574361/Decathlon.html Decathlon.] Encarta. 2008.</ref> ==Punktisüsteem== Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil [[1985]]). Soorituste eest üksikaladel saab sportlane punkte vastavalt järgmistele valemitele: A*(B–P)^C (jooksualad) ja A*(P–B)^C (väljakualad). Jooksu- ja väljakualadel kasutatakse erinevaid valemeid seetõttu, et jooksualadel on parem tulemus väiksem (kiirem aeg), väljakualadel aga vastupidi. A, B ja C on parameetrid, mis sõltuvad konkreetsest üksikalast. P on aga sportlase tulemus vastaval alal, mida mõõdetakse sekundites (jooksud), meetrites (heited) või sentimeetrites (hüpped). Kõigi alade valemites on [[astendaja]] (C) ühest suurem, mistõttu on punktiskaala progressiivne. See tähendab seda, et väga hea tulemuse parandamine annab suurema punktilisa kui samavõrra keskpärase tulemuse parandamine. Kümnevõistlejad ei saa kõigil aladel võrreldaval hulgal punkte. Keskmisest märksa enam punkte saab tüüpiline kümnevõistleja kaugushüppes, alla keskmise aga kuulitõukes ja 1500 meetri jooksus. See tuleneb sellest, et punktitabeli koostamisel on arvestatud iga ala tippude tasemega. Keskmine kümnevõistleja on aga kehaehituselt märksa lähedasem kaugushüppajale kui kuulitõukajale või 1500 meetri jooksjale, mistõttu on ka kümnevõistlejate tulemused kaugushüppes maailmatasemele palju lähemal kui kuulitõukes ja keskmaajooksus.<ref name="kalk">[https://www.sportcalculators.com/decathlon-calculator Decathlon Calculator.]</ref> {| class=wikitable sortable |- !Ala ||A ||B ||C |- |100 m jooks ||25,4347 ||18 ||1.81 |- |kaugushüpe ||0,14354 ||220 ||1.4 |- |kuulitõuge ||51,39 ||1.5 ||1.05 |- |kõrgushüpe ||0,8465 ||75 ||1.42 |- |400 m jooks ||1,53775 ||82 ||1.81 |- |110 m tõkkejooks ||5,74352 ||28.5 ||1.92 |- |kettaheide ||12,91 ||4 ||1.1 |- |teivashüpe ||0,2797 ||100 ||1.35 |- |odavise ||10,14 ||7 ||1.08 |- |1500 m jooks ||0,03768 ||480 ||1.85 |} ==Punktide võrdlustulemused== {|class=wikitable !Võistlusala!!1000 punkti!!900 punkti!!800 punkti!!700 punkti<ref name="kalk" /> |- |100 m jooks||10.39||10.82||11.27||11.75 |- |kaugushüpe||7.76||7.36 ||6.94||6.51 |- |kuulitõuge||18.40 ||16.79||15.16||13.53 |- |kõrgushüpe||2.20||2.10||1.99||1.88 |- |400 m jooks||46.17||48.19||50.32||52,58 |- |110 m tõkkejooks||13.80||14.59||15.41||16.29 |- |kettaheide||56.17||51.40||46,59||41,72 |- |teivashüpe||5.28||4.96||4.63||4.29 |- |odavise||77.19||70,67||64.09||57.45 |- |1500 m jooks||3:53.79||4:07.42 ||4:21.77||4:36.96 |} ==Reeglid== Kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30-minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt kümnetunnine paus. Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 meetri jooksudes ning 110 meetri tõkkejooksus paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema viis või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui kolm võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala. Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mis tahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse [[IAAF]]-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinišiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele. Võistleja, kes ei alusta mõnel mitmevõistluse alal võistlemist (ei soorita alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks, ta ei saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis. Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest kohe informeerima mitmevõistluse peakohtunikku. Pärast iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ja punktide summa pärast kõiki seni lõppenud alasid) kõigile võistlejatele teatavaks teha. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdsete punktisummade korral on võitja sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.<ref>[https://decathlonusa.typepad.com/deca/rules.html The Decathlon Rules.]</ref> == Kümnevõistlus Eestis == {{Vaata|Eesti kümnevõistlus}} Eesti kümnevõistlejate parimad tulemused tiitlivõistlustel läbi aegade: === Olümpiamängud === {| class="wikitable sortable" style="font-size:95%; text-align:left" {|class=wikitable !Koht!!Punktisumma!!Sportlane!!Võistlus!!Võistluspaik |-bgcolor="#FFDAB9" |3. |7329 (6056) |[[Aleksander Klumberg]] |[[1924. aasta suveolümpiamängud]] ||[[Pariis]] |- |4. |6930 (7112) |[[Uno Palu]] |[[1956. aasta suveolümpiamängud]] |[[Melbourne]] |- bgcolor="#DCE5E5" |2. |7842 (7677) |[[Rein Aun]] |[[1964. aasta suveolümpiamängud]] |[[Tōkyō]] |- |6. |8543 |[[Erki Nool]] |[[1996. aasta suveolümpiamängud]] |[[Atlanta]] |- bgcolor="#F7F6A8" |1. |8641 |Erki Nool |[[2000. aasta suveolümpiamängud]] |[[Sydney]] |- |8. |8235 |Erki Nool |[[2004. aasta suveolümpiamängud]] |[[Ateena]] |- |5. |8604 |[[Janek Õiglane]] |[[2024. aasta suveolümpiamängud]] |Pariis |- |6. |8569 |[[Johannes Erm]] |2024. aasta suveolümpiamängud |Pariis |} Sulgudes summa kehtiva punktitabeli järgi. === Maailmameistrivõistlused === {| class="wikitable sortable" style="font-size:95%; text-align:left" {|class=wikitable !Koht!!Punktisumma!!Sportlane!!Võistlus!!Võistluspaik |- |4. |8268 |Erki Nool |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] ||[[Göteborg]] |- |6. |8413 |Erki Nool |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |Ateena |- bgcolor="#DCE5E5" |2. |8815 |Erki Nool |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |[[Edmonton]] |- |6. |8223 |[[Kristjan Rahnu]] |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |[[Helsingi]] |- |4. |8371 |Janek Õiglane |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |[[London]] |- bgcolor="#DCE5E5" |2. |8604 |[[Maicel Uibo]] |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |[[Doha]] |- |6. |8297 |Janek Õiglane |2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused |Doha |- |7. |8425 |Maicel Uibo |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |[[Eugene]] |- |4. |8681 |[[Karel Tilga]] |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |[[Budapest]] |- |6. |8524 |Janek Õiglane |2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused |Budapest |} === Euroopa meistrivõistlused === {| class="wikitable sortable" style="font-size:95%; text-align:left" {|class=wikitable !Koht!!Punktisumma!!Sportlane!!Võistlus!!Võistluspaik |- bgcolor="#DCE5E5" |2. |7329 (7275) |[[Uno Palu]] |[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] ||[[Stockholm]] |- |5. |7378 (7210) |[[Rein Aun]] |[[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] |[[Budapest]] |- |6. |7237 |[[Jüri Otsmaa]] |1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus |Budapest |- |8. |8072 |[[Andrei Nazarov]] |[[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] |[[Split]] |- bgcolor="#F7F6A8" |1. |8667 |[[Erki Nool]] |[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] |[[Budapest]] |- bgcolor="#DCE5E5" |2. |8438 |Erki Nool |[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] |[[München]] |- |4. |8298 |[[Mikk Pahapill]] |[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] |[[Barcelona]] |- bgcolor="#FFDAB9" |3. |8346 |[[Janek Õiglane]] |[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] |München |- |5. |8234 |[[Maicel Uibo]] |2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus |München |- bgcolor="#F7F6A8" |1. |8764 |[[Johannes Erm]] |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] |Budapest |} ==Kõigi aegade edetabel== Seisuga 3. august 2024.<ref name="tulemused">[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/combined-events/decathlon/outdoor/men/senior Decathlon – men – senior – outdoor.] IAAF. Retrieved on 25 January 2014.</ref> {| class="wikitable" !Koht !Punktid !Sportlane !Kuupäev !Koht |- !align="center"|1. |align=center|'''9126''' || [[Kevin Mayer]] {{Riigiikoon|Prantsusmaa}} || 15.–16. september 2018 || [[Talence]] |- |colspan=5 | ( 10,55/+0.3 - 7.80/+1.2 - 16.00 - 2.05 - 48,42 / 13,75/-1.1 - 50.54 - 5.45 - 71.90 - 4.36,11 ) |- !rowspan=1|2. | align=center|'''9045''' || [[Ashton Eaton]] {{Riigiikoon|USA}} || 28.–29. august 2015 || [[Peking]] |- |colspan=5 | ( 10,23/-0.4 - 7.88/0.0 - 14.52 - 2.01 - 45,00 / 13,69/-0.2 - 43.34 - 5.20 - 63.63 - 4.17,52 ) |- !rowspan=1|3. | align=center|'''9026''' || [[Roman Šebrle]] {{Riigiikoon|Tšehhi}} || 26.–27. mai 2001 || [[Götzis]] |- |colspan=5 | ( 10,64/0.0 - 8.11/+1.9 - 15.33 - 2.12 - 47,79 / 13,92/-0.2 - 47.92 - 4.80 - 70.16 - 4.21,98 ) |- !rowspan=1|4. | align=center|'''9018''' || [[Damian Warner]] {{Riigiikoon|Kanada}} ||4.–5. august 2021|| [[Tokyo]] |- |colspan=5 | ( 10,12/+0.2 - 8.24/+0.2 - 14.80 - 2.02 - 47,48 / 13,46/-1.0 - 48.67 - 4.90 - 63.44 - 4.31,08 ) |- !rowspan=1|5. | align="center" |'''8994''' || [[Tomáš Dvořák]] {{Riigiikoon|Tšehhi}} || 3.–4. juuli 1999 || [[Praha]] |- |colspan=5 | ( 10,54/-0.1 - 7.90/+1.1 - 16.78 - 2.04 - 48,08 / 13,73/0.0 - 48.33 - 4.90 - 72.32 - 4.37,20 ) |- ! rowspan="1" |6. |align=center|'''8961''' || [[Leo Neugebauer]] {{Riigiikoon|Saksamaa}} ||5.–6. juuni 2024|| [[Eugene]] |- | colspan="5" |( 10.64/+0.1 - 7.86/+0.9 - 17.46 - 2.07 - 48.03 / 14.36/0.0 - 57.70 - 5.21 - 56.64 - 4:44.61 ) |- ! rowspan="1" |7. |align="center" |'''8909''' || [[Pierce LePage]] {{Riigiikoon|Kanada}} ||25.-26. august 2023|| [[Budapest]] |- | colspan="5" |( 10.45/-0.3 - 7.59/+0.2 - 15.81 - 2.08 - 47.21 / 13.77/+0.2 - 50.98 - 5.20 - 60.90 - 4:39.88 ) |- ! rowspan="1" |8. | align="center" |'''8891''' || [[Dan O'Brien]] {{Riigiikoon|USA}} || 4.–5. september 1992 || [[Talence]] |- |colspan=5 | ( 10,43/+2.1 - 8.08/+1.8 - 16.69 - 2.07 - 48,51 / 13,98/-0.5 - 48.56 - 5.00 - 62.58 - 4.42,10 ) |- !rowspan=1|9. |align=center|'''8867''' || [[Garrett Scantling]] {{Riigiikoon|USA}} || 6.–7. mai 2022|| [[Arkansas]] |- |colspan=5 | ( 10,68/+0.9 - 7.68/+2.0 - 16.12 - 2.04 - 48,38 / 13,59/+1.0 - 51.04 - 5.15 - 67.16 - 4.46,37 ) |- ! rowspan="1" |10. | align="center" |'''8832''' || [[Bryan Clay]] {{Riigiikoon|USA}} || 29.–30. juuni 2008 || [[Eugene]] |- |colspan=5 | ( 10.39/-0.4 - 7.39/-1.6 - 15.17 - 2.08 - 48.41 / 13.75/+1.9 - 52.74 - 5.00 - 70.55 - 4:50.97 ) |- !rowspan=1|11. | align=center|'''8815''' || [[Erki Nool]] {{Riigiikoon|Eesti}} || 6.–7. august 2001 || [[Edmonton]] |- |colspan=5 | ( 10,60/+1.5 - 7.63/+2.0 - 14.90 - 2.03 - 46,23 / 14,40/0.0 - 43.40 - 5.40 - 67.01 - 4.29,58 ) |- !rowspan=1|12. | align=center|'''8811''' || [[Daley Thompson]] {{Riigiikoon|Suurbritannia}} || 27.–28. august 1986 || [[Stuttgart]] |- |colspan=5 | ( 10,26/+2.0 - 7.72/+1.0 - 15.73 - 2.00 - 47,02 / 14,04/-0.3 - 43.38 - 5.10 - 62.78 - 4.26,16 ) |- !rowspan=1|13. | align=center|'''8796''' || [[Markus Rooth]] {{Riigiikoon|Norra}} || 2.–3. august 2024 || [[Pariis]] |- |colspan=5 | ( 10.71/+0.9 - 7.80/-0.2 - 15.25 - 1.99 - 47.69 / 14.25/+0.2 - 49.80 - 5.30 - 66.87 - 4:39.56 ) |- !rowspan=1|14. | align=center|'''8790''' || [[Trey Hardee]] {{Riigiikoon|USA}} || 19.–20. august 2009 || [[Berliin]] |- |colspan=5 | ( 10,45/+0.2 - 7.83/+1.9 - 15.33 - 1.99 - 48,13 / 13,86/+0.3 - 48.08 - 5.20 - 68.00 - 4.48,91 ) |- !rowspan=1|15. | align=center|'''8784''' || [[Tom Pappas]] {{Riigiikoon|USA}} || 21.–22. juuni 2003 || [[Palo Alto]] |- |colspan=5 | ( 10,78/+0.2 - 7.96 - 16.28 - 2.17 - 48,22 / 14,13 - 45.84 - 5.20 - 60.77 - 4.48,12 ) |- !rowspan=1|16. | align=center|'''8764''' || [[Johannes Erm]] {{Riigiikoon|EST}} || 10.–11. juuni 2024 || [[Rooma]] |- |colspan=5 | ( 10,60 - 7.91 - 14.99 - 1.99 - 46,81 / 14,30 - 44.56 - 5.20 - 62.71 - 4.24,95 ) |- !rowspan=1|17. | align=center|'''8756''' || [[Lindon Victor]] {{Riigiikoon|GRN}} || 25.–26. august 2023 || [[Budapest]] |- |colspan=5 | ( 10,60/+0.1 - 7.55/+1.0 - 15.94 - 2.02 - 48,05 / 14,47/+0.2 - 54.97 - 4.80 - 68.05 - 4.39,67 ) |- !rowspan=1|18. | align=center|'''8735''' || [[Eduard Hämäläinen]] [[Pilt:Flag_of_Belarus_(1918,_1991-1995).svg|23px|Valgevene]] || 28.–29. mai 1994 || [[Götzis]] |- |colspan=5 | ( 10,50/+2.1 - 7.26/+1.0 - 16.05 - 2.11 - 47,63 / 13,82/-3.0 - 49.70 - 4.90 - 60.32 - 4.35,09 ) |- !rowspan=1|19. | align=center| '''8732''' || [[Ayden Owens-Delerme]] {{Riigiikoon|Puerto Rico}} || 17.–18. aprill 2024 || [[Walnut]] |- |colspan=5 | ( 10.31/+1.9 - 7.77/+2.6 - 16.26 - 1.98 - 47.23 / 13.73/+0.9 - 46.00 - 5.10 - 59.28 - 4:45.59 ) |- !rowspan=1|20. | align=center|'''8730''' || [[Jürgen Hingsen]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] || 27.–28. august 1986 || [[Stuttgart]] |- |colspan=5 | ( 10,87/+2.5 - 7.89/+2.8 - 16.46 - 2.12 - 48,79 / 14,52/-0.3 - 48.42 - 4.60 - 64.38 - 4.21,61 ) |- !rowspan=1|21. | align=center|'''8725''' || [[Dmitriy Karpov]] {{Riigiikoon|Kasahstan}} || 23.–24. august 2004 || [[Ateena]] |- |colspan=5 | ( 10,50/+2.2 - 7.81/-0.9 - 15.93 - 2.09 - 46,81 / 13,97/+1.5 - 51.65 - 4.60 - 55.54 - 4.38,11 ) |- !rowspan=1|22. |align=center|'''8720''' || [[Kyle Garland]] {{Riigiikoon|USA}} || 6.–7. mai 2022|| [[Arkansas]] |- |colspan=5 | ( 10,63/+0.9 - 7.86/+1.0 - 16.44 - 2.16 - 49,04 / 13,71/+1.0 - 46.16 - 4.85 - 59.63 - 4.43,21 ) |- !rowspan=1|23. | align="center" |'''8706''' || [[Frank Busemann]] {{Riigiikoon|Saksamaa}} || 31. juuli – 1. august 1996 || [[Atlanta]] |- |colspan=5 | ( 10,60/ - 8.07/+0.8 - 13.60 - 2.04 - 48,34 / 13,47/+0.3 - 45.04 - 4.80 - 66.86 - 4.31,41 ) |- !rowspan=1|24. | align="center" |'''8705''' || [[Dave Johnson]] {{Riigiikoon|USA}} || 23.–24. aprill 1992 || [[Azusa]] |- |colspan=5 | ( 10,96/+0.4 - 7.52/+4.5 - 14.61 - 2.04 - 48,19 / 14,17/+0.3 - 49.88 - 5.28 - 66.96 - 4.29,38 ) |- ! rowspan="1" |25. | align="center" |'''8694''' || [[Chris Huffins]] {{Riigiikoon|USA}} || 19.–20. juuni 1998 || [[New Orleans]] |- |colspan=5 | ( 10,31/+3.5 - 7.76/+2.5 - 15.43 - 2.18 - 49,02 / 14,02/+1.0 - 53.22 - 4.60 - 61.59 - 4.59,43 ) |- ! rowspan=1|26. | align="center" |'''8691'''|| [[Niklas Kaul]] {{Riigiikoon|Saksamaa}} || 2.–3. oktoober 2019 || [[Doha]] |- |colspan=5 | ( 11,27/+0.3 - 7.19/+0.6 - 15.10 - 2.02 - 48,48 / 14,64/+0.7 - 49.20 - 5.00 - 79.05 - 4.15,70 ) |- ! rowspan=1|27. | align="center" |'''8681''' || [[Karel Tilga]] {{Riigiikoon|Eesti}} || 25.–26. august 2023 || [[Budapest]] |- |colspan=5 | ( 10,84/-0.1 - 7.58/+0.4 - 15.75 - 2.05 - 48,58 / 14,68/+0.2 - 50.57 -4.80 - 66.42 - 4.20,73 ) |- <!-- ! rowspan="2" |28. | align="center" |'''8676''' || [[Siegfried Wentz]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] || 27.–28. august 1986 || [[Stuttgart]] |- |colspan=5 | ( 10,83/+2.0 - 7.60/+0.3 - 15.45 - 2.12 - 47,57 / 14,07/-0.3 - 45.66 - 4.90 - 65.34 - 4.35,00 ) |- | align="center" |'''8676''' || [[Zachery Ziemek]] --> |} Ülevaade muudest parematest (üle 8800) punktisummadest: * Ashton Eaton on kogunud ka 9039 (2012), 8893 (2016), 8869 (2012) ja 8809 (2013). * Damian Warner – 8995 (2021) ja 8804 (2023). * Tomáš Dvořák – 8902 (2001), 8900 (2000) ja 8837 (1997). * Roman Šebrle – 8893 (2004), 8842 (202004), 8807 (2003). * Kevin Mayer – 8834 (2016), 8816 (2022). * Dan O'Brien – 8824 (1996), 8817 (1993) ja 8812 (1991). Teiste eesti kümnevõistlejate kohad maailma läbi aegade 100 parema hulgas<ref>[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/combined-events/decathlon/outdoor/men/senior Decathlon men.] World Athletic.Vaadatud 27.08.2023.</ref>: * 43. 8604 punkti, Maicel Uibo, 4. oktoober 2019 * 56. 8526 punkti, Kristjan Rahnu, 5. juuni 2005 * 58. 8524 punkti, Janek Õiglane, 26. august 2023 * 62. 8506 punkti, Valter Külvet, 2. juuli 1988 * 91. 8398 punkti, Mikk Pahapill, 29. mai 2011 ==Kümnevõistluse käigus püstitatud üksikalade tippmargid== {|class=wikitable !Võistlusala!!Tulemus!!Punkte!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |100 m jooks||10,12||1066||[[Damian Warner]]||[[Kanada]]||[[4. august]] [[2021]]||[[Tokio]]<ref>[https://web.archive.org/web/20210804002541/https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73D_ATHMDECATH------------100---------.pdf 100 m jooks.] WORLD DECATHLON BEST.</ref> |- |kaugushüpe||8.45||1178||[[Simon Ehammer]]||[[Šveits]]||[[28. mai]] [[2022]]||[[Götzis]]<ref>[https://www.srf.ch/sport/leichtathletik/mehrkampf-meeting-in-goetzis-8-45-meter-ehammers-unglaublicher-weltrekord-satz-im-weitsprung 8,45 Meter: Ehammers unglaublicher Rekordsatz im Weitsprung.] SRF. May 28, 2022.</ref> |- |kuulitõuge||19.17||1048||Edy Hubacher||Šveits||[[5. oktoober]] [[1969]]||[[Bern]]<ref>[https://twitter.com/beau_throws/status/1611476538763153409 Beau Throws] witter.com/beau_throws/status.</ref> |- |kõrgushüpe||2.28||1071||[[Derek Drouin]]||Kanada||[[7. aprill]] [[2017]]||[[Santa Barbara]]<ref>[http://www.phototiming.com/meets/17samadams/F%20%205040717.htm 2017 Sam Adams Combined Events Invitational – Men's High Jump Results.] phototiming.com. April 7, 2017</ref> |- |400 m jooks||45.00||1060||[[Ashton Eaton]]||[[USA]]||[[28. august]] [[2015]]||[[Peking]]<ref>[https://web.archive.org/web/20150831000557/http://www.iaaf.org/competitions/iaaf-world-championships/15th-iaaf-world-championships-4875/results/men/decathlon/400-metres/result#resultheader Decathlon – 400 m Results.] IAAF. August 28, 2015</ref> |- |110 m tõkkejooks||13.36||1059||[[Damian Warner]]||Kanada||[[30. mai]] [[2021]]||[[Götzis]]<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-combined-events-tour/news/hypo-meeting-gotzis-2021 Warner makes history in Götzis with sixth victory and 8995 score.] World Athletics. Retrieved June 24, 2021.</ref> |- |kettaheide||57.70||993||[[Leo Neugebauer]]||USA||[[19. aprill]] [[2024]]||[[Walnut]]<ref>[https://tfrrs.org/athletes/7544803 Leo Neugebauer.] Track and Field Results & Statistics.</ref> |- |teivashüpe||5.76||1152||[[Tim Lobinger]]||[[Saksamaa]]||[[19. juuli]] [[1992]]||[[Leverkusen]]<ref>[https://www.deccanherald.com/sports/combined-events-challenge-2010089 The combined events challenge.] deccanherald.com/sports</ref> |- |odavise||79.80||1040||Peter Blank||Saksamaa||[[30. mai]] [[2021]]||Emmelshausen<ref>[https://worldathletics.org/records/by-discipline/throws/javelin-throw/outdoor/men Javelin Throw records.] worldathletics.org/records.</ref> |- |1500 m jooks||3.58,7||963||Robert Baker||USA||[[3. aprill]] [[1980]]||[[Austin]]<ref>[https://www.letsrun.com/forum/flat_read.php?thread=2026189&page=2 Does Anybody Know What is the Fastest 1500m in a Decathlon?] letsrun.com/forum.</ref> |} Kümnevõistluse alade maailmarekordite punktisumma kokku on 12 598. Kümnevõistluse käigus saavutatud iga ala tipptulemuste kogusumma on 10 590. ==Eesti edetabel== Eesti 25 parimat kümnevõistlejat nende isiklike rekordite järgi. ''Seisuga 28. juuni 2026.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabelid – Eesti Kergejõustikuliit]</ref>'' {| class="wikitable sortable" |- ! Jrk-nr ||Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 1. || 8815 || {{JärjestaNimi|Erki|Nool}} || 7. august 2001 |- | 2. || 8764 || {{JärjestaNimi|Johannes|Erm}} || 11. juuni 2024 |- | 3. || 8681 || {{JärjestaNimi|Karel|Tilga}} || 26. august 2023 |- | 4. || 8604 || {{JärjestaNimi|Maicel|Uibo}} || 4. oktoober 2019 |- | 5. || 8572 || {{JärjestaNimi|Janek|Õiglane}} || 3. august 2024 |- | 6. || 8526 || {{JärjestaNimi|Kristjan|Rahnu}} || 5. juuni 2005 |- | 7. || 8506 || {{JärjestaNimi|Valter|Külvet}} || 2. juuli 1988 |- | 8. || 8398 || {{JärjestaNimi|Mikk|Pahapill}} || 29. mai 2011 |- | 9. || 8336|| {{JärjestaNimi|Rasmus|Roosleht}}|| 28. juuni 2026 |- | 10. || 8322 || {{JärjestaNimi|Andrei|Nazarov}}|| 17. mai 1987 |- | 11. || 8299|| {{JärjestaNimi|Kristjan|Rosenberg}}|| 28. juuni 2021 |- | 12. || 8232|| {{JärjestaNimi|Sven|Reintak}} || 18. mai 1986 |- | 13. || 8179|| {{JärjestaNimi|Indrek|Kaseorg}} || 31. mai 1998 |- | 14. || 8156|| {{JärjestaNimi|Risto|Lillemets}} || 30. mai 2021 |- | 15. || 8151|| {{JärjestaNimi|Tõnu|Kaukis}} || 21. juuni 1980 |- | 16.-17. || 8137|| {{JärjestaNimi|Karl Robert|Saluri}} || 7. juuni 2018 |- | 16.-17. || 8137|| {{JärjestaNimi|Indrek|Turi}} || 29. august 2003 |- | 18. || 8119|| {{JärjestaNimi|Andres|Raja}} || 20. august 2009 |- | 19. || 8086|| {{JärjestaNimi|Taavi|Tšernjavski}} || 8. juuli 2020 |- | 20. || 8077|| {{JärjestaNimi|Margus|Kasearu}} || 21. juuni 1980 |- | 21.-22. || 7976|| {{JärjestaNimi|Tiit|Pahker}} || 27. juuni 1982 |- | 21.-22. || 7976|| {{JärjestaNimi|Madis|Kallas}} || 2. juuli 2006 |- | 23. || 7926|| {{JärjestaNimi|Kristo|Simulask}} || 14. mai 2022 |- | 24.-25. || 7898|| {{JärjestaNimi|Rein|Aun}} || 18. august 1968 |- | 24.-25. || 7898|| {{JärjestaNimi|Toomas|Suurväli}} || 12. august 1973 |} ==[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekordi]] areng== Kümnevõistluse maailmarekordi areng:<ref>[https://web.archive.org/web/20090806172743/http://www.iaaf.org/mm/document/competitions/competition/05/15/63/20090706014834_httppostedfile_p345-688_11303.pdf 12th IAAF World Championships In Athletics: IAAF Statistics Handbook" (PDF).] Berlin: IAAF. 2009.</ref> {|class=wikitable !Tulemus (vana)!!Tulemus (uus)!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |7485,61||6087||[[Aleksander Klumberg]]||[[Eesti]]||[[16. september|16.]]–[[17. september]] [[1922]]||[[Helsingi]] |- |7710,775||6476||[[Harold Osborn]]||[[USA]]||[[11. juuli|11.]]–[[12. juuli]] [[1924]]||[[Colombes]] |- |7820,93||6460||[[Paavo Yrjöla]]||[[Soome]]||[[17. juuli|17.]]–[[18. juuli]] [[1926]]||[[Viiburi]] |- |7995,19||6586||Paavo Yrjöla||Soome||[[16. juuli|16.]]–[[17. juuli]] [[1927]]||Helsingi |- |8053,29||6587||Paavo Yrjöla||Soome||[[3. august|3.]]–[[4. august]] [[1928]]||[[Amsterdam]] |- |8255,475||6865||[[Akilles Järvinen]]||Soome||[[19. juuli|19.]]–[[20. juuli]] [[1930]]||Viiburi |- |8462,235||6735||[[James Bausch]]||USA||[[5. august|5.]]–[[8. august]] [[1932]]||[[Los Angeles]] |- |8790,46||7147||[[Hans-Heinrich Sievert]]||[[Saksamaa]]||[[7. juuli|7.]]–[[8. juuli]] [[1934]]||[[Hamburg]] |- |7900||7254||[[Glenn Morris]]||USA||[[7. august|7.]]–[[8. august]] [[1936]]||[[Berliin]] |- |8042||7287||[[Robert Mathias]]||USA||[[29. juuni|29.]]–[[30. juuni]] [[1950]]||[[Tulare]] |- |7887||7592||Robert Mathias||USA||[[25. juuli|25.]]–[[26. juuli]] [[1952]]||Helsingi |- |7985||7608||[[Rafer Johnson]]||USA||[[10. juuni|10.]]–[[11. juuni]] [[1955]]||[[Kingsburg]] |- |8014||7653||[[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]]||[[NSVL]]||[[17. mai|17.]]–[[18. mai]] [[1958]]||[[Krasnodar]] |- |8302||7789||Rafer Johnson||USA||[[27. juuli|27.]]–[[28. juuli]] [[1958]]||[[Moskva]] |- |8357||7839||Vassili Kuznetsov||NSVL||[[16. mai|16.]]–[[17. mai]] [[1959]]||Moskva |- |8682||7982||Rafer Johnson||USA||[[8. juuli|8.]]–[[9. juuli]] [[1960]]||[[Eugene]] |- |9121||8009||[[Chuangkuang Yang]]||[[Hiina Vabariik]]||[[27. aprill|27.]]–[[28. aprill]] [[1963]]||[[Walnut]] |- |8230||8119||[[Russell Hodge]]||USA||[[23. juuli|23.]]–[[24. juuli]] [[1966]]||Los Angeles |- |8319||8234||[[Kurt Bendlin]]||[[Saksamaa LV]]||[[13. mai|13.]]–[[14. mai]] [[1967]]||[[Heidelberg]] |- |8417||8309||[[William Toomey]]||USA||[[10. detsember|10.]]–[[11. detsember]] [[1969]]||Los Angeles |- |8454||8466||[[Nikolai Avilov]]||NSVL||[[17. juuli|17.]]–[[18. juuli]] [[1972]]||[[München]] |- |8524||8429||[[Bruce Jenner]]||USA||[[9. august|9.]]–[[10. august]] [[1975]]||Eugene |- |8538||8456||Bruce Jenner||USA||[[25. juuni|25.]]–[[26. juuni]] [[1976]]||Eugene |- |8618||8634||Bruce Jenner||USA||[[29. juuli|29.]]–[[30. juuli]] [[1976]]||[[Montreal]] |- |8622||8648||[[Daley Thompson]]||[[Suurbritannia]]||[[17. mai|17.]]–[[18. mai]] [[1980]]||[[Götzis]] |- |8649||8667||[[Guido Kratschmer]]||Saksamaa LV||[[14. juuni|14.]]–[[15. juuni]] [[1980]]||[[Bernhausen]] |- |8704||8730||Daley Thompson||Suurbritannia||[[22. mai|22.]]–[[23. mai]] [[1982]]||Götzis |- |8723||8741||[[Jürgen Hingsen]]||Saksamaa LV||[[14. august|14.]]–[[15. august]] [[1982]]||[[Ulm]] |- |8743||8774||Daley Thompson||Suurbritannia||[[7. september|7.]]–[[8. september]] [[1982]]||[[Ateena]] |- |8779||8825||Jürgen Hingsen||Saksamaa LV||[[4. juuni|4.]]–[[5. juuni]] [[1983]]||Bernhausen |- |8798||8832||Jürgen Hingsen||Saksamaa LV||[[8. juuni|8.]]–[[9. juuni]] [[1984]]||[[Mannheim]] |- |||8847||Daley Thompson||Suurbritannia||[[8. august|8.]]–[[9. august]] [[1984]]||[[Los Angeles]] |- |||8891||[[Dan O'Brien]]||USA||[[4. september|4.]]–[[5. september]] [[1992]]||[[Talence]] |- |||8994||[[Tomáš Dvořák]]||[[Tšehhi]]||[[3. juuli|3.]]–[[4. juuli]] [[1999]]||[[Praha]] |- |||9026||[[Roman Šebrle]]||Tšehhi||[[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]]||[[Götzis]] |- |||9039||[[Ashton Eaton]]||USA||[[22. juuni|22.]]–[[23. juuni]] [[2012]]||Eugene |- |||9045||Ashton Eaton||USA||[[28. august|28.]]–[[29. august]] [[2015]]||[[Peking]] |- |||9126||[[Kevin Mayer]]||[[Prantsusmaa]] ||[[15. september|15.]]–[[16. september]] [[2018]]||Talence |} ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1912]] |[[Jim Thorpe]] {{Riigi ikoon|USA}} 8413 * |[[Hugo Wieslander]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 7724 |[[Charles Lomberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 7413 |- |[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1920]] |[[Helge Løvland]] {{Riigi ikoon|Norra}} 6804 |[[Brutus Hamilton]] {{Riigi ikoon|USA}} 6770 |[[Bertil Ohlson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 6579 |- |[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1924]] |[[Harold Osborn]] {{Riigi ikoon|USA}} 7710 |[[Emerson Norton]] {{Riigi ikoon|USA}} 7350 |'''[[Aleksander Klumberg]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} '''7329''' |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1928]] |[[Paavo Yrjölä]] {{Riigi ikoon|Soome}} '''8053 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Akilles Järvinen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 7931 |[[Kenneth Doherty]] {{Riigi ikoon|USA}} 7706 |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1932]] |[[James Bausch]] {{Riigi ikoon|USA}} '''8462 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Akilles Järvinen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 8292 |[[Wolrad Eberle]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 8030 |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1936]] |[[Glenn Morris]] {{Riigi ikoon|USA}} '''7900 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Robert Clark]] {{Riigi ikoon|USA}} 7601 |[[Jack Parker]] {{Riigi ikoon|USA}} 7275 |- |[[1948. aasta suveolümpiamängud|1948]] |[[Robert Mathias]] {{Riigi ikoon|USA}} 7139 |[[Ignace Heinrich]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 6974 |[[Floyd Simmons]] {{Riigi ikoon|USA}} 6950 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#kümnevõistlus|1952]] |[[Robert Mathias]] {{Riigi ikoon|USA}} '''7887 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Milton Campbell]] {{Riigi ikoon|USA}} 6957 |[[Floyd Simmons]] {{Riigi ikoon|USA}} 6788 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1956]] |[[Milton Campbell]] {{Riigi ikoon|USA}} 7937 |[[Rafer Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 7587 |[[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 7465 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1960]] |[[Rafer Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 8392 |[[Chuangkuang Yang]] {{Riigi ikoon|Hiina Vabariik}} 8334 |[[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 7809 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1964]] |[[Willi Holdorf]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 7887 |'''[[Rein Aun]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} '''7842''' |[[Hans-Joachim Walde]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 7809 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#kümnevõistlus|1968]] |[[William Toomey]] {{Riigi ikoon|USA}} 8193 |[[Hans-Joachim Walde]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 8111 |[[Kurt Bendlin]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 8064 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1972]] |[[Nikolai Avilov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''8454 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Leonid Litvinenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 8035 |[[Ryszard Katus]] {{Riigi ikoon|Poola}} 7984 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1976]] |[[Bruce Jenner]] {{Riigi ikoon|USA}} 8618 |[[Guido Kratschmer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 8411 |[[Nikolai Avilov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 8369 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1980]] |[[Daley Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 8495 |[[Juri Kutsenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 8331 |[[Sergei Želanov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 8135 |- |[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1984]] |[[Daley Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 8797 |[[Jürgen Hingsen]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 8673 |[[Siegfried Wentz]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 8412 |- |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1988]] |[[Christian Schenk]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 8488 |[[Torsten Voss]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 8399 |[[David Steen]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 8328 |- |[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1992]] |[[Robert Změlík]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 8611 |[[Antonio Peñalver]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 8412 |[[David Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 8309 |- |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|1996]] |[[Dan O'Brien]] {{Riigi ikoon|USA}} 8824 |[[Frank Busemann]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 8706 |[[Tomáš Dvořák]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 8664 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|2000]] |'''[[Erki Nool]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} '''8641''' |[[Roman Šebrle]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 8606 |[[Chris Huffins]] {{Riigi ikoon|USA}} 8595 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|2004]] |[[Roman Šebrle]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 8893 |[[Bryan Clay]] {{Riigi ikoon|USA}} 8820 |[[Dmitri Karpov]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 8725 |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|2008]] |[[Bryan Clay]] {{Riigi ikoon|USA}} 8791 |[[Andrei Kravtšenko]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 8551 |[[Leonel Suarez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8527 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|2012]] |[[Ashton Eaton]] {{Riigi ikoon|USA}} 8869 |[[Trey Hardee]] {{Riigi ikoon|USA}} 8671 |[[Leonel Suarez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8523 |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|2016]] |[[Ashton Eaton]] {{Riigi ikoon|USA}} 8893 |[[Kévin Mayer]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 8834 |[[Damian Warner]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 8666 |- |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|2020]] |[[Damian Warner]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9018 |[[Kévin Mayer]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 8726 |[[Ashley Moloney]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 8649 |- |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|2024]] |[[Markus Rooth]] {{Riigi ikoon|Norra}} 8796 |[[Leo Neugebauer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 8748 |[[Lindon Victor]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 8711 |} <nowiki>*</nowiki> 1912. aastal kaks olümpiakulda võitnud [[Jim Thorpe|Jim Thorpe'i]] tulemused (ka [[Viievõistlus (kergejõustik)|viievõistluses]]) tühistati, kuna sportlane tunnistati elukutseliseks. Alles 70 aastat hiljem tema õigused taastati. ==[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad== === Mehed === {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|1983]] |[[Daley Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 8666 |[[Jürgen Hingsen]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 8561 |[[Siegfried Wentz]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 8478 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|1987]] |[[Torsten Voss]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 8680 |[[Siegfried Wentz]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 8461 |[[Pavel Tarnavetski]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 8375 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|1991]] |[[Dan O'Brien]] {{Riigi ikoon|USA}} 8812 |[[Mike Smith]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 8549 |[[Christian Schenk]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 8394 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|1993]] |[[Dan O'Brien]] {{Riigi ikoon|USA}} 8817 |[[Eduard Hämäläinen]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 8724 |[[Paul Meier]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 8548 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|1995]] |[[Dan O'Brien]] {{Riigi ikoon|USA}} 8695 |[[Eduard Hämäläinen]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 8489 |[[Mike Smith]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 8419 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|1997]] |[[Tomáš Dvořák]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 8837 |[[Eduard Hämäläinen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 8730 |[[Frank Busemann]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 8652 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|1999]] |[[Tomáš Dvořák]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 8744 |[[Dean Macey]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 8556 |[[Chris Huffins]] {{Riigi ikoon|USA}} 8547 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2001]] |[[Tomáš Dvořák]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 8902 |'''[[Erki Nool]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} '''8815''' |[[Dean Macey]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 8603 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2003]] |[[Tom Pappas]] {{Riigi ikoon|USA}} 8750 |[[Roman Šebrle]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 8634 |[[Dmitri Karpov]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 8374 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2005]] |[[Bryan Clay]] {{Riigi ikoon|USA}} 8732 |[[Roman Šebrle]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 8521 |[[Attila Zsivóczky]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 8385 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2007]] |[[Roman Šebrle]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 8767 |[[Maurice Smith]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 8644 |[[Dmitri Karpov]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 8586 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2009]] |[[Trey Hardee]] {{Riigi ikoon|USA}} 8790 |[[Leonel Suarez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8640 |[[Aleksandr Pogorelov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 8528 |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2011]] |[[Trey Hardee]] {{Riigi ikoon|USA}} 8607 |[[Ashton Eaton]] {{Riigi ikoon|USA}} 8505 |[[Leonel Suarez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8501 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2013]] |[[Ashton Eaton]] {{Riigi ikoon|USA}} 8809 |[[Michael Schrader]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 8670 |[[Damian Warner]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 8512 |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2015]] |[[Ashton Eaton]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9045 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Damian Warner]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 8695 |[[Rico Freimuth]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 8561 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2017]] |[[Kévin Mayer]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 8768 |[[Rico Freimuth]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 8564 |[[Kai Kazmirek]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 8488 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2019]] |[[Niklas Kaul]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 8691 |'''[[Maicel Uibo]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 8604 |[[Damian Warner]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 8529 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2022]] |[[Kévin Mayer]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 8816 |[[Pierce LePage]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 8701 |[[Zach Ziemek]] {{Riigi ikoon|USA}} 8676 |- |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2023]] |[[Pierce LePage]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 8909 |[[Damian Warner]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 8804 |[[Lindon Victor]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 8756 |- |[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2025]] |[[Leo Neugebauer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 8804 |[[Ayden Owens-Delerme]] {{Riigi ikoon|Puerto Rico}} 8784 |[[Kyle Garland]] {{Riigi ikoon|USA}} 8703 |} ==[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]] medalivõitjad== {|class=wikitable !Aasta!!Kuld!!Hõbe!!Pronks |- |[[1934. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1934]]||[[Hans-Heinrich Sievert]], [[Saksamaa]] 8103||[[Leif Dahlgren]], [[Rootsi]] 7770||[[Jerzy Plawczyk]], [[Poola]] 7552 |- |[[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]]||[[Olle Bexell]], Rootsi 7214||[[Witold Gerutto]], Poola 7006||[[Josef Neumann]], [[Šveits]] 6664 |- |[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946]]||[[Godtfred Holmvang]], [[Norra]] 6987||[[Sergei Kuznetsov]], [[NSV Liit]] 6930||[[Göran Waxberg]], Rootsi 6661 |- |[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950]]||[[Ignace Heinrich]], [[Prantsusmaa]] 7364||[[Örn Clausen]], [[Island]] 7297||[[Kjell Tånnander]], Rootsi 7175 |- |[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954]]||[[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]], NSV Liit 6752||[[Torbjörn Lassenius]], [[Soome]] 6424||[[Heinz Oberbeck]], [[Saksa Föderatiivne Vabariik]] 6263 |- |[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958]]||[[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]], NSV Liit 7865||'''[[Uno Palu]]''', NSV Liit 7329||[[Walter Meier]], [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (Saksa DV) 7249 |- |[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962]]||[[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]], NSV Liit 8026||[[Werner von Moltke]], [[Saksa Föderatiivne Vabariik]] (Saksa FV) 8022||[[Manfred Bock]], Saksa FV 7835 |- |[[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1966]]||[[Werner von Moltke]], Saksa FV 7740||[[Jörg Mattheis]], Saksa FV 7614||[[Horst Beyer]], Saksa FV 7562 |- |[[1969. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1969]]||[[Joachim Kirst]], Saksa DV 8041||[[Herbert Wessel]], Saksa DV 7828||[[Viktor Tšelnokov]], NSV Liit 7801 |- |[[1971. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1971]]||[[Joachim Kirst]], [[SDV|Saksa DV]] 8196||[[Lennart Hedmark]], [[Rootsi]] 8038||[[Hans-Joachim Walde]], [[Saksamaa]] 7951 |- |[[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]]||[[Ryszard Skowronek]], [[Poola]] 8207||[[Yves Leroy]], [[Prantsusmaa]] 8146||[[Guido Kratschmer]], [[Saksamaa]] 8132 |- |[[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]]||[[Aleksandr Grebenjuk]], [[NSV Liit]] 8340||[[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] 8289||[[Siegfried Stark]], [[SDV|Saksa DV]] 8208 |- |[[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982]]||[[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] 8774||[[Jürgen Hingsen]], [[Saksamaa]] 8517||[[Siegfried Stark]], [[SDV|Saksa DV]] 8433 |- |[[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]]||[[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] 8811||[[Jürgen Hingsen]], [[Saksamaa]] 8730||[[Siegfried Wentz]], [[Saksamaa]] 8676 |- |[[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]]||[[Christian Plaziat]], [[Prantsusmaa]] 8574||[[Dezső Szabó]], [[Ungari]] 8436||[[Christian Schenk]], [[SDV|Saksa DV]] 8433 |- |[[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]]||[[Alain Blondel]], [[Prantsusmaa]] 8453||[[Henrik Dagård]], [[Rootsi]] 8362||[[Lev Lobodin]], [[Ukraina]] 8201 |- |[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]]||'''[[Erki Nool]]''', [[Eesti]] 8667||[[Eduard Hämäläinen]], [[Soome]] 8587||[[Lev Lobodin]], [[Venemaa]] 8571 |- |[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]]||[[Roman Šebrle]], [[Tšehhimaa|Tšehhi]] 8800||'''[[Erki Nool]]''', [[Eesti]] 8438||[[Lev Lobodin]], [[Venemaa]] 8390 |- |[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]]||[[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] 8526||[[Attila Zsivóczky]], [[Ungari]] 8356||[[Aleksei Drozdov]], [[Venemaa]] 8350 |- |[[2010. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused|2010]]||[[Romain Barras]], [[Prantsusmaa]] 8453||[[Eelco Sintnicolaas]], [[Holland]] 8436||[[Andrei Krautšanka]], [[Valgevene]] 8370 |- |[[2012. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused|2012]]||[[Pascal Behrenbruch]], [[Saksamaa]] 8558||[[Oleksi Kasjanov]], [[Ukraina]] 8321||[[Ilja Škurenjov]], [[Venemaa]] 8219 |- |[[2014. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused|2014]]||[[Andrej Kraŭčanka]], [[Valgevene]] 8816||[[Kévin Mayer]], [[Prantsusmaa]] 8521||[[Ilja Škurenjov]], [[Venemaa]] 8498 |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]]||[[Thomas van der Plaetsen]], [[Belgia]] 8218||[[Adam Helcelet]], [[Prantsusmaa]] 8157||[[Mihail Dudaš]], [[Serbia]] 8153 |- |[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]||[[Arthur Abele]], [[Belgia]] 8431||[[Ilja Škurenjov]], neutraalne 8321||[[Vital Žuk]], [[Valgevene]] 8290 |- |[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]||[[Niklas Kaul]], [[Saksamaa]] 8545||[[Simon Ehammer]], [[Šveits]] 8468||'''[[Janek Õiglane]]''', [[Eesti]] 8346 |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]||'''[[Johannes Erm]]''', [[Eesti]] 8764||[[Sander Skotheim]], [[Norra]] 8468||[[Makenson Gletty]], [[Prantsusmaa]] 8606 |} == Riikide rekordid == Seisuga 21. aprill 2024.<ref name=tulemused /> {| class="wikitable sortable" style="font-size:95%; text-align:left" {|class=wikitable !Tulemus!!Riik!!Sportlane!!Aeg!!Koht |- |9126 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |[[Kevin Mayer]] |15.–16. september 2018 ||[[Talence]] |- |9045 |{{Riigi ikoon|USA}} |[[Ashton Eaton]] |28.–29. august 2015 |[[Peking]] |- |9026 |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} |[[Roman Šebrle]] |26.–27. aprill 2001 |[[Götzis]] |- |9018 |{{Riigi ikoon|Kanada}} |[[Damian Warner]] |4.–5. august 2021 |[[Tokyo]] |- |8961 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} |[[Leo Neugebauer]] |5.–6. juuni 2024 |[[Eugene]] |- |8847 |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |[[Daley Thompson]] |8.–9. august 1984 |[[Los Angeles]] |- |8815 |{{Riigi ikoon|Eesti}} |[[Erki Nool]] |6.–7. august 2001 |[[Edmonton]] |- |8756 |{{Riigi ikoon|Grenada}} |[[Lindon Victor]] |25.–26. august 2023 |[[Budapest]] |- |8735 |{{Riigi ikoon|Valgevene}} |[[Eduard Hämäläinen]] |28.–29. mai 1994 |[[Götzis]] |- |8732 |{{Riigi ikoon|Puerto Rico}} |[[Ayden Owens-Delerme]] |17.–18. aprill 2024 |[[Walnut]] |- |8730 |{{Riigi ikoon|Soome}} |Eduard Hämäläinen |5.–6. august 1997 |[[Ateena]] |- |8725 |{{Riigi ikoon|Kasahstan}} |[[Dmitri Karpov]] |23.–24. august 2004 |[[Ateena]] |- |8709 |{{Riigi ikoon|Ukraina}} |[[Aleksandr Apaitšev]] |2.–3. juuni 1984 |[[Neubrandenburg]] |- |8698 |{{Riigi ikoon|Venemaa}} |[[Grigori Degtjarjov]] |21.–22. juuni 1984 |[[Kiiev]] |- |8654 |{{Riigi ikoon|Kuuba}} |[[Leonel Suárez]] |3.–4. juuli 2009 |[[Havanna]] |- |8649 |{{Riigi ikoon|Austraalia}} |[[Ashley Moloney]] |4.–5. august 2021 |[[Tokyo]] |- |8644 |{{Riigi ikoon|Jamaika}} |[[Maurice Smith]] |31. august – 1. september 2007 |[[Osaka]] |- |8635 |{{Riigi ikoon|Norra}} |[[Sander Skotheim]] |10.–11. juuni 2024 |[[Rooma]] |- |8573 |{{Riigi ikoon|Island}} |[[Jón Arnar Magnússon]] |30.–31. mai 1998 |[[Götzis]] |- |8566 |{{Riigi ikoon|Poola}} |[[Sebastian Chmara]] |16.–17. mai 1998 |[[Murcia]] |- |8554 |{{Riigi ikoon|Ungari}} |[[Attila Zsivoczky]] |3.–4. juuni 2000 |[[Götzis]] |- |8539 |{{Riigi ikoon|Holland}} |[[Eelco Sintnicolaas]] |27.–28. mai 2017 |[[Götzis]] |- |8526 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} |[[Francisco Javier Benet]] |16.–17. mai 1998 |[[Murcia]] |- |8521 |{{Riigi ikoon|Alžeeria}} |[[Larbi Bouraada]] |17.–18. august 2016 |[[Rio de Janeiro]] |- |8519 |{{Riigi ikoon|Belgia}} |[[Hans Van Alphen]] |26.–27. mai 2012 |[[Götzis]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti kümnevõistlus]] *[[Kümnevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] *[[Seitsmevõistlus]] *[[Meeste seitsmevõistlus]] *[[Kolmevõistlus]] ehk [[triatlon]] — τρεῖς ἆθλος *[[Viievõistlus]] ehk [[pentatlon]] — πένταθλον *[[Moodne viievõistlus]] — πένταθλον ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.iaaf.org/records/all-time-toplists/combined-events/decathlon/outdoor/men/senior Kümnevõistluse meeste kõigi aegade edetabel] iaaf.org * [http://www.alltime-athletics.com/mdecaok.htm Kümnevõistluse meeste kõigi aegade edetabel] alltime-athletics.com * [http://www.iaaf.org/records/toplists/combined-events/decathlon/outdoor/women/senior Kümnevõistluse naiste kõigi aegade edetabel] iaaf.org * [http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Kohtunikud/mitmev%C3%B5istlus.pdf Lühikokkuvõte võistlusmäärustest] ekjl.ee <!-- * Kümnevõistluse meeste edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.htmx 2002] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.htmx 2003] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.htmx 2004] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.htmx 2005] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.htmx 2006] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.htmx 2007] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.htmx 2008] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.html 2009] * Kümnevõistluse naiste edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.htmx 2004] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.htmx 2005] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.htmx 2006] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.htmx 2007] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=DEC/detail.htmx 2008] *[http://www.trackandfieldnews.com/rankings/men/decaworldranking.pdf Kümnevõistluse top-10 1947–] --> {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Kümnevõistlus| ]] hhunwpqtn0v1lts14dv07exu96yf7za 0 6398 7189781 7189592 2026-07-09T12:16:22Z Andres 5 /* Närvikiud */ 7189781 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref>ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu,<ref></ref> hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid. [[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i. [[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Rakukehade suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. ===Tsütoskelett ja neurofibrillid=== Neuronite peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem on [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need elemendid ulatuvad [[rakukeha]]st läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]i kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva struktuurse süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugistruktuur, vaid dünaamiline süsteem, mis seob omavahel raku struktuuri, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronil säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. [[Neurofilament]]idel on oluline roll neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel ja eriti [[akson]]i läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust, sest suurema läbimõõduga aksonites toimub signaaliedastus üldiselt kiiremini. [[Mikrotoruke]]sed moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi. Nende abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ja seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. Selline transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonite pikkus ulatub sentimeetritest rohkem kui meetrini. Sellistes neuronites ei ole rakukeha ja kauged lõpmed ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad ühe tervikliku süsteemi, kus rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida kaugetesse piirkondadesse. Dendriitides paiknev tsütoskelett võimaldab säilitada nende keerukat hargnemist ning toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünaptiliste ühenduste säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, tänu millele säilib aksoni pikkus ja toimub tõhus transport. Aksoni terminaalsetes harudes muutub tsütoskelett taas dünaamilisemaks ja tihedamaks. See võimaldab [[sünapsipõieke]]ste liikumist, sünaptiliste kontaktide ümberkorraldumist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanisme. Neuroni tsütoskelett ei ole seega staatiline tugivõrk, vaid aktiivne süsteem, mis võimaldab neuronil säilitada oma kuju, korraldada sisemist transporti, moodustada ja säilitada ühendusi ning osaleda pidevalt muutuvates närvivõrkudes. [[Neurofibrill]]ide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldatud neurofibrillid vastavad tänapäevases käsitluses peamiselt tsütoskeleti nähtavatele organiseeritud komponentidele, mida saab teatud värvimismeetoditega esile tuua. Neurofibrillide olemasolu peeti varajases neurohistoloogias üheks neuronite iseloomulikumaks tunnuseks. Sobivate selektiivsete värvimismeetodite abil muutusid need nähtavaks peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuronit. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja spetsiaalsed histoloogilised värvimismeetodid.<ref name="levi" /> Neurofibrille kirjeldati kõikide loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ja kulgevad läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]ite kuni jätkete kõige peenemate osadeni. Neurofibrillide olemasolu neuronite [[protoplasma]]s peeti sedavõrd püsivaks tunnuseks, et nende järgi sai närvirakke eristada muudest rakutüüpidest, eriti siis, kui kasutati meetodeid, mille korral neurofibrillid värvusid intensiivselt ja eristusid ülejäänud koestruktuuridest.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. See ilmnes isegi ilma spetsiaalsete [[peitsaine]]te lisamiseta, mistõttu räägiti nende [[primaarne värvuvus|primaarsest värvuvusest]]. Selliste värvimisomaduste tõttu muutusid neurofibrillid fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt nähtavaks ning neid käsitati varajases neurohistoloogias neuroni iseloomuliku struktuurikomponendina.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid väga peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas selgroogsetel esimesena [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest [[dendriit|dendriidist]] teise või dendriidist [[akson]]ini. Need pikad fibrillid on ühendatud üldise võrgustikuga peenemate kõrvalharude kaudu.<ref name="levi" /> Erinevate neuronitüüpide vahel on neurofibrillide paigutuses erinevusi. Näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ites domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] aga on ülekaalus peen võrgustik ja selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide kaugemates ehk distaalsetes osades muutub neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult pikkadeks üksikuteks fibrillideks, mis omavahel enam ei anastomeeru (ei moodusta omavahelisi ühendusi ega valgusmikroskoobiga nähtavat võrgustikku). [[Akson]]is kulgevad need kogu jätke ulatuses paralleelselt ja iseseisvalt ning säilitavad sellise organisatsiooni kuni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Ainult aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – moodustavad terminaalharude paiksed laiendid ehk [[varikoossus]]ed ja sünaptilised lõpmed taas peene võrgustikulise struktuuri.<ref name="levi" /> Varikoossustes paiknevad sageli sünaptilise ülekandega seotud organellid, näiteks [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]id. Donaggio kirjeldatud rakusisene neurofibrillivõrk on kolmemõõtmeline ning sellel on eriline organiseeritus [[rakutuum]]a ümber. Tuuma ümbruses paikneb piirkond, kus võrgustiku silmused tihenevad; seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillide paiknemise alusel eristati kahte tüüpi närvirakke: *I tüüpi rakud, milles kõik jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakud, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub otseselt [[akson]]i fibrillaarse süsteemiga. Et aksonit peeti juba tollal närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond jäi [[Nissli substants]]i värvimisel tavaliselt värvumata, kuid sisaldas väga tihedalt paiknevaid neurofibrille. Seda nimetati [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäevases terminoloogias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt just aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas ise kuulub rakukeha piirkonda ning on üleminekuala rakukeha ja aksoni vahel. Mõnd tüüpi neuronites kirjeldati aksoni neurofibrillide kujunemist tänu sellele, et tiheneb ulatuslik võrgustik, mis ulatub rakukeha perifeeriast kuni tuuma ümbritseva perinukleaarse rõngani. Sellistel juhtudel ei piirdu aksoni alguspiirkonna organiseeritus väikese alaga, vaid hõlmab suurema osa rakukehast.<ref name="levi" /> Harvematel juhtudel täheldati neuroneid, mille aksoni fibrillisüsteem lähtub peamiselt rakukeha sügavamas osas paiknevast perinukleaarsest rõngast. Mõnel juhul osalevad aksoni alguse kujunemisel nii pikad fibrillid kui ka perinukleaarne rõngas.<ref name="levi" /> Need kirjeldused kajastavad neurohistoloogia perioodi, mil rakusiseseid struktuure tõlgendati peamiselt valgusmikroskoopiliste värvimistulemuste põhjal. Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillid ei ole eraldiseisvad närvikiud ega impulssi juhtivad niidid, vaid peegeldavad neuroni tsütoskeleti organiseeritud ehitust – eeskätt [[neurofilament]]ide, [[mikrotoruke]]ste ja nendega seotud valkude ruumilist paiknemist. Seetõttu säilitavad ajaloolised neurofibrillide kirjeldused suure teadusloolise väärtuse, sest need andsid varajase pildi neuroni sisemisest organiseeritusest. Tänapäeva rakubioloogia on aga näidanud, et nende nähtuste alus on dünaamiline tsütoskeleti süsteem, mille funktsioonid on seotud neuroni kuju säilitamise, aksonaalse transpordi, ühenduste moodustumise ja plastilisusega. Neurofibrille saab nähtavaks teha üksnes spetsiaalsete histoloogiliste värvimismeetodite abil. Elusas närvikoes ei ole seni õnnestunud eristada struktuure, mis täielikult vastaksid fikseeritud ja värvitud preparaatides nähtavatele neurofibrillidele. Seetõttu tekkis juba varajases neurohistoloogias küsimus, kas värvitud preparaatides nähtavad neurofibrillid on tõelised rakusisesed struktuurid või fikseerimis- ja värvimisprotsesside tekitatud nähtused.<ref name="levi" /> Seda kahtlust tugevdas asjaolu, et eri preparatsioonimeetodite kasutamisel võisid neurofibrillide kujutised oluliselt erineda. Elusates neuronikultuurides oli mõnikord võimalik näha peent vöödilisust või kiulist organiseeritust, kuid mitte selgelt eristatavaid ja püsiva kujuga fibrille, nagu neid nähti fikseeritud preparaatides.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni [[protoplasma]]s võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mida muud tüüpi rakkudes ei esine. Selle käsitluse järgi ei olnud neurofibrillid iseseisvad ja püsivad organellid, vaid muutliku kujuga geelilaadsed fibrillaarsed moodustised, mis sõltusid tsütoplasma füüsikalis-keemilisest seisundist.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia on näidanud, et neurofibrillid ei ole fikseeritud preparaatides nähtavad täiesti muutumatud „niidid“, kuid neid ei peeta ka pelgalt värvimis[[artefakt]]ideks. Need väljendavad neuroni tegelikku sisemist organisatsiooni – eelkõige [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] filamentide ja mikrotorukeste ruumilist organiseeritust. Varasemates käsitlustes nimetati sellist varjatud rakusisest organiseeritust mõnikord [[latentne struktuur|latentseks struktuuriks]]. Selle all peeti silmas, et elusrakus eksisteerib teatud korrastatus, mis ei pruugi olla otseselt nähtav, kuid avaldub pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid ideid seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Neurofibrillaarse süsteemi häiretega on seotud mitmed [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsed haigused]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrilaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja põhjustab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] häireid, mis aitab kaasa neuronite kahjustumisele ja hukkumisele. Seega võib ajaloolise [[neurofibrill]]i mõiste tänapäevases tähenduses ümber sõnastada: neurofibrillid ei ole närviimpulssi juhtivad niidid ega eraldiseisvad rakustruktuurid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtav väljendus neuroni [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] organiseeritusest. Nende aluseks olevad [[neurofilament|neurofilamendid]]id, [[mikrotoruke]]sed ja [[aktiinifilament]]ide süsteem tagavad neuroni kuju säilitamise, rakusisese transpordi, jätkete kasvu ja ümberkorraldumise, sünaptiliste ühenduste säilitamise ning osalemise närvivõrkude plastilistes muutustes. Ajaloolised neurohistoloogilised kirjeldused säilitavad siiski olulise teadusloolise väärtuse. Kuigi varasemad uurijad ei tundnud tänapäevast tsütoskeleti mõistet, kirjeldasid nad täpselt mitmeid nähtusi, mis vastavad nüüd teadaolevale neuronite sisemisele organiseeritusele: filamentide pidevust rakukeha, dendriitide ja aksoni vahel, nende ruumilist ümberkorraldumist eri neuronitüüpides ning erilist organiseeritust aksoni alguspiirkonnas. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} Nissli substants ehk tigroidsubstants ehk kromofiilne substants<ref name="levi" /> on neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide proksimaalsetes (rakukehale lähedastes) osades paiknev [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja sellega seotud [[ribosoom]]ide kogum. See sisaldab rohkesti [[ribosomaalne RNA|ribosomaalset RNA-d]] ja osaleb neuronis [[valgusüntees]]is. Nissli substants on seega neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiline väljendus. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, kus rakukeha ja dendriitide algusosad vajavad ulatuslikku valgusünteesi. See puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnas ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest aksonites ei paikne tavaliselt karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal viisil nagu rakukehas ja dendriitides. Samuti väheneb selle hulk dendriitide peenemates distaalsetes harudes. Nissli substantsi hulk sõltub neuroni suurusest ja ainevahetuslikust aktiivsusest. Suurtes neuronites on seda rohkesti, väikestes neuronites võib seda olla vähe või see ei ole tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes).<ref name="levi" /> Nissli substantsi esineb ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti. Erinevalt neurofilamentidest ei ole Nissli substants neuronitele eriomane struktuur, vaid kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide kogum, mille põhifunktsioon on valgusüntees. See ei osale otseselt närviimpulsi juhtimises, vaid toetab neuroni ainevahetust ja talitlust. Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suuresti kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Nagu neurofibrillide puhulgi, arutleti ka tigroidaine puhul, kas [[preparaat]]ides nähtav teraline struktuur eksisteerib elusrakus juba samal kujul või tekib see alles histoloogilise töötlemise käigus.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes omistati kromofiilsele substantsile tiheda [[geelifaas]]i seisund, milles see võis elusraku tsütoplasmas olla hajusamalt ja ühtlasemalt jaotunud.<ref name="levi" /> Geelifaasist rääkides ei peetud silmas, nagu neuronis leiduks eraldi geelitaoline organell, vaid mõiste pärines pärines 19. sajandi ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]]st ja jutt oli tsütoplasma organiseeritud, kuid valgusmikroskoobi all veel mitteteralisest olekust. Tänapäevase arusaama järgi ei esine Nissli substants elusrakus tõenäoliselt fikseeritud terakeste kujul, nagu seda nähakse histoloogilistes preparaatides. See vastab peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidele, nendega seotud [[ribosoom]]idele ja ribonukleoproteiinsetele kompleksidele, mille ruumiline organiseeritus muutub fikseerimise ja värvimise käigus nähtavaks. Fikseerimisprotsess põhjustab valkude ja ribonukleoproteiinsete komplekside sadestumist ja muudab selle rakusisese organiseerituse nähtavaks teraliste või tigroidsete kogumikena. Seega ei ole Nissli substants pelk [[artefakt]], kuid selle valgusmikroskoopiline teraline kuju on suurel määral mõjutatud preparatsioonimeetodist. Nissli substantsi tänapäevane mõiste põhineb selle ajaloolisel avastamisel [[Franz Nissl]]i poolt, kes kirjeldas neuronite tsütoplasmas värvuvat teralist ainet. Varajases [[neurohistoloogia]]s nimetati seda kromofiilseks substantsiks, sest see värvus tugevasti teatud [[alusvärv]]idega.<ref name="levi" /> Nissli substantsil on afiinsus [[tiasiinirühma alusvärvid]]e, näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinise]] suhtes. Seda nimetati ajalooliselt [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]], sest värvumine ilmneb ka [[peitsaine]]te lisamiseta. [[Kroomisoolad]]ega töötlemine võib selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Värvitud preparaatides ilmub Nissli substants väikeste terakeste või kogumikena. Kui terakesed paiknevad tsütoplasmas hajusalt, omandab rakukeha peeneteralise ehk "pulbrilise" välimuse. Sageli kogunevad need aga suuremateks kogumikeks, mille tõttu rakukeha muutub vöödiliseks. Sellepärast nimetas Nissl selle tigroidsubstantsiks. Varajase neurohistoloogia järgi ei pidanud tigroidsubstantsi siiski neuronitele nii eriomaseks kui neurofibrille. Seda leidub peamiselt selgroogsete suurte ja keskmise suurusega neuronite [[rakukeha]]s ning dendriitide algusosas. See puudub piirkonnas, kuhu koonduvad aksoni neurofibrillid, samuti kogu aksoni ulatuses ja peenemates dendriidiharudes.<ref name="levi" /> Tigroidsubstantsi hulga ja neuroni suuruse vahel märgati seost: suuremates neuronites on seda rohkem, väikestes rakkudes vähem või see puudub seal valgusmikroskoobiga nähtaval kujul. Seda leiti ka mõnede, kuid mitte kõigi selgrootute neuronitest. Sellest järeldati juba varakult, et tigroidsubstants ei ole erinevalt neurofibrillidest neuroni põhifunktsiooni määrav struktuur.<ref name="levi" /> Tigroidsubstantsi jaotuse põhjal püüti luua neuronitee klassifikatsioone, kuid need osutusid vähetähtsaks. Samuti uuriti selle seost neurofibrillidega. Mõnedes neuronites paistsid tigroidsubstantsi kogumikud paiknevat piirkondades, kus neurofibrillaarne võrgustik on tihedam, kuid need kaks struktuuri ei langenud täielikult kokku. See näitas juba varakult, et tigroidsubstants ei ole lihtsalt neurofibrillide vahele jääv täitematerjal.<ref name="levi" /> Nii Nissli substantsi kui ka neurofibrillide puhul arutleti selle üle, kas preparaatides nähtavad struktuurid eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt fikseerimise ja värvimise tulemusena. Tigroidsubstantsi puhul arvati, et fikseerimine võib muuta tsütoplasmas hajusamalt paikneva aine teraliseks nähtuseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et Nissli substants ei ole pelk fikseerimisest tekkinud pseudostruktuur. Preparaatides nähtav teraline kuju on küll suuresti seotud töötlemismeetoditega, kuid selle alus on neuroni tegelik rakusisene organiseeritus – kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide paiknemine. Nissli substantsi jaotuse püsivus eri tüüpi neuronites ja selle iseloomulikud muutused kahjustuste korral näitavad, et tegu on neuroni tegeliku struktuurse tunnusega. Tänapäeval kasutatakse Nissli substantsi eelkõige neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Rakutuum=== Neuronite [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Selle läbimõõt on sageli suhteliselt ühtlane kogu pikkuses ja selle pind on tavaliselt sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused. Akson võib hargneda alles terminaalosas (lõpuosas).<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus tavaliselt puudub [[Nissli substants]]. Mõnd tüüpi neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. [[Aksoni initsiaalsegment]] paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just selles piirkonnas. Akson võib anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]] ja selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus ja on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. ==Välislingid== *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] t25ddcu3gkhgiiob6mxlr64ama8pkmo 7189787 7189781 2026-07-09T12:55:49Z Andres 5 /* Kirjandus */ 7189787 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref>ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu,<ref></ref> hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid. [[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i. [[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Rakukehade suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. ===Tsütoskelett ja neurofibrillid=== Neuronite peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem on [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need elemendid ulatuvad [[rakukeha]]st läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]i kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva struktuurse süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugistruktuur, vaid dünaamiline süsteem, mis seob omavahel raku struktuuri, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronil säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. [[Neurofilament]]idel on oluline roll neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel ja eriti [[akson]]i läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust, sest suurema läbimõõduga aksonites toimub signaaliedastus üldiselt kiiremini. [[Mikrotoruke]]sed moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi. Nende abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ja seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. Selline transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonite pikkus ulatub sentimeetritest rohkem kui meetrini. Sellistes neuronites ei ole rakukeha ja kauged lõpmed ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad ühe tervikliku süsteemi, kus rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida kaugetesse piirkondadesse. Dendriitides paiknev tsütoskelett võimaldab säilitada nende keerukat hargnemist ning toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünaptiliste ühenduste säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, tänu millele säilib aksoni pikkus ja toimub tõhus transport. Aksoni terminaalsetes harudes muutub tsütoskelett taas dünaamilisemaks ja tihedamaks. See võimaldab [[sünapsipõieke]]ste liikumist, sünaptiliste kontaktide ümberkorraldumist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanisme. Neuroni tsütoskelett ei ole seega staatiline tugivõrk, vaid aktiivne süsteem, mis võimaldab neuronil säilitada oma kuju, korraldada sisemist transporti, moodustada ja säilitada ühendusi ning osaleda pidevalt muutuvates närvivõrkudes. [[Neurofibrill]]ide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldatud neurofibrillid vastavad tänapäevases käsitluses peamiselt tsütoskeleti nähtavatele organiseeritud komponentidele, mida saab teatud värvimismeetoditega esile tuua. Neurofibrillide olemasolu peeti varajases neurohistoloogias üheks neuronite iseloomulikumaks tunnuseks. Sobivate selektiivsete värvimismeetodite abil muutusid need nähtavaks peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuronit. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja spetsiaalsed histoloogilised värvimismeetodid.<ref name="levi" /> Neurofibrille kirjeldati kõikide loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ja kulgevad läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]ite kuni jätkete kõige peenemate osadeni. Neurofibrillide olemasolu neuronite [[protoplasma]]s peeti sedavõrd püsivaks tunnuseks, et nende järgi sai närvirakke eristada muudest rakutüüpidest, eriti siis, kui kasutati meetodeid, mille korral neurofibrillid värvusid intensiivselt ja eristusid ülejäänud koestruktuuridest.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. See ilmnes isegi ilma spetsiaalsete [[peitsaine]]te lisamiseta, mistõttu räägiti nende [[primaarne värvuvus|primaarsest värvuvusest]]. Selliste värvimisomaduste tõttu muutusid neurofibrillid fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt nähtavaks ning neid käsitati varajases neurohistoloogias neuroni iseloomuliku struktuurikomponendina.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid väga peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas selgroogsetel esimesena [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest [[dendriit|dendriidist]] teise või dendriidist [[akson]]ini. Need pikad fibrillid on ühendatud üldise võrgustikuga peenemate kõrvalharude kaudu.<ref name="levi" /> Erinevate neuronitüüpide vahel on neurofibrillide paigutuses erinevusi. Näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ites domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] aga on ülekaalus peen võrgustik ja selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide kaugemates ehk distaalsetes osades muutub neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult pikkadeks üksikuteks fibrillideks, mis omavahel enam ei anastomeeru (ei moodusta omavahelisi ühendusi ega valgusmikroskoobiga nähtavat võrgustikku). [[Akson]]is kulgevad need kogu jätke ulatuses paralleelselt ja iseseisvalt ning säilitavad sellise organisatsiooni kuni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Ainult aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – moodustavad terminaalharude paiksed laiendid ehk [[varikoossus]]ed ja sünaptilised lõpmed taas peene võrgustikulise struktuuri.<ref name="levi" /> Varikoossustes paiknevad sageli sünaptilise ülekandega seotud organellid, näiteks [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]id. Donaggio kirjeldatud rakusisene neurofibrillivõrk on kolmemõõtmeline ning sellel on eriline organiseeritus [[rakutuum]]a ümber. Tuuma ümbruses paikneb piirkond, kus võrgustiku silmused tihenevad; seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillide paiknemise alusel eristati kahte tüüpi närvirakke: *I tüüpi rakud, milles kõik jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakud, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub otseselt [[akson]]i fibrillaarse süsteemiga. Et aksonit peeti juba tollal närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond jäi [[Nissli substants]]i värvimisel tavaliselt värvumata, kuid sisaldas väga tihedalt paiknevaid neurofibrille. Seda nimetati [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäevases terminoloogias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt just aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas ise kuulub rakukeha piirkonda ning on üleminekuala rakukeha ja aksoni vahel. Mõnd tüüpi neuronites kirjeldati aksoni neurofibrillide kujunemist tänu sellele, et tiheneb ulatuslik võrgustik, mis ulatub rakukeha perifeeriast kuni tuuma ümbritseva perinukleaarse rõngani. Sellistel juhtudel ei piirdu aksoni alguspiirkonna organiseeritus väikese alaga, vaid hõlmab suurema osa rakukehast.<ref name="levi" /> Harvematel juhtudel täheldati neuroneid, mille aksoni fibrillisüsteem lähtub peamiselt rakukeha sügavamas osas paiknevast perinukleaarsest rõngast. Mõnel juhul osalevad aksoni alguse kujunemisel nii pikad fibrillid kui ka perinukleaarne rõngas.<ref name="levi" /> Need kirjeldused kajastavad neurohistoloogia perioodi, mil rakusiseseid struktuure tõlgendati peamiselt valgusmikroskoopiliste värvimistulemuste põhjal. Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillid ei ole eraldiseisvad närvikiud ega impulssi juhtivad niidid, vaid peegeldavad neuroni tsütoskeleti organiseeritud ehitust – eeskätt [[neurofilament]]ide, [[mikrotoruke]]ste ja nendega seotud valkude ruumilist paiknemist. Seetõttu säilitavad ajaloolised neurofibrillide kirjeldused suure teadusloolise väärtuse, sest need andsid varajase pildi neuroni sisemisest organiseeritusest. Tänapäeva rakubioloogia on aga näidanud, et nende nähtuste alus on dünaamiline tsütoskeleti süsteem, mille funktsioonid on seotud neuroni kuju säilitamise, aksonaalse transpordi, ühenduste moodustumise ja plastilisusega. Neurofibrille saab nähtavaks teha üksnes spetsiaalsete histoloogiliste värvimismeetodite abil. Elusas närvikoes ei ole seni õnnestunud eristada struktuure, mis täielikult vastaksid fikseeritud ja värvitud preparaatides nähtavatele neurofibrillidele. Seetõttu tekkis juba varajases neurohistoloogias küsimus, kas värvitud preparaatides nähtavad neurofibrillid on tõelised rakusisesed struktuurid või fikseerimis- ja värvimisprotsesside tekitatud nähtused.<ref name="levi" /> Seda kahtlust tugevdas asjaolu, et eri preparatsioonimeetodite kasutamisel võisid neurofibrillide kujutised oluliselt erineda. Elusates neuronikultuurides oli mõnikord võimalik näha peent vöödilisust või kiulist organiseeritust, kuid mitte selgelt eristatavaid ja püsiva kujuga fibrille, nagu neid nähti fikseeritud preparaatides.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni [[protoplasma]]s võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mida muud tüüpi rakkudes ei esine. Selle käsitluse järgi ei olnud neurofibrillid iseseisvad ja püsivad organellid, vaid muutliku kujuga geelilaadsed fibrillaarsed moodustised, mis sõltusid tsütoplasma füüsikalis-keemilisest seisundist.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia on näidanud, et neurofibrillid ei ole fikseeritud preparaatides nähtavad täiesti muutumatud „niidid“, kuid neid ei peeta ka pelgalt värvimis[[artefakt]]ideks. Need väljendavad neuroni tegelikku sisemist organisatsiooni – eelkõige [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] filamentide ja mikrotorukeste ruumilist organiseeritust. Varasemates käsitlustes nimetati sellist varjatud rakusisest organiseeritust mõnikord [[latentne struktuur|latentseks struktuuriks]]. Selle all peeti silmas, et elusrakus eksisteerib teatud korrastatus, mis ei pruugi olla otseselt nähtav, kuid avaldub pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid ideid seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Neurofibrillaarse süsteemi häiretega on seotud mitmed [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsed haigused]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrilaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja põhjustab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] häireid, mis aitab kaasa neuronite kahjustumisele ja hukkumisele. Seega võib ajaloolise [[neurofibrill]]i mõiste tänapäevases tähenduses ümber sõnastada: neurofibrillid ei ole närviimpulssi juhtivad niidid ega eraldiseisvad rakustruktuurid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtav väljendus neuroni [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] organiseeritusest. Nende aluseks olevad [[neurofilament|neurofilamendid]]id, [[mikrotoruke]]sed ja [[aktiinifilament]]ide süsteem tagavad neuroni kuju säilitamise, rakusisese transpordi, jätkete kasvu ja ümberkorraldumise, sünaptiliste ühenduste säilitamise ning osalemise närvivõrkude plastilistes muutustes. Ajaloolised neurohistoloogilised kirjeldused säilitavad siiski olulise teadusloolise väärtuse. Kuigi varasemad uurijad ei tundnud tänapäevast tsütoskeleti mõistet, kirjeldasid nad täpselt mitmeid nähtusi, mis vastavad nüüd teadaolevale neuronite sisemisele organiseeritusele: filamentide pidevust rakukeha, dendriitide ja aksoni vahel, nende ruumilist ümberkorraldumist eri neuronitüüpides ning erilist organiseeritust aksoni alguspiirkonnas. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} Nissli substants ehk tigroidsubstants ehk kromofiilne substants<ref name="levi" /> on neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide proksimaalsetes (rakukehale lähedastes) osades paiknev [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja sellega seotud [[ribosoom]]ide kogum. See sisaldab rohkesti [[ribosomaalne RNA|ribosomaalset RNA-d]] ja osaleb neuronis [[valgusüntees]]is. Nissli substants on seega neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiline väljendus. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, kus rakukeha ja dendriitide algusosad vajavad ulatuslikku valgusünteesi. See puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnas ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest aksonites ei paikne tavaliselt karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal viisil nagu rakukehas ja dendriitides. Samuti väheneb selle hulk dendriitide peenemates distaalsetes harudes. Nissli substantsi hulk sõltub neuroni suurusest ja ainevahetuslikust aktiivsusest. Suurtes neuronites on seda rohkesti, väikestes neuronites võib seda olla vähe või see ei ole tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes).<ref name="levi" /> Nissli substantsi esineb ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti. Erinevalt neurofilamentidest ei ole Nissli substants neuronitele eriomane struktuur, vaid kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide kogum, mille põhifunktsioon on valgusüntees. See ei osale otseselt närviimpulsi juhtimises, vaid toetab neuroni ainevahetust ja talitlust. Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suuresti kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Nagu neurofibrillide puhulgi, arutleti ka tigroidaine puhul, kas [[preparaat]]ides nähtav teraline struktuur eksisteerib elusrakus juba samal kujul või tekib see alles histoloogilise töötlemise käigus.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes omistati kromofiilsele substantsile tiheda [[geelifaas]]i seisund, milles see võis elusraku tsütoplasmas olla hajusamalt ja ühtlasemalt jaotunud.<ref name="levi" /> Geelifaasist rääkides ei peetud silmas, nagu neuronis leiduks eraldi geelitaoline organell, vaid mõiste pärines pärines 19. sajandi ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]]st ja jutt oli tsütoplasma organiseeritud, kuid valgusmikroskoobi all veel mitteteralisest olekust. Tänapäevase arusaama järgi ei esine Nissli substants elusrakus tõenäoliselt fikseeritud terakeste kujul, nagu seda nähakse histoloogilistes preparaatides. See vastab peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidele, nendega seotud [[ribosoom]]idele ja ribonukleoproteiinsetele kompleksidele, mille ruumiline organiseeritus muutub fikseerimise ja värvimise käigus nähtavaks. Fikseerimisprotsess põhjustab valkude ja ribonukleoproteiinsete komplekside sadestumist ja muudab selle rakusisese organiseerituse nähtavaks teraliste või tigroidsete kogumikena. Seega ei ole Nissli substants pelk [[artefakt]], kuid selle valgusmikroskoopiline teraline kuju on suurel määral mõjutatud preparatsioonimeetodist. Nissli substantsi tänapäevane mõiste põhineb selle ajaloolisel avastamisel [[Franz Nissl]]i poolt, kes kirjeldas neuronite tsütoplasmas värvuvat teralist ainet. Varajases [[neurohistoloogia]]s nimetati seda kromofiilseks substantsiks, sest see värvus tugevasti teatud [[alusvärv]]idega.<ref name="levi" /> Nissli substantsil on afiinsus [[tiasiinirühma alusvärvid]]e, näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinise]] suhtes. Seda nimetati ajalooliselt [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]], sest värvumine ilmneb ka [[peitsaine]]te lisamiseta. [[Kroomisoolad]]ega töötlemine võib selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Värvitud preparaatides ilmub Nissli substants väikeste terakeste või kogumikena. Kui terakesed paiknevad tsütoplasmas hajusalt, omandab rakukeha peeneteralise ehk "pulbrilise" välimuse. Sageli kogunevad need aga suuremateks kogumikeks, mille tõttu rakukeha muutub vöödiliseks. Sellepärast nimetas Nissl selle tigroidsubstantsiks. Varajase neurohistoloogia järgi ei pidanud tigroidsubstantsi siiski neuronitele nii eriomaseks kui neurofibrille. Seda leidub peamiselt selgroogsete suurte ja keskmise suurusega neuronite [[rakukeha]]s ning dendriitide algusosas. See puudub piirkonnas, kuhu koonduvad aksoni neurofibrillid, samuti kogu aksoni ulatuses ja peenemates dendriidiharudes.<ref name="levi" /> Tigroidsubstantsi hulga ja neuroni suuruse vahel märgati seost: suuremates neuronites on seda rohkem, väikestes rakkudes vähem või see puudub seal valgusmikroskoobiga nähtaval kujul. Seda leiti ka mõnede, kuid mitte kõigi selgrootute neuronitest. Sellest järeldati juba varakult, et tigroidsubstants ei ole erinevalt neurofibrillidest neuroni põhifunktsiooni määrav struktuur.<ref name="levi" /> Tigroidsubstantsi jaotuse põhjal püüti luua neuronitee klassifikatsioone, kuid need osutusid vähetähtsaks. Samuti uuriti selle seost neurofibrillidega. Mõnedes neuronites paistsid tigroidsubstantsi kogumikud paiknevat piirkondades, kus neurofibrillaarne võrgustik on tihedam, kuid need kaks struktuuri ei langenud täielikult kokku. See näitas juba varakult, et tigroidsubstants ei ole lihtsalt neurofibrillide vahele jääv täitematerjal.<ref name="levi" /> Nii Nissli substantsi kui ka neurofibrillide puhul arutleti selle üle, kas preparaatides nähtavad struktuurid eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt fikseerimise ja värvimise tulemusena. Tigroidsubstantsi puhul arvati, et fikseerimine võib muuta tsütoplasmas hajusamalt paikneva aine teraliseks nähtuseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et Nissli substants ei ole pelk fikseerimisest tekkinud pseudostruktuur. Preparaatides nähtav teraline kuju on küll suuresti seotud töötlemismeetoditega, kuid selle alus on neuroni tegelik rakusisene organiseeritus – kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide paiknemine. Nissli substantsi jaotuse püsivus eri tüüpi neuronites ja selle iseloomulikud muutused kahjustuste korral näitavad, et tegu on neuroni tegeliku struktuurse tunnusega. Tänapäeval kasutatakse Nissli substantsi eelkõige neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Rakutuum=== Neuronite [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Selle läbimõõt on sageli suhteliselt ühtlane kogu pikkuses ja selle pind on tavaliselt sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused. Akson võib hargneda alles terminaalosas (lõpuosas).<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus tavaliselt puudub [[Nissli substants]]. Mõnd tüüpi neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. [[Aksoni initsiaalsegment]] paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just selles piirkonnas. Akson võib anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]] ja selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus ja on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 4x2mmh9jt84majh04dilsunsnjqfrbw 7189798 7189787 2026-07-09T13:23:09Z Andres 5 7189798 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref>ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu,<ref></ref> hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid. [[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i. [[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Rakukehade suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. ===Tsütoskelett ja neurofibrillid=== Neuronite peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem on [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need elemendid ulatuvad [[rakukeha]]st läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]i kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva struktuurse süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugistruktuur, vaid dünaamiline süsteem, mis seob omavahel raku struktuuri, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronil säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. [[Neurofilament]]idel on oluline roll neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel ja eriti [[akson]]i läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust, sest suurema läbimõõduga aksonites toimub signaaliedastus üldiselt kiiremini. [[Mikrotoruke]]sed moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi. Nende abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ja seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. Selline transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonite pikkus ulatub sentimeetritest rohkem kui meetrini. Sellistes neuronites ei ole rakukeha ja kauged lõpmed ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad ühe tervikliku süsteemi, kus rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida kaugetesse piirkondadesse. Dendriitides paiknev tsütoskelett võimaldab säilitada nende keerukat hargnemist ning toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünaptiliste ühenduste säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, tänu millele säilib aksoni pikkus ja toimub tõhus transport. Aksoni terminaalsetes harudes muutub tsütoskelett taas dünaamilisemaks ja tihedamaks. See võimaldab [[sünapsipõieke]]ste liikumist, sünaptiliste kontaktide ümberkorraldumist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanisme. Neuroni tsütoskelett ei ole seega staatiline tugivõrk, vaid aktiivne süsteem, mis võimaldab neuronil säilitada oma kuju, korraldada sisemist transporti, moodustada ja säilitada ühendusi ning osaleda pidevalt muutuvates närvivõrkudes. [[Neurofibrill]]ide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldatud neurofibrillid vastavad tänapäevases käsitluses peamiselt tsütoskeleti nähtavatele organiseeritud komponentidele, mida saab teatud värvimismeetoditega esile tuua. Neurofibrillide olemasolu peeti varajases neurohistoloogias üheks neuronite iseloomulikumaks tunnuseks. Sobivate selektiivsete värvimismeetodite abil muutusid need nähtavaks peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuronit. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja spetsiaalsed histoloogilised värvimismeetodid.<ref name="levi" /> Neurofibrille kirjeldati kõikide loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ja kulgevad läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]ite kuni jätkete kõige peenemate osadeni. Neurofibrillide olemasolu neuronite [[protoplasma]]s peeti sedavõrd püsivaks tunnuseks, et nende järgi sai närvirakke eristada muudest rakutüüpidest, eriti siis, kui kasutati meetodeid, mille korral neurofibrillid värvusid intensiivselt ja eristusid ülejäänud koestruktuuridest.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. See ilmnes isegi ilma spetsiaalsete [[peitsaine]]te lisamiseta, mistõttu räägiti nende [[primaarne värvuvus|primaarsest värvuvusest]]. Selliste värvimisomaduste tõttu muutusid neurofibrillid fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt nähtavaks ning neid käsitati varajases neurohistoloogias neuroni iseloomuliku struktuurikomponendina.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid väga peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas selgroogsetel esimesena [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest [[dendriit|dendriidist]] teise või dendriidist [[akson]]ini. Need pikad fibrillid on ühendatud üldise võrgustikuga peenemate kõrvalharude kaudu.<ref name="levi" /> Erinevate neuronitüüpide vahel on neurofibrillide paigutuses erinevusi. Näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ites domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] aga on ülekaalus peen võrgustik ja selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide kaugemates ehk distaalsetes osades muutub neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult pikkadeks üksikuteks fibrillideks, mis omavahel enam ei anastomeeru (ei moodusta omavahelisi ühendusi ega valgusmikroskoobiga nähtavat võrgustikku). [[Akson]]is kulgevad need kogu jätke ulatuses paralleelselt ja iseseisvalt ning säilitavad sellise organisatsiooni kuni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Ainult aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – moodustavad terminaalharude paiksed laiendid ehk [[varikoossus]]ed ja sünaptilised lõpmed taas peene võrgustikulise struktuuri.<ref name="levi" /> Varikoossustes paiknevad sageli sünaptilise ülekandega seotud organellid, näiteks [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]id. Donaggio kirjeldatud rakusisene neurofibrillivõrk on kolmemõõtmeline ning sellel on eriline organiseeritus [[rakutuum]]a ümber. Tuuma ümbruses paikneb piirkond, kus võrgustiku silmused tihenevad; seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillide paiknemise alusel eristati kahte tüüpi närvirakke: *I tüüpi rakud, milles kõik jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakud, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub otseselt [[akson]]i fibrillaarse süsteemiga. Et aksonit peeti juba tollal närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond jäi [[Nissli substants]]i värvimisel tavaliselt värvumata, kuid sisaldas väga tihedalt paiknevaid neurofibrille. Seda nimetati [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäevases terminoloogias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt just aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas ise kuulub rakukeha piirkonda ning on üleminekuala rakukeha ja aksoni vahel. Mõnd tüüpi neuronites kirjeldati aksoni neurofibrillide kujunemist tänu sellele, et tiheneb ulatuslik võrgustik, mis ulatub rakukeha perifeeriast kuni tuuma ümbritseva perinukleaarse rõngani. Sellistel juhtudel ei piirdu aksoni alguspiirkonna organiseeritus väikese alaga, vaid hõlmab suurema osa rakukehast.<ref name="levi" /> Harvematel juhtudel täheldati neuroneid, mille aksoni fibrillisüsteem lähtub peamiselt rakukeha sügavamas osas paiknevast perinukleaarsest rõngast. Mõnel juhul osalevad aksoni alguse kujunemisel nii pikad fibrillid kui ka perinukleaarne rõngas.<ref name="levi" /> Need kirjeldused kajastavad neurohistoloogia perioodi, mil rakusiseseid struktuure tõlgendati peamiselt valgusmikroskoopiliste värvimistulemuste põhjal. Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillid ei ole eraldiseisvad närvikiud ega impulssi juhtivad niidid, vaid peegeldavad neuroni tsütoskeleti organiseeritud ehitust – eeskätt [[neurofilament]]ide, [[mikrotoruke]]ste ja nendega seotud valkude ruumilist paiknemist. Seetõttu säilitavad ajaloolised neurofibrillide kirjeldused suure teadusloolise väärtuse, sest need andsid varajase pildi neuroni sisemisest organiseeritusest. Tänapäeva rakubioloogia on aga näidanud, et nende nähtuste alus on dünaamiline tsütoskeleti süsteem, mille funktsioonid on seotud neuroni kuju säilitamise, aksonaalse transpordi, ühenduste moodustumise ja plastilisusega. Neurofibrille saab nähtavaks teha üksnes spetsiaalsete histoloogiliste värvimismeetodite abil. Elusas närvikoes ei ole seni õnnestunud eristada struktuure, mis täielikult vastaksid fikseeritud ja värvitud preparaatides nähtavatele neurofibrillidele. Seetõttu tekkis juba varajases neurohistoloogias küsimus, kas värvitud preparaatides nähtavad neurofibrillid on tõelised rakusisesed struktuurid või fikseerimis- ja värvimisprotsesside tekitatud nähtused.<ref name="levi" /> Seda kahtlust tugevdas asjaolu, et eri preparatsioonimeetodite kasutamisel võisid neurofibrillide kujutised oluliselt erineda. Elusates neuronikultuurides oli mõnikord võimalik näha peent vöödilisust või kiulist organiseeritust, kuid mitte selgelt eristatavaid ja püsiva kujuga fibrille, nagu neid nähti fikseeritud preparaatides.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni [[protoplasma]]s võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mida muud tüüpi rakkudes ei esine. Selle käsitluse järgi ei olnud neurofibrillid iseseisvad ja püsivad organellid, vaid muutliku kujuga geelilaadsed fibrillaarsed moodustised, mis sõltusid tsütoplasma füüsikalis-keemilisest seisundist.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia on näidanud, et neurofibrillid ei ole fikseeritud preparaatides nähtavad täiesti muutumatud „niidid“, kuid neid ei peeta ka pelgalt värvimis[[artefakt]]ideks. Need väljendavad neuroni tegelikku sisemist organisatsiooni – eelkõige [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] filamentide ja mikrotorukeste ruumilist organiseeritust. Varasemates käsitlustes nimetati sellist varjatud rakusisest organiseeritust mõnikord [[latentne struktuur|latentseks struktuuriks]]. Selle all peeti silmas, et elusrakus eksisteerib teatud korrastatus, mis ei pruugi olla otseselt nähtav, kuid avaldub pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid ideid seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Neurofibrillaarse süsteemi häiretega on seotud mitmed [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsed haigused]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrilaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja põhjustab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] häireid, mis aitab kaasa neuronite kahjustumisele ja hukkumisele. Seega võib ajaloolise [[neurofibrill]]i mõiste tänapäevases tähenduses ümber sõnastada: neurofibrillid ei ole närviimpulssi juhtivad niidid ega eraldiseisvad rakustruktuurid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtav väljendus neuroni [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] organiseeritusest. Nende aluseks olevad [[neurofilament|neurofilamendid]]id, [[mikrotoruke]]sed ja [[aktiinifilament]]ide süsteem tagavad neuroni kuju säilitamise, rakusisese transpordi, jätkete kasvu ja ümberkorraldumise, sünaptiliste ühenduste säilitamise ning osalemise närvivõrkude plastilistes muutustes. Ajaloolised neurohistoloogilised kirjeldused säilitavad siiski olulise teadusloolise väärtuse. Kuigi varasemad uurijad ei tundnud tänapäevast tsütoskeleti mõistet, kirjeldasid nad täpselt mitmeid nähtusi, mis vastavad nüüd teadaolevale neuronite sisemisele organiseeritusele: filamentide pidevust rakukeha, dendriitide ja aksoni vahel, nende ruumilist ümberkorraldumist eri neuronitüüpides ning erilist organiseeritust aksoni alguspiirkonnas. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} Nissli substants ehk tigroidsubstants ehk kromofiilne substants<ref name="levi" /> on neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide proksimaalsetes (rakukehale lähedastes) osades paiknev [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja sellega seotud [[ribosoom]]ide kogum. See sisaldab rohkesti [[ribosomaalne RNA|ribosomaalset RNA-d]] ja osaleb neuronis [[valgusüntees]]is. Nissli substants on seega neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiline väljendus. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, kus rakukeha ja dendriitide algusosad vajavad ulatuslikku valgusünteesi. See puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnas ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest aksonites ei paikne tavaliselt karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal viisil nagu rakukehas ja dendriitides. Samuti väheneb selle hulk dendriitide peenemates distaalsetes harudes. Nissli substantsi hulk sõltub neuroni suurusest ja ainevahetuslikust aktiivsusest. Suurtes neuronites on seda rohkesti, väikestes neuronites võib seda olla vähe või see ei ole tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes).<ref name="levi" /> Nissli substantsi esineb ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti. Erinevalt neurofilamentidest ei ole Nissli substants neuronitele eriomane struktuur, vaid kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide kogum, mille põhifunktsioon on valgusüntees. See ei osale otseselt närviimpulsi juhtimises, vaid toetab neuroni ainevahetust ja talitlust. Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suuresti kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Nagu neurofibrillide puhulgi, arutleti ka tigroidaine puhul, kas [[preparaat]]ides nähtav teraline struktuur eksisteerib elusrakus juba samal kujul või tekib see alles histoloogilise töötlemise käigus.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes omistati kromofiilsele substantsile tiheda [[geelifaas]]i seisund, milles see võis elusraku tsütoplasmas olla hajusamalt ja ühtlasemalt jaotunud.<ref name="levi" /> Geelifaasist rääkides ei peetud silmas, nagu neuronis leiduks eraldi geelitaoline organell, vaid mõiste pärines pärines 19. sajandi ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]]st ja jutt oli tsütoplasma organiseeritud, kuid valgusmikroskoobi all veel mitteteralisest olekust. Tänapäevase arusaama järgi ei esine Nissli substants elusrakus tõenäoliselt fikseeritud terakeste kujul, nagu seda nähakse histoloogilistes preparaatides. See vastab peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidele, nendega seotud [[ribosoom]]idele ja ribonukleoproteiinsetele kompleksidele, mille ruumiline organiseeritus muutub fikseerimise ja värvimise käigus nähtavaks. Fikseerimisprotsess põhjustab valkude ja ribonukleoproteiinsete komplekside sadestumist ja muudab selle rakusisese organiseerituse nähtavaks teraliste või tigroidsete kogumikena. Seega ei ole Nissli substants pelk [[artefakt]], kuid selle valgusmikroskoopiline teraline kuju on suurel määral mõjutatud preparatsioonimeetodist. Nissli substantsi tänapäevane mõiste põhineb selle ajaloolisel avastamisel [[Franz Nissl]]i poolt, kes kirjeldas neuronite tsütoplasmas värvuvat teralist ainet. Varajases [[neurohistoloogia]]s nimetati seda kromofiilseks substantsiks, sest see värvus tugevasti teatud [[alusvärv]]idega.<ref name="levi" /> Nissli substantsil on afiinsus [[tiasiinirühma alusvärvid]]e, näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinise]] suhtes. Seda nimetati ajalooliselt [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]], sest värvumine ilmneb ka [[peitsaine]]te lisamiseta. [[Kroomisoolad]]ega töötlemine võib selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Värvitud preparaatides ilmub Nissli substants väikeste terakeste või kogumikena. Kui terakesed paiknevad tsütoplasmas hajusalt, omandab rakukeha peeneteralise ehk "pulbrilise" välimuse. Sageli kogunevad need aga suuremateks kogumikeks, mille tõttu rakukeha muutub vöödiliseks. Sellepärast nimetas Nissl selle tigroidsubstantsiks. Varajase neurohistoloogia järgi ei pidanud tigroidsubstantsi siiski neuronitele nii eriomaseks kui neurofibrille. Seda leidub peamiselt selgroogsete suurte ja keskmise suurusega neuronite [[rakukeha]]s ning dendriitide algusosas. See puudub piirkonnas, kuhu koonduvad aksoni neurofibrillid, samuti kogu aksoni ulatuses ja peenemates dendriidiharudes.<ref name="levi" /> Tigroidsubstantsi hulga ja neuroni suuruse vahel märgati seost: suuremates neuronites on seda rohkem, väikestes rakkudes vähem või see puudub seal valgusmikroskoobiga nähtaval kujul. Seda leiti ka mõnede, kuid mitte kõigi selgrootute neuronitest. Sellest järeldati juba varakult, et tigroidsubstants ei ole erinevalt neurofibrillidest neuroni põhifunktsiooni määrav struktuur.<ref name="levi" /> Tigroidsubstantsi jaotuse põhjal püüti luua neuronitee klassifikatsioone, kuid need osutusid vähetähtsaks. Samuti uuriti selle seost neurofibrillidega. Mõnedes neuronites paistsid tigroidsubstantsi kogumikud paiknevat piirkondades, kus neurofibrillaarne võrgustik on tihedam, kuid need kaks struktuuri ei langenud täielikult kokku. See näitas juba varakult, et tigroidsubstants ei ole lihtsalt neurofibrillide vahele jääv täitematerjal.<ref name="levi" /> Nii Nissli substantsi kui ka neurofibrillide puhul arutleti selle üle, kas preparaatides nähtavad struktuurid eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt fikseerimise ja värvimise tulemusena. Tigroidsubstantsi puhul arvati, et fikseerimine võib muuta tsütoplasmas hajusamalt paikneva aine teraliseks nähtuseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et Nissli substants ei ole pelk fikseerimisest tekkinud pseudostruktuur. Preparaatides nähtav teraline kuju on küll suuresti seotud töötlemismeetoditega, kuid selle alus on neuroni tegelik rakusisene organiseeritus – kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide paiknemine. Nissli substantsi jaotuse püsivus eri tüüpi neuronites ja selle iseloomulikud muutused kahjustuste korral näitavad, et tegu on neuroni tegeliku struktuurse tunnusega. Tänapäeval kasutatakse Nissli substantsi eelkõige neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Rakutuum=== Neuronite [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Selle läbimõõt on sageli suhteliselt ühtlane kogu pikkuses ja selle pind on tavaliselt sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused. Akson võib hargneda alles terminaalosas (lõpuosas).<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus tavaliselt puudub [[Nissli substants]]. Mõnd tüüpi neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. [[Aksoni initsiaalsegment]] paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just selles piirkonnas. Akson võib anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]] ja selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus ja on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 688tgzwp2are7dmngm6veasuftkcdzh 7189882 7189798 2026-07-09T15:46:17Z Andres 5 7189882 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt[[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. ===Tsütoskelett ja neurofibrillid=== Neuronite peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem on [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need elemendid ulatuvad [[rakukeha]]st läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]i kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva struktuurse süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugistruktuur, vaid dünaamiline süsteem, mis seob omavahel raku struktuuri, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronil säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. [[Neurofilament]]idel on oluline roll neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel ja eriti aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust, sest suurema läbimõõduga aksonites toimub signaaliedastus üldiselt kiiremini. [[Mikrotoruke]]sed moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi. Nende abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ja seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. Selline transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonite pikkus ulatub sentimeetritest rohkem kui meetrini. Sellistes neuronites ei ole rakukeha ja kauged lõpmed ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad ühe tervikliku süsteemi, kus rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida kaugetesse piirkondadesse. Dendriitides paiknev tsütoskelett võimaldab säilitada nende keerukat hargnemist ning toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünaptiliste ühenduste säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, tänu millele säilib aksoni pikkus ja toimub tõhus transport. Aksoni terminaalsetes harudes muutub tsütoskelett taas dünaamilisemaks ja tihedamaks. See võimaldab [[sünapsipõieke]]ste liikumist, sünaptiliste kontaktide ümberkorraldumist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanisme. Neuroni tsütoskelett ei ole seega staatiline tugivõrk, vaid aktiivne süsteem, mis võimaldab neuronil säilitada oma kuju, korraldada sisemist transporti, moodustada ja säilitada ühendusi ning osaleda pidevalt muutuvates närvivõrkudes. [[Neurofibrill]]ide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldatud neurofibrillid vastavad tänapäevases käsitluses peamiselt tsütoskeleti nähtavatele organiseeritud komponentidele, mida saab teatud värvimismeetoditega esile tuua. Neurofibrillide olemasolu peeti varajases neurohistoloogias üheks neuronite iseloomulikumaks tunnuseks. Sobivate selektiivsete värvimismeetodite abil muutusid need nähtavaks peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuronit. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja spetsiaalsed histoloogilised värvimismeetodid.<ref name="levi" /> Neurofibrille kirjeldati kõikide loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ja kulgevad läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]ite kuni jätkete kõige peenemate osadeni. Neurofibrillide olemasolu neuronite [[protoplasma]]s peeti sedavõrd püsivaks tunnuseks, et nende järgi sai närvirakke eristada muudest rakutüüpidest, eriti siis, kui kasutati meetodeid, mille korral neurofibrillid värvusid intensiivselt ja eristusid ülejäänud koestruktuuridest.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. See ilmnes isegi ilma spetsiaalsete [[peitsaine]]te lisamiseta, mistõttu räägiti nende [[primaarne värvuvus|primaarsest värvuvusest]]. Selliste värvimisomaduste tõttu muutusid neurofibrillid fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt nähtavaks ning neid käsitati varajases neurohistoloogias neuroni iseloomuliku struktuurikomponendina.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid väga peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas selgroogsetel esimesena [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest [[dendriit|dendriidist]] teise või dendriidist [[akson]]ini. Need pikad fibrillid on ühendatud üldise võrgustikuga peenemate kõrvalharude kaudu.<ref name="levi" /> Erinevate neuronitüüpide vahel on neurofibrillide paigutuses erinevusi. Näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ites domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] aga on ülekaalus peen võrgustik ja selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide kaugemates ehk distaalsetes osades muutub neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult pikkadeks üksikuteks fibrillideks, mis omavahel enam ei anastomeeru (ei moodusta omavahelisi ühendusi ega valgusmikroskoobiga nähtavat võrgustikku). [[Akson]]is kulgevad need kogu jätke ulatuses paralleelselt ja iseseisvalt ning säilitavad sellise organisatsiooni kuni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Ainult aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – moodustavad terminaalharude paiksed laiendid ehk [[varikoossus]]ed ja sünaptilised lõpmed taas peene võrgustikulise struktuuri.<ref name="levi" /> Varikoossustes paiknevad sageli sünaptilise ülekandega seotud organellid, näiteks [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]id. Donaggio kirjeldatud rakusisene neurofibrillivõrk on kolmemõõtmeline ning sellel on eriline organiseeritus [[rakutuum]]a ümber. Tuuma ümbruses paikneb piirkond, kus võrgustiku silmused tihenevad; seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillide paiknemise alusel eristati kahte tüüpi närvirakke: *I tüüpi rakud, milles kõik jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakud, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub otseselt [[akson]]i fibrillaarse süsteemiga. Et aksonit peeti juba tollal närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond jäi [[Nissli substants]]i värvimisel tavaliselt värvumata, kuid sisaldas väga tihedalt paiknevaid neurofibrille. Seda nimetati [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäevases terminoloogias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt just aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas ise kuulub rakukeha piirkonda ning on üleminekuala rakukeha ja aksoni vahel. Mõnd tüüpi neuronites kirjeldati aksoni neurofibrillide kujunemist tänu sellele, et tiheneb ulatuslik võrgustik, mis ulatub rakukeha perifeeriast kuni tuuma ümbritseva perinukleaarse rõngani. Sellistel juhtudel ei piirdu aksoni alguspiirkonna organiseeritus väikese alaga, vaid hõlmab suurema osa rakukehast.<ref name="levi" /> Harvematel juhtudel täheldati neuroneid, mille aksoni fibrillisüsteem lähtub peamiselt rakukeha sügavamas osas paiknevast perinukleaarsest rõngast. Mõnel juhul osalevad aksoni alguse kujunemisel nii pikad fibrillid kui ka perinukleaarne rõngas.<ref name="levi" /> Need kirjeldused kajastavad neurohistoloogia perioodi, mil rakusiseseid struktuure tõlgendati peamiselt valgusmikroskoopiliste värvimistulemuste põhjal. Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillid ei ole eraldiseisvad närvikiud ega impulssi juhtivad niidid, vaid peegeldavad neuroni tsütoskeleti organiseeritud ehitust – eeskätt [[neurofilament]]ide, [[mikrotoruke]]ste ja nendega seotud valkude ruumilist paiknemist. Seetõttu säilitavad ajaloolised neurofibrillide kirjeldused suure teadusloolise väärtuse, sest need andsid varajase pildi neuroni sisemisest organiseeritusest. Tänapäeva rakubioloogia on aga näidanud, et nende nähtuste alus on dünaamiline tsütoskeleti süsteem, mille funktsioonid on seotud neuroni kuju säilitamise, aksonaalse transpordi, ühenduste moodustumise ja plastilisusega. Neurofibrille saab nähtavaks teha üksnes spetsiaalsete histoloogiliste värvimismeetodite abil. Elusas närvikoes ei ole seni õnnestunud eristada struktuure, mis täielikult vastaksid fikseeritud ja värvitud preparaatides nähtavatele neurofibrillidele. Seetõttu tekkis juba varajases neurohistoloogias küsimus, kas värvitud preparaatides nähtavad neurofibrillid on tõelised rakusisesed struktuurid või fikseerimis- ja värvimisprotsesside tekitatud nähtused.<ref name="levi" /> Seda kahtlust tugevdas asjaolu, et eri preparatsioonimeetodite kasutamisel võisid neurofibrillide kujutised oluliselt erineda. Elusates neuronikultuurides oli mõnikord võimalik näha peent vöödilisust või kiulist organiseeritust, kuid mitte selgelt eristatavaid ja püsiva kujuga fibrille, nagu neid nähti fikseeritud preparaatides.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni [[protoplasma]]s võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mida muud tüüpi rakkudes ei esine. Selle käsitluse järgi ei olnud neurofibrillid iseseisvad ja püsivad organellid, vaid muutliku kujuga geelilaadsed fibrillaarsed moodustised, mis sõltusid tsütoplasma füüsikalis-keemilisest seisundist.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia on näidanud, et neurofibrillid ei ole fikseeritud preparaatides nähtavad täiesti muutumatud „niidid“, kuid neid ei peeta ka pelgalt värvimis[[artefakt]]ideks. Need väljendavad neuroni tegelikku sisemist organisatsiooni – eelkõige [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] filamentide ja mikrotorukeste ruumilist organiseeritust. Varasemates käsitlustes nimetati sellist varjatud rakusisest organiseeritust mõnikord [[latentne struktuur|latentseks struktuuriks]]. Selle all peeti silmas, et elusrakus eksisteerib teatud korrastatus, mis ei pruugi olla otseselt nähtav, kuid avaldub pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid ideid seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Neurofibrillaarse süsteemi häiretega on seotud mitmed [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsed haigused]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrilaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja põhjustab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] häireid, mis aitab kaasa neuronite kahjustumisele ja hukkumisele. Seega võib ajaloolise [[neurofibrill]]i mõiste tänapäevases tähenduses ümber sõnastada: neurofibrillid ei ole närviimpulssi juhtivad niidid ega eraldiseisvad rakustruktuurid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtav väljendus neuroni [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] organiseeritusest. Nende aluseks olevad [[neurofilament|neurofilamendid]]id, [[mikrotoruke]]sed ja [[aktiinifilament]]ide süsteem tagavad neuroni kuju säilitamise, rakusisese transpordi, jätkete kasvu ja ümberkorraldumise, sünaptiliste ühenduste säilitamise ning osalemise närvivõrkude plastilistes muutustes. Ajaloolised neurohistoloogilised kirjeldused säilitavad siiski olulise teadusloolise väärtuse. Kuigi varasemad uurijad ei tundnud tänapäevast tsütoskeleti mõistet, kirjeldasid nad täpselt mitmeid nähtusi, mis vastavad nüüd teadaolevale neuronite sisemisele organiseeritusele: filamentide pidevust rakukeha, dendriitide ja aksoni vahel, nende ruumilist ümberkorraldumist eri neuronitüüpides ning erilist organiseeritust aksoni alguspiirkonnas. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} Nissli substants ehk tigroidsubstants ehk kromofiilne substants<ref name="levi" /> on neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide proksimaalsetes (rakukehale lähedastes) osades paiknev [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja sellega seotud [[ribosoom]]ide kogum. See sisaldab rohkesti [[ribosomaalne RNA|ribosomaalset RNA-d]] ja osaleb neuronis [[valgusüntees]]is. Nissli substants on seega neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiline väljendus. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, kus rakukeha ja dendriitide algusosad vajavad ulatuslikku valgusünteesi. See puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnas ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest aksonites ei paikne tavaliselt karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal viisil nagu rakukehas ja dendriitides. Samuti väheneb selle hulk dendriitide peenemates distaalsetes harudes. Nissli substantsi hulk sõltub neuroni suurusest ja ainevahetuslikust aktiivsusest. Suurtes neuronites on seda rohkesti, väikestes neuronites võib seda olla vähe või see ei ole tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes).<ref name="levi" /> Nissli substantsi esineb ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti. Erinevalt neurofilamentidest ei ole Nissli substants neuronitele eriomane struktuur, vaid kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide kogum, mille põhifunktsioon on valgusüntees. See ei osale otseselt närviimpulsi juhtimises, vaid toetab neuroni ainevahetust ja talitlust. Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suuresti kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Nagu neurofibrillide puhulgi, arutleti ka tigroidaine puhul, kas [[preparaat]]ides nähtav teraline struktuur eksisteerib elusrakus juba samal kujul või tekib see alles histoloogilise töötlemise käigus.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes omistati kromofiilsele substantsile tiheda [[geelifaas]]i seisund, milles see võis elusraku tsütoplasmas olla hajusamalt ja ühtlasemalt jaotunud.<ref name="levi" /> Geelifaasist rääkides ei peetud silmas, nagu neuronis leiduks eraldi geelitaoline organell, vaid mõiste pärines pärines 19. sajandi ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]]st ja jutt oli tsütoplasma organiseeritud, kuid valgusmikroskoobi all veel mitteteralisest olekust. Tänapäevase arusaama järgi ei esine Nissli substants elusrakus tõenäoliselt fikseeritud terakeste kujul, nagu seda nähakse histoloogilistes preparaatides. See vastab peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidele, nendega seotud [[ribosoom]]idele ja ribonukleoproteiinsetele kompleksidele, mille ruumiline organiseeritus muutub fikseerimise ja värvimise käigus nähtavaks. Fikseerimisprotsess põhjustab valkude ja ribonukleoproteiinsete komplekside sadestumist ja muudab selle rakusisese organiseerituse nähtavaks teraliste või tigroidsete kogumikena. Seega ei ole Nissli substants pelk [[artefakt]], kuid selle valgusmikroskoopiline teraline kuju on suurel määral mõjutatud preparatsioonimeetodist. Nissli substantsi tänapäevane mõiste põhineb selle ajaloolisel avastamisel [[Franz Nissl]]i poolt, kes kirjeldas neuronite tsütoplasmas värvuvat teralist ainet. Varajases [[neurohistoloogia]]s nimetati seda kromofiilseks substantsiks, sest see värvus tugevasti teatud [[alusvärv]]idega.<ref name="levi" /> Nissli substantsil on afiinsus [[tiasiinirühma alusvärvid]]e, näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinise]] suhtes. Seda nimetati ajalooliselt [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]], sest värvumine ilmneb ka [[peitsaine]]te lisamiseta. [[Kroomisoolad]]ega töötlemine võib selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Värvitud preparaatides ilmub Nissli substants väikeste terakeste või kogumikena. Kui terakesed paiknevad tsütoplasmas hajusalt, omandab rakukeha peeneteralise ehk "pulbrilise" välimuse. Sageli kogunevad need aga suuremateks kogumikeks, mille tõttu rakukeha muutub vöödiliseks. Sellepärast nimetas Nissl selle tigroidsubstantsiks. Varajase neurohistoloogia järgi ei pidanud tigroidsubstantsi siiski neuronitele nii eriomaseks kui neurofibrille. Seda leidub peamiselt selgroogsete suurte ja keskmise suurusega neuronite [[rakukeha]]s ning dendriitide algusosas. See puudub piirkonnas, kuhu koonduvad aksoni neurofibrillid, samuti kogu aksoni ulatuses ja peenemates dendriidiharudes.<ref name="levi" /> Tigroidsubstantsi hulga ja neuroni suuruse vahel märgati seost: suuremates neuronites on seda rohkem, väikestes rakkudes vähem või see puudub seal valgusmikroskoobiga nähtaval kujul. Seda leiti ka mõnede, kuid mitte kõigi selgrootute neuronitest. Sellest järeldati juba varakult, et tigroidsubstants ei ole erinevalt neurofibrillidest neuroni põhifunktsiooni määrav struktuur.<ref name="levi" /> Tigroidsubstantsi jaotuse põhjal püüti luua neuronitee klassifikatsioone, kuid need osutusid vähetähtsaks. Samuti uuriti selle seost neurofibrillidega. Mõnedes neuronites paistsid tigroidsubstantsi kogumikud paiknevat piirkondades, kus neurofibrillaarne võrgustik on tihedam, kuid need kaks struktuuri ei langenud täielikult kokku. See näitas juba varakult, et tigroidsubstants ei ole lihtsalt neurofibrillide vahele jääv täitematerjal.<ref name="levi" /> Nii Nissli substantsi kui ka neurofibrillide puhul arutleti selle üle, kas preparaatides nähtavad struktuurid eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt fikseerimise ja värvimise tulemusena. Tigroidsubstantsi puhul arvati, et fikseerimine võib muuta tsütoplasmas hajusamalt paikneva aine teraliseks nähtuseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et Nissli substants ei ole pelk fikseerimisest tekkinud pseudostruktuur. Preparaatides nähtav teraline kuju on küll suuresti seotud töötlemismeetoditega, kuid selle alus on neuroni tegelik rakusisene organiseeritus – kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide paiknemine. Nissli substantsi jaotuse püsivus eri tüüpi neuronites ja selle iseloomulikud muutused kahjustuste korral näitavad, et tegu on neuroni tegeliku struktuurse tunnusega. Tänapäeval kasutatakse Nissli substantsi eelkõige neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Rakutuum=== Neuronite [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Selle läbimõõt on sageli suhteliselt ühtlane kogu pikkuses ja selle pind on tavaliselt sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused. Akson võib hargneda alles terminaalosas (lõpuosas).<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus tavaliselt puudub [[Nissli substants]]. Mõnd tüüpi neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. [[Aksoni initsiaalsegment]] paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just selles piirkonnas. Akson võib anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]] ja selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus ja on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 2g3y50pnyu74fl6x0qv4hmnxg2f18qd 7189891 7189882 2026-07-09T16:01:01Z Andres 5 /* Nissli substants */ 7189891 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt[[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. ===Tsütoskelett ja neurofibrillid=== Neuronite peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem on [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need elemendid ulatuvad [[rakukeha]]st läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]i kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva struktuurse süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugistruktuur, vaid dünaamiline süsteem, mis seob omavahel raku struktuuri, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronil säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. [[Neurofilament]]idel on oluline roll neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel ja eriti aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust, sest suurema läbimõõduga aksonites toimub signaaliedastus üldiselt kiiremini. [[Mikrotoruke]]sed moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi. Nende abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ja seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. Selline transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonite pikkus ulatub sentimeetritest rohkem kui meetrini. Sellistes neuronites ei ole rakukeha ja kauged lõpmed ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad ühe tervikliku süsteemi, kus rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida kaugetesse piirkondadesse. Dendriitides paiknev tsütoskelett võimaldab säilitada nende keerukat hargnemist ning toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünaptiliste ühenduste säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, tänu millele säilib aksoni pikkus ja toimub tõhus transport. Aksoni terminaalsetes harudes muutub tsütoskelett taas dünaamilisemaks ja tihedamaks. See võimaldab [[sünapsipõieke]]ste liikumist, sünaptiliste kontaktide ümberkorraldumist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanisme. Neuroni tsütoskelett ei ole seega staatiline tugivõrk, vaid aktiivne süsteem, mis võimaldab neuronil säilitada oma kuju, korraldada sisemist transporti, moodustada ja säilitada ühendusi ning osaleda pidevalt muutuvates närvivõrkudes. [[Neurofibrill]]ide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldatud neurofibrillid vastavad tänapäevases käsitluses peamiselt tsütoskeleti nähtavatele organiseeritud komponentidele, mida saab teatud värvimismeetoditega esile tuua. Neurofibrillide olemasolu peeti varajases neurohistoloogias üheks neuronite iseloomulikumaks tunnuseks. Sobivate selektiivsete värvimismeetodite abil muutusid need nähtavaks peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuronit. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja spetsiaalsed histoloogilised värvimismeetodid.<ref name="levi" /> Neurofibrille kirjeldati kõikide loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ja kulgevad läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]ite kuni jätkete kõige peenemate osadeni. Neurofibrillide olemasolu neuronite [[protoplasma]]s peeti sedavõrd püsivaks tunnuseks, et nende järgi sai närvirakke eristada muudest rakutüüpidest, eriti siis, kui kasutati meetodeid, mille korral neurofibrillid värvusid intensiivselt ja eristusid ülejäänud koestruktuuridest.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. See ilmnes isegi ilma spetsiaalsete [[peitsaine]]te lisamiseta, mistõttu räägiti nende [[primaarne värvuvus|primaarsest värvuvusest]]. Selliste värvimisomaduste tõttu muutusid neurofibrillid fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt nähtavaks ning neid käsitati varajases neurohistoloogias neuroni iseloomuliku struktuurikomponendina.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid väga peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas selgroogsetel esimesena [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest [[dendriit|dendriidist]] teise või dendriidist [[akson]]ini. Need pikad fibrillid on ühendatud üldise võrgustikuga peenemate kõrvalharude kaudu.<ref name="levi" /> Erinevate neuronitüüpide vahel on neurofibrillide paigutuses erinevusi. Näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ites domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] aga on ülekaalus peen võrgustik ja selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide kaugemates ehk distaalsetes osades muutub neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult pikkadeks üksikuteks fibrillideks, mis omavahel enam ei anastomeeru (ei moodusta omavahelisi ühendusi ega valgusmikroskoobiga nähtavat võrgustikku). [[Akson]]is kulgevad need kogu jätke ulatuses paralleelselt ja iseseisvalt ning säilitavad sellise organisatsiooni kuni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Ainult aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – moodustavad terminaalharude paiksed laiendid ehk [[varikoossus]]ed ja sünaptilised lõpmed taas peene võrgustikulise struktuuri.<ref name="levi" /> Varikoossustes paiknevad sageli sünaptilise ülekandega seotud organellid, näiteks [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]id. Donaggio kirjeldatud rakusisene neurofibrillivõrk on kolmemõõtmeline ning sellel on eriline organiseeritus [[rakutuum]]a ümber. Tuuma ümbruses paikneb piirkond, kus võrgustiku silmused tihenevad; seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillide paiknemise alusel eristati kahte tüüpi närvirakke: *I tüüpi rakud, milles kõik jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakud, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub otseselt [[akson]]i fibrillaarse süsteemiga. Et aksonit peeti juba tollal närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond jäi [[Nissli substants]]i värvimisel tavaliselt värvumata, kuid sisaldas väga tihedalt paiknevaid neurofibrille. Seda nimetati [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäevases terminoloogias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt just aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas ise kuulub rakukeha piirkonda ning on üleminekuala rakukeha ja aksoni vahel. Mõnd tüüpi neuronites kirjeldati aksoni neurofibrillide kujunemist tänu sellele, et tiheneb ulatuslik võrgustik, mis ulatub rakukeha perifeeriast kuni tuuma ümbritseva perinukleaarse rõngani. Sellistel juhtudel ei piirdu aksoni alguspiirkonna organiseeritus väikese alaga, vaid hõlmab suurema osa rakukehast.<ref name="levi" /> Harvematel juhtudel täheldati neuroneid, mille aksoni fibrillisüsteem lähtub peamiselt rakukeha sügavamas osas paiknevast perinukleaarsest rõngast. Mõnel juhul osalevad aksoni alguse kujunemisel nii pikad fibrillid kui ka perinukleaarne rõngas.<ref name="levi" /> Need kirjeldused kajastavad neurohistoloogia perioodi, mil rakusiseseid struktuure tõlgendati peamiselt valgusmikroskoopiliste värvimistulemuste põhjal. Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillid ei ole eraldiseisvad närvikiud ega impulssi juhtivad niidid, vaid peegeldavad neuroni tsütoskeleti organiseeritud ehitust – eeskätt [[neurofilament]]ide, [[mikrotoruke]]ste ja nendega seotud valkude ruumilist paiknemist. Seetõttu säilitavad ajaloolised neurofibrillide kirjeldused suure teadusloolise väärtuse, sest need andsid varajase pildi neuroni sisemisest organiseeritusest. Tänapäeva rakubioloogia on aga näidanud, et nende nähtuste alus on dünaamiline tsütoskeleti süsteem, mille funktsioonid on seotud neuroni kuju säilitamise, aksonaalse transpordi, ühenduste moodustumise ja plastilisusega. Neurofibrille saab nähtavaks teha üksnes spetsiaalsete histoloogiliste värvimismeetodite abil. Elusas närvikoes ei ole seni õnnestunud eristada struktuure, mis täielikult vastaksid fikseeritud ja värvitud preparaatides nähtavatele neurofibrillidele. Seetõttu tekkis juba varajases neurohistoloogias küsimus, kas värvitud preparaatides nähtavad neurofibrillid on tõelised rakusisesed struktuurid või fikseerimis- ja värvimisprotsesside tekitatud nähtused.<ref name="levi" /> Seda kahtlust tugevdas asjaolu, et eri preparatsioonimeetodite kasutamisel võisid neurofibrillide kujutised oluliselt erineda. Elusates neuronikultuurides oli mõnikord võimalik näha peent vöödilisust või kiulist organiseeritust, kuid mitte selgelt eristatavaid ja püsiva kujuga fibrille, nagu neid nähti fikseeritud preparaatides.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni [[protoplasma]]s võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mida muud tüüpi rakkudes ei esine. Selle käsitluse järgi ei olnud neurofibrillid iseseisvad ja püsivad organellid, vaid muutliku kujuga geelilaadsed fibrillaarsed moodustised, mis sõltusid tsütoplasma füüsikalis-keemilisest seisundist.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia on näidanud, et neurofibrillid ei ole fikseeritud preparaatides nähtavad täiesti muutumatud „niidid“, kuid neid ei peeta ka pelgalt värvimis[[artefakt]]ideks. Need väljendavad neuroni tegelikku sisemist organisatsiooni – eelkõige [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] filamentide ja mikrotorukeste ruumilist organiseeritust. Varasemates käsitlustes nimetati sellist varjatud rakusisest organiseeritust mõnikord [[latentne struktuur|latentseks struktuuriks]]. Selle all peeti silmas, et elusrakus eksisteerib teatud korrastatus, mis ei pruugi olla otseselt nähtav, kuid avaldub pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid ideid seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Neurofibrillaarse süsteemi häiretega on seotud mitmed [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsed haigused]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrilaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja põhjustab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] häireid, mis aitab kaasa neuronite kahjustumisele ja hukkumisele. Seega võib ajaloolise [[neurofibrill]]i mõiste tänapäevases tähenduses ümber sõnastada: neurofibrillid ei ole närviimpulssi juhtivad niidid ega eraldiseisvad rakustruktuurid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtav väljendus neuroni [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] organiseeritusest. Nende aluseks olevad [[neurofilament|neurofilamendid]]id, [[mikrotoruke]]sed ja [[aktiinifilament]]ide süsteem tagavad neuroni kuju säilitamise, rakusisese transpordi, jätkete kasvu ja ümberkorraldumise, sünaptiliste ühenduste säilitamise ning osalemise närvivõrkude plastilistes muutustes. Ajaloolised neurohistoloogilised kirjeldused säilitavad siiski olulise teadusloolise väärtuse. Kuigi varasemad uurijad ei tundnud tänapäevast tsütoskeleti mõistet, kirjeldasid nad täpselt mitmeid nähtusi, mis vastavad nüüd teadaolevale neuronite sisemisele organiseeritusele: filamentide pidevust rakukeha, dendriitide ja aksoni vahel, nende ruumilist ümberkorraldumist eri neuronitüüpides ning erilist organiseeritust aksoni alguspiirkonnas. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} 1884. aastal kirjeldas saksa Franz Nissl neuronite rakukehas ja suurte dendriitide algusosades nähtavat struktuuri – kromatofiilset substantsi, mille moodustavad erineva suurusega [[Nissli känk|kängud]]. Tiigrinahka meenutava mustri järgi nimetatakse seda struktuuri ka tigroidsubstantsiks. Nissli kängud paiknevad rakukehas ja dendriitide proksimaalses osas (rakukeha lähedal), kuid puuduvad aksonites ja [[aksoniküngas|aksoni künkal]]. Neuronite [[ultrastruktuur]]i uurimisel on Nissli substants nähtav tsütoplasma piirkonnana, mis sisaldab [[kare endoplasmavõrgustik|kareda endoplasmavõrgustiku]] fragmente, hulgaliselt vabu ning membraanidele kinnitunud ribosoome ning [[polüribosoom]]e. Nissli substants sisaldab rohkesti [[ribonukleiinhape]]t. Nissli substants värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]] ja metakromaasia|metakromaatiliselt [[tioniinsinine|tioniinsinise]]iga. Nissli substants ehk tigroidsubstants ehk kromofiilne substants<ref name="levi" /> on neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide proksimaalsetes (rakukehale lähedastes) osades paiknev [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja sellega seotud [[ribosoom]]ide kogum. See sisaldab rohkesti [[ribosomaalne RNA|ribosomaalset RNA-d]] ja osaleb neuronis [[valgusüntees]]is. Nissli substants on seega neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiline väljendus. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, kus rakukeha ja dendriitide algusosad vajavad ulatuslikku valgusünteesi. See puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnas ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest aksonites ei paikne tavaliselt karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal viisil nagu rakukehas ja dendriitides. Samuti väheneb selle hulk dendriitide peenemates distaalsetes harudes. Nissli substantsi hulk sõltub neuroni suurusest ja ainevahetuslikust aktiivsusest. Suurtes neuronites on seda rohkesti, väikestes neuronites võib seda olla vähe või see ei ole tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes).<ref name="levi" /> Nissli substantsi esineb ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti. Erinevalt neurofilamentidest ei ole Nissli substants neuronitele eriomane struktuur, vaid kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide kogum, mille põhifunktsioon on valgusüntees. See ei osale otseselt närviimpulsi juhtimises, vaid toetab neuroni ainevahetust ja talitlust. Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suuresti kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Nagu neurofibrillide puhulgi, arutleti ka tigroidaine puhul, kas [[preparaat]]ides nähtav teraline struktuur eksisteerib elusrakus juba samal kujul või tekib see alles histoloogilise töötlemise käigus.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes omistati kromofiilsele substantsile tiheda [[geelifaas]]i seisund, milles see võis elusraku tsütoplasmas olla hajusamalt ja ühtlasemalt jaotunud.<ref name="levi" /> Geelifaasist rääkides ei peetud silmas, nagu neuronis leiduks eraldi geelitaoline organell, vaid mõiste pärines pärines 19. sajandi ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]]st ja jutt oli tsütoplasma organiseeritud, kuid valgusmikroskoobi all veel mitteteralisest olekust. Tänapäevase arusaama järgi ei esine Nissli substants elusrakus tõenäoliselt fikseeritud terakeste kujul, nagu seda nähakse histoloogilistes preparaatides. See vastab peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidele, nendega seotud [[ribosoom]]idele ja ribonukleoproteiinsetele kompleksidele, mille ruumiline organiseeritus muutub fikseerimise ja värvimise käigus nähtavaks. Fikseerimisprotsess põhjustab valkude ja ribonukleoproteiinsete komplekside sadestumist ja muudab selle rakusisese organiseerituse nähtavaks teraliste või tigroidsete kogumikena. Seega ei ole Nissli substants pelk [[artefakt]], kuid selle valgusmikroskoopiline teraline kuju on suurel määral mõjutatud preparatsioonimeetodist. Nissli substantsi tänapäevane mõiste põhineb selle ajaloolisel avastamisel [[Franz Nissl]]i poolt, kes kirjeldas neuronite tsütoplasmas värvuvat teralist ainet. Varajases [[neurohistoloogia]]s nimetati seda kromofiilseks substantsiks, sest see värvus tugevasti teatud [[alusvärv]]idega.<ref name="levi" /> Nissli substantsil on afiinsus [[tiasiinirühma alusvärvid]]e, näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinise]] suhtes. Seda nimetati ajalooliselt [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]], sest värvumine ilmneb ka [[peitsaine]]te lisamiseta. [[Kroomisoolad]]ega töötlemine võib selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Värvitud preparaatides ilmub Nissli substants väikeste terakeste või kogumikena. Kui terakesed paiknevad tsütoplasmas hajusalt, omandab rakukeha peeneteralise ehk "pulbrilise" välimuse. Sageli kogunevad need aga suuremateks kogumikeks, mille tõttu rakukeha muutub vöödiliseks. Sellepärast nimetas Nissl selle tigroidsubstantsiks. Varajase neurohistoloogia järgi ei pidanud tigroidsubstantsi siiski neuronitele nii eriomaseks kui neurofibrille. Seda leidub peamiselt selgroogsete suurte ja keskmise suurusega neuronite [[rakukeha]]s ning dendriitide algusosas. See puudub piirkonnas, kuhu koonduvad aksoni neurofibrillid, samuti kogu aksoni ulatuses ja peenemates dendriidiharudes.<ref name="levi" /> Tigroidsubstantsi hulga ja neuroni suuruse vahel märgati seost: suuremates neuronites on seda rohkem, väikestes rakkudes vähem või see puudub seal valgusmikroskoobiga nähtaval kujul. Seda leiti ka mõnede, kuid mitte kõigi selgrootute neuronitest. Sellest järeldati juba varakult, et tigroidsubstants ei ole erinevalt neurofibrillidest neuroni põhifunktsiooni määrav struktuur.<ref name="levi" /> Tigroidsubstantsi jaotuse põhjal püüti luua neuronitee klassifikatsioone, kuid need osutusid vähetähtsaks. Samuti uuriti selle seost neurofibrillidega. Mõnedes neuronites paistsid tigroidsubstantsi kogumikud paiknevat piirkondades, kus neurofibrillaarne võrgustik on tihedam, kuid need kaks struktuuri ei langenud täielikult kokku. See näitas juba varakult, et tigroidsubstants ei ole lihtsalt neurofibrillide vahele jääv täitematerjal.<ref name="levi" /> Nii Nissli substantsi kui ka neurofibrillide puhul arutleti selle üle, kas preparaatides nähtavad struktuurid eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt fikseerimise ja värvimise tulemusena. Tigroidsubstantsi puhul arvati, et fikseerimine võib muuta tsütoplasmas hajusamalt paikneva aine teraliseks nähtuseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et Nissli substants ei ole pelk fikseerimisest tekkinud pseudostruktuur. Preparaatides nähtav teraline kuju on küll suuresti seotud töötlemismeetoditega, kuid selle alus on neuroni tegelik rakusisene organiseeritus – kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide paiknemine. Nissli substantsi jaotuse püsivus eri tüüpi neuronites ja selle iseloomulikud muutused kahjustuste korral näitavad, et tegu on neuroni tegeliku struktuurse tunnusega. Tänapäeval kasutatakse Nissli substantsi eelkõige neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Rakutuum=== Neuronite [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Selle läbimõõt on sageli suhteliselt ühtlane kogu pikkuses ja selle pind on tavaliselt sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused. Akson võib hargneda alles terminaalosas (lõpuosas).<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus tavaliselt puudub [[Nissli substants]]. Mõnd tüüpi neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. [[Aksoni initsiaalsegment]] paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just selles piirkonnas. Akson võib anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]] ja selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus ja on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 5b96o3qioxihh9eupjuzgitmr32rx07 7189897 7189891 2026-07-09T16:16:19Z Andres 5 /* Nissli substants */ 7189897 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt[[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. ===Tsütoskelett ja neurofibrillid=== Neuronite peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem on [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need elemendid ulatuvad [[rakukeha]]st läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]i kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva struktuurse süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugistruktuur, vaid dünaamiline süsteem, mis seob omavahel raku struktuuri, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronil säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. [[Neurofilament]]idel on oluline roll neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel ja eriti aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust, sest suurema läbimõõduga aksonites toimub signaaliedastus üldiselt kiiremini. [[Mikrotoruke]]sed moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi. Nende abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ja seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. Selline transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonite pikkus ulatub sentimeetritest rohkem kui meetrini. Sellistes neuronites ei ole rakukeha ja kauged lõpmed ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad ühe tervikliku süsteemi, kus rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida kaugetesse piirkondadesse. Dendriitides paiknev tsütoskelett võimaldab säilitada nende keerukat hargnemist ning toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünaptiliste ühenduste säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, tänu millele säilib aksoni pikkus ja toimub tõhus transport. Aksoni terminaalsetes harudes muutub tsütoskelett taas dünaamilisemaks ja tihedamaks. See võimaldab [[sünapsipõieke]]ste liikumist, sünaptiliste kontaktide ümberkorraldumist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanisme. Neuroni tsütoskelett ei ole seega staatiline tugivõrk, vaid aktiivne süsteem, mis võimaldab neuronil säilitada oma kuju, korraldada sisemist transporti, moodustada ja säilitada ühendusi ning osaleda pidevalt muutuvates närvivõrkudes. [[Neurofibrill]]ide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldatud neurofibrillid vastavad tänapäevases käsitluses peamiselt tsütoskeleti nähtavatele organiseeritud komponentidele, mida saab teatud värvimismeetoditega esile tuua. Neurofibrillide olemasolu peeti varajases neurohistoloogias üheks neuronite iseloomulikumaks tunnuseks. Sobivate selektiivsete värvimismeetodite abil muutusid need nähtavaks peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuronit. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja spetsiaalsed histoloogilised värvimismeetodid.<ref name="levi" /> Neurofibrille kirjeldati kõikide loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ja kulgevad läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]ite kuni jätkete kõige peenemate osadeni. Neurofibrillide olemasolu neuronite [[protoplasma]]s peeti sedavõrd püsivaks tunnuseks, et nende järgi sai närvirakke eristada muudest rakutüüpidest, eriti siis, kui kasutati meetodeid, mille korral neurofibrillid värvusid intensiivselt ja eristusid ülejäänud koestruktuuridest.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. See ilmnes isegi ilma spetsiaalsete [[peitsaine]]te lisamiseta, mistõttu räägiti nende [[primaarne värvuvus|primaarsest värvuvusest]]. Selliste värvimisomaduste tõttu muutusid neurofibrillid fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt nähtavaks ning neid käsitati varajases neurohistoloogias neuroni iseloomuliku struktuurikomponendina.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid väga peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas selgroogsetel esimesena [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest [[dendriit|dendriidist]] teise või dendriidist [[akson]]ini. Need pikad fibrillid on ühendatud üldise võrgustikuga peenemate kõrvalharude kaudu.<ref name="levi" /> Erinevate neuronitüüpide vahel on neurofibrillide paigutuses erinevusi. Näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ites domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] aga on ülekaalus peen võrgustik ja selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide kaugemates ehk distaalsetes osades muutub neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult pikkadeks üksikuteks fibrillideks, mis omavahel enam ei anastomeeru (ei moodusta omavahelisi ühendusi ega valgusmikroskoobiga nähtavat võrgustikku). [[Akson]]is kulgevad need kogu jätke ulatuses paralleelselt ja iseseisvalt ning säilitavad sellise organisatsiooni kuni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Ainult aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – moodustavad terminaalharude paiksed laiendid ehk [[varikoossus]]ed ja sünaptilised lõpmed taas peene võrgustikulise struktuuri.<ref name="levi" /> Varikoossustes paiknevad sageli sünaptilise ülekandega seotud organellid, näiteks [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]id. Donaggio kirjeldatud rakusisene neurofibrillivõrk on kolmemõõtmeline ning sellel on eriline organiseeritus [[rakutuum]]a ümber. Tuuma ümbruses paikneb piirkond, kus võrgustiku silmused tihenevad; seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillide paiknemise alusel eristati kahte tüüpi närvirakke: *I tüüpi rakud, milles kõik jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakud, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub otseselt [[akson]]i fibrillaarse süsteemiga. Et aksonit peeti juba tollal närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond jäi [[Nissli substants]]i värvimisel tavaliselt värvumata, kuid sisaldas väga tihedalt paiknevaid neurofibrille. Seda nimetati [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäevases terminoloogias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt just aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas ise kuulub rakukeha piirkonda ning on üleminekuala rakukeha ja aksoni vahel. Mõnd tüüpi neuronites kirjeldati aksoni neurofibrillide kujunemist tänu sellele, et tiheneb ulatuslik võrgustik, mis ulatub rakukeha perifeeriast kuni tuuma ümbritseva perinukleaarse rõngani. Sellistel juhtudel ei piirdu aksoni alguspiirkonna organiseeritus väikese alaga, vaid hõlmab suurema osa rakukehast.<ref name="levi" /> Harvematel juhtudel täheldati neuroneid, mille aksoni fibrillisüsteem lähtub peamiselt rakukeha sügavamas osas paiknevast perinukleaarsest rõngast. Mõnel juhul osalevad aksoni alguse kujunemisel nii pikad fibrillid kui ka perinukleaarne rõngas.<ref name="levi" /> Need kirjeldused kajastavad neurohistoloogia perioodi, mil rakusiseseid struktuure tõlgendati peamiselt valgusmikroskoopiliste värvimistulemuste põhjal. Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillid ei ole eraldiseisvad närvikiud ega impulssi juhtivad niidid, vaid peegeldavad neuroni tsütoskeleti organiseeritud ehitust – eeskätt [[neurofilament]]ide, [[mikrotoruke]]ste ja nendega seotud valkude ruumilist paiknemist. Seetõttu säilitavad ajaloolised neurofibrillide kirjeldused suure teadusloolise väärtuse, sest need andsid varajase pildi neuroni sisemisest organiseeritusest. Tänapäeva rakubioloogia on aga näidanud, et nende nähtuste alus on dünaamiline tsütoskeleti süsteem, mille funktsioonid on seotud neuroni kuju säilitamise, aksonaalse transpordi, ühenduste moodustumise ja plastilisusega. Neurofibrille saab nähtavaks teha üksnes spetsiaalsete histoloogiliste värvimismeetodite abil. Elusas närvikoes ei ole seni õnnestunud eristada struktuure, mis täielikult vastaksid fikseeritud ja värvitud preparaatides nähtavatele neurofibrillidele. Seetõttu tekkis juba varajases neurohistoloogias küsimus, kas värvitud preparaatides nähtavad neurofibrillid on tõelised rakusisesed struktuurid või fikseerimis- ja värvimisprotsesside tekitatud nähtused.<ref name="levi" /> Seda kahtlust tugevdas asjaolu, et eri preparatsioonimeetodite kasutamisel võisid neurofibrillide kujutised oluliselt erineda. Elusates neuronikultuurides oli mõnikord võimalik näha peent vöödilisust või kiulist organiseeritust, kuid mitte selgelt eristatavaid ja püsiva kujuga fibrille, nagu neid nähti fikseeritud preparaatides.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni [[protoplasma]]s võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mida muud tüüpi rakkudes ei esine. Selle käsitluse järgi ei olnud neurofibrillid iseseisvad ja püsivad organellid, vaid muutliku kujuga geelilaadsed fibrillaarsed moodustised, mis sõltusid tsütoplasma füüsikalis-keemilisest seisundist.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia on näidanud, et neurofibrillid ei ole fikseeritud preparaatides nähtavad täiesti muutumatud „niidid“, kuid neid ei peeta ka pelgalt värvimis[[artefakt]]ideks. Need väljendavad neuroni tegelikku sisemist organisatsiooni – eelkõige [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] filamentide ja mikrotorukeste ruumilist organiseeritust. Varasemates käsitlustes nimetati sellist varjatud rakusisest organiseeritust mõnikord [[latentne struktuur|latentseks struktuuriks]]. Selle all peeti silmas, et elusrakus eksisteerib teatud korrastatus, mis ei pruugi olla otseselt nähtav, kuid avaldub pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid ideid seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Neurofibrillaarse süsteemi häiretega on seotud mitmed [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsed haigused]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrilaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja põhjustab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] häireid, mis aitab kaasa neuronite kahjustumisele ja hukkumisele. Seega võib ajaloolise [[neurofibrill]]i mõiste tänapäevases tähenduses ümber sõnastada: neurofibrillid ei ole närviimpulssi juhtivad niidid ega eraldiseisvad rakustruktuurid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtav väljendus neuroni [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] organiseeritusest. Nende aluseks olevad [[neurofilament|neurofilamendid]]id, [[mikrotoruke]]sed ja [[aktiinifilament]]ide süsteem tagavad neuroni kuju säilitamise, rakusisese transpordi, jätkete kasvu ja ümberkorraldumise, sünaptiliste ühenduste säilitamise ning osalemise närvivõrkude plastilistes muutustes. Ajaloolised neurohistoloogilised kirjeldused säilitavad siiski olulise teadusloolise väärtuse. Kuigi varasemad uurijad ei tundnud tänapäevast tsütoskeleti mõistet, kirjeldasid nad täpselt mitmeid nähtusi, mis vastavad nüüd teadaolevale neuronite sisemisele organiseeritusele: filamentide pidevust rakukeha, dendriitide ja aksoni vahel, nende ruumilist ümberkorraldumist eri neuronitüüpides ning erilist organiseeritust aksoni alguspiirkonnas. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} [[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.<ref name="histo" /><ref name="levi" /> Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.<ref name="levi" /><ref name="histo" /> Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,<ref name="histo" /> kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem. Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.<ref name="levi" /> Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],<ref name="histo" /> näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].<ref name="histo" /> Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.<ref name="levi" /> Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest. Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Rakutuum=== Neuronite [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Selle läbimõõt on sageli suhteliselt ühtlane kogu pikkuses ja selle pind on tavaliselt sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused. Akson võib hargneda alles terminaalosas (lõpuosas).<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus tavaliselt puudub [[Nissli substants]]. Mõnd tüüpi neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. [[Aksoni initsiaalsegment]] paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just selles piirkonnas. Akson võib anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]] ja selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus ja on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 2tbru9tj71rxyb21m4y7gngzdtera5h 7189982 7189897 2026-07-09T20:15:36Z Andres 5 /* Tsütoskelett ja neurofibrillid */ 7189982 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt[[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. === Neurofibrillid ja neuroni tsütoskelett === Neuronite [[rakukeha]]s ja jätketes leidub fibrillaarseid struktuure, mida klassikalises [[neurohistoloogia]]s nimetatakse [[neurofibrill]]ideks. Need muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite, eriti [[hõbeimpregnatsioon]]i abil, ja ilmnevad peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuroni. Rakukehas paiknevad neurofibrillid ebakorrapärasema võrgustikuna, kuid [[dendriit]]ides ja [[akson]]is kulgevad need valdavalt pikisuunaliste paralleelsete kiududena.<ref name="histo" /> Tänapäevase [[ultrastruktuur]]il põhineva arusaama järgi ei ole neurofibrillid eraldi organellid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtavad fibrillaarsed struktuurid, mille alus on peamiselt [[neurofilament]]idest, [[mikrotoruke]]stest ja [[aktiinifilament]]idest koosnev süsteem. Tsütoskelett on neuroni peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem. See koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need ulatuvad [[rakukeha]]st läbi dendriitide ja aksoni kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugivõrk, vaid dünaamiline süsteem, mis seob raku ehituse, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], jätkete kasvu, [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronitel säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. Neurofilamendid kuuluvad [[vahefilamenti]]de hulka.<ref name="histo" /> Nad on neuronite tsütoskeleti peamised kandvad elemendid. Nende läbimõõt on umbes 10 nm.<ref name="histo" /> Eriti palju on neid aksonites. Neil on oluline osa neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel<ref name="histo" /> ja aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust. Suurema läbimõõduga aksonites liigub närviimpulss üldiselt kiiremini, sest suurem läbimõõt vähendab sisemist takistust ja suurendab juhtivuskiirust. Mikrotorukesed on torukujulised. Nende läbimõõt on ligikaudu 20–24 nm.<ref name="histo" /> Need moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi, mille abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ning seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. See transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonid võivad ulatuda sentimeetritest rohkem kui meetrini. Rakukeha ja aksoni kauged piirkonnad ei ole ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad tervikliku süsteemi. Rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida jätkete kaugetesse osadesse, kahjustunud või vananenud rakukomponendid tuleb aga lagundamiseks ja töötlemiseks tagasi transportida. Dendriitides paiknev tsütoskelett säilitab nende keeruka hargnemise ja toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünapside säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, mis tagab aksoni pikkuse säilimise ja tõhusa transpordi. Aksoni terminaalsetes harudes on tsütoskelett dünaamilisem. Seal osaleb see [[sünapsipõieke]]ste liikumises, sünapside ümberkorraldumises ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismides. Neurofibrillide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldati neurofibrille neuronite [[protoplasma]]s paiknevate peente niitjate struktuuridena, mis muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite abil. Nende olemasolu peeti neuronite üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks. Neurofibrillide uurimine ja nendega seotud debatid intensiivistusid 20. sajandi alguses, kui István Apáthy ja Albrecht Bethe töötasid välja meetodeid, mis nende arvates näitasid neurofibrillide pidevat, rakkudevahelist võrgustikku — tõlgendus, mis toetas retikularistlikku vastandteooriat neuroniteooriale. Santiago Ramón y Cajal, kes kaitses neuroniteooriat, töötas selle vastuseks välja oma hõbenitraadi meetodi, ning ka Antonio Donaggio ja teised histoloogid osalesid selles debatis oma vaatlustega.Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja meetodeid, mille abil neid struktuure saab neuronites nähtavaks teha, ja täiustasid neid.<ref name="levi" /> Pärast hõbedaga töötlemist paistsid neurofibrillid peente fibrillidena, mis läbivad [[rakukeha]] ning jätkuvad [[dendriit]]ides ja [[akson]]is. Neurofibrille kirjeldati kõikide uuritud loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ning kulgevad läbi neuronite jätkete kuni kõige peenemate harudeni. Et neurofibrillid olid nähtavad neuronites iseloomuliku fibrillaarse organiseeritusena, kuid sellist struktuuri muud tüüpi rakkudes samal kujul ei täheldatud, peeti neid üheks tunnuseks, mille järgi saab neuroneid teistest rakkudest eristada.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. Mõnel juhul ilmnes värvumine ilma spetsiaalsete peitsainete lisamiseta, mida varajases histoloogias nimetati [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]]. Need värvimisomadused võimaldasid neurofibrille fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt eristada ja aitasid kaasa nende kasutamisele neuronite ehituse uurimisel.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite rakukehas ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas üksikasjalikult [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillivõrk paikneb eriti väljendunult rakutuuma ümbruses. Tuuma lähedal kirjeldati piirkonda, kus neurofibrillivõrgu silmused tihenevad. Seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]]. Donaggio kirjeldatud võrgustik näitas, et neuronite tsütoplasma ei ole ühtlane mass, vaid sisaldab kindlal viisil organiseeritud sisemisi struktuure.<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest dendriidist teise või dendriidist aksonini. Pikemad fibrillid on peenemate kõrvalharude kaudu ühendatud üldiseks võrgustikuks.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuses on eri tüüpi neuronitrrrrrrrrrrrrrrre vahel erinevusi. Näiteks [[suuraju koor]]e [[püramidaalrakk]]udes domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] on aga väljendunum ja peenem võrgustik ning selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide distaalsetes (rakukehast kaugetes) osades läheb neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult üle üksikuteks pikisuunalisteks fibrillideks, mis enam omavahel ei anastomeeru. Aksonis kulgevad neurofibrillid jätke kogu ulatuses valdavalt paralleelselt ja säilitavad sellise organisatsiooni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Alles aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – kirjeldati taas peenemat võrgustikulist organiseeritust. Sealsed struktuurid on seotud sünapside talitlusega, sealhulgas [[sünapsipõieke]]ste ja teiste sünaptilise ülekandega seotud komponentide paiknemisega.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuse põhjal eristati varajases neurohistoloogias erinevaid neuronitüüpe. Eristati näiteks: *I tüüpi rakke, milles jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakke, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad üksikud neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub histoloogilistes preparaatides aksoni fibrillaarse süsteemina. Et aksonit peeti juba varajases neurohistoloogias närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond ei sisalda tavaliselt [[Nissli substants]]i, kuid on neurofibrillide poolest väga tihe. Seda piirkonda nimetati varajases neurohistoloogias [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäeva anatoomias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] alale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb suur hulk [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas on rakukeha ja aksoni vaheline üleminekuala. Nagu [[Nissli substants]]i puhulgi, tekkis neurofibrillide puhul juba varajases [[neurohistoloogia]]s küsimus, kas värvitud [[preparaat]]ides nähtavad struktuurid esinevad elusrakus samal kujul või kujunevad need osaliselt [[fikseerimine|fikseerimise]] ja värvimise tulemusena. Neurofibrillide puhul tekitas kahtlusi asjaolu, et neid ei olnud võimalik elusas närvikoes samal kujul vaadelda nagu fikseeritud ja värvitud preparaatides. Eri preparatsioonimeetodite kasutamise korral võib nende välimus märgatavalt erineda ja mõnikord ilmnevad erinevused isegi sama meetodi kasutamise korral.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni protoplasmas võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mille füüsikaline seisund määrab selle nähtavuse. Mõned varasemad käsitlused ei pidanud neurofibrille mitte püsivateks niitjateks struktuurideks, vaid dünaamilisteks fibrillaarseteks moodustisteks, mis võivad sõltuda tsütoplasma [[kolloid]]setest omadustest.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes kasutati [[geelifaas]]i mõistet olukorra puhul, kus tsütoplasma organiseeritud struktuurid ei pruugi elusrakus olla valgusmikroskoobiga eristatavate terakeste või fibrillidena nähtavad. Geelifaas ei tähendanud eraldi geelitaolise organelli olemasolu, vaid pärines 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]] käsitlustest, kus tsütoplasmat vaadeldi organiseeritud kolloidse süsteemina. Samalaadseid ideid väljendati mõistega [[latentne struktuur]], mille all mõeldi elusrakus olemas olevat, kuid otseselt nähtamatut organiseeritust, mis muutub nähtavaks pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid käsitlusi seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia seisukohast ei ole neurofibrillid siiski lihtsalt fikseerimise või värvimise käigus tekkinud [[artefakt]]id. Nende valgusmikroskoopiline kuju sõltub küll suuresti preparatsioonimeetodist, kuid nende alus on neuroni tegelik sisemine organisatsioon. [[Elektronmikroskoopia]] ja [[molekulaarbioloogia]] areng on näidanud, et neurofibrillide alus on neuroni tsütoskeleti koostisosad – neurofilamentide, mikrotorukeste ja aktiinifilamentide organiseeritud süsteem. Need struktuurid ei moodusta fikseeritud "niite", vaid on dünaamilised rakusisesed võrgustikud, mis võivad elu jooksul pidevalt ümber korralduda. Tänapäeva histoloogias mõistetakse neurofibrillide all valgusmikroskoobiga nähtavat fibrillaarset organiseeritust neuronites. See ei ole üksik molekulaarne struktuur ega vastandu otseselt neurofilamentidele, vaid hõlmab mitme tsütoskeleti komponendi nähtavat organisatsiooni. Neurofibrillide uurimine oli väga oluline, sest see näitas esimest korda, et neuroni tsütoplasma ei ole passiivne täitematerjal, vaid keerukalt organiseeritud struktuur. Varajased neurohistoloogid kirjeldasid õigesti mitmeid nähtusi, mida tänapäeval seletatakse tsütoskeleti, rakusisese transpordi ja neuroni struktuurse plastilisuse alusel. Neurofibrillaarse süsteemi häired on seotud ka mitmete [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrillaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja kahjustab [[aksonaalne transport|aksonaalset transporti]]. See aitab kaasa neuronite talitluse häirumisele ja lõpuks nende hukkumisele. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} [[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.<ref name="histo" /><ref name="levi" /> Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.<ref name="levi" /><ref name="histo" /> Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,<ref name="histo" /> kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem. Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.<ref name="levi" /> Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],<ref name="histo" /> näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].<ref name="histo" /> Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.<ref name="levi" /> Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest. Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Rakutuum=== Neuronite [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Selle läbimõõt on sageli suhteliselt ühtlane kogu pikkuses ja selle pind on tavaliselt sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused. Akson võib hargneda alles terminaalosas (lõpuosas).<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus tavaliselt puudub [[Nissli substants]]. Mõnd tüüpi neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. [[Aksoni initsiaalsegment]] paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just selles piirkonnas. Akson võib anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]] ja selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus ja on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] euzxvayz8wvrq4m123kfespq37prwag 7190007 7189982 2026-07-09T21:45:29Z Andres 5 /* Rakutuum */ 7190007 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt[[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. === Neurofibrillid ja neuroni tsütoskelett === Neuronite [[rakukeha]]s ja jätketes leidub fibrillaarseid struktuure, mida klassikalises [[neurohistoloogia]]s nimetatakse [[neurofibrill]]ideks. Need muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite, eriti [[hõbeimpregnatsioon]]i abil, ja ilmnevad peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuroni. Rakukehas paiknevad neurofibrillid ebakorrapärasema võrgustikuna, kuid [[dendriit]]ides ja [[akson]]is kulgevad need valdavalt pikisuunaliste paralleelsete kiududena.<ref name="histo" /> Tänapäevase [[ultrastruktuur]]il põhineva arusaama järgi ei ole neurofibrillid eraldi organellid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtavad fibrillaarsed struktuurid, mille alus on peamiselt [[neurofilament]]idest, [[mikrotoruke]]stest ja [[aktiinifilament]]idest koosnev süsteem. Tsütoskelett on neuroni peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem. See koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need ulatuvad [[rakukeha]]st läbi dendriitide ja aksoni kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugivõrk, vaid dünaamiline süsteem, mis seob raku ehituse, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], jätkete kasvu, [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronitel säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. Neurofilamendid kuuluvad [[vahefilamenti]]de hulka.<ref name="histo" /> Nad on neuronite tsütoskeleti peamised kandvad elemendid. Nende läbimõõt on umbes 10 nm.<ref name="histo" /> Eriti palju on neid aksonites. Neil on oluline osa neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel<ref name="histo" /> ja aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust. Suurema läbimõõduga aksonites liigub närviimpulss üldiselt kiiremini, sest suurem läbimõõt vähendab sisemist takistust ja suurendab juhtivuskiirust. Mikrotorukesed on torukujulised. Nende läbimõõt on ligikaudu 20–24 nm.<ref name="histo" /> Need moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi, mille abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ning seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. See transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonid võivad ulatuda sentimeetritest rohkem kui meetrini. Rakukeha ja aksoni kauged piirkonnad ei ole ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad tervikliku süsteemi. Rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida jätkete kaugetesse osadesse, kahjustunud või vananenud rakukomponendid tuleb aga lagundamiseks ja töötlemiseks tagasi transportida. Dendriitides paiknev tsütoskelett säilitab nende keeruka hargnemise ja toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünapside säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, mis tagab aksoni pikkuse säilimise ja tõhusa transpordi. Aksoni terminaalsetes harudes on tsütoskelett dünaamilisem. Seal osaleb see [[sünapsipõieke]]ste liikumises, sünapside ümberkorraldumises ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismides. Neurofibrillide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldati neurofibrille neuronite [[protoplasma]]s paiknevate peente niitjate struktuuridena, mis muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite abil. Nende olemasolu peeti neuronite üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks. Neurofibrillide uurimine ja nendega seotud debatid intensiivistusid 20. sajandi alguses, kui István Apáthy ja Albrecht Bethe töötasid välja meetodeid, mis nende arvates näitasid neurofibrillide pidevat, rakkudevahelist võrgustikku — tõlgendus, mis toetas retikularistlikku vastandteooriat neuroniteooriale. Santiago Ramón y Cajal, kes kaitses neuroniteooriat, töötas selle vastuseks välja oma hõbenitraadi meetodi, ning ka Antonio Donaggio ja teised histoloogid osalesid selles debatis oma vaatlustega.Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja meetodeid, mille abil neid struktuure saab neuronites nähtavaks teha, ja täiustasid neid.<ref name="levi" /> Pärast hõbedaga töötlemist paistsid neurofibrillid peente fibrillidena, mis läbivad [[rakukeha]] ning jätkuvad [[dendriit]]ides ja [[akson]]is. Neurofibrille kirjeldati kõikide uuritud loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ning kulgevad läbi neuronite jätkete kuni kõige peenemate harudeni. Et neurofibrillid olid nähtavad neuronites iseloomuliku fibrillaarse organiseeritusena, kuid sellist struktuuri muud tüüpi rakkudes samal kujul ei täheldatud, peeti neid üheks tunnuseks, mille järgi saab neuroneid teistest rakkudest eristada.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. Mõnel juhul ilmnes värvumine ilma spetsiaalsete peitsainete lisamiseta, mida varajases histoloogias nimetati [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]]. Need värvimisomadused võimaldasid neurofibrille fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt eristada ja aitasid kaasa nende kasutamisele neuronite ehituse uurimisel.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite rakukehas ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas üksikasjalikult [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillivõrk paikneb eriti väljendunult rakutuuma ümbruses. Tuuma lähedal kirjeldati piirkonda, kus neurofibrillivõrgu silmused tihenevad. Seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]]. Donaggio kirjeldatud võrgustik näitas, et neuronite tsütoplasma ei ole ühtlane mass, vaid sisaldab kindlal viisil organiseeritud sisemisi struktuure.<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest dendriidist teise või dendriidist aksonini. Pikemad fibrillid on peenemate kõrvalharude kaudu ühendatud üldiseks võrgustikuks.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuses on eri tüüpi neuronitrrrrrrrrrrrrrrre vahel erinevusi. Näiteks [[suuraju koor]]e [[püramidaalrakk]]udes domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] on aga väljendunum ja peenem võrgustik ning selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide distaalsetes (rakukehast kaugetes) osades läheb neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult üle üksikuteks pikisuunalisteks fibrillideks, mis enam omavahel ei anastomeeru. Aksonis kulgevad neurofibrillid jätke kogu ulatuses valdavalt paralleelselt ja säilitavad sellise organisatsiooni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Alles aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – kirjeldati taas peenemat võrgustikulist organiseeritust. Sealsed struktuurid on seotud sünapside talitlusega, sealhulgas [[sünapsipõieke]]ste ja teiste sünaptilise ülekandega seotud komponentide paiknemisega.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuse põhjal eristati varajases neurohistoloogias erinevaid neuronitüüpe. Eristati näiteks: *I tüüpi rakke, milles jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakke, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad üksikud neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub histoloogilistes preparaatides aksoni fibrillaarse süsteemina. Et aksonit peeti juba varajases neurohistoloogias närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond ei sisalda tavaliselt [[Nissli substants]]i, kuid on neurofibrillide poolest väga tihe. Seda piirkonda nimetati varajases neurohistoloogias [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäeva anatoomias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] alale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb suur hulk [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas on rakukeha ja aksoni vaheline üleminekuala. Nagu [[Nissli substants]]i puhulgi, tekkis neurofibrillide puhul juba varajases [[neurohistoloogia]]s küsimus, kas värvitud [[preparaat]]ides nähtavad struktuurid esinevad elusrakus samal kujul või kujunevad need osaliselt [[fikseerimine|fikseerimise]] ja värvimise tulemusena. Neurofibrillide puhul tekitas kahtlusi asjaolu, et neid ei olnud võimalik elusas närvikoes samal kujul vaadelda nagu fikseeritud ja värvitud preparaatides. Eri preparatsioonimeetodite kasutamise korral võib nende välimus märgatavalt erineda ja mõnikord ilmnevad erinevused isegi sama meetodi kasutamise korral.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni protoplasmas võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mille füüsikaline seisund määrab selle nähtavuse. Mõned varasemad käsitlused ei pidanud neurofibrille mitte püsivateks niitjateks struktuurideks, vaid dünaamilisteks fibrillaarseteks moodustisteks, mis võivad sõltuda tsütoplasma [[kolloid]]setest omadustest.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes kasutati [[geelifaas]]i mõistet olukorra puhul, kus tsütoplasma organiseeritud struktuurid ei pruugi elusrakus olla valgusmikroskoobiga eristatavate terakeste või fibrillidena nähtavad. Geelifaas ei tähendanud eraldi geelitaolise organelli olemasolu, vaid pärines 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]] käsitlustest, kus tsütoplasmat vaadeldi organiseeritud kolloidse süsteemina. Samalaadseid ideid väljendati mõistega [[latentne struktuur]], mille all mõeldi elusrakus olemas olevat, kuid otseselt nähtamatut organiseeritust, mis muutub nähtavaks pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid käsitlusi seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia seisukohast ei ole neurofibrillid siiski lihtsalt fikseerimise või värvimise käigus tekkinud [[artefakt]]id. Nende valgusmikroskoopiline kuju sõltub küll suuresti preparatsioonimeetodist, kuid nende alus on neuroni tegelik sisemine organisatsioon. [[Elektronmikroskoopia]] ja [[molekulaarbioloogia]] areng on näidanud, et neurofibrillide alus on neuroni tsütoskeleti koostisosad – neurofilamentide, mikrotorukeste ja aktiinifilamentide organiseeritud süsteem. Need struktuurid ei moodusta fikseeritud "niite", vaid on dünaamilised rakusisesed võrgustikud, mis võivad elu jooksul pidevalt ümber korralduda. Tänapäeva histoloogias mõistetakse neurofibrillide all valgusmikroskoobiga nähtavat fibrillaarset organiseeritust neuronites. See ei ole üksik molekulaarne struktuur ega vastandu otseselt neurofilamentidele, vaid hõlmab mitme tsütoskeleti komponendi nähtavat organisatsiooni. Neurofibrillide uurimine oli väga oluline, sest see näitas esimest korda, et neuroni tsütoplasma ei ole passiivne täitematerjal, vaid keerukalt organiseeritud struktuur. Varajased neurohistoloogid kirjeldasid õigesti mitmeid nähtusi, mida tänapäeval seletatakse tsütoskeleti, rakusisese transpordi ja neuroni struktuurse plastilisuse alusel. Neurofibrillaarse süsteemi häired on seotud ka mitmete [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrillaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja kahjustab [[aksonaalne transport|aksonaalset transporti]]. See aitab kaasa neuronite talitluse häirumisele ja lõpuks nende hukkumisele. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} [[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.<ref name="histo" /><ref name="levi" /> Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.<ref name="levi" /><ref name="histo" /> Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,<ref name="histo" /> kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem. Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.<ref name="levi" /> Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],<ref name="histo" /> näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].<ref name="histo" /> Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.<ref name="levi" /> Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest. Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Inklusioonid=== Neuronite ja gliiarakkude tsütoplasmas võib leiduda mitmesuguseid [[inklusioon]]e ehk rakusiseseid ainekogumeid, mis ei ole membraaniga ümbritsetud organellid, vaid raku ainevahetuse või [[jääkaine]]te talletumisega seotud struktuurid. [[Lipiiditilk|Lipiiditilgad]] on dünaamilised rakusisesed struktuurid, mis osalevad lipiidide säilitamises ([[metaboolne reserv]])<ref name="histo" /> ja ainevahetuses. Need on [[neutraalsed lipiidid|neutraalsete lipiidide]], eelkõige [[triglütseriidid]]e ja [[kolesterooli estrid|kolesterooli estrite]] reservuaarid ning võivad osaleda ka lipiidide transpordis ja lagundamises. Närvikoes võivad nende hulk ja paiknemine sõltuda raku ainevahetuslikust seisundist. [[Glükogeen]]i leidub küpses närvikoes peamiselt [[astrotsüüt]]ides,<ref name="histo" /> kus see toimib mobiliseeritava energiavaruna ja osaleb närvikoe ainevahetuses. Neuronites on glükogeeni tavaliselt väga vähe. Teatud füsioloogilistes ja patoloogilistes tingimustes võib selle hulk suureneda. [[Melaniin]]isõmeraid võib esineda mõnede neuronite tsütoplasmas.<ref name="histo" /> Eriti iseloomulikud on need [[mustaine]] neuronitele,<ref name="histo" /> millele melaniinisisaldus annab tumeda värvuse. [[Neuromelaniin]] tekib peamiselt [[dopamiin]]i ja teiste [[katehhoolamiinid]]e [[ainevahetuse kõrvalprodukt]]idest. Arvatakse, et see aitab siduda potentsiaalselt [[toksiline ühend|toksilisi ühendeid]] ja kaitsta neuroneid [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] eest. [[Lipofustsiin]] on kollakaspruun [[kulumispigment]]<ref name="histo" /> ehk [[jääkpigment]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i ja raku [[ainevahetuse]] kõrvalsaaduste kuhjumisel ning koguneb eriti pikaealiste rakkude, sealhulgas neuronite, tsütoplasmasse. Selle hulk suureneb tavaliselt [[vananemine|vananemise]] käigus,<ref name="histo" /> mistõttu seda nimetatakse sageli vananemispigmendiks. Ulatusliku kuhjumise korral võib lipofustsiin täita suure osa rakukeha mahust ja sellega võib kaasneda neuroni ruumala vähenemine. Sellist nähtust nimetatakse [[pigmentatroofia]]ks.<ref name="histo" /> ===Rakutuum== Neuroni [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Selle läbimõõt on sageli suhteliselt ühtlane kogu pikkuses ja selle pind on tavaliselt sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused. Akson võib hargneda alles terminaalosas (lõpuosas).<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus tavaliselt puudub [[Nissli substants]]. Mõnd tüüpi neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. [[Aksoni initsiaalsegment]] paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just selles piirkonnas. Akson võib anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]] ja selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus ja on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 2i7o4u6m4vhdugab6gfgttb5ckvjmvg 7190132 7190007 2026-07-10T05:21:18Z Andres 5 /* =Rakutuum */ 7190132 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt[[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. === Neurofibrillid ja neuroni tsütoskelett === Neuronite [[rakukeha]]s ja jätketes leidub fibrillaarseid struktuure, mida klassikalises [[neurohistoloogia]]s nimetatakse [[neurofibrill]]ideks. Need muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite, eriti [[hõbeimpregnatsioon]]i abil, ja ilmnevad peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuroni. Rakukehas paiknevad neurofibrillid ebakorrapärasema võrgustikuna, kuid [[dendriit]]ides ja [[akson]]is kulgevad need valdavalt pikisuunaliste paralleelsete kiududena.<ref name="histo" /> Tänapäevase [[ultrastruktuur]]il põhineva arusaama järgi ei ole neurofibrillid eraldi organellid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtavad fibrillaarsed struktuurid, mille alus on peamiselt [[neurofilament]]idest, [[mikrotoruke]]stest ja [[aktiinifilament]]idest koosnev süsteem. Tsütoskelett on neuroni peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem. See koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need ulatuvad [[rakukeha]]st läbi dendriitide ja aksoni kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugivõrk, vaid dünaamiline süsteem, mis seob raku ehituse, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], jätkete kasvu, [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronitel säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. Neurofilamendid kuuluvad [[vahefilamenti]]de hulka.<ref name="histo" /> Nad on neuronite tsütoskeleti peamised kandvad elemendid. Nende läbimõõt on umbes 10 nm.<ref name="histo" /> Eriti palju on neid aksonites. Neil on oluline osa neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel<ref name="histo" /> ja aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust. Suurema läbimõõduga aksonites liigub närviimpulss üldiselt kiiremini, sest suurem läbimõõt vähendab sisemist takistust ja suurendab juhtivuskiirust. Mikrotorukesed on torukujulised. Nende läbimõõt on ligikaudu 20–24 nm.<ref name="histo" /> Need moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi, mille abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ning seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. See transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonid võivad ulatuda sentimeetritest rohkem kui meetrini. Rakukeha ja aksoni kauged piirkonnad ei ole ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad tervikliku süsteemi. Rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida jätkete kaugetesse osadesse, kahjustunud või vananenud rakukomponendid tuleb aga lagundamiseks ja töötlemiseks tagasi transportida. Dendriitides paiknev tsütoskelett säilitab nende keeruka hargnemise ja toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünapside säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, mis tagab aksoni pikkuse säilimise ja tõhusa transpordi. Aksoni terminaalsetes harudes on tsütoskelett dünaamilisem. Seal osaleb see [[sünapsipõieke]]ste liikumises, sünapside ümberkorraldumises ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismides. Neurofibrillide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldati neurofibrille neuronite [[protoplasma]]s paiknevate peente niitjate struktuuridena, mis muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite abil. Nende olemasolu peeti neuronite üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks. Neurofibrillide uurimine ja nendega seotud debatid intensiivistusid 20. sajandi alguses, kui István Apáthy ja Albrecht Bethe töötasid välja meetodeid, mis nende arvates näitasid neurofibrillide pidevat, rakkudevahelist võrgustikku — tõlgendus, mis toetas retikularistlikku vastandteooriat neuroniteooriale. Santiago Ramón y Cajal, kes kaitses neuroniteooriat, töötas selle vastuseks välja oma hõbenitraadi meetodi, ning ka Antonio Donaggio ja teised histoloogid osalesid selles debatis oma vaatlustega.Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja meetodeid, mille abil neid struktuure saab neuronites nähtavaks teha, ja täiustasid neid.<ref name="levi" /> Pärast hõbedaga töötlemist paistsid neurofibrillid peente fibrillidena, mis läbivad [[rakukeha]] ning jätkuvad [[dendriit]]ides ja [[akson]]is. Neurofibrille kirjeldati kõikide uuritud loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ning kulgevad läbi neuronite jätkete kuni kõige peenemate harudeni. Et neurofibrillid olid nähtavad neuronites iseloomuliku fibrillaarse organiseeritusena, kuid sellist struktuuri muud tüüpi rakkudes samal kujul ei täheldatud, peeti neid üheks tunnuseks, mille järgi saab neuroneid teistest rakkudest eristada.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. Mõnel juhul ilmnes värvumine ilma spetsiaalsete peitsainete lisamiseta, mida varajases histoloogias nimetati [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]]. Need värvimisomadused võimaldasid neurofibrille fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt eristada ja aitasid kaasa nende kasutamisele neuronite ehituse uurimisel.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite rakukehas ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas üksikasjalikult [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillivõrk paikneb eriti väljendunult rakutuuma ümbruses. Tuuma lähedal kirjeldati piirkonda, kus neurofibrillivõrgu silmused tihenevad. Seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]]. Donaggio kirjeldatud võrgustik näitas, et neuronite tsütoplasma ei ole ühtlane mass, vaid sisaldab kindlal viisil organiseeritud sisemisi struktuure.<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest dendriidist teise või dendriidist aksonini. Pikemad fibrillid on peenemate kõrvalharude kaudu ühendatud üldiseks võrgustikuks.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuses on eri tüüpi neuronitrrrrrrrrrrrrrrre vahel erinevusi. Näiteks [[suuraju koor]]e [[püramidaalrakk]]udes domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] on aga väljendunum ja peenem võrgustik ning selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide distaalsetes (rakukehast kaugetes) osades läheb neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult üle üksikuteks pikisuunalisteks fibrillideks, mis enam omavahel ei anastomeeru. Aksonis kulgevad neurofibrillid jätke kogu ulatuses valdavalt paralleelselt ja säilitavad sellise organisatsiooni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Alles aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – kirjeldati taas peenemat võrgustikulist organiseeritust. Sealsed struktuurid on seotud sünapside talitlusega, sealhulgas [[sünapsipõieke]]ste ja teiste sünaptilise ülekandega seotud komponentide paiknemisega.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuse põhjal eristati varajases neurohistoloogias erinevaid neuronitüüpe. Eristati näiteks: *I tüüpi rakke, milles jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakke, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad üksikud neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub histoloogilistes preparaatides aksoni fibrillaarse süsteemina. Et aksonit peeti juba varajases neurohistoloogias närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond ei sisalda tavaliselt [[Nissli substants]]i, kuid on neurofibrillide poolest väga tihe. Seda piirkonda nimetati varajases neurohistoloogias [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäeva anatoomias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] alale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb suur hulk [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas on rakukeha ja aksoni vaheline üleminekuala. Nagu [[Nissli substants]]i puhulgi, tekkis neurofibrillide puhul juba varajases [[neurohistoloogia]]s küsimus, kas värvitud [[preparaat]]ides nähtavad struktuurid esinevad elusrakus samal kujul või kujunevad need osaliselt [[fikseerimine|fikseerimise]] ja värvimise tulemusena. Neurofibrillide puhul tekitas kahtlusi asjaolu, et neid ei olnud võimalik elusas närvikoes samal kujul vaadelda nagu fikseeritud ja värvitud preparaatides. Eri preparatsioonimeetodite kasutamise korral võib nende välimus märgatavalt erineda ja mõnikord ilmnevad erinevused isegi sama meetodi kasutamise korral.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni protoplasmas võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mille füüsikaline seisund määrab selle nähtavuse. Mõned varasemad käsitlused ei pidanud neurofibrille mitte püsivateks niitjateks struktuurideks, vaid dünaamilisteks fibrillaarseteks moodustisteks, mis võivad sõltuda tsütoplasma [[kolloid]]setest omadustest.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes kasutati [[geelifaas]]i mõistet olukorra puhul, kus tsütoplasma organiseeritud struktuurid ei pruugi elusrakus olla valgusmikroskoobiga eristatavate terakeste või fibrillidena nähtavad. Geelifaas ei tähendanud eraldi geelitaolise organelli olemasolu, vaid pärines 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]] käsitlustest, kus tsütoplasmat vaadeldi organiseeritud kolloidse süsteemina. Samalaadseid ideid väljendati mõistega [[latentne struktuur]], mille all mõeldi elusrakus olemas olevat, kuid otseselt nähtamatut organiseeritust, mis muutub nähtavaks pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid käsitlusi seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia seisukohast ei ole neurofibrillid siiski lihtsalt fikseerimise või värvimise käigus tekkinud [[artefakt]]id. Nende valgusmikroskoopiline kuju sõltub küll suuresti preparatsioonimeetodist, kuid nende alus on neuroni tegelik sisemine organisatsioon. [[Elektronmikroskoopia]] ja [[molekulaarbioloogia]] areng on näidanud, et neurofibrillide alus on neuroni tsütoskeleti koostisosad – neurofilamentide, mikrotorukeste ja aktiinifilamentide organiseeritud süsteem. Need struktuurid ei moodusta fikseeritud "niite", vaid on dünaamilised rakusisesed võrgustikud, mis võivad elu jooksul pidevalt ümber korralduda. Tänapäeva histoloogias mõistetakse neurofibrillide all valgusmikroskoobiga nähtavat fibrillaarset organiseeritust neuronites. See ei ole üksik molekulaarne struktuur ega vastandu otseselt neurofilamentidele, vaid hõlmab mitme tsütoskeleti komponendi nähtavat organisatsiooni. Neurofibrillide uurimine oli väga oluline, sest see näitas esimest korda, et neuroni tsütoplasma ei ole passiivne täitematerjal, vaid keerukalt organiseeritud struktuur. Varajased neurohistoloogid kirjeldasid õigesti mitmeid nähtusi, mida tänapäeval seletatakse tsütoskeleti, rakusisese transpordi ja neuroni struktuurse plastilisuse alusel. Neurofibrillaarse süsteemi häired on seotud ka mitmete [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrillaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja kahjustab [[aksonaalne transport|aksonaalset transporti]]. See aitab kaasa neuronite talitluse häirumisele ja lõpuks nende hukkumisele. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} [[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.<ref name="histo" /><ref name="levi" /> Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.<ref name="levi" /><ref name="histo" /> Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,<ref name="histo" /> kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem. Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.<ref name="levi" /> Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],<ref name="histo" /> näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].<ref name="histo" /> Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.<ref name="levi" /> Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest. Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Inklusioonid=== Neuronite ja gliiarakkude tsütoplasmas võib leiduda mitmesuguseid [[inklusioon]]e ehk rakusiseseid ainekogumeid, mis ei ole membraaniga ümbritsetud organellid, vaid raku ainevahetuse või [[jääkaine]]te talletumisega seotud struktuurid. [[Lipiiditilk|Lipiiditilgad]] on dünaamilised rakusisesed struktuurid, mis osalevad lipiidide säilitamises ([[metaboolne reserv]])<ref name="histo" /> ja ainevahetuses. Need on [[neutraalsed lipiidid|neutraalsete lipiidide]], eelkõige [[triglütseriidid]]e ja [[kolesterooli estrid|kolesterooli estrite]] reservuaarid ning võivad osaleda ka lipiidide transpordis ja lagundamises. Närvikoes võivad nende hulk ja paiknemine sõltuda raku ainevahetuslikust seisundist. [[Glükogeen]]i leidub küpses närvikoes peamiselt [[astrotsüüt]]ides,<ref name="histo" /> kus see toimib mobiliseeritava energiavaruna ja osaleb närvikoe ainevahetuses. Neuronites on glükogeeni tavaliselt väga vähe. Teatud füsioloogilistes ja patoloogilistes tingimustes võib selle hulk suureneda. [[Melaniin]]isõmeraid võib esineda mõnede neuronite tsütoplasmas.<ref name="histo" /> Eriti iseloomulikud on need [[mustaine]] neuronitele,<ref name="histo" /> millele melaniinisisaldus annab tumeda värvuse. [[Neuromelaniin]] tekib peamiselt [[dopamiin]]i ja teiste [[katehhoolamiinid]]e [[ainevahetuse kõrvalprodukt]]idest. Arvatakse, et see aitab siduda potentsiaalselt [[toksiline ühend|toksilisi ühendeid]] ja kaitsta neuroneid [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] eest. [[Lipofustsiin]] on kollakaspruun [[kulumispigment]]<ref name="histo" /> ehk [[jääkpigment]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i ja raku [[ainevahetuse]] kõrvalsaaduste kuhjumisel ning koguneb eriti pikaealiste rakkude, sealhulgas neuronite, tsütoplasmasse. Selle hulk suureneb tavaliselt [[vananemine|vananemise]] käigus,<ref name="histo" /> mistõttu seda nimetatakse sageli vananemispigmendiks. Ulatusliku kuhjumise korral võib lipofustsiin täita suure osa rakukeha mahust ja sellega võib kaasneda neuroni ruumala vähenemine. Sellist nähtust nimetatakse [[pigmentatroofia]]ks.<ref name="histo" /> ===Rakutuum=== Neuroni [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Selle läbimõõt on sageli suhteliselt ühtlane kogu pikkuses ja selle pind on tavaliselt sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused. Akson võib hargneda alles terminaalosas (lõpuosas).<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus tavaliselt puudub [[Nissli substants]]. Mõnd tüüpi neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. [[Aksoni initsiaalsegment]] paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just selles piirkonnas. Akson võib anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]] ja selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus ja on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 0h3iyy774s0oug03jlzokvuxxu21b7k 7190139 7190132 2026-07-10T06:36:06Z Andres 5 /* Neuroni jätked */ 7190139 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt[[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. === Neurofibrillid ja neuroni tsütoskelett === Neuronite [[rakukeha]]s ja jätketes leidub fibrillaarseid struktuure, mida klassikalises [[neurohistoloogia]]s nimetatakse [[neurofibrill]]ideks. Need muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite, eriti [[hõbeimpregnatsioon]]i abil, ja ilmnevad peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuroni. Rakukehas paiknevad neurofibrillid ebakorrapärasema võrgustikuna, kuid [[dendriit]]ides ja [[akson]]is kulgevad need valdavalt pikisuunaliste paralleelsete kiududena.<ref name="histo" /> Tänapäevase [[ultrastruktuur]]il põhineva arusaama järgi ei ole neurofibrillid eraldi organellid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtavad fibrillaarsed struktuurid, mille alus on peamiselt [[neurofilament]]idest, [[mikrotoruke]]stest ja [[aktiinifilament]]idest koosnev süsteem. Tsütoskelett on neuroni peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem. See koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need ulatuvad [[rakukeha]]st läbi dendriitide ja aksoni kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugivõrk, vaid dünaamiline süsteem, mis seob raku ehituse, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], jätkete kasvu, [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronitel säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. Neurofilamendid kuuluvad [[vahefilamenti]]de hulka.<ref name="histo" /> Nad on neuronite tsütoskeleti peamised kandvad elemendid. Nende läbimõõt on umbes 10 nm.<ref name="histo" /> Eriti palju on neid aksonites. Neil on oluline osa neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel<ref name="histo" /> ja aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust. Suurema läbimõõduga aksonites liigub närviimpulss üldiselt kiiremini, sest suurem läbimõõt vähendab sisemist takistust ja suurendab juhtivuskiirust. Mikrotorukesed on torukujulised. Nende läbimõõt on ligikaudu 20–24 nm.<ref name="histo" /> Need moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi, mille abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ning seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. See transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonid võivad ulatuda sentimeetritest rohkem kui meetrini. Rakukeha ja aksoni kauged piirkonnad ei ole ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad tervikliku süsteemi. Rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida jätkete kaugetesse osadesse, kahjustunud või vananenud rakukomponendid tuleb aga lagundamiseks ja töötlemiseks tagasi transportida. Dendriitides paiknev tsütoskelett säilitab nende keeruka hargnemise ja toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünapside säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, mis tagab aksoni pikkuse säilimise ja tõhusa transpordi. Aksoni terminaalsetes harudes on tsütoskelett dünaamilisem. Seal osaleb see [[sünapsipõieke]]ste liikumises, sünapside ümberkorraldumises ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismides. Neurofibrillide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldati neurofibrille neuronite [[protoplasma]]s paiknevate peente niitjate struktuuridena, mis muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite abil. Nende olemasolu peeti neuronite üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks. Neurofibrillide uurimine ja nendega seotud debatid intensiivistusid 20. sajandi alguses, kui István Apáthy ja Albrecht Bethe töötasid välja meetodeid, mis nende arvates näitasid neurofibrillide pidevat, rakkudevahelist võrgustikku — tõlgendus, mis toetas retikularistlikku vastandteooriat neuroniteooriale. Santiago Ramón y Cajal, kes kaitses neuroniteooriat, töötas selle vastuseks välja oma hõbenitraadi meetodi, ning ka Antonio Donaggio ja teised histoloogid osalesid selles debatis oma vaatlustega.Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja meetodeid, mille abil neid struktuure saab neuronites nähtavaks teha, ja täiustasid neid.<ref name="levi" /> Pärast hõbedaga töötlemist paistsid neurofibrillid peente fibrillidena, mis läbivad [[rakukeha]] ning jätkuvad [[dendriit]]ides ja [[akson]]is. Neurofibrille kirjeldati kõikide uuritud loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ning kulgevad läbi neuronite jätkete kuni kõige peenemate harudeni. Et neurofibrillid olid nähtavad neuronites iseloomuliku fibrillaarse organiseeritusena, kuid sellist struktuuri muud tüüpi rakkudes samal kujul ei täheldatud, peeti neid üheks tunnuseks, mille järgi saab neuroneid teistest rakkudest eristada.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. Mõnel juhul ilmnes värvumine ilma spetsiaalsete peitsainete lisamiseta, mida varajases histoloogias nimetati [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]]. Need värvimisomadused võimaldasid neurofibrille fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt eristada ja aitasid kaasa nende kasutamisele neuronite ehituse uurimisel.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite rakukehas ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas üksikasjalikult [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillivõrk paikneb eriti väljendunult rakutuuma ümbruses. Tuuma lähedal kirjeldati piirkonda, kus neurofibrillivõrgu silmused tihenevad. Seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]]. Donaggio kirjeldatud võrgustik näitas, et neuronite tsütoplasma ei ole ühtlane mass, vaid sisaldab kindlal viisil organiseeritud sisemisi struktuure.<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest dendriidist teise või dendriidist aksonini. Pikemad fibrillid on peenemate kõrvalharude kaudu ühendatud üldiseks võrgustikuks.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuses on eri tüüpi neuronitrrrrrrrrrrrrrrre vahel erinevusi. Näiteks [[suuraju koor]]e [[püramidaalrakk]]udes domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] on aga väljendunum ja peenem võrgustik ning selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide distaalsetes (rakukehast kaugetes) osades läheb neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult üle üksikuteks pikisuunalisteks fibrillideks, mis enam omavahel ei anastomeeru. Aksonis kulgevad neurofibrillid jätke kogu ulatuses valdavalt paralleelselt ja säilitavad sellise organisatsiooni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Alles aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – kirjeldati taas peenemat võrgustikulist organiseeritust. Sealsed struktuurid on seotud sünapside talitlusega, sealhulgas [[sünapsipõieke]]ste ja teiste sünaptilise ülekandega seotud komponentide paiknemisega.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuse põhjal eristati varajases neurohistoloogias erinevaid neuronitüüpe. Eristati näiteks: *I tüüpi rakke, milles jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakke, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad üksikud neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub histoloogilistes preparaatides aksoni fibrillaarse süsteemina. Et aksonit peeti juba varajases neurohistoloogias närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond ei sisalda tavaliselt [[Nissli substants]]i, kuid on neurofibrillide poolest väga tihe. Seda piirkonda nimetati varajases neurohistoloogias [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäeva anatoomias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] alale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb suur hulk [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas on rakukeha ja aksoni vaheline üleminekuala. Nagu [[Nissli substants]]i puhulgi, tekkis neurofibrillide puhul juba varajases [[neurohistoloogia]]s küsimus, kas värvitud [[preparaat]]ides nähtavad struktuurid esinevad elusrakus samal kujul või kujunevad need osaliselt [[fikseerimine|fikseerimise]] ja värvimise tulemusena. Neurofibrillide puhul tekitas kahtlusi asjaolu, et neid ei olnud võimalik elusas närvikoes samal kujul vaadelda nagu fikseeritud ja värvitud preparaatides. Eri preparatsioonimeetodite kasutamise korral võib nende välimus märgatavalt erineda ja mõnikord ilmnevad erinevused isegi sama meetodi kasutamise korral.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni protoplasmas võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mille füüsikaline seisund määrab selle nähtavuse. Mõned varasemad käsitlused ei pidanud neurofibrille mitte püsivateks niitjateks struktuurideks, vaid dünaamilisteks fibrillaarseteks moodustisteks, mis võivad sõltuda tsütoplasma [[kolloid]]setest omadustest.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes kasutati [[geelifaas]]i mõistet olukorra puhul, kus tsütoplasma organiseeritud struktuurid ei pruugi elusrakus olla valgusmikroskoobiga eristatavate terakeste või fibrillidena nähtavad. Geelifaas ei tähendanud eraldi geelitaolise organelli olemasolu, vaid pärines 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]] käsitlustest, kus tsütoplasmat vaadeldi organiseeritud kolloidse süsteemina. Samalaadseid ideid väljendati mõistega [[latentne struktuur]], mille all mõeldi elusrakus olemas olevat, kuid otseselt nähtamatut organiseeritust, mis muutub nähtavaks pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid käsitlusi seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia seisukohast ei ole neurofibrillid siiski lihtsalt fikseerimise või värvimise käigus tekkinud [[artefakt]]id. Nende valgusmikroskoopiline kuju sõltub küll suuresti preparatsioonimeetodist, kuid nende alus on neuroni tegelik sisemine organisatsioon. [[Elektronmikroskoopia]] ja [[molekulaarbioloogia]] areng on näidanud, et neurofibrillide alus on neuroni tsütoskeleti koostisosad – neurofilamentide, mikrotorukeste ja aktiinifilamentide organiseeritud süsteem. Need struktuurid ei moodusta fikseeritud "niite", vaid on dünaamilised rakusisesed võrgustikud, mis võivad elu jooksul pidevalt ümber korralduda. Tänapäeva histoloogias mõistetakse neurofibrillide all valgusmikroskoobiga nähtavat fibrillaarset organiseeritust neuronites. See ei ole üksik molekulaarne struktuur ega vastandu otseselt neurofilamentidele, vaid hõlmab mitme tsütoskeleti komponendi nähtavat organisatsiooni. Neurofibrillide uurimine oli väga oluline, sest see näitas esimest korda, et neuroni tsütoplasma ei ole passiivne täitematerjal, vaid keerukalt organiseeritud struktuur. Varajased neurohistoloogid kirjeldasid õigesti mitmeid nähtusi, mida tänapäeval seletatakse tsütoskeleti, rakusisese transpordi ja neuroni struktuurse plastilisuse alusel. Neurofibrillaarse süsteemi häired on seotud ka mitmete [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrillaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja kahjustab [[aksonaalne transport|aksonaalset transporti]]. See aitab kaasa neuronite talitluse häirumisele ja lõpuks nende hukkumisele. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} [[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.<ref name="histo" /><ref name="levi" /> Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.<ref name="levi" /><ref name="histo" /> Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,<ref name="histo" /> kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem. Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.<ref name="levi" /> Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],<ref name="histo" /> näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].<ref name="histo" /> Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.<ref name="levi" /> Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest. Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Inklusioonid=== Neuronite ja gliiarakkude tsütoplasmas võib leiduda mitmesuguseid [[inklusioon]]e ehk rakusiseseid ainekogumeid, mis ei ole membraaniga ümbritsetud organellid, vaid raku ainevahetuse või [[jääkaine]]te talletumisega seotud struktuurid. [[Lipiiditilk|Lipiiditilgad]] on dünaamilised rakusisesed struktuurid, mis osalevad lipiidide säilitamises ([[metaboolne reserv]])<ref name="histo" /> ja ainevahetuses. Need on [[neutraalsed lipiidid|neutraalsete lipiidide]], eelkõige [[triglütseriidid]]e ja [[kolesterooli estrid|kolesterooli estrite]] reservuaarid ning võivad osaleda ka lipiidide transpordis ja lagundamises. Närvikoes võivad nende hulk ja paiknemine sõltuda raku ainevahetuslikust seisundist. [[Glükogeen]]i leidub küpses närvikoes peamiselt [[astrotsüüt]]ides,<ref name="histo" /> kus see toimib mobiliseeritava energiavaruna ja osaleb närvikoe ainevahetuses. Neuronites on glükogeeni tavaliselt väga vähe. Teatud füsioloogilistes ja patoloogilistes tingimustes võib selle hulk suureneda. [[Melaniin]]isõmeraid võib esineda mõnede neuronite tsütoplasmas.<ref name="histo" /> Eriti iseloomulikud on need [[mustaine]] neuronitele,<ref name="histo" /> millele melaniinisisaldus annab tumeda värvuse. [[Neuromelaniin]] tekib peamiselt [[dopamiin]]i ja teiste [[katehhoolamiinid]]e [[ainevahetuse kõrvalprodukt]]idest. Arvatakse, et see aitab siduda potentsiaalselt [[toksiline ühend|toksilisi ühendeid]] ja kaitsta neuroneid [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] eest. [[Lipofustsiin]] on kollakaspruun [[kulumispigment]]<ref name="histo" /> ehk [[jääkpigment]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i ja raku [[ainevahetuse]] kõrvalsaaduste kuhjumisel ning koguneb eriti pikaealiste rakkude, sealhulgas neuronite, tsütoplasmasse. Selle hulk suureneb tavaliselt [[vananemine|vananemise]] käigus,<ref name="histo" /> mistõttu seda nimetatakse sageli vananemispigmendiks. Ulatusliku kuhjumise korral võib lipofustsiin täita suure osa rakukeha mahust ja sellega võib kaasneda neuroni ruumala vähenemine. Sellist nähtust nimetatakse [[pigmentatroofia]]ks.<ref name="histo" /> ===Rakutuum=== Neuroni [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== {{Vaata|Neuriit}} Neuronid on iseloomuliku ehitusega rakud, mille rakukehast lähtuvad pikad jätked.<ref name="histo" /> Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: [[dendriit]]e ja [[akson]]eid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis põhitüvena püsib suurema osa oma kulust hargnemata, kuigi võib teel anda üksikuid [[kõrvalharu]]sid ehk [[kollateraal]]e; enamik hargnemist toimub siiski alles terminaalses piirkonnas (aksoni lõpus). Dendriite võib olla üks või mitu <ref name="histo" /> ja need hargnevad tavaliselt juba rakukeha lähedal, moodustades suure [[dendriidipuu]]. Sellest üldmustrist esineb siiski olulisi erandeid. [[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke. [[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]]lähtub rakukehast üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks, mis talitlevad aksonina, mistõttu nende neuronite jätkeid ei saa tavapärasel viisil dendriidiks ja aksoniks jaotada. [[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson. Nende kõik jätked on ehituselt sarnased ja signaali ülekanne toimub sageli graduaalsete potentsiaalide kaudu mitmest kohast korraga. ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhifunktsioon on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Neuronil on tavaliselt üks akson, mis on dendriitidest peenem ja mille läbimõõt on kogu pikkuses suhteliselt ühtlane.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Aksonite pikkus ulatub sõltuvalt neuroni tüübist mõnest millimeetrist kuni mitmekümne sentimeetrini või isegi üle meetri ja nende läbimõõt on tavaliselt 1–20 μm.<ref name="histo" /> Jämedamad aksonid juhivad [[närviimpulss]]e kiiremini kui peenemad.<ref name="histo" /> Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suuraju koor]]e ning [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ja [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus tavaliselt puudub [[Nissli substants]].<ref name="histo" /> Mõnd tüüpi neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi selgelt eristatavat aksoniküngast esineda. [[Aksoni initsiaalsegment]] sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] jaenamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] seal. Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Selles paiknevad piklikud [[mitokonder|mitokondrid]], [[endoplasmaatiline võrgustik|sileda endoplasmaatilise võrgustiku]] elemendid, [[põieke]]sed ning hästi arenenud tsütoskelett, kuid aksonis puudub [[Nissli substants]].<ref name="histo" /> Akson võib oma kulgemise jooksul anda üksikuid kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis väljuvad sageli peaaegu täisnurga all ning pöörduvad seejärel aksoniga ligikaudu paralleelsele kulule.<ref name="histo" /> Enamik hargnemist toimub siiski terminaalses piirkonnas, kus aksoni lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus ning on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui dendriitide kuju. Katte iseloomu järgi eristatakse [[müeliinkiud|müeliniseeritud]] ja [[müeliinita kiud|müeliinita]] aksoneid.<ref name="histo" /> [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliniseeritud aksonit [[lemmotsüüt]]ide moodustatud [[müeliintupp]], mille väliskihina säilib [[Schwanni tupp]]. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Müeliinita aksonid on piirdenärvisüsteemis tavaliselt ümbritsetud Schwanni rakkude tsütoplasmaga, kuid neil puudub kompaktne müeliintupp.<ref name="histo" /> Müeliin toimib elektrilise isolaatorina, suurendades impulsi juhtimise kiirust ja energiatõhusust. Aksonit ümbritsevat plasmamembraani nimetatakse [[aksolemma]]ks; see paikneb vahetult müeliinkatte all või müeliinita aksonitel otse rakuvälise keskkonna vastas. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 3ckatnw7gdxj4e74jjjy5u7wofmlxji 7190140 7190139 2026-07-10T06:36:35Z Andres 5 /* Neuroni jätked */ 7190140 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt[[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. === Neurofibrillid ja neuroni tsütoskelett === Neuronite [[rakukeha]]s ja jätketes leidub fibrillaarseid struktuure, mida klassikalises [[neurohistoloogia]]s nimetatakse [[neurofibrill]]ideks. Need muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite, eriti [[hõbeimpregnatsioon]]i abil, ja ilmnevad peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuroni. Rakukehas paiknevad neurofibrillid ebakorrapärasema võrgustikuna, kuid [[dendriit]]ides ja [[akson]]is kulgevad need valdavalt pikisuunaliste paralleelsete kiududena.<ref name="histo" /> Tänapäevase [[ultrastruktuur]]il põhineva arusaama järgi ei ole neurofibrillid eraldi organellid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtavad fibrillaarsed struktuurid, mille alus on peamiselt [[neurofilament]]idest, [[mikrotoruke]]stest ja [[aktiinifilament]]idest koosnev süsteem. Tsütoskelett on neuroni peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem. See koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need ulatuvad [[rakukeha]]st läbi dendriitide ja aksoni kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugivõrk, vaid dünaamiline süsteem, mis seob raku ehituse, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], jätkete kasvu, [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronitel säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. Neurofilamendid kuuluvad [[vahefilamenti]]de hulka.<ref name="histo" /> Nad on neuronite tsütoskeleti peamised kandvad elemendid. Nende läbimõõt on umbes 10 nm.<ref name="histo" /> Eriti palju on neid aksonites. Neil on oluline osa neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel<ref name="histo" /> ja aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust. Suurema läbimõõduga aksonites liigub närviimpulss üldiselt kiiremini, sest suurem läbimõõt vähendab sisemist takistust ja suurendab juhtivuskiirust. Mikrotorukesed on torukujulised. Nende läbimõõt on ligikaudu 20–24 nm.<ref name="histo" /> Need moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi, mille abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ning seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. See transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonid võivad ulatuda sentimeetritest rohkem kui meetrini. Rakukeha ja aksoni kauged piirkonnad ei ole ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad tervikliku süsteemi. Rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida jätkete kaugetesse osadesse, kahjustunud või vananenud rakukomponendid tuleb aga lagundamiseks ja töötlemiseks tagasi transportida. Dendriitides paiknev tsütoskelett säilitab nende keeruka hargnemise ja toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünapside säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, mis tagab aksoni pikkuse säilimise ja tõhusa transpordi. Aksoni terminaalsetes harudes on tsütoskelett dünaamilisem. Seal osaleb see [[sünapsipõieke]]ste liikumises, sünapside ümberkorraldumises ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismides. Neurofibrillide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldati neurofibrille neuronite [[protoplasma]]s paiknevate peente niitjate struktuuridena, mis muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite abil. Nende olemasolu peeti neuronite üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks. Neurofibrillide uurimine ja nendega seotud debatid intensiivistusid 20. sajandi alguses, kui István Apáthy ja Albrecht Bethe töötasid välja meetodeid, mis nende arvates näitasid neurofibrillide pidevat, rakkudevahelist võrgustikku — tõlgendus, mis toetas retikularistlikku vastandteooriat neuroniteooriale. Santiago Ramón y Cajal, kes kaitses neuroniteooriat, töötas selle vastuseks välja oma hõbenitraadi meetodi, ning ka Antonio Donaggio ja teised histoloogid osalesid selles debatis oma vaatlustega.Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja meetodeid, mille abil neid struktuure saab neuronites nähtavaks teha, ja täiustasid neid.<ref name="levi" /> Pärast hõbedaga töötlemist paistsid neurofibrillid peente fibrillidena, mis läbivad [[rakukeha]] ning jätkuvad [[dendriit]]ides ja [[akson]]is. Neurofibrille kirjeldati kõikide uuritud loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ning kulgevad läbi neuronite jätkete kuni kõige peenemate harudeni. Et neurofibrillid olid nähtavad neuronites iseloomuliku fibrillaarse organiseeritusena, kuid sellist struktuuri muud tüüpi rakkudes samal kujul ei täheldatud, peeti neid üheks tunnuseks, mille järgi saab neuroneid teistest rakkudest eristada.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. Mõnel juhul ilmnes värvumine ilma spetsiaalsete peitsainete lisamiseta, mida varajases histoloogias nimetati [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]]. Need värvimisomadused võimaldasid neurofibrille fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt eristada ja aitasid kaasa nende kasutamisele neuronite ehituse uurimisel.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite rakukehas ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas üksikasjalikult [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillivõrk paikneb eriti väljendunult rakutuuma ümbruses. Tuuma lähedal kirjeldati piirkonda, kus neurofibrillivõrgu silmused tihenevad. Seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]]. Donaggio kirjeldatud võrgustik näitas, et neuronite tsütoplasma ei ole ühtlane mass, vaid sisaldab kindlal viisil organiseeritud sisemisi struktuure.<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest dendriidist teise või dendriidist aksonini. Pikemad fibrillid on peenemate kõrvalharude kaudu ühendatud üldiseks võrgustikuks.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuses on eri tüüpi neuronitrrrrrrrrrrrrrrre vahel erinevusi. Näiteks [[suuraju koor]]e [[püramidaalrakk]]udes domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] on aga väljendunum ja peenem võrgustik ning selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide distaalsetes (rakukehast kaugetes) osades läheb neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult üle üksikuteks pikisuunalisteks fibrillideks, mis enam omavahel ei anastomeeru. Aksonis kulgevad neurofibrillid jätke kogu ulatuses valdavalt paralleelselt ja säilitavad sellise organisatsiooni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Alles aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – kirjeldati taas peenemat võrgustikulist organiseeritust. Sealsed struktuurid on seotud sünapside talitlusega, sealhulgas [[sünapsipõieke]]ste ja teiste sünaptilise ülekandega seotud komponentide paiknemisega.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuse põhjal eristati varajases neurohistoloogias erinevaid neuronitüüpe. Eristati näiteks: *I tüüpi rakke, milles jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakke, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad üksikud neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub histoloogilistes preparaatides aksoni fibrillaarse süsteemina. Et aksonit peeti juba varajases neurohistoloogias närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond ei sisalda tavaliselt [[Nissli substants]]i, kuid on neurofibrillide poolest väga tihe. Seda piirkonda nimetati varajases neurohistoloogias [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäeva anatoomias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] alale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb suur hulk [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas on rakukeha ja aksoni vaheline üleminekuala. Nagu [[Nissli substants]]i puhulgi, tekkis neurofibrillide puhul juba varajases [[neurohistoloogia]]s küsimus, kas värvitud [[preparaat]]ides nähtavad struktuurid esinevad elusrakus samal kujul või kujunevad need osaliselt [[fikseerimine|fikseerimise]] ja värvimise tulemusena. Neurofibrillide puhul tekitas kahtlusi asjaolu, et neid ei olnud võimalik elusas närvikoes samal kujul vaadelda nagu fikseeritud ja värvitud preparaatides. Eri preparatsioonimeetodite kasutamise korral võib nende välimus märgatavalt erineda ja mõnikord ilmnevad erinevused isegi sama meetodi kasutamise korral.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni protoplasmas võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mille füüsikaline seisund määrab selle nähtavuse. Mõned varasemad käsitlused ei pidanud neurofibrille mitte püsivateks niitjateks struktuurideks, vaid dünaamilisteks fibrillaarseteks moodustisteks, mis võivad sõltuda tsütoplasma [[kolloid]]setest omadustest.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes kasutati [[geelifaas]]i mõistet olukorra puhul, kus tsütoplasma organiseeritud struktuurid ei pruugi elusrakus olla valgusmikroskoobiga eristatavate terakeste või fibrillidena nähtavad. Geelifaas ei tähendanud eraldi geelitaolise organelli olemasolu, vaid pärines 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]] käsitlustest, kus tsütoplasmat vaadeldi organiseeritud kolloidse süsteemina. Samalaadseid ideid väljendati mõistega [[latentne struktuur]], mille all mõeldi elusrakus olemas olevat, kuid otseselt nähtamatut organiseeritust, mis muutub nähtavaks pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid käsitlusi seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia seisukohast ei ole neurofibrillid siiski lihtsalt fikseerimise või värvimise käigus tekkinud [[artefakt]]id. Nende valgusmikroskoopiline kuju sõltub küll suuresti preparatsioonimeetodist, kuid nende alus on neuroni tegelik sisemine organisatsioon. [[Elektronmikroskoopia]] ja [[molekulaarbioloogia]] areng on näidanud, et neurofibrillide alus on neuroni tsütoskeleti koostisosad – neurofilamentide, mikrotorukeste ja aktiinifilamentide organiseeritud süsteem. Need struktuurid ei moodusta fikseeritud "niite", vaid on dünaamilised rakusisesed võrgustikud, mis võivad elu jooksul pidevalt ümber korralduda. Tänapäeva histoloogias mõistetakse neurofibrillide all valgusmikroskoobiga nähtavat fibrillaarset organiseeritust neuronites. See ei ole üksik molekulaarne struktuur ega vastandu otseselt neurofilamentidele, vaid hõlmab mitme tsütoskeleti komponendi nähtavat organisatsiooni. Neurofibrillide uurimine oli väga oluline, sest see näitas esimest korda, et neuroni tsütoplasma ei ole passiivne täitematerjal, vaid keerukalt organiseeritud struktuur. Varajased neurohistoloogid kirjeldasid õigesti mitmeid nähtusi, mida tänapäeval seletatakse tsütoskeleti, rakusisese transpordi ja neuroni struktuurse plastilisuse alusel. Neurofibrillaarse süsteemi häired on seotud ka mitmete [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrillaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja kahjustab [[aksonaalne transport|aksonaalset transporti]]. See aitab kaasa neuronite talitluse häirumisele ja lõpuks nende hukkumisele. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} [[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.<ref name="histo" /><ref name="levi" /> Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.<ref name="levi" /><ref name="histo" /> Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,<ref name="histo" /> kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem. Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.<ref name="levi" /> Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],<ref name="histo" /> näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].<ref name="histo" /> Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.<ref name="levi" /> Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest. Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Inklusioonid=== Neuronite ja gliiarakkude tsütoplasmas võib leiduda mitmesuguseid [[inklusioon]]e ehk rakusiseseid ainekogumeid, mis ei ole membraaniga ümbritsetud organellid, vaid raku ainevahetuse või [[jääkaine]]te talletumisega seotud struktuurid. [[Lipiiditilk|Lipiiditilgad]] on dünaamilised rakusisesed struktuurid, mis osalevad lipiidide säilitamises ([[metaboolne reserv]])<ref name="histo" /> ja ainevahetuses. Need on [[neutraalsed lipiidid|neutraalsete lipiidide]], eelkõige [[triglütseriidid]]e ja [[kolesterooli estrid|kolesterooli estrite]] reservuaarid ning võivad osaleda ka lipiidide transpordis ja lagundamises. Närvikoes võivad nende hulk ja paiknemine sõltuda raku ainevahetuslikust seisundist. [[Glükogeen]]i leidub küpses närvikoes peamiselt [[astrotsüüt]]ides,<ref name="histo" /> kus see toimib mobiliseeritava energiavaruna ja osaleb närvikoe ainevahetuses. Neuronites on glükogeeni tavaliselt väga vähe. Teatud füsioloogilistes ja patoloogilistes tingimustes võib selle hulk suureneda. [[Melaniin]]isõmeraid võib esineda mõnede neuronite tsütoplasmas.<ref name="histo" /> Eriti iseloomulikud on need [[mustaine]] neuronitele,<ref name="histo" /> millele melaniinisisaldus annab tumeda värvuse. [[Neuromelaniin]] tekib peamiselt [[dopamiin]]i ja teiste [[katehhoolamiinid]]e [[ainevahetuse kõrvalprodukt]]idest. Arvatakse, et see aitab siduda potentsiaalselt [[toksiline ühend|toksilisi ühendeid]] ja kaitsta neuroneid [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] eest. [[Lipofustsiin]] on kollakaspruun [[kulumispigment]]<ref name="histo" /> ehk [[jääkpigment]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i ja raku [[ainevahetuse]] kõrvalsaaduste kuhjumisel ning koguneb eriti pikaealiste rakkude, sealhulgas neuronite, tsütoplasmasse. Selle hulk suureneb tavaliselt [[vananemine|vananemise]] käigus,<ref name="histo" /> mistõttu seda nimetatakse sageli vananemispigmendiks. Ulatusliku kuhjumise korral võib lipofustsiin täita suure osa rakukeha mahust ja sellega võib kaasneda neuroni ruumala vähenemine. Sellist nähtust nimetatakse [[pigmentatroofia]]ks.<ref name="histo" /> ===Rakutuum=== Neuroni [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== {{Vaata|Neuriit}} Neuronid on iseloomuliku ehitusega rakud, mille rakukehast lähtuvad pikad jätked.<ref name="histo" /> Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: [[dendriit]]e ja [[akson]]eid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis põhitüvena püsib suurema osa oma kulust hargnemata, kuigi võib teel anda üksikuid [[kõrvalharu]]sid ehk [[kollateraal]]e; enamik hargnemist toimub siiski alles terminaalses piirkonnas (aksoni lõpus). Dendriite võib olla üks või mitu <ref name="histo" /> ja need hargnevad tavaliselt juba rakukeha lähedal, moodustades suure [[dendriidipuu]]. Sellest üldmustrist esineb siiski olulisi erandeid. [[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke. [[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks, mis talitlevad aksonina, mistõttu nende neuronite jätkeid ei saa tavapärasel viisil dendriidiks ja aksoniks jaotada. [[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson. Nende kõik jätked on ehituselt sarnased ja signaali ülekanne toimub sageli graduaalsete potentsiaalide kaudu mitmest kohast korraga. ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhifunktsioon on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Neuronil on tavaliselt üks akson, mis on dendriitidest peenem ja mille läbimõõt on kogu pikkuses suhteliselt ühtlane.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Aksonite pikkus ulatub sõltuvalt neuroni tüübist mõnest millimeetrist kuni mitmekümne sentimeetrini või isegi üle meetri ja nende läbimõõt on tavaliselt 1–20 μm.<ref name="histo" /> Jämedamad aksonid juhivad [[närviimpulss]]e kiiremini kui peenemad.<ref name="histo" /> Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suuraju koor]]e ning [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ja [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus tavaliselt puudub [[Nissli substants]].<ref name="histo" /> Mõnd tüüpi neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi selgelt eristatavat aksoniküngast esineda. [[Aksoni initsiaalsegment]] sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] jaenamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] seal. Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Selles paiknevad piklikud [[mitokonder|mitokondrid]], [[endoplasmaatiline võrgustik|sileda endoplasmaatilise võrgustiku]] elemendid, [[põieke]]sed ning hästi arenenud tsütoskelett, kuid aksonis puudub [[Nissli substants]].<ref name="histo" /> Akson võib oma kulgemise jooksul anda üksikuid kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis väljuvad sageli peaaegu täisnurga all ning pöörduvad seejärel aksoniga ligikaudu paralleelsele kulule.<ref name="histo" /> Enamik hargnemist toimub siiski terminaalses piirkonnas, kus aksoni lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus ning on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui dendriitide kuju. Katte iseloomu järgi eristatakse [[müeliinkiud|müeliniseeritud]] ja [[müeliinita kiud|müeliinita]] aksoneid.<ref name="histo" /> [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliniseeritud aksonit [[lemmotsüüt]]ide moodustatud [[müeliintupp]], mille väliskihina säilib [[Schwanni tupp]]. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Müeliinita aksonid on piirdenärvisüsteemis tavaliselt ümbritsetud Schwanni rakkude tsütoplasmaga, kuid neil puudub kompaktne müeliintupp.<ref name="histo" /> Müeliin toimib elektrilise isolaatorina, suurendades impulsi juhtimise kiirust ja energiatõhusust. Aksonit ümbritsevat plasmamembraani nimetatakse [[aksolemma]]ks; see paikneb vahetult müeliinkatte all või müeliinita aksonitel otse rakuvälise keskkonna vastas. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] pvl5sr7k103eox11vsvht04hexfo8mr 7190161 7190140 2026-07-10T07:43:00Z Andres 5 /* Akson */ 7190161 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt[[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. === Neurofibrillid ja neuroni tsütoskelett === Neuronite [[rakukeha]]s ja jätketes leidub fibrillaarseid struktuure, mida klassikalises [[neurohistoloogia]]s nimetatakse [[neurofibrill]]ideks. Need muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite, eriti [[hõbeimpregnatsioon]]i abil, ja ilmnevad peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuroni. Rakukehas paiknevad neurofibrillid ebakorrapärasema võrgustikuna, kuid [[dendriit]]ides ja [[akson]]is kulgevad need valdavalt pikisuunaliste paralleelsete kiududena.<ref name="histo" /> Tänapäevase [[ultrastruktuur]]il põhineva arusaama järgi ei ole neurofibrillid eraldi organellid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtavad fibrillaarsed struktuurid, mille alus on peamiselt [[neurofilament]]idest, [[mikrotoruke]]stest ja [[aktiinifilament]]idest koosnev süsteem. Tsütoskelett on neuroni peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem. See koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need ulatuvad [[rakukeha]]st läbi dendriitide ja aksoni kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugivõrk, vaid dünaamiline süsteem, mis seob raku ehituse, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], jätkete kasvu, [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronitel säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. Neurofilamendid kuuluvad [[vahefilamenti]]de hulka.<ref name="histo" /> Nad on neuronite tsütoskeleti peamised kandvad elemendid. Nende läbimõõt on umbes 10 nm.<ref name="histo" /> Eriti palju on neid aksonites. Neil on oluline osa neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel<ref name="histo" /> ja aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust. Suurema läbimõõduga aksonites liigub närviimpulss üldiselt kiiremini, sest suurem läbimõõt vähendab sisemist takistust ja suurendab juhtivuskiirust. Mikrotorukesed on torukujulised. Nende läbimõõt on ligikaudu 20–24 nm.<ref name="histo" /> Need moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi, mille abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ning seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. See transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonid võivad ulatuda sentimeetritest rohkem kui meetrini. Rakukeha ja aksoni kauged piirkonnad ei ole ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad tervikliku süsteemi. Rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida jätkete kaugetesse osadesse, kahjustunud või vananenud rakukomponendid tuleb aga lagundamiseks ja töötlemiseks tagasi transportida. Dendriitides paiknev tsütoskelett säilitab nende keeruka hargnemise ja toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünapside säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, mis tagab aksoni pikkuse säilimise ja tõhusa transpordi. Aksoni terminaalsetes harudes on tsütoskelett dünaamilisem. Seal osaleb see [[sünapsipõieke]]ste liikumises, sünapside ümberkorraldumises ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismides. Neurofibrillide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldati neurofibrille neuronite [[protoplasma]]s paiknevate peente niitjate struktuuridena, mis muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite abil. Nende olemasolu peeti neuronite üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks. Neurofibrillide uurimine ja nendega seotud debatid intensiivistusid 20. sajandi alguses, kui István Apáthy ja Albrecht Bethe töötasid välja meetodeid, mis nende arvates näitasid neurofibrillide pidevat, rakkudevahelist võrgustikku — tõlgendus, mis toetas retikularistlikku vastandteooriat neuroniteooriale. Santiago Ramón y Cajal, kes kaitses neuroniteooriat, töötas selle vastuseks välja oma hõbenitraadi meetodi, ning ka Antonio Donaggio ja teised histoloogid osalesid selles debatis oma vaatlustega.Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja meetodeid, mille abil neid struktuure saab neuronites nähtavaks teha, ja täiustasid neid.<ref name="levi" /> Pärast hõbedaga töötlemist paistsid neurofibrillid peente fibrillidena, mis läbivad [[rakukeha]] ning jätkuvad [[dendriit]]ides ja [[akson]]is. Neurofibrille kirjeldati kõikide uuritud loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ning kulgevad läbi neuronite jätkete kuni kõige peenemate harudeni. Et neurofibrillid olid nähtavad neuronites iseloomuliku fibrillaarse organiseeritusena, kuid sellist struktuuri muud tüüpi rakkudes samal kujul ei täheldatud, peeti neid üheks tunnuseks, mille järgi saab neuroneid teistest rakkudest eristada.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. Mõnel juhul ilmnes värvumine ilma spetsiaalsete peitsainete lisamiseta, mida varajases histoloogias nimetati [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]]. Need värvimisomadused võimaldasid neurofibrille fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt eristada ja aitasid kaasa nende kasutamisele neuronite ehituse uurimisel.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite rakukehas ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas üksikasjalikult [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillivõrk paikneb eriti väljendunult rakutuuma ümbruses. Tuuma lähedal kirjeldati piirkonda, kus neurofibrillivõrgu silmused tihenevad. Seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]]. Donaggio kirjeldatud võrgustik näitas, et neuronite tsütoplasma ei ole ühtlane mass, vaid sisaldab kindlal viisil organiseeritud sisemisi struktuure.<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest dendriidist teise või dendriidist aksonini. Pikemad fibrillid on peenemate kõrvalharude kaudu ühendatud üldiseks võrgustikuks.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuses on eri tüüpi neuronitrrrrrrrrrrrrrrre vahel erinevusi. Näiteks [[suuraju koor]]e [[püramidaalrakk]]udes domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] on aga väljendunum ja peenem võrgustik ning selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide distaalsetes (rakukehast kaugetes) osades läheb neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult üle üksikuteks pikisuunalisteks fibrillideks, mis enam omavahel ei anastomeeru. Aksonis kulgevad neurofibrillid jätke kogu ulatuses valdavalt paralleelselt ja säilitavad sellise organisatsiooni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Alles aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – kirjeldati taas peenemat võrgustikulist organiseeritust. Sealsed struktuurid on seotud sünapside talitlusega, sealhulgas [[sünapsipõieke]]ste ja teiste sünaptilise ülekandega seotud komponentide paiknemisega.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuse põhjal eristati varajases neurohistoloogias erinevaid neuronitüüpe. Eristati näiteks: *I tüüpi rakke, milles jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakke, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad üksikud neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub histoloogilistes preparaatides aksoni fibrillaarse süsteemina. Et aksonit peeti juba varajases neurohistoloogias närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond ei sisalda tavaliselt [[Nissli substants]]i, kuid on neurofibrillide poolest väga tihe. Seda piirkonda nimetati varajases neurohistoloogias [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäeva anatoomias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] alale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb suur hulk [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas on rakukeha ja aksoni vaheline üleminekuala. Nagu [[Nissli substants]]i puhulgi, tekkis neurofibrillide puhul juba varajases [[neurohistoloogia]]s küsimus, kas värvitud [[preparaat]]ides nähtavad struktuurid esinevad elusrakus samal kujul või kujunevad need osaliselt [[fikseerimine|fikseerimise]] ja värvimise tulemusena. Neurofibrillide puhul tekitas kahtlusi asjaolu, et neid ei olnud võimalik elusas närvikoes samal kujul vaadelda nagu fikseeritud ja värvitud preparaatides. Eri preparatsioonimeetodite kasutamise korral võib nende välimus märgatavalt erineda ja mõnikord ilmnevad erinevused isegi sama meetodi kasutamise korral.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni protoplasmas võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mille füüsikaline seisund määrab selle nähtavuse. Mõned varasemad käsitlused ei pidanud neurofibrille mitte püsivateks niitjateks struktuurideks, vaid dünaamilisteks fibrillaarseteks moodustisteks, mis võivad sõltuda tsütoplasma [[kolloid]]setest omadustest.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes kasutati [[geelifaas]]i mõistet olukorra puhul, kus tsütoplasma organiseeritud struktuurid ei pruugi elusrakus olla valgusmikroskoobiga eristatavate terakeste või fibrillidena nähtavad. Geelifaas ei tähendanud eraldi geelitaolise organelli olemasolu, vaid pärines 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]] käsitlustest, kus tsütoplasmat vaadeldi organiseeritud kolloidse süsteemina. Samalaadseid ideid väljendati mõistega [[latentne struktuur]], mille all mõeldi elusrakus olemas olevat, kuid otseselt nähtamatut organiseeritust, mis muutub nähtavaks pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid käsitlusi seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia seisukohast ei ole neurofibrillid siiski lihtsalt fikseerimise või värvimise käigus tekkinud [[artefakt]]id. Nende valgusmikroskoopiline kuju sõltub küll suuresti preparatsioonimeetodist, kuid nende alus on neuroni tegelik sisemine organisatsioon. [[Elektronmikroskoopia]] ja [[molekulaarbioloogia]] areng on näidanud, et neurofibrillide alus on neuroni tsütoskeleti koostisosad – neurofilamentide, mikrotorukeste ja aktiinifilamentide organiseeritud süsteem. Need struktuurid ei moodusta fikseeritud "niite", vaid on dünaamilised rakusisesed võrgustikud, mis võivad elu jooksul pidevalt ümber korralduda. Tänapäeva histoloogias mõistetakse neurofibrillide all valgusmikroskoobiga nähtavat fibrillaarset organiseeritust neuronites. See ei ole üksik molekulaarne struktuur ega vastandu otseselt neurofilamentidele, vaid hõlmab mitme tsütoskeleti komponendi nähtavat organisatsiooni. Neurofibrillide uurimine oli väga oluline, sest see näitas esimest korda, et neuroni tsütoplasma ei ole passiivne täitematerjal, vaid keerukalt organiseeritud struktuur. Varajased neurohistoloogid kirjeldasid õigesti mitmeid nähtusi, mida tänapäeval seletatakse tsütoskeleti, rakusisese transpordi ja neuroni struktuurse plastilisuse alusel. Neurofibrillaarse süsteemi häired on seotud ka mitmete [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrillaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja kahjustab [[aksonaalne transport|aksonaalset transporti]]. See aitab kaasa neuronite talitluse häirumisele ja lõpuks nende hukkumisele. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} [[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.<ref name="histo" /><ref name="levi" /> Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.<ref name="levi" /><ref name="histo" /> Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,<ref name="histo" /> kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem. Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.<ref name="levi" /> Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],<ref name="histo" /> näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].<ref name="histo" /> Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.<ref name="levi" /> Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest. Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Inklusioonid=== Neuronite ja gliiarakkude tsütoplasmas võib leiduda mitmesuguseid [[inklusioon]]e ehk rakusiseseid ainekogumeid, mis ei ole membraaniga ümbritsetud organellid, vaid raku ainevahetuse või [[jääkaine]]te talletumisega seotud struktuurid. [[Lipiiditilk|Lipiiditilgad]] on dünaamilised rakusisesed struktuurid, mis osalevad lipiidide säilitamises ([[metaboolne reserv]])<ref name="histo" /> ja ainevahetuses. Need on [[neutraalsed lipiidid|neutraalsete lipiidide]], eelkõige [[triglütseriidid]]e ja [[kolesterooli estrid|kolesterooli estrite]] reservuaarid ning võivad osaleda ka lipiidide transpordis ja lagundamises. Närvikoes võivad nende hulk ja paiknemine sõltuda raku ainevahetuslikust seisundist. [[Glükogeen]]i leidub küpses närvikoes peamiselt [[astrotsüüt]]ides,<ref name="histo" /> kus see toimib mobiliseeritava energiavaruna ja osaleb närvikoe ainevahetuses. Neuronites on glükogeeni tavaliselt väga vähe. Teatud füsioloogilistes ja patoloogilistes tingimustes võib selle hulk suureneda. [[Melaniin]]isõmeraid võib esineda mõnede neuronite tsütoplasmas.<ref name="histo" /> Eriti iseloomulikud on need [[mustaine]] neuronitele,<ref name="histo" /> millele melaniinisisaldus annab tumeda värvuse. [[Neuromelaniin]] tekib peamiselt [[dopamiin]]i ja teiste [[katehhoolamiinid]]e [[ainevahetuse kõrvalprodukt]]idest. Arvatakse, et see aitab siduda potentsiaalselt [[toksiline ühend|toksilisi ühendeid]] ja kaitsta neuroneid [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] eest. [[Lipofustsiin]] on kollakaspruun [[kulumispigment]]<ref name="histo" /> ehk [[jääkpigment]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i ja raku [[ainevahetuse]] kõrvalsaaduste kuhjumisel ning koguneb eriti pikaealiste rakkude, sealhulgas neuronite, tsütoplasmasse. Selle hulk suureneb tavaliselt [[vananemine|vananemise]] käigus,<ref name="histo" /> mistõttu seda nimetatakse sageli vananemispigmendiks. Ulatusliku kuhjumise korral võib lipofustsiin täita suure osa rakukeha mahust ja sellega võib kaasneda neuroni ruumala vähenemine. Sellist nähtust nimetatakse [[pigmentatroofia]]ks.<ref name="histo" /> ===Rakutuum=== Neuroni [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== {{Vaata|Neuriit}} Neuronid on iseloomuliku ehitusega rakud, mille rakukehast lähtuvad pikad jätked.<ref name="histo" /> Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: [[dendriit]]e ja [[akson]]eid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis põhitüvena püsib suurema osa oma kulust hargnemata, kuigi võib teel anda üksikuid [[kõrvalharu]]sid ehk [[kollateraal]]e; enamik hargnemist toimub siiski alles terminaalses piirkonnas (aksoni lõpus). Dendriite võib olla üks või mitu <ref name="histo" /> ja need hargnevad tavaliselt juba rakukeha lähedal, moodustades suure [[dendriidipuu]]. Sellest üldmustrist esineb siiski olulisi erandeid. [[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke. [[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks, mis talitlevad aksonina, mistõttu nende neuronite jätkeid ei saa tavapärasel viisil dendriidiks ja aksoniks jaotada. [[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson. Nende kõik jätked on ehituselt sarnased ja signaali ülekanne toimub sageli graduaalsete potentsiaalide kaudu mitmest kohast korraga. ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid elektrilisi signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Lisaks signaaliedastusele osaleb akson neuroni ühenduste moodustamises, sünaptilise info edastamises ning neuroni ainevahetusliku ja troofilise terviklikkuse säilitamises. Neuronil on tavaliselt üks akson, mis on tavaliselt dendriitidest peenem ja mille läbimõõt on kogu pikkuses suhteliselt ühtlane.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Aksonite pikkus ja läbimõõt sõltuvad neuroni tüübist. Nende pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist kuni mitmekümne sentimeetrini või isegi üle meetri jaläbimõõt on tavaliselt 1–20 μm.<ref name="histo" /> Jämedamad aksonid juhivad [[aktsioonipotentsiaal]]e kiiremini kui peenemad,<ref name="histo" /> sest nende suurem läbimõõt ja sageli ka müeliniseeritus vähendavad elektrilise signaali levimise takistust. Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub Nissli substants<ref name="histo" /> ja mis eristub seetõttu ümbritsevast rakukehast heledama alana. Mõnd tüüpi neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi selgelt eristatavat aksoniküngast esineda. [[Aksoni initsiaalsegment]] sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] ja enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just seal. Aksoni tsütoplasmas ehk [[aksoplasma]]s leidub piklikke mitokonder|mitokondreid, [[sile endoplasmaretiikulum|sileda endoplasmaretiikulumi]] torukujulisi membraanistruktuure, vesiikuleid ning tsütoskeleti elemente, kuid puuduvad Nissli substantsi moodustavad kareda endoplasmaatilise retiikulumi ja ribosoomide kogumikud. Akson võib oma kulgemise jooksul anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]]. Kollateraalide väljumisnurk aksoni põhiharust võib olla erinev; need ei välju tingimata täisnurga all. Vanemas histoloogilises kirjanduses rõhutati sageli kollateraalide peaaegu täisnurkset väljumist ja sellele järgnevat aksoniga paralleelset kulgu, kuid tänapäevaste kirjelduste järgi on kollateraalide kuju ja kulg varieeruv. Enamik aksoni hargnemist toimub terminaalses piirkonnas, kus lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus ning on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Katte iseloomu järgi eristatakse [[müeliinkiud|müeliniseeritud]] ja [[müeliinita kiud|müeliinita]] aksoneid.<ref name="histo" /> [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliniseeritud aksonit [[lemmotsüüt|Schwanni raku]] moodustatud [[müeliintupp]]. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Müeliinita aksonid on piirdenärvisüsteemis tavaliselt ümbritsetud Schwanni rakkude tsütoplasmaga, kuid neil puudub kompaktne müeliintupp.<ref name="histo" /> [[Müeliin]] toimib elektrilise isolaatorina ning suurendab aktsioonipotentsiaali leviku kiirust ja vähendab selleks vajalikku energiakulu. Aksonit ümbritsevat plasmamembraani nimetatakse [[aksolemm]]iks.<ref name="histo" /> Müeliniseeritud aksonitel paikneb aksolemm vahetult müeliinkatte all, müeliinita aksonitel aga vahetult rakuvälise keskkonna vastas. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 497rfnpm18x3xwt2o6sphnvrntgtd5g 7190168 7190161 2026-07-10T08:11:00Z Andres 5 /* Akson */ 7190168 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt[[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. === Neurofibrillid ja neuroni tsütoskelett === Neuronite [[rakukeha]]s ja jätketes leidub fibrillaarseid struktuure, mida klassikalises [[neurohistoloogia]]s nimetatakse [[neurofibrill]]ideks. Need muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite, eriti [[hõbeimpregnatsioon]]i abil, ja ilmnevad peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuroni. Rakukehas paiknevad neurofibrillid ebakorrapärasema võrgustikuna, kuid [[dendriit]]ides ja [[akson]]is kulgevad need valdavalt pikisuunaliste paralleelsete kiududena.<ref name="histo" /> Tänapäevase [[ultrastruktuur]]il põhineva arusaama järgi ei ole neurofibrillid eraldi organellid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtavad fibrillaarsed struktuurid, mille alus on peamiselt [[neurofilament]]idest, [[mikrotoruke]]stest ja [[aktiinifilament]]idest koosnev süsteem. Tsütoskelett on neuroni peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem. See koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need ulatuvad [[rakukeha]]st läbi dendriitide ja aksoni kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugivõrk, vaid dünaamiline süsteem, mis seob raku ehituse, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], jätkete kasvu, [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronitel säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. Neurofilamendid kuuluvad [[vahefilamenti]]de hulka.<ref name="histo" /> Nad on neuronite tsütoskeleti peamised kandvad elemendid. Nende läbimõõt on umbes 10 nm.<ref name="histo" /> Eriti palju on neid aksonites. Neil on oluline osa neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel<ref name="histo" /> ja aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust. Suurema läbimõõduga aksonites liigub närviimpulss üldiselt kiiremini, sest suurem läbimõõt vähendab sisemist takistust ja suurendab juhtivuskiirust. Mikrotorukesed on torukujulised. Nende läbimõõt on ligikaudu 20–24 nm.<ref name="histo" /> Need moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi, mille abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ning seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. See transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonid võivad ulatuda sentimeetritest rohkem kui meetrini. Rakukeha ja aksoni kauged piirkonnad ei ole ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad tervikliku süsteemi. Rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida jätkete kaugetesse osadesse, kahjustunud või vananenud rakukomponendid tuleb aga lagundamiseks ja töötlemiseks tagasi transportida. Dendriitides paiknev tsütoskelett säilitab nende keeruka hargnemise ja toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünapside säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, mis tagab aksoni pikkuse säilimise ja tõhusa transpordi. Aksoni terminaalsetes harudes on tsütoskelett dünaamilisem. Seal osaleb see [[sünapsipõieke]]ste liikumises, sünapside ümberkorraldumises ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismides. Neurofibrillide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldati neurofibrille neuronite [[protoplasma]]s paiknevate peente niitjate struktuuridena, mis muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite abil. Nende olemasolu peeti neuronite üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks. Neurofibrillide uurimine ja nendega seotud debatid intensiivistusid 20. sajandi alguses, kui István Apáthy ja Albrecht Bethe töötasid välja meetodeid, mis nende arvates näitasid neurofibrillide pidevat, rakkudevahelist võrgustikku — tõlgendus, mis toetas retikularistlikku vastandteooriat neuroniteooriale. Santiago Ramón y Cajal, kes kaitses neuroniteooriat, töötas selle vastuseks välja oma hõbenitraadi meetodi, ning ka Antonio Donaggio ja teised histoloogid osalesid selles debatis oma vaatlustega.Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja meetodeid, mille abil neid struktuure saab neuronites nähtavaks teha, ja täiustasid neid.<ref name="levi" /> Pärast hõbedaga töötlemist paistsid neurofibrillid peente fibrillidena, mis läbivad [[rakukeha]] ning jätkuvad [[dendriit]]ides ja [[akson]]is. Neurofibrille kirjeldati kõikide uuritud loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ning kulgevad läbi neuronite jätkete kuni kõige peenemate harudeni. Et neurofibrillid olid nähtavad neuronites iseloomuliku fibrillaarse organiseeritusena, kuid sellist struktuuri muud tüüpi rakkudes samal kujul ei täheldatud, peeti neid üheks tunnuseks, mille järgi saab neuroneid teistest rakkudest eristada.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. Mõnel juhul ilmnes värvumine ilma spetsiaalsete peitsainete lisamiseta, mida varajases histoloogias nimetati [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]]. Need värvimisomadused võimaldasid neurofibrille fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt eristada ja aitasid kaasa nende kasutamisele neuronite ehituse uurimisel.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite rakukehas ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas üksikasjalikult [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillivõrk paikneb eriti väljendunult rakutuuma ümbruses. Tuuma lähedal kirjeldati piirkonda, kus neurofibrillivõrgu silmused tihenevad. Seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]]. Donaggio kirjeldatud võrgustik näitas, et neuronite tsütoplasma ei ole ühtlane mass, vaid sisaldab kindlal viisil organiseeritud sisemisi struktuure.<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest dendriidist teise või dendriidist aksonini. Pikemad fibrillid on peenemate kõrvalharude kaudu ühendatud üldiseks võrgustikuks.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuses on eri tüüpi neuronitrrrrrrrrrrrrrrre vahel erinevusi. Näiteks [[suuraju koor]]e [[püramidaalrakk]]udes domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] on aga väljendunum ja peenem võrgustik ning selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide distaalsetes (rakukehast kaugetes) osades läheb neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult üle üksikuteks pikisuunalisteks fibrillideks, mis enam omavahel ei anastomeeru. Aksonis kulgevad neurofibrillid jätke kogu ulatuses valdavalt paralleelselt ja säilitavad sellise organisatsiooni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Alles aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – kirjeldati taas peenemat võrgustikulist organiseeritust. Sealsed struktuurid on seotud sünapside talitlusega, sealhulgas [[sünapsipõieke]]ste ja teiste sünaptilise ülekandega seotud komponentide paiknemisega.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuse põhjal eristati varajases neurohistoloogias erinevaid neuronitüüpe. Eristati näiteks: *I tüüpi rakke, milles jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakke, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad üksikud neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub histoloogilistes preparaatides aksoni fibrillaarse süsteemina. Et aksonit peeti juba varajases neurohistoloogias närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond ei sisalda tavaliselt [[Nissli substants]]i, kuid on neurofibrillide poolest väga tihe. Seda piirkonda nimetati varajases neurohistoloogias [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäeva anatoomias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] alale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb suur hulk [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas on rakukeha ja aksoni vaheline üleminekuala. Nagu [[Nissli substants]]i puhulgi, tekkis neurofibrillide puhul juba varajases [[neurohistoloogia]]s küsimus, kas värvitud [[preparaat]]ides nähtavad struktuurid esinevad elusrakus samal kujul või kujunevad need osaliselt [[fikseerimine|fikseerimise]] ja värvimise tulemusena. Neurofibrillide puhul tekitas kahtlusi asjaolu, et neid ei olnud võimalik elusas närvikoes samal kujul vaadelda nagu fikseeritud ja värvitud preparaatides. Eri preparatsioonimeetodite kasutamise korral võib nende välimus märgatavalt erineda ja mõnikord ilmnevad erinevused isegi sama meetodi kasutamise korral.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni protoplasmas võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mille füüsikaline seisund määrab selle nähtavuse. Mõned varasemad käsitlused ei pidanud neurofibrille mitte püsivateks niitjateks struktuurideks, vaid dünaamilisteks fibrillaarseteks moodustisteks, mis võivad sõltuda tsütoplasma [[kolloid]]setest omadustest.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes kasutati [[geelifaas]]i mõistet olukorra puhul, kus tsütoplasma organiseeritud struktuurid ei pruugi elusrakus olla valgusmikroskoobiga eristatavate terakeste või fibrillidena nähtavad. Geelifaas ei tähendanud eraldi geelitaolise organelli olemasolu, vaid pärines 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]] käsitlustest, kus tsütoplasmat vaadeldi organiseeritud kolloidse süsteemina. Samalaadseid ideid väljendati mõistega [[latentne struktuur]], mille all mõeldi elusrakus olemas olevat, kuid otseselt nähtamatut organiseeritust, mis muutub nähtavaks pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid käsitlusi seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia seisukohast ei ole neurofibrillid siiski lihtsalt fikseerimise või värvimise käigus tekkinud [[artefakt]]id. Nende valgusmikroskoopiline kuju sõltub küll suuresti preparatsioonimeetodist, kuid nende alus on neuroni tegelik sisemine organisatsioon. [[Elektronmikroskoopia]] ja [[molekulaarbioloogia]] areng on näidanud, et neurofibrillide alus on neuroni tsütoskeleti koostisosad – neurofilamentide, mikrotorukeste ja aktiinifilamentide organiseeritud süsteem. Need struktuurid ei moodusta fikseeritud "niite", vaid on dünaamilised rakusisesed võrgustikud, mis võivad elu jooksul pidevalt ümber korralduda. Tänapäeva histoloogias mõistetakse neurofibrillide all valgusmikroskoobiga nähtavat fibrillaarset organiseeritust neuronites. See ei ole üksik molekulaarne struktuur ega vastandu otseselt neurofilamentidele, vaid hõlmab mitme tsütoskeleti komponendi nähtavat organisatsiooni. Neurofibrillide uurimine oli väga oluline, sest see näitas esimest korda, et neuroni tsütoplasma ei ole passiivne täitematerjal, vaid keerukalt organiseeritud struktuur. Varajased neurohistoloogid kirjeldasid õigesti mitmeid nähtusi, mida tänapäeval seletatakse tsütoskeleti, rakusisese transpordi ja neuroni struktuurse plastilisuse alusel. Neurofibrillaarse süsteemi häired on seotud ka mitmete [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrillaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja kahjustab [[aksonaalne transport|aksonaalset transporti]]. See aitab kaasa neuronite talitluse häirumisele ja lõpuks nende hukkumisele. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} [[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.<ref name="histo" /><ref name="levi" /> Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.<ref name="levi" /><ref name="histo" /> Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,<ref name="histo" /> kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem. Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.<ref name="levi" /> Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],<ref name="histo" /> näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].<ref name="histo" /> Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.<ref name="levi" /> Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest. Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Inklusioonid=== Neuronite ja gliiarakkude tsütoplasmas võib leiduda mitmesuguseid [[inklusioon]]e ehk rakusiseseid ainekogumeid, mis ei ole membraaniga ümbritsetud organellid, vaid raku ainevahetuse või [[jääkaine]]te talletumisega seotud struktuurid. [[Lipiiditilk|Lipiiditilgad]] on dünaamilised rakusisesed struktuurid, mis osalevad lipiidide säilitamises ([[metaboolne reserv]])<ref name="histo" /> ja ainevahetuses. Need on [[neutraalsed lipiidid|neutraalsete lipiidide]], eelkõige [[triglütseriidid]]e ja [[kolesterooli estrid|kolesterooli estrite]] reservuaarid ning võivad osaleda ka lipiidide transpordis ja lagundamises. Närvikoes võivad nende hulk ja paiknemine sõltuda raku ainevahetuslikust seisundist. [[Glükogeen]]i leidub küpses närvikoes peamiselt [[astrotsüüt]]ides,<ref name="histo" /> kus see toimib mobiliseeritava energiavaruna ja osaleb närvikoe ainevahetuses. Neuronites on glükogeeni tavaliselt väga vähe. Teatud füsioloogilistes ja patoloogilistes tingimustes võib selle hulk suureneda. [[Melaniin]]isõmeraid võib esineda mõnede neuronite tsütoplasmas.<ref name="histo" /> Eriti iseloomulikud on need [[mustaine]] neuronitele,<ref name="histo" /> millele melaniinisisaldus annab tumeda värvuse. [[Neuromelaniin]] tekib peamiselt [[dopamiin]]i ja teiste [[katehhoolamiinid]]e [[ainevahetuse kõrvalprodukt]]idest. Arvatakse, et see aitab siduda potentsiaalselt [[toksiline ühend|toksilisi ühendeid]] ja kaitsta neuroneid [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] eest. [[Lipofustsiin]] on kollakaspruun [[kulumispigment]]<ref name="histo" /> ehk [[jääkpigment]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i ja raku [[ainevahetuse]] kõrvalsaaduste kuhjumisel ning koguneb eriti pikaealiste rakkude, sealhulgas neuronite, tsütoplasmasse. Selle hulk suureneb tavaliselt [[vananemine|vananemise]] käigus,<ref name="histo" /> mistõttu seda nimetatakse sageli vananemispigmendiks. Ulatusliku kuhjumise korral võib lipofustsiin täita suure osa rakukeha mahust ja sellega võib kaasneda neuroni ruumala vähenemine. Sellist nähtust nimetatakse [[pigmentatroofia]]ks.<ref name="histo" /> ===Rakutuum=== Neuroni [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== {{Vaata|Neuriit}} Neuronid on iseloomuliku ehitusega rakud, mille rakukehast lähtuvad pikad jätked.<ref name="histo" /> Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: [[dendriit]]e ja [[akson]]eid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis põhitüvena püsib suurema osa oma kulust hargnemata, kuigi võib teel anda üksikuid [[kõrvalharu]]sid ehk [[kollateraal]]e; enamik hargnemist toimub siiski alles terminaalses piirkonnas (aksoni lõpus). Dendriite võib olla üks või mitu <ref name="histo" /> ja need hargnevad tavaliselt juba rakukeha lähedal, moodustades suure [[dendriidipuu]]. Sellest üldmustrist esineb siiski olulisi erandeid. [[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke. [[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks, mis talitlevad aksonina, mistõttu nende neuronite jätkeid ei saa tavapärasel viisil dendriidiks ja aksoniks jaotada. [[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson. Nende kõik jätked on ehituselt sarnased ja signaali ülekanne toimub sageli graduaalsete potentsiaalide kaudu mitmest kohast korraga. ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid elektrilisi signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Lisaks aktsioonipotentsiaalide juhtimisele moodustab akson sünapse teiste neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega ning varustab oma lõpposa ja sünapse rakukehas toodetud valkude ja muude vajalike komponentidega. Neuronil on tavaliselt üks akson, mis on tavaliselt dendriitidest peenem ja mille läbimõõt on kogu pikkuses suhteliselt ühtlane.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Aksoni pikkus ja läbimõõt sõltuvad neuroni tüübist. Pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist kuni mitmekümne sentimeetrini või isegi üle meetri ja läbimõõt on tavaliselt 1–20 μm.<ref name="histo" /> Jämedamad aksonid juhivad [[aktsioonipotentsiaal]]e kiiremini kui peenemad,<ref name="histo" /> sest nende suurem läbimõõt vähendab elektrilise signaali levimise takistust. Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub Nissli substants<ref name="histo" /> ja mis eristub seetõttu ümbritsevast rakukehast heledama alana. Neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi selgelt eristatavat aksoniküngast olla. [[Aksoni initsiaalsegment]] sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] ja enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just seal. Aksoni tsütoplasmas ehk [[aksoplasma]]s leidub piklikke [[mitokonder|mitokondreid]], [[sile endoplasmaretiikulum|sileda endoplasmaretiikulumi]] torukujulisi membraanistruktuure, põiekesi ehk [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]eid<ref name="histo" /> ja tsütoskeleti elemente, kuid puuduvad Nissli substantsi moodustavad kareda endoplasmaatilise retiikulumi ja ribosoomide kogumikud<ref name="histo" />. Akson võib oma kulgemise jooksul anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]]. Kollateraalide väljumisnurk aksoni põhiharust võib olla erinev; need ei välju tingimata täisnurga all. Vanemas histoloogilises kirjanduses rõhutati sageli kollateraalide peaaegu täisnurkset väljumist ja sellele järgnevat aksoniga paralleelset kulgu, kuid tänapäevaste kirjelduste järgi on kollateraalide kuju ja kulg varieeruv. Enamik aksoni hargnemist toimub terminaalses piirkonnas, kus lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suuresti neuroni väljundühendused närvivõrgus. Need on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Katte iseloomu järgi eristatakse [[müeliinkiud|müeliniseeritud]] ja [[müeliinita kiud|müeliinita]] aksoneid.<ref name="histo" /> [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliniseeritud aksonit [[lemmotsüüt|lemmotsüüdi]] ehk [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] moodustatud [[müeliintupp]]. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Müeliinita aksonid on piirdenärvisüsteemis tavaliselt ümbritsetud Schwanni rakkude tsütoplasmaga, kuid neil puudub kompaktne müeliintupp.<ref name="histo" /> [[Müeliin]] on elektriline isolaator ja suurendab aktsioonipotentsiaali leviku kiirust ning vähendab selleks vajalikku energiakulu. Aksonit ümbritsevat [[plasmamembraan]]i nimetatakse [[aksolemm]]iks.<ref name="histo" /> Müeliniseeritud aksonitel paikneb aksolemm vahetult müeliinkatte all,<ref name="histo" /> müeliinita aksonitel aga vahetult rakuvälise keskkonna vastas. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni rakukehast terminaalsete harudeni. Selle sisemist tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Aksoni tsütoskelett tagab nii aksoni mehaanilise toe kui ka [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]]. Selle kaudu liiguvad organellid, membraanivalgud, RNA ja muud rakukomponendid rakukeha ning närvilõpmete vahel. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] pacbo07shw8z118ymvttsgm6zhvki8g 7190195 7190168 2026-07-10T09:23:36Z Andres 5 /* Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport */ 7190195 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt[[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. === Neurofibrillid ja neuroni tsütoskelett === Neuronite [[rakukeha]]s ja jätketes leidub fibrillaarseid struktuure, mida klassikalises [[neurohistoloogia]]s nimetatakse [[neurofibrill]]ideks. Need muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite, eriti [[hõbeimpregnatsioon]]i abil, ja ilmnevad peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuroni. Rakukehas paiknevad neurofibrillid ebakorrapärasema võrgustikuna, kuid [[dendriit]]ides ja [[akson]]is kulgevad need valdavalt pikisuunaliste paralleelsete kiududena.<ref name="histo" /> Tänapäevase [[ultrastruktuur]]il põhineva arusaama järgi ei ole neurofibrillid eraldi organellid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtavad fibrillaarsed struktuurid, mille alus on peamiselt [[neurofilament]]idest, [[mikrotoruke]]stest ja [[aktiinifilament]]idest koosnev süsteem. Tsütoskelett on neuroni peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem. See koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need ulatuvad [[rakukeha]]st läbi dendriitide ja aksoni kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugivõrk, vaid dünaamiline süsteem, mis seob raku ehituse, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], jätkete kasvu, [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronitel säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. Neurofilamendid kuuluvad [[vahefilamenti]]de hulka.<ref name="histo" /> Nad on neuronite tsütoskeleti peamised kandvad elemendid. Nende läbimõõt on umbes 10 nm.<ref name="histo" /> Eriti palju on neid aksonites. Neil on oluline osa neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel<ref name="histo" /> ja aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust. Suurema läbimõõduga aksonites liigub närviimpulss üldiselt kiiremini, sest suurem läbimõõt vähendab sisemist takistust ja suurendab juhtivuskiirust. Mikrotorukesed on torukujulised. Nende läbimõõt on ligikaudu 20–24 nm.<ref name="histo" /> Need moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi, mille abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ning seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. See transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonid võivad ulatuda sentimeetritest rohkem kui meetrini. Rakukeha ja aksoni kauged piirkonnad ei ole ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad tervikliku süsteemi. Rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida jätkete kaugetesse osadesse, kahjustunud või vananenud rakukomponendid tuleb aga lagundamiseks ja töötlemiseks tagasi transportida. Dendriitides paiknev tsütoskelett säilitab nende keeruka hargnemise ja toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünapside säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, mis tagab aksoni pikkuse säilimise ja tõhusa transpordi. Aksoni terminaalsetes harudes on tsütoskelett dünaamilisem. Seal osaleb see [[sünapsipõieke]]ste liikumises, sünapside ümberkorraldumises ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismides. Neurofibrillide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldati neurofibrille neuronite [[protoplasma]]s paiknevate peente niitjate struktuuridena, mis muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite abil. Nende olemasolu peeti neuronite üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks. Neurofibrillide uurimine ja nendega seotud debatid intensiivistusid 20. sajandi alguses, kui István Apáthy ja Albrecht Bethe töötasid välja meetodeid, mis nende arvates näitasid neurofibrillide pidevat, rakkudevahelist võrgustikku — tõlgendus, mis toetas retikularistlikku vastandteooriat neuroniteooriale. Santiago Ramón y Cajal, kes kaitses neuroniteooriat, töötas selle vastuseks välja oma hõbenitraadi meetodi, ning ka Antonio Donaggio ja teised histoloogid osalesid selles debatis oma vaatlustega.Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja meetodeid, mille abil neid struktuure saab neuronites nähtavaks teha, ja täiustasid neid.<ref name="levi" /> Pärast hõbedaga töötlemist paistsid neurofibrillid peente fibrillidena, mis läbivad [[rakukeha]] ning jätkuvad [[dendriit]]ides ja [[akson]]is. Neurofibrille kirjeldati kõikide uuritud loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ning kulgevad läbi neuronite jätkete kuni kõige peenemate harudeni. Et neurofibrillid olid nähtavad neuronites iseloomuliku fibrillaarse organiseeritusena, kuid sellist struktuuri muud tüüpi rakkudes samal kujul ei täheldatud, peeti neid üheks tunnuseks, mille järgi saab neuroneid teistest rakkudest eristada.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. Mõnel juhul ilmnes värvumine ilma spetsiaalsete peitsainete lisamiseta, mida varajases histoloogias nimetati [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]]. Need värvimisomadused võimaldasid neurofibrille fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt eristada ja aitasid kaasa nende kasutamisele neuronite ehituse uurimisel.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite rakukehas ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas üksikasjalikult [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillivõrk paikneb eriti väljendunult rakutuuma ümbruses. Tuuma lähedal kirjeldati piirkonda, kus neurofibrillivõrgu silmused tihenevad. Seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]]. Donaggio kirjeldatud võrgustik näitas, et neuronite tsütoplasma ei ole ühtlane mass, vaid sisaldab kindlal viisil organiseeritud sisemisi struktuure.<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest dendriidist teise või dendriidist aksonini. Pikemad fibrillid on peenemate kõrvalharude kaudu ühendatud üldiseks võrgustikuks.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuses on eri tüüpi neuronitrrrrrrrrrrrrrrre vahel erinevusi. Näiteks [[suuraju koor]]e [[püramidaalrakk]]udes domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] on aga väljendunum ja peenem võrgustik ning selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide distaalsetes (rakukehast kaugetes) osades läheb neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult üle üksikuteks pikisuunalisteks fibrillideks, mis enam omavahel ei anastomeeru. Aksonis kulgevad neurofibrillid jätke kogu ulatuses valdavalt paralleelselt ja säilitavad sellise organisatsiooni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Alles aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – kirjeldati taas peenemat võrgustikulist organiseeritust. Sealsed struktuurid on seotud sünapside talitlusega, sealhulgas [[sünapsipõieke]]ste ja teiste sünaptilise ülekandega seotud komponentide paiknemisega.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuse põhjal eristati varajases neurohistoloogias erinevaid neuronitüüpe. Eristati näiteks: *I tüüpi rakke, milles jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakke, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad üksikud neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub histoloogilistes preparaatides aksoni fibrillaarse süsteemina. Et aksonit peeti juba varajases neurohistoloogias närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond ei sisalda tavaliselt [[Nissli substants]]i, kuid on neurofibrillide poolest väga tihe. Seda piirkonda nimetati varajases neurohistoloogias [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäeva anatoomias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] alale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb suur hulk [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas on rakukeha ja aksoni vaheline üleminekuala. Nagu [[Nissli substants]]i puhulgi, tekkis neurofibrillide puhul juba varajases [[neurohistoloogia]]s küsimus, kas värvitud [[preparaat]]ides nähtavad struktuurid esinevad elusrakus samal kujul või kujunevad need osaliselt [[fikseerimine|fikseerimise]] ja värvimise tulemusena. Neurofibrillide puhul tekitas kahtlusi asjaolu, et neid ei olnud võimalik elusas närvikoes samal kujul vaadelda nagu fikseeritud ja värvitud preparaatides. Eri preparatsioonimeetodite kasutamise korral võib nende välimus märgatavalt erineda ja mõnikord ilmnevad erinevused isegi sama meetodi kasutamise korral.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni protoplasmas võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mille füüsikaline seisund määrab selle nähtavuse. Mõned varasemad käsitlused ei pidanud neurofibrille mitte püsivateks niitjateks struktuurideks, vaid dünaamilisteks fibrillaarseteks moodustisteks, mis võivad sõltuda tsütoplasma [[kolloid]]setest omadustest.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes kasutati [[geelifaas]]i mõistet olukorra puhul, kus tsütoplasma organiseeritud struktuurid ei pruugi elusrakus olla valgusmikroskoobiga eristatavate terakeste või fibrillidena nähtavad. Geelifaas ei tähendanud eraldi geelitaolise organelli olemasolu, vaid pärines 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]] käsitlustest, kus tsütoplasmat vaadeldi organiseeritud kolloidse süsteemina. Samalaadseid ideid väljendati mõistega [[latentne struktuur]], mille all mõeldi elusrakus olemas olevat, kuid otseselt nähtamatut organiseeritust, mis muutub nähtavaks pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid käsitlusi seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia seisukohast ei ole neurofibrillid siiski lihtsalt fikseerimise või värvimise käigus tekkinud [[artefakt]]id. Nende valgusmikroskoopiline kuju sõltub küll suuresti preparatsioonimeetodist, kuid nende alus on neuroni tegelik sisemine organisatsioon. [[Elektronmikroskoopia]] ja [[molekulaarbioloogia]] areng on näidanud, et neurofibrillide alus on neuroni tsütoskeleti koostisosad – neurofilamentide, mikrotorukeste ja aktiinifilamentide organiseeritud süsteem. Need struktuurid ei moodusta fikseeritud "niite", vaid on dünaamilised rakusisesed võrgustikud, mis võivad elu jooksul pidevalt ümber korralduda. Tänapäeva histoloogias mõistetakse neurofibrillide all valgusmikroskoobiga nähtavat fibrillaarset organiseeritust neuronites. See ei ole üksik molekulaarne struktuur ega vastandu otseselt neurofilamentidele, vaid hõlmab mitme tsütoskeleti komponendi nähtavat organisatsiooni. Neurofibrillide uurimine oli väga oluline, sest see näitas esimest korda, et neuroni tsütoplasma ei ole passiivne täitematerjal, vaid keerukalt organiseeritud struktuur. Varajased neurohistoloogid kirjeldasid õigesti mitmeid nähtusi, mida tänapäeval seletatakse tsütoskeleti, rakusisese transpordi ja neuroni struktuurse plastilisuse alusel. Neurofibrillaarse süsteemi häired on seotud ka mitmete [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrillaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja kahjustab [[aksonaalne transport|aksonaalset transporti]]. See aitab kaasa neuronite talitluse häirumisele ja lõpuks nende hukkumisele. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} [[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.<ref name="histo" /><ref name="levi" /> Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.<ref name="levi" /><ref name="histo" /> Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,<ref name="histo" /> kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem. Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.<ref name="levi" /> Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],<ref name="histo" /> näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].<ref name="histo" /> Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.<ref name="levi" /> Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest. Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Inklusioonid=== Neuronite ja gliiarakkude tsütoplasmas võib leiduda mitmesuguseid [[inklusioon]]e ehk rakusiseseid ainekogumeid, mis ei ole membraaniga ümbritsetud organellid, vaid raku ainevahetuse või [[jääkaine]]te talletumisega seotud struktuurid. [[Lipiiditilk|Lipiiditilgad]] on dünaamilised rakusisesed struktuurid, mis osalevad lipiidide säilitamises ([[metaboolne reserv]])<ref name="histo" /> ja ainevahetuses. Need on [[neutraalsed lipiidid|neutraalsete lipiidide]], eelkõige [[triglütseriidid]]e ja [[kolesterooli estrid|kolesterooli estrite]] reservuaarid ning võivad osaleda ka lipiidide transpordis ja lagundamises. Närvikoes võivad nende hulk ja paiknemine sõltuda raku ainevahetuslikust seisundist. [[Glükogeen]]i leidub küpses närvikoes peamiselt [[astrotsüüt]]ides,<ref name="histo" /> kus see toimib mobiliseeritava energiavaruna ja osaleb närvikoe ainevahetuses. Neuronites on glükogeeni tavaliselt väga vähe. Teatud füsioloogilistes ja patoloogilistes tingimustes võib selle hulk suureneda. [[Melaniin]]isõmeraid võib esineda mõnede neuronite tsütoplasmas.<ref name="histo" /> Eriti iseloomulikud on need [[mustaine]] neuronitele,<ref name="histo" /> millele melaniinisisaldus annab tumeda värvuse. [[Neuromelaniin]] tekib peamiselt [[dopamiin]]i ja teiste [[katehhoolamiinid]]e [[ainevahetuse kõrvalprodukt]]idest. Arvatakse, et see aitab siduda potentsiaalselt [[toksiline ühend|toksilisi ühendeid]] ja kaitsta neuroneid [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] eest. [[Lipofustsiin]] on kollakaspruun [[kulumispigment]]<ref name="histo" /> ehk [[jääkpigment]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i ja raku [[ainevahetuse]] kõrvalsaaduste kuhjumisel ning koguneb eriti pikaealiste rakkude, sealhulgas neuronite, tsütoplasmasse. Selle hulk suureneb tavaliselt [[vananemine|vananemise]] käigus,<ref name="histo" /> mistõttu seda nimetatakse sageli vananemispigmendiks. Ulatusliku kuhjumise korral võib lipofustsiin täita suure osa rakukeha mahust ja sellega võib kaasneda neuroni ruumala vähenemine. Sellist nähtust nimetatakse [[pigmentatroofia]]ks.<ref name="histo" /> ===Rakutuum=== Neuroni [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== {{Vaata|Neuriit}} Neuronid on iseloomuliku ehitusega rakud, mille rakukehast lähtuvad pikad jätked.<ref name="histo" /> Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: [[dendriit]]e ja [[akson]]eid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis põhitüvena püsib suurema osa oma kulust hargnemata, kuigi võib teel anda üksikuid [[kõrvalharu]]sid ehk [[kollateraal]]e; enamik hargnemist toimub siiski alles terminaalses piirkonnas (aksoni lõpus). Dendriite võib olla üks või mitu <ref name="histo" /> ja need hargnevad tavaliselt juba rakukeha lähedal, moodustades suure [[dendriidipuu]]. Sellest üldmustrist esineb siiski olulisi erandeid. [[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke. [[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks, mis talitlevad aksonina, mistõttu nende neuronite jätkeid ei saa tavapärasel viisil dendriidiks ja aksoniks jaotada. [[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson. Nende kõik jätked on ehituselt sarnased ja signaali ülekanne toimub sageli graduaalsete potentsiaalide kaudu mitmest kohast korraga. ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt. Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline tugevpuuvõrakujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης, ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus. Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt hallaines, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i. Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest. [[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]]. Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure. Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]]. Seetõttu võib Golgi ajaloolise "toitva funktsiooni" tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid elektrilisi signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Lisaks aktsioonipotentsiaalide juhtimisele moodustab akson sünapse teiste neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega ning varustab oma lõpposa ja sünapse rakukehas toodetud valkude ja muude vajalike komponentidega. Neuronil on tavaliselt üks akson, mis on tavaliselt dendriitidest peenem ja mille läbimõõt on kogu pikkuses suhteliselt ühtlane.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Aksoni pikkus ja läbimõõt sõltuvad neuroni tüübist. Pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist kuni mitmekümne sentimeetrini või isegi üle meetri ja läbimõõt on tavaliselt 1–20 μm.<ref name="histo" /> Jämedamad aksonid juhivad [[aktsioonipotentsiaal]]e kiiremini kui peenemad,<ref name="histo" /> sest nende suurem läbimõõt vähendab elektrilise signaali levimise takistust. Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub Nissli substants<ref name="histo" /> ja mis eristub seetõttu ümbritsevast rakukehast heledama alana. Neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi selgelt eristatavat aksoniküngast olla. [[Aksoni initsiaalsegment]] sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] ja enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just seal. Aksoni tsütoplasmas ehk [[aksoplasma]]s leidub piklikke [[mitokonder|mitokondreid]], [[sile endoplasmaretiikulum|sileda endoplasmaretiikulumi]] torukujulisi membraanistruktuure, põiekesi ehk [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]eid<ref name="histo" /> ja tsütoskeleti elemente, kuid puuduvad Nissli substantsi moodustavad kareda endoplasmaatilise retiikulumi ja ribosoomide kogumikud<ref name="histo" />. Akson võib oma kulgemise jooksul anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]]. Kollateraalide väljumisnurk aksoni põhiharust võib olla erinev; need ei välju tingimata täisnurga all. Vanemas histoloogilises kirjanduses rõhutati sageli kollateraalide peaaegu täisnurkset väljumist ja sellele järgnevat aksoniga paralleelset kulgu, kuid tänapäevaste kirjelduste järgi on kollateraalide kuju ja kulg varieeruv. Enamik aksoni hargnemist toimub terminaalses piirkonnas, kus lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suuresti neuroni väljundühendused närvivõrgus. Need on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Katte iseloomu järgi eristatakse [[müeliinkiud|müeliniseeritud]] ja [[müeliinita kiud|müeliinita]] aksoneid.<ref name="histo" /> [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliniseeritud aksonit [[lemmotsüüt|lemmotsüüdi]] ehk [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] moodustatud [[müeliintupp]]. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Müeliinita aksonid on piirdenärvisüsteemis tavaliselt ümbritsetud Schwanni rakkude tsütoplasmaga, kuid neil puudub kompaktne müeliintupp.<ref name="histo" /> [[Müeliin]] on elektriline isolaator ja suurendab aktsioonipotentsiaali leviku kiirust ning vähendab selleks vajalikku energiakulu. Aksonit ümbritsevat [[plasmamembraan]]i nimetatakse [[aksolemm]]iks.<ref name="histo" /> Müeliniseeritud aksonitel paikneb aksolemm vahetult müeliinkatte all,<ref name="histo" /> müeliinita aksonitel aga vahetult rakuvälise keskkonna vastas. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni [[rakukeha]]st kuni terminaalsete harudeni (lõppharudeni). Aksoni pikkuse tõttu võib selle ruumala ületada rakukeha ruumala kümneid kordi.<ref name="histo" /> Aksoni sisemise tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]test, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Tsütoskelett tagab aksoni mehaanilise toe ja moodustab rajad [[aksonaalne transport|aksonaalseks transpordiks]]. Selle kaudu liiguvad organellid, [[membraanivalgud]], [[RNA]] ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ning aksoni lõpmete vahel. Aksonis sünteesitakse valke väga piiratud hulgal, mistõttu transporditakse enamik aksoni toimimiseks vajalikke valke, samuti mõningaid organelle, näiteks [[mitokonder|mitokondreid]] ja [[põieke]]si, rakukehast aksonisse. Mööda aksonit toimub kahesuunaline aksoplasmaatiline transport, mis erineb ka kiiruse poolest.<ref name="histo" /> [[Anterograadne transport]] liigub rakukehast aksoni terminaalsete osade poole. Sellel on kaks peamist voolu. [[Aeglane anterograadne vool]] liigub kiirusega umbes 1–3 mm ööpäevas ning transpordib peamiselt tsütoskeleti valke ja muid aksoni kasvuks ning säilimiseks vajalikke komponente. [[Kiire anterograadne vool]] liigub ligikaudu 8–17 mm tunnis (väikesed vesiikulid ja virgatsainetega seotud komponendid, mitokondrid aeglasemalt) ja transpordib eelkõige sünaptiliseks funktsiooniks vajalikke vesiikuleid, membraanivalke ja organelle. [[Retrograadne transport]] liigub vastassuunas ehk aksoni terminaalsetest osadest rakukeha poole.<ref name="histo" /> See on kiire (kuni 200 mm ööpäevas)<ref name="histo" /> ja transpordib rakukeha suunas vananenud organelle, [[signaalmolekul]]e ja muid aksoni lõpposadest pärinevaid komponente; selle kaudu jõuab rakukehasse ka informatsioon aksoni terminaalide seisundi kohta. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete järgi=== Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi: *unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke (akson), mis rakukeha lähedal jaguneb T-kujuliselt perifeerseks (piirdenärvisüsteemi suunduvaks) ja tsentraalseks haruks; tegu on bipolaarsete neuronitega, mille algusosad on arengu käigus liitunud; enamasti sensoorsed neuronid rakukehadega seljaajuganglionis;<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson; imetajatel suhteliselt haruldased, enamasti [[meeleelund]]ites, näiteks [[võrkkest]]as ja [[spiraalganglion]]is;<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel<ref>Arend 2023: 906.</ref> *[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson; ainult dendriidid tõelise aksonita;<ref>Arend 2023: 907.</ref> ei tekita aktsioonipotentsiaali, vaid avaldab naaberrakkudele moduleerivat mõju;<ref>Arend 2023: 907.</ref> näiteks [[amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> === Närvikiud === {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud ei ole iseseisev anatoomiline ega morfoloogiline üksus, vaid neuroni eferentne jätke177, tavaliselt [[akson]], koos seda ümbritsevate [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbristega. Piirdenärvisüsteemis võib närvikiudu vahetult ümbritseda [[sidekude|sidekoeline]] [[endoneurium]] ehk närvisisetoend.<ref>''[[Meditsiinisõnastik']]', lk 177.</ref> Nii [[piirdenärvisüsteem]]i [[närv]]ide kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]] ja [[hallaine]] närvikiud on peamiselt [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonid. Paljudel selgroogsetel omandavad aksonid rakukehast eemaldudes spetsiaalsed ümbrised. Need on eelkõige [[müeliintupp]] ja piirdenärvisüsteemis ka [[Schwanni tupp]]. Perifeersetes närvides võib närvikiudu ümbritseda sidekoeline [[endoneurium]] . ==== Müeliinkiud ==== {{Vaata|Müeliinkiud}} Paljusid selgroogsete aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]]. Selliseid närvikiude nimetatakse [[müeliinkiud]]udeks ehk [[müeliniseeritud kiud]]udeks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliinkiud koosnevad aksonist ja seda ümbritsevast müeliintupest; [[piirdenärvisüsteem]]is lisandub sellele tafaliselt väline [[Schwanni tupp]]. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kesknärvisüsteemis aga [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt müeliintupe ühe aksoni ühe [[internodaalsegment|internodaalsegmendi]] ümber, üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega müeliniseerida mitme aksoni üksikuid internodaalsegmente, kusjuures iga jätke moodustab müeliinikihi ühe aksonilõigu ümber. [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ja mõnes piirkonnas kuni noore täiskasvanu eani. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} [[Müeliin]] koosneb gliiarakkude mitmekordselt ümber aksoni keerdunud [[rakumembraan]]idest<ref>Arend 2023: 918.</ref>. See on mitmekihiline membraansüsteem, mis sisaldab rohkesti [[lipiid]]e<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> ja [[müeliinispetsiifilised valgud|müeliinispetsiifilisi valke]]. [[Müeliintupp]] ehk müeliinkest ümbritseb aksonit peaaegu kogu selle ulatuses, kuid katkeb korrapäraste vahede järel [[Ranvier' soonis]]te kohal<ref>Kandel 2021: 919.</ref>.<ref name="levi" /> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud lõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks. Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm (pikkus on seda suurem, mida suurem on aksoni läbimõõt), kuid aksoni hargnemiskohtade lähedal on internodaalsed segmendid lühemad<ref name="levi" />. Müeliintupp on aksoni elektriline isolatsioonikiht.<ref>Kandel 2021: 919.</ref> See vähendab ioonide lekkimist läbi aksonimembraani ja võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] ei levi pidevalt kogu aksonimembraani ulatuses, vaid liigub hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Ranvier' sooniste piirkondades paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]],<ref>Kandel 2021: 919.</ref> mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub. Selline juhtivusviis suurendab oluliselt närviimpulsi levimise kiirust<ref>Kandel 2021: 919.</ref> ja vähendab energiakulu. Piirdenärvisüsteemis moodustab iga internodaalsegmendi ümber müeliini tavaliselt üks [[Schwanni rakk]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Müeliintupe välispinnal paikneb seal [[Schwanni tupp]], mis koosneb Schwanni raku välimisest õhukesest tsütoplasmakihist koos rakutuumaga. Kesknärvisüsteemis Schwanni tupp puudub, sest müeliini moodustavad [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, millest igaüks võib moodustada müeliini mitme erineva aksoni internodaalsegmentide ümber. Varasemates histoloogilistes uurimustes kirjeldati müeliintupes arvukaid lehtrikujulisi katkestusi ja spiraalseid niite, mida peeti selle sisemiseks tugisüsteemiks.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et sellised kujutised ei vasta eraldi spiraalsete fibrillide olemasolule, vaid peegeldavad peamiselt müeliini lamellaarset ehitust (see koosneb üksteise peale asetunud õhukestest membraanikihtidest ehk lamellidest) ja [[Schmidti-Lantermani sälk]]e. ==== Schwanni tupp ==== {{Vaata|Schwanni tupp}} [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliintupe välispinda [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] välimine tsütoplasmakiht koos rakutuumaga. Seda nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]],<ref>Kandel 2021: 918.</ref> ka neurilemmiks, neurolemmiks, närvikiutupeks või Schwanni kestaks. Kesknärvisüsteemi neuronite aksonitel Schwanni tupp puudub, sest seal moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Schwanni tupp ei ole üksnes mehaaniline ümbris, vaid osaleb aksoni ainevahetuslikus toetuses ning on oluline kahjustunud perifeersete närvikiudude taastumisel. ==== Schwanni tupega müeliinkiud ==== [[Müeliinkiud]] koos Schwanni tupega esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Sellised närvikiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning pea-seljajuganglionidesensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Erandid on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja milles aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ja [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad spetsiifilised gliiarakud – [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], mis aksoneid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni tupega müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Eri loomaliikidel sõltub aksonite pikkus üldiselt keha suurusest. [[Närvipõimik]]ute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e. Muutub üksnes nende paiknemine [[närvikimp]]udes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles [[närv]]i distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> ==== Schwanni tupeta müeliinkiud ==== Schwanni tupeta müeliinkiud moodustavad suure osa [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]st ja neid leidub ka [[hallaine]]s. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, mistõttu üksik akson ei ole seotud ühe kindla gliiarakuga ja Schwanni tupp puudub. Valgeaines kulgevad müeliniseeritud aksonid peamiselt pikkades juhteteedes, hallaines aga väiksemate kimpudena neuronite vahel. Nad ei moodusta omavahel anastomoose, kuid võivad anda [[aksoni kollateraal|kollateraale]], mis sisenevad hallainesse ja lõpevad sünaptiliste harudena. Erinevalt piirdenärvisüsteemist puudub kesknärvisüsteemi müeliinkiududel närvikiudu ümbritsev Schwanni rakk ja sellele vastav Schwanni tupp. Ranvier' soonised on siiski olemas ja võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. ==== Müeliinita kiud ==== {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel<ref>Arend 2023: 918.</ref> puudub kompaktne [[müeliintupp]], kuid akson on siiski tihedalt seotud gliiarakkudega, mis tagavad sellele ainevahetusliku toe ja kaitse. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Üks Schwanni rakk võib ümbritseda mitut väikese läbimõõduga aksonit ilma nende ümber kompaktset müeliintuppe moodustamata; selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], [[kesknärvisüsteem]]i hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. Müeliinita võivad olla ka väga noored aksonid enne müeliniseerumise algust. ==== Läbimõõt ==== Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. ==== Ranvier' soonised ==== [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Varasemad neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust. Tänapäeval peetakse Ranvier' sooniste peamiseks ülesandeks [[aktsioonipotentsiaal]]i hüppelise ehk [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] võimaldamist. Soonistes paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal tekib igas sõlmes uuesti. Selle tulemusel levib närviimpulss kiiresti ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele, ilma et kogu aksonimembraan peaks järjest depolariseeruma. ==== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ==== Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. ==== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ==== Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. ==== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ==== Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidub rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppe kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljasteks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== [[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. ====Golgi I tüüpi neuronid==== [[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi. Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid. ====Üleminekurühm==== Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni. ====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)==== [[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d. Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises. Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises. Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid. Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes. Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] [[Gliiarakk|Gliiarakud]] ehk neurogliia rakud ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> rakud<ref>Arend 2023: 904.</ref> on väga mitmekesine neuronite tugirakkude rühm.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Termini "neurogliia" ([[saksa keel]]es ''Neuroglia'') võttis kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks".<ref>Gliia avastaja [[Rudolf Virchow]] pani närvirakke toestavale koele nimeks ''Neuroglia'', sest ta nägi selles närvirakke kooshoidvat "närvikoe liimi e aju sidekudet". Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, millest igaüks reguleerib üht või mitut neuroni talitluse aspekti<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Gliiarakud loovad [[neuron]]ite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult,<ref>Arend 2023: 905.</ref> hoiavad rakuvälist keskkonda stabiilsena<ref>Kandel 2021: 131.</ref>, tagades [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, toetavad [[sünaps|sünaptilist]] ülekannet, reguleerides [[virgatsaine]]te eemaldamist ja taaskasutamist [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], isoleerivad aksonijätkeid,<ref>Kandel 2021: 131.</ref> moodustades [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele ja osalevad närvikoe taastumises.<ref name="histology" /> Gliiarakud etendavad tähtsat osa ka närvisüsteemi arengus, uunates ja toetades närvikoe kujunemist,<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Nad osalevad ka õppimise ja mälu kujunemises ning mõjutavad närvisüsteemi haigusi.<ref>Kandel 2021: 131.</ref>. Mõnel gliiarakul leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid ja [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele, suhelda omavahel ja neuronitega ning mõjutada [[sünaps|sünaptilist]] signaaliülekannet.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga mitmekesised. Selgroogsete gliiarakud jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliial peamised rakutüübid on [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[astrotsüüt|astrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is mõnede neuronite [[akson]]ite ümber elektriliselt isoleerivad [[müeliintupp|müeliintuped]]. Schwanni rakud [[müelinisatsioon|müeliniseerivad]] [[piirdenärvisüsteem]]i neuronite aksoneid või täidavad muid funktsioone, sealhulgas osalevad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarse sünapsi]] arengus, talitluse säilitamises ja kahjustusejärgses taastumises. Astrotsüüdid, mille nimetus tuleneb nende ligikaudu tähekujulisest rakukehast ja arvukatest jätketest, toetavad neuroneid ja mõjutavad närvisignaalide edastamist. Mikrogliia rakud on [[peaaju]] paikne [[immuunrakk]]ude populatsioon. Nad on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]], neil on ka oluline osa närvikoe [[homöostaas]]i säilitamisel.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe "liimaineks" (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').<ref name="levi" /> Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi. [[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud. ===Mikrogliia=== [[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis. ===Ependüüm=== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises. [[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina. ===Makrogliia=== [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]). ====Astrotsüüdid==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.<ref name="üldhistoloogia" /> Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet. Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus. Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime. ====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult. ==Närvilõpmed== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] a6vqkker832zj0z469shqazr703tsop 0 7250 7190061 6636266 2026-07-09T23:26:11Z Kapakkatoveri 233149 /* Pereäri algus Peterburis */ 7190061 wikitext text/x-wiki {{Persoon |nimi = Alfred Nobel |Taustavärv = |pilt = AlfredNobel_adjusted.jpg |pildisuurus = 220px |pildiallkiri = |sünninimi = Alfred Bernhard Nobel |sünniaeg = [[21. oktoober]] [[1833]] |sünnikoht = [[Stockholm]] |surmaaeg = [[10. detsember]] [[1896]] (63-aastaselt) |surmakoht = [[Sanremo]] |rahvus = [[Rootslased|rootslane]] |a1 = Tegutses |a2 = keemiku, inseneri, leiutaja ja relvatöösturina, leiutas [[Dünamiit|dünamiidi]], asutas Nobeli auhinna |b1 = |b2 = |c1 = Autogramm |c2 = [[Pilt:Alfred Nobel Signature.svg|100px]] }} '''Alfred Bernhard Nobel''' ([nʊˈbɛl]; [[21. oktoober]] [[1833]] [[Stockholm]] – [[10. detsember]] [[1896]] [[Sanremo]]) oli [[rootslased|rootsi]] [[keemik]] ja [[tööstur]], [[dünamiit|dünamiidi]] leiutaja. Alfred Nobel oli kõigest 29-aastane, kui ta esitas patenditaotluse [[nitroglütseriin]]i ja [[nitraat]]ide [[detonaator]]ile. Nitroglütseriin oli aine, mis plahvatas vähimagi tõuke peale. [[1866]]. aastal avastas Nobel, et nitroglütseriin absorbeerus [[kiiselguur]]is ja moodustas segu, mis oli stabiilne ja lihtsalt käsitletav, kuid säilitas oma plahvatuslikkuse. Nii sündis dünamiit. Nobeli ettevõtteid tekkis üle terve Euroopa, nende toodang kasvas 11 tonnilt [[1867]]. aastal kuni 66 000 tonnini [[1895]]. aastal. Alfred Nobel sai kokku 355 [[patent]]i. Oma testamendiga asutas ta Nobeli [[Nobeli füüsikaauhind|füüsika-]], [[Nobeli keemiaauhind|keemia-]], [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiini/füsioloogia-]], [[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus-]] ja [[Nobeli rahuauhind|rahuauhinna]], mis antakse neile, kes aasta jooksul suudavad inimkonnale suurimat kasu tuua. [[Nobeli auhind]] anti esimest korda välja aastal 1901. == Suguvõsa päritolu == Perekonnanime Nobelius kasutas Nobeli esivanematest esimesena aastatel [[1655]]–[[1707]] [[Skåne maakond|Skånes]] elanud [[Petter Nobelius]] (Petrus Olai Nobelius). Tema sünninimi oli Peter Olofsson<ref>[http://biphost.spray.se/john.rosen/an2.htm Bakgrund och uppväxt]</ref> (ladinapäraselt Petrus Olai), hiljem lisas ta sellele oma sünnikoha [[Östra Nöbbelöv|Nöbbelövi]] järgi ladinapärase Nobeliuse.<ref>Strandh, lk 8.</ref> Petrus Olai Nobeliuse abikaasa oli [[Olof Rudbeck]]i tütar Wendela, seega on Alfred Nobel Rudbecki otsene järeltulija.<ref>Tolf, Robert (1976): The Russian Rockefellers: the saga of the Nobel family and the Russian oil industry Hoover Institution Press, Stanford University, lk 1. ISBN 0-8179-6581-5</ref> Alfred Nobeli vanaisa Immanuel Nobelius oli Upplandi rügemendis allohvitser. Tema oli see, kes muutis perekonnanime kõigepealt Nobelliks ja siis Nobeliks. Aastal [[1786]] on rügemendi nimekirjas esimest korda tema perekonnanimeks märgitud Nobel.<ref>Strandh lk 11</ref> Aastal [[1788]] abiellus Immanuel Nobel Anna Roselliga. Aasta hiljem kolis perekond [[Uppsala]]sse. Aastal [[1800]] nimetati Immanuel Nobel [[Gävle]] valla abiarstiks. Pärast abikaasa surma [[1795]]. aastal abiellus Immanuel Nobel Brita Ahlbergiga. Neil sündis [[1801]]. aastal poeg, kes sai samuti nimeks Immanuel. Temast sai hiljem Alfred Nobeli isa. Aastal [[1827]] abiellus Immanuel Nobel noorem Andriette Ahlselliga. Andriette Ahlsell oli pärit jõukast haritud perekonnast. Tema isa oli raamatupidaja.<ref>[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/andriette.html Andriette Nobel]</ref> Pärast abiellumist üüris perekond korteri [[Stockholm]]is. Nende esimene poeg Robert sündis [[1829]]. aastal<ref>Strandh lk 14</ref> ja järgmine poeg Ludvig [[1831]]. aastal. Immanuel Nobel noorem oli tunnustatud ehitusmeister, kes tööst puudust ei tundnud. Perel oli esialgu leib alati laual. Veidi hiljem aga koges Immanuel mitme ehitise juures ebaõnnestumisi. Näiteks silla ehitusel hävis kolm ehitusmaterjali transportinud praami. Ühe maja puhul selgus, et selle [[vundament]] hakkas vajuma ning Nobel pidi kogu maja tiiva uuesti ehitama. Lisaks oli Nobeli Långholmeni majas [[1832]]. aasta vanaaastaõhtul tulekahju. Nende õnnetuste tagajärjel läks Immanuel Nobeli äri [[pankrot]]ti. Pere oli sunnitud kolima tagasihoidlikku korterisse aadressil Norrlandsgatan 11. Just siis, kui pere majanduslik olukord polnud kiita, sündis [[1833]]. aastal nende kolmas poeg. Ta sai nimeks Alfred. Pere noorim laps Emil sündis [[1843]]. aastal Peterburis. Hiljem sünnitas Andriette veel ühe poja ja tütre, kuid mõlemad surid imikuna<ref name="Pete">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/russia/index.html Alfred Nobel – St. Petersburg, 1842–1863]</ref>. == Lapsepõlv == [[Pilt:The 4 Nobel brothers.jpg|pisi|Vennad Nobelid ülevalt päripäeva: Robert, Alfred, Ludvig ja Emil (sülelaps)]] Alfred Nobel sündis [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1833]] [[Stockholm]]is.<ref>Everyman's Encyclopedia volume 8. J M Dent & Sons Ltd, 1978. ISBN 0-460-04020-0. lk 710</ref><ref name="britannica">[http://www.britannica.com/nobelprize/article-9056007 Encyclopedia Britannica]</ref> Samal aastal oli Nobeli äri pankrotti läinud. Immanuel Nobel ei tahtnud uut ametit otsida ja püüdis leida uut elatusallikat, tutvudes muu hulgas tehnika edusammudega.<ref>Strandh lk 15</ref> Kui ta kuulis šotlase [[Charles Macintosh]]i leiutatud uuest [[kummi]]materjalist vihmamantlite valmistamiseks, sai ta idee. Ta tahtis valmistada sõduritele veekindlaid [[seljakott]]e, mida saaks vajadusel õhku täis puhuda ja kasutada õhkpadjana veetakistuste ületamisel või [[ujuk]]ina [[pontoonsild]]ades. Ta leidis isegi rahastaja ja tegi näidised, kuid armee ei olnud tema leiutisest huvitatud. Ka [[meditsiin]]i ja [[tööstus]]e tarbeks pakutud leiutised ei äratanud tähelepanu. Ta leidis uue rakenduse elastse kummikanga kasutamiseks [[maamiin]]ide juures, kuid ka see ei pakkunud Rootsi armeele huvi. Koostööst oli huvitatud aga [[Venemaa]] saadik Stockholmis, [[Soome]] päritolu [[Lars Gabriel von Haartman]], kes kutsus Nobeli [[Turu]]sse, et arendada tooteid Venemaa armee jaoks. Kui Immanuel [[1837]]. aastal Turusse läks, pidi tema pere ise hakkama saama. Oma esimesel tööaastal Turus suutis Immanuel perele nii palju raha saata, et Andriette sai avada väikese piima- ja juurviljapoe. Robert, Ludvig ja Alfred teenisid lisa tänaval [[tuletikk]]ude müümisega.<ref>Strandh lk 19</ref> Andriette tahtis lastele hea hariduse anda ja pani nad Jacobi koguduse kooli. Alfred käis koolis ainult aasta, Ludvig kolm aastat ja Robert kolm ja pool aastat. Robert jättis 1841. aastal kooli pooleli, et meremeheks hakata. Ta võeti ühele [[Lõuna-Ameerika]]sse suunduvale laevale kapteni kajutivahi ametisse. See oli tüüpiline amet, kus heast perekonnast pärit poisid said meresõiduga esimest tutvust teha. == Pereäri algus Peterburis == [[Pilt:Alfred Nobel young.jpg|pisi|Alfred Nobel noorena (umbes 1883)]] Aastal [[1838]] kolis Immanuel Nobel Turust [[Peterburi]]. Tema äri edenes hästi. Tal olid lõhkeainetega ümberkäimise kogemused juba sellest ajast, kui ta ehituse alal tegutses. Nobelil oli õnnestunud veenda Venemaa sõjaväeametnikke ja keiser [[Nikolai I]]-st maamiinide vajalikkuses. Ta sai preemiaks 3000 hõberubla ning laiendas selle abil oma maamiine tootvat katsetöökoda. Aastal [[1842]] otsustas ta pere Peterburi kutsuda.<ref name="nobelprize.org">[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/frangsmyr/index.html Elulugu Nobeli auhinna lehel]</ref> Samal ajal sai Immanuel Nobel tänu hästi õnnestunud lõhkeaineesitlusele keisrilt 25 000 hõberubla suuruse preemia. Tema äri õitses. Ta oli ostnud Peterburis ühekorruselise puitmaja<ref name="Pete" />. Kuigi Peterburis oli palju häid välismaalastele mõeldud koole, palgati Alfredile ja Ludvigile eraõpetaja, kes õpetas neile [[kirjandus]]t, [[filosoofia]]t, keeli, [[matemaatika]]t ja loodusteadusi. Nii Alfred ja Ludvig kui ka merelt tagasi tulnud Robert oskasid lisaks [[rootsi keel]]ele kõnelda ja kirjutada [[vene keel|vene]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]] ja [[saksa keel]]es.<ref name="britannica"/><ref>Strandh lk 21</ref> 1840. aastatel läks Immanuel Nobeli äril hästi.<ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/gradeschool.html Elulugu]</ref> Lisaks maamiinidele tootis tema töökoda ka [[meremiin]]e, [[relv]]i ja mitmesuguseid [[masin]]aid, sealhulgas [[aurumasin]]aid [[Volga]] jõe [[aurik]]ute jaoks. Ka Venemaa esimesed [[keskküte|keskkütteseadmed]] toodeti Nobeli tehases; esimesed neist paigaldas Nobel oma majja.<ref name="Pete" /> Nobel ostis oma äripartneri osa välja, laiendas tegevust ja kolis äri uude kohta. Ettevõtte nimeks sai Fondieres et Atélieres Mécaniques, Nobel & Fils. Alates 1840. aastate teisest poolest töötasid pereäris ka lapsed. Igaüks neist pidi alustama kontoris, seejärel töötama tellimuste osakonnas, tootmises töödejuhatajana ja juhtkonna abilisena finantsküsimustes. == Õpingud ja välisreisid == [[Rootsi keel]]t ja [[ajalugu]] ning [[kirjandus]]t ja [[filosoofia]]t õpetas poistele rootslane Lars Santesson. Matemaatikat ja loodusteadusi õpetas muu hulgas Ivan Peterov.<ref name="Pete" /> Alfred oli kinnine ja tagasihoidlik laps. Juba teismelisena oli ta lisaks keemiale huvitatud kirjandusklassikast ja [[luule]]st. Ta nautis eriti inglise luulet, sealhulgas [[George Gordon Byron]]i ja [[Percy Shelley]] loomingut. Muu hulgas tõlkis ta [[Voltaire]]'i teoseid rootsi keelde ja siis oma keeleoskuse testimiseks uuesti prantsuse keelde. Ta õppis pähe lehekülgede kaupa sõnaraamatuid.<ref name="Pete" /> Ta kirjutas juba väga noorena muu hulgas 425-realise ingliskeelse luuletuse. Isale tema kirjandushuvi eriti ei meeldinud, sest tema tahtis pojast inseneri kasvatada.<ref name="hislife">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/index.html Alfred Nobel – His Life and Work], Nobelprize.org</ref> [[Keemia]]t, [[füüsika]]t ja [[matemaatika]]t õpetasid vendadele teiste seas keemiaprofessorid Nikolai Zinin ja Juli Trapp, kes olid nende isa head tuttavad. Alfredi vaimustasid eelkõige keemiakatsed.<ref>Strandh lk 23</ref> [[1850]]. aasta paiku läks Alfred Nobel koos Zininiga [[Pariis]]i, kus veetis aasta keemiat õppides, töötades ühe tolleaegse väljapaistvama keemiku [[Théophile-Jules Pelouze]]'i laboris.<ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/gradeschool.html Alfred Nobel's Life and Work – for Gradeschoolers]</ref> Ta tutvus ka Pariisi seltskonnaeluga. Pelouze'i juures tutvus ta itaalia keemiku [[Ascanio Sobrero]]ga, kes oli kolm aastat varem [[glütserool]]ist, [[väävelhape|väävel-]] ja [[lämmastikhape|lämmastikhappest]] valmistanud [[nitroglütseriin]]i. Et aine reageerimine temperatuuri ja rõhu muudatustele oli ettearvamatu, ei usutud tollal, et seda oleks võimalik praktiliselt rakendada.<ref name="hislife"/> Kui Alfred Nobel Peterburi tagasi jõudis, otsustas isa ta Euroopasse reisile saata, et tema maailma avardada. Alfred külastas [[Kesk-Euroopa]]s ja [[Suurbritannia]]s paljusid perefirma koostööpartneriteks olnud tööstusettevõtteid. Eelkõige pidi ta tutvuma uute meetoditega ja hankima värskeid ideid uute toodete leidmiseks. Lääne-Euroopast siirdus ta [[New York]]i. Tema reisist [[USA|Ameerika Ühendriikidesse]] on teada, et ta külastas korduvalt rootsi leiutajat [[John Ericsson]]i.<ref name="britannica"/> Ta võttis Peterburi kaasa Ericssonilt saadud kütteseadme joonised. == Esimesed katsed nitroglütseriiniga == [[Pilt:Nobel laboratory Björkborn museum 1.jpg|pisi|Nobeli labori rekonstruktsioon [[Nobeli muuseum]]is [[Björkborn]]is]] Alfred Nobel pöördus Peterburi tagasi oma 21. sünnipäeval, 21. oktoobril [[1854]]. Enne seda oli ta reisist tingitud kurnatuse tõttu olnud sunnitud mõnda aega [[Saksamaa]]l ravil viibima. Et Venemaa valmistus [[Krimmi sõda|Krimmi sõjaks]], sai Nobeli ettevõte palju tellimusi. Ettevõttes töötas üle tuhande inimese ja selle tegevus tootis kasumit. Immanuel Nobel oli keisri juures heas kirjas ning oli üks Venemaa tunnustatumaid [[insener]]e.<ref>Strandh lk 28</ref> Ta sai oma teenete eest keiserliku kuldmedali. Krimmi sõja ajal suri Nikolai I ja keisriks sai [[Aleksander II]]. Sõda ei sujunud Venemaa jaoks edukalt. Varustuse tarnijad ei täitnud oma ülesandeid. Muu hulgas oli armeele müüdud [[paber]]tallaga jalanõusid ja [[jahu]]ga segatud [[püssirohi|püssirohtu]].<ref>Strandh lk 29</ref> Aleksander II vallandas armee varustajad. Kuigi Nobeli ettevõte oli oma tellimused auga täitnud, katkesid ka tema tarned, sest lepingute sõlmijad olid ametist vallandatud. Sõjast kurnatud riigis oli raske uusi kliente leida. Alfred Nobel oli selleks ajaks saanud perekonna finantsasjatundjaks. Ta saadeti Pariisi ja [[London]]i pankadesse laenu paluma, kuid ta tuli tühjade kätega tagasi. Suvel [[1859]] otsustas Immanuel Nobel tagasi Stockholmi pöörduda. Ta jättis ettevõtte Ludvigi hoole alla. Ka Alfred ja Robert pidid venda aitama. Ludvig asutas Peterburis oma ettevõtte. Robert ja Alfred Nobel üürisid ühise korteri ning Alfred muutis korteri köögi keemialaboriks. Nitroglütseriin oli Alfred Nobeli tähelepanu köitnud ja ta oli juba koos isaga seda katsetama hakanud, et uurida, kuidas oleks võimalik plahvatusprotsessi kontrolli all hoida. Varasuvel [[1862]] korraldas ta vee all esimese lõhkamise. Nitroglütseriin oli kinnikorgitud klaastorus, mis omakorda oli asetatud püssirohuga täidetud suletud [[tsink]]anumasse. Püssirohu seest ulatus välja [[süütenöör]]. Ta süütas süütenööri ja viskas anuma vette. Järgnenud talvel korraldas Nobel [[Neeva]]l mitu plahvatust. Katsed äratasid ka Ludvigi huvi. Linnast kaugemal tehtud katsed õnnestusid hästi ning isa soovitusel taotles Alfred oma leiutisele [[patent]]i. Aastal [[1863]] kolis ta Stockholmi isa juurde ja sama aasta [[14. detsember|14. detsembril]] sai ta Rootsis patendi nitroglütseriinil põhinevale lõhkeainele. Enne seda oli ta Peterburis saanud oma esimesed patendid – 1857. aastal patenteeris ta gaasi mõõteriista ning 1859. aastal vedelike mõõteriista ja uut tüüpi baromeetri.<ref name="Pete" /> Et Rootsis saadi harva patente lõhkeainetele, äratas Nobeli leiutis sõjaväeametnike tähelepanu. Nad palusid Immanuel ja Alfred Nobelil nitroglütseriini tutvustada. Näidislõhkamine korraldati Karlbergi lossi juures. Esitlust olid jälgima saabunud nii kaitse- kui ka tsiviilasjatundjad. Esialgu ei avaldanud plahvatused pealtvaatajaile muljet, sest plahvatuse võimsus ei olnud oluliselt suurem kui sama koguse püssirohu puhul. Alfred Nobel avastas, et plahvatuse võimsus vähenes sedamööda, kuidas nitroglütseriin püssirohu sisse imendus. Esitlust ette valmistades olid nad komponendid varakult kokku seganud ning vanemad segud plahvatasid väiksema jõuga. Demonstratsioon lõpetati vägeva plahvatusega, mille põhjustas värskelt segatud lõhkeaine. Sellest hoolimata pidid Nobelid pettuma, sest Rootsi kaitsevägi pidas lõhkeainet liiga ohtlikuks. == Lõhkeaine täiustamine == [[Pilt:AlfredNobel2.jpg|pisi|Alfred Nobel]] Karlbergi esitluse põhjal oli selgunud, et nitroglütseriini ja püssirohu segu ei säilita oma omadusi. Katseid tuli jätkata. Alfredi abiliseks sai tollal 20-aastane noorim vend Emil. Katsetamise käigus leidis Alfred abinõu segu vananemise vältimiseks. Ta täitis katseklaasi püssirohuga ja pani sellesse süütenööri ning asetas katseklaasi seejärel nitroglütseriiniga täidetud anumasse. Uuendus andis oodatud tulemuse ja katselõhkamine õnnestus hästi. Tema seadeldisest sai alguse levinud [[detonaator]], mida paljud lõhkeaineasjatundjad peavad Nobeli tähtsaimaks leiutiseks. Alfred Nobel nimetas oma leiutise plahvatusõliks. Kevadel [[1864]] asus ta sellele ostjaid otsima. Peagi hakkasidki [[mäendus]]ettevõtted temalt lõhkeainet ostma. Et turg kasvas kiiresti, töötati välja ka uus nitroglütseriini valmistamise meetod, mis oli küll varasemast ohtlikum. Nobeli leiutist oli võimalik rakendada mitmes vallas, kuid ta vajas raha, et tootmist laiendada ja leiutis ka välismaal patenteerida. Noorpõlves tehtud Euroopa-reisil oli ta loonud sidemeid muu hulgas Kesk-Euroopa pankades. Ta sõitis Prantsusmaale raha hankima ning Pariisi pangalt [[Crédit Mobilier]] õnnestus tal saada 100 000 [[Prantsuse frank|Prantsuse frangi]] suurune laen. Tol ajal oli see märkimisväärne summa. == Tootmise laiendamine == [[Pilt:Alfred Nobel - Statue in Sanremo.jpg|pisi|Alfred Nobeli mälestusmärk tema [[Sanremo]] suvilas]] Alfred Nobel pöördus rahaga Stockholmi tagasi ja asus oma laboris tootmist laiendama. Tal olid abiks isa, vend Emil, noor insener C. E. Hertzman ja paar abitöölist. 3. septembril 1864 töötasid Emil Nobel ja Hertzman laboris katsete kallal ning olid arvatavasti ettevaatamatult lasknud nitroglütseriinil kuumeneda üle 180 kraadi. Toimus plahvatus, mis pani värisema kogu Stockholmi.<ref>Strandh lk 40</ref> Emil Nobel,<ref name="britannica"/> Hertzman ja veel kolm töötajat said surma. Alfred Nobel oli kõrvalhoones ja sai purunenud klaasi kildudest vigastada. Isa oli kaugemal ja pääses terve nahaga, kuid kogetud ehmatus võis tema tervisele mõju avaldada. Umbes kuu aega hiljem sai ta [[halvatus]]e põhjustanud [[ajurabandus]]e. Alfred Nobeli usku nitroglütseriini tulevikku õnnetus ei vähendanud.<ref>Strandh lk 41</ref> Et tellimuste hulk aina kasvas, otsustas ta ettevõtte asutada. [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1864]] loodi ettevõte [[Nitroglycerin Aktiebolag]]. Alfred Nobel müüs 100 000 [[Rootsi kroon]]i ja aktsiate eest oma patendi ettevõttele. Tootmise alustamisega tekkis aga probleeme, sest plahvatusest hirmunud politsei keelas linna territooriumil nitroglütseriini tootmise. Esialgu ei leitud kohta ka linna ümbrusest ning labor rajati [[Mälaren]]ile renditud praamile. Talve veetis Nobel külmas liikuvas laboris tootmist käivitades ja [[kaevandus]]tele lõhkeainet tutvustades. 1865. aasta jaanuari lõpus ostis ettevõte endise farmi Stockholmi lähedal Mälareni lahesopi ääres [[Vinterviken]]is<ref name="Vinter">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/vinterviken/ Alfred Nobel's Industrial Activities in Vinterviken]</ref>. Seadmed koliti vanasse talli. Alfred Nobel jättis tootmishoonete rajamise äripartnerite hooleks ja sõitis ise [[Saksamaa]]le. 25. juunil 1865 asutati lõhkeaineettevõte ka [[Norra]]s. Alfred Nobel müüs oma Norras registreeritud patendi 10 000 hõbetaalri eest ettevõttele. See oli tema ainus tehing, mille puhul ta patendi üksnes raha vastu vahetas, sest ta vajas raha, et Saksamaal ettevõte asutada. Aastal [[1866]] püüdis Nobel nitroglütseriinile ka [[Suurbritannia]]s turgu leida. Ehkki tema toodet oleks vajatud, ei leidnud ta ettevõtte rajamisest huvitatud koostööpartnereid. Ta jättis esialgu asja katki ja otsustas keskenduda Ameerika turule. ==Tegevus Rootsis== [[Pilt:AlfredNobelPainting.jpg|pisi|Alfred Nobel [[Emil Österman]]i maalil (1915)]] Vintervikeni ettevõttest sai esimene tööstuslik nitroglütseriini tootja maailmas. Luba tehase rajamiseks saadi [[1865]]. aastal ja samal aastal alustati ka tootmist. Esialgu olid tootmistingimused väga algelised, tegutseti lageda taeva all ja ajutistes kuurides. Tehase toodangumaht kasvas pidevalt kogu ettevõtte 50-aastase tegevuse vältel.<ref name="Vinter" /> Algusaegadel oli Alfred Nobel ettevõttes nii tegevjuht, peainsener, sekretär, müügiagent kui ka varahoidja. Kuigi ta reisis pidevalt ringi, hoidis ta alati Rootsi ettevõttel silma peal. Ettevõtte tegevjuhiks sai peagi Robert Nobel, kes oli ametis kuni 1870. aastani, mil pöördus tagasi Venemaale. Tootmist asus juhtima Alfredi lapsepõlvesõber insener Alarik Liedbeck, kes oli tema partneriks ka paljudes teistes ettevõtmistes välismaal.<ref name="Vinter" /> ==Tegevus Saksamaal== Saksamaal seadis Alfred Nobel end sisse [[Hamburg]]is, kus asutas sadamas väikese labori, et esitluste tarbeks nitroglütseriini valmistada. Kaevandused tundsid tema leiutise vastu huvi ning sellest kirjutati ajalehtedes. Juunis [[1865]] asutati Saksamaal ettevõte Alfred Nobel & Co. See oli esimene Alfred Nobeli osalusega ettevõte välismaal. Ka Saksamaal oli lõhkeaine tootmiseks raske kohta leida. Oktoobris leiti lõpuks Hamburgi lähedal krunt tehase jaoks. Nobel ostis 42 hektari suuruse maalapi [[Elbe]] jõe ääres [[Krümmel]]is, mis asub umbes 30&nbsp;km kaugusel Hamburgist. Tootmist alustati 1. aprillil [[1866]]. Nobel oli esitanud patenditaotluse ka [[USA|Ameerika Ühendriikides]]. Ameeriklane [[Taliaferro Shaffner]] oli püüdnud 1864. aastal Nobelilt tema leiutist odavalt ära osta ning keeldumise peale pahandanud. Nüüd vaidlustas ta patendi andmise, väites, et tema oli sama meetodi juba varem leiutanud. Alfred Nobel kutsuti 1865. aastal USA Hamburgi konsulaati selgitusi andma. Tal õnnestus oma autorsus tõestada ja talle anti patent. Nobeli tehas Saksamaal hävis plahvatuse tagajärjel kaks korda, 1866. ja 1870. aastal. Mõlemal korral ehitati see uuesti üles ja laiendati tootmist. Kuigi Krümmeli ümbruses oli suur tööpuudus, polnud lihtne töötajaid leida, sest tööd lõhkeainetehases peeti liiga ohtlikuks.<ref name="Krümmel">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/krummel/ Alfred Nobel in Krümmel]</ref> Alfred Nobel elas Krümmelis 1865. aastast kuni [[1873]]. aastani, mil kolis [[Pariis]]i.<ref name="Sanremo">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/sanremo/ Alfred Nobel's Final Years in Sanremo]</ref> == Tegevus USA-s == Kui Alfred Nobel Ameerika Ühendriikides maad kuulama hakkas, oli seal parajasti hiljuti aset leidnud kaks suurt nitroglütseriiniplahvatust ning seetõttu tehti plaane aine kasutamise keelamiseks. Ühel juhul oli plahvatuse põhjustanud aine pärit Nobeli tehasest<ref>Strandh lk 66</ref>. Nobel sõitis Washingtoni ja kohtus seaduseelnõu algatajatega, kuid ei suutnud neid oma meetodi ohutuses veenda. Talle pakkus oma abi Taliaferro Shaffner, sama mees, kes oli varem tema patendi vaidlustanud. Mehed pidasid parajasti kõnelusi USA-s ettevõtte asutamise üle, kui Nobel sai teada, et tema tehas Saksamaal oli õhku lennanud. Ta otsustas läbirääkimised lõpetada ning loovutas oma USA patendi Shaffnerile sümboolse ühe dollari ja 2500 aktsia eest. Samal ajal kiitis USA kongress heaks nitroglütseriini kasutamise keelu. Lõhkeaine transportimine riigis jäi lubatuks, eeldusel, et täideti kehtestatud ettevaatusabinõusid. [[27. juuli]]l [[1866]] asutati [[United States Blasting Oil Company]].<ref name="time"/> Nobel ise pöördus Saksamaale tagasi ja saabus 10. augustil Hamburgi. == Dünamiidi leiutamine == [[Pilt:Caisse dynamite nobel paulilles expo.JPG|pisi|Dünamiidikast Prantsusmaal [[Paulilles]]i lõhkeainetehase muuseumis]] Et Nobeli labor Saksamaal oli plahvatuse tagajärjel hävinud, rentis ta ajutise labori rajamiseks praami [[Elbe]] jõel, kus alustas katsetusi, et nitroglütseriini käsitlemist ohutumaks muuta.<ref name="time">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/timeline/ Timeline]</ref> Ta püüdis leida ainet, mis imaks nitroglütseriini endasse ja moodustaks stabiilse segu. Ta katsetas muu hulgas söe, saepuru, tellisepuru ja müüriseguga<ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/index.html]</ref><ref>Strandh lk 70</ref>. Krümmeli pinnas oli [[Diatomiit|diatomiidirikas]]. Katsetused pinnasest saadud kobediatomiidi kiiselguuriga tõid lõpuks oodatud tulemuse.<ref name="time"/> Ahjus kuivatatud kiiselguur imes endasse umbes kolm korda oma mahust suurema koguse nitroglütseriini. Segu oli hästi töödeldav ning sellest sai vastavalt otstarbele sobiva kujuga pulgad voolida. Katsetused [[1866]]. aasta sügisel kinnitasid, et lõhkeaine käsitsemine on ohutu, samas ei olnud nitroglütseriin oluliselt oma plahvatusjõudu kaotanud. Toime oli 5–8 korda suurem kui püssirohul. Uue lõhkeaine nimetas Nobel [[dünamiit|dünamiidiks]]. Vintervikeni tehases hakati dünamiiti kohe tootma. Valmistati kaht tüüpi lõhkeainet – 75- ja 64-protsendilise nitroglütseriinisisaldusega dünamiiti. Nõudlus selle järele oli suur ja kasvas pidevalt.<ref name="Vinter" /> Dünamiidi leiutamise kohta on liikvel mitmesuguseid kuulujutte. Paljud inimesed on püüdnud dünamiidi leiutamist enda nimele kirjutada. Muu hulgas Nobeli tehase ehitusel ametis olnud töödejuhataja Carl Dittmar väitis, et just tema oli soovitanud Nobelil nitroglütseriini kiiselguuriga segada. Nobel kaebas Dittmari kohtusse ja võitis. [[Pilt:Alfred Nobel with Robert Strehlenert at Sanremo 1896.jpg|pisi|Alfred Nobel ja Robert Strehlenert Sanremo suvilas]] == Tegevus Suurbritannias == Nobel asus taas asjatundjatele ja ajakirjanikele esitlusi korraldama. Tema Saksamaa tehas sai palju järelepärimisi uue lõhkeaine kohta.<ref>Strandh lk 78</ref> Kevadel [[1867]] sõitis Nobel Suurbritanniasse ja sai mais Briti patendi. Suvel korraldatud esitlused mõjusid veenvalt – dünamiit oli tõhus ja ohutu, ei tekitanud ka sellist suitsu ega haisu nagu püssirohi. Et Rootsi ja Saksamaa tehased ei suutnud kasvavale nõudlusele vastu tulla, tahtis Nobel asutada ettevõtte ka Suurbritannias. Suurbritannia parlament oli hiljuti heaks kiitnud seaduse, mis nõudis, et kõik nitroglütseriini sisaldavate ainete saadetised märgistataks sildiga, mis juhib tähelepanu aine ohtlikkusele. Piirang raskendas ettevõtte loomist, sest võimalikud Briti koostööpartnerid pidasid seda liiga suureks takistuseks.<ref>Strandh lk 88</ref> Nobel püüdis sügisel 1867 seadusandjaid veenda, et dünamiidile tehtaks erand, aga see tal ei õnnestunud. Ta reisis veidi aega dünamiiti tutvustades mööda Euroopat, muu hulgas [[Praha]]s, [[Viin]]is, [[Zürich]]is ja [[Bern]]is. Seejärel pöördus ta tagasi Suurbritanniasse, plaanides rajada tehase [[Šotimaa]]le. Aastal [[1869]] suutis ta kohalikes huvi äratada, kuid ka Šotimaal võeti peagi vastu seadus, mis keelas nitroglütseriini sisaldavate ainete impordi ja tootmise. Seadus jättis võimaluse teha erandeid ja Nobel lootis, et dünamiit võiks erandkorras valitsuse loa saada. Ta esitas oma põhjendused, kuid oleks loa saanud ainult tingimusel, et lõhkeainet valmistataks lõhkamiskohal. See aga polnud mõeldav. Peagi selgus, et siseministeeriumi otsustajate seas oli inimene, kellel olid mängus oma huvid – nimelt tegeles ministeeriumis töötanud keemik [[Frederick Abel]] [[puuvillapüssirohi|puuvillapüssirohuga]], mille Nobeli leiutis oleks turult välja tõrjunud. Kevadel [[1870]] esitas Nobel siseministrile tõendid dünamiidi ohutuse kohta. Tolleks ajaks oli toodetud 560 tonni dünamiiti ja see polnud põhjustanud ainsatki planeerimata plahvatust.<ref>Strandh lk 91</ref> Aprillis otsustati dünamiidile erand teha ja Nobel sai lõpuks Suurbritanniasse tehast rajama hakata. Aastal [[1871]] asutati [[Ardeer]]is [[British Dynamite Company]]. Alfred Nobel sai 300 asutajaaktsiat ja 900 aktsiat patendi eest. Aastal [[1877]] sai ettevõtte nimeks Nobel's Explosives Company.<ref name="time"/> == Tegevus Prantsusmaal == [[Prantsusmaa]]l kuulus lõhkeainete valmistamise [[monopol]] riigile. Kõik Nobeli dünamiidisaadetised olid tollis kinni peetud. Juba Suurbritannias viibides püüdis Nobel oma prantsuse koostööpartneri [[Paul Barbe]]'i abiga asuda ka Prantsusmaal ettevõtet looma. Samal ajal alustas Prantsusmaa sõda [[Preisimaa]]ga. Pärast sõda mõistis Prantsusmaa valitsus vajadust uuenduste järele ning Nobeli partnerile anti luba alustada dünamiidi suurtootmist. Tootmine läks käima, kuid see peatati [[1871]]. aastal, sest jõustus seadus, mis keelas lõhkeaine tootmise ja müümise. Riigi esindajad ei soovinud Nobeli ettevõttega läbirääkimisi pidada, katkestasid senised lepingud ja aasta hiljem hakkas kaitseministeerium hoolimata Nobeli patendist ise dünamiiti tootma. Selgus, et patent ei kehtinudki, sest asjaga tegelenud volinik oli unustanud patendi eest maksta. Kogu dünamiit, mis oli toodetud mujal kui riiklikes ettevõtetes, kavatseti konfiskeerida. Samal ajal puhkes aga pahameel riikliku monopoli vastu, sest riigiettevõte müüs lõhkeainet tootmishinnast kõrgema hinnaga, see aga oli seadusega keelatud. Lõpuks otsustati, et monopol ei kehti nitroglütseriinil põhinevate lõhkeainete kohta. Aastal [[1875]] asutasid Nobel ja Barbe ettevõtte Société Générale de la Fabrication de la Dynamite. Aastal [[1873]] ostis Nobel Pariisis Malakoffi avenüül maja ja asus sinna elama. Pariis jäi tema kodulinnaks kuni [[1891]]. aastani. Tal oli esialgu aias väike labor, kus ta töötas koos noore prantsuse keemiku [[Georges D. Fehrenbach]]iga. Peagi asus ta katsetamise jaoks sobivamat kohta otsima ning ostis 1881. aastal kinnistu Pariisist umbes 16&nbsp;km kaugusel kirdes asuvas [[Sevran]]is. Sevran oli tol ajal Prantsusmaa lõhkeainetööstuse keskus. Asula tuhatkonnast elanikust umbes 650 töötas riiklikus lõhkeaineid valmistavas ettevõttes [[Poudrérie Nationale]]. Nobel töötas päeval Sevranis ja sõitis ööseks Pariisi majja tagasi.<ref name="Sevran">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/sevran/ Alfred Nobel in Sevran]</ref> Aastal 1875 leiutas Alfred Nobel dünamiidist stabiilsema [[želatiindünamiit|želatiindünamiidi]] ja sai aasta hiljem sellele patendi. == Tegevus Itaalias ja Šveitsis == Nii [[Itaalia]]s kui ka [[Šveits]]is ehitati palju [[tunnel]]eid, [[sild]]u ja [[raudtee|raudteid]], mille rajamisel mägisel maastikul vajati palju lõhkeainet. Aastal 1871 sai Nobel patendi Itaalias. Kui [[1872]]. aastal Prantsusmaal tootmine seiskus, võttis Barbe ühendust Šveitsi miljonäri [[Louis Favre]]'iga, kes nõustus Šveitsis asutatud ettevõttes partneriks hakkama. Tehas hakkas toodangut andma [[1873]]. aasta suvel. Veidi hiljem ostis Nobel Favre'i osa välja. Nobeli saksa äripartnereid pahandas asjaolu, et neid Šveitsi tehase osanikeks ei kutsutud. Nad hankisid Itaalias patendi dünamiidi teisendile. Nobel asus sakslastega läbirääkimistesse ning kõneluste tulemusel loodi Itaalias ühine ettevõte Societa Anonima Italiana perla fabbricazione della Dinamite – Brevetto Nobel. Pool sellest kuulus Nobelile. == Probleemid == Et eri maades olid Alfred Nobeli äripartneriteks saanud erinevad inimesed, kippusid tema ettevõtted omavahel konkureerima. Nobel ise kuulus mitmekümne ettevõtte juhtkonda ja püüdis nende tegevust koordineerida.<ref>Strandh lk 138</ref> Turule hakkas ilmuma ka dünamiidiga väga sarnaseid nitroglütseriini sisaldavaid lõhkeaineid. Saksa ettevõte Krebs & Co. hakkas tootma lõhkeainet, mille nimetas ''lithofracteur''<nowiki/>'iks. Sellel oli praktiliselt sama koostis nagu dünamiidil. Nobel kaebas ettevõtte kohtusse<ref name=Strandh>Strandh lk 137</ref> ja sai teise astme kohtus õiguse ning Krebs pidi talle suure valuraha maksma. Nobeli võidetud kohtuprotsess oli arvatavasti hoiatus teistele ning pärast seda tema patendiõigust eriti ei kiputud enam rikkuma.<ref name=Strandh /> == Ballistiit == Eri maade ettevõtete töö koordineerimine oli tülikas ja Nobeli jaoks kurnav. Aastal 1880 ühinesid Nobeli Itaalia ja Šveitsi ettevõtted ning moodustus Dynamite Nobel<ref name="time"/>. Oktoobris 1886 asutati Nobel-Dynamite Trust Company. Alfred Nobel oli kuni surmani selle ettevõtte juhatuse auesimees. Et tootmise korraldamine oli väsitav, otsustas Nobel vahelduseks jälle katsetamisega tegeleda.<ref>Strandh lk 147</ref> Tulirelvades kasutati tollal püssirohtu, mille põlemisel tekkiv suits võis terve lahinguvälja enda alla matta. Aastal [[1884]] leiutas Nobel püssirohu asendamiseks nitroglütseriinist, nitrotselluloosist ja [[kamper|kamprist]] koosneva suitsuta põleva lõhkeaine [[ballistiit|ballistiidi]]. Ta sai ainele patendi 1887. aastal. Ballistiiti kasutati laialdaselt järgmised 75 aastat.<ref name="Sanremo"/> Nobel pakkus uut lõhkeainet Prantsusmaa sõjaväele, kuid prantslased lükkasid selle tagasi, sest olid hiljuti kasutusele võtnud prantsuse keemiku [[Paul Vieille]] leiutatud lõhkeaine, mis põles samuti suitsuta, kuid oli samas lenduvate lahustite kasutamise tõttu suhteliselt ebastabiilne.<ref name="Sanremo"/> Alfred Nobel pakkus seejärel lõhkeainet Itaalia valitsusele, kes selle rõõmuga vastu võttis. [[Torino]] lähedal [[Avigliana]]s hakati seda peagi tootma. Hiljem müüs Nobel oma Itaalia patendi Itaalia valitsusele. Prantsusmaal tekitas Nobeli tegevus Itaalias pahameelt. Teda peeti reeturiks ja spiooniks ning ähvardati vangistamisega. Et tal keelati Prantsusmaal katsetamine ja tootmine, otsustas ta elama asuda Itaaliasse Sanremosse.<ref name="Sanremo"/> [[1889]]. aastal selgus, et Frederick Abel oli Inglismaal saanud patendi ballistiidiga väga sarnasele [[kordiit|kordiidile]]. Kampri asemel oli Abel kasutanud [[vaseliin]]i ja lõhkeaine vormitavaks muutmiseks lahustina [[atsetoon]]i. Nobel oli oma patenditaotluses märkinud lähteaineks lahustuva [[nitrotselluloos]]i, Abel aga lahustumatu.<ref name="Sanremo"/> Nobel püüdis esialgu Abeliga kokkuleppele jõuda, kui aga selgus, et patent oli antud mitmes riigis, otsustas ta asja ametlikult ajada. Abel müüs oma patendi Suurbritannia riigile, keda ei saanud kohtusse kaevata. Seetõttu pidi Nobel ootama, kuni ainet tootma hakati. Aastal 1890 kaebas ta tehase direktori kohtusse, kuid kaotas kohtuasja ja pidi 22 000 [[naelsterling]]it kohtukuludeks maksma. ==Tegevus Sanremos== Aastal 1891 asus Alfred Nobel elama [[Sanremo]]sse. Ta ostis maja [[Vahemeri|Vahemere]] kaldal. Maja lähedal oli laboratoorium, kus töötas muu hulgas tema varasem sekretär ja pärastine testamenditäitja [[Ragnar Sohlman]].<ref name="Sanremo"/> Vahemere kliima mõjus ka tema tervisele hästi. Ta elas Sanremos elu lõpuni.<ref name="Sanremo"/> Tema [[Nobeli villa|villa]] kuulub Sanremo linnale ja on avatud külastajatele.<ref name="Sanremo"/> == Kaukaasia naftatööstus ja tegevus Venemaal== Alfred Nobel oli osanik ka [[Bakuu]] [[naftatööstus]]es. Tema vend [[Robert Nobel]] oli 1873. aastal Bakuus näinud, et sealses naftatööstuses kasutati ajast maha jäänud tehnikat. Ta otsustas selle ettevõtmise tulusaks äriks muuta ja investeeris naftapuurimisse. Veidi hiljem sai ettevõtte osanikuks ka tema vend [[Ludvig Nobel]]. Aastal [[1879]] investeeris ka Alfred Nobel venna palvel tema ettevõttesse. Asutati Nobeli vendade naftatööstusettevõte, mis sai tuntuks [[Branobel]]i nime all. Branobeli aktsiakapital oli kolm miljonit rubla, millest Alfred Nobeli osa moodustas 110 000 rubla.<ref>Strandh lk 180</ref> Vennad töötasid koos välja muu hulgas uudse naftatöötlusmeetodi. 1880. aastate keskel oli Branobel Bakuu suurim naftatöötlusettevõte. Alfred Nobel teenis suure osa oma varandusest just naftaga (umbes 5 miljonit Rootsi krooni)<ref name="Pete"/>. Ettevõte tegutses kuni 1920. aastani, mil see natsionaliseeriti. Dünamiit jõudis Venemaale alles [[1877]]. aastal, kui Alfred Nobel sai kümneaastase patendi. Lõhkeainetehast ta Venemaale ei rajanud.<ref name="Pete" /> ==Isiklik elu== Alfred Nobeli isiklikust elust pole palju räägitud.<ref>Strandh lk 283</ref> Tema vennad abiellusid varakult, kuid Alfred jäi poissmeheks. Ise kirjeldab ta ühes autobiograafilises luuletuses Pariisis kogetud õnnetut armastust, kuid räägitud on ka tema teismeliseeas Peterburis läbielatud traagilise lõpuga loost.<ref>Strandh lk 284</ref> Sügisel [[1876]] tutvus Nobel 20-aastase [[Viin]]ist pärit Sofia Hessiga. Nobel ostis naisele korteri Pariisis, kuid oli peagi sunnitud hakkama Sofia üha luksuslikumaks muutuvat eluviisi kinni maksma. Nende teed läksid lahku, kui Sofia 1891. aastal teatas, et saab ungarlasest ratsaväelasega lapse. Sofia sai Nobeli pärandina väikese rahasumma, kuid sellele lisaks õnnestus tal Alfred Nobelilt saadud kirjade abil ka pärijatelt raha välja pressida.<ref name=Strandh2>Strandh lk 285–287</ref> ===Tervis=== [[Pilt:Nobel's death mask.jpg|pisi|Alfred Nobeli surimask]] Alfred Nobelil oli nõrk tervis juba noorena. Ta kannatas muu hulgas seedeprobleemide, [[peavalu]]de ja meeleoluhäirete all. Suurema osa elust töötas ta liiga palju ja puutus kokku mitmesuguste [[kemikaal]]idega. Ka nitroglütseriini leiutaja [[Ascanio Sobrero]] oli täheldanud, et selle ainega kokku puutumine põhjustab tugevat peavalu. Alfred Nobel pidi palju reisima, tal polnud õiget kodu, perekonda ega sõpru. Stressi tekitasid ka tootmisprobleemid, kohtuprotsessid ja avalik hukkamõist tema tegevusala suhtes.<ref name="medi">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/ringertz/ Alfred Nobel's Health and His Interest in Medicine]</ref> Vanemas eas kannatas ta südameprobleemide ([[stenokardia]]) all. Tema surma põhjustas [[ajurabandus]], mis jättis ta esialgu osaliselt halvatuks.<ref name="medi"/> == Surm ja pärand == {{Vaata|Nobeli auhind}} Kui Alfred Nobeli vend Ludvig 1888. aastal suri, pidas üks prantsuse ajaleht teda ekslikult dünamiidi leiutajaks ja mõistis ta tapmist hõlbustava ainega tegelemise eest hukka.<ref name=Nobel>"Kysy ja vastaa: Nobel tahtoi suojata elämäntyönsä maineen" Historia 2007 nr 1 lk 17</ref> Väidetavalt pani artikkel Alfred Nobeli mõtlema selle peale, et jätta endast maailmale parem mälestus. Talle valmistas meelehärmi, et tema elutööd seostati tapmisega. Dünamiiti müüs ta küll eelkõige tööstusliku lõhkamise tarbeks, kuid tema leiutatud ballistiiti kasutati üksnes tulirelvades. Ta ise arvas, et aitas oma leiutistega kaasa [[rahu]]le maailmas, uskudes, et kui relvad muutuvad liiga tõhusaks, ei julge keegi enam sõda alustada<ref name="peace">[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/tagil/index.html Alfred Nobel's Thoughts about War and Peace]</ref>. Rahu oli talle väga oluline teema, seetõttu asutas ta ka rahuauhinna. Ta tegi [[1895]]. aastal uue [[Nobeli testament|testamendi]], millega jättis suurema osa oma varast viie auhinna loomiseks.<ref name=Nobel /><ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/will/will-full.html Nobeli testament]</ref> Nobel pärandas 32 miljonit [[Rootsi kroon]]i [[Nobeli sihtasutus|sihtasutusele]], mis sai ülesande anda igal aastal viies valdkonnas rahaline [[Nobeli auhind|auhind]] inimesele, kes on aasta jooksul oma alal kõige suurema panuse andnud. Ta asutas oma testamendiga [[Nobeli füüsikaauhind|füüsika-]], [[Nobeli keemiaauhind|keemia-]], [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|füsioloogia- või meditsiini-]], [[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus-]] ja [[Nobeli rahuauhind|rahuauhinna]].<ref name=Nobel2>{{Netiviide |url=http://www.sweden.se/upload/Sweden_se/otherlanguages/articles/SI/pdf/finska/Nobel-palkinto_on_maailman_tunnetuin_A116-FIa.pdf |pealkiri=Rootsi Instituut |vaadatud=2012-12-16 |arhiivimisaeg=2012-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121216111424/http://www.sweden.se/upload/Sweden_se/otherlanguages/articles/SI/pdf/finska/Nobel-palkinto_on_maailman_tunnetuin_A116-FIa.pdf |url-olek=töötab }}</ref> Tolle aja kohta oli tegemist tohutu suure summaga.<ref name=Nobel2 /> Sihtasutus pidi raha investeerima väikese riskiga võlapaberitesse.<ref>[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/will/will-full.html Full text of Alfred Nobel's Will]</ref> Alfred Nobel suri 10. detsembril 1896 Itaalias [[Sanremo]]s. Ta oli surres üks maailma rikkamatest inimestest.<ref name="rikkaus">[http://nobelpeaceprize.org/en_GB/alfred-nobel/ Alfred Nobel. Inventor, businessman, peace-lover]</ref> Auhinnafondi loomiseks müüdi kõik Alfred Nobelile kuulunud aktsiad tema ettevõtetes.<ref name="Krümmel" /> ==Viited== {{viited|2}} ==Kirjandus== *[[Kenne Fant]]. "Alfred Bernhard Nobel. ''Ad honorem''." Rootsi keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn, Kunst 1998. 440 lk. ISBN 5-89920-193-2 *Sigvard Strandh. "Alfred Nobel: Dynamiitinkeksijän elämä" Suomen Klassikkokustannus Oy 2004, ISBN 951-98931-2-1 ==Välislingid== {{commons|Alfred Nobel}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.nobelmuseum.se/en Nobeli muuseum] *[http://nobelprize.org/alfred_nobel/index.html Alfred Nobel – The Man Behind the Nobel Prize] *[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/frangsmyr/index.html Alfred Nobeli elulugu] *[https://www.nobelpeaceprize.org/History/Alfred-Nobel Nobeli instituudi artikkel Alfred Nobelist], artikkel olemas sel aadressil, aga aru ei saa, miks linkida ei saa *[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/416842/Alfred-Bernhard-Nobel Alfred Nobel Encyclopædia Britannicas] *[[Urmas Kiil]], [http://www.saartehaal.ee/2008/10/18/tanane-paev-moodanikus/ "Tänane päev möödanikus"], Oma Saar, 18. oktoober 2008 {{B-klassi artikkel}} {{JÄRJESTA:Nobel, Alfred}} [[Kategooria:Töösturid]] [[Kategooria:Rootsi füüsikud]] [[Kategooria:Rootsi insenerid]] [[Kategooria:Rootsi leiutajad]] [[Kategooria:Rootsi keemikud]] [[Kategooria:Sündinud 1833]] [[Kategooria:Surnud 1896]] [[Kategooria:Stockholmi Põhjakalmistule maetud]] i5bjwuqhtjdqkmordjhx8n3gnu657kt 7190062 7190061 2026-07-09T23:27:35Z Kapakkatoveri 233149 7190062 wikitext text/x-wiki {{Persoon |nimi = Alfred Nobel |Taustavärv = |pilt = AlfredNobel_adjusted.jpg |pildisuurus = 220px |pildiallkiri = |sünninimi = Alfred Bernhard Nobel |sünniaeg = [[21. oktoober]] [[1833]] |sünnikoht = [[Stockholm]] |surmaaeg = [[10. detsember]] [[1896]] (63-aastaselt) |surmakoht = [[Sanremo]] |rahvus = [[Rootslased|rootslane]] |a1 = Tegutses |a2 = keemiku, inseneri, leiutaja ja relvatöösturina, leiutas [[Dünamiit|dünamiidi]], asutas Nobeli auhinna |b1 = |b2 = |c1 = Autogramm |c2 = [[Pilt:Alfred Nobel Signature.svg|100px]] }} '''Alfred Bernhard Nobel''' ([nʊˈbɛl]; [[21. oktoober]] [[1833]] [[Stockholm]] – [[10. detsember]] [[1896]] [[Sanremo]]) oli [[rootslased|rootsi]] [[keemik]] ja [[tööstur]], [[dünamiit|dünamiidi]] leiutaja. Alfred Nobel oli kõigest 29-aastane, kui ta esitas patenditaotluse [[nitroglütseriin]]i ja [[nitraat]]ide [[detonaator]]ile. Nitroglütseriin oli aine, mis plahvatas vähimagi tõuke peale. [[1866]]. aastal avastas Nobel, et nitroglütseriin absorbeerus [[kiiselguur]]is ja moodustas segu, mis oli stabiilne ja lihtsalt käsitletav, kuid säilitas oma plahvatuslikkuse. Nii sündis dünamiit. Nobeli ettevõtteid tekkis üle terve Euroopa, nende toodang kasvas 11 tonnilt [[1867]]. aastal kuni 66 000 tonnini [[1895]]. aastal. Alfred Nobel sai kokku 355 [[patent]]i. Oma testamendiga asutas ta Nobeli [[Nobeli füüsikaauhind|füüsika-]], [[Nobeli keemiaauhind|keemia-]], [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiini/füsioloogia-]], [[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus-]] ja [[Nobeli rahuauhind|rahuauhinna]], mis antakse neile, kes aasta jooksul suudavad inimkonnale suurimat kasu tuua. [[Nobeli auhind]] anti esimest korda välja aastal 1901. == Suguvõsa päritolu == Perekonnanime Nobelius kasutas Nobeli esivanematest esimesena aastatel [[1655]]–[[1707]] [[Skåne maakond|Skånes]] elanud [[Petter Nobelius]] (Petrus Olai Nobelius). Tema sünninimi oli Peter Olofsson<ref>[http://biphost.spray.se/john.rosen/an2.htm Bakgrund och uppväxt]</ref> (ladinapäraselt Petrus Olai), hiljem lisas ta sellele oma sünnikoha [[Östra Nöbbelöv|Nöbbelövi]] järgi ladinapärase Nobeliuse.<ref>Strandh, lk 8.</ref> Petrus Olai Nobeliuse abikaasa oli [[Olof Rudbeck]]i tütar Wendela, seega on Alfred Nobel Rudbecki otsene järeltulija.<ref>Tolf, Robert (1976): The Russian Rockefellers: the saga of the Nobel family and the Russian oil industry Hoover Institution Press, Stanford University, lk 1. ISBN 0-8179-6581-5</ref> Alfred Nobeli vanaisa Immanuel Nobelius oli Upplandi rügemendis allohvitser. Tema oli see, kes muutis perekonnanime kõigepealt Nobelliks ja siis Nobeliks. Aastal [[1786]] on rügemendi nimekirjas esimest korda tema perekonnanimeks märgitud Nobel.<ref>Strandh lk 11</ref> Aastal [[1788]] abiellus Immanuel Nobel Anna Roselliga. Aasta hiljem kolis perekond [[Uppsala]]sse. Aastal [[1800]] nimetati Immanuel Nobel [[Gävle]] valla abiarstiks. Pärast abikaasa surma [[1795]]. aastal abiellus Immanuel Nobel Brita Ahlbergiga. Neil sündis [[1801]]. aastal poeg, kes sai samuti nimeks Immanuel. Temast sai hiljem Alfred Nobeli isa. Aastal [[1827]] abiellus Immanuel Nobel noorem Andriette Ahlselliga. Andriette Ahlsell oli pärit jõukast haritud perekonnast. Tema isa oli raamatupidaja.<ref>[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/andriette.html Andriette Nobel]</ref> Pärast abiellumist üüris perekond korteri [[Stockholm]]is. Nende esimene poeg Robert sündis [[1829]]. aastal<ref>Strandh lk 14</ref> ja järgmine poeg Ludvig [[1831]]. aastal. Immanuel Nobel noorem oli tunnustatud ehitusmeister, kes tööst puudust ei tundnud. Perel oli esialgu leib alati laual. Veidi hiljem aga koges Immanuel mitme ehitise juures ebaõnnestumisi. Näiteks silla ehitusel hävis kolm ehitusmaterjali transportinud praami. Ühe maja puhul selgus, et selle [[vundament]] hakkas vajuma ning Nobel pidi kogu maja tiiva uuesti ehitama. Lisaks oli Nobeli Långholmeni majas [[1832]]. aasta vanaaastaõhtul tulekahju. Nende õnnetuste tagajärjel läks Immanuel Nobeli äri [[pankrot]]ti. Pere oli sunnitud kolima tagasihoidlikku korterisse aadressil Norrlandsgatan 11. Just siis, kui pere majanduslik olukord polnud kiita, sündis [[1833]]. aastal nende kolmas poeg. Ta sai nimeks Alfred. Pere noorim laps Emil sündis [[1843]]. aastal Peterburis. Hiljem sünnitas Andriette veel ühe poja ja tütre, kuid mõlemad surid imikuna<ref name="Pete">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/russia/index.html Alfred Nobel – St. Petersburg, 1842–1863]</ref>. == Lapsepõlv == [[Pilt:The 4 Nobel brothers.jpg|pisi|Vennad Nobelid ülevalt päripäeva: Robert, Alfred, Ludvig ja Emil (sülelaps)]] Alfred Nobel sündis [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1833]] [[Stockholm]]is.<ref>Everyman's Encyclopedia volume 8. J M Dent & Sons Ltd, 1978. ISBN 0-460-04020-0. lk 710</ref><ref name="britannica">[http://www.britannica.com/nobelprize/article-9056007 Encyclopedia Britannica]</ref> Samal aastal oli Nobeli äri pankrotti läinud. Immanuel Nobel ei tahtnud uut ametit otsida ja püüdis leida uut elatusallikat, tutvudes muu hulgas tehnika edusammudega.<ref>Strandh lk 15</ref> Kui ta kuulis šotlase [[Charles Macintosh]]i leiutatud uuest [[kummi]]materjalist vihmamantlite valmistamiseks, sai ta idee. Ta tahtis valmistada sõduritele veekindlaid [[seljakott]]e, mida saaks vajadusel õhku täis puhuda ja kasutada õhkpadjana veetakistuste ületamisel või [[ujuk]]ina [[pontoonsild]]ades. Ta leidis isegi rahastaja ja tegi näidised, kuid armee ei olnud tema leiutisest huvitatud. Ka [[meditsiin]]i ja [[tööstus]]e tarbeks pakutud leiutised ei äratanud tähelepanu. Ta leidis uue rakenduse elastse kummikanga kasutamiseks [[maamiin]]ide juures, kuid ka see ei pakkunud Rootsi armeele huvi. Koostööst oli huvitatud aga [[Venemaa]] saadik Stockholmis, [[Soome]] päritolu [[Lars Gabriel von Haartman]], kes kutsus Nobeli [[Turu]]sse, et arendada tooteid Venemaa armee jaoks. Kui Immanuel [[1837]]. aastal Turusse läks, pidi tema pere ise hakkama saama. Oma esimesel tööaastal Turus suutis Immanuel perele nii palju raha saata, et Andriette sai avada väikese piima- ja juurviljapoe. Robert, Ludvig ja Alfred teenisid lisa tänaval [[tuletikk]]ude müümisega.<ref>Strandh lk 19</ref> Andriette tahtis lastele hea hariduse anda ja pani nad Jacobi koguduse kooli. Alfred käis koolis ainult aasta, Ludvig kolm aastat ja Robert kolm ja pool aastat. Robert jättis 1841. aastal kooli pooleli, et meremeheks hakata. Ta võeti ühele [[Lõuna-Ameerika]]sse suunduvale laevale kapteni kajutivahi ametisse. See oli tüüpiline amet, kus heast perekonnast pärit poisid said meresõiduga esimest tutvust teha. == Pereäri algus Peterburis == [[Pilt:Alfred Nobel young.jpg|pisi|Alfred Nobel noorena]] Aastal [[1838]] kolis Immanuel Nobel Turust [[Peterburi]]. Tema äri edenes hästi. Tal olid lõhkeainetega ümberkäimise kogemused juba sellest ajast, kui ta ehituse alal tegutses. Nobelil oli õnnestunud veenda Venemaa sõjaväeametnikke ja keiser [[Nikolai I]]-st maamiinide vajalikkuses. Ta sai preemiaks 3000 hõberubla ning laiendas selle abil oma maamiine tootvat katsetöökoda. Aastal [[1842]] otsustas ta pere Peterburi kutsuda.<ref name="nobelprize.org">[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/frangsmyr/index.html Elulugu Nobeli auhinna lehel]</ref> Samal ajal sai Immanuel Nobel tänu hästi õnnestunud lõhkeaineesitlusele keisrilt 25 000 hõberubla suuruse preemia. Tema äri õitses. Ta oli ostnud Peterburis ühekorruselise puitmaja<ref name="Pete" />. Kuigi Peterburis oli palju häid välismaalastele mõeldud koole, palgati Alfredile ja Ludvigile eraõpetaja, kes õpetas neile [[kirjandus]]t, [[filosoofia]]t, keeli, [[matemaatika]]t ja loodusteadusi. Nii Alfred ja Ludvig kui ka merelt tagasi tulnud Robert oskasid lisaks [[rootsi keel]]ele kõnelda ja kirjutada [[vene keel|vene]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]] ja [[saksa keel]]es.<ref name="britannica"/><ref>Strandh lk 21</ref> 1840. aastatel läks Immanuel Nobeli äril hästi.<ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/gradeschool.html Elulugu]</ref> Lisaks maamiinidele tootis tema töökoda ka [[meremiin]]e, [[relv]]i ja mitmesuguseid [[masin]]aid, sealhulgas [[aurumasin]]aid [[Volga]] jõe [[aurik]]ute jaoks. Ka Venemaa esimesed [[keskküte|keskkütteseadmed]] toodeti Nobeli tehases; esimesed neist paigaldas Nobel oma majja.<ref name="Pete" /> Nobel ostis oma äripartneri osa välja, laiendas tegevust ja kolis äri uude kohta. Ettevõtte nimeks sai Fondieres et Atélieres Mécaniques, Nobel & Fils. Alates 1840. aastate teisest poolest töötasid pereäris ka lapsed. Igaüks neist pidi alustama kontoris, seejärel töötama tellimuste osakonnas, tootmises töödejuhatajana ja juhtkonna abilisena finantsküsimustes. == Õpingud ja välisreisid == [[Rootsi keel]]t ja [[ajalugu]] ning [[kirjandus]]t ja [[filosoofia]]t õpetas poistele rootslane Lars Santesson. Matemaatikat ja loodusteadusi õpetas muu hulgas Ivan Peterov.<ref name="Pete" /> Alfred oli kinnine ja tagasihoidlik laps. Juba teismelisena oli ta lisaks keemiale huvitatud kirjandusklassikast ja [[luule]]st. Ta nautis eriti inglise luulet, sealhulgas [[George Gordon Byron]]i ja [[Percy Shelley]] loomingut. Muu hulgas tõlkis ta [[Voltaire]]'i teoseid rootsi keelde ja siis oma keeleoskuse testimiseks uuesti prantsuse keelde. Ta õppis pähe lehekülgede kaupa sõnaraamatuid.<ref name="Pete" /> Ta kirjutas juba väga noorena muu hulgas 425-realise ingliskeelse luuletuse. Isale tema kirjandushuvi eriti ei meeldinud, sest tema tahtis pojast inseneri kasvatada.<ref name="hislife">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/index.html Alfred Nobel – His Life and Work], Nobelprize.org</ref> [[Keemia]]t, [[füüsika]]t ja [[matemaatika]]t õpetasid vendadele teiste seas keemiaprofessorid Nikolai Zinin ja Juli Trapp, kes olid nende isa head tuttavad. Alfredi vaimustasid eelkõige keemiakatsed.<ref>Strandh lk 23</ref> [[1850]]. aasta paiku läks Alfred Nobel koos Zininiga [[Pariis]]i, kus veetis aasta keemiat õppides, töötades ühe tolleaegse väljapaistvama keemiku [[Théophile-Jules Pelouze]]'i laboris.<ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/gradeschool.html Alfred Nobel's Life and Work – for Gradeschoolers]</ref> Ta tutvus ka Pariisi seltskonnaeluga. Pelouze'i juures tutvus ta itaalia keemiku [[Ascanio Sobrero]]ga, kes oli kolm aastat varem [[glütserool]]ist, [[väävelhape|väävel-]] ja [[lämmastikhape|lämmastikhappest]] valmistanud [[nitroglütseriin]]i. Et aine reageerimine temperatuuri ja rõhu muudatustele oli ettearvamatu, ei usutud tollal, et seda oleks võimalik praktiliselt rakendada.<ref name="hislife"/> Kui Alfred Nobel Peterburi tagasi jõudis, otsustas isa ta Euroopasse reisile saata, et tema maailma avardada. Alfred külastas [[Kesk-Euroopa]]s ja [[Suurbritannia]]s paljusid perefirma koostööpartneriteks olnud tööstusettevõtteid. Eelkõige pidi ta tutvuma uute meetoditega ja hankima värskeid ideid uute toodete leidmiseks. Lääne-Euroopast siirdus ta [[New York]]i. Tema reisist [[USA|Ameerika Ühendriikidesse]] on teada, et ta külastas korduvalt rootsi leiutajat [[John Ericsson]]i.<ref name="britannica"/> Ta võttis Peterburi kaasa Ericssonilt saadud kütteseadme joonised. == Esimesed katsed nitroglütseriiniga == [[Pilt:Nobel laboratory Björkborn museum 1.jpg|pisi|Nobeli labori rekonstruktsioon [[Nobeli muuseum]]is [[Björkborn]]is]] Alfred Nobel pöördus Peterburi tagasi oma 21. sünnipäeval, 21. oktoobril [[1854]]. Enne seda oli ta reisist tingitud kurnatuse tõttu olnud sunnitud mõnda aega [[Saksamaa]]l ravil viibima. Et Venemaa valmistus [[Krimmi sõda|Krimmi sõjaks]], sai Nobeli ettevõte palju tellimusi. Ettevõttes töötas üle tuhande inimese ja selle tegevus tootis kasumit. Immanuel Nobel oli keisri juures heas kirjas ning oli üks Venemaa tunnustatumaid [[insener]]e.<ref>Strandh lk 28</ref> Ta sai oma teenete eest keiserliku kuldmedali. Krimmi sõja ajal suri Nikolai I ja keisriks sai [[Aleksander II]]. Sõda ei sujunud Venemaa jaoks edukalt. Varustuse tarnijad ei täitnud oma ülesandeid. Muu hulgas oli armeele müüdud [[paber]]tallaga jalanõusid ja [[jahu]]ga segatud [[püssirohi|püssirohtu]].<ref>Strandh lk 29</ref> Aleksander II vallandas armee varustajad. Kuigi Nobeli ettevõte oli oma tellimused auga täitnud, katkesid ka tema tarned, sest lepingute sõlmijad olid ametist vallandatud. Sõjast kurnatud riigis oli raske uusi kliente leida. Alfred Nobel oli selleks ajaks saanud perekonna finantsasjatundjaks. Ta saadeti Pariisi ja [[London]]i pankadesse laenu paluma, kuid ta tuli tühjade kätega tagasi. Suvel [[1859]] otsustas Immanuel Nobel tagasi Stockholmi pöörduda. Ta jättis ettevõtte Ludvigi hoole alla. Ka Alfred ja Robert pidid venda aitama. Ludvig asutas Peterburis oma ettevõtte. Robert ja Alfred Nobel üürisid ühise korteri ning Alfred muutis korteri köögi keemialaboriks. Nitroglütseriin oli Alfred Nobeli tähelepanu köitnud ja ta oli juba koos isaga seda katsetama hakanud, et uurida, kuidas oleks võimalik plahvatusprotsessi kontrolli all hoida. Varasuvel [[1862]] korraldas ta vee all esimese lõhkamise. Nitroglütseriin oli kinnikorgitud klaastorus, mis omakorda oli asetatud püssirohuga täidetud suletud [[tsink]]anumasse. Püssirohu seest ulatus välja [[süütenöör]]. Ta süütas süütenööri ja viskas anuma vette. Järgnenud talvel korraldas Nobel [[Neeva]]l mitu plahvatust. Katsed äratasid ka Ludvigi huvi. Linnast kaugemal tehtud katsed õnnestusid hästi ning isa soovitusel taotles Alfred oma leiutisele [[patent]]i. Aastal [[1863]] kolis ta Stockholmi isa juurde ja sama aasta [[14. detsember|14. detsembril]] sai ta Rootsis patendi nitroglütseriinil põhinevale lõhkeainele. Enne seda oli ta Peterburis saanud oma esimesed patendid – 1857. aastal patenteeris ta gaasi mõõteriista ning 1859. aastal vedelike mõõteriista ja uut tüüpi baromeetri.<ref name="Pete" /> Et Rootsis saadi harva patente lõhkeainetele, äratas Nobeli leiutis sõjaväeametnike tähelepanu. Nad palusid Immanuel ja Alfred Nobelil nitroglütseriini tutvustada. Näidislõhkamine korraldati Karlbergi lossi juures. Esitlust olid jälgima saabunud nii kaitse- kui ka tsiviilasjatundjad. Esialgu ei avaldanud plahvatused pealtvaatajaile muljet, sest plahvatuse võimsus ei olnud oluliselt suurem kui sama koguse püssirohu puhul. Alfred Nobel avastas, et plahvatuse võimsus vähenes sedamööda, kuidas nitroglütseriin püssirohu sisse imendus. Esitlust ette valmistades olid nad komponendid varakult kokku seganud ning vanemad segud plahvatasid väiksema jõuga. Demonstratsioon lõpetati vägeva plahvatusega, mille põhjustas värskelt segatud lõhkeaine. Sellest hoolimata pidid Nobelid pettuma, sest Rootsi kaitsevägi pidas lõhkeainet liiga ohtlikuks. == Lõhkeaine täiustamine == [[Pilt:AlfredNobel2.jpg|pisi|Alfred Nobel (umbes 1883)]] Karlbergi esitluse põhjal oli selgunud, et nitroglütseriini ja püssirohu segu ei säilita oma omadusi. Katseid tuli jätkata. Alfredi abiliseks sai tollal 20-aastane noorim vend Emil. Katsetamise käigus leidis Alfred abinõu segu vananemise vältimiseks. Ta täitis katseklaasi püssirohuga ja pani sellesse süütenööri ning asetas katseklaasi seejärel nitroglütseriiniga täidetud anumasse. Uuendus andis oodatud tulemuse ja katselõhkamine õnnestus hästi. Tema seadeldisest sai alguse levinud [[detonaator]], mida paljud lõhkeaineasjatundjad peavad Nobeli tähtsaimaks leiutiseks. Alfred Nobel nimetas oma leiutise plahvatusõliks. Kevadel [[1864]] asus ta sellele ostjaid otsima. Peagi hakkasidki [[mäendus]]ettevõtted temalt lõhkeainet ostma. Et turg kasvas kiiresti, töötati välja ka uus nitroglütseriini valmistamise meetod, mis oli küll varasemast ohtlikum. Nobeli leiutist oli võimalik rakendada mitmes vallas, kuid ta vajas raha, et tootmist laiendada ja leiutis ka välismaal patenteerida. Noorpõlves tehtud Euroopa-reisil oli ta loonud sidemeid muu hulgas Kesk-Euroopa pankades. Ta sõitis Prantsusmaale raha hankima ning Pariisi pangalt [[Crédit Mobilier]] õnnestus tal saada 100 000 [[Prantsuse frank|Prantsuse frangi]] suurune laen. Tol ajal oli see märkimisväärne summa. == Tootmise laiendamine == [[Pilt:Alfred Nobel - Statue in Sanremo.jpg|pisi|Alfred Nobeli mälestusmärk tema [[Sanremo]] suvilas]] Alfred Nobel pöördus rahaga Stockholmi tagasi ja asus oma laboris tootmist laiendama. Tal olid abiks isa, vend Emil, noor insener C. E. Hertzman ja paar abitöölist. 3. septembril 1864 töötasid Emil Nobel ja Hertzman laboris katsete kallal ning olid arvatavasti ettevaatamatult lasknud nitroglütseriinil kuumeneda üle 180 kraadi. Toimus plahvatus, mis pani värisema kogu Stockholmi.<ref>Strandh lk 40</ref> Emil Nobel,<ref name="britannica"/> Hertzman ja veel kolm töötajat said surma. Alfred Nobel oli kõrvalhoones ja sai purunenud klaasi kildudest vigastada. Isa oli kaugemal ja pääses terve nahaga, kuid kogetud ehmatus võis tema tervisele mõju avaldada. Umbes kuu aega hiljem sai ta [[halvatus]]e põhjustanud [[ajurabandus]]e. Alfred Nobeli usku nitroglütseriini tulevikku õnnetus ei vähendanud.<ref>Strandh lk 41</ref> Et tellimuste hulk aina kasvas, otsustas ta ettevõtte asutada. [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1864]] loodi ettevõte [[Nitroglycerin Aktiebolag]]. Alfred Nobel müüs 100 000 [[Rootsi kroon]]i ja aktsiate eest oma patendi ettevõttele. Tootmise alustamisega tekkis aga probleeme, sest plahvatusest hirmunud politsei keelas linna territooriumil nitroglütseriini tootmise. Esialgu ei leitud kohta ka linna ümbrusest ning labor rajati [[Mälaren]]ile renditud praamile. Talve veetis Nobel külmas liikuvas laboris tootmist käivitades ja [[kaevandus]]tele lõhkeainet tutvustades. 1865. aasta jaanuari lõpus ostis ettevõte endise farmi Stockholmi lähedal Mälareni lahesopi ääres [[Vinterviken]]is<ref name="Vinter">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/vinterviken/ Alfred Nobel's Industrial Activities in Vinterviken]</ref>. Seadmed koliti vanasse talli. Alfred Nobel jättis tootmishoonete rajamise äripartnerite hooleks ja sõitis ise [[Saksamaa]]le. 25. juunil 1865 asutati lõhkeaineettevõte ka [[Norra]]s. Alfred Nobel müüs oma Norras registreeritud patendi 10 000 hõbetaalri eest ettevõttele. See oli tema ainus tehing, mille puhul ta patendi üksnes raha vastu vahetas, sest ta vajas raha, et Saksamaal ettevõte asutada. Aastal [[1866]] püüdis Nobel nitroglütseriinile ka [[Suurbritannia]]s turgu leida. Ehkki tema toodet oleks vajatud, ei leidnud ta ettevõtte rajamisest huvitatud koostööpartnereid. Ta jättis esialgu asja katki ja otsustas keskenduda Ameerika turule. ==Tegevus Rootsis== [[Pilt:AlfredNobelPainting.jpg|pisi|Alfred Nobel [[Emil Österman]]i maalil (1915)]] Vintervikeni ettevõttest sai esimene tööstuslik nitroglütseriini tootja maailmas. Luba tehase rajamiseks saadi [[1865]]. aastal ja samal aastal alustati ka tootmist. Esialgu olid tootmistingimused väga algelised, tegutseti lageda taeva all ja ajutistes kuurides. Tehase toodangumaht kasvas pidevalt kogu ettevõtte 50-aastase tegevuse vältel.<ref name="Vinter" /> Algusaegadel oli Alfred Nobel ettevõttes nii tegevjuht, peainsener, sekretär, müügiagent kui ka varahoidja. Kuigi ta reisis pidevalt ringi, hoidis ta alati Rootsi ettevõttel silma peal. Ettevõtte tegevjuhiks sai peagi Robert Nobel, kes oli ametis kuni 1870. aastani, mil pöördus tagasi Venemaale. Tootmist asus juhtima Alfredi lapsepõlvesõber insener Alarik Liedbeck, kes oli tema partneriks ka paljudes teistes ettevõtmistes välismaal.<ref name="Vinter" /> ==Tegevus Saksamaal== Saksamaal seadis Alfred Nobel end sisse [[Hamburg]]is, kus asutas sadamas väikese labori, et esitluste tarbeks nitroglütseriini valmistada. Kaevandused tundsid tema leiutise vastu huvi ning sellest kirjutati ajalehtedes. Juunis [[1865]] asutati Saksamaal ettevõte Alfred Nobel & Co. See oli esimene Alfred Nobeli osalusega ettevõte välismaal. Ka Saksamaal oli lõhkeaine tootmiseks raske kohta leida. Oktoobris leiti lõpuks Hamburgi lähedal krunt tehase jaoks. Nobel ostis 42 hektari suuruse maalapi [[Elbe]] jõe ääres [[Krümmel]]is, mis asub umbes 30&nbsp;km kaugusel Hamburgist. Tootmist alustati 1. aprillil [[1866]]. Nobel oli esitanud patenditaotluse ka [[USA|Ameerika Ühendriikides]]. Ameeriklane [[Taliaferro Shaffner]] oli püüdnud 1864. aastal Nobelilt tema leiutist odavalt ära osta ning keeldumise peale pahandanud. Nüüd vaidlustas ta patendi andmise, väites, et tema oli sama meetodi juba varem leiutanud. Alfred Nobel kutsuti 1865. aastal USA Hamburgi konsulaati selgitusi andma. Tal õnnestus oma autorsus tõestada ja talle anti patent. Nobeli tehas Saksamaal hävis plahvatuse tagajärjel kaks korda, 1866. ja 1870. aastal. Mõlemal korral ehitati see uuesti üles ja laiendati tootmist. Kuigi Krümmeli ümbruses oli suur tööpuudus, polnud lihtne töötajaid leida, sest tööd lõhkeainetehases peeti liiga ohtlikuks.<ref name="Krümmel">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/krummel/ Alfred Nobel in Krümmel]</ref> Alfred Nobel elas Krümmelis 1865. aastast kuni [[1873]]. aastani, mil kolis [[Pariis]]i.<ref name="Sanremo">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/sanremo/ Alfred Nobel's Final Years in Sanremo]</ref> == Tegevus USA-s == Kui Alfred Nobel Ameerika Ühendriikides maad kuulama hakkas, oli seal parajasti hiljuti aset leidnud kaks suurt nitroglütseriiniplahvatust ning seetõttu tehti plaane aine kasutamise keelamiseks. Ühel juhul oli plahvatuse põhjustanud aine pärit Nobeli tehasest<ref>Strandh lk 66</ref>. Nobel sõitis Washingtoni ja kohtus seaduseelnõu algatajatega, kuid ei suutnud neid oma meetodi ohutuses veenda. Talle pakkus oma abi Taliaferro Shaffner, sama mees, kes oli varem tema patendi vaidlustanud. Mehed pidasid parajasti kõnelusi USA-s ettevõtte asutamise üle, kui Nobel sai teada, et tema tehas Saksamaal oli õhku lennanud. Ta otsustas läbirääkimised lõpetada ning loovutas oma USA patendi Shaffnerile sümboolse ühe dollari ja 2500 aktsia eest. Samal ajal kiitis USA kongress heaks nitroglütseriini kasutamise keelu. Lõhkeaine transportimine riigis jäi lubatuks, eeldusel, et täideti kehtestatud ettevaatusabinõusid. [[27. juuli]]l [[1866]] asutati [[United States Blasting Oil Company]].<ref name="time"/> Nobel ise pöördus Saksamaale tagasi ja saabus 10. augustil Hamburgi. == Dünamiidi leiutamine == [[Pilt:Caisse dynamite nobel paulilles expo.JPG|pisi|Dünamiidikast Prantsusmaal [[Paulilles]]i lõhkeainetehase muuseumis]] Et Nobeli labor Saksamaal oli plahvatuse tagajärjel hävinud, rentis ta ajutise labori rajamiseks praami [[Elbe]] jõel, kus alustas katsetusi, et nitroglütseriini käsitlemist ohutumaks muuta.<ref name="time">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/timeline/ Timeline]</ref> Ta püüdis leida ainet, mis imaks nitroglütseriini endasse ja moodustaks stabiilse segu. Ta katsetas muu hulgas söe, saepuru, tellisepuru ja müüriseguga<ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/index.html]</ref><ref>Strandh lk 70</ref>. Krümmeli pinnas oli [[Diatomiit|diatomiidirikas]]. Katsetused pinnasest saadud kobediatomiidi kiiselguuriga tõid lõpuks oodatud tulemuse.<ref name="time"/> Ahjus kuivatatud kiiselguur imes endasse umbes kolm korda oma mahust suurema koguse nitroglütseriini. Segu oli hästi töödeldav ning sellest sai vastavalt otstarbele sobiva kujuga pulgad voolida. Katsetused [[1866]]. aasta sügisel kinnitasid, et lõhkeaine käsitsemine on ohutu, samas ei olnud nitroglütseriin oluliselt oma plahvatusjõudu kaotanud. Toime oli 5–8 korda suurem kui püssirohul. Uue lõhkeaine nimetas Nobel [[dünamiit|dünamiidiks]]. Vintervikeni tehases hakati dünamiiti kohe tootma. Valmistati kaht tüüpi lõhkeainet – 75- ja 64-protsendilise nitroglütseriinisisaldusega dünamiiti. Nõudlus selle järele oli suur ja kasvas pidevalt.<ref name="Vinter" /> Dünamiidi leiutamise kohta on liikvel mitmesuguseid kuulujutte. Paljud inimesed on püüdnud dünamiidi leiutamist enda nimele kirjutada. Muu hulgas Nobeli tehase ehitusel ametis olnud töödejuhataja Carl Dittmar väitis, et just tema oli soovitanud Nobelil nitroglütseriini kiiselguuriga segada. Nobel kaebas Dittmari kohtusse ja võitis. [[Pilt:Alfred Nobel with Robert Strehlenert at Sanremo 1896.jpg|pisi|Alfred Nobel ja Robert Strehlenert Sanremo suvilas]] == Tegevus Suurbritannias == Nobel asus taas asjatundjatele ja ajakirjanikele esitlusi korraldama. Tema Saksamaa tehas sai palju järelepärimisi uue lõhkeaine kohta.<ref>Strandh lk 78</ref> Kevadel [[1867]] sõitis Nobel Suurbritanniasse ja sai mais Briti patendi. Suvel korraldatud esitlused mõjusid veenvalt – dünamiit oli tõhus ja ohutu, ei tekitanud ka sellist suitsu ega haisu nagu püssirohi. Et Rootsi ja Saksamaa tehased ei suutnud kasvavale nõudlusele vastu tulla, tahtis Nobel asutada ettevõtte ka Suurbritannias. Suurbritannia parlament oli hiljuti heaks kiitnud seaduse, mis nõudis, et kõik nitroglütseriini sisaldavate ainete saadetised märgistataks sildiga, mis juhib tähelepanu aine ohtlikkusele. Piirang raskendas ettevõtte loomist, sest võimalikud Briti koostööpartnerid pidasid seda liiga suureks takistuseks.<ref>Strandh lk 88</ref> Nobel püüdis sügisel 1867 seadusandjaid veenda, et dünamiidile tehtaks erand, aga see tal ei õnnestunud. Ta reisis veidi aega dünamiiti tutvustades mööda Euroopat, muu hulgas [[Praha]]s, [[Viin]]is, [[Zürich]]is ja [[Bern]]is. Seejärel pöördus ta tagasi Suurbritanniasse, plaanides rajada tehase [[Šotimaa]]le. Aastal [[1869]] suutis ta kohalikes huvi äratada, kuid ka Šotimaal võeti peagi vastu seadus, mis keelas nitroglütseriini sisaldavate ainete impordi ja tootmise. Seadus jättis võimaluse teha erandeid ja Nobel lootis, et dünamiit võiks erandkorras valitsuse loa saada. Ta esitas oma põhjendused, kuid oleks loa saanud ainult tingimusel, et lõhkeainet valmistataks lõhkamiskohal. See aga polnud mõeldav. Peagi selgus, et siseministeeriumi otsustajate seas oli inimene, kellel olid mängus oma huvid – nimelt tegeles ministeeriumis töötanud keemik [[Frederick Abel]] [[puuvillapüssirohi|puuvillapüssirohuga]], mille Nobeli leiutis oleks turult välja tõrjunud. Kevadel [[1870]] esitas Nobel siseministrile tõendid dünamiidi ohutuse kohta. Tolleks ajaks oli toodetud 560 tonni dünamiiti ja see polnud põhjustanud ainsatki planeerimata plahvatust.<ref>Strandh lk 91</ref> Aprillis otsustati dünamiidile erand teha ja Nobel sai lõpuks Suurbritanniasse tehast rajama hakata. Aastal [[1871]] asutati [[Ardeer]]is [[British Dynamite Company]]. Alfred Nobel sai 300 asutajaaktsiat ja 900 aktsiat patendi eest. Aastal [[1877]] sai ettevõtte nimeks Nobel's Explosives Company.<ref name="time"/> == Tegevus Prantsusmaal == [[Prantsusmaa]]l kuulus lõhkeainete valmistamise [[monopol]] riigile. Kõik Nobeli dünamiidisaadetised olid tollis kinni peetud. Juba Suurbritannias viibides püüdis Nobel oma prantsuse koostööpartneri [[Paul Barbe]]'i abiga asuda ka Prantsusmaal ettevõtet looma. Samal ajal alustas Prantsusmaa sõda [[Preisimaa]]ga. Pärast sõda mõistis Prantsusmaa valitsus vajadust uuenduste järele ning Nobeli partnerile anti luba alustada dünamiidi suurtootmist. Tootmine läks käima, kuid see peatati [[1871]]. aastal, sest jõustus seadus, mis keelas lõhkeaine tootmise ja müümise. Riigi esindajad ei soovinud Nobeli ettevõttega läbirääkimisi pidada, katkestasid senised lepingud ja aasta hiljem hakkas kaitseministeerium hoolimata Nobeli patendist ise dünamiiti tootma. Selgus, et patent ei kehtinudki, sest asjaga tegelenud volinik oli unustanud patendi eest maksta. Kogu dünamiit, mis oli toodetud mujal kui riiklikes ettevõtetes, kavatseti konfiskeerida. Samal ajal puhkes aga pahameel riikliku monopoli vastu, sest riigiettevõte müüs lõhkeainet tootmishinnast kõrgema hinnaga, see aga oli seadusega keelatud. Lõpuks otsustati, et monopol ei kehti nitroglütseriinil põhinevate lõhkeainete kohta. Aastal [[1875]] asutasid Nobel ja Barbe ettevõtte Société Générale de la Fabrication de la Dynamite. Aastal [[1873]] ostis Nobel Pariisis Malakoffi avenüül maja ja asus sinna elama. Pariis jäi tema kodulinnaks kuni [[1891]]. aastani. Tal oli esialgu aias väike labor, kus ta töötas koos noore prantsuse keemiku [[Georges D. Fehrenbach]]iga. Peagi asus ta katsetamise jaoks sobivamat kohta otsima ning ostis 1881. aastal kinnistu Pariisist umbes 16&nbsp;km kaugusel kirdes asuvas [[Sevran]]is. Sevran oli tol ajal Prantsusmaa lõhkeainetööstuse keskus. Asula tuhatkonnast elanikust umbes 650 töötas riiklikus lõhkeaineid valmistavas ettevõttes [[Poudrérie Nationale]]. Nobel töötas päeval Sevranis ja sõitis ööseks Pariisi majja tagasi.<ref name="Sevran">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/sevran/ Alfred Nobel in Sevran]</ref> Aastal 1875 leiutas Alfred Nobel dünamiidist stabiilsema [[želatiindünamiit|želatiindünamiidi]] ja sai aasta hiljem sellele patendi. == Tegevus Itaalias ja Šveitsis == Nii [[Itaalia]]s kui ka [[Šveits]]is ehitati palju [[tunnel]]eid, [[sild]]u ja [[raudtee|raudteid]], mille rajamisel mägisel maastikul vajati palju lõhkeainet. Aastal 1871 sai Nobel patendi Itaalias. Kui [[1872]]. aastal Prantsusmaal tootmine seiskus, võttis Barbe ühendust Šveitsi miljonäri [[Louis Favre]]'iga, kes nõustus Šveitsis asutatud ettevõttes partneriks hakkama. Tehas hakkas toodangut andma [[1873]]. aasta suvel. Veidi hiljem ostis Nobel Favre'i osa välja. Nobeli saksa äripartnereid pahandas asjaolu, et neid Šveitsi tehase osanikeks ei kutsutud. Nad hankisid Itaalias patendi dünamiidi teisendile. Nobel asus sakslastega läbirääkimistesse ning kõneluste tulemusel loodi Itaalias ühine ettevõte Societa Anonima Italiana perla fabbricazione della Dinamite – Brevetto Nobel. Pool sellest kuulus Nobelile. == Probleemid == Et eri maades olid Alfred Nobeli äripartneriteks saanud erinevad inimesed, kippusid tema ettevõtted omavahel konkureerima. Nobel ise kuulus mitmekümne ettevõtte juhtkonda ja püüdis nende tegevust koordineerida.<ref>Strandh lk 138</ref> Turule hakkas ilmuma ka dünamiidiga väga sarnaseid nitroglütseriini sisaldavaid lõhkeaineid. Saksa ettevõte Krebs & Co. hakkas tootma lõhkeainet, mille nimetas ''lithofracteur''<nowiki/>'iks. Sellel oli praktiliselt sama koostis nagu dünamiidil. Nobel kaebas ettevõtte kohtusse<ref name=Strandh>Strandh lk 137</ref> ja sai teise astme kohtus õiguse ning Krebs pidi talle suure valuraha maksma. Nobeli võidetud kohtuprotsess oli arvatavasti hoiatus teistele ning pärast seda tema patendiõigust eriti ei kiputud enam rikkuma.<ref name=Strandh /> == Ballistiit == Eri maade ettevõtete töö koordineerimine oli tülikas ja Nobeli jaoks kurnav. Aastal 1880 ühinesid Nobeli Itaalia ja Šveitsi ettevõtted ning moodustus Dynamite Nobel<ref name="time"/>. Oktoobris 1886 asutati Nobel-Dynamite Trust Company. Alfred Nobel oli kuni surmani selle ettevõtte juhatuse auesimees. Et tootmise korraldamine oli väsitav, otsustas Nobel vahelduseks jälle katsetamisega tegeleda.<ref>Strandh lk 147</ref> Tulirelvades kasutati tollal püssirohtu, mille põlemisel tekkiv suits võis terve lahinguvälja enda alla matta. Aastal [[1884]] leiutas Nobel püssirohu asendamiseks nitroglütseriinist, nitrotselluloosist ja [[kamper|kamprist]] koosneva suitsuta põleva lõhkeaine [[ballistiit|ballistiidi]]. Ta sai ainele patendi 1887. aastal. Ballistiiti kasutati laialdaselt järgmised 75 aastat.<ref name="Sanremo"/> Nobel pakkus uut lõhkeainet Prantsusmaa sõjaväele, kuid prantslased lükkasid selle tagasi, sest olid hiljuti kasutusele võtnud prantsuse keemiku [[Paul Vieille]] leiutatud lõhkeaine, mis põles samuti suitsuta, kuid oli samas lenduvate lahustite kasutamise tõttu suhteliselt ebastabiilne.<ref name="Sanremo"/> Alfred Nobel pakkus seejärel lõhkeainet Itaalia valitsusele, kes selle rõõmuga vastu võttis. [[Torino]] lähedal [[Avigliana]]s hakati seda peagi tootma. Hiljem müüs Nobel oma Itaalia patendi Itaalia valitsusele. Prantsusmaal tekitas Nobeli tegevus Itaalias pahameelt. Teda peeti reeturiks ja spiooniks ning ähvardati vangistamisega. Et tal keelati Prantsusmaal katsetamine ja tootmine, otsustas ta elama asuda Itaaliasse Sanremosse.<ref name="Sanremo"/> [[1889]]. aastal selgus, et Frederick Abel oli Inglismaal saanud patendi ballistiidiga väga sarnasele [[kordiit|kordiidile]]. Kampri asemel oli Abel kasutanud [[vaseliin]]i ja lõhkeaine vormitavaks muutmiseks lahustina [[atsetoon]]i. Nobel oli oma patenditaotluses märkinud lähteaineks lahustuva [[nitrotselluloos]]i, Abel aga lahustumatu.<ref name="Sanremo"/> Nobel püüdis esialgu Abeliga kokkuleppele jõuda, kui aga selgus, et patent oli antud mitmes riigis, otsustas ta asja ametlikult ajada. Abel müüs oma patendi Suurbritannia riigile, keda ei saanud kohtusse kaevata. Seetõttu pidi Nobel ootama, kuni ainet tootma hakati. Aastal 1890 kaebas ta tehase direktori kohtusse, kuid kaotas kohtuasja ja pidi 22 000 [[naelsterling]]it kohtukuludeks maksma. ==Tegevus Sanremos== Aastal 1891 asus Alfred Nobel elama [[Sanremo]]sse. Ta ostis maja [[Vahemeri|Vahemere]] kaldal. Maja lähedal oli laboratoorium, kus töötas muu hulgas tema varasem sekretär ja pärastine testamenditäitja [[Ragnar Sohlman]].<ref name="Sanremo"/> Vahemere kliima mõjus ka tema tervisele hästi. Ta elas Sanremos elu lõpuni.<ref name="Sanremo"/> Tema [[Nobeli villa|villa]] kuulub Sanremo linnale ja on avatud külastajatele.<ref name="Sanremo"/> == Kaukaasia naftatööstus ja tegevus Venemaal== Alfred Nobel oli osanik ka [[Bakuu]] [[naftatööstus]]es. Tema vend [[Robert Nobel]] oli 1873. aastal Bakuus näinud, et sealses naftatööstuses kasutati ajast maha jäänud tehnikat. Ta otsustas selle ettevõtmise tulusaks äriks muuta ja investeeris naftapuurimisse. Veidi hiljem sai ettevõtte osanikuks ka tema vend [[Ludvig Nobel]]. Aastal [[1879]] investeeris ka Alfred Nobel venna palvel tema ettevõttesse. Asutati Nobeli vendade naftatööstusettevõte, mis sai tuntuks [[Branobel]]i nime all. Branobeli aktsiakapital oli kolm miljonit rubla, millest Alfred Nobeli osa moodustas 110 000 rubla.<ref>Strandh lk 180</ref> Vennad töötasid koos välja muu hulgas uudse naftatöötlusmeetodi. 1880. aastate keskel oli Branobel Bakuu suurim naftatöötlusettevõte. Alfred Nobel teenis suure osa oma varandusest just naftaga (umbes 5 miljonit Rootsi krooni)<ref name="Pete"/>. Ettevõte tegutses kuni 1920. aastani, mil see natsionaliseeriti. Dünamiit jõudis Venemaale alles [[1877]]. aastal, kui Alfred Nobel sai kümneaastase patendi. Lõhkeainetehast ta Venemaale ei rajanud.<ref name="Pete" /> ==Isiklik elu== Alfred Nobeli isiklikust elust pole palju räägitud.<ref>Strandh lk 283</ref> Tema vennad abiellusid varakult, kuid Alfred jäi poissmeheks. Ise kirjeldab ta ühes autobiograafilises luuletuses Pariisis kogetud õnnetut armastust, kuid räägitud on ka tema teismeliseeas Peterburis läbielatud traagilise lõpuga loost.<ref>Strandh lk 284</ref> Sügisel [[1876]] tutvus Nobel 20-aastase [[Viin]]ist pärit Sofia Hessiga. Nobel ostis naisele korteri Pariisis, kuid oli peagi sunnitud hakkama Sofia üha luksuslikumaks muutuvat eluviisi kinni maksma. Nende teed läksid lahku, kui Sofia 1891. aastal teatas, et saab ungarlasest ratsaväelasega lapse. Sofia sai Nobeli pärandina väikese rahasumma, kuid sellele lisaks õnnestus tal Alfred Nobelilt saadud kirjade abil ka pärijatelt raha välja pressida.<ref name=Strandh2>Strandh lk 285–287</ref> ===Tervis=== [[Pilt:Nobel's death mask.jpg|pisi|Alfred Nobeli surimask]] Alfred Nobelil oli nõrk tervis juba noorena. Ta kannatas muu hulgas seedeprobleemide, [[peavalu]]de ja meeleoluhäirete all. Suurema osa elust töötas ta liiga palju ja puutus kokku mitmesuguste [[kemikaal]]idega. Ka nitroglütseriini leiutaja [[Ascanio Sobrero]] oli täheldanud, et selle ainega kokku puutumine põhjustab tugevat peavalu. Alfred Nobel pidi palju reisima, tal polnud õiget kodu, perekonda ega sõpru. Stressi tekitasid ka tootmisprobleemid, kohtuprotsessid ja avalik hukkamõist tema tegevusala suhtes.<ref name="medi">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/ringertz/ Alfred Nobel's Health and His Interest in Medicine]</ref> Vanemas eas kannatas ta südameprobleemide ([[stenokardia]]) all. Tema surma põhjustas [[ajurabandus]], mis jättis ta esialgu osaliselt halvatuks.<ref name="medi"/> == Surm ja pärand == {{Vaata|Nobeli auhind}} Kui Alfred Nobeli vend Ludvig 1888. aastal suri, pidas üks prantsuse ajaleht teda ekslikult dünamiidi leiutajaks ja mõistis ta tapmist hõlbustava ainega tegelemise eest hukka.<ref name=Nobel>"Kysy ja vastaa: Nobel tahtoi suojata elämäntyönsä maineen" Historia 2007 nr 1 lk 17</ref> Väidetavalt pani artikkel Alfred Nobeli mõtlema selle peale, et jätta endast maailmale parem mälestus. Talle valmistas meelehärmi, et tema elutööd seostati tapmisega. Dünamiiti müüs ta küll eelkõige tööstusliku lõhkamise tarbeks, kuid tema leiutatud ballistiiti kasutati üksnes tulirelvades. Ta ise arvas, et aitas oma leiutistega kaasa [[rahu]]le maailmas, uskudes, et kui relvad muutuvad liiga tõhusaks, ei julge keegi enam sõda alustada<ref name="peace">[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/tagil/index.html Alfred Nobel's Thoughts about War and Peace]</ref>. Rahu oli talle väga oluline teema, seetõttu asutas ta ka rahuauhinna. Ta tegi [[1895]]. aastal uue [[Nobeli testament|testamendi]], millega jättis suurema osa oma varast viie auhinna loomiseks.<ref name=Nobel /><ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/will/will-full.html Nobeli testament]</ref> Nobel pärandas 32 miljonit [[Rootsi kroon]]i [[Nobeli sihtasutus|sihtasutusele]], mis sai ülesande anda igal aastal viies valdkonnas rahaline [[Nobeli auhind|auhind]] inimesele, kes on aasta jooksul oma alal kõige suurema panuse andnud. Ta asutas oma testamendiga [[Nobeli füüsikaauhind|füüsika-]], [[Nobeli keemiaauhind|keemia-]], [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|füsioloogia- või meditsiini-]], [[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus-]] ja [[Nobeli rahuauhind|rahuauhinna]].<ref name=Nobel2>{{Netiviide |url=http://www.sweden.se/upload/Sweden_se/otherlanguages/articles/SI/pdf/finska/Nobel-palkinto_on_maailman_tunnetuin_A116-FIa.pdf |pealkiri=Rootsi Instituut |vaadatud=2012-12-16 |arhiivimisaeg=2012-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121216111424/http://www.sweden.se/upload/Sweden_se/otherlanguages/articles/SI/pdf/finska/Nobel-palkinto_on_maailman_tunnetuin_A116-FIa.pdf |url-olek=töötab }}</ref> Tolle aja kohta oli tegemist tohutu suure summaga.<ref name=Nobel2 /> Sihtasutus pidi raha investeerima väikese riskiga võlapaberitesse.<ref>[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/will/will-full.html Full text of Alfred Nobel's Will]</ref> Alfred Nobel suri 10. detsembril 1896 Itaalias [[Sanremo]]s. Ta oli surres üks maailma rikkamatest inimestest.<ref name="rikkaus">[http://nobelpeaceprize.org/en_GB/alfred-nobel/ Alfred Nobel. Inventor, businessman, peace-lover]</ref> Auhinnafondi loomiseks müüdi kõik Alfred Nobelile kuulunud aktsiad tema ettevõtetes.<ref name="Krümmel" /> ==Viited== {{viited|2}} ==Kirjandus== *[[Kenne Fant]]. "Alfred Bernhard Nobel. ''Ad honorem''." Rootsi keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn, Kunst 1998. 440 lk. ISBN 5-89920-193-2 *Sigvard Strandh. "Alfred Nobel: Dynamiitinkeksijän elämä" Suomen Klassikkokustannus Oy 2004, ISBN 951-98931-2-1 ==Välislingid== {{commons|Alfred Nobel}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.nobelmuseum.se/en Nobeli muuseum] *[http://nobelprize.org/alfred_nobel/index.html Alfred Nobel – The Man Behind the Nobel Prize] *[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/frangsmyr/index.html Alfred Nobeli elulugu] *[https://www.nobelpeaceprize.org/History/Alfred-Nobel Nobeli instituudi artikkel Alfred Nobelist], artikkel olemas sel aadressil, aga aru ei saa, miks linkida ei saa *[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/416842/Alfred-Bernhard-Nobel Alfred Nobel Encyclopædia Britannicas] *[[Urmas Kiil]], [http://www.saartehaal.ee/2008/10/18/tanane-paev-moodanikus/ "Tänane päev möödanikus"], Oma Saar, 18. oktoober 2008 {{B-klassi artikkel}} {{JÄRJESTA:Nobel, Alfred}} [[Kategooria:Töösturid]] [[Kategooria:Rootsi füüsikud]] [[Kategooria:Rootsi insenerid]] [[Kategooria:Rootsi leiutajad]] [[Kategooria:Rootsi keemikud]] [[Kategooria:Sündinud 1833]] [[Kategooria:Surnud 1896]] [[Kategooria:Stockholmi Põhjakalmistule maetud]] o7e7xyzaxw67lc4y35go5xuhqp90gy9 0 7500 7190022 7189439 2026-07-09T22:02:48Z Sjur 66496 /* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */ 7190022 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Women's Long Jump Final - 28th Summer Universiade 2015.webm|thumb]] '''Kaugushüpe''' on [[kergejõustik]]u ala, milles sportlased püüavad [[hüppamine|hüpata]] lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad [[sprint|sprindivad]] [[jooksurada|jooksurajal]] (mis [[tippsport|tippspordi]][[võistlus]]tel on tavaliselt kaetud samasuguse [[kummeerimine|kummeeritud]] [[rajakate|rajakattega]] nagu [[jooks (sport)|jooks]]jate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese [[kruus]]a või [[liiv]]aga. [[Mõõtmine|Mõõdetakse]] vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui [[äratõuge|äratõukel]] jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool [[plastiliin]]ikiht), siis katse ei loe. Hüpe koosneb neljast osast: [[hoojooks]], [[äratõuge]], lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud [[sprinter]]id on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on [[Carl Lewis]]. Seda ala harrastati juba [[Vana-Kreeka]]s. [[Antiikolümpiamängud]]e kavas oli kaugushüpe [[pentatlon]]i koosseisus. Kaugushüpe on olnud [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsete olümpiamängude]] kavas algusest peale. Alates [[1948]]. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka [[kümnevõistlus]]e ja [[seitsmevõistlus]]e osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku [[maailmarekord]]eid: [[Bob Beamon]] ([[USA]]) hüppas [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s 8.90. See tulemus ületati alles [[1991]]: tolle aasta [[30. august]]il hüppas [[Mike Powell]] (USA) [[Tōkyō]]s 8.95. Naiste maailmarekord kuulub tulemusega 7.52 Galina Tšistjakovale. [[Eesti]] sportlane [[Tõnu Lepik]] osales [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. [[1924. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is osales [[Valter Ever]], kes sai [[kvalifikatsioonivõistlused|kvalifikatsioonivõistlustel]] tulemuseks 6.58,5. [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el [[Berliin]]is osales [[Ruudi Toomsalu]], kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. == Ajalugu == Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on [[Chionis]], kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal [[1928]]. == Treening == Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. === Hüppamine === Kaugushüppajatel on nädalas 2–3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6–8 korda. === Koormuse suurendamine === Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3–6 katseks. === Jõutreening === Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates kehakaalu suurenemist. === Polümeetria === Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. === Põrkamine === Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal. === Painduvus === Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. '''Kirjandus''' *[[Vladimir Popov|Vladimir Borissovitš Popov]]. ''Kaugushüpe'', [[Tallinn]] [[1979]]. *[[Leonid Gorjanov]]. ''Kaks mõõdupuud'', Tallinn [[1965]]. ==Kaugushüpe Eestis== {{täienda|Alajaotus}} ===10 parimat sportlast=== Eesti 10 parimat kaugushüppajat nende isiklike rekordite järgi (välitingimustes). ''Seisuga 8. juuli 2026.<ref>https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/</ref> ==== Mehed ==== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus <small>(tuul)</small> || Sportlane || Aeg |- | 8.10 <small>(+0.3)</small><br>|| [[Erki Nool]] || 27. mai 1995<br> |- | 8.09A <small>(+2.0)</small>|| [[Tõnu Lepik]] || 18. oktoober 1968 |- | 7.99 <small>(−0.8)</small>|| [[Tõnis Sahk]] || 3. juuni 2008 |- | 7.98 <small>(+0.6)</small>|| [[Johannes Erm]] || 6. juuni 2018 |- | 7.97 || [[Mikk Pahapill]] ||7. märts 2009 |- |7.96 (+1.6) ||[[Hans-Christian Hausenberg]] ||18. märts 2022 |- | 7.93 <small>(+1.8)</small>|| [[Sergei Ivanov (kaugushüppaja)|Sergei Ivanov]] || 2. juuni 1990 |- | 7.88 || [[Viktor Morozov]] || 14. veebruar 2025 |- | 7.87 || [[Jaanus Uudmäe]] || 10. märts 2006 |- | 7.87 || [[Rain Kask]] || 22. veebruar 2015 |} ==== Naised ==== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus <small>(tuul)</small> || Sportlane || Aeg |- | 6.87 || [[Ksenija Balta]] || 7. märts 2009 |- | 6.67 <small>(+1.2)</small>|| [[Sirkka-Liisa Kivine]] || 23. juuli 2008 |- | 6.66 <small>(+0.9)</small>|| [[Lishanna Ilves]] || 27. juuni 2021 |- | 6.65 <small>(+0.8)</small>|| [[Pippi Lotta Enok]] || 13. mai 2023 |- | 6.64 <small>(+1.3)</small>|| [[Anu Kaljurand]] || 30. mai 1986 |- | 6.63 <small>(+2.0)</small>|| [[Virge Naeris]] || 30. juuni 1994 |- | 6.63 || [[Liisa-Maria Lusti]] || 13. märts 2026 |- | 6.54 <small>(+1.9)</small>|| [[Tähti Alver]] || 9. august 2020 |- | 6.49 || [[Kristel Berendsen]] || 20. veebruar 2005 |- | 6.45 <small>(+0.2)</small>|| [[Veera Baranova]] || 22. juuli 2006 |} ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|1896]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ellery Clark]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.35 | style="background:#DCE5E5;" |[[Robert Garrett]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[James Connolly]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.11 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|1900]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Alvin Kraenzlein]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.18 | style="background:#DCE5E5;" |[[Meyer Prinstein]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.17 | style="background:#FFDAB9;" |[[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6.95 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1904]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Meyer Prinstein]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.34 | style="background:#DCE5E5;" |[[Daniel Rank]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Robert Stangland]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.88 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1908]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Frank Irons]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Dan Kelly]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.09 | style="background:#FFDAB9;" |[[Calvin Bricker]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 7.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1912]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Albert Gutterson]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.60 | style="background:#DCE5E5;" |[[Calvin Bricker]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 7.21 | style="background:#FFDAB9;" |[[Georg Åberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 7.18 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|1920]] | style="background:#F7F6A8;" |[[William Petersson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 7.15 | style="background:#DCE5E5;" |[[Carl Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.09 | style="background:#FFDAB9;" |[[Eric Abrahamsson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 7.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|1924]] | style="background:#F7F6A8;" |[[DeHart Hubbard]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.44 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ed Gourdin]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.27 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sverre Hansen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 7.26 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Edward Hamm]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.73 | style="background:#DCE5E5;" |[[Silvio Cator]] {{Riigi ikoon|Haiti}} 7.58 | style="background:#FFDAB9;" |[[Alfred Bates]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.40 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Edward Gordon]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.64 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lambert Redd]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Chuhei Nambu]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 7.45 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.06 | style="background:#DCE5E5;" |[[Luz Long]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 7.87 | style="background:#FFDAB9;" |[[Naoto Tajima]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 7.74 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Willie Steele]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Thomas Bruce]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 7.55 | style="background:#FFDAB9;" |[[Herbert Douglas]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.54 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jerome Biffle]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.57 | style="background:#DCE5E5;" |[[Meredith Gourdine]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.53 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ödön Földessy]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 7.30 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Greg Bell]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.83 | style="background:#DCE5E5;" |[[John Bennett]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.68 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jorma Valkama]] {{Riigi ikoon|Soome}} 7.48 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ralph Boston ]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.12 | style="background:#DCE5E5;" |[[Bo Roberson]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.11 | style="background:#FFDAB9;" |[[Igor Ter-Ovanesjan]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 8.04 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Lynn Davies]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 8.07 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ralph Boston]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.03 | style="background:#FFDAB9;" |[[Igor Ter-Ovanesjan]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 7.99 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Bob Beamon]] {{Riigi ikoon|USA}} '''8.90 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Klaus Beer]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 8.19 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ralph Boston]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Randy Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.24 | style="background:#DCE5E5;" |[[Hans Baumgartner]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 8.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Arnie Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.03 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Arnie Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.35 | style="background:#DCE5E5;" |[[Randy Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.11 | style="background:#FFDAB9;" |[[Frank Wartenberg]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 8.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Lutz Dombrowski]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 8.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Frank Paschek]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 8.21 | style="background:#FFDAB9;" |[[Valeri Podlužnõi]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 8.18 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Gary Honey]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 8.24 | style="background:#FFDAB9;" |[[Giovanni Evangelisti]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 8.24 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mike Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.49 | style="background:#FFDAB9;" |[[Larry Myricks]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.27 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.67 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mike Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.64 | style="background:#FFDAB9;" |[[Joe Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.34 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.50 | style="background:#DCE5E5;" |[[James Beckford]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 8.29 | style="background:#FFDAB9;" |[[Joe Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.24 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Iván Pedroso]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8.55 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jai Taurima]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 8.49 | style="background:#FFDAB9;" |[[Roman Ššturenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 8.31 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Dwight Phillips]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.59 | style="background:#DCE5E5;" |[[John Moffitt]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.47 | style="background:#FFDAB9;" |[[Joan Lino Martinez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 8.32 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Irving Saladino]] {{Riigi ikoon|Panama}} 8.34 | style="background:#DCE5E5;" |[[Khotso Mokoena]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 8.24 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ibrahim Camejo]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8.20 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Greg Rutherford]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 8.31 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mitchell Watt]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 8.16 | style="background:#FFDAB9;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.12 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jeff Henderson]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.38 | style="background:#DCE5E5;" |[[Luvo Manyonga]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 8.37 | style="background:#FFDAB9;" |[[Greg Rutherford]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 8.29 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Miltiádis Tentóglou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 8.41 | style="background:#DCE5E5;" |[[Juan Miguel Echevarría]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8.41 | style="background:#FFDAB9;" |[[Maykel Massó]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8.21 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Miltiádis Tentóglou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 8.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Wayne Pinnock]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 8.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mattia Furlani]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 8.34 |} === Naised === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Olga Gyarmati]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 5.69 | style="background:#DCE5E5;" |[[Noëmi Simonetto]] {{Riigi ikoon|Argentina}} 5.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ann-Britt Leyman]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 5.57 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yvette Williams]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 6.24 | style="background:#DCE5E5;" |[[Aleksandra Tšudina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 6.14 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shirley Cawley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 5.92 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Elzbieta Krzesinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''6.35 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Willye White]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.09 | style="background:#FFDAB9;" |[[Nadežda Dvalishvili]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 6.07 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Veera Krepkina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 6.37 | style="background:#DCE5E5;" |[[Elzbieta Krzesinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 6.27 | style="background:#FFDAB9;" |[[Hildrun Claus]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6.21 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mary Rand]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''6.76 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 6.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Štšelkanova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 6.42 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe 2|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |{{nowrap|[[Viorica Viscopoleanu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} '''6.82 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''}} | style="background:#DCE5E5;" |[[Sheila Sherwood]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6.68 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Tališeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 6.66 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Heide Rosendahl]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 6.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Diana Yorgova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 6.77 | style="background:#FFDAB9;" |[[Eva Suranová]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 6.67 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe 2|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Angela Voigt]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6.72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kathy McMillan]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.66 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lidia Alfejeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 6.60 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Kolpakova ]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 7.06 | style="background:#DCE5E5;" |[[Brigitte Wujak]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 7.04 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Skaško]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 7.01 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anisoara Stanciu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 6.96 | style="background:#DCE5E5;" |[[Valy Ionescu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 6.81 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sue Hearnshaw]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6.80 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.40 | style="background:#DCE5E5;" |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 7.22 | style="background:#FFDAB9;" |[[Galina Tšistjakova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 7.11 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 7.14 | style="background:#DCE5E5;" |[[Inessa Kravets]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 7.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.07 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Chioma Ajunwa]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 7.12 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fiona May]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 7.02 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.00 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe 2|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6.99 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fiona May]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 6.92 | style="background:#FFDAB9;" |*[[Tatjana Kotova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6.83 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe 2|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 7.07 | style="background:#DCE5E5;" |[[Irina Simagina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 7.05 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Kotova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 7.05 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe 2|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Maurren Higa Maggi]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 7.04 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 7.03 | style="background:#FFDAB9;" |[[Blessing Okagbare]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 6.91 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe 2|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Brittney Reese]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.12 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jelena Sokolova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 7.07 | style="background:#FFDAB9;" |[[Janay Deloach]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.89 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe 2|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tianna Bartoletta]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Brittney Reese]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.15 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ivana Španović]] {{Riigi ikoon|Serbia}} 7.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe 2|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Malaika Mihambo]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 7.00 | style="background:#DCE5E5;" |[[Brittney Reese]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.97 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ese Brume]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 6.97 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe 2|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tara Davis-Woodhall]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.10 | style="background:#DCE5E5;" |[[Malaika Mihambo]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6.98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jasmine Moore]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.96 |} </div> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <nowiki>*</nowiki> [[ROK|Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas kõik [[Marion Jones]]i 2000. aasta OM-il [[Sydney]]s saadud tulemused nii üksikaladel (100 m, 200 m ja kaugushüpe), kui ka teatejooksudes (4×100 m ja 4×400 m) [[doping]]u kasutamise pärast. Tema pronksmedal anti hiljem venelanna [[Tatjana Kotova]]le. <br style="clear:both;" /> == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.55 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jason Grimes]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.29 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mike Conley]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.12 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.67 | style="background:#DCE5E5;" |[[Robert Emmijan]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 8.53 | style="background:#FFDAB9;" |[[Larry Myricks]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.33 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mike Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} '''8.95 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.91 | style="background:#FFDAB9;" |[[Larry Myricks]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.42 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mike Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.59 | style="background:#DCE5E5;" |[[Stanislav Tarasenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 8.16 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vitali Kirilenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 8.15 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Iván Pedroso]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8.70 | style="background:#DCE5E5;" |[[James Beckford]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 8.30 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mike Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.29 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Iván Pedroso]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8.42 | style="background:#DCE5E5;" |[[Erick Walder]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.38 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kirill Sosunov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 8.18 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Iván Pedroso]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yago Lamela]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 8.40 | style="background:#FFDAB9;" |[[Gregor Cankar]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 8.36 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Iván Pedroso]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8.40 | style="background:#DCE5E5;" |[[Savante Stringfellow]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.24 | style="background:#FFDAB9;" |[[Carlos Calado]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 8.21 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Dwight Phillips]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.32 | style="background:#DCE5E5;" |[[James Beckford]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 8.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Yago Lamela]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 8.22 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Dwight Phillips]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.60 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ignisious Gaisah]] {{Riigi ikoon|Ghana}} 8.34 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tommi Evilä]] {{Riigi ikoon|Soome}} 8.25 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Irving Saladino]] {{Riigi ikoon|Panama}} 8.57 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andrew Howe]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 8.47 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dwight Phillips]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.30 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Dwight Phillips]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.54 | style="background:#DCE5E5;" |{{nowrap|[[Godfrey Khotso Mokoena]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 8.47}} | style="background:#FFDAB9;" |[[Mitchell Watt]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 8.37 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Dwight Phillips]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.45 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mitchell Watt]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 8.33 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ngonidzashe Makusha]] {{Riigi ikoon|Zimbabwe}} 8.29 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Aleksandr Menkov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 8.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ignisious Gaisah]] {{Riigi ikoon|Holland}} 8.29 | style="background:#FFDAB9;" |[[Luis Riveraa]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 8.27 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Greg Rutherford]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 8.41 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fabrice Lapierre]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 8.24 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wang Jianan]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 8.18 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Luvo Manyonga]] {{Riigi ikoon|LAV}} 8.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jarrion Lawson]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.44 | style="background:#FFDAB9;" |[[Rushwahl Samaai]] {{Riigi ikoon|LAV}} 8.32 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tajay Gayle]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 8.69 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jeff Henderson]] {{Riigi ikoon|USA}} 8.39 | style="background:#FFDAB9;" |[[Juan Miguel Echevarría]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 8.34 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Wang Jianan]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 8.36 | style="background:#DCE5E5;" |[[Miltiádis Tentóglou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 8.32 | style="background:#FFDAB9;" |[[Simon Ehammer]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 8.16 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Miltiádis Tentóglou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 8.52 | style="background:#DCE5E5;" |[[Wayne Pinnock]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 8.50 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tajay Gayle]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 8.27 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mattia Furlani]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 8.39 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tajay Gayle]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 8.34 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shi Yuhao]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 8.33 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|1983 Halsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Heike Drechsler| Heike Daute-Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 7.27 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anisoara Stanciu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 7.15 | style="background:#FFDAB9;" |[[Carol Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.04 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.36 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jelena Belevskaja]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 7.14 | style="background:#FFDAB9;" |[[Heike Drechsler| Heike Daute-Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 7.13 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.32 | style="background:#DCE5E5;" |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 7.29 | style="background:#FFDAB9;" |[[Larissa Berežnaja]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 7.11 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 7.11 | style="background:#DCE5E5;" |[[Larisa Berežnaja]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6.98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Renata Nielsen]] {{Riigi ikoon|Taani}} 6.76 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fiona May]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 6.98 | style="background:#DCE5E5;" |[[Niurka Montalvo]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 6.86 | style="background:#FFDAB9;" |[[Irina Mušailova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6.83 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ljudmila Galkina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 7.05 | style="background:#DCE5E5;" |[[Níki Xánthou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 6.94 | style="background:#FFDAB9;" |[[Fiona May]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 6.91 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Niurka Montalvo]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 7.06 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fiona May]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 6.94 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.83 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fiona May]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 7.02 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Kotova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 7.01 | style="background:#FFDAB9;" |[[Niurka Montalvo]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 6.88 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Eunice Barber]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 6.99 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Kotova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6.74 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anju Bobby George]] {{Riigi ikoon|India}} 6.70 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tianna Madison]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.89 | style="background:#DCE5E5;" |[[Eunice Barber]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 6.76<!--[[Tatjana Kotova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6.79--> | style="background:#FFDAB9;" |[[Yargelis Savinge]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 6.69 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 7.03 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ljudmila Koltšanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6.92 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Kotova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6.90 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Brittney Reese]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.10 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6.97 | style="background:#FFDAB9;" |[[Karin Mey-Melis]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 6.80 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Brittney Reese]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kutšerenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6.77 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ineta Radēviča]] {{Riigi ikoon|Läti}} 6.76 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Brittney Reese]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.01 | style="background:#DCE5E5;" |[[Blessing Okagbare]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 6.99 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ivana Španović]] {{Riigi ikoon|Serbia}} 6.82 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tianna Bartoletta]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.14 | style="background:#DCE5E5;" |[[Shara Proctor]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 7.07 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ivana Španović]] {{Riigi ikoon|Serbia}} 7.01 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Brittney Reese]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.02 | style="background:#DCE5E5;" |[[Darja Klišina]] [[Neutraalne sportlane|ANA]] 7.00 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tianna Bartoletta]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.97 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Malaika Mihambo]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 7.30 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marõna Behh-Romantšuk]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6.92 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ese Brume]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 6.91 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Malaika Mihambo]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 7.12 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ese Brume]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 7.02 | style="background:#FFDAB9;" |[[Leticia Oro Melo]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 6.89 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ivana Vuleta]] {{Riigi ikoon|Serbia}} 7.14 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tara Davis-Woodhall]] {{Riigi ikoon|USA}} 6.91 | style="background:#FFDAB9;" |[[Alina Rotaru-Kottmann]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 6.88 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tara Davis-Woodhall]] {{Riigi ikoon|USA}} 7.13 | style="background:#DCE5E5;" |[[Malaika Mihambo]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6.99 | style="background:#FFDAB9;" |[[Natalia Linares]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 6.92 |} ==Vaata ka== *[[Kaugushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://www.worldathletics.org/disciplines/throws/long-jump IAAF-i kaugushüppe koduleht] * [https://iaaf.gekko.de/?a=jumps&d=long-jump IAAF-i kaugushüppe rekordite loend XML-is] * [https://www.youtube.com/watch?v=4C8qG50w_rw Powelli ja Lewise duell Tokyo 91 MM-il (video)] * [http://www.iaaf.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior Meeste kaugushüppe kõigi aegade edetabel] * [http://www.iaaf.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior Naiste kaugushüppe kõigi aegade edetabel] * Meeste kaugushüppe edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2001] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2011] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2012] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2013] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2014] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2015] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2016] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2017] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2018] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2019] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2020] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/men/senior/2021?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2021] * Naiste kaugushüppe edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2001] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2011] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2012] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2013] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2014] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2015] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2016] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2017] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2018] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2019] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2020] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/jumps/long-jump/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2021] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Kaugushüpe| ]] ckygqg8junbors1kg5wyldi74mu93d5 0 7502 7189788 7189511 2026-07-09T12:56:54Z Sjur 66496 /* Mehed */ 7189788 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kergejõustiku alast; Myroni skulptuuri kohta vaata artiklit [[Diskobolos]]}} {{viitamata}} [[Fail:Discus thrower of Myron at Ashmolean.jpg|pisi|298x298px|[[Myron]], "[[Diskobolos|Kettaheitja]]" ([[5. sajand eKr]])]] [[Pilt:BASA-3K-7-422-22-1896 Summer Olympics.jpg|thumb|200px|Robert Garrett heidab ketast Ateenas esimestel kaasaegsetel [[1896. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängudel 1896. aastal]]]] [[Fail:Robert Harting (2008).jpg|pisi|289x289px|Robert Harting 2008. aastal]] '''Kettaheide''' on [[kergejõustik]]u ala, milles võisteldakse lapiku [[Ketas|kettakujulise heitevahendi]] kauguse peale heitmises. == Ajalugu == Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja [[antiikolümpiamängud]]el kavas olnud [[pentatlon|viievõistlusest]]. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35–4,8 kg. [[Olümpia]]s hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat [[Phayllos]] heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele ([[Myron]]i "Kettaheitja" (''Diskobolos'')). Esimestel [[Kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] [[Ateena]]s [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]]. aastal kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Kaks korda on [[olümpiamängud]]el kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis [[1906]] [[vaheolümpia]] [[Verner Järvinen]], [[Soome]] kuulsama odaviskaja [[Matti Järvinen]]i vend. == Kettaheitest == Ketas on kas puust, plastikust, klaaskiust, süsinikkiust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on ümar metallserv. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel mitte üle 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm.<ref name="kuul">Sport. Illustreeritud käsiraamat. Kirjastus Pegasus. Tallinn 2006, lk 24–25</ref> Kettaheite sektori laius on ligi 35 kraadi. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul, kui ketas on sektorist väljumas, ketta peatama. Ketta kiirus heitel on kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m, see on süvistatud betoonalusesse 20 millimeetri võrra. Heite sooritamisel liigutakse viskeringis tagant ettepoole, tehes samal ajal poolteise ringist pööret. Ketas heidetakse viskekäe nimetissõrmelt või keskmiselt sõrmelt. Lennu ajal pöörleb ketas ülalt vaadates päripäeva paremakäelise viskaja puhul. Lisaks maksimaalse hoo saavutamisele määrab ketta heitekauguse ka lennu trajektoor ning ketta aerodünaamiline käitumine. Kiiremini pöörlev ketas annab suurema [[güroskoop]]ilise stabiilsuse. Üldjuhul saavutavad mõõdukas vastutuules tehtud heited suurima kauguse. Kettaheite tehnikat on üsna raske omandada ja selle lihvimiseks on vaja rohkelt kogemusi, paljud tippheitjad 30–aastased või vanemad.<ref name="kuul" /> == Kettaheide Eestis == *Eesti rekord meeste hulgas kuulub [[Gerd Kanter]]ile – 73.38 (Helsingborg, 4. september 2006) *Eesti rekord naiste hulgas kuulub [[Elju Kubi]]le – 65.00 (Tallinn, 26. august 1987) Eesti tuntumaid kettaheitjaid: *[[Aleksander Tammert]] (02.02.1973) – isiklik rekord on 15. aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m, 11-kordne Eesti meister. *[[Märt Israel]] (23.09.1983) – isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. *[[Margus Hunt]] (14.07.1987) – püstitas 2004. aastal (1,5 kg kettaga) noorte maailmarekordi 69.50 ja 2006. aastal (1,75 kg kettaga) juunioride maailmarekordi 67.32. *[[Helgi Parts]] (15.09.1937) – aastatel 1962–1978 parandas Eesti rekordit 21 korda, tuli 17 korral Eesti meistriks. *[[Eha Rünne]] (25.05.1963) – isiklik rekord on 13. juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m, tuli 22 korral Eesti meistriks. ==Eesti edetabel== Eesti 10 parimat kettaheitjat. ''Seisuga 10. aprill 2025''.<ref>[https://estonia.opentrack.run/ranking/?gender=M&agegroup=SEN&year=ALLT&indoor=0&event=360 Edetabel.] Eesti Kergejõustikuliit.</ref> ===Mehed=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 73.38 || Gerd Kanter || 4. september 2006 |- | 70.82 || Aleksander Tammert || 15. aprill 2006 |- | 66.98 || Märt Israel || 12. mai 2011 |- | 66.67 || [[Martin Kupper]] || 14. märts 2015 |- | 65.34 || [[Kalev Külv]] || 25. aprill 1981 |- | 64.54 || [[Veljo Kuusemäe]] || 7. september 1977 |- | 61.96 || [[Enn Erikson]] || 25. oktoober 1972 |- | 61.33 || Margus Hunt || 6. juuli 2010 |- | 60.84 || [[Taavi Peetre]] || 10. aprill 2007 |- | 60.69 || [[Priidu Niit]] || 5. juuli 2011 |} ===Naised=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 66.42 || [[Anne Salak-Horina]] || 18. juuni 1986 |- | 65.00 || Elju Kubi || 26. august 1987 |- | 63.70 || [[Helgi Parts]] || 2. oktoober 1980 |- | 63.18 || Eha Rünne || 13. juuli 1988 |- | 58.12 || [[Kätlin Tõllasson]] || 22. juuni 2019 |- | 53.54 || [[Rimma Plistkina]] || 25. mai 1975 |- | 53.53 || [[Anu Teesaar]] || 27. juuni 2009 |- | 53.52|| Lea Vahter || 17. september 1982 |- | 53.37 || Hanna-Maria Kupper || 18. juuli 2020 |- | 52.11 || [[Katarina Verst]] || 8. juuni 2026 |} == Maailmarekordi areng == (seisuga 14. aprill 2025)<ref>[https://worldathletics.org/records/by-progression/15939?type=2 World Record Progression of Discus Throw.] worldathletics.org.</ref> === Mehed === {|class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |47.58||[[James Duncan]]||[[USA]]||[[27. mai]] [[1912]]||[[New York]] |- |47.61||[[Thomas Lieb]]||USA||[[14. september]] [[1924]]||[[Chicago]] |- |47.89||[[Glenn Hartranft]]||USA||[[2. mai]] [[1925]]||[[San Francisco]] |- |48.20||[[Clarence Houser]]||USA||[[3. aprill]] [[1926]]||[[Stanford]] |- |49.90||[[Eric Krenz]]||USA||[[9. märts]] [[1929]]||Stanford |- |51.03||Eric Krenz||USA||[[17. mai]] [[1930]]||Stanford |- |51.73||[[Paul Jessup]]||USA||[[23. august]] 1930||Stanford |- |52.42||[[Harald Andersson]]||[[Rootsi]]||[[25. august]] [[1934]]||[[Oslo]] |- |53.10||[[Willy Schröder]]||[[Saksamaa]]||[[28. aprill]] [[1935]]||[[Magdeburg]] |- |53.26||[[Archie Harris]]||USA||[[26. juuni]] [[1941]]||Stanford |- |53.34||[[Adolfo Consolini]]||[[Itaalia]]||[[26. oktoober]] 1941||[[Milano]] |- |54.23||Adolfo Consolini||Itaalia||[[14. märts]] [[1946]]||Milano |- |54.93||[[Robert Fitch]]||USA||[[8. juuni]] 1946||[[Minneapolis]] |- |55.33||Adolfo Consolini||Itaalia||[[10. oktoober]] [[1948]]||Milano |- |56.46||[[Fortune Gordien]]||USA||[[9. juuli]] [[1949]]||[[Lissabon]] |- |56.97||Fortune Gordien||USA||[[14. august]] 1949||[[Hämeenlinna]] |- |57.93||[[Sim Iness]]||USA||[[20. juuni]] [[1953]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- |58.10||Fortune Gordien||USA||[[11. juuli]] 1953||[[Pasadena]] |- |59.28||Fortune Gordien||USA||[[22. august]] 1953||Milano |- |59.91||[[Edmund Piątkowski]]||[[Poola]]||[[14. juuni]] [[1959]]||[[Varssavi]] |- |59.91||[[Richard Babka]]||USA||[[12. august]] [[1960]]||[[Walnut]] |- |60.56||[[Jay Silvester]]||USA||[[11. august]] [[1961]]||[[Frankfurt Maini ääres]] |- |60.72||Jay Silvester||USA||[[20. august]] 1961||[[Brüssel]] |- |61.10||[[Alfred Oerter]]||USA||[[18. mai]] [[1962]]||[[Los Angeles]] |- |61.64||[[Vladimir Trussenjov]]||[[NSV Liit]]||[[4. juuni]] 1962||[[Leningrad]] |- |62.45||Alfred Oerter||USA||[[1. juuli]] 1962||[[Chicago]] |- |62.62||Alfred Oerter||USA||[[27. aprill]] [[1963]]||Walnut |- |62.94||Alfred Oerter||USA||[[25. aprill]] [[1964]]||Walnut |- |64.55||[[Ludvík Daněk]]||[[Tšehhoslovakkia]]||[[2. august]] 1964||[[Turnov]] |- |65.22||Ludvík Daněk||Tšehhoslovakkia||[[12. oktoober]] [[1965]]||[[Sokolov (Tšehhi)|Sokolov]] |- |66.54||Jay Silvester||USA||[[25. mai]] [[1968]]||[[Modesto]] |- |68.40||Jay Silvester||USA||[[18. september]] 1968||[[Reno]] |- |68.40||[[Rickard Bruch]]||Rootsi||[[5. juuli]] [[1972]]||[[Stockholm]] |- |68.48||[[John Van Reenen]]||[[LAV]]||[[14. märts]] [[1975]]||[[Stellenbosch]] |- |69.08||[[John Powell]]||USA||[[4. mai]] 1975||[[Long Beach]] |- |69.18||[[Mac Wilkins]]||USA||[[24. aprill]] [[1976]]||Walnut |- |69.80||Mac Wilkins||USA||[[1. mai]] 1976||[[San Jose (California)|San Jose]] |- |70.24||Mac Wilkins||USA||1. mai 1976||San Jose |- |70.86||Mac Wilkins||USA||1. mai 1976||San Jose |- |71.16||[[Wolfgang Schmidt]]||[[Saksa DV]]||[[9. august]] [[1978]]||[[Berliin]] |- |71.86||[[Juri Dumtšev]]||NSV Liit||[[29. mai]] [[1983]]||[[Moskva]] |- |74.08||[[Jürgen Schult]]||Saksa DV||[[6. juuni]] [[1986]]||[[Neubrandenburg]] |- |74.35||[[Mykolas Alekna]]||Leedu||[[14. aprill]] [[2024]]||[[Oklahoma]] |- |75.56||[[Mykolas Alekna]]||Leedu||[[13. aprill]] [[2025]]||[[Ramona (Oklahoma)|Ramona]] |} === Naised === {|class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |27.39||[[Yvonne Tembouret]]||[[Prantsusmaa]]||[[23. september]] [[1923]]||[[Pariis]] |- |27.70||[[Lucie Petit]]||Prantsusmaa||[[14. juuli]] [[1924]]||Pariis |- |28.325||[[Lucie Petit-Diagre|Lucie Petit-Daigré]]||[[Belgia]]||[[21. juuli]] [[1924]]||[[Brüssel]] |- |30.225||[[Lucienne Velu]]||Prantsusmaa||[[14. september]] [[1924]]||Pariis |- |31.15||[[Maria Vidlaková]]||[[Tšehhoslovakkia]]||[[11. oktoober]] [[1925]]||[[Praha]] |- |34.15||[[Halina Konopacka]]||[[Poola]]||[[23. mai]] [[1926]]||[[Varssavi]] |- |38.34||[[Milly Reuter]]||Saksamaa||[[22. august]] [[1926]]||[[Braunschweig]] |- |39.18||Halina Konopacka||Poola||[[4. september]] [[1927]]||Varssavi |- |39.62||Halina Konopacka||Poola||[[31. juuli]] [[1928]]||[[Amsterdam]] |- |40.345||[[Jadwiga Wajs]]||Poola||[[15. mai]] [[1932]]||[[Pabianice]] |- |40.39||Jadwiga Wajs||Poola||[[16. mai]] [[1932]]||[[Łódź]] |- |40.84||[[Grete Heublein]]||Saksamaa||[[19. juuni]] [[1932]]||[[Hagen]] |- |42.43||Jadwiga Wajs||Poola||[[19. juuni]] [[1932]]||Łódź |- |43.08||Jadwiga Wajs||Poola||[[15. juuli]] [[1933]]||[[Królewska Huta]] |- |43.795||Jadwiga Wajs||Poola||[[11. august]] [[1934]]||[[London]] |- |44.34||[[Gisela Mauermayer]]||Saksamaa||[[2. juuni]] [[1935]]||[[Ulm]] |- |44.76||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[4. juuni]] [[1935]]||[[Nürnberg]] |- |45.53||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[23. juuni]] [[1935]]||[[München]] |- |46.10||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[29. juuni]] [[1935]]||[[Jena]] |- |47.12||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[25. august]] [[1935]]||[[Dresden]] |- |48.31||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[11. juuli]] [[1936]]||Berliin |- |53.25||[[Nina Dumbadze]]||[[NSV Liit]]||[[8. august]] [[1948]]||[[Moskva]] |- |53.37||Nina Dumbadze||NSV Liit||[[27. mai]] [[1951]]||[[Gori]] |- |53.61||[[Nina Romaškova]]||NSV Liit||[[9. august]] [[1952]]||[[Odessa]] |- |57.04||Nina Dumbadze||NSV Liit||[[18. oktoober]] [[1952]]||[[Thbilisi]] |- |57.15||[[Tamara Press]]||NSV Liit||[[12. september]] [[1960]]||[[Rooma]] |- |57.43||Tamara Press||NSV Liit||[[15. juuli]] [[1961]]||Moskva |- |58.06||Tamara Press||NSV Liit||[[1. september]] [[1961]]||[[Sofia]] |- |58.98||Tamara Press||NSV Liit||[[20. september]] [[1961]]||London |- |59.29||Tamara Press||NSV Liit||[[18. mai]] [[1963]]||Moskva |- |59.70||Tamara Press||NSV Liit||[[11. august]] [[1965]]||Moskva |- |61.26||[[Liesel Westermann]]||[[Saksa FV]]||[[5. november]] [[1967]]||[[São Paulo]] |- |61.64||[[Christine Spielberg]]||[[Saksa DV]]||[[26. mai]] [[1968]]||[[Regis-Breitingen]] |- |62.54||Liesel Westermann||Saksa FV||[[24. juuli]] [[1968]]||[[Werdohl]] |- |62.70||Liesel Westermann||Saksa FV||[[18. juuni]] [[1969]]||[[Ida-Berliin]] |- |63.96||Liesel Westermann||Saksa FV||[[27. september]] [[1969]]||[[Hamburg]] |- |64.22||[[Faina Melnik]]||NSV Liit||[[12. august]] [[1971]]||[[Helsingi]] |- |64.88||Faina Melnik||NSV Liit||[[4. september]] [[1971]]||München |- |65.42||Faina Melnik||NSV Liit||[[31. mai]] [[1972]]||Moskva |- |65.48||Faina Melnik||NSV Liit||[[24. juuni]] [[1972]]||[[Augsburg]] |- |66.76||Faina Melnik||NSV Liit||[[4. august]] [[1972]]||Moskva |- |67.32||[[Argentina Menis]]||[[Rumeenia]]||[[23. september]] [[1972]]||[[Constanța]] |- |67.44||Faina Melnik||NSV Liit||[[25. mai]] [[1973]]||[[Riia]] |- |67.58||Faina Melnik||NSV Liit||[[10. juuli]] [[1973]]||Moskva |- |69.48||Faina Melnik||NSV Liit||[[7. september]] [[1973]]||[[Edinburgh]] |- |69.90||Faina Melnik||NSV Liit||[[27. mai]] [[1974]]||Praha |- |70.20||Faina Melnik||NSV Liit||[[20. august]] [[1975]]||[[Zürich]] |- |70.50||Faina Melnik||NSV Liit||[[24. aprill]] [[1976]]||[[Sotši]] |- |70.72||[[Evelin Jahl]]||Saksa DV||[[12. august]] [[1978]]||Dresden |- |71.50||Evelin Jahl||Saksa DV||[[10. mai]] [[1980]]||[[Potsdam]] |- |71.80||[[Marija Petkova]]||[[Bulgaaria]]||[[13. juuli]] [[1980]]||Sofia |- |73.26||[[Galina Savinkova]]||NSV Liit||[[22. mai]] [[1983]]||[[Leselidze]] |- |73.36||[[Irina Meszynski]]||Saksa DV||[[17. august]] [[1984]]||Praha |- |74.56||[[Zdeňka Šilhavá]]||Tšehhoslovakkia||[[26. august]] [[1984]]||[[Nitra]] |- |76.80||[[Gabriele Reinsch]]||Saksa DV||[[9. juuli]] [[1988]]||[[Neubrandenburg]] |} === Naised === ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1896]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Robert Garrett]] {{Riigi ikoon|USA}} 29.14 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Panayiótis Paraskevópoulos]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 28.94 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Sotírios Versís]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 28.78 |- |[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1900]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Rezső Bauer]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 36.04 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[František Janda-Suk]] [[Pilt:Flag of Bohemia.svg|24px|Böömimaa]] 35.24 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Richard Sheldon]] {{Riigi ikoon|USA}} 34.60 |- |[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1904]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Martin Sheridan]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.28 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ralph Rose]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.28 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Nikolaos Georgantas]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 37.68 |- |[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1908]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Martin Sheridan]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.88 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Merritt Griffin]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.70 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Marquis Horr]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.44 |- |[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1912]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Armas Taipale]] {{Riigi ikoon|Soome}} 45.20 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Richard Leslie Byrd|Richard Byrd]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.32 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[James Duncan]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.28 |- |[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1920]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Elmer Niklander]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.68 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Armas Taipale]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.18 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Gus Pope]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.12 |- |[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1924]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Bud Houser]] {{Riigi ikoon|USA}} 46.14 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Vilho Niittymaa]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.94 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Thomas Lieb]] {{Riigi ikoon|USA}} 44.82 |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1928]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Bud Houser]] {{Riigi ikoon|USA}} 47.32 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Antero Kivi]] {{Riigi ikoon|Soome}} 47.22 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[James Corson]] {{Riigi ikoon|USA}} 47.10 |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1932]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[John Anderson]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.48 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Henri Laborde]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.46 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Paul Winter]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 47.84 |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1936]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Kenneth Carpenter]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.48 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Gordon Dunn]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.36 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Giorgio Oberweger]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 49.22 |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1948]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Adolfo Consolini]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 52.78 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Giuseppe Tosi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 51.78 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Fortune Gordien]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.76 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1952]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Sim Iness]] {{Riigi ikoon|USA}} 55.02 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Adolfo Consolini]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 53.78 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Jim Dillion]] {{Riigi ikoon|USA}} 53.28 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1956]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 56.36 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Fortune Gordien]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.80 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Des Koch]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.40 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1960]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 59.18 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Richard Babka]] {{Riigi ikoon|USA}} 58.02 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Richard Cochran]] {{Riigi ikoon|USA}} 57.16 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1964]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 61.00 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 60.52 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[David Weill]] {{Riigi ikoon|USA}} 59.48 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1968]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.78 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Lothar Milde]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 63.08 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 62.92 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1972]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 64.40 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Jay Silvester]] {{Riigi ikoon|USA}} 63.50 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Rickard Bruch]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 63.40 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1976]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Mac Wilkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 67.50 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Wolfgang Schmidt]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.22 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 65.70 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1980]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Viktor Raštšupkin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 66.64 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Imrich Bugár]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 66.38 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.32 |- |[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1984]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Rolf Danneberg]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 66.60 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Mac Wilkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 66.30 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 65.46 |- |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1988]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.82 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Romas Ubartas]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.48 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Rolf Danneberg]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 67.38 |- |[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1992]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Romas Ubartas]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 65.12 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 64.94 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Roberto Moya]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.12 |- |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1996]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.40 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Uładzimir Dubroŭščyk]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 66.60 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.80 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2000]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.30 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.50 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Frantz Kruger]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 68.19 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2004]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} '''69.89 OR''' |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Zoltán Kővágó]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 67.04 |bgcolour='''#FFDAB9;"|'''[[Aleksander Tammert]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.66''' |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2008]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.82''' |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Piotr Malachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.82 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.79 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2012]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.27 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ehsan Haddadi]] {{Riigi ikoon|Iraan}} 68.18 |bgcolour='''#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.03''' |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2016]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Christoph Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.37 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.55 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Daniel Jasinski]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.05 |- |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2020]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 68.90 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Simon Pettersson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 67.39 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Lukas Weißhaidinger]] {{Riigi ikoon|Austria}} 67.07 |- |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2024]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Rojé Stona]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''70,00 OR''' |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69,97 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Matthew Denny]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 69,31 |} ===Naised=== {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1928]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Halina Konopacka]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''39.62 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Lillian Copeland]] {{Riigi ikoon|USA}} 37.08 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Ruth Svedberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 35.92 |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1932]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Lillian Copeland]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.58 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ruth Osborn]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.12 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Jadwiga Marcinkiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 38.74 |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1936]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Gisela Mauermayer]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 47.62 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Jadwiga Marcinkiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 46.22 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Paula Mollenhauer]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 39.80 |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1948]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Micheline Ostermeyer]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 41.92 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Edera Gentile]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 41.16 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Jacqueline Mazéas]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 40.46 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1952]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 51.42 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Jelizaveta Bagrjantseva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 47.08 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Nina Dumbadze]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 46.28 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1956]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Olga Connolly|Olga Fikotová]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 53.68 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Irina Begljakova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.54 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.02 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1960]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 55.10 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Tamara Press]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.58 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 52.36 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1964]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Tamara Press]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 57.26 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ingrid Lotz]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 57.20 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 56.96 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1968]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 58.28 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Liesel Westermann]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 57.76 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Jolán Kleiberne]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 54.90 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1972]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Faina Veleva-Melnik]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 66.62 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Argentina Menis]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.06 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Vassilka Stojeva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 64.34 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1976]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Evelin Schlaak-Jahl]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 69.00 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.30 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Gabriele Hinzmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.84 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1980]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Evelin Schlaak-Jahl]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 69.96 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.90 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Tatjana Lessovaja]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.40 |- |[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1984]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Ria Stalman]] {{Riigi ikoon|Holland}} 65.36 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Leslie Deniz]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.86 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Florenta Craciunescu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 63.64 |- |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1988]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 72.30 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Diana Sachse-Gansky]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.88 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 69.74 |- |[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1992]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Maritza Martén]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 70.06 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.78 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Daniela Costian]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.24 |- |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1996]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.66 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.48 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.64 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2000]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 68.40 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.71 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Iryna Jatčanka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.20 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2004]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 67.02 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.68 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Věra Pospíšilová-Cechlová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.08 |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2008]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Stephanie Brown Trafton]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.74 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 63.64 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Olena Antonova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 62.59 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2012]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 69.11 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Li Yanfeng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 67.22 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.38 |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2016]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 69.21 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.73 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.34 |- |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2020]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.98 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Kristin Pudenz]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.86 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Yaime Pérez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.72 |- |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2024]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.50 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 67.51 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Sandra Elkasević]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.51 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Imrich Bugár]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 67.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 67.36 | style="background:#FFDAB9;"|[[Gejza Valent]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 66.08 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.74 | style="background:#DCE5E5;"|[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 66.22 | style="background:#FFDAB9;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.02 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.20 | style="background:#DCE5E5;"|[[Erik de Bruin]] {{Riigi ikoon|Holland}} 65.82 | style="background:#FFDAB9;"|[[Attila Horváth]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 65.32 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Dmitri Ševtšenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.12 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.76 | style="background:#DCE5E5;"|[[Uładzimir Dubroŭščyk]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.98 | style="background:#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.88 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.54 | style="background:#DCE5E5;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 66.70 | style="background:#FFDAB9;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.14 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Anthony Washington]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.08 | style="background:#DCE5E5;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.18 | style="background:#FFDAB9;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.09 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.40 | style="background:#FFDAB9;"|[[Michael Möllenbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.61 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.69 | style="background:#DCE5E5;"|[[Róbert Fazekas]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 69.01 | style="background:#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 66.51 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 70.17 | style="background:#DCE5E5;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.57''' | style="background:#FFDAB9;"|[[Michael Möllenbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.95 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.94''' | style="background:#DCE5E5;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.68 | style="background:#FFDAB9;"|[[Rutger Smith]] {{Riigi ikoon|Holland}} 66.42 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.43 | style="background:#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 69.15 | style="background:#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.88''' |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.97 | style="background:#DCE5E5;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.95''' | style="background:#FFDAB9;"|[[Ehsan Hadadi]] {{Riigi ikoon|Iraan}} 66.08 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.11 | style="background:#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 68.36 | style="background:#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 65.19''' |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.40 | style="background:#DCE5E5;"|[[Philip Milanov]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 66.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Robert Urbanek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 65.18 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Andrius Gudžius]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.21 | style="background:#DCE5E5;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 69.19 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mason Finley]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.03 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 67.59 | style="background:#DCE5E5;"|[[Fedrick Dacres]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 66.94 | style="background:#FFDAB9;"|[[Lukas Weißhaidinger]] {{Riigi ikoon|Austria}} 66.82 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Kristjan Čeh]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 71.13 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.27 | style="background:#FFDAB9;"|[[Andrius Gudžius]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.55 |- |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 71.46 | style="background:#DCE5E5;"|[[Kristjan Čeh]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 70.02 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 68.85 |- |[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 70.47 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.84 | style="background:#FFDAB9;"|[[Alex Rose]] {{Riigi ikoon|Samoa}} 66.96 |} ===Naised=== {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.94 | style="background:#DCE5E5;"|[[Galina Murašova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.44 | style="background:#FFDAB9;"|[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 66.44 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.62 | style="background:#DCE5E5;"|[[Diana Sachse-Gansky]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 70.12 | style="background:#FFDAB9;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 68.82 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 71.02 | style="background:#DCE5E5;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.12 | style="background:#FFDAB9;"|[[Larissa Mihhaltšenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 68.26 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Olga Burova-Tšernjavskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 67.40 | style="background:#DCE5E5;"|[[Daniela Costian]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 65.36 | style="background:#FFDAB9;"|[[Chunfeng Min]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.26 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 68.64 | style="background:#DCE5E5;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.20 | style="background:#FFDAB9;"|[[Olga Burova-Tšernjavskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.86 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Beatrice Faumuina]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 66.82 | style="background:#DCE5E5;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 65.14 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1999 Swvilla]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.14 | style="background:#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.05 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.35 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 68.57 | style="background:#DCE5E5;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.10 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 66.24 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Iryna Jatčanka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.32 | style="background:#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 67.14 | style="background:#FFDAB9;"|[[Ekaterini Voggoli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.73 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.14 | style="background:#DCE5E5;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 68.57 | style="background:#FFDAB9;"|[[Věra Pospíšilová-Cechlová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 63.19 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.61 | style="background:#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 63.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 63.40 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Dani Samuels]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 65.44 | style="background:#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.31 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.20 |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Yanfeng Li]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.52 | style="background:#DCE5E5;"|[[Nadine Müller]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.97 | style="background:#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.73 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.99 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.28 | style="background:#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.96 |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.28 | style="background:#DCE5E5;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.39 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nadine Müller]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.53 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 70.31 | style="background:#DCE5E5;"|[[Dani Stevens]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 69.64 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.21 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Yaime Pérez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.17 | style="background:#DCE5E5;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 68.44 | style="background:#FFDAB9;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 66.72 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 69.12 | style="background:#DCE5E5;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 68.45 | style="background:#FFDAB9;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.30 |- |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Laulauga Tausaga]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.49 | style="background:#DCE5E5;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.23 | style="background:#FFDAB9;"|[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 68.20 |- |[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.48 | style="background:#DCE5E5;"|[[Jorinde van Klinken]] {{Riigi ikoon|Holland}} 67.50 | style="background:#FFDAB9;"|[[Silinda Morales]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 67.25 |} == [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {|class=wikitable !Aasta!!Kuld!!Hõbe!!Pronks |- |[[1934. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1934]]||[[Harald Andersson]], [[Rootsi]] 50.38||[[Paul Winter]], [[Prantsusmaa]] 47.09||[[István Donogan]], [[Ungari]] 45.91 |- |[[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]]||[[Willy Schröder]], [[Saksamaa]] 49.70||[[Giorgio Oberweger]], [[Itaalia]] 49.48||[[Gunnar Bergh]], [[Rootsi]] 48.72 |- |[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946]]||[[Adolfo Consolini]], [[Itaalia]] 53.23||[[Giuseppe Tosi]], [[Itaalia]] 50.39||[[Veikko Nyqvist]], [[Soome]] 48.14 |- |[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950]]||[[Adolfo Consolini]], [[Itaalia]] 53.75||[[Giuseppe Tosi]], [[Itaalia]] 52.31||[[Olavi Partanen]], [[Soome]] 48.69 |- |[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954]]||[[Adolfo Consolini]], [[Itaalia]] 53.44||[[Giuseppe Tosi]], [[Itaalia]] 52.34||[[József Szécsényi]], [[Ungari]] 51.58 |- |[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958]]||[[Edmund Piątkowski]], [[Poola]] 53.92||[[Todor Todorov]], [[Bulgaaria]] 53.82||[[Vladimir Trussenjov]], [[NSVL]] 53.74 |- |[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962]]||[[Vladimir Trussenjov]], [[NSVL]] 57.11||[[Cornelis Koch]], [[Holland]] 55.96||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 55.47 |- |[[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1966]]||[[Detlef Thorith]], [[Saksa DV]] 57.42||[[Hartmut Losch]], [[Saksa DV]] 57.34||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 56.80 |- |[[1969. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1969]]||[[Hartmut Losch]], [[Saksa DV]] 61.82||[[Rickard Bruch]], [[Rootsi]] 61.08||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 59.34 |- |[[1971. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1971]]||[[Ludvík Daněk]], [[Tšehhoslovakkia]] 63.90||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 61.62||[[Géza Fejér]], [[Ungari]] 61.54 |- |[[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]]||[[Pentti Kahma]], [[Soome]] 63.62||[[Ludvík Daněk]], [[Tšehhoslovakkia]] 62.76||[[Rickard Bruch]], [[Rootsi]] 62.00 |- |[[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]]||[[Wolfgang Schmidt]], [[Saksa DV]] 66.82||[[Markku Tuokko]], [[Soome]] 64.90||[[Imrich Bugár]], [[Tšehhoslovakkia]] 64.66 |- |[[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982]]||[[Imrich Bugár]], [[Tšehhoslovakkia]] 66.64||[[Igor Duginets]], [[NSVL]] 65.60||[[Wolfgang Warnemünde]], [[Saksa DV]] 64.20 |- |[[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]]||[[Romas Ubartas]], [[NSVL]] 67.08||[[Georgi Kolnootšenko]], [[NSVL]] 67.02||[[Vaclovas Kidykas]], [[NSVL]] 66.32 |- |[[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]]||[[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] 64.58||[[Erik de Bruin]], [[Holland]] 64.46||[[Wolfgang Schmidt]], [[Saksamaa LV]] 64.10 |- |[[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]]||[[Uładzimir Dubroŭščyk]], [[Valgevene]] 64.78||[[Dmitri Ševtšenko]], [[Venemaa]] 64.56||[[Jürgen Schult]], [[Saksamaa]] 64.18 |- |[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]]||[[Lars Riedel]], [[Saksamaa]] 67.07||[[Jürgen Schult]], [[Saksamaa]] 66.69||[[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] 66.46 |- |[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]]||[[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] 68.83||[[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] 66.62||[[Michael Möllenbeck]], [[Saksamaa]] 66.37 |- |[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]]||[[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] 68.67||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 68.03'''||'''[[Aleksander Tammert]], [[Eesti]] 66.14''' |- |[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010]]||[[Piotr Małachowski]], [[Poola]] 68.87||[[Robert Harting]], [[Saksamaa]] 68.47||[[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] 66.43 |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012]]||[[Robert Harting]], [[Saksamaa]] 68.30||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 66.53'''||[[Zoltán Kővágó]], [[Ungari]] 66.42 |- |[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014]]||[[Robert Harting]], [[Saksamaa]] 66.07||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 64.75'''||[[Robert Urbanek]], [[Poola]] 63.81 |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]]||[[Piotr Małachowski]], [[Poola]] 67.06||[[Philip Milanov]], [[Belgia]] 65.71||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 65.27''' |- |[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]||[[Andrius Gudžius]], [[Leedu]] 68.46||[[Daniel Ståhl]], [[Rootsi]] 68.23||[[Lukas Weißhaidinger]], [[Austria]] 65.14 |- |[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]||[[Mykolas Alekna]], [[Leedu]] 69.78||[[Kristjan Čeh]], [[Sloveenia]] 68.28||[[Lawrence Okoye]], [[Suurbritannia]] 67.14 |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]||[[Kristjan Čeh]], [[Sloveenia]] 68.08||[[Lukas Weisshaidinger]], [[Austria]] 67.70||[[Mykolas Alekna]], [[Leedu]] 67.48 |} === Naised === {|class=wikitable !Aasta!!Kuld!!Hõbe!!Pronks |- |[[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]]||[[Gisela Mauermayer]], [[Saksamaa]] 44.80||[[Hildegard Sommer]], [[Saksamaa]] 40.95||[[Paula Mollenhauer]], [[Saksamaa]] 39.81 |- |[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946]]||[[Nina Dumbadze]], [[NSVL]] 44.52||[[Ans Niesink]], [[Holland]] 40.46||[[Jadwiga Wajsówna]], [[Poola]] 39.37 |- |[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950]]||[[Nina Dumbadze]], [[NSVL]] 48.03||[[Rimma Šumskaja]], [[NSVL]] 42.25||[[Edera Cordiale-Gentile]], [[Itaalia]] 41.57 |- |[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954]]||[[Nina Ponomarjova]], [[NSVL]] 48.02||[[Irina Begljakova]], [[NSVL]] 45.79||[[Galina Zõbina]], [[NSVL]] 44.77 |- |[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958]]||[[Tamara Press]], [[NSVL]] 52.32||[[Štěpánka Mertová]], [[Tšehhoslovakkia]] 52.19||[[Kriemhild Hausmann]], [[Saksamaa LV]] 50.99 |- |[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962]]||[[Tamara Press]], [[NSVL]] 56.91||[[Doris Müller]], [[Saksa DV]] 53.60||[[Jolán Kleiberné Kontsek]], [[Ungari]] 52.82 |- |[[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1966]]||[[Christine Spielberg]], [[Saksa DV]] 57.76||[[Liesel Westermann]], [[Saksamaa LV]] 57.38||[[Anita Hentschel]], [[Saksa DV]] 56.80 |- |[[1969. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1969]]||[[Tamara Danilova]], [[NSVL]] 59.28||[[Ludmila Muravjova]], [[NSVL]] 59.24||[[Karin Illgen]], [[Saksa DV]] 58.66 |- |[[1971. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1971]]||[[Faina Veleva-Melnik]], [[NSVL]] 64.22||[[Liesel Westermann]], [[Saksamaa LV]] 61.68||[[Ludmila Muravjova]], [[NSVL]] 59.48 |- |[[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]]||[[Faina Veleva-Melnik]], [[NSVL]] 69.00||[[Argentina Menis]], [[Rumeenia]] 64.62||[[Gabriele Hinzmann]], [[Saksa DV]] 62.50 |- |[[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]]||[[Evelin Schlaak-Jahl]], [[Saksa DV]] 66.98||[[Margitta Droese-Pufe]], [[Saksa DV]] 64.04||[[Natalja Gorbatšova]], [[NSVL]] 63.58 |- |[[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982]]||[[Tsvetanka Hristova]], [[Bulgaaria]] 68.34||[[Maria Vergova-Petkova]], [[Bulgaaria]] 67.94||[[Galina Savinkova]], [[NSVL]] 67.82 |- |[[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]]||[[Diana Sachse-Gansky]], [[Saksa DV]] 71.36||[[Tsvetanka Hristova]], [[Bulgaaria]] 69.52||[[Martina Opitz-Hellmann]], [[Saksa DV]] 68.26 |- |[[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]]||[[Ilke Wyludda]], [[Saksa DV]] 68.46||[[Olga Burova]], [[NSVL]] 66.72||[[Martina Opitz-Hellmann]], [[Saksa DV]] 66.66 |- |[[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]]||[[Ilke Wyludda]], [[Saksamaa]] 68.72||[[Elina Zvierava]], [[Valgevene]] 64.46||[[Mette Bergmann]], [[Norra]] 64.34 |- |[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]]||[[Franka Dietzsch]], [[Saksamaa]] 67.49||[[Natalja Sadova]], [[Venemaa]] 66.94||[[Nicoleta Grasu]], [[Rumeenia]] 65.94 |- |[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]]||[[Ekaterini Voggoli]], [[Kreeka]] 64.31||[[Natalja Sadova]], [[Venemaa]] 64.12||[[Anastasía Kelesídou]], [[Kreeka]] 63.92 |- |[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]]||[[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] 65.55||[[Franka Dietzsch]], [[Saksamaa]] 64.35||[[Nicoleta Grasu]], [[Rumeenia]] 63.58 |- |[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 64.67||[[Nicoleta Grasu]], [[Rumeenia]] 63.48||[[Joanna Wiśniewska]], [[Poola]] 62.37 |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 67.62||[[Nadine Müller]], [[Saksamaa]] 65.41||[[Natalja Semjonova]], [[Ukraina]] 62.91 |- |[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2014]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 71.08||[[Mélina Robert-Michon]], [[Prantsusmaa]] 65.33||[[Shanice Craft]], [[Saksamaa]] 64.33 |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2016]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 69.97||[[Julia Fischer]], [[Saksamaa]] 65.77||[[Shanice Craft]], [[Saksamaa]] 63.89 |- |[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2018]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 67.62||[[Nadine Müller]], [[Saksamaa]] 63.00||[[Shanice Craft]], [[Saksamaa]] 62.46 |- |[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2022]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 67.95||[[Kristin Pudenz]], [[Saksamaa]] 67.87||[[Claudine Vita]], [[Saksamaa]] 65.20 |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2024]]||[[Sandra Elkasević]], [[Horvaatia]] 67.04||[[Jorinde van Klinken]], [[Holland]] 65.99||[[Liliana Cá]], [[Portugal]] 64.53 |} == Vaata ka == *[[ERGO maailmamängud]] *[[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/discus-throw/all/men/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2025-04-14&maxResultsByCountry=all&eventId=10229620&ageCategory=senior Meeste kettaheite kõigi aegade edetabel seisuga 14.04.2025.] * [https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/discus-throw/all/women/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2025-04-14&maxResultsByCountry=all&eventId=10229531&ageCategory=senior Naiste kettaheite kõigi aegade edetabel seisuga 14.04.2025.] * Meeste kettaheite edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2009] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2010] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2011] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2014] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2017] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2020] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2021?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2021] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2022?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2022] - [https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/men/senior/2023?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229620&ageCategory=senior 2023] -[https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/men/senior/2024?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229620&ageCategory=senior 2024] * Naiste kettaheite edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2009] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2010] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2021] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2022?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2022] - [https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/women/senior/2023?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229531&ageCategory=senior 2023] - [https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/women/senior/2024?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229531&ageCategory=senior 2024] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Kettaheide| ]] t63i90ykskbqwtjrh9ysftsxq7g7zc8 7189791 7189788 2026-07-09T13:01:07Z Sjur 66496 /* Maailmarekordi areng */ 7189791 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kergejõustiku alast; Myroni skulptuuri kohta vaata artiklit [[Diskobolos]]}} {{viitamata}} [[Fail:Discus thrower of Myron at Ashmolean.jpg|pisi|298x298px|[[Myron]], "[[Diskobolos|Kettaheitja]]" ([[5. sajand eKr]])]] [[Pilt:BASA-3K-7-422-22-1896 Summer Olympics.jpg|thumb|200px|Robert Garrett heidab ketast Ateenas esimestel kaasaegsetel [[1896. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängudel 1896. aastal]]]] [[Fail:Robert Harting (2008).jpg|pisi|289x289px|Robert Harting 2008. aastal]] '''Kettaheide''' on [[kergejõustik]]u ala, milles võisteldakse lapiku [[Ketas|kettakujulise heitevahendi]] kauguse peale heitmises. == Ajalugu == Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja [[antiikolümpiamängud]]el kavas olnud [[pentatlon|viievõistlusest]]. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35–4,8 kg. [[Olümpia]]s hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat [[Phayllos]] heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele ([[Myron]]i "Kettaheitja" (''Diskobolos'')). Esimestel [[Kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] [[Ateena]]s [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]]. aastal kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Kaks korda on [[olümpiamängud]]el kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis [[1906]] [[vaheolümpia]] [[Verner Järvinen]], [[Soome]] kuulsama odaviskaja [[Matti Järvinen]]i vend. == Kettaheitest == Ketas on kas puust, plastikust, klaaskiust, süsinikkiust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on ümar metallserv. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel mitte üle 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm.<ref name="kuul">Sport. Illustreeritud käsiraamat. Kirjastus Pegasus. Tallinn 2006, lk 24–25</ref> Kettaheite sektori laius on ligi 35 kraadi. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul, kui ketas on sektorist väljumas, ketta peatama. Ketta kiirus heitel on kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m, see on süvistatud betoonalusesse 20 millimeetri võrra. Heite sooritamisel liigutakse viskeringis tagant ettepoole, tehes samal ajal poolteise ringist pööret. Ketas heidetakse viskekäe nimetissõrmelt või keskmiselt sõrmelt. Lennu ajal pöörleb ketas ülalt vaadates päripäeva paremakäelise viskaja puhul. Lisaks maksimaalse hoo saavutamisele määrab ketta heitekauguse ka lennu trajektoor ning ketta aerodünaamiline käitumine. Kiiremini pöörlev ketas annab suurema [[güroskoop]]ilise stabiilsuse. Üldjuhul saavutavad mõõdukas vastutuules tehtud heited suurima kauguse. Kettaheite tehnikat on üsna raske omandada ja selle lihvimiseks on vaja rohkelt kogemusi, paljud tippheitjad 30–aastased või vanemad.<ref name="kuul" /> == Kettaheide Eestis == *Eesti rekord meeste hulgas kuulub [[Gerd Kanter]]ile – 73.38 (Helsingborg, 4. september 2006) *Eesti rekord naiste hulgas kuulub [[Elju Kubi]]le – 65.00 (Tallinn, 26. august 1987) Eesti tuntumaid kettaheitjaid: *[[Aleksander Tammert]] (02.02.1973) – isiklik rekord on 15. aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m, 11-kordne Eesti meister. *[[Märt Israel]] (23.09.1983) – isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. *[[Margus Hunt]] (14.07.1987) – püstitas 2004. aastal (1,5 kg kettaga) noorte maailmarekordi 69.50 ja 2006. aastal (1,75 kg kettaga) juunioride maailmarekordi 67.32. *[[Helgi Parts]] (15.09.1937) – aastatel 1962–1978 parandas Eesti rekordit 21 korda, tuli 17 korral Eesti meistriks. *[[Eha Rünne]] (25.05.1963) – isiklik rekord on 13. juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m, tuli 22 korral Eesti meistriks. ==Eesti edetabel== Eesti 10 parimat kettaheitjat. ''Seisuga 10. aprill 2025''.<ref>[https://estonia.opentrack.run/ranking/?gender=M&agegroup=SEN&year=ALLT&indoor=0&event=360 Edetabel.] Eesti Kergejõustikuliit.</ref> ===Mehed=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 73.38 || Gerd Kanter || 4. september 2006 |- | 70.82 || Aleksander Tammert || 15. aprill 2006 |- | 66.98 || Märt Israel || 12. mai 2011 |- | 66.67 || [[Martin Kupper]] || 14. märts 2015 |- | 65.34 || [[Kalev Külv]] || 25. aprill 1981 |- | 64.54 || [[Veljo Kuusemäe]] || 7. september 1977 |- | 61.96 || [[Enn Erikson]] || 25. oktoober 1972 |- | 61.33 || Margus Hunt || 6. juuli 2010 |- | 60.84 || [[Taavi Peetre]] || 10. aprill 2007 |- | 60.69 || [[Priidu Niit]] || 5. juuli 2011 |} ===Naised=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 66.42 || [[Anne Salak-Horina]] || 18. juuni 1986 |- | 65.00 || Elju Kubi || 26. august 1987 |- | 63.70 || [[Helgi Parts]] || 2. oktoober 1980 |- | 63.18 || Eha Rünne || 13. juuli 1988 |- | 58.12 || [[Kätlin Tõllasson]] || 22. juuni 2019 |- | 53.54 || [[Rimma Plistkina]] || 25. mai 1975 |- | 53.53 || [[Anu Teesaar]] || 27. juuni 2009 |- | 53.52|| Lea Vahter || 17. september 1982 |- | 53.37 || Hanna-Maria Kupper || 18. juuli 2020 |- | 52.11 || [[Katarina Verst]] || 8. juuni 2026 |} == Maailmarekordi areng == (seisuga 14. aprill 2025)<ref>[https://worldathletics.org/records/by-progression/15939?type=2 World Record Progression of Discus Throw.] worldathletics.org.</ref> === Mehed === {|class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |47.58||[[James Duncan]]||[[USA]]||[[27. mai]] [[1912]]||[[New York]] |- |47.61||[[Thomas Lieb]]||USA||[[14. september]] [[1924]]||[[Chicago]] |- |47.89||[[Glenn Hartranft]]||USA||[[2. mai]] [[1925]]||[[San Francisco]] |- |48.20||[[Clarence Houser]]||USA||[[3. aprill]] [[1926]]||[[Stanford]] |- |49.90||[[Eric Krenz]]||USA||[[9. märts]] [[1929]]||Stanford |- |51.03||Eric Krenz||USA||[[17. mai]] [[1930]]||Stanford |- |51.73||[[Paul Jessup]]||USA||[[23. august]] 1930||Stanford |- |52.42||[[Harald Andersson]]||[[Rootsi]]||[[25. august]] [[1934]]||[[Oslo]] |- |53.10||[[Willy Schröder]]||[[Saksamaa]]||[[28. aprill]] [[1935]]||[[Magdeburg]] |- |53.26||[[Archie Harris]]||USA||[[26. juuni]] [[1941]]||Stanford |- |53.34||[[Adolfo Consolini]]||[[Itaalia]]||[[26. oktoober]] 1941||[[Milano]] |- |54.23||Adolfo Consolini||Itaalia||[[14. märts]] [[1946]]||Milano |- |54.93||[[Robert Fitch]]||USA||[[8. juuni]] 1946||[[Minneapolis]] |- |55.33||Adolfo Consolini||Itaalia||[[10. oktoober]] [[1948]]||Milano |- |56.46||[[Fortune Gordien]]||USA||[[9. juuli]] [[1949]]||[[Lissabon]] |- |56.97||Fortune Gordien||USA||[[14. august]] 1949||[[Hämeenlinna]] |- |57.93||[[Sim Iness]]||USA||[[20. juuni]] [[1953]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- |58.10||Fortune Gordien||USA||[[11. juuli]] 1953||[[Pasadena]] |- |59.28||Fortune Gordien||USA||[[22. august]] 1953||Milano |- |59.91||[[Edmund Piątkowski]]||[[Poola]]||[[14. juuni]] [[1959]]||[[Varssavi]] |- |59.91||[[Richard Babka]]||USA||[[12. august]] [[1960]]||[[Walnut]] |- |60.56||[[Jay Silvester]]||USA||[[11. august]] [[1961]]||[[Frankfurt Maini ääres]] |- |60.72||Jay Silvester||USA||[[20. august]] 1961||[[Brüssel]] |- |61.10||[[Alfred Oerter]]||USA||[[18. mai]] [[1962]]||[[Los Angeles]] |- |61.64||[[Vladimir Trussenjov]]||[[NSV Liit]]||[[4. juuni]] 1962||[[Leningrad]] |- |62.45||Alfred Oerter||USA||[[1. juuli]] 1962||[[Chicago]] |- |62.62||Alfred Oerter||USA||[[27. aprill]] [[1963]]||Walnut |- |62.94||Alfred Oerter||USA||[[25. aprill]] [[1964]]||Walnut |- |64.55||[[Ludvík Daněk]]||[[Tšehhoslovakkia]]||[[2. august]] 1964||[[Turnov]] |- |65.22||Ludvík Daněk||Tšehhoslovakkia||[[12. oktoober]] [[1965]]||[[Sokolov (Tšehhi)|Sokolov]] |- |66.54||Jay Silvester||USA||[[25. mai]] [[1968]]||[[Modesto]] |- |68.40||Jay Silvester||USA||[[18. september]] 1968||[[Reno]] |- |68.40||[[Rickard Bruch]]||Rootsi||[[5. juuli]] [[1972]]||[[Stockholm]] |- |68.48||[[John Van Reenen]]||[[LAV]]||[[14. märts]] [[1975]]||[[Stellenbosch]] |- |69.08||[[John Powell]]||USA||[[4. mai]] 1975||[[Long Beach]] |- |69.18||[[Mac Wilkins]]||USA||[[24. aprill]] [[1976]]||Walnut |- |69.80||Mac Wilkins||USA||[[1. mai]] 1976||[[San Jose (California)|San Jose]] |- |70.24||Mac Wilkins||USA||1. mai 1976||San Jose |- |70.86||Mac Wilkins||USA||1. mai 1976||San Jose |- |71.16||[[Wolfgang Schmidt]]||[[Saksa DV]]||[[9. august]] [[1978]]||[[Berliin]] |- |71.86||[[Juri Dumtšev]]||NSV Liit||[[29. mai]] [[1983]]||[[Moskva]] |- |74.08||[[Jürgen Schult]]||Saksa DV||[[6. juuni]] [[1986]]||[[Neubrandenburg]] |- |74.35||[[Mykolas Alekna]]||Leedu||[[14. aprill]] [[2024]]||[[Oklahoma]] |- |75.56||[[Mykolas Alekna]]||Leedu||[[13. aprill]] [[2025]]||[[Ramona (Oklahoma)|Ramona]] |} === Naised === {|class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |27.39||[[Yvonne Tembouret]]||[[Prantsusmaa]]||[[23. september]] [[1923]]||[[Pariis]] |- |27.70||[[Lucie Petit]]||Prantsusmaa||[[14. juuli]] [[1924]]||Pariis |- |28.325||[[Lucie Petit-Diagre|Lucie Petit-Daigré]]||[[Belgia]]||[[21. juuli]] [[1924]]||[[Brüssel]] |- |30.225||[[Lucienne Velu]]||Prantsusmaa||[[14. september]] [[1924]]||Pariis |- |31.15||[[Maria Vidlaková]]||[[Tšehhoslovakkia]]||[[11. oktoober]] [[1925]]||[[Praha]] |- |34.15||[[Halina Konopacka]]||[[Poola]]||[[23. mai]] [[1926]]||[[Varssavi]] |- |38.34||[[Milly Reuter]]||Saksamaa||[[22. august]] [[1926]]||[[Braunschweig]] |- |39.18||Halina Konopacka||Poola||[[4. september]] [[1927]]||Varssavi |- |39.62||Halina Konopacka||Poola||[[31. juuli]] [[1928]]||[[Amsterdam]] |- |40.345||[[Jadwiga Wajs]]||Poola||[[15. mai]] [[1932]]||[[Pabianice]] |- |40.39||Jadwiga Wajs||Poola||[[16. mai]] [[1932]]||[[Łódź]] |- |40.84||[[Grete Heublein]]||Saksamaa||[[19. juuni]] [[1932]]||[[Hagen]] |- |42.43||Jadwiga Wajs||Poola||[[19. juuni]] [[1932]]||Łódź |- |43.08||Jadwiga Wajs||Poola||[[15. juuli]] [[1933]]||[[Królewska Huta]] |- |43.795||Jadwiga Wajs||Poola||[[11. august]] [[1934]]||[[London]] |- |44.34||[[Gisela Mauermayer]]||Saksamaa||[[2. juuni]] [[1935]]||[[Ulm]] |- |44.76||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[4. juuni]] [[1935]]||[[Nürnberg]] |- |45.53||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[23. juuni]] [[1935]]||[[München]] |- |46.10||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[29. juuni]] [[1935]]||[[Jena]] |- |47.12||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[25. august]] [[1935]]||[[Dresden]] |- |48.31||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[11. juuli]] [[1936]]||Berliin |- |53.25||[[Nina Dumbadze]]||[[NSV Liit]]||[[8. august]] [[1948]]||[[Moskva]] |- |53.37||Nina Dumbadze||NSV Liit||[[27. mai]] [[1951]]||[[Gori]] |- |53.61||[[Nina Romaškova]]||NSV Liit||[[9. august]] [[1952]]||[[Odessa]] |- |57.04||Nina Dumbadze||NSV Liit||[[18. oktoober]] [[1952]]||[[Thbilisi]] |- |57.15||[[Tamara Press]]||NSV Liit||[[12. september]] [[1960]]||[[Rooma]] |- |57.43||Tamara Press||NSV Liit||[[15. juuli]] [[1961]]||Moskva |- |58.06||Tamara Press||NSV Liit||[[1. september]] [[1961]]||[[Sofia]] |- |58.98||Tamara Press||NSV Liit||[[20. september]] [[1961]]||London |- |59.29||Tamara Press||NSV Liit||[[18. mai]] [[1963]]||Moskva |- |59.70||Tamara Press||NSV Liit||[[11. august]] [[1965]]||Moskva |- |61.26||[[Liesel Westermann]]||[[Saksa FV]]||[[5. november]] [[1967]]||[[São Paulo]] |- |61.64||[[Christine Spielberg]]||[[Saksa DV]]||[[26. mai]] [[1968]]||[[Regis-Breitingen]] |- |62.54||Liesel Westermann||Saksa FV||[[24. juuli]] [[1968]]||[[Werdohl]] |- |62.70||Liesel Westermann||Saksa FV||[[18. juuni]] [[1969]]||[[Ida-Berliin]] |- |63.96||Liesel Westermann||Saksa FV||[[27. september]] [[1969]]||[[Hamburg]] |- |64.22||[[Faina Melnik]]||NSV Liit||[[12. august]] [[1971]]||[[Helsingi]] |- |64.88||Faina Melnik||NSV Liit||[[4. september]] [[1971]]||München |- |65.42||Faina Melnik||NSV Liit||[[31. mai]] [[1972]]||Moskva |- |65.48||Faina Melnik||NSV Liit||[[24. juuni]] [[1972]]||[[Augsburg]] |- |66.76||Faina Melnik||NSV Liit||[[4. august]] [[1972]]||Moskva |- |67.32||[[Argentina Menis]]||[[Rumeenia]]||[[23. september]] [[1972]]||[[Constanța]] |- |67.44||Faina Melnik||NSV Liit||[[25. mai]] [[1973]]||[[Riia]] |- |67.58||Faina Melnik||NSV Liit||[[10. juuli]] [[1973]]||Moskva |- |69.48||Faina Melnik||NSV Liit||[[7. september]] [[1973]]||[[Edinburgh]] |- |69.90||Faina Melnik||NSV Liit||[[27. mai]] [[1974]]||Praha |- |70.20||Faina Melnik||NSV Liit||[[20. august]] [[1975]]||[[Zürich]] |- |70.50||Faina Melnik||NSV Liit||[[24. aprill]] [[1976]]||[[Sotši]] |- |70.72||[[Evelin Jahl]]||Saksa DV||[[12. august]] [[1978]]||Dresden |- |71.50||Evelin Jahl||Saksa DV||[[10. mai]] [[1980]]||[[Potsdam]] |- |71.80||[[Marija Petkova]]||[[Bulgaaria]]||[[13. juuli]] [[1980]]||Sofia |- |73.26||[[Galina Savinkova]]||NSV Liit||[[22. mai]] [[1983]]||[[Leselidze]] |- |73.36||[[Irina Meszynski]]||Saksa DV||[[17. august]] [[1984]]||Praha |- |74.56||[[Zdeňka Šilhavá]]||Tšehhoslovakkia||[[26. august]] [[1984]]||[[Nitra]] |- |76.80||[[Gabriele Reinsch]]||Saksa DV||[[9. juuli]] [[1988]]||[[Neubrandenburg]] |} ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1896]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Robert Garrett]] {{Riigi ikoon|USA}} 29.14 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Panayiótis Paraskevópoulos]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 28.94 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Sotírios Versís]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 28.78 |- |[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1900]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Rezső Bauer]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 36.04 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[František Janda-Suk]] [[Pilt:Flag of Bohemia.svg|24px|Böömimaa]] 35.24 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Richard Sheldon]] {{Riigi ikoon|USA}} 34.60 |- |[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1904]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Martin Sheridan]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.28 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ralph Rose]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.28 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Nikolaos Georgantas]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 37.68 |- |[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1908]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Martin Sheridan]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.88 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Merritt Griffin]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.70 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Marquis Horr]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.44 |- |[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1912]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Armas Taipale]] {{Riigi ikoon|Soome}} 45.20 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Richard Leslie Byrd|Richard Byrd]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.32 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[James Duncan]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.28 |- |[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1920]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Elmer Niklander]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.68 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Armas Taipale]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.18 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Gus Pope]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.12 |- |[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1924]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Bud Houser]] {{Riigi ikoon|USA}} 46.14 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Vilho Niittymaa]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.94 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Thomas Lieb]] {{Riigi ikoon|USA}} 44.82 |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1928]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Bud Houser]] {{Riigi ikoon|USA}} 47.32 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Antero Kivi]] {{Riigi ikoon|Soome}} 47.22 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[James Corson]] {{Riigi ikoon|USA}} 47.10 |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1932]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[John Anderson]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.48 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Henri Laborde]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.46 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Paul Winter]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 47.84 |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1936]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Kenneth Carpenter]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.48 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Gordon Dunn]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.36 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Giorgio Oberweger]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 49.22 |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1948]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Adolfo Consolini]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 52.78 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Giuseppe Tosi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 51.78 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Fortune Gordien]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.76 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1952]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Sim Iness]] {{Riigi ikoon|USA}} 55.02 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Adolfo Consolini]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 53.78 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Jim Dillion]] {{Riigi ikoon|USA}} 53.28 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1956]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 56.36 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Fortune Gordien]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.80 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Des Koch]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.40 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1960]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 59.18 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Richard Babka]] {{Riigi ikoon|USA}} 58.02 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Richard Cochran]] {{Riigi ikoon|USA}} 57.16 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1964]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 61.00 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 60.52 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[David Weill]] {{Riigi ikoon|USA}} 59.48 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1968]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.78 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Lothar Milde]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 63.08 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 62.92 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1972]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 64.40 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Jay Silvester]] {{Riigi ikoon|USA}} 63.50 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Rickard Bruch]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 63.40 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1976]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Mac Wilkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 67.50 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Wolfgang Schmidt]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.22 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 65.70 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1980]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Viktor Raštšupkin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 66.64 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Imrich Bugár]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 66.38 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.32 |- |[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1984]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Rolf Danneberg]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 66.60 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Mac Wilkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 66.30 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 65.46 |- |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1988]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.82 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Romas Ubartas]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.48 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Rolf Danneberg]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 67.38 |- |[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1992]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Romas Ubartas]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 65.12 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 64.94 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Roberto Moya]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.12 |- |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1996]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.40 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Uładzimir Dubroŭščyk]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 66.60 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.80 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2000]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.30 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.50 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Frantz Kruger]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 68.19 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2004]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} '''69.89 OR''' |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Zoltán Kővágó]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 67.04 |bgcolour='''#FFDAB9;"|'''[[Aleksander Tammert]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.66''' |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2008]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.82''' |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Piotr Malachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.82 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.79 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2012]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.27 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ehsan Haddadi]] {{Riigi ikoon|Iraan}} 68.18 |bgcolour='''#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.03''' |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2016]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Christoph Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.37 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.55 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Daniel Jasinski]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.05 |- |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2020]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 68.90 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Simon Pettersson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 67.39 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Lukas Weißhaidinger]] {{Riigi ikoon|Austria}} 67.07 |- |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2024]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Rojé Stona]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''70,00 OR''' |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69,97 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Matthew Denny]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 69,31 |} ===Naised=== {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1928]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Halina Konopacka]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''39.62 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Lillian Copeland]] {{Riigi ikoon|USA}} 37.08 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Ruth Svedberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 35.92 |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1932]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Lillian Copeland]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.58 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ruth Osborn]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.12 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Jadwiga Marcinkiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 38.74 |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1936]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Gisela Mauermayer]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 47.62 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Jadwiga Marcinkiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 46.22 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Paula Mollenhauer]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 39.80 |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1948]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Micheline Ostermeyer]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 41.92 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Edera Gentile]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 41.16 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Jacqueline Mazéas]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 40.46 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1952]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 51.42 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Jelizaveta Bagrjantseva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 47.08 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Nina Dumbadze]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 46.28 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1956]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Olga Connolly|Olga Fikotová]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 53.68 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Irina Begljakova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.54 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.02 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1960]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 55.10 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Tamara Press]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.58 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 52.36 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1964]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Tamara Press]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 57.26 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ingrid Lotz]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 57.20 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 56.96 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1968]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 58.28 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Liesel Westermann]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 57.76 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Jolán Kleiberne]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 54.90 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1972]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Faina Veleva-Melnik]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 66.62 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Argentina Menis]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.06 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Vassilka Stojeva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 64.34 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1976]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Evelin Schlaak-Jahl]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 69.00 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.30 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Gabriele Hinzmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.84 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1980]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Evelin Schlaak-Jahl]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 69.96 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.90 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Tatjana Lessovaja]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.40 |- |[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1984]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Ria Stalman]] {{Riigi ikoon|Holland}} 65.36 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Leslie Deniz]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.86 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Florenta Craciunescu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 63.64 |- |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1988]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 72.30 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Diana Sachse-Gansky]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.88 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 69.74 |- |[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1992]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Maritza Martén]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 70.06 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.78 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Daniela Costian]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.24 |- |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1996]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.66 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.48 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.64 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2000]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 68.40 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.71 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Iryna Jatčanka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.20 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2004]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 67.02 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.68 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Věra Pospíšilová-Cechlová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.08 |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2008]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Stephanie Brown Trafton]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.74 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 63.64 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Olena Antonova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 62.59 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2012]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 69.11 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Li Yanfeng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 67.22 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.38 |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2016]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 69.21 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.73 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.34 |- |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2020]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.98 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Kristin Pudenz]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.86 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Yaime Pérez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.72 |- |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2024]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.50 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 67.51 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Sandra Elkasević]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.51 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Imrich Bugár]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 67.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 67.36 | style="background:#FFDAB9;"|[[Gejza Valent]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 66.08 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.74 | style="background:#DCE5E5;"|[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 66.22 | style="background:#FFDAB9;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.02 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.20 | style="background:#DCE5E5;"|[[Erik de Bruin]] {{Riigi ikoon|Holland}} 65.82 | style="background:#FFDAB9;"|[[Attila Horváth]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 65.32 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Dmitri Ševtšenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.12 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.76 | style="background:#DCE5E5;"|[[Uładzimir Dubroŭščyk]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.98 | style="background:#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.88 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.54 | style="background:#DCE5E5;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 66.70 | style="background:#FFDAB9;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.14 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Anthony Washington]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.08 | style="background:#DCE5E5;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.18 | style="background:#FFDAB9;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.09 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.40 | style="background:#FFDAB9;"|[[Michael Möllenbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.61 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.69 | style="background:#DCE5E5;"|[[Róbert Fazekas]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 69.01 | style="background:#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 66.51 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 70.17 | style="background:#DCE5E5;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.57''' | style="background:#FFDAB9;"|[[Michael Möllenbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.95 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.94''' | style="background:#DCE5E5;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.68 | style="background:#FFDAB9;"|[[Rutger Smith]] {{Riigi ikoon|Holland}} 66.42 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.43 | style="background:#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 69.15 | style="background:#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.88''' |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.97 | style="background:#DCE5E5;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.95''' | style="background:#FFDAB9;"|[[Ehsan Hadadi]] {{Riigi ikoon|Iraan}} 66.08 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.11 | style="background:#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 68.36 | style="background:#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 65.19''' |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.40 | style="background:#DCE5E5;"|[[Philip Milanov]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 66.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Robert Urbanek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 65.18 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Andrius Gudžius]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.21 | style="background:#DCE5E5;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 69.19 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mason Finley]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.03 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 67.59 | style="background:#DCE5E5;"|[[Fedrick Dacres]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 66.94 | style="background:#FFDAB9;"|[[Lukas Weißhaidinger]] {{Riigi ikoon|Austria}} 66.82 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Kristjan Čeh]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 71.13 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.27 | style="background:#FFDAB9;"|[[Andrius Gudžius]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.55 |- |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 71.46 | style="background:#DCE5E5;"|[[Kristjan Čeh]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 70.02 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 68.85 |- |[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 70.47 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.84 | style="background:#FFDAB9;"|[[Alex Rose]] {{Riigi ikoon|Samoa}} 66.96 |} ===Naised=== {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.94 | style="background:#DCE5E5;"|[[Galina Murašova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.44 | style="background:#FFDAB9;"|[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 66.44 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.62 | style="background:#DCE5E5;"|[[Diana Sachse-Gansky]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 70.12 | style="background:#FFDAB9;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 68.82 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 71.02 | style="background:#DCE5E5;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.12 | style="background:#FFDAB9;"|[[Larissa Mihhaltšenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 68.26 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Olga Burova-Tšernjavskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 67.40 | style="background:#DCE5E5;"|[[Daniela Costian]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 65.36 | style="background:#FFDAB9;"|[[Chunfeng Min]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.26 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 68.64 | style="background:#DCE5E5;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.20 | style="background:#FFDAB9;"|[[Olga Burova-Tšernjavskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.86 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Beatrice Faumuina]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 66.82 | style="background:#DCE5E5;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 65.14 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1999 Swvilla]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.14 | style="background:#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.05 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.35 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 68.57 | style="background:#DCE5E5;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.10 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 66.24 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Iryna Jatčanka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.32 | style="background:#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 67.14 | style="background:#FFDAB9;"|[[Ekaterini Voggoli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.73 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.14 | style="background:#DCE5E5;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 68.57 | style="background:#FFDAB9;"|[[Věra Pospíšilová-Cechlová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 63.19 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.61 | style="background:#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 63.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 63.40 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Dani Samuels]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 65.44 | style="background:#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.31 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.20 |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Yanfeng Li]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.52 | style="background:#DCE5E5;"|[[Nadine Müller]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.97 | style="background:#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.73 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.99 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.28 | style="background:#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.96 |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.28 | style="background:#DCE5E5;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.39 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nadine Müller]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.53 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 70.31 | style="background:#DCE5E5;"|[[Dani Stevens]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 69.64 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.21 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Yaime Pérez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.17 | style="background:#DCE5E5;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 68.44 | style="background:#FFDAB9;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 66.72 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 69.12 | style="background:#DCE5E5;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 68.45 | style="background:#FFDAB9;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.30 |- |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Laulauga Tausaga]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.49 | style="background:#DCE5E5;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.23 | style="background:#FFDAB9;"|[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 68.20 |- |[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.48 | style="background:#DCE5E5;"|[[Jorinde van Klinken]] {{Riigi ikoon|Holland}} 67.50 | style="background:#FFDAB9;"|[[Silinda Morales]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 67.25 |} == [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {|class=wikitable !Aasta!!Kuld!!Hõbe!!Pronks |- |[[1934. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1934]]||[[Harald Andersson]], [[Rootsi]] 50.38||[[Paul Winter]], [[Prantsusmaa]] 47.09||[[István Donogan]], [[Ungari]] 45.91 |- |[[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]]||[[Willy Schröder]], [[Saksamaa]] 49.70||[[Giorgio Oberweger]], [[Itaalia]] 49.48||[[Gunnar Bergh]], [[Rootsi]] 48.72 |- |[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946]]||[[Adolfo Consolini]], [[Itaalia]] 53.23||[[Giuseppe Tosi]], [[Itaalia]] 50.39||[[Veikko Nyqvist]], [[Soome]] 48.14 |- |[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950]]||[[Adolfo Consolini]], [[Itaalia]] 53.75||[[Giuseppe Tosi]], [[Itaalia]] 52.31||[[Olavi Partanen]], [[Soome]] 48.69 |- |[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954]]||[[Adolfo Consolini]], [[Itaalia]] 53.44||[[Giuseppe Tosi]], [[Itaalia]] 52.34||[[József Szécsényi]], [[Ungari]] 51.58 |- |[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958]]||[[Edmund Piątkowski]], [[Poola]] 53.92||[[Todor Todorov]], [[Bulgaaria]] 53.82||[[Vladimir Trussenjov]], [[NSVL]] 53.74 |- |[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962]]||[[Vladimir Trussenjov]], [[NSVL]] 57.11||[[Cornelis Koch]], [[Holland]] 55.96||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 55.47 |- |[[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1966]]||[[Detlef Thorith]], [[Saksa DV]] 57.42||[[Hartmut Losch]], [[Saksa DV]] 57.34||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 56.80 |- |[[1969. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1969]]||[[Hartmut Losch]], [[Saksa DV]] 61.82||[[Rickard Bruch]], [[Rootsi]] 61.08||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 59.34 |- |[[1971. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1971]]||[[Ludvík Daněk]], [[Tšehhoslovakkia]] 63.90||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 61.62||[[Géza Fejér]], [[Ungari]] 61.54 |- |[[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]]||[[Pentti Kahma]], [[Soome]] 63.62||[[Ludvík Daněk]], [[Tšehhoslovakkia]] 62.76||[[Rickard Bruch]], [[Rootsi]] 62.00 |- |[[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]]||[[Wolfgang Schmidt]], [[Saksa DV]] 66.82||[[Markku Tuokko]], [[Soome]] 64.90||[[Imrich Bugár]], [[Tšehhoslovakkia]] 64.66 |- |[[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982]]||[[Imrich Bugár]], [[Tšehhoslovakkia]] 66.64||[[Igor Duginets]], [[NSVL]] 65.60||[[Wolfgang Warnemünde]], [[Saksa DV]] 64.20 |- |[[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]]||[[Romas Ubartas]], [[NSVL]] 67.08||[[Georgi Kolnootšenko]], [[NSVL]] 67.02||[[Vaclovas Kidykas]], [[NSVL]] 66.32 |- |[[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]]||[[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] 64.58||[[Erik de Bruin]], [[Holland]] 64.46||[[Wolfgang Schmidt]], [[Saksamaa LV]] 64.10 |- |[[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]]||[[Uładzimir Dubroŭščyk]], [[Valgevene]] 64.78||[[Dmitri Ševtšenko]], [[Venemaa]] 64.56||[[Jürgen Schult]], [[Saksamaa]] 64.18 |- |[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]]||[[Lars Riedel]], [[Saksamaa]] 67.07||[[Jürgen Schult]], [[Saksamaa]] 66.69||[[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] 66.46 |- |[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]]||[[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] 68.83||[[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] 66.62||[[Michael Möllenbeck]], [[Saksamaa]] 66.37 |- |[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]]||[[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] 68.67||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 68.03'''||'''[[Aleksander Tammert]], [[Eesti]] 66.14''' |- |[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010]]||[[Piotr Małachowski]], [[Poola]] 68.87||[[Robert Harting]], [[Saksamaa]] 68.47||[[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] 66.43 |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012]]||[[Robert Harting]], [[Saksamaa]] 68.30||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 66.53'''||[[Zoltán Kővágó]], [[Ungari]] 66.42 |- |[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014]]||[[Robert Harting]], [[Saksamaa]] 66.07||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 64.75'''||[[Robert Urbanek]], [[Poola]] 63.81 |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]]||[[Piotr Małachowski]], [[Poola]] 67.06||[[Philip Milanov]], [[Belgia]] 65.71||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 65.27''' |- |[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]||[[Andrius Gudžius]], [[Leedu]] 68.46||[[Daniel Ståhl]], [[Rootsi]] 68.23||[[Lukas Weißhaidinger]], [[Austria]] 65.14 |- |[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]||[[Mykolas Alekna]], [[Leedu]] 69.78||[[Kristjan Čeh]], [[Sloveenia]] 68.28||[[Lawrence Okoye]], [[Suurbritannia]] 67.14 |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]||[[Kristjan Čeh]], [[Sloveenia]] 68.08||[[Lukas Weisshaidinger]], [[Austria]] 67.70||[[Mykolas Alekna]], [[Leedu]] 67.48 |} === Naised === {|class=wikitable !Aasta!!Kuld!!Hõbe!!Pronks |- |[[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]]||[[Gisela Mauermayer]], [[Saksamaa]] 44.80||[[Hildegard Sommer]], [[Saksamaa]] 40.95||[[Paula Mollenhauer]], [[Saksamaa]] 39.81 |- |[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946]]||[[Nina Dumbadze]], [[NSVL]] 44.52||[[Ans Niesink]], [[Holland]] 40.46||[[Jadwiga Wajsówna]], [[Poola]] 39.37 |- |[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950]]||[[Nina Dumbadze]], [[NSVL]] 48.03||[[Rimma Šumskaja]], [[NSVL]] 42.25||[[Edera Cordiale-Gentile]], [[Itaalia]] 41.57 |- |[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954]]||[[Nina Ponomarjova]], [[NSVL]] 48.02||[[Irina Begljakova]], [[NSVL]] 45.79||[[Galina Zõbina]], [[NSVL]] 44.77 |- |[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958]]||[[Tamara Press]], [[NSVL]] 52.32||[[Štěpánka Mertová]], [[Tšehhoslovakkia]] 52.19||[[Kriemhild Hausmann]], [[Saksamaa LV]] 50.99 |- |[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962]]||[[Tamara Press]], [[NSVL]] 56.91||[[Doris Müller]], [[Saksa DV]] 53.60||[[Jolán Kleiberné Kontsek]], [[Ungari]] 52.82 |- |[[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1966]]||[[Christine Spielberg]], [[Saksa DV]] 57.76||[[Liesel Westermann]], [[Saksamaa LV]] 57.38||[[Anita Hentschel]], [[Saksa DV]] 56.80 |- |[[1969. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1969]]||[[Tamara Danilova]], [[NSVL]] 59.28||[[Ludmila Muravjova]], [[NSVL]] 59.24||[[Karin Illgen]], [[Saksa DV]] 58.66 |- |[[1971. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1971]]||[[Faina Veleva-Melnik]], [[NSVL]] 64.22||[[Liesel Westermann]], [[Saksamaa LV]] 61.68||[[Ludmila Muravjova]], [[NSVL]] 59.48 |- |[[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]]||[[Faina Veleva-Melnik]], [[NSVL]] 69.00||[[Argentina Menis]], [[Rumeenia]] 64.62||[[Gabriele Hinzmann]], [[Saksa DV]] 62.50 |- |[[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]]||[[Evelin Schlaak-Jahl]], [[Saksa DV]] 66.98||[[Margitta Droese-Pufe]], [[Saksa DV]] 64.04||[[Natalja Gorbatšova]], [[NSVL]] 63.58 |- |[[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982]]||[[Tsvetanka Hristova]], [[Bulgaaria]] 68.34||[[Maria Vergova-Petkova]], [[Bulgaaria]] 67.94||[[Galina Savinkova]], [[NSVL]] 67.82 |- |[[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]]||[[Diana Sachse-Gansky]], [[Saksa DV]] 71.36||[[Tsvetanka Hristova]], [[Bulgaaria]] 69.52||[[Martina Opitz-Hellmann]], [[Saksa DV]] 68.26 |- |[[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]]||[[Ilke Wyludda]], [[Saksa DV]] 68.46||[[Olga Burova]], [[NSVL]] 66.72||[[Martina Opitz-Hellmann]], [[Saksa DV]] 66.66 |- |[[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]]||[[Ilke Wyludda]], [[Saksamaa]] 68.72||[[Elina Zvierava]], [[Valgevene]] 64.46||[[Mette Bergmann]], [[Norra]] 64.34 |- |[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]]||[[Franka Dietzsch]], [[Saksamaa]] 67.49||[[Natalja Sadova]], [[Venemaa]] 66.94||[[Nicoleta Grasu]], [[Rumeenia]] 65.94 |- |[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]]||[[Ekaterini Voggoli]], [[Kreeka]] 64.31||[[Natalja Sadova]], [[Venemaa]] 64.12||[[Anastasía Kelesídou]], [[Kreeka]] 63.92 |- |[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]]||[[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] 65.55||[[Franka Dietzsch]], [[Saksamaa]] 64.35||[[Nicoleta Grasu]], [[Rumeenia]] 63.58 |- |[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 64.67||[[Nicoleta Grasu]], [[Rumeenia]] 63.48||[[Joanna Wiśniewska]], [[Poola]] 62.37 |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 67.62||[[Nadine Müller]], [[Saksamaa]] 65.41||[[Natalja Semjonova]], [[Ukraina]] 62.91 |- |[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2014]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 71.08||[[Mélina Robert-Michon]], [[Prantsusmaa]] 65.33||[[Shanice Craft]], [[Saksamaa]] 64.33 |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2016]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 69.97||[[Julia Fischer]], [[Saksamaa]] 65.77||[[Shanice Craft]], [[Saksamaa]] 63.89 |- |[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2018]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 67.62||[[Nadine Müller]], [[Saksamaa]] 63.00||[[Shanice Craft]], [[Saksamaa]] 62.46 |- |[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2022]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 67.95||[[Kristin Pudenz]], [[Saksamaa]] 67.87||[[Claudine Vita]], [[Saksamaa]] 65.20 |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2024]]||[[Sandra Elkasević]], [[Horvaatia]] 67.04||[[Jorinde van Klinken]], [[Holland]] 65.99||[[Liliana Cá]], [[Portugal]] 64.53 |} == Vaata ka == *[[ERGO maailmamängud]] *[[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/discus-throw/all/men/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2025-04-14&maxResultsByCountry=all&eventId=10229620&ageCategory=senior Meeste kettaheite kõigi aegade edetabel seisuga 14.04.2025.] * [https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/discus-throw/all/women/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2025-04-14&maxResultsByCountry=all&eventId=10229531&ageCategory=senior Naiste kettaheite kõigi aegade edetabel seisuga 14.04.2025.] * Meeste kettaheite edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2009] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2010] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2011] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2014] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2017] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2020] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2021?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2021] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2022?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2022] - [https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/men/senior/2023?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229620&ageCategory=senior 2023] -[https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/men/senior/2024?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229620&ageCategory=senior 2024] * Naiste kettaheite edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2009] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2010] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2021] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2022?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2022] - [https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/women/senior/2023?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229531&ageCategory=senior 2023] - [https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/women/senior/2024?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229531&ageCategory=senior 2024] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Kettaheide| ]] nyohn6fvewhrjdtvvsisiiz6bj5x5un 7189978 7189791 2026-07-09T20:02:31Z Sjur 66496 /* 27px Olümpiamängude medalivõitjad */ 7189978 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kergejõustiku alast; Myroni skulptuuri kohta vaata artiklit [[Diskobolos]]}} {{viitamata}} [[Fail:Discus thrower of Myron at Ashmolean.jpg|pisi|298x298px|[[Myron]], "[[Diskobolos|Kettaheitja]]" ([[5. sajand eKr]])]] [[Pilt:BASA-3K-7-422-22-1896 Summer Olympics.jpg|thumb|200px|Robert Garrett heidab ketast Ateenas esimestel kaasaegsetel [[1896. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängudel 1896. aastal]]]] [[Fail:Robert Harting (2008).jpg|pisi|289x289px|Robert Harting 2008. aastal]] '''Kettaheide''' on [[kergejõustik]]u ala, milles võisteldakse lapiku [[Ketas|kettakujulise heitevahendi]] kauguse peale heitmises. == Ajalugu == Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja [[antiikolümpiamängud]]el kavas olnud [[pentatlon|viievõistlusest]]. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35–4,8 kg. [[Olümpia]]s hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat [[Phayllos]] heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele ([[Myron]]i "Kettaheitja" (''Diskobolos'')). Esimestel [[Kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] [[Ateena]]s [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]]. aastal kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Kaks korda on [[olümpiamängud]]el kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis [[1906]] [[vaheolümpia]] [[Verner Järvinen]], [[Soome]] kuulsama odaviskaja [[Matti Järvinen]]i vend. == Kettaheitest == Ketas on kas puust, plastikust, klaaskiust, süsinikkiust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on ümar metallserv. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel mitte üle 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm.<ref name="kuul">Sport. Illustreeritud käsiraamat. Kirjastus Pegasus. Tallinn 2006, lk 24–25</ref> Kettaheite sektori laius on ligi 35 kraadi. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul, kui ketas on sektorist väljumas, ketta peatama. Ketta kiirus heitel on kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m, see on süvistatud betoonalusesse 20 millimeetri võrra. Heite sooritamisel liigutakse viskeringis tagant ettepoole, tehes samal ajal poolteise ringist pööret. Ketas heidetakse viskekäe nimetissõrmelt või keskmiselt sõrmelt. Lennu ajal pöörleb ketas ülalt vaadates päripäeva paremakäelise viskaja puhul. Lisaks maksimaalse hoo saavutamisele määrab ketta heitekauguse ka lennu trajektoor ning ketta aerodünaamiline käitumine. Kiiremini pöörlev ketas annab suurema [[güroskoop]]ilise stabiilsuse. Üldjuhul saavutavad mõõdukas vastutuules tehtud heited suurima kauguse. Kettaheite tehnikat on üsna raske omandada ja selle lihvimiseks on vaja rohkelt kogemusi, paljud tippheitjad 30–aastased või vanemad.<ref name="kuul" /> == Kettaheide Eestis == *Eesti rekord meeste hulgas kuulub [[Gerd Kanter]]ile – 73.38 (Helsingborg, 4. september 2006) *Eesti rekord naiste hulgas kuulub [[Elju Kubi]]le – 65.00 (Tallinn, 26. august 1987) Eesti tuntumaid kettaheitjaid: *[[Aleksander Tammert]] (02.02.1973) – isiklik rekord on 15. aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m, 11-kordne Eesti meister. *[[Märt Israel]] (23.09.1983) – isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. *[[Margus Hunt]] (14.07.1987) – püstitas 2004. aastal (1,5 kg kettaga) noorte maailmarekordi 69.50 ja 2006. aastal (1,75 kg kettaga) juunioride maailmarekordi 67.32. *[[Helgi Parts]] (15.09.1937) – aastatel 1962–1978 parandas Eesti rekordit 21 korda, tuli 17 korral Eesti meistriks. *[[Eha Rünne]] (25.05.1963) – isiklik rekord on 13. juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m, tuli 22 korral Eesti meistriks. ==Eesti edetabel== Eesti 10 parimat kettaheitjat. ''Seisuga 10. aprill 2025''.<ref>[https://estonia.opentrack.run/ranking/?gender=M&agegroup=SEN&year=ALLT&indoor=0&event=360 Edetabel.] Eesti Kergejõustikuliit.</ref> ===Mehed=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 73.38 || Gerd Kanter || 4. september 2006 |- | 70.82 || Aleksander Tammert || 15. aprill 2006 |- | 66.98 || Märt Israel || 12. mai 2011 |- | 66.67 || [[Martin Kupper]] || 14. märts 2015 |- | 65.34 || [[Kalev Külv]] || 25. aprill 1981 |- | 64.54 || [[Veljo Kuusemäe]] || 7. september 1977 |- | 61.96 || [[Enn Erikson]] || 25. oktoober 1972 |- | 61.33 || Margus Hunt || 6. juuli 2010 |- | 60.84 || [[Taavi Peetre]] || 10. aprill 2007 |- | 60.69 || [[Priidu Niit]] || 5. juuli 2011 |} ===Naised=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 66.42 || [[Anne Salak-Horina]] || 18. juuni 1986 |- | 65.00 || Elju Kubi || 26. august 1987 |- | 63.70 || [[Helgi Parts]] || 2. oktoober 1980 |- | 63.18 || Eha Rünne || 13. juuli 1988 |- | 58.12 || [[Kätlin Tõllasson]] || 22. juuni 2019 |- | 53.54 || [[Rimma Plistkina]] || 25. mai 1975 |- | 53.53 || [[Anu Teesaar]] || 27. juuni 2009 |- | 53.52|| Lea Vahter || 17. september 1982 |- | 53.37 || Hanna-Maria Kupper || 18. juuli 2020 |- | 52.11 || [[Katarina Verst]] || 8. juuni 2026 |} == Maailmarekordi areng == (seisuga 14. aprill 2025)<ref>[https://worldathletics.org/records/by-progression/15939?type=2 World Record Progression of Discus Throw.] worldathletics.org.</ref> === Mehed === {|class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |47.58||[[James Duncan]]||[[USA]]||[[27. mai]] [[1912]]||[[New York]] |- |47.61||[[Thomas Lieb]]||USA||[[14. september]] [[1924]]||[[Chicago]] |- |47.89||[[Glenn Hartranft]]||USA||[[2. mai]] [[1925]]||[[San Francisco]] |- |48.20||[[Clarence Houser]]||USA||[[3. aprill]] [[1926]]||[[Stanford]] |- |49.90||[[Eric Krenz]]||USA||[[9. märts]] [[1929]]||Stanford |- |51.03||Eric Krenz||USA||[[17. mai]] [[1930]]||Stanford |- |51.73||[[Paul Jessup]]||USA||[[23. august]] 1930||Stanford |- |52.42||[[Harald Andersson]]||[[Rootsi]]||[[25. august]] [[1934]]||[[Oslo]] |- |53.10||[[Willy Schröder]]||[[Saksamaa]]||[[28. aprill]] [[1935]]||[[Magdeburg]] |- |53.26||[[Archie Harris]]||USA||[[26. juuni]] [[1941]]||Stanford |- |53.34||[[Adolfo Consolini]]||[[Itaalia]]||[[26. oktoober]] 1941||[[Milano]] |- |54.23||Adolfo Consolini||Itaalia||[[14. märts]] [[1946]]||Milano |- |54.93||[[Robert Fitch]]||USA||[[8. juuni]] 1946||[[Minneapolis]] |- |55.33||Adolfo Consolini||Itaalia||[[10. oktoober]] [[1948]]||Milano |- |56.46||[[Fortune Gordien]]||USA||[[9. juuli]] [[1949]]||[[Lissabon]] |- |56.97||Fortune Gordien||USA||[[14. august]] 1949||[[Hämeenlinna]] |- |57.93||[[Sim Iness]]||USA||[[20. juuni]] [[1953]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- |58.10||Fortune Gordien||USA||[[11. juuli]] 1953||[[Pasadena]] |- |59.28||Fortune Gordien||USA||[[22. august]] 1953||Milano |- |59.91||[[Edmund Piątkowski]]||[[Poola]]||[[14. juuni]] [[1959]]||[[Varssavi]] |- |59.91||[[Richard Babka]]||USA||[[12. august]] [[1960]]||[[Walnut]] |- |60.56||[[Jay Silvester]]||USA||[[11. august]] [[1961]]||[[Frankfurt Maini ääres]] |- |60.72||Jay Silvester||USA||[[20. august]] 1961||[[Brüssel]] |- |61.10||[[Alfred Oerter]]||USA||[[18. mai]] [[1962]]||[[Los Angeles]] |- |61.64||[[Vladimir Trussenjov]]||[[NSV Liit]]||[[4. juuni]] 1962||[[Leningrad]] |- |62.45||Alfred Oerter||USA||[[1. juuli]] 1962||[[Chicago]] |- |62.62||Alfred Oerter||USA||[[27. aprill]] [[1963]]||Walnut |- |62.94||Alfred Oerter||USA||[[25. aprill]] [[1964]]||Walnut |- |64.55||[[Ludvík Daněk]]||[[Tšehhoslovakkia]]||[[2. august]] 1964||[[Turnov]] |- |65.22||Ludvík Daněk||Tšehhoslovakkia||[[12. oktoober]] [[1965]]||[[Sokolov (Tšehhi)|Sokolov]] |- |66.54||Jay Silvester||USA||[[25. mai]] [[1968]]||[[Modesto]] |- |68.40||Jay Silvester||USA||[[18. september]] 1968||[[Reno]] |- |68.40||[[Rickard Bruch]]||Rootsi||[[5. juuli]] [[1972]]||[[Stockholm]] |- |68.48||[[John Van Reenen]]||[[LAV]]||[[14. märts]] [[1975]]||[[Stellenbosch]] |- |69.08||[[John Powell]]||USA||[[4. mai]] 1975||[[Long Beach]] |- |69.18||[[Mac Wilkins]]||USA||[[24. aprill]] [[1976]]||Walnut |- |69.80||Mac Wilkins||USA||[[1. mai]] 1976||[[San Jose (California)|San Jose]] |- |70.24||Mac Wilkins||USA||1. mai 1976||San Jose |- |70.86||Mac Wilkins||USA||1. mai 1976||San Jose |- |71.16||[[Wolfgang Schmidt]]||[[Saksa DV]]||[[9. august]] [[1978]]||[[Berliin]] |- |71.86||[[Juri Dumtšev]]||NSV Liit||[[29. mai]] [[1983]]||[[Moskva]] |- |74.08||[[Jürgen Schult]]||Saksa DV||[[6. juuni]] [[1986]]||[[Neubrandenburg]] |- |74.35||[[Mykolas Alekna]]||Leedu||[[14. aprill]] [[2024]]||[[Oklahoma]] |- |75.56||[[Mykolas Alekna]]||Leedu||[[13. aprill]] [[2025]]||[[Ramona (Oklahoma)|Ramona]] |} === Naised === {|class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |27.39||[[Yvonne Tembouret]]||[[Prantsusmaa]]||[[23. september]] [[1923]]||[[Pariis]] |- |27.70||[[Lucie Petit]]||Prantsusmaa||[[14. juuli]] [[1924]]||Pariis |- |28.325||[[Lucie Petit-Diagre|Lucie Petit-Daigré]]||[[Belgia]]||[[21. juuli]] [[1924]]||[[Brüssel]] |- |30.225||[[Lucienne Velu]]||Prantsusmaa||[[14. september]] [[1924]]||Pariis |- |31.15||[[Maria Vidlaková]]||[[Tšehhoslovakkia]]||[[11. oktoober]] [[1925]]||[[Praha]] |- |34.15||[[Halina Konopacka]]||[[Poola]]||[[23. mai]] [[1926]]||[[Varssavi]] |- |38.34||[[Milly Reuter]]||Saksamaa||[[22. august]] [[1926]]||[[Braunschweig]] |- |39.18||Halina Konopacka||Poola||[[4. september]] [[1927]]||Varssavi |- |39.62||Halina Konopacka||Poola||[[31. juuli]] [[1928]]||[[Amsterdam]] |- |40.345||[[Jadwiga Wajs]]||Poola||[[15. mai]] [[1932]]||[[Pabianice]] |- |40.39||Jadwiga Wajs||Poola||[[16. mai]] [[1932]]||[[Łódź]] |- |40.84||[[Grete Heublein]]||Saksamaa||[[19. juuni]] [[1932]]||[[Hagen]] |- |42.43||Jadwiga Wajs||Poola||[[19. juuni]] [[1932]]||Łódź |- |43.08||Jadwiga Wajs||Poola||[[15. juuli]] [[1933]]||[[Królewska Huta]] |- |43.795||Jadwiga Wajs||Poola||[[11. august]] [[1934]]||[[London]] |- |44.34||[[Gisela Mauermayer]]||Saksamaa||[[2. juuni]] [[1935]]||[[Ulm]] |- |44.76||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[4. juuni]] [[1935]]||[[Nürnberg]] |- |45.53||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[23. juuni]] [[1935]]||[[München]] |- |46.10||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[29. juuni]] [[1935]]||[[Jena]] |- |47.12||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[25. august]] [[1935]]||[[Dresden]] |- |48.31||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[11. juuli]] [[1936]]||Berliin |- |53.25||[[Nina Dumbadze]]||[[NSV Liit]]||[[8. august]] [[1948]]||[[Moskva]] |- |53.37||Nina Dumbadze||NSV Liit||[[27. mai]] [[1951]]||[[Gori]] |- |53.61||[[Nina Romaškova]]||NSV Liit||[[9. august]] [[1952]]||[[Odessa]] |- |57.04||Nina Dumbadze||NSV Liit||[[18. oktoober]] [[1952]]||[[Thbilisi]] |- |57.15||[[Tamara Press]]||NSV Liit||[[12. september]] [[1960]]||[[Rooma]] |- |57.43||Tamara Press||NSV Liit||[[15. juuli]] [[1961]]||Moskva |- |58.06||Tamara Press||NSV Liit||[[1. september]] [[1961]]||[[Sofia]] |- |58.98||Tamara Press||NSV Liit||[[20. september]] [[1961]]||London |- |59.29||Tamara Press||NSV Liit||[[18. mai]] [[1963]]||Moskva |- |59.70||Tamara Press||NSV Liit||[[11. august]] [[1965]]||Moskva |- |61.26||[[Liesel Westermann]]||[[Saksa FV]]||[[5. november]] [[1967]]||[[São Paulo]] |- |61.64||[[Christine Spielberg]]||[[Saksa DV]]||[[26. mai]] [[1968]]||[[Regis-Breitingen]] |- |62.54||Liesel Westermann||Saksa FV||[[24. juuli]] [[1968]]||[[Werdohl]] |- |62.70||Liesel Westermann||Saksa FV||[[18. juuni]] [[1969]]||[[Ida-Berliin]] |- |63.96||Liesel Westermann||Saksa FV||[[27. september]] [[1969]]||[[Hamburg]] |- |64.22||[[Faina Melnik]]||NSV Liit||[[12. august]] [[1971]]||[[Helsingi]] |- |64.88||Faina Melnik||NSV Liit||[[4. september]] [[1971]]||München |- |65.42||Faina Melnik||NSV Liit||[[31. mai]] [[1972]]||Moskva |- |65.48||Faina Melnik||NSV Liit||[[24. juuni]] [[1972]]||[[Augsburg]] |- |66.76||Faina Melnik||NSV Liit||[[4. august]] [[1972]]||Moskva |- |67.32||[[Argentina Menis]]||[[Rumeenia]]||[[23. september]] [[1972]]||[[Constanța]] |- |67.44||Faina Melnik||NSV Liit||[[25. mai]] [[1973]]||[[Riia]] |- |67.58||Faina Melnik||NSV Liit||[[10. juuli]] [[1973]]||Moskva |- |69.48||Faina Melnik||NSV Liit||[[7. september]] [[1973]]||[[Edinburgh]] |- |69.90||Faina Melnik||NSV Liit||[[27. mai]] [[1974]]||Praha |- |70.20||Faina Melnik||NSV Liit||[[20. august]] [[1975]]||[[Zürich]] |- |70.50||Faina Melnik||NSV Liit||[[24. aprill]] [[1976]]||[[Sotši]] |- |70.72||[[Evelin Jahl]]||Saksa DV||[[12. august]] [[1978]]||Dresden |- |71.50||Evelin Jahl||Saksa DV||[[10. mai]] [[1980]]||[[Potsdam]] |- |71.80||[[Marija Petkova]]||[[Bulgaaria]]||[[13. juuli]] [[1980]]||Sofia |- |73.26||[[Galina Savinkova]]||NSV Liit||[[22. mai]] [[1983]]||[[Leselidze]] |- |73.36||[[Irina Meszynski]]||Saksa DV||[[17. august]] [[1984]]||Praha |- |74.56||[[Zdeňka Šilhavá]]||Tšehhoslovakkia||[[26. august]] [[1984]]||[[Nitra]] |- |76.80||[[Gabriele Reinsch]]||Saksa DV||[[9. juuli]] [[1988]]||[[Neubrandenburg]] |} ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1896]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Robert Garrett]] {{Riigi ikoon|USA}} 29.14 |style="background:#DCE5E5;" |[[Panayiótis Paraskevópoulos]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 28.94 |style="background:#FFDAB9;" |[[Sotírios Versís]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 28.78 |- |[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1900]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Rezső Bauer]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 36.04 |style="background:#DCE5E5;" |[[František Janda-Suk]] [[Pilt:Flag of Bohemia.svg|24px|Böömimaa]] 35.24 |style="background:#FFDAB9;" |[[Richard Sheldon]] {{Riigi ikoon|USA}} 34.60 |- |[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1904]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Martin Sheridan]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.28 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ralph Rose]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.28 |style="background:#FFDAB9;" |[[Nikolaos Georgantas]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 37.68 |- |[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1908]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Martin Sheridan]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.88 |style="background:#DCE5E5;" |[[Merritt Griffin]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.70 |style="background:#FFDAB9;" |[[Marquis Horr]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.44 |- |[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1912]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Armas Taipale]] {{Riigi ikoon|Soome}} 45.20 |style="background:#DCE5E5;" |[[Richard Leslie Byrd|Richard Byrd]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.32 |style="background:#FFDAB9;" |[[James Duncan]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.28 |- |[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1920]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Elmer Niklander]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.68 |style="background:#DCE5E5;" |[[Armas Taipale]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.18 |style="background:#FFDAB9;" |[[Gus Pope]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.12 |- |[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1924]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Bud Houser]] {{Riigi ikoon|USA}} 46.14 |style="background:#DCE5E5;" |[[Vilho Niittymaa]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.94 |style="background:#FFDAB9;" |[[Thomas Lieb]] {{Riigi ikoon|USA}} 44.82 |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1928]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Bud Houser]] {{Riigi ikoon|USA}} 47.32 |style="background:#DCE5E5;" |[[Antero Kivi]] {{Riigi ikoon|Soome}} 47.22 |style="background:#FFDAB9;" |[[James Corson]] {{Riigi ikoon|USA}} 47.10 |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1932]] |style="background:#F7F6A8;" |[[John Anderson]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.48 |style="background:#DCE5E5;" |[[Henri Laborde]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.46 |style="background:#FFDAB9;" |[[Paul Winter]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 47.84 |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1936]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Kenneth Carpenter]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.48 |style="background:#DCE5E5;" |[[Gordon Dunn]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.36 |style="background:#FFDAB9;" |[[Giorgio Oberweger]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 49.22 |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1948]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Adolfo Consolini]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 52.78 |style="background:#DCE5E5;" |[[Giuseppe Tosi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 51.78 |style="background:#FFDAB9;" |[[Fortune Gordien]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.76 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1952]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sim Iness]] {{Riigi ikoon|USA}} 55.02 |style="background:#DCE5E5;" |[[Adolfo Consolini]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 53.78 |style="background:#FFDAB9;" |[[Jim Dillion]] {{Riigi ikoon|USA}} 53.28 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1956]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 56.36 |style="background:#DCE5E5;" |[[Fortune Gordien]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.80 |style="background:#FFDAB9;" |[[Des Koch]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.40 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1960]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 59.18 |style="background:#DCE5E5;" |[[Richard Babka]] {{Riigi ikoon|USA}} 58.02 |style="background:#FFDAB9;" |[[Richard Cochran]] {{Riigi ikoon|USA}} 57.16 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1964]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 61.00 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 60.52 |style="background:#FFDAB9;" |[[David Weill]] {{Riigi ikoon|USA}} 59.48 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1968]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.78 |style="background:#DCE5E5;" |[[Lothar Milde]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 63.08 |style="background:#FFDAB9;" |[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 62.92 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1972]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 64.40 |style="background:#DCE5E5;" |[[Jay Silvester]] {{Riigi ikoon|USA}} 63.50 |style="background:#FFDAB9;" |[[Rickard Bruch]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 63.40 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1976]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Mac Wilkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 67.50 |style="background:#DCE5E5;" |[[Wolfgang Schmidt]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.22 |style="background:#FFDAB9;" |[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 65.70 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1980]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Viktor Raštšupkin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 66.64 |style="background:#DCE5E5;" |[[Imrich Bugár]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 66.38 |style="background:#FFDAB9;" |[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.32 |- |[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1984]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Rolf Danneberg]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 66.60 |style="background:#DCE5E5;" |[[Mac Wilkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 66.30 |style="background:#FFDAB9;" |[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 65.46 |- |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1988]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.82 |style="background:#DCE5E5;" |[[Romas Ubartas]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.48 |style="background:#FFDAB9;" |[[Rolf Danneberg]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 67.38 |- |[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1992]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Romas Ubartas]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 65.12 |style="background:#DCE5E5;" |[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 64.94 |style="background:#FFDAB9;" |[[Roberto Moya]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.12 |- |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1996]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.40 |style="background:#DCE5E5;" |[[Uładzimir Dubroŭščyk]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 66.60 |style="background:#FFDAB9;" |[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.80 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2000]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.30 |style="background:#DCE5E5;" |[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.50 |style="background:#FFDAB9;" |[[Frantz Kruger]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 68.19 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2004]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} '''69.89 OR''' |style="background:#DCE5E5;" |[[Zoltán Kővágó]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 67.04 |style="background:#FFDAB9;" |'''[[Aleksander Tammert]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.66''' |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2008]] |style="background:#F7F6A8;" |'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.82''' |style="background:#DCE5E5;" |[[Piotr Malachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.82 |style="background:#FFDAB9;" |[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.79 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2012]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.27 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ehsan Haddadi]] {{Riigi ikoon|Iraan}} 68.18 |style="background:#FFDAB9;" |'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.03''' |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2016]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Christoph Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.37 |style="background:#DCE5E5;" |[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.55 |style="background:#FFDAB9;" |[[Daniel Jasinski]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.05 |- |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2020]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 68.90 |style="background:#DCE5E5;" |[[Simon Pettersson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 67.39 |style="background:#FFDAB9;" |[[Lukas Weißhaidinger]] {{Riigi ikoon|Austria}} 67.07 |- |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2024]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Rojé Stona]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''70,00 OR''' |style="background:#DCE5E5;" |[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69,97 |style="background:#FFDAB9;" |[[Matthew Denny]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 69,31 |} ===Naised=== {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1928]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Halina Konopacka]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''39.62 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |style="background:#DCE5E5;" |[[Lillian Copeland]] {{Riigi ikoon|USA}} 37.08 |style="background:#FFDAB9;" |[[Ruth Svedberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 35.92 |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1932]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Lillian Copeland]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.58 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ruth Osborn]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.12 |style="background:#FFDAB9;" |[[Jadwiga Marcinkiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 38.74 |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1936]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Gisela Mauermayer]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 47.62 |style="background:#DCE5E5;" |[[Jadwiga Marcinkiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 46.22 |style="background:#FFDAB9;" |[[Paula Mollenhauer]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 39.80 |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1948]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Micheline Ostermeyer]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 41.92 |style="background:#DCE5E5;" |[[Edera Gentile]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 41.16 |style="background:#FFDAB9;" |[[Jacqueline Mazéas]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 40.46 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1952]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 51.42 |style="background:#DCE5E5;" |[[Jelizaveta Bagrjantseva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 47.08 |style="background:#FFDAB9;" |[[Nina Dumbadze]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 46.28 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1956]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Olga Connolly|Olga Fikotová]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 53.68 |style="background:#DCE5E5;" |[[Irina Begljakova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.54 |style="background:#FFDAB9;" |[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.02 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1960]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 55.10 |style="background:#DCE5E5;" |[[Tamara Press]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.58 |style="background:#FFDAB9;" |[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 52.36 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1964]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Tamara Press]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 57.26 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ingrid Lotz]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 57.20 |style="background:#FFDAB9;" |[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 56.96 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1968]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 58.28 |style="background:#DCE5E5;" |[[Liesel Westermann]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 57.76 |style="background:#FFDAB9;" |[[Jolán Kleiberne]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 54.90 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1972]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Faina Veleva-Melnik]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 66.62 |style="background:#DCE5E5;" |[[Argentina Menis]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.06 |style="background:#FFDAB9;" |[[Vassilka Stojeva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 64.34 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1976]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Evelin Schlaak-Jahl]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 69.00 |style="background:#DCE5E5;" |[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.30 |style="background:#FFDAB9;" |[[Gabriele Hinzmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.84 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1980]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Evelin Schlaak-Jahl]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 69.96 |style="background:#DCE5E5;" |[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.90 |style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Lessovaja]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.40 |- |[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1984]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Ria Stalman]] {{Riigi ikoon|Holland}} 65.36 |style="background:#DCE5E5;" |[[Leslie Deniz]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.86 |style="background:#FFDAB9;" |[[Florenta Craciunescu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 63.64 |- |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1988]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 72.30 |style="background:#DCE5E5;" |[[Diana Sachse-Gansky]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.88 |style="background:#FFDAB9;" |[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 69.74 |- |[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1992]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Maritza Martén]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 70.06 |style="background:#DCE5E5;" |[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.78 |style="background:#FFDAB9;" |[[Daniela Costian]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.24 |- |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1996]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.66 |style="background:#DCE5E5;" |[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.48 |style="background:#FFDAB9;" |[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.64 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2000]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 68.40 |style="background:#DCE5E5;" |[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.71 |style="background:#FFDAB9;" |[[Iryna Jatčanka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.20 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2004]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 67.02 |style="background:#DCE5E5;" |[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.68 |style="background:#FFDAB9;" |[[Věra Pospíšilová-Cechlová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.08 |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2008]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Stephanie Brown Trafton]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.74 |style="background:#DCE5E5;" |[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 63.64 |style="background:#FFDAB9;" |[[Olena Antonova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 62.59 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2012]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 69.11 |style="background:#DCE5E5;" |[[Li Yanfeng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 67.22 |style="background:#FFDAB9;" |[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.38 |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2016]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 69.21 |style="background:#DCE5E5;" |[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.73 |style="background:#FFDAB9;" |[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.34 |- |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2020]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.98 |style="background:#DCE5E5;" |[[Kristin Pudenz]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.86 |style="background:#FFDAB9;" |[[Yaime Pérez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.72 |- |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2024]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.50 |style="background:#DCE5E5;" |[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 67.51 |style="background:#FFDAB9;" |[[Sandra Elkasević]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.51 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Imrich Bugár]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 67.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 67.36 | style="background:#FFDAB9;"|[[Gejza Valent]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 66.08 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.74 | style="background:#DCE5E5;"|[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 66.22 | style="background:#FFDAB9;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.02 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.20 | style="background:#DCE5E5;"|[[Erik de Bruin]] {{Riigi ikoon|Holland}} 65.82 | style="background:#FFDAB9;"|[[Attila Horváth]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 65.32 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Dmitri Ševtšenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.12 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.76 | style="background:#DCE5E5;"|[[Uładzimir Dubroŭščyk]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.98 | style="background:#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.88 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.54 | style="background:#DCE5E5;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 66.70 | style="background:#FFDAB9;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.14 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Anthony Washington]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.08 | style="background:#DCE5E5;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.18 | style="background:#FFDAB9;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.09 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.40 | style="background:#FFDAB9;"|[[Michael Möllenbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.61 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.69 | style="background:#DCE5E5;"|[[Róbert Fazekas]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 69.01 | style="background:#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 66.51 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 70.17 | style="background:#DCE5E5;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.57''' | style="background:#FFDAB9;"|[[Michael Möllenbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.95 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.94''' | style="background:#DCE5E5;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.68 | style="background:#FFDAB9;"|[[Rutger Smith]] {{Riigi ikoon|Holland}} 66.42 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.43 | style="background:#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 69.15 | style="background:#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.88''' |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.97 | style="background:#DCE5E5;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.95''' | style="background:#FFDAB9;"|[[Ehsan Hadadi]] {{Riigi ikoon|Iraan}} 66.08 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.11 | style="background:#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 68.36 | style="background:#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 65.19''' |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.40 | style="background:#DCE5E5;"|[[Philip Milanov]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 66.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Robert Urbanek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 65.18 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Andrius Gudžius]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.21 | style="background:#DCE5E5;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 69.19 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mason Finley]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.03 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 67.59 | style="background:#DCE5E5;"|[[Fedrick Dacres]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 66.94 | style="background:#FFDAB9;"|[[Lukas Weißhaidinger]] {{Riigi ikoon|Austria}} 66.82 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Kristjan Čeh]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 71.13 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.27 | style="background:#FFDAB9;"|[[Andrius Gudžius]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.55 |- |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 71.46 | style="background:#DCE5E5;"|[[Kristjan Čeh]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 70.02 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 68.85 |- |[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 70.47 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.84 | style="background:#FFDAB9;"|[[Alex Rose]] {{Riigi ikoon|Samoa}} 66.96 |} ===Naised=== {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.94 | style="background:#DCE5E5;"|[[Galina Murašova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.44 | style="background:#FFDAB9;"|[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 66.44 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.62 | style="background:#DCE5E5;"|[[Diana Sachse-Gansky]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 70.12 | style="background:#FFDAB9;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 68.82 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 71.02 | style="background:#DCE5E5;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.12 | style="background:#FFDAB9;"|[[Larissa Mihhaltšenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 68.26 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Olga Burova-Tšernjavskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 67.40 | style="background:#DCE5E5;"|[[Daniela Costian]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 65.36 | style="background:#FFDAB9;"|[[Chunfeng Min]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.26 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 68.64 | style="background:#DCE5E5;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.20 | style="background:#FFDAB9;"|[[Olga Burova-Tšernjavskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.86 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Beatrice Faumuina]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 66.82 | style="background:#DCE5E5;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 65.14 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1999 Swvilla]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.14 | style="background:#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.05 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.35 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 68.57 | style="background:#DCE5E5;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.10 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 66.24 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Iryna Jatčanka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.32 | style="background:#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 67.14 | style="background:#FFDAB9;"|[[Ekaterini Voggoli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.73 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.14 | style="background:#DCE5E5;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 68.57 | style="background:#FFDAB9;"|[[Věra Pospíšilová-Cechlová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 63.19 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.61 | style="background:#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 63.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 63.40 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Dani Samuels]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 65.44 | style="background:#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.31 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.20 |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Yanfeng Li]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.52 | style="background:#DCE5E5;"|[[Nadine Müller]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.97 | style="background:#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.73 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.99 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.28 | style="background:#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.96 |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.28 | style="background:#DCE5E5;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.39 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nadine Müller]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.53 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 70.31 | style="background:#DCE5E5;"|[[Dani Stevens]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 69.64 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.21 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Yaime Pérez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.17 | style="background:#DCE5E5;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 68.44 | style="background:#FFDAB9;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 66.72 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 69.12 | style="background:#DCE5E5;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 68.45 | style="background:#FFDAB9;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.30 |- |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Laulauga Tausaga]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.49 | style="background:#DCE5E5;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.23 | style="background:#FFDAB9;"|[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 68.20 |- |[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.48 | style="background:#DCE5E5;"|[[Jorinde van Klinken]] {{Riigi ikoon|Holland}} 67.50 | style="background:#FFDAB9;"|[[Silinda Morales]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 67.25 |} == [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {|class=wikitable !Aasta!!Kuld!!Hõbe!!Pronks |- |[[1934. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1934]]||[[Harald Andersson]], [[Rootsi]] 50.38||[[Paul Winter]], [[Prantsusmaa]] 47.09||[[István Donogan]], [[Ungari]] 45.91 |- |[[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]]||[[Willy Schröder]], [[Saksamaa]] 49.70||[[Giorgio Oberweger]], [[Itaalia]] 49.48||[[Gunnar Bergh]], [[Rootsi]] 48.72 |- |[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946]]||[[Adolfo Consolini]], [[Itaalia]] 53.23||[[Giuseppe Tosi]], [[Itaalia]] 50.39||[[Veikko Nyqvist]], [[Soome]] 48.14 |- |[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950]]||[[Adolfo Consolini]], [[Itaalia]] 53.75||[[Giuseppe Tosi]], [[Itaalia]] 52.31||[[Olavi Partanen]], [[Soome]] 48.69 |- |[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954]]||[[Adolfo Consolini]], [[Itaalia]] 53.44||[[Giuseppe Tosi]], [[Itaalia]] 52.34||[[József Szécsényi]], [[Ungari]] 51.58 |- |[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958]]||[[Edmund Piątkowski]], [[Poola]] 53.92||[[Todor Todorov]], [[Bulgaaria]] 53.82||[[Vladimir Trussenjov]], [[NSVL]] 53.74 |- |[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962]]||[[Vladimir Trussenjov]], [[NSVL]] 57.11||[[Cornelis Koch]], [[Holland]] 55.96||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 55.47 |- |[[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1966]]||[[Detlef Thorith]], [[Saksa DV]] 57.42||[[Hartmut Losch]], [[Saksa DV]] 57.34||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 56.80 |- |[[1969. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1969]]||[[Hartmut Losch]], [[Saksa DV]] 61.82||[[Rickard Bruch]], [[Rootsi]] 61.08||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 59.34 |- |[[1971. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1971]]||[[Ludvík Daněk]], [[Tšehhoslovakkia]] 63.90||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 61.62||[[Géza Fejér]], [[Ungari]] 61.54 |- |[[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]]||[[Pentti Kahma]], [[Soome]] 63.62||[[Ludvík Daněk]], [[Tšehhoslovakkia]] 62.76||[[Rickard Bruch]], [[Rootsi]] 62.00 |- |[[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]]||[[Wolfgang Schmidt]], [[Saksa DV]] 66.82||[[Markku Tuokko]], [[Soome]] 64.90||[[Imrich Bugár]], [[Tšehhoslovakkia]] 64.66 |- |[[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982]]||[[Imrich Bugár]], [[Tšehhoslovakkia]] 66.64||[[Igor Duginets]], [[NSVL]] 65.60||[[Wolfgang Warnemünde]], [[Saksa DV]] 64.20 |- |[[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]]||[[Romas Ubartas]], [[NSVL]] 67.08||[[Georgi Kolnootšenko]], [[NSVL]] 67.02||[[Vaclovas Kidykas]], [[NSVL]] 66.32 |- |[[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]]||[[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] 64.58||[[Erik de Bruin]], [[Holland]] 64.46||[[Wolfgang Schmidt]], [[Saksamaa LV]] 64.10 |- |[[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]]||[[Uładzimir Dubroŭščyk]], [[Valgevene]] 64.78||[[Dmitri Ševtšenko]], [[Venemaa]] 64.56||[[Jürgen Schult]], [[Saksamaa]] 64.18 |- |[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]]||[[Lars Riedel]], [[Saksamaa]] 67.07||[[Jürgen Schult]], [[Saksamaa]] 66.69||[[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] 66.46 |- |[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]]||[[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] 68.83||[[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] 66.62||[[Michael Möllenbeck]], [[Saksamaa]] 66.37 |- |[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]]||[[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] 68.67||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 68.03'''||'''[[Aleksander Tammert]], [[Eesti]] 66.14''' |- |[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010]]||[[Piotr Małachowski]], [[Poola]] 68.87||[[Robert Harting]], [[Saksamaa]] 68.47||[[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] 66.43 |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012]]||[[Robert Harting]], [[Saksamaa]] 68.30||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 66.53'''||[[Zoltán Kővágó]], [[Ungari]] 66.42 |- |[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014]]||[[Robert Harting]], [[Saksamaa]] 66.07||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 64.75'''||[[Robert Urbanek]], [[Poola]] 63.81 |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]]||[[Piotr Małachowski]], [[Poola]] 67.06||[[Philip Milanov]], [[Belgia]] 65.71||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 65.27''' |- |[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]||[[Andrius Gudžius]], [[Leedu]] 68.46||[[Daniel Ståhl]], [[Rootsi]] 68.23||[[Lukas Weißhaidinger]], [[Austria]] 65.14 |- |[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]||[[Mykolas Alekna]], [[Leedu]] 69.78||[[Kristjan Čeh]], [[Sloveenia]] 68.28||[[Lawrence Okoye]], [[Suurbritannia]] 67.14 |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]||[[Kristjan Čeh]], [[Sloveenia]] 68.08||[[Lukas Weisshaidinger]], [[Austria]] 67.70||[[Mykolas Alekna]], [[Leedu]] 67.48 |} === Naised === {|class=wikitable !Aasta!!Kuld!!Hõbe!!Pronks |- |[[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]]||[[Gisela Mauermayer]], [[Saksamaa]] 44.80||[[Hildegard Sommer]], [[Saksamaa]] 40.95||[[Paula Mollenhauer]], [[Saksamaa]] 39.81 |- |[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946]]||[[Nina Dumbadze]], [[NSVL]] 44.52||[[Ans Niesink]], [[Holland]] 40.46||[[Jadwiga Wajsówna]], [[Poola]] 39.37 |- |[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950]]||[[Nina Dumbadze]], [[NSVL]] 48.03||[[Rimma Šumskaja]], [[NSVL]] 42.25||[[Edera Cordiale-Gentile]], [[Itaalia]] 41.57 |- |[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954]]||[[Nina Ponomarjova]], [[NSVL]] 48.02||[[Irina Begljakova]], [[NSVL]] 45.79||[[Galina Zõbina]], [[NSVL]] 44.77 |- |[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958]]||[[Tamara Press]], [[NSVL]] 52.32||[[Štěpánka Mertová]], [[Tšehhoslovakkia]] 52.19||[[Kriemhild Hausmann]], [[Saksamaa LV]] 50.99 |- |[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962]]||[[Tamara Press]], [[NSVL]] 56.91||[[Doris Müller]], [[Saksa DV]] 53.60||[[Jolán Kleiberné Kontsek]], [[Ungari]] 52.82 |- |[[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1966]]||[[Christine Spielberg]], [[Saksa DV]] 57.76||[[Liesel Westermann]], [[Saksamaa LV]] 57.38||[[Anita Hentschel]], [[Saksa DV]] 56.80 |- |[[1969. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1969]]||[[Tamara Danilova]], [[NSVL]] 59.28||[[Ludmila Muravjova]], [[NSVL]] 59.24||[[Karin Illgen]], [[Saksa DV]] 58.66 |- |[[1971. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1971]]||[[Faina Veleva-Melnik]], [[NSVL]] 64.22||[[Liesel Westermann]], [[Saksamaa LV]] 61.68||[[Ludmila Muravjova]], [[NSVL]] 59.48 |- |[[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]]||[[Faina Veleva-Melnik]], [[NSVL]] 69.00||[[Argentina Menis]], [[Rumeenia]] 64.62||[[Gabriele Hinzmann]], [[Saksa DV]] 62.50 |- |[[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]]||[[Evelin Schlaak-Jahl]], [[Saksa DV]] 66.98||[[Margitta Droese-Pufe]], [[Saksa DV]] 64.04||[[Natalja Gorbatšova]], [[NSVL]] 63.58 |- |[[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982]]||[[Tsvetanka Hristova]], [[Bulgaaria]] 68.34||[[Maria Vergova-Petkova]], [[Bulgaaria]] 67.94||[[Galina Savinkova]], [[NSVL]] 67.82 |- |[[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]]||[[Diana Sachse-Gansky]], [[Saksa DV]] 71.36||[[Tsvetanka Hristova]], [[Bulgaaria]] 69.52||[[Martina Opitz-Hellmann]], [[Saksa DV]] 68.26 |- |[[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]]||[[Ilke Wyludda]], [[Saksa DV]] 68.46||[[Olga Burova]], [[NSVL]] 66.72||[[Martina Opitz-Hellmann]], [[Saksa DV]] 66.66 |- |[[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]]||[[Ilke Wyludda]], [[Saksamaa]] 68.72||[[Elina Zvierava]], [[Valgevene]] 64.46||[[Mette Bergmann]], [[Norra]] 64.34 |- |[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]]||[[Franka Dietzsch]], [[Saksamaa]] 67.49||[[Natalja Sadova]], [[Venemaa]] 66.94||[[Nicoleta Grasu]], [[Rumeenia]] 65.94 |- |[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]]||[[Ekaterini Voggoli]], [[Kreeka]] 64.31||[[Natalja Sadova]], [[Venemaa]] 64.12||[[Anastasía Kelesídou]], [[Kreeka]] 63.92 |- |[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]]||[[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] 65.55||[[Franka Dietzsch]], [[Saksamaa]] 64.35||[[Nicoleta Grasu]], [[Rumeenia]] 63.58 |- |[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 64.67||[[Nicoleta Grasu]], [[Rumeenia]] 63.48||[[Joanna Wiśniewska]], [[Poola]] 62.37 |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 67.62||[[Nadine Müller]], [[Saksamaa]] 65.41||[[Natalja Semjonova]], [[Ukraina]] 62.91 |- |[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2014]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 71.08||[[Mélina Robert-Michon]], [[Prantsusmaa]] 65.33||[[Shanice Craft]], [[Saksamaa]] 64.33 |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2016]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 69.97||[[Julia Fischer]], [[Saksamaa]] 65.77||[[Shanice Craft]], [[Saksamaa]] 63.89 |- |[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2018]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 67.62||[[Nadine Müller]], [[Saksamaa]] 63.00||[[Shanice Craft]], [[Saksamaa]] 62.46 |- |[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2022]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 67.95||[[Kristin Pudenz]], [[Saksamaa]] 67.87||[[Claudine Vita]], [[Saksamaa]] 65.20 |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2024]]||[[Sandra Elkasević]], [[Horvaatia]] 67.04||[[Jorinde van Klinken]], [[Holland]] 65.99||[[Liliana Cá]], [[Portugal]] 64.53 |} == Vaata ka == *[[ERGO maailmamängud]] *[[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/discus-throw/all/men/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2025-04-14&maxResultsByCountry=all&eventId=10229620&ageCategory=senior Meeste kettaheite kõigi aegade edetabel seisuga 14.04.2025.] * [https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/discus-throw/all/women/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2025-04-14&maxResultsByCountry=all&eventId=10229531&ageCategory=senior Naiste kettaheite kõigi aegade edetabel seisuga 14.04.2025.] * Meeste kettaheite edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2009] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2010] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2011] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2014] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2017] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2020] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2021?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2021] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2022?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2022] - [https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/men/senior/2023?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229620&ageCategory=senior 2023] -[https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/men/senior/2024?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229620&ageCategory=senior 2024] * Naiste kettaheite edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2009] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2010] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2021] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2022?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2022] - [https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/women/senior/2023?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229531&ageCategory=senior 2023] - [https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/women/senior/2024?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229531&ageCategory=senior 2024] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Kettaheide| ]] f5h39oj0bno4mfpcsxdq8g9cumuspz3 7190003 7189978 2026-07-09T21:04:42Z Sjur 66496 /* Euroopa meistrivõistluste medalivõitjad */ 7190003 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kergejõustiku alast; Myroni skulptuuri kohta vaata artiklit [[Diskobolos]]}} {{viitamata}} [[Fail:Discus thrower of Myron at Ashmolean.jpg|pisi|298x298px|[[Myron]], "[[Diskobolos|Kettaheitja]]" ([[5. sajand eKr]])]] [[Pilt:BASA-3K-7-422-22-1896 Summer Olympics.jpg|thumb|200px|Robert Garrett heidab ketast Ateenas esimestel kaasaegsetel [[1896. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängudel 1896. aastal]]]] [[Fail:Robert Harting (2008).jpg|pisi|289x289px|Robert Harting 2008. aastal]] '''Kettaheide''' on [[kergejõustik]]u ala, milles võisteldakse lapiku [[Ketas|kettakujulise heitevahendi]] kauguse peale heitmises. == Ajalugu == Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja [[antiikolümpiamängud]]el kavas olnud [[pentatlon|viievõistlusest]]. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35–4,8 kg. [[Olümpia]]s hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat [[Phayllos]] heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele ([[Myron]]i "Kettaheitja" (''Diskobolos'')). Esimestel [[Kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] [[Ateena]]s [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]]. aastal kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Kaks korda on [[olümpiamängud]]el kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis [[1906]] [[vaheolümpia]] [[Verner Järvinen]], [[Soome]] kuulsama odaviskaja [[Matti Järvinen]]i vend. == Kettaheitest == Ketas on kas puust, plastikust, klaaskiust, süsinikkiust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on ümar metallserv. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel mitte üle 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm.<ref name="kuul">Sport. Illustreeritud käsiraamat. Kirjastus Pegasus. Tallinn 2006, lk 24–25</ref> Kettaheite sektori laius on ligi 35 kraadi. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul, kui ketas on sektorist väljumas, ketta peatama. Ketta kiirus heitel on kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m, see on süvistatud betoonalusesse 20 millimeetri võrra. Heite sooritamisel liigutakse viskeringis tagant ettepoole, tehes samal ajal poolteise ringist pööret. Ketas heidetakse viskekäe nimetissõrmelt või keskmiselt sõrmelt. Lennu ajal pöörleb ketas ülalt vaadates päripäeva paremakäelise viskaja puhul. Lisaks maksimaalse hoo saavutamisele määrab ketta heitekauguse ka lennu trajektoor ning ketta aerodünaamiline käitumine. Kiiremini pöörlev ketas annab suurema [[güroskoop]]ilise stabiilsuse. Üldjuhul saavutavad mõõdukas vastutuules tehtud heited suurima kauguse. Kettaheite tehnikat on üsna raske omandada ja selle lihvimiseks on vaja rohkelt kogemusi, paljud tippheitjad 30–aastased või vanemad.<ref name="kuul" /> == Kettaheide Eestis == *Eesti rekord meeste hulgas kuulub [[Gerd Kanter]]ile – 73.38 (Helsingborg, 4. september 2006) *Eesti rekord naiste hulgas kuulub [[Elju Kubi]]le – 65.00 (Tallinn, 26. august 1987) Eesti tuntumaid kettaheitjaid: *[[Aleksander Tammert]] (02.02.1973) – isiklik rekord on 15. aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m, 11-kordne Eesti meister. *[[Märt Israel]] (23.09.1983) – isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. *[[Margus Hunt]] (14.07.1987) – püstitas 2004. aastal (1,5 kg kettaga) noorte maailmarekordi 69.50 ja 2006. aastal (1,75 kg kettaga) juunioride maailmarekordi 67.32. *[[Helgi Parts]] (15.09.1937) – aastatel 1962–1978 parandas Eesti rekordit 21 korda, tuli 17 korral Eesti meistriks. *[[Eha Rünne]] (25.05.1963) – isiklik rekord on 13. juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m, tuli 22 korral Eesti meistriks. ==Eesti edetabel== Eesti 10 parimat kettaheitjat. ''Seisuga 10. aprill 2025''.<ref>[https://estonia.opentrack.run/ranking/?gender=M&agegroup=SEN&year=ALLT&indoor=0&event=360 Edetabel.] Eesti Kergejõustikuliit.</ref> ===Mehed=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 73.38 || Gerd Kanter || 4. september 2006 |- | 70.82 || Aleksander Tammert || 15. aprill 2006 |- | 66.98 || Märt Israel || 12. mai 2011 |- | 66.67 || [[Martin Kupper]] || 14. märts 2015 |- | 65.34 || [[Kalev Külv]] || 25. aprill 1981 |- | 64.54 || [[Veljo Kuusemäe]] || 7. september 1977 |- | 61.96 || [[Enn Erikson]] || 25. oktoober 1972 |- | 61.33 || Margus Hunt || 6. juuli 2010 |- | 60.84 || [[Taavi Peetre]] || 10. aprill 2007 |- | 60.69 || [[Priidu Niit]] || 5. juuli 2011 |} ===Naised=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 66.42 || [[Anne Salak-Horina]] || 18. juuni 1986 |- | 65.00 || Elju Kubi || 26. august 1987 |- | 63.70 || [[Helgi Parts]] || 2. oktoober 1980 |- | 63.18 || Eha Rünne || 13. juuli 1988 |- | 58.12 || [[Kätlin Tõllasson]] || 22. juuni 2019 |- | 53.54 || [[Rimma Plistkina]] || 25. mai 1975 |- | 53.53 || [[Anu Teesaar]] || 27. juuni 2009 |- | 53.52|| Lea Vahter || 17. september 1982 |- | 53.37 || Hanna-Maria Kupper || 18. juuli 2020 |- | 52.11 || [[Katarina Verst]] || 8. juuni 2026 |} == Maailmarekordi areng == (seisuga 14. aprill 2025)<ref>[https://worldathletics.org/records/by-progression/15939?type=2 World Record Progression of Discus Throw.] worldathletics.org.</ref> === Mehed === {|class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |47.58||[[James Duncan]]||[[USA]]||[[27. mai]] [[1912]]||[[New York]] |- |47.61||[[Thomas Lieb]]||USA||[[14. september]] [[1924]]||[[Chicago]] |- |47.89||[[Glenn Hartranft]]||USA||[[2. mai]] [[1925]]||[[San Francisco]] |- |48.20||[[Clarence Houser]]||USA||[[3. aprill]] [[1926]]||[[Stanford]] |- |49.90||[[Eric Krenz]]||USA||[[9. märts]] [[1929]]||Stanford |- |51.03||Eric Krenz||USA||[[17. mai]] [[1930]]||Stanford |- |51.73||[[Paul Jessup]]||USA||[[23. august]] 1930||Stanford |- |52.42||[[Harald Andersson]]||[[Rootsi]]||[[25. august]] [[1934]]||[[Oslo]] |- |53.10||[[Willy Schröder]]||[[Saksamaa]]||[[28. aprill]] [[1935]]||[[Magdeburg]] |- |53.26||[[Archie Harris]]||USA||[[26. juuni]] [[1941]]||Stanford |- |53.34||[[Adolfo Consolini]]||[[Itaalia]]||[[26. oktoober]] 1941||[[Milano]] |- |54.23||Adolfo Consolini||Itaalia||[[14. märts]] [[1946]]||Milano |- |54.93||[[Robert Fitch]]||USA||[[8. juuni]] 1946||[[Minneapolis]] |- |55.33||Adolfo Consolini||Itaalia||[[10. oktoober]] [[1948]]||Milano |- |56.46||[[Fortune Gordien]]||USA||[[9. juuli]] [[1949]]||[[Lissabon]] |- |56.97||Fortune Gordien||USA||[[14. august]] 1949||[[Hämeenlinna]] |- |57.93||[[Sim Iness]]||USA||[[20. juuni]] [[1953]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- |58.10||Fortune Gordien||USA||[[11. juuli]] 1953||[[Pasadena]] |- |59.28||Fortune Gordien||USA||[[22. august]] 1953||Milano |- |59.91||[[Edmund Piątkowski]]||[[Poola]]||[[14. juuni]] [[1959]]||[[Varssavi]] |- |59.91||[[Richard Babka]]||USA||[[12. august]] [[1960]]||[[Walnut]] |- |60.56||[[Jay Silvester]]||USA||[[11. august]] [[1961]]||[[Frankfurt Maini ääres]] |- |60.72||Jay Silvester||USA||[[20. august]] 1961||[[Brüssel]] |- |61.10||[[Alfred Oerter]]||USA||[[18. mai]] [[1962]]||[[Los Angeles]] |- |61.64||[[Vladimir Trussenjov]]||[[NSV Liit]]||[[4. juuni]] 1962||[[Leningrad]] |- |62.45||Alfred Oerter||USA||[[1. juuli]] 1962||[[Chicago]] |- |62.62||Alfred Oerter||USA||[[27. aprill]] [[1963]]||Walnut |- |62.94||Alfred Oerter||USA||[[25. aprill]] [[1964]]||Walnut |- |64.55||[[Ludvík Daněk]]||[[Tšehhoslovakkia]]||[[2. august]] 1964||[[Turnov]] |- |65.22||Ludvík Daněk||Tšehhoslovakkia||[[12. oktoober]] [[1965]]||[[Sokolov (Tšehhi)|Sokolov]] |- |66.54||Jay Silvester||USA||[[25. mai]] [[1968]]||[[Modesto]] |- |68.40||Jay Silvester||USA||[[18. september]] 1968||[[Reno]] |- |68.40||[[Rickard Bruch]]||Rootsi||[[5. juuli]] [[1972]]||[[Stockholm]] |- |68.48||[[John Van Reenen]]||[[LAV]]||[[14. märts]] [[1975]]||[[Stellenbosch]] |- |69.08||[[John Powell]]||USA||[[4. mai]] 1975||[[Long Beach]] |- |69.18||[[Mac Wilkins]]||USA||[[24. aprill]] [[1976]]||Walnut |- |69.80||Mac Wilkins||USA||[[1. mai]] 1976||[[San Jose (California)|San Jose]] |- |70.24||Mac Wilkins||USA||1. mai 1976||San Jose |- |70.86||Mac Wilkins||USA||1. mai 1976||San Jose |- |71.16||[[Wolfgang Schmidt]]||[[Saksa DV]]||[[9. august]] [[1978]]||[[Berliin]] |- |71.86||[[Juri Dumtšev]]||NSV Liit||[[29. mai]] [[1983]]||[[Moskva]] |- |74.08||[[Jürgen Schult]]||Saksa DV||[[6. juuni]] [[1986]]||[[Neubrandenburg]] |- |74.35||[[Mykolas Alekna]]||Leedu||[[14. aprill]] [[2024]]||[[Oklahoma]] |- |75.56||[[Mykolas Alekna]]||Leedu||[[13. aprill]] [[2025]]||[[Ramona (Oklahoma)|Ramona]] |} === Naised === {|class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |27.39||[[Yvonne Tembouret]]||[[Prantsusmaa]]||[[23. september]] [[1923]]||[[Pariis]] |- |27.70||[[Lucie Petit]]||Prantsusmaa||[[14. juuli]] [[1924]]||Pariis |- |28.325||[[Lucie Petit-Diagre|Lucie Petit-Daigré]]||[[Belgia]]||[[21. juuli]] [[1924]]||[[Brüssel]] |- |30.225||[[Lucienne Velu]]||Prantsusmaa||[[14. september]] [[1924]]||Pariis |- |31.15||[[Maria Vidlaková]]||[[Tšehhoslovakkia]]||[[11. oktoober]] [[1925]]||[[Praha]] |- |34.15||[[Halina Konopacka]]||[[Poola]]||[[23. mai]] [[1926]]||[[Varssavi]] |- |38.34||[[Milly Reuter]]||Saksamaa||[[22. august]] [[1926]]||[[Braunschweig]] |- |39.18||Halina Konopacka||Poola||[[4. september]] [[1927]]||Varssavi |- |39.62||Halina Konopacka||Poola||[[31. juuli]] [[1928]]||[[Amsterdam]] |- |40.345||[[Jadwiga Wajs]]||Poola||[[15. mai]] [[1932]]||[[Pabianice]] |- |40.39||Jadwiga Wajs||Poola||[[16. mai]] [[1932]]||[[Łódź]] |- |40.84||[[Grete Heublein]]||Saksamaa||[[19. juuni]] [[1932]]||[[Hagen]] |- |42.43||Jadwiga Wajs||Poola||[[19. juuni]] [[1932]]||Łódź |- |43.08||Jadwiga Wajs||Poola||[[15. juuli]] [[1933]]||[[Królewska Huta]] |- |43.795||Jadwiga Wajs||Poola||[[11. august]] [[1934]]||[[London]] |- |44.34||[[Gisela Mauermayer]]||Saksamaa||[[2. juuni]] [[1935]]||[[Ulm]] |- |44.76||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[4. juuni]] [[1935]]||[[Nürnberg]] |- |45.53||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[23. juuni]] [[1935]]||[[München]] |- |46.10||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[29. juuni]] [[1935]]||[[Jena]] |- |47.12||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[25. august]] [[1935]]||[[Dresden]] |- |48.31||Gisela Mauermayer||Saksamaa||[[11. juuli]] [[1936]]||Berliin |- |53.25||[[Nina Dumbadze]]||[[NSV Liit]]||[[8. august]] [[1948]]||[[Moskva]] |- |53.37||Nina Dumbadze||NSV Liit||[[27. mai]] [[1951]]||[[Gori]] |- |53.61||[[Nina Romaškova]]||NSV Liit||[[9. august]] [[1952]]||[[Odessa]] |- |57.04||Nina Dumbadze||NSV Liit||[[18. oktoober]] [[1952]]||[[Thbilisi]] |- |57.15||[[Tamara Press]]||NSV Liit||[[12. september]] [[1960]]||[[Rooma]] |- |57.43||Tamara Press||NSV Liit||[[15. juuli]] [[1961]]||Moskva |- |58.06||Tamara Press||NSV Liit||[[1. september]] [[1961]]||[[Sofia]] |- |58.98||Tamara Press||NSV Liit||[[20. september]] [[1961]]||London |- |59.29||Tamara Press||NSV Liit||[[18. mai]] [[1963]]||Moskva |- |59.70||Tamara Press||NSV Liit||[[11. august]] [[1965]]||Moskva |- |61.26||[[Liesel Westermann]]||[[Saksa FV]]||[[5. november]] [[1967]]||[[São Paulo]] |- |61.64||[[Christine Spielberg]]||[[Saksa DV]]||[[26. mai]] [[1968]]||[[Regis-Breitingen]] |- |62.54||Liesel Westermann||Saksa FV||[[24. juuli]] [[1968]]||[[Werdohl]] |- |62.70||Liesel Westermann||Saksa FV||[[18. juuni]] [[1969]]||[[Ida-Berliin]] |- |63.96||Liesel Westermann||Saksa FV||[[27. september]] [[1969]]||[[Hamburg]] |- |64.22||[[Faina Melnik]]||NSV Liit||[[12. august]] [[1971]]||[[Helsingi]] |- |64.88||Faina Melnik||NSV Liit||[[4. september]] [[1971]]||München |- |65.42||Faina Melnik||NSV Liit||[[31. mai]] [[1972]]||Moskva |- |65.48||Faina Melnik||NSV Liit||[[24. juuni]] [[1972]]||[[Augsburg]] |- |66.76||Faina Melnik||NSV Liit||[[4. august]] [[1972]]||Moskva |- |67.32||[[Argentina Menis]]||[[Rumeenia]]||[[23. september]] [[1972]]||[[Constanța]] |- |67.44||Faina Melnik||NSV Liit||[[25. mai]] [[1973]]||[[Riia]] |- |67.58||Faina Melnik||NSV Liit||[[10. juuli]] [[1973]]||Moskva |- |69.48||Faina Melnik||NSV Liit||[[7. september]] [[1973]]||[[Edinburgh]] |- |69.90||Faina Melnik||NSV Liit||[[27. mai]] [[1974]]||Praha |- |70.20||Faina Melnik||NSV Liit||[[20. august]] [[1975]]||[[Zürich]] |- |70.50||Faina Melnik||NSV Liit||[[24. aprill]] [[1976]]||[[Sotši]] |- |70.72||[[Evelin Jahl]]||Saksa DV||[[12. august]] [[1978]]||Dresden |- |71.50||Evelin Jahl||Saksa DV||[[10. mai]] [[1980]]||[[Potsdam]] |- |71.80||[[Marija Petkova]]||[[Bulgaaria]]||[[13. juuli]] [[1980]]||Sofia |- |73.26||[[Galina Savinkova]]||NSV Liit||[[22. mai]] [[1983]]||[[Leselidze]] |- |73.36||[[Irina Meszynski]]||Saksa DV||[[17. august]] [[1984]]||Praha |- |74.56||[[Zdeňka Šilhavá]]||Tšehhoslovakkia||[[26. august]] [[1984]]||[[Nitra]] |- |76.80||[[Gabriele Reinsch]]||Saksa DV||[[9. juuli]] [[1988]]||[[Neubrandenburg]] |} ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1896]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Robert Garrett]] {{Riigi ikoon|USA}} 29.14 |style="background:#DCE5E5;" |[[Panayiótis Paraskevópoulos]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 28.94 |style="background:#FFDAB9;" |[[Sotírios Versís]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 28.78 |- |[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1900]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Rezső Bauer]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 36.04 |style="background:#DCE5E5;" |[[František Janda-Suk]] [[Pilt:Flag of Bohemia.svg|24px|Böömimaa]] 35.24 |style="background:#FFDAB9;" |[[Richard Sheldon]] {{Riigi ikoon|USA}} 34.60 |- |[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1904]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Martin Sheridan]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.28 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ralph Rose]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.28 |style="background:#FFDAB9;" |[[Nikolaos Georgantas]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 37.68 |- |[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1908]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Martin Sheridan]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.88 |style="background:#DCE5E5;" |[[Merritt Griffin]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.70 |style="background:#FFDAB9;" |[[Marquis Horr]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.44 |- |[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1912]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Armas Taipale]] {{Riigi ikoon|Soome}} 45.20 |style="background:#DCE5E5;" |[[Richard Leslie Byrd|Richard Byrd]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.32 |style="background:#FFDAB9;" |[[James Duncan]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.28 |- |[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1920]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Elmer Niklander]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.68 |style="background:#DCE5E5;" |[[Armas Taipale]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.18 |style="background:#FFDAB9;" |[[Gus Pope]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.12 |- |[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1924]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Bud Houser]] {{Riigi ikoon|USA}} 46.14 |style="background:#DCE5E5;" |[[Vilho Niittymaa]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.94 |style="background:#FFDAB9;" |[[Thomas Lieb]] {{Riigi ikoon|USA}} 44.82 |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1928]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Bud Houser]] {{Riigi ikoon|USA}} 47.32 |style="background:#DCE5E5;" |[[Antero Kivi]] {{Riigi ikoon|Soome}} 47.22 |style="background:#FFDAB9;" |[[James Corson]] {{Riigi ikoon|USA}} 47.10 |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1932]] |style="background:#F7F6A8;" |[[John Anderson]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.48 |style="background:#DCE5E5;" |[[Henri Laborde]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.46 |style="background:#FFDAB9;" |[[Paul Winter]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 47.84 |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1936]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Kenneth Carpenter]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.48 |style="background:#DCE5E5;" |[[Gordon Dunn]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.36 |style="background:#FFDAB9;" |[[Giorgio Oberweger]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 49.22 |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1948]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Adolfo Consolini]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 52.78 |style="background:#DCE5E5;" |[[Giuseppe Tosi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 51.78 |style="background:#FFDAB9;" |[[Fortune Gordien]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.76 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1952]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sim Iness]] {{Riigi ikoon|USA}} 55.02 |style="background:#DCE5E5;" |[[Adolfo Consolini]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 53.78 |style="background:#FFDAB9;" |[[Jim Dillion]] {{Riigi ikoon|USA}} 53.28 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1956]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 56.36 |style="background:#DCE5E5;" |[[Fortune Gordien]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.80 |style="background:#FFDAB9;" |[[Des Koch]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.40 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1960]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 59.18 |style="background:#DCE5E5;" |[[Richard Babka]] {{Riigi ikoon|USA}} 58.02 |style="background:#FFDAB9;" |[[Richard Cochran]] {{Riigi ikoon|USA}} 57.16 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1964]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 61.00 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 60.52 |style="background:#FFDAB9;" |[[David Weill]] {{Riigi ikoon|USA}} 59.48 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1968]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.78 |style="background:#DCE5E5;" |[[Lothar Milde]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 63.08 |style="background:#FFDAB9;" |[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 62.92 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1972]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 64.40 |style="background:#DCE5E5;" |[[Jay Silvester]] {{Riigi ikoon|USA}} 63.50 |style="background:#FFDAB9;" |[[Rickard Bruch]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 63.40 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1976]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Mac Wilkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 67.50 |style="background:#DCE5E5;" |[[Wolfgang Schmidt]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.22 |style="background:#FFDAB9;" |[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 65.70 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1980]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Viktor Raštšupkin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 66.64 |style="background:#DCE5E5;" |[[Imrich Bugár]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 66.38 |style="background:#FFDAB9;" |[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.32 |- |[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1984]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Rolf Danneberg]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 66.60 |style="background:#DCE5E5;" |[[Mac Wilkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 66.30 |style="background:#FFDAB9;" |[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 65.46 |- |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1988]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.82 |style="background:#DCE5E5;" |[[Romas Ubartas]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.48 |style="background:#FFDAB9;" |[[Rolf Danneberg]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 67.38 |- |[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1992]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Romas Ubartas]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 65.12 |style="background:#DCE5E5;" |[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 64.94 |style="background:#FFDAB9;" |[[Roberto Moya]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.12 |- |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1996]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.40 |style="background:#DCE5E5;" |[[Uładzimir Dubroŭščyk]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 66.60 |style="background:#FFDAB9;" |[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.80 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2000]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.30 |style="background:#DCE5E5;" |[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.50 |style="background:#FFDAB9;" |[[Frantz Kruger]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 68.19 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2004]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} '''69.89 OR''' |style="background:#DCE5E5;" |[[Zoltán Kővágó]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 67.04 |style="background:#FFDAB9;" |'''[[Aleksander Tammert]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.66''' |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2008]] |style="background:#F7F6A8;" |'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.82''' |style="background:#DCE5E5;" |[[Piotr Malachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.82 |style="background:#FFDAB9;" |[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.79 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2012]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.27 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ehsan Haddadi]] {{Riigi ikoon|Iraan}} 68.18 |style="background:#FFDAB9;" |'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.03''' |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2016]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Christoph Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.37 |style="background:#DCE5E5;" |[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.55 |style="background:#FFDAB9;" |[[Daniel Jasinski]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.05 |- |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2020]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 68.90 |style="background:#DCE5E5;" |[[Simon Pettersson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 67.39 |style="background:#FFDAB9;" |[[Lukas Weißhaidinger]] {{Riigi ikoon|Austria}} 67.07 |- |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2024]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Rojé Stona]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''70,00 OR''' |style="background:#DCE5E5;" |[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69,97 |style="background:#FFDAB9;" |[[Matthew Denny]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 69,31 |} ===Naised=== {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1928]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Halina Konopacka]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''39.62 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |style="background:#DCE5E5;" |[[Lillian Copeland]] {{Riigi ikoon|USA}} 37.08 |style="background:#FFDAB9;" |[[Ruth Svedberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 35.92 |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1932]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Lillian Copeland]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.58 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ruth Osborn]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.12 |style="background:#FFDAB9;" |[[Jadwiga Marcinkiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 38.74 |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1936]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Gisela Mauermayer]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 47.62 |style="background:#DCE5E5;" |[[Jadwiga Marcinkiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 46.22 |style="background:#FFDAB9;" |[[Paula Mollenhauer]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 39.80 |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1948]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Micheline Ostermeyer]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 41.92 |style="background:#DCE5E5;" |[[Edera Gentile]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 41.16 |style="background:#FFDAB9;" |[[Jacqueline Mazéas]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 40.46 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1952]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 51.42 |style="background:#DCE5E5;" |[[Jelizaveta Bagrjantseva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 47.08 |style="background:#FFDAB9;" |[[Nina Dumbadze]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 46.28 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1956]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Olga Connolly|Olga Fikotová]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 53.68 |style="background:#DCE5E5;" |[[Irina Begljakova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.54 |style="background:#FFDAB9;" |[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.02 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1960]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 55.10 |style="background:#DCE5E5;" |[[Tamara Press]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.58 |style="background:#FFDAB9;" |[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 52.36 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1964]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Tamara Press]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 57.26 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ingrid Lotz]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 57.20 |style="background:#FFDAB9;" |[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 56.96 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1968]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 58.28 |style="background:#DCE5E5;" |[[Liesel Westermann]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 57.76 |style="background:#FFDAB9;" |[[Jolán Kleiberne]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 54.90 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1972]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Faina Veleva-Melnik]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 66.62 |style="background:#DCE5E5;" |[[Argentina Menis]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.06 |style="background:#FFDAB9;" |[[Vassilka Stojeva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 64.34 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1976]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Evelin Schlaak-Jahl]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 69.00 |style="background:#DCE5E5;" |[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.30 |style="background:#FFDAB9;" |[[Gabriele Hinzmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.84 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1980]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Evelin Schlaak-Jahl]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 69.96 |style="background:#DCE5E5;" |[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.90 |style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Lessovaja]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.40 |- |[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1984]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Ria Stalman]] {{Riigi ikoon|Holland}} 65.36 |style="background:#DCE5E5;" |[[Leslie Deniz]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.86 |style="background:#FFDAB9;" |[[Florenta Craciunescu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 63.64 |- |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1988]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 72.30 |style="background:#DCE5E5;" |[[Diana Sachse-Gansky]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.88 |style="background:#FFDAB9;" |[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 69.74 |- |[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1992]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Maritza Martén]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 70.06 |style="background:#DCE5E5;" |[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.78 |style="background:#FFDAB9;" |[[Daniela Costian]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.24 |- |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1996]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.66 |style="background:#DCE5E5;" |[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.48 |style="background:#FFDAB9;" |[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.64 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2000]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 68.40 |style="background:#DCE5E5;" |[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.71 |style="background:#FFDAB9;" |[[Iryna Jatčanka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.20 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2004]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 67.02 |style="background:#DCE5E5;" |[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.68 |style="background:#FFDAB9;" |[[Věra Pospíšilová-Cechlová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.08 |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2008]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Stephanie Brown Trafton]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.74 |style="background:#DCE5E5;" |[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 63.64 |style="background:#FFDAB9;" |[[Olena Antonova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 62.59 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2012]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 69.11 |style="background:#DCE5E5;" |[[Li Yanfeng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 67.22 |style="background:#FFDAB9;" |[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.38 |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2016]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 69.21 |style="background:#DCE5E5;" |[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.73 |style="background:#FFDAB9;" |[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.34 |- |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2020]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.98 |style="background:#DCE5E5;" |[[Kristin Pudenz]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.86 |style="background:#FFDAB9;" |[[Yaime Pérez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.72 |- |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2024]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.50 |style="background:#DCE5E5;" |[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 67.51 |style="background:#FFDAB9;" |[[Sandra Elkasević]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.51 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Imrich Bugár]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 67.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 67.36 | style="background:#FFDAB9;"|[[Gejza Valent]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 66.08 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.74 | style="background:#DCE5E5;"|[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 66.22 | style="background:#FFDAB9;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.02 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.20 | style="background:#DCE5E5;"|[[Erik de Bruin]] {{Riigi ikoon|Holland}} 65.82 | style="background:#FFDAB9;"|[[Attila Horváth]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 65.32 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Dmitri Ševtšenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.12 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.76 | style="background:#DCE5E5;"|[[Uładzimir Dubroŭščyk]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.98 | style="background:#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.88 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.54 | style="background:#DCE5E5;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 66.70 | style="background:#FFDAB9;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.14 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Anthony Washington]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.08 | style="background:#DCE5E5;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.18 | style="background:#FFDAB9;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.09 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.40 | style="background:#FFDAB9;"|[[Michael Möllenbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.61 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.69 | style="background:#DCE5E5;"|[[Róbert Fazekas]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 69.01 | style="background:#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 66.51 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 70.17 | style="background:#DCE5E5;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.57''' | style="background:#FFDAB9;"|[[Michael Möllenbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.95 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.94''' | style="background:#DCE5E5;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.68 | style="background:#FFDAB9;"|[[Rutger Smith]] {{Riigi ikoon|Holland}} 66.42 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.43 | style="background:#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 69.15 | style="background:#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.88''' |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.97 | style="background:#DCE5E5;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.95''' | style="background:#FFDAB9;"|[[Ehsan Hadadi]] {{Riigi ikoon|Iraan}} 66.08 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.11 | style="background:#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 68.36 | style="background:#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 65.19''' |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.40 | style="background:#DCE5E5;"|[[Philip Milanov]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 66.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Robert Urbanek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 65.18 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Andrius Gudžius]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.21 | style="background:#DCE5E5;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 69.19 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mason Finley]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.03 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 67.59 | style="background:#DCE5E5;"|[[Fedrick Dacres]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 66.94 | style="background:#FFDAB9;"|[[Lukas Weißhaidinger]] {{Riigi ikoon|Austria}} 66.82 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Kristjan Čeh]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 71.13 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.27 | style="background:#FFDAB9;"|[[Andrius Gudžius]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.55 |- |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 71.46 | style="background:#DCE5E5;"|[[Kristjan Čeh]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 70.02 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 68.85 |- |[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 70.47 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.84 | style="background:#FFDAB9;"|[[Alex Rose]] {{Riigi ikoon|Samoa}} 66.96 |} ===Naised=== {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.94 | style="background:#DCE5E5;"|[[Galina Murašova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.44 | style="background:#FFDAB9;"|[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 66.44 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.62 | style="background:#DCE5E5;"|[[Diana Sachse-Gansky]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 70.12 | style="background:#FFDAB9;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 68.82 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 71.02 | style="background:#DCE5E5;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.12 | style="background:#FFDAB9;"|[[Larissa Mihhaltšenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 68.26 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Olga Burova-Tšernjavskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 67.40 | style="background:#DCE5E5;"|[[Daniela Costian]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 65.36 | style="background:#FFDAB9;"|[[Chunfeng Min]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.26 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 68.64 | style="background:#DCE5E5;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.20 | style="background:#FFDAB9;"|[[Olga Burova-Tšernjavskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.86 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Beatrice Faumuina]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 66.82 | style="background:#DCE5E5;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 65.14 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1999 Swvilla]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.14 | style="background:#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.05 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.35 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 68.57 | style="background:#DCE5E5;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.10 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 66.24 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Iryna Jatčanka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.32 | style="background:#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 67.14 | style="background:#FFDAB9;"|[[Ekaterini Voggoli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.73 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.14 | style="background:#DCE5E5;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 68.57 | style="background:#FFDAB9;"|[[Věra Pospíšilová-Cechlová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 63.19 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.61 | style="background:#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 63.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 63.40 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Dani Samuels]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 65.44 | style="background:#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.31 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.20 |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Yanfeng Li]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.52 | style="background:#DCE5E5;"|[[Nadine Müller]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.97 | style="background:#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.73 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.99 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.28 | style="background:#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.96 |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.28 | style="background:#DCE5E5;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.39 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nadine Müller]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.53 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 70.31 | style="background:#DCE5E5;"|[[Dani Stevens]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 69.64 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.21 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Yaime Pérez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.17 | style="background:#DCE5E5;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 68.44 | style="background:#FFDAB9;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 66.72 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 69.12 | style="background:#DCE5E5;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 68.45 | style="background:#FFDAB9;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.30 |- |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Laulauga Tausaga]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.49 | style="background:#DCE5E5;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.23 | style="background:#FFDAB9;"|[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 68.20 |- |[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.48 | style="background:#DCE5E5;"|[[Jorinde van Klinken]] {{Riigi ikoon|Holland}} 67.50 | style="background:#FFDAB9;"|[[Silinda Morales]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 67.25 |} == [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {|class=wikitable !Aasta!!Kuld!!Hõbe!!Pronks |- |[[1934. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1934]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Harald Andersson]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} 50.38 |style="background:#DCE5E5;" |[[Paul Winter]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 47.09 |style="background:#FFDAB9;" |[[István Donogan]], {{Riigi ikoon|Ungari}} 45.91 |- |[[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Willy Schröder]], [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|24px|Saksamaa]] 49.70 |style="background:#DCE5E5;" |[[Giorgio Oberweger]], [[Pilt:Flag of Italy (1861–1946).svg|24px|Itaalia]] 49.48 |style="background:#FFDAB9;" |[[Gunnar Bergh]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} 48.72 |- |[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Adolfo Consolini]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} 53.23 |style="background:#DCE5E5;" |[[Giuseppe Tosi]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} 50.39 |style="background:#FFDAB9;" |[[Veikko Nyqvist]], {{Riigi ikoon|Soome}} 48.14 |- |[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Adolfo Consolini]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} 53.75 |style="background:#DCE5E5;" |[[Giuseppe Tosi]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} 52.31 |style="background:#FFDAB9;" |[[Olavi Partanen]], {{Riigi ikoon|Soome}} 48.69 |- |[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Adolfo Consolini]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} 53.44 |style="background:#DCE5E5;" |[[Giuseppe Tosi]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} 52.34 |style="background:#FFDAB9;" |[[József Szécsényi]], [[Pilt:Flag of Hungary (1949-1956; 1-2 aspect ratio).svg|24px|Ungari]] 51.58 |- |[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Edmund Piątkowski]], {{Riigi ikoon|Poola}} 53.92 |style="background:#DCE5E5;" |[[Todor Todorov]], [[Pilt:Flag of Bulgaria (1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] 53.82 |style="background:#FFDAB9;" |[[Vladimir Trussenjov]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 53.74 |- |[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Vladimir Trussenjov]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 57.11 |style="background:#DCE5E5;" |[[Cornelis Koch]], {{Riigi ikoon|Holland}} 55.96 |style="background:#FFDAB9;" |[[Lothar Milde]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 55.47 |- |[[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1966]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Detlef Thorith]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 57.42 |style="background:#DCE5E5;" |[[Hartmut Losch]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 57.34 |style="background:#FFDAB9;" |[[Lothar Milde]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 56.80 |- |[[1969. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1969]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Hartmut Losch]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 61.82 |style="background:#DCE5E5;" |[[Rickard Bruch]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} 61.08 |style="background:#FFDAB9;" |[[Lothar Milde]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 59.34 |- |[[1971. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1971]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Ludvík Daněk]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 63.90 |style="background:#DCE5E5;" |[[Lothar Milde]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 61.62 |style="background:#FFDAB9;" |[[Géza Fejér]], {{Riigi ikoon|Ungari}} 61.54 |- |[[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Pentti Kahma]], {{Riigi ikoon|Soome}} 63.62 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ludvík Daněk]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 62.76 |style="background:#FFDAB9;" |[[Rickard Bruch]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} 62.00 |- |[[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Wolfgang Schmidt]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.82 |style="background:#DCE5E5;" |[[Markku Tuokko]], {{Riigi ikoon|Soome}} 64.90 |style="background:#FFDAB9;" |[[Imrich Bugár]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 64.66 |- |[[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Imrich Bugár]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 66.64 |style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Duginets]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 65.60 |style="background:#FFDAB9;" |[[Wolfgang Warnemünde]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 64.20 |- |[[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Romas Ubartas]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.08 |style="background:#DCE5E5;" |[[Georgi Kolnootšenko]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.02 |style="background:#FFDAB9;" |[[Vaclovas Kidykas]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 66.32 |- |[[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Jürgen Schult]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 64.58 |style="background:#DCE5E5;" |[[Erik de Bruin]], {{Riigi ikoon|Holland}} 64.46 |style="background:#FFDAB9;" |[[Wolfgang Schmidt]], {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 64.10 |- |[[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Uładzimir Dubroŭščyk]], [[Pilt:Flag of Belarus (1918, 1991–1995).svg|24px|Valgevene]] 64.78 |style="background:#DCE5E5;" |[[Dmitri Ševtšenko]], {{Riigi ikoon|Venemaa}} 64.56 |style="background:#FFDAB9;" |[[Jürgen Schult]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 64.18 |- |[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Lars Riedel]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.07 |style="background:#DCE5E5;" |[[Jürgen Schult]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.69 |style="background:#FFDAB9;" |[[Virgilijus Alekna]], {{Riigi ikoon|Leedu}} 66.46 |- |[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Róbert Fazekas]], {{Riigi ikoon|Ungari}} 68.83 |style="background:#DCE5E5;" |[[Virgilijus Alekna]], {{Riigi ikoon|Leedu}} 66.62 |style="background:#FFDAB9;" |[[Michael Möllenbeck]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.37 |- |[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Virgilijus Alekna]], {{Riigi ikoon|Leedu}} 68.67 |style="background:#DCE5E5;" |'''[[Gerd Kanter]], {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.03''' |style="background:#FFDAB9;" |'''[[Aleksander Tammert]], {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.14''' |- |[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Piotr Małachowski]], {{Riigi ikoon|Poola}} 68.87 |style="background:#DCE5E5;" |[[Robert Harting]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.47 |style="background:#FFDAB9;" |[[Róbert Fazekas]], {{Riigi ikoon|Ungari}} 66.43 |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Robert Harting]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.30 |style="background:#DCE5E5;" |'''[[Gerd Kanter]], {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.53''' |style="background:#FFDAB9;" |[[Zoltán Kővágó]], {{Riigi ikoon|Ungari}} 66.42 |- |[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Robert Harting]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.07 |style="background:#DCE5E5;" |'''[[Gerd Kanter]], {{Riigi ikoon|Eesti}} 64.75''' |style="background:#FFDAB9;" |[[Robert Urbanek]], {{Riigi ikoon|Poola}} 63.81 |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Piotr Małachowski]], {{Riigi ikoon|Poola}} 67.06 |style="background:#DCE5E5;" |[[Philip Milanov]], {{Riigi ikoon|Belgia}} 65.71 |style="background:#FFDAB9;" |'''[[Gerd Kanter]], {{Riigi ikoon|Eesti}} 65.27''' |- |[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Andrius Gudžius]], {{Riigi ikoon|Leedu}} 68.46 |style="background:#DCE5E5;" |[[Daniel Ståhl]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} 68.23 |style="background:#FFDAB9;" |[[Lukas Weißhaidinger]], {{Riigi ikoon|Austria}} 65.14 |- |[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Mykolas Alekna]], {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.78 |style="background:#DCE5E5;" |[[Kristjan Čeh]], {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 68.28 |style="background:#FFDAB9;" |[[Lawrence Okoye]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 67.14 |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Kristjan Čeh]], {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 68.08 |style="background:#DCE5E5;" |[[Lukas Weisshaidinger]], {{Riigi ikoon|Austria}} 67.70 |style="background:#FFDAB9;" |[[Mykolas Alekna]], {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.48 |} === Naised === {|class=wikitable !Aasta!!Kuld!!Hõbe!!Pronks |- |[[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Gisela Mauermayer]], [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|24px|Saksamaa]] 44.80 |style="background:#DCE5E5;" |[[Hildegard Sommer]], [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|24px|Saksamaa]] 40.95 |style="background:#FFDAB9;" |[[Paula Mollenhauer]], [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|24px|Saksamaa]] 39.81 |- |[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Nina Dumbadze]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 44.52 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ans Niesink]], {{Riigi ikoon|Holland}} 40.46 |style="background:#FFDAB9;" |[[Jadwiga Wajsówna]], {{Riigi ikoon|Poola}} 39.37 |- |[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Nina Dumbadze]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 48.03 |style="background:#DCE5E5;" |[[Rimma Šumskaja]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 42.25 |style="background:#FFDAB9;" |[[Edera Cordiale-Gentile]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} 41.57 |- |[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Nina Ponomarjova]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 48.02 |style="background:#DCE5E5;" |[[Irina Begljakova]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 45.79 |style="background:#FFDAB9;" |[[Galina Zõbina]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 44.77 |- |[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Tamara Press]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.32 |style="background:#DCE5E5;" |[[Štěpánka Mertová]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 52.19 |style="background:#FFDAB9;" |[[Kriemhild Hausmann]], {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 50.99 |- |[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Tamara Press]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 56.91 |style="background:#DCE5E5;" |[[Doris Müller]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 53.60 |style="background:#FFDAB9;" |[[Jolán Kleiberné Kontsek]], {{Riigi ikoon|Ungari}} 52.82 |- |[[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1966]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Christine Spielberg]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 57.76 |style="background:#DCE5E5;" |[[Liesel Westermann]], {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 57.38 |style="background:#FFDAB9;" |[[Anita Hentschel]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 56.80 |- |[[1969. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1969]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Tamara Danilova]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 59.28 |style="background:#DCE5E5;" |[[Ludmila Muravjova]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 59.24 |style="background:#FFDAB9;" |[[Karin Illgen]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 58.66 |- |[[1971. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1971]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Faina Veleva-Melnik]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 64.22 |style="background:#DCE5E5;" |[[Liesel Westermann]], {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 61.68 |style="background:#FFDAB9;" |[[Ludmila Muravjova]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 59.48 |- |[[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Faina Veleva-Melnik]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 69.00 |style="background:#DCE5E5;" |[[Argentina Menis]], [[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] 64.62 |style="background:#FFDAB9;" |[[Gabriele Hinzmann]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 62.50 |- |[[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Evelin Schlaak-Jahl]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.98 |style="background:#DCE5E5;" |[[Margitta Droese-Pufe]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 64.04 |style="background:#FFDAB9;" |[[Natalja Gorbatšova]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 63.58 |- |[[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Tsvetanka Hristova]], [[Pilt:Flag of Bulgaria (1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] 68.34 |style="background:#DCE5E5;" |[[Maria Vergova-Petkova]], -[[Pilt:Flag of Bulgaria (1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] 67.94 |style="background:#FFDAB9;" |[[Galina Savinkova]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.82 |- |[[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Diana Sachse-Gansky]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.36 |style="background:#DCE5E5;" |[[Tsvetanka Hristova]], [[Pilt:Flag of Bulgaria (1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] 69.52 |style="background:#FFDAB9;" |[[Martina Opitz-Hellmann]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.26 |- |[[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Ilke Wyludda]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.46 |style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Burova]], {{Riigi ikoon|NSVL}} 66.72 |style="background:#FFDAB9;" |[[Martina Opitz-Hellmann]], {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.66 |- |[[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Ilke Wyludda]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.72 |style="background:#DCE5E5;" |[[Elina Zvierava]], [[Pilt:Flag of Belarus (1918, 1991–1995).svg|24px|Valgevene]] 64.46 |style="background:#FFDAB9;" |[[Mette Bergmann]], {{Riigi ikoon|Norra}} 64.34 |- |[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Franka Dietzsch]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.49 |style="background:#DCE5E5;" |[[Natalja Sadova]], {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.94 |style="background:#FFDAB9;" |[[Nicoleta Grasu]], {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.94 |- |[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Ekaterini Voggoli]], {{Riigi ikoon|Kreeka}} 64.31 |style="background:#DCE5E5;" |[[Natalja Sadova]], {{Riigi ikoon|Venemaa}} 64.12 |style="background:#FFDAB9;" |[[Anastasía Kelesídou]], {{Riigi ikoon|Kreeka}} 63.92 |- |[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Darja Pištšalnikova]], {{Riigi ikoon|Venemaa}} 65.55 |style="background:#DCE5E5;" |[[Franka Dietzsch]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 64.35 |style="background:#FFDAB9;" |[[Nicoleta Grasu]], {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 63.58 |- |[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sandra Perković]], {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 64.67 |style="background:#DCE5E5;" |[[Nicoleta Grasu]], {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 63.48 |style="background:#FFDAB9;" |[[Joanna Wiśniewska]], {{Riigi ikoon|Poola}} 62.37 |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sandra Perković]], {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.62 |style="background:#DCE5E5;" |[[Nadine Müller]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.41 |style="background:#FFDAB9;" |[[Natalja Semjonova]], {{Riigi ikoon|Ukraina}} 62.91 |- |[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2014]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sandra Perković]], {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 71.08 |style="background:#DCE5E5;" |[[Mélina Robert-Michon]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 65.33 |style="background:#FFDAB9;" |[[Shanice Craft]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 64.33 |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2016]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sandra Perković]], {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 69.97 |style="background:#DCE5E5;" |[[Julia Fischer]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.77 |style="background:#FFDAB9;" |[[Shanice Craft]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 63.89 |- |[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2018]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sandra Perković]], {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.62 |style="background:#DCE5E5;" |[[Nadine Müller]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 63.00 |style="background:#FFDAB9;" |[[Shanice Craft]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 62.46 |- |[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2022]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sandra Perković]], {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.95 |style="background:#DCE5E5;" |[[Kristin Pudenz]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.87 |style="background:#FFDAB9;" |[[Claudine Vita]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.20 |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|2024]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Sandra Elkasević]], {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.04 |style="background:#DCE5E5;" |[[Jorinde van Klinken]], {{Riigi ikoon|Holland}} 65.99 |style="background:#FFDAB9;" |[[Liliana Cá]], {{Riigi ikoon|Portugal}} 64.53 |} == Vaata ka == *[[ERGO maailmamängud]] *[[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/discus-throw/all/men/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2025-04-14&maxResultsByCountry=all&eventId=10229620&ageCategory=senior Meeste kettaheite kõigi aegade edetabel seisuga 14.04.2025.] * [https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/discus-throw/all/women/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2025-04-14&maxResultsByCountry=all&eventId=10229531&ageCategory=senior Naiste kettaheite kõigi aegade edetabel seisuga 14.04.2025.] * Meeste kettaheite edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2009] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2010] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2011] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2014] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2017] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2020] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2021?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2021] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2022?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2022] - [https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/men/senior/2023?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229620&ageCategory=senior 2023] -[https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/men/senior/2024?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229620&ageCategory=senior 2024] * Naiste kettaheite edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2009] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2010] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2021] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2022?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2022] - [https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/women/senior/2023?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229531&ageCategory=senior 2023] - [https://worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/all/women/senior/2024?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&maxResultsByCountry=all&eventId=10229531&ageCategory=senior 2024] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Kettaheide| ]] jwt7l597sdti0x42wtync2deucvuts2 0 8069 7190017 6954692 2026-07-09T21:59:57Z Sjur 66496 /* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */ 7190017 wikitext text/x-wiki '''Odavise''' on [[kergejõustik]]u ala. Odaviskevõistluse eesmärk on visata määrustele vastavat oda võimalikult kaugele. Eesti absoluutrekord odaviskes kuulub [[Magnus Kirt]]ile tulemusega 90,61 meetrit,<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Kergejõustiku Liit|URL=http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Edetabelid/AllTimes/alltmjt.pdf|Pealkiri=Eesti kõigi aegade edetabelid - mehed, uus oda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=1.05.2025}}</ref> mis oli maailma kõigi aegade edetabelis seisuga 1. mai 2025 20. tulemus (uus oda).<ref>[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/outdoor/men/senior Javelin Throw men.] worldathletics.org.</ref> Eesti naiste rekord kuulub [[Liina Laasma]]le tulemusega 63,65 meetrit,<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Kergejõustiku Liit|URL=http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Edetabelid/AllTimes/alltwjt.pdf|Pealkiri=Eesti kõigi aegade edetabelid - naised, uus oda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=1.05.2025}}</ref> mis oli maailma kõigi aegade edetabelis seisuga 1. mai 2025 88. tulemus (uus oda).<ref>[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/all/women/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2025-05-07&maxResultsByCountry=all&eventId=10229533&ageCategory=senior Javelin Throw women.] worldathletics.org.</ref> ==Võistlusreeglid== Odaviske hoovõturada on 30–36,5 m pikk. [[Oda]] koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda [[raskuskese]] asub selle all. Oda varre suurim läbimõõt on käepideme kohal. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260–270 cm ning naistel vastavalt 600 g ja 220–230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui katsel ei astuta üle viskejoone ning esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel. == Ajalugu == ===Vana-Kreeka=== [[Vana-Kreeka]]s oli odavise üks viievõistluse aladest. Visati metallotsaga puitoda, mis ei olnud arvatavasti pikem kui 2 m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi [[nimetissõrm|nimetis-]] ja [[keskmine sõrm]]. Kui vise lahti rullus, pani rihm oda pöörlema ning seepärast lendas see ühtlaselt ja kaugemale. Visketulemuste kohta andmeid ei ole. ===Uuem aeg=== Esimeste [[Kaasaegsed olümpiamängud|nüüdisolümpiamängude]] ([[1896]],[[ 1900]] ja [[1904]]) kavas odaviset ei olnud. Aga [[Skandinaavia]]mail ja [[Soome]]s oli see võistlusalana kasutusel juba enne [[1896. aasta suveolümpiamängud|Ateena olümpiamänge 1896]]. Harrastati peamiselt viskeid nii parema kui vasaku käega ja kogusummas ning üksteise võidu parandasid [[Rootsi|rootslased]] ja soomlased selle ala maailmarekordeid, mida esialgu registreerisid üksnes nemad. Esimeseks maailmakuulsuseks tõusis kogukas rootslane [[Eric Lemming]] (190 cm ja 90 kg), kelle rekorditesse ([[1903]]. aastal 53.79 tugevama käega) suhtusid soomlased mõnda aega umbusuga, tunnistades õigeks rekordiks [[1904]]. aastal oma mehe [[Hannes Kivistö]] 53.09. [[1908. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel 1908. aastal]] võisteldi kahes viskeviisis - niinimetatud klassikalises ja ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast) – ning nii sai Lemming odaviskajana ühtedelt mängudelt kaks kuldmedalit. Juba odaviskeajaloo algperioodil, enne Londoni olümpiamänge, puhkes võitlus nipitajatega. Vennad [[Jarl Jakobson|Jarl]] ja [[Evert Jakobson]] Rootsis mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske juures heaks toeks. Tulemused lähenesid liigagi kiirelt 60 meetrile ja põhjuse jälile saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid tulemised. == Maailmarekordi areng == === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|62.32 || [[Eric Lemming]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[29. september]] [[1912]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|66.19 || [[Jonni Myyrä]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[25. august]] [[1919]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|66.62 || [[Gunnar Lindström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[12. oktoober]] [[1924]] || [[Eksjö]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|69.88 || [[Eino Penttilä]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[8. oktoober]] [[1927]] || [[Viiburi]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|71.01 || [[Erik Lundqvist]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[15. august]] [[1928]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.57 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[8. august]] [[1930]] </TD> <TD>[[Viiburi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.70 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[17. august]] [[1930]] || [[Tampere]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.88 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[31. august]] [[1930]] || [[Vaasa]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|72.93 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[14. september]] [[1930]] || [[Viiburi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|74.02 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[27. juuni]] [[1932]] || [[Turu]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|74.28 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[25. mai]] [[1933]] || [[Mikkeli]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|74.61 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[7. juuni]] [[1933]] || [[Viiburi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|76.10 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[15. juuni]] [[1933]] || [[Helsingi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|76.66 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[7. september]] [[1934]] || [[Torino]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|77.23 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[18. juuni]] [[1936]] || [[Helsingi]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|77.87 || [[Yrjö Nikkanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[25. august]] [[1938]] || [[Karhula]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|78.70 || [[Yrjö Nikkanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[16. oktoober]] [[1938]] || [[Kotka]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|80.41 || [[Bud Held|Franklin Held]] || {{PisiLipp|USA}} || [[8. august]] [[1953]] || [[Pasadena]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|81.75 || [[Bud Held|Franklin Held]] ||{{PisiLipp|USA}} || [[21. mai]] [[1955]] || [[Modesto]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|83.56 || [[Soini Nikkinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[24. juuni]] [[1956]] || [[Kuhmoinen]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|83.66 || [[Janusz Sidło]] || {{PisiLipp|Poola}} || [[30. juuni]] [[1956]] || [[Milano]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|85.71 || [[Egil Danielsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[26. november]] [[1956]] || [[Melbourne]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|86.04 || [[Al Cantello]] || {{PisiLipp|USA}} || [[5. juuni]] [[1959]] || [[Compton]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|86.74 || [[Carlo Lievore]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[1. juuni]] [[1961]] || [[Milano]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|87.12 || [[Terje Pedersen]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[1. juuli]] [[1964]] || [[Oslo]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|91.72 || [[Terje Pedersen]] ||{{PisiLipp|Norra}} || [[2. september]] [[1964]] || [[Oslo]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|91.98 || [[Jānis Lūsis]] || {{PisiLipp|NSVL}} || [[23. juuni]] [[1968]] || [[Saarijärvi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|92.70 || [[Jorma Kinnunen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[18. juuni]] [[1969]] || [[Tampere]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|93.80 || [[Jānis Lūsis]] ||{{PisiLipp|NSVL}} || [[7. juuli]] [[1972]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|94.08 || [[Klaus Wolfermann]] || {{PisiLipp|Saksamaa LV}} || [[5. mai]] [[1973]] || [[Leverkusen]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|94.58 || [[Miklós Németh]] || {{PisiLipp|Ungari}} || [[26. juuli]] [[1976]] || [[Montreal]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|96.72 || [[Ferenc Paragi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || [[23. aprill]] [[1980]] || [[Tata]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|99.72 || [[Tom Petranoff]] || {{PisiLipp|USA}} || [[15. mai]] [[1983]] || [[Los Angeles]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|104.80 || [[Uwe Hohn]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || [[20. juuli]] [[1984]] || [[Berliin]] |} ;Uus oda {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|85.74 || [[Klaus Tafelmeier]] || {{PisiLipp|Saksamaa LV}} || [[21. september]] [[1986]] || [[Como]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|87.66 || [[Jan Železný ]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[31. mai]] [[1987]] || [[Nitra]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|89.10 || [[Patrik Bodén]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[24. märts]] [[1990]] || [[Austin]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|89.58 || [[Steve Backley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[2. juuli]] [[1990]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|91.46 || [[Steve Backley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[25. jaanuar]] [[1992]] || [[Auckland]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|95.54 || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[6. aprill]] [[1993]] || [[Pietersburg]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|95.66 || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[29. august]] [[1993]] || [[Sheffield]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|98.48 || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[16. juuni]] [[1996]] || [[Jena]] |} === Naised === ;Uus oda <nowiki>**</nowiki> : Mitteametlik maailmarekord, tipptulemus uue odaga {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=90|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|68,19 ** || [[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[28. juuli]] [[1999]] || [[Bergen]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|68,22 ** || [[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[30. juuni]] [[2000]] || [[Rooma]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|69,48 ** || [[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[28. juuli]] [[2000]] || [[Oslo]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71,54 || [[Osleidys Menéndez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[1. juuli]] [[2001]] || [[Rethymno]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71,70 || [[Osleidys Menéndez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[14. august]] [[2005]] || [[Helsingi]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|72,28 || [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[13. september]] [[2008]] || [[Stuttgart]] |} ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1908]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Eric Lemming]] '''54.82 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Arne Halse]] 50.56 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Otto Nilsson]] 47.10 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1912]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Eric Lemming]] '''60.64 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Juho Saaristo]] 58.66 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Mór Kóczán]] 55.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1920]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jonni Myyrä]] 65.78 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Urho Peltonen]] 63.50 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Paavo Johansson]] 63.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1924]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jonni Myyrä]] 62.96 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gunnar Lindström]] 60.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene Oberst]] 58.34 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Erik Lundqvist]] 66.60 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Béla Szepes]] 65.26 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Olav Sunde]] 63.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Matti Järvinen]] 72.70 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Martti Sippala]] 69.80 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Eino Penttilä]] 68.70 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Gerhard Stöck]] 71.84 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Yrjö Nikkanen]] 70.76 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Kalervo Toivonen]] 70.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tapio Rautavaara]] 69.76 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Steve Seymour]] 67.56 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[József Várszegi]] 67.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Cy Young]] 73.78 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bill Miller]] 72.46 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Toivo Hyytiäinen]] 71.88 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Egil Danielsen]] '''85.71 MR''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Janusz Sidło]] 79.98 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Viktor Tsõbulenko]] 79.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Viktor Tsõbulenko]] 84.64 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Walter Krüger]] 79.36 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Gergely Kulcsár]] 78.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pauli Nevala]] 82.66 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Gergely Kulcsár]] 82.32 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jānis Lūsis]] 80.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jānis Lūsis]] 90.10 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jorma Kinnunen]] 88.58 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Gergely Kulcsár]] 87.06 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Klaus Wolfermann]] 90.48 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jānis Lūsis]] 90.46 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bill Schmidt]] 84.42 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Miklós Németh]] '''94.58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Hannu Siitonen]] 87.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Megelea]] 87.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Dainis Kūla]] 91.20 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Aleksandr Makarov (odaviskaja)|Aleksandr Makarov]] 89.64 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Wolfgang Hanisch]] 86.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Arto Härkönen]] 86.76 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[David Ottley]] 85.74 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Kenth Eldebrink]] 83.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tapio Korjus]] 84.28 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Jan Železný]] 84.12 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Räty]] 83.26 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jan Železný]] 89.66 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Räty]] 86.60 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Steve Backley]] 83.38 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jan Železný]] 88.16 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Steve Backley]] 87.44 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Räty]] 86.98 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jan Železný]] 90.17 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Steve Backley]] 89.85 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Makarov]] 88.67 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Thorkildsen]] 86.50 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Vadims Vasiļevskis]] 84.95 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Makarov]] 84.84 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Thorkildsen]] 90.57 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Ainārs Kovals]] 86.64 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tero Pitkämäki]] 86.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} [[Keshorn Walcott]] 84.58 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Oleksandr Pjatnitsja]] 84.51 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Antti Ruuskanen]] 84.12 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Thomas Röhler]] 90.30 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Keenia}} [[Julius Yego]] 88.24 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} [[Keshorn Walcott]] 85.38 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|India}} [[Neeraj Chopra]] 87.58 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jakub Vadlejch]] 86.67 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Vítězslav Veselý]] 85.44 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Pakistan}} [[Arshad Nadeem]] 92.97 OR | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|India}} [[Neeraj Chopra]] 89.45 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Grenada}} [[Anderson Peters]] 88.54 |} === Naised === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Babe Didrikson Zaharias|Mildred Didrikson]] 43.68 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ellen Braumüller]] 43.49 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Tilly Fleischer]] 43.00 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1936]] | style="background:#F7F6A8;" | [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Tilly Fleischer]] 45.18 | style="background:#DCE5E5;" | [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Luise Krüger ]] 43.28 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Maria Kwasniewska]] 41.80 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Herma Bauma]] 45.56 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Kaisa Parviainen]] 43.78 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Lily Kelsby]] 42.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Dana Zátopková]] 50.46 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Aleksandra Žudina]] 50.00 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jelena Goršakova]] 49.67 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Inese Jaunzeme]] 53.86 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Marlene Ahrens]] 50.38 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nadežda Konjajeva]] 50.28 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Elvīra Ozoliņa]] 55.98 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Dana Zátopková]] 53.78 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Biruté Kalédiené]] 53.44 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Mihaela Peneș]] 60.54 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Márta Rudas]] 58.26 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jelena Goržakova]] 57.06 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Angéla Németh]] 60.36 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Mihaela Peneș]] 59.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Eva Janko]] 58.04 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ruth Fuchs]] 63.88 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Jacqueline Hein]] 62.54 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kate Schmidt]] 59.94 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ruth Fuchs]] 65.94 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Marion Becker]] 64.70 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kate Schmidt]] 63.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[María Colón]] 68.40 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Saida Gunba]] 67.76 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ute Hommola]] 66.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Tessa Sanderson]] 69.56 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tiina Lillak]] 69.00 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Fatima Whitbread]] 67.14 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Petra Felke]] 74.68 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Fatima Whitbread]] 70.32 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Beate Koch]] 67.30 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Silke Renk]] 68.34 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Natalja Šikolenko]] 68.26 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Karen Forkel]] 66.86 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Heli Rantanen]] 67.94 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Louise McPaul]] 65.54 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Trine Hattestad]] 64.98 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Trine Hattestad]] 68.91 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Mirela Tzelili]] 67.51 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Osleidys Menéndez]] 66.18 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Osleidys Menéndez]] 71.53 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Steffi Nerius]] 65.82 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Miréla Maniáni]] 64.29 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] 71.42 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Marija Abakumova]] 70.78 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Christina Obergföll]] 66.13 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] 69.55 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Christina Obergföll]] 65.16 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Linda Stahl]] 64.91 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Sara Kolak]] 66.18 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Sunette Viljoen]] 64.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] 64.80 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Liu Shiying]] 66.34 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Maria Andrejczyk]] 64.61 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Kelsey-Lee Barber]] 64.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Haruka Kitaguchi]] 65.80 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|LAV}} [[Jo-Ane van Dyk]] 63.93 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Nikola Ogrodníková]] 63.68 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Detlef Michel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 89.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tom Petranoff]] {{Riigi ikoon|USA}} 85.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dainis Kūla]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 85.58 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Seppo Räty]] {{Riigi ikoon|Soome}} 83.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Viktor Jevsjukov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 82.52 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 82.20 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kimmo Kinnunen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 90.82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Seppo Räty]] {{Riigi ikoon|Soome}} 88.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vladimir Sasimovitš]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 87.08 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 85.98 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kimmo Kinnunen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 84.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mick Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 82.96 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 89.58 | style="background:#DCE5E5;" |[[Steve Backley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 86.30 | style="background:#FFDAB9;" |[[Boris Henry]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 86.08 |- | [[Meeste odavise 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marius Corbett]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 88.40 | style="background:#DCE5E5;" |[[Steve Backley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 86.80 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kostas Gatsioúdis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 86.64 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Aki Parviainen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 89.52 | style="background:#DCE5E5;" |{{nowrap|[[Konstadínos Gatsioúdis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 89.18}} | style="background:#FFDAB9;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 87.67 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 92.80 | style="background:#DCE5E5;" |[[Aki Parviainen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 91.31 | style="background:#FFDAB9;" |{{nowrap|[[Konstadinos Gatsioudis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 89.95}} |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Makarov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 85.44 | style="background:#DCE5E5;" |'''[[Andrus Värnik]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 85.17 | style="background:#FFDAB9;" |[[Boris Henry]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 84.74 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |'''[[Andrus Värnik]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 87.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 86.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sergei Makarov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 83.54 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tero Pitkämäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 90.33 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 88.61 | style="background:#FFDAB9;" |[[Breaux Greer]] {{Riigi ikoon|USA}} 86.21 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 89.59 | style="background:#DCE5E5;" |[[Guillermo Martinez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 86.41 | style="background:#FFDAB9;" |[[Yukifumi Murakami]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 82.97 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Matthias de Zordo]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 86.27 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 84.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Guillermo Martinez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 84.30 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Vítězslav Veselý]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 87.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tero Pitkämäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 87.07 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dmitri Tarabin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 86.23 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Julius Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 92.72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ihab El-Sayed]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} 88.99 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tero Pitkämäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 87.64 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Johannes Vetter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 89.89 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jakub Vadlejch]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 89.73 | style="background:#FFDAB9;" |[[Petr Frydrych]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 88.32 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anderson Peters]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 86.89 | style="background:#DCE5E5;" |'''[[Magnus Kirt]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 86.21 | style="background:#FFDAB9;" |[[Johannes Vetter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 85.37 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anderson Peters]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 90.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Neeraj Chopra]] {{Riigi ikoon|India}} 88.13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jakub Vadlejch]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 88.09 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Neeraj Chopra]] {{Riigi ikoon|India}} 88.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Arshad Nadeem]] {{Riigi ikoon|Pakistan}} 87.82 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jakub Vadlejch]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 86.67 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Keshorn Walcott]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 88.16 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anderson Peters]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 87.38 | style="background:#FFDAB9;" |[[Curtis Thompson]] {{Riigi ikoon|USA}} 86.67 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tiina Lillak]] {{Riigi ikoon|Soome}} 70.82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fatima Whitbread]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 69.14 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ánna Veroúli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.72 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fatima Whitbread]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 76.64 | style="background:#DCE5E5;" |[[Petra Felke]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.76 | style="background:#FFDAB9;" |[[Beate Peters]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.82 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Demei Xu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 68.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Petra Felke]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.68 | style="background:#FFDAB9;" |[[Silke Renk]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.80 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] {{Riigi ikoon|Norra}} 69.18 | style="background:#DCE5E5;" |[[Karen Forkel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.80 | style="background:#FFDAB9;" |[[Natalja Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.64 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Natalja Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Felicia Țilea-Moldovan]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.22 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mikaela Ingberg]] {{Riigi ikoon|Soome}} 65.16 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] {{Riigi ikoon|Norra}} 68.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Joanna Stone]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 68.64 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tanja Damaske]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.12 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Miréla Maniáni-Tzelíli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 67.09 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.37 | style="background:#FFDAB9;" |[[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] {{Riigi ikoon|Norra}} 66.06 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Osleidys Menéndez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.53 | style="background:#DCE5E5;" |[[Miréla Maniáni-Tzelíli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sonia Bisset]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.69 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Miréla Maniáni]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.52 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 63.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 62.70 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |{{nowrap|[[Osleidys Menéndez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} '''71.70 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''}} | style="background:#DCE5E5;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''70.03 ER''' | style="background:#FFDAB9;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.96 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 67.07 | style="background:#DCE5E5;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.46 | style="background:#FFDAB9;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 64.42 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.30 | style="background:#DCE5E5;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.42 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marija Abakumova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.06 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 71.58 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sunette Viljoen]] {{Riigi ikoon|LAV}} 68.38 | style="background:#FFDAB9;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.24 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.05 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kimberley Mickle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marija Abakumova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 65.09 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Katharina Molitor]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.69 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lü Huihui]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sunette Viljoen]] {{Riigi ikoon|LAV}} 65.79 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Li Lingwei]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.25 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lü Huihui]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.26 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kelsey-Lee Barber]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Liu Shiying]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.88 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lü Huihui]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.49 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kelsey-Lee Barber]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.91 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kara Winger]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.05 | style="background:#FFDAB9;" |[[Haruka Kitaguchi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 63.27 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Haruka Kitaguchi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 66.73 | style="background:#DCE5E5;" |[[Flor Ruiz]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 65.47 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mackenzie Little]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 63.38 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juleisy Angulo]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 65.12 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anete Sietiņa]] {{Riigi ikoon|Läti}} 64.64 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mackenzie Little]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 63.58 |} ==Eesti rekordi areng== {{vaata|Eesti rekord odaviskes}} ===Mehed=== ;Uus oda {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=100|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|73.84 || [[Heino Puuste]] || [[23. veebruar]] [[1986]] || [[Adler]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|78.62 || [[Heino Puuste]] || [[24. veebruar]] [[1986]] || [[Adler]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|78.80 || [[Heino Puuste]] || [[18. mai]] [[1986]] || [[Leselidze]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|83.20 || [[Heino Puuste]] || [[18. juuni]] [[1986]] || [[Tallinn]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|83.30 || [[Marek Kaleta]] || [[12. august]] [[1990]] || [[Pieksamäki]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|85.28 || [[Donald-Aik Sild]] || [[10. juuni]] [[1994]] || [[Saint Denis]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|85.47 || [[Andrus Värnik]] || [[12. juuni]] [[2002]] || [[Ostrava]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|87.83 || [[Andrus Värnik]] || [[19. august]] [[2003]] || [[Valga]]<ref>[http://www.kergejoustik.ee/ruby3/eesti-rekordite-areng/2793-meeste-odavise-uus-oda Eesti rekordite areng. Meeste odavise (uus oda)] kergejoustik.ee, 3. juuni 2006</ref> |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|88.45 || [[Magnus Kirt]] || [[3. juuni]] [[2018]] || [[Tartu]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|88.73 || [[Magnus Kirt]] || [[5. juuni]] [[2018]] || [[Turu]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|89.75 || [[Magnus Kirt]] || [[13. juuli]] [[2018]] || [[Rabat]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|90.34 || [[Magnus Kirt]] || [[20. juuni]] [[2019]] || [[Ostrava]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|90.61 || [[Magnus Kirt]] || [[22. juuni]] [[2019]] || [[Kuortane]] |} ==Eesti edetabel== Eesti läbi aegade 10 parimat odaviskajat. ''Seisuga 17. august 2025''.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabel.] Eesti Kergejõustikuliit.</ref> ===Mehed=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg || Koht |- | 90.61 || [[Magnus Kirt]] || 22. juuni 2019 || [[Kuortane]] |- | 87.83 || [[Andrus Värnik]] || 19. august 2003 || [[Valga]] |- | 85.28 || [[Donald-Aik Sild]] || 10. juuni 1994 || [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]] |- | 85.04 || [[Tanel Laanmäe]] || 13. juuni 2016 || [[Tartu]] |- | 83.48 || [[Risto Mätas]] || 13. juuni 2016 || [[Kohila]] |- | 83.30 || [[Marek Kaleta]] || 12. august 1990 || [[Pieksämäki]] |- | 83.20 || [[Heino Puuste]] || 22. juuni 1986 || [[Tallinn]] |- | 81.77 || [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] || 22. juuli 2008 || [[Stockholm]] |- | 81.50 || [[Sulev Lepik]] || 9. september 1992 || [[Bologna]] |- | 80.98 || [[Erki Leppik]] || 15. juuli 2013 || Tallinn |} ===Naised=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 63.65 || Liina Laasma || 22. mai 2016 || [[Rabat]] |- | 61.42 || [[Moonika Aava]] || 2. august 2004 || Tallinn |- | 60.65 || [[Gedly Tugi]] || 2. juuli 2023 || [[Pärnu]] |- | 58.66 || [[Mirell Luik]] || 22. mai 2021 || Tallinn |- | 58.24 || [[Raine Kuningas]] || 25. august 2009 || Tallinn |- | 57.84 || [[Mari Klaup]] || 17. mai 2021 || [[Göteborg]] |- | 57.57 || [[Jana Trakmann]] || 13. juuni 2004 || Tartu |- | 55.81|| [[Gerli Israel]] || 8. august 2020 || Tallinn |- | 55.79 || [[Ruth Väät]] || 2. september 1999 || Tallinn |- | 55.36 || [[Helina Karvak]] || 3. august 2014 || Tallinn |} ==Vaata ka== *[[Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.iaaf.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/outdoor/men/senior Meeste odaviske kõigi aegade edetabel] * [https://www.iaaf.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/outdoor/women/senior Naiste odaviske kõigi aegade edetabel] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Odavise| ]] fk8h4f4p7jqzslwz3kur478t241pzor 7190027 7190017 2026-07-09T22:08:50Z Sjur 66496 /* Eesti edetabel */ 7190027 wikitext text/x-wiki '''Odavise''' on [[kergejõustik]]u ala. Odaviskevõistluse eesmärk on visata määrustele vastavat oda võimalikult kaugele. Eesti absoluutrekord odaviskes kuulub [[Magnus Kirt]]ile tulemusega 90,61 meetrit,<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Kergejõustiku Liit|URL=http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Edetabelid/AllTimes/alltmjt.pdf|Pealkiri=Eesti kõigi aegade edetabelid - mehed, uus oda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=1.05.2025}}</ref> mis oli maailma kõigi aegade edetabelis seisuga 1. mai 2025 20. tulemus (uus oda).<ref>[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/outdoor/men/senior Javelin Throw men.] worldathletics.org.</ref> Eesti naiste rekord kuulub [[Liina Laasma]]le tulemusega 63,65 meetrit,<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Kergejõustiku Liit|URL=http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Edetabelid/AllTimes/alltwjt.pdf|Pealkiri=Eesti kõigi aegade edetabelid - naised, uus oda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=1.05.2025}}</ref> mis oli maailma kõigi aegade edetabelis seisuga 1. mai 2025 88. tulemus (uus oda).<ref>[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/all/women/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2025-05-07&maxResultsByCountry=all&eventId=10229533&ageCategory=senior Javelin Throw women.] worldathletics.org.</ref> ==Võistlusreeglid== Odaviske hoovõturada on 30–36,5 m pikk. [[Oda]] koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda [[raskuskese]] asub selle all. Oda varre suurim läbimõõt on käepideme kohal. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260–270 cm ning naistel vastavalt 600 g ja 220–230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui katsel ei astuta üle viskejoone ning esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel. == Ajalugu == ===Vana-Kreeka=== [[Vana-Kreeka]]s oli odavise üks viievõistluse aladest. Visati metallotsaga puitoda, mis ei olnud arvatavasti pikem kui 2 m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi [[nimetissõrm|nimetis-]] ja [[keskmine sõrm]]. Kui vise lahti rullus, pani rihm oda pöörlema ning seepärast lendas see ühtlaselt ja kaugemale. Visketulemuste kohta andmeid ei ole. ===Uuem aeg=== Esimeste [[Kaasaegsed olümpiamängud|nüüdisolümpiamängude]] ([[1896]],[[ 1900]] ja [[1904]]) kavas odaviset ei olnud. Aga [[Skandinaavia]]mail ja [[Soome]]s oli see võistlusalana kasutusel juba enne [[1896. aasta suveolümpiamängud|Ateena olümpiamänge 1896]]. Harrastati peamiselt viskeid nii parema kui vasaku käega ja kogusummas ning üksteise võidu parandasid [[Rootsi|rootslased]] ja soomlased selle ala maailmarekordeid, mida esialgu registreerisid üksnes nemad. Esimeseks maailmakuulsuseks tõusis kogukas rootslane [[Eric Lemming]] (190 cm ja 90 kg), kelle rekorditesse ([[1903]]. aastal 53.79 tugevama käega) suhtusid soomlased mõnda aega umbusuga, tunnistades õigeks rekordiks [[1904]]. aastal oma mehe [[Hannes Kivistö]] 53.09. [[1908. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel 1908. aastal]] võisteldi kahes viskeviisis - niinimetatud klassikalises ja ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast) – ning nii sai Lemming odaviskajana ühtedelt mängudelt kaks kuldmedalit. Juba odaviskeajaloo algperioodil, enne Londoni olümpiamänge, puhkes võitlus nipitajatega. Vennad [[Jarl Jakobson|Jarl]] ja [[Evert Jakobson]] Rootsis mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske juures heaks toeks. Tulemused lähenesid liigagi kiirelt 60 meetrile ja põhjuse jälile saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid tulemised. == Maailmarekordi areng == === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|62.32 || [[Eric Lemming]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[29. september]] [[1912]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|66.19 || [[Jonni Myyrä]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[25. august]] [[1919]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|66.62 || [[Gunnar Lindström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[12. oktoober]] [[1924]] || [[Eksjö]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|69.88 || [[Eino Penttilä]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[8. oktoober]] [[1927]] || [[Viiburi]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|71.01 || [[Erik Lundqvist]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[15. august]] [[1928]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.57 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[8. august]] [[1930]] </TD> <TD>[[Viiburi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.70 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[17. august]] [[1930]] || [[Tampere]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.88 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[31. august]] [[1930]] || [[Vaasa]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|72.93 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[14. september]] [[1930]] || [[Viiburi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|74.02 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[27. juuni]] [[1932]] || [[Turu]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|74.28 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[25. mai]] [[1933]] || [[Mikkeli]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|74.61 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[7. juuni]] [[1933]] || [[Viiburi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|76.10 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[15. juuni]] [[1933]] || [[Helsingi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|76.66 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[7. september]] [[1934]] || [[Torino]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|77.23 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[18. juuni]] [[1936]] || [[Helsingi]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|77.87 || [[Yrjö Nikkanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[25. august]] [[1938]] || [[Karhula]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|78.70 || [[Yrjö Nikkanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[16. oktoober]] [[1938]] || [[Kotka]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|80.41 || [[Bud Held|Franklin Held]] || {{PisiLipp|USA}} || [[8. august]] [[1953]] || [[Pasadena]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|81.75 || [[Bud Held|Franklin Held]] ||{{PisiLipp|USA}} || [[21. mai]] [[1955]] || [[Modesto]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|83.56 || [[Soini Nikkinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[24. juuni]] [[1956]] || [[Kuhmoinen]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|83.66 || [[Janusz Sidło]] || {{PisiLipp|Poola}} || [[30. juuni]] [[1956]] || [[Milano]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|85.71 || [[Egil Danielsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[26. november]] [[1956]] || [[Melbourne]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|86.04 || [[Al Cantello]] || {{PisiLipp|USA}} || [[5. juuni]] [[1959]] || [[Compton]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|86.74 || [[Carlo Lievore]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[1. juuni]] [[1961]] || [[Milano]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|87.12 || [[Terje Pedersen]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[1. juuli]] [[1964]] || [[Oslo]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|91.72 || [[Terje Pedersen]] ||{{PisiLipp|Norra}} || [[2. september]] [[1964]] || [[Oslo]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|91.98 || [[Jānis Lūsis]] || {{PisiLipp|NSVL}} || [[23. juuni]] [[1968]] || [[Saarijärvi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|92.70 || [[Jorma Kinnunen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[18. juuni]] [[1969]] || [[Tampere]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|93.80 || [[Jānis Lūsis]] ||{{PisiLipp|NSVL}} || [[7. juuli]] [[1972]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|94.08 || [[Klaus Wolfermann]] || {{PisiLipp|Saksamaa LV}} || [[5. mai]] [[1973]] || [[Leverkusen]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|94.58 || [[Miklós Németh]] || {{PisiLipp|Ungari}} || [[26. juuli]] [[1976]] || [[Montreal]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|96.72 || [[Ferenc Paragi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || [[23. aprill]] [[1980]] || [[Tata]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|99.72 || [[Tom Petranoff]] || {{PisiLipp|USA}} || [[15. mai]] [[1983]] || [[Los Angeles]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|104.80 || [[Uwe Hohn]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || [[20. juuli]] [[1984]] || [[Berliin]] |} ;Uus oda {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|85.74 || [[Klaus Tafelmeier]] || {{PisiLipp|Saksamaa LV}} || [[21. september]] [[1986]] || [[Como]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|87.66 || [[Jan Železný ]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[31. mai]] [[1987]] || [[Nitra]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|89.10 || [[Patrik Bodén]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[24. märts]] [[1990]] || [[Austin]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|89.58 || [[Steve Backley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[2. juuli]] [[1990]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|91.46 || [[Steve Backley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[25. jaanuar]] [[1992]] || [[Auckland]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|95.54 || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[6. aprill]] [[1993]] || [[Pietersburg]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|95.66 || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[29. august]] [[1993]] || [[Sheffield]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|98.48 || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[16. juuni]] [[1996]] || [[Jena]] |} === Naised === ;Uus oda <nowiki>**</nowiki> : Mitteametlik maailmarekord, tipptulemus uue odaga {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=90|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|68,19 ** || [[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[28. juuli]] [[1999]] || [[Bergen]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|68,22 ** || [[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[30. juuni]] [[2000]] || [[Rooma]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|69,48 ** || [[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[28. juuli]] [[2000]] || [[Oslo]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71,54 || [[Osleidys Menéndez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[1. juuli]] [[2001]] || [[Rethymno]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71,70 || [[Osleidys Menéndez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[14. august]] [[2005]] || [[Helsingi]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|72,28 || [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[13. september]] [[2008]] || [[Stuttgart]] |} ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1908]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Eric Lemming]] '''54.82 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Arne Halse]] 50.56 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Otto Nilsson]] 47.10 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1912]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Eric Lemming]] '''60.64 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Juho Saaristo]] 58.66 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Mór Kóczán]] 55.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1920]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jonni Myyrä]] 65.78 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Urho Peltonen]] 63.50 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Paavo Johansson]] 63.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1924]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jonni Myyrä]] 62.96 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gunnar Lindström]] 60.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene Oberst]] 58.34 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Erik Lundqvist]] 66.60 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Béla Szepes]] 65.26 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Olav Sunde]] 63.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Matti Järvinen]] 72.70 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Martti Sippala]] 69.80 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Eino Penttilä]] 68.70 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Gerhard Stöck]] 71.84 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Yrjö Nikkanen]] 70.76 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Kalervo Toivonen]] 70.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tapio Rautavaara]] 69.76 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Steve Seymour]] 67.56 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[József Várszegi]] 67.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Cy Young]] 73.78 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bill Miller]] 72.46 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Toivo Hyytiäinen]] 71.88 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Egil Danielsen]] '''85.71 MR''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Janusz Sidło]] 79.98 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Viktor Tsõbulenko]] 79.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Viktor Tsõbulenko]] 84.64 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Walter Krüger]] 79.36 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Gergely Kulcsár]] 78.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pauli Nevala]] 82.66 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Gergely Kulcsár]] 82.32 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jānis Lūsis]] 80.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jānis Lūsis]] 90.10 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jorma Kinnunen]] 88.58 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Gergely Kulcsár]] 87.06 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Klaus Wolfermann]] 90.48 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jānis Lūsis]] 90.46 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bill Schmidt]] 84.42 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Miklós Németh]] '''94.58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Hannu Siitonen]] 87.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Megelea]] 87.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Dainis Kūla]] 91.20 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Aleksandr Makarov (odaviskaja)|Aleksandr Makarov]] 89.64 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Wolfgang Hanisch]] 86.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Arto Härkönen]] 86.76 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[David Ottley]] 85.74 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Kenth Eldebrink]] 83.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tapio Korjus]] 84.28 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Jan Železný]] 84.12 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Räty]] 83.26 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jan Železný]] 89.66 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Räty]] 86.60 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Steve Backley]] 83.38 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jan Železný]] 88.16 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Steve Backley]] 87.44 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Räty]] 86.98 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jan Železný]] 90.17 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Steve Backley]] 89.85 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Makarov]] 88.67 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Thorkildsen]] 86.50 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Vadims Vasiļevskis]] 84.95 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Makarov]] 84.84 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Thorkildsen]] 90.57 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Ainārs Kovals]] 86.64 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tero Pitkämäki]] 86.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} [[Keshorn Walcott]] 84.58 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Oleksandr Pjatnitsja]] 84.51 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Antti Ruuskanen]] 84.12 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Thomas Röhler]] 90.30 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Keenia}} [[Julius Yego]] 88.24 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} [[Keshorn Walcott]] 85.38 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|India}} [[Neeraj Chopra]] 87.58 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jakub Vadlejch]] 86.67 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Vítězslav Veselý]] 85.44 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Pakistan}} [[Arshad Nadeem]] 92.97 OR | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|India}} [[Neeraj Chopra]] 89.45 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Grenada}} [[Anderson Peters]] 88.54 |} === Naised === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Babe Didrikson Zaharias|Mildred Didrikson]] 43.68 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ellen Braumüller]] 43.49 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Tilly Fleischer]] 43.00 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1936]] | style="background:#F7F6A8;" | [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Tilly Fleischer]] 45.18 | style="background:#DCE5E5;" | [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Luise Krüger ]] 43.28 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Maria Kwasniewska]] 41.80 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Herma Bauma]] 45.56 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Kaisa Parviainen]] 43.78 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Lily Kelsby]] 42.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Dana Zátopková]] 50.46 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Aleksandra Žudina]] 50.00 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jelena Goršakova]] 49.67 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Inese Jaunzeme]] 53.86 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Marlene Ahrens]] 50.38 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nadežda Konjajeva]] 50.28 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Elvīra Ozoliņa]] 55.98 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Dana Zátopková]] 53.78 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Biruté Kalédiené]] 53.44 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Mihaela Peneș]] 60.54 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Márta Rudas]] 58.26 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jelena Goržakova]] 57.06 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Angéla Németh]] 60.36 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Mihaela Peneș]] 59.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Eva Janko]] 58.04 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ruth Fuchs]] 63.88 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Jacqueline Hein]] 62.54 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kate Schmidt]] 59.94 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ruth Fuchs]] 65.94 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Marion Becker]] 64.70 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kate Schmidt]] 63.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[María Colón]] 68.40 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Saida Gunba]] 67.76 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ute Hommola]] 66.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Tessa Sanderson]] 69.56 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tiina Lillak]] 69.00 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Fatima Whitbread]] 67.14 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Petra Felke]] 74.68 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Fatima Whitbread]] 70.32 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Beate Koch]] 67.30 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Silke Renk]] 68.34 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Natalja Šikolenko]] 68.26 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Karen Forkel]] 66.86 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Heli Rantanen]] 67.94 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Louise McPaul]] 65.54 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Trine Hattestad]] 64.98 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Trine Hattestad]] 68.91 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Mirela Tzelili]] 67.51 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Osleidys Menéndez]] 66.18 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Osleidys Menéndez]] 71.53 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Steffi Nerius]] 65.82 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Miréla Maniáni]] 64.29 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] 71.42 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Marija Abakumova]] 70.78 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Christina Obergföll]] 66.13 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] 69.55 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Christina Obergföll]] 65.16 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Linda Stahl]] 64.91 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Sara Kolak]] 66.18 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Sunette Viljoen]] 64.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] 64.80 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Liu Shiying]] 66.34 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Maria Andrejczyk]] 64.61 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Kelsey-Lee Barber]] 64.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Haruka Kitaguchi]] 65.80 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|LAV}} [[Jo-Ane van Dyk]] 63.93 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Nikola Ogrodníková]] 63.68 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Detlef Michel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 89.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tom Petranoff]] {{Riigi ikoon|USA}} 85.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dainis Kūla]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 85.58 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Seppo Räty]] {{Riigi ikoon|Soome}} 83.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Viktor Jevsjukov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 82.52 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 82.20 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kimmo Kinnunen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 90.82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Seppo Räty]] {{Riigi ikoon|Soome}} 88.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vladimir Sasimovitš]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 87.08 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 85.98 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kimmo Kinnunen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 84.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mick Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 82.96 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 89.58 | style="background:#DCE5E5;" |[[Steve Backley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 86.30 | style="background:#FFDAB9;" |[[Boris Henry]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 86.08 |- | [[Meeste odavise 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marius Corbett]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 88.40 | style="background:#DCE5E5;" |[[Steve Backley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 86.80 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kostas Gatsioúdis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 86.64 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Aki Parviainen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 89.52 | style="background:#DCE5E5;" |{{nowrap|[[Konstadínos Gatsioúdis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 89.18}} | style="background:#FFDAB9;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 87.67 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 92.80 | style="background:#DCE5E5;" |[[Aki Parviainen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 91.31 | style="background:#FFDAB9;" |{{nowrap|[[Konstadinos Gatsioudis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 89.95}} |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Makarov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 85.44 | style="background:#DCE5E5;" |'''[[Andrus Värnik]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 85.17 | style="background:#FFDAB9;" |[[Boris Henry]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 84.74 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |'''[[Andrus Värnik]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 87.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 86.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sergei Makarov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 83.54 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tero Pitkämäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 90.33 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 88.61 | style="background:#FFDAB9;" |[[Breaux Greer]] {{Riigi ikoon|USA}} 86.21 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 89.59 | style="background:#DCE5E5;" |[[Guillermo Martinez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 86.41 | style="background:#FFDAB9;" |[[Yukifumi Murakami]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 82.97 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Matthias de Zordo]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 86.27 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 84.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Guillermo Martinez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 84.30 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Vítězslav Veselý]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 87.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tero Pitkämäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 87.07 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dmitri Tarabin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 86.23 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Julius Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 92.72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ihab El-Sayed]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} 88.99 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tero Pitkämäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 87.64 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Johannes Vetter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 89.89 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jakub Vadlejch]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 89.73 | style="background:#FFDAB9;" |[[Petr Frydrych]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 88.32 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anderson Peters]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 86.89 | style="background:#DCE5E5;" |'''[[Magnus Kirt]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 86.21 | style="background:#FFDAB9;" |[[Johannes Vetter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 85.37 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anderson Peters]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 90.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Neeraj Chopra]] {{Riigi ikoon|India}} 88.13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jakub Vadlejch]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 88.09 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Neeraj Chopra]] {{Riigi ikoon|India}} 88.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Arshad Nadeem]] {{Riigi ikoon|Pakistan}} 87.82 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jakub Vadlejch]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 86.67 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Keshorn Walcott]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 88.16 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anderson Peters]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 87.38 | style="background:#FFDAB9;" |[[Curtis Thompson]] {{Riigi ikoon|USA}} 86.67 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tiina Lillak]] {{Riigi ikoon|Soome}} 70.82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fatima Whitbread]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 69.14 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ánna Veroúli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.72 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fatima Whitbread]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 76.64 | style="background:#DCE5E5;" |[[Petra Felke]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.76 | style="background:#FFDAB9;" |[[Beate Peters]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.82 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Demei Xu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 68.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Petra Felke]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.68 | style="background:#FFDAB9;" |[[Silke Renk]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.80 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] {{Riigi ikoon|Norra}} 69.18 | style="background:#DCE5E5;" |[[Karen Forkel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.80 | style="background:#FFDAB9;" |[[Natalja Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.64 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Natalja Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Felicia Țilea-Moldovan]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.22 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mikaela Ingberg]] {{Riigi ikoon|Soome}} 65.16 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] {{Riigi ikoon|Norra}} 68.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Joanna Stone]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 68.64 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tanja Damaske]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.12 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Miréla Maniáni-Tzelíli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 67.09 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.37 | style="background:#FFDAB9;" |[[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] {{Riigi ikoon|Norra}} 66.06 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Osleidys Menéndez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.53 | style="background:#DCE5E5;" |[[Miréla Maniáni-Tzelíli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sonia Bisset]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.69 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Miréla Maniáni]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.52 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 63.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 62.70 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |{{nowrap|[[Osleidys Menéndez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} '''71.70 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''}} | style="background:#DCE5E5;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''70.03 ER''' | style="background:#FFDAB9;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.96 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 67.07 | style="background:#DCE5E5;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.46 | style="background:#FFDAB9;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 64.42 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.30 | style="background:#DCE5E5;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.42 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marija Abakumova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.06 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 71.58 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sunette Viljoen]] {{Riigi ikoon|LAV}} 68.38 | style="background:#FFDAB9;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.24 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.05 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kimberley Mickle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marija Abakumova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 65.09 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Katharina Molitor]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.69 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lü Huihui]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sunette Viljoen]] {{Riigi ikoon|LAV}} 65.79 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Li Lingwei]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.25 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lü Huihui]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.26 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kelsey-Lee Barber]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Liu Shiying]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.88 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lü Huihui]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.49 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kelsey-Lee Barber]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.91 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kara Winger]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.05 | style="background:#FFDAB9;" |[[Haruka Kitaguchi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 63.27 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Haruka Kitaguchi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 66.73 | style="background:#DCE5E5;" |[[Flor Ruiz]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 65.47 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mackenzie Little]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 63.38 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juleisy Angulo]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 65.12 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anete Sietiņa]] {{Riigi ikoon|Läti}} 64.64 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mackenzie Little]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 63.58 |} ==Eesti rekordi areng== {{vaata|Eesti rekord odaviskes}} ===Mehed=== ;Uus oda {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=100|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|73.84 || [[Heino Puuste]] || [[23. veebruar]] [[1986]] || [[Adler]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|78.62 || [[Heino Puuste]] || [[24. veebruar]] [[1986]] || [[Adler]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|78.80 || [[Heino Puuste]] || [[18. mai]] [[1986]] || [[Leselidze]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|83.20 || [[Heino Puuste]] || [[18. juuni]] [[1986]] || [[Tallinn]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|83.30 || [[Marek Kaleta]] || [[12. august]] [[1990]] || [[Pieksamäki]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|85.28 || [[Donald-Aik Sild]] || [[10. juuni]] [[1994]] || [[Saint Denis]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|85.47 || [[Andrus Värnik]] || [[12. juuni]] [[2002]] || [[Ostrava]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|87.83 || [[Andrus Värnik]] || [[19. august]] [[2003]] || [[Valga]]<ref>[http://www.kergejoustik.ee/ruby3/eesti-rekordite-areng/2793-meeste-odavise-uus-oda Eesti rekordite areng. Meeste odavise (uus oda)] kergejoustik.ee, 3. juuni 2006</ref> |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|88.45 || [[Magnus Kirt]] || [[3. juuni]] [[2018]] || [[Tartu]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|88.73 || [[Magnus Kirt]] || [[5. juuni]] [[2018]] || [[Turu]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|89.75 || [[Magnus Kirt]] || [[13. juuli]] [[2018]] || [[Rabat]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|90.34 || [[Magnus Kirt]] || [[20. juuni]] [[2019]] || [[Ostrava]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|90.61 || [[Magnus Kirt]] || [[22. juuni]] [[2019]] || [[Kuortane]] |} ==Eesti edetabel== Eesti läbi aegade 10 parimat odaviskajat. ''Seisuga 9. juuli 2026''.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabel.] Eesti Kergejõustikuliit.</ref> ===Mehed=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg || Koht |- | 90.61 || [[Magnus Kirt]] || 22. juuni 2019 || [[Kuortane]] |- | 87.83 || [[Andrus Värnik]] || 19. august 2003 || [[Valga]] |- | 85.28 || [[Donald-Aik Sild]] || 10. juuni 1994 || [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]] |- | 85.04 || [[Tanel Laanmäe]] || 13. juuni 2016 || [[Tartu]] |- | 83.48 || [[Risto Mätas]] || 13. juuni 2016 || [[Kohila]] |- | 83.30 || [[Marek Kaleta]] || 12. august 1990 || [[Pieksämäki]] |- | 83.20 || [[Heino Puuste]] || 22. juuni 1986 || [[Tallinn]] |- | 81.77 || [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] || 22. juuli 2008 || [[Stockholm]] |- | 81.50 || [[Sulev Lepik]] || 9. september 1992 || [[Bologna]] |- | 80.98 || [[Erki Leppik]] || 15. juuli 2013 || Tallinn |} ===Naised=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 63.65 || Liina Laasma || 22. mai 2016 || [[Rabat]] |- | 61.42 || [[Moonika Aava]] || 2. august 2004 || Tallinn |- | 60.65 || [[Gedly Tugi]] || 2. juuli 2023 || [[Pärnu]] |- | 58.66 || [[Mirell Luik]] || 22. mai 2021 || Tallinn |- | 58.24 || [[Raine Kuningas]] || 25. august 2009 || Tallinn |- | 57.84 || [[Mari Klaup]] || 17. mai 2021 || [[Göteborg]] |- | 57.57 || [[Jana Trakmann]] || 13. juuni 2004 || Tartu |- | 55.81|| [[Gerli Israel]] || 8. august 2020 || Tallinn |- | 55.80 || [[Johanna Elisabeth Ader]] || 23. mai 2026 || [[Talsi]] |- | 55.79 || [[Ruth Väät]] || 2. september 1999 || Tallinn |} ==Vaata ka== *[[Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.iaaf.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/outdoor/men/senior Meeste odaviske kõigi aegade edetabel] * [https://www.iaaf.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/outdoor/women/senior Naiste odaviske kõigi aegade edetabel] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Odavise| ]] 9dneigc5z2h8gt9y6bo9kzvtx1brd1l 7190028 7190027 2026-07-09T22:09:45Z Sjur 66496 /* Naised */ 7190028 wikitext text/x-wiki '''Odavise''' on [[kergejõustik]]u ala. Odaviskevõistluse eesmärk on visata määrustele vastavat oda võimalikult kaugele. Eesti absoluutrekord odaviskes kuulub [[Magnus Kirt]]ile tulemusega 90,61 meetrit,<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Kergejõustiku Liit|URL=http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Edetabelid/AllTimes/alltmjt.pdf|Pealkiri=Eesti kõigi aegade edetabelid - mehed, uus oda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=1.05.2025}}</ref> mis oli maailma kõigi aegade edetabelis seisuga 1. mai 2025 20. tulemus (uus oda).<ref>[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/outdoor/men/senior Javelin Throw men.] worldathletics.org.</ref> Eesti naiste rekord kuulub [[Liina Laasma]]le tulemusega 63,65 meetrit,<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Kergejõustiku Liit|URL=http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Edetabelid/AllTimes/alltwjt.pdf|Pealkiri=Eesti kõigi aegade edetabelid - naised, uus oda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=1.05.2025}}</ref> mis oli maailma kõigi aegade edetabelis seisuga 1. mai 2025 88. tulemus (uus oda).<ref>[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/all/women/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2025-05-07&maxResultsByCountry=all&eventId=10229533&ageCategory=senior Javelin Throw women.] worldathletics.org.</ref> ==Võistlusreeglid== Odaviske hoovõturada on 30–36,5 m pikk. [[Oda]] koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda [[raskuskese]] asub selle all. Oda varre suurim läbimõõt on käepideme kohal. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260–270 cm ning naistel vastavalt 600 g ja 220–230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui katsel ei astuta üle viskejoone ning esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel. == Ajalugu == ===Vana-Kreeka=== [[Vana-Kreeka]]s oli odavise üks viievõistluse aladest. Visati metallotsaga puitoda, mis ei olnud arvatavasti pikem kui 2 m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi [[nimetissõrm|nimetis-]] ja [[keskmine sõrm]]. Kui vise lahti rullus, pani rihm oda pöörlema ning seepärast lendas see ühtlaselt ja kaugemale. Visketulemuste kohta andmeid ei ole. ===Uuem aeg=== Esimeste [[Kaasaegsed olümpiamängud|nüüdisolümpiamängude]] ([[1896]],[[ 1900]] ja [[1904]]) kavas odaviset ei olnud. Aga [[Skandinaavia]]mail ja [[Soome]]s oli see võistlusalana kasutusel juba enne [[1896. aasta suveolümpiamängud|Ateena olümpiamänge 1896]]. Harrastati peamiselt viskeid nii parema kui vasaku käega ja kogusummas ning üksteise võidu parandasid [[Rootsi|rootslased]] ja soomlased selle ala maailmarekordeid, mida esialgu registreerisid üksnes nemad. Esimeseks maailmakuulsuseks tõusis kogukas rootslane [[Eric Lemming]] (190 cm ja 90 kg), kelle rekorditesse ([[1903]]. aastal 53.79 tugevama käega) suhtusid soomlased mõnda aega umbusuga, tunnistades õigeks rekordiks [[1904]]. aastal oma mehe [[Hannes Kivistö]] 53.09. [[1908. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel 1908. aastal]] võisteldi kahes viskeviisis - niinimetatud klassikalises ja ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast) – ning nii sai Lemming odaviskajana ühtedelt mängudelt kaks kuldmedalit. Juba odaviskeajaloo algperioodil, enne Londoni olümpiamänge, puhkes võitlus nipitajatega. Vennad [[Jarl Jakobson|Jarl]] ja [[Evert Jakobson]] Rootsis mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske juures heaks toeks. Tulemused lähenesid liigagi kiirelt 60 meetrile ja põhjuse jälile saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid tulemised. == Maailmarekordi areng == === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|62.32 || [[Eric Lemming]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[29. september]] [[1912]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|66.19 || [[Jonni Myyrä]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[25. august]] [[1919]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|66.62 || [[Gunnar Lindström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[12. oktoober]] [[1924]] || [[Eksjö]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|69.88 || [[Eino Penttilä]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[8. oktoober]] [[1927]] || [[Viiburi]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|71.01 || [[Erik Lundqvist]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[15. august]] [[1928]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.57 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[8. august]] [[1930]] </TD> <TD>[[Viiburi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.70 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[17. august]] [[1930]] || [[Tampere]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.88 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[31. august]] [[1930]] || [[Vaasa]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|72.93 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[14. september]] [[1930]] || [[Viiburi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|74.02 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[27. juuni]] [[1932]] || [[Turu]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|74.28 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[25. mai]] [[1933]] || [[Mikkeli]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|74.61 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[7. juuni]] [[1933]] || [[Viiburi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|76.10 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[15. juuni]] [[1933]] || [[Helsingi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|76.66 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[7. september]] [[1934]] || [[Torino]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|77.23 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[18. juuni]] [[1936]] || [[Helsingi]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|77.87 || [[Yrjö Nikkanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[25. august]] [[1938]] || [[Karhula]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|78.70 || [[Yrjö Nikkanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[16. oktoober]] [[1938]] || [[Kotka]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|80.41 || [[Bud Held|Franklin Held]] || {{PisiLipp|USA}} || [[8. august]] [[1953]] || [[Pasadena]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|81.75 || [[Bud Held|Franklin Held]] ||{{PisiLipp|USA}} || [[21. mai]] [[1955]] || [[Modesto]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|83.56 || [[Soini Nikkinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[24. juuni]] [[1956]] || [[Kuhmoinen]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|83.66 || [[Janusz Sidło]] || {{PisiLipp|Poola}} || [[30. juuni]] [[1956]] || [[Milano]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|85.71 || [[Egil Danielsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[26. november]] [[1956]] || [[Melbourne]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|86.04 || [[Al Cantello]] || {{PisiLipp|USA}} || [[5. juuni]] [[1959]] || [[Compton]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|86.74 || [[Carlo Lievore]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[1. juuni]] [[1961]] || [[Milano]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|87.12 || [[Terje Pedersen]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[1. juuli]] [[1964]] || [[Oslo]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|91.72 || [[Terje Pedersen]] ||{{PisiLipp|Norra}} || [[2. september]] [[1964]] || [[Oslo]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|91.98 || [[Jānis Lūsis]] || {{PisiLipp|NSVL}} || [[23. juuni]] [[1968]] || [[Saarijärvi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|92.70 || [[Jorma Kinnunen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[18. juuni]] [[1969]] || [[Tampere]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|93.80 || [[Jānis Lūsis]] ||{{PisiLipp|NSVL}} || [[7. juuli]] [[1972]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|94.08 || [[Klaus Wolfermann]] || {{PisiLipp|Saksamaa LV}} || [[5. mai]] [[1973]] || [[Leverkusen]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|94.58 || [[Miklós Németh]] || {{PisiLipp|Ungari}} || [[26. juuli]] [[1976]] || [[Montreal]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|96.72 || [[Ferenc Paragi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || [[23. aprill]] [[1980]] || [[Tata]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|99.72 || [[Tom Petranoff]] || {{PisiLipp|USA}} || [[15. mai]] [[1983]] || [[Los Angeles]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|104.80 || [[Uwe Hohn]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || [[20. juuli]] [[1984]] || [[Berliin]] |} ;Uus oda {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|85.74 || [[Klaus Tafelmeier]] || {{PisiLipp|Saksamaa LV}} || [[21. september]] [[1986]] || [[Como]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|87.66 || [[Jan Železný ]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[31. mai]] [[1987]] || [[Nitra]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|89.10 || [[Patrik Bodén]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[24. märts]] [[1990]] || [[Austin]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|89.58 || [[Steve Backley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[2. juuli]] [[1990]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|91.46 || [[Steve Backley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[25. jaanuar]] [[1992]] || [[Auckland]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|95.54 || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[6. aprill]] [[1993]] || [[Pietersburg]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|95.66 || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[29. august]] [[1993]] || [[Sheffield]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|98.48 || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[16. juuni]] [[1996]] || [[Jena]] |} === Naised === ;Uus oda <nowiki>**</nowiki> : Mitteametlik maailmarekord, tipptulemus uue odaga {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=90|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|68.19 ** || [[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[28. juuli]] [[1999]] || [[Bergen]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|68.22 ** || [[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[30. juuni]] [[2000]] || [[Rooma]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|69.48 ** || [[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[28. juuli]] [[2000]] || [[Oslo]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.54 || [[Osleidys Menéndez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[1. juuli]] [[2001]] || [[Rethymno]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.70 || [[Osleidys Menéndez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[14. august]] [[2005]] || [[Helsingi]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|72.28 || [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[13. september]] [[2008]] || [[Stuttgart]] |} ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1908]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Eric Lemming]] '''54.82 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Arne Halse]] 50.56 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Otto Nilsson]] 47.10 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1912]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Eric Lemming]] '''60.64 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Juho Saaristo]] 58.66 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Mór Kóczán]] 55.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1920]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jonni Myyrä]] 65.78 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Urho Peltonen]] 63.50 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Paavo Johansson]] 63.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1924]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jonni Myyrä]] 62.96 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gunnar Lindström]] 60.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene Oberst]] 58.34 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Erik Lundqvist]] 66.60 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Béla Szepes]] 65.26 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Olav Sunde]] 63.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Matti Järvinen]] 72.70 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Martti Sippala]] 69.80 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Eino Penttilä]] 68.70 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Gerhard Stöck]] 71.84 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Yrjö Nikkanen]] 70.76 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Kalervo Toivonen]] 70.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tapio Rautavaara]] 69.76 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Steve Seymour]] 67.56 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[József Várszegi]] 67.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Cy Young]] 73.78 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bill Miller]] 72.46 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Toivo Hyytiäinen]] 71.88 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Egil Danielsen]] '''85.71 MR''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Janusz Sidło]] 79.98 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Viktor Tsõbulenko]] 79.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Viktor Tsõbulenko]] 84.64 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Walter Krüger]] 79.36 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Gergely Kulcsár]] 78.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pauli Nevala]] 82.66 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Gergely Kulcsár]] 82.32 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jānis Lūsis]] 80.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jānis Lūsis]] 90.10 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jorma Kinnunen]] 88.58 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Gergely Kulcsár]] 87.06 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Klaus Wolfermann]] 90.48 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jānis Lūsis]] 90.46 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bill Schmidt]] 84.42 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Miklós Németh]] '''94.58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Hannu Siitonen]] 87.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Megelea]] 87.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Dainis Kūla]] 91.20 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Aleksandr Makarov (odaviskaja)|Aleksandr Makarov]] 89.64 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Wolfgang Hanisch]] 86.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Arto Härkönen]] 86.76 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[David Ottley]] 85.74 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Kenth Eldebrink]] 83.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tapio Korjus]] 84.28 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Jan Železný]] 84.12 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Räty]] 83.26 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jan Železný]] 89.66 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Räty]] 86.60 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Steve Backley]] 83.38 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jan Železný]] 88.16 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Steve Backley]] 87.44 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Räty]] 86.98 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jan Železný]] 90.17 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Steve Backley]] 89.85 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Makarov]] 88.67 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Thorkildsen]] 86.50 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Vadims Vasiļevskis]] 84.95 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Makarov]] 84.84 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Thorkildsen]] 90.57 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Ainārs Kovals]] 86.64 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tero Pitkämäki]] 86.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} [[Keshorn Walcott]] 84.58 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Oleksandr Pjatnitsja]] 84.51 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Antti Ruuskanen]] 84.12 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Thomas Röhler]] 90.30 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Keenia}} [[Julius Yego]] 88.24 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} [[Keshorn Walcott]] 85.38 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|India}} [[Neeraj Chopra]] 87.58 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jakub Vadlejch]] 86.67 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Vítězslav Veselý]] 85.44 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Pakistan}} [[Arshad Nadeem]] 92.97 OR | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|India}} [[Neeraj Chopra]] 89.45 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Grenada}} [[Anderson Peters]] 88.54 |} === Naised === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Babe Didrikson Zaharias|Mildred Didrikson]] 43.68 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ellen Braumüller]] 43.49 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Tilly Fleischer]] 43.00 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1936]] | style="background:#F7F6A8;" | [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Tilly Fleischer]] 45.18 | style="background:#DCE5E5;" | [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Luise Krüger ]] 43.28 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Maria Kwasniewska]] 41.80 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Herma Bauma]] 45.56 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Kaisa Parviainen]] 43.78 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Lily Kelsby]] 42.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Dana Zátopková]] 50.46 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Aleksandra Žudina]] 50.00 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jelena Goršakova]] 49.67 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Inese Jaunzeme]] 53.86 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Marlene Ahrens]] 50.38 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nadežda Konjajeva]] 50.28 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Elvīra Ozoliņa]] 55.98 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Dana Zátopková]] 53.78 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Biruté Kalédiené]] 53.44 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Mihaela Peneș]] 60.54 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Márta Rudas]] 58.26 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jelena Goržakova]] 57.06 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Angéla Németh]] 60.36 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Mihaela Peneș]] 59.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Eva Janko]] 58.04 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ruth Fuchs]] 63.88 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Jacqueline Hein]] 62.54 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kate Schmidt]] 59.94 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ruth Fuchs]] 65.94 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Marion Becker]] 64.70 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kate Schmidt]] 63.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[María Colón]] 68.40 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Saida Gunba]] 67.76 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ute Hommola]] 66.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Tessa Sanderson]] 69.56 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tiina Lillak]] 69.00 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Fatima Whitbread]] 67.14 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Petra Felke]] 74.68 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Fatima Whitbread]] 70.32 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Beate Koch]] 67.30 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Silke Renk]] 68.34 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Natalja Šikolenko]] 68.26 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Karen Forkel]] 66.86 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Heli Rantanen]] 67.94 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Louise McPaul]] 65.54 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Trine Hattestad]] 64.98 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Trine Hattestad]] 68.91 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Mirela Tzelili]] 67.51 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Osleidys Menéndez]] 66.18 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Osleidys Menéndez]] 71.53 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Steffi Nerius]] 65.82 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Miréla Maniáni]] 64.29 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] 71.42 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Marija Abakumova]] 70.78 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Christina Obergföll]] 66.13 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] 69.55 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Christina Obergföll]] 65.16 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Linda Stahl]] 64.91 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Sara Kolak]] 66.18 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Sunette Viljoen]] 64.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] 64.80 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Liu Shiying]] 66.34 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Maria Andrejczyk]] 64.61 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Kelsey-Lee Barber]] 64.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Haruka Kitaguchi]] 65.80 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|LAV}} [[Jo-Ane van Dyk]] 63.93 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Nikola Ogrodníková]] 63.68 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Detlef Michel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 89.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tom Petranoff]] {{Riigi ikoon|USA}} 85.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dainis Kūla]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 85.58 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Seppo Räty]] {{Riigi ikoon|Soome}} 83.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Viktor Jevsjukov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 82.52 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 82.20 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kimmo Kinnunen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 90.82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Seppo Räty]] {{Riigi ikoon|Soome}} 88.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vladimir Sasimovitš]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 87.08 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 85.98 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kimmo Kinnunen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 84.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mick Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 82.96 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 89.58 | style="background:#DCE5E5;" |[[Steve Backley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 86.30 | style="background:#FFDAB9;" |[[Boris Henry]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 86.08 |- | [[Meeste odavise 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marius Corbett]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 88.40 | style="background:#DCE5E5;" |[[Steve Backley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 86.80 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kostas Gatsioúdis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 86.64 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Aki Parviainen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 89.52 | style="background:#DCE5E5;" |{{nowrap|[[Konstadínos Gatsioúdis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 89.18}} | style="background:#FFDAB9;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 87.67 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 92.80 | style="background:#DCE5E5;" |[[Aki Parviainen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 91.31 | style="background:#FFDAB9;" |{{nowrap|[[Konstadinos Gatsioudis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 89.95}} |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Makarov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 85.44 | style="background:#DCE5E5;" |'''[[Andrus Värnik]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 85.17 | style="background:#FFDAB9;" |[[Boris Henry]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 84.74 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |'''[[Andrus Värnik]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 87.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 86.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sergei Makarov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 83.54 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tero Pitkämäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 90.33 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 88.61 | style="background:#FFDAB9;" |[[Breaux Greer]] {{Riigi ikoon|USA}} 86.21 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 89.59 | style="background:#DCE5E5;" |[[Guillermo Martinez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 86.41 | style="background:#FFDAB9;" |[[Yukifumi Murakami]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 82.97 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Matthias de Zordo]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 86.27 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 84.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Guillermo Martinez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 84.30 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Vítězslav Veselý]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 87.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tero Pitkämäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 87.07 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dmitri Tarabin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 86.23 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Julius Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 92.72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ihab El-Sayed]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} 88.99 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tero Pitkämäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 87.64 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Johannes Vetter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 89.89 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jakub Vadlejch]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 89.73 | style="background:#FFDAB9;" |[[Petr Frydrych]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 88.32 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anderson Peters]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 86.89 | style="background:#DCE5E5;" |'''[[Magnus Kirt]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 86.21 | style="background:#FFDAB9;" |[[Johannes Vetter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 85.37 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anderson Peters]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 90.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Neeraj Chopra]] {{Riigi ikoon|India}} 88.13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jakub Vadlejch]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 88.09 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Neeraj Chopra]] {{Riigi ikoon|India}} 88.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Arshad Nadeem]] {{Riigi ikoon|Pakistan}} 87.82 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jakub Vadlejch]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 86.67 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Keshorn Walcott]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 88.16 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anderson Peters]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 87.38 | style="background:#FFDAB9;" |[[Curtis Thompson]] {{Riigi ikoon|USA}} 86.67 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tiina Lillak]] {{Riigi ikoon|Soome}} 70.82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fatima Whitbread]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 69.14 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ánna Veroúli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.72 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fatima Whitbread]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 76.64 | style="background:#DCE5E5;" |[[Petra Felke]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.76 | style="background:#FFDAB9;" |[[Beate Peters]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.82 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Demei Xu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 68.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Petra Felke]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.68 | style="background:#FFDAB9;" |[[Silke Renk]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.80 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] {{Riigi ikoon|Norra}} 69.18 | style="background:#DCE5E5;" |[[Karen Forkel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.80 | style="background:#FFDAB9;" |[[Natalja Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.64 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Natalja Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Felicia Țilea-Moldovan]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.22 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mikaela Ingberg]] {{Riigi ikoon|Soome}} 65.16 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] {{Riigi ikoon|Norra}} 68.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Joanna Stone]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 68.64 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tanja Damaske]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.12 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Miréla Maniáni-Tzelíli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 67.09 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.37 | style="background:#FFDAB9;" |[[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] {{Riigi ikoon|Norra}} 66.06 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Osleidys Menéndez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.53 | style="background:#DCE5E5;" |[[Miréla Maniáni-Tzelíli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sonia Bisset]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.69 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Miréla Maniáni]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.52 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 63.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 62.70 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |{{nowrap|[[Osleidys Menéndez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} '''71.70 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''}} | style="background:#DCE5E5;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''70.03 ER''' | style="background:#FFDAB9;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.96 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 67.07 | style="background:#DCE5E5;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.46 | style="background:#FFDAB9;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 64.42 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.30 | style="background:#DCE5E5;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.42 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marija Abakumova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.06 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 71.58 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sunette Viljoen]] {{Riigi ikoon|LAV}} 68.38 | style="background:#FFDAB9;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.24 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.05 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kimberley Mickle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marija Abakumova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 65.09 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Katharina Molitor]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.69 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lü Huihui]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sunette Viljoen]] {{Riigi ikoon|LAV}} 65.79 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Li Lingwei]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.25 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lü Huihui]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.26 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kelsey-Lee Barber]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Liu Shiying]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.88 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lü Huihui]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.49 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kelsey-Lee Barber]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.91 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kara Winger]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.05 | style="background:#FFDAB9;" |[[Haruka Kitaguchi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 63.27 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Haruka Kitaguchi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 66.73 | style="background:#DCE5E5;" |[[Flor Ruiz]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 65.47 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mackenzie Little]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 63.38 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juleisy Angulo]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 65.12 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anete Sietiņa]] {{Riigi ikoon|Läti}} 64.64 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mackenzie Little]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 63.58 |} ==Eesti rekordi areng== {{vaata|Eesti rekord odaviskes}} ===Mehed=== ;Uus oda {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=100|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|73.84 || [[Heino Puuste]] || [[23. veebruar]] [[1986]] || [[Adler]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|78.62 || [[Heino Puuste]] || [[24. veebruar]] [[1986]] || [[Adler]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|78.80 || [[Heino Puuste]] || [[18. mai]] [[1986]] || [[Leselidze]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|83.20 || [[Heino Puuste]] || [[18. juuni]] [[1986]] || [[Tallinn]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|83.30 || [[Marek Kaleta]] || [[12. august]] [[1990]] || [[Pieksamäki]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|85.28 || [[Donald-Aik Sild]] || [[10. juuni]] [[1994]] || [[Saint Denis]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|85.47 || [[Andrus Värnik]] || [[12. juuni]] [[2002]] || [[Ostrava]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|87.83 || [[Andrus Värnik]] || [[19. august]] [[2003]] || [[Valga]]<ref>[http://www.kergejoustik.ee/ruby3/eesti-rekordite-areng/2793-meeste-odavise-uus-oda Eesti rekordite areng. Meeste odavise (uus oda)] kergejoustik.ee, 3. juuni 2006</ref> |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|88.45 || [[Magnus Kirt]] || [[3. juuni]] [[2018]] || [[Tartu]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|88.73 || [[Magnus Kirt]] || [[5. juuni]] [[2018]] || [[Turu]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|89.75 || [[Magnus Kirt]] || [[13. juuli]] [[2018]] || [[Rabat]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|90.34 || [[Magnus Kirt]] || [[20. juuni]] [[2019]] || [[Ostrava]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|90.61 || [[Magnus Kirt]] || [[22. juuni]] [[2019]] || [[Kuortane]] |} ==Eesti edetabel== Eesti läbi aegade 10 parimat odaviskajat. ''Seisuga 9. juuli 2026''.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabel.] Eesti Kergejõustikuliit.</ref> ===Mehed=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg || Koht |- | 90.61 || [[Magnus Kirt]] || 22. juuni 2019 || [[Kuortane]] |- | 87.83 || [[Andrus Värnik]] || 19. august 2003 || [[Valga]] |- | 85.28 || [[Donald-Aik Sild]] || 10. juuni 1994 || [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]] |- | 85.04 || [[Tanel Laanmäe]] || 13. juuni 2016 || [[Tartu]] |- | 83.48 || [[Risto Mätas]] || 13. juuni 2016 || [[Kohila]] |- | 83.30 || [[Marek Kaleta]] || 12. august 1990 || [[Pieksämäki]] |- | 83.20 || [[Heino Puuste]] || 22. juuni 1986 || [[Tallinn]] |- | 81.77 || [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] || 22. juuli 2008 || [[Stockholm]] |- | 81.50 || [[Sulev Lepik]] || 9. september 1992 || [[Bologna]] |- | 80.98 || [[Erki Leppik]] || 15. juuli 2013 || Tallinn |} ===Naised=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 63.65 || Liina Laasma || 22. mai 2016 || [[Rabat]] |- | 61.42 || [[Moonika Aava]] || 2. august 2004 || Tallinn |- | 60.65 || [[Gedly Tugi]] || 2. juuli 2023 || [[Pärnu]] |- | 58.66 || [[Mirell Luik]] || 22. mai 2021 || Tallinn |- | 58.24 || [[Raine Kuningas]] || 25. august 2009 || Tallinn |- | 57.84 || [[Mari Klaup]] || 17. mai 2021 || [[Göteborg]] |- | 57.57 || [[Jana Trakmann]] || 13. juuni 2004 || Tartu |- | 55.81|| [[Gerli Israel]] || 8. august 2020 || Tallinn |- | 55.80 || [[Johanna Elisabeth Ader]] || 23. mai 2026 || [[Talsi]] |- | 55.79 || [[Ruth Väät]] || 2. september 1999 || Tallinn |} ==Vaata ka== *[[Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.iaaf.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/outdoor/men/senior Meeste odaviske kõigi aegade edetabel] * [https://www.iaaf.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/outdoor/women/senior Naiste odaviske kõigi aegade edetabel] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Odavise| ]] r18craajvkryq40ezmefv4iy6yu7zkh 7190030 7190028 2026-07-09T22:10:17Z Sjur 66496 /* Naised */ 7190030 wikitext text/x-wiki '''Odavise''' on [[kergejõustik]]u ala. Odaviskevõistluse eesmärk on visata määrustele vastavat oda võimalikult kaugele. Eesti absoluutrekord odaviskes kuulub [[Magnus Kirt]]ile tulemusega 90,61 meetrit,<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Kergejõustiku Liit|URL=http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Edetabelid/AllTimes/alltmjt.pdf|Pealkiri=Eesti kõigi aegade edetabelid - mehed, uus oda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=1.05.2025}}</ref> mis oli maailma kõigi aegade edetabelis seisuga 1. mai 2025 20. tulemus (uus oda).<ref>[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/outdoor/men/senior Javelin Throw men.] worldathletics.org.</ref> Eesti naiste rekord kuulub [[Liina Laasma]]le tulemusega 63,65 meetrit,<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Kergejõustiku Liit|URL=http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Edetabelid/AllTimes/alltwjt.pdf|Pealkiri=Eesti kõigi aegade edetabelid - naised, uus oda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=1.05.2025}}</ref> mis oli maailma kõigi aegade edetabelis seisuga 1. mai 2025 88. tulemus (uus oda).<ref>[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/all/women/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2025-05-07&maxResultsByCountry=all&eventId=10229533&ageCategory=senior Javelin Throw women.] worldathletics.org.</ref> ==Võistlusreeglid== Odaviske hoovõturada on 30–36,5 m pikk. [[Oda]] koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda [[raskuskese]] asub selle all. Oda varre suurim läbimõõt on käepideme kohal. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260–270 cm ning naistel vastavalt 600 g ja 220–230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui katsel ei astuta üle viskejoone ning esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel. == Ajalugu == ===Vana-Kreeka=== [[Vana-Kreeka]]s oli odavise üks viievõistluse aladest. Visati metallotsaga puitoda, mis ei olnud arvatavasti pikem kui 2 m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi [[nimetissõrm|nimetis-]] ja [[keskmine sõrm]]. Kui vise lahti rullus, pani rihm oda pöörlema ning seepärast lendas see ühtlaselt ja kaugemale. Visketulemuste kohta andmeid ei ole. ===Uuem aeg=== Esimeste [[Kaasaegsed olümpiamängud|nüüdisolümpiamängude]] ([[1896]],[[ 1900]] ja [[1904]]) kavas odaviset ei olnud. Aga [[Skandinaavia]]mail ja [[Soome]]s oli see võistlusalana kasutusel juba enne [[1896. aasta suveolümpiamängud|Ateena olümpiamänge 1896]]. Harrastati peamiselt viskeid nii parema kui vasaku käega ja kogusummas ning üksteise võidu parandasid [[Rootsi|rootslased]] ja soomlased selle ala maailmarekordeid, mida esialgu registreerisid üksnes nemad. Esimeseks maailmakuulsuseks tõusis kogukas rootslane [[Eric Lemming]] (190 cm ja 90 kg), kelle rekorditesse ([[1903]]. aastal 53.79 tugevama käega) suhtusid soomlased mõnda aega umbusuga, tunnistades õigeks rekordiks [[1904]]. aastal oma mehe [[Hannes Kivistö]] 53.09. [[1908. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel 1908. aastal]] võisteldi kahes viskeviisis - niinimetatud klassikalises ja ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast) – ning nii sai Lemming odaviskajana ühtedelt mängudelt kaks kuldmedalit. Juba odaviskeajaloo algperioodil, enne Londoni olümpiamänge, puhkes võitlus nipitajatega. Vennad [[Jarl Jakobson|Jarl]] ja [[Evert Jakobson]] Rootsis mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske juures heaks toeks. Tulemused lähenesid liigagi kiirelt 60 meetrile ja põhjuse jälile saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid tulemised. == Maailmarekordi areng == === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|62.32 || [[Eric Lemming]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[29. september]] [[1912]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|66.19 || [[Jonni Myyrä]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[25. august]] [[1919]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|66.62 || [[Gunnar Lindström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[12. oktoober]] [[1924]] || [[Eksjö]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|69.88 || [[Eino Penttilä]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[8. oktoober]] [[1927]] || [[Viiburi]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|71.01 || [[Erik Lundqvist]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[15. august]] [[1928]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.57 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[8. august]] [[1930]] </TD> <TD>[[Viiburi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.70 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[17. august]] [[1930]] || [[Tampere]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.88 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[31. august]] [[1930]] || [[Vaasa]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|72.93 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[14. september]] [[1930]] || [[Viiburi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|74.02 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[27. juuni]] [[1932]] || [[Turu]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|74.28 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[25. mai]] [[1933]] || [[Mikkeli]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|74.61 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[7. juuni]] [[1933]] || [[Viiburi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|76.10 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[15. juuni]] [[1933]] || [[Helsingi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|76.66 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[7. september]] [[1934]] || [[Torino]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|77.23 || [[Matti Järvinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[18. juuni]] [[1936]] || [[Helsingi]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|77.87 || [[Yrjö Nikkanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[25. august]] [[1938]] || [[Karhula]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|78.70 || [[Yrjö Nikkanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[16. oktoober]] [[1938]] || [[Kotka]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|80.41 || [[Bud Held|Franklin Held]] || {{PisiLipp|USA}} || [[8. august]] [[1953]] || [[Pasadena]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|81.75 || [[Bud Held|Franklin Held]] ||{{PisiLipp|USA}} || [[21. mai]] [[1955]] || [[Modesto]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|83.56 || [[Soini Nikkinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[24. juuni]] [[1956]] || [[Kuhmoinen]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|83.66 || [[Janusz Sidło]] || {{PisiLipp|Poola}} || [[30. juuni]] [[1956]] || [[Milano]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|85.71 || [[Egil Danielsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[26. november]] [[1956]] || [[Melbourne]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|86.04 || [[Al Cantello]] || {{PisiLipp|USA}} || [[5. juuni]] [[1959]] || [[Compton]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|86.74 || [[Carlo Lievore]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[1. juuni]] [[1961]] || [[Milano]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|87.12 || [[Terje Pedersen]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[1. juuli]] [[1964]] || [[Oslo]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|91.72 || [[Terje Pedersen]] ||{{PisiLipp|Norra}} || [[2. september]] [[1964]] || [[Oslo]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|91.98 || [[Jānis Lūsis]] || {{PisiLipp|NSVL}} || [[23. juuni]] [[1968]] || [[Saarijärvi]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|92.70 || [[Jorma Kinnunen]] || {{PisiLipp|Soome}} || [[18. juuni]] [[1969]] || [[Tampere]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|93.80 || [[Jānis Lūsis]] ||{{PisiLipp|NSVL}} || [[7. juuli]] [[1972]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|94.08 || [[Klaus Wolfermann]] || {{PisiLipp|Saksamaa LV}} || [[5. mai]] [[1973]] || [[Leverkusen]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|94.58 || [[Miklós Németh]] || {{PisiLipp|Ungari}} || [[26. juuli]] [[1976]] || [[Montreal]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|96.72 || [[Ferenc Paragi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || [[23. aprill]] [[1980]] || [[Tata]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|99.72 || [[Tom Petranoff]] || {{PisiLipp|USA}} || [[15. mai]] [[1983]] || [[Los Angeles]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|104.80 || [[Uwe Hohn]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || [[20. juuli]] [[1984]] || [[Berliin]] |} ;Uus oda {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|85.74 || [[Klaus Tafelmeier]] || {{PisiLipp|Saksamaa LV}} || [[21. september]] [[1986]] || [[Como]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|87.66 || [[Jan Železný ]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[31. mai]] [[1987]] || [[Nitra]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|89.10 || [[Patrik Bodén]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[24. märts]] [[1990]] || [[Austin]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|89.58 || [[Steve Backley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[2. juuli]] [[1990]] || [[Stockholm]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|91.46 || [[Steve Backley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[25. jaanuar]] [[1992]] || [[Auckland]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|95.54 || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[6. aprill]] [[1993]] || [[Pietersburg]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|95.66 || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[29. august]] [[1993]] || [[Sheffield]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|98.48 || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[16. juuni]] [[1996]] || [[Jena]] |} === Naised === ;Uus oda <nowiki>**</nowiki> : Mitteametlik maailmarekord, tipptulemus uue odaga {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=90|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|68.19 ** || [[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[28. juuli]] [[1999]] || [[Bergen]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|68.22 ** || [[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[30. juuni]] [[2000]] || [[Rooma]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|69.48 ** || [[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || [[28. juuli]] [[2000]] || [[Oslo]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.54 || [[Osleidys Menéndez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[1. juuli]] [[2001]] || [[Rethymno]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|71.70 || [[Osleidys Menéndez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[14. august]] [[2005]] || [[Helsingi]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|72.28 || [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[13. september]] [[2008]] || [[Stuttgart]] |} ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1908]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Eric Lemming]] '''54.82 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Arne Halse]] 50.56 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Otto Nilsson]] 47.10 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1912]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Eric Lemming]] '''60.64 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Juho Saaristo]] 58.66 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Mór Kóczán]] 55.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1920]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jonni Myyrä]] 65.78 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Urho Peltonen]] 63.50 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Paavo Johansson]] 63.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1924]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jonni Myyrä]] 62.96 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gunnar Lindström]] 60.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene Oberst]] 58.34 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Erik Lundqvist]] 66.60 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Béla Szepes]] 65.26 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Olav Sunde]] 63.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Matti Järvinen]] 72.70 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Martti Sippala]] 69.80 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Eino Penttilä]] 68.70 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Gerhard Stöck]] 71.84 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Yrjö Nikkanen]] 70.76 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Kalervo Toivonen]] 70.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tapio Rautavaara]] 69.76 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Steve Seymour]] 67.56 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[József Várszegi]] 67.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#odavise|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Cy Young]] 73.78 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bill Miller]] 72.46 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Toivo Hyytiäinen]] 71.88 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Egil Danielsen]] '''85.71 MR''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Janusz Sidło]] 79.98 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Viktor Tsõbulenko]] 79.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Viktor Tsõbulenko]] 84.64 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Walter Krüger]] 79.36 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Gergely Kulcsár]] 78.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pauli Nevala]] 82.66 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Gergely Kulcsár]] 82.32 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jānis Lūsis]] 80.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jānis Lūsis]] 90.10 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jorma Kinnunen]] 88.58 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Gergely Kulcsár]] 87.06 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Klaus Wolfermann]] 90.48 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jānis Lūsis]] 90.46 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bill Schmidt]] 84.42 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Miklós Németh]] '''94.58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Hannu Siitonen]] 87.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Megelea]] 87.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Dainis Kūla]] 91.20 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Aleksandr Makarov (odaviskaja)|Aleksandr Makarov]] 89.64 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Wolfgang Hanisch]] 86.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Arto Härkönen]] 86.76 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[David Ottley]] 85.74 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Kenth Eldebrink]] 83.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tapio Korjus]] 84.28 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Jan Železný]] 84.12 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Räty]] 83.26 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jan Železný]] 89.66 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Räty]] 86.60 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Steve Backley]] 83.38 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jan Železný]] 88.16 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Steve Backley]] 87.44 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Räty]] 86.98 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jan Železný]] 90.17 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Steve Backley]] 89.85 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Makarov]] 88.67 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Thorkildsen]] 86.50 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Vadims Vasiļevskis]] 84.95 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Makarov]] 84.84 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Thorkildsen]] 90.57 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Ainārs Kovals]] 86.64 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tero Pitkämäki]] 86.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} [[Keshorn Walcott]] 84.58 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Oleksandr Pjatnitsja]] 84.51 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Antti Ruuskanen]] 84.12 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Thomas Röhler]] 90.30 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Keenia}} [[Julius Yego]] 88.24 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} [[Keshorn Walcott]] 85.38 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|India}} [[Neeraj Chopra]] 87.58 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jakub Vadlejch]] 86.67 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Vítězslav Veselý]] 85.44 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Pakistan}} [[Arshad Nadeem]] 92.97 OR | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|India}} [[Neeraj Chopra]] 89.45 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Grenada}} [[Anderson Peters]] 88.54 |} === Naised === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Babe Didrikson Zaharias|Mildred Didrikson]] 43.68 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ellen Braumüller]] 43.49 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Tilly Fleischer]] 43.00 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1936]] | style="background:#F7F6A8;" | [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Tilly Fleischer]] 45.18 | style="background:#DCE5E5;" | [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Luise Krüger ]] 43.28 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Maria Kwasniewska]] 41.80 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Herma Bauma]] 45.56 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Kaisa Parviainen]] 43.78 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Lily Kelsby]] 42.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Dana Zátopková]] 50.46 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Aleksandra Žudina]] 50.00 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jelena Goršakova]] 49.67 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Inese Jaunzeme]] 53.86 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Marlene Ahrens]] 50.38 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nadežda Konjajeva]] 50.28 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Elvīra Ozoliņa]] 55.98 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Dana Zátopková]] 53.78 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Biruté Kalédiené]] 53.44 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Mihaela Peneș]] 60.54 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Márta Rudas]] 58.26 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Jelena Goržakova]] 57.06 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Angéla Németh]] 60.36 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Mihaela Peneș]] 59.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Eva Janko]] 58.04 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ruth Fuchs]] 63.88 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Jacqueline Hein]] 62.54 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kate Schmidt]] 59.94 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ruth Fuchs]] 65.94 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Marion Becker]] 64.70 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kate Schmidt]] 63.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[María Colón]] 68.40 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Saida Gunba]] 67.76 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ute Hommola]] 66.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Tessa Sanderson]] 69.56 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tiina Lillak]] 69.00 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Fatima Whitbread]] 67.14 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Petra Felke]] 74.68 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Fatima Whitbread]] 70.32 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Beate Koch]] 67.30 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Silke Renk]] 68.34 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Natalja Šikolenko]] 68.26 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Karen Forkel]] 66.86 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Heli Rantanen]] 67.94 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Louise McPaul]] 65.54 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Trine Hattestad]] 64.98 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Trine Hattestad]] 68.91 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Mirela Tzelili]] 67.51 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Osleidys Menéndez]] 66.18 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Osleidys Menéndez]] 71.53 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Steffi Nerius]] 65.82 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Miréla Maniáni]] 64.29 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] 71.42 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Marija Abakumova]] 70.78 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Christina Obergföll]] 66.13 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] 69.55 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Christina Obergföll]] 65.16 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Linda Stahl]] 64.91 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Sara Kolak]] 66.18 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Sunette Viljoen]] 64.92 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] 64.80 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Liu Shiying]] 66.34 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Maria Andrejczyk]] 64.61 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Kelsey-Lee Barber]] 64.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Haruka Kitaguchi]] 65.80 | style="background:#DCE5E5;" |{{Riigi ikoon|LAV}} [[Jo-Ane van Dyk]] 63.93 | style="background:#FFDAB9;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Nikola Ogrodníková]] 63.68 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Detlef Michel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 89.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tom Petranoff]] {{Riigi ikoon|USA}} 85.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dainis Kūla]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 85.58 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Seppo Räty]] {{Riigi ikoon|Soome}} 83.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Viktor Jevsjukov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 82.52 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 82.20 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kimmo Kinnunen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 90.82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Seppo Räty]] {{Riigi ikoon|Soome}} 88.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vladimir Sasimovitš]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 87.08 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 85.98 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kimmo Kinnunen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 84.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mick Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 82.96 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 89.58 | style="background:#DCE5E5;" |[[Steve Backley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 86.30 | style="background:#FFDAB9;" |[[Boris Henry]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 86.08 |- | [[Meeste odavise 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marius Corbett]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 88.40 | style="background:#DCE5E5;" |[[Steve Backley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 86.80 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kostas Gatsioúdis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 86.64 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Aki Parviainen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 89.52 | style="background:#DCE5E5;" |{{nowrap|[[Konstadínos Gatsioúdis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 89.18}} | style="background:#FFDAB9;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 87.67 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jan Železný]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 92.80 | style="background:#DCE5E5;" |[[Aki Parviainen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 91.31 | style="background:#FFDAB9;" |{{nowrap|[[Konstadinos Gatsioudis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 89.95}} |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Makarov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 85.44 | style="background:#DCE5E5;" |'''[[Andrus Värnik]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 85.17 | style="background:#FFDAB9;" |[[Boris Henry]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 84.74 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |'''[[Andrus Värnik]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 87.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 86.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sergei Makarov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 83.54 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tero Pitkämäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 90.33 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 88.61 | style="background:#FFDAB9;" |[[Breaux Greer]] {{Riigi ikoon|USA}} 86.21 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 89.59 | style="background:#DCE5E5;" |[[Guillermo Martinez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 86.41 | style="background:#FFDAB9;" |[[Yukifumi Murakami]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 82.97 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Matthias de Zordo]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 86.27 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andreas Thorkildsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 84.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Guillermo Martinez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 84.30 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Vítězslav Veselý]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 87.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tero Pitkämäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 87.07 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dmitri Tarabin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 86.23 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Julius Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 92.72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ihab El-Sayed]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} 88.99 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tero Pitkämäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 87.64 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Johannes Vetter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 89.89 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jakub Vadlejch]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 89.73 | style="background:#FFDAB9;" |[[Petr Frydrych]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 88.32 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anderson Peters]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 86.89 | style="background:#DCE5E5;" |'''[[Magnus Kirt]]''' {{Riigi ikoon|Eesti}} 86.21 | style="background:#FFDAB9;" |[[Johannes Vetter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 85.37 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anderson Peters]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 90.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Neeraj Chopra]] {{Riigi ikoon|India}} 88.13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jakub Vadlejch]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 88.09 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Neeraj Chopra]] {{Riigi ikoon|India}} 88.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Arshad Nadeem]] {{Riigi ikoon|Pakistan}} 87.82 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jakub Vadlejch]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 86.67 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Keshorn Walcott]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 88.16 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anderson Peters]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 87.38 | style="background:#FFDAB9;" |[[Curtis Thompson]] {{Riigi ikoon|USA}} 86.67 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tiina Lillak]] {{Riigi ikoon|Soome}} 70.82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fatima Whitbread]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 69.14 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ánna Veroúli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.72 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fatima Whitbread]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 76.64 | style="background:#DCE5E5;" |[[Petra Felke]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.76 | style="background:#FFDAB9;" |[[Beate Peters]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.82 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Demei Xu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 68.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Petra Felke]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.68 | style="background:#FFDAB9;" |[[Silke Renk]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.80 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] {{Riigi ikoon|Norra}} 69.18 | style="background:#DCE5E5;" |[[Karen Forkel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.80 | style="background:#FFDAB9;" |[[Natalja Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.64 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Natalja Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Felicia Țilea-Moldovan]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.22 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mikaela Ingberg]] {{Riigi ikoon|Soome}} 65.16 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] {{Riigi ikoon|Norra}} 68.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Joanna Stone]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 68.64 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tanja Damaske]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.12 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Miréla Maniáni-Tzelíli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 67.09 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.37 | style="background:#FFDAB9;" |[[Trine Hattestad|Trine Solberg-Hattestad]] {{Riigi ikoon|Norra}} 66.06 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Osleidys Menéndez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.53 | style="background:#DCE5E5;" |[[Miréla Maniáni-Tzelíli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sonia Bisset]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.69 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Miréla Maniáni]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.52 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Šikolenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 63.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 62.70 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |{{nowrap|[[Osleidys Menéndez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} '''71.70 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''}} | style="background:#DCE5E5;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''70.03 ER''' | style="background:#FFDAB9;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.96 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 67.07 | style="background:#DCE5E5;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.46 | style="background:#FFDAB9;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 64.42 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Steffi Nerius]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.30 | style="background:#DCE5E5;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.42 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marija Abakumova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.06 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 71.58 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sunette Viljoen]] {{Riigi ikoon|LAV}} 68.38 | style="background:#FFDAB9;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.24 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christina Obergföll]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.05 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kimberley Mickle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marija Abakumova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 65.09 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Katharina Molitor]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.69 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lü Huihui]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sunette Viljoen]] {{Riigi ikoon|LAV}} 65.79 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Barbora Špotáková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Li Lingwei]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.25 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lü Huihui]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.26 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kelsey-Lee Barber]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Liu Shiying]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.88 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lü Huihui]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.49 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kelsey-Lee Barber]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.91 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kara Winger]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.05 | style="background:#FFDAB9;" |[[Haruka Kitaguchi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 63.27 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Haruka Kitaguchi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 66.73 | style="background:#DCE5E5;" |[[Flor Ruiz]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 65.47 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mackenzie Little]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 63.38 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juleisy Angulo]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 65.12 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anete Sietiņa]] {{Riigi ikoon|Läti}} 64.64 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mackenzie Little]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 63.58 |} ==Eesti rekordi areng== {{vaata|Eesti rekord odaviskes}} ===Mehed=== ;Uus oda {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=100|Aeg !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=80|Koht |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|73.84 || [[Heino Puuste]] || [[23. veebruar]] [[1986]] || [[Adler]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|78.62 || [[Heino Puuste]] || [[24. veebruar]] [[1986]] || [[Adler]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|78.80 || [[Heino Puuste]] || [[18. mai]] [[1986]] || [[Leselidze]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|83.20 || [[Heino Puuste]] || [[18. juuni]] [[1986]] || [[Tallinn]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|83.30 || [[Marek Kaleta]] || [[12. august]] [[1990]] || [[Pieksamäki]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|85.28 || [[Donald-Aik Sild]] || [[10. juuni]] [[1994]] || [[Saint Denis]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|85.47 || [[Andrus Värnik]] || [[12. juuni]] [[2002]] || [[Ostrava]] |-bgcolor=#BBFFFF | align="center"|87.83 || [[Andrus Värnik]] || [[19. august]] [[2003]] || [[Valga]]<ref>[http://www.kergejoustik.ee/ruby3/eesti-rekordite-areng/2793-meeste-odavise-uus-oda Eesti rekordite areng. Meeste odavise (uus oda)] kergejoustik.ee, 3. juuni 2006</ref> |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|88.45 || [[Magnus Kirt]] || [[3. juuni]] [[2018]] || [[Tartu]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|88.73 || [[Magnus Kirt]] || [[5. juuni]] [[2018]] || [[Turu]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|89.75 || [[Magnus Kirt]] || [[13. juuli]] [[2018]] || [[Rabat]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|90.34 || [[Magnus Kirt]] || [[20. juuni]] [[2019]] || [[Ostrava]] |-bgcolor=#E0FFFF | align="center"|90.61 || [[Magnus Kirt]] || [[22. juuni]] [[2019]] || [[Kuortane]] |} ==Eesti edetabel== Eesti läbi aegade 10 parimat odaviskajat. ''Seisuga 9. juuli 2026''.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabel.] Eesti Kergejõustikuliit.</ref> ===Mehed=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg || Koht |- | 90.61 || [[Magnus Kirt]] || 22. juuni 2019 || [[Kuortane]] |- | 87.83 || [[Andrus Värnik]] || 19. august 2003 || [[Valga]] |- | 85.28 || [[Donald-Aik Sild]] || 10. juuni 1994 || [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]] |- | 85.04 || [[Tanel Laanmäe]] || 13. juuni 2016 || [[Tartu]] |- | 83.48 || [[Risto Mätas]] || 13. juuni 2016 || [[Kohila]] |- | 83.30 || [[Marek Kaleta]] || 12. august 1990 || [[Pieksämäki]] |- | 83.20 || [[Heino Puuste]] || 22. juuni 1986 || [[Tallinn]] |- | 81.77 || [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] || 22. juuli 2008 || [[Stockholm]] |- | 81.50 || [[Sulev Lepik]] || 9. september 1992 || [[Bologna]] |- | 80.98 || [[Erki Leppik]] || 15. juuli 2013 || Tallinn |} ===Naised=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 63.65 || Liina Laasma || 22. mai 2016 || [[Rabat]] |- | 61.42 || [[Moonika Aava]] || 2. august 2004 || Tallinn |- | 60.65 || [[Gedly Tugi]] || 2. juuli 2023 || [[Pärnu]] |- | 58.66 || [[Mirell Luik]] || 22. mai 2021 || Tallinn |- | 58.24 || [[Raine Kuningas]] || 25. august 2009 || Tallinn |- | 57.84 || [[Mari Klaup]] || 17. mai 2021 || [[Göteborg]] |- | 57.57 || [[Jana Trakmann]] || 13. juuni 2004 || Tartu |- | 55.81|| [[Gerli Israel]] || 8. august 2020 || Tallinn |- | 55.80 || [[Johanna Elisabeth Ader]] || 23. mai 2026 || [[Talsi]] |- | 55.79 || [[Ruth Väät]] || 2. september 1999 || Tallinn |} ==Vaata ka== *[[Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.iaaf.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/outdoor/men/senior Meeste odaviske kõigi aegade edetabel] * [https://www.iaaf.org/records/all-time-toplists/throws/javelin-throw/outdoor/women/senior Naiste odaviske kõigi aegade edetabel] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Odavise| ]] p2p449tlkob47uj3x7yuchpcyp9un55 0 8745 7190021 7189471 2026-07-09T22:02:12Z Sjur 66496 /* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */ 7190021 wikitext text/x-wiki '''Kolmikhüpe''' on [[kergejõustik]]uala. [[File:Men's Triple Jump.webm|thumb|[[International University Sports Federation]] - Gwangju 2015 - Men's Triple Jump Final, Dmitrii SOROKIN (RUS 17.29) wins Gold.]] Meeste maailmarekord on 18.29 ([[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], 1995). Naiste maailmarekord kuulub [[Yulimar Rojas]]ele Venezuelast, kes hüppas [[2020. aasta suveolümpiamängud|2020. aasta olümpiamängudel]] Tokyos 15.67. ==[[Olümpiamängud|Olümpiamedalistid]]== === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1896]] | style="background:#F7F6A8;" |[[James Connolly]] {{Riigi ikoon|USA}} 13.71 | style="background:#DCE5E5;" |[[Alexandre Tuffère]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 12.70 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ioannis Persakis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 12.52 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1900]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Meyer Prinstein]] {{Riigi ikoon|USA}} 14.47 | style="background:#DCE5E5;" |[[James Connolly]] {{Riigi ikoon|USA}} 13.97 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lewis P. Sheldon]] {{Riigi ikoon|USA}} 13.64 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1904]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Meyer Prinstein]] {{Riigi ikoon|USA}} 14.35 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fred Englehardt]] {{Riigi ikoon|USA}} 13.90 | style="background:#FFDAB9;" |[[Robert Stangland]] {{Riigi ikoon|USA}} 13.36 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1908]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Timothy Ahearne]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 14.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Garfield MacDonald]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 14.76 | style="background:#FFDAB9;" |[[Edvard Larsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 14.39 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1912]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gustaf Lindblom]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 14.76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Georg Åberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 14.51 | style="background:#FFDAB9;" |[[Eric Almlöf]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 14.17 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1920]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Vilho Tuulos]] {{Riigi ikoon|Soome}} 14.50 | style="background:#DCE5E5;" |[[Folke Jansson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 14.48 | style="background:#FFDAB9;" |[[Eric Almlöf]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 14.27 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1924]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anthony Winter]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''15.52 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Luis Brunetto]] {{Riigi ikoon|Argentina}} 15.42 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vilho Tuulos]] {{Riigi ikoon|Soome}} 15.37 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mikio Oda]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 15.21 | style="background:#DCE5E5;" |[[Levi Casey]] {{Riigi ikoon|USA}} 15.17 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vilho Tuulos]] {{Riigi ikoon|Soome}} 15.11 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Chuhei Nambu]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} '''15.72 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Eric Svensson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 15.32 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kenkichi Oshima]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 15.12 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Naoto Tajima]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} '''16.00 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Masao Harada]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 15.66 | style="background:#FFDAB9;" |[[John Metcalfe]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 15.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Arne Åhman]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 15.40 | style="background:#DCE5E5;" |[[George Avery ]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 15.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ruhi Sarialp]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 15.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#kolmikhüpe|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Adhemar da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''16.22 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Leonid Štšerbakov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 15.98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Arnoldo Devonish]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 15.52 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Adhemar da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 16.35 | style="background:#DCE5E5;" |[[Vilhjálmur Einarsson]] {{Riigi ikoon|Island}} 16.26 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vitold Krejer]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 16.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Józef Schmidt]] {{Riigi ikoon|Poola}} 16.81 | style="background:#DCE5E5;" |[[Vladimir Gorjajev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 16.63 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vitold Krejer]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 16.43 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Józef Schmidt]] {{Riigi ikoon|Poola}} 16.85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Oleg Fedossejev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 16.58 | style="background:#FFDAB9;" |[[Viktor Kravtšenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 16.57 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Viktor Sanejev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''17.39 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Nelson Prudêncio]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 17.27 | style="background:#FFDAB9;" |[[Giuseppe Gentile]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 17.22 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Viktor Sanejev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.35 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jörg Drehmel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 17.31 | style="background:#FFDAB9;" |[[Nelson Prudencio]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 17.05 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Viktor Sanejev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.29 | style="background:#DCE5E5;" |[[James Butts]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[João Oliveira]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 16.90 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jaak Uudmäe]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.35 | style="background:#DCE5E5;" |[[Viktor Sanejev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.24 | style="background:#FFDAB9;" |[[João Oliveira]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 17.22 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Al Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.26 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mike Conley]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Keith Connor]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 16.87 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Khristo Markov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 17.61 | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Lapšin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.52 | style="background:#FFDAB9;" |[[Aleksandr Kovalenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.42 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mike Conley]] {{Riigi ikoon|USA}} 18.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Charlie Simpkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Frank Rutherford]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 17.36 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kenny Harrison]] {{Riigi ikoon|USA}} 18.09 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.88 | style="background:#FFDAB9;" |[[Yoelbi Quesada]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.44 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.71 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yoel García]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.47 | style="background:#FFDAB9;" |[[Deniss Kapustin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 17.46 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Olsson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 17.79 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marian Oprea]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 17.55 | style="background:#FFDAB9;" |[[Danila Burkenja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 17.48 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nelson Évora]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.67 | style="background:#DCE5E5;" |[[Phillips Idowu]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.62 | style="background:#FFDAB9;" |[[Leevan Sands]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 17.59 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.81 | style="background:#DCE5E5;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.62 | style="background:#FFDAB9;" |[[Fabrizio Donato]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 17.48 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.86 | style="background:#DCE5E5;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.76 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dong Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 17.58 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Pedro Pichardo]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.98 | style="background:#DCE5E5;" |[[Zhu Yaming]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 17.57 | style="background:#FFDAB9;" |[[Hugues Fabrice Zango]] {{Riigi ikoon|Burkina Faso}} 17.47 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jordan Díaz]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 17.86 | style="background:#DCE5E5;" |[[Pedro Pichardo]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.84 | style="background:#FFDAB9;" |[[Andy Díaz]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 17.64 |} === Naised === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Inessa Kravets]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 15.33 | style="background:#DCE5E5;" |[[Inna Lasovskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 14.98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sárka Kaspárková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 14.98 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tereza Marinova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 15.20 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.00 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jelena Govorova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 14.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Françoise Mbango Etone]] {{Riigi ikoon|Kamerun}} 15.30 | style="background:#DCE5E5;" |[[Chrysopigí Devetzí]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 15.25 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.14 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |{{nowrap|[[Françoise Mbango Etone]] {{Riigi ikoon|Kamerun}} 15.39}} | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.32 | style="background:#FFDAB9;" |[[Chrysopigí Devetzí]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 15.23 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Olga Rõpakova]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 14.98 | style="background:#DCE5E5;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 14.80 | style="background:#FFDAB9;" |[[Olha Saladuhha]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 14.79 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 15.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yulimar Rojas]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 14.98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Olga Rõpakova]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 14.74 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yulimar Rojas]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 15.67 | style="background:#DCE5E5;" |[[Patrícia Mamona]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.57 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ana Peleteiro]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 17.47 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Thea LaFond]] {{Riigi ikoon|Dominica}} 15.02 | style="background:#DCE5E5;" |[[Shanieka Ricketts]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 15.01 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jasmine Moore]] {{Riigi ikoon|USA}} 14.87 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Zdzisław Hoffmann]] {{Riigi ikoon|Poola}} 17.42 | style="background:#DCE5E5;" |[[Willie Banks]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ajayi Agbebaku]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 17.18 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Hristo Markov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 17.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mike Conley]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.67 | style="background:#FFDAB9;" |[[Oleg Sakirkin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.43 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kenny Harrison]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Leonid Vološin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.75 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mike Conley]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.62 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mike Conley]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.86 | style="background:#DCE5E5;" |[[Leonid Vološin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 17.65 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.44 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''18.29 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Brian Wellman]] [[Pilt:Flag of Bermuda.svg|24px|Bermuuda]] 17.62 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jerome Romain]] {{Riigi ikoon|Dominica}} 17.59 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yoelbi Quesada]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.69 | style="background:#FFDAB9;" |[[Aliecer Urrutia]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.64 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |{{nowrap|[[Charles Michael Friedek]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 17.59}} | style="background:#DCE5E5;" |[[Rostislav Dimitrov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 17.49 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.48 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Christian Olsson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 17.47 | style="background:#FFDAB9;" |[[Igor Spassovhodski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 17.44 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Olsson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 17.72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yoandri Betanzos]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Leevan Sands]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 17.26 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.57 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yoandri Betanzos]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.42 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marian Oprea]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 17.40 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nelson Évora]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.74 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jadel Gregório]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 17.59 | style="background:#FFDAB9;" |[[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.33 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Phillips Idowu]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.73 | style="background:#DCE5E5;" |[[Nelson Évora]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.55 | style="background:#FFDAB9;" |[[Alexis Copello]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.36 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.96 | style="background:#DCE5E5;" |[[Phillips Idowu]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.77 | style="background:#FFDAB9;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.50 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Teddy Tamgho]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 18.04 | style="background:#DCE5E5;" |[[Pedro Pablo Pichardo]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.68 | style="background:#FFDAB9;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.52 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 18.21 | style="background:#DCE5E5;" |[[Pedro Pablo Pichardo]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.73 | style="background:#FFDAB9;" |[[Nelson Évora]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.52 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.68 | style="background:#DCE5E5;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.63 | style="background:#FFDAB9;" |[[Nelson Évora]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.19 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.74 | style="background:#FFDAB9;" |[[Hugues Fabrice Zango]] {{Riigi ikoon|Burkina Faso}} 17.66 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Pedro Pichardo]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.95 | style="background:#DCE5E5;" |[[Hugues Fabrice Zango]] {{Riigi ikoon|Burkina Faso}} 17.55 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhu Yaming]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 17.31 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Hugues Fabrice Zango]] {{Riigi ikoon|Burkina Faso}} 17.64 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lázaro Martínez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.41 | style="background:#FFDAB9;" |[[Cristian Nápoles]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.40 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2025 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Pedro Pichardo]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.91 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andrea Dallavalle]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 17.65 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lázaro Martínez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.49 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anna Birjukova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} ''' 15.09 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Iolanda Tšen]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 14.70 | style="background:#FFDAB9;" |[[Iva Prandtževa]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 14.23 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Inessa Kravets]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} '''15.50 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Iva Prandtževa]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 15.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anna Birjukova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.08 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sárka Kaspárková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 15.20 | style="background:#DCE5E5;" |{{nowrap|[[Rodica Petrescu-Mateescu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 15.16}} | style="background:#FFDAB9;" |[[Jelena Govorova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 14.67 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paraskeví Tsiamíta]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 14.88 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yamilé Aldama]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 14.61 | style="background:#FFDAB9;" |{{nowrap|[[Ólga-Anastasía Vasdéki]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 14.61}} |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.25 | style="background:#DCE5E5;" |[[Francoise Mbango Etone]] {{Riigi ikoon|Kamerun}} 14.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tereza Marinova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 14.58 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.18 | style="background:#DCE5E5;" |[[Francoise Mbango Etone]] {{Riigi ikoon|Kamerun}} 15.05 | style="background:#FFDAB9;" |[[Magdelin Martinez]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 14.90 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Trecia Smith]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 15.11 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yargelis Savigne]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 14.82 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anna Pjatõhh]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 14.78 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yargelis Savigne]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 15.28 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.07 | style="background:#FFDAB9;" |[[Chrysopigí Devetzí]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 15.04 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yargeris Savigne]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 14.95 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mabel Gay]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 14.61 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anna Pjatõhh]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 14.58 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Olha Saladuhha]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 14.94 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Rõpakova]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 14.89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 14.84 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 14.85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jekaterina Koneva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 14.81 | style="background:#FFDAB9;" |[[Olha Saladuhha]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 14.65 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 14.90 | style="background:#DCE5E5;" |[[Hanna Knjazeva-Minenko]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} 14.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Olga Rõpakova]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 14.77 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yulimar Rojas]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 14.91 | style="background:#DCE5E5;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 14.89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Olga Rõpakova]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 14.77 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yulimar Rojas]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 15.37 | style="background:#DCE5E5;" |[[Shanieka Ricketts]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 14.92 | style="background:#FFDAB9;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 14.73 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yulimar Rojas]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 15.47 | style="background:#DCE5E5;" |[[Shanieka Ricketts]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 14.89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tori Franklin]] {{Riigi ikoon|USA}} 14.72 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yulimar Rojas]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 15.08 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marõna Behh-Romantšuk]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 15.00 | style="background:#FFDAB9;" |[[Leyanis Pérez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 14.96 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2025 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Leyanis Pérez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 14.94 | style="background:#DCE5E5;" |[[Thea LaFond]] {{Riigi ikoon|Dominica}} 14.89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Yulimar Rojas]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 14.76 |} ==Vaata ka== *[[Kolmikhüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] *[[Meeste kolmikhüpe 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]] == Välislingid == {{Commonscat|Triple jump}} * [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=TJ/detail.htmx Meeste kolmikhüppe kõigi aegade edetabel] * [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=TJ/detail.htmx Naiste kolmikhüppe kõigi aegade edetabel] * Meeste kolmikhüppe edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2002] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2003] –[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2004] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2005] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2006] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2007] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2008] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.html 2009] * Naiste kolmikhüppe edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2002] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2003] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2004] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2005] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2006] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2007] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2008] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.html 2009] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Kolmikhüpe| ]] b99a0ln3mk5csyedzny0jm8b3bb7m3s 0 8747 7190005 5656655 2026-07-09T21:29:04Z Sjur 66496 /* 27px Olümpiamängude medalivõitjad */ 7190005 wikitext text/x-wiki '''Vasaraheide''' on [[kergejõustik]]uala. [[Pilt:Men's Hammer Throw Final - 28th Summer Universiade 2015 Gwangju.webm|pisi]] [[Pilt:John Flanagan.jpg|thumb|[[John Flanagan]] (USA) [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is. John Flanagan on ainus kolmekordne olümpjavõitja, kuldmedalid 1900., 1904. ja 1908. aastal]] Meeste vasar kaalub 7,26 kg ja on 121,3 cm pikk, naiste vasar kaalub 4 kg ja on 119,4 cm pikk. Kehtiv meeste maailmarekord on [[30. august]]il [[1986]] [[Juri Sedõhh]]i püstitatud 86,74 m. ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1900]] | style="background:#F7F6A8;" |[[John Flanagan]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Truxtun Hare]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Josiah McCracken]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.46 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1904]] | style="background:#F7F6A8;" |[[John Flanagan]] {{Riigi ikoon|USA}} 51.22 | style="background:#DCE5E5;" |[[John DeWitt]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.26 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ralph Rose]] {{Riigi ikoon|USA}} 45.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1908]] | style="background:#F7F6A8;" |[[John Flanagan]] {{Riigi ikoon|USA}} 51.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Matt McGrath]] {{Riigi ikoon|USA}} 51.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Con Walsh]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1912]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Matt McGrath]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.74 | style="background:#DCE5E5;" |[[Duncan Gillis]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 48.38 | style="background:#FFDAB9;" |[[Clarence Childs]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1920]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Pat Ryan]] {{Riigi ikoon|USA}} 52.86 | style="background:#DCE5E5;" |[[Carl Johan Lind]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 48.42 | style="background:#FFDAB9;" |[[Basil Bennet]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.24 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1924]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fred Tootell]] {{Riigi ikoon|USA}} 53.28 | style="background:#DCE5E5;" |[[Matt McGrath]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.84 | style="background:#FFDAB9;" |[[Malcolm Nokes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 48.86 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Patrick O'Callaghan]] {{Riigi ikoon|Iirimaa}} 51.39 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ossian Skiöld]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 51.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Edmund Black ]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Patrick O'Callaghan]] {{Riigi ikoon|Iirimaa}} 53.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ville Pörhölä]] {{Riigi ikoon|Soome}} 52.26 | style="background:#FFDAB9;" |[[Peter Zaremba]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.32 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Karl Hein]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 56.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Erwin Blask]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 55.04 | style="background:#FFDAB9;" |[[Fred Warngård]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 54.82 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Imre Németh]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 56.06 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ivan Gubijan]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} 54.26 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bob Bennett]] {{Riigi ikoon|USA}} 53.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |[[József Csérmák]] {{Riigi ikoon|Ungari}} '''60.34 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Karl Storch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 58.86 | style="background:#FFDAB9;" |[[Imre Németh]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 57.75 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Hal Connolly]] {{Riigi ikoon|USA}} 63.18 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mihhail Krivonosov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 63.02 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anatoli Samotsvetov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 62.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Vassili Rudenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.10 | style="background:#DCE5E5;" |[[Gyula Zsivótzky]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 65.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tadeusz Rut]] {{Riigi ikoon|Poola}} 65.64 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Romuald Klim]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 69.74 | style="background:#DCE5E5;" |[[Gyula Zsivótzky]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 69.08 | style="background:#FFDAB9;" |[[Uwe Beyer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 68.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gyula Zsivótzky]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 73.36 | style="background:#DCE5E5;" |[[Romuald Klim]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 73.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lázár Lovász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 69.78 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anatoli Bondartšuk]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 75.50 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jochen Sachse]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 74.96 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vassili Hmjelevski]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 74.04 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 77.52 | style="background:#DCE5E5;" |[[Aleksei Spiridonov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 76.08 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anatoli Bondartšuk]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 75.48 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''81.80 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Sergei Litvinov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 80.64 | style="background:#FFDAB9;" |'''[[Jüri Tamm]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} 78.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juha Tiainen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 78.08 | style="background:#DCE5E5;" |[[Karl-Hans Riehm]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 76.68 | style="background:#FFDAB9;" |[[Klaus Ploghaus]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 76.68 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Litvinov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 84.80 | style="background:#DCE5E5;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 83.76 | style="background:#FFDAB9;" |'''[[Jüri Tamm]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} 81.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |{{nowrap|[[Andrei Abduvalijev]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[SRÜ]] 82.54}} | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Astapkovitš]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[SRÜ]] 81.96 | style="background:#FFDAB9;" |[[Igor Nikulin]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[SRÜ]] 81.38 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Balázs Kiss]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 81.24 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lance Deal]] {{Riigi ikoon|USA}} 81.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Aleksei Krikun]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 80.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Szymon Ziółkowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 80.02 | style="background:#DCE5E5;" |[[Nicola Vizzoni]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 79.64 | style="background:#FFDAB9;" |[[Igor Astapkovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 79.17 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kōji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 82.91 | style="background:#DCE5E5;" |''Vakantne'' | style="background:#FFDAB9;" |[[Esref Apak]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 79.51 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 82.02 | style="background:#DCE5E5;" |[[Vadim Devjatovski]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 81.61 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ivan Tihhon]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 81.51 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Krisztián Pars]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.59 | style="background:#DCE5E5;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 79.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[Koji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 78.71 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Dilshod Nazarov]] {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} 78.68 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ivan Tihhon]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 77.79 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 77.73 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 82.52 | style="background:#DCE5E5;" |[[Eivind Henriksen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 81.58 | style="background:#FFDAB9;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 81.53 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ethan Katzberg]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 84.12 | style="background:#DCE5E5;" |[[Bence Halász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 79.97 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mõhhailo Kohhan]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 79.39 |} === Naised === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kamila Skolimowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 71.16 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 69.77 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kirsten Münchow]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.28 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 75.02 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 73.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[Yunaika Crawford]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 73.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 75.20 | style="background:#DCE5E5;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 76.34 | style="background:#FFDAB9;" |[[Manuela Montebrun]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 72.54 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 77.60 | style="background:#DCE5E5;" |[[Betty Heidler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 77.13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 76.34 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 82.29 '''[[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 75.75 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sophie Hitchon]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 74.54 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 78.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Wang Zheng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 77.03 | style="background:#FFDAB9;" |[[Malwina Kopron]] {{Riigi ikoon|Poola}} 75.49 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Camryn Rogers]] {{Riigi ikoon|Poola}} 76.97 | style="background:#DCE5E5;" |[[Annette Echikunwoke]] {{Riigi ikoon|USA}} 75.48 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhao Jie]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 74.27 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Litvinov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 82.68 | style="background:#DCE5E5;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 80.94 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zdzislaw Kwasny]] {{Riigi ikoon|Poola}} 79.42 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Litvinov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 83.06 | style="background:#DCE5E5;" |'''[[Jüri Tamm]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} 80.84 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ralf Haber]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 80.76 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 81.70 | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Astapkovitš]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 80.94 | style="background:#FFDAB9;" |[[Heinz Weis]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 80.44 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Andrei Abduvalijev]] {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} 81.64 | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Astapkovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 79.88 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tibor Gécsek]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 79.54 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Andrei Abduvalijev]] {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} 81.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Astapkovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 81.10 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tibor Gécsek]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.98 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Heinz Weis]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 81.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andrei Skvaruk]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 81.46 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vassili Sidorenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 80.76 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Karsten Kobs ]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 80.24 | style="background:#DCE5E5;" |[[Zsolt Németh]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 79.05 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vladislav Piskunov]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 79.03 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Szymon Ziólkowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 83.38 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kōji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 82.92 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ilja Konovalov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 80.27 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ivan Cichan]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 83.05 | style="background:#DCE5E5;" |[[Adrian Annus]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kōji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 80.12 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ivan Cichan]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 83.89 | style="background:#DCE5E5;" |[[Vadim Devjatovski]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 82.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Szymon Ziólkowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 79.35 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ivan Cichan]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 83.63 | style="background:#DCE5E5;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 82.29 | style="background:#FFDAB9;" |[[Libor Charfreitag]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} 81.60 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 80.84 | style="background:#DCE5E5;" |[[Szymon Ziólkowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 79.30 | style="background:#FFDAB9;" |[[Aleksei Zagornõi]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 78.09 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Koji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 81.24 | style="background:#DCE5E5;" |[[Krisztián Pars]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 81.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 79.39 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 81.97 | style="background:#DCE5E5;" |[[Krisztián Pars]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.30 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lukáš Melich]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 79.36 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 80.88 | style="background:#DCE5E5;" |[[Dilshod Nazarov]] {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} 78.55 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 78.55 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 79.81 | style="background:#DCE5E5;" |[[Valeri Pronkin]] [[Neutraalne sportlane]] 78.16 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 78.03 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 80.50 | style="background:#DCE5E5;" |[[Quentin Bigot]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 78.19 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bence Halász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 78.18 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mihaela Melinte]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 75.20 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 72.56 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lisa Misipeka]] {{Riigi ikoon|Ameerika Samoa}} 66.06 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 70.65 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 70.61 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bronwyn Eagles]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 68.87 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 73.33 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 71.71 | style="background:#FFDAB9;" |[[Manuela Montebrun]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 70.92 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 75.10 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 73.08 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Lõssenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 72.46 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Betty Heidler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 74.76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 74.74 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wenxiu Zhang]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 74.39 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Wlodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''77.96 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Betty Heidler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 77.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Martina Hrasnova]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} 74.79 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Lõssenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 77.13 | style="background:#DCE5E5;" |[[Betty Heidler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 76.06 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 75.03 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Lõssenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 78.80 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 78.46 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 75.58 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2015 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 80.85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 76.33 | style="background:#FFDAB9;" |[[Alexandra Tavernieru]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 74.02 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 77.90 | style="background:#DCE5E5;" |[[Wang Zheng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 75.98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Malwina Kopron]] {{Riigi ikoon|Poola}} 74.76 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[DeAnna Price]] {{Riigi ikoon|USA}} 77.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Joanna Fiodorow]] {{Riigi ikoon|Poola}} 76.35 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wang Zheng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 74.76 |} ==Vaata ka== *[[Vasaraheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] == Välislingid== * [https://www.iaaf.org/records/by-discipline/throws/hammer-throw/outdoor/men Meeste vasaraheite kõigi aegade edetabel] * [https://www.iaaf.org/records/by-discipline/throws/hammer-throw/outdoor/women Naiste vasaraheite kõigi aegade edetabel] *Meeste vasaraheite edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2002] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2003] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2008] *Naiste vasaraheite edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2008] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Vasaraheide| ]] kcjfpd1ibqv6yivj0lxp1vjrclw2eiy 7190012 7190005 2026-07-09T21:53:51Z Sjur 66496 /* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */ 7190012 wikitext text/x-wiki '''Vasaraheide''' on [[kergejõustik]]uala. [[Pilt:Men's Hammer Throw Final - 28th Summer Universiade 2015 Gwangju.webm|pisi]] [[Pilt:John Flanagan.jpg|thumb|[[John Flanagan]] (USA) [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is. John Flanagan on ainus kolmekordne olümpjavõitja, kuldmedalid 1900., 1904. ja 1908. aastal]] Meeste vasar kaalub 7,26 kg ja on 121,3 cm pikk, naiste vasar kaalub 4 kg ja on 119,4 cm pikk. Kehtiv meeste maailmarekord on [[30. august]]il [[1986]] [[Juri Sedõhh]]i püstitatud 86,74 m. ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1900]] | style="background:#F7F6A8;" |[[John Flanagan]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Truxtun Hare]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Josiah McCracken]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.46 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1904]] | style="background:#F7F6A8;" |[[John Flanagan]] {{Riigi ikoon|USA}} 51.22 | style="background:#DCE5E5;" |[[John DeWitt]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.26 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ralph Rose]] {{Riigi ikoon|USA}} 45.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1908]] | style="background:#F7F6A8;" |[[John Flanagan]] {{Riigi ikoon|USA}} 51.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Matt McGrath]] {{Riigi ikoon|USA}} 51.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Con Walsh]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1912]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Matt McGrath]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.74 | style="background:#DCE5E5;" |[[Duncan Gillis]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 48.38 | style="background:#FFDAB9;" |[[Clarence Childs]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1920]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Pat Ryan]] {{Riigi ikoon|USA}} 52.86 | style="background:#DCE5E5;" |[[Carl Johan Lind]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 48.42 | style="background:#FFDAB9;" |[[Basil Bennet]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.24 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1924]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fred Tootell]] {{Riigi ikoon|USA}} 53.28 | style="background:#DCE5E5;" |[[Matt McGrath]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.84 | style="background:#FFDAB9;" |[[Malcolm Nokes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 48.86 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Patrick O'Callaghan]] {{Riigi ikoon|Iirimaa}} 51.39 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ossian Skiöld]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 51.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Edmund Black ]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Patrick O'Callaghan]] {{Riigi ikoon|Iirimaa}} 53.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ville Pörhölä]] {{Riigi ikoon|Soome}} 52.26 | style="background:#FFDAB9;" |[[Peter Zaremba]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.32 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Karl Hein]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 56.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Erwin Blask]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 55.04 | style="background:#FFDAB9;" |[[Fred Warngård]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 54.82 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Imre Németh]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 56.06 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ivan Gubijan]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} 54.26 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bob Bennett]] {{Riigi ikoon|USA}} 53.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |[[József Csérmák]] {{Riigi ikoon|Ungari}} '''60.34 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Karl Storch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 58.86 | style="background:#FFDAB9;" |[[Imre Németh]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 57.75 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Hal Connolly]] {{Riigi ikoon|USA}} 63.18 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mihhail Krivonosov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 63.02 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anatoli Samotsvetov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 62.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Vassili Rudenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.10 | style="background:#DCE5E5;" |[[Gyula Zsivótzky]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 65.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tadeusz Rut]] {{Riigi ikoon|Poola}} 65.64 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Romuald Klim]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 69.74 | style="background:#DCE5E5;" |[[Gyula Zsivótzky]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 69.08 | style="background:#FFDAB9;" |[[Uwe Beyer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 68.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gyula Zsivótzky]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 73.36 | style="background:#DCE5E5;" |[[Romuald Klim]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 73.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lázár Lovász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 69.78 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anatoli Bondartšuk]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 75.50 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jochen Sachse]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 74.96 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vassili Hmjelevski]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 74.04 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 77.52 | style="background:#DCE5E5;" |[[Aleksei Spiridonov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 76.08 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anatoli Bondartšuk]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 75.48 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''81.80 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Sergei Litvinov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 80.64 | style="background:#FFDAB9;" |'''[[Jüri Tamm]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} 78.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juha Tiainen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 78.08 | style="background:#DCE5E5;" |[[Karl-Hans Riehm]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 76.68 | style="background:#FFDAB9;" |[[Klaus Ploghaus]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 76.68 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Litvinov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 84.80 | style="background:#DCE5E5;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 83.76 | style="background:#FFDAB9;" |'''[[Jüri Tamm]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} 81.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |{{nowrap|[[Andrei Abduvalijev]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[SRÜ]] 82.54}} | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Astapkovitš]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[SRÜ]] 81.96 | style="background:#FFDAB9;" |[[Igor Nikulin]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[SRÜ]] 81.38 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Balázs Kiss]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 81.24 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lance Deal]] {{Riigi ikoon|USA}} 81.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Aleksei Krikun]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 80.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Szymon Ziółkowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 80.02 | style="background:#DCE5E5;" |[[Nicola Vizzoni]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 79.64 | style="background:#FFDAB9;" |[[Igor Astapkovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 79.17 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kōji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 82.91 | style="background:#DCE5E5;" |''Vakantne'' | style="background:#FFDAB9;" |[[Esref Apak]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 79.51 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 82.02 | style="background:#DCE5E5;" |[[Vadim Devjatovski]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 81.61 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ivan Tihhon]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 81.51 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Krisztián Pars]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.59 | style="background:#DCE5E5;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 79.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[Koji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 78.71 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Dilshod Nazarov]] {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} 78.68 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ivan Tihhon]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 77.79 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 77.73 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 82.52 | style="background:#DCE5E5;" |[[Eivind Henriksen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 81.58 | style="background:#FFDAB9;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 81.53 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ethan Katzberg]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 84.12 | style="background:#DCE5E5;" |[[Bence Halász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 79.97 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mõhhailo Kohhan]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 79.39 |} === Naised === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kamila Skolimowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 71.16 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 69.77 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kirsten Münchow]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.28 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 75.02 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 73.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[Yunaika Crawford]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 73.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 75.20 | style="background:#DCE5E5;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 76.34 | style="background:#FFDAB9;" |[[Manuela Montebrun]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 72.54 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 77.60 | style="background:#DCE5E5;" |[[Betty Heidler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 77.13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 76.34 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 82.29 '''[[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 75.75 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sophie Hitchon]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 74.54 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 78.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Wang Zheng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 77.03 | style="background:#FFDAB9;" |[[Malwina Kopron]] {{Riigi ikoon|Poola}} 75.49 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Camryn Rogers]] {{Riigi ikoon|Poola}} 76.97 | style="background:#DCE5E5;" |[[Annette Echikunwoke]] {{Riigi ikoon|USA}} 75.48 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhao Jie]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 74.27 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Litvinov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 82.68 | style="background:#DCE5E5;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 80.94 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zdzislaw Kwasny]] {{Riigi ikoon|Poola}} 79.42 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Litvinov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 83.06 | style="background:#DCE5E5;" |'''[[Jüri Tamm]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} 80.84 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ralf Haber]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 80.76 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 81.70 | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Astapkovitš]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 80.94 | style="background:#FFDAB9;" |[[Heinz Weis]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 80.44 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Andrei Abduvalijev]] {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} 81.64 | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Astapkovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 79.88 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tibor Gécsek]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 79.54 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Andrei Abduvalijev]] {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} 81.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Astapkovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 81.10 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tibor Gécsek]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.98 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Heinz Weis]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 81.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andrei Skvaruk]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 81.46 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vassili Sidorenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 80.76 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Karsten Kobs ]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 80.24 | style="background:#DCE5E5;" |[[Zsolt Németh]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 79.05 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vladislav Piskunov]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 79.03 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Szymon Ziólkowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 83.38 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kōji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 82.92 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ilja Konovalov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 80.27 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ivan Cichan]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 83.05 | style="background:#DCE5E5;" |[[Adrian Annus]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kōji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 80.12 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ivan Cichan]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 83.89 | style="background:#DCE5E5;" |[[Vadim Devjatovski]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 82.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Szymon Ziólkowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 79.35 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ivan Cichan]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 83.63 | style="background:#DCE5E5;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 82.29 | style="background:#FFDAB9;" |[[Libor Charfreitag]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} 81.60 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 80.84 | style="background:#DCE5E5;" |[[Szymon Ziólkowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 79.30 | style="background:#FFDAB9;" |[[Aleksei Zagornõi]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 78.09 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Koji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 81.24 | style="background:#DCE5E5;" |[[Krisztián Pars]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 81.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 79.39 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 81.97 | style="background:#DCE5E5;" |[[Krisztián Pars]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.30 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lukáš Melich]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 79.36 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 80.88 | style="background:#DCE5E5;" |[[Dilshod Nazarov]] {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} 78.55 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 78.55 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 79.81 | style="background:#DCE5E5;" |[[Valeri Pronkin]] [[Neutraalne sportlane]] 78.16 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 78.03 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 80.50 | style="background:#DCE5E5;" |[[Quentin Bigot]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 78.19 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bence Halász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 78.18 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 81.98 | style="background:#DCE5E5;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 81.03 | style="background:#FFDAB9;" |[[Eivind Henriksen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 80.87 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ethan Katzberg]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 81.25 | style="background:#DCE5E5;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 81.02 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bence Halász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.82 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ethan Katzberg]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 84.70 | style="background:#DCE5E5;" |[[Merlin Hummel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 82.77 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bence Halász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 82.69 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mihaela Melinte]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 75.20 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 72.56 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lisa Misipeka]] {{Riigi ikoon|Ameerika Samoa}} 66.06 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 70.65 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 70.61 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bronwyn Eagles]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 68.87 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 73.33 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 71.71 | style="background:#FFDAB9;" |[[Manuela Montebrun]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 70.92 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 75.10 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 73.08 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Lõssenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 72.46 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Betty Heidler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 74.76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 74.74 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wenxiu Zhang]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 74.39 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Wlodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''77.96 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Betty Heidler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 77.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Martina Hrasnova]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} 74.79 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Lõssenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 77.13 | style="background:#DCE5E5;" |[[Betty Heidler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 76.06 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 75.03 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Lõssenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 78.80 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 78.46 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 75.58 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2015 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 80.85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 76.33 | style="background:#FFDAB9;" |[[Alexandra Tavernier]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 74.02 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 77.90 | style="background:#DCE5E5;" |[[Wang Zheng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 75.98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Malwina Kopron]] {{Riigi ikoon|Poola}} 74.76 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[DeAnna Price]] {{Riigi ikoon|USA}} 77.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Joanna Fiodorow]] {{Riigi ikoon|Poola}} 76.35 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wang Zheng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 74.76 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Brooke Andersen]] {{Riigi ikoon|USA}} 78.96 | style="background:#DCE5E5;" |[[Camryn Rogers]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 75.52 | style="background:#FFDAB9;" |[[Janee' Kassanavoid]] {{Riigi ikoon|USA}} 74.86 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Camryn Rogers]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 77.22 | style="background:#DCE5E5;" |[[Janee' Kassanavoid]] {{Riigi ikoon|USA}} 76.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[DeAnna Price]] {{Riigi ikoon|USA}} 75.41 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Camryn Rogers]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 80.51 | style="background:#DCE5E5;" |[[Zhao Jie]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 77.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhang Jiale]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 77.10 |} ==Vaata ka== *[[Vasaraheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] == Välislingid== * [https://www.iaaf.org/records/by-discipline/throws/hammer-throw/outdoor/men Meeste vasaraheite kõigi aegade edetabel] * [https://www.iaaf.org/records/by-discipline/throws/hammer-throw/outdoor/women Naiste vasaraheite kõigi aegade edetabel] *Meeste vasaraheite edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2002] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2003] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2008] *Naiste vasaraheite edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2008] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Vasaraheide| ]] lzre4jdraa589o7ui2ccs2jd08e5r3x 7190018 7190012 2026-07-09T22:00:32Z Sjur 66496 /* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */ 7190018 wikitext text/x-wiki '''Vasaraheide''' on [[kergejõustik]]uala. [[Pilt:Men's Hammer Throw Final - 28th Summer Universiade 2015 Gwangju.webm|pisi]] [[Pilt:John Flanagan.jpg|thumb|[[John Flanagan]] (USA) [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is. John Flanagan on ainus kolmekordne olümpjavõitja, kuldmedalid 1900., 1904. ja 1908. aastal]] Meeste vasar kaalub 7,26 kg ja on 121,3 cm pikk, naiste vasar kaalub 4 kg ja on 119,4 cm pikk. Kehtiv meeste maailmarekord on [[30. august]]il [[1986]] [[Juri Sedõhh]]i püstitatud 86,74 m. ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1900]] | style="background:#F7F6A8;" |[[John Flanagan]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Truxtun Hare]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Josiah McCracken]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.46 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1904]] | style="background:#F7F6A8;" |[[John Flanagan]] {{Riigi ikoon|USA}} 51.22 | style="background:#DCE5E5;" |[[John DeWitt]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.26 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ralph Rose]] {{Riigi ikoon|USA}} 45.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1908]] | style="background:#F7F6A8;" |[[John Flanagan]] {{Riigi ikoon|USA}} 51.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Matt McGrath]] {{Riigi ikoon|USA}} 51.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Con Walsh]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1912]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Matt McGrath]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.74 | style="background:#DCE5E5;" |[[Duncan Gillis]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 48.38 | style="background:#FFDAB9;" |[[Clarence Childs]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1920]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Pat Ryan]] {{Riigi ikoon|USA}} 52.86 | style="background:#DCE5E5;" |[[Carl Johan Lind]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 48.42 | style="background:#FFDAB9;" |[[Basil Bennet]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.24 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1924]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fred Tootell]] {{Riigi ikoon|USA}} 53.28 | style="background:#DCE5E5;" |[[Matt McGrath]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.84 | style="background:#FFDAB9;" |[[Malcolm Nokes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 48.86 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Patrick O'Callaghan]] {{Riigi ikoon|Iirimaa}} 51.39 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ossian Skiöld]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 51.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Edmund Black ]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Patrick O'Callaghan]] {{Riigi ikoon|Iirimaa}} 53.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ville Pörhölä]] {{Riigi ikoon|Soome}} 52.26 | style="background:#FFDAB9;" |[[Peter Zaremba]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.32 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Karl Hein]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 56.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Erwin Blask]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 55.04 | style="background:#FFDAB9;" |[[Fred Warngård]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 54.82 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Imre Németh]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 56.06 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ivan Gubijan]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} 54.26 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bob Bennett]] {{Riigi ikoon|USA}} 53.72 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |[[József Csérmák]] {{Riigi ikoon|Ungari}} '''60.34 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Karl Storch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 58.86 | style="background:#FFDAB9;" |[[Imre Németh]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 57.75 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Hal Connolly]] {{Riigi ikoon|USA}} 63.18 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mihhail Krivonosov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 63.02 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anatoli Samotsvetov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 62.56 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Vassili Rudenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.10 | style="background:#DCE5E5;" |[[Gyula Zsivótzky]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 65.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tadeusz Rut]] {{Riigi ikoon|Poola}} 65.64 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Romuald Klim]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 69.74 | style="background:#DCE5E5;" |[[Gyula Zsivótzky]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 69.08 | style="background:#FFDAB9;" |[[Uwe Beyer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 68.08 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gyula Zsivótzky]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 73.36 | style="background:#DCE5E5;" |[[Romuald Klim]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 73.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lázár Lovász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 69.78 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anatoli Bondartšuk]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 75.50 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jochen Sachse]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 74.96 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vassili Hmjelevski]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 74.04 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 77.52 | style="background:#DCE5E5;" |[[Aleksei Spiridonov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 76.08 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anatoli Bondartšuk]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 75.48 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''81.80 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Sergei Litvinov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 80.64 | style="background:#FFDAB9;" |'''[[Jüri Tamm]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} 78.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juha Tiainen]] {{Riigi ikoon|Soome}} 78.08 | style="background:#DCE5E5;" |[[Karl-Hans Riehm]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 76.68 | style="background:#FFDAB9;" |[[Klaus Ploghaus]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 76.68 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Litvinov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 84.80 | style="background:#DCE5E5;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 83.76 | style="background:#FFDAB9;" |'''[[Jüri Tamm]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} 81.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |{{nowrap|[[Andrei Abduvalijev]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[SRÜ]] 82.54}} | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Astapkovitš]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[SRÜ]] 81.96 | style="background:#FFDAB9;" |[[Igor Nikulin]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[SRÜ]] 81.38 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Balázs Kiss]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 81.24 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lance Deal]] {{Riigi ikoon|USA}} 81.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Aleksei Krikun]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 80.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Szymon Ziółkowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 80.02 | style="background:#DCE5E5;" |[[Nicola Vizzoni]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 79.64 | style="background:#FFDAB9;" |[[Igor Astapkovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 79.17 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kōji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 82.91 | style="background:#DCE5E5;" |''Vakantne'' | style="background:#FFDAB9;" |[[Esref Apak]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 79.51 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 82.02 | style="background:#DCE5E5;" |[[Vadim Devjatovski]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 81.61 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ivan Tihhon]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 81.51 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Krisztián Pars]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.59 | style="background:#DCE5E5;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 79.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[Koji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 78.71 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Dilshod Nazarov]] {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} 78.68 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ivan Tihhon]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 77.79 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 77.73 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 82.52 | style="background:#DCE5E5;" |[[Eivind Henriksen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 81.58 | style="background:#FFDAB9;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 81.53 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#vasaraheide|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ethan Katzberg]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 84.12 | style="background:#DCE5E5;" |[[Bence Halász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 79.97 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mõhhailo Kohhan]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 79.39 |} === Naised === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kamila Skolimowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 71.16 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 69.77 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kirsten Münchow]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.28 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 75.02 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 73.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[Yunaika Crawford]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 73.16 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 75.20 | style="background:#DCE5E5;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 76.34 | style="background:#FFDAB9;" |[[Manuela Montebrun]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 72.54 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 77.60 | style="background:#DCE5E5;" |[[Betty Heidler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 77.13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 76.34 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 82.29 '''[[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 75.75 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sophie Hitchon]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 74.54 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 78.48 | style="background:#DCE5E5;" |[[Wang Zheng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 77.03 | style="background:#FFDAB9;" |[[Malwina Kopron]] {{Riigi ikoon|Poola}} 75.49 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Camryn Rogers]] {{Riigi ikoon|Poola}} 76.97 | style="background:#DCE5E5;" |[[Annette Echikunwoke]] {{Riigi ikoon|USA}} 75.48 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhao Jie]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 74.27 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Litvinov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 82.68 | style="background:#DCE5E5;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 80.94 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zdzislaw Kwasny]] {{Riigi ikoon|Poola}} 79.42 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sergei Litvinov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 83.06 | style="background:#DCE5E5;" |'''[[Jüri Tamm]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} 80.84 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ralf Haber]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 80.76 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Juri Sedõhh]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 81.70 | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Astapkovitš]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 80.94 | style="background:#FFDAB9;" |[[Heinz Weis]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 80.44 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Andrei Abduvalijev]] {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} 81.64 | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Astapkovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 79.88 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tibor Gécsek]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 79.54 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Andrei Abduvalijev]] {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} 81.56 | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Astapkovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 81.10 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tibor Gécsek]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.98 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Heinz Weis]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 81.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andrei Skvaruk]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 81.46 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vassili Sidorenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 80.76 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Karsten Kobs ]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 80.24 | style="background:#DCE5E5;" |[[Zsolt Németh]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 79.05 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vladislav Piskunov]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 79.03 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Szymon Ziólkowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 83.38 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kōji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 82.92 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ilja Konovalov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 80.27 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ivan Cichan]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 83.05 | style="background:#DCE5E5;" |[[Adrian Annus]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kōji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 80.12 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ivan Cichan]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 83.89 | style="background:#DCE5E5;" |[[Vadim Devjatovski]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 82.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Szymon Ziólkowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 79.35 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ivan Cichan]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 83.63 | style="background:#DCE5E5;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 82.29 | style="background:#FFDAB9;" |[[Libor Charfreitag]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} 81.60 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 80.84 | style="background:#DCE5E5;" |[[Szymon Ziólkowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 79.30 | style="background:#FFDAB9;" |[[Aleksei Zagornõi]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 78.09 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Koji Murofushi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 81.24 | style="background:#DCE5E5;" |[[Krisztián Pars]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 81.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Primož Kozmus]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 79.39 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 81.97 | style="background:#DCE5E5;" |[[Krisztián Pars]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.30 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lukáš Melich]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 79.36 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 80.88 | style="background:#DCE5E5;" |[[Dilshod Nazarov]] {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} 78.55 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 78.55 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 79.81 | style="background:#DCE5E5;" |[[Valeri Pronkin]] [[Neutraalne sportlane]] 78.16 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 78.03 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 80.50 | style="background:#DCE5E5;" |[[Quentin Bigot]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 78.19 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bence Halász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 78.18 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paweł Fajdek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 81.98 | style="background:#DCE5E5;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 81.03 | style="background:#FFDAB9;" |[[Eivind Henriksen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 80.87 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ethan Katzberg]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 81.25 | style="background:#DCE5E5;" |[[Wojciech Nowicki]] {{Riigi ikoon|Poola}} 81.02 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bence Halász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 80.82 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ethan Katzberg]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 84.70 | style="background:#DCE5E5;" |[[Merlin Hummel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 82.77 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bence Halász]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 82.69 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mihaela Melinte]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 75.20 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 72.56 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lisa Misipeka]] {{Riigi ikoon|Ameerika Samoa}} 66.06 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 70.65 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 70.61 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bronwyn Eagles]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 68.87 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 73.33 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 71.71 | style="background:#FFDAB9;" |[[Manuela Montebrun]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 70.92 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Olga Kuzenkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 75.10 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 73.08 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Lõssenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 72.46 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Betty Heidler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 74.76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yipsi Moreno]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 74.74 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wenxiu Zhang]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 74.39 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Wlodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''77.96 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Betty Heidler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 77.12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Martina Hrasnova]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} 74.79 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Lõssenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 77.13 | style="background:#DCE5E5;" |[[Betty Heidler]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 76.06 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 75.03 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Lõssenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 78.80 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 78.46 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 75.58 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2015 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 80.85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Zhang Wenxiu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 76.33 | style="background:#FFDAB9;" |[[Alexandra Tavernier]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 74.02 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anita Włodarczyk]] {{Riigi ikoon|Poola}} 77.90 | style="background:#DCE5E5;" |[[Wang Zheng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 75.98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Malwina Kopron]] {{Riigi ikoon|Poola}} 74.76 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[DeAnna Price]] {{Riigi ikoon|USA}} 77.54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Joanna Fiodorow]] {{Riigi ikoon|Poola}} 76.35 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wang Zheng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 74.76 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Brooke Andersen]] {{Riigi ikoon|USA}} 78.96 | style="background:#DCE5E5;" |[[Camryn Rogers]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 75.52 | style="background:#FFDAB9;" |[[Janee' Kassanavoid]] {{Riigi ikoon|USA}} 74.86 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Camryn Rogers]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 77.22 | style="background:#DCE5E5;" |[[Janee' Kassanavoid]] {{Riigi ikoon|USA}} 76.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[DeAnna Price]] {{Riigi ikoon|USA}} 75.41 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Camryn Rogers]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 80.51 | style="background:#DCE5E5;" |[[Zhao Jie]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 77.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Zhang Jiale]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 77.10 |} ==Vaata ka== *[[Vasaraheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] == Välislingid== * [https://www.iaaf.org/records/by-discipline/throws/hammer-throw/outdoor/men Meeste vasaraheite kõigi aegade edetabel] * [https://www.iaaf.org/records/by-discipline/throws/hammer-throw/outdoor/women Naiste vasaraheite kõigi aegade edetabel] *Meeste vasaraheite edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2002] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2003] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2008] *Naiste vasaraheite edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=HT/detail.htmx 2008] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Vasaraheide| ]] 1wenqsnir5p2dqjxlzkz4gwhqiwos3y 0 8756 7190178 7184073 2026-07-10T08:35:34Z Sjur 66496 /* Olümpiamedalistid */ 7190178 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib naiste seitsmevõistlusest; meeste sisekergejõustikuala kohta vaata artiklit [[Meeste seitsmevõistlus]].}} '''Seitsmevõistlus''' on naiste [[Mitmevõistlus (kergejõustik)|mitmevõistlus]] [[kergejõustik]]us. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval [[100 m tõkkejooks]], [[kõrgushüpe]], [[kuulitõuge]], [[200 m jooks]] ja teisel päeval [[kaugushüpe]], [[odavise]] ja [[800 m jooks]]. Aastatel 1964–1980 võisteldi olümpiamängudel [[Naiste viievõistlus|viievõistluses]], pärast esimesi maailmameistrivõistlusi (1983) aga juba seitsmevõistluses (alates [[1984. aasta suveolümpiamängud]]est [[Los Angeles]]es). ==Kõigi aegade edetabel== ''Seisuga 1. juuni 2025.''<ref>[https://www.worldathletics.org/records/all-time-toplists/combined-events/heptathlon/outdoor/women/senior] worldathletics.org</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! ||Tulemus || Sportlane || Aasta |- | 1. || 7291|| {{JärjestaNimi|Jackie|Joyner-Kersee}} || 1988 |- | 2.-3. || 7032|| {{JärjestaNimi|Carolina|Klüft}} || 2007 |- | 2.-3. || 7032|| {{JärjestaNimi|Anna|Hall}} || 2025 |- | 4. || 7013|| {{JärjestaNimi|Nafissatou|Thiam}} || 2017 |- | 5. || 7007|| {{JärjestaNimi|Larisa|Nikitina}} || 1989 |- | 6. || 6985|| {{JärjestaNimi|Sabine|Braun}} || 1992 |- | 7. || 6981|| {{JärjestaNimi|Katarina|Johnson-Thompson}} || 2019 |- | 8. || 6955|| {{JärjestaNimi|Jessica|Ennis-Hill}} || 2012 |- | 9. || 6946|| {{JärjestaNimi|Sabine|Paetz}} || 1984 |- | 10. || 6942|| {{JärjestaNimi|Ghada|Shouaa}} || 1996 |- | 11. || 6935|| {{JärjestaNimi|Ramona|Neubert}} || 1983 |- | 12. || 6889|| {{JärjestaNimi|Eunice|Barber}} || 2005 |} ==Eesti edetabel== Üle 5700 punkti saavutanud Eesti seitsmevõistlejad nende isiklike rekordite järgi. ''Seisuga 1. juuni 2026.''<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabelid – Eesti Kergejõustikuliit]</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! ||Tulemus || Sportlane || Aasta |- | 1. || 6285 || [[Pippi Lotta Enok]] || 2025 |- | 2. || 6280 || [[Grit Šadeiko]] || 2017 |- | 3. || 6215 || [[Larissa Netšeporuk]] || 2003 |- | 4. || 6180 || [[Ksenija Balta]] || 2006 |- | 5. || 6155 || [[Virge Naeris]] || 1998 |- | 6. || 6142 || [[Anu Kaljurand]] || 1992 |- | 7. || 6099 || [[Mia Mireia Uusorg]] || 2026 |- | 8. || 6080 || [[Mari Klaup]] || 2020 |- | 9. || 6074 || [[Silva Oja]] || 1982 |- | 10. || 5979 || [[Kaie Kand]] || 2009 |- | 11. || 5859 || [[Annika Põlluaas]] || 2026 |- | 12. || 5836 || [[Liisa-Maria Lusti]] || 2022 |- | 13. || 5813 || [[Grete Griffin]] || 2015 |} ==[[Olümpiamängud|Olümpia]]medalistid== {| class=wikitable |- !Aasta!!{{kuld}}!!{{hõbe}}!!{{pronks}} |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Glynis Nunn]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 6390 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jackie Joyner-Kersee|Jackie Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 6385 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sabine Everts]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 6363 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} '''7291 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Sabine John]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6897 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anke Behmer]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6858 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 7044 | style="background:#DCE5E5;" |[[Irina Belova]] [[Pilt:Flag of the CIS.svg|24px|SRÜ]] [[SRÜ]] 6845 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sabine Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6649 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ghada Shouaa]] {{Riigi ikoon|Süüria}} 6780 | style="background:#DCE5E5;" |[[Natalja Sazanovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 6563 | style="background:#FFDAB9;" |[[Denise Lewis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6489 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Denise Lewis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6584 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jelena Prohhorova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6531 | style="background:#FFDAB9;" |[[Natalja Sazanovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 6527 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carolina Klüft]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 6952 | style="background:#DCE5E5;" |[[Austra Skujyte]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 6435 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kelly Sotherton]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6424 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Natalja Dobrõnska]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6733 | style="background:#DCE5E5;" |[[Hyleas Fountain]] {{Riigi ikoon|USA}} 6619 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Tšernova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6591 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jessica Ennis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6955 (NR) | style="background:#DCE5E5;" |[[Lilli Schwarzkopf]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6649 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Tšernova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6628 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6810 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jessica Ennis-Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6775 | style="background:#FFDAB9;" |[[Brianne Theisen-Eaton]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 6653 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6791 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anouk Vetter]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6689 | style="background:#FFDAB9;" |[[Emma Oosterwegel]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6590 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6880 | style="background:#DCE5E5;" |[[Katarina Johnson-Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6844 | style="background:#FFDAB9;" |[[Noor Vidts]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6707 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalistid == {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus |1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ramona Neubert]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6714 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sabine Paetz-John]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6662 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anke Vater-Behmer]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6532 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus |1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 7128 | style="background:#DCE5E5;" |[[Larissa Nikitina-Turtšinskaja]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 6564 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jane Frederick]] {{Riigi ikoon|USA}} 6502 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sabine Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6672 | style="background:#DCE5E5;" |[[Liliana Nastase]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 6493 | style="background:#FFDAB9;" |[[Irina Belova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 6448 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 6837 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sabine Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6797 | style="background:#FFDAB9;" |[[Svetlana Buraga]] [[Pilt:Flag_of_Belarus_(1918,_1991-1995).svg|middle|25px|Valgevene]] 6635 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ghada Shouaa]] {{Riigi ikoon|Süüria}} 6651 | style="background:#DCE5E5;" |[[Svetlana Moskalets]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6575 | style="background:#FFDAB9;" |[[Rita Ináncsi]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 6522 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sabine Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6739 | style="background:#DCE5E5;" |[[Denise Lewis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6654 | style="background:#FFDAB9;" |[[Remigija Nazarovienė]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 6566 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Eunice Barber]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 6861 | style="background:#DCE5E5;" |[[Denise Lewis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6724 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ghada Shouaa]] {{Riigi ikoon|Süüria}} 6500 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jelena Prohhorova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6694 | style="background:#DCE5E5;" |[[Natalja Sazanovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 6539 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shelia Burrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 6472 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carolina Klüft]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 7001 | style="background:#DCE5E5;" |[[Eunice Barber]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 6755 | style="background:#FFDAB9;" |[[Natalja Sazanovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 6524 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carolina Klüft]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 6887 | style="background:#DCE5E5;" |[[Eunice Barber]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 6824 | style="background:#FFDAB9;" |[[Margaret Simpson]] {{Riigi ikoon|Ghana}} 6375 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carolina Klüft]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 7032 ER | style="background:#DCE5E5;" |[[Ljudmila Blonska]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6832 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kelly Sotherton]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6510 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jessica Ennis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6731 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jennifer Oeser]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6493 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kamila Chudzik]] {{Riigi ikoon|Poola}} 6471 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jessica Ennis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6751 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jennifer Oeser]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6572 | style="background:#FFDAB9;" |[[Karolina Tymińska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 6544 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Hanna Melnitšenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6586 | style="background:#DCE5E5;" |[[Brianne Theisen-Eaton]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 6530 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6477 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jessica Ennis-Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6669 | style="background:#DCE5E5;" |[[Brianne Theisen-Eaton]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 6554 | style="background:#FFDAB9;" |[[Laura Ikauniece-Admidiņa]] {{Riigi ikoon|Läti}} 6516 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6784 | style="background:#DCE5E5;" |[[Carolin Schäfer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6696 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anouk Vetter]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6636 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Katarina Johnson-Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6981 | style="background:#DCE5E5;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6677 | style="background:#FFDAB9;" |[[Verena Preiner]] {{Riigi ikoon|Austria}} 6560 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6947 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anouk Vetter]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6867 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anna Hall]] {{Riigi ikoon|USA}} 6755 |} ==Vaata ka== *[[Seitsmevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] *[[Naiste viievõistlus]] *[[Kolmevõistlus]] ehk [[triatlon]] — τρεῖς ἆθλος *[[Viievõistlus]] ehk [[pentatlon]] — πένταθλον *[[Moodne viievõistlus]] — πένταθλον *[[Kümnevõistlus]] — δέκα ἆθλον ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=0/gender=W/discipline=HEP/legal=A/index.html Naiste seitsmevõistluse kõigi aegade edetabel] *Naiste seitsmevõistluse edetabelid:[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2002]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2003]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2004]- [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2005]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2006]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2007]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2008]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2009] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Mitmevõistlus (kergejõustik)]] 2zedunz5732w6mp9l0fc8ozemkmi3wj 7190180 7190178 2026-07-10T08:39:35Z Sjur 66496 /* Maailmameistrivõistluste medalistid */ 7190180 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib naiste seitsmevõistlusest; meeste sisekergejõustikuala kohta vaata artiklit [[Meeste seitsmevõistlus]].}} '''Seitsmevõistlus''' on naiste [[Mitmevõistlus (kergejõustik)|mitmevõistlus]] [[kergejõustik]]us. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval [[100 m tõkkejooks]], [[kõrgushüpe]], [[kuulitõuge]], [[200 m jooks]] ja teisel päeval [[kaugushüpe]], [[odavise]] ja [[800 m jooks]]. Aastatel 1964–1980 võisteldi olümpiamängudel [[Naiste viievõistlus|viievõistluses]], pärast esimesi maailmameistrivõistlusi (1983) aga juba seitsmevõistluses (alates [[1984. aasta suveolümpiamängud]]est [[Los Angeles]]es). ==Kõigi aegade edetabel== ''Seisuga 1. juuni 2025.''<ref>[https://www.worldathletics.org/records/all-time-toplists/combined-events/heptathlon/outdoor/women/senior] worldathletics.org</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! ||Tulemus || Sportlane || Aasta |- | 1. || 7291|| {{JärjestaNimi|Jackie|Joyner-Kersee}} || 1988 |- | 2.-3. || 7032|| {{JärjestaNimi|Carolina|Klüft}} || 2007 |- | 2.-3. || 7032|| {{JärjestaNimi|Anna|Hall}} || 2025 |- | 4. || 7013|| {{JärjestaNimi|Nafissatou|Thiam}} || 2017 |- | 5. || 7007|| {{JärjestaNimi|Larisa|Nikitina}} || 1989 |- | 6. || 6985|| {{JärjestaNimi|Sabine|Braun}} || 1992 |- | 7. || 6981|| {{JärjestaNimi|Katarina|Johnson-Thompson}} || 2019 |- | 8. || 6955|| {{JärjestaNimi|Jessica|Ennis-Hill}} || 2012 |- | 9. || 6946|| {{JärjestaNimi|Sabine|Paetz}} || 1984 |- | 10. || 6942|| {{JärjestaNimi|Ghada|Shouaa}} || 1996 |- | 11. || 6935|| {{JärjestaNimi|Ramona|Neubert}} || 1983 |- | 12. || 6889|| {{JärjestaNimi|Eunice|Barber}} || 2005 |} ==Eesti edetabel== Üle 5700 punkti saavutanud Eesti seitsmevõistlejad nende isiklike rekordite järgi. ''Seisuga 1. juuni 2026.''<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabelid – Eesti Kergejõustikuliit]</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! ||Tulemus || Sportlane || Aasta |- | 1. || 6285 || [[Pippi Lotta Enok]] || 2025 |- | 2. || 6280 || [[Grit Šadeiko]] || 2017 |- | 3. || 6215 || [[Larissa Netšeporuk]] || 2003 |- | 4. || 6180 || [[Ksenija Balta]] || 2006 |- | 5. || 6155 || [[Virge Naeris]] || 1998 |- | 6. || 6142 || [[Anu Kaljurand]] || 1992 |- | 7. || 6099 || [[Mia Mireia Uusorg]] || 2026 |- | 8. || 6080 || [[Mari Klaup]] || 2020 |- | 9. || 6074 || [[Silva Oja]] || 1982 |- | 10. || 5979 || [[Kaie Kand]] || 2009 |- | 11. || 5859 || [[Annika Põlluaas]] || 2026 |- | 12. || 5836 || [[Liisa-Maria Lusti]] || 2022 |- | 13. || 5813 || [[Grete Griffin]] || 2015 |} ==[[Olümpiamängud|Olümpia]]medalistid== {| class=wikitable |- !Aasta!!{{kuld}}!!{{hõbe}}!!{{pronks}} |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Glynis Nunn]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 6390 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jackie Joyner-Kersee|Jackie Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 6385 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sabine Everts]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 6363 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} '''7291 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Sabine John]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6897 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anke Behmer]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6858 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 7044 | style="background:#DCE5E5;" |[[Irina Belova]] [[Pilt:Flag of the CIS.svg|24px|SRÜ]] [[SRÜ]] 6845 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sabine Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6649 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ghada Shouaa]] {{Riigi ikoon|Süüria}} 6780 | style="background:#DCE5E5;" |[[Natalja Sazanovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 6563 | style="background:#FFDAB9;" |[[Denise Lewis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6489 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Denise Lewis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6584 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jelena Prohhorova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6531 | style="background:#FFDAB9;" |[[Natalja Sazanovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 6527 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carolina Klüft]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 6952 | style="background:#DCE5E5;" |[[Austra Skujyte]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 6435 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kelly Sotherton]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6424 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Natalja Dobrõnska]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6733 | style="background:#DCE5E5;" |[[Hyleas Fountain]] {{Riigi ikoon|USA}} 6619 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Tšernova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6591 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jessica Ennis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6955 (NR) | style="background:#DCE5E5;" |[[Lilli Schwarzkopf]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6649 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Tšernova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6628 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6810 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jessica Ennis-Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6775 | style="background:#FFDAB9;" |[[Brianne Theisen-Eaton]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 6653 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6791 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anouk Vetter]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6689 | style="background:#FFDAB9;" |[[Emma Oosterwegel]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6590 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6880 | style="background:#DCE5E5;" |[[Katarina Johnson-Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6844 | style="background:#FFDAB9;" |[[Noor Vidts]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6707 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalistid == {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus |1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ramona Neubert]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6714 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sabine Paetz-John]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6662 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anke Vater-Behmer]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6532 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus |1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 7128 | style="background:#DCE5E5;" |[[Larissa Nikitina-Turtšinskaja]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 6564 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jane Frederick]] {{Riigi ikoon|USA}} 6502 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sabine Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6672 | style="background:#DCE5E5;" |[[Liliana Nastase]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 6493 | style="background:#FFDAB9;" |[[Irina Belova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 6448 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 6837 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sabine Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6797 | style="background:#FFDAB9;" |[[Svetlana Buraga]] [[Pilt:Flag_of_Belarus_(1918,_1991-1995).svg|middle|25px|Valgevene]] 6635 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ghada Shouaa]] {{Riigi ikoon|Süüria}} 6651 | style="background:#DCE5E5;" |[[Svetlana Moskalets]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6575 | style="background:#FFDAB9;" |[[Rita Ináncsi]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 6522 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sabine Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6739 | style="background:#DCE5E5;" |[[Denise Lewis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6654 | style="background:#FFDAB9;" |[[Remigija Nazarovienė]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 6566 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Eunice Barber]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 6861 | style="background:#DCE5E5;" |[[Denise Lewis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6724 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ghada Shouaa]] {{Riigi ikoon|Süüria}} 6500 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jelena Prohhorova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6694 | style="background:#DCE5E5;" |[[Natalja Sazanovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 6539 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shelia Burrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 6472 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carolina Klüft]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 7001 | style="background:#DCE5E5;" |[[Eunice Barber]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 6755 | style="background:#FFDAB9;" |[[Natalja Sazanovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 6524 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carolina Klüft]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 6887 | style="background:#DCE5E5;" |[[Eunice Barber]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 6824 | style="background:#FFDAB9;" |[[Margaret Simpson]] {{Riigi ikoon|Ghana}} 6375 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carolina Klüft]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 7032 ER | style="background:#DCE5E5;" |[[Ljudmila Blonska]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6832 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kelly Sotherton]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6510 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jessica Ennis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6731 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jennifer Oeser]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6493 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kamila Chudzik]] {{Riigi ikoon|Poola}} 6471 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jessica Ennis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6751 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jennifer Oeser]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6572 | style="background:#FFDAB9;" |[[Karolina Tymińska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 6544 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Hanna Melnitšenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6586 | style="background:#DCE5E5;" |[[Brianne Theisen-Eaton]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 6530 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6477 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jessica Ennis-Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6669 | style="background:#DCE5E5;" |[[Brianne Theisen-Eaton]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 6554 | style="background:#FFDAB9;" |[[Laura Ikauniece-Admidiņa]] {{Riigi ikoon|Läti}} 6516 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6784 | style="background:#DCE5E5;" |[[Carolin Schäfer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6696 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anouk Vetter]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6636 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Katarina Johnson-Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6981 | style="background:#DCE5E5;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6677 | style="background:#FFDAB9;" |[[Verena Preiner]] {{Riigi ikoon|Austria}} 6560 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6947 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anouk Vetter]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6867 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anna Hall]] {{Riigi ikoon|USA}} 6755 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Katarina Johnson-Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6740 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anna Hall]] {{Riigi ikoon|USA}} 6720 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anouk Vetter]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6501 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anna Hall]] {{Riigi ikoon|USA}} 6888 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kate O'Connor]] {{Riigi ikoon|Iirimaa}} 6714 | style="background:#FFDAB9;" |[[Katarina Johnson-Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6501<br>[[Taliyah Brooks]] {{Riigi ikoon|USA}} 6581 |} ==Vaata ka== *[[Seitsmevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] *[[Naiste viievõistlus]] *[[Kolmevõistlus]] ehk [[triatlon]] — τρεῖς ἆθλος *[[Viievõistlus]] ehk [[pentatlon]] — πένταθλον *[[Moodne viievõistlus]] — πένταθλον *[[Kümnevõistlus]] — δέκα ἆθλον ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=0/gender=W/discipline=HEP/legal=A/index.html Naiste seitsmevõistluse kõigi aegade edetabel] *Naiste seitsmevõistluse edetabelid:[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2002]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2003]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2004]- [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2005]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2006]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2007]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2008]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2009] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Mitmevõistlus (kergejõustik)]] tdcxc8546vi8yb6vwgsdxlla036mb2i 7190181 7190180 2026-07-10T08:39:56Z Sjur 66496 /* Maailmameistrivõistluste medalistid */ 7190181 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib naiste seitsmevõistlusest; meeste sisekergejõustikuala kohta vaata artiklit [[Meeste seitsmevõistlus]].}} '''Seitsmevõistlus''' on naiste [[Mitmevõistlus (kergejõustik)|mitmevõistlus]] [[kergejõustik]]us. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval [[100 m tõkkejooks]], [[kõrgushüpe]], [[kuulitõuge]], [[200 m jooks]] ja teisel päeval [[kaugushüpe]], [[odavise]] ja [[800 m jooks]]. Aastatel 1964–1980 võisteldi olümpiamängudel [[Naiste viievõistlus|viievõistluses]], pärast esimesi maailmameistrivõistlusi (1983) aga juba seitsmevõistluses (alates [[1984. aasta suveolümpiamängud]]est [[Los Angeles]]es). ==Kõigi aegade edetabel== ''Seisuga 1. juuni 2025.''<ref>[https://www.worldathletics.org/records/all-time-toplists/combined-events/heptathlon/outdoor/women/senior] worldathletics.org</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! ||Tulemus || Sportlane || Aasta |- | 1. || 7291|| {{JärjestaNimi|Jackie|Joyner-Kersee}} || 1988 |- | 2.-3. || 7032|| {{JärjestaNimi|Carolina|Klüft}} || 2007 |- | 2.-3. || 7032|| {{JärjestaNimi|Anna|Hall}} || 2025 |- | 4. || 7013|| {{JärjestaNimi|Nafissatou|Thiam}} || 2017 |- | 5. || 7007|| {{JärjestaNimi|Larisa|Nikitina}} || 1989 |- | 6. || 6985|| {{JärjestaNimi|Sabine|Braun}} || 1992 |- | 7. || 6981|| {{JärjestaNimi|Katarina|Johnson-Thompson}} || 2019 |- | 8. || 6955|| {{JärjestaNimi|Jessica|Ennis-Hill}} || 2012 |- | 9. || 6946|| {{JärjestaNimi|Sabine|Paetz}} || 1984 |- | 10. || 6942|| {{JärjestaNimi|Ghada|Shouaa}} || 1996 |- | 11. || 6935|| {{JärjestaNimi|Ramona|Neubert}} || 1983 |- | 12. || 6889|| {{JärjestaNimi|Eunice|Barber}} || 2005 |} ==Eesti edetabel== Üle 5700 punkti saavutanud Eesti seitsmevõistlejad nende isiklike rekordite järgi. ''Seisuga 1. juuni 2026.''<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabelid – Eesti Kergejõustikuliit]</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! ||Tulemus || Sportlane || Aasta |- | 1. || 6285 || [[Pippi Lotta Enok]] || 2025 |- | 2. || 6280 || [[Grit Šadeiko]] || 2017 |- | 3. || 6215 || [[Larissa Netšeporuk]] || 2003 |- | 4. || 6180 || [[Ksenija Balta]] || 2006 |- | 5. || 6155 || [[Virge Naeris]] || 1998 |- | 6. || 6142 || [[Anu Kaljurand]] || 1992 |- | 7. || 6099 || [[Mia Mireia Uusorg]] || 2026 |- | 8. || 6080 || [[Mari Klaup]] || 2020 |- | 9. || 6074 || [[Silva Oja]] || 1982 |- | 10. || 5979 || [[Kaie Kand]] || 2009 |- | 11. || 5859 || [[Annika Põlluaas]] || 2026 |- | 12. || 5836 || [[Liisa-Maria Lusti]] || 2022 |- | 13. || 5813 || [[Grete Griffin]] || 2015 |} ==[[Olümpiamängud|Olümpia]]medalistid== {| class=wikitable |- !Aasta!!{{kuld}}!!{{hõbe}}!!{{pronks}} |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Glynis Nunn]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 6390 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jackie Joyner-Kersee|Jackie Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 6385 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sabine Everts]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 6363 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} '''7291 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Sabine John]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6897 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anke Behmer]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6858 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 7044 | style="background:#DCE5E5;" |[[Irina Belova]] [[Pilt:Flag of the CIS.svg|24px|SRÜ]] [[SRÜ]] 6845 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sabine Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6649 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ghada Shouaa]] {{Riigi ikoon|Süüria}} 6780 | style="background:#DCE5E5;" |[[Natalja Sazanovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 6563 | style="background:#FFDAB9;" |[[Denise Lewis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6489 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Denise Lewis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6584 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jelena Prohhorova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6531 | style="background:#FFDAB9;" |[[Natalja Sazanovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 6527 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carolina Klüft]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 6952 | style="background:#DCE5E5;" |[[Austra Skujyte]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 6435 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kelly Sotherton]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6424 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Natalja Dobrõnska]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6733 | style="background:#DCE5E5;" |[[Hyleas Fountain]] {{Riigi ikoon|USA}} 6619 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Tšernova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6591 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jessica Ennis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6955 (NR) | style="background:#DCE5E5;" |[[Lilli Schwarzkopf]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6649 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Tšernova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6628 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6810 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jessica Ennis-Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6775 | style="background:#FFDAB9;" |[[Brianne Theisen-Eaton]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 6653 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6791 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anouk Vetter]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6689 | style="background:#FFDAB9;" |[[Emma Oosterwegel]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6590 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6880 | style="background:#DCE5E5;" |[[Katarina Johnson-Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6844 | style="background:#FFDAB9;" |[[Noor Vidts]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6707 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalistid == {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus |1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ramona Neubert]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6714 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sabine Paetz-John]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6662 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anke Vater-Behmer]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 6532 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus |1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 7128 | style="background:#DCE5E5;" |[[Larissa Nikitina-Turtšinskaja]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 6564 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jane Frederick]] {{Riigi ikoon|USA}} 6502 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sabine Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6672 | style="background:#DCE5E5;" |[[Liliana Nastase]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 6493 | style="background:#FFDAB9;" |[[Irina Belova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 6448 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jackie Joyner-Kersee]] {{Riigi ikoon|USA}} 6837 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sabine Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6797 | style="background:#FFDAB9;" |[[Svetlana Buraga]] [[Pilt:Flag_of_Belarus_(1918,_1991-1995).svg|middle|25px|Valgevene]] 6635 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ghada Shouaa]] {{Riigi ikoon|Süüria}} 6651 | style="background:#DCE5E5;" |[[Svetlana Moskalets]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6575 | style="background:#FFDAB9;" |[[Rita Ináncsi]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 6522 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sabine Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6739 | style="background:#DCE5E5;" |[[Denise Lewis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6654 | style="background:#FFDAB9;" |[[Remigija Nazarovienė]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 6566 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Eunice Barber]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 6861 | style="background:#DCE5E5;" |[[Denise Lewis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6724 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ghada Shouaa]] {{Riigi ikoon|Süüria}} 6500 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jelena Prohhorova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6694 | style="background:#DCE5E5;" |[[Natalja Sazanovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 6539 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shelia Burrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 6472 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carolina Klüft]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 7001 | style="background:#DCE5E5;" |[[Eunice Barber]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 6755 | style="background:#FFDAB9;" |[[Natalja Sazanovitš]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 6524 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carolina Klüft]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 6887 | style="background:#DCE5E5;" |[[Eunice Barber]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 6824 | style="background:#FFDAB9;" |[[Margaret Simpson]] {{Riigi ikoon|Ghana}} 6375 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carolina Klüft]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 7032 ER | style="background:#DCE5E5;" |[[Ljudmila Blonska]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6832 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kelly Sotherton]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6510 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jessica Ennis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6731 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jennifer Oeser]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6493 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kamila Chudzik]] {{Riigi ikoon|Poola}} 6471 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jessica Ennis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6751 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jennifer Oeser]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6572 | style="background:#FFDAB9;" |[[Karolina Tymińska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 6544 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Hanna Melnitšenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6586 | style="background:#DCE5E5;" |[[Brianne Theisen-Eaton]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 6530 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6477 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jessica Ennis-Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6669 | style="background:#DCE5E5;" |[[Brianne Theisen-Eaton]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 6554 | style="background:#FFDAB9;" |[[Laura Ikauniece-Admidiņa]] {{Riigi ikoon|Läti}} 6516 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6784 | style="background:#DCE5E5;" |[[Carolin Schäfer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 6696 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anouk Vetter]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6636 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Katarina Johnson-Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6981 | style="background:#DCE5E5;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6677 | style="background:#FFDAB9;" |[[Verena Preiner]] {{Riigi ikoon|Austria}} 6560 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nafissatou Thiam]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 6947 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anouk Vetter]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6867 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anna Hall]] {{Riigi ikoon|USA}} 6755 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Katarina Johnson-Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6740 | style="background:#DCE5E5;" |[[Anna Hall]] {{Riigi ikoon|USA}} 6720 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anouk Vetter]] {{Riigi ikoon|Holland}} 6501 |- | [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|2025 Tokyo]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anna Hall]] {{Riigi ikoon|USA}} 6888 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kate O'Connor]] {{Riigi ikoon|Iirimaa}} 6714 | style="background:#FFDAB9;" |[[Katarina Johnson-Thompson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 6581<br>[[Taliyah Brooks]] {{Riigi ikoon|USA}} 6581 |} ==Vaata ka== *[[Seitsmevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] *[[Naiste viievõistlus]] *[[Kolmevõistlus]] ehk [[triatlon]] — τρεῖς ἆθλος *[[Viievõistlus]] ehk [[pentatlon]] — πένταθλον *[[Moodne viievõistlus]] — πένταθλον *[[Kümnevõistlus]] — δέκα ἆθλον ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=0/gender=W/discipline=HEP/legal=A/index.html Naiste seitsmevõistluse kõigi aegade edetabel] *Naiste seitsmevõistluse edetabelid:[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2002]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2003]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2004]- [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2005]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2006]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2007]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2008]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=HEP/detail.html 2009] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Mitmevõistlus (kergejõustik)]] 7k2xzojuhq4y0qpsg3nq2s9yg6vqvgu 0 8781 7189930 7056373 2026-07-09T18:35:25Z Kaimar098 170684 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */ 7189930 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=märts}} [[Pilt:Biohazard symbol.svg|pisi|Rahvusvaheline bioloogilise ohu sümbol]] '''Bioloogilised relvad''' ehk '''biorelvad''' on haigust tekitavad [[mikroorganism]]id või nende [[mürk|mürgid]] või [[toksiin]]id, mida leidub looduses ja mida kasutatakse [[sõja]]lisel eesmärgil või [[terrorism]]ivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Bakterioloogiline relv ja bioloogiline relv ei ole sünonüümid. Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks [[viirus]]i. Bakterioloogiline relv on bioloogilise relva alaliik. Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba [[Vana-Egiptus|Egiptusest]] ja [[Vana-Kreeka]]st. Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele. Bioloogiliseks relvaks sobivaid haigustekitajaid hakati välja sõeluma ja katsetama eri maades 1950. aastatel. Töö oli kiire ja korralik. Juba 1970. aastate alguseks oli see relvaliik välja töötatud ja mõne riigi biorelvavarud olid mõistusevastaselt suureks paisutatud. == Ajalugu == === Enne esimest maailmasõda === Algelised bioloogilise sõja viisid on olnud kasutusel alates antiikajast, mil nähti loomakorjuste ja nakkuste hävitavat mõju vaenlasele. Kaevude mürgitamine oli üks levinud viise vaenlase nõrgestamisel nii paljudes Euroopa sõdades kui ka Ameerika Ühendriikide kodusõjas, ulatudes isegi 20. sajandisse. Näiteks 6. sajandil eKr mürgitasid assüürlased seenega vaenlase kaeve, et põhjustada nende vägedes deliiriumit. 1346. aastal viskasid Kuldse hordi mongolid enda katku surnud sõdalasi ja vange üle Kaffa linna müüride. See on välja toodud ühe põhjusena, miks must surm võis levida Euroopasse.<ref name=":0" /> Biorelvade kasutamine muutus keerulisemaks 19. sajandil, mil [[Robert Koch]]i, saksa arstiteadlase [[Kochi postulaadid|postulaadid]] ja mikrobioloogia areng võimaldasid patogeene isoleerida ja toota.<ref name=":0" /> === Esimene maailmasõda === Väidetavalt katsetas Saksamaa bioloogilist sabotaaži salajastel operatsioonidel, kus haigust tekitavate bakteritega (''Bacillus anthracis'' e antraks e [[Siberi katk]] ja ''Pseudomonas pseudomallei'') nakatunud hobuseid ja veiseid veeti Ameerika Ühendriikidesse ning mujale. Samu agente kasutati ka Rumeenia lammaste nakatamiseks, kes olid mõeldud Venemaale eksportimiseks. Saksamaa eitas neid ja ka kõiki muid biorelva kasutamise väited.<ref name=":0" /> 1924. aastal ei leidnud Rahvasteliidu alamkomitee kindlaid asitõendeid, et Saksamaa oleks sõjas kasutanud biorelvi, kuid sellest hoolimata kehtestati 17. juunil 1925 [[Genfi protokoll]].<ref name=":0" /> === Teine maailmasõda === Saksamaa, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Nõukogude Liit alustasid ambitsioonikate bioloogiliste relvade programmide elluviimist.<ref name=":0" /> Kõige kaugemale jõudis biorelvaprogrammiga ilmselt Jaapan, kes asutas okupeeritud Mandžuurias 1932. aastal üksuse 731.<ref name=":1" /> Programmi kuulus enam kui 150 ehitist, 5 satelliidilaagrit ja 3000 teadlast.<ref name=":0" /> Nimetatud üksus kasutas vahemikus 1932–1945 Hiina, USA, Inglise, Austraalia ja Nõukogude Liidu sõjavange selleks, et katsetada nendel antraksi (''Bacillus anthraci''s), meningiidi tekitaja (''Neisseria meningitidis''), düsenteeria (''Shigella spp''.), [[koolera]]- (''Vibrio cholerae'') ja katkubakterite (''Yersinia pestis'') toimet ja kasutamist. Arvestuslikult suri nimetatud haigusetekitajate tõttu Ping Fangi keskuses umbes 3000 vangi.<ref name=":1" /> Bioloogilise relvaga rünnati vähemalt ühtteist Hiina linna, nakatades inimesi katkupisikuga nakatunud kirpudega. Nii näiteks ründas Jaapani armee õhuvägi 1940. aastal Ningbo linna pommidega, mis sisaldasid kirpe, kes kandsid muhkkatku. Selline ründamismeetod ei olnud siiski kuigi efektiivne, sest näiteks 1941 rünnakus Changde linna vastu said surmava nakkuse 1700 Jaapani sõdurit ja ohvitseri, haigestus üle 10 000 jaapanlase. Olukord, kus "relv" ei tee vahet "omadel" ja "vaenlastel", sundis taolised rünnakud lõpetama.<ref name=":1" /> Ühendkuningriigis hakkas oma programmi kallal tööle Porton Downis, teadlaste töörühma juhtis seal mikrobioloog Paul Fildes. Riiklikul tasandil juhtis programmi peaminister Winston Churchill ise ning peagi olid välja töötatud antraksi, botulismi, brutselloosi ja tulareemia relvastatud variandid. Selle programmi testimise käigus nakatati Šotimaal Gruinardi saar järgmiseks 56 aastaks antraksiga. Kuigi Ühendkuningriik neid biorelvi kunagi sõjas ei kasutanud, olid britid esimesed, kes töötasid välja surmavate patogeenide relvastatud variandid ning olid võimelised neid ka tööstuslikult tootma.<ref name="Lr924" /> 1942. aastal, pärast Ameerika Ühendriikide sõtta sisenemist loodi Fort Detrickis USA Marylandi osariigis George W. Mercki juhtimise all biorelvade uurimise programm. Seal loodud bioloogilisi ja keemilisi relvi katsetati Utah's Dugway väljadel, valmis tehti 5000 antraksiga täidetud pommi. Peagi loodi kompleksid antraksi, brutselloosi ja botulismi masstootmiseks vajalikud asutused.<ref name=":0" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] viimaste kuude jooksul kavatses Jaapan katkuga rünnata USA tsiviilisikuid San Diegos California osariigis. Rünnak pidi algama 22. septembril 1945,{{lisa viide}} aga see jäi ära, sest Jaapan kapituleerus 2. septembril 1945. === Olukord pärast teist maailmasõda === * 1950–1953 – Ameerika Ühendriigid laiendasid biorelvade programmi Korea sõja ajal uue arenduskeskuse najal, mis asus USA Arkansase osariigis Pine Bluffi linnas. * 1947 – Ühendkuningriigis asutati mikrobioloogia uurimiskeskus, mida laiendati 1951. * 1957 – Ida-Euroopa pressi teatel kasutas Suurbritannia Omaanis biorelva. * 1961 – hiinlased väitsid, et Ameerika Ühendriigid põhjustasid Hongkongis kooleraepideemia. * 1964 – Nõukogude ajaleht Pravda väitis, et USA militaarüksused [[Colombia]]s ja [[Boliivia]]s kasutasid bioloogilisi agente talupoegade vastu. * 1969 – Egiptus süüdistas "imperialistlikke agressoreid" biorelva kasutamises Lähis-Idas, täpsemini koolera epideemia põhjustamises.<ref name=":0" /> == Rahvusvahelisi konventsioone == 1925. aastal kirjutati alla lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokollile (ehk Genfi protokollile). See leping keelab küll bioloogiliste ja keemiliste relvade kasutuse sõja ajal, kuid see ei reguleeri mitte mingil moel nende relvade tootmist, hoiustamist ega transportimist. 1972. aastal toimus bioloogiliste relvade konverents, kus keelustati bioloogiliste relvade tootmine ning nõuti nende hävitamist. Eesti ühines 1993. aastal.<ref name="ILUhC" /> == Tänapäev == === Rünnak === Väidetakse, et ratsionaalsed valitsused ega juhid ei kasutaks vaenulikel eesmärkidel mitte kunagi biorelvi. Argument on, et biorelvi ei saa kontrollida, relv võib tekitada hoopis suuremat kahju kasutaja enda vägedes. Näiteks rõuged või mõni muu õhu kaudu leviv viirus võib väga hõlpsalt levida maailmas mujalegi ning nakatada ründaja enda kodumaad. Selline argument ei pruugi aga bakterite puhul kehtida. Näiteks antraksit saab kergelt kontrolli all hoida ning seda võib isegi kuuris luua. FBI hinnangul võib seda valmistada 2500 dollari eest, kasutades vabalt kättesaadavat laborivarustust.<ref name="4A9Sb" /> Kasutades lisaks mikrobioloogilisi meetodeid, võib baktereid vajaduspõhiselt modifitseerida, et nad oleksid efektiivsed ainult väga kitsas keskkonnas, mis erineks ründaja omast. === Inimvastased relvad === Ideaalse inimvastase biorelva tunnusteks on suur nakatumisoht, suur mürgisus, vaktsiinide puudumine ja efektiivse rünnakvektori olemasolu. Relvastatud toimeainete stabiilsus ehk võime säilitada enda mürgisus ja nakatuvus pika aja jooksul võib samuti olla kasulik, eriti sõjaväelises kasutusvaldkonnas. Ka võetakse arvesse loomislihtsust. Olenevalt kasutajast võib olla tähtis ka relva kontrollitavus. Tihti ei ole bioloogilise vahendi loomine raske, sest paljusid relvi saab kiiresti, odavalt ja kergelt toota. Pigem on peamisteks probleemiseks selle relvastamine, hoiustamine ja rünnakvektori loomine või avastamine. Näiteks peetakse antraksipisikuid (põrnatõvepisikuid) efektiivseks vahendiks mitmel põhjusel. Esiteks loob see vastupidavaid spoore, mida on pihustatavalt lihtne levitada. Teiseks ei nakka see inimeselt inimesele, mistõttu ei ole sekundaarsed nakatumised võimalikud. Suremuse määr patsientidel, kes korrektset ravi ei saa, on 90% või suurem.<ref name="ltb16" /> Haigust saab siiski antibiootikumidega vaos hoida, seetõttu ei seda kasutav personal ohus. Endine USA bioloogilise sõja programm kategoriseeris enda relvastatud inimvastaseid bioloogilisi vahendeid surmavateks teguriteks või ohutuks tegevateks teguriteks. === Põllumajanduse vastased === ==== Taimedevastased relvad ==== Ameerika Ühendriigid arendasid põllutaimede vastase võimekuse külma sõja ajal, mis kasutas vaenlase põllumajanduse hävitamiseks taimede haigusi. Biorelvad sihtisid ka kalakasvatusi ja veetaimestikku. Usuti, et vaenlase põllumajanduse hävitamine strateegilisel tasemel võib sõjas vähendada Nõukogude agressiooni. Arendati välja riisi ja nisu seennakkused, mida aerosooli või pommide kujul kasutati, et vallandada epideemiaid vaenlase taimede seas. [[Herbitsiid]]id liigitatakse samuti bio- ja keemiarelvade alla, kuigi tegemist on kemikaalidega, sest need töötavad sarnaselt biomürkide ja bioregulaatoritega. [[Põletatud maa taktika]]t (sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku [[elu]]ks vajaliku) kasutati nii Vietnami sõjas<ref name="hSs02" /> kui ka Eelami sõjas Sri Lankal. Kui Ameerika Ühendriigid aastatel 1969–1970 oma vaenuliku bioloogilise sõja programmi lõpetasid, oli enamik biorelvi nende arsenalis just taimnakkuste kujul. Bioloogiline sõda võib spetsiaalselt sihtida taimi, et hävitada põllusaadusi või hävitada taimestikku. Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia avastasid herbitsiidid teise maailmasõja ajal ning alustasid herbitsiidisõja programmi, mida kasutada Malais ja Vietnamis. ==== Kariloomadevastased relvad ==== Loomade ründamine on bioloogilise sõja ala, mille eesmärgiks on hävitada loomressurssi. Esimese maailmasõja ajal arreteeriti saksa agendid, kes üritasid sõjaloomi nakatada antraksiga. Usuti, et samad agendid olid vastutavad varasemate nakkuspuhangute eest hobuste ja muulade seas. Britid nakatasid teise maailmasõja ajal loomade toitu, et Saksamaa kariloomad ei saaks toituda, aga sööta ei kasutatud kunagi. 1952. aastal kasutati Mau ülestõusus aafrika piimapõõsa mürki kariloomade tapmiseks.{{lisa viide}} 1980. aastatel oli Nõukogude põllumajandusministeerium välja töötanud mitmeid haigusi lehmade, sigade ja kanade vastu. Neid agente sai aerosoolina lennukitest alla pihustada. Programmi nimi oli "Ökoloogia".{{lisa viide}} Sõjaväliselt on inimesed meelega levitanud jäneste haigust mütsomatoosi Austraalias ja Euroopas lootuses vähendada sealset jäneste populatsiooni. See oli küll edukas, kuid ajutine, sest ellujäänud isenditel tekkis immuunsus ning loomade arvukus taastus.{{lisa viide}} == Kaitse == === Avaliku tervishoiu roll === On tähtis märkida, et kõiki klassikalisi ja modernseid bioloogiliste relvade organisme saab taimedest ja loomadest, kes on selle haigusega nakatunud. Üks eranditest on rõuged. Seega on tähtis avalik tervishoid ja haiguste jälgimine, sest arstid ja veterinaariad on võimelised epideemiate varajastes faasides avastama, kas tegu on bioloogiliste relvade rünnakuga. Näiteks antraksi korral on väga tõenäoline, et 24–36 tundi pärast rünnakut tekivad juba väikesel protsendil inimestest klassikalised antraksimürgistuse sümptomid. Üks neist on unikaalselt tuvastatav rinnaku röntgenipildilt, mida riiklike tervishoiusüsteemide ametnikud on võimelised tuvastama. Üldine nakkuse peiteaeg inimestel on ligikaudu 11–12 päeva. On arvestatud, et üle 80% elanikkonnast, kes on antraksiga nakatunud, saab enne sümptomite tekkimist õigeaegset antibiootikumravi ning tänu sellele saadakse antraksi põhjustatud suremust minimeerida. === Eesti tasemel === Eesti pöörab kõrgendatud tähelepanu strateegiliste kaupadega seotud salakaubanduse ennetamisele ja tõkestamisele. Julgeolekuasutused koguvad teavet isikute kohta, kes võivad olla huvitatud keemilise ja bioloogilise materjali salakaubaveost. Analüüsitakse strateegiliste kaupade vedusid ja nendega seotud riske. Hinnatakse strateegiliste kaupade veoga tegelevaid ettevõtteid ja tõkestatakse kaubavahetus embargoriikidega. Tehakse ametkondadevahelisi strateegilise kauba alaseid koolitusi, kus muu hulgas keemia- ja biorelvade tootmiseks vajalikke materjale ja kaupu. Jätkuvad ühisoperatsioonid ja rahvusvaheline koostöö salakaubaveo tõkestamiseks.<ref name="ITg7Q" /> === NATO tasemel === NATO mitmeriigilise keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva vastase kaitse pataljoni toetuseks arendavad alliansi relvastusspetsialistid vahendeid keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva avastamiseks, nende relvade vastaseks kaitseks ja nende toimeainete vallandumisest tulenevate ohtudega võitlemiseks. Liitlased on koostanud dokumendid, milles pannakse paika ühine doktriin, kord ja varustuse standardid kaitseks nende relvade eest ja rünnakujärgseks saaste eemaldamiseks. Allianss on välja töötanud ka veepõhise dekontaminaatori, mida NATO liikmesriikides praegu katsetatakse. Tehakse uuringuid, mille eesmärk on välja arendada tehnoloogiad nende surmavate ainete kaugavastamiseks. Plaanis on edasi arendada ka sõjalisi võimeid, et neid relvi lahinguväljal kahjutuks teha.<ref name="cfZNY" /> === Tunnused, mis viitavad sellele, et tegemist võib olla bioloogilise rünnakuga === Bioloogilise rünnaku korral võib nakatunute arv olla väike ja nakatunud võivad olla hajutatud. Järgnevad vihjed võivad olla tõesed ka loodusliku haiguste leviku korral, kuid bioloogiliste rünnakute korral peaks neile tähelepanu pöörama.<ref name=":2" /> Alati ei pruugi kõik vihjed esineda. # Ebatõenäoline haiguse levik suure suremusega. Looduslikult võib samuti mõni haigus laialdaselt levida, kuid kui haiguse algele ei leita looduslikku põhjust, siis peaks kahtlustama, et tegemist võib olla bioloogilise rünnakuga. # Eeldatust suurem suremus. See tähendab, et bioloogilist agenti on võidud muuta laboris antibiootikumide või muude ravimite suhtes resistentsemaks. # Ebatavaline haigus. Paljude haiguste korral saab öelda, missuguses keskkonnas, mis viisil ja miks haigus levib, kuid kui tegemist on epideemiaga, mis on antud asukoha jaoks ebatavaline, siis võiks kahelda haiguse allika suhtes. # Haigusel on kindel algpunkt. Rünnaku korral nakatunute hulk suureneb väga järsult ning langeb samuti väga järsult. Tihti on haiguse peiteaega lühendatud. Haigestunute järgi saab kindlaks teha, kus nakatuti. # Mitu epideemiat. Mitmes kohas nakatatakse inimesi korraga ühe või mitme haigusega. # Kaitstud inimeste hulgas väiksem haigestumise protsent. Kui samas asukohas, kus paljud on nakatunud ja osad inimesed, kes on majas, kus filtreeritakse õhk, ei nakatu, peaks samuti kahtlema haiguse allikas. # Surnud loomad. Erinevaid loomi on ajaloos kasutatud, et inimesi haiguste eest hoiatada. Näiteks on linde kasutatud kaevandustes, et avastada kahjulikke gaase. Suur järsk loomade suremus võib vihjata, et levib haigus, mis võib ka inimesi mõjutada. # Tagurpidi levik. Erinevate [[zoonoosid]]e korral levib haigus esmalt loomadele ja seejärel inimestele. Kui inimesed nakatuvad varem või loomadega samaaegselt, peaks kahtlustama haiguse ebaloomulikku levikut. # Ebatavaline haiguse ilmnemise viis. # Muster, kus inimesed nakatuvad. Nakatumiskohad tuleks kaardistada. Kui nakkus levib allatuult, siis peaks kahtlustama aerosoolset nakkuse levikut. # Otsene asitõend.<ref name=":2" /> ==Vaata ka== * [[Bioloogiliste relvade konventsioon]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1200679/</ref> <ref name=":1">http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2002n1l10.html</ref> <ref name="Lr924">Prasad, S.K. (2009). ''Biological Agents, Volume 2''. Discovery Publishing House. p. 36</ref> <ref name="ILUhC">https://www.riigiteataja.ee/akt/13141542</ref> <ref name="4A9Sb">http://www.ph.ucla.edu/EPI/bioter/lonerlikelyanthrax.html</ref> <ref name="ltb16">https://web.archive.org/web/20130711044859/http://www.upmchealthsecurity.org/website/our_work/biological-threats-and-epidemics/fact_sheets/anthrax.html</ref> <ref name="hSs02">http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/3798581.stm</ref> <ref name="ITg7Q">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.vm.ee/sites/default/files/content-editors/tvv_pohialused_2013.pdf |vaadatud=2016-05-31 |arhiivimisaeg=2016-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160805070922/http://www.vm.ee/sites/default/files/content-editors/tvv_pohialused_2013.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="cfZNY">{{Netiviide |url=http://www.nato.int/docu/review/2004/issue3/estonian/military_pr.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-31 |arhiivimisaeg=2008-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080220034558/http://www.nato.int/docu/review/2004/issue3/estonian/military_pr.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":2">http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2870591/</ref> }} [[Kategooria:Relvad]] [[Kategooria:Terrorism]] sryx36h5v9bdyuf1vg9xza52nal12jp 7189936 7189930 2026-07-09T18:39:33Z Kaimar098 170684 linkisin sõja asemel sõda, et link toimiks 7189936 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=märts}} [[Pilt:Biohazard symbol.svg|pisi|Rahvusvaheline bioloogilise ohu sümbol]] '''Bioloogilised relvad''' ehk '''biorelvad''' on haigust tekitavad [[mikroorganism]]id või nende [[mürk|mürgid]] või [[toksiin]]id, mida leidub looduses ja mida kasutatakse [[sõda|sõjalisel]] eesmärgil või [[terrorism]]ivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Bakterioloogiline relv ja bioloogiline relv ei ole sünonüümid. Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks [[viirus]]i. Bakterioloogiline relv on bioloogilise relva alaliik. Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba [[Vana-Egiptus|Egiptusest]] ja [[Vana-Kreeka]]st. Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele. Bioloogiliseks relvaks sobivaid haigustekitajaid hakati välja sõeluma ja katsetama eri maades 1950. aastatel. Töö oli kiire ja korralik. Juba 1970. aastate alguseks oli see relvaliik välja töötatud ja mõne riigi biorelvavarud olid mõistusevastaselt suureks paisutatud. == Ajalugu == === Enne esimest maailmasõda === Algelised bioloogilise sõja viisid on olnud kasutusel alates antiikajast, mil nähti loomakorjuste ja nakkuste hävitavat mõju vaenlasele. Kaevude mürgitamine oli üks levinud viise vaenlase nõrgestamisel nii paljudes Euroopa sõdades kui ka Ameerika Ühendriikide kodusõjas, ulatudes isegi 20. sajandisse. Näiteks 6. sajandil eKr mürgitasid assüürlased seenega vaenlase kaeve, et põhjustada nende vägedes deliiriumit. 1346. aastal viskasid Kuldse hordi mongolid enda katku surnud sõdalasi ja vange üle Kaffa linna müüride. See on välja toodud ühe põhjusena, miks must surm võis levida Euroopasse.<ref name=":0" /> Biorelvade kasutamine muutus keerulisemaks 19. sajandil, mil [[Robert Koch]]i, saksa arstiteadlase [[Kochi postulaadid|postulaadid]] ja mikrobioloogia areng võimaldasid patogeene isoleerida ja toota.<ref name=":0" /> === Esimene maailmasõda === Väidetavalt katsetas Saksamaa bioloogilist sabotaaži salajastel operatsioonidel, kus haigust tekitavate bakteritega (''Bacillus anthracis'' e antraks e [[Siberi katk]] ja ''Pseudomonas pseudomallei'') nakatunud hobuseid ja veiseid veeti Ameerika Ühendriikidesse ning mujale. Samu agente kasutati ka Rumeenia lammaste nakatamiseks, kes olid mõeldud Venemaale eksportimiseks. Saksamaa eitas neid ja ka kõiki muid biorelva kasutamise väited.<ref name=":0" /> 1924. aastal ei leidnud Rahvasteliidu alamkomitee kindlaid asitõendeid, et Saksamaa oleks sõjas kasutanud biorelvi, kuid sellest hoolimata kehtestati 17. juunil 1925 [[Genfi protokoll]].<ref name=":0" /> === Teine maailmasõda === Saksamaa, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Nõukogude Liit alustasid ambitsioonikate bioloogiliste relvade programmide elluviimist.<ref name=":0" /> Kõige kaugemale jõudis biorelvaprogrammiga ilmselt Jaapan, kes asutas okupeeritud Mandžuurias 1932. aastal üksuse 731.<ref name=":1" /> Programmi kuulus enam kui 150 ehitist, 5 satelliidilaagrit ja 3000 teadlast.<ref name=":0" /> Nimetatud üksus kasutas vahemikus 1932–1945 Hiina, USA, Inglise, Austraalia ja Nõukogude Liidu sõjavange selleks, et katsetada nendel antraksi (''Bacillus anthraci''s), meningiidi tekitaja (''Neisseria meningitidis''), düsenteeria (''Shigella spp''.), [[koolera]]- (''Vibrio cholerae'') ja katkubakterite (''Yersinia pestis'') toimet ja kasutamist. Arvestuslikult suri nimetatud haigusetekitajate tõttu Ping Fangi keskuses umbes 3000 vangi.<ref name=":1" /> Bioloogilise relvaga rünnati vähemalt ühtteist Hiina linna, nakatades inimesi katkupisikuga nakatunud kirpudega. Nii näiteks ründas Jaapani armee õhuvägi 1940. aastal Ningbo linna pommidega, mis sisaldasid kirpe, kes kandsid muhkkatku. Selline ründamismeetod ei olnud siiski kuigi efektiivne, sest näiteks 1941 rünnakus Changde linna vastu said surmava nakkuse 1700 Jaapani sõdurit ja ohvitseri, haigestus üle 10 000 jaapanlase. Olukord, kus "relv" ei tee vahet "omadel" ja "vaenlastel", sundis taolised rünnakud lõpetama.<ref name=":1" /> Ühendkuningriigis hakkas oma programmi kallal tööle Porton Downis, teadlaste töörühma juhtis seal mikrobioloog Paul Fildes. Riiklikul tasandil juhtis programmi peaminister Winston Churchill ise ning peagi olid välja töötatud antraksi, botulismi, brutselloosi ja tulareemia relvastatud variandid. Selle programmi testimise käigus nakatati Šotimaal Gruinardi saar järgmiseks 56 aastaks antraksiga. Kuigi Ühendkuningriik neid biorelvi kunagi sõjas ei kasutanud, olid britid esimesed, kes töötasid välja surmavate patogeenide relvastatud variandid ning olid võimelised neid ka tööstuslikult tootma.<ref name="Lr924" /> 1942. aastal, pärast Ameerika Ühendriikide sõtta sisenemist loodi Fort Detrickis USA Marylandi osariigis George W. Mercki juhtimise all biorelvade uurimise programm. Seal loodud bioloogilisi ja keemilisi relvi katsetati Utah's Dugway väljadel, valmis tehti 5000 antraksiga täidetud pommi. Peagi loodi kompleksid antraksi, brutselloosi ja botulismi masstootmiseks vajalikud asutused.<ref name=":0" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] viimaste kuude jooksul kavatses Jaapan katkuga rünnata USA tsiviilisikuid San Diegos California osariigis. Rünnak pidi algama 22. septembril 1945,{{lisa viide}} aga see jäi ära, sest Jaapan kapituleerus 2. septembril 1945. === Olukord pärast teist maailmasõda === * 1950–1953 – Ameerika Ühendriigid laiendasid biorelvade programmi Korea sõja ajal uue arenduskeskuse najal, mis asus USA Arkansase osariigis Pine Bluffi linnas. * 1947 – Ühendkuningriigis asutati mikrobioloogia uurimiskeskus, mida laiendati 1951. * 1957 – Ida-Euroopa pressi teatel kasutas Suurbritannia Omaanis biorelva. * 1961 – hiinlased väitsid, et Ameerika Ühendriigid põhjustasid Hongkongis kooleraepideemia. * 1964 – Nõukogude ajaleht Pravda väitis, et USA militaarüksused [[Colombia]]s ja [[Boliivia]]s kasutasid bioloogilisi agente talupoegade vastu. * 1969 – Egiptus süüdistas "imperialistlikke agressoreid" biorelva kasutamises Lähis-Idas, täpsemini koolera epideemia põhjustamises.<ref name=":0" /> == Rahvusvahelisi konventsioone == 1925. aastal kirjutati alla lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokollile (ehk Genfi protokollile). See leping keelab küll bioloogiliste ja keemiliste relvade kasutuse sõja ajal, kuid see ei reguleeri mitte mingil moel nende relvade tootmist, hoiustamist ega transportimist. 1972. aastal toimus bioloogiliste relvade konverents, kus keelustati bioloogiliste relvade tootmine ning nõuti nende hävitamist. Eesti ühines 1993. aastal.<ref name="ILUhC" /> == Tänapäev == === Rünnak === Väidetakse, et ratsionaalsed valitsused ega juhid ei kasutaks vaenulikel eesmärkidel mitte kunagi biorelvi. Argument on, et biorelvi ei saa kontrollida, relv võib tekitada hoopis suuremat kahju kasutaja enda vägedes. Näiteks rõuged või mõni muu õhu kaudu leviv viirus võib väga hõlpsalt levida maailmas mujalegi ning nakatada ründaja enda kodumaad. Selline argument ei pruugi aga bakterite puhul kehtida. Näiteks antraksit saab kergelt kontrolli all hoida ning seda võib isegi kuuris luua. FBI hinnangul võib seda valmistada 2500 dollari eest, kasutades vabalt kättesaadavat laborivarustust.<ref name="4A9Sb" /> Kasutades lisaks mikrobioloogilisi meetodeid, võib baktereid vajaduspõhiselt modifitseerida, et nad oleksid efektiivsed ainult väga kitsas keskkonnas, mis erineks ründaja omast. === Inimvastased relvad === Ideaalse inimvastase biorelva tunnusteks on suur nakatumisoht, suur mürgisus, vaktsiinide puudumine ja efektiivse rünnakvektori olemasolu. Relvastatud toimeainete stabiilsus ehk võime säilitada enda mürgisus ja nakatuvus pika aja jooksul võib samuti olla kasulik, eriti sõjaväelises kasutusvaldkonnas. Ka võetakse arvesse loomislihtsust. Olenevalt kasutajast võib olla tähtis ka relva kontrollitavus. Tihti ei ole bioloogilise vahendi loomine raske, sest paljusid relvi saab kiiresti, odavalt ja kergelt toota. Pigem on peamisteks probleemiseks selle relvastamine, hoiustamine ja rünnakvektori loomine või avastamine. Näiteks peetakse antraksipisikuid (põrnatõvepisikuid) efektiivseks vahendiks mitmel põhjusel. Esiteks loob see vastupidavaid spoore, mida on pihustatavalt lihtne levitada. Teiseks ei nakka see inimeselt inimesele, mistõttu ei ole sekundaarsed nakatumised võimalikud. Suremuse määr patsientidel, kes korrektset ravi ei saa, on 90% või suurem.<ref name="ltb16" /> Haigust saab siiski antibiootikumidega vaos hoida, seetõttu ei seda kasutav personal ohus. Endine USA bioloogilise sõja programm kategoriseeris enda relvastatud inimvastaseid bioloogilisi vahendeid surmavateks teguriteks või ohutuks tegevateks teguriteks. === Põllumajanduse vastased === ==== Taimedevastased relvad ==== Ameerika Ühendriigid arendasid põllutaimede vastase võimekuse külma sõja ajal, mis kasutas vaenlase põllumajanduse hävitamiseks taimede haigusi. Biorelvad sihtisid ka kalakasvatusi ja veetaimestikku. Usuti, et vaenlase põllumajanduse hävitamine strateegilisel tasemel võib sõjas vähendada Nõukogude agressiooni. Arendati välja riisi ja nisu seennakkused, mida aerosooli või pommide kujul kasutati, et vallandada epideemiaid vaenlase taimede seas. [[Herbitsiid]]id liigitatakse samuti bio- ja keemiarelvade alla, kuigi tegemist on kemikaalidega, sest need töötavad sarnaselt biomürkide ja bioregulaatoritega. [[Põletatud maa taktika]]t (sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku [[elu]]ks vajaliku) kasutati nii Vietnami sõjas<ref name="hSs02" /> kui ka Eelami sõjas Sri Lankal. Kui Ameerika Ühendriigid aastatel 1969–1970 oma vaenuliku bioloogilise sõja programmi lõpetasid, oli enamik biorelvi nende arsenalis just taimnakkuste kujul. Bioloogiline sõda võib spetsiaalselt sihtida taimi, et hävitada põllusaadusi või hävitada taimestikku. Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia avastasid herbitsiidid teise maailmasõja ajal ning alustasid herbitsiidisõja programmi, mida kasutada Malais ja Vietnamis. ==== Kariloomadevastased relvad ==== Loomade ründamine on bioloogilise sõja ala, mille eesmärgiks on hävitada loomressurssi. Esimese maailmasõja ajal arreteeriti saksa agendid, kes üritasid sõjaloomi nakatada antraksiga. Usuti, et samad agendid olid vastutavad varasemate nakkuspuhangute eest hobuste ja muulade seas. Britid nakatasid teise maailmasõja ajal loomade toitu, et Saksamaa kariloomad ei saaks toituda, aga sööta ei kasutatud kunagi. 1952. aastal kasutati Mau ülestõusus aafrika piimapõõsa mürki kariloomade tapmiseks.{{lisa viide}} 1980. aastatel oli Nõukogude põllumajandusministeerium välja töötanud mitmeid haigusi lehmade, sigade ja kanade vastu. Neid agente sai aerosoolina lennukitest alla pihustada. Programmi nimi oli "Ökoloogia".{{lisa viide}} Sõjaväliselt on inimesed meelega levitanud jäneste haigust mütsomatoosi Austraalias ja Euroopas lootuses vähendada sealset jäneste populatsiooni. See oli küll edukas, kuid ajutine, sest ellujäänud isenditel tekkis immuunsus ning loomade arvukus taastus.{{lisa viide}} == Kaitse == === Avaliku tervishoiu roll === On tähtis märkida, et kõiki klassikalisi ja modernseid bioloogiliste relvade organisme saab taimedest ja loomadest, kes on selle haigusega nakatunud. Üks eranditest on rõuged. Seega on tähtis avalik tervishoid ja haiguste jälgimine, sest arstid ja veterinaariad on võimelised epideemiate varajastes faasides avastama, kas tegu on bioloogiliste relvade rünnakuga. Näiteks antraksi korral on väga tõenäoline, et 24–36 tundi pärast rünnakut tekivad juba väikesel protsendil inimestest klassikalised antraksimürgistuse sümptomid. Üks neist on unikaalselt tuvastatav rinnaku röntgenipildilt, mida riiklike tervishoiusüsteemide ametnikud on võimelised tuvastama. Üldine nakkuse peiteaeg inimestel on ligikaudu 11–12 päeva. On arvestatud, et üle 80% elanikkonnast, kes on antraksiga nakatunud, saab enne sümptomite tekkimist õigeaegset antibiootikumravi ning tänu sellele saadakse antraksi põhjustatud suremust minimeerida. === Eesti tasemel === Eesti pöörab kõrgendatud tähelepanu strateegiliste kaupadega seotud salakaubanduse ennetamisele ja tõkestamisele. Julgeolekuasutused koguvad teavet isikute kohta, kes võivad olla huvitatud keemilise ja bioloogilise materjali salakaubaveost. Analüüsitakse strateegiliste kaupade vedusid ja nendega seotud riske. Hinnatakse strateegiliste kaupade veoga tegelevaid ettevõtteid ja tõkestatakse kaubavahetus embargoriikidega. Tehakse ametkondadevahelisi strateegilise kauba alaseid koolitusi, kus muu hulgas keemia- ja biorelvade tootmiseks vajalikke materjale ja kaupu. Jätkuvad ühisoperatsioonid ja rahvusvaheline koostöö salakaubaveo tõkestamiseks.<ref name="ITg7Q" /> === NATO tasemel === NATO mitmeriigilise keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva vastase kaitse pataljoni toetuseks arendavad alliansi relvastusspetsialistid vahendeid keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva avastamiseks, nende relvade vastaseks kaitseks ja nende toimeainete vallandumisest tulenevate ohtudega võitlemiseks. Liitlased on koostanud dokumendid, milles pannakse paika ühine doktriin, kord ja varustuse standardid kaitseks nende relvade eest ja rünnakujärgseks saaste eemaldamiseks. Allianss on välja töötanud ka veepõhise dekontaminaatori, mida NATO liikmesriikides praegu katsetatakse. Tehakse uuringuid, mille eesmärk on välja arendada tehnoloogiad nende surmavate ainete kaugavastamiseks. Plaanis on edasi arendada ka sõjalisi võimeid, et neid relvi lahinguväljal kahjutuks teha.<ref name="cfZNY" /> === Tunnused, mis viitavad sellele, et tegemist võib olla bioloogilise rünnakuga === Bioloogilise rünnaku korral võib nakatunute arv olla väike ja nakatunud võivad olla hajutatud. Järgnevad vihjed võivad olla tõesed ka loodusliku haiguste leviku korral, kuid bioloogiliste rünnakute korral peaks neile tähelepanu pöörama.<ref name=":2" /> Alati ei pruugi kõik vihjed esineda. # Ebatõenäoline haiguse levik suure suremusega. Looduslikult võib samuti mõni haigus laialdaselt levida, kuid kui haiguse algele ei leita looduslikku põhjust, siis peaks kahtlustama, et tegemist võib olla bioloogilise rünnakuga. # Eeldatust suurem suremus. See tähendab, et bioloogilist agenti on võidud muuta laboris antibiootikumide või muude ravimite suhtes resistentsemaks. # Ebatavaline haigus. Paljude haiguste korral saab öelda, missuguses keskkonnas, mis viisil ja miks haigus levib, kuid kui tegemist on epideemiaga, mis on antud asukoha jaoks ebatavaline, siis võiks kahelda haiguse allika suhtes. # Haigusel on kindel algpunkt. Rünnaku korral nakatunute hulk suureneb väga järsult ning langeb samuti väga järsult. Tihti on haiguse peiteaega lühendatud. Haigestunute järgi saab kindlaks teha, kus nakatuti. # Mitu epideemiat. Mitmes kohas nakatatakse inimesi korraga ühe või mitme haigusega. # Kaitstud inimeste hulgas väiksem haigestumise protsent. Kui samas asukohas, kus paljud on nakatunud ja osad inimesed, kes on majas, kus filtreeritakse õhk, ei nakatu, peaks samuti kahtlema haiguse allikas. # Surnud loomad. Erinevaid loomi on ajaloos kasutatud, et inimesi haiguste eest hoiatada. Näiteks on linde kasutatud kaevandustes, et avastada kahjulikke gaase. Suur järsk loomade suremus võib vihjata, et levib haigus, mis võib ka inimesi mõjutada. # Tagurpidi levik. Erinevate [[zoonoosid]]e korral levib haigus esmalt loomadele ja seejärel inimestele. Kui inimesed nakatuvad varem või loomadega samaaegselt, peaks kahtlustama haiguse ebaloomulikku levikut. # Ebatavaline haiguse ilmnemise viis. # Muster, kus inimesed nakatuvad. Nakatumiskohad tuleks kaardistada. Kui nakkus levib allatuult, siis peaks kahtlustama aerosoolset nakkuse levikut. # Otsene asitõend.<ref name=":2" /> ==Vaata ka== * [[Bioloogiliste relvade konventsioon]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1200679/</ref> <ref name=":1">http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2002n1l10.html</ref> <ref name="Lr924">Prasad, S.K. (2009). ''Biological Agents, Volume 2''. Discovery Publishing House. p. 36</ref> <ref name="ILUhC">https://www.riigiteataja.ee/akt/13141542</ref> <ref name="4A9Sb">http://www.ph.ucla.edu/EPI/bioter/lonerlikelyanthrax.html</ref> <ref name="ltb16">https://web.archive.org/web/20130711044859/http://www.upmchealthsecurity.org/website/our_work/biological-threats-and-epidemics/fact_sheets/anthrax.html</ref> <ref name="hSs02">http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/3798581.stm</ref> <ref name="ITg7Q">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.vm.ee/sites/default/files/content-editors/tvv_pohialused_2013.pdf |vaadatud=2016-05-31 |arhiivimisaeg=2016-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160805070922/http://www.vm.ee/sites/default/files/content-editors/tvv_pohialused_2013.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="cfZNY">{{Netiviide |url=http://www.nato.int/docu/review/2004/issue3/estonian/military_pr.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-31 |arhiivimisaeg=2008-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080220034558/http://www.nato.int/docu/review/2004/issue3/estonian/military_pr.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":2">http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2870591/</ref> }} [[Kategooria:Relvad]] [[Kategooria:Terrorism]] 7yorwzsahc3ao1m26aepktrj4h52re2 0 9711 7190117 7013102 2026-07-10T01:37:55Z ~2026-38994-24 233223 /* Kolmnurga pindala */ Ei saa väita, et a*h/2 oleks lihtsam kui r*p 7190117 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib geomeetria mõistest; heraldika mõiste kohta vaata artiklit [[Kolmnurk (heraldika)]]; tähtkuju kohta vaata artiklit [[Kolmnurk (tähtkuju)]]; Eesti animafilmi kohta vaata artiklit [[Kolmnurk (film)]]}} '''Kolmnurk''' on kolme [[tipp|tipuga]] [[hulknurk]]. [[Pilt:Dreieck.svg|pisi|Üldine kolmnurk]] [[Eukleidese geomeetria]]s on kolmnurk lihtsaim [[tasand]]iline [[geomeetriline kujund]], mida piiravad [[sirglõik|sirglõigud]]. Seda piiravaid lõike nimetatakse [[külg]]edeks. Selle sees on kolm [[nurk]]a, mida nimetatakse [[sisenurk]]adeks. Nende nurkade [[nurga tipp|tipp]]e nimetatakse kolmnurga [[tipp]]udeks. Kolmnurgamõistet on võimalik üldistada ka [[mitteeukleidiline geomeetria| mitteeukleidilistele geomeetriatele]]. Sel juhul peavad piiravad jooned olema [[geodeetiline joon|geodeetilised jooned]]. Kolmnurkadel on tasandi geomeetrias oluline koht, sest kõik hulknurgad saab lahutada kolmnurkadeks ja sellepärast saab neid uurida [[kolmnurga geomeetria]] abil. Peale selle põhineb kolmnurkadel [[trigonomeetria]], mis on üks [[matemaatika]] fundamentaalne haru. ==Üldine kolmnurk== [[Ruum (stereomeetria)|Ruum]]is on kolmnurk määratud kolme erineva [[Punkt (matemaatika)|punkt]]iga, mis ei paikne ühel ja sellelsamal [[sirge]]l. Neid punkte nimetatakse kolmnurga [[tipp]]udeks. Kolmnurk on kujund, mille moodustavad kolmnurga tippe ühendavad [[sirglõik|sirglõigud]]. Neid sirglõike nimetatakse kolmnurga [[külg]]edeks. Osutub, et kolmnurk asub ühel [[tasand]]il: see on [[tasapinnaline kujund]]. Kolmnurga [[definitsioon|defineerimisel]] võib ka kohe tingimuseks seada, et kolmnurga tipud oleksid ühel tasandil. Mõnikord loetakse kolmnurka kuuluvaks ka kolmnurga tippudega määratud tasandi osa, mis on piiratud kolmnurga külgedega. Sel juhul kuulub selle tasandi punkt kolmnurka [[siis ja ainult siis, kui]] ta asub mõnel sirglõigul, mis ühendab kaht punkti, millest kumbki asub selle kolmnurga mõnel küljel. ===Kolmnurga nurgad=== [[Pilt:Dreieck.svg|pisi|250px]] Igas kolmest tipust moodustavad kaks sirglõiku [[nurk|nurga]]. Vähemalt kaks neist on teravnurgad. Kui kolmas on ka teravnurk, nimetatakse kolmnurka teravnurkseks kolmnurgaks. Kuid üks nurk võib olla ka täisnurk või nürinurk. Kolmnurka nimetatakse siis vastavalt täisnurkseks või nürinurkseks kolmnurgaks. Kolmnurga sisenurkade summa on alati 180 [[kaarekraad|kraad]]i (180&deg;) ehk [[pii|''&pi;'']] [[radiaan]]i (''&pi;'' rad). Kolmnurga nurki tähistatakse tavaliselt kreeka tähtedega &alpha;, &beta; ja &gamma;. Kui tegemist on täisnurkse kolmnurgaga, tähistatakse täisnurka tavaliselt tähega &gamma; ning teravnurki tähtedega &alpha; ja &beta;. [[Pilt:Triangle-angles.svg|250px|mini]] Kolmnurga sisenurga [[kõrvunurk]]a nimetatakse kolmnurga [[välisnurk|välisnurgaks]]. Välisnurga moodustab kolmnurga üks külg ja teise külje pikendus. Kolmnurga välisnurk võrdub temaga mitte kõrvu olevate sisenurkade summaga. ===Kolmnurga küljed=== Kolmnurga küljed on kolmnurga tippe ühendavad sirglõigud, mis üksteisega moodustavad nurki. Kolmnurga kahe suvalise külje pikkuste summa on alati suurem kolmanda külje pikkusest. Kolmnurga külgi tähistatakse tavaliselt tähtedega a, b ja c. Samuti võib neid tähistada kahe suurtähega (AB, BC ja AC): näiteks külg AB ühendab tippe A ja B. [[8Pllt:Triangle.Circumcenter.svg|pisi|Kolmnurga tipud asuvad kolmnurga ümberringjoonel]] ===Kolmnurga mediaanid=== [[Pilt:Triangle.Centroid.Median.svg|right|270x150px]] Kolmnurga mediaan on kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga ühendav sirglõik. Kolmnurgal on kolm mediaani, mis lõikuvad ühes punktis, mis on kolmnurga tsentroid. Võrdkülgses kolmnurgas on mediaanid ühtlasi ka [[nurgapoolitaja]]ks. Mediaanide lõikepunkt jagab mediaanid osadeks suhtega, kus tipupoolne osa on kaks korda pikem kui küljepoolne osa. Kolmnurga mediaani pikkus leitakse valemiga: :<math>m_{a} = \sqrt{\tfrac{2b^{2}+2c^{2}-a^{2}}{4}}</math> :<math>m_{b} = \sqrt{\tfrac{2a^{2}+2c^{2}-b^{2}}{4}}</math> :<math>m_{c} = \sqrt{\tfrac{2a^{2}+2b^{2}-c^{2}}{4}},</math> kus <math>a, b</math> ja <math>c</math> on kolmnurga küljepikkused. ===Kolmnurga kesklõik=== [[Pilt:Средняя линия треугольника.svg|right|270x150px]] Kolmnurga kesklõik on kolmnurga kahe külje keskpunkte ühendav sirglõik, mis on paralleelne ühe küljega ja on võrdne poolega selle külje pikkusest. Kolmnurgal on kolm kesklõiku, mis jagavad kolmnurga neljaks võrdseks kolmnurgaks. :<math> A_{1}C_{1}||AC</math> :<math> A_{1}C_{1} = \frac{1}{2}AC</math> ===Kolmnurga nurgapoolitajad=== [[Pilt:Kulmanpuolittaja3.png|right|270x150px]] Kolmnurga nurgapoolitaja ehk bisektor on kolmnurga nurka kaheks võrdseks nurgaks jagav nurga tipust vastasküljeni ulatuv sirglõik. Kolmnurgal on kolm nurgapoolitajat, mis lõikuvad ühes punktis, mis on kolmnurga [[siseringjoon]]e keskpunktiks. Kolmnurga nurgapoolitajate lõikepunkt jaotab nurgapoolitaja kaheks lõiguks, saadud kaks lõiku alates tipust suhtuvad nii nagu nurga lähiskülgede summa suhtub nurga vastaskülge. :<math>\tfrac{AG}{GD} = \tfrac{AB+AC}{BC}</math> :<math>\tfrac{BG}{GF} = \tfrac{AB+BC}{AC}</math> :<math>\tfrac{CG}{GE} = \tfrac{BC+AC}{AB}</math> Kolmnurga nurgapoolitaja jaotab nurga vastaskülje lõikudeks, mis on võrdelised nurga kahe lähisküljega, st :<math>\tfrac{AB}{AF} = \tfrac{CB}{CF}</math> :<math>\tfrac{CA}{CD} = \tfrac{BA}{BD}</math> :<math>\tfrac{AC}{AE} = \tfrac{BC}{BE}</math> Kolmnurga nurgapoolitaja pikkus leitakse valemiga: :<math>l_{\alpha} = \tfrac{c\sin{\beta}}{\sin{\tfrac{\alpha}{2}+\beta}} = \tfrac{2bc \cos{\tfrac{\alpha}{2}}}{b+c}</math> :<math>l_{\beta} = \tfrac{a\sin{\gamma}}{\sin{\tfrac{\beta}{2}+\gamma}} = \tfrac{2ac \cos{\tfrac{\beta}{2}}}{a+c}</math> :<math>l_{\gamma} = \tfrac{b\sin{\alpha}}{\sin{\tfrac{\gamma}{2}+\alpha}} = \tfrac{2ab \cos{\tfrac{\gamma}{2}}}{a+b},</math> kus <math>a, b</math> ja <math>c</math> on kolmnurga küljepikkused ning <math>\alpha, \beta</math> ja <math>\gamma</math> on vastavalt nende külgede vastasnurgad. ===Kolmnurga ümberringjoon=== Kõikidele kolmnurkadele saab joonestada ringjoone, millel asetsevad kolmnurga tipud. Sellist ringjoont nimetatakse kolmnurga [[ümberringjoon]]eks. Ümberringjoone [[keskpunkt]] on kolmnurga külgi poolitavate [[ristsirge]]te (kolmnurga [[keskristsirge]]te) [[lõikepunkt]]. ==Kolmnurkade liigid== ====Nurkade järgi==== =====Täisnurkne kolmnurk===== {{vaata|Täisnurkne kolmnurk}} [[Pilt:Triangle.Right.svg|left|180x100px]] Täisnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk ehk 90&deg; = &pi;/2 rad. Täisnurkse kolmnurga täisnurga moodustavad küljed on kaatetid ja ülejääv külg on hüpotenuus. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusi tähistatakse tavaliselt tähega c ning kaateteid tähtedega a ja b. Hüpotenuus on alati pikem mõlemast kaatetist. Hüpotenuusi [[lähisnurgad]] on väiksemad täisnurgast ja nende summa võrdub täisnurgaga. Vastavalt [[Pythagorase teoreem]]ile võrdub kaatetite ruutude summa hüpotenuusi ruuduga. =====Teravnurkne kolmnurk===== {{vaata|Teravnurkne kolmnurk}} Teravnurkse kolmnurga kõik nurgad on väiksemad kui 90 kraadi. =====Nürinurkne kolmnurk===== {{vaata|Nürinurkne kolmnurk}} Nürinurkse kolmnurga üks nurk on suurem kui 90 kraadi. =====Kaldnurkne kolmnurk===== Nüri- ja teravnurkseid kolmnurki nimetatakse mõnikord '''kaldnurkseteks kolmnurkadeks'''. ====Külgede järgi==== =====Võrdhaarne kolmnurk===== {{vaata|Võrdhaarne kolmnurk}} [[Pilt:Triangle.Isosceles.svg|right|180x100px]] Võrdhaarne kolmnurk on kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega. Võrdhaarse kolmnurga haaradeks nimetatakse kahte võrdset külge ja aluseks kolmandat külge. Tipunurgaks nimetatakse selle kolmnurga kahe võrdse külje vahelist nurka. Võrdhaarse kolmnurga kaht teist nurka nimetatakse alusnurkadeks. Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed. {{brClear}} =====Võrdkülgne kolmnurk===== {{vaata|Võrdkülgne kolmnurk}} [[Pilt:Triangle.Equilateral.svg|right|180x100px]] Võrdkülgne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik küljed on võrdse pikkusega. Võrdkülgse kolmnurga kõik nurgad on samuti võrdse suurusega 60&deg; = &pi;/3. Võrdkülgne kolmnurk on [[korrapärane hulknurk]]. Nagu igasse korrapärasesse hulknurka, nii ka võrdkülgsesse kolmnurka joonistatud [[siseringjoon]]e raadius võrdub [[apoteem]]iga. Võrdkülgse kolmnurga apoteemi pikkus on umbes 0,289 külje pikkust <math>(a*\sqrt{3}/6)</math>, kus a on külje pikkus. Võrdkülgse kolmnurga ümberringjoone raadius on 2 korda suurem: umbes 0,577 külje pikkust <math>(a*\sqrt{3}/3)</math>. Võrdkülgse kolmnurga sise- ja ümberringjoone [[keskpunkt]] ühtivad, muude kolmnurkade puhul see nii ei ole. Võrdkülgse kolmnurga kõrguse saab küljepikkuse järgi leida valemiga: : <math>h=\tfrac{\sqrt{3}}{2}a</math> =====Erikülgne kolmnurk===== [[Pilt:Triangle.Scalene.svg|right|180x100px]] Erikülgne kolmnurk on kolmnurk, millel kõik küljed on erineva pikkusega. Erikülgse kolmnurga kõik nurgad on samuti erineva suurusega. {{brClear}} == Kolmnurga pindala == * Põhiline valem kolmnurga pindala arvutamiseks on :<math>S = \frac 1 2 a h,</math> kus ''a'' on kolmnurga alus ja ''h'' selle kõrgus. * Kolmnurga pindala siseringjoone raadiuse ja ümbermõõdu järgi: :<math>S = \frac 1 2 r P = r p,</math> kus ''r'' on kolmnurga siseringjoone raadius, ''P'' kolmnurga ümbermõõt ning ''p'' pool kolmnurga ümbermõõtu: <math>p = \tfrac{P}{2} = \tfrac{a+b+c}{2}.</math> * Kolmnurga pindala külgede (a,b,c) ja ümberringjoone raadiuse (R) järgi: :<math>S = \frac{abc}{4R} </math> * Kolmnurga pindala kahe külje ja nendevahelise nurga järgi: :<math>S = \frac{1}{2}ab\sin \gamma = \frac{1}{2}bc\sin \alpha = \frac{1}{2}ac\sin \beta</math> * Kolmnurga pindala ühe külje ja selle lähinurkade järgi: :<math>S = \frac{a^{2}}{2(\cot \beta + \cot \gamma)} = \frac{a^{2} (\sin \beta)(\sin \gamma)}{2\sin(\beta + \gamma)} = \frac{b^{2}}{2(\cot \alpha + \cot \gamma)} = \frac{b^{2} (\sin \alpha)(\sin \gamma)}{2\sin(\alpha+ \gamma)} = \frac{c^{2}}{2(\cot \alpha + \cot \beta)} = \frac{c^{2} (\sin \alpha)(\sin \beta)}{2\sin(\alpha + \beta)}</math> * Kolmnurga pindala kolme külje järgi, e [[Heroni valem]]: :<math>S = \sqrt{p(p-a)(p-b)(p-c)},</math> kus ''a'', ''b'' ja ''c'' on kolmnurga külgede pikkused ning ''p'' pool kolmnurga ümbermõõtu: <math>p = \tfrac{P}{2}= \tfrac{a+b+c}{2}</math>. * Kolmnurga pindala selle kõrguste järgi: <math>S = \frac{1}{4\sqrt{H(H-\frac{1}{h_a})(H-\frac{1}{h_b})(H-\frac{1}{h_c})}} = ({4\sqrt{H(H-h_a^{-1})(H-h_b^{-1})(H-h_c^{-1})}})^{-1},</math> kus <math>H = \frac{(\frac{1}{h_a}+\frac{1}{h_b}+\frac{1}{h_c})}{2} = \frac{(h_a^{-1}+h_b^{-1}+h_c^{-1})}{2}</math> ning <math>h_a, h_b</math> ja <math>h_c</math> on kolmnurga kõrgused. [[Pilt:Triangle touching circle.svg|right|270x150px]] * Kolmnurga pindala ümbermõõdu, ühe külje ning seda külge väljast ja selle vastasnurga haarade pikendusi seest poolt puudutava ringjoone (ehk külgneva ringi) raadiuse järgi: :<math>S = r(\tfrac{P}{2}-a) = r(p-a),</math> kus ''a'' on kolmnurga külg, mida ringjoon puudutab, ''r'' on ringjoone raadius ning ''p'' pool kolmnurga ümbermõõtu (P): <math>p = \tfrac{P}{2}= \tfrac{a+b+c}{2}</math>. * Võrdhaarse kolmnurga pindala: :<math>S = \tfrac{b \sqrt{4a^2-b^2}}{4},</math> kus a on haara ja b aluse pikkus. * Võrdkülgse kolmnurga pindala: :<math>S = \frac{\sqrt{3}}{4}a^2 = \frac{h^2}{\sqrt{3}},</math> kus a on külje pikkus ja h on kolmnurga kõrgus. [[Pilt:Picki_teoreem.svg|right|270x150px]] * Täisarvulistes koordinaadipunktides paiknevate tippudega kolmnurga pindala tema sisemiste ja välispiiril asuvate täisarvuliste koordinaadipunktide arvude kaudu ([[Picki teoreem]]): :<math>S=I+\tfrac{B}{2}-1,</math> kus I ja B on vastavalt kolmnurga sees ja selle välispiiril olevate täisarvuliste koordinaadipunktide arvud. [[Pilt:Shoelace.svg|right|270x150px]] * Kolmnurga pindala tasapinnaliste koordinaatide järgi: :<math>S = \tfrac12 \left| \det\begin{pmatrix}x_A & x_B & x_C \\ y_A & y_B & y_C \\ 1 & 1 & 1\end{pmatrix} \right| </math> :<math>S = \tfrac{|(x_{A}(y_{B}-y_{C})+x_{B}(y_{C}-y_{A})+x_{C}(y_{A}-y_{B}))|}{2},</math> kus ''x''-id ja ''y''-id on vastavalt indeksile kolmnurga tippude ''A'', ''B'' ja ''C'' koordinaadid. * Kolmnurga pindala koordinaatide järgi kolmemõõtmelises ruumis: :<math>S = \sqrt{(\tfrac{x_{A}(y_{B}-y_{C})+x_{B}(y_{C}-y_{A})+x_{C}(y_{A}-y_{B})}{2})^2+(\tfrac{y_{A}(z_{B}-z_{C})+y_{B}(z_{C}-z_{A})+y_{C}(z_{A}-z_{B})}{2})^2+(\tfrac{z_{A}(x_{B}-x_{C})+z_{B}(x_{C}-x_{A})+z_{C}(x_{A}-x_{B})}{2})^2 },</math> kus ''x''-id, ''y''-id ja ''z''-id on vastavalt indeksile kolmnurga tippude ''A'', ''B'' ja ''C'' koordinaadid. == Välislingid == * [https://www.mathopenref.com/trianglecircumcircle.html] interaktiivne animatsioon erinevate kolmnurkade ja nende ümberringjoonte kohta {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Hulknurgad]] [[Kategooria:Elementaarmatemaatika]] nc2q71wje7b1hf9whzrzdeg5w9kq4ta 0 10117 7189962 6482668 2026-07-09T19:17:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189962 wikitext text/x-wiki '''Amper''' (tähis '''A''') on [[elektrivoolu tugevus]]e ühik ja üks seitsmest [[SI]]-süsteemi põhiühikust. Amper on ka [[magnetomotoorjõud|magnetomotoorjõu]] ehk magneetimisergutuse mõõtühik. Amper on nimetuse saanud [[elektromagnetism]]i avastaja [[André-Marie Ampère]]'i (1775–1836) järgi. Ampri määratlemisel on aluseks võetud [[elementaarlaeng]]u fikseeritud arvväärtus 1,602&nbsp;176&nbsp;634&nbsp;·&nbsp;10⁻¹⁹, ühik [[kulon]] (C) ehk ampersekund (A&nbsp;·&nbsp;s), kus [[sekund]] on määratletud tseesium-133 sageduse <math>\Delta\nu_{\text{Cs}}</math> alusel.<ref name="EL">{{Netiviide |url=https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/3a2aec61-addd-11e9-9d01-01aa75ed71a1/language-et/format-HTML |pealkiri=Euroopa Liidu direktiiv 2019/1258, 23. juuli 2019 |vaadatud=2020-02-27 |arhiivimisaeg=2020-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200507062531/https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/3a2aec61-addd-11e9-9d01-01aa75ed71a1/language-et/format-HTML |url-olek=ei tööta }}</ref> Selle definitsiooni võttis [[Kaalude ja Mõõtude Peakonverents]] vastu 2018. aastal ja see kehtib alates 20. maist 2019. [[Voolutugevus]] on 1 amper, kui juhtme ristlõiget läbib sekundis 1 kulon ehk 1/(1,602&nbsp;176&nbsp;634&nbsp;·&nbsp;10⁻¹⁹) ≈ 6,2&nbsp;·&nbsp;10¹⁸ elementaarlaengut ([[elektron]]i): :<math>1 \,\mathrm A = 1 \frac {\mathrm C}{\mathrm s} = 1 \,\mathrm C \cdot \mathrm s^{-1}</math>. == Eelmine definitsioon == [[Pilt:Ampere-def.svg|pisi|150px|Ampri 1948. aasta definitsiooni selgituseks]] [[Kaalude ja Mõõtude Peakonverents]] kehtestas 1948. aastal järgmise ampri definitsiooni: amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis, läbides kaht lõpmatult pikka paralleelset kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet, mis paiknevad [[vaakum]]is teineteisest ühe [[meeter|meetri]] kaugusel, tekitab nende juhtmete vahel [[jõud|jõu]] 2&nbsp;·&nbsp;10⁻⁷ [[njuuton]]it juhtme iga meetripikkuse lõigu kohta. Kui vool elektrijuhis on 1 amper, siis läbib juhi ristlõiget igas sekundis [[elektrilaeng]] 1 [[kulon]]: :<math>1 \,\mathrm A = 1 \frac {\mathrm C}{\mathrm s} = 1 \,\mathrm C \cdot \mathrm s^{-1}</math>. ==Vaata ka== * [[SI-süsteemi põhiühikud]] == Viited == {{Viited}} {{SI-süsteemi ühikud}} [[Kategooria:SI-süsteemi põhiühikud]] [[Kategooria:Elektrotehnika]] mtaoij632o455nuc5z33cs92pgld6jk 0 10276 7189906 7187958 2026-07-09T16:45:34Z Velirand 67997 /* P */ 7189906 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimitris Papadakis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] a50p9k53hs93ukgwdem0xcixcrn0ult 7189965 7189906 2026-07-09T19:20:37Z Velirand 67997 /* P */ 7189965 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] bm0wajffxv1u5kuwlpmsb4a4easuek4 0 10920 7189896 7189344 2026-07-09T16:13:01Z Heakeel 122460 /* Kaardiprojektsioonide liigitamine */ 7189896 wikitext text/x-wiki '''Kaardiprojektsioon''' ehk '''kartograafiline projektsioon''' on [[sfäär]]ilise pinna [[tasand|tasapinnal]] [[kujutamine (matemaatika)|kujutamise]] [[matemaatika|matemaatiline]] viis. # == Kaardiprojektsioonide liigitamine == Projektsioone liigitatakse mitme eri tunnuse alusel, näiteks projektsiooni omaduse (moonutuse), aspekti, regionaalse sobivuse (poolkerade, maailmajagude jne) järgi. Kõige enam on liigitamisel lähtutud projektsiooni siirdepinnast ning projektsioonile omasest paralleelide ja meridiaanide üldkujust. [[Pilt:Kaardiprojektsiooni klassid.gif|pisi|249x249px|Kolm peamist kaardiprojektsiooni klassi: silindriline, kooniline ja tasandiline.<ref name="JXkVB" />]] === Kaardiprojektsioonide klassid === Kaardiprojektsioonide klasse eristatakse kolme enamkasutatava siirdepinna – tasand, silinder, koonus – alusel. [[Paralleel]]ide ja [[meridiaan]]ide kuju ehk kaardivõrk on nende kolme põhiklassi normaalaspekti puhul (normaalvõrk) kergesti äratuntav – meridiaanid on kaardil alati sirgjooned ning paralleelid sirgjooned või kontsentrilised ringjooned. Normaalvõrgu sarnasuse alusel põhiklassiga eristatakse pseudoklasse. Pseudoklasside projektsioonid on saadud üldjuhul põhiklasside muutmise teel ja neil normaalaspekti korral paralleelide kuju ei muutu. Kooniliste ja pseudokooniliste projektsioonide kõrval eristatakse veel polükoonilisi projektsioone. On veel üksjagu projektsioone, mis ei ole liigitatavad eelnimetatud klasside alla; neid nimetatakse kokkuleppelisteks projektsioonideks. Kaardiprojektsioonide klassid on seega: * [[silindriline projektsioon|silindrilised projektsioonid]], * [[pseudosilindrilised projektsioonid]], * [[koonilised projektsioonid]], * pseudokoonilised projektsioonid, * polükoonilised projektsioonid, * [[tasandilised projektsioonid|tasandilised e asimutaalsed projektsioonid]], * pseudotasandilised projektsioonid, * kokkuleppelised e muud projektsioonid. === Kaardiprojektsiooni aspektid<ref name="3oQCf" /> === [[Pilt:Kaardiprojektsiooni aspektid silindrilise projektsiooni korral- normaal-, põik- ja kaldaspekt..gif|pisi|571x571px|Kaardiprojektsiooni aspektid silindrilise projektsiooni korral: normaal-, põik- ja kaldaspekt.<ref name="3oQCf" /> Segaduste vältimiseks kasutatakse normaal- ja põikaspekti eristamisel ka mõisteid ekvatoriaalne aspekt või polaarne aspekt vastavalt sellele, kas projektsioonikese paikneb ekvaatoril või poolusel.<ref name="3oQCf" />]] Kaardiprojektsiooni aspekte on kolm: normaal-, põik- ja kaldaspekt. Ühel projektsioonil võib olla mitu aspekti ning kuna iga aspekti arvutus on matemaatiliselt erinev, loetakse neid erinevateks projektsioonideks. Samas on projektsiooni konstrueerimise põhimõtted üldreeglina samad, muutuvad standardjoonte suunad, kuid projektsiooni põhiomadused reeglina säilivad. '''Normaalaspekti''' puhul on abipind või standardjoone tasand [[maaellipsoid]]i teljega risti. Silindrilistel projektsioonidel tähendab see projektsiooni konstrueerimist [[ekvaator]]i suhtes (vt kõrvalolevat joonist), koonilistel projektsioonidel standardparalleeli suhtes ja asimutaalsetel projektsioonidel Maa pooluse suhtes. '''Põikaspekti''' puhul on projektsiooni standardjooned ehk abipind normaalaspektiga võrreldes risti. Silindrilistel projektsioonidel on konstrueerimise aluseks meridiaan (vt kõrvalolevat joonist), koonilistel projektsioonidel ekvaatoriga ristuv(ad) väikeringjoone kaar(ed) ning asimutaalsetel projektsioonidel paikneb tasandi puutepunkt või projektsioonikese ekvaatoril. '''Kaldaspekti''' puhul on projektsiooni standardjooned orienteeritud mingis muus suunas kui normaal- või põikaspekti puhul. === Kaardi projitseerimisviisid<ref name="3MXsg" /> === [[Pilt:Ortogonaalne ja tsentraalne (gnomooniline) projitseerimisviis.gif|pisi|a) ortogonaalne projektsioon b) tsentraalne (gnomooniline) projektsioon ]] [[Pilt:Stereograafiline ja perspektiivne projektsioon.gif|pisi|c) stereograafiline projektsioon d) perspektiivne projektsioon ]] Tüüpilisemad kaardi projitseerimisviisid on: * ortogonaalne projektsioon – projitseeritakse tasapinnale paralleelsete sirgete abil. See tähendab, et iga punkti jaoks Maal leitakse lähim punkt tasapinnal. Näiteks foto planeedist [[Maa (planeet)|Maa]], mis on tehtud piisavalt kaugelt (näiteks [[Kuu]]lt), on ortogonaalne projektsioon Maast. Praktikas leiab ortogonaalne projektsioon kasutamist topograafiliste plaanide puhul. [[Väikesemõõtkavaline kaart|Väikesemõõtkavaliste kaartide]] korral võimaldab see viis pindalamoonutusi hoida minimaalsetena. * tsentraalne (gnoomiline) projektsioon – projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes. Lihtne geomeetriline lahendus, mille oluline omadus on see, et mitmel selle projektsiooniga kaardil kujutatakse kõige lühemad jooned kahe punkti vahel sirgjoontena. * [[stereograafiline projektsioon]] – projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel. See on klassikaline projitseerimisviis, mis tasandilise siirdepinna korral annab õigenurkse kaardi. * [[perspektiiv]]ne projektsioon – projitseerimiskese asub mis tahes punktis väljaspool maaellipsoidi. Perspektiivse projektsiooniga kaartidel on võimalik kujutada Maad, nagu see näib lennult vaadatuna. Näiteks on perspektiivse projektsiooniga kosmoses tehtud fotod Maast. === Moonutused kaardil<ref name="vgptW" /> === [[Pilt:Tissot mercator.png|pisi|Kartograafilisi moonutusi iseloomustavad ellipsid Mercatori projektsiooni näitel]] Mitte ükski kaardiprojektsioon ei kujuta Maa pinda täpselt sellisena, nagu see on. Kõikide kaardiprojektsioonide puhul esineb kaardimoonutusi. Kaardiprojektsiooni valik sõltub kaardi kasutuseesmärgist, st ühe projektsiooniga kaasnevad moonutused kaardil on mingis olukorras vastuvõetavamad kui teise projektsiooniga kaasnevad moonutused. Kaardiprojektsioone on väga palju<ref name="BaWdZ" />. Üks ja sama kujund [[maaellipsoid]]il annab nelja klassikalise [[Projitseerimine|projitseerimisviisi]] korral tasapinnale erinevaid tulemusi. [[Kartograafia]]s vaadeldakse olulisemate moonutustena: * joonpikkuste moonutust, * pindalade moonutust, * nurkade moonutust, * kuju moonutust. Moonutuste suurus on kaardi eri osades reeglina erinev. Kui joonpikkuste moonutus esineb igal kaardil, siis ka kaardi [[mõõtkava]] muutub kaardi eri osades. Kõik moonutuste liigid on ühel kaardil omavahel väga kindlates matemaatilistes seostes ehk ühe muutmine mõjutab ka teisi. Kaardiprojektsioonide väljatöötamise ja kasutamise kõige olulisem küsimus seisneb just moonutuste jaotumises kaardil. Sageli on eesmärk konstrueerida projektsioon, mille puhul kas teatud liiki moonutus puudub või püsib etteantud piirides. === Projektsiooni omadused<ref name="YT1JO" /> === Projektsiooni omadusi kirjeldatakse moonutuste eripära alusel. Omaduste järgi eristatakse enamasti järgmisi projektsioonide rühmi: * konformsed, * õigenurksed, * õigepindsed (ekvivalentsed), * õigepikkuselised, * vähimmoondelised, * sobedad. '''Konformse''' projektsiooni puhul jääb kaardi suvalisest punktist võetuna mõõtkava igas suvalises suunas võrdseks. See tähendab, et lõpmatult väike [[geomeetriline kujund]] kaardil ei deformeeru (ringjoon jääb ringjooneks). Sellist omadust nimetatakse [[konformsus]]eks ehk kuju moondevaba edasiandmiseks. Konformsed projektsioonid on ühtlasi ka õigenurksed. '''Õigenurkse''' projektsiooniga kaardil vastab nurk kahe suvalise suuna vahel tegelikkusele. Tegelikkuses mõeldakse "suuna" all kindla asimuudiga joont ehk [[loksodroom]]i, mis pole looduses pikkade vahemaade korral sirgjoon. Lühim, sirgjooneline lõik looduses kahe punkti vahel on [[ortodroom]], mis muudab oma asimuuti ega pruugi kujutuda õigenurksel kaardil sirgena. Õigenurkse projektsiooni korral meridiaanid ja paralleelid ristuvad. Õigenurksed konformsed projektsioonid on kõige levinumad suuremõõtkavaliste topograafiliste kaartide alusprojektsioonina, samuti on need laialt kasutatavad navigatsioonikaartide ja erikaartide (merendus, lennundus, raadiolokatsioon jms) puhul, kus suundade võtmine ja nurkade mõõtmine on kaardi juures kõige olulisem. '''Õigepindse''' (ekvivalentse) projektsiooni korral säilib kogu kaardi ulatuses suvaliste alade omavaheline pindalaline proportsioon. Üldreeglina tähendab õigepindsus ilmselget nurkade moonutamist, sellega kaasneb ka erimõõtkava muutumine sõltuvalt suunast. Õigepindsed projektsioonid on vajalikud selliste väikesemõõtkavaliste kaartide jaoks, kus pindalafaktori arvestamine on oluline. Selliseid projektsioone on tungivalt soovitav kasutada teemakaartidel, mis esitavad teavet tihedusele tuginedes (nt rahvastikutiheduse kaardid). Õigepindseid projektsioone on üpris palju ja neid kasutatakse palju atlasekaartide puhul. '''Õigepikkuselise''' (ekvidistantse) projektsiooni puhul on teatud jooned (tavaliselt kaugus projektsiooni keskmest) moonutusteta. See kehtib ainult ühest-kahest punktist võetuna ja/või kindlatel joontel, milleks tavaliselt võivad olla [[meridiaan]]id, [[paralleel]]id. Pikkused muude punktide vahel on aga mingil määral moonutatud. Õigepikkuselisi projektsioone kasutatakse erikaartide puhul (nt raadiolokatsioonis) või ka mujal, kus soovitakse näidata tegelikke [[kaugus]]i mingist punktist. '''Vähimmoondelise''' projektsiooni puhul, nagu nimetuski ütleb, on taotluslikult püütud viia kõik põhilised moonutused miinimumini. Sellised projektsioonid omavad praktilist tähtsust väikesemõõtkavaliste, ent tehnilisema otstarbega kaartide või ka teatmekaartide puhul. '''Sobedad''' on üldnimetus projektsioonidest, mis ei ole ei konformsed ega õigepindsed (kuid võivad olla õigepikkuselised). Neid nimetatakse ka ''kokkuleppelisteks'' ehk konventsionaalseteks projektsioonideks. Peamist rakendust leiavad sobedad projektsioonid atlasekaartide juures, mis sageli püüavad parandada mingite konformsete või õigepindsete projektsioonide nõrku külgi, esile tuua üht või teist ideed (nt Maa sfäärilisus, mandrite paiknemine jms) või teatud proportsioonide hoidmist (nt maismaa ja maailmamere vahel). Väga suurte moonutustega ehk ekstravagantseid kindlate omadusteta projektsioone nimetatakse '''suvalisteks''' ehk meelevaldseteks projektsioonideks. ==Kaardiprojektsioonide nimetamise reeglid== [[Pilt:Netzentwuerfe.png|613x613px|Erinevaid projektsioone]] On olemas palju erinevaid kaardiprojektsioone. Iga kaardiprojektsiooni nimetuses kasutatakse sõna "projektsioon" ees [[pärisnimi|pärisnime]] (projektsiooni autori perekonnanimi) [[omastav]]as käändes ja sõnu, mis väljendavad selle projektsiooni iseloomulik tunnust, omadust, klassi, aspekti või vormilist tunnust. Võidakse kasutada mitut [[täiend]]it, kuid enamasti kasutatakse ainult pärisnime (näiteks [[Robinsoni projektsioon]]). Täiendavate tunnuste vajadus tekib näiteks siis, kui üks inimene on loonud mitu erinevat projektsiooni (näiteks [[Lamberti konformne kooniline projektsioon]] ja [[Lamberti õigepindne silindriline projektsioon]]). See reegel pole siiski universaalne, sest on olemas [[Mercatori projektsioon]], mille nimes ei sisaldu täiendeid, ehkki on olemas ka [[Mercatori põikprojektsioon]], [[Mercatori universaalne põikprojektsioon]] ja [[Mercatori kaldprojektsioon]]. Seega on projektsioonide nimed võimaluse korral lihtsad ja lühikesed. Projektsioonide nimedes sisalduvad täiendavad omadused esitatakse alljärgnevas järjestuses: #Pärisnimi on enamasti projektsiooni looja perekonnanimi, näiteks [[Lamberti projektsioon]], [[Mercatori projektsioon]], [[Petersi projektsioon]]. #Iseloomulik tunnus on enamasti seotud projitseerimiskeskmega, näiteks [[tsentraalne projektsioon]], [[perspektiivne projektsioon]]. #Omadus on seotud [[moonutus]]e liigiga, näiteks [[konformne projektsioon]], [[sobe projektsioon]], [[õigepikkuseline projektsioon]], [[õigepindne projektsioon]]. #Klassi määrab [[siirdepind]], näiteks [[silindriline projektsioon]], [[kooniline projektsioon]], [[asimutaalne projektsioon]]. #Aspekt tuleneb siirdepinna asendist: näiteks [[põiksilindriline projektsioon]]. #Vormiline tunnus on projektsioonile iseloomulik omadus, näiteks [[lahtilõigetega projektsioon]]. == Vaata ka == * [[Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem]] * [[Kaardiprojektsioonide loend]] * [[Kaart]] * [[Kartograafia]] * [[GIS|Geoinfosüsteem]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="JXkVB">{{Netiviide|Autor=R. Knippers|URL=https://kartoweb.itc.nl/geometrics/Map%20projections/mappro.html|Pealkiri=Map Projections|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref> <ref name="3oQCf">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_aspekt.html|Pealkiri=Projektsiooni aspekt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> <ref name="3MXsg">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/projviis.html|Pealkiri=Kaardi projitseerimisviis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> <ref name="vgptW">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/moonutused.html|Pealkiri=Moonutused kaardil|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> <ref name="BaWdZ">{{Raamatuviide|autor=Snyder, John P.|pealkiri=Flattening the earth: two thousand years of map projections.|aasta=1993|koht=|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=|isbn=0-226-76746-9}}</ref> <ref name="YT1JO">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_omad.html|Pealkiri=Projektsiooni omadused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Map projections}} *[http://www.geo.ut.ee/kartool/karto/krdproj.html Ülevaade kaardiprojektsioonidest Tartu Ülikooli kodulehel] *[http://members.shaw.ca/quadibloc/maps/mapint.htm Map Projections] *[http://mathworld.wolfram.com/topics/MapProjections.html Mathworld Map Projections] *[http://www.progonos.com/furuti/MapProj/Normal/CartHow/cartHow.html How Projections Work] [[Kategooria:Kaardiprojektsioonid| ]] 6akadfvqfwe1vrnxmcfka5tbm80ahef 7189923 7189896 2026-07-09T18:25:38Z Heakeel 122460 7189923 wikitext text/x-wiki '''Kaardiprojektsioon''' ehk '''kartograafiline projektsioon''' on [[sfäär]]ilise pinna punktide [[tasand|tasapinnal]] [[kujutamine (matemaatika)|kujutamise]] [[matemaatika|matemaatiline]] viis. # == Kaardiprojektsioonide liigitamine == Projektsioone liigitatakse mitme eri tunnuse alusel, näiteks projektsiooni omaduse (moonutuse), aspekti, regionaalse sobivuse (poolkerade, maailmajagude jne) järgi. Kõige enam on liigitamisel lähtutud projektsiooni siirdepinnast ning projektsioonile omasest paralleelide ja meridiaanide üldkujust. [[Pilt:Kaardiprojektsiooni klassid.gif|pisi|249x249px|Kolm peamist kaardiprojektsiooni klassi: silindriline, kooniline ja tasandiline.<ref name="JXkVB" />]] === Kaardiprojektsioonide klassid === Kaardiprojektsioonide klasse eristatakse kolme enamkasutatava siirdepinna – tasand, silinder, koonus – alusel. [[Paralleel]]ide ja [[meridiaan]]ide kuju ehk kaardivõrk on nende kolme põhiklassi normaalaspekti puhul (normaalvõrk) kergesti äratuntav – meridiaanid on kaardil alati sirgjooned ning paralleelid sirgjooned või kontsentrilised ringjooned. Normaalvõrgu sarnasuse alusel põhiklassiga eristatakse pseudoklasse. Pseudoklasside projektsioonid on saadud üldjuhul põhiklasside muutmise teel ja neil normaalaspekti korral paralleelide kuju ei muutu. Kooniliste ja pseudokooniliste projektsioonide kõrval eristatakse veel polükoonilisi projektsioone. On veel üksjagu projektsioone, mis ei ole liigitatavad eelnimetatud klasside alla; neid nimetatakse kokkuleppelisteks projektsioonideks. Kaardiprojektsioonide klassid on seega: * [[silindriline projektsioon|silindrilised projektsioonid]], * [[pseudosilindrilised projektsioonid]], * [[koonilised projektsioonid]], * pseudokoonilised projektsioonid, * polükoonilised projektsioonid, * [[tasandilised projektsioonid|tasandilised e asimutaalsed projektsioonid]], * pseudotasandilised projektsioonid, * kokkuleppelised e muud projektsioonid. === Kaardiprojektsiooni aspektid<ref name="3oQCf" /> === [[Pilt:Kaardiprojektsiooni aspektid silindrilise projektsiooni korral- normaal-, põik- ja kaldaspekt..gif|pisi|571x571px|Kaardiprojektsiooni aspektid silindrilise projektsiooni korral: normaal-, põik- ja kaldaspekt.<ref name="3oQCf" /> Segaduste vältimiseks kasutatakse normaal- ja põikaspekti eristamisel ka mõisteid ekvatoriaalne aspekt või polaarne aspekt vastavalt sellele, kas projektsioonikese paikneb ekvaatoril või poolusel.<ref name="3oQCf" />]] Kaardiprojektsiooni aspekte on kolm: normaal-, põik- ja kaldaspekt. Ühel projektsioonil võib olla mitu aspekti ning kuna iga aspekti arvutus on matemaatiliselt erinev, loetakse neid erinevateks projektsioonideks. Samas on projektsiooni konstrueerimise põhimõtted üldreeglina samad, muutuvad standardjoonte suunad, kuid projektsiooni põhiomadused reeglina säilivad. '''Normaalaspekti''' puhul on abipind või standardjoone tasand [[maaellipsoid]]i teljega risti. Silindrilistel projektsioonidel tähendab see projektsiooni konstrueerimist [[ekvaator]]i suhtes (vt kõrvalolevat joonist), koonilistel projektsioonidel standardparalleeli suhtes ja asimutaalsetel projektsioonidel Maa pooluse suhtes. '''Põikaspekti''' puhul on projektsiooni standardjooned ehk abipind normaalaspektiga võrreldes risti. Silindrilistel projektsioonidel on konstrueerimise aluseks meridiaan (vt kõrvalolevat joonist), koonilistel projektsioonidel ekvaatoriga ristuv(ad) väikeringjoone kaar(ed) ning asimutaalsetel projektsioonidel paikneb tasandi puutepunkt või projektsioonikese ekvaatoril. '''Kaldaspekti''' puhul on projektsiooni standardjooned orienteeritud mingis muus suunas kui normaal- või põikaspekti puhul. === Kaardi projitseerimisviisid<ref name="3MXsg" /> === [[Pilt:Ortogonaalne ja tsentraalne (gnomooniline) projitseerimisviis.gif|pisi|a) ortogonaalne projektsioon b) tsentraalne (gnomooniline) projektsioon ]] [[Pilt:Stereograafiline ja perspektiivne projektsioon.gif|pisi|c) stereograafiline projektsioon d) perspektiivne projektsioon ]] Tüüpilisemad kaardi projitseerimisviisid on: * ortogonaalne projektsioon – projitseeritakse tasapinnale paralleelsete sirgete abil. See tähendab, et iga punkti jaoks Maal leitakse lähim punkt tasapinnal. Näiteks foto planeedist [[Maa (planeet)|Maa]], mis on tehtud piisavalt kaugelt (näiteks [[Kuu]]lt), on ortogonaalne projektsioon Maast. Praktikas leiab ortogonaalne projektsioon kasutamist topograafiliste plaanide puhul. [[Väikesemõõtkavaline kaart|Väikesemõõtkavaliste kaartide]] korral võimaldab see viis pindalamoonutusi hoida minimaalsetena. * tsentraalne (gnoomiline) projektsioon – projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes. Lihtne geomeetriline lahendus, mille oluline omadus on see, et mitmel selle projektsiooniga kaardil kujutatakse kõige lühemad jooned kahe punkti vahel sirgjoontena. * [[stereograafiline projektsioon]] – projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel. See on klassikaline projitseerimisviis, mis tasandilise siirdepinna korral annab õigenurkse kaardi. * [[perspektiiv]]ne projektsioon – projitseerimiskese asub mis tahes punktis väljaspool maaellipsoidi. Perspektiivse projektsiooniga kaartidel on võimalik kujutada Maad, nagu see näib lennult vaadatuna. Näiteks on perspektiivse projektsiooniga kosmoses tehtud fotod Maast. === Moonutused kaardil<ref name="vgptW" /> === [[Pilt:Tissot mercator.png|pisi|Kartograafilisi moonutusi iseloomustavad ellipsid Mercatori projektsiooni näitel]] Mitte ükski kaardiprojektsioon ei kujuta Maa pinda täpselt sellisena, nagu see on. Kõikide kaardiprojektsioonide puhul esineb kaardimoonutusi. Kaardiprojektsiooni valik sõltub kaardi kasutuseesmärgist, st ühe projektsiooniga kaasnevad moonutused kaardil on mingis olukorras vastuvõetavamad kui teise projektsiooniga kaasnevad moonutused. Kaardiprojektsioone on väga palju<ref name="BaWdZ" />. Üks ja sama kujund [[maaellipsoid]]il annab nelja klassikalise [[Projitseerimine|projitseerimisviisi]] korral tasapinnale erinevaid tulemusi. [[Kartograafia]]s vaadeldakse olulisemate moonutustena: * joonpikkuste moonutust, * pindalade moonutust, * nurkade moonutust, * kuju moonutust. Moonutuste suurus on kaardi eri osades reeglina erinev. Kui joonpikkuste moonutus esineb igal kaardil, siis ka kaardi [[mõõtkava]] muutub kaardi eri osades. Kõik moonutuste liigid on ühel kaardil omavahel väga kindlates matemaatilistes seostes ehk ühe muutmine mõjutab ka teisi. Kaardiprojektsioonide väljatöötamise ja kasutamise kõige olulisem küsimus seisneb just moonutuste jaotumises kaardil. Sageli on eesmärk konstrueerida projektsioon, mille puhul kas teatud liiki moonutus puudub või püsib etteantud piirides. === Projektsiooni omadused<ref name="YT1JO" /> === Projektsiooni omadusi kirjeldatakse moonutuste eripära alusel. Omaduste järgi eristatakse enamasti järgmisi projektsioonide rühmi: * konformsed, * õigenurksed, * õigepindsed (ekvivalentsed), * õigepikkuselised, * vähimmoondelised, * sobedad. '''Konformse''' projektsiooni puhul jääb kaardi suvalisest punktist võetuna mõõtkava igas suvalises suunas võrdseks. See tähendab, et lõpmatult väike [[geomeetriline kujund]] kaardil ei deformeeru (ringjoon jääb ringjooneks). Sellist omadust nimetatakse [[konformsus]]eks ehk kuju moondevaba edasiandmiseks. Konformsed projektsioonid on ühtlasi ka õigenurksed. '''Õigenurkse''' projektsiooniga kaardil vastab nurk kahe suvalise suuna vahel tegelikkusele. Tegelikkuses mõeldakse "suuna" all kindla asimuudiga joont ehk [[loksodroom]]i, mis pole looduses pikkade vahemaade korral sirgjoon. Lühim, sirgjooneline lõik looduses kahe punkti vahel on [[ortodroom]], mis muudab oma asimuuti ega pruugi kujutuda õigenurksel kaardil sirgena. Õigenurkse projektsiooni korral meridiaanid ja paralleelid ristuvad. Õigenurksed konformsed projektsioonid on kõige levinumad suuremõõtkavaliste topograafiliste kaartide alusprojektsioonina, samuti on need laialt kasutatavad navigatsioonikaartide ja erikaartide (merendus, lennundus, raadiolokatsioon jms) puhul, kus suundade võtmine ja nurkade mõõtmine on kaardi juures kõige olulisem. '''Õigepindse''' (ekvivalentse) projektsiooni korral säilib kogu kaardi ulatuses suvaliste alade omavaheline pindalaline proportsioon. Üldreeglina tähendab õigepindsus ilmselget nurkade moonutamist, sellega kaasneb ka erimõõtkava muutumine sõltuvalt suunast. Õigepindsed projektsioonid on vajalikud selliste väikesemõõtkavaliste kaartide jaoks, kus pindalafaktori arvestamine on oluline. Selliseid projektsioone on tungivalt soovitav kasutada teemakaartidel, mis esitavad teavet tihedusele tuginedes (nt rahvastikutiheduse kaardid). Õigepindseid projektsioone on üpris palju ja neid kasutatakse palju atlasekaartide puhul. '''Õigepikkuselise''' (ekvidistantse) projektsiooni puhul on teatud jooned (tavaliselt kaugus projektsiooni keskmest) moonutusteta. See kehtib ainult ühest-kahest punktist võetuna ja/või kindlatel joontel, milleks tavaliselt võivad olla [[meridiaan]]id, [[paralleel]]id. Pikkused muude punktide vahel on aga mingil määral moonutatud. Õigepikkuselisi projektsioone kasutatakse erikaartide puhul (nt raadiolokatsioonis) või ka mujal, kus soovitakse näidata tegelikke [[kaugus]]i mingist punktist. '''Vähimmoondelise''' projektsiooni puhul, nagu nimetuski ütleb, on taotluslikult püütud viia kõik põhilised moonutused miinimumini. Sellised projektsioonid omavad praktilist tähtsust väikesemõõtkavaliste, ent tehnilisema otstarbega kaartide või ka teatmekaartide puhul. '''Sobedad''' on üldnimetus projektsioonidest, mis ei ole ei konformsed ega õigepindsed (kuid võivad olla õigepikkuselised). Neid nimetatakse ka ''kokkuleppelisteks'' ehk konventsionaalseteks projektsioonideks. Peamist rakendust leiavad sobedad projektsioonid atlasekaartide juures, mis sageli püüavad parandada mingite konformsete või õigepindsete projektsioonide nõrku külgi, esile tuua üht või teist ideed (nt Maa sfäärilisus, mandrite paiknemine jms) või teatud proportsioonide hoidmist (nt maismaa ja maailmamere vahel). Väga suurte moonutustega ehk ekstravagantseid kindlate omadusteta projektsioone nimetatakse '''suvalisteks''' ehk meelevaldseteks projektsioonideks. ==Kaardiprojektsioonide nimetamise reeglid== [[Pilt:Netzentwuerfe.png|613x613px|Erinevaid projektsioone]] On olemas palju erinevaid kaardiprojektsioone. Iga kaardiprojektsiooni nimetuses kasutatakse sõna "projektsioon" ees [[pärisnimi|pärisnime]] (projektsiooni autori perekonnanimi) [[omastav]]as käändes ja sõnu, mis väljendavad selle projektsiooni iseloomulik tunnust, omadust, klassi, aspekti või vormilist tunnust. Võidakse kasutada mitut [[täiend]]it, kuid enamasti kasutatakse ainult pärisnime (näiteks [[Robinsoni projektsioon]]). Täiendavate tunnuste vajadus tekib näiteks siis, kui üks inimene on loonud mitu erinevat projektsiooni (näiteks [[Lamberti konformne kooniline projektsioon]] ja [[Lamberti õigepindne silindriline projektsioon]]). See reegel pole siiski universaalne, sest on olemas [[Mercatori projektsioon]], mille nimes ei sisaldu täiendeid, ehkki on olemas ka [[Mercatori põikprojektsioon]], [[Mercatori universaalne põikprojektsioon]] ja [[Mercatori kaldprojektsioon]]. Seega on projektsioonide nimed võimaluse korral lihtsad ja lühikesed. Projektsioonide nimedes sisalduvad täiendavad omadused esitatakse alljärgnevas järjestuses: #Pärisnimi on enamasti projektsiooni looja perekonnanimi, näiteks [[Lamberti projektsioon]], [[Mercatori projektsioon]], [[Petersi projektsioon]]. #Iseloomulik tunnus on enamasti seotud projitseerimiskeskmega, näiteks [[tsentraalne projektsioon]], [[perspektiivne projektsioon]]. #Omadus on seotud [[moonutus]]e liigiga, näiteks [[konformne projektsioon]], [[sobe projektsioon]], [[õigepikkuseline projektsioon]], [[õigepindne projektsioon]]. #Klassi määrab [[siirdepind]], näiteks [[silindriline projektsioon]], [[kooniline projektsioon]], [[asimutaalne projektsioon]]. #Aspekt tuleneb siirdepinna asendist: näiteks [[põiksilindriline projektsioon]]. #Vormiline tunnus on projektsioonile iseloomulik omadus, näiteks [[lahtilõigetega projektsioon]]. == Vaata ka == * [[Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem]] * [[Kaardiprojektsioonide loend]] * [[Kaart]] * [[Kartograafia]] * [[GIS|Geoinfosüsteem]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="JXkVB">{{Netiviide|Autor=R. Knippers|URL=https://kartoweb.itc.nl/geometrics/Map%20projections/mappro.html|Pealkiri=Map Projections|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref> <ref name="3oQCf">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_aspekt.html|Pealkiri=Projektsiooni aspekt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> <ref name="3MXsg">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/projviis.html|Pealkiri=Kaardi projitseerimisviis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> <ref name="vgptW">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/moonutused.html|Pealkiri=Moonutused kaardil|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> <ref name="BaWdZ">{{Raamatuviide|autor=Snyder, John P.|pealkiri=Flattening the earth: two thousand years of map projections.|aasta=1993|koht=|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=|isbn=0-226-76746-9}}</ref> <ref name="YT1JO">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_omad.html|Pealkiri=Projektsiooni omadused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Map projections}} *[http://www.geo.ut.ee/kartool/karto/krdproj.html Ülevaade kaardiprojektsioonidest Tartu Ülikooli kodulehel] *[http://members.shaw.ca/quadibloc/maps/mapint.htm Map Projections] *[http://mathworld.wolfram.com/topics/MapProjections.html Mathworld Map Projections] *[http://www.progonos.com/furuti/MapProj/Normal/CartHow/cartHow.html How Projections Work] [[Kategooria:Kaardiprojektsioonid| ]] sduu5wfj8ib437jd236qiz5745p5wyi 7189925 7189923 2026-07-09T18:28:50Z Heakeel 122460 7189925 wikitext text/x-wiki '''Kaardiprojektsioon''' ehk '''kartograafiline projektsioon''' on [[sfäär]]ilise pinna punktide [[tasand|tasapinnal]] [[kujutamine (matemaatika)|kujutamise]] [[matemaatika|matemaatiline]] viis. # == Kaardiprojektsioonide liigitamine == Projektsioone liigitatakse mitme eri tunnuse alusel, näiteks projektsiooni omaduse (moonutuse), aspekti, regionaalse sobivuse (poolkerade, maailmajagude jne) järgi. Kõige enam on liigitamisel lähtutud projektsiooni siirdepinnast ning projektsioonil abil saadud paralleelide ja meridiaanide üldkujust kaardil. [[Pilt:Kaardiprojektsiooni klassid.gif|pisi|249x249px|Kolm peamist kaardiprojektsiooni klassi: silindriline, kooniline ja tasandiline.<ref name="JXkVB" />]] === Kaardiprojektsioonide klassid === Kaardiprojektsioonide klasse eristatakse kolme enamkasutatava siirdepinna – tasand, silinder, koonus – alusel. [[Paralleel]]ide ja [[meridiaan]]ide kuju ehk kaardivõrk on nende kolme põhiklassi normaalaspekti (normaalvõrk) puhul kergesti äratuntav – meridiaanid on kaardil alati sirgjooned ning paralleelid sirgjooned või kontsentrilised ringjooned. Normaalvõrgu sarnasuse alusel põhiklassiga eristatakse pseudoklasse. Pseudoklasside projektsioonid on saadud üldjuhul põhiklasside muutmise teel ja neil normaalaspekti korral paralleelide kuju ei muutu. Kooniliste ja pseudokooniliste projektsioonide kõrval eristatakse veel polükoonilisi projektsioone. On veel üksjagu projektsioone, mis ei ole liigitatavad eelnimetatud klasside alla; neid nimetatakse kokkuleppelisteks projektsioonideks. Kaardiprojektsioonide klassid on seega: * [[silindriline projektsioon|silindrilised projektsioonid]], * [[pseudosilindrilised projektsioonid]], * [[koonilised projektsioonid]], * pseudokoonilised projektsioonid, * polükoonilised projektsioonid, * [[tasandilised projektsioonid|tasandilised e asimutaalsed projektsioonid]], * pseudotasandilised projektsioonid, * kokkuleppelised e muud projektsioonid. === Kaardiprojektsiooni aspektid<ref name="3oQCf" /> === [[Pilt:Kaardiprojektsiooni aspektid silindrilise projektsiooni korral- normaal-, põik- ja kaldaspekt..gif|pisi|571x571px|Kaardiprojektsiooni aspektid silindrilise projektsiooni korral: normaal-, põik- ja kaldaspekt.<ref name="3oQCf" /> Segaduste vältimiseks kasutatakse normaal- ja põikaspekti eristamisel ka mõisteid ekvatoriaalne aspekt või polaarne aspekt vastavalt sellele, kas projektsioonikese paikneb ekvaatoril või poolusel.<ref name="3oQCf" />]] Kaardiprojektsiooni aspekte on kolm: normaal-, põik- ja kaldaspekt. Ühel projektsioonil võib olla mitu aspekti ning kuna iga aspekti arvutus on matemaatiliselt erinev, loetakse neid erinevateks projektsioonideks. Samas on projektsiooni konstrueerimise põhimõtted üldreeglina samad, muutuvad standardjoonte suunad, kuid projektsiooni põhiomadused reeglina säilivad. '''Normaalaspekti''' puhul on abipind või standardjoone tasand [[maaellipsoid]]i teljega risti. Silindrilistel projektsioonidel tähendab see projektsiooni konstrueerimist [[ekvaator]]i suhtes (vt kõrvalolevat joonist), koonilistel projektsioonidel standardparalleeli suhtes ja asimutaalsetel projektsioonidel Maa pooluse suhtes. '''Põikaspekti''' puhul on projektsiooni standardjooned ehk abipind normaalaspektiga võrreldes risti. Silindrilistel projektsioonidel on konstrueerimise aluseks meridiaan (vt kõrvalolevat joonist), koonilistel projektsioonidel ekvaatoriga ristuv(ad) väikeringjoone kaar(ed) ning asimutaalsetel projektsioonidel paikneb tasandi puutepunkt või projektsioonikese ekvaatoril. '''Kaldaspekti''' puhul on projektsiooni standardjooned orienteeritud mingis muus suunas kui normaal- või põikaspekti puhul. === Kaardi projitseerimisviisid<ref name="3MXsg" /> === [[Pilt:Ortogonaalne ja tsentraalne (gnomooniline) projitseerimisviis.gif|pisi|a) ortogonaalne projektsioon b) tsentraalne (gnomooniline) projektsioon ]] [[Pilt:Stereograafiline ja perspektiivne projektsioon.gif|pisi|c) stereograafiline projektsioon d) perspektiivne projektsioon ]] Tüüpilisemad kaardi projitseerimisviisid on: * ortogonaalne projektsioon – projitseeritakse tasapinnale paralleelsete sirgete abil. See tähendab, et iga punkti jaoks Maal leitakse lähim punkt tasapinnal. Näiteks foto planeedist [[Maa (planeet)|Maa]], mis on tehtud piisavalt kaugelt (näiteks [[Kuu]]lt), on ortogonaalne projektsioon Maast. Praktikas leiab ortogonaalne projektsioon kasutamist topograafiliste plaanide puhul. [[Väikesemõõtkavaline kaart|Väikesemõõtkavaliste kaartide]] korral võimaldab see viis pindalamoonutusi hoida minimaalsetena. * tsentraalne (gnoomiline) projektsioon – projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes. Lihtne geomeetriline lahendus, mille oluline omadus on see, et mitmel selle projektsiooniga kaardil kujutatakse kõige lühemad jooned kahe punkti vahel sirgjoontena. * [[stereograafiline projektsioon]] – projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel. See on klassikaline projitseerimisviis, mis tasandilise siirdepinna korral annab õigenurkse kaardi. * [[perspektiiv]]ne projektsioon – projitseerimiskese asub mis tahes punktis väljaspool maaellipsoidi. Perspektiivse projektsiooniga kaartidel on võimalik kujutada Maad, nagu see näib lennult vaadatuna. Näiteks on perspektiivse projektsiooniga kosmoses tehtud fotod Maast. === Moonutused kaardil<ref name="vgptW" /> === [[Pilt:Tissot mercator.png|pisi|Kartograafilisi moonutusi iseloomustavad ellipsid Mercatori projektsiooni näitel]] Mitte ükski kaardiprojektsioon ei kujuta Maa pinda täpselt sellisena, nagu see on. Kõikide kaardiprojektsioonide puhul esineb kaardimoonutusi. Kaardiprojektsiooni valik sõltub kaardi kasutuseesmärgist, st ühe projektsiooniga kaasnevad moonutused kaardil on mingis olukorras vastuvõetavamad kui teise projektsiooniga kaasnevad moonutused. Kaardiprojektsioone on väga palju<ref name="BaWdZ" />. Üks ja sama kujund [[maaellipsoid]]il annab nelja klassikalise [[Projitseerimine|projitseerimisviisi]] korral tasapinnale erinevaid tulemusi. [[Kartograafia]]s vaadeldakse olulisemate moonutustena: * joonpikkuste moonutust, * pindalade moonutust, * nurkade moonutust, * kuju moonutust. Moonutuste suurus on kaardi eri osades reeglina erinev. Kui joonpikkuste moonutus esineb igal kaardil, siis ka kaardi [[mõõtkava]] muutub kaardi eri osades. Kõik moonutuste liigid on ühel kaardil omavahel väga kindlates matemaatilistes seostes ehk ühe muutmine mõjutab ka teisi. Kaardiprojektsioonide väljatöötamise ja kasutamise kõige olulisem küsimus seisneb just moonutuste jaotumises kaardil. Sageli on eesmärk konstrueerida projektsioon, mille puhul kas teatud liiki moonutus puudub või püsib etteantud piirides. === Projektsiooni omadused<ref name="YT1JO" /> === Projektsiooni omadusi kirjeldatakse moonutuste eripära alusel. Omaduste järgi eristatakse enamasti järgmisi projektsioonide rühmi: * konformsed, * õigenurksed, * õigepindsed (ekvivalentsed), * õigepikkuselised, * vähimmoondelised, * sobedad. '''Konformse''' projektsiooni puhul jääb kaardi suvalisest punktist võetuna mõõtkava igas suvalises suunas võrdseks. See tähendab, et lõpmatult väike [[geomeetriline kujund]] kaardil ei deformeeru (ringjoon jääb ringjooneks). Sellist omadust nimetatakse [[konformsus]]eks ehk kuju moondevaba edasiandmiseks. Konformsed projektsioonid on ühtlasi ka õigenurksed. '''Õigenurkse''' projektsiooniga kaardil vastab nurk kahe suvalise suuna vahel tegelikkusele. Tegelikkuses mõeldakse "suuna" all kindla asimuudiga joont ehk [[loksodroom]]i, mis pole looduses pikkade vahemaade korral sirgjoon. Lühim, sirgjooneline lõik looduses kahe punkti vahel on [[ortodroom]], mis muudab oma asimuuti ega pruugi kujutuda õigenurksel kaardil sirgena. Õigenurkse projektsiooni korral meridiaanid ja paralleelid ristuvad. Õigenurksed konformsed projektsioonid on kõige levinumad suuremõõtkavaliste topograafiliste kaartide alusprojektsioonina, samuti on need laialt kasutatavad navigatsioonikaartide ja erikaartide (merendus, lennundus, raadiolokatsioon jms) puhul, kus suundade võtmine ja nurkade mõõtmine on kaardi juures kõige olulisem. '''Õigepindse''' (ekvivalentse) projektsiooni korral säilib kogu kaardi ulatuses suvaliste alade omavaheline pindalaline proportsioon. Üldreeglina tähendab õigepindsus ilmselget nurkade moonutamist, sellega kaasneb ka erimõõtkava muutumine sõltuvalt suunast. Õigepindsed projektsioonid on vajalikud selliste väikesemõõtkavaliste kaartide jaoks, kus pindalafaktori arvestamine on oluline. Selliseid projektsioone on tungivalt soovitav kasutada teemakaartidel, mis esitavad teavet tihedusele tuginedes (nt rahvastikutiheduse kaardid). Õigepindseid projektsioone on üpris palju ja neid kasutatakse palju atlasekaartide puhul. '''Õigepikkuselise''' (ekvidistantse) projektsiooni puhul on teatud jooned (tavaliselt kaugus projektsiooni keskmest) moonutusteta. See kehtib ainult ühest-kahest punktist võetuna ja/või kindlatel joontel, milleks tavaliselt võivad olla [[meridiaan]]id, [[paralleel]]id. Pikkused muude punktide vahel on aga mingil määral moonutatud. Õigepikkuselisi projektsioone kasutatakse erikaartide puhul (nt raadiolokatsioonis) või ka mujal, kus soovitakse näidata tegelikke [[kaugus]]i mingist punktist. '''Vähimmoondelise''' projektsiooni puhul, nagu nimetuski ütleb, on taotluslikult püütud viia kõik põhilised moonutused miinimumini. Sellised projektsioonid omavad praktilist tähtsust väikesemõõtkavaliste, ent tehnilisema otstarbega kaartide või ka teatmekaartide puhul. '''Sobedad''' on üldnimetus projektsioonidest, mis ei ole ei konformsed ega õigepindsed (kuid võivad olla õigepikkuselised). Neid nimetatakse ka ''kokkuleppelisteks'' ehk konventsionaalseteks projektsioonideks. Peamist rakendust leiavad sobedad projektsioonid atlasekaartide juures, mis sageli püüavad parandada mingite konformsete või õigepindsete projektsioonide nõrku külgi, esile tuua üht või teist ideed (nt Maa sfäärilisus, mandrite paiknemine jms) või teatud proportsioonide hoidmist (nt maismaa ja maailmamere vahel). Väga suurte moonutustega ehk ekstravagantseid kindlate omadusteta projektsioone nimetatakse '''suvalisteks''' ehk meelevaldseteks projektsioonideks. ==Kaardiprojektsioonide nimetamise reeglid== [[Pilt:Netzentwuerfe.png|613x613px|Erinevaid projektsioone]] On olemas palju erinevaid kaardiprojektsioone. Iga kaardiprojektsiooni nimetuses kasutatakse sõna "projektsioon" ees [[pärisnimi|pärisnime]] (projektsiooni autori perekonnanimi) [[omastav]]as käändes ja sõnu, mis väljendavad selle projektsiooni iseloomulik tunnust, omadust, klassi, aspekti või vormilist tunnust. Võidakse kasutada mitut [[täiend]]it, kuid enamasti kasutatakse ainult pärisnime (näiteks [[Robinsoni projektsioon]]). Täiendavate tunnuste vajadus tekib näiteks siis, kui üks inimene on loonud mitu erinevat projektsiooni (näiteks [[Lamberti konformne kooniline projektsioon]] ja [[Lamberti õigepindne silindriline projektsioon]]). See reegel pole siiski universaalne, sest on olemas [[Mercatori projektsioon]], mille nimes ei sisaldu täiendeid, ehkki on olemas ka [[Mercatori põikprojektsioon]], [[Mercatori universaalne põikprojektsioon]] ja [[Mercatori kaldprojektsioon]]. Seega on projektsioonide nimed võimaluse korral lihtsad ja lühikesed. Projektsioonide nimedes sisalduvad täiendavad omadused esitatakse alljärgnevas järjestuses: #Pärisnimi on enamasti projektsiooni looja perekonnanimi, näiteks [[Lamberti projektsioon]], [[Mercatori projektsioon]], [[Petersi projektsioon]]. #Iseloomulik tunnus on enamasti seotud projitseerimiskeskmega, näiteks [[tsentraalne projektsioon]], [[perspektiivne projektsioon]]. #Omadus on seotud [[moonutus]]e liigiga, näiteks [[konformne projektsioon]], [[sobe projektsioon]], [[õigepikkuseline projektsioon]], [[õigepindne projektsioon]]. #Klassi määrab [[siirdepind]], näiteks [[silindriline projektsioon]], [[kooniline projektsioon]], [[asimutaalne projektsioon]]. #Aspekt tuleneb siirdepinna asendist: näiteks [[põiksilindriline projektsioon]]. #Vormiline tunnus on projektsioonile iseloomulik omadus, näiteks [[lahtilõigetega projektsioon]]. == Vaata ka == * [[Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem]] * [[Kaardiprojektsioonide loend]] * [[Kaart]] * [[Kartograafia]] * [[GIS|Geoinfosüsteem]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="JXkVB">{{Netiviide|Autor=R. Knippers|URL=https://kartoweb.itc.nl/geometrics/Map%20projections/mappro.html|Pealkiri=Map Projections|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref> <ref name="3oQCf">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_aspekt.html|Pealkiri=Projektsiooni aspekt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> <ref name="3MXsg">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/projviis.html|Pealkiri=Kaardi projitseerimisviis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> <ref name="vgptW">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/moonutused.html|Pealkiri=Moonutused kaardil|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> <ref name="BaWdZ">{{Raamatuviide|autor=Snyder, John P.|pealkiri=Flattening the earth: two thousand years of map projections.|aasta=1993|koht=|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=|isbn=0-226-76746-9}}</ref> <ref name="YT1JO">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_omad.html|Pealkiri=Projektsiooni omadused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Map projections}} *[http://www.geo.ut.ee/kartool/karto/krdproj.html Ülevaade kaardiprojektsioonidest Tartu Ülikooli kodulehel] *[http://members.shaw.ca/quadibloc/maps/mapint.htm Map Projections] *[http://mathworld.wolfram.com/topics/MapProjections.html Mathworld Map Projections] *[http://www.progonos.com/furuti/MapProj/Normal/CartHow/cartHow.html How Projections Work] [[Kategooria:Kaardiprojektsioonid| ]] qaedsw44j95qchg75n9rcjan1o8rizb 7189940 7189925 2026-07-09T18:42:42Z Heakeel 122460 /* Moonutused kaardil[4] */ 7189940 wikitext text/x-wiki '''Kaardiprojektsioon''' ehk '''kartograafiline projektsioon''' on [[sfäär]]ilise pinna punktide [[tasand|tasapinnal]] [[kujutamine (matemaatika)|kujutamise]] [[matemaatika|matemaatiline]] viis. # == Kaardiprojektsioonide liigitamine == Projektsioone liigitatakse mitme eri tunnuse alusel, näiteks projektsiooni omaduse (moonutuse), aspekti, regionaalse sobivuse (poolkerade, maailmajagude jne) järgi. Kõige enam on liigitamisel lähtutud projektsiooni siirdepinnast ning projektsioonil abil saadud paralleelide ja meridiaanide üldkujust kaardil. [[Pilt:Kaardiprojektsiooni klassid.gif|pisi|249x249px|Kolm peamist kaardiprojektsiooni klassi: silindriline, kooniline ja tasandiline.<ref name="JXkVB" />]] === Kaardiprojektsioonide klassid === Kaardiprojektsioonide klasse eristatakse kolme enamkasutatava siirdepinna – tasand, silinder, koonus – alusel. [[Paralleel]]ide ja [[meridiaan]]ide kuju ehk kaardivõrk on nende kolme põhiklassi normaalaspekti (normaalvõrk) puhul kergesti äratuntav – meridiaanid on kaardil alati sirgjooned ning paralleelid sirgjooned või kontsentrilised ringjooned. Normaalvõrgu sarnasuse alusel põhiklassiga eristatakse pseudoklasse. Pseudoklasside projektsioonid on saadud üldjuhul põhiklasside muutmise teel ja neil normaalaspekti korral paralleelide kuju ei muutu. Kooniliste ja pseudokooniliste projektsioonide kõrval eristatakse veel polükoonilisi projektsioone. On veel üksjagu projektsioone, mis ei ole liigitatavad eelnimetatud klasside alla; neid nimetatakse kokkuleppelisteks projektsioonideks. Kaardiprojektsioonide klassid on seega: * [[silindriline projektsioon|silindrilised projektsioonid]], * [[pseudosilindrilised projektsioonid]], * [[koonilised projektsioonid]], * pseudokoonilised projektsioonid, * polükoonilised projektsioonid, * [[tasandilised projektsioonid|tasandilised e asimutaalsed projektsioonid]], * pseudotasandilised projektsioonid, * kokkuleppelised e muud projektsioonid. === Kaardiprojektsiooni aspektid<ref name="3oQCf" /> === [[Pilt:Kaardiprojektsiooni aspektid silindrilise projektsiooni korral- normaal-, põik- ja kaldaspekt..gif|pisi|571x571px|Kaardiprojektsiooni aspektid silindrilise projektsiooni korral: normaal-, põik- ja kaldaspekt.<ref name="3oQCf" /> Segaduste vältimiseks kasutatakse normaal- ja põikaspekti eristamisel ka mõisteid ekvatoriaalne aspekt või polaarne aspekt vastavalt sellele, kas projektsioonikese paikneb ekvaatoril või poolusel.<ref name="3oQCf" />]] Kaardiprojektsiooni aspekte on kolm: normaal-, põik- ja kaldaspekt. Ühel projektsioonil võib olla mitu aspekti ning kuna iga aspekti arvutus on matemaatiliselt erinev, loetakse neid erinevateks projektsioonideks. Samas on projektsiooni konstrueerimise põhimõtted üldreeglina samad, muutuvad standardjoonte suunad, kuid projektsiooni põhiomadused reeglina säilivad. '''Normaalaspekti''' puhul on abipind või standardjoone tasand [[maaellipsoid]]i teljega risti. Silindrilistel projektsioonidel tähendab see projektsiooni konstrueerimist [[ekvaator]]i suhtes (vt kõrvalolevat joonist), koonilistel projektsioonidel standardparalleeli suhtes ja asimutaalsetel projektsioonidel Maa pooluse suhtes. '''Põikaspekti''' puhul on projektsiooni standardjooned ehk abipind normaalaspektiga võrreldes risti. Silindrilistel projektsioonidel on konstrueerimise aluseks meridiaan (vt kõrvalolevat joonist), koonilistel projektsioonidel ekvaatoriga ristuv(ad) väikeringjoone kaar(ed) ning asimutaalsetel projektsioonidel paikneb tasandi puutepunkt või projektsioonikese ekvaatoril. '''Kaldaspekti''' puhul on projektsiooni standardjooned orienteeritud mingis muus suunas kui normaal- või põikaspekti puhul. === Kaardi projitseerimisviisid<ref name="3MXsg" /> === [[Pilt:Ortogonaalne ja tsentraalne (gnomooniline) projitseerimisviis.gif|pisi|a) ortogonaalne projektsioon b) tsentraalne (gnomooniline) projektsioon ]] [[Pilt:Stereograafiline ja perspektiivne projektsioon.gif|pisi|c) stereograafiline projektsioon d) perspektiivne projektsioon ]] Tüüpilisemad kaardi projitseerimisviisid on: * ortogonaalne projektsioon – projitseeritakse tasapinnale paralleelsete sirgete abil. See tähendab, et iga punkti jaoks Maal leitakse lähim punkt tasapinnal. Näiteks foto planeedist [[Maa (planeet)|Maa]], mis on tehtud piisavalt kaugelt (näiteks [[Kuu]]lt), on ortogonaalne projektsioon Maast. Praktikas leiab ortogonaalne projektsioon kasutamist topograafiliste plaanide puhul. [[Väikesemõõtkavaline kaart|Väikesemõõtkavaliste kaartide]] korral võimaldab see viis pindalamoonutusi hoida minimaalsetena. * tsentraalne (gnoomiline) projektsioon – projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes. Lihtne geomeetriline lahendus, mille oluline omadus on see, et mitmel selle projektsiooniga kaardil kujutatakse kõige lühemad jooned kahe punkti vahel sirgjoontena. * [[stereograafiline projektsioon]] – projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel. See on klassikaline projitseerimisviis, mis tasandilise siirdepinna korral annab õigenurkse kaardi. * [[perspektiiv]]ne projektsioon – projitseerimiskese asub mis tahes punktis väljaspool maaellipsoidi. Perspektiivse projektsiooniga kaartidel on võimalik kujutada Maad, nagu see näib lennult vaadatuna. Näiteks on perspektiivse projektsiooniga kosmoses tehtud fotod Maast. === Moonutused kaardil<ref name="vgptW" /> === [[Pilt:Tissot mercator.png|pisi|Kartograafilisi moonutusi iseloomustavad ellipsid Mercatori projektsiooni näitel]] Mitte ükski kaardiprojektsioon ei kujuta Maa pinda täpselt sellisena, nagu see on. Iga kaardiprojektsiooni puhul esineb kaardil moonutusi. Kaardiprojektsiooni valik sõltub kaardi eesmärgist, st ühe projektsiooniga kaasnevad moonutused kaardil on mingis olukorras vastuvõetavamad kui teise projektsiooniga kaasnevad moonutused. Kaardiprojektsioone on väga palju<ref name="BaWdZ" />. Üks ja sama kujund [[maaellipsoid]]il annab nelja klassikalise [[Projitseerimine|projitseerimisviisi]] korral tasapinnale erinevaid tulemusi. [[Kartograafia]]s vaadeldakse olulisemate moonutustena: * joonpikkuste moonutust, * pindalade moonutust, * nurkade moonutust, * kuju moonutust. Moonutuste suurus on kaardi eri osades reeglina erinev. Kui joonpikkuste moonutus esineb igal kaardil, siis ka kaardi [[mõõtkava]] muutub kaardi eri osades. Kõik moonutuste liigid on ühel kaardil omavahel väga kindlates matemaatilistes seostes ehk ühe muutmine mõjutab ka teisi. Kaardiprojektsioonide väljatöötamise ja kasutamise kõige olulisem küsimus seisneb just moonutuste jaotumises kaardil. Sageli on eesmärk konstrueerida projektsioon, mille puhul kas teatud liiki moonutus puudub või püsib etteantud piirides. === Projektsiooni omadused<ref name="YT1JO" /> === Projektsiooni omadusi kirjeldatakse moonutuste eripära alusel. Omaduste järgi eristatakse enamasti järgmisi projektsioonide rühmi: * konformsed, * õigenurksed, * õigepindsed (ekvivalentsed), * õigepikkuselised, * vähimmoondelised, * sobedad. '''Konformse''' projektsiooni puhul jääb kaardi suvalisest punktist võetuna mõõtkava igas suvalises suunas võrdseks. See tähendab, et lõpmatult väike [[geomeetriline kujund]] kaardil ei deformeeru (ringjoon jääb ringjooneks). Sellist omadust nimetatakse [[konformsus]]eks ehk kuju moondevaba edasiandmiseks. Konformsed projektsioonid on ühtlasi ka õigenurksed. '''Õigenurkse''' projektsiooniga kaardil vastab nurk kahe suvalise suuna vahel tegelikkusele. Tegelikkuses mõeldakse "suuna" all kindla asimuudiga joont ehk [[loksodroom]]i, mis pole looduses pikkade vahemaade korral sirgjoon. Lühim, sirgjooneline lõik looduses kahe punkti vahel on [[ortodroom]], mis muudab oma asimuuti ega pruugi kujutuda õigenurksel kaardil sirgena. Õigenurkse projektsiooni korral meridiaanid ja paralleelid ristuvad. Õigenurksed konformsed projektsioonid on kõige levinumad suuremõõtkavaliste topograafiliste kaartide alusprojektsioonina, samuti on need laialt kasutatavad navigatsioonikaartide ja erikaartide (merendus, lennundus, raadiolokatsioon jms) puhul, kus suundade võtmine ja nurkade mõõtmine on kaardi juures kõige olulisem. '''Õigepindse''' (ekvivalentse) projektsiooni korral säilib kogu kaardi ulatuses suvaliste alade omavaheline pindalaline proportsioon. Üldreeglina tähendab õigepindsus ilmselget nurkade moonutamist, sellega kaasneb ka erimõõtkava muutumine sõltuvalt suunast. Õigepindsed projektsioonid on vajalikud selliste väikesemõõtkavaliste kaartide jaoks, kus pindalafaktori arvestamine on oluline. Selliseid projektsioone on tungivalt soovitav kasutada teemakaartidel, mis esitavad teavet tihedusele tuginedes (nt rahvastikutiheduse kaardid). Õigepindseid projektsioone on üpris palju ja neid kasutatakse palju atlasekaartide puhul. '''Õigepikkuselise''' (ekvidistantse) projektsiooni puhul on teatud jooned (tavaliselt kaugus projektsiooni keskmest) moonutusteta. See kehtib ainult ühest-kahest punktist võetuna ja/või kindlatel joontel, milleks tavaliselt võivad olla [[meridiaan]]id, [[paralleel]]id. Pikkused muude punktide vahel on aga mingil määral moonutatud. Õigepikkuselisi projektsioone kasutatakse erikaartide puhul (nt raadiolokatsioonis) või ka mujal, kus soovitakse näidata tegelikke [[kaugus]]i mingist punktist. '''Vähimmoondelise''' projektsiooni puhul, nagu nimetuski ütleb, on taotluslikult püütud viia kõik põhilised moonutused miinimumini. Sellised projektsioonid omavad praktilist tähtsust väikesemõõtkavaliste, ent tehnilisema otstarbega kaartide või ka teatmekaartide puhul. '''Sobedad''' on üldnimetus projektsioonidest, mis ei ole ei konformsed ega õigepindsed (kuid võivad olla õigepikkuselised). Neid nimetatakse ka ''kokkuleppelisteks'' ehk konventsionaalseteks projektsioonideks. Peamist rakendust leiavad sobedad projektsioonid atlasekaartide juures, mis sageli püüavad parandada mingite konformsete või õigepindsete projektsioonide nõrku külgi, esile tuua üht või teist ideed (nt Maa sfäärilisus, mandrite paiknemine jms) või teatud proportsioonide hoidmist (nt maismaa ja maailmamere vahel). Väga suurte moonutustega ehk ekstravagantseid kindlate omadusteta projektsioone nimetatakse '''suvalisteks''' ehk meelevaldseteks projektsioonideks. ==Kaardiprojektsioonide nimetamise reeglid== [[Pilt:Netzentwuerfe.png|613x613px|Erinevaid projektsioone]] On olemas palju erinevaid kaardiprojektsioone. Iga kaardiprojektsiooni nimetuses kasutatakse sõna "projektsioon" ees [[pärisnimi|pärisnime]] (projektsiooni autori perekonnanimi) [[omastav]]as käändes ja sõnu, mis väljendavad selle projektsiooni iseloomulik tunnust, omadust, klassi, aspekti või vormilist tunnust. Võidakse kasutada mitut [[täiend]]it, kuid enamasti kasutatakse ainult pärisnime (näiteks [[Robinsoni projektsioon]]). Täiendavate tunnuste vajadus tekib näiteks siis, kui üks inimene on loonud mitu erinevat projektsiooni (näiteks [[Lamberti konformne kooniline projektsioon]] ja [[Lamberti õigepindne silindriline projektsioon]]). See reegel pole siiski universaalne, sest on olemas [[Mercatori projektsioon]], mille nimes ei sisaldu täiendeid, ehkki on olemas ka [[Mercatori põikprojektsioon]], [[Mercatori universaalne põikprojektsioon]] ja [[Mercatori kaldprojektsioon]]. Seega on projektsioonide nimed võimaluse korral lihtsad ja lühikesed. Projektsioonide nimedes sisalduvad täiendavad omadused esitatakse alljärgnevas järjestuses: #Pärisnimi on enamasti projektsiooni looja perekonnanimi, näiteks [[Lamberti projektsioon]], [[Mercatori projektsioon]], [[Petersi projektsioon]]. #Iseloomulik tunnus on enamasti seotud projitseerimiskeskmega, näiteks [[tsentraalne projektsioon]], [[perspektiivne projektsioon]]. #Omadus on seotud [[moonutus]]e liigiga, näiteks [[konformne projektsioon]], [[sobe projektsioon]], [[õigepikkuseline projektsioon]], [[õigepindne projektsioon]]. #Klassi määrab [[siirdepind]], näiteks [[silindriline projektsioon]], [[kooniline projektsioon]], [[asimutaalne projektsioon]]. #Aspekt tuleneb siirdepinna asendist: näiteks [[põiksilindriline projektsioon]]. #Vormiline tunnus on projektsioonile iseloomulik omadus, näiteks [[lahtilõigetega projektsioon]]. == Vaata ka == * [[Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem]] * [[Kaardiprojektsioonide loend]] * [[Kaart]] * [[Kartograafia]] * [[GIS|Geoinfosüsteem]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="JXkVB">{{Netiviide|Autor=R. Knippers|URL=https://kartoweb.itc.nl/geometrics/Map%20projections/mappro.html|Pealkiri=Map Projections|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref> <ref name="3oQCf">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_aspekt.html|Pealkiri=Projektsiooni aspekt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> <ref name="3MXsg">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/projviis.html|Pealkiri=Kaardi projitseerimisviis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> <ref name="vgptW">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/moonutused.html|Pealkiri=Moonutused kaardil|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> <ref name="BaWdZ">{{Raamatuviide|autor=Snyder, John P.|pealkiri=Flattening the earth: two thousand years of map projections.|aasta=1993|koht=|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=|isbn=0-226-76746-9}}</ref> <ref name="YT1JO">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_omad.html|Pealkiri=Projektsiooni omadused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Map projections}} *[http://www.geo.ut.ee/kartool/karto/krdproj.html Ülevaade kaardiprojektsioonidest Tartu Ülikooli kodulehel] *[http://members.shaw.ca/quadibloc/maps/mapint.htm Map Projections] *[http://mathworld.wolfram.com/topics/MapProjections.html Mathworld Map Projections] *[http://www.progonos.com/furuti/MapProj/Normal/CartHow/cartHow.html How Projections Work] [[Kategooria:Kaardiprojektsioonid| ]] cw1s609ts39bwz8f8486z3x8apkohen 0 11259 7189858 7095278 2026-07-09T15:13:53Z Kuriuss 38125 7189858 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=mai|aasta=2020}} [[Pilt:Pääsküla raba mänd.jpg|pisi|Looklev mänd Pääsküla raba matkarajal]] '''Pääsküla raba''' on [[raba]], mis asub [[Tallinn]]a linna ja [[Saku vald|Saku valla]] territooriumil.<ref>{{Netiviide|autor=Mehikas Lada, Muuga Meelis|url=http://nommeloodusmaja.ee/dokumendid/loodusrada.pdf|pealkiri=Retked Pääsküla Rabas|väljaanne=|aeg=2010|vaadatud=31.03.2020|arhiivimisaeg=18.09.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210918180217/http://nommeloodusmaja.ee/dokumendid/loodusrada.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Rabast suure osa moodustab inimtegevuse tulemusel metsastunud raba. Pääsküla rabas asuvad õpperajad ning raba alale kuulub ka endine [[Pääsküla prügila]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est//Paaskula-rabarada|pealkiri=Pääsküla raba õpperada|väljaanne=Tallinn|aeg=2010|vaadatud=30.03.2020}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Pääsküla raba pindala on 9 km² ning see on Tallinna üks suuremaid [[roheala]]sid.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://citynature.eu/et/ala/paaskula-raba/?section=home|pealkiri=Pääsküla raba|väljaanne=CityNature|aeg=|vaadatud=01.04.2020}}</ref> == Ajalugu == Pääsküla raba kohal oli kunagi [[laguunjärv]], mis oli tekkinud sinna umbes 8000 aastat tagasi. [[Järv]] on kasvanud aja jooksul kinni. Pääsküla raba vanust hinnatakse [[Turvas|turbakihi]] paksuse järgi, kui aastaseks juurdekasvuks hinnatakse 1 millimeeter. Raba keskmiseks turba paksuseks hinnatakse 2,5 meetrit, kuid leidub ka kuni 5 meetri paksust turbakihti. Raba loodeosas on asunud enne 1950. aastaid ka [[turbatööstus]], mis hõlmas 10 hektarit rabast. Pärast [[1950. aastad|1950]]. aastaid on raba lõunapoolses osas jätkatud turbakaevandamist. Lisaks on Pääsküla raba [[Kuivendus|kuivendatud]] alates [[19. sajand]]ist. Sel ajal oli [[Jälgimäe mõis|Jälgimäe]] ja [[Saue mõis]]a maadel asuva raba nimedeks ''Sita soo'',<ref>[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=4607 EAA.854.4.812 leht 1]</ref> ''Sitasoo raba''<ref>[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=4606 EAA.854.4.813 leht 1]</ref> ja ''Sita raba''.<ref>[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=2911 EAA.2072.4.154 leht 1]</ref> Lõunaosas rajati kuivendatud rabale ka [[Heinamaa|heinamaid]]. Endiste turbaväljadele rajati ajutine Pääsküla prügila, mis tegutses aastatel [[1974]]–[[2003]]. Seejärel kaeti prügila pinnasega. 66,6 meetri kõrgune Pääsküla endine prügimägi üks Tallinna kõrgemaid punkte.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/05/26/paaskula-raba/|pealkiri=Pääsküla raba|väljaanne=Tallinna Linnaarhiiv|aeg=26. mai 2017|vaadatud=01.04.2020}}</ref> [[2002]]. aastal toimus Pääsküla rabas [[metsapõleng]], mille tagajärjel hävis umbes 150 hektarit rabast.<ref>{{Netiviide|autor=Muuga Meelis|url=https://www.tallinn.ee/est/g6312s63360|pealkiri=Pääsküla raba ja õpperada|väljaanne=|aeg=2012|vaadatud=01.04.2020|failitüüp=pdf|koht=Tallinn}}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2022. aastal aeti kinni osad nõukogudeaegsed kuivenduskraavid, et taastada kunagist rabamaastikku enne selle täielikku metsastumist.<ref>[https://www.err.ee/1608711895/tallinnas-taastatakse-viimast-allesjaanud-raba "Tallinnas taastatakse viimast allesjäänud raba"] ERR, 10. september 2022</ref> == Loodus == Aja jooksul on jõutud selgusele, et raba loodus peaks jääma muutumatuks. On otsustatud, et sellesse piirkonda ei rajata loodust muutvaid ja kahjustavaid rajatisi.<ref name=":2" /> Pääsküla raba on Tallinna üks suuremaid [[roheala]]sid. Praeguseks{{millal}} on Pääsküla raba kogu ulatuses kuivendatud ning raba alast moodustab 90% [[mets]].<ref name=":1" /> [[2013]]. aastal võeti Pääsküla raba Tallinna-osa kohaliku kaitstava objektina [[looduskaitse]] alla.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/411102013068|pealkiri=Pääsküla raba kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri|väljaanne=Riigi teataja|aeg=2013|vaadatud=01.04.2020|väljaandja=Tallinna Linnavolikogu}}</ref> === Taimed === Taimei esineb Pääsküla rabas ligikaudu 300 liiki. Peamised taimeliigid: * [[Kanarbik]] (''Calluna vulgaris'') * [[Kukemari]] (''Empetrum nigrum'') * [[Laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') * [[Põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium'') * [[Harilik pohl|Pohl]] (''Vaccinum vitis-idaea'') * [[Rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus'') * [[Sinikas]] (''Vaccinum uliginosum'') * [[Sookail]] (''Ledum palustre'') * [[Soopihl]] (''Comarum palustre'') * [[Soovõhk]] (''Calla palustris'')<ref name=":1" /> [[Fail:Pääsküla raba tiik.JPG|pisi|Pääsküla raba tiik]] === Linnud === Lindudest võib leida üle 140 liigi. Levinumad linnuliigid: * [[Aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum'') * [[Metsvint]] (''Fringilla coelebs'') * [[Musträhn]] (''Dryocopus martius'') * [[Nõmmelõoke]] (''Lullula arborea'') * [[Öösorr]] (''Caprimulgus europaeus'') * [[Punaselg-õgija]] (''Lanius collario'') * [[Ronk]] ehk kaaren (''Corvus corax'')<ref name=":1" /> === Imetajad === Peamised imetajad: * [[kobras]] (''Castor fiber'') * [[metskits]] (''Capreolus capreolus'')<ref name=":1" /> === Putukad === Pääsküla raba üks Tallinna kiilirikkamaid kohti. Rabast on leitud 17 kiililiiki. Liigirikkust esineb ka kimalaste ja liblikate seas. Levinumad putukaliigid: * [[Admiral (liblikas)|Admiral]] (''Vanessa atalanta'') * [[Kiililised]] (''Odanata'') * [[Kimalane|Kimalased]] (''Bombus'') * [[Päevapaabusilm]] (''Inachis io L.'')<ref name=":1" /> == Õpperajad == [[Pilt:Pääsküla_raba_01.jpg‎|thumb|Loodusõpperaja "Pääsküla rabarada" stend ja vaateplatvorm]][[2007]]. aastal hakati Pääsküla rappa ehitama [[õpperada|õpperadu]]. Õpperadade projekt valmis [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]]e ja [[Nõmme linnaosavalitsus]]e koostöös, selle kogumaksumus oli 1,3 miljonit [[Kroon (rahaühik)|krooni]].<ref name=":0" /> Rajati laudteid, platvorme ja infotahvleid. Tegemist on Tallinnale kõige lähema tähistatud õpperajaga.<ref name=":2" /> Pääsküla rabas on kaks rada. Kahe kilomeetri pikkune rada, mis kulgeb mööda pinnatud teid, on läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga. Nelja kilomeetri pikkune rada kulgeb läbi eri [[metsatüüp|tüüpi metsa]], [[Allikas|allikate]] ja [[kanal]]ite. Pääsküla rabas on ka kümne meetri kõrgune vaatlustorn, mis asub raja [[Männiku asum|Männiku]]-poolses osas. Rajade juures asuvad ka infostendid raba looduse kohta. Pääsküla raba on läbitav igal aastaajal.<ref name=":1" /> === Reeglid ja juhised === * Rabas on keelatud telkimine ja lõkke tegemine. * Rabasse prügi jätmine on keelatud. * Pääsküla rabas on luba korjata [[Seened|seeni]] ja [[Marjad|marju]], välja arvatud radade ja sildade ümbruses. * Jalgrattaga on lubatud sõita kattega radadel ja teedel.<ref name=":1" /> == Vaata ka == * [[Pääsküla]] * [[raba]] == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{koord|piirkond=EE-37}} [[Kategooria:Harju maakonna sood]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] [[Kategooria:Saku vald]] 4xgvyiw56u4i1y8nejxfh8sn8ujr9h7 0 11345 7189874 7104701 2026-07-09T15:35:58Z Kuriuss 38125 7189874 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nissi church.jpg|thumb|Nissi kirik ida poolt. Esiplaanil [[Nissi Vabadussõja mälestussammas]]]]{{viita}}'''Nissi Maarja kirik''' on [[luteri]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Riisipere|Riisipere aleviku]] [[Nissi]] asumis, [[Riisipere–Nurme tee]] ääres, aadressil [[Nissi tee]] 66. Kirikut kasutab [[EELK]] [[Nissi Maarja kogudus]]. == Ajaloost == Algne kirik ehitati 1501. aastal, tolleaegse [[maahärra]] Johann Üksküll maatükile. Riisipere maahärra tegi 1501. aastal reisi [[Rooma]], kus ta palus [[paavst]] [[Aleksander VI]]-lt luba oma maatükile kabeli ehitamiseks. Paavst andiski loa ning [[pärgament|pärgamendile]] kirjutatud tõendi, mis on hiljem Riisipere mõisa kirjalaekast kaduma läinud. Valmis ehitatud uuele kirikule anti lähedal paikneva küla järgi nimeks [[Nissi]].<ref>[https://www.seltsimaja.ee/images/ajalugu/13/Noppeid_Nissi_kiriku_meetrikaraamatutest.pdf Nissi kiriku rajamise lugu]</ref> 1871. aastal ehitati kirikule uued tugevad müürid 52,5 meetri kõrguse [[historitsism|historitsistliku]] torniga. [[7. oktoober|7. oktoobril]] 1873 pühitseti sisse uus ja avar kirik, millel oli kõrge üle Nissi metsade paistev torn. Ehitamiseks annetasid raha nii [[mõisnik]]ud kui ka kohalik rahvas. Kiriku projekteeris [[Peterburi]] [[arhitekt]] [[David Grimm (arhitekt)|David Grimm]] ja seda ehitati aastatel 1871–1873 meister [[Hindrek Jakobson]]i juhtimisel. [[Riia]]s valmistati Nissi kirikule vitraažaknad "Evangelist Johannes" ja "Apostel Peetrus" (H. Beyermann<ref>[[Erich Seuberlich|Seuberlich, Erich]]. ''Stammtafeln deutsch-baltischer Geschlechter''. – Deutsche Stammtafeln in Listenform. Band I. Beiheft I. I. Reihe. Leipzig: Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E. V. Riga: Kommisions-Verlag für Lettland, Estland, Finnland, Polen und Russland: N. Kymmel in Riga, 1924. [https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb00001250?page=15 seite 15].</ref>, 1902). 29. mail 1938 oli Nissi [[kogudus]]el järjekordne suurpäev. Pärast põhjalikku remonti pühitses [[piiskop]] Nissi kiriku uuesti sisse. Kirikusse seati sisse [[elektrifitseerimine|elekter]], ehitati [[ahi|ahjud]], lisaks kaeti alumine kiriku seinaosa puitpaneelidega ja põrand [[vaip]]adega.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestikirikeelk19380525.2.16 Nissi kiriku pidupäev]</ref> Nissi kirikust idas tee ääres asub [[Nissi Vabadussõja mälestussammas]] ja nimeloenditega lisatahvlid II Maailmasõjas ja 1940–1985 vastupanuliikumises langenud ja poliitilise vägivalla läbi hukkunutele. 7. oktoobril 2023 kell 12 alanud jumalateenistusega tähistati kirikuhoone 150. aastapäeva. <gallery> Nissi kirik2006.jpg|Vaade kagust Nissi kabel 2014.JPG|Kirikuaia kabel Nissi Vabadussõja mälestussammas 1.jpg|[[Nissi Vabadussõja mälestussammas]] </gallery> == Kirikuaed == Kiriku aeda on maetud [[Stackelberg]]ide, [[Bistram]]ite, [[Pilar von Pilchau]]de, [[Maydell]]ide ja [[Mohrenschildt]]ide suguvõsa liikmeid. == Muud == Traditsiooniks on saanud suvel toimuvad kirikukontserdid. Kiriku järgi on tekkinud kõnekäänd "nina nagu Nissi kiriku torn". Kirikut ja Nissi asulat on näha 1966 Eesti Telefilmis valminud filmis "Võlg". == Vaata ka == * [[Nissi kirikuaed]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Nissi Church}} * {{Kultuurimälestis|2904}} {{Nissi kihelkond}} {{koord|NS=59.103969|EW=24.309522|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Harju maakonna kirikud]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]] [[Kategooria:Uusgooti ehitised Eestis]] [[Kategooria:Riisipere]] [[Kategooria:Nissi kihelkond]] 76o1ivl4lseaexybn0xuqzttszipjoz 0 11941 7190177 6480534 2026-07-10T08:34:05Z Kuriuss 38125 7190177 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{EestiVald | nimi = Haljala vald | lipp = Flag of Haljala Parish.svg | lipu_link = [[Haljala valla lipp]] | vapp = Haljala valla vapp.svg | vapi_link = [[Haljala valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Haljala]] | kaart =Haljala vald.png }} '''Haljala vald''' oli vald [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]. Haljala vald piirnes idas [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula]] ja [[Sõmeru vald|Sõmeru]], põhjas [[Vihula vald|Vihula]], läänes ja lõunas [[Rakvere vald|Rakvere]] ning [[Kadrina vald|Kadrina vallaga]]. Haljala valla viimane vallavanem oli 2009. aastal ametisse asunud [[Leo Aadel]]. Eesti omavalitsuste reformi tulemusena liideti 2017. aastal Haljala ja [[Vihula vald]] ja sündis uus [[Haljala vald]]. == Asustus == === Alevik === [[Haljala]] === Külad === [[Aaspere]] – [[Aasu]] – [[Aaviku (Haljala)|Aaviku]] – [[Auküla]] – [[Essu]] – [[Idavere]] – [[Kandle]] – [[Kavastu (Haljala)|Kavastu]] – [[Kisuvere]] – [[Kõldu]] – [[Kärmu]] – [[Lihulõpe]] – [[Liiguste]] – [[Pehka]] – [[Põdruse]] – [[Sauste]] – [[Tatruse]] – [[Vanamõisa (Haljala)|Vanamõisa]] – [[Varangu (Haljala)|Varangu]] – [[Võle]] ==Loodus== Maastikuliselt jääb Haljala vald [[Kirde-Eesti lavamaa]] põhjapiirile. Põhjast lõunasse kulgeb läbi Haljala valla [[Selja jõgi|Selja jõe]] org. Valdavad on leetjad liivmullad ja moreensed liivsavimullad, paasi kattev mullakiht võib olla küllalt õhuke. Maavaradest on olemas kohaliku tähtsusega liiva- ja kruusavarud. Kaitse alla on võetud [[Kisuvere allikas]], [[Aaspere park|Aaspere]], [[Essu park|Essu]], [[Kandle park|Kandle]] ja [[Kavastu park]], [[Vanamõisa männik]] ja park ning [[Võle rändrahn]]. ==Ajalugu== Haljala valla territooriumilt on pärit mitmeid [[mesoliitikum|keskmise]] ja [[neoliitikum|noorema]] kiviaja muistiseid. [[Muinasaeg|Muinasaja]] lõpul kuulus piirkond [[Rebala kihelkond (Virumaa)|Rebala]] (''Repel'') muinaskihelkonda, mis hõlmas kogu Loode-Virumaa. Muinasaja lõpusajanditest pärineb ka tänapäeva [[Haljala|Haljala alevikust]] umbes 8 km kaugusel asuv [[Varangu linnus]]. Pärast Virumaa vallutamist taanlaste poolt 13. sajandi algul jagunes Rebala kaheks kihelkonnaks – [[Haljala kihelkond|Haljalaks]] ja [[Kadrina kihelkond|Kadrinaks]]. [[Taani hindamisraamat]] ([[1241]]) mainitakse juba Haljala (''Halelæ'') kihelkonda ning selle 35 küla, millest suurim oli Selja 45 adramaaga. Haljala asus tollal oluliste [[Tallinn]]ast itta ning [[Toolse]]st läbi [[Rakvere]] lõunasse viivate teede ristumiskohas ning oli ka teatud määral sõjaline tugipunkt kui [[Rakvere ordulinnus]]e eelpost. Sellest annab tunnistust 15.–16. sajandil ehitatud kiriku kaitse-ehituslik iseloom. 15. sajandil eraldus Haljalast omaette kihelkonnaks [[Rakvere kihelkond|Rakvere]], naaberkihelkonnad olid veel [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu]], Kadrina ja [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula]]. Tollases Haljala kihelkonnas asusid olulised sadamad [[Toolse]] ja [[Vergi]], küllalt tihedad olid sidemed [[Soome]]ga. Nn [[sõbrakaubandus]] kestis veel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]]. 19. sajandil tekkis seoses [[pärisorjus]]e kaotamisega Haljala kihelkonna 18 mõisa baasil 18 valda kui talurahva omavalitsusüksust. 1893 ühendati need kolmeks suuremaks – [[Aaspere vald|Aaspere]], [[Vihula vald (Haljala kihelkond)|Vihula]] ja [[Varangu vald|Varangu]] (Maria). 1917. aastal moodustati [[Haljala vald (1917)|Haljala vald]], organiseeriti 1939. aasta valdade reformiga [[Haljala vald (1939)|uueks Haljala vallaks]] ja likvideeriti 1950. aastal. 1992. aastal loodud Haljala valla territoorium kattus nõukogudeaegse [[Haljala külanõukogu]] omaga. ==Kultuur== Gooti stiilis [[Haljala kirik|Haljala Mauritiuse kirikus]] asub mitu kunstimälestist, sh [[Johann Valentin Rabe]] valmistatud [[barokk]]stiilis [[kantsel]] (1730) ning 17. sajandi õlimaal "Püha õhtusöömaaeg". == Tuntud inimesi == Haljala vallas on sündinud astronoom [[Georg Thomas Sabler]] (1810–1865), arhitekt [[Herbert Voldemar Johanson]] (1884–1964) ja lastekirjanik [[Alide Dahlberg]] (1891–1981); aastaid elas seal kirjanik [[Osvald Tooming]] (1914–1992). ==Viited== {{viited}} {{koord |NS=59.416944|EW=26.261389|type=adm2nd |region=EE-59}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna endised vallad]] 2m2uuw34o0eekyaneb8no3ui1euwxa8 0 17391 7189938 6986778 2026-07-09T18:40:28Z NOSSER 8097 /* Kirjandust */ 7189938 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2017}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Liivimaa sõda | osa = | pilt = Russian atrocities in Livonia ib XVI century.jpg | pildiallkiri = Vene vägede veretöö Vana-Liivimaal (''Zeyttung'', [[Nürnberg]], 1561). | aeg = [[1558]]–[[1583]] | koht = [[Vana-Liivimaa]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Keskaegse Liivimaa lagunemine ja selle ärajagamine sõja lõpuks Poola, Rootsi ja Taani vahel | seis = | osaline1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|25px]] [[Liivi ordu]] * [[Pilt:Archbishopric of Riga.svg|25px]] [[Riia peapiiskopkond]] * [[Pilt:Tartu coat of arms.svg|25px]] [[Tartu piiskopkond]] * [[Pilt:Haapsalu coat of arms.svg|25px]] [[Saare-Lääne piiskopkond]] * [[Pilt:Piltene gerb.png|25px]] [[Kuramaa piiskopkond]] }} | osaline2 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Tzar of Muscovia.svg|25px]] [[Moskva tsaaririik]] * [[Liivimaa kuningriik]] }} | osaline3 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Grand Duchy of Lithuania banner.svg|25px]] [[Leedu suurvürstiriik]] (kuni 1569){{ref|a|[a]}} * [[Pilt:Kingdom of Poland-flag.svg|25px]] [[Poola kuningriik]] (kuni 1569){{ref|a|[a]}} * {{nowrap|[[Pilt:Chorągiew królewska króla Zygmunta III Wazy.svg|25px]] [[Rzeczpospolita]]}} (alates 1569) * [[Pilt:Flag of Sweden.svg|25px]] [[Rootsi]] * [[Pilt:Flag of Denmark.svg|25px]] [[Taani]] }} | väejuht1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|25px]] [[Gotthard Kettler]] * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|25px]] [[Wilhelm Fürstenberg]] }} | väejuht2 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Tzar of Muscovia.svg|25px]] [[Ivan IV]] * [[Pilt:Flag of Tzar of Muscovia.svg|25px]] [[Šig-Alei]] * [[Pilt:Flag of Tzar of Muscovia.svg|25px]] [[Andrei Kurbski]] * [[Pilt:Flag of Tzar of Muscovia.svg|25px]] [[Aleksei Basmanov]] * [[hertsog Magnus]] }} | väejuht3 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Kingdom of Poland-flag.svg|25px]] [[Zygmunt II August]] * [[Pilt:Kingdom of Poland-flag.svg|25px]] [[Stefan Bátory]] * [[Pilt:Kingdom of Poland-flag.svg|25px]] [[Jan Hieronimowicz Chodkiewicz]] * [[Pilt:Flag of Sweden.svg|25px]] [[Erik XIV]] * [[Pilt:Flag of Sweden.svg|25px]] [[Johan III]] * [[Pilt:Flag of Denmark.svg|25px]] [[Frederik II]] }} | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} [[Pilt:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|Moskva tsaar [[Ivan Julm]]a vägede vallutatud alad aastatel 1570–1577]] [[Pilt:De Regno et tota regione Poloniae, S. Münster, Cosmographia universalis.png|pisi|Vana-Liivimaa (''Liuonia''), Pihkvamaa (''Pleskouia'') ja Moskva riik (''Moskouia'') kaasaegses teatmeteoses "Cosmographia Universalis" ([[Sebastian Münster]], Basel, 1572)]] '''Liivi sõda''' ehk '''Liivimaa sõda''' on [[Vana-Liivimaa]] aladel ja ülemvõimu nimel aastatel [[1558]]–[[1583]] aset leidnud sõjategevus. Sõja üheks osaliseks oli Vana-Liivimaale (tänapäeva [[Eesti]] ja [[Läti]] aladele) tunginud [[Ivan Julm]]a (Ivan IV) valitsetav [[Moskva tsaaririik]] ning teiseks algul tema vastu sõdinud [[Saksa ordu riik]] ([[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu|Liivimaa haru]]), [[Riia peapiiskopkond]], [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]] piiskopkonnad. Hiljem Poola-Leedu ühisriik ([[Rzeczpospolita]]), [[Rootsi kuningriik]] ja [[Taani kuningriik]], hõlmates viimaste omavahelisi vaherahulepinguid ja sõjategevust. Sõda lõppes Ivan Julma vägede väljatõrjumisega ning Moskva tsaaririigi kaotusega. [[1582]]. aastal sõlmis tsaaririik Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning [[1583]]. aastal Rootsi kuningriigiga kolmeaastase [[Pljussa vaherahu]]. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb hilisemast Vene ja Nõukogude ajalookäsitlusest, milles jäetakse Liivi sõja nimetuse alt välja pärast 1583. aastat enamasti Moskva tsaaririigi osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620. aastateni jätkunud võõrriikide sõjategevus eestlaste ja lätlaste asualal. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastase sõjaga]] ([[1563]]–[[1570]]), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja [[Lübeck]]i vastu ning nn [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastase sõjaga]] ([[1570]]–[[1595]]) Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel. Lisaks lahingutegevusele viisid väiksemad võõrvägede üksused kohaliku tsiviilelanikkonna vastu läbi palju ohvriterohkeid rüüsteretki, piinamisi ja tapmisi. Sõjategevuse ja küüditamiste kõrval nõudis rohkelt inimelusid ka aastatel [[1561]], [[1566]] ja [[1571]] piirkonda laastanud [[katk]]uepideemia. Sõja sündmusi kajastas põhjalikult [[Balthasar Russow]] oma "[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonika]]s", mis ilmus [[1577]]. aastal ja täiendatud trükina [[1584]]. aastal. ==Põhjused== *Maapuudus: 1550. aastatel oli [[Moskva tsaaririik]] pidevalt sõdinud. Sõjaväe kasvades tekkis maapuudus, kuna [[Teenismõis|teenistuse eest jagati maad]]. [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] oli nõrk naaber, kelle käest oli võimalik kergelt saada talupoegadega hõivatud maad. Kohe pärast vallutust hakati maavaldusi jagama. *Väljapääs [[Läänemeri|Läänemer]]ele: tegemist on levinuima põhjendusega Liivi sõja alguseks<ref>[[Hans Kruus]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1959-2-178-193_20240426172240.pdf?v=a57b8491d1d8 "Balti küsimus" XVI sajandil tänapäeva välismaises ajalookirjanduses], Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised Ühiskonnateaduste seeria, VIII kd, 1959, nr. 2, lk 179</ref>. Eelkõige nn Balti barjääri murdmiseks oleks piisanud ka [[1557]]. aastal loodud kauplemiskohast Narva jõe suudmes või [[Narva]] vallutamisest. Samas ei piirdutud [[Narva]] vallutamisega, vaid tungiti läände. Lisaks olid [[liivimaalased]] [[1557]]. aasta läbirääkimistel nõus kõigi [[Moskva suurvürstiriik|Moskoovia]] esitatud tingimustega. Seega ei olnud sõja põhjuseks majanduslikud kaalutlused. Väljapääs merele sai Vene riigile oluliseks alles [[Peeter I]] ajal; Ivan Julm ei ajanud [[kaubanduspoliitika]]t. Tema ajal olid kaupmehed ühiskonnas väga madalal kohal ja [[tsaar]] ei tegelenud seetõttu nende probleemidega. *Liivimaa nõrkus: [[1556]]–[[1557]] toimunud [[koadjuutorivaenus]] näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et [[Liivi ordu]], Liivimaa ainuke arvestatav sõjaline jõud, on nõrk ega suuda koordineeritult tegutseda. Ordu sõlmis [[Poola-Leedu]]ga rahu juba enne sõjategevuse algust. ==Ettekäänded== *[[Tartu maks]]: Tartu maksu on historiograafias nähtud ettekäändena sõja alustamiseks. Kuna Liivimaa ei maksnud maksu, oli nendega sõdimine õigustatud. Lisaks võimaldas maksuvahekord tuletada poliitilise alluvusvahekorra. Seejärel loodi kontseptsioon, et Liivimaa on põline Vene ala. Samas rajati selline kontseptsioon alles pärast vallutust, mitte enne. *[[Posvoli leping]]: [[1557]]. aastal sõlmisid [[Poola-Leedu]] ja [[Liivi ordu]] [[koadjuutorivaenus]]e lõpetava rahu, millega loodi liit Venemaa vastu. See oli aga vastuolus [[1554]]. aastal sõlmitud Liivi-Vene vaherahuleppega, mille kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastega liitudes osaleda. *Usk: Liivimaad takistas luterlik hereesia ja seetõttu olid nad loobunud õigest usust. Järelikult oli nende karistamine vältimatu. ==Periodiseerimine== *[[1558]]–[[1561]], [[Vene-Liivi sõda]] – [[Eestimaa|Eestimaal]] ja [[Läti|Lätis]], [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Liivi ordu]], [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]], [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]] piiskopkonna vahel, mis lõppes Liivi orduriigi kokkuvarisemise ja uute [[maaisand]]ate tunnustamisega [[Põhja-Eesti]]s ja [[Lõuna-Eesti]]s, [[Kuramaa]]l ning Lätis; **[[1562]]–[[1578]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Poola-Leedu]] vahel, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] (tänapäeva [[Valgevene]] ja [[Leedu]]) territooriumil. Sõjategevusele eelnes Vene tsaaririigi sõlmitud 20-aastane [[vaherahu]] Rootsi kuningriigiga ja sõjalise liidu sõlmimine Taani kuningriigiga. [[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi – [[Rzeczpospolita]]; **[[1563]]–[[1570]], [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]] milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja [[Lübeck]]i vastu; **[[1570]]–[[1595]], [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastane sõda]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel; ***[[1579]]–[[1582]], sõjategevus Moskva tsaaririigi ja [[Rzeczpospolita]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]], [[Osmani impeerium]]i ning Poola kuningat ja Leedu suurvürsti [[Stefan Batory]]t toetavad [[hertsog Magnus]]e ning [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ja [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] vahel. ==Eellugu== 15. sajandi lõpul oli koosnes Vana-Liivimaa formaalselt [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] vasallriikidest, sisuliselt kuulus võim Saksa ordu Liivimaa maameistrile, [[piiskopiriik]]e juhtivatele [[piiskop]]pidele ning Riia, Tallinna jt ordu alade linnavalitsustele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv [[Ivan III]] karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonnas. [[1480]]–[[1481]] ja [[Liivimaa-Moskva sõda|1501–1502]] tegid moskvalased Liivimaale rüüsteretki, [[1494]]. aastal suleti jõuga [[Hansa Liit|Hansa]] kaubakontor [[Novgorod]]is. Võimeka Liivimaa [[ordumeister|ordumeistri]] [[Wolter von Plettenberg]]i juhtimisel tegid orduväed [[Liivimaa-Moskva sõda|Liivimaa-Moskva sõjas]] [[1502]]. aastal vasturünnaku ning saavutasid [[Smolino]] järve ääres venelaste üle võidu ("[[Smolino ime]]"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu. [[1503]]. aastal [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|Moskva-Leedu sõja]] lõpetanud lepet pikendati [[1509]]., [[1521]]., [[1531]]. ja [[1554]]. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale [[1525]]. aastal jõudnud [[reformatsioon]]i-ideed, mida toetasid sõltumatud linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid [[katoliku usk|katoliku us]]utunnistuse pooldajateks. [[1554]]. aastal nõudis Ivan Julm rahu pikendamise läbirääkimistel [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnalt]] lõivu üks [[Riia mark]] aastas elaniku kohta ("[[Tartu maks]]"), väites, et tegu on põliste Vene valdustega, mis peavad oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Tartu võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu [[Rootsi]]ga. Kuid [[1554]]–[[1557]] kestnud [[Vene-Rootsi sõda (1555–1557)|Rootsi-Vene sõjas]] jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda [[Gustav Vasa]] silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal [[Riia peapiiskop]]i (kes oli Poola vasallist [[Preisimaa hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern|Albrecht]]i vend) ja [[ordumeister|ordumeistri]] vahel tüli, mis on tuntud [[koadjuutorivaenus]]ena. Selle lõpetas [[Poola]] sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud [[Zygmunt II August]]i nõudmisi [[Posvoli leping]]u kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelmi]] õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles [[1562]]. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. [[1557]]. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. ==Vene-Liivi sõda== {{Vaata|Vene-Liivi sõda}} [[File:Livonian war map (1558-1560).svg|pisi|]] [[1558]]. aasta jaanuaris saatis Ivan IV Julm oma väed Liivimaad vallutama, kes kohtamata erilist vastupanu vallutasid pool Eestimaad, [[Paide piiramine (1558)|kuni Paideni]], sh [[Narva]] ja [[Tartu]]. Augustiks olid vallutatud ka [[Vastseliina linnus|Vastseliina]], [[Toolse linnus|Toolse]], [[Rakvere linnus|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki järgnenud sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla. [[Valmiera|Volmaris]] kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav [[Liivimaa maapäev]], kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Taani kuninga vahendusel sõlmiti Liivimaa ja Moskva tsaaririigi vahel vaherahu 1. maist kuni 1. novembrini 1559. Detsembris 1559 pidas Liivi ordu läbirääkimisi Taani kuningriigiga, et osalise valduste loovutamisega saavutada Taani liitumine võimuvõitlusse Vana-Liivimaal. 1559. aasta alguses alustasid Vene väed uuesti sõjategevust ja jõudsid välja Tallinna ja Riia linna alla ning [[Kuramaa]]le, seega [[Ida-Preisimaa]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] piirile. [[1559]] valiti ordumeistriks Poola-sõbralik [[Gotthard Kettler]], kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid [[Rõngu]] all ning piiras Tartut ja Laiust. Sama aasta märtsis sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused [[1560]]. aastal [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] kaitse alla. [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale [[Frederik II]]-le, too andis need üle oma vennale [[hertsog Magnus]]ele. [[1560]] algas taas sõjategevus. Vene väed vallutasid [[Aluliina ordulinnus]]e, Eestis sai aga orduvägi [[Härgmäe lahing]]us suure kaotuse osaliseks. Samal suvel alistus ka [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi]] ja langes venelaste kätte vangi endine ordumeister [[Wilhelm Fürstenberg]]. Vene vägedele osutas vastupanu Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas lihtrahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Talurahva rahutused kulmineerusid [[1560. aasta Läänemaa ülestõus|1560]]. aastal Harju- ja Läänemaal [[Koluvere loss]]i piiramisega. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] andsid end [[Rootsi Kuningriik|Rootsi kuningriigi]]; [[Liivi Ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond]] [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] võimu alla. 1561. aasta [[Vilno leping (1561)|Vilno leping]]uga moodustati Liivi sõja ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Kuramaal viimase [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]] ja Lõuna-Eesti ning Läti ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist [[Liivimaa hertsogkond]], mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]]. 1561. aastal püüdis tsaar Ivan Julm lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel ja abielluda järglasteta [[Jagelloonid]]e dünastia pealiinis viimase meessoost liikme Poola kuninga [[Zygmunt II August]]i õega. Läbirääkimised lõppesid 1561. aasta sügisel tulemusteta ja sõjategevus algas uuesti. ==Rootsi sõjategevus Poola valdustes== Liivimaa ordumeistri Gotthard Kettleri poolt Liivimaa ordualade tunnistamisega Leedu protektoraadi all olevateks läksid endised [[Liivimaa ordu]] valdused Vana-Liivimaal [[Leedu suurvürst]]i valdusse. Põhja-Eestis aga tunnistasid Tallinna linn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] maaisandana Rootsi kuningat. Leedu suurvürst reaalset võimu Põhja-Eestis ei teostanud ning valdustes valitsesid endised ordu[[vasall]]id (nn mõisamehed). Keerulisi valdustesuhteid Eestimaal tekitasid ka Poola kuninga poolt Rootsi kuninga [[Erik XIV]] vennale (tollasele [[Soome suurvürst]]ile) [[Johan III|Johanile]] oma õega abiellumise puhul kaasvaraks antud endised ordulossid Liivimaal ([[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Asti ordulinnus|Asti]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Helme ordulinnus|Helme]] ja [[Karksi ordulinnus|Karksi]]). 1562. aastal vallutasid rootslased [[Padise]] ja Pärnu. ==Rootsi, Taani ja Poola sõda== {{vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda}} [[1563]]–[[1570]] sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi, Taani ja Poola, see oli [[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]]. 1563 vallutasid rootslased Haapsalu, Läänemaa ja poole Saaremaast, endised [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad. Septembris vallutasid rootslased kogu Hiiumaa. 1565. aastal vallutasid aga Poola teenistuses olnud Liivimaa orduvasallid Pärnu ja peagi said taanlased tagasi Lihula. Oluline pööre sõjas toimus 1568. aastal, kui Rootsi kuningaks sai Poola-sõbralik Johan III. 1569. aasta juulis saabus [[Tallinna laht]]e Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul ägedalt. Taanlased ja lübecklased riisusid [[Tallinna sadam]]a täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva. [[1570]]. aastal lõpetati sõda ning Johan III sõlmis rahu Taani kuningriigiga, Põhjamaade Seitsmeaastase sõja tulemusena läks Taani käest Rootsi valdusse Lääne-Eesti, Taani valdusse jäi Saaremaa. ==Vene ja Leedu-Poola sõda== {{vaata|Vene-Poola sõda (1562–1582)}}, ''[[Kuramaa hertsogiriik]]'' Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud Leedu vastu, kuhu kevadel 1562 suundusid sõjaretkele [[Smolensk]]isse koondatud Moskva väed vojevoodide [[Ivan Vassiljevitš Šeremetjev]]i ja Ivan Vorontsovi juhtimisel koos tatari tsareevitšitega "Leedu aladele". Suvel 1562 tegi vürst [[Andrei Kurbski]] rüüsteretke [[Viciebsk]]i piirkonda. Rüüsteretke [[Mstsislau]] ja [[Lääne-Dvina]] aladele tegid Smolenskist, vürstid Pjotr ja Vassili Serebrjanõid ja Velikije Lukist Mihhail Prozorovski ja Mihhail Denisev. Vana-Liivimaal vallutasid Moskva väed [[Tarvastu ordulinnus|Tarvastu]] ja [[Põltsamaa ordulinnus|Põltsamaa]]. Leedu vägede vastusõjakäikudena mindi kevadel 1562 Smolenski, [[Veliž]]i alla ja [[Pihkvamaa]] valdadesse ning augustis rünnati [[Nevel]]it Pihkvamaal. Sügisel 1562 vallutas [[Leedu suurhetman]] [[Mikołaj Radziwiłł Must]] tagasi [[Tarvastu ordulinnus]]e ja võttis vangi hulga Moskva [[vojevood]]e, seejärel tegi ka sõjakäigu Pihkvamaale. Moskva väed vallutasid kahenädalase [[Polotski piiramine (1563)|piiramise]] järel [[15. veebruar]]il [[1563]] strateegiliselt tähtsa [[Polotsk]]i, pärast seda algasid läbirääkimised Moskva ja Leedu vahel. Pärast läbirääkimiste ebaõnnestumist alustas Moskva tsaaririik sõjavägede kogumist ja sõjakäiku Leedu vastu, kuid [[Pjotr Šuiski]] juhitud väed kaotasid [[1564]]. aasta alguses [[Tšašniki lahing (1564)|Tšašniki lahingu]] [[Orša]] all [[Mikołaj Radziwiłł Must]]a vägedele. Lahingu kaotuse tagajärjel taganesid Moskva väed Smolenski taha, lahingus langes ka väejuht [[Pjotr Šuiski]]. Edasi järgnes kohaliku tähtsusega sõjategevus: juunis 1564 tegid Leedu väed sõjakäigu Liivimaale, hetman [[Aleksander Hilary Połubiński]] väed ründasid [[Tartumaa]] valdu, 22. juunil alustasid vojevood Juri Tokmakovi väed Leedu vägede valduses oleva [[Jeziaryšča|Ozerištše]] linnuse piiramist, kuid välilahingu järel [[Viciebski vojevood]]i [[Stanisław Pac]]i vägedega taganesid. Juulis tegi Vassili Buturlini ratsavägi koos [[tatarlased|tatari]], [[Nogaid|nogai]] ja [[mordvalased|mordvalaste]] salkadega rüüsteretke Smolenskist, [[Mstsislau]], [[Kritšev]]i ja [[Mogiljov]]i piirkonda. Sõjategevus lõppes pärast [[1569]]. aastat, kui ühinesid [[Poola kuningriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] [[Lublini unioon]]iga [[Rzeczpospolita]]ks. 1570. aastal sõlmiti Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel kolmeks aastaks [[vaherahu]]. Juulis 1572 suri Poola kuningas [[Zygmunt II August]] ning Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]], kuid juba mais [[1574]] suri Henri vend [[Prantsusmaa kuningas]] [[Charles IX]] ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis Poola trooni vabaks. [[1575]]. aastal valiti uueks Poola kuningaks [[Stefan Batory]]. [[1575]]. aastast tegutses [[Rzeczpospolita]] Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] aga oli abielus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] teise tütre [[Katarzyna Jagiellonka]]ga. [[1577]]. aasta vallutas Ivan Julm kogu Rzeczpospolita käes olnud [[Vana-Liivimaa]] [[Läti ajalugu#Poola aeg|lõunapoolsed alad]]. Rzeczpospolita-Rootsi jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[1580]]. aastal purustati Moskva tsaaririigi vägi [[Cesis|Võnnu]] [[Võnnu lahing (1580)|lähedal]]. Rzeczpospolita väed piirasid [[Pihkva]]t ning Rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Paide]], [[Rakvere]] ja [[Narva]]. ==Vene-Rootsi kahekümneviieaastane sõda== {{vaata|Kahekümneviieaastane sõda}}, ''[[Liivimaa kuningriik]]'' [[1564]]. aasta septembris oli sõlmitud Venemaa ja Rootsi vahel 7 aastaks Tartus vaherahuleping, millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. [[1570]]. aastal puhkes [[Kahekümneviieaastane sõda|sõda]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel pärast seda, kui Ivan Julm oli lasknud Rootsi kuningaks saanud [[Johan III]] saadikud vangistada. Liivimaal üritas Moskva tsaaririik rajada endast [[vasall]]isõltuvuses [[Liivimaa kuningriik]]i keskusega [[Põltsamaa]]l, kuhu Ivan Julm kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupoja tütre Marija talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas peaaegu mingit toetust, [[Tallinna piiramine (1570–1571)|piiras]] [[1570]]–[[1571]] vene vägede eesotsas [[Tallinna piiramine (1570–1571)|Tallinna]], ent löödi tagasi. [[Tartu ajalugu|Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus]], kuid ebaõnnestunult: linna sakslastest kodanikud [[küüditamine|küüditati]] Venemaale. [[1573]]. aastal alustasid Moskva tsaaririigi väed taas pealetungi ja vallutasid [[Paide piiramine (1573)|Paide]], [[1575]] Pärnu, [[1576]] Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola, kus [[Poola kuningas|Poola kuningaks]] oli saanud [[Stefan Bátory]]. [[1577]] toimus suur [[Tallinna piiramine (1577)|Tallinna piiramine]], kuid Vene väed löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis [[Ivo Schenkenberg]]i maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan Julm kogu Poola-Leedu käes olnud [[Vana-Liivimaa]] [[Läti ajalugu#Poola aeg|lõunapoolsed alad]] ning pööras tülli "Liivimaa kuninga" Magnusega, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. [[Rzeczpospolita]]-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]] toimus sõjategevuses pööre, [[Võnnu lahing (1578)|purustati venelaste vägi Võnnu lähedal]]. 1580 vallutasid Poola väed [[Pihkva]] ning 1581. aastal Rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Paide piiramine (1581)|Paide]], [[Rakvere piiramine (1581)|Rakvere]] ja [[Narva piiramine (1581)|Narva]]. [[File:Truce of Jam Zapolski 1582.PNG|pisi|Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga (1582) määratud riigipiirid]] ==Sõja lõpp== [[1582]] sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning [[10. august]]il [[1583]] Rootsi kuningriigiga kolmeaastase [[Pljussa vaherahu]]. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni [[1645]]. aastani Taani koosseisu. Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma Rzeczpospolita vasallriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] alluvusse, millele järgnenud Poola-Taani konflikti järel loovutas Taani [[Kronenbergi leping]]uga oma õigused Poolale. Tänutäheks Poolale alistatud Liivimaa olude korraldamisel läänistas Poola kuningas [[Zygmunt III]] suurkantslerile ja -hetmanile [[Jan Zamoyski]]le [[1588]]. aastal [[Tartu staarostkond|Tartu staarostkonna]]. [[1584]]. aastal Ivan Julm (Ivan IV) suri ja järgnenud kümnenditel puudusid Moskva tsaaririigil võimalused Liivimaa vallutamist uuesti üritada. ==Kujutavas kunstis== <gallery> Kremlinpic4.jpg|Moskva tsaar [[Ivan Julm]] (Ivan IV) (17. sajandi alguse portree) Siege of Narva 1558.jpg|Narva piiramine 1558. aastal ([[Boris Tšorikov]]i maal, 1836) GotthardKettler.jpg|Viimane Liivimaa ordumeister [[Gotthard Kettler]] (19. sajandi reproduktsioon) Cranach the Younger Sigismund II Augustus.jpg|Poola kuningas [[Zygmunt II August]] ([[Lucas Cranach noorem]], u 1553) Ivan the Terrible tortures his rivals in Livonia.jpg|Pärast [[Paide piiramine (1572–1573)|Paide vallutamist]] (1573) käskis [[Ivan Julm]] kõik linna kaitsjad tappa ja Rootsi garnisoni juhid elusalt praadida Połacak. Полацак (1579).jpg|[[Polotski piiramine]] (1579) Johan III.jpg|Rootsi kuningas [[Johan III]] ([[Johan Baptista van Uther]], u 1582) Kober Stephen Bathory.jpg|[[Stefan Bátory]] ([[Martin Kober]], u 1583) Tornimäe obelisk (2) 4023.jpg|[[Paide piiramine (1572–1573)|Paide vallutamisel]] (1573) langenud Moskva tsaaririigi sõduritele 1886. aastal püstitatud [[Liivi sõja mälestusmärk|mälestusmärk Mäos]] </gallery> == Vaata ka == * [[Vene-Leedu sõda (1558–1570)]] * [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]] * [[Vene-Rootsi sõda (1554–1557)]] * [[Vene-Rootsi sõda (1570–1595)]] == Märkused == {{märkus|a|a}} 1569. aastal ühinesid Leedu ja Poola [[Rzeczpospolita]]ks. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandust== *{{cite book |title=Nye Lyfflendische Chronice |last=Russow|first=Balthasar |authorlink=Balthasar Russow| year=1578 |publisher=Gedrücket dörch Augustin Ferbe|location= [[Rostock]] |isbn= |pages= |url={{BSB|00027188,00002}}}}(saksa keeles) * [[Johann Renner]]. [[Liivimaa ajalugu 1556–1561]]. Kirjastus Olion, Tallinn 1995. 2006. ISBN 9985664663 *{{cite book |title=Lifflendische Churlendische Chronica : was sich vom Jahr Christi 1554 biss auff 1590, in der langwierigen Moscowiterischen und andern Kriegen an nothdrenglicher veränderunge der Obrigheit und Stände in Lieffland seider dess letzten herrn Meisters, und Ersten in Lieffland zu Churland und Semigalln Hertzogen, gedenckwirdiges zugetrage|last=[[Salomon Henning|Henning]] |first=Salomon |authorlink= |first2=David |last2=Chytraeus | year=1594 |publisher= |location=[[Leipzig]]; [[Riga]] |isbn= |pages= |url= }} ([[saksa keel]]es) *{{cite book |title=Schlesische General Chronica |author= [[Joachim Curaeus]], Möller Lorenz, Heinrich Rätel | year=1585 |publisher=Zachariam Berwaldt |location= [[Leipzig]] |isbn= |pages=|url={{BSB|00018525,00001}}}}(saksa keeles) *[[Mihhail Pogodin]]: [http://books.google.ee/books?id=XygEAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA194 "Pskovskaja letopis" (Псковская летопись)], [[Moskva]], 1837, lk 194–212 *[[Claes Annerstedt]] (1839–1927): ''Grundläggningen af Svenska väldet i Livland 1558–1563 samt deraf alstrade strider inom vasahuset'', Upsala universitets årsskrift 1868: Uppsala: 1868, [http://books.google.com/books?id=kq8AAAAAYAAJ&pg=RA4-PA1 145 lk. Digitaalselt] *[[Mati Laur]] "Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800". Tallinn 1999, lk 29–45 *[[Franz Nyenstede]] "Ливонская летопись Франца Ниенштедта // Сборник материалов и статей по истории Прибалтийского края, 1880-1883." ([http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text1.phtml?id=998 Часть 1], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text2.phtml?id=999 Часть 2], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text3.phtml?id=1000 Часть 3], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text5.phtml?id=1001 Часть 4], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text4.phtml?id=1002]) *[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_kuus_issuu/50 Sõjategevus Tallinna ümbruses Liivi sõja ajal, I osa] Andres Adamson, Ajakiri Sõdur 6/2021 *[https://issuu.com/sodur/docs/s2dur_2_22/58 Sõjategevus Tallinna ümbruses Liivi sõja ajal, II osa] Andres Adamson, Ajakiri Sõdur 2/2022 *[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/58 Sõjategevus Tallinna ümbruses Liivi sõja ajal, III osa] Andres Adamson, Ajakiri Sõdur 3/2022 *[[Andres Adamson]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/120596122/liivi-soda-oli-klassikaline-hubriidsoda-miks-sai-tallinna-vallutamine-ivan-julmale-liiga-kovaks-pahkliks „Liivi sõda oli klassikaline hübriidsõda.“ Miks sai Tallinna vallutamine Ivan Julmale liiga kõvaks pähkliks?], Forte.ee, 9.07.2026 ==Välislingid== {{commons|Category:Livonian War}} *[http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Skandinav/Sweden/Peregovory_1575/text.phtml?id=2427 ПРОТОКОЛ МИРНЫХ ПЕРЕГОВОРОВ 1575 Г.] {{Mall:Eesti artiklid}} [[Kategooria:Liivi sõda| ]] [[Kategooria:Taani sõjandus]][[Kategooria:16. sajand Euroopas]] 5m7whn3s76o1q566l6pgc60cb2yvrzh 7189961 7189938 2026-07-09T19:16:17Z Hannesvalk 176021 /* Kirjandust */ 7189961 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2017}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Liivimaa sõda | osa = | pilt = Russian atrocities in Livonia ib XVI century.jpg | pildiallkiri = Vene vägede veretöö Vana-Liivimaal (''Zeyttung'', [[Nürnberg]], 1561). | aeg = [[1558]]–[[1583]] | koht = [[Vana-Liivimaa]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Keskaegse Liivimaa lagunemine ja selle ärajagamine sõja lõpuks Poola, Rootsi ja Taani vahel | seis = | osaline1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|25px]] [[Liivi ordu]] * [[Pilt:Archbishopric of Riga.svg|25px]] [[Riia peapiiskopkond]] * [[Pilt:Tartu coat of arms.svg|25px]] [[Tartu piiskopkond]] * [[Pilt:Haapsalu coat of arms.svg|25px]] [[Saare-Lääne piiskopkond]] * [[Pilt:Piltene gerb.png|25px]] [[Kuramaa piiskopkond]] }} | osaline2 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Tzar of Muscovia.svg|25px]] [[Moskva tsaaririik]] * [[Liivimaa kuningriik]] }} | osaline3 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Grand Duchy of Lithuania banner.svg|25px]] [[Leedu suurvürstiriik]] (kuni 1569){{ref|a|[a]}} * [[Pilt:Kingdom of Poland-flag.svg|25px]] [[Poola kuningriik]] (kuni 1569){{ref|a|[a]}} * {{nowrap|[[Pilt:Chorągiew królewska króla Zygmunta III Wazy.svg|25px]] [[Rzeczpospolita]]}} (alates 1569) * [[Pilt:Flag of Sweden.svg|25px]] [[Rootsi]] * [[Pilt:Flag of Denmark.svg|25px]] [[Taani]] }} | väejuht1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|25px]] [[Gotthard Kettler]] * [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|25px]] [[Wilhelm Fürstenberg]] }} | väejuht2 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Tzar of Muscovia.svg|25px]] [[Ivan IV]] * [[Pilt:Flag of Tzar of Muscovia.svg|25px]] [[Šig-Alei]] * [[Pilt:Flag of Tzar of Muscovia.svg|25px]] [[Andrei Kurbski]] * [[Pilt:Flag of Tzar of Muscovia.svg|25px]] [[Aleksei Basmanov]] * [[hertsog Magnus]] }} | väejuht3 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Kingdom of Poland-flag.svg|25px]] [[Zygmunt II August]] * [[Pilt:Kingdom of Poland-flag.svg|25px]] [[Stefan Bátory]] * [[Pilt:Kingdom of Poland-flag.svg|25px]] [[Jan Hieronimowicz Chodkiewicz]] * [[Pilt:Flag of Sweden.svg|25px]] [[Erik XIV]] * [[Pilt:Flag of Sweden.svg|25px]] [[Johan III]] * [[Pilt:Flag of Denmark.svg|25px]] [[Frederik II]] }} | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} [[Pilt:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|Moskva tsaar [[Ivan Julm]]a vägede vallutatud alad aastatel 1570–1577]] [[Pilt:De Regno et tota regione Poloniae, S. Münster, Cosmographia universalis.png|pisi|Vana-Liivimaa (''Liuonia''), Pihkvamaa (''Pleskouia'') ja Moskva riik (''Moskouia'') kaasaegses teatmeteoses "Cosmographia Universalis" ([[Sebastian Münster]], Basel, 1572)]] '''Liivi sõda''' ehk '''Liivimaa sõda''' on [[Vana-Liivimaa]] aladel ja ülemvõimu nimel aastatel [[1558]]–[[1583]] aset leidnud sõjategevus. Sõja üheks osaliseks oli Vana-Liivimaale (tänapäeva [[Eesti]] ja [[Läti]] aladele) tunginud [[Ivan Julm]]a (Ivan IV) valitsetav [[Moskva tsaaririik]] ning teiseks algul tema vastu sõdinud [[Saksa ordu riik]] ([[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu|Liivimaa haru]]), [[Riia peapiiskopkond]], [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]] piiskopkonnad. Hiljem Poola-Leedu ühisriik ([[Rzeczpospolita]]), [[Rootsi kuningriik]] ja [[Taani kuningriik]], hõlmates viimaste omavahelisi vaherahulepinguid ja sõjategevust. Sõda lõppes Ivan Julma vägede väljatõrjumisega ning Moskva tsaaririigi kaotusega. [[1582]]. aastal sõlmis tsaaririik Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning [[1583]]. aastal Rootsi kuningriigiga kolmeaastase [[Pljussa vaherahu]]. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb hilisemast Vene ja Nõukogude ajalookäsitlusest, milles jäetakse Liivi sõja nimetuse alt välja pärast 1583. aastat enamasti Moskva tsaaririigi osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620. aastateni jätkunud võõrriikide sõjategevus eestlaste ja lätlaste asualal. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastase sõjaga]] ([[1563]]–[[1570]]), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja [[Lübeck]]i vastu ning nn [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastase sõjaga]] ([[1570]]–[[1595]]) Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel. Lisaks lahingutegevusele viisid väiksemad võõrvägede üksused kohaliku tsiviilelanikkonna vastu läbi palju ohvriterohkeid rüüsteretki, piinamisi ja tapmisi. Sõjategevuse ja küüditamiste kõrval nõudis rohkelt inimelusid ka aastatel [[1561]], [[1566]] ja [[1571]] piirkonda laastanud [[katk]]uepideemia. Sõja sündmusi kajastas põhjalikult [[Balthasar Russow]] oma "[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonika]]s", mis ilmus [[1577]]. aastal ja täiendatud trükina [[1584]]. aastal. ==Põhjused== *Maapuudus: 1550. aastatel oli [[Moskva tsaaririik]] pidevalt sõdinud. Sõjaväe kasvades tekkis maapuudus, kuna [[Teenismõis|teenistuse eest jagati maad]]. [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] oli nõrk naaber, kelle käest oli võimalik kergelt saada talupoegadega hõivatud maad. Kohe pärast vallutust hakati maavaldusi jagama. *Väljapääs [[Läänemeri|Läänemer]]ele: tegemist on levinuima põhjendusega Liivi sõja alguseks<ref>[[Hans Kruus]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1959-2-178-193_20240426172240.pdf?v=a57b8491d1d8 "Balti küsimus" XVI sajandil tänapäeva välismaises ajalookirjanduses], Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised Ühiskonnateaduste seeria, VIII kd, 1959, nr. 2, lk 179</ref>. Eelkõige nn Balti barjääri murdmiseks oleks piisanud ka [[1557]]. aastal loodud kauplemiskohast Narva jõe suudmes või [[Narva]] vallutamisest. Samas ei piirdutud [[Narva]] vallutamisega, vaid tungiti läände. Lisaks olid [[liivimaalased]] [[1557]]. aasta läbirääkimistel nõus kõigi [[Moskva suurvürstiriik|Moskoovia]] esitatud tingimustega. Seega ei olnud sõja põhjuseks majanduslikud kaalutlused. Väljapääs merele sai Vene riigile oluliseks alles [[Peeter I]] ajal; Ivan Julm ei ajanud [[kaubanduspoliitika]]t. Tema ajal olid kaupmehed ühiskonnas väga madalal kohal ja [[tsaar]] ei tegelenud seetõttu nende probleemidega. *Liivimaa nõrkus: [[1556]]–[[1557]] toimunud [[koadjuutorivaenus]] näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et [[Liivi ordu]], Liivimaa ainuke arvestatav sõjaline jõud, on nõrk ega suuda koordineeritult tegutseda. Ordu sõlmis [[Poola-Leedu]]ga rahu juba enne sõjategevuse algust. ==Ettekäänded== *[[Tartu maks]]: Tartu maksu on historiograafias nähtud ettekäändena sõja alustamiseks. Kuna Liivimaa ei maksnud maksu, oli nendega sõdimine õigustatud. Lisaks võimaldas maksuvahekord tuletada poliitilise alluvusvahekorra. Seejärel loodi kontseptsioon, et Liivimaa on põline Vene ala. Samas rajati selline kontseptsioon alles pärast vallutust, mitte enne. *[[Posvoli leping]]: [[1557]]. aastal sõlmisid [[Poola-Leedu]] ja [[Liivi ordu]] [[koadjuutorivaenus]]e lõpetava rahu, millega loodi liit Venemaa vastu. See oli aga vastuolus [[1554]]. aastal sõlmitud Liivi-Vene vaherahuleppega, mille kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastega liitudes osaleda. *Usk: Liivimaad takistas luterlik hereesia ja seetõttu olid nad loobunud õigest usust. Järelikult oli nende karistamine vältimatu. ==Periodiseerimine== *[[1558]]–[[1561]], [[Vene-Liivi sõda]] – [[Eestimaa|Eestimaal]] ja [[Läti|Lätis]], [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Liivi ordu]], [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]], [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]] piiskopkonna vahel, mis lõppes Liivi orduriigi kokkuvarisemise ja uute [[maaisand]]ate tunnustamisega [[Põhja-Eesti]]s ja [[Lõuna-Eesti]]s, [[Kuramaa]]l ning Lätis; **[[1562]]–[[1578]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Poola-Leedu]] vahel, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] (tänapäeva [[Valgevene]] ja [[Leedu]]) territooriumil. Sõjategevusele eelnes Vene tsaaririigi sõlmitud 20-aastane [[vaherahu]] Rootsi kuningriigiga ja sõjalise liidu sõlmimine Taani kuningriigiga. [[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi – [[Rzeczpospolita]]; **[[1563]]–[[1570]], [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]] milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja [[Lübeck]]i vastu; **[[1570]]–[[1595]], [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastane sõda]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel; ***[[1579]]–[[1582]], sõjategevus Moskva tsaaririigi ja [[Rzeczpospolita]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]], [[Osmani impeerium]]i ning Poola kuningat ja Leedu suurvürsti [[Stefan Batory]]t toetavad [[hertsog Magnus]]e ning [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ja [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] vahel. ==Eellugu== 15. sajandi lõpul oli koosnes Vana-Liivimaa formaalselt [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] vasallriikidest, sisuliselt kuulus võim Saksa ordu Liivimaa maameistrile, [[piiskopiriik]]e juhtivatele [[piiskop]]pidele ning Riia, Tallinna jt ordu alade linnavalitsustele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv [[Ivan III]] karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonnas. [[1480]]–[[1481]] ja [[Liivimaa-Moskva sõda|1501–1502]] tegid moskvalased Liivimaale rüüsteretki, [[1494]]. aastal suleti jõuga [[Hansa Liit|Hansa]] kaubakontor [[Novgorod]]is. Võimeka Liivimaa [[ordumeister|ordumeistri]] [[Wolter von Plettenberg]]i juhtimisel tegid orduväed [[Liivimaa-Moskva sõda|Liivimaa-Moskva sõjas]] [[1502]]. aastal vasturünnaku ning saavutasid [[Smolino]] järve ääres venelaste üle võidu ("[[Smolino ime]]"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu. [[1503]]. aastal [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|Moskva-Leedu sõja]] lõpetanud lepet pikendati [[1509]]., [[1521]]., [[1531]]. ja [[1554]]. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale [[1525]]. aastal jõudnud [[reformatsioon]]i-ideed, mida toetasid sõltumatud linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid [[katoliku usk|katoliku us]]utunnistuse pooldajateks. [[1554]]. aastal nõudis Ivan Julm rahu pikendamise läbirääkimistel [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnalt]] lõivu üks [[Riia mark]] aastas elaniku kohta ("[[Tartu maks]]"), väites, et tegu on põliste Vene valdustega, mis peavad oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Tartu võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu [[Rootsi]]ga. Kuid [[1554]]–[[1557]] kestnud [[Vene-Rootsi sõda (1555–1557)|Rootsi-Vene sõjas]] jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda [[Gustav Vasa]] silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal [[Riia peapiiskop]]i (kes oli Poola vasallist [[Preisimaa hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern|Albrecht]]i vend) ja [[ordumeister|ordumeistri]] vahel tüli, mis on tuntud [[koadjuutorivaenus]]ena. Selle lõpetas [[Poola]] sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud [[Zygmunt II August]]i nõudmisi [[Posvoli leping]]u kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelmi]] õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles [[1562]]. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. [[1557]]. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. ==Vene-Liivi sõda== {{Vaata|Vene-Liivi sõda}} [[File:Livonian war map (1558-1560).svg|pisi|]] [[1558]]. aasta jaanuaris saatis Ivan IV Julm oma väed Liivimaad vallutama, kes kohtamata erilist vastupanu vallutasid pool Eestimaad, [[Paide piiramine (1558)|kuni Paideni]], sh [[Narva]] ja [[Tartu]]. Augustiks olid vallutatud ka [[Vastseliina linnus|Vastseliina]], [[Toolse linnus|Toolse]], [[Rakvere linnus|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki järgnenud sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla. [[Valmiera|Volmaris]] kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav [[Liivimaa maapäev]], kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Taani kuninga vahendusel sõlmiti Liivimaa ja Moskva tsaaririigi vahel vaherahu 1. maist kuni 1. novembrini 1559. Detsembris 1559 pidas Liivi ordu läbirääkimisi Taani kuningriigiga, et osalise valduste loovutamisega saavutada Taani liitumine võimuvõitlusse Vana-Liivimaal. 1559. aasta alguses alustasid Vene väed uuesti sõjategevust ja jõudsid välja Tallinna ja Riia linna alla ning [[Kuramaa]]le, seega [[Ida-Preisimaa]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] piirile. [[1559]] valiti ordumeistriks Poola-sõbralik [[Gotthard Kettler]], kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid [[Rõngu]] all ning piiras Tartut ja Laiust. Sama aasta märtsis sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused [[1560]]. aastal [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] kaitse alla. [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale [[Frederik II]]-le, too andis need üle oma vennale [[hertsog Magnus]]ele. [[1560]] algas taas sõjategevus. Vene väed vallutasid [[Aluliina ordulinnus]]e, Eestis sai aga orduvägi [[Härgmäe lahing]]us suure kaotuse osaliseks. Samal suvel alistus ka [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi]] ja langes venelaste kätte vangi endine ordumeister [[Wilhelm Fürstenberg]]. Vene vägedele osutas vastupanu Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas lihtrahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Talurahva rahutused kulmineerusid [[1560. aasta Läänemaa ülestõus|1560]]. aastal Harju- ja Läänemaal [[Koluvere loss]]i piiramisega. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] andsid end [[Rootsi Kuningriik|Rootsi kuningriigi]]; [[Liivi Ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond]] [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] võimu alla. 1561. aasta [[Vilno leping (1561)|Vilno leping]]uga moodustati Liivi sõja ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Kuramaal viimase [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]] ja Lõuna-Eesti ning Läti ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist [[Liivimaa hertsogkond]], mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]]. 1561. aastal püüdis tsaar Ivan Julm lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel ja abielluda järglasteta [[Jagelloonid]]e dünastia pealiinis viimase meessoost liikme Poola kuninga [[Zygmunt II August]]i õega. Läbirääkimised lõppesid 1561. aasta sügisel tulemusteta ja sõjategevus algas uuesti. ==Rootsi sõjategevus Poola valdustes== Liivimaa ordumeistri Gotthard Kettleri poolt Liivimaa ordualade tunnistamisega Leedu protektoraadi all olevateks läksid endised [[Liivimaa ordu]] valdused Vana-Liivimaal [[Leedu suurvürst]]i valdusse. Põhja-Eestis aga tunnistasid Tallinna linn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] maaisandana Rootsi kuningat. Leedu suurvürst reaalset võimu Põhja-Eestis ei teostanud ning valdustes valitsesid endised ordu[[vasall]]id (nn mõisamehed). Keerulisi valdustesuhteid Eestimaal tekitasid ka Poola kuninga poolt Rootsi kuninga [[Erik XIV]] vennale (tollasele [[Soome suurvürst]]ile) [[Johan III|Johanile]] oma õega abiellumise puhul kaasvaraks antud endised ordulossid Liivimaal ([[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Asti ordulinnus|Asti]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Helme ordulinnus|Helme]] ja [[Karksi ordulinnus|Karksi]]). 1562. aastal vallutasid rootslased [[Padise]] ja Pärnu. ==Rootsi, Taani ja Poola sõda== {{vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda}} [[1563]]–[[1570]] sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi, Taani ja Poola, see oli [[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]]. 1563 vallutasid rootslased Haapsalu, Läänemaa ja poole Saaremaast, endised [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad. Septembris vallutasid rootslased kogu Hiiumaa. 1565. aastal vallutasid aga Poola teenistuses olnud Liivimaa orduvasallid Pärnu ja peagi said taanlased tagasi Lihula. Oluline pööre sõjas toimus 1568. aastal, kui Rootsi kuningaks sai Poola-sõbralik Johan III. 1569. aasta juulis saabus [[Tallinna laht]]e Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul ägedalt. Taanlased ja lübecklased riisusid [[Tallinna sadam]]a täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva. [[1570]]. aastal lõpetati sõda ning Johan III sõlmis rahu Taani kuningriigiga, Põhjamaade Seitsmeaastase sõja tulemusena läks Taani käest Rootsi valdusse Lääne-Eesti, Taani valdusse jäi Saaremaa. ==Vene ja Leedu-Poola sõda== {{vaata|Vene-Poola sõda (1562–1582)}}, ''[[Kuramaa hertsogiriik]]'' Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud Leedu vastu, kuhu kevadel 1562 suundusid sõjaretkele [[Smolensk]]isse koondatud Moskva väed vojevoodide [[Ivan Vassiljevitš Šeremetjev]]i ja Ivan Vorontsovi juhtimisel koos tatari tsareevitšitega "Leedu aladele". Suvel 1562 tegi vürst [[Andrei Kurbski]] rüüsteretke [[Viciebsk]]i piirkonda. Rüüsteretke [[Mstsislau]] ja [[Lääne-Dvina]] aladele tegid Smolenskist, vürstid Pjotr ja Vassili Serebrjanõid ja Velikije Lukist Mihhail Prozorovski ja Mihhail Denisev. Vana-Liivimaal vallutasid Moskva väed [[Tarvastu ordulinnus|Tarvastu]] ja [[Põltsamaa ordulinnus|Põltsamaa]]. Leedu vägede vastusõjakäikudena mindi kevadel 1562 Smolenski, [[Veliž]]i alla ja [[Pihkvamaa]] valdadesse ning augustis rünnati [[Nevel]]it Pihkvamaal. Sügisel 1562 vallutas [[Leedu suurhetman]] [[Mikołaj Radziwiłł Must]] tagasi [[Tarvastu ordulinnus]]e ja võttis vangi hulga Moskva [[vojevood]]e, seejärel tegi ka sõjakäigu Pihkvamaale. Moskva väed vallutasid kahenädalase [[Polotski piiramine (1563)|piiramise]] järel [[15. veebruar]]il [[1563]] strateegiliselt tähtsa [[Polotsk]]i, pärast seda algasid läbirääkimised Moskva ja Leedu vahel. Pärast läbirääkimiste ebaõnnestumist alustas Moskva tsaaririik sõjavägede kogumist ja sõjakäiku Leedu vastu, kuid [[Pjotr Šuiski]] juhitud väed kaotasid [[1564]]. aasta alguses [[Tšašniki lahing (1564)|Tšašniki lahingu]] [[Orša]] all [[Mikołaj Radziwiłł Must]]a vägedele. Lahingu kaotuse tagajärjel taganesid Moskva väed Smolenski taha, lahingus langes ka väejuht [[Pjotr Šuiski]]. Edasi järgnes kohaliku tähtsusega sõjategevus: juunis 1564 tegid Leedu väed sõjakäigu Liivimaale, hetman [[Aleksander Hilary Połubiński]] väed ründasid [[Tartumaa]] valdu, 22. juunil alustasid vojevood Juri Tokmakovi väed Leedu vägede valduses oleva [[Jeziaryšča|Ozerištše]] linnuse piiramist, kuid välilahingu järel [[Viciebski vojevood]]i [[Stanisław Pac]]i vägedega taganesid. Juulis tegi Vassili Buturlini ratsavägi koos [[tatarlased|tatari]], [[Nogaid|nogai]] ja [[mordvalased|mordvalaste]] salkadega rüüsteretke Smolenskist, [[Mstsislau]], [[Kritšev]]i ja [[Mogiljov]]i piirkonda. Sõjategevus lõppes pärast [[1569]]. aastat, kui ühinesid [[Poola kuningriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] [[Lublini unioon]]iga [[Rzeczpospolita]]ks. 1570. aastal sõlmiti Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel kolmeks aastaks [[vaherahu]]. Juulis 1572 suri Poola kuningas [[Zygmunt II August]] ning Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]], kuid juba mais [[1574]] suri Henri vend [[Prantsusmaa kuningas]] [[Charles IX]] ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis Poola trooni vabaks. [[1575]]. aastal valiti uueks Poola kuningaks [[Stefan Batory]]. [[1575]]. aastast tegutses [[Rzeczpospolita]] Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] aga oli abielus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] teise tütre [[Katarzyna Jagiellonka]]ga. [[1577]]. aasta vallutas Ivan Julm kogu Rzeczpospolita käes olnud [[Vana-Liivimaa]] [[Läti ajalugu#Poola aeg|lõunapoolsed alad]]. Rzeczpospolita-Rootsi jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[1580]]. aastal purustati Moskva tsaaririigi vägi [[Cesis|Võnnu]] [[Võnnu lahing (1580)|lähedal]]. Rzeczpospolita väed piirasid [[Pihkva]]t ning Rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Paide]], [[Rakvere]] ja [[Narva]]. ==Vene-Rootsi kahekümneviieaastane sõda== {{vaata|Kahekümneviieaastane sõda}}, ''[[Liivimaa kuningriik]]'' [[1564]]. aasta septembris oli sõlmitud Venemaa ja Rootsi vahel 7 aastaks Tartus vaherahuleping, millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. [[1570]]. aastal puhkes [[Kahekümneviieaastane sõda|sõda]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel pärast seda, kui Ivan Julm oli lasknud Rootsi kuningaks saanud [[Johan III]] saadikud vangistada. Liivimaal üritas Moskva tsaaririik rajada endast [[vasall]]isõltuvuses [[Liivimaa kuningriik]]i keskusega [[Põltsamaa]]l, kuhu Ivan Julm kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupoja tütre Marija talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas peaaegu mingit toetust, [[Tallinna piiramine (1570–1571)|piiras]] [[1570]]–[[1571]] vene vägede eesotsas [[Tallinna piiramine (1570–1571)|Tallinna]], ent löödi tagasi. [[Tartu ajalugu|Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus]], kuid ebaõnnestunult: linna sakslastest kodanikud [[küüditamine|küüditati]] Venemaale. [[1573]]. aastal alustasid Moskva tsaaririigi väed taas pealetungi ja vallutasid [[Paide piiramine (1573)|Paide]], [[1575]] Pärnu, [[1576]] Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola, kus [[Poola kuningas|Poola kuningaks]] oli saanud [[Stefan Bátory]]. [[1577]] toimus suur [[Tallinna piiramine (1577)|Tallinna piiramine]], kuid Vene väed löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis [[Ivo Schenkenberg]]i maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan Julm kogu Poola-Leedu käes olnud [[Vana-Liivimaa]] [[Läti ajalugu#Poola aeg|lõunapoolsed alad]] ning pööras tülli "Liivimaa kuninga" Magnusega, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. [[Rzeczpospolita]]-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]] toimus sõjategevuses pööre, [[Võnnu lahing (1578)|purustati venelaste vägi Võnnu lähedal]]. 1580 vallutasid Poola väed [[Pihkva]] ning 1581. aastal Rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Paide piiramine (1581)|Paide]], [[Rakvere piiramine (1581)|Rakvere]] ja [[Narva piiramine (1581)|Narva]]. [[File:Truce of Jam Zapolski 1582.PNG|pisi|Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga (1582) määratud riigipiirid]] ==Sõja lõpp== [[1582]] sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning [[10. august]]il [[1583]] Rootsi kuningriigiga kolmeaastase [[Pljussa vaherahu]]. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni [[1645]]. aastani Taani koosseisu. Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma Rzeczpospolita vasallriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] alluvusse, millele järgnenud Poola-Taani konflikti järel loovutas Taani [[Kronenbergi leping]]uga oma õigused Poolale. Tänutäheks Poolale alistatud Liivimaa olude korraldamisel läänistas Poola kuningas [[Zygmunt III]] suurkantslerile ja -hetmanile [[Jan Zamoyski]]le [[1588]]. aastal [[Tartu staarostkond|Tartu staarostkonna]]. [[1584]]. aastal Ivan Julm (Ivan IV) suri ja järgnenud kümnenditel puudusid Moskva tsaaririigil võimalused Liivimaa vallutamist uuesti üritada. ==Kujutavas kunstis== <gallery> Kremlinpic4.jpg|Moskva tsaar [[Ivan Julm]] (Ivan IV) (17. sajandi alguse portree) Siege of Narva 1558.jpg|Narva piiramine 1558. aastal ([[Boris Tšorikov]]i maal, 1836) GotthardKettler.jpg|Viimane Liivimaa ordumeister [[Gotthard Kettler]] (19. sajandi reproduktsioon) Cranach the Younger Sigismund II Augustus.jpg|Poola kuningas [[Zygmunt II August]] ([[Lucas Cranach noorem]], u 1553) Ivan the Terrible tortures his rivals in Livonia.jpg|Pärast [[Paide piiramine (1572–1573)|Paide vallutamist]] (1573) käskis [[Ivan Julm]] kõik linna kaitsjad tappa ja Rootsi garnisoni juhid elusalt praadida Połacak. Полацак (1579).jpg|[[Polotski piiramine]] (1579) Johan III.jpg|Rootsi kuningas [[Johan III]] ([[Johan Baptista van Uther]], u 1582) Kober Stephen Bathory.jpg|[[Stefan Bátory]] ([[Martin Kober]], u 1583) Tornimäe obelisk (2) 4023.jpg|[[Paide piiramine (1572–1573)|Paide vallutamisel]] (1573) langenud Moskva tsaaririigi sõduritele 1886. aastal püstitatud [[Liivi sõja mälestusmärk|mälestusmärk Mäos]] </gallery> == Vaata ka == * [[Vene-Leedu sõda (1558–1570)]] * [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]] * [[Vene-Rootsi sõda (1554–1557)]] * [[Vene-Rootsi sõda (1570–1595)]] == Märkused == {{märkus|a|a}} 1569. aastal ühinesid Leedu ja Poola [[Rzeczpospolita]]ks. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandust== *{{cite book |title=Nye Lyfflendische Chronice |last=Russow |first=Balthasar |author-link=Balthasar Russow |year=1578 |publisher=Gedrücket dörch Augustin Ferbe |location=[[Rostock]] |url=https://opacplus.bsb-muenchen.de/title/BV001601639 |language=de}} * [[Johann Renner]]. [[Liivimaa ajalugu 1556–1561]]. Kirjastus Olion, Tallinn 1995. 2006. ISBN 9985664663 *{{cite book |title=Lifflendische Churlendische Chronica : was sich vom Jahr Christi 1554 biss auff 1590, in der langwierigen Moscowiterischen und andern Kriegen an nothdrenglicher veränderunge der Obrigheit und Stände in Lieffland seider dess letzten herrn Meisters, und Ersten in Lieffland zu Churland und Semigalln Hertzogen, gedenckwirdiges zugetrage|last=[[Salomon Henning|Henning]] |first=Salomon |authorlink= |first2=David |last2=Chytraeus | year=1594 |publisher= |location=[[Leipzig]]; [[Riga]] |isbn= |pages= |url= }} ([[saksa keel]]es) *{{cite book |title=Schlesische General Chronica |author1=Joachim Curaeus |author2=Lorenz Möller |author3=Heinrich Rätel |author-link1=Joachim Curaeus |year=1585 |publisher=Zachariam Berwaldt |location=[[Leipzig]] |url=https://opacplus.bsb-muenchen.de/title/BV001402287 |language=de}} *[[Mihhail Pogodin]]: [http://books.google.ee/books?id=XygEAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA194 "Pskovskaja letopis" (Псковская летопись)], [[Moskva]], 1837, lk 194–212 *[[Claes Annerstedt]] (1839–1927): ''Grundläggningen af Svenska väldet i Livland 1558–1563 samt deraf alstrade strider inom vasahuset'', Upsala universitets årsskrift 1868: Uppsala: 1868, [http://books.google.com/books?id=kq8AAAAAYAAJ&pg=RA4-PA1 145 lk. Digitaalselt] *[[Mati Laur]] "Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800". Tallinn 1999, lk 29–45 *[[Franz Nyenstede]] "Ливонская летопись Франца Ниенштедта // Сборник материалов и статей по истории Прибалтийского края, 1880-1883." ([http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text1.phtml?id=998 Часть 1], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text2.phtml?id=999 Часть 2], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text3.phtml?id=1000 Часть 3], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text5.phtml?id=1001 Часть 4], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text4.phtml?id=1002]) *[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_kuus_issuu/50 Sõjategevus Tallinna ümbruses Liivi sõja ajal, I osa] Andres Adamson, Ajakiri Sõdur 6/2021 *[https://issuu.com/sodur/docs/s2dur_2_22/58 Sõjategevus Tallinna ümbruses Liivi sõja ajal, II osa] Andres Adamson, Ajakiri Sõdur 2/2022 *[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/58 Sõjategevus Tallinna ümbruses Liivi sõja ajal, III osa] Andres Adamson, Ajakiri Sõdur 3/2022 *[[Andres Adamson]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/120596122/liivi-soda-oli-klassikaline-hubriidsoda-miks-sai-tallinna-vallutamine-ivan-julmale-liiga-kovaks-pahkliks „Liivi sõda oli klassikaline hübriidsõda.“ Miks sai Tallinna vallutamine Ivan Julmale liiga kõvaks pähkliks?], Forte.ee, 9.07.2026 *{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120596122/liivi-soda-oli-klassikaline-hubriidsoda-miks-sai-tallinna-vallutamine-ivan-julmale-liiga-kovaks-pahkliks |pealkiri=„Liivi sõda oli klassikaline hübriidsõda.“ Miks sai Tallinna vallutamine Ivan Julmale liiga kõvaks pähkliks? |url-access=subscription |eesnimi=Andres |perekonnanimi=Adamson |kuupäev=2026-07-09 |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=forte.delfi.ee AJALUGU |keel=et}} ==Välislingid== {{commons|Category:Livonian War}} *[http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Skandinav/Sweden/Peregovory_1575/text.phtml?id=2427 ПРОТОКОЛ МИРНЫХ ПЕРЕГОВОРОВ 1575 Г.] {{Mall:Eesti artiklid}} [[Kategooria:Liivi sõda| ]] [[Kategooria:Taani sõjandus]][[Kategooria:16. sajand Euroopas]] jabq2k1t94fhv1om8vvv1tb6dflazjg 0 17730 7189954 7130675 2026-07-09T19:07:43Z NOSSER 8097 7189954 wikitext text/x-wiki {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Koluvere lahing |osa= [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastasest sõjast]] ja [[Liivi sõda|Liivimaa sõjast]] |pilt= |pildiallkiri= |aeg=[[23. jaanuar]] [[1573]] |koht= [[Koluvere (Lääne-Nigula)|Koluvere]], [[Läänemaa]] (praegune [[Eesti]]) |tulemus= Rootslaste võit. |osaline1= [[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriik]] |osaline2= [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Moskva tsaaririik]] |väejuht1=[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] [[Claes Åkesson Tott|Clas Åkesson Tott]] |väejuht2=[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] khaan [[Simeon Bekbulatovitš|Sain-Bulat]]<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] bojaar [[Ivan Fjodorovitš Mstislavski|Ivan Mstislavski]]<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] bojaar [[Mihhail Jakovlevitš Morozov|Mihhail Morozov]] |jõud1=600 ratsanikku<br>100 jalameest<br>25 väli[[suurtükk]]i (millest 12 kerget [[falkonett]]i){{lisa viide}} |jõud2=16 000 meest |kaotused1=Langenud ?<br>haavatud ?<br>vangi langenud ?<br> |kaotused2=Langenud 7000<br>haavatud ?<br>vangi langenud ? }} '''Koluvere lahing''' toimus [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Rootsi]] vahel [[Koluvere linnus]]e all [[23. jaanuar]]il [[1573]]. [[Claes Åkesson Tott|Clas Åkesson Totti]] juhitud Rootsi väed, milles oli ka 25 [[välisuurtükk]]i, neist 12 kerged [[falkonett]]i, mis asetati kuude „vankerkantsi“, lõid lahingus suuremaarvulist vürsti [[Ivan Fjodorovitš Mstislavski|Ivan Mstislavski]]<ref>[[:ru:Мстиславский, Иван Фёдорови]]</ref> ja Qasimi (Kasimovi) khaani [[Simeon Bekbulatovitš|Sain-Bulat]]i juhtimisel olnud Vene väge ja sundisid nad [[Läänemaa]]lt lahkuma. Rootslased said endale ka venelaste moonavoori.{{lisa viide}} [[Balthasar Russow]]i andmetel oli Rootsi väes kõigest 600 ratsanikku ja 100(0<ref>[[Andres Adamson]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/120596122/liivi-soda-oli-klassikaline-hubriidsoda-miks-sai-tallinna-vallutamine-ivan-julmale-liiga-kovaks-pahkliks „Liivi sõda oli klassikaline hübriidsõda.“ Miks sai Tallinna vallutamine Ivan Julmale liiga kõvaks pähkliks? Koluvere lahing], Forte.ee, 9.07.2026</ref>) jalameest, Vene väes aga 16 000 meest, kellest koguni 7000 surma sai.<ref name="Russow">[[Balthasar Russow]]: Chronica der Prouinz Lyfflandt [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/0002/bsb00027188/images/index.html?id=00027188&fip=87.119.163.28&no=66&seite=309 lk.146] [http://www.vostlit.info/Texts/rus12/Russow/text34.phtml vene keeles]</ref> Tõenäoliselt on siin siiski tegemist tõsise liialdusega.{{lisa viide}} ==Langenud== ; Rootsi *[[Jesper Larsson Cruus]] (1542–1573)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Cruus_af_Edeby_nr_69#TAB_2 Jesper Larsson. Ryttmästare för Upplands-fanan 1569-12-20 och förde denna under kriget i Estland till 1573-01-23, då han stupade i slaget vid Lode], www.adelsvapen.com</ref>, rittmeister *[[Jesper Nilsson Cruus]], rittmeister *[[Wolmar von Brackel]] *[[Jürgen Vyshusen]], *[[Michael Schloyer]] ? ([[Zöge]] <ref name="Dalin">[[Olof von Dalin]]: Svea Rikes Historia., Stockholm 1762 [http://books.google.ee/books?id=qhsCAAAAYAAJ&pg=RA1-PA37 lk.37]</ref>), Tallinna rüütlite peamees. *[[Hermann Anrep]], [[Ingliste mõis|Ingliste]], [[Kiviloo mõis|Kiviloo]] ja [[Sausti mõis|Sausti]] mõisnik *[[Ludwig von Taube]] Nyenhaue<ref name="Russow"></ref>, [[Maidla mõis (Juuru)|Maidla]] mõisnik, Berend [[Taube]] (Tuve) ja Cuningunda [[Yxküll]]i poeg, Luitgard Evertsdotter von [[Delwig]]i abikaasa.<ref name="Dalin"></ref> ;Vene *Vürst [[Ivan Andrejevitš Šuiski]] (u. 1533–1573; [[:ru:Шуйский, Иван Андреевич|ru]]), vojevood, tulevase tsaari [[Vassili IV|Vassili Šuiski]] isa.<ref>[http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Russ/XV/1460-1480/RK_1475_1605/text15.htm Разрядная книга 1475–1605 гг.: Лета 7081-го году (1573. a.)]: "И государя царя и великого князя у воевод с немецкими людьми дело было под городом под Коловертью, и тогды государевых воевод побили и убили на бою государева боярина князя '''Ивана Ондреевича Шуйсково''', а князя Ивана Федоровича Мстисловского да Михаила Яковлевича Морозова ранили, и дворян и детей боярских и стрельцов многих побили. И с тово бою отъехал шурин государев князь Олександр Сибекович Черкаской к немцом и сказал в немецких полкех Кляусу [(Кляс О.: Clas Åkesson) ?], немецкому воеводе, что бутто государевы многие люди побежали. И Кляус, королевской думчей, пришол на государевых бояр и воевод, и побили государевых людей." ({{ESTER|1634205}})</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Andres Adamson]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/120596122/liivi-soda-oli-klassikaline-hubriidsoda-miks-sai-tallinna-vallutamine-ivan-julmale-liiga-kovaks-pahkliks „Liivi sõda oli klassikaline hübriidsõda.“ Miks sai Tallinna vallutamine Ivan Julmale liiga kõvaks pähkliks? Koluvere lahing], Forte.ee, 9.07.2026 [[Kategooria:Kahekümneviieaastane sõda]] [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:1573]] [[Kategooria:16. sajand Eestis]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] gkfdz090an5wye6ct6hjqrui69s35vg 0 17917 7190209 7144093 2026-07-10T10:23:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190209 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Astrid Lindgren 1924.jpg|thumb|Astrid Lindgren, 1924]] '''Astrid Anna Emilia Lindgren''' (kuni 1931 '''Astrid Ericsson'''; [[14. november]] [[1907]] [[Vimmerby]] – [[28. jaanuar]] [[2002]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud 109 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal loodi [[Riksdag|Rootsi parlamendi]] toetusel [[Astrid Lindgreni mälestusauhind]]. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, selle väärtus küünib 5 miljoni [[Rootsi kroon]]ini. ==Elukäik== [[File:Barndomsbild på Astrid Lindgren.jpg|thumb|Astrid Lindgreni (vasakult kolmas) lapsepõlvefoto koos tema vanemate, õdede ja vennaga]] [[File:Astrid Lindgren SPA.jpg|thumb|Astrid Lindgren, 1953]] [[File:Astrid Lindgren and Tove Jansson in 1958.jpg|thumb|Astrid Lindgren ja Tove Jansson, 1958]] Astrid Lindgren sündis talunik Samuel August Ericssoni (1875–1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena [[Smålandi maakond|Smålandi maakonnas]] Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps. Astridil oli vanem vend Gunnar (1906–1974) ning nooremad õed Stina (1911–2002) ja Ingegerd (1916–1997). Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist [[1924]]. aastal oli ta veidi aega praktikant ajalehes Vimmerby Tidningen. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisena lapseootele ning keeldunud lapse isaga, ajalehe peatoimetaja Reinhold Blombergiga (1877–1947) abiellumast, siirdus 19-aastaselt [[Stockholm]]i, et sekretäriks õppida. 4. detsembril [[1926]] sündis tal poeg Lars (suri 1986), kes oma esimesed eluaastad elas kasuvanemate juures [[Kopenhaagen]]is. [[1928]]. aastal asus Astrid sekretärina tööle Kuninglikus Autoklubis, kus tutvus Sture Lindgreniga (1898–1952), kellega ta [[1931]]. aastal abiellus. Seejärel sai ta lõpuks poja Larsi enda kasvatada. [[1934]]. aastal sündis tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele ta tütar pani nimeks [[Pipi Pikksukk]]. Astrid Lindgreni tütar mõtles välja ka [[Segasumma suvila]]. Ta ütles emale, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust, kes on tugev ja leiab kaks parimat sõpra, ning et raamatu alguses igav poleks, mõtles tütar, et tal võiks olla kaks looma (ahv ja hobune). Tütar tahtis ka, et Pipi oleks [[rikas]]. [[1986]]. aastal kirjutas Lindgren [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] saadikule Stockholmis [[Boriss Pankin]]ile, et juhtida tähelepanu olukorrale, et Nõukogude liit ei luba [[Leila Miller]]i ja [[Valdo Randpere]] tütart Kaisat oma vanematele Rootsi järgneda. Kirjas teatas Lindgren, et "võimsal Nõukogude Liidul ei ole nii palju halastust ja südamlikkust, et üht väikest tüdrukut oma vanemate juurde lasta."<ref>{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hupe-labi-raudse-eesriide-ehk-sangarid-spioonid-ja-kameeleonid?id=77424744|Pealkiri=Hüpe läbi raudse eesriide ehk sangarid, spioonid ja kameeleonid|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=08.03.2017|Kasutatud=}}</ref> Astrid Lindgren suri Stockholmis 28. jaanuaril 2002. Matuserongkäiku olid tänavatele vaatama tulnud tuhanded inimesed. [[Stockholmi Toomkirik|Toomkirikus]] toimunud tseremoonial osalesid peale pereliikmete ja sugulaste ka Rootsi kuningakoja ning valitsuse esindajad, samuti välisajakirjanikud. Astrid Lindgreni põrm maeti tema kodukohta Vimmerbysse, perekonna hauaplatsile. ==Karjäär== 1944. aastal tuli Lindgren vastloodud kirjastuse [[Rabén & Sjögren]] konkursil looga "Britt-Mari puistab südant" teisele kohale. Aasta hiljem võitis ta sama konkursi lasteraamatuga "[[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]]", mille avaldamisest kirjastus [[Bonniers]] oli varem loobunud. Nüüdseks on "Pipi Pikksukast" saanud maailma armastatumaid lasteraamatuid. Ehkki Lindgrenist oli sellega hinnatud kirjanik saanud, on ta tegelastele omane üleolev suhtumine täiskasvanute autoriteeti siiski aeg-ajalt ühiskonna pahameele osaliseks saanud. 1948. aastal saatis naisteajakiri Damernas Värld Lindgreni [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] väljaandele lühikesi kirjatükke kirjutama. Ameerikasse jõudnult ütles Lindgren, et on häiritud [[afroameeriklased|afroameeriklaste]] diskrimineerimisest. Paar aastat hiljem avaldas ta reisist innustatud lühijuttude kogu "Kati Ameerikas". 1958. aastal sai temast [[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]] teine laureaat. Lindgreni 90. sünnipäeval kuulutati ta aasta rootslaseks. 1976. aastal tuli Lindgrenil maksta 102 protsenti tulumaksu (ta pidi maksma nii tavalise tulumaksu ja ka tööandja tasu), protestiks kirjutas ta 3. märtsil 1976 Stockholmi õhtulehele Expressen satiirilise lühijutu "Pomperiposa Monismaanias". See tekitas Rootsis suure debati maksusüsteemi osas ja oli üks põhjuseid, miks [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] sama aasta septembris esimest korda pärast 1932. aastat valimised kaotas. Lindgren ise oli eluaegne sotsiaaldemokraat. Lõpuks lahenes maksuküsimus nii, et Lindgren pidi maksma vaid 80 protsenti tulumaksu.<ref>{{Netiviide|autor=Koppel, Peeter|url=https://arvamus.postimees.ee/4311633/peeter-koppel-vaariti-moistetud-muinasjutt-skandinaavia-eduloost|pealkiri=Peeter Koppel: vääriti mõistetud muinasjutt Skandinaavia eduloost|väljaanne=Postimees Online|aeg=16. november 2017|vaadatud=}}</ref> ==Teoseid== [[Pilt:StatueOfAstridLindgrenStockholm.jpg|thumb|Astrid Lindgreni kuju Stockholmis]] [[Pilt:Villa villekulla.jpg|thumb|Segasumma suvila [[Ojamaa]]l Kneippbynis]] {| |- | '''Aasta''' ||align="center"| '''Pealkiri''' || '''Tõlge''' |- | 1944 || [[Britt-Mari puistab südant]] (''Britt-Marie lättar sitt hjärta'')|| 2000 |- | 1945 || [[Kerstin ja mina]] (''Kerstin och jag'')|| 2001 |- | 1945 || [[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]] (''Pippi Långstrump'')|| 1968 |- | 1946 || [[Pipi Pikksukk läheb laevale]] (''Pippi Långstrump går ombord'')|| 1968 |- | 1946 || [[Meisterdetektiiv Blomkvist]] (''Mästerdetektiven Blomkvist'')|| 1960 |- | 1947 || [[Bullerby lapsed|Meie, Bullerby lapsed]] (''Alla vi barn i Bullerbyn'')|| 1970 |- | 1948 || [[Pipi Pikksukk Lõunamerel]] (''Pippi Långstrump i Söderhavet'')|| 1968 |- | 1949 || [[Veel Bullerby lastest ]] (''Mer om oss barn i Bullerbyn'')|| 2000, 2006 |- | 1949 || [[Pöialpoiss Nils Karlsson]] (''Nils Karlsson Pyssling'')|| 1998 |- | 1950 || [[Hakkaja Kaisa]] (''Kajsa Kavat'')|| 2003, 2014 |- | 1950 || [[Kati Ameerikas]] (''Kati i Amerika'')|| 2000 |- | 1951 || [[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]] (''Mästerdetektiven Blomkvist lever farligt'')|| 1960 |- | 1952 || Bullerbys on alati lõbus (''Bara roligt i Bullerbyn'')|| 2000, 2005 |- | 1952 || [[Kati Itaalias]] (''Kati i Italien'') || 2001 |- | 1953 || [[Kalle Blomkvist ja Rasmus]] (''Kalle Blomkvist och Rasmus'')|| 1971 |- | 1954 || [[Mio, mu Mio]] (''Mio, min Mio'')|| 1993 |- | 1954 || [[Kati Pariisis]] (''Kati i Paris'')|| 2001 |- | 1955 || [[Väikevend ja Karlsson katuselt]] (''Lillebror och Karlsson på taket'')|| 1964 |- | 1956 || [[Hulkur Rasmus]] (''Rasmus på luffen'')|| 1965 |- | 1957 || [[Rasmus, Pontus ja Lontu]] (''Rasmus, Pontus och Toker'')|| 1967 |- | 1958 || [[Lärmisepa tänava lapsed]] (''Barnen på Bråkmakargatan'')|| 1995 |- | 1959 || [[Päevanurme]] (''Sunnanäng'')|| 1959, 1997 |- | 1960 || [[Madlike]] (''Madicken'')|| 1993 |- | 1961 || [[Lärmisepa tänava Lota]] (''Lotta på Bråkmakargatan'')|| 1995 |- | 1962 || [[Karlsson katuselt lendab jälle]] ('' Karlsson på taket flyger igen'')|| 1970 |- | 1963 || [[Vahtramäe Emil]] (''Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1964 || [[Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses]] (''Vi på Saltkråkan'')|| 1969 |- | 1965 || [[Kevad Kärakülas/Kevad Bullerbys]] (''Vår i Bullerbyn'')|| 1987 |- | 1966 || [[Vahtramäe Emili uued vembud]] (''Nya hyss av Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1968 || [[Karlsson katuselt hiilib jälle]] (''Karlsson på taket smyger igen'')|| 1970 |- | 1970 || [[Vahtramäe Emil on veel elus]] (''Än lever Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1970 || [[Minu väljamõeldised]] (''Mina påhitt'')|| |- | 1973 || [[Vennad Lõvisüdamed]] (''Bröderna Lejonhjärta'')|| 1987 |- | 1973 || [[Samuel August Sevedstorpist ja Hulti Hanna]] (''Samuel August från Sevedstorp och Hanna i Hult'')|| 2002 |- | 1976 || [[Madlike ja Jaanikingu põnn]] (''Madicken och Junibackens Pims'')|| 1994 |- | 1979 || [[Pipi Pikksuka jõulupuu]] (''Pippi Långstrump har julgransplundring'') || 1999 |- | 1981 || [[Röövlitütar Ronja]] (''Ronja rövardotter'')|| 1987 |- | 1984 || [[Kui väike Ida tahtis teha vempu]] (''När lilla Ida skulle göra hyss'') || 1985 |- | 1984 || [[Emili vemp nr. 325]] (''Emils hyss nr 325'') || 2003 |- | 1986 || [[Ei mingit koonerdamist, ütles Vahtramäe Emil]] (''Inget knussel, sa Emil i Lönneberga'')|| 2003 |- | 1987 || [[Assar Seebimull]] (''Assar Bubbla'')|| 1987 |- | 1991 || [[Kui Liisbet pistis herne ninna]] (''När Lisabet pillade in en ärta i näsan'')|| 2001 |} ==Päevikud== {| |- | 2015 || [[Sõjapäevikud 1939-1945]] (''Krigsdagböcker'')|| 2015 |} ==Koostöö Ilon Wiklandiga== *Enamiku Astrid Lindgreni raamatute [[illustraator]] oli [[Eesti]] päritolu [[Ilon Wikland]]. Nende esimene koostööraamat oli [[1954]]. aastal ilmunud "[[Mio, mu Mio]]". ==Tunnustus== *[[1977]] – [[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind#Parim laste ja noorsooromaan|Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]] parimale laste- ja noorsooromaanile *[[1986]] – [[Selma Lagerlöfi auhind]] *1989 – Haapsalu rajooni aukodanik<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20150912.2.9.2 Lääne Elu, 12. september 2015]</ref> ==Isiklikku== Tema venna [[Gunnar Ericsson]]i tütre Barbro tütar on stsenarist ja kriminaalromaanide autor [[Karin Alvtegen]]. ==Viited== {{viited| <ref name="ÕL, 2002">[https://web.archive.org/web/20030526015642/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/15.03.02/paevateema/4.shtml Maeti Astrid Lindgren] Õpetajate Leht 15. märts, 2002</ref>}} ==Kirjandus == * Jens Andersen. ''Astrid Lindgren : päev nagu elu'', Tallinn: Koolibri, 2017. Tõlkinud [[Tiina Toomet]]. ISBN 978-9985-0-3873-4 * Margareta Strömstedt. ''Astrid Lindgren: elulugu'', Tallinn: [[Tänapäev]], [[2000]]. Tõlkinud [[Tõnis Arnover]]. ISBN 9985-9269-2-7 * Eva-Maria Metcalf. ''Astrid Lindgren'', Stockholm: Rootsi Instituut, 2000. Tõlkinud Tõnis Arnover. ISBN 91-520-0607-7 * ''Astrid Lindgren: Hans Christian Anderseni preemia laureaat'', Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu, 1997. Tõlkinud: [[Anu Kehman]] ja [[Andres Jaaksoo]]. ISBN 9985901576 ==Välislingid== {{commons|Astrid Lindgren}} {{vikitsitaadid}} * {{IMDb|nm0511807|Astrid Lindgren}} * [http://astridlindgren.com The Astrid Lindgren Company (ingliskeelne)] {{JÄRJESTA:Lindgren, Astrid}} [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] [[Kategooria:Lastekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 2002]] t7id9z7im07a6oojv4xvqzxbmzwdt5g 0 19134 7190182 7119087 2026-07-10T08:41:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190182 wikitext text/x-wiki '''Arvi Siig''' ([[8. november]] [[1938]] [[Tallinn]] – [[23. november]] [[1999]] Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis [[1957]]–[[1963]] [[TPedI|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] ja [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]]. [[1961]]. aastast töötas ajakirja [[Noorus]] toimetuses. Arvi Siig oli [[NLKP]] liige aastal [[1976]]–[[1989]]. Ta on olnud [[Eesti NSV XI Ülemnõukogu]] saadik. Hüvastijätt Arvi Siiaga toimus [[27. november|27. novembril]] [[1999]] [[Aleksander Nevski katedraal]]is, ta [[matused|maeti]] [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]le. == Looming == [[Andres Langemets]]: "Arvi Siig debüteeris esimeses luulekassetis 1962, aga 1966 ilmunud "Reporter värsikaameraga" oli raamat, mis pani tema rolli ja asendi luules pikaks ajaks paika. Seal oli [[ajakirjandus]]likku luulet mitmetel teemadel, aga silma torkasid tolleaegse tänava- ja kõrtsielu pildid. Tollal öeldi selle kohta "töölisnoorte elu". Arvi Siiast võinuks kõigi eelduste kohaselt saada [[biitnikud|biitnik]], kui ta tegutsenuks teises ühiskonnas. Kadunud Arvi Siia luuletusi teadsid peast poisid ja tüdrukud, kes muidu luulet üldse ei lugenud."<ref>[[Andres Langemets]]. [https://web.archive.org/web/20080315185532/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/11/25/kultuur.htm Arvi Siig siit ilmast lahkunud]. Postimees, 25. november 1999</ref><ref>[[Mari Peterson]]. [http://www.ohtuleht.ee/199051 Vennaskond jätkab singliga «Kool» Arvi Siia loomingu helindamist]. [[SL Õhtuleht]], 3. juuni 2006</ref> [[1970. aastad|1970. aastate]] keskel käis Arvi Siig [[Vladimir Majakovski|Majakovski]] jälgedes [[USA]]-s ja kirjutas sellest kriitilisi värsse kogus “Kuuldekaugus” (1978). Ootuspäraselt kirjeldab ta Ameerika linnu kui rahamasinaid, mille rataste vahele jäävad kodutud.<ref>https://kesknadal.ee/2018/11/08/nadala-juubilar-arvi-siig-80/</ref> "Siig eestindas mitmeid tähelepanuväärseid poeete Majakovskist [[Jevgeni Jevtušenko|Jevtušenko]]ni. Viimasega näis teda siduvat tõsine hingesugulus".<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19991126.1.20 "Arvi Siig 8. XI 1938 - 23. XI 1999"]. Sirp nr 44, 26. november 1999. Lk 20</ref> Rohkesti Arvi Siia luulet on viisistanud Tõnu Trubetsky ja [[Vennaskond (ansambel)]].{{lisa viide}} ===Luulekogud=== *"Trompetisoolo" [[1962]] *"Reporter värsikaameraga" [[1966]] *"(P)äikesevõimalused" [[1968]] *"Sinine ateljee" [[1969]] *"Purunenud poeem" [[1971]] *"Vaikuse tähtkuju" [[1973]] *"Murdeajastu" [[1976]] *"Monumendid" [[1977]] *"Kuuldekaugus" [[1978]] *"Epigrammofon" [[1980]] *"Püha argipäev" [[1983]] *"Jah. Lehti aastaist 1962–82" (valikkogu) [[1985]] *"Tagasiside" [[1987]] *"Valguse nimi" [[1993]] *"Neoon kangialuste kohal" (valikkogu, koostanud Tony Blackplait (= [[Tõnu Trubetsky]]), järelsõna: [[Rein Veidemann]], Tony Blackplait) [[2007]] ==Tunnustus== * [[1974]] – [[ELKNÜ]] preemia noorsootemaatiliste luuletuste eest * [[1986]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * [[Endla Köst]]. "Loomine ja lugemine". Eesti Raamat. Tallinn [[1986]], lk 61–70 (intervjuu) * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat. [[Eesti Raamat]]. [[Tallinn]] [[1991]], lk 525–527 (ülevaate autor [[Silvia Nagelmaa]]) ja bibliograafia lk 544 *[[Andres Langemets]]. [https://archive.today/20120701135339/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/11/25/kultuur.htm Arvi Siig siit ilmast lahkunud]. Postimees, 25. november 1999 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19991126.1.20 "Arvi Siig 8. XI 1938 - 23. XI 1999"]. Sirp nr 44, 26. november 1999. Lk 20 * [[Aksel Tamm]]. "Arvi Siig" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr 7/ [[2002]] **raamatus "Aga see oli üks mees: eluvisandeid". [[Kuldsulg]]. [[Tallinn]] [[2003]], lk 143-157 * Валентина Сийг. "''Если бы снова...''" (mälestusteraamat Arvi Siiast). Eessõna: [[Vladimir Iljaševitš]]. Tarbeinfo. [[Tallinn]] [[2003]], 320 lk **eesti keeles lühendatult: [[Valentina Siig]]. "Veel kord". Vene keelest tõlkinud ja eessõna: [[Toomas Kuter]]. Kirjastus [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]]. Tallinn [[2009]], 262 lk **[[Mari Peegel]]. [http://www.epl.ee/artikkel/456974 "Portree rahutute noorte lemmikust abikaasa ja isana" (mälestusteraamatu "Veel kord" arvustus)]. Eesti Päevaleht, 30. jaanuar 2009 **[[Wimberg]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69217345/arvi-siig-abikaasa-ja-ikoonina Arvi Siig abikaasa ja ikoonina]. Eesti Ekspress, 20. veebruar 2009 * [[Teet Kallas]]. [http://www.postimees.ee/?id=79365 Teistmoodi Arvi Siig]. Postimees, 7. veebruar 2009 == Välislingid == *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/XGWgDOwAMavd Haud Tallinna Aleksander Nevski kalmistul] {{JÄRJESTA:Siig, Arvi}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 1999]] ajji53zgeiscze7vbk5x3vyavzie700 0 19813 7189794 6858341 2026-07-09T13:03:52Z Kuriuss 38125 7189794 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Artur Adson.jpg|pisi|Adson (1917)]] '''Karl Arthur Adson''' ({{VanaKalendriAeg|[[3. veebruar]]|[[1889]]|22. jaanuar}} [[Tartu]] – [[5. jaanuar]] [[1977]] [[Stockholm]]) oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist. == Elu == Ta sündis Tartus majateenija pojana, kuid üles kasvas sugulaste juures [[Võrumaa]]l. Adson õppis Tartus vaeste väikelastekoolis, [[Sänna]] vallakoolis, [[Võru]] linnakoolis, [[Pihkva]] maamõõdukoolis ning oli lühemat aega [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna hingekirjas. Ta töötas [[Venemaa]]l (1907–1912) ja alates 1912. aastast [[Tallinn]]as [[maamõõtja]]na. Alates 1918. aastast tegi kaastööd ajalehtedele [[Tallinna Teataja]], [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsialdemokraat]] ja [[Postimees]]. 1920. aasta sügisest oli [[Tallinna Teataja]] toimetuse liige, sama aasta lõpust ka [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] toimetuse liige, joonealuse ja kirjandusliku lisa toimetajana<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44138|Pealkiri=Eesti ajakirjanikud – Lühikesed eluloolised andmed|Väljaanne=Õitsituled ; nr.1 1922 (lk45)|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, ajalehetoimetustes, teatridramaturgina, vabakirjanikuna. Aastatel 1935–1940 töötas siseministeeriumi [[filmiinspektor]]ina ja propagandatalituse ametnikuna. Adson tuli eesti kirjandusse [[Võru murre|võrumurdeliste]] luuletustega ning oli tegev [[Siuru]] ja [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]] kirjanikeühingus. Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine [[Marie Under]]iga [[1913]]. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. [[1920. aastad|1920. aastatel]] oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samas kirjutas ta ka teatri- ja kirjanduskriitikat, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks. 5. oktoobril 1935 määrati Artur Adson [[filmiinspektor]]iks<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242460&img=era0031_005_0000373_00010_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=0f6d1725dac308710f50d6968fadb01a Peaministri käsukiri nr. 6 5. oktoobrist 1935]</ref>. [[1944]]. aasta septembris põgenes Adson [[Rootsi]]. Seal leidis ta rakendust arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus. [[Pilt:Skogskyrkog23a.jpg|pisi|Underi ja Adsoni hauakivi [[Stockholm]]i [[Skogskyrkogården]]i kalmistul]] Artur Adson suri 5. jaanuaril 1977 [[Stockholm]]is ja maeti [[Skogskyrkogården]]i kalmistule. [[9. juuni]]l [[2016]] maeti ta koos abikaasa [[Marie Under]]i, viimase tütre [[Hedda Hacker]]i ja õe [[Berta Under]]iga ümber [[Tallinn]]a [[Rahumäe kalmistu]]le. == Teosed == === Luulekogud === *"Henge palangoq" ([[Tallinn]] [[1917]]) *"Vana laterna" (Tallinn [[1919]]) *"Roosikrants" (Tallinn [[1920]]) *"Kaduvik" ([[Tartu]] [[1927]]) *"Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu [[1928]]) *"Pärlijõgi" (Tartu [[1931]]) *"Lehekülg ajaraamatust" (Tartu [[1937]]) *"Värsivakk" (valikkogu, koostanud ja eessõna: [[Ivar Grünthal]], [[Stockholm]] [[1959]]) *"Rahumäe kannel" ([[Lund]] [[1973]]) *"Luuletused" (sari [[Väike luuleraamat]], koostanud [[Oskar Kruus]], [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1990]]) === Mälestusteraamatud === *"Käsikivi" (memuaarse kallakuga proosalaastud, Tallinn [[1922]]) *"Neli veskit" ([[Vadstena]] [[1946]]) *"Väikelinna moosekant" (Vadstena 1946) *"Ise idas – silmad läänes" (Vadstena [[1948]]) *"[[Siuru]]-raamat" (Vadstena [[1949]]; 2. trükk: [[Tänapäev (kirjastus)|Tänapäev]], Tallinn [[2007]], järelsõna: [[Janika Kronberg]]) *"Reisiraamat" (Vadstena [[1950]]) *"Lahkumine" ([[Toronto]] [[1951]]; 2. trükk ajakirja [[Kultuur ja Elu]] lisapoognatena [[1990]], 3. trükk: Eesti Raamat, Tallinn [[1994]], järelsõna: [[August Eelmäe]]) *"Kadunud maailm" (Toronto [[1954]]) === Näidendid === *"Toomapäev" (Tartu [[1928]]) *"Neli kuningat" (Tallinn [[1931]]) *"Lauluisa ja Kirjaneitsi" (Tallinn [[1930]]) *"Kolmas tee" (varjunimega '''Peeter Bollmann''', Tallinn [[1932]]) *"Orpheus põrgus" (Tallinn 1932) *"Iluduskuninganna" (Tallinn [[1933]]) *"Elav kapital" (Tallinn [[1934]]) *"Karu läheb mee lõksu" (Tallinn [[1936]]) *"Üks tuvi lendab merele" (Tallinn [[1937]]) === Teatriraamatud === *"Das estnische Theater" (Tartu [[1933]]) *"Vilet ja loorbereid" (valik arvustusi, Tartu–Tallinn [[1938]]) *"Teatriraamat: ajalugu ja isiklikke kogemusi" (Stockholm [[1958]]) === Lasteraamat === *"Nakits" (''lugu väikesest lõbusast ja targast koerast'', Tallinn [[1944]]; 2. trükk: Eesti Raamat, Tallinn [[1993]], järelsõna: [[Astrid Reinla]]) ===Artiklid=== * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=619 Eduard Hubel lavakirjanikuna], [[Varamu]] [[1939]], nr. 9 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1247 Henrik Visnapuu lavatoodangust], [[Varamu]] [[1940]], nr. 1 === Päevik === * Rootsi päevik. Katkendeid. Sissejuhatus, katkendite valik ja kommentaarid: [[Rutt Hinrikus]] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2009]], nr 10, lk 1367–88 ja nr 11, lk 1541–63 === Kirjavahetus Tuglasega === * Artur Adson, [[Friedebert Tuglas]], "Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944". Koostanud, kommenteerinud ja eessõna: [[August Eelmäe]]. Toimetanud ja kommentaare täiendanud [[Ülle Kurs]] ja [[Õnne Kepp]]. [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], [[Tallinn]] [[2011]], 614 lk; ISBN 9789985865316 (677 kirjast 409 on varem avaldatud ajakirjas [[Keel ja Kirjandus]], [[1989]]/2 – [[1995]]/8) == Tunnustus == * 1939 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] == Tsitaat == Elu ning selle veetmist provintsilinnas peetakse tavaliselt väikekodanlikuks. Viimast on meilgi 1905. a. revolutsioonist peale ja mõningal määral vene pahempoolse kirjanduse mõjul ägedasti halvustatud. Ometi ei ole see väikekodanlus, kõigile ta vigadele vaatamata, iganeski teostanud selliseid vägivallaakte ega veerema pannud sääraseid hävituslaineid, nagu seda on teinud ta sõimajad maailmaparandajate leerist vabaduse, vendluse ja võrdsuse lipukirja all. – "Väikelinna moosekant", 1946, lk. 9. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Mart Mäger]], "Ristiinimese teekond. Artur Adson. Vaateid" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1989]], nr 2, lk 257–265 *[[Hella Keem]], "Artur Adsoni elust ja loomingust" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1989]], nr 2, lk 70–81 *[[Janika Kronberg]], "Artur Adson kodupaigalaulikuna" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 2, lk 82–86 * [[Inda Rajasalu]], "Filmitsensuur ja Artur Adson" (A. Adsoni tegevusest Eesti Vabariigi filmiinspektorina 1935–1940) – [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] [[1997]], nr 1 (aprill), lk 15–18 * [[August Eelmäe]], "Artur Adsoni kodu ja igatsus" – A. Eelmäe artiklikogumikus "Kõned & kirjatööd", [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]] [[2006]], lk 44–55 * [[Sirje Kiin]], "Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt". [[Tänapäev]], Tallinn [[2009]], eriti lk 149–173 (peatükk "Artur Adson ja "Sonettide" sünnitaust") == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * Millele filmiinspektori käärid on maiad. [Intervjuu], [[Uus Eesti]], 8. november 1938, nr 306, lk 6; [http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s222668&nid=66308&frameset=1 loetav ka digiteeritud ajalehtede aadressil] *[[Jaan Kärner]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=548, Artur Adson näitekirjanikuna], Looming nr 2/[[1939]] *[[Harald Paukson]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=552, Artur Adson luuletajana], Looming nr 2/[[1939]] * {{ISIK|2692}} * [http://teele.luts.ee/index.php?q=node/208 Artur Adson] portaalis "Tartu ilukirjanduses" {{JÄRJESTA:Adson, Artur}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]] [[Kategooria:Võru kirjanikud]] [[Kategooria:Memuaristid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Riikliku Propaganda Talituse koosseis]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Stockholmi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1977]] t8qcw33xhpy46jmf0xi414eet9hwkyp 0 23218 7189951 6997813 2026-07-09T18:57:26Z Hannesvalk 176021 /* Hansa Liit Vana-Liivimaal */ 7189951 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on liidust; Eesti ettevõttest vaata [[Hansa (ettevõte)]]; setode joogi kohta vaata [[Handsa]]}} {{viita}} [[Pilt:German rule over the North and Baltic Seas (135770289).jpg|pisi|400px|Hansa Liidu linnad ja kontorid 15. saj. alguses ([[Saksa orduriik]] märgitud sinisega)]] '''Hansa Liit''' oli [[13. sajand|13.]]–[[17. sajand]]il tegutsenud [[Põhja-Saksamaa]], [[Skandinaavia]] , [[Saksa orduriik|Saksa orduriigi]] maade, [[Madalmaad]]e ja [[Liivimaa]] linnade [[kaubandus]]lik ja poliitiline liit. Liidu juhtlinn oli [[Vabalinn Lübeck]]. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, korraga aga sadakond. Hansa Liidu hiilgeajal oli selle kontrolli all enamik [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] vahelisest kaubandusest. == Liidu tekkimine == ''Die Hanse'' (mis tähendas [[vanasaksa keel]]es algselt meeste salka) nime all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised ''hanse''<nowiki>'d</nowiki> arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega. Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhjamere ja Läänemere vahel. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hiliskeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid kaubandusõiguste kaitsmiseks omad organisatsioonid. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu müüa Põhja-Saksa linnades, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid sõlmida kõik rändkaupmehed. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimetus ''hanse'', mis tähendas jõuku, seltskonda või salka. [[Pilt:Lübeck Holstentor 070311.jpg|pisi|Lübeckis 1464. aastal rajatud ''Holstentor'' on ainus selles hansalinnas tänapäevani säilinud ajaloolise linnamüüri väravatorn]] [[Pilt:Pl gdansk zuraw dlugiepobrzeze2006.jpg|pisi|[[Gdańsk]], saksapäraselt Danzig – üks mõjukamaid linnu Läänemerel läbi sajandite]] Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli [[sakslased|sakslaste]] tungimine itta. [[12. sajand]]i keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid [[slaavlased|slaavlasi]] välja suruma või assimileerusid nad sakslaste hulka, kes olid rajanud linnu ja toonud neisse uusasukaid. [[1143]]. aastal sai Lübeckist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt [[Tallinn]]), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega – see viiski Hansa Liidu tekkimiseni. 13. sajandil toimus [[kommertsrevolutsioon]], mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ([[hansalinn]]ad ja Itaalia [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]]) ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerisid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines kaupade eest makstaval rahal. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck sai peamiseks kaubasadamaks Läänemerel. [[Pilt:Siegel Elbing 1350.jpg|pisi|[[Hansakoge]] 14. sajandi [[Elbing]]i pitsatil]] 13. sajandil [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma riigi]] keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas. Pärast esimest Lübeckis toimunud [[hansapäev]]a 1356. aastal võib juba täie õigusega rääkida Hansa Liidust kui kindla struktuuri, juhtimise ja eesmärkidega kaubandus-poliitilisest ühendusest. [[Pilt:Lisa von Lübeck - Photo by Doris Schütz.jpg|pisi|15. sajandi [[hansakoge]] rekonstruktsioon]] Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: # periood – kaupmeeste Hansa Liit kuni u [[1350]]. aastani, # periood – hansalinnade arengu kõrgpunkt [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il, # periood – langus 15.–[[17. sajand|17. sajan]][[17. sajand|d]]il. == Liidu korraldus == ===Liidu juhtimine=== [[Pilt:Ausbreitung der Hanse um das Jahr 1400-Droysens 28.jpg|pisi|Hansa Liidu kaubaringid 1400. aasta paiku]] Hansa Liidu eesmärk oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks. Enamiku oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: [[Saksamaa]]l ja [[Läänemere maad|Läänemere lõunarannikul]] [[Vendi linnad]] (endiste [[vendid]]e asualadel [[Holstein]]ist [[Mecklenburg]]ini: [[Bremen]], [[Hamburg]], [[Vabalinn Lübeck]], [[Wismar]]i, [[Rostock]]), [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Pommeri]] ja [[Brandenburg]] koos esinduskeskuse [[Lübeck]]iga; [[Vestfaal]], [[Preisimaa]] ja [[Rein]]i jõe äärne ala koos [[Köln]]i ja hiljem [[Dortmund]]iga, lisaks veel 22 linnaga, mille keskus oli [[Köln]]is; 13 linna keskusega [[Braunschweig]]is ja 8 linna [[Danzig]]i juhtimisel. Lisaks [[Vana-Liivimaa]], [[Gotland]]i ja [[Rootsi]] ala koos [[Visby]] ja hiljem [[Riia]] kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Algul suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast 1356. aastat aga hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna. [[Hansapäev]] – linnade esindajate koosolek – ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis hansapäevale oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid hansapäevadest osa ka [[Saksa ordu]] ja nelja hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähem tähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik. 1356. aastast kogunes see Hansapäeva esimesel üldkoosolekul kaubalinnade [[föderatsioon]]ina. Hansa Liidu pealinn oli Lübeck, milleks ta nimetati ametlikult aastal [[1418]]. Seal toimus ka enamik hansapäevi. Linn hoolitses arhiivide ja kirjavahetuse eest, kuid juriidilises mõttes ei olnud Lübeck pealinn, nagu ka Hansa Liit ei allunud ühisele seadustikule – igal hansalinnal olid oma seadused. Tähtsaks hansalinnaks oli [[Lüneburg]], Lüneburg oli juba mitu aastat [[Monopol|monopoolne]] soolatarnija [[Põhja-Saksamaa]] piirkonnas, Lüneburgi soola vajati, et marineerida [[Läänemeri|Läänemerest]] ja Norra vetest püütud [[Atlandi heeringas|heeringat]], nii et seda sai [[paast]]uajaks sisemaal toiduks säilitada, kui kala (mitte liha) oli lubatud. [[Skåne laat]] Rootsis [[Skåne maakond|Skånes]] oli suur kalaturg heeringale ja muutus üheks kõige olulisemaks kaubandussündmuseks Põhja-Euroopas [[Keskaeg|keskajal]]. Lüneburgi soolal oli suur nõudlus ja linn muutus kiiresti üheks rikkamaks ja olulisemaks linnaks Hansa Liidus, koos [[Bergen]]i ja [[Visby]]ga (kalatarnijad) ning Lübeckiga (keskne kaubanduspunkt Baltikumi ja sisemaa vahel). Keskajal veeti soola esialgu maitsi [[Vana soolatee]]d pidi Lübeckisse. Kui 1398. aastal avati [[Stecknitzi kanal]], sai soola vedada [[koge]]dega Lübecki soolaladudest, ''[[Salzspeicher]]''. ===Liikmeslinnad ja kaubakontorid=== {{Vaata|Hansalinnad}}{{Vaata|Hansakontorid}} Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid teistega võrdseks täisliikmeks saamisel olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus, et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse. Välismaal olid liidu tugipunktideks [[kaubakontor]]id, millest olulisemad asusid [[Novgorod]]is ([[Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor]])<ref>[[Enn Küng]], [https://web.archive.org/web/20111117203216/http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/4-91.pdf Novgorodi-sõitjate arhivaalid Moskvas], [[Kleio]], 1991-3, lk 14-18</ref>, [[London]]is<ref>Hyman Palais, [http://www.cultus.hk/hist/readingsBaltic/Commercial%20Monopoly%20of%20the%20Hanseatic%20League.pdf England’s First Attempt to Break the Commercial Monopoly of the Hanseatic League, 1377-1380], The American Historical Review: Vol. 64, No. 4 (Jul., 1959), pp. 852-865</ref>, [[Brugge]]s ja [[Bergen]]is. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] [[Pihkva]]s, [[Kaunas]]es, [[Kopenhaagen]]is, [[Oslo]]s ja [[Veneetsia]]s. Mõningatel juhtudel võis linna Hansa Liidust ajutiselt välja arvata, seda juhul, kui linn keeldus Hansa Liitu mõnes küsimuses toetamast. Iga linn hoolitses üldjuhul enda huvide eest, see aga ei tähendanud liidust väljaheitmist. Ka kõigist Hansa Liidu peetud sõdadest ei võtnud kõik liikmeslinnad osa. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta. Hansa Liidu täisliikmetel olid võrdsed õigused, kuid mõnedele liikmetele või piirkondadele anti ka eriõigusi. Täisliikme õigusi võisid kasutada vabad saksa kodanikud. Kaupmees, kes tegeles väliskaubandusega, võis omandada hansalinna kodaniku õigused pärast seda, kui ta oli töötanud seitse aastat Hansa Liidu linna kodanikuna ja elanud seitse aastat mõnes hansalinnas. Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult olid linnad valitseva [[aadel|aadli]] kontrolli all, kuid tegelikult oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mingil moel. [[1356]]. aasta [[kuldbulla]] keelustas kõik eraldiseisvad liidud Saksamaal, kuid Hansa Liitu see keeld ei puudutanud. Ainus lisaks linnadele Hansa Liitu kuulunud liige oli [[Saksa ordu]], kes pakkus vajaduse korral Hansa Liidule tõhusat sõjalist abi. Hansalinnades oli klassidevaheline tasakaalutus vähem ekstreemne kui teistes linnades. Näiteks Lübeckis kuulus ülemklassi 22% elanikkonnast, alamklassi umbes 40%, samal ajal kui [[Augsburg]]is kuulus ülemklassi vaid 8% elanikkonnast ja alamklassi tervelt 86%. Kõrgklassi kuulusid peamiselt väliskaubandusega tegelevad kaupmehed või rikkad, kellel oli varandus või oma sissetulek. Keskklassi kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja linnaametnikud. Alamklassis olid tõeliselt vaesed, näiteks vanurid, kes ei suutnud ennast ise elatada ja kel puudus perekond, ning lihttöölised. Kõikidesse klassidesse kuuluvatel naistel puudus igasugune õigus osaleda poliitilises elus. Samas on juba 13. sajandist andmeid hansalinnade naistest, kes töötasid erinevates [[gild]]ides. Need ei olnud ainult kaupmeeste lesed, kes pärast mehe surma äriga jätkasid, vaid ka omal algatusel kaupmeesteks hakanud naised. [[1294]]. aasta Lübecki linna[[harta]] kohaselt ei olnud mitte ühelgi vallalisel, abielus või leseks jäänud naisel õigust müüa, loovutada või laenuks anda oma varandust, kui ta ei olnud seda vara kasutava ettevõtte omanik, ent juhul kui tal see õigus oli, siis oma vara käsutamise otsustes oli naine niisama sõltumatu kui mees. [[Tekstiilitööstus]] oli naiste jaoks üheks tähtsaks elatusalaks ja paljudel ametikohtadel võisid naised saada käsitöömeistri staatuse meestega võrdselt. [[Köln]]is olid isegi ainult naisi ühendavad gildid, näiteks [[puuvill]]a ja [[siid]]i töötlemiseks. ==Kaubavahetus ja kaubateed== [[Pilt:Haupthandelsroute Hanse.png|pisi|Peamised kaubateed]] [[Pilt:2006-07-xx Stralsund, Nikolaikirche, Russlandfahrergestühl, Tafel D.jpg|thumb|Novgorodi piirkonna jahimehed pakkumas karusnahku ja vaha Hansa Liidu kaupmehele (1360. aastate reljeef, nn ''Rigafahrergestühl'' ([[:de:Rigafahrergestühl|de]])[[Stralsund]]i Püha Nikolause kirikus)]] Ülekaalus oli [[merekaubandus]]. Tähtsaim kaubatee kulges liinil [[Novgorod]]–[[Tallinn]]–[[Visby]]–[[Vabalinn Lübeck]]–[[Hamburg]]–[[Brugge]]–[[London]]. Idast veeti läände [[karusnahk]]u, [[vaha]], [[mesi|mett]], [[teravili|teravilja]], [[lina]], [[kanep]]it, [[puit]]u ja loomanahku. Läänest veeti itta [[kalev (riie)|kalev]]it, [[Naatriumkloriid|soola]], [[heeringas|heeringat]], [[vürtsid|vürtse]], [[vein]]i ja metalle. ==Hansa Liit ja Skandinaavia== Keskajal, 13. sajandil oli tähtsaim [[hansalinn]] ja kaubanduskeskus Läänemeres [[Ojamaa]] (Gotlandi) saarel asuv [[Visby]]. [[1160]]. aastal rajati Visbys saksa kaupmeeste asundus, 1161. aastal kinnitas Rootsi kuningas [[Lübeck]]i kaupmeestele, soodustusi Ojamaa kaubanduses<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1944/08/16/13 Piirjooni Hansa ajaloost], Sakala (1878-1940), nr. 125, 16 august 1944</ref>. [[1282]] võeti Visby vastu Hansa Liitu ja ta sai kiiresti selle tähtsaks linnaks. 13. sajandil oli Visby ojamaalastest kaupmeeste käes kontroll [[Taani väinad]]e kaubanduse üle ning 14. sajandil moodustasid Visby ojamaalased poole Madalmaade ja Flandriaga kaubelnud Visby kaupmeestest. [[Kõrgkeskaeg|Kõrgkeskajal]] oli saksa kaupmeeste kaubanduslike huvide eesmärgiks kalapüügisaadused Norra rannikult ja Skånest, põllumajandussaadused Taanist ning Rootsi maagi-, puidu- ja karusnahatoodang. Kaupmehed asusid elama majandussuhete loomiseks [[Visby]]sse, [[Stockholm]]i, [[Kalmari]]sse, [[Lödös]]esse, [[Oslo]]sse, [[Bergen]]isse, [[Malmö]]sse, [[Dragør]]i, [[Køge]]sse, [[Aalborg]]i ja mujale. [[Skandinaavia]]s olid Hansa Liidul tähtsad keskused [[Skåne maakond|Skåne]]s ja [[Bergen]]is. On andmeid, et hansakaupmehed suhtlesid Bergeniga juba 13. sajandil. [[Norra]] peamine ekspordiartikkel oli kuivatatud [[tursk]], mis oli eriti nõutud kaup [[paast]]uajal. Samas kasvatati Norras väga vähe teravilja. Hansa Liit kasutas seda olukorda ära ning haaras kaubavahetuse enda kätte, müües Norrale teravilja ja saades kuivatatud kala vastu. [[1284]]. aastal kehtestas Norra kuningas hansakaupmeestele piirangud. See aga ei meeldinud Hansa Liidule ja viimane otsustas Norra suhtes kaubandus[[sanktsioon|sanktsioone]] rakendada. See tõi oodatud tulemusi ning kuningas kehtestas hansakaupmeestele ulatuslikud kaubandusõigused, mis andsid neile [[monopol|monopoolse]] seisundi kogu Norraga peetavas väliskaubanduses. Umbes [[1350]]. aastal avati Bergenis Hansa Liidu kontor, mille tulemusena kolis linna ligi 2000 saksa kaupmeest. Samal ajal elas kogu Bergenis umbes 10 000 inimest. Uusasunikud, kellest enamik olid mehed – ja mitte ainult kaupmehed, vaid ka meremehed ja töölised, lõid Bergenis oma linnaosa – [[Bryggen]]i. Linnaossa ehitatud maju kutsuti taludeks. Igas talus oli teatud arv tube, igaüks neist omaette eraettevõte. Talus võis olla kuni 15 tuba. Bergenisse oli püsivalt elama asunud väike vähemusgrupp, kellel oli oma kohtusüsteem, mida Norra kuningas ametlikult ei tunnustanud. Ühest küljest olid kokkupõrked hansakontori meeste ja kohaliku rahva vahel üsna sagedased, teisest küljest suutis aga Hansa Liit garanteerida Norrale stabiilse [[import|impordi]] ja Norra kaupade stabiilse [[eksport|ekspordi]]. [[16. sajand]]il lõpetas [[Island]]i kala, millega kauplesid Inglise kaupmehed, Hansa Liidu kuivatatud kala monopoli ja hansakontori tähtsus hakkas aegamööda langema. Hansa Liit domineeris Bergenis 400 aastat, Saksa kontor pandi kinni alles aastal [[1754]]. Selle asemel avati Norra kontor, mis tegelikult ei muutnud midagi – kaubeldi samadel põhimõtetel edasi ja räägiti endiselt saksa keelt. Norra kontor pandi kinni aastal [[1899]]. Hansa Liidu mõjuvõim [[Rootsi]]s tekkis 1250. aastatel peamiselt tänu Rootsi rauakaevanduste rajamisele. [[1361]]. aastal sai Hansa Liit ulatuslikud privileegid, mis avaldasid mõju ka Rootsi linnade elanikkonnale. Näiteks olid 1470. aastateni pooled [[Stockholm]]i ja Visby [[raad|magistraadi]] liikmetest sakslased. Sakslaste osakaal Stockholmis oli 14. sajandil lausa nii suur, et võeti vastu seadus, takistamaks sakslastel linnas ülekaalu saavutamist. Hansa Liidu mõju oli kõige väiksem [[Taani]]s, kus hansakaupmeeste huvi koondus peamiselt heeringapüügile. Selle keskused olid [[Skanør]] ja [[Falsterbo]]. Hansa Liidul oli Skandinaavias suur mõjuvõim ning käivad spekulatsioonid selle üle, kas [[Kalmari unioon]] ei olnud mitte vasturünnak Saksa poliitilise tähtsuse kasvule Skandinaavias. ==Taani-Hansa sõda== {{vaata|Taani-Hansa sõda}} [[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] vallutas [[1361]]. aastal hansalinna Visby. Ta hoidis enda kontrolli all Läänemere laevandust, maksustas väina läbivad kaubalaevad ja muutis tollimaksude kehtestamisega [[Øresund]]i ([[Jüüti poolsaar]]e ja Skandinaavia vahel asuva väina) läbimise hansakaupmeestele erakordselt raskeks. [[Vendi hansalinnad]] kuulutasid Taani vastu välja ''Kaperkrieg''<nowiki/>'i (kaaperdamissõja, mis sarnaneb piraatlusega), kuid see ebaõnnestus. [[1362]]. aastal purustas Valdemar [[Helsingborgi lahing|Helsingborgi merelahing]]us Hansa Liiduga sõdides vastase laevastiku, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike, Hansa Liidu ja liiduväliste [[Madalmaad]]e linnade [[koalitsioon]]ile ([[Kölni Konföderatsioon]]). [[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahuleping]] oli suur löök Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid andis kuningas Valdemarile vabad käed riigisisese aadlike vastupanu mahasurumiseks. ==Vitaalivennad== {{vaata|Vitaalivennad}}, ''[[Klaus Störtebeker]]'' 14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul tegutsesid [[Läänemeri|Läänemerel]] [[mereröövel|mereröövlitest]] vitaalivennad (lad k ''victus'' – 'elatis, toiduained'). Nad said nime selle järgi, et varustasid [[Kalmari unioon]]i valitseja, Taani kuninganna [[Margrete I]] (1375–1412) poolt piiratud [[Stockholm]]i toiduainetega. [[1389]]. aastal kukutati Rootsi ebapopulaarne kuningas (1364–1389) [[Albrecht Mecklenburgist]], kuid [[Stockholm]]i linn jäi Albrechtile ustavaks. 1394. aastal vallutasid vitaalivennad [[Gotland]]i, mis muutus röövlipesaks. [[Saksa ordumeister]] [[Konrad von Jungingen]] vallutas saare tagasi 1398. aastal, hävitas Visby ning ajas vitaalivennad saarelt välja. [[1427]]. aastal tungisid vitaalivennad [[Saaremaa piiskop]]i valdustesse ning põletasid maha [[Haapsalu]]. ==Madalmaade-Hansa sõda== {{vaata|Madalmaade-Hansa sõda}} Aastatel [[1438]]–[[1441]] toimus [[Burgundia Madalmaad]]e ja Hansa Liidu vaheline meresõda [[monopol]]i üle Läänemere viljakaubanduses, mille käigus hansalinnad – [[Hamburg]], [[Vabalinn Lübeck]], [[Lüneburg]], [[Greifswald]], [[Stettin]] ja [[Anklam]], [[Holstein]]i [[Holsteini krahvkond|krahvkond]] ning [[Burgundia hertsog]] [[Philipp Hea]] kasutasid [[Põhjameri|Põhjamerel]] ja [[Sund]]i väinas vastaste kaubalaevade ja nende kaupu vedavate neutraalsete kaubalaevade vastu [[piraatlus|kaaperlaevastikke]]. Sõja lõpetas 1441. aasta [[Kopenhaageni rahuleping]], millega Hansa Liit kaotas monopoolse õiguse viljakaubandusele Läänemerel ning Madalmaad said õiguse tegutseda viljakaubanduses Läänemerel ja Läänemere idaosas asuva Vana-Liivimaa viljakaubanduses. ==Inglise-Hansa sõda== {{vaata|Inglise-Hansa sõda}} Aastatel [[1470]]–[[1474]] toimunud [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja Hansa Liidu sõjas, milles hansalinnadena mängisid tähtsat rolli [[Danzig]] ja [[Vabalinn Lübeck]], oli konflikti põhjuseks Inglismaa vastuseis Hansa Liidu kaubandusele Läänemere lõunaosas. Meresõja lõpetas 1474. aasta [[Utrechti rahuleping]], mis andis Hansa Liidule õigused [[Steelyard]]ile Londonis. Kuna sõja käigus keeldus [[Köln]] selles Hansa Liidu poolel osalemast, arvati ta ajutiselt (sõja ajal) Hansa Liidust välja. ==Rootsi iseseisvussõda== Aastatel 1521–1523 toetas Hansa Liit Rootsis alanud Rootsi iseseisvussõda Taani kuninga vastu. Seda juhtis [[Gustav Eriksson]]. Gustav Erikssoni juhitud Rootsi väed võitsid ning 1523. aastal valiti [[Gustav I Vasa]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningaks]], mis tähendas [[Kalmari unioon]]i lõppu ja Taani nõrgenemist. ==Krahvivaenus== {{vaata|Krahvivaenus}} Aastatel 1534–1536 osales Hansa Liit sõjalises konfliktis Taani trooni ja kaubanduseeliste pärast. [[1533]]. aastal suri Taani kuningas [[Frederik I]], mis avas teistele jõududele võimaluse sekkuda ja üritada oma kandidaate kuningatroonile saada. Hansalinn [[Lübeck]], mida juhtis ambitsioonikas bürgermeister [[Jürgen Wullenwever]], püüdis [[Hansa]] ja ennekõike enda huvisid iga hinna eest kaitsta ning seetõttu tõkestada Madalmaade kaupmeeste läbisõitu Taani väinadest. Kuningas Christian II oli abiellunud keiser [[Karl V]] õe [[Burgundia Isabella|Isabellaga]] ja soodustas seetõttu igati [[Habsburgid]]ele kuuluvate Madalmaade kaupmeeste Läänemere-kaubandust. Seetõttu oli Lübeck aidanud teda nii Rootsis kui ka Taanis kukutada. Kuid Frederik I surma järel otsustas Wullenwever Lübecki huve veel otsesemalt kaitsma asuda, seda enam, et Rootsiga oli linnal juba tekkinud vastuolu, mis ähvardas sõjaks paisuda. Nõnda lootis bürgermeister Taani kuningaks saada mõne Lübeckile soodsa valitseja, kes suudaks ka Rootsi trooni haarata ja nõnda sealgi Hansa Liidu kaubaeelised taastada. 1535. aasta suveks langes enamik Taani saartest ja [[Skåne maakond|Skåne]]st [[Christian III]] toetajate kätte ja Lübeck kaotas ülemvõimu merel. Christiani, Rootsi ja Preisi laevastik hakkasid tegema ühisoperatsioone Taani saarestikus. Sügiseks olid vaid Kopenhaagen ja Malmö jäänud krahv Christophi ja hertsog Albrechti kätte. Sellist seisu luges Lübecki raad lootusetuks ning Wullenwever kukutati. [[Hamburg]]is algasid rahuläbirääkimised, mis lõppesid [[1536]]. aasta veebruaris Lübecki ja Christian III vahelise rahulepingu sõlmimisega. Sellega säilitas Hansa Liit mõningaid eeliseid Taani väinades, kuid Madalmaade konkurentsi ei piiratud. See tähendas, et Lübeck kaotas lõplikult otsustava rolli Läänemere kaubandus- ja välispoliitikas. ==Põhjamaade seitsmeaastane sõda== {{Vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda}} Aastatel 1563–1570 osales Hansa Liit sõjas [[Vana-Liivimaa]] lagunemise järel Eestimaa valitsejaks saanud Erik XIV-ga. Too oli Tallinna laokoha õiguste kaitsmiseks keelanud kauplemise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu all oleva Narvaga ning pidanud kinni ja konfiskeerinud Narvast saabunud välismaa kaupmeeste laevu. Sõja käigus saabus [[1569]]. aasta juulis [[Tallinna laht]]e ka Taani ja Lübecki ühendatud laevastik ning pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul. Sõda lõpetati [[1570]]. aastal [[Johan III]] ja Taani kuningriigi vahel sõlmitud [[Stettini rahuleping]]uga. ==Liidu lagunemine== [[16. sajand]]il hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidule ei olnud uues olukorras enam kohta. [[15. sajand]]il puhkes mitu [[katk]]uepideemiat, mille tagajärjel suur osa elanikkonnast suri. See tõi kaasa teravilja kasvatamise languse, mis mõjutas suuresti Hansa Liidu teraviljakaubandust. Pärast [[Kolumbus]]e jõudmist [[Ameerika]]sse elavnes majandussuhete areng selles piirkonnas ning Läänemere ala langes perifeeriasse ja kaotas oma tähtsuse. Oluline oli ka [[Inglismaa]], [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] sõltumatu [[majanduspoliitika]] jätkuv tugevnemine – eriti [[Novgorod]]i hõivamine [[Moskva]] poolt 15. sajandi lõpul. [[Liivi sõda]] (1558–1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. [[Bremen]]it, [[Lübeck]]it ja [[Hamburg]]i nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani. Ka aadelkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid seda vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. Hansa Liit keskendus siis pigem riigisisesele kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim mitmes Euroopa riigis ning alguse sai [[manufaktuur]]itööstus. Oma rolli mängisid ka organisatsiooni ülalpidamiseks vajaminevad kulutused, mis ei õigustanud ennast enam. Hansalinnad lahkusid üksteise järel liidust. Hansapäevade toimumine harvenes liikmeslinnade vähesuse tõttu, viimased hansapäevad peeti [[1669]]. aastal. ==Hansa Liit Vana-Liivimaal== Tänapäeva Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu [[Tallinn]], [[Tartu]], Uus-[[Pärnu]] ja [[Viljandi]]. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga [[Narva]]t takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis. ; Vana-Liivimaa [[hansalinn]]ad: * [[Pilt:Greater Coat of Arms of Riga - for display.svg|25px]] [[Riia]] ([[1225]]. aastast), * [[Pilt:Tallinn wapen.svg|25px]] [[Tallinn]] ([[1285]]. aastast) * [[Pilt:Tartu coat of arms.svg|20px]] [[Tartu]] ([[1285]]. aastast) * [[Pilt:LVA_Kokneses_pagasts_COA.png|20px]] [[Koknese]] ([[1277]]. aastast) * [[Pilt:Limbazi gerb.png|21px]] [[Limbaži]] ([[1296]]. aastast) * [[Pilt:Cesis COA.svg|20px]] [[Cēsis]] ([[1323]]. või 1225. aastast) * [[Pilt:Escut Valmieras.png|20px]] [[Valmiera]] (1323. aastast) * [[Pilt:Et-Parnu coa.svg|20px]] [[Uus-Pärnu]] ([[1346]]. aastast) * [[Pilt:Et-Viljandi coa.svg|20px]] [[Viljandi]] ([[1346]]. aastast) * [[Pilt:LVA Straupes pagasts COA.png|20px]] [[Straupe]] (1356. aastast) * [[Pilt:Escut Ventspils.png|20px]] [[Ventspils]] ([[1378]]. aastast) * [[Pilt:Escut Kuldiga.png|20px]] [[Kuldīga]] ([[1378]]. aastast) ==Hansa Liidu tähtsus kohalikule elule== Üheks liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli Hansa Liidu ülesanne kaitsta neutraalset navigatsiooni ja võidelda [[piraat]]idega, süvendada veeteid, ehitada valgustatud [[meremärk]]e, säilitada teid maismaal jne. Kaudselt oli Hansa Liidul ka majanduslik ja kultuuriline mõjujõud. Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule ([[arhitektuur]], [[maalikunst]]), [[käsitöö]]oskuste levikule (samuti ka vastava [[terminoloogia]] levikule) Skandinaavia ja [[Liivimaa]] linnades, soodustas [[reformatsioon]]i, mõjutas [[kirjakeel]]te arengut ja asutas [[Rostock]]i ülikooli. == Vaata ka == * [[Ajaloolised kaubateed]] * [[Merevaigutee]] * [[Vabalinn Lübeck]] * [[Lübecki õigus]] * [[Hansapäev]] * [[Hansarist]] * [[Hansa esindajad Ameerika Ühendriikides]] * [[Uus Hansa Liit]] (saksa k ''Städtebund Die HANSE'', inglise k ''City league THE HANSE'') * [[Hansaparlament]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Friedrich Christoph Jonathan Fischer|"Friedrich Christoph Jonathan Fischer]]s Geschichte des teutschen Handels : Der Schiffarth, Fischerei, Erfindungen, Künste, Gewerbe, Manufakturen, der Landwirthschaft, Polizey, Leibeigenschaft, des Zoll- Münz-und Bergwesens, des Wechselrechts, der Stadtwirthschaft, und des Luxus", Hannover: Helwingschen Hofbuchhandlung 1785-1792, [http://www.archive.org/search.php?query=creator%3A%22Fischer%2C%20Friedrich%20Christoph%20Jonathan%2C%201750-1797%22 archive.org] [http://books.google.ee/books?id=xdETAAAAQAAJ 1. osa (1785)] [http://books.google.ee/books?id=D9MTAAAAQAAJ 2. osa (1785)] [http://books.google.ee/books?id=q84TAAAAQAAJ 3. osa (1791)] [http://books.google.ee/books?id=x9ETAAAAQAAJ 4. osa (1792)] *[[Philippe Dollinger]]: "The German Hansa", Stanford, California 1970, ISBN 0-8047-0742-1 [http://books.google.ee/books?id=djGsAAAAIAAJ Google Books] * [[:de:Rolf Hammel-Kiesow]] ** "Die Hanse", München : Beck, 2004, ISBN 3406447317 ** "Hansa", saksa keelest tõlkinud Annesanna Liiber, Tallinn : Olion, 2008 ISBN 9789985665466 * "Hansa Liidu ajalugu : varjatud ülevõim", Saksa keelest tõlkinud Toomas Huik, toimetanud Kristiina Ainelo. Tänapäev, 2012, ISBN 9789949272099 **[http://www.sirp.ee/index.php?view=article&catid=9%3Asotsiaalia&id=16163%3Auus-raamat-hansa-liidust&tmpl=component&print=1&page=&option=com_content&Itemid=13 Juhan Kreem, "Uus raamat Hansa liidust]. Vajame ka Hansa-käsitlust, mis olekski kohe algusest peale kirjutatud eesti lugejat silmas pidades", ajaleht Sirp nr 39(3413), 19. oktoober 2012, lk 5. ==Välislingid== {{Commonskat|Hanseatic League|Hansa Liit}} *[http://www.baltic-sea-academy.net/documents/history_est.pdf Teadmised hansa ajaloost] *[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1944/08/16/13 Piirjooni Hansa ajaloost], Sakala (1878-1940), nr. 125, 16 august 1944 *[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1944/08/18/15 Piirjooni Hansa ajaloost], Sakala (1878-1940), nr. 126, 18 august 1944 [[Kategooria:Ajaloolised kaubateed]] [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti keskaeg]] [[Kategooria:Hansa Liit| ]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] cmnrisajmdsbxk1dp07wqqi03hyffb6 0 24222 7190137 7174432 2026-07-10T06:26:39Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 7190137 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajaloolisest maakonnast; praegusest maakonnast vaata artiklit [[Järva maakond]]}} {{keeletoimeta}} '''Järvamaa''' ([[saksa keel]]es ''Kreis Jerwen''; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid ja tähtsamaid maakondi [[Kesk-Eesti]]s. See kujunes enne 13. sajandit. [[File:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png|thumb|Eesti ja Põhja-Läti maakonnad, linnused ja teed muinasaja lõpusajanditel]] Sellest lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa [[Alempois]]i muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast. Tänapäeval on Järvamaa pealinn [[Paide]]. == Nimi == Järvamaa nime algupära nähakse sõnas "[[järv]]". Nime varased üleskirjutused [[Henriku Liivimaa kroonika]]s esinevad kujul ''Gerwa'', ''Gerwen'' ja ''Gerwia'', kuna [[alamsaksa keel|alamsaksa]] [[ortograafia]] tingib [[eesvokaal]]i ees oleva ''j''-i asendamise ''g''-ga ja tähestikus puuduva ''ä'' märkimise ''e''-na.<ref name="KxcYG" /> Järvamaa nime näilist sobimatust maakonna järvevähesusega seletab [[Enn Tarvel]] kunagiste loodusolude ja sõna "järv" algkuju eri tähendusega. Tuhandeid aastaid tagasi oli Järvamaal palju soid, lodusid ja padusid. Tarveli hinnangul on sõna "järv" laenatud liigniiskeid alasid tähistavast [[balti keeled|balti]] sõnast ''jaura'' (''jaura''→''jarva''→''järva''), samal ajal kui järvi võidi kunagi märkida hoopis sõnaga "vesi". Nime tekkeajaks pakub Tarvel välja [[venekirveste kultuur]]i (ja baltlaste) Baltikumi jõudmise aega. Keele ja geograafia järgi oletatakse, et see oli umbes 3000–4000 aastat tagasi.<ref name="Tarvel1979" /> == Ajalugu == Arheoloogiliste leidude põhjal on paigas, mida tänapäeval teame [[Järva-Jaani]]na, elasanud inimesed millalgi ajavahemikus 1500 aastat enne Kristust kuni pool sajandit pärast Kristuse sündi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595348/jarva-jaani-kaevamistel-tuli-valja-eesti-muinasajaloo-oluline-pusletukk-esimene-toend-et-siis-elati-ka-jarvamaal Järva-Jaani kaevamistel tuli välja Eesti muinasajaloo oluline pusletükk: esimene tõend, et siis elati ka Järvamaal], Delfi.ee, 10.07.2026</ref>, muinasaja lõpu Järvamaa oli lähedane Ranniku-Eesti kultuurialale.<ref name="32KMM" /> Maakonnas oli 13. sajandi alguses palju põlispõlde ja võrdlemisi tihe asustus. See ilmneb [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatust]], kust kirjutati Järvamaa 2000 [[adramaa|adramaast]].<ref name="WeVEI" /><ref name="Entsuklopeedia" /> Järvamaa piirnes kirdes [[Virumaa]]ga, läänes [[Harjumaa]]ga, edelas [[Alempois]]iga, lõunas [[Nurmekund|Nurmekunna]] ja [[Mõhu]]ga ning kagus [[Vaiga]]ga.<ref name="iGtvm" /> Järvamaal oli 13. sajandi alguses Taani hindamisraamatu andmetel kolm [[muinaskihelkond]]a. [[File:Jäneda linnamägi Kalijärve poolt vaadatuna.jpg|thumb|[[Jäneda linnamägi]] – Järvamaa ainsa teadaoleva muinasaegse linnuse asupaik]] On arvatud, et üks neist kihelkondadest paiknes maakonna lääneosas ehk hilisema [[Peetri kirikukihelkond|Peetri]], [[Anna kirikukihelkond|Anna]] ja osalt [[Paide kirikukihelkond|Paide]] kirikukihelkonna alal. Täpsemalt paiknes Järvamaa [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mitu korda mainitud külas Carethen ehk [[Kareda]] (tõenäoliselt [[Suur-Kareda]]). Kareda oli Järvamaa keskus. Kroonikast selgub, et sinna jooksid kokku teed kogu maakonnast ja Paide kihelkond oli Järvamaal keskne kihelkond. Arvati, et teine kihelkond paiknes maakonna idaosas ehk hilisema [[Järva-Jaani kirikukihelkond|Järva-Jaani]] ja [[Koeru kirikukihelkond|Koeru]] kirikukihelkonna alal. Kolmandat kihelkonda asukohaks arvati Järvamaa põhjaos ehk hilisema [[Ambla kirikukihelkond|Ambla]] ja [[Järva-Madise kirikukihelkond|Järva-Madise]] kirikukihelkonna territooriumil.<ref name="BYGmm" /><ref name="Latti" /> Liivimaa Henriku kroonika kohaselt kutsuti üht Virumaaga külgnevat kihelkonda Loppegundeks.<ref name="aQ4as" /> [[Paul Johansen]]i arvates viitas see nimi Järvamaa idaosas (Järva-Jaani ja Koeru alal) olnud kihelkonnale, ta pakkus nimevariandiks Lõpekonna.<ref name="Tarvel1979" /> Alternatiivse kihelkondadeks jagunemise on esitanud<ref name="Tarvel1979" /> Enn Tarvel. Lähtudes seisukohast, et kihelkonnad said tavaliselt nime mõne küla järgi, seostab ta Loppegunde muinaskihelkonda Amblas asunud Leppe küla (tänapäeval [[Läpi]]) ja Leppede mõisaga (hiljem [[Lehtse mõis|Lehtse]]). Tarvel arvab, et Loppegunde hõlmas Ambla ja Koeru kirikukihelkonna territooriumi. Johanseni Lõpekonna tõlgendust nimetab ta seejuures "kvaasietümoloogiliseks nimeseletuseks", millel teaduslikkusele pretendeerivates kirjutistes ei tohiks kohta olla. Ülejäänud kahe muinaskihelkonna tuumikala ühtis Tarveli hinnangul hilisema Peetri ja Koeru kirikukihelkonnaga.<ref name="Tarvel1979" /> [[Kristjan Oad]] on oletanud, et Kareda ülikute võimu alla kuulus lisaks oma kihelkonnale ka põhjapoolne kihelkond (Loppegunde), sest kui Karedal nõustuti ristiusku vastu võtma, ei sõlmitud Loppegundes uut ristimislepingut. Järvamaa läänepoolse kihelkonna paigutab Oad Harjumaale [[Lohu Jaanilinn|Loone]] ülikute võimualasse, sest osa järvalasi käis [[Taani]] vastu võitlemas ja nende lähim Taani suhtes vaenulikkust üles näidanud keskus oli Loonel.<ref name="c2cYQ" /> Muinasaja lõpu Järvamaalt on teada suhteliselt vähe [[linnus]]eid. Ainus kindlamalt [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] dateeritud linnus asus maakonna põhjaosas [[Jäneda linnus|Jänedal]]. Rahvatraditsioonis on linnamägedeks peetud veel teisigi kohti, kuid ei ole leitud märke linnuste olemasolust. Samas on neid arheoloogiliselt vähe uuritud.<ref name="Latti" /><ref name="5kZKk" /> [[Pilt:Paide ordulinnuse varemed 2013.JPG|pisi|[[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu]] [[Paide ordulinnus]] rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale]] == Keskaeg Järvamaal == Järvamaa alistus [[1218]] [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopile]], langes [[1220]] [[Taani valdused Eestis|taanlaste kätte]], allus [[1227]] [[Mõõgavendade ordu|Mõõgavendade ordule]] ja läks [[1238]] [[Stensby leping]]u alusel [[Liivimaa ordu]] kätte. Paavsti [[legaat|legaadi]] [[Modena Wilhelm]]i (''Modena Guillemuse'') osavõtul sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt tagastas Rooma paavstile alluv vaimulik [[Liivi ordu]] kui Mõõgavendade ordu järglane [[1238]]. aastal [[Taani valdused Eestis|Taanile]] [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]ed, [[Revala]], [[Harjumaa]] ja [[Virumaa]] (umbes 12 000&nbsp;km²). Taanlaste poolt määrati Järvamaale [[foogt]] (advocatus), Hebbus ([[Hebbe|Ebbe]]) (surn. 1223) Kui Järvamaal valitses Mõõgavendade Ordu, nimetas ta [[Orduvend|orduven]]na Johannese foogtiks, kes oli ametis veel 1234. aastal, 1252. aastal oli foogtiks vend Bertoldus, 1253/55 vend Henricus Swevus (Schwabe), nendel foogtidel ei olnud kindlat residentsi ning nad asusid enamasti naaberlinnustes, mitte Paides<ref>[[Paul Johansen]], [[Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused]]. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b10eae7c-a215-4a3c-a9dc-d80ae93cd11f/content XXX], TARTU 1938, Paide linna asutamisest. lk 201 </ref>. Järvamaa jäi [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]]le, kuid ordu ei tohtinud Taani kuninga loata sinna [[Paide ordulinnus|kindlustus]]i rajada, kuid jäi koos ülejäänud Taani hallatava Eestimaaga kiriklikult [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkon]]na [[Tallinna piiskop]]i [[diötsees]]i. [[1265]] ehitati Järvamaa ja muistse [[Alempois]]i piirialale [[Järva foogtkond|Järva foogtkonna]] [[Paide ordulinnus]]. Mõisamajandus arenes aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja talupoegade arv suurem kui mujal Eestis. == Rootsi valitsusaeg == 1561 alistus Järvamaa [[rüütelkond]] Rootsi kuningale. [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] sai maakond rängalt kannatada, [[Paide piiramine|Paidet piira]]ti ja [[Paide lahing|vallutati]] Liivi sõjas ja [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõdad]]es korduvalt. [[Rootsi aeg|Rootsi valitsemisajal]] alates aastast [[1584]], kui moodustati [[Eestimaa hertsogkond]], Järvamaa sai ka üheks Rootsi [[Läänemereprovintsid]]e Eestimaa kubermangu maakondadest. Järvamaa maakonnalinn oli [[Paide]]. [[File:Noua totius Liuoniae accurata descriptio - CBT 5871932.jpg|pisi|300px|left|Rootsi [[Läänemereprovintsid]] ja Järvamaa, 1680]] Järvamaal asusid [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]]: (rootsi keeles) ''[[Türi kihelkond|Turgel]], [[Peetri kihelkond|Emmern (S. Petri)]], [[Anna kihelkond|S. Annæ]], [[Koeru kihelkond|Koyre eller Koyker (S. Mariæ-Magdalenæ)]], [[Järva-Jaani kihelkond|Keiting (S. Johannis)]], [[Järva-Madise kihelkond|Kullenbeck eller Goldenberg (S. Matthæi)]], [[Ambla kihelkond|Ampel (S. Mariæ)]]), [[Kihelkond|kihelkon]]nad<ref>Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4 Fögderiindelningen i Estland och Livland. II. Wiek], Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Riksarkivet, 1919, lk 631</ref>. 1695. aasta [[Christian Kelch]]i [[Christian Kelchi Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonika]] kohaselt oli Järvamaal Paide alev ja purustatud Paide loss, Viljandi alev ja loss ([[Viljandi staarostkond]]), Põltsamaa alev ja loss ([[Põltsamaa staarostkond]]), [[Laiuse staarostkond|Laiuse]], [[Tarvastu staarostkond|Tarvastu]], [[Karksi staarostkond]]<ref>C. Kelch, Liivimaa ajalugu. Tallinn, 2024, lk 40</ref>, [[kirikukihelkond]]adega. == Venemaa keisririigis == Põhjasõja järel Venemaa keisririigi võimu ajal moodustati Järvamaast [[Paide kreis]], [[Kreisilinn|kreisilinn]] Paidega. 1805 ja 1858 toimusid Paide kreisis talurahvarahutused ning 1860. aastail levis [[ümberasumisliikumine]]. [[Talude päriseksostmine|Talude hulgaline päriseksostmine]] algas 1880. aastatel, varem kui mujal Põhja-Eestis. Pärast 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i Venemaal määrati [[Järva maakond|Järva maakonna]] komissariks [[Aleksander Veiler]]. Samuti valiti [[Järvamaa Maakonnanõukogu]], kuhu kuulusid [[Johannes Kreideberg]], [[Alfred Kleitzmann]], [[Elsa Tamberg]], [[Jaan Kuudeviita]], [[Tõnis Käsebier]], [[Johannes Pahlberg]], [[Jüri Söödor]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihkel Kask]], [[Jakob Sõnajalg]] ja [[Richard Janson]].<ref name="MSIKW" /> == Iseseisvusaeg == [[28. veebruar]]il 1918 toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa vägede]] ja [[punakaart]]laste vahel [[Orina lahing]]. {{vaata|Järva maakond}} === Eesti NSV === [[26. september|26. septembril]] [[1950]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seaduse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. {{vaata|Paide rajoon}} ==Vaata ka== *[[Järvamaa mõisate loend]] *[[Järva maavolikogu (1940)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Tarvel1979">[[Enn Tarvel]]. Järvamaa alguloost. [[Keel ja Kirjandus]], 1979, 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193496/142779/page/35 lk 31]–35</ref> <ref name="Entsuklopeedia">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%A4rva_maakond1 Järva maakond], [[Eesti entsüklopeedia]] 12, 2003; muudetud 2011</ref> <ref name="Latti">[[Priit Lätti]]. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. ''Mäetagused''. 2005, 28</ref> <ref name="KxcYG">[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 100</ref> <ref name="32KMM">[[Andres Tvauri]]. [https://web.archive.org/web/20150923173546/http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 251</ref> <ref name="WeVEI">[[Evald Tõnisson]]. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses ''Eesti esiajalugu'', kaasautorid [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]]. [[Eesti Raamat]], [[1982]]. Lk 401</ref> <ref name="iGtvm">[[Andres Adamson]]. ''Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis'', lk 9–10 kogumikus ''Eesti aastal 1200'', toim [[Marika Mägi]]. 2003. Kaart</ref> <ref name="BYGmm">Tõnisson, lk 403–404</ref> <ref name="aQ4as">Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud [[Enn Tarvel]]. [[Tallinn]]: Eesti Raamat, [[1982]]. Peatükk XXIV 5, kommentaar 24, lk 216–217</ref> <ref name="c2cYQ">[[Kristjan Oad]], Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit, ''Juridica'' 2012, IV, lk 151–158.</ref> <ref name="5kZKk">Tõnisson, lk 314–315, 404</ref> <ref name="MSIKW">[http://jol.cma.ee/?action=article&CatID=514&ArtID=548 Teel iseseisvusele ]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= 86–95 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA86,M1}} *{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 24 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA1-PA24,M1}} *[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/fd3b456c-060b-427f-95b8-ba8732907b23/content Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische 2eit bis zur Absassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienslrollen Estlands.], Baltischen Historikertag 1912 gewidmet von der Gesellschaft zur Erhaltung der Altertümer Jerwens, Reval, 1912. *Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%c3%a4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Andra delen - Häft 3]. ''IV. Jerwen.''. s. 630-649 * Järvamaa valdade tulud-kulud 678.148 krooni. Järva Teataja, nr 68, lk 10. == Välislingid == *[http://www.mois.ee/jarva/ Ajaloolise Järvamaa tutvustus Eesti mõisaportaalis] {{EST1920}} {{Eesti muinasmaakonnad}} {{Järvamaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Eesti muinasmaakonnad]] [[Kategooria:Järvamaa| ]] [[Kategooria:Eesti endised maakonnad]] ahhtq2e25l6nieigpkrq18h3jhwo9pp 0 25093 7189806 6832023 2026-07-09T13:38:57Z Kuriuss 38125 7189806 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Taksonitabel | nimi = Mänd | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Koeh-106.jpg | pildi_seletus = [[Harilik mänd]] ''Pinus sylvestris''. Illustratsioon raamatust "[[Köhler's Medizinal-Pflanzen]]" | pildi_laius = 275 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta'' | klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida'' | selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales'' | sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae'' | perekond = '''Mänd''' ''Pinus'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = [[L.]] | levikukaart = Pinus range.png | levikukaardi_laius = 275px | levikukaardi_seletus = Männi levila maailmas | sünonüümid = }} [[Pilt:Pinus brutia(02).jpg|pisi|Eldari mänd]] [[Pilt:Alois_Kirnig_-_Pine_Trees_in_a_Rocky_Landscape.jpg|pisi|Alois Kirnig "Männid kaljumaastikul"]] '''Mänd''' (''Pinus'' [[Carl von Linné|L.]]) on [[okaspuud]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[männilised|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. Perekonnas on umbes 115 [[liik (bioloogia)|liik]]i, erinevate teadlaste andmetel 105–125. Eestis kasvab neist liikidest [[Pärismaine elustik|looduslikult]] ainult [[harilik mänd]], mis on ka kõige laiema [[areaal]]iga männiliik [[Maa (planeet)|maailmas]]. Männid on enamasti igihaljad [[puu]]d, kuid on ka [[põõsas|põõsaid]]. Enamikul mändidel on suhteliselt pehme, [[Vaik|vaigune]] ja hästi töödeldav [[puit]], mida kasutatakse väga laialdaselt nii [[ehitusmaterjal]]ina kui ka postide, [[raudteeliiper|raudteeliiprite]] ja [[mööbel|mööbli]] valmistamiseks. Vähesel määral kasutatakse mändi ka [[paber]]i valmistamiseks. [[Mäendus]]es on männipuit väga tähtis [[šaht]]ide toestamisel, sest see on pikakiuline, vastupidav ja tekitab ülekoormuse korral enne purunemist heli, seega teavad kaevurid ohtu karta. Männipuit on üks sagedamini kasutatavaid puiduliike laevaehituses. ==Levik== Männid on [[pärismaine liik|pärismaised]] suuremal osal [[põhjapoolkera]]st. Nende levila ulatub metsapiirist Põhja-[[Norra]]s kuni [[troopika]] liivaaladeni. [[Euraasia]]s ulatub nende levila [[Portugal]]ist ja [[Šotimaa]]st läänes kuni [[Venemaa Kaug-Ida]], [[Jaapan]]i ja [[Filipiinid]]eni idas. Lõunas ulatub levila [[Aafrika]] põhjatipuni, [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni. Üks liik (''[[Pinus merkusii]]'') kasvab [[Sumatra]]l [[ekvaator|ekvaatorist]] pisut lõuna pool. [[Põhja-Ameerika]]s ulatub mändide levila [[Arktika]]st [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni. Kõige liigirikkamad kohad on [[Mehhiko]] ja [[California]]. Paljudes lõunapoolkera piirkondades istutatakse laialdaselt sissetoodud männiliike, nagu näiteks [[kiirjas mänd]]. [[Uus-Meremaa]]l on see puu eriti kiire kasvuga, saavutades [[raieküpsus]]e mõnekümne aastaga. ==Morfoloogia== Männid on [[igihaljas taim|igihaljad]] ja [[vaik|vaigukad]]. Enamiku mändide [[puukoor|koor]] on tüve alumises osas paks ja seega vastupidav väiksematele metsapõlengutele, tüve ülaosas on puukoor aga õhuke ja kestendav. [[Oks]]ad kasvavad korrapäraste [[ebamännas]]tena väga tiheda [[spiraal]]ina, kuigi okste rõngas paistab välja kasvavat ühest kohast. Paljud männid on uninodaalsed, st neil kasvab igal aastal ainult üks niisugune okstemännas (rahvakeeli oksakodarik) sama aasta uue [[võsu (botaanika)|võsu]] [[pung]]adest, teised aga on multinodaalsed, st neil kasvab igal aastal kaks või enam männast, kuid seda sageli vaid puu nooremas eas. Oksad, [[leht|lehed]] ja [[käbi]]de [[kattesoomus]]ed kasvavad [[Fibonacci arvud]]e proportsioonides. Kevadisi noori võsusid nimetatakse [[männikasv]]udeks. Need on algul heledat värvi ja püstises asendis. Hiljem need tumenevad ja pöörduvad väljapoole. Männikasvude järgi hindavad [[metsnik]]ud [[mullaviljakus]]t ja puude elujõudu. ===Okastik=== Mändidel on nelja tüüpi okkaid. [[Seemik]]utel on algul 4–20 [[iduleht]]e, millele kohe järgnevad noorte taimede juveniilsed okkad. Need on 2–6 cm pikkused, üksikud, rohelised või sinakasrohelised ning paiknevad võsul spiraalselt. Kuue kuu kuni viie aasta möödudes asenduvad need [[soomusleht]]edega (makroblastidega), mis sarnanevad pungasoomustega ning on väikesed ja pruunid. Neis ei toimu [[fotosüntees]]i ja nad paiknevad nagu juveniilsed okkad. Viimane tüüp on [[okas|okkad]], mis on rohelised, neis toimub fotosüntees, nad on 2–5 (1–6) okkast koosnevates kobarates (kimpudes), iga kimp kasvab välja tillukese võsu väikesest pungast soomuslehe [[kaenal|kaenlas]]. Need pungasoomused jäävad sageli kimbule alustupeks, seda just ''Pinus''<nowiki/>'e alamperekonna ''Pinus'' liikidel (kaheokkalised männid). Okkad püsivad olenevalt liigist 1,5–6, vähestel liikidel rohkem aastat. Kui võsu kahjustatakse, näiteks mõni loom sööb seda, siis kahjustusest vahetult allpool paiknevatest uinupungadest kasvab välja uus võsu, mis asendab kaotsiläinud osa. Okaste arv kimbus on üks männiliike eristav tunnus. Okaste arvu järgi eristuvad 1) [[viieokkalised männid]] (sealhulgas alamperekond ''Strobus''), näiteks *[[valge mänd]] *[[alpi seedermänd]] 2) [[kolmeokkalised männid]], näiteks *[[pigimänd]] *[[kollane mänd]] 3) [[kaheokkalised männid]] on enamik alamperekonna ''Pinus'' liike, näiteks *[[must mänd]] *[[harilik mänd]] *[[mägimänd]] *[[hall mänd]] *[[keerdmänd]] ===Käbid=== Männid on enamjaolt [[ühekojaline taim|ühekojalised]] – isas- ja emas[[käbi]]d on samal puul. Mõned liigid on siiski [[subdiöötsiline taim|subdiöötsilised]] – ühel puul on valdavalt ühest soost käbid. Sageli on see, kas männil on isas- või emaskäbid, seotud ka kasvutingimustega. Näiteks kehvades valgustingimustes kasvaval harilikul männil arenevad valdavalt isasõied, kuna nende kasvatamine nõuab vähem energiat. Isaskäbid on väikesed, tavaliselt 1–5 cm pikkused. Need on puu küljes tavaliselt kevadel, mõnel liigil ka sügisel lühikest aega ning kukuvad alla, niipea kui need on tolmelnud. Emaskäbidel läheb pärast [[Tolmlemine|tolmlemist]] tavaliselt 1,5–3 aastat küpsemiseks. [[Viljastumine]] toimub aasta pärast küpsemist. Igal käbil on palju kattesoomuseid, mis paiknevad spiraalselt. Iga viljakandva soomuse küljes on kaks [[seeme]]t. Käbi aluse ja tipu juures paiknevad soomused on väikesed ja ilma seemneteta. Seemned on enamasti väikesed ja tiivulised ning neid kannab laiali tuul, kuid mõnel liigil on need suuremad ja ühe jäänuktiivaga või üldse tiivata pähklikesed. Lisaks tuulele kannavad seemneid laiali linnud ja pisiimetajad. Küpsed käbid enamasti avanevad ja lasevad seemned välja, kuid mõnel liigil, mille seemneid kannavad laiali linnud, näiteks [[valgetüveline seedermänd]], tulevad seemned välja alles siis, kui lind käbi katki teeb. On ka selliseid mände, näiteks [[keerdmänd]] ja [[hall mänd]], mille seemned on käbis varjul, kuni [[metsatulekahju]] puu hävitab. Siis vabaneb tohutu hulk seemneid, et põlenud maa taasasustada. Käbid on kas tünnikujulised (püramiidjad või ümarad) või väga saledad ja banaanikujulised. ==Ökoloogia== [[Image:Dead pines.jpg|vasakul|pisi|Üraskid ''(Dendroctonus ponderosae)'' on hävitanud need keerdmännid Kanadas]] Männid kasvavad hästi happelistel, mõned ka lubjarikastel [[muld]]adel, kuid enamik männiliike on mullaviljakuse suhtes siiski vähenõudlikud. Samuti taluvad paljud männiliigid põuda ning kuiva ja liivast pinnast. Üksikud männiliigid, näiteks [[pigimänd]], ajavad pärast metsatulekahjusid võrseid (annavad [[kännuvõsu|kännuvõsusid]]). Mõned männiliigid, näiteks [[piiskopimänd]], vajavad efektiivseks uuenemiseks metsatulekahjusid ning aladel, kus metsatulekahjudega võideldakse, nende populatsioon aeglaselt väheneb. Mitmed liigid on kohastunud mägedes ja põhjapiirkondades esinevate ekstreemsete kasvutingimustega. Nende seas on [[kääbus-seedermänd]], mis kasvab [[igikelts]]al ja katab hiigelalasid [[Ida-Siber]]is, [[mägimänd]], [[valgetüveline seedermänd]] ning rühma ''[[Balfourianae]]'' liigid [[ohteline mänd]], [[igimänd]] ja [[Balfouri mänd]]. Rühm ''[[Cembroides]],'' kuhu kuuluvad [[pähklimänd]], [[üheokkaline mänd]], [[neljaokkaline mänd]] ja teised liigid, ning hulk muid mände, sealhulgas [[kreeta mänd]], on eriti hästi kohastunud kuuma ja kuiva [[poolkõrb]]ekliimaga. Mändide seemneid söövad tavaliselt [[linnud]] ja [[orav]]ad. Mõned linnud, sealhulgas [[mänsak]], [[kašmiiri mänsak]] ja [[männi-sininäär]], on tähtsad männiseemnete uutele aladele levitajad. Männiokkaid söövad mõned [[liblikalised]], sealhulgas ''[[Thaumetopoea pityocampa]]'', ''[[Bupalus piniaria]]'', ''[[Panolis flammea]]'' ja ''[[Odontopera bidentata]]'', samuti [[pidevkehalised|pidevkehaliste]] perekond ''[[Neodiprion]]''. ==Klassifikatsioon== Männid liigitatakse käbide, seemnete ja lehtede tunnuste järgi kolmeks [[alamperekond|alamperekonnaks]]: * '''alamperekond ''[[Strobus]]''''': käbisoomus ilma sidemeta, [[jämetipp]] terminaalne, seemnetiivad ühinenud, üks [[kinnine juhtkimp]] lehe kohta; * '''alamperekond ''[[Ducampopinus]]''''': käbisoomus ilma sidemeta, jämetipp dorsaalne, seemnetiivad liigendunud, üks kinnine juhtkimp lehe kohta; * '''alamperekond ''Pinus''''': käbisoomus sidemega, jämetipp dorsaalne, seemnetiivad liigendunud, kaks kinnist juhtkimpu lehe kohta. Alamperekond ''Ducampopinus'' on mitmes suhtes kahe ülejäänud alamperekonna vahepealne ja võib olla nende esivanem. Paljudes klassifikatsioonides paigutatakse see alamperekonna ''Strobus'' alla, kuid samahästi võiks selle paigutada alamperekonna ''Pinus'' alla, nagu [[California]] [[botaanik]] [[J. G. Lemmon|John Gill Lemmon]] [[1888]]. aastal tegigi. Et ta kummagi alamperekonna alla hästi ei sobi, on teda siiski parem pidada omaette alamperekonnaks. Kuna käbide, käbisoomuste, seemnete, lehekimpude ja -tuppede välisehitus on hästi teada, on mändide klassifikatsioon arusaadav ning seega on tavaliselt võimalik üldise välimuse järgi hõlpsalt kindlaks teha, millisesse alamperekonda isend kuulub. ==Eestikeelse nimetusega männiliikide loend== <table><tr valign=top><td> *[[aleppo mänd]] (''Pinus halepensis'') *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra'') *[[arisoona mänd]] (''Pinus arizonica'') *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana'') *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri'') *[[eldari mänd]] (''Pinus brutia'' ssp. ''eldarica'' või ''Pinus eldarica'') *[[Elliotti mänd]] (''Pinus elliottii'') *[[Engelmanni mänd]] (''Pinus engelmannii'') *[[Gerardi mänd]] (''Pinus gerardiana'') *[[guatemaala mänd]] (''Pinus ayacahuite'') *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana'') *[[harilik mänd]] (''Pinus sylvestris'', ''Pinus silvestris'') *[[helmemänd]] (''Pinus succinifera'') *[[hiina seedermänd]] (''Pinus armandii'') *[[honduurase mänd]] (''Pinus oocarpa'') *[[igimänd]] (''Pinus longaeva'') *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora'') *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi'') *[[jünnani mänd]] (''Pinus squamata'') *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis'') *[[kalmumänd]] (''Pinus densiflora'', ''Pinus funebris'') *[[kanaari mänd]] (''Pinus canariensis'') *[[kariibi mänd]] (''Pinus caribaea'') *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta'', ''Pinus murrayana'') *[[khasi mänd]] (''Pinus kesiya'') *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata'') *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa'') *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata'') *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis'') *[[kreeta mänd]] (''Pinus brutia'') *[[Krempfi mänd]] (''Pinus krempfii'') *[[krimmi mänd]] (''Pinus nigra'' spp. ''pallasiana'' või ''Pinus pallasiana'') *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila'') *[[laiuv mänd]] (''Pinus patula'') *[[lamedavõraline mänd]] (''Pinus tabuliformis'') *[[liivmänd]] (''Pinus clausa'') *[[läänemänd]] (''Pinus monticola'') *[[Massoni mänd]] (''Pinus massoniana'', ''Pinus sinensis'') *[[merimänd]] (''Pinus pinaster'' ehk ''Pinus maritima'') <td> *[[Merkuse mänd]] (''Pinus merkusii'') *[[Montezuma mänd]] (''Pinus montezumae'') *[[must mänd]] (''Pinus nigra'', ''Pinus laricio'') *[[mägimänd]] (''Pinus mugo'', ''Pinus montana'') *[[naastuline mänd]] (''Pinus attenuata'') *[[neljaokkaline mänd]] (''Pinus quadrifolia'') *[[Nelsoni mänd]] (''Pinus nelsonii'') *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata'') *[[pigimänd]] (''Pinus rigida'') *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea'') *[[piiskopimänd]] (''Pinus muricata'') *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris'') *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana'', ''Pinus griffithii'') *[[pitsunda mänd]] (''Pinus pithyusa'') *[[potosi mänd]] (''Pinus culminicola'') *[[põhjamehhiko mänd]] ehk tšiuaava mänd (''Pinus leiophylla'' ssp. ''chihuahana'' või ''Pinus chihuahana'') *[[pähklimänd]] (''Pinus cembroides'') *[[rippokkane mänd]] (''Pinus lumholtzii'') *[[Roxburghi mänd]] (''Pinus roxburghii'') *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce'') *[[Rzedowski mänd]] (''Pinus rzedowskii'') *[[Sabine'i mänd]] (''Pinus sabiniana'') *[[Schwerini mänd]] (''Pinus × schwerinii'', ''Pinus strobus'' × ''Pinus wallichiana'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus cembra'' ssp. ''sibirica'' või ''Pinus sibirica'') *[[siilmänd]] (''Pinus echinata'') *[[sile mänd]] (''Pinus glabra'') *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii'' või ''Pinus heldreichii'' f. ''leucodermis'') *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana'') *[[Thunbergi mänd]] (''Pinus thunbergiana'', ''Pinus thunbergii'') *[[torkav mänd]] (''Pinus pungens'') *[[Torrey mänd]] (''Pinus torreyana'') *[[tõrvikumänd]] (''Pinus taeda'') *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa'') *[[valge mänd]] (''Pinus strobus'', ''Strobus weymouthiana'') *[[valgekooreline mänd]] (''Pinus leucodermis'') *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis'') *[[valkjas mänd]] (''Pinus strobiformis'') *[[vietnami mänd]] (''Pinus dalatensis'') *[[virgiinia mänd]] (''Pinus virginiana'') *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla'') </table> ==Männiliikide loend piirkondade järgi== ===Vana Maailm=== [[Pilt:Pinie irgendwo toscana.jpg|pisi|Piinia (''Pinus pinea'')]] ;Euroopa ja Vahemere maade männiliigid (mõne liigi levila ulatub Aasiasse): <table><tr valign=top><td> * ''Pinus brutia'' ([[kreeta mänd]]) * ''Pinus canariensis'' ([[kanaari mänd]]) * ''Pinus cembra'' ([[alpi seedermänd]]) * ''Pinus halepensis'' ([[süüria mänd]]) * ''Pinus heldreichii'' ([[soomusmänd]]) * ''Pinus mugo'' ([[mägimänd]]) <td> * ''Pinus nigra'' ([[must mänd]]) * ''Pinus peuce'' ([[rumeelia mänd]] või [[makedoonia mänd]]) * ''Pinus pinaster'' ([[merimänd]]) * ''Pinus pinea'' ([[piinia]] ehk itaalia mänd) * ''Pinus sylvestris'' ([[harilik mänd]]) </table> ;Aasia männiliigid: <table><tr valign=top><td> * ''[[Pinus amamiana]]'' * ''Pinus armandii'' ([[hiina seedermänd]]) * ''[[Pinus bhutanica]]'' * ''Pinus bungeana'' ([[Bunge mänd]]) * ''[[Pinus dalatensis]]'' * ''[[Pinus densata]]'' * ''Pinus densiflora'' ([[kalmumänd]]) * ''[[Pinus eremitana]]'' * ''[[Pinus fenzeliana]]'' * ''[[Pinus fragilissima]]'' * ''Pinus gerardiana'' ([[Gerardi mänd]]) * ''[[Pinus henryi]]'' <td> * ''[[Pinus hwangshanensis]]'' * ''[[Pinus kesiya]]'' * ''Pinus koraiensis'' ([[korea seedermänd]]) * ''Pinus krempfii'' ([[Krempfi mänd]]) * ''[[Pinus latteri]]'' * ''[[Pinus luchuensis]]'' * ''Pinus massoniana'' ([[Massoni mänd]]) * ''[[Pinus merkusii]]'' * ''[[Pinus morrisonicola]]'' * ''[[Pinus orthophylla]]'' * ''Pinus parviflora'' ([[jaapani mänd]]) * ''Pinus pumila'' ([[kääbus-seedermänd]]) <td> * ''Pinus roxburghii'' ([[Roxburghi mänd]]) * ''Pinus sibirica'' ([[siberi seedermänd]]) * ''[[Pinus squamata]]'' * ''[[Pinus tabuliformis]]'' * ''[[Pinus taiwanensis]]'' * ''Pinus thunbergii'' ([[Thunbergi mänd]]) * ''[[Pinus uyematsui]]'' * ''Pinus wallichiana'' ([[pisarmänd]]) * ''[[Pinus wangii]]'' (''Pinus kwangtungensis'') * ''[[Pinus yunnanensis]]'' </table> ===Uus Maailm=== [[Pilt:WhitebarkPine 7467t.jpg|pisi|''Pinus albicaulis'' ([[valgetüveline seedermänd]])]] ;Kanada ja USA, välja arvatud Mehhiko piiri äärsed alad <table><tr valign=top><td> * ''Pinus albicaulis'' ([[valgetüveline seedermänd]]) * ''Pinus aristata'' ([[ohteline mänd]]) * ''Pinus attenuata'' ([[naastuline mänd]]) * ''Pinus balfouriana'' ([[Balfouri mänd]]) * ''Pinus banksiana'' ([[hall mänd]]) * ''Pinus clausa'' ([[liivmänd]]) * ''Pinus contorta'' ([[keerdmänd]]) * ''Pinus coulteri'' ([[Coulteri mänd]]) * ''Pinus echinata'' ([[siilmänd]]) * ''Pinus edulis'' ([[kaljumägede mänd]] ehk pinjon) * ''Pinus elliottii'' ([[Elliotti mänd]]) <td> * ''Pinus flexilis'' ([[kalju-seedermänd]]) * ''Pinus glabra'' ([[sile mänd]]) * ''Pinus jeffreyi'' ([[Jeffrey mänd]]) * ''Pinus lambertiana'' ([[suhkrumänd]]) * ''Pinus longaeva'' ([[igimänd]]) * ''Pinus monophylla'' ([[üheokkaline mänd]]) * ''Pinus monticola'' ([[läänemänd]]) * ''Pinus muricata'' ([[piiskopimänd]]) * ''Pinus palustris'' ([[pikaokkaline mänd]]) * ''Pinus ponderosa'' (''Pinus washoensis''; [[kollane mänd]]) * ''Pinus pungens'' ([[torkav mänd]]) <td> * ''Pinus radiata'' ([[kiirjas mänd]]) * ''[[Pinus reflexa]]'' * ''[[Pinus remota]]'' * ''Pinus resinosa'' ([[vaigumänd]]) * ''Pinus rigida'' ([[pigimänd]]) * ''Pinus sabineana'' (''Pinus sabiniana''; [[Sabine'i mänd]] * ''[[Pinus serotina]]'' * ''Pinus strobus'' ([[valge mänd]]) * ''Pinus taeda'' ([[tõrvikumänd]]) * ''Pinus torreyana'' ([[Torrey mänd]]) * ''Pinus virginiana'' ([[Virginia mänd]]) </table> ;Lõuna-Arizona ja New Mexico, Mehhiko, Kesk-Ameerika (kus kasvab väga palju haruldasi ja reliktseid männiliike, millest mõnda on säilinud vaid üksikud isendid): <table><tr valign=top><td> * ''[[Pinus apulcensis]]'' * ''Pinus arizonica'' ([[arisoona mänd]]) * ''Pinus ayacahuite'' ([[guatemaala mänd]]) * ''Pinus caribaea'' ([[kariibi mänd]]) * ''Pinus cembroides'' ([[pähklimänd]]) * ''[[Pinus chiapensis]]'' * ''[[Pinus cooperi]]'' * ''[[Pinus cubensis]]'' * ''[[Pinus culminicola]]'' * ''[[Pinus devoniana]]'' (''Pinus michoacana'') * ''[[Pinus durangensis]]'' * ''Pinus engelmannii'' ([[Engelmanni mänd]]) * ''[[Pinus estevezii]]'' * ''[[Pinus gordoniana]]'' (''Pinus douglasiana'') <td> * ''[[Pinus greggii]]'' * ''[[Pinus hartwegii]]'' * ''[[Pinus herrerae]]'' * ''Pinus hondurensis'' (või ''Pinus caribaea'' var. ''hondurensis'') * ''[[Pinus jaliscana]]'' * ''[[Pinus johannis]]'' * ''[[Pinus lawsonii]]'' * ''Pinus leiophylla'' ([[tšihuahaana mänd]]) * ''[[Pinus lumholtzii]]'' * ''[[Pinus maximartinezii]]'' * ''[[Pinus maximinoi]]'' (''Pinus tenuifolia'') * ''Pinus montezumae'' ([[Montezuma mänd]]) * ''Pinus nelsonii'' ([[Nelsoni mänd]]) * ''[[Pinus occidentalis]]'' <td> * ''[[Pinus oocarpa]]'' * ''[[Pinus orizabensis]]'' * ''[[Pinus patula]]'' * ''[[Pinus pinceana]]'' * ''[[Pinus praetermissa]]'' * ''[[Pinus pringlei]]'' * ''[[Pinus pseudostrobus]]'' * ''Pinus quadrifolia'' ([[neljaokkaline mänd]]) * ''[[Pinus rzedowskii]]'' * ''Pinus strobiformis'' ([[valkjas mänd]]) * ''[[Pinus tecunumanii]]'' * ''[[Pinus teocote]]'' * ''[[Pinus tropicalis]]'' </table> == Välislingid == {{commons|Pinus}} {{vikisõnaraamatus|mänd}} {{vikitsitaadid|Mänd}} *M. Diekmann, J. R. Sutherland, D. C. Nowell, F. J. Morales, G. Allard, [http://books.google.ee/books?id=FoZnbLDVDN8C&pg=PT31&dq=Tomicus+piniperda&hl=et&sa=X&ei=8S32UrHoM6fW7Qbx3IDIDA&redir_esc=y#v=onepage&q=Tomicus%20piniperda&f=false Pinus Spp], FAO/IPGRI Technical Guidelines for the Safe Movement of Germplasm, No 21, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 08.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Männilised]] 560bdetaun6tx1fq4mdjftp2q0de6ux 0 30197 7189804 7164629 2026-07-09T13:30:07Z Kuriuss 38125 7189804 wikitext text/x-wiki '''Rooma provintsid''' ([[ladina keel|ladina]] ''provincia'') olid [[Rooma riik|Rooma riigi]] haldusüksused väljaspool [[Itaalia]] emamaad. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemaks jagamise tõttu. Itaalias olid enamus linnu ja kogukondi Rooma liitlaste staatuses, väljapoole Itaaliat vallutatud maad võtsid roomlased oma vahetu võimu alla, muutes need provintsideks (''provincia''). Esimene provints oli Sitsiilia, millele ajaliselt järgnesid [[Sardiinia]] ja [[Korsika]]. Esimese provintsi, [[Sitsiilia]], vallutas Rooma pärast [[Esimene Puunia sõda|Esimest Puunia sõda]] ([[241 eKr]]). Provintside maa kuulutati Rooma riigi [[omand]]iks ja elanikud sunniti maksma [[andam]]it (''tributum''). [[Senat]]i määras provintsi [[asehaldur]]i, kes oli provintsis Rooma vägede [[ülemjuhataja]] ning kõrgem [[kohtunik]] ja vastutas nii avaliku korra kui ka maksude kogumise eest. [[3. sajand eKr|3. sajandini eKr]] toimisid asehalduritena spetsiaalselt selleks ametisse nimetatud [[preetor]]id, [[2. sajand eKr|2. sajandist eKr]] määrati asehalduriks [[senaator]]eid, kes polnud sel ajal kõrgematesse ametitesse valitud. [[Magistraat]]ide funktsioone täitvad asehaldurid ehk promagistraadid ([[prokonsul]]id ja [[propreetor]]id) omasid provintsi piires magistraadi võimu. ==Vabariigiaegsed provintsid== {{vaata|Rooma vabariik}} [[File:NE 200bc.jpg|pisi|350px|Vahemere ümbruse maad pärast teist (218–201 eKr) Puunia sõda]] * [[Sitsiilia (Rooma provints)|Sitsiilia]] (''Sicilia'', 241 eKr). Keskus [[Siracusa]] * [[Korsika ja Sardiinia (Rooma provints)]] (''Corsica et Sardinia'', [[231 eKr]]). Keskus [[Cagliari]] * [[Hispaania]] (''[[Hispania Citerior]]'' ja ''[[Hispania Ulterior]]'', [[197 eKr]]) * [[Illüüria (Rooma provints)]] (''[[Illyricum]]'', [[167 eKr]]) * [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedoonia]]-[[Ahhaia (Rooma provints)|Ahhaia]] (''Macedonia–Achaea'', [[146 eKr]]). Keskus [[Thessaloníki]] * [[Aafrika (Rooma provints)|Aafrika]] (''[[Africa]]'', 146 ekr). Keskused [[Zama Regia]], siis [[Kartaago]] * [[Aasia (Rooma provints)|Aasia]] (''[[Asia]]'', [[129 eKr]]). Keskus [[Epeiros]] * [[Taga-Gallia]] (''[[Gallia Transalpina]]'', hilisem ''[[Gallia Narbonensis]]'', [[120 eKr]]). Keskus [[Narbonne|Narbo Martius]] * [[Ees-Gallia]] (''[[Gallia Cisalpina]]'', [[81 eKr]]) * [[Bitüünia ja Pontus (Rooma provints)]] (''Bithynia'', [[74 eKr]]). Keskus [[Nikomeedia]] * [[Kürenaika ja Kreeta (Rooma provints)]] (''Cyrenaica et Creta'', 74 eKr). Keskus [[Gortyn]] * [[Kiliikia (Rooma provints)|Kiliikia]] ja [[Küpros (Rooma provints)|Küpros]] (''Cilicia et Cyprus'', [[64 eKr]]). Keskus [[Tarsus]] * [[Süüria (Rooma provints)]] (''[[Syria]]'', 64 eKr) * [[Egiptus (Rooma provints)]] (''[[Aegyptus]]'', [[30 eKr]]). Keskus [[Aleksandria]] * [[Möösia]] (''Moesia'', [[29 eKr]]) ==Keisririigiaegsed provintsid== {{vaata|Rooma keisririik}} [[File:Roman Empire Map.png|pisi|350px|Rooma keisririigi provintsid 117. aastal]] [[File:RomanEmpire 117.svg|pisi|350px|Rooma keisririigi provintsid, [[Printsipaat|printsipaadiajastu]] jaotusega [[senatiprovints]]ideks ja keiserlikeks provintsideks, 117. aastal]] [[File:European Provinces of the Roman Empire.jpg|pisi|350px|Rooma keisririigi provintsid Euroopas]] * [[Ahhaia (Rooma provints)|Ahhaia]], eraldatuna Makedooniast ([[27 eKr]]). Keskus [[Korintos]] * [[Hispania Tarraconensis]] (endine [[Hispania Citerior]]) ([[27 eKr]]). Keskus [[Tarragona|Tarraco]] * [[Galaatia (Rooma provints)|Galaatia]] (''Galazia'') ([[25 eKr]]). Keskus [[Ankara|Ancyra, Angora]] *[[Gallia]] ([[22 eKr]]), jagati pärast [[Gallia sõjad|Gallia sõdasid]]: ''[[Gallia Aquitania]]'' lõunas, keskus [[Mediolanum Santonum]]; ''[[Gallia Lugdunensis]]'' keskel, keskus [[Lugdunum]]; ''[[Gallia Belgica]]'' põhjas, keskus [[Durocortorum]]. *[[Reetia]] ([[15 eKr]]). Keskus [[Augsburg|Augusta Vindelicorum]] *[[Alpes Maritimae]] ([[14 eKr]]). Keskused [[Cemenelum]] (Cimiez), siis [[Ebrodunum]] *[[Hispania Ulterior]] jagati [[Hispania Baetica]], keskus [[Córdoba]] ja [[Lusitaania]]ks, keskus [[Mérida|Emerita Augusta]] (u [[13 eKr]]) *[[Germaania|Germania Magna]] (12 eKr), kaotati pärast [[9]]. aastat [[Teutoburgi lahing]]u järel *[[Juudamaa (Rooma provints)|Juudamaa]] ([[6]]. aastal). Keskus [[Caesarea Maritima]] *[[Kapadookia (Rooma provints)|Kapadookia]] ([[17]]. aasta). Keskus [[Caesarea]] *[[Illüüria (Rooma provints)|Illyricum]] (''Illüüria'') jagati ''Illyricum Superior'' ([[Dalmaatsia (Rooma provints)|Dalmaatsia]], keskus [[Salona]]) ja ''Illyricum Inferior'' ([[Pannoonia (Rooma provints)|Pannoonia]]) (u [[20]]–[[50]]) *[[Mauretania Tingitana]], keskus [[Caesarea]] ja [[Mauretania Caesariensis]], keskus [[Tangier|Tingis]] ([[40]]) *[[Noricum]] (u 40). Keskus [[Zollfeld|Claudium Virunum]] *[[Britannia (Rooma provints)|Britannia]] (''Britannia, Britanniae'') ([[43]]). Keskused [[Camulodunum]] ja [[Londinium]] *[[Lüükia ja Pamfüülia]] (43). Keskus [[Antalya|Attalia]] *[[Traakia (Rooma provints)|Traakia]] (''Thracia'') ([[46]]). Keskused [[Heraclea Perinthus]] ja [[Philippopolis]] *[[Alpes Poeninae]] (u 47). Keskus [[Darantasia]]/[[Octodurum]] *[[Alpes Cottiae]] ([[63]]). Keskus [[Segusio]] *[[Epirus]] ([[67]]) *[[Rooma-aegne Armeenia|Armeenia kuningriigi]] liitmine Süüriaga ([[72]]) *''[[Germania Superior]]'', keskus [[Mainz|Mogontiacum]] ja ''[[Germania Inferior]]'', keskus [[Köln|Colonia Claudia Ara Agrippinensium]] (u [[84]]) *[[Möösia]] jagati ''[[Moesia Superior]]'' ja ''[[Moesia Inferior]]''iks ([[85]]) *[[Arabia Petraea]] ([[105]]). Keskused [[Petra]] ja [[Bostra]] *[[Daakia (Rooma provints)|Daakia]] (''Dacia'') ([[107]]), jagati ajavahemikul 118–158, ''Dacia Superior''iks ja ''Dacia Inferior''iks *[[Pannonia (Rooma provints)|Pannoonia]], jagatud ''[[Pannonia Superior]]''iks, keskus [[Carnuntum]] ja ''[[Pannonia Inferior]]''iks, keskus [[Aquincum]] ja [[Sirmium]] (107) *[[Rooma-aegne Armeenia|Armeenia]], keskus [[Artaxata]], [[Assüüria (Rooma provints)|Assüüria]] ja [[Mesopotaamia (Rooma provints)|Mesopotaamia]], keskused [[Amida]] / [[Dara (Mesopotaamia)|Dara]] / [[Nisibis]] (u 115)–118 {{pooleli}} [[Kategooria:Vana-Rooma provintsid| ]] imwlmiat5bz5ttw9hz4tc19204npb2e 0 30755 7189834 7149015 2026-07-09T14:20:50Z Kuriuss 38125 7189834 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{ajakohasta}} [[Pilt:Depeche Mode O2 15 12 09.JPG|pisi|Depeche Mode esinemas 2009. aastal]] '''Depeche Mode''' on inglise [[elektrooniline_muusika|elektroonilise muusika]] ansambel, mis asutati [[Basildon]]is [[Essex]]is [[1980]]. aastal. See on üks edukamaid [[uue laine]] (''new wave'') ja [[uusromantikud|uusromantilisi]] bände. 2006. aasta seisuga on bänd müünud maailmas umbes 91 miljonit helikandjat (56 miljonit [[Muusikaalbum|albumit]] ja 35 miljonit [[Singel|singlit]]). Bändi algsed liikmed olid [[David Gahan]], [[Martin Gore]], [[Andrew Fletcher|Andy Fletcher]] ja [[Vince Clarke]]. Alates 2022. aastast on bändi liikmed Dave Gahan ja Martin Gore.<ref name=":0">Lasky, J. (2024). Depeche Mode. ''EBSCO''. Retrieved March 27, 2026 from https://www.ebsco.com/research-starters/music/depeche-mode#research-starter-title </ref> Depeche Mode kujunes välja bändidest [[No Romance in China]] ja [[French Look]], milles osalesid vastavalt klahvpillimängijad Andy Fletcher ja Vince Clarke ning Vince Clark ja kitarrist ning klahvpillimängija Martin Gore. Viimase projektiga ühines taas Andy Fletcher ja 1980. aastal ka vokalist Dave Gahan, kelle soovitusel vahetati bändi nimi Depeche Mode’iks, mis [[Prantsuse keel|prantsuse keeles]] tähendab “moeuudised”.<ref name=":0" /> Depeche Mode’i debüütalbum “[[Speak & Spell]]” ([[1981]]) osutus edukaks, kuid sellest hoolimata lahkus bändist Vince Clarke, et jätkata karjääri bändis [[Yazoo]]. Bändiga liitus klahvpillimängija [[Alan Wilder]]. Depeche Mode avaldas albumid “[[A Broken Frame]]” ([[1982]]), “[[Construction Time Again]]” ([[1983]]) ja “[[Some Great Reward]]” ([[1984]]). Viimase albumiga hakkas bänd tõsiseltvõetavust saavutama. Albumid “[[Black Celebration]]” ([[1985]]) ja “[[Music for the Masses]]” ([[1987]]) aitasid Depeche Mode’il saavutada edu ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] muusika edetabelites. [[1990. aastad|1990ndate]] [[alternatiivmuusika]] kultus tõi Depeche Mode’ile veel edu ja nende album “[[Violator (album)|Violator]]” ([[1990]]) saavutas kolmekordse plaatina staatuse. “[[Songs of Faith and Devotion]]” ([[1995]]) ja “[[Ultra (Depeche Mode'i album)|Ultra]]” ([[1997]]) vahele jäi aeg, mil Dave Gahani võitles isiklike probleemidega ja Alan Wilder lahkus bändist. “[[Exciter]]” ([[2001]]), “[[Playing the Angel]]” ([[2005]]), “[[Sounds of the Universe]]” ([[2009]]), “[[Delta Machine]]” ([[2013]]) ja “[[Spirit]]” ([[2017]]) aitasid Depeche Mode’il rahva tähelepanu all püsida ja viisid bändi ka mitmele edukale tuurile. Pärast Andy Fletcheri surma [[2022]]. aastal jätkab Depeche Mode tegevust liikmetega Dave Gahan ja Martin Gore. [[2023]]. aastal ilmus bändi kõige hiljutisem album “[[Memento Mori]]”.<ref name=":0" /> == Liikmed == [[Pilt:Tierecke dm.jpg|pisi|Ansambli liikmed 2006. aastal]] * [[Dave Gahan]] (vokaal, helilooja alates 2005) * [[Martin Gore]] ([[helilooja]], [[vokaal]], [[süntesaator]], [[kitarr]]) * [[Vince Clarke]] ([[1980]]–[[1981]], helilooja, süntesaator) * [[Andrew Fletcher]] ([[1980]]–[[2022]], süntesaator) * [[Alan Wilder]] ([[1982]]–[[1995]], helilooja, [[muusikaprodutsent|produtsent]], [[trummid]], süntesaator) == Ajalugu == Depeche Mode'i juured ulatuvad aastasse [[1977]], kui Vince Clarke ja Andrew Fletcher asutasid ansambli No Romance in China. Bändil ei läinud hästi ning kolm aastat hiljem moodustasid Martin Gore ja Clarke ansambli French Look. Kui ansambliga liitus Andy Fletcher, võeti nimeks Composition of Sound. Algul oli bändi esimees ja laulja Vince Clarke, kuid ta ei tundnud end kunagi selles rollis eriti mugavasti. 1980 nägi Clarke ühes kohalikul esinemisel laulmas Dave Gahanit, kes esitas [[David Bowie]] laulu „Heroes“. Gahan võeti bändi liikmeks ja nimi muudeti Depeche Mode'iks, mis on võetud prantsuse moeajakirjalt. Hiljem sai Depeche Mode'ist [[Daniel Miller]]i uue plaadifirma Mute Records üks esimesi artiste. Tähelepanuväärne on, et alguses sidus kahte poolt vaid suuline leping. Aastal [[1981]] andis bänd välja oma esimese albumi „Speak and Spell“. Kohe saatis neid ka edu. Album jõudis [[Suurbritannia]]s muusikaedetabelis 10. kohale ja lugu „Just Can't Get Enough“ sai hitiks. Pärast esimest turneed lahkus [[Vince Clarke]] Depeche Mode'ist, et koos [[Alison Moyet]]'ga luua bänd [[Yazoo]] ja hiljem [[Andy Bell]]iga [[Erasure]]. Lugude kirjutamise võttis üle [[Martin Gore]], kes oli debüütalbumil kirjutanud lood „Tora! Tora! Tora!“ ja „Big Muff“. [[Vince Clarke]]'i hakkas asendama õppinud muusik [[Alan Wilder]]. Wilder ei osalenud teise albumi „A Broken Frame“ tegemisel, kuid võeti pärast seda juba ametlikult Depeche Mode'i liikmeks. Suurem muudatus tuli [[1983]]. Album „Construction Time Again“ oli muusikalt tumedam ja laulusõnadelt sügavamõttelisem. See stiil juurdus [[1986]] albumil „Black Celebration“. Kuigi Depeche Mode oli jäänud [[Duran Duran]] ja [[U2]] varju, tundus see muutuvat isegi eeliseks. Tekkima hakkas suur austajaskond, kes läinuks nendega läbi tule ja vee. Albumiga „Music for the Masses“ saabus ka läbilöök [[USA|USA-]]s. Maailmaturnee kulmineerus kontserdiga 80 000 inimesele [[Pasadena]] Rose Bowli staadionil. Kontserdist andi välja [[kontsertalbum]] „101“ ja samanimeline dokumentaalfilm. Aastal [[1990]] anti välja album „[[Violator (album)|Violator]]“, mis on seni pundi suurima müügieduga plaat. Singlist „Personal Jesus“ sai nende esimene kuldsingel USAs ja „Enjoy the Silence“'ist nende edukaim singel. Uue albumi reklaamimiseks peeti [[Los Angeles]]e kaubanduskeskuses [[autogramm]]itund, mis meelitas kohale 17 000 poolehoidjat. Aknad löödi sisse ja üritus tuli katkestada. Kohale kutsuti [[politsei]]brigaadid ja helikopterid. Turnee „World Violation Tour“ oli aga edukas. Kõigi kontsertide piletid müüdi mõne tunniga välja. Pärast kolmeaastast vaheaega tuldi välja uue albumiga „Songs of Faith and Devotion“, mis tõusis nii USAs kui ka Suurbritannias muusikaedetabelis esimeseks. Album oli eelmistest palju rokilikum. Albumile järgnes 14 kuud kestnud kontsertreis „Devotional“, mis osutus kõikidele pundiliikmetele kurnavaks. Fletcher pidi viimase osa turneest kaasamängimisest keelduma, lisaks ilmnes [[Dave Gahan]]i narkosõltuvus. Pärast turnee lõppu, aastal [[1995]], teatas Alan Wilder enda lahkumisest. [[1996]]. aastal võttis Dave Gahan [[heroiin]]i üledoosi ja oli kaks minutit kliiniliselt surnud. Pärast seda läks ta võõrutusravile. Pärast sealt naasmist võttis ta ühendust [[Martin Gore]]'iga, et arutada bändi tuleviku üle. [[1997]] avaldatigi album „Ultra“, mis debüteeris Suurbritannia muusikaedetabelis esikohal. Seekord keelduti aga turneele minemast. Aasta hiljem anti välja kogumik „The Singles 86>98“ ja mindi neljakuulisele esinemisreisile, mis algas Eestis [[Tartu lauluväljak|Tartu lauluväljakul]]. Kolm aastat hiljem avaldati album „Exciter“ ja külastati taas [[Eesti]]t. Seekord anti kontsert [[Tallinna lauluväljak]]ul. [[2004]]. aasta jõulude paiku teatas bändi ametlik koduleht depechemode.com, et bänd on otsustanud uuesti stuudiosse minna, et salvestada uus album koos produtsendi [[Ben Hillier]]iga. [[2005]]. aasta [[oktoober|oktoobris]] lastigi müügilettidele album „Playing the Angel“, millel on ka kolm Dave Gahani kirjutatud laulu. [[2006]]. aasta [[märts]]is esines Depeche Mode Tallinnas [[Saku Suurhall]]is. 2008. aastal alustas ansambel tööd uue albumi kallal, mis kannab nime „Sounds of the Universe“ ning mis ilmus 2009. aasta aprillis. 2023. aasta 6. augustil esines Depeche Mode neljandat korda Eestis, sedakorda taas Tallinnas lauluväljakul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. august 2023 |pealkiri=ÜLEVAADE {{!}} Ansambel Depeche Mode saabub Eestisse neljandat korda: eelmise kontserdi piletite odavaim hind oli 490 krooni |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120221890/ulevaade-ansambel-depeche-mode-saabub-eestisse-neljandat-korda-eelmise-kontserdi-piletite-odavaim-hind-oli-490-krooni |vaadatud=2023-08-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=7. august 2023 |pealkiri=Galerii: Depeche Mode esines Tallinna lauluväljakul|url=https://menu.err.ee/1609054685/galerii-depeche-mode-esines-tallinna-lauluvaljakul|vaadatud=2023-08-08 |väljaanne=err.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=13. august 2023 |pealkiri=Arvustus. Depeche Mode: Revüü suure M-iga|url=https://kultuur.err.ee/1609061288/arvustus-depeche-mode-revuu-suure-m-iga|vaadatud=2023-08-14 |väljaanne=err.ee |keel=et}}</ref> == Heategevus == Depeche Mode ei osalenud tuntud muusikalisel heategevusüritusel [[Live Aid]]. Tollane liige Alan Wilder kommenteeris, et tema arvates saab heategevuses osaleda ka privaatselt. Ta tõi ka välja, et Live Aidil osalenud artistid said kõik nautida tähelepanust tulenevaid müügitulusid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Miller |eesnimi=Jonathan |pealkiri=Stripped: Depeche Mode |kuupäev=5. november 2009 |kirjastus=Omnibus Press |isbn=978-0-85712-026-7 |trükk=uuendatud |koht=London |keel=inglise}}</ref> Hiljem on Depeche Mode toetanud heategevusorganisatsioone nagu [[Musi:Cares]], [[Musicians on Call]], [[Prostate Cancer UK]], [[Small Steps Project]] ja [[Teenage Cancer Trust|Teenage Cancer]] [[Teenage Cancer Trust|Trust]].<ref>Look to the Stars. (n.d.). ''Depeche Mode Charity Work, Events and Causes.'' Retrieved March 27, 2026 from https://www.looktothestars.org/celebrity/depeche-mode</ref> Hiljuti on Depeche Mode löönud käed [[Hubloft|Hubloftiga]], et toetada organisatsiooni [[Conservation Collective]], mille eesmärk on vähendada [[Plastreostus|plastreostust]].<ref>Depeche Mode. (2026, February) ''Depeche Mode And Hublot - Joining Together On The Memento Mori Tour To Tackle Plastic Pollution''. Retrieved March 27, 2026 from https://hublot.depechemode.com/?_gl=1*ez5e97*_gcl_au*NDUyMTI1NTk2LjE3NzQ2MjIwMTI </ref> == Diskograafia == === Stuudioalbumid === *[[1981]] – „[[Speak & Spell]]“ (UK nr 10; US nr 192) *[[1982]] – „[[A Broken Frame]]“ (UK nr 8; US nr 177) *[[1983]] – „[[Construction Time Again]]“ (UK nr 6) *[[1984]] – „[[Some Great Reward]]“ (UK nr 5; US nr 51) *[[1986]] – „[[Black Celebration]]“ (UK nr 3; US nr 90) *[[1987]] – „[[Music for the Masses]]“ (UK nr 10; US nr 35) *[[1990]] – „[[Violator (album)|Violator]]“ (UK nr 2; US nr 7) *[[1993]] – „[[Songs of Faith and Devotion]]“ (UK nr 1; US nr 1) *[[1997]] – „[[Ultra]]“ (UK nr 1; US nr 5) *[[2001]] – „[[Exciter]]“ (UK nr 9; US nr 8) *[[2005]] – „[[Playing the Angel]]“ (UK nr 6; US nr 7 EE nr 1) *[[2009]] – „[[Sounds of the Universe]]“ *[[2013]] – „[[Delta Machine]]“ *[[2017]] – „[[Spirit (Depeche Mode album)|Spirit]]“ *[[2023]] – „Memento Mori“ === Kontsertalbumid === *[[1989]] – „[[101 (album)|101]]“ (UK nr 7; US nr 45) *1993 – „Songs of Faith and Devotion Live“ (UK nr 46; US nr 193) *2006 – „Touring the Angel“ *2010 – „Tour of the Universe“ *2014 – „Live in Berlin“ (UK nr 64) *2020 – „Live Spirits Soundtrack“ ===Kogumikud=== *1985 – „[[The Singles 81→85]]“ (UK nr 6; US nr 113) *1998 – „[[The Singles 86–98|The Singles 86>98]]“ *2004 – „[[Remixes 81–04]]“ *2006 – „[[The Best of, Volume 1|The Best of Depeche Mode, Volume 1]]“ (UK nr 18; GER nr 1) *2011 – „[[Remixes 2: 81–11]]“ == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commons|Category:Depeche Mode}} * [https://www.depechemode.com/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Depeche Mode| ]] [[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]] ma9cf8ph98usvdv3b643nfzxx5js9gw 0 31630 7190237 6914583 2026-07-10T11:58:13Z Kuriuss 38125 7190237 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2020}} '''Sufism''' ([[araabia keel]]es التصوف‎‎ ''al-taṣawwuf'' 'villast kandma') on [[islam]]i [[müstitsism|müstiline vool]], mis on suunatud vahetu isikliku kogemuse kaudu jumaliku tõe ja armastuse otsingutele. Mõiste "sufism" on tuletatud araabia sõnast ''sufi'' (صُوفِيّ ''ṣūfī'') ja seda kasutatakse Läänes alates [[19. sajand]]i algusest. Sõna ''sufi'' tuleneb sõnast ''ṣūf'' (صُوف) 'vill', mis on viide varaste islami[[askeet]]ide villasele rüüle. Sufisid nimetatakse ka ''fuqara'' (araabia keeles 'vaesed', ainsus ''faqir'') ja ''darvish'' (pärsia keeles). Neid on tulnud eesti keelde sõnad "[[fakiir]]" ja "[[derviš]]". '''Sufid''' jagunevad arvukatesse vennaskondadesse, mille tõekspidamised ja praktika erinevad. Enamik sufivennaskondi (''tariqa'') on [[Sunniidid|sunniitliku]] taustaga, kuid leidub ka [[Šiiidid|šiiitlikke]] vennaskondi. ==Ajalugu== ===Asketismi periood=== Sufism tekkis reaktsioonina varase [[Kalifaat#Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide perioodi]] ([[661]]–[[749]]) ilmalikkusele. Askeedid mõtisklesid pidevalt [[koraan]]i kirjakohtade üle, mis kõnelesid [[viimnepäev|viimsestpäevast]], mistõttu neid hakati nimetama ka "neiks, kes alati nutavad" ja "neiks, kes peavad seda maailma hädade hurtsikuks". Nad eristusid muudest usklikest koraani ja tavade täpse järgimise, rohkete vagade tegude ning öiste palvuste poolest. ===Klassikaline periood=== [[Al-Başrah]]'st pärinev naine [[Rabi'ah al-'Adawiyah]] (surnud [[801]]) tõi askeetlusse jumaliku armastuse aspekti. Sufi ideaaliks sai isetu jumalaarmastus, lootuseta [[paradiis]]ile ja kartuseta [[põrgu]] ees. Rabi'ah'le järgnenud aastakümnetel suurenesid müstilised tendentsid kõikjal islamimaailmas, osaliselt ideede vahetuse tõttu [[kristlus|kristlike]] erakutega. Mõned eelnenud perioodi müstikud olid keskendunud täielikule usaldusele Jumala suhtes (''tawakkul''), millest sai samuti sufismi keskne mõiste. Sufismi '''[[Iraak|Iraagi]] koolkond''' sai tuntuks oma range enesevalitsuse ning psühholoogiliste sisekaemuste poolest. Iraagi koolkonna loojaks oli [[857]]. aastal surnud [[al-Muhasibi]], kes uskus, et askeesi ainus eesmärk saab olla [[hing]]e puhastamine selle ettevalmistamiseks kohtumiseks jumalaga. Junayd Bagdadist (surnud [[910]]) arendas klassikalisi ideid kainusest ja tarkusest ning temani viivad kõik praegused sufitraditsiooni liinid. Jumaliku armastuse mõiste oli tähtis Nuri ja Sumnun "Armastaja" juures. Sufismi '''[[Egiptus]]e koolkonnas''' kasutas nuubialane [[Dhūl-Nūn al-Miṣrī]] (surnud [[859]]) esimest korda ''ma'rifah'' ('sisemine teadmine') mõistet, vastandumaks õpetatusele. Hümnitaolistes palvetes ühendas ta kogu looduse jumala ülistamiseks. See idee põhines koraanil ning seda arendati edasi hilisemas pärsia ja türgi luules. '''[[Iraan]]i koolkonna''' liige [[Abū Yazīd al-Bisṭāmī]] (surnud [[874]]) esindas "mina" purustamise olulist doktriini (''fana''). Tema ütluste omapärane sümbolism ennetab hilisemate müstiliste luuletajate terminoloogiat. [[Sahl at-Tustari]] (surnud u [[896]]) ja mõned teised esitasid esimesed müstilistel kogemustel põhinevad spekulatsioonid inimese ja prohveti (Muhammadi) loomuse kohta. [[Al-Hakim at-Tirmidhi]] (surnud [[898]]) võttis üle [[hellenism|hellenistlikke]] ideid. Sahl at-Tustari õpilane [[al-Husayn ibn Mansur al-Hallaj]] sai tuntuks ütlusega ''ana al-haqq'' ('mina olen tõde', st 'mina olen Jumal'), mida hiljem tõlgendati [[panteism|panteistlikult]], kuid mis tegelikult on tema ''huwa huwa'' teooria kokkuvõte: Jumal olevat armastanud ennast oma olemuses ning loonud [[Aadam]]a, st inimese, "omaenese näo järgi". Oma õpetuste kuulutamise tagajärjel hukati ta [[Bagdad]]is [[922]]. aastal. Varastel sajanditel edastati sufiideid väikestes ringkondades. [[10. sajand]]il hakati sufismi seisukohtade kohta raamatuid kirjutama, et rahustada ortodoksseid ringkondasid. [[Abu Talib Makki]], [[Sarraj]]i, [[Kalabadhi]], [[Qushayri]] ja [[Hujviri]] teostest nähtub autorite püüd sufismi kaitsta selle ortodoksset iseloomu näidates. Klassikalise sufismi viimane suurkuju oli [[Abu Hamid Al-Ghazali]] (surnud [[1111]]), kes kirjutas teose "Ihya' 'ulum ad-din" ("Usuteaduste elustamine"), mis propageeris mõõdukat müstitsismi vastandina tõusva populaarsusega Jumalat ja maailma võrdsustavatele teosoofilistele vooludele. Tema noorem vend [[Ahmad al-Ghazali]] kirjutas ühe peenematest uitmõtete kogumikest (''sawanih'') müstilise armastuse kohta, millest seejärel sai pärsia luule põhimotiiv. ===Vennaskondade periood=== Pisut hiljem hakkasid tekkima sufivennaskonnad. Kuigi [[13. sajand]]it varjutasid [[mongolid|mongolite sissetung]] islamimaailma idaaladele ning Abbasiidide kalifaadi lõpp, oli see ühtlasi sufismi kuldajastu. [[Hispaania]] päritolu [[Ibn al'Arabi]] lõi kõikehõlmava Jumala ja maailma suhteid käsitleva süsteemi, millest sai "olemise ühtsuse" (''wahdat al-wujud'') teooria nurgakivi. Selle teooria järgi olevat kogu eksistents üks ning jumaliku tegelikkuse ilming. Tema Egiptuse päritoluga kaasaegne [[Ibn al-Fārid]] kirjutas mõned kõige kaunimad araabiakeelsed müstilised luuletused. Pärsia luuletaja ja viljakas müstiliste tekstide autor [[Farīd ud-Dīn 'Attār]] (surnud umbes [[1220]]) ja Kesk-Aasia päritolu [[Nājm ūd-Dīn Kubrā]] (surnud umbes [[1220]]) esitasid üksikasjalikke kirjeldusi psühholoogilistest läbielamistest, mida müstikul tuleb läbida. Suurim pärsia luuletaja [[Jalāl-ad-Dīn Rūmī]] ([[1207]]–[[1273]]) pühendas oma luule ränddervišile [[Shams ad-Din]]ile. Rumi didaktiline poeem "[[Masnavi]]" on pärsiakeelsete müstikute jaoks tähtsuselt järgnev üksnes koraanile. Rumi järgijad lõid temast innustatult [[Mevlevi]] vennaskonna, pöörlevate dervišite organisatsiooni, mille liikmed otsivad [[ekstaas]]i keerukas muusikalise saatega tantsu[[rituaal]]is. Rumi noorem kaasaegne [[Yunus Emre]] pani aluse türgikeelsele müstilisele luulele, mida säilitati [[Bektashiyah]] (Bektaši) dervišite vennaskonnas. Egiptuses asutas [[ash-Shadhili]] (surnud [[1258]]) [[Shadhiliyah]] vennaskonna, mille peamine autor [[Ibn "Ata" Allah]] Aleksandriast on tuntud aforismide (''hikam'') poolest. Sel ajal olid sufismi põhilised ideaalid levinud kogu islamimaailmas; [[India]]s oli islamiühiskonna kujunemisel sufidel suur roll. Hiljem lähenesid india sufid kohalikule müstitsismile jumaliku ühtsuse rõhutamisega, mille tulemuseks oli monismitaoline arusaam ainult ühest reaalsusest, milles vahetegemine Jumala ja maailma (inimese) vahel kipub täielikult kaduma. [[mogulid|Mogul]] [[Akbar]]i (surnud [[1605]]) [[sünkretism|sünkretistlikud]] püüdlused erinevate [[usund]]ite ja praktikate kombineerimisel olid ortodokssetele muslimitele vastuvõetamatud. Vastutegevust viis läbi 14. sajandil asutatud Kesk-Aasia päritolu [[Naqshbandīyah]] vennaskond. Vastandina ''wahdat al-wujud'' ('olemise ühtsus') kloosterlikele vooludele kaitsesid Naqshbandīyah ''wahdat al-shuhud''<nowiki/>'i ('nägemuse ühtsust'), subjektiivset kogemust ühtsusest, mis esineb üksnes uskliku meeles ja mitte objektiivselt. [[Ahmad Sirhindi]] (surnud [[1624]]) oli selle liikumise eestvedaja [[India]]s. Tema taotlused pühadusele olid erakordselt julged: ta pidas ennast jumaliku väega universumi isandaks. Tema soovimatus nõustuda inimese ja Jumala ühendusega ja tema kaine seadusest lähtuv meelelaad tõid talle palju järgijaid, mogulite õukonnast Indias [[Türgi]]ni. [[18. sajand]]il püüdis [[Shah Wali Allah]] Delhist jõuda kahe vastandliku müstitsismikoolkonna lepituseni; samuti oli ta poliitiliselt aktiivne ja tõlkis koraani pärsia keelde, mis oli mogulite õukonna ametlik keel. [[Mir Dard]] jt 18. sajandi india sufimüstikud omasid otsustavat tähtsust tekkiva [[urdu keel|urdukeelse]] luule kujunemisel. Islamimaailma araabiakeelsetes osades leidub pärast [[1500]]. aastat vaid üksikuid olulisi müstilisi autoreid, näiteks [[ash-Sha'rani]] Egiptuses (surnud [[1565]]) ja [[Abd al-Ghani]] [[Süüria]]s (surnud [[1731]]). Türgist pärinesid mitmed 17. ja 18. sajandi olulised müstilised luuletajad. Vennaskondade tähtsus ei vähenenud, vaid tekkisid uued ja kirjanduses leidus endiselt müstilisi ideid ja väljendeid. ===Kaasaeg=== Islamimaailma poliitilised ja sotsiaalsed reformaatorid on sufismi üldiselt pidanud reaktsiooniliseks ning kaasaja ühiskonna arengut takistavaks. Nii näiteks keelustas [[Kemal Atatürk]] [[1925]]. aastal Türgi dervišivennaskonnad. Tänapäeval on sufism levinud Läände, samas lävides selle teaduse ja filosoofiaga. Olulisemad kaasaja sufid on olnud [[Salaheddin Ali Nader Shah Angha]], [[Shah Maghsoud Sadegh Angha]], [[Hazrat Inayat Khan]], [[Idries Shah]], [[Bawa Muhaiyaddeen]], [[Muzaffer Ozak]], [[Javad Nurbakhsh]], [[Nuh Ha Mim Keller]], [[Samuel L. Lewis]], [[Muhammed Ahmed Qadri]] ja [[Shaykh Sidi Muhammad al-Jamal]]. == Vaata ka == * ''[[Khānaqāh]]'' [[Kategooria:Islam]] [[Kategooria:Müstika]] [[Kategooria:Sufism| ]] gxrffqhx3m6g5w2sjiaawh3l4xkvelk 0 33426 7190152 6857187 2026-07-10T07:02:54Z Kuriuss 38125 7190152 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Milano - Teatro alla Scala 3924.jpg|right|thumb|La Scala öösel]] '''La Scala''' (ametlikult '''Teatro alla Scala''') on üks maailma kuulsamaid [[ooperiteater|ooperiteatreid]]. See asub [[Milano]]s [[Piazza della Scala]]l. Teater avati [[3. august]]il [[1778]] [[Antonio Salieri]] ooperiga "[[Europa riconosciuta]]". Praegune hoone rajati 25. veebruaril 1776 tulekahjus hävinud Teatro Ducale asemele, enne seda oli seal Santa Maria alla Scala kirik. Selle kiriku järgi on saanud nime ka teater. [[Arhitekt]] [[Giuseppe Piermarini]] esimese projekti lükkas tollal [[Austria]] võimu all olnud [[Milano hertsogiriik|Milano hertsogiriigi]] kuberner tagasi, ent teise kiitis heaks Austria keisrinna [[Maria Theresia]] isiklikult. [[Pilt:Milan - Scala - Facade.jpg|pisi|La Scala päeval]] Teatri [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] [[fassaad]] on tagasihoidlik, interjöör aga suurejooneline. Rohkem kui 2000 istekohaga La Scala on [[Euroopa]] suurim teater.{{lisa viide}} Harukordseks peetakse teatri [[Ruumiakustika|akustikat]]. Saal on 26 meetrit lai ja 27 meetrit kõrge. Publik istub hobuserauakujuliselt: istekohad on paigutatud 678 looži kuuel korrusel, mille kohal on ''loggione'' kaks galeriid. [[Pilt:20110725 Milano La Scala 5507.jpg|thumb|left|350px|[[Piazza della Scala]] Milanos La Scala teatri ja muuseumiga. Teatri ees väljakul on [[Leonardo da Vinci]] kuju]] Pärast ooperit "[[Giovanna d'Arco]]" (esietendus 1845) ei lubanud [[Giuseppe Verdi]] palju aastaid oma oopereid La Scalas mängida, sest teater oli tema muusikat muutnud (Verdi sõnul rikkunud). Järgmine Verdi ooper La Scalas oli 1887. aastal esietendunud "[[Othello (Verdi)|Otello]]". Ka Verdi viimane ooper "[[Falstaff (ooper)|Falstaff]]" esietendus just seal. La Scala ooperihooaeg avatakse Milano kaitsepühaku [[Ambrosius]]e päeval [[7. detsember|7. detsembril]]. Kõik etendused peavad lõppema enne keskööd. Kehtib eranditera reegel: pärast etenduse algust ei lubata enam kedagi saali. ==Välislingid== {{commons|Teatro alla Scala di Milano}} * [https://www.teatroallascala.org/it/index.html Teatro alla Scala koduleht] {{Coordinate |NS=45.4675 |EW=9.18944444 |type=landmark |region=IT-MI}} [[Kategooria:Milano]] [[Kategooria:Itaalia ooperiteatrid]] rjnb7jp45rhyg9ty1rya90awfel915r 7190153 7190152 2026-07-10T07:06:50Z Kuriuss 38125 7190153 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Milano - Teatro alla Scala 3924.jpg|right|thumb|La Scala öösel]] '''La Scala''' (ametlikult '''Teatro alla Scala''') on üks maailma kuulsamaid [[ooperiteater|ooperiteatreid]]. See asub [[Milano]]s [[Piazza della Scala]]l. Teater avati [[3. august]]il [[1778]] [[Antonio Salieri]] ooperiga "[[Europa riconosciuta]]". Praegune hoone rajati 25. veebruaril 1776 tulekahjus hävinud Teatro Ducale asemele, enne seda oli seal Santa Maria alla Scala kirik. Selle kiriku järgi on saanud nime ka teater. [[Arhitekt]] [[Giuseppe Piermarini]] esimese projekti lükkas tollal [[Austria]] võimu all olnud [[Milano hertsogiriik|Milano hertsogiriigi]] kuberner tagasi, ent teise kiitis heaks Austria keisrinna [[Maria Theresia]] isiklikult. [[Pilt:Milan - Scala - Facade.jpg|pisi|La Scala päeval]] Teatri [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] [[fassaad]] on tagasihoidlik, interjöör aga suurejooneline. Rohkem kui 2000 istekohaga La Scala on [[Euroopa]] suurim teater.{{lisa viide}} Harukordseks peetakse teatri [[Ruumiakustika|akustikat]]. Saal on 26 meetrit lai ja 27 meetrit kõrge. Publik istub hobuserauakujuliselt: istekohad on paigutatud 678 looži kuuel korrusel, mille kohal on ''loggione'' kaks galeriid. [[Pilt:20110725 Milano La Scala 5507.jpg|thumb|left|350px|[[Piazza della Scala]] Milanos La Scala teatri ja muuseumiga. Teatri ees väljakul on [[Leonardo da Vinci]] kuju]] Pärast ooperit "[[Giovanna d'Arco]]" (esietendus 1845) ei lubanud [[Giuseppe Verdi]] palju aastaid oma oopereid La Scalas mängida, sest teater oli tema muusikat muutnud (Verdi sõnul rikkunud). Järgmine Verdi ooper La Scalas oli 1887. aastal esietendunud "[[Othello (Verdi)|Otello]]". Ka Verdi viimane ooper "[[Falstaff (ooper)|Falstaff]]" esietendus just seal. La Scala ooperihooaeg avatakse Milano kaitsepühaku [[Ambrosius]]e päeval [[7. detsember|7. detsembril]]. Kõik etendused peavad lõppema enne keskööd. Kehtib ka eranditeta reegel: pärast etenduse algust kedagi saali ei lubata. ==Välislingid== {{commons|Teatro alla Scala di Milano}} * [https://www.teatroallascala.org/it/index.html Teatro alla Scala koduleht] {{Coordinate |NS=45.4675 |EW=9.18944444 |type=landmark |region=IT-MI}} [[Kategooria:Milano]] [[Kategooria:Itaalia ooperiteatrid]] h4ty2l274kfdedxrh6mnifdnlahdatl 1 35585 7189819 7129464 2026-07-09T14:01:48Z Eiusmod 200998 /* Kama päritolust ja ajaloost. */ Tähtsus 7189819 wikitext text/x-wiki Kas teha täpsustusleheküljeks või pühendada eesti rahvustoidule? Praegu on näiteks olemas artikkel [[Kama jõgi]], lisaks on teisi tähendusi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.40 (UTC) : Mina reserveeriksin selle rahvustoidule ning teeksin eraldi täpsustuslehekülje. Kama on küll asula Udmurtias, aga arvan, et selle nimi võiks olla [[Kama (Udmurtia)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 12.48 (UTC) ::Jah. Mõtlesin samamoodi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.52 (UTC) ---- Minu meelest tuleb eristada kamajahu ja kama. Kama on valmistoit. Tõsi küll, kõnekeeles nimetatakse ka kamajahu kamaks. Peale selle valmistatakse kamajahust veel kamakäkke. Kamale lisatakse tavaliselt suhkrut või ka soola. Mõnikord süüakse kama ka veega. Poodides müüdavas kamajahus on juba ka soola. Kui ma ei eksi, on poekamajahus võrdsetes osades nisu, rukis, oder ja hernes ning lisaks 1% soola. Rahvapärase kamajahu koostis varieerub. Kamajahu tuntakse ka väljaspool Eestit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 13.26 (UTC) Kasutatakse ka Ida-Alžeerias, kuid segu valmistatakse ilma nisujahuta. ==Sünonüümid== TEA 10. kd on sünonüümidena toodud [[talkkuna]] (ehkki see vist soomekeelne vaste) ja [[tolklono]] (venekeelne vaste?), vene keeles peaks küll olema Толокно--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 27. mai 2014, kell 17:42 (EEST) == Millest see artikkel räägib? == Päises on: "See artikkel räägib eesti rahvustoidust". Lugema asudes selgub, et artikkel on toiduainest kamajahust. Kama ja kamajahu ei ole sünonüümid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 9. november 2019, kell 09:35 (EET) == Kama päritolust ja ajaloost. == Arvan et oluline viidata ka H. Kurriku uurimustööle https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1938/08/03/10 - Kama polegi mulgi toit! Ühest "rahvustoidust", mille esivanemaid otsitakse Babülooniast ja Pärsiast H. Kurriku suur uurimustöö + https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/05/22/11 + ALLIKAS: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat V 1929 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/171 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 (siin ka kõik kama nimede uurimised eri keeltes) [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 2. märts 2023, kell 14:47 (EET) : Nii vanade allikatega on oht, et nende sisu on vananenud. Eelistada tuleks võimalusel ikka kaasaegsed allikaid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. märts 2023, kell 20:04 (EEST) ---- Selle artikli pealkiri peaks siis olema [[Kamajahu]]. Kamajahu on küll toiduaine, aga seda nimetatakse ka kamaks nagu toitugi. Jutt rahvuslikust toiduainest on minu meelest originaaluurimus. Öelda, et kama ei ole rahvustoit, sest ta on toiduaine, on minu meelest arusaamatusel põhinev absurdsus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 08:58 (EEST) :Ma ei tea millisel arusaamatusel. Ma ei tea kuidas Eestis on, kuid ülejäänud maailmas ei peeta toiduainet rahvustoiduks. Võtame näiteks Emmentali juust, keegi ei nimeta seda Šveitsi rahvustoiduks (pole leida kohta, kus seda niimoodi nimetatakse). Šveitsis on küll rahvustoite, mis koosnevad juustust, nagu ''cheese fondue'', kuid need on toidud mida sellisena nagu nad on näiteks lõunasöögiks süüakse. Seda võib nimetada Šveitsi rahvuslikuks toiduaineks, kuid enamasti nimetatakse seda pigem Šveitsi päritoluga toiduaineks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:02 (EEST) :Ma ei näe et kuskil nimetatakse midagi kamaks mis ei ole toiduaine. Kama on kamajahu, ja see on toiduaine. Ei tea et näiteks kamal hapupiimaga mingit eraldi nimetust oleks. Ja kas siis kama petipiimaaga nimetatakse kuidagi teisiti? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:17 (EEST) ::Vaata [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kama&F=M], [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kama/1/est], [https://arhiiv.eki.ee/dict/evs/index.cgi?Q=kama&F=V&C06=et]. ::Mõte on selles, et sõnal "kama" on kaks tähendust, üks on toiduaine (kamajahu) ja teine on toit. Tõsi, kama kui toit võib ka olla ka näiteks keefiriga, aga prototüüpselt on ta hapupiimaga. Toidul ei ole eraldi nimetust, aga toiduaine on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:05 (EEST) :::Jah siis ta võib ju rahvustoit olla. Kuid kas kama segatuna hapupiimaga on piisav täielikuks toiduks, on eraldi küsimus. Mulle ei meeldi kahe tähendusega sõnad, sõnadel võiks olla, kui võimalik, üks tähendus. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:35 (EEST) ::::Sa ei saa keelt ümber teha. ::::Milles seisneb [[toiduaine]] ja [[toit|toidu]] erinevus? Millise toidu definitsiooni järgi hapupiimaga segatud kamajahu ei ole toit? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:58 (EEST) :::::Toit tähendab kõiki. Kamajahu on toit ja hapupiimaga segatud kamajahu on toit. Küsimus kas see on täielik toit, mida keegi näiteks lõunasöögiks sööb. Selline toit ei ole näiteks vorstivõileib, kuid võib olla viineritega võileib. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:05 (EEST) ::::::Kui kamajahu on toit, miks siis kama ei ole rahvustoit? Miks see "täistoit" oluline on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:56 (EEST) :::::::Sest seda nimetatakse "national dish", ja "dish" mõistetakse kui toit mida süüakse taldriku pealt ([https://www.wordnik.com/words/dish The food served or contained in a dish]), näiteks kamajahu see ei ole, kuigi see on ka toit. Niimoodi saadakse sellest aru üldiselt enamikus maailmas. Uuesti, Emmentali juust on Šveitsi rahvuslik juust, kuna ta on juust siis ta on kindlasti toit, kuid kuskil ei nimetata seda Šveitsi rahvustoiduks. Kuna see on toiduaine. Kuna "täistoit" ega mitte midagi ei sobi, siis ainus viis kuidas öelda on "Toit mida tavaliselt süüakse taldriku pealt". [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 00:13 (EEST) ::::::::See ei ole tõsi, et ''dish'' tähendab ainult toitu, mida süüakse taldriku pealt. Vaata kas või [[:en:Dish (food)]]. Vaata ka sõnastikke: [https://www.merriam-webster.com/dictionary/dish] (2a), [https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/dish] (3), [https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/us/definition/english/dish_1] (3), [https://www.ahdictionary.com/word/search.html?q=dish] (3b), [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/dish#google_vignette] (A2). Peale selle, ''dish'' ei pea olema taldrik, vaid võib olla ka mis tahes sööginõu. ::::::::Artiklis [[:en:National dish]] on kama ilma kõhkluseta nimetatud eesti rahvustoiduks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 09:00 (EEST) :::::::::Jah need sõnaraamatud lõhuvad kõik ilusti. "Toit mis on teatud viisil valmistatud", see võib tähendada kõiki. Kuid, "Toit mida süüakse taldriku pealt" on üldine arusaam, ma lihtsalt ei oska seda paremini sõnastada. Kuidas siis seletada et ''Emmentali juustu'' ei nimetata Šveitsi rahvustoiduks, kuigi juust on ju ometigi teatud viisil valmistatud. Ma olen siin palju tegelenud umbsõlmede lahendamisega, need jäetakse tavaliselt lahendamata, jäävadki sõlme, ja kõik on sellega rahul, kuna probleeme mida see tekitada võib ja enamasti paratamatult tekitab, nad õnneks ei näe. Kuid lisaks, mõnede arvates ongi see parem, kuna see on hõlbus viis teistele rämpsu kaela visata, kui see on juba valmiskujul ilusti kokku keerutatud, siis võib väga hästi juhtuda et nad sellest välja ei tule. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 15:32 (EEST) ::::::::::Ei noh, niisugune tähendus on ka olemas, et see on toit, mida süüakse taldriku pealt (või ka mõne muu nõu pealt, ega siis kama ka näpu vahelt ei sööda). Aga ''dish'' on üldiselt ka mis tahes toiduliik. Toiduained on ka teatud viisil valmistatud. Aga jutt on toidust. Ma arvan küll, et see juust, millest Sa räägid, on toiduaine. Tõsi küll, ega toidu ja toiduaine vahel selget piiri pole. Ma võin osta tüki juustu ja selle lihtsalt nahka pista. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:00 (EEST) :::::::::::Et ''dish'' on mistahes, see definitsioon on absurdne. On nii kirjas jah, aga mis on selgelt absurdne, sellest ei saa lähtuda. Või võibolla on selle taga mingi suur tarkus mida mina ei suuda näha. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:54 (EEST) ''Raske on öelda kas kuskil mujal on nende toiduainete koostis täpselt sama kui Eesti kamal, kuid need on piirkonniti väga erinevad, ning mõnel võib olla ka sama koostis. :Niisugune lause ei sobi entsüklopeediasse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) Andke andeks, aga kamajahu ei sisalda kruupe, tange ega teri. Sama hea oleks öelda, et liiv sisaldab rändrahne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) See on väga populaarne artikkel, üle 20 vaatamise päevas, populaarsem kui Eesti köök. Tundub et kama on Eestis väga populaarne. Kuid sealjuures ei ole Eesti rahvuslikud toidud ja toiduained, mida võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, piisavalt unikaalsed et teistes maades sarnaste toitudega konkureerida. Kõigi nende unikaalsuseks sarnaste toitudega võrreldes, on mõnede koostisosade erinevus, ning see ei ole väga unikaalne. Võtame näiteks ''böfstrooganov'', võibolla ainus Venemaale ainuomane toit (kuigi on arvamusi et ka see on Ungari päritolu), kuid tal on väga unikaalne maitse, nii et ka inimesed Ameerikas seda tahavad. Eesti 19. sajandi talupojad ei olnud väga originaalsed, nad tegid enamasti tüüpilisi toite, mida tehti ka igalpool mujal.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 18:00 (EEST) ---- Mulle meeldiks, kui [[kamajahu]] kohta oleks eraldi artikkel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2025, kell 19:17 (EEST) ---- Mulle meeldiks, et iga lugeja saaks kahtluse korral Vikipeediast üheselt selge ja autoriteetsetel allikatel põhineva vastuse, kas kama on siis Eesti rahvustoit või mitte. Lause "Kama nimetatakse sageli üheks Eesti rahvustoiduks" on aga sellest seisukohast udune umbluu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. august 2025, kell 08:29 (EEST) : Mis on see fakt ise peale selle, et nii nimetatakse? Mis on selle väite tõesustingimused? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2025, kell 14:23 (EEST) ---- Herneste juurest võeti ära "keedetud, kuivatatud ning jahvatatud". Ja siis on öeldud, et viljad segatakse. See ei ole minu meelest sobiv sõnaatus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2026, kell 22:59 (EEST) :Jah, see on vist mida nimetatakse "keeletoimetamiseks", keeleliselt ilus aga sisult poolik. See ei ole esimene kord kui ma sellist asja näen. Sellepärast on minu arusaam, et tähtis ei ole mitte vormiline täiuslikkus, vaid informatsiooni andmine. See muudatus kahtlemata ei ole õige, see on mis kama defineerib, see on keedetud ja kuivatatud. Kuna ta jääb pärast kuivatamist tükki, siis pärast seda jahvatatakse. Kui jätta arusaam et see on lihtsalt toore teravilja segu, siis on see eksitav, kuna see on täiesti kasutuskõlbmatu viisil kuidas kama kasutatakse. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 02:43 (EEST) ::Aga vaata. Artiklis on niisugune lause: "Kamajahu valmistamiseks koostisosad keedetakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ja jahvatatakse." Nähtavasti keeletoimetaja tahtis kordust kõrvaldada. "Koostisosade" asemele pani ta "viljad", mis minu meelest ei sobi ja mille ma võtsin ära. Võib-olla ta pidas silmas, et koostisosad tekivad pärast jahvatamist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 09:55 (EEST) :::Koostisosad on toorained millest toit on valmistatud töötlemise ja segamise teel. Koostisosa võib olla ka mingi valmistehtud toiduaine, nagu juust, kuid selline mis on olemas enne igasugust toidu valmistamise alustamist. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 17:42 (EEST) :::Artiklis on valesti, võibolla keeleliselt õige, aga sisuliselt vale. ''Jahusegu'' on viide jahule, mis on defineeritud kui jahvatatud teraviljad. See ei ole üldse õige, kama ei ole segu jahudest, koostisosad on toored teraviljad ja kaunviljad, ja sealjuures jahvatamata kujul. Ei ole ka õige nimetada kama jahuks või jahuseguks, selle järgi kuidas jahu on määratletud, kama seda ei ole. Õigem oleks kama nimetada ''jahvatatud seguks''. Ma vabandan, mul on analüütiline mõtlemine, mul järjekindel hullumeelsus puudub. Vaatame kuidas kama valmistatakse, saidilt Nami-Nami.[https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1] :::"Kamajahu valmistamiseks keeda terad ja kaunviljad veega pehmeks, lisa veidi soola. Vett pane niipalju, et see ujutab viljamassi üle. Keeda tasasel tulel laias potis aeg-ajalt segades umbes 2 tundi, kuni saad paksu kördi." "Siis tõsta see kuumaks köetud ahju (ahjusuud hoia esialgu lahti) ning küpseta kivikõvaks jahvatatavaks käkiks." (Kakuks) "Jahvata kamajahu käsiveskiga võimalikult peeneks" :::Seega kamajahu on viljaterade ja kaunviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Loogikast tulenevalt peaks see olema artiklis nii kirjas, kuid keelelisest korrektsusest tulenevalt, mis välistab tegeliku arusaamise vajaduse, ei ole see vist õige. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 18:23 (EEST) :::Ma tegin kõik need ebakorrektsed muutused ära, ja nüüd enam mingit vaidlust ei ole, nii on igav. Kas kõik on nüüd minu peale vihased? Keegi ei ole vist vihane ka, absoluutselt igav. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 15:18 (EEST) ::::Ma ei leia siin midagi ebakorrektset. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2026, kell 05:27 (EEST) Kama põhiline tähtsus on vist selles, et seda kunagi söödi põhitoiduna. Tänapäeval lisatakse kamajahu pigem jogurtile ja lisatakse marju vms, magustoiduna, kuid kama seal maitsele palju juurde ei anna. Seetõttu on ta kaotanud oma tähtsust.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:01 (EEST) dgh5qvntegc0rzr2dg59lnf1kka7p8z 7189850 7189819 2026-07-09T15:02:17Z Eiusmod 200998 /* Kama päritolust ja ajaloost. */ Suhtes 7189850 wikitext text/x-wiki Kas teha täpsustusleheküljeks või pühendada eesti rahvustoidule? Praegu on näiteks olemas artikkel [[Kama jõgi]], lisaks on teisi tähendusi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.40 (UTC) : Mina reserveeriksin selle rahvustoidule ning teeksin eraldi täpsustuslehekülje. Kama on küll asula Udmurtias, aga arvan, et selle nimi võiks olla [[Kama (Udmurtia)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 12.48 (UTC) ::Jah. Mõtlesin samamoodi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.52 (UTC) ---- Minu meelest tuleb eristada kamajahu ja kama. Kama on valmistoit. Tõsi küll, kõnekeeles nimetatakse ka kamajahu kamaks. Peale selle valmistatakse kamajahust veel kamakäkke. Kamale lisatakse tavaliselt suhkrut või ka soola. Mõnikord süüakse kama ka veega. Poodides müüdavas kamajahus on juba ka soola. Kui ma ei eksi, on poekamajahus võrdsetes osades nisu, rukis, oder ja hernes ning lisaks 1% soola. Rahvapärase kamajahu koostis varieerub. Kamajahu tuntakse ka väljaspool Eestit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 13.26 (UTC) Kasutatakse ka Ida-Alžeerias, kuid segu valmistatakse ilma nisujahuta. ==Sünonüümid== TEA 10. kd on sünonüümidena toodud [[talkkuna]] (ehkki see vist soomekeelne vaste) ja [[tolklono]] (venekeelne vaste?), vene keeles peaks küll olema Толокно--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 27. mai 2014, kell 17:42 (EEST) == Millest see artikkel räägib? == Päises on: "See artikkel räägib eesti rahvustoidust". Lugema asudes selgub, et artikkel on toiduainest kamajahust. Kama ja kamajahu ei ole sünonüümid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 9. november 2019, kell 09:35 (EET) == Kama päritolust ja ajaloost. == Arvan et oluline viidata ka H. Kurriku uurimustööle https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1938/08/03/10 - Kama polegi mulgi toit! Ühest "rahvustoidust", mille esivanemaid otsitakse Babülooniast ja Pärsiast H. Kurriku suur uurimustöö + https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/05/22/11 + ALLIKAS: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat V 1929 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/171 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 (siin ka kõik kama nimede uurimised eri keeltes) [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 2. märts 2023, kell 14:47 (EET) : Nii vanade allikatega on oht, et nende sisu on vananenud. Eelistada tuleks võimalusel ikka kaasaegsed allikaid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. märts 2023, kell 20:04 (EEST) ---- Selle artikli pealkiri peaks siis olema [[Kamajahu]]. Kamajahu on küll toiduaine, aga seda nimetatakse ka kamaks nagu toitugi. Jutt rahvuslikust toiduainest on minu meelest originaaluurimus. Öelda, et kama ei ole rahvustoit, sest ta on toiduaine, on minu meelest arusaamatusel põhinev absurdsus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 08:58 (EEST) :Ma ei tea millisel arusaamatusel. Ma ei tea kuidas Eestis on, kuid ülejäänud maailmas ei peeta toiduainet rahvustoiduks. Võtame näiteks Emmentali juust, keegi ei nimeta seda Šveitsi rahvustoiduks (pole leida kohta, kus seda niimoodi nimetatakse). Šveitsis on küll rahvustoite, mis koosnevad juustust, nagu ''cheese fondue'', kuid need on toidud mida sellisena nagu nad on näiteks lõunasöögiks süüakse. Seda võib nimetada Šveitsi rahvuslikuks toiduaineks, kuid enamasti nimetatakse seda pigem Šveitsi päritoluga toiduaineks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:02 (EEST) :Ma ei näe et kuskil nimetatakse midagi kamaks mis ei ole toiduaine. Kama on kamajahu, ja see on toiduaine. Ei tea et näiteks kamal hapupiimaga mingit eraldi nimetust oleks. Ja kas siis kama petipiimaaga nimetatakse kuidagi teisiti? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:17 (EEST) ::Vaata [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kama&F=M], [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kama/1/est], [https://arhiiv.eki.ee/dict/evs/index.cgi?Q=kama&F=V&C06=et]. ::Mõte on selles, et sõnal "kama" on kaks tähendust, üks on toiduaine (kamajahu) ja teine on toit. Tõsi, kama kui toit võib ka olla ka näiteks keefiriga, aga prototüüpselt on ta hapupiimaga. Toidul ei ole eraldi nimetust, aga toiduaine on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:05 (EEST) :::Jah siis ta võib ju rahvustoit olla. Kuid kas kama segatuna hapupiimaga on piisav täielikuks toiduks, on eraldi küsimus. Mulle ei meeldi kahe tähendusega sõnad, sõnadel võiks olla, kui võimalik, üks tähendus. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:35 (EEST) ::::Sa ei saa keelt ümber teha. ::::Milles seisneb [[toiduaine]] ja [[toit|toidu]] erinevus? Millise toidu definitsiooni järgi hapupiimaga segatud kamajahu ei ole toit? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:58 (EEST) :::::Toit tähendab kõiki. Kamajahu on toit ja hapupiimaga segatud kamajahu on toit. Küsimus kas see on täielik toit, mida keegi näiteks lõunasöögiks sööb. Selline toit ei ole näiteks vorstivõileib, kuid võib olla viineritega võileib. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:05 (EEST) ::::::Kui kamajahu on toit, miks siis kama ei ole rahvustoit? Miks see "täistoit" oluline on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:56 (EEST) :::::::Sest seda nimetatakse "national dish", ja "dish" mõistetakse kui toit mida süüakse taldriku pealt ([https://www.wordnik.com/words/dish The food served or contained in a dish]), näiteks kamajahu see ei ole, kuigi see on ka toit. Niimoodi saadakse sellest aru üldiselt enamikus maailmas. Uuesti, Emmentali juust on Šveitsi rahvuslik juust, kuna ta on juust siis ta on kindlasti toit, kuid kuskil ei nimetata seda Šveitsi rahvustoiduks. Kuna see on toiduaine. Kuna "täistoit" ega mitte midagi ei sobi, siis ainus viis kuidas öelda on "Toit mida tavaliselt süüakse taldriku pealt". [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 00:13 (EEST) ::::::::See ei ole tõsi, et ''dish'' tähendab ainult toitu, mida süüakse taldriku pealt. Vaata kas või [[:en:Dish (food)]]. Vaata ka sõnastikke: [https://www.merriam-webster.com/dictionary/dish] (2a), [https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/dish] (3), [https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/us/definition/english/dish_1] (3), [https://www.ahdictionary.com/word/search.html?q=dish] (3b), [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/dish#google_vignette] (A2). Peale selle, ''dish'' ei pea olema taldrik, vaid võib olla ka mis tahes sööginõu. ::::::::Artiklis [[:en:National dish]] on kama ilma kõhkluseta nimetatud eesti rahvustoiduks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 09:00 (EEST) :::::::::Jah need sõnaraamatud lõhuvad kõik ilusti. "Toit mis on teatud viisil valmistatud", see võib tähendada kõiki. Kuid, "Toit mida süüakse taldriku pealt" on üldine arusaam, ma lihtsalt ei oska seda paremini sõnastada. Kuidas siis seletada et ''Emmentali juustu'' ei nimetata Šveitsi rahvustoiduks, kuigi juust on ju ometigi teatud viisil valmistatud. Ma olen siin palju tegelenud umbsõlmede lahendamisega, need jäetakse tavaliselt lahendamata, jäävadki sõlme, ja kõik on sellega rahul, kuna probleeme mida see tekitada võib ja enamasti paratamatult tekitab, nad õnneks ei näe. Kuid lisaks, mõnede arvates ongi see parem, kuna see on hõlbus viis teistele rämpsu kaela visata, kui see on juba valmiskujul ilusti kokku keerutatud, siis võib väga hästi juhtuda et nad sellest välja ei tule. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 15:32 (EEST) ::::::::::Ei noh, niisugune tähendus on ka olemas, et see on toit, mida süüakse taldriku pealt (või ka mõne muu nõu pealt, ega siis kama ka näpu vahelt ei sööda). Aga ''dish'' on üldiselt ka mis tahes toiduliik. Toiduained on ka teatud viisil valmistatud. Aga jutt on toidust. Ma arvan küll, et see juust, millest Sa räägid, on toiduaine. Tõsi küll, ega toidu ja toiduaine vahel selget piiri pole. Ma võin osta tüki juustu ja selle lihtsalt nahka pista. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:00 (EEST) :::::::::::Et ''dish'' on mistahes, see definitsioon on absurdne. On nii kirjas jah, aga mis on selgelt absurdne, sellest ei saa lähtuda. Või võibolla on selle taga mingi suur tarkus mida mina ei suuda näha. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:54 (EEST) ''Raske on öelda kas kuskil mujal on nende toiduainete koostis täpselt sama kui Eesti kamal, kuid need on piirkonniti väga erinevad, ning mõnel võib olla ka sama koostis. :Niisugune lause ei sobi entsüklopeediasse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) Andke andeks, aga kamajahu ei sisalda kruupe, tange ega teri. Sama hea oleks öelda, et liiv sisaldab rändrahne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) See on väga populaarne artikkel, üle 20 vaatamise päevas, populaarsem kui Eesti köök. Tundub et kama on Eestis väga populaarne. Kuid sealjuures ei ole Eesti rahvuslikud toidud ja toiduained, mida võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, piisavalt unikaalsed et teistes maades sarnaste toitudega konkureerida. Kõigi nende unikaalsuseks sarnaste toitudega võrreldes, on mõnede koostisosade erinevus, ning see ei ole väga unikaalne. Võtame näiteks ''böfstrooganov'', võibolla ainus Venemaale ainuomane toit (kuigi on arvamusi et ka see on Ungari päritolu), kuid tal on väga unikaalne maitse, nii et ka inimesed Ameerikas seda tahavad. Eesti 19. sajandi talupojad ei olnud väga originaalsed, nad tegid enamasti tüüpilisi toite, mida tehti ka igalpool mujal.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 18:00 (EEST) ---- Mulle meeldiks, kui [[kamajahu]] kohta oleks eraldi artikkel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2025, kell 19:17 (EEST) ---- Mulle meeldiks, et iga lugeja saaks kahtluse korral Vikipeediast üheselt selge ja autoriteetsetel allikatel põhineva vastuse, kas kama on siis Eesti rahvustoit või mitte. Lause "Kama nimetatakse sageli üheks Eesti rahvustoiduks" on aga sellest seisukohast udune umbluu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. august 2025, kell 08:29 (EEST) : Mis on see fakt ise peale selle, et nii nimetatakse? Mis on selle väite tõesustingimused? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2025, kell 14:23 (EEST) ---- Herneste juurest võeti ära "keedetud, kuivatatud ning jahvatatud". Ja siis on öeldud, et viljad segatakse. See ei ole minu meelest sobiv sõnaatus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2026, kell 22:59 (EEST) :Jah, see on vist mida nimetatakse "keeletoimetamiseks", keeleliselt ilus aga sisult poolik. See ei ole esimene kord kui ma sellist asja näen. Sellepärast on minu arusaam, et tähtis ei ole mitte vormiline täiuslikkus, vaid informatsiooni andmine. See muudatus kahtlemata ei ole õige, see on mis kama defineerib, see on keedetud ja kuivatatud. Kuna ta jääb pärast kuivatamist tükki, siis pärast seda jahvatatakse. Kui jätta arusaam et see on lihtsalt toore teravilja segu, siis on see eksitav, kuna see on täiesti kasutuskõlbmatu viisil kuidas kama kasutatakse. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 02:43 (EEST) ::Aga vaata. Artiklis on niisugune lause: "Kamajahu valmistamiseks koostisosad keedetakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ja jahvatatakse." Nähtavasti keeletoimetaja tahtis kordust kõrvaldada. "Koostisosade" asemele pani ta "viljad", mis minu meelest ei sobi ja mille ma võtsin ära. Võib-olla ta pidas silmas, et koostisosad tekivad pärast jahvatamist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 09:55 (EEST) :::Koostisosad on toorained millest toit on valmistatud töötlemise ja segamise teel. Koostisosa võib olla ka mingi valmistehtud toiduaine, nagu juust, kuid selline mis on olemas enne igasugust toidu valmistamise alustamist. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 17:42 (EEST) :::Artiklis on valesti, võibolla keeleliselt õige, aga sisuliselt vale. ''Jahusegu'' on viide jahule, mis on defineeritud kui jahvatatud teraviljad. See ei ole üldse õige, kama ei ole segu jahudest, koostisosad on toored teraviljad ja kaunviljad, ja sealjuures jahvatamata kujul. Ei ole ka õige nimetada kama jahuks või jahuseguks, selle järgi kuidas jahu on määratletud, kama seda ei ole. Õigem oleks kama nimetada ''jahvatatud seguks''. Ma vabandan, mul on analüütiline mõtlemine, mul järjekindel hullumeelsus puudub. Vaatame kuidas kama valmistatakse, saidilt Nami-Nami.[https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1] :::"Kamajahu valmistamiseks keeda terad ja kaunviljad veega pehmeks, lisa veidi soola. Vett pane niipalju, et see ujutab viljamassi üle. Keeda tasasel tulel laias potis aeg-ajalt segades umbes 2 tundi, kuni saad paksu kördi." "Siis tõsta see kuumaks köetud ahju (ahjusuud hoia esialgu lahti) ning küpseta kivikõvaks jahvatatavaks käkiks." (Kakuks) "Jahvata kamajahu käsiveskiga võimalikult peeneks" :::Seega kamajahu on viljaterade ja kaunviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Loogikast tulenevalt peaks see olema artiklis nii kirjas, kuid keelelisest korrektsusest tulenevalt, mis välistab tegeliku arusaamise vajaduse, ei ole see vist õige. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 18:23 (EEST) :::Ma tegin kõik need ebakorrektsed muutused ära, ja nüüd enam mingit vaidlust ei ole, nii on igav. Kas kõik on nüüd minu peale vihased? Keegi ei ole vist vihane ka, absoluutselt igav. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 15:18 (EEST) ::::Ma ei leia siin midagi ebakorrektset. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2026, kell 05:27 (EEST) Kama põhiline tähtsus on vist selles, et seda kunagi söödi põhitoiduna. Tänapäeval lisatakse kamajahu pigem jogurtile ja lisatakse marju vms, magustoiduna, kuid kama seal maitsele palju juurde ei anna. Seetõttu on ta kaotanud oma tähtsust. Probleem kultuuri suhtes tundub olevat selles, et tänaseni tähtsustatakse asju, mis on ammu tegeliku tähtsuse kaotanud. Näiteks ammu enam ei sööda nii nagu 19. sajandil, üks tohutu suur päts leiba pere peale päevas, nii palju leiba enam ammu ei sööda, peale võidi juua hapupiima, ja see võis ollagi kogu toit.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:01 (EEST) 8p9n79ql88cengn4rx5jkkh975w7s9v 7189857 7189850 2026-07-09T15:12:32Z Eiusmod 200998 /* Kama päritolust ja ajaloost. */ Üle 7189857 wikitext text/x-wiki Kas teha täpsustusleheküljeks või pühendada eesti rahvustoidule? Praegu on näiteks olemas artikkel [[Kama jõgi]], lisaks on teisi tähendusi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.40 (UTC) : Mina reserveeriksin selle rahvustoidule ning teeksin eraldi täpsustuslehekülje. Kama on küll asula Udmurtias, aga arvan, et selle nimi võiks olla [[Kama (Udmurtia)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 12.48 (UTC) ::Jah. Mõtlesin samamoodi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.52 (UTC) ---- Minu meelest tuleb eristada kamajahu ja kama. Kama on valmistoit. Tõsi küll, kõnekeeles nimetatakse ka kamajahu kamaks. Peale selle valmistatakse kamajahust veel kamakäkke. Kamale lisatakse tavaliselt suhkrut või ka soola. Mõnikord süüakse kama ka veega. Poodides müüdavas kamajahus on juba ka soola. Kui ma ei eksi, on poekamajahus võrdsetes osades nisu, rukis, oder ja hernes ning lisaks 1% soola. Rahvapärase kamajahu koostis varieerub. Kamajahu tuntakse ka väljaspool Eestit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 13.26 (UTC) Kasutatakse ka Ida-Alžeerias, kuid segu valmistatakse ilma nisujahuta. ==Sünonüümid== TEA 10. kd on sünonüümidena toodud [[talkkuna]] (ehkki see vist soomekeelne vaste) ja [[tolklono]] (venekeelne vaste?), vene keeles peaks küll olema Толокно--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 27. mai 2014, kell 17:42 (EEST) == Millest see artikkel räägib? == Päises on: "See artikkel räägib eesti rahvustoidust". Lugema asudes selgub, et artikkel on toiduainest kamajahust. Kama ja kamajahu ei ole sünonüümid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 9. november 2019, kell 09:35 (EET) == Kama päritolust ja ajaloost. == Arvan et oluline viidata ka H. Kurriku uurimustööle https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1938/08/03/10 - Kama polegi mulgi toit! Ühest "rahvustoidust", mille esivanemaid otsitakse Babülooniast ja Pärsiast H. Kurriku suur uurimustöö + https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/05/22/11 + ALLIKAS: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat V 1929 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/171 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 (siin ka kõik kama nimede uurimised eri keeltes) [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 2. märts 2023, kell 14:47 (EET) : Nii vanade allikatega on oht, et nende sisu on vananenud. Eelistada tuleks võimalusel ikka kaasaegsed allikaid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. märts 2023, kell 20:04 (EEST) ---- Selle artikli pealkiri peaks siis olema [[Kamajahu]]. Kamajahu on küll toiduaine, aga seda nimetatakse ka kamaks nagu toitugi. Jutt rahvuslikust toiduainest on minu meelest originaaluurimus. Öelda, et kama ei ole rahvustoit, sest ta on toiduaine, on minu meelest arusaamatusel põhinev absurdsus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 08:58 (EEST) :Ma ei tea millisel arusaamatusel. Ma ei tea kuidas Eestis on, kuid ülejäänud maailmas ei peeta toiduainet rahvustoiduks. Võtame näiteks Emmentali juust, keegi ei nimeta seda Šveitsi rahvustoiduks (pole leida kohta, kus seda niimoodi nimetatakse). Šveitsis on küll rahvustoite, mis koosnevad juustust, nagu ''cheese fondue'', kuid need on toidud mida sellisena nagu nad on näiteks lõunasöögiks süüakse. Seda võib nimetada Šveitsi rahvuslikuks toiduaineks, kuid enamasti nimetatakse seda pigem Šveitsi päritoluga toiduaineks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:02 (EEST) :Ma ei näe et kuskil nimetatakse midagi kamaks mis ei ole toiduaine. Kama on kamajahu, ja see on toiduaine. Ei tea et näiteks kamal hapupiimaga mingit eraldi nimetust oleks. Ja kas siis kama petipiimaaga nimetatakse kuidagi teisiti? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:17 (EEST) ::Vaata [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kama&F=M], [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kama/1/est], [https://arhiiv.eki.ee/dict/evs/index.cgi?Q=kama&F=V&C06=et]. ::Mõte on selles, et sõnal "kama" on kaks tähendust, üks on toiduaine (kamajahu) ja teine on toit. Tõsi, kama kui toit võib ka olla ka näiteks keefiriga, aga prototüüpselt on ta hapupiimaga. Toidul ei ole eraldi nimetust, aga toiduaine on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:05 (EEST) :::Jah siis ta võib ju rahvustoit olla. Kuid kas kama segatuna hapupiimaga on piisav täielikuks toiduks, on eraldi küsimus. Mulle ei meeldi kahe tähendusega sõnad, sõnadel võiks olla, kui võimalik, üks tähendus. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:35 (EEST) ::::Sa ei saa keelt ümber teha. ::::Milles seisneb [[toiduaine]] ja [[toit|toidu]] erinevus? Millise toidu definitsiooni järgi hapupiimaga segatud kamajahu ei ole toit? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:58 (EEST) :::::Toit tähendab kõiki. Kamajahu on toit ja hapupiimaga segatud kamajahu on toit. Küsimus kas see on täielik toit, mida keegi näiteks lõunasöögiks sööb. Selline toit ei ole näiteks vorstivõileib, kuid võib olla viineritega võileib. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:05 (EEST) ::::::Kui kamajahu on toit, miks siis kama ei ole rahvustoit? Miks see "täistoit" oluline on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:56 (EEST) :::::::Sest seda nimetatakse "national dish", ja "dish" mõistetakse kui toit mida süüakse taldriku pealt ([https://www.wordnik.com/words/dish The food served or contained in a dish]), näiteks kamajahu see ei ole, kuigi see on ka toit. Niimoodi saadakse sellest aru üldiselt enamikus maailmas. Uuesti, Emmentali juust on Šveitsi rahvuslik juust, kuna ta on juust siis ta on kindlasti toit, kuid kuskil ei nimetata seda Šveitsi rahvustoiduks. Kuna see on toiduaine. Kuna "täistoit" ega mitte midagi ei sobi, siis ainus viis kuidas öelda on "Toit mida tavaliselt süüakse taldriku pealt". [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 00:13 (EEST) ::::::::See ei ole tõsi, et ''dish'' tähendab ainult toitu, mida süüakse taldriku pealt. Vaata kas või [[:en:Dish (food)]]. Vaata ka sõnastikke: [https://www.merriam-webster.com/dictionary/dish] (2a), [https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/dish] (3), [https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/us/definition/english/dish_1] (3), [https://www.ahdictionary.com/word/search.html?q=dish] (3b), [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/dish#google_vignette] (A2). Peale selle, ''dish'' ei pea olema taldrik, vaid võib olla ka mis tahes sööginõu. ::::::::Artiklis [[:en:National dish]] on kama ilma kõhkluseta nimetatud eesti rahvustoiduks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 09:00 (EEST) :::::::::Jah need sõnaraamatud lõhuvad kõik ilusti. "Toit mis on teatud viisil valmistatud", see võib tähendada kõiki. Kuid, "Toit mida süüakse taldriku pealt" on üldine arusaam, ma lihtsalt ei oska seda paremini sõnastada. Kuidas siis seletada et ''Emmentali juustu'' ei nimetata Šveitsi rahvustoiduks, kuigi juust on ju ometigi teatud viisil valmistatud. Ma olen siin palju tegelenud umbsõlmede lahendamisega, need jäetakse tavaliselt lahendamata, jäävadki sõlme, ja kõik on sellega rahul, kuna probleeme mida see tekitada võib ja enamasti paratamatult tekitab, nad õnneks ei näe. Kuid lisaks, mõnede arvates ongi see parem, kuna see on hõlbus viis teistele rämpsu kaela visata, kui see on juba valmiskujul ilusti kokku keerutatud, siis võib väga hästi juhtuda et nad sellest välja ei tule. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 15:32 (EEST) ::::::::::Ei noh, niisugune tähendus on ka olemas, et see on toit, mida süüakse taldriku pealt (või ka mõne muu nõu pealt, ega siis kama ka näpu vahelt ei sööda). Aga ''dish'' on üldiselt ka mis tahes toiduliik. Toiduained on ka teatud viisil valmistatud. Aga jutt on toidust. Ma arvan küll, et see juust, millest Sa räägid, on toiduaine. Tõsi küll, ega toidu ja toiduaine vahel selget piiri pole. Ma võin osta tüki juustu ja selle lihtsalt nahka pista. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:00 (EEST) :::::::::::Et ''dish'' on mistahes, see definitsioon on absurdne. On nii kirjas jah, aga mis on selgelt absurdne, sellest ei saa lähtuda. Või võibolla on selle taga mingi suur tarkus mida mina ei suuda näha. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:54 (EEST) ''Raske on öelda kas kuskil mujal on nende toiduainete koostis täpselt sama kui Eesti kamal, kuid need on piirkonniti väga erinevad, ning mõnel võib olla ka sama koostis. :Niisugune lause ei sobi entsüklopeediasse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) Andke andeks, aga kamajahu ei sisalda kruupe, tange ega teri. Sama hea oleks öelda, et liiv sisaldab rändrahne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) See on väga populaarne artikkel, üle 20 vaatamise päevas, populaarsem kui Eesti köök. Tundub et kama on Eestis väga populaarne. Kuid sealjuures ei ole Eesti rahvuslikud toidud ja toiduained, mida võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, piisavalt unikaalsed et teistes maades sarnaste toitudega konkureerida. Kõigi nende unikaalsuseks sarnaste toitudega võrreldes, on mõnede koostisosade erinevus, ning see ei ole väga unikaalne. Võtame näiteks ''böfstrooganov'', võibolla ainus Venemaale ainuomane toit (kuigi on arvamusi et ka see on Ungari päritolu), kuid tal on väga unikaalne maitse, nii et ka inimesed Ameerikas seda tahavad. Eesti 19. sajandi talupojad ei olnud väga originaalsed, nad tegid enamasti tüüpilisi toite, mida tehti ka igalpool mujal.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 18:00 (EEST) ---- Mulle meeldiks, kui [[kamajahu]] kohta oleks eraldi artikkel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2025, kell 19:17 (EEST) ---- Mulle meeldiks, et iga lugeja saaks kahtluse korral Vikipeediast üheselt selge ja autoriteetsetel allikatel põhineva vastuse, kas kama on siis Eesti rahvustoit või mitte. Lause "Kama nimetatakse sageli üheks Eesti rahvustoiduks" on aga sellest seisukohast udune umbluu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. august 2025, kell 08:29 (EEST) : Mis on see fakt ise peale selle, et nii nimetatakse? Mis on selle väite tõesustingimused? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2025, kell 14:23 (EEST) ---- Herneste juurest võeti ära "keedetud, kuivatatud ning jahvatatud". Ja siis on öeldud, et viljad segatakse. See ei ole minu meelest sobiv sõnaatus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2026, kell 22:59 (EEST) :Jah, see on vist mida nimetatakse "keeletoimetamiseks", keeleliselt ilus aga sisult poolik. See ei ole esimene kord kui ma sellist asja näen. Sellepärast on minu arusaam, et tähtis ei ole mitte vormiline täiuslikkus, vaid informatsiooni andmine. See muudatus kahtlemata ei ole õige, see on mis kama defineerib, see on keedetud ja kuivatatud. Kuna ta jääb pärast kuivatamist tükki, siis pärast seda jahvatatakse. Kui jätta arusaam et see on lihtsalt toore teravilja segu, siis on see eksitav, kuna see on täiesti kasutuskõlbmatu viisil kuidas kama kasutatakse. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 02:43 (EEST) ::Aga vaata. Artiklis on niisugune lause: "Kamajahu valmistamiseks koostisosad keedetakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ja jahvatatakse." Nähtavasti keeletoimetaja tahtis kordust kõrvaldada. "Koostisosade" asemele pani ta "viljad", mis minu meelest ei sobi ja mille ma võtsin ära. Võib-olla ta pidas silmas, et koostisosad tekivad pärast jahvatamist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 09:55 (EEST) :::Koostisosad on toorained millest toit on valmistatud töötlemise ja segamise teel. Koostisosa võib olla ka mingi valmistehtud toiduaine, nagu juust, kuid selline mis on olemas enne igasugust toidu valmistamise alustamist. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 17:42 (EEST) :::Artiklis on valesti, võibolla keeleliselt õige, aga sisuliselt vale. ''Jahusegu'' on viide jahule, mis on defineeritud kui jahvatatud teraviljad. See ei ole üldse õige, kama ei ole segu jahudest, koostisosad on toored teraviljad ja kaunviljad, ja sealjuures jahvatamata kujul. Ei ole ka õige nimetada kama jahuks või jahuseguks, selle järgi kuidas jahu on määratletud, kama seda ei ole. Õigem oleks kama nimetada ''jahvatatud seguks''. Ma vabandan, mul on analüütiline mõtlemine, mul järjekindel hullumeelsus puudub. Vaatame kuidas kama valmistatakse, saidilt Nami-Nami.[https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1] :::"Kamajahu valmistamiseks keeda terad ja kaunviljad veega pehmeks, lisa veidi soola. Vett pane niipalju, et see ujutab viljamassi üle. Keeda tasasel tulel laias potis aeg-ajalt segades umbes 2 tundi, kuni saad paksu kördi." "Siis tõsta see kuumaks köetud ahju (ahjusuud hoia esialgu lahti) ning küpseta kivikõvaks jahvatatavaks käkiks." (Kakuks) "Jahvata kamajahu käsiveskiga võimalikult peeneks" :::Seega kamajahu on viljaterade ja kaunviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Loogikast tulenevalt peaks see olema artiklis nii kirjas, kuid keelelisest korrektsusest tulenevalt, mis välistab tegeliku arusaamise vajaduse, ei ole see vist õige. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 18:23 (EEST) :::Ma tegin kõik need ebakorrektsed muutused ära, ja nüüd enam mingit vaidlust ei ole, nii on igav. Kas kõik on nüüd minu peale vihased? Keegi ei ole vist vihane ka, absoluutselt igav. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 15:18 (EEST) ::::Ma ei leia siin midagi ebakorrektset. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2026, kell 05:27 (EEST) Kama põhiline tähtsus on vist selles, et seda kunagi söödi põhitoiduna. Tänapäeval lisatakse kamajahu pigem jogurtile ja lisatakse marju vms, magustoiduna, kuid kama seal maitsele palju juurde ei anna. Seetõttu on ta kaotanud oma tähtsust. Probleem kultuuri suhtes tundub olevat selles, ületähtsustatakse asju, mis on ammu tegeliku tähtsuse kaotanud. Näiteks ammu enam ei sööda nii nagu 19. sajandil, üks tohutu suur päts leiba pere peale päevas, nii palju leiba enam ammu ei sööda, peale võidi juua hapupiima, ja see võis ollagi kogu toit.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:01 (EEST) 36unqgqap9qlt2ofgg4js50h3mzp0uf 7189859 7189857 2026-07-09T15:15:29Z Eiusmod 200998 /* Kama päritolust ja ajaloost. */ Esialgse 7189859 wikitext text/x-wiki Kas teha täpsustusleheküljeks või pühendada eesti rahvustoidule? Praegu on näiteks olemas artikkel [[Kama jõgi]], lisaks on teisi tähendusi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.40 (UTC) : Mina reserveeriksin selle rahvustoidule ning teeksin eraldi täpsustuslehekülje. Kama on küll asula Udmurtias, aga arvan, et selle nimi võiks olla [[Kama (Udmurtia)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 12.48 (UTC) ::Jah. Mõtlesin samamoodi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.52 (UTC) ---- Minu meelest tuleb eristada kamajahu ja kama. Kama on valmistoit. Tõsi küll, kõnekeeles nimetatakse ka kamajahu kamaks. Peale selle valmistatakse kamajahust veel kamakäkke. Kamale lisatakse tavaliselt suhkrut või ka soola. Mõnikord süüakse kama ka veega. Poodides müüdavas kamajahus on juba ka soola. Kui ma ei eksi, on poekamajahus võrdsetes osades nisu, rukis, oder ja hernes ning lisaks 1% soola. Rahvapärase kamajahu koostis varieerub. Kamajahu tuntakse ka väljaspool Eestit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 13.26 (UTC) Kasutatakse ka Ida-Alžeerias, kuid segu valmistatakse ilma nisujahuta. ==Sünonüümid== TEA 10. kd on sünonüümidena toodud [[talkkuna]] (ehkki see vist soomekeelne vaste) ja [[tolklono]] (venekeelne vaste?), vene keeles peaks küll olema Толокно--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 27. mai 2014, kell 17:42 (EEST) == Millest see artikkel räägib? == Päises on: "See artikkel räägib eesti rahvustoidust". Lugema asudes selgub, et artikkel on toiduainest kamajahust. Kama ja kamajahu ei ole sünonüümid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 9. november 2019, kell 09:35 (EET) == Kama päritolust ja ajaloost. == Arvan et oluline viidata ka H. Kurriku uurimustööle https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1938/08/03/10 - Kama polegi mulgi toit! Ühest "rahvustoidust", mille esivanemaid otsitakse Babülooniast ja Pärsiast H. Kurriku suur uurimustöö + https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/05/22/11 + ALLIKAS: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat V 1929 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/171 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 (siin ka kõik kama nimede uurimised eri keeltes) [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 2. märts 2023, kell 14:47 (EET) : Nii vanade allikatega on oht, et nende sisu on vananenud. Eelistada tuleks võimalusel ikka kaasaegsed allikaid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. märts 2023, kell 20:04 (EEST) ---- Selle artikli pealkiri peaks siis olema [[Kamajahu]]. Kamajahu on küll toiduaine, aga seda nimetatakse ka kamaks nagu toitugi. Jutt rahvuslikust toiduainest on minu meelest originaaluurimus. Öelda, et kama ei ole rahvustoit, sest ta on toiduaine, on minu meelest arusaamatusel põhinev absurdsus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 08:58 (EEST) :Ma ei tea millisel arusaamatusel. Ma ei tea kuidas Eestis on, kuid ülejäänud maailmas ei peeta toiduainet rahvustoiduks. Võtame näiteks Emmentali juust, keegi ei nimeta seda Šveitsi rahvustoiduks (pole leida kohta, kus seda niimoodi nimetatakse). Šveitsis on küll rahvustoite, mis koosnevad juustust, nagu ''cheese fondue'', kuid need on toidud mida sellisena nagu nad on näiteks lõunasöögiks süüakse. Seda võib nimetada Šveitsi rahvuslikuks toiduaineks, kuid enamasti nimetatakse seda pigem Šveitsi päritoluga toiduaineks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:02 (EEST) :Ma ei näe et kuskil nimetatakse midagi kamaks mis ei ole toiduaine. Kama on kamajahu, ja see on toiduaine. Ei tea et näiteks kamal hapupiimaga mingit eraldi nimetust oleks. Ja kas siis kama petipiimaaga nimetatakse kuidagi teisiti? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:17 (EEST) ::Vaata [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kama&F=M], [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kama/1/est], [https://arhiiv.eki.ee/dict/evs/index.cgi?Q=kama&F=V&C06=et]. ::Mõte on selles, et sõnal "kama" on kaks tähendust, üks on toiduaine (kamajahu) ja teine on toit. Tõsi, kama kui toit võib ka olla ka näiteks keefiriga, aga prototüüpselt on ta hapupiimaga. Toidul ei ole eraldi nimetust, aga toiduaine on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:05 (EEST) :::Jah siis ta võib ju rahvustoit olla. Kuid kas kama segatuna hapupiimaga on piisav täielikuks toiduks, on eraldi küsimus. Mulle ei meeldi kahe tähendusega sõnad, sõnadel võiks olla, kui võimalik, üks tähendus. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:35 (EEST) ::::Sa ei saa keelt ümber teha. ::::Milles seisneb [[toiduaine]] ja [[toit|toidu]] erinevus? Millise toidu definitsiooni järgi hapupiimaga segatud kamajahu ei ole toit? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:58 (EEST) :::::Toit tähendab kõiki. Kamajahu on toit ja hapupiimaga segatud kamajahu on toit. Küsimus kas see on täielik toit, mida keegi näiteks lõunasöögiks sööb. Selline toit ei ole näiteks vorstivõileib, kuid võib olla viineritega võileib. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:05 (EEST) ::::::Kui kamajahu on toit, miks siis kama ei ole rahvustoit? Miks see "täistoit" oluline on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:56 (EEST) :::::::Sest seda nimetatakse "national dish", ja "dish" mõistetakse kui toit mida süüakse taldriku pealt ([https://www.wordnik.com/words/dish The food served or contained in a dish]), näiteks kamajahu see ei ole, kuigi see on ka toit. Niimoodi saadakse sellest aru üldiselt enamikus maailmas. Uuesti, Emmentali juust on Šveitsi rahvuslik juust, kuna ta on juust siis ta on kindlasti toit, kuid kuskil ei nimetata seda Šveitsi rahvustoiduks. Kuna see on toiduaine. Kuna "täistoit" ega mitte midagi ei sobi, siis ainus viis kuidas öelda on "Toit mida tavaliselt süüakse taldriku pealt". [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 00:13 (EEST) ::::::::See ei ole tõsi, et ''dish'' tähendab ainult toitu, mida süüakse taldriku pealt. Vaata kas või [[:en:Dish (food)]]. Vaata ka sõnastikke: [https://www.merriam-webster.com/dictionary/dish] (2a), [https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/dish] (3), [https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/us/definition/english/dish_1] (3), [https://www.ahdictionary.com/word/search.html?q=dish] (3b), [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/dish#google_vignette] (A2). Peale selle, ''dish'' ei pea olema taldrik, vaid võib olla ka mis tahes sööginõu. ::::::::Artiklis [[:en:National dish]] on kama ilma kõhkluseta nimetatud eesti rahvustoiduks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 09:00 (EEST) :::::::::Jah need sõnaraamatud lõhuvad kõik ilusti. "Toit mis on teatud viisil valmistatud", see võib tähendada kõiki. Kuid, "Toit mida süüakse taldriku pealt" on üldine arusaam, ma lihtsalt ei oska seda paremini sõnastada. Kuidas siis seletada et ''Emmentali juustu'' ei nimetata Šveitsi rahvustoiduks, kuigi juust on ju ometigi teatud viisil valmistatud. Ma olen siin palju tegelenud umbsõlmede lahendamisega, need jäetakse tavaliselt lahendamata, jäävadki sõlme, ja kõik on sellega rahul, kuna probleeme mida see tekitada võib ja enamasti paratamatult tekitab, nad õnneks ei näe. Kuid lisaks, mõnede arvates ongi see parem, kuna see on hõlbus viis teistele rämpsu kaela visata, kui see on juba valmiskujul ilusti kokku keerutatud, siis võib väga hästi juhtuda et nad sellest välja ei tule. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 15:32 (EEST) ::::::::::Ei noh, niisugune tähendus on ka olemas, et see on toit, mida süüakse taldriku pealt (või ka mõne muu nõu pealt, ega siis kama ka näpu vahelt ei sööda). Aga ''dish'' on üldiselt ka mis tahes toiduliik. Toiduained on ka teatud viisil valmistatud. Aga jutt on toidust. Ma arvan küll, et see juust, millest Sa räägid, on toiduaine. Tõsi küll, ega toidu ja toiduaine vahel selget piiri pole. Ma võin osta tüki juustu ja selle lihtsalt nahka pista. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:00 (EEST) :::::::::::Et ''dish'' on mistahes, see definitsioon on absurdne. On nii kirjas jah, aga mis on selgelt absurdne, sellest ei saa lähtuda. Või võibolla on selle taga mingi suur tarkus mida mina ei suuda näha. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:54 (EEST) ''Raske on öelda kas kuskil mujal on nende toiduainete koostis täpselt sama kui Eesti kamal, kuid need on piirkonniti väga erinevad, ning mõnel võib olla ka sama koostis. :Niisugune lause ei sobi entsüklopeediasse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) Andke andeks, aga kamajahu ei sisalda kruupe, tange ega teri. Sama hea oleks öelda, et liiv sisaldab rändrahne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) See on väga populaarne artikkel, üle 20 vaatamise päevas, populaarsem kui Eesti köök. Tundub et kama on Eestis väga populaarne. Kuid sealjuures ei ole Eesti rahvuslikud toidud ja toiduained, mida võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, piisavalt unikaalsed et teistes maades sarnaste toitudega konkureerida. Kõigi nende unikaalsuseks sarnaste toitudega võrreldes, on mõnede koostisosade erinevus, ning see ei ole väga unikaalne. Võtame näiteks ''böfstrooganov'', võibolla ainus Venemaale ainuomane toit (kuigi on arvamusi et ka see on Ungari päritolu), kuid tal on väga unikaalne maitse, nii et ka inimesed Ameerikas seda tahavad. Eesti 19. sajandi talupojad ei olnud väga originaalsed, nad tegid enamasti tüüpilisi toite, mida tehti ka igalpool mujal.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 18:00 (EEST) ---- Mulle meeldiks, kui [[kamajahu]] kohta oleks eraldi artikkel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2025, kell 19:17 (EEST) ---- Mulle meeldiks, et iga lugeja saaks kahtluse korral Vikipeediast üheselt selge ja autoriteetsetel allikatel põhineva vastuse, kas kama on siis Eesti rahvustoit või mitte. Lause "Kama nimetatakse sageli üheks Eesti rahvustoiduks" on aga sellest seisukohast udune umbluu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. august 2025, kell 08:29 (EEST) : Mis on see fakt ise peale selle, et nii nimetatakse? Mis on selle väite tõesustingimused? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2025, kell 14:23 (EEST) ---- Herneste juurest võeti ära "keedetud, kuivatatud ning jahvatatud". Ja siis on öeldud, et viljad segatakse. See ei ole minu meelest sobiv sõnaatus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2026, kell 22:59 (EEST) :Jah, see on vist mida nimetatakse "keeletoimetamiseks", keeleliselt ilus aga sisult poolik. See ei ole esimene kord kui ma sellist asja näen. Sellepärast on minu arusaam, et tähtis ei ole mitte vormiline täiuslikkus, vaid informatsiooni andmine. See muudatus kahtlemata ei ole õige, see on mis kama defineerib, see on keedetud ja kuivatatud. Kuna ta jääb pärast kuivatamist tükki, siis pärast seda jahvatatakse. Kui jätta arusaam et see on lihtsalt toore teravilja segu, siis on see eksitav, kuna see on täiesti kasutuskõlbmatu viisil kuidas kama kasutatakse. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 02:43 (EEST) ::Aga vaata. Artiklis on niisugune lause: "Kamajahu valmistamiseks koostisosad keedetakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ja jahvatatakse." Nähtavasti keeletoimetaja tahtis kordust kõrvaldada. "Koostisosade" asemele pani ta "viljad", mis minu meelest ei sobi ja mille ma võtsin ära. Võib-olla ta pidas silmas, et koostisosad tekivad pärast jahvatamist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 09:55 (EEST) :::Koostisosad on toorained millest toit on valmistatud töötlemise ja segamise teel. Koostisosa võib olla ka mingi valmistehtud toiduaine, nagu juust, kuid selline mis on olemas enne igasugust toidu valmistamise alustamist. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 17:42 (EEST) :::Artiklis on valesti, võibolla keeleliselt õige, aga sisuliselt vale. ''Jahusegu'' on viide jahule, mis on defineeritud kui jahvatatud teraviljad. See ei ole üldse õige, kama ei ole segu jahudest, koostisosad on toored teraviljad ja kaunviljad, ja sealjuures jahvatamata kujul. Ei ole ka õige nimetada kama jahuks või jahuseguks, selle järgi kuidas jahu on määratletud, kama seda ei ole. Õigem oleks kama nimetada ''jahvatatud seguks''. Ma vabandan, mul on analüütiline mõtlemine, mul järjekindel hullumeelsus puudub. Vaatame kuidas kama valmistatakse, saidilt Nami-Nami.[https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1] :::"Kamajahu valmistamiseks keeda terad ja kaunviljad veega pehmeks, lisa veidi soola. Vett pane niipalju, et see ujutab viljamassi üle. Keeda tasasel tulel laias potis aeg-ajalt segades umbes 2 tundi, kuni saad paksu kördi." "Siis tõsta see kuumaks köetud ahju (ahjusuud hoia esialgu lahti) ning küpseta kivikõvaks jahvatatavaks käkiks." (Kakuks) "Jahvata kamajahu käsiveskiga võimalikult peeneks" :::Seega kamajahu on viljaterade ja kaunviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Loogikast tulenevalt peaks see olema artiklis nii kirjas, kuid keelelisest korrektsusest tulenevalt, mis välistab tegeliku arusaamise vajaduse, ei ole see vist õige. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 18:23 (EEST) :::Ma tegin kõik need ebakorrektsed muutused ära, ja nüüd enam mingit vaidlust ei ole, nii on igav. Kas kõik on nüüd minu peale vihased? Keegi ei ole vist vihane ka, absoluutselt igav. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 15:18 (EEST) ::::Ma ei leia siin midagi ebakorrektset. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2026, kell 05:27 (EEST) Kama põhiline tähtsus on vist selles, et seda kunagi söödi põhitoiduna. Tänapäeval lisatakse kamajahu pigem jogurtile ja lisatakse marju vms, magustoiduna, kuid kama seal maitsele palju juurde ei anna. Seetõttu on ta kaotanud oma tähtsust. Probleem kultuuri suhtes tundub olevat selles, ületähtsustatakse asju, mis on ammu esialgse tähtsuse kaotanud. Näiteks ammu enam ei sööda nii nagu 19. sajandil, üks tohutu suur päts leiba pere peale päevas, nii palju leiba enam ammu ei sööda, peale võidi juua hapupiima, ja see võis ollagi kogu toit.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:01 (EEST) 0v5ky7lvzmvbxkhrirz9lk6d0ggrm0r 7189867 7189859 2026-07-09T15:28:17Z Eiusmod 200998 /* Kama päritolust ja ajaloost. */ 7189867 wikitext text/x-wiki Kas teha täpsustusleheküljeks või pühendada eesti rahvustoidule? Praegu on näiteks olemas artikkel [[Kama jõgi]], lisaks on teisi tähendusi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.40 (UTC) : Mina reserveeriksin selle rahvustoidule ning teeksin eraldi täpsustuslehekülje. Kama on küll asula Udmurtias, aga arvan, et selle nimi võiks olla [[Kama (Udmurtia)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 12.48 (UTC) ::Jah. Mõtlesin samamoodi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.52 (UTC) ---- Minu meelest tuleb eristada kamajahu ja kama. Kama on valmistoit. Tõsi küll, kõnekeeles nimetatakse ka kamajahu kamaks. Peale selle valmistatakse kamajahust veel kamakäkke. Kamale lisatakse tavaliselt suhkrut või ka soola. Mõnikord süüakse kama ka veega. Poodides müüdavas kamajahus on juba ka soola. Kui ma ei eksi, on poekamajahus võrdsetes osades nisu, rukis, oder ja hernes ning lisaks 1% soola. Rahvapärase kamajahu koostis varieerub. Kamajahu tuntakse ka väljaspool Eestit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 13.26 (UTC) Kasutatakse ka Ida-Alžeerias, kuid segu valmistatakse ilma nisujahuta. ==Sünonüümid== TEA 10. kd on sünonüümidena toodud [[talkkuna]] (ehkki see vist soomekeelne vaste) ja [[tolklono]] (venekeelne vaste?), vene keeles peaks küll olema Толокно--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 27. mai 2014, kell 17:42 (EEST) == Millest see artikkel räägib? == Päises on: "See artikkel räägib eesti rahvustoidust". Lugema asudes selgub, et artikkel on toiduainest kamajahust. Kama ja kamajahu ei ole sünonüümid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 9. november 2019, kell 09:35 (EET) == Kama päritolust ja ajaloost. == Arvan et oluline viidata ka H. Kurriku uurimustööle https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1938/08/03/10 - Kama polegi mulgi toit! Ühest "rahvustoidust", mille esivanemaid otsitakse Babülooniast ja Pärsiast H. Kurriku suur uurimustöö + https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/05/22/11 + ALLIKAS: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat V 1929 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/171 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 (siin ka kõik kama nimede uurimised eri keeltes) [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 2. märts 2023, kell 14:47 (EET) : Nii vanade allikatega on oht, et nende sisu on vananenud. Eelistada tuleks võimalusel ikka kaasaegsed allikaid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. märts 2023, kell 20:04 (EEST) ---- Selle artikli pealkiri peaks siis olema [[Kamajahu]]. Kamajahu on küll toiduaine, aga seda nimetatakse ka kamaks nagu toitugi. Jutt rahvuslikust toiduainest on minu meelest originaaluurimus. Öelda, et kama ei ole rahvustoit, sest ta on toiduaine, on minu meelest arusaamatusel põhinev absurdsus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 08:58 (EEST) :Ma ei tea millisel arusaamatusel. Ma ei tea kuidas Eestis on, kuid ülejäänud maailmas ei peeta toiduainet rahvustoiduks. Võtame näiteks Emmentali juust, keegi ei nimeta seda Šveitsi rahvustoiduks (pole leida kohta, kus seda niimoodi nimetatakse). Šveitsis on küll rahvustoite, mis koosnevad juustust, nagu ''cheese fondue'', kuid need on toidud mida sellisena nagu nad on näiteks lõunasöögiks süüakse. Seda võib nimetada Šveitsi rahvuslikuks toiduaineks, kuid enamasti nimetatakse seda pigem Šveitsi päritoluga toiduaineks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:02 (EEST) :Ma ei näe et kuskil nimetatakse midagi kamaks mis ei ole toiduaine. Kama on kamajahu, ja see on toiduaine. Ei tea et näiteks kamal hapupiimaga mingit eraldi nimetust oleks. Ja kas siis kama petipiimaaga nimetatakse kuidagi teisiti? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:17 (EEST) ::Vaata [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kama&F=M], [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kama/1/est], [https://arhiiv.eki.ee/dict/evs/index.cgi?Q=kama&F=V&C06=et]. ::Mõte on selles, et sõnal "kama" on kaks tähendust, üks on toiduaine (kamajahu) ja teine on toit. Tõsi, kama kui toit võib ka olla ka näiteks keefiriga, aga prototüüpselt on ta hapupiimaga. Toidul ei ole eraldi nimetust, aga toiduaine on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:05 (EEST) :::Jah siis ta võib ju rahvustoit olla. Kuid kas kama segatuna hapupiimaga on piisav täielikuks toiduks, on eraldi küsimus. Mulle ei meeldi kahe tähendusega sõnad, sõnadel võiks olla, kui võimalik, üks tähendus. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:35 (EEST) ::::Sa ei saa keelt ümber teha. ::::Milles seisneb [[toiduaine]] ja [[toit|toidu]] erinevus? Millise toidu definitsiooni järgi hapupiimaga segatud kamajahu ei ole toit? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:58 (EEST) :::::Toit tähendab kõiki. Kamajahu on toit ja hapupiimaga segatud kamajahu on toit. Küsimus kas see on täielik toit, mida keegi näiteks lõunasöögiks sööb. Selline toit ei ole näiteks vorstivõileib, kuid võib olla viineritega võileib. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:05 (EEST) ::::::Kui kamajahu on toit, miks siis kama ei ole rahvustoit? Miks see "täistoit" oluline on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:56 (EEST) :::::::Sest seda nimetatakse "national dish", ja "dish" mõistetakse kui toit mida süüakse taldriku pealt ([https://www.wordnik.com/words/dish The food served or contained in a dish]), näiteks kamajahu see ei ole, kuigi see on ka toit. Niimoodi saadakse sellest aru üldiselt enamikus maailmas. Uuesti, Emmentali juust on Šveitsi rahvuslik juust, kuna ta on juust siis ta on kindlasti toit, kuid kuskil ei nimetata seda Šveitsi rahvustoiduks. Kuna see on toiduaine. Kuna "täistoit" ega mitte midagi ei sobi, siis ainus viis kuidas öelda on "Toit mida tavaliselt süüakse taldriku pealt". [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 00:13 (EEST) ::::::::See ei ole tõsi, et ''dish'' tähendab ainult toitu, mida süüakse taldriku pealt. Vaata kas või [[:en:Dish (food)]]. Vaata ka sõnastikke: [https://www.merriam-webster.com/dictionary/dish] (2a), [https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/dish] (3), [https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/us/definition/english/dish_1] (3), [https://www.ahdictionary.com/word/search.html?q=dish] (3b), [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/dish#google_vignette] (A2). Peale selle, ''dish'' ei pea olema taldrik, vaid võib olla ka mis tahes sööginõu. ::::::::Artiklis [[:en:National dish]] on kama ilma kõhkluseta nimetatud eesti rahvustoiduks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 09:00 (EEST) :::::::::Jah need sõnaraamatud lõhuvad kõik ilusti. "Toit mis on teatud viisil valmistatud", see võib tähendada kõiki. Kuid, "Toit mida süüakse taldriku pealt" on üldine arusaam, ma lihtsalt ei oska seda paremini sõnastada. Kuidas siis seletada et ''Emmentali juustu'' ei nimetata Šveitsi rahvustoiduks, kuigi juust on ju ometigi teatud viisil valmistatud. Ma olen siin palju tegelenud umbsõlmede lahendamisega, need jäetakse tavaliselt lahendamata, jäävadki sõlme, ja kõik on sellega rahul, kuna probleeme mida see tekitada võib ja enamasti paratamatult tekitab, nad õnneks ei näe. Kuid lisaks, mõnede arvates ongi see parem, kuna see on hõlbus viis teistele rämpsu kaela visata, kui see on juba valmiskujul ilusti kokku keerutatud, siis võib väga hästi juhtuda et nad sellest välja ei tule. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 15:32 (EEST) ::::::::::Ei noh, niisugune tähendus on ka olemas, et see on toit, mida süüakse taldriku pealt (või ka mõne muu nõu pealt, ega siis kama ka näpu vahelt ei sööda). Aga ''dish'' on üldiselt ka mis tahes toiduliik. Toiduained on ka teatud viisil valmistatud. Aga jutt on toidust. Ma arvan küll, et see juust, millest Sa räägid, on toiduaine. Tõsi küll, ega toidu ja toiduaine vahel selget piiri pole. Ma võin osta tüki juustu ja selle lihtsalt nahka pista. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:00 (EEST) :::::::::::Et ''dish'' on mistahes, see definitsioon on absurdne. On nii kirjas jah, aga mis on selgelt absurdne, sellest ei saa lähtuda. Või võibolla on selle taga mingi suur tarkus mida mina ei suuda näha. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:54 (EEST) ''Raske on öelda kas kuskil mujal on nende toiduainete koostis täpselt sama kui Eesti kamal, kuid need on piirkonniti väga erinevad, ning mõnel võib olla ka sama koostis. :Niisugune lause ei sobi entsüklopeediasse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) Andke andeks, aga kamajahu ei sisalda kruupe, tange ega teri. Sama hea oleks öelda, et liiv sisaldab rändrahne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) See on väga populaarne artikkel, üle 20 vaatamise päevas, populaarsem kui Eesti köök. Tundub et kama on Eestis väga populaarne. Kuid sealjuures ei ole Eesti rahvuslikud toidud ja toiduained, mida võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, piisavalt unikaalsed et teistes maades sarnaste toitudega konkureerida. Kõigi nende unikaalsuseks sarnaste toitudega võrreldes, on mõnede koostisosade erinevus, ning see ei ole väga unikaalne. Võtame näiteks ''böfstrooganov'', võibolla ainus Venemaale ainuomane toit (kuigi on arvamusi et ka see on Ungari päritolu), kuid tal on väga unikaalne maitse, nii et ka inimesed Ameerikas seda tahavad. Eesti 19. sajandi talupojad ei olnud väga originaalsed, nad tegid enamasti tüüpilisi toite, mida tehti ka igalpool mujal.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 18:00 (EEST) ---- Mulle meeldiks, kui [[kamajahu]] kohta oleks eraldi artikkel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2025, kell 19:17 (EEST) ---- Mulle meeldiks, et iga lugeja saaks kahtluse korral Vikipeediast üheselt selge ja autoriteetsetel allikatel põhineva vastuse, kas kama on siis Eesti rahvustoit või mitte. Lause "Kama nimetatakse sageli üheks Eesti rahvustoiduks" on aga sellest seisukohast udune umbluu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. august 2025, kell 08:29 (EEST) : Mis on see fakt ise peale selle, et nii nimetatakse? Mis on selle väite tõesustingimused? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2025, kell 14:23 (EEST) ---- Herneste juurest võeti ära "keedetud, kuivatatud ning jahvatatud". Ja siis on öeldud, et viljad segatakse. See ei ole minu meelest sobiv sõnaatus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2026, kell 22:59 (EEST) :Jah, see on vist mida nimetatakse "keeletoimetamiseks", keeleliselt ilus aga sisult poolik. See ei ole esimene kord kui ma sellist asja näen. Sellepärast on minu arusaam, et tähtis ei ole mitte vormiline täiuslikkus, vaid informatsiooni andmine. See muudatus kahtlemata ei ole õige, see on mis kama defineerib, see on keedetud ja kuivatatud. Kuna ta jääb pärast kuivatamist tükki, siis pärast seda jahvatatakse. Kui jätta arusaam et see on lihtsalt toore teravilja segu, siis on see eksitav, kuna see on täiesti kasutuskõlbmatu viisil kuidas kama kasutatakse. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 02:43 (EEST) ::Aga vaata. Artiklis on niisugune lause: "Kamajahu valmistamiseks koostisosad keedetakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ja jahvatatakse." Nähtavasti keeletoimetaja tahtis kordust kõrvaldada. "Koostisosade" asemele pani ta "viljad", mis minu meelest ei sobi ja mille ma võtsin ära. Võib-olla ta pidas silmas, et koostisosad tekivad pärast jahvatamist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 09:55 (EEST) :::Koostisosad on toorained millest toit on valmistatud töötlemise ja segamise teel. Koostisosa võib olla ka mingi valmistehtud toiduaine, nagu juust, kuid selline mis on olemas enne igasugust toidu valmistamise alustamist. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 17:42 (EEST) :::Artiklis on valesti, võibolla keeleliselt õige, aga sisuliselt vale. ''Jahusegu'' on viide jahule, mis on defineeritud kui jahvatatud teraviljad. See ei ole üldse õige, kama ei ole segu jahudest, koostisosad on toored teraviljad ja kaunviljad, ja sealjuures jahvatamata kujul. Ei ole ka õige nimetada kama jahuks või jahuseguks, selle järgi kuidas jahu on määratletud, kama seda ei ole. Õigem oleks kama nimetada ''jahvatatud seguks''. Ma vabandan, mul on analüütiline mõtlemine, mul järjekindel hullumeelsus puudub. Vaatame kuidas kama valmistatakse, saidilt Nami-Nami.[https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1] :::"Kamajahu valmistamiseks keeda terad ja kaunviljad veega pehmeks, lisa veidi soola. Vett pane niipalju, et see ujutab viljamassi üle. Keeda tasasel tulel laias potis aeg-ajalt segades umbes 2 tundi, kuni saad paksu kördi." "Siis tõsta see kuumaks köetud ahju (ahjusuud hoia esialgu lahti) ning küpseta kivikõvaks jahvatatavaks käkiks." (Kakuks) "Jahvata kamajahu käsiveskiga võimalikult peeneks" :::Seega kamajahu on viljaterade ja kaunviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Loogikast tulenevalt peaks see olema artiklis nii kirjas, kuid keelelisest korrektsusest tulenevalt, mis välistab tegeliku arusaamise vajaduse, ei ole see vist õige. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 18:23 (EEST) :::Ma tegin kõik need ebakorrektsed muutused ära, ja nüüd enam mingit vaidlust ei ole, nii on igav. Kas kõik on nüüd minu peale vihased? Keegi ei ole vist vihane ka, absoluutselt igav. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 15:18 (EEST) ::::Ma ei leia siin midagi ebakorrektset. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2026, kell 05:27 (EEST) Kama põhiline tähtsus on vist selles, et seda kunagi söödi põhitoiduna. Tänapäeval lisatakse kamajahu pigem jogurtile ja lisatakse marju vms, magustoiduna, kuid kama seal maitsele palju juurde ei anna. Seetõttu on ta kaotanud oma tähtsust. Probleem kultuuri suhtes tundub olevat selles, ületähtsustatakse asju, mis on ammu oma esialgse tähtsuse kaotanud. Näiteks ammu enam ei sööda nii nagu 19. sajandil, üks tohutu suur päts leiba pere peale päevas, nii palju leiba enam ammu ei sööda, peale võidi juua hapupiima, ja see võis ollagi kogu toit.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:01 (EEST) 0vn7ldjggzjlzc2tg0vjvjsaqz8ccyc 0 38591 7190176 7011155 2026-07-10T08:30:26Z Kuriuss 38125 7190176 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} [[Pilt:Puccini6.jpg|thumb|Giacomo Puccini (umbes 1907)]] [[Fail:Enrico Caruso - Nellie Melba - La bohème - O soave fanciulla (restored).ogg|pisi|Puccini "Boheem" Enrico Caruso ja Nellie Melba esituses 1907. aastal New Yorgis]] '''Giacomo Antonio Domenico Michele Secondo Maria Puccini''' [dž'akomo putš'iini] ([[22. detsember]] [[1858]] [[Lucca]] – [[29. november]] [[1924]] [[Ixelles]]) oli [[itaalia]] [[helilooja]]. Teda tuntakse peamiselt ooperiheliloojana, kuid ta on kirjutanud ka orkestrimuusikat, kammermuusikat ja laule. == Elukäik == === Lapsepõlv ja noorus Luccas === Giacomo Puccini sündis ööl vastu 23. detsembrit [[Toscana|Toscana maakonna]]s [[Lucca]] väikelinnas muusikute suguvõsas. Sünnitunnistusel on sünnikuupäevana kirjas 22. detsember, kuid Puccini ise pidas oma sünnipäevaks 23. detsembrit.<ref name="bajoni" /> Giacomo sai oma rohked eesnimed muusikutest esiisade mälestuseks. Giacomo isa, Lucca kiriku organist ja koorijuht ning kohaliku kooli õpetaja Michele Puccini suri, kui Giacomo oli kuueaastane. Enne Giacomot oli peres viis tütart, pärast Giacomot sündis veel kaks tütart. Giacomo noorem vend Michele sündis kolm kuud pärast isa surma.<ref name="bajoni" /> Vanima pojana pidi Giacomo pärima isa ametid, niipea kui on omandanud vajalikud oskused. Seniks määras linnavalitsus teda asendama Giacomo ema venna, kellest ühtlasi sai poisi esimene muusikaõpetaja.{{lisa viide}} Ema, 34-aastaselt lesestunud Albina püüdis anda lastele võimalikult hea hariduse. Kuigi Giacomost pidi saama muusik, soovis ema, et laps saaks esmalt korraliku alghariduse. Paraku oli poiss kooliõpetajate sõnul tähelepanematu ja käis koolis ilmaaegu püksitagumikku kulutamas, muusikaõpetaja aga pidas Giacomot laisaks, häbematuks ja andetuks.<ref name="victoria" /> Õe Ramelde sõnul puudus Giacomol millegi õppimiseks igasugune huvi. Tänapäevast terminoloogiat kasutades oli tal [[tähelepanuhäire]] (ADD).<ref name="6oefG" /> Albina otsis poisile uue muusikaõpetaja. Selleks sai harmoonia- ja kompositsiooniõpetaja, helilooja ja kirglik jahimees Carlo Angeloni, kes sobis Giacomoga, oli väga kannatlik ning äratas poisis huvi nii muusika, [[Giuseppe Verdi|Verdi]] ooperite kui ka jahipidamise vastu.<ref name="victoria" /> 14-aastaselt mängis Puccini mitmes linna kirikus orelit, šokeerides kogudusi vahel sellega, et põimis oma improvisatsioonidesse rahvalaule ja populaarseid ooperimeloodiaid, näiteks Verdi "[[Rigoletto]]st". Et teenida endale ja nooremale vennale Michelele tubaka ostmiseks lisaraha, näppas ta orelitest mõned viled ja müüs need maha. Varguse varjamiseks tuli tal siis mängida sellises helistikus, kus puuduvaid vilesid vaja polnud.<ref name="victoria" /> Vahel sai ta klaverimängijana tööd trahterites, lähedastes kuurortides ja bordellides.{{lisa viide}} Kuigi Giacomo oli ooperite, sealhulgas ka Verdi ooperitega tuttav partituuride kaudu ning tundis arvatavasti paljusid rahva hulgas levinud populaarseid muusikapalu, oli esimene terviklik ooperielamus talle tõeliseks vapustuseks ja ilmutuseks. Esimene ooper, mida ta laval nägi, oli Giuseppe Verdi "[[Aida]]". Etendus toimus 11. märtsil 1876 [[Pisa]]s, umbes 30 kilomeetri kaugusel Luccast. Kuna rongipileti jaoks raha ei jätkunud, kõndis 18-aastane Giacomo ooperi nägemiseks jala koos sõpradega Pisasse ja tagasi koju. Nagu ta aastaid hiljem meenutas, kulutas see käik tal paari kingi, kuid avas akna muusikamaailma (''l'aprirsi di una finestra sul mondo della musica'').<ref name="01gZT" /> <ref name="fPQAE" /> Pärast muusikaõpinguid Luccas õnnestus tal 1880. aastal tänu ema sugulaselt saadud laenule ja riiklikule abirahale minna [[Milano konservatoorium]]i kompositsiooni õppima.{{lisa viide}} ===Milano=== Puccini oli ka üliõpilasena võrdlemisi hooletu, elas koos vend Michelega tormilist tudengielu ja sai trahvi põhjuseta puudumiste eest, kuid kirjutas õpingute ajal palju muusikat.{{lisa viide}} Tema instrumentaal- ja vaimulik muusika pärineb peamiselt õpinguperioodist Luccas ja Milanos. Neist teostest tuntuim on 1880. aastal Lucca õpingute lõpetamiseks ja Milano konservatooriumi astumiseks kirjutatud missa, mida tuntakse nime all "[[Messa di Gloria]]". Tema õpetajate hulgas oli itaalia ooperihelilooja [[Amilcare Ponchielli]], kelle teostest on tuntuim "La Gioconda". Üks kaasõpilastest ja toakaaslastest oli sõber ja rivaal [[Pietro Mascagni]], ooperi "[[Talupoja au]]" tulevane autor.{{lisa viide}} Viimaseks koolitööks Milano konservatooriumis sai 1883. aastal komponeeritud "Sümfooniline ''capriccio''" ("Capriccio sinfonico"), millel oli suur edu.{{lisa viide}} 1883. aasta viimaseks päevaks tuli Puccinil valmis saada oma esimene ooper, et võtta osa Milano muusikakirjastaja Sonzogno korraldatud ühevaatuseliste ooperite konkursist.{{lisa viide}} Tänu Ponchielli vahetalitusele oli libretist Ferdinando Fontana nõus tavalisest väiksema honorariga ning Puccini sai kodus Luccas komponeerima asuda.<ref name="gwBu3" /> Pärast hoogsat algust jäi töö soiku ja Giacomot tabas ootamatult apaatia.{{lisa viide}} Kui ta pärast pikka viivitamist ja kõhklemist suutis ooperi "Le Villi" ("Vilid") siiski lõpetada, sündis see suuresti tänu ema pidevale tähelepanule ja julgustusele.<ref name="UtEgB" /> Puccini ei lootnudki võita, kuid masendavalt mõjus see, et "Le Villi" ("Vilid") jäi konkursil täiesti tähelepanuta. Žürii arvatavasti ei süvenenudki sellesse, sest Puccini esitas ööl enne tähtaega valminud teose viimasel hetkel, jõudmata käsikirja puhtalt ümber kirjutada, ja see oli peaaegu loetamatu.{{lisa viide}} Puccinil polnud raha uue libreto tellimiseks ega mingeid väljavaateid. Ema oli järjekindel nagu alati, utsitas poega igale uksele koputama ja kirjutas mitmele mõjukale isikule, paludes neilt soovituskirju ja abi.{{lisa viide}} Kuigi Puccinil polnud asjasse eetilist usku, saabus esimene väike võit, kui Puccini endine õpetaja Ponchielli tutvustas ja soovitas teda Giulio Ricordile, Itaalia suurimale muusikakirjastajale, kirjastuse Casa Ricordi omanikule.<ref name="Z5HFZ" /> Ka ooperi libretist Fontana ei olnud nõus alla andma. Fontanal oli sidemeid aristokraatidest muusikasõprade salongides ning ta oskas metseenidelt raha küsida. Tänu sellele õnnestuski "Le Villi" 1884. aasta 31. mail Milanos Dal Verme teatris lavale tuua. Emale, kelle tervis oli veebruaris ootamatult halvenenud, kirjutas Puccini headest uudistest alles 13. mail, kui oli esietenduse toimumises täiesti kindel.<ref name="0QJ8b" /> Nii publik kui ka kriitikud võtsid ooperi vaimustusega vastu. Giulio Ricordi tellis Puccinilt "Le Villi" laiendatud versiooni ja uue ooperi "Edgar". Leping Ricordi kirjastusega andis 26-aastasele heliloojale väikese regulaarse sissetuleku.{{lisa viide}} Puccini ise kibeles tagasi Luccasse ema haigevoodi äärde. Albina Puccini suri 1884. aasta 17. juulil 54-aastaselt maovähki. <ref name="J0vWB" /> <ref name="0jnvR" /> See tõukas Giacomo pikaks ajaks masendusse, tema kirjast õele Rameldele võib lugeda: "Ükskõik milliseid triumfe kunst mulle toob, ilma kalli emata ei tee see mind õnnelikuks."<ref name="oVrer" /> Millalgi 1884. aasta hilissuvel või sügisel, kuid hiljemalt 1885.<ref name="YhTPJ" />aastal Luccas viibides armus Puccini Elvira Gemignanisse (neiupõlvenimega Bonturi), kellest sai hiljem tema abikaasa. Kuid toona oli Elvira abielus Puccini kunagise koolikaaslase kaupmees Narciso Gemignaniga, kellega tal oli kaks last. 1886. aasta 22. detsembril sündis Elvira ja Puccini poeg Antonio.{{lisa viide}} Kui rasedus hakkas välja paistma, põgenes Elvira kodust Puccini juurde, võttes kaasa tütar Fosca.{{lisa viide}} Nende painajalik ja vahel koguni vägivaldne kooselu kestis Puccini surmani, kokku ligi 40 aastat.{{lisa viide}} 1889. aastal tuli [[Milano]] [[La Scala]]s lavale Puccini teine ooper "Edgar", kuid see ei saavutanud loodetud menu. Ebakindel otsinguteperiood jätkus. Kirjastaja Ricordi aga ei kaotanud usku Puccini andesse ja jätkas tema toetamist.{{lisa viide}} ===Torre del Lago=== [[Pilt:Palude Massaciuccoli.jpg|thumb|Massaciuccoli järve märgala]] Torre del Lago (tänapäeval [[Torre del Lago Puccini]]) asub [[Massaciuccoli järv]]e ääres. Asula on saanud nime seal paikneva keskaegse torni (''torre del lago'' – 'järve torn') järgi. Massaciuccoli rannikujärv on Toscana suurim järv. Selle ümber paikneb ulatuslik [[märgala]], mida läbistavad [[Liguuria meri|Liguuria merre]] viivad kanalid. Puccini avastas selle melanhoolse paiga enda jaoks ema surma järgsel perioodil. Ühelt poolt sobis sealne atmosfäär ta meeleoluga, teiselt poolt leidus seal küttimiseks rikkalikult veelinde.{{lisa viide}} Otsides 1891. aastal paika, kus elu on odavam ning rahulikum kui Milanos, meenus talle uuesti Torre del Lago. Algselt kavatses ta seal omaette olla, et "[[Manon Lescaut]]'d" kirjutada<ref name="A2yjn" />, kuid tegelikult kolis Puccini sinna koos Elvira, poja Antonio ja võõrastütre Foscaga.{{lisa viide}} Sel ajal koosnes küla mõnest tagasihoidlikust majakesest. Juba varem oli end paikkonda sisse seadnud [[Livorno]]st pärit kunstnike kogukond. Peamise elanikkonna moodustasid järveäärsetes roohüttides elavad kalurid, paadimehed ja salakütid.<ref name="0tq0k" /> Pärast kuulsuse ja rikkuse saavutamist ostis Puccini 1900. aastal Torre del Lagos maad ja lasi järve ääres asuva 14. sajandist pärit kaitsetorni villaks ümber ehitada.{{lisa viide}} Puccini viibis tihti välismaal, samuti oli tal talvekorter Milanos, kuid Torre del Lago jäi paljudeks aastateks tema tõeliseks koduks.{{lisa viide}} Puccini vältis rahvamasse, avaliku tähelepanu keskpunkti sattumine oli talle ebameeldiv või koguni hirmutav.<ref name="stj2w" /> Maailmalinnadest saadetud kirjades kurdab ta sageli, et oleks parema meelega Torre del Lagos, käiks jahil ja mängiks sõpradega kaarte. <ref name="stj2w" /> Vahel sattus ta vaimustusse mõnest eriti üksildasest ja raskesti ligipääsetavast paigast. Nõnda ostis ta villa Chiatris ja Abertones ning Torre della Tagliata Lõuna-Toscana rannikul [[Orbetello]]s [[Ansedonia]]s.{{lisa viide}}Vaimustus lahtus siiski kiiresti, kui selgus, et seal polnud võimalik püsivalt elada praktilistel põhjustel, nagu postiühenduse aeglus, teede puudumine ja raskused toiduvarude täiendamisel.<ref name="RJOwi" /> Elvira tundis end Torre del Lagos pagendatuna, ta ei armastanud maaelu eraldatust ega Puccini suitsetavat ja kaarte mängivat sõpruskonda.{{lisa viide}} Sama ebameeldiv oli ka sagedane üksiolek Puccini välisreiside ajal ning uute lavastuste ettevalmistusperioodidel.<ref name="tADPg" /> Külaelanikud võõristasid Elvirat algusest peale kui naist, kes oli abikaasa ja poja maha jätnud.{{lisa viide}} Lisaks oli Elvira nõudlik ja kaldus süngusele. Külas levisid jutud, et tal on kuri silm.{{lisa viide}} Kõige selle tõttu vajas Elvira oma sugulaste toetust ja mõni neist viibis alati Torre del Lagos, kuigi Puccinile Elvira sugulased ei meeldinud.<ref name="zs4EG" /> ====Läbimurre. "Manon Lescaut"==== Esimene Torre del Lagos kirjutatud ooper "[[Manon Lescaut (Puccini)|Manon Lescaut]]" kujunes Puccini läbimurdeteoseks. Ooper esietendus 1. veebruaril 1893 Torinos. Nii publik kui ka kriitikud olid üksmeelses vaimustuses. "Manon Lescaut" viis Puccini muusika kiiresti rahvusvahelistele ooperilavadele. Ühtlasi algas selle teosega Puccini pikaajaline koostöö libretistide Luigi Illica ja Giuseppe Giacosaga.{{lisa viide}} ===="Boheem"==== 1896. aastal Torinos esietendunud "[[Boheem]]il" oli küll mõningane publikuedu, kuid kriitikud ei võtnud ooperit kuigi soosivalt vastu. Seda peeti ebateatraalseks ja unustusele määratud teoseks. Ajalugu näitas siiski, et just sellest ooperist sai üks Puccini esitatumaid teoseid.{{lisa viide}} ===="Tosca"==== 1900. aastal tuli Roomas lavale "[[Tosca]]". [[Verism|Veristlikus]] "Toscas" tõi Puccini oma muusikasse palju uusi elemente, selle teine vaatus sisaldab ekspressionistlikke jooni. "Tosca" sai kriitikute poolt hävitava hinnangu, kuid publik võttis selle ülimalt hästi vastu. Kiiresti võeti ooper repertuaari terves Itaalias ja ka mujal Euroopas.{{lisa viide}} ===="Madama Butterfly"==== 1904. aastal kirjutas Puccini Milano La Scala tellimusel Jaapani-ainelise "[[Madama Butterfly]]", mis kukkus esietendusel läbi. Puccini tegi teose pisut ümber, see tuli uuesti lavale [[Brescia]] teatris ja võeti seekord menuga vastu. Teos levis kiiresti Prantsusmaa ja Inglismaa teatritesse.{{lisa viide}} ==== Kriis. "Tütarlaps kuldsest läänest" ==== Pärast "Madama Butterflyd" tuli uut ooperit kaua oodata. Suurt rolli mängisid selles nii 1903. aastal toimunud autoõnnetuse tagajärjed kui ka Puccinil samal aastal avastatud diabeet. Nendele põhjustele lisandus Puccini tööstiiliga harjunud libretistitandemi ühe liikme Giuseppe Giacosa surm 1906. aastal. Eelkõige juhtisid Puccini tähelepanu töölt kõrvale eraeluskandaalid.{{lisa viide}} 1884. aastast peale oli Puccinil olnud suhe abielus naise Elvira Bonturi Gemignaniga. Neil oli ühine laps, keda oodates Elvira oma mehe juurest lahkus ning Puccini juurde elama kolis. Puccinil oli järgmise 18 aasta jooksul küll rohkesti armukesi, kuid suhe Elviraga ei katkenud.{{lisa viide}} Kui Elvira abikaasa Narciso Gemignani 1803. aastal suri, nõustus autoõnnetusest toibuv Puccini oma 17-aastase poja emaga abielluma. Lisaks Elvirale soovisid sellist lahendust ka Puccini õed ning kirjastaja Ricordi.<ref name="WHJEj" /> Puccini abiellus Elviraga 1904. aastal. Selleks ajaks oli ühelt poolt läbi Elvirale kui lesele kohustuslik kümnekuuline leinaaeg ning teiselt poolt oli õnnestunud maha rahustada Puccinit mahajätmise tõttu skandaaliga ähvardav armuke.{{lisa viide}} 1909. aastal toimus Puccini lähikonnas ooperi mõõtu tragöödia. Pärast autoõnnetust oli majja võetud teenijatüdruk Doria Manfredi, kelle ülesandeks oli Puccini eest hoolitseda. 1908. aasta lõpu poole hakkas Elvira neiut kahtlustama seksuaalsuhtes oma mehega. Elvira luuras Puccini järele ning väitis, et oli oma silmaga üht nende kokkusaamist näinud. Pärast tüli abikaasa Pucciniga lasi Elvira neiu lahti ning sõimas teda avalikult hooraks. Puccini ise põgenes Rooma ja püüdis olukorda leevendada kirjadega Doriale ja tema emale, kinnitades kirjades Doria emale, et nende vahel ei ole midagi keelatut juhtunud. Doria, kes ei suutnud Elvira rünnakuid, skandaali ja klatši enam taluda, mürgitas end 1909. aasta 23. jaanuaril ning suri pärast viis päeva kestnud agooniat. Algul pidas külarahvas tema surma põhjuseks halvasti õnnestunud nurgatagust aborti, kui aga Manfredide perekonna soovil tehtud lahkamine näitas, et Doria oli surnud neitsina, pöördus avalikkus Elvira vastu. Manfredide pere kaebas Elvira kohtusse. Elvira mõisteti laimus ja vaenamises süüdi ning viieks kuuks vangi. Puccinil soovitati abikaasast lahutada, sest skandaal jõudis rahvusvahelisse ajakirjandusse. Puccini palgatud advokaadil õnnestus Manfredide perekonda suure kompensatsiooni abil siiski lepitada, nii et Elvira pääses vanglasse minekust. Üks võimalikke vastuseid tragöödia algpõhjuste kohta tuli ilmsiks alles mõni aasta tagasi. 2007. aastal välja ilmunud kirjade põhjal oli Puccinil tollal tõepoolest uus armastatu, kuid selleks oli Doria Manfredi nõbu Giulia. <ref name="C9Qig" /> <ref name="90EYh" /> 1910. aastal tuli [[New York|New Yorgis]] lavale "[[Tütarlaps kuldsest läänest]]". 1912. aastal tabas Puccinit uus raske kaotus – suri tema kirjastaja ja kauane nõuandja Ricordi.{{lisa viide}} ===="Pääsuke"==== Seoses ooperi "Tütarlaps kuldsest läänest" Viini esietenduse ettevalmistusperioodiga viibis Puccini 1913. aastal Viinis. Talle tehti ettepanek kirjutada klassikaline Viini operett, milles muusikanumbrid vahelduksid kõnedialoogidega. Puccini ei hinnanud operetižanri eriti kõrgelt ning uus teos "Pääsuke" valmis lõpuks siiski retsitatiivide, mitte kõnedialoogidega. Esietendus pidi toimuma Viinis, kuid I maailmasõja sündmuste tõttu jõudis "Pääsuke" lavale hoopis Monte Carlos. Ooper sai esietendusel 1917. aastal suure menu osaliseks, kuid järgmistel aastakümnetel esitati seda võrdlemisi harva.{{lisa viide}} ===="Triptühhon"==== 1918. aastal leidis Puccini pärast paljusid aastaid otsinguid uue loomejõu ja kirjutas "Triptühhoni", kolmest ühevaatuselisest ooperist (traagiline "[[Mantel (ooper) |Mantel]]", melanhoolne "[[Õde Angelica]]" ja koomiline "[[Gianni Schicchi]]") koosneva teose. "Triptühhon" tuli lavale New Yorgis ja sai publikult suurepärase vastuvõtu. Kolmest ooperist on populaarseim koomiline "Gianni Schicchi", eelkõige selles leiduva aaria "O mio babbino caro" tõttu. Puccini ise pidas kõige õnnestunumaks "Õde Angelicat".<ref name="YLeLd" /> === Viareggio === 1920. aastal avati Puccini villa lähedal turbavabrik. Turbatootmisega kaasnev lõhn ja vabrikumüra sundisid Puccinide pere Torre del Lagost lahkuma. Nende uueks elupaigaks sai mõned kilomeetrid eemal mere ääres asuv [[Viareggio]], mis oli tol ajal juba üsna tuntud kuurortlinn. Puccini oli seal varem palju kordi villat üürinud, kuid nüüd lasi ta Viareggiosse maja ehitada.<ref name="BeV3s" /> Viareggios on loodud suurem osa ooperist "Turandot" ning sealt alustas Puccini ka oma viimaseks jäänud reisi Brüsselisse operatsioonile.{{lisa viide}} ====Viimased eluaastad ja surm. "Turandot"==== Uue ooperi ainese otsingul langes valik [[Carlo Gozzi]] muinasjutule "Turandot". Töö ooperiga algas 1920. aastal ning esietendus oli planeeritud 1925. aastaks. Puccini töötas pikkamisi, teda ei rahuldanud ooperi libreto ning sobiva lahenduse leidmine võttis aega. Lisaks hakkas ta tervis halvenema. Palju aastaid kestnud diabeet oli organismi kurnanud. Nägemine halvenes, nii et jahil käies ei saanud Puccini enam korralikult sihtida. Et ta võiks endiselt oma saagi üle uhke olla, laskis keegi teine temaga samal hetkel.{{lisa viide}} Juba 1923. aasta lõpus hakkas Puccini kurtma valu sügaval kurgus ja köha. Seni polnud ahelsuitsetajast Puccini ebamugavustundele kõris ja sagedastele kurguhaigustele erilist tähelepanu pööranud. Esialgu seletati valusid sellega, et ühel õhtusöögil oli Puccinil pardiluu kurku kinni jäänud. Ei Puccini enda arst ega hiljem külastatud [[Firenze]] spetsialist märganud midagi murettekitavat. 1924. aasta sügisel oli Puccini juba väga ärevil. Ta läks teise Firenze professori juurde konsultatsioonile. Pärast läbivaatust ei selgitatud talle tema tervislikku seisundit kuigi täpselt, küll aga konstateeris professor ebaharilikku turset [[epiglottis]]e ehk [[kõripealis]]e all. Muretsev poeg Antonio kiirustas seejärel ise Firenzesse ja kuulis arstilt, et tegemist on [[vähk (haigus)|vähiga]], mida ei ole võimalik eemaldada.<ref name="BRmJL" /> Puccinile ja Elvirale tegelikku olukorda ei avaldatud, kuid Puccini enesetunne oli nii halb, et ta uuris kõiki võimalusi, kuidas oma seisundit parandada. Itaalia arstide soovitusel otsustas ta sõita [[Brüssel]]isse doktor Ledoux' kliinikusse, kus tegeldi uudse ja eksperimentaalse [[kiiritusravi]]ga. Puccini võttis pooliku partituuri kaasa ning alustas 4. novembril reisi. Esmalt sõideti autoga Pisasse raudteejaama,<ref name="Vi6bM" /> sealt edasi rongiga Milanosse ja Brüsselisse. Pucciniga koos reisisid Brüsselisse Antonio ja Casa Ricordi esindaja Clausetti, haigestunud Elvira jäi Milanosse. Reisil oli Puccinil mitu verejooksu, ta sülitas verd ning püüdis seda varjata, visates veriseid taskurätte rongiaknast välja. Kahest järgust koosnev teraapia algas 7. novembril ning selle esimene etapp oli võrdlemisi kergelt talutav. Puccini pidi iga päev teatud aja kandma raadiumi sisaldavat kaelust. Pärast protseduuri võis ta kliinikust lahkuda, käia einestamas, sõpradega kinos ja ooperis. Tema enesetunne paranes ja vereköhimine lakkas. Operatsioon määrati 24. novembriks. Puccini oli selle tulemuste suhtes skeptiline, kuid lootis siiski paranemist. Operatsiooni käik oli järgmine. Puccinile manustati morfiini, sest tema halva üldseisundi tõttu oli protseduuri vältel võimalik kasutada ainult kohalikku tuimestust novokaiiniga. Hingamise võimaldamiseks tehti trahheostoomia ja sisestati tehtud avausse kummitoru. Seejärel kasvaja isoleeriti ning sellesse torgati 7 radioaktiivset nõela, mis pidid kõrri jääma 7 päevaks. Operatsioon kestis 3 tundi ja 40 minutit. Puccini suutis kanderaamilt ilma abita tõusta ja voodisse heita ning kolme päeva pärast paranes tema seisund märgatavalt. Ime näis olevat sündinud ja ka doktor Ledoux oli kindel, et tema kuulus patsient on päästetud. Äkiline pööre halvemuse poole toimus 28. novembri õhtul. Kell 18.00 tabas tugitoolis istuvat Puccinit infarkt ja ta kaotas teadvuse. Lisaks algas verejooks. Doktor Ledoux eemaldas otsekohe kõrist nõelad. Ta süstis patsiendile morfiumi ja lahkus kliinikust nii vapustatult, et sõitis koduteel autoga ühe jalakäija surnuks. Öösel Puccini seisund halvenes ja hommikul kutsuti kliinikusse apostellik nuntsius Belgias, ''monsignore'' Micara, kes toimetas sakramendid. Puccini suri 29. novembril kell 11.30.<ref name="0Fa92" /> Helilooja maeti Milanosse dirigent Arturo Toscanini suguvõsa matusepaika, kuid see oli algusest peale mõeldud ajutise lahendusena. 1925. aastal korraldas poeg Antonio isa säilmete ümberviimise [[Torre del Lago]] villasse ehitatud kabelisse.{{lisa viide}} "Turandot'" viimased kaks stseeni kirjutas helilooja eskiiside järgi [[Franco Alfano]]. "Turandot'" esietendusel La Scalas 25. aprillil 1926 katkestas dirigent [[Arturo Toscanini]] etenduse täpselt selle taktiga, kus Puccini töö oli pooleli jäänud. Alates teisest etendusest kuni tänapäevani esitatakse ooperit Alfano kirjutatud lõpuga.{{lisa viide}} == Stiilist == Alates "Manon Lescaut'st" lõi Puccini omamoodi sünteesi [[Giuseppe Verdi|Verdi]] ja [[Richard Wagner|Wagneri]] stiilidest. See väljendub mitmel moel. Ka Puccini ooperid on läbikomponeeritud tervikud, mitte eraldi soolonumbrite ja ansamblite järgnevused. Samuti kasutas Puccini teose struktureerimisel Wagneri ooperistiili meenutavaid [[juhtmotiiv]]e. Verdilt võttis Puccini üle häälekäsitluse ja meloodia lihtsuse. "Boheemist" alates ei kartnud Puccini enam lavale tuua tavaliste inimeste lihtsaid probleeme, mis teda enim inspireerisid.{{lisa viide}} == Puccini teosed == === Ooperid === * "[[Vaimud (ooper)|Vaimud]]" ("Le Villi"; esietendus [[Milano]]s 1884) * "[[Edgar (ooper)|Edgar]]" (Milano, 1889) * "[[Manon Lescaut (Puccini)|Manon Lescaut]]" ([[Torino]], 1893) * "[[Boheem]]" ("La bohème"; Torino, 1896) * "[[Tosca]]" ([[Rooma]], 1900) * "[[Madame Butterfly]]" ("Madama Butterfly"; Milano, 1904) * "[[Tütarlaps kuldsest läänest]]" ("La fanciulla del West"; [[New York]], 1910) * "[[Pääsuke (ooper)|Pääsuke]]" ("La rondine"; [[Monte Carlo]], 1917) * "[[Triptühhon]]: [[Mantel (ooper)]], [[Õde Angelica]], [[Gianni Schicchi]]" ("Il trittico: Il tabarro, Suor Angelica, Gianni Schicchi"; New York, 1918) * "[[Turandot]]" (Milano, 1926) === Muid teoseid === * "Messa di Gloria" tenorile, baritonile koorile ja orkestrile (1880) * "Capriccio sinfonico" orkestrile (1883) * "Krüsanteemid" keelpillikvartetile ("Crisantemi" 1890) * Soololaule häälele ja klaverile == Huvitavat == === Puccini ja autod === Vähesed teavad, et tänu Puccinile ehitati Itaalias esimene maastikuauto. Maestro oli parandamatu autode armastaja, 1901. aastal ostis ta oma esimese auto, Milano maailmanäitusel nähtud [[De Dion-Bouton]]i, kuid juba 1903 vahetas ta selle [[Clement Bayard]]i vastu välja. Selle autoga sõitis Puccini [[Torre del Lago]] ja Viareggio vahet. Tõenäoliselt liiga suure kiiruse tõttu sõitis Puccini 1903. aastal koos oma perega teelt välja; teised jäid terveks, kuid Puccini sai raskelt viga. Sellest seigast hoolimata jätkas helilooja autode kollektsioneerimist ning vahetas neid väga tihti. Kõik need autod olid linnas ja maanteel sõitmiseks sobivad, kuid ei kõlvanud jahipidamiseks. Selle tõttu pöördus Puccini 1919. aastal itaalia autotootja [[Vincenzo Lancia]] poole, et see talle rasketes maastikutingimustes sõitmiseks ühe auto ehitaks. Paari kuu möödudes saigi uus "maastikuauto" valmis ja seda hakati müüma peadpööritava hinnaga (35 000 liiri); maestro oli sellest autost nii vaimustatud, et ostis neid veel kaks. Sama autoga võttis Puccini 1922. aastal sõpradega ette suure Euroopa-reisi, mille marsruut oli järgmine: [[Cutigliano]], [[Verona]], [[Trento]], [[Bolzano]], [[Innsbruck]], [[München]], [[Ingolstadt]], [[Nürnberg]], [[Frankfurt]], [[Bonn]], [[Köln]], [[Amsterdam]], [[Haag]] ja siis tagasi Itaaliasse.{{lisa viide}} 1922. aastal ostetud [[Lambda (auto)|Lambda]] oli viimane Puccini auto; sellega sõitis ta 1924. aastal Pisa rongijaama, et sealt rongiga Brüsselisse saatuslikule operatsioonile sõita.{{lisa viide}} == Vaata ka == *[[Puccini festival]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bajoni">Bajoni, Maria Grazia. A Chronology of Puccinis Life and Works. The Puccini Companion. Essays on Puccini's life and music. Edited by William Weaver and Simonetta Puccini. New York: W.W. Norton, 1994, lk 335. ISBN 0-393-32052-9</ref> <ref name="victoria">Giacomo Puccini. His Life and His Operas. Pacific Opera Victoria, 2006 https://web.archive.org/web/20121206002925/http://www.pov.bc.ca/resources.html</ref> <ref name="6oefG">Mullins, Chris. WEAVER & PUCCINI: The Puccini Companion. Book review. 28.03.2005 Opera Today</ref> <ref name="01gZT">http://www.luccavirtuale.it/musei/museo-puccini/casanatale-puccini.htm.</ref> <ref name="fPQAE">Carner, Mosco. "Puccini: a Critical Biography", Gerald Duckworth, 1958</ref> <ref name="gwBu3">Phillips-Matz, Mary Jane. Puccini: A Biography, Northeastern University Press, 2002, lk 36–37</ref> <ref name="UtEgB">Phillips-Matz, Mary Jane. Puccini: A Biography, Northeastern University Press, 2002, lk 38</ref> <ref name="Z5HFZ">Phillips-Matz, Mary Jane. Puccini: A Biography, Northeastern University Press, 2002, lk 39</ref> <ref name="0QJ8b">Phillips-Matz, Mary Jane. Puccini: A Biography, Northeastern University Press, 2002, lk 43</ref> <ref name="J0vWB">Fisher, Burton, d. Puccinis Turandot. Opera Classics Library. Opera Journeys Publishing, (2002), 2005, pp16-17</ref> <ref name="0jnvR">Phillips-Matz, Mary Jane. Puccini: A Biography, Northeastern University Press, 2002, lk 41</ref> <ref name="oVrer">Budden, Julian. Puccini: His Life And Works, Oxford University Press, 2002, p46</ref> <ref name="YhTPJ">Jay-Taylor,Stephen. Puccini 2008. EMI Classics https://web.archive.org/web/20110209100036/http://mypuccini.com/anniversary.htm</ref> <ref name="A2yjn">Phillips-Matz, Mary Jane "Puccini. A Biography", Northeastern University Press, 2002, lk 74</ref> <ref name="0tq0k">Puccini, Simonetta. "Puccini and the Painters". Opera Quarterly 1984, 2(3): lk 6</ref> <ref name="stj2w">Matz, lk lisan</ref> <ref name="RJOwi">Seligman, Vincent. Puccini among Friends, New York: THE MACMILLAN COMPANY, 1938, lk 28–30 http://archive.org/details/pucciniamongfrie000863mbp</ref> <ref name="tADPg">vt nt Budden, Julian. "Puccini: His Life And Works", Oxford University Press, 2002, lk 63, lk 227</ref> <ref name="zs4EG">vt näit Phillips-Matz, Mary Jane "Puccini. A Biography", Northeastern University Press, 2002, lk 75</ref> <ref name="WHJEj">Giacomo Puccini. His Life and His Operas. lk 6</ref> <ref name="C9Qig">Javier Espinoza. Revealed: the identity of Puccini's secret lover. The Observer, 30. september 2007 http://www.guardian.co.uk/world/2007/sep/30/italy.musicnews</ref> <ref name="90EYh">Guerra, Michele. Puccini's suitcase: interview with Paolo Benvenuti https://web.archive.org/web/20141020140812/http://www.adrianachiesaenterprises.com/ita/web/item.asp?nav=817</ref> <ref name="YLeLd">vt näit Budden, Julien. "Puccini. His Life And Works", Oxford University Press, 2002, lk 403</ref> <ref name="BeV3s">Phillips-Matz, Mary Jane. "Puccini: A Biography. lk 261, 265"</ref> <ref name="BRmJL">Seligman, Vincent. "Puccini among Friends". New York: MACMILLAN, 1938, lk 357</ref> <ref name="Vi6bM">Phillips-Matz, Mary Jane. "Puccini: A Biography. lk 298"</ref> <ref name="0Fa92">Rosario Marchese-Ragona, Alberto Staffieri. "Gli ultimi giorni di un grande compositore".</ref> }} {{JÄRJESTA:Puccini, Giacomo}} [[Kategooria:Itaalia heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1858]] [[Kategooria:Surnud 1924]] df3hbpxen6lj15864qsaobq8bjg28rk 0 39873 7189879 7091276 2026-07-09T15:44:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189879 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{infokast president | nimi = Aljaksandr Lukašenka | pilt = Alexander Lukashenko (2024-05-24) (cropped) 3.jpg | pildiallkiri = Aljaksandr Lukašenka (2024) | amet = [[Valgevene president]] | ametiajaalgus = 20. juuli 1994 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = Venemaa ja Valgevene Liidu riik Ülemnõukogu esimees | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2020 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | sünniaeg = {{süv|1954|08|30|df=y}} | sünnikoht = [[Kopõss]], [[Vitsebski oblast]], [[Valgevene NSV]] | surmaaeg = | surmakoht = | allkiri = SigAlexanderLukashenko.svg | alma_mater = | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] (1979–1992) | sugulased = | moodul = {{Infokast sõjaväelane | manusta = jah | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = alampolkovnik }} }} '''Aliaksandr Rygoravič Lukašenka''' (Аляксандр Рыгоравіч Лукашэнка, [[valgevene-eesti transkriptsioon]]is Aljaksandr Rõgoravitš Lukašenka, vene keeles Александр Григорьевич Лукашенко ''Aleksandr Grigorjevitš Lukašenko''; sündinud [[30. august]]il [[1954]] [[Vitsebski oblast]]is [[Kopõss]]is) on [[Valgevene]] [[poliitik]], aastast 1994. aastast [[Valgevene president]]. [[Euroopa Liit]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] ei pea tema presidentuuri alates 2020. aastast legitiimseks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.axios.com/us-lukashenko-president-belarus-353ed235-98f7-446f-919a-6a6cdab81975.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-10-25 |arhiivimisaeg=2021-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211221151140/https://www.axios.com/us-lukashenko-president-belarus-353ed235-98f7-446f-919a-6a6cdab81975.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>https://www.err.ee/1135359/borrell-euroopa-liit-ei-pea-lukasenkot-seaduslikuks-presidendiks</ref> Aljaksandr Lukašenka on [[Valgevene Vabariigi Julgeolekunõukogu]] esimees. == Elulugu == Kasvas üles maakohas [[Magiljovi oblast]]is Šklovski rajoonis Aleksandrõja külas. Isa polnud, ema töötas lüpsjana.<ref>{{Netiviide |pealkiri="Рослая, сильная, с характером". В Александрии похоронили мать Лукашенко |url=https://news.tut.by/society/449462.html |vaadatud=2020-10-25 |arhiivimisaeg=2020-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201022082221/https://news.tut.by/society/449462.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Koolis oli probleemne õpilane olles miilitsa lastetoas arvel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Лукашенко признался, что в школьные годы стоял на учете в комнате милиции |url=https://news.tut.by/society/557319.html |vaadatud=2020-10-25 |arhiivimisaeg=2017-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170824175303/https://news.tut.by/society/557319.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Lõpetas keskkooli Aleksandrõjas ja 1975. aastal Mogiljovi Pedagoogilise Instituudi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. 1985. aastal lõpetas kaugõppes Valgevene Põllumajanduse Akadeemia [[Gorki (Valgevene)|Gorkis]] ökonomist-põllumajandustootmise korraldajana. 1975–1977 teenis [[Nõukogude Liidu piirivalve|NSV Liidu piirivalvevägedes]] poliitosakonna instruktorina [[Brest (Valgevene)|Brestis]]. 1977–1978 Mogiljovi linna toidukaubastu komsomolikomitee sekretär. 1978–1980 üleliidulise ühingu Teadus Šklovski rajooni vastutav sekretär. 1979. aastal astus [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]]-sse. 1980–1982 oli [[Nõukogude armee]]s tankiroodu ülema asetäitja poliitalal. 1982–1983 kolhoosi Udarnik esimehe asetäitja Šklovski rajoonis. 1983–1985 Šklovi linna ehitusmaterjalide kombinaadi direktori asetäitja. 1985–1987 Lenini nimelise kolhoosi parteikomitee sekretär Šklovski rajoonis. 1987–1990 sovhoosi Gorodets direktor Šklovski rajoonis.<ref>https://day.kyiv.ua/ru/article/obshchestvo/lider-socializma-kak-shvedy-ego-propoveduyut</ref> Tal on kolm poega, vanim neist on [[Viktar Lukašenka|Viktar]] ja noorim [[Mikalai Lukašenka|Mikalai]]. === Ülemnõukogus === Lukašenka valiti 1990. aastal [[Valgevene Ülemnõukogu|Valgevene Ülemnõukokku]]. Ta juhtis ülemnõukogu ajutist komisjoni vabariiklike ja kohalike võimude administratsiooni all olevate kaubandusstruktuuride tegevuse uurimiseks. 25. mail 1991 avaldas ta ajalehes Narodnaja Gazeta programmilise artikli "Diktatuur: Valgevene versioon?", kus ta süüdistas Valgevenet valitsevat [[Nomenklatuur (eliit)|nomenklatuuri]] autoritaarse võimu poole püüdlemisel ja poliitilise diktatuuri loomisel. Pärast seda moodustas Ülemnõukogus fraktsiooni "Valgevene kommunistid demokraatia eest". Pärast augustiputši teatasid parlamendirühma "Valgevene kommunistid demokraatia eest" liikmed Valgevene kommunistlikust parteist lahkumisest ja nõudsid selle keelamist, samal ajal kui Lukašenka ise nõudis Ülemnõukogu esimehe Nikolai Dementei ja ministrite nõukogu esimehe Vjatšeslav Kebitši tagasiastumist. 1991. aasta novembris hääletas Lukašenka Valgevene enda relvajõudude ja rahasüsteemi loomise vastu. Hiljem hindas Lukašenka NSV Liidu lagunemist "20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks."<ref>{{Netiviide |url=http://www.soyuz.by/ru/?guid=10598 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-09-14 |arhiivimisaeg=2012-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121011232517/http://www.soyuz.by/ru/?guid=10598 |url-olek=ei tööta }}</ref> Nõukogude Liidu ekspresidendi [[Mihhail Gorbatšov]]i sõnul oli Lukašenka ainuke Valgevene Ülemnõukogu saadik, kes hääletas Nõukogude Liidu laialisaatmiseks sõlmitud Belovežje lepete vastu.<ref>https://www.gorby.ru/presscenter/news/show_28555/</ref> 1993. aastal sai ta Valgevene parlamendi korruptsioonivastase komisjoni esimeheks. Olles ülemnõukogus säilitas ta kuni presidendiks valimiseni endale ka sovhoosi Gorodets direktori koha.<ref>https://tass.ru/encyclopedia/person/lukashenko-aleksandr-grigorevich</ref> === Presidendina === 1994. aastal valiti Lukašenka üllatuslikult presidendiks. Pidas kampaaniat populistlike ja korruptsioonivastase võitluse loosungite all, lubades "kodu ja tööd" kõigile kodanikele, hinnakontrolli ja slaavi riikide liitu Venemaaga. Lukašenka valitsemine muutus aga üha autokraatlikumaks. 1995–1996 kasutas ta [[rahvahääletus]]i oma võimu kindlustamiseks [[Parlament|parlamendi]] suhtes, et pikendada oma ametiaega 2001. aastani ja integreeruda tihedamalt [[Venemaa]]ga. Aprillis 1995, seoses [[Valgevene 1995. aasta referendum|samal aastal toimuva referendumiga]], saatis Lukašenka väed puhastama parlamendihoonet, kus rahvuslikult meelestatud saadikud pidasid protestiks venemeelse poliitika vastu [[näljastreik]]i. Aasta hiljem saadeti parlament pärast rahvaküsitlust laiali ja ajakirjandusvabadust kärbiti. Lukašenka [[majanduspoliitika]] järgib suures osas [[NSV Liit|NSV Liidu]] majandusmudelit, mida iseloomustavad toodangu planeerimine, kaupade fikseeritud hinnad ja riiklik omand. Tehakse olulisi piiranguid ettevõtete [[Erastamine|erastamisele]] ning üritatakse vältida väliskapitalil põhinevaid investeeringuid riigi majandusse. Vabal [[turumajandus]]el põhinevas globaalses majandusruumis on taolise [[autarkia|autarkilise]] süsteemi säilitamine keeruline ning on kaasa toonud Valgevene majandusliku arengu aeglustumise. 17. oktoobril 2004 korraldas president Lukašenka [[Valgevene 2004. aasta referendum|referendumi]], mille tulemusel kaotati presidendi ametiaegade ülempiir. Muudatuse kiitis heaks 79,42% hääletamas käinud kodanikest. See muudatus võimaldas kaks korda ametis olnud Lukašenka kandideerida presidendiks ka kolmandal korral. 19. märtsil 2006 toimusid Valgevenes presidendivalimised, kus Aljaksandr Lukašenka vastaskandidaatideks olid [[Aljaksandr Milinkevitš]], [[Sjargei Gaidukevitš]] ja [[Aljaksandr Kazulin]]. Ametlikud presidendivalimiste tulemused: * Aljaksandr Lukašenka 82,6% * Aljaksandr Milinkevitš 6,0% * Sjargei Gaidukevitš 3,5% * Aljaksandr Kazulin 2,3% Opositsiooni väitel ja vene sotsioloogide andmetel oli Lukašenka toetus alla 50%. 8. aprillil 2006 vannutati Lukašenka uueks ametiajaks presidendiks. 2010. aasta detsembris peetud presidendivalimistel sai Lukašenka ametlikel andmetel 79,6% häältest. Valimistulemuste vastu protestinute meeleavaldus [[Minsk]]is peksti laiali, umbes 700 inimest vahistati. Arreteeriti ka seitse Lukašenka vastaskandidaati, mõnda neist peksti rängalt.<ref>Yuras Karmanau: [https://www.washingtontimes.com/news/2010/dec/22/belarus-7-presidential-candidates-face-15-years/ Belarus: 7 presidential candidates face 15 years], The Washington Times, 22. detsember 2010.</ref> 2015. aastal valiti ta 83,47% toetusega taas Valgevene presidendiks. 9. augustil 2020 toimunud Valgevene presidendivalimistel sai ta ametlikult 80,1% häältest. Opositsioon peab tulemust võltsinguks. Lukašenka presidentuuri peavad mittelegitiimseks nii Euroopa Liit kui ka USA.<ref>https://tass.com/world/1190499</ref> 25. veebruaril 2024 teatas Aleksandr Lukašenka, et kandideerib 2025. aasta jaanuaris peetud presidendivalimistel, mis tähendab, et ta kandideeris kaheksandat järjestikust ametiaega.<ref>https://www.svoboda.org/a/lukashenko-zayavil-chto-v-2025-godu-poydyot-na-vybory/32834331.html</ref> == Tunnustus == * 1995 – [[rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] * 1996 – [[MRÜ|Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli]] auprofessor<ref name="let"/> * 2021 – [[OCCRP aasta inimene]] organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vallas == Viited == {{viited|allikad= <ref name="let">[http://letopis.msu.ru/peoples/1776 Летопись Московского университета]. letopis.msu.ru</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.postimees.ee/?id=83755 Lukašenka on valmis ELiga koostööd tegema]. Postimees, 17. veebruar 2009. * [[Kaivo Kopli]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51167697 Lukašenka: olen reformimeelne]. EPL.ee, 6. mai 2009. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev = –|nimi = [[Valgevene president]]|aeg = 1994–|järgnev = –}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Lukašenka, Aljaksandr}} [[Kategooria:Valgevene presidendid]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni (Venemaa Föderatsioon) kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] hqm29rv5xb4qcdcnsnzi7b3hsc6qnrf 0 40166 7190047 6922213 2026-07-09T22:52:32Z Kapakkatoveri 233149 7190047 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mutsuhito-Emperor-Meiji-1873.png|thumb|Keiser Meiji (1873)]] '''Keiser Meiji''' (pärast surma 明 治天皇 ''Meiji Tennō'') ehk '''Mutsuhito''' ([[jaapani keel|jaapani]] 睦仁) ([[3. november]] [[1852]] – [[30. juuli]] [[1912]]) oli [[Jaapani keiser]] [[1867]]. aastast [[1912]]. aastani. Mutsuhito [[deviis]] oli Meiji ('särav valitsus' või 'valgustatud rahu'). Ta kuulutas ennast Jaapani valitsejaks pärast oma isa [[Osahito]] surma ja lõi [[Tokugawa šogunaat|Tokugawa šoguni]] [[Tokugawa Yoshinobu|Yoshinobu]] vägesid. Mutsuhito viis oma residentsi [[Kyōto]]st [[Tōkyō]]sse. Tänu tema reformidele tõusis Jaapan üheks maailma suurvõimuks. Tema valitsusajal peetud [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] ja [[Esimene Hiina-Jaapani sõda|Hiina-Jaapani sõjas]] võitis Jaapan [[Venemaa]]d ja [[Hiina]]t. <center> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev = [[Kōmei]]|nimi = [[Jaapani keiser]]|aeg = [[1867]]&ndash;[[1912]]|järgnev = [[Yoshihito|Taishō]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Jaapani monarhid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1852]] [[Kategooria:Surnud 1912]] nepybv7utui75x9u3mkos1bfweieruf 0 41639 7190169 7080902 2026-07-10T08:12:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190169 wikitext text/x-wiki '''Artur Taska''' ([[20. jaanuar]] [[1912]] Kopli talu, [[Väike-Verevi]] küla, [[Meeri vald]] – [[29. september]] [[1994]] [[Lund]], [[Rootsi]]) oli eesti õigusteadlane ja kultuuriloolane. Temalt on ilmunud töid [[Eesti lipp|Eesti lipust]] ja [[Eesti vapp|vapist]], [[õigusteooria]]st jm. == Elukäik == Õppis [[Elva Algkool]]is ja [[Tartu Ühiskommertsgümnaasium]]is. Aastatel [[1931]]–[[1942]] õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust.<ref name="eys" /> [[1952]]. aastal sai Taska õigusteaduste [[doktorikraad]]i, kui oli kaitsnud [[Kieli Ülikool]]is<ref name="eys" /> doktoritöö "Die Grenzen des Küstenmeeres Estlands". 1931. aasta sügissemestril astus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i.<ref name="eys" /> Alates 1988. aastast [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane.<ref name="eys">[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] Eesti Üliõpilaste Selts.</ref> Aastatel [[1933]]–[[1938]] oli ta ajalehe Lõuna-Eesti toimetaja [[Valga]]s, hiljem Päevalehe toimetuses, pärast juunipööret ajalehe Kommunist kommunistliku partei elu osakonna kaastööline, seejärel [[1941]]–[[1944]] Kalurite Keskuse ametnik.<ref name="eys" /> [[1944]]. aastal põgenes [[Suur põgenemine|Suure põgenemise]] ajal Rootsi.<ref name="eys" /> Aastatel [[1945]]–[[1946]] oli [[Eesti Komitee (Stockholm)|Eesti Komitee]] büroojuhataja ja [[1946]]–[[1962]] Svenska Diamant-Bergborrnings AB ametnik [[Stockholm]]is.<ref name="eys" /> [[1962]]–[[1975]] oli [[Malmöhusi lään]]i [[haigekassa]] osakonnajuhataja ja asedirektor [[Lund]]is.<ref name="eys" /> Ta oli [[E.E.L.K.]] Stockholmi koguduse esimees. Ta on maetud [[Elva kalmistu]]le. == Teoseid == * "Sini-must-valge värvikolmik eesti luules" (Stockholm, 1959)<ref>[https://web.archive.org/web/20180713014347/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12620 Sini-must-valge värvikolmik eesti luules] Raamatukoi.</ref> * "Enesemääramisõigusest rahvusmõrvani – Nõukogude Liidu sõnad ja teod Eesti Vabariigi ja rahva suhtes" (1965) * "Sini-must-valge 100 aastat" (1982)<ref>[https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?212944 Sini-must-valge 100 aastat]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Raamatukoi.</ref> * "Helsingi üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsis Tartus" (1983)<ref name="eys" /> * "Eesti hümn" (1983)<ref>[https://web.archive.org/web/20180713013003/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?212948 Eesti hümn] Raamatukoi.</ref> * "Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke" (1986)<ref>[https://web.archive.org/web/20180713014004/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?163057 Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke] Raamatukoi.</ref> ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=16949&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6plVJJYnF2IohtaKVUCKUNlaxrawEyXhk9 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944] {{JÄRJESTA:Taska, Artur}} [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1994]] 6gxcbhekpjj4k9a36ajlt0153zlu9am 0 42829 7189868 7110161 2026-07-09T15:28:57Z Kuriuss 38125 7189868 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=detsember}} [[Pilt:1999-lithuania-Lp249.jpg|pisi|Balti keti 10. aastapäevale pühendatud [[Leedu]] postmargiplok]] [[Pilt:Balti kett.jpg|pisi|Balti ketist osavõtjad Eestis]] [[Pilt:BaltskýŘetěz.jpg|pisi|Balti kett Leedus]] '''Balti kett''' ([[läti keel|läti]] ''Baltijas ceļš'' – 'Balti tee', [[leedu keel|leedu]] ''Baltijos kelias'' – 'Balti tee') oli [[23. august]]il [[1989]] [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärk oli näidata maailmale [[Baltimaad]]e iseseisvustahet ning juhtida tähelepanu [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja [[Kolmas Riik|Saksamaa]] vahel poole sajandi eest sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]ile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade [[okupatsioon|okupeerimise]] ja [[anneksioon|annekteerimiseni]] NSV Liidu poolt. Rahumeelne meeleavaldus korraldati kolme nädalaga.<ref name="ERR_BALTI_KETT_30">Eetris: 24.08.2019, [https://vikerraadio.err.ee/969646/eesti-lugu-balti-kett-30 Eesti lugu. Balti kett 30], err.ee.</ref> Inimesed rivistusid ligikaudu 675,5&nbsp;km pikkuseks [[Tallinn]]a, [[Riia]]t ja [[Vilnius]]t ühendanud inimahelaks. Eestis 211,5 km, [[Tallinn]]–[[Rapla]]–[[Türi]]–[[Võhma]]–[[Viljandi]]–[[Karksi-Nuia|Nuia]]–[[Lilli (Mulgi)|Lilli]]. Lätis 262 km, [[Kööna|Ķoņi]]–[[Ruhja|Rūjiena]]–[[Rencēni]]–[[Valmiera]]–[[Loodi (Läti)|Lode]]–[[Cēsis]]–[[Drabeši]]–[[Mūrnieki]]–[[Līgatne]]–[[Sigulda]]–[[Vangaži]]–(A2)–[[Riia]](A7 [[E67]])–[[Ķekava]]–[[Iecava]]–[[Bauska]]. Leedus 202 km [[Pasvalys]]–[[Panevėžys]]–[[Ukmergė]]–[[Širvintos]]–[[Panevėžysi–Vilniuse maantee|A2 (E272)]]–[[Vilnius]]. Kokku 675,5 km.<ref name="ERR_BALTI_KETT_30"/> Eestis oli osavõtjaid üle 200 000. Lätis 250 000 – 280 000. Leedus ligikaudu 500(?) 000.<ref name="ERR_BALTI_KETT_30"/><ref name="ERR_BALTI_KETT_01">Eetris: 23.08.1989, [http://arhiiv.err.ee/guid/79771 Balti kett: Balti kett. 01], err.ee.</ref><ref name="ERR_BALTI_KETT_02">Eetris: 23.08.1989, [http://arhiiv.err.ee/guid/79817 Balti kett: Balti kett. 02], err.ee.</ref><ref name="ERR_BALTI_KETT_03">Eetris: 23.08.1989, [http://arhiiv.err.ee/guid/79818 Balti kett: Balti kett. 03], err.ee.</ref><ref name="ERR_BALTI_KETT_VILNIUS">Eetris: 23.08.1989, [http://arhiiv.err.ee/guid/79775 Balti kett: Balti kett. Vilnius], err.ee.</ref> Balti kett ning sellele eelnenud [[Balti apell]] ja [[Hirvepargi miiting]] andsid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega tõuke [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taastamise õigusliku järjepidevuse alusel [[20. august]]il [[1991]]. ==Ajalugu== [[Pilt:1989_08_23%C5%A0iauliai1Baltijos_kelias.jpg|pisi|vasakul|Balti kett [[Šiauliai]]s [[Leedu]]s. [[Eesti]], [[Läti]] ja Leedu rahvuslippudega kaunistatud kolm [[Baltimaad]]e kirstu [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja [[Kolmas Riik|Saksamaa]] lippude all]] Meeleavaldus oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamise 50. aastapäevale. Pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollidega olid NSV Liit ja [[Kolmas Riik|Saksamaa]] jaganud [[Ida-Euroopa]] mõjusfäärideks: Läti, Eesti, [[Soome]], [[Poola]] idaosa ja [[Bessaraabia]] läksid NSV Liidule, Leedu ja Poola lääneosa Saksamaale. NSV Liit oli eitanud aastakümneid pakti salaprotokollide olemasolu, kuigi need olid [[Nürnbergi kohtuprotsess]]idel avalikuks tulnud. Nõukogude [[propaganda]] oli väitnud veel, et okupatsiooni pole olnud ja kolm Balti riiki ühinesid vabatahtlikult Nõukogude Liiduga. Balti ketiga näidati [[Nõukogude Liit|NSV Liidule]] ja ülejäänud maailmale Eesti, Läti ja Leedu rahva vabadustahet, solidaarsust ja otsustavust võidelda kätte kaotatud iseseisvus. Üritus äratas maailmas suurt tähelepanu ja andis teada Balti riikide vabaduspüüdlustest. Balti keti algatasid ja korraldasid [[Leedu]] [[Sąjūdis]], [[Läti]] [[Tautas Fronte]] ja [[Eesti]] [[Rahvarinne]]. Eestis oli oluline panus ka [[Eesti Muinsuskaitse Selts|Eesti Muinsuskaitse Seltsil]]. Ürituse korraldamise otsus oli võetud vastu Eesti, Läti ja Leedu rahvarinde koordinatsioonikogu Balti Nõukogu esimesel koosolekul [[15. juuli]]l 1989 [[Pärnu]]s.<ref name="Arjakas" /> Inimketi sõnumi otsingul otsustati jääda sõna "Vabadus!" (läti "Brīvība!", leedu "Laisvė!") juurde ja ürituse nimetuseks määrata "Balti tee".<ref name="Arjakas" /> Kolme Baltimaad hõlmanud massimeeleavaldusega loodeti ka raputada [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i [[MRP]]-komisjoni, mille tegevus oli seni kulgenud loiult. [[26. august]]il 1989 tegi [[NLKP Keskkomitee]] avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides", mis loeti ette päeva kokkuvõtvas televisiooni uudistesaates "[[Vremja]]". Selles kritiseeriti toimunut ähvardaval toonil. Muuhulgas öeldi:<ref name="s9J4q" /> "23. augustil 1989 püüdsid sündmuste organiseerijad kruvida meeleolu üles tõelise natsionalistliku hüsteeriani. Asi on läinud kaugele, Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed olla rahvastele katastroofilised: nende eluvõimelisus ise võib sattuda küsimärgi alla." [[24. detsember|24. detsembril]] 1989 oli NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress sunnitud tunnistama Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks.<ref name="OhPKp" /> Balti kett, sellele eelnenud [[Balti apell]] ja [[Hirvepargi miiting]] andsid õiguslike nõudmiste rõhutamisega tõuke Eesti Vabariigi taastamisele õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991. ==Mitmesugust== * {{kas| Balti ketti inspireeris kolm aastat varem [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toimunud heategevuslik üritus ''Hands Across America''.}} {{lisa viide}} * Balti ketist inspireerituna moodustati Ukrainas 21. jaanuaril 1990 - Ukraina Rahvavabariigi ja Lääne-Ukraina Rahvavabariigi ühinemisakti 71. aastapäeval - 700 kilomeetrine ligi 450 000 inimesest koosnev kett. Kett algas endises Lääne-Ukraina Rahvavabariigi pealinnas Ivano-Frankivskis hotelli "Dnister" eest (toonane Lääne-Ukraina Rahvavabariigi parlamendi asukoht ja koht, kus Lääne-Ukraina Rahvavabariigi Rahvusnõukogu ühinemisakti ratifitseeris), kulges Strõisse (kust läks haru Taga-Karpaatiasse) ning läbi Lvivi, Ternopili, Lutski, Rivne ja Žitomiri Kiievisse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Interfax-Ukraine |kuupäev=2011-12-30 |pealkiri=Yanukovych signs decree on new holiday replacing Ukrainian Independence Day - Dec. 30, 2011 |url=https://archive.kyivpost.com/article/content/ukraine-politics/yanukovych-signs-decree-on-new-holiday-replacing-u-119839.html |vaadatud=2024-10-29 |väljaanne=Kyiv Post}}</ref> Esimest korda pärast Ukraina Rahvavabariigi aega heisati Ukraina sinikollane lipp. * [[Guinnessi rekordite raamat]]us oli Balti kett oma pikkuse poolest esikohal kuni 2004. aasta detsembrini, mil [[Bangladesh]]is moodustati viiest miljonist inimesest koosnev 1050 km pikkune kett.<ref name="rxpqP" /> * 2009. aastal kuulutas [[Euroopa Parlament]] 23. augusti – Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamise kuupäeva – [[Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev|stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks]].<ref name="lYLtS" /> ==Mälestuse jäädvustamine== [[Pilt:Balti kett Käru mittecommons.jpg|pisi|Balti keti mälestusmärk [[Käru alevik]]us Järva maakonnas]] *1989. aastal valmis [[dokumentaalfilm]] "Balti tee" (režissöör [[Peeter Simm]]; stsenaristid [[Olav Osolin]] ja Peeter Simm; operaatorid [[Peep Laansalu]] jt; tootja [[Maurum]]).<ref name="agBV1" /> *23. augustil [[1999]] anti Eestis välja postmark "10 aastat "Balti ketti"" [[nominaal]]iga 3.60 [[EEK]] (kujundaja [[Vello Lillemets]]), [[esimese päeva eriümbrik]] ([[FDC]]), margiplokk "10 aastat "Balti ketti"" nominaaliga 5.50 + 5.50 + 5.50 EEK ja sama margiplokiga esimese päeva eriümbrik.<ref name="cohu2" /> *[[2004]]. aastal andis [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] välja [[Lembit Koik|Lembit Koigi]] raamatu "Balti kett". *[[2009]]. aastal tunnistas [[UNESCO]] Balti keti vägivallatu vastupanu fenomeniks ja Balti ketti puudutavad dokumendid kanti [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]].<ref name="q3KKF" /> *2011. aastast korraldatakse [[Balti keti velotuur]]i (Baltic Chain Tour). *[[20. august]]il [[2013]] avasid Tallinna, Riia ja Vilniuse linnapead [[Harjumägi|Harjumäel]] Tallinnas [[Balti keti mälestuskivi]]. Leedu [[skulptor]]i Gitenis Umbrasase loodud mälestuskivi on Vilniuse linnavalitsuse kingitus. Samasugused mälestuskivid paigutati ka Riiga ja Vilniusesse.<ref name="77GdU" /> *[[30. august|30.]]-[[31. august]]il 2013 toimusid [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s [[Europeana 1989]] Balti keti mälestuste kogumispäevad.<ref name="T6m5H" /> *[[Eesti Ajaloomuuseum]] tähistas veerandsajandi möödumist Balti keti meeleavaldusest temaatilise virtuaalnäituse "Balti kett 25" avamisega veebiaadressil http://baltikett.ajaloomuuseum.ee.<ref name="YyU4u" /> *[[23. august]]il [[2014]] esietendus Eestis [[ETV]]-s Balti keti 25. aastapäevaks valminud dokumentaalfilm "Balti vabaduse tee" (režissöör Askolds Saulītis; Läti TV).<ref name="Mxd63" /> *23. augustil 2014 toimus [[Viljandi lauluväljak]]ul kontsert Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks. Kontserdi kava koosnes tolle aja märgilistest paladest. Lavastas [[Ain Mäeots]], muusikajuht oli [[Siim Aimla]] ning produtsent [[Jaanus Kukk]]. Kohal oli ja esines päevakohase kõnega [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. Kontserdist tegi otseülekande [[ERR]].<ref name="TGS9U" /> *Eesti, Läti ja Leedu [[mäluasutus]]ed ja UNESCO rahvuslikud komisjonid algatasid mälestuste kogumise projekti "Balti keti lood".<ref name="MCC7q" /><ref name="gcb9K" /> Projekti partnerid Eestis on [[Okupatsioonide muuseum]] ja [[UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon]]. Mälestusi kogutakse kuni 30. oktoobrini 2014 veebiaadressil http://www.thebalticway.eu/. *Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks kõnnib lätlane [[Aivars Noviks-Grasis]] jalgsi Vilniusest Riia kaudu Tallinna – täpselt sama teed, mida mööda kulges 25 aasta eest inimkett, mis sümboliseeris kolme Balti riigi iseseisvumispüüdlusi ja protesti Molotovi-Ribbentropi pakti vastu.<ref name="AQete" /> *[[Balti keti mälestusmärk]] Kärus *[[Balti keti mälestusmärk (Särevere)|Balti keti mälestusmärk]] Säreveres <gallery> Baltic Way Memorial Tallinn.JPG|[[Balti keti mälestuskivi]] [[Harjumägi|Harjumäel]] [[Tallinn]]as Balti keti mälestuskivi.jpg|[[Balti keti mälestusmärk (Särevere)| Balti keti mälestuskivi]] [[Särevere]]s LT-2014-50litų-Baltijos kelias-b.png|Leedu meenemünt Balti tee 25 LV-2014-5euro-Baltic way-a.png|Läti meenemünt Balti tee 25 Stamps of Lithuania, 2014-20.jpg|2014. aastal välja antud Leedu postmark </gallery> ==Pilte == [[Jaan Künnap]]i fotosid Balti ketist. <gallery> Balti kett 01.jpg| Balti kett 02.jpg| Balti kett 03.jpg| Balti kett 04.jpg| Balti kett 05.jpg| Balti kett 06.jpg| Balti kett 07.jpg| Balti kett 08.jpg| Balti kett 09.jpg| Balti kett 10.jpg| Balti kett 11.jpg| Balti kett 12.jpg| Balti kett 13.jpg| Balti kett 14.jpg| Balti kett 24.jpg| Balti kett 15.jpg| Balti kett 16.jpg| Balti kett 17.jpg| Balti kett 18.jpg| Balti kett 19.jpg| Balti kett 20.jpg| Balti kett 22.jpg| Balti kett 23.jpg| </gallery> == Vaata ka == *[[Baaside leping]] *[[Juunipööre]] *[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] *[[MRP-AEG]] *[[Laulev revolutsioon]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Arjakas">[[Küllo Arjakas]]. [https://web.archive.org/web/20210716212236/http://vana.kesknadal.ee/g2/uudised?id=23253 25 aastat tagasi sündis Pärnus otsus korraldada Balti kett] Kesknädal, 30. juuli 2014.</ref> <ref name="s9J4q">[[Mati Graf]]. ''Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991''. Tallinn, 2012, lk 106.</ref> <ref name="OhPKp">NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsus "Poliitilisest ja õiguslikust hinnangust 1939. aasta Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingule" – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja. 1989, nr 29, art 579.</ref> <ref name="rxpqP">[http://www.epl.ee/news/eesti/balti-kett-kukkus-guinnessi-rekorditeraamatust-valja.d?id=51012586 Balti kett kukkus Guinnessi rekorditeraamatust välja] EPL, 9. juuni 2005.</ref> <ref name="lYLtS">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P6-TA-2008-0439+0+DOC+XML+V0//ET Euroopa Parlamendi deklaratsioon 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks].</ref> <ref name="agBV1">[https://web.archive.org/web/20140810033542/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/887 Balti tee (1989)] Eesti Filmi Andmebaasis.</ref> <ref name="cohu2">[http://www.filateelia.ee/foorum/viewtopic.php?f=11&t=3309 10 aastat "Balti ketti" – 172,173-07-1999] filateelia foorum.</ref> <ref name="q3KKF">[http://www.unesco.org/new/en/communication-and-information/flagship-project-activities/memory-of-the-world/register/full-list-of-registered-heritage/registered-heritage-page-8/the-baltic-way-human-chain-linking-three-states-in-their-drive-for-freedom/#c183658 The Baltic Way – Human Chain Linking Three States in Their Drive for Freedom. Documentary heritage submitted by Estonia, Latvia and Lithuania and recommended for inclusion in the Memory of the World Register in 2009.] Sissekanne UNESCO maailma mälu registris (inglise keeles).</ref> <ref name="77GdU">[http://uudised.err.ee/v/eesti/41c5ad30-2c2d-423b-be86-04a019a7996c Tallinnas avatakse Balti keti mälestuskivi] uudised.err.ee, 20. august 2013.</ref> <ref name="T6m5H">[http://www.nlib.ee/?id=21180 Europeana 1989 kogumispäevadele toodi üle saja mälestuse Balti ketist] Eesti Rahvusraamatukogu, 02.09.2013.</ref> <ref name="YyU4u">[http://kultuur.err.ee/v/varia/64bcce5e-a01b-4efe-a76e-e8ab3fb4465a Ajaloomuuseum avab homme veebinäituse "Balti kett 25"] kultuur.err.ee, 18. august 2014.</ref> <ref name="Mxd63">[https://web.archive.org/web/20140819090157/http://etv.err.ee/v/dokumentaalfilmid/saated/8686958e-2d7c-4735-9918-05a408f0277a Dokumentaalfilm "Balti vabaduse tee" (Läti 2014)] ETV, 23. august 2014.</ref> <ref name="TGS9U">[http://www.ohtuleht.ee/589889/balti-kett-25-err-teeb-viljandis-toimuvast-kontserdist-otseulekande Balti kett 25: ERR teeb Viljandis toimuvast kontserdist otseülekande] Õhtuleht, 2. august 2014.</ref> <ref name="MCC7q">[http://uudised.err.ee/v/eesti/d463a543-d339-4339-a5e2-c82c606fe179 UNESCO komisjonid koguvad Balti keti mälestusi] uudised.err.ee.</ref> <ref name="gcb9K">[https://web.archive.org/web/20140812015524/http://www.okupatsioon.ee/et/component/content/article/455 Okupatsioonide muuseum: Balti keti mälestuslugude kogumine].</ref> <ref name="AQete">[https://web.archive.org/web/20140808044844/http://www.thebalticway.eu/et/uudised/ The Baltic Way 1989–2014: Uudised].</ref> }} ==Kirjandus== *[[Lembit Koik]]. ''Balti kett''. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. ISBN 9789985701621 ISBN 9985701623 (köites). *[[Heiki Lindpere]]. ''MRP: raske ülestunnistus''. Tallinn: Olion, 1991. 110 lk. ISBN 546000185 (2., täiendatud ja parandatud trükk: ''MRP: Molotovi-Ribbentropi pakt: raske ülestunnistus''. Tallinn: Ilo, 2009. 239 lk. ISBN 9789949170692 (köites)). *[[Küllo Arjakas]]. ''Kui väikesed olid suured. Balti kett 25''. [[Eesti Rahvarinde Muuseum]], 2014. 272 lk. ISBN 9789949338399. *Olev Remsu. Balti kett Vaiksel ookeanil. Eesti Ekspress/Delfi, 23. august 1989. ==Välislingid== {{commonskat|Baltic Way}} * [http://www.thebalticway.eu/et/ The Baltic Way 1989–2014] (eesti, läti, leedu ja inglise keeles) * [http://www.balticway.net/index.php?hl=et Balti kett] (eesti, läti, leedu ja inglise keeles) * [http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php?is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=fotonaitused&gid=41 Balti kett 20] Virtuaalne fotonäitus Eesti Filmiarhiivi veebisaidil * [https://www.youtube.com/watch?v=lvKEyJOit40 YouTube: Balti tee] Maurum ERF Video SP, 1989. * [http://foorum.erau.ee/viewtopic.php?f=2&t=1911 1989.a. Balti keti amatöörraadioside] * [https://arhiiv.err.ee/vaata/balti-kett-balti-kett-01 Balti kett. 01] [[Eesti Raadio]], 23. august 1989. Kolmetunnise otsesaate "Meie hoiame ühte" 1. osa. Saatejuhid [[Riina Eentalu]] ja [[Tiit Sinissaar]]. * [https://arhiiv.err.ee/vaata/balti-kett-balti-kett-02 Balti kett. 02] Eesti Raadio, 23. august 1989. Kolmetunnise otsesaate "Meie hoiame ühte" 2. osa. Saatejuhid samad. * [https://arhiiv.err.ee/vaata/balti-kett-balti-kett-03 Balti kett. 03] Eesti Raadio, 23. august 1989. Kolmetunnise otsesaate "Meie hoiame ühte" 3. osa. Saatejuhid samad. * [https://arhiiv.err.ee/vaata/balti-kett-balti-kett-04 Balti kett. 04] Eesti Raadio, 23. august 1989. Kolmetunnise otsesaate "Meie hoiame ühte" 4. osa. Saatejuhid samad. * [https://arhiiv.err.ee/vaata/balti-kett-vilnius Balti kett. Vilnius.] Leedu Raadio, 23. august 1989. Salvestis Leedu Raadio eetrist kell 16.00–16.30. Reportaaž Vilniuse tänavalt ja muusika stuudiost. * [http://www.unesco.org/new/en/communication-and-information/memory-of-the-world/register/full-list-of-registered-heritage/registered-heritage-page-8/the-baltic-way-human-chain-linking-three-states-in-their-drive-for-freedom/ UNESCO 2009: The Baltic Way – Human Chain Linking Three States in Their Drive for Freedom.] ''It was a unique and peaceful demonstration that united the three countries in their drive for freedom.'' ** [http://www.unesco-ci.org/photos/showgallery.php/cat/960 UNESCO 2009: Memory of the World – Registered Heritage » Estonia, Latvia, Lithuania – The Baltic Way – Human Chain Linking Three States in Their Drive for Freedom] ** [http://www.unesco.org/archives/multimedia/?s=films_details&pg=33&id=2622 UNESCO and Values: The Baltic Way.] Communication and Information ** [http://www.unesco.org/archives/multimedia/?s=films_details&pg=33&id=3486 UNESCO Multimedia Archives: The Baltic Way. Memory of the world] * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2331561 KÖP: Balti ketti meenutades, 1.] [[Vikerraadio]], 17. juuli 2014. Meenutab Küllo Arjakas, saadet juhib [[Marje Lenk]]. * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2347281 KÖP: Balti ketti meenutades, 2.] Vikerraadio, 21. august 2014. Saate külaline ja saatejuht samad. * [https://monetas.bank.lv/preses-pazinojumi/9061-latvijas-banka-laiz-apgroziba-baltijas-cela-25-gadskartai-veltitu-kolekcijas-monteu Latvijas Banka laiž apgrozībā "Baltijas ceļa" 25. gadskārtai veltītu kolekcijas monētu] * [http://www.lb.lt/1999_baltijos_kelias 50 litų moneta, skirta Baltijos kelio 10 – mečiui] * [http://www.lb.lt/moneta_skirta_baltijos_kelio_25-meciui_is_serijos_lietuvos_nepriklausomybes_kelias Moneta, skirta Baltijos kelio 25-mečiui (iš serijos "Lietuvos nepriklausomybės kelias")] [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:Meeleavaldused]] [[Kategooria:1989. aasta Eestis]] [[Kategooria:1989. aasta Lätis]] [[Kategooria:1989. aasta Leedus]] [[Kategooria:Laulev revolutsioon]] [[Kategooria:Baltimaade ajalugu]] [[Kategooria:Eesti vastupanuliikumine]] 6n6qs6dnrhat1xhhc5ryvrxnadu3927 0 44687 7190138 6479353 2026-07-10T06:27:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190138 wikitext text/x-wiki {{Mall:Lennufirma | lennufirma_nimi = Armavia | logo = | logo_suurus = 250px | IATA = U8 | ICAO = RNV | kutsung = ARMAVIA | asutatud = 1996 | alustas = | lõpetas = 2013 | kodulennujaamad = [[Zvarthnotshi rahvusvaheline lennujaam]] | sõlmlennujaamad = | võtmelinnad = | boonusprogramm = [[EuroBonus]] | ootesaal = Linda Lounge | ühendus = | tütarfirmad = | lennukeid = 11 | sihtkohti = 43 | emafirma = Aviafin (70%) | moto = | peakorter = [[Zvarthnotsh]], {{riigi ikoon|Armeenia}} [[Armeenia]] | võtmeisikud = Norayr Beluyan | veebileht = [https://archive.today/20121204163408/http://www.armavia.am/ www.armavia.am] (arhiveeritud) }} '''Armavia''' ([[armeenia keel|armeenia]] ''Արմավիա'') oli [[Armeenia]] suurim lennufirma. Selle peakorter asus [[Jerevan]]i lähedal [[Zvarthnotsh]]is. Armavia asutati [[1996]]. aastal ja alustas lende [[2001]]. aastal. [[2003]]. aastal ostis Venemaa firma [[Siberia Airlines]] (nüüd S7 Airlines) 68% Armavia aktsiatest. [[2005]]. aastal osteti aktsiad S7 käest tagasi. Lennufirma aktsiate omanikeks olid Avifin (70%) ja MIKA Armenia Trading (30%). Regulaarsed lennuliinid hõlmasid mitmeid [[Euroopa]], [[Venemaa]] ja [[Lähis-Ida]] linnu. [[2013]]. aastal läks Armavia pankrotti.<ref>[http://arka.am/en/news/analytics/armenian_armavia_goes_bankrupt_future_of_national_air_traffic_under_question/ Armenian “Armavia” goes bankrupt: future of national air traffic under question] välja otsitud 11.04.12 (inglise keeles)</ref> == Lennukipark == [[Pilt:Armavia A319 Zvartnots.jpg|pisi|[[Airbus A319]]-132]] Armavia lennukid (2012. aasta aprilli seisuga):<ref>[https://web.archive.org/web/20100726144638/http://u8.am/index/view/id/4/lang/en Armavia arhiveeritud koduleht] (inglise keeles)</ref> <center> {| class="toccolours" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |+ '''Armavia lennukid''' |- bgcolor=orange ! Lennuk ! Arv ! Tellitud ! Reisijaid |- |[[Airbus A319]] |3 |0 |134 |- |[[Airbus A320]]-200 |3 |0 |148-164 |- |[[Bombardier CRJ200]] |3 |0 |50 |- |[[Sukhoi Superjet 100]] |1 |0 |96 |- |[[Yakovlev Yak-42|Yakovlev Yak-42D]] |1 |0 |27 |- |'''Kokku''' |'''11''' |'''0''' | |} </center> ==[[Koodijagamine]]== Armavial olid koodijagamise lepingud järgmiste lennufirmadega: *{{riigi ikoon|Läti}} [[airBaltic]] *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Air France]] *{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Air Volga]] *{{riigi ikoon|Iraan}} [[Caspian Airlines]] *{{riigi ikoon|Gruusia}} [[Georgian Airways]] *{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Kavminvodyavia]] *{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Ural Airlines]] == Lennuõnnetused == [[3. mai]]l [[2006]] kell 2.15 kohaliku aja järgi kukkus rasketes ilmastikuoludes [[Sotši]] lennujaama lähedal [[Must meri|Musta merre]] Armavia lennuk Airbus A320 ([[Armavia lend 967]]). Hukkusid kõik pardal olnud 113 inimest. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Armeenia ettevõtted]] [[Kategooria:Lennufirmad]] [[Kategooria:Endised ettevõtted]] f4vmndwkzb8xo7zwfzl2jt31t8fzh6a 0 46051 7190046 7114813 2026-07-09T22:47:47Z Kapakkatoveri 233149 7190046 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bernardino Caballero.jpg|pisi|Bernardino Caballero (umbes 1890)]] '''Bernardino Caballero de Añasco y Melgarejo''' ([[20. märts]] [[1839]] – [[26. veebruar]] [[1912]]) oli [[Paraguay]] poliitik ja sõjaväelane. Ta oli [[Paraguay president]] aastatel [[1880]]–[[1886]]. Caballero mängis olulist rolli Paraguay poliitikas pärast [[Kolmikliidu sõda]] ning oli üks riigi taastamise võtmefiguure. Ta kuulus Colorado parteisse ja oli selle üks rajajaid. Presidendi ametis keskendus ta riigi majanduse ja halduse taastamisele ning riigivõimu tugevdamisele. {{Paraguay presidendid}} {{JÄRJESTA:Caballero, Bernardino}} [[Kategooria:Paraguay presidendid]] [[Kategooria:Paraguay sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] [[Kategooria:Surnud 1912]] a8a0y6l88vhtbe4nxgrklei5loz2oej 0 48330 7190172 6976679 2026-07-10T08:17:37Z Kuriuss 38125 7190172 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:The Duke of Kent (cropped).jpg|pisi|Edward, Kenti hertsog (2014)]] '''Prints Edward, Kenti hertsog''' ('''Edward George Nicholas Patrick Windsor'''; sündinud [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1935]]) on [[Briti kuninglik perekond|Briti kuningliku perekonna]] liige, [[George V]] lapselaps. Ta on [[Kenti hertsog]]i tiitlit kandnud alates [[1942]]. aastast. Kenti hertsog täitis vajaduse korral oma nõo, kuninganna [[Elizabeth II]] eest kuninglikke kohustusi. == Sünd == Prints Edward sündis [[1935]]. aastal [[London]]is. Tema isa [[George, Kenti hertsog|George]] oli kuningas [[George V]] ja [[Mary of Teck|kuninganna Mary]] neljas poeg. Tema ema [[Marina, Kenti hertsoginna|Marina]] (neiupõlves Kreeka ja Taani printsess Marina) oli [[Kreeka ja Taani prints Nicholas|Kreeka ja Taani printsi Nicholas]]e ning Venemaa suurvürstinna [[Elena Vladimirovna]] tütar. Briti monarhi järeltulijana meesliini pidi oli ta sünnist saati ''Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi prints'' tiitliga ''Tema Kuninglik Kõrgus'', seega '''Tema Kuninglik Kõrgus Kenti prints Edward'''. Ta ristiti [[20. november|20. novembril]] [[1935]] [[Buckinghami palee]]s. Tema ristivanemad olid George V, [[Mary (Tecki printsess)|kuninganna Mary]], [[Walesi prints]] [[Edward VIII]], [[printsess Mary, Harewoodi hertsoginna|printsess Mary]], [[Arthur, Connaughti hertsog|Connaughti hertsog]], [[Louise, Argylli hertsoginna|Argylli hertsoginna]] ning [[Kreeka ja Taani prints Nicholas]]. == Haridus == Prints on õppinud Ludgrove'i algkoolis Berkshire'is, [[Etoni Kolledž|Etoni Kolledžis]] ja [[Šveits]]i Le Rosey koolis. Pärast koolide lõpetamist astus ta [[Sandhursti Kuninglik Sõjaväeakadeemia|Sandhursti Kuninglikku Sõjaväeakadeemiasse]], kus võitis võõrkeelteoskuse eest Sir James Moncrieff Griersoni auhinna ning temast sai [[prantsuse keel]]e tõlk.{{lisa viide}} == Kenti hertsog == [[25. august]]il [[1942]] hukkus Edwardi isa Kenti hertsog [[Šotimaa]]l lennuõnnetuses. Seetõttu sai Edwardist järgmine Kenti hertsog, St. Andrewsi krahv ja Downpatricki parun. [[1959]]. aasstal võttis ta sisse oma koha lordide kojas. Kuningliku hertsogina tuli tal juba noores eas täita kuninglikke kohustusi. [[1952]]. aastal kõndis ta oma onu [[George VI]] matustel kirstu taga. Järgmisel aastal osales ta oma nõo kuninganna [[Elizabeth II]] kroonimisel. == Sõjaväeteenistus == [[1955]]. aastal lõpetas Kenti hertsog Sandhursti akadeemia leitnandina; sellega algas tema sõjaväeline karjäär, mis kestis üle 20 aasta. Aastatel [[1962]]–[[1963]] teenis ta [[Hongkong]]is. [[1970]]. aastal juhatas hertsog oma rügemendi eskadroni [[Küpros]]el (osana [[ÜRO]] missioonist saavutada rahu saare [[Kreeka]] ja [[Türgi]] poolte vahel). [[1976]]. aastal läks hertsog erru, olles sel ajal kolonelleitnant. [[1983]] sai temast major ja [[1993]] armee ülemjuhataja. 1970. aastatel ei lubatud hertsogi juhitud rügemendil [[The Troubles|Põhja-Iirimaale rahutusi]] maha suruma minna. Kuigi hertsog ise soovis seal osaleda, kartis valitsus võimalust, et kuninganna nõbu võiks vangi langeda või hukkuda, mis võiks valitsusele häbi põhjustada. == Abielu == [[8. juuni]]l [[1961]] abiellusid Kenti hertsog ja [[Katharine, Kenti hertsoginna|Katharine Worsley]] (1933–1925) York Minsteris. Pärast seda sai Katharine'ist Tema Kuninglik Kõrgus Kenti hertsoginna. 2002. aastal loobus ta selle tiitli kasutamisest igapäevaelus ning oli seejärel lihtsalt Katharine Kent või Katharine, Kenti hertsoginna. Abielupaaril on kolm last, kellest ühelgi pole kuninglikku tiitlit: * [[George Windsor, St. Andrewsi krahv]] * Leedi [[Helen Marina Windsor]] * Lord [[Nicholas Charles Windsor]] 1977. aastal sündis neil surnult poeg Patrick. [[1994]]. aastal astus hertsoginna katoliku usku. Kuna ta abiellus anglikaanina, ei mõjutanud see tema abikaasa positsiooni [[troonipärimisjärjekord|troonipärimisjärjekorras]]. Hiljem järgnes tema eeskujule ka nende poeg Nicholas, kes samuti pöördus katoliku usku. 2025. aasta septembri seisuga on hertsog [[Briti troonipärimisjärjekord|Briti troonipärimisjärjekorras]] 42. kohal. Hertsog ja hertsoginna elasid aastaid Londonis [[Kensingtoni palee]] alal asuvas [[Wren House]]'is. == Kuninglikud kohustused == Kenti hertsog täitis üle 50 aasta vajaduse korral oma nõo [[Elizabeth II]] eest kuninglikke kohustusi. Ta on esindanud kuningannat endiste Briti kolooniate – [[Sierra Leone]], [[Uganda]], [[Guyana]] ja [[Gambia]] – iseseisvumise tähistamisel. Kuninganna viibimisel välismaal on ta täitnud ka riiginõuniku ametikohta. Lisaks kuninglikele kohustustele on hertsog Wimbledoni üleinglismaalise kriketi- ja tenniseklubi president; selle ameti võttis ta üle pärast oma ema surma. Lisaks on ta veel mitme organisatsiooni president. ==Tunnustus== *1990 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] kuninglikuks liikmeks == Välislingid == * [http://www.royal.gov.uk/output/Page532.asp Kenti hertsog] [[Kategooria:Briti kuninglik perekond]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] curezxmvltfeg0b7fsfpj4byji7sf5d 7190174 7190172 2026-07-10T08:19:32Z Kuriuss 38125 7190174 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:The Duke of Kent (cropped).jpg|pisi|Edward, Kenti hertsog (2014)]] '''Prints Edward, Kenti hertsog''' ('''Edward George Nicholas Patrick Windsor'''; sündinud [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1935]]) on [[Briti kuninglik perekond|Briti kuningliku perekonna]] liige, [[George V]] lapselaps. Ta on [[Kenti hertsog]]i tiitlit kandnud alates [[1942]]. aastast. Kenti hertsog täitis vajaduse korral oma nõo, kuninganna [[Elizabeth II]] eest kuninglikke kohustusi. == Sünd == Prints Edward sündis [[1935]]. aastal [[London]]is. Tema isa [[George, Kenti hertsog|George]] oli kuningas [[George V]] ja [[Mary of Teck|kuninganna Mary]] neljas poeg. Tema ema [[Marina, Kenti hertsoginna|Marina]] (neiupõlves Kreeka ja Taani printsess Marina) oli [[Kreeka ja Taani prints Nicholas|Kreeka ja Taani printsi Nicholas]]e ning Venemaa suurvürstinna [[Elena Vladimirovna]] tütar. Briti monarhi järeltulijana meesliini pidi oli ta sünnist saati ''Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi prints'' tiitliga ''Tema Kuninglik Kõrgus'', seega '''Tema Kuninglik Kõrgus Kenti prints Edward'''. Ta ristiti [[20. november|20. novembril]] [[1935]] [[Buckinghami palee]]s. Tema ristivanemad olid George V, [[Mary (Tecki printsess)|kuninganna Mary]], [[Walesi prints]] [[Edward VIII]], [[printsess Mary, Harewoodi hertsoginna|printsess Mary]], [[Arthur, Connaughti hertsog|Connaughti hertsog]], [[Louise, Argylli hertsoginna|Argylli hertsoginna]] ning [[Kreeka ja Taani prints Nicholas]]. == Haridus == Prints on õppinud Ludgrove'i algkoolis Berkshire'is, [[Etoni Kolledž|Etoni Kolledžis]] ja [[Šveits]]i Le Rosey koolis. Pärast koolide lõpetamist astus ta [[Sandhursti Kuninglik Sõjaväeakadeemia|Sandhursti Kuninglikku Sõjaväeakadeemiasse]], kus võitis võõrkeelteoskuse eest Sir James Moncrieff Griersoni auhinna ning temast sai [[prantsuse keel]]e tõlk.{{lisa viide}} == Kenti hertsog == [[25. august]]il [[1942]] hukkus Edwardi isa Kenti hertsog [[Šotimaa]]l lennuõnnetuses ning Edwardist sai järgmine Kenti hertsog, St. Andrewsi krahv ja Downpatricki parun. [[1959]]. aastal võttis ta sisse oma koha lordide kojas. Kuningliku hertsogina tuli tal juba noores eas täita kuninglikke kohustusi. [[1952]]. aastal kõndis ta oma onu [[George VI]] matustel kirstu taga. Järgmisel aastal osales ta oma nõo kuninganna [[Elizabeth II]] kroonimisel. == Sõjaväeteenistus == [[1955]]. aastal lõpetas Kenti hertsog Sandhursti akadeemia leitnandina; sellega algas tema sõjaväeline karjäär, mis kestis üle 20 aasta. Aastatel [[1962]]–[[1963]] teenis ta [[Hongkong]]is. [[1970]]. aastal juhatas hertsog oma rügemendi eskadroni [[Küpros]]el (osana [[ÜRO]] missioonist saavutada rahu saare [[Kreeka]] ja [[Türgi]] poolte vahel). [[1976]]. aastal läks hertsog erru, olles sel ajal kolonelleitnant. [[1983]] sai temast major ja [[1993]] armee ülemjuhataja. 1970. aastatel ei lubatud hertsogi juhitud rügemendil [[The Troubles|Põhja-Iirimaale rahutusi]] maha suruma minna. Kuigi hertsog ise soovis seal osaleda, kartis valitsus võimalust, et kuninganna nõbu võiks vangi langeda või hukkuda, mis võiks valitsusele häbi põhjustada. == Abielu == [[8. juuni]]l [[1961]] abiellusid Kenti hertsog ja [[Katharine, Kenti hertsoginna|Katharine Worsley]] (1933–1925) York Minsteris. Pärast seda sai Katharine'ist Tema Kuninglik Kõrgus Kenti hertsoginna. 2002. aastal loobus ta selle tiitli kasutamisest igapäevaelus ning oli seejärel lihtsalt Katharine Kent või Katharine, Kenti hertsoginna. Abielupaaril on kolm last, kellest ühelgi pole kuninglikku tiitlit: * [[George Windsor, St. Andrewsi krahv]] * Leedi [[Helen Marina Windsor]] * Lord [[Nicholas Charles Windsor]] 1977. aastal sündis neil surnult poeg Patrick. [[1994]]. aastal astus hertsoginna katoliku usku. Kuna ta abiellus anglikaanina, ei mõjutanud see tema abikaasa positsiooni [[troonipärimisjärjekord|troonipärimisjärjekorras]]. Hiljem järgnes tema eeskujule ka nende poeg Nicholas, kes samuti pöördus katoliku usku. 2025. aasta septembri seisuga on hertsog [[Briti troonipärimisjärjekord|Briti troonipärimisjärjekorras]] 42. kohal. Hertsog ja hertsoginna elasid aastaid Londonis [[Kensingtoni palee]] alal asuvas [[Wren House]]'is. == Kuninglikud kohustused == Kenti hertsog täitis üle 50 aasta vajaduse korral oma nõo [[Elizabeth II]] eest kuninglikke kohustusi. Ta on esindanud kuningannat endiste Briti kolooniate – [[Sierra Leone]], [[Uganda]], [[Guyana]] ja [[Gambia]] – iseseisvumise tähistamisel. Kuninganna viibimisel välismaal on ta täitnud ka riiginõuniku ametikohta. Lisaks kuninglikele kohustustele on hertsog Wimbledoni üleinglismaalise kriketi- ja tenniseklubi president; selle ameti võttis ta üle pärast oma ema surma. Lisaks on ta veel mitme organisatsiooni president. ==Tunnustus== *1990 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] kuninglikuks liikmeks == Välislingid == * [http://www.royal.gov.uk/output/Page532.asp Kenti hertsog] [[Kategooria:Briti kuninglik perekond]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] tnilh8p1lsl60aw9m2hdyz9vck19yns 0 51186 7190076 6909898 2026-07-10T00:22:04Z Trebors 57925 7190076 wikitext text/x-wiki '''Lee Trei''' (sündinud [[15. august|15. augustil]] [[1981]] [[Kuressaare]]s) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud [[2000]]. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Saaremaa Ühisgümnaasiumi]] ja [[2004]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (21. lend). 2004–2021 oli ta [[Eesti Noorsooteater|Eesti Nukuteatri/Noorsooteatri]] näitleja. Juulis [[2021]] asus ta tegutsema [[Kuressaare Linnateater|Kuressaare Teatris]].<ref>[https://kultuur.err.ee/1608283818/lee-trei-liitub-kuressaare-teatriga Lee Trei liitub Kuressaare teatriga], ERR, 20. juuli 2021</ref> Aastast 2023 liitus uuesti Eesti Noorsooteatri koosseisuga. ==Rollid Eesti Noorsooteatris== * Iti ([[Andres Dvinjaninov]], "Nukitsamees" 2004) * Toru-Loru ([[Ain Prosa]], "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" 2004) * Daam ([[Reeda Toots]], "Naksitrallid" 2005) * Inetu Pardipoeg ([[Ain Prosa]] "Muinasjutumees" 2005) *Trollimoor, I vanaeit, kass, öökull, tuli : S. Lagerlöf – G. Tunström "Troll-Poiss" (lav. F. Poulsen) 2005 *Mammagena, daam Leida, Preester, Monostatos : W. A. Mozart – R. Laasi “Võluflööt” (lav. V. Keller) 2005 *Juuni : H. Nordberg – K. Kivitar "Paar" (lav. K. Kivitar) 2006 *Televiisor : A. Noormets "Appi!" (lav. L. Rei) 2006 *Roosa : W. Shakespeare – E. Liitmaa – J.Kreem – A. Dvinjaninov "Romeo ja Julia" (lav. A. Dvinjaninov) 2006 *Lepatriinu Mia : J. Põldma "Lepatriinude jõulud" (lav. J. Põldma / H. Ernits) 2006 *Daša : M. Lado "Väga lihtne lugu" (lav. J. Ibragimov) 2007 *Anna : A. Lindgren "Bullerby lapsed" (lav. V. Keller) 2007 *Hobune, rebane : I. Šauoh "Vanamees ja emahunt" (lav. I. Šauoh) 2007 *Anna : A. Lindgren – V. Keller "Bullerby jõulud" (lav. A. Dvinjaninov) 2007 ==Rolle väljaspool Eesti Noorsooteatrit== *Naaber : film "Naaber" (rež. M. Keerdo, Parunid ja Vonid, TPÜ, 2004) *Mänginud EMA Kõrgema Lavakunstikooli XXI lennu diplomilavastustes: A. Kitzberg "Kosjasõit", Eesti Draamateater, 2002; F. Molnar "Liilia", Eesti Draamateater, 2002; M. Unt "Kärbeste saar", Vanalinnastuudio, 2003; J. Karu, A. Kivirähk, T. Ojasoo "Asjade seis", Eesti Draamateater, 2004; G. B. Shaw "Tagasi Metuusala juurde", 2004; A. Pepeljajev "Kolm õde – visioonid Tšehhovi ainetel", 2004; A. Türnpu "Valge laev ja taevakäijad", 2004, Albu mõis *Birgit : telesari "Helena" (TV3; 2006) *Kaisu : A. Kivirähki "Limpa ja mereröövlid" kontsert-etendus (lav. A. Dvinjaninov) 2007 *Mänginud ka telesarjades "[[Ohtlik lend]]" (ETV, 2007), “[[Kättemaksukontor]]” (TV3, 2010) ning "[[Papad ja mammad]]" (TV3, 2018). ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.nukuteater.ee/ Nukuteatri koduleht] *[http://www.noorsooteater.ee/ Noorsooteatri koduleht] {{JÄRJESTA:Trei, Lee}} [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] fl7p971l3n0drg0ukvzsfl4rgz4ga62 0 51188 7190078 7184015 2026-07-10T00:23:25Z Trebors 57925 /* Eesti Noorsooteatri näitlejad */ 7190078 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Teatri peafuajee.jpg|pisi|Eesti Noorsooteatri fuajee]] [[Pilt:NUKU teater ja muuseum.jpg|pisi|Eesti Noorsooteater Laia ja Nunne tänava nurgal (2018)]] '''Eesti Noorsooteater''' (varasemate nimedega '''Eesti NSV Riiklik Nukuteater, Eesti Nukuteater, Eesti Nuku- ja Noorsooteater, NUKU teater''') on Eesti ainus riiklik kutseline nuku- ja visuaalteatrikallakuga teater. Teatri rajas [[1952]]. aastal nukunäitleja ja -lavastaja [[Ferdinand Veike]], kes juhtis seda ligi 30 aastat.<ref>[https://www.eestinoorsooteater.ee/et/teatrist Ajalugu. Eesti Noorsooteatri veebisait.]</ref> Ajaloolises [[Tallinna vanalinn|Tallinna vanalinnas]] paiknev teater on osa ainulaadsest nukuteatrikunsti keskusest, mille juurde kuulub 2010. aastal avatud [[Nukuteatrimuuseum|tegevuslik nukuteatrikunsti muuseum]] ning alates 2006. aastast toimuv rahvusvaheline [[visuaalteatrifestival Tallinn Treff]]. 2016. aastal avati kolmest hoonest koosnevas nukuteatrikeskuses 400-kohaline Ferdinandi saal. Eesti Noorsooteatri repertuaari kuuluvad igas vanuses publikule suunatud nuku- ja visuaalteatrilavastused ning sõnalavastused. Nüüdisaegseid visuaalteatrivõtteid kaasavate lavastuste kõrval on repertuaaris ka traditsioonilisi nukulavastusi. Palju pööratakse lavastuste loomisel tähelepanu visuaalsele poolele, mille võivad moodustada elemendid eri teatri- ja kunstiliikidest (liikumine, nuku- ja objektiteater, multimeedia kasutamine, muusika, kujutavad kunstid jm). Eesti Noorsooteatri truppi kuulub 19 näitlejat, kollektiivis on ligi 100 töötajat.<ref>[https://www.eestinoorsooteater.ee/et/teater/inimesed Eesti Noorsooteatri koduleht (vaadatud 11.10.2022)] </ref> == Ajalugu == Eesti NSV Riiklik Nukuteater asutati 1. jaanuaril 1952 Eesti NSV Kunstide Valitsuse käskkirjaga nr 449. Teatri esialgse tuumiku moodustas Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri ja hiljem ka [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] juurde loodud nukutrupp. Teatri esimene etendus mängiti 2. jaanuaril 1952. aasta hommikul. Selleks oli Samuil Maršaki “Tare-tareke”. Iseseisva nukuteatri esimene uuslavastus oli [[Sergei Mihhalkov|Sergei Mihhalkovi]] nukunäidend ”Ninatark jänku”, mida mängiti esimest korda 23. märtsil 1952. Juba algusest peale vaevas teatrit ruumiprobleem, mis kestis ligi neli aastakümmet. Algusaastatel elas teater ratastel, andes pidevalt etendusi üle kogu Eesti. Teatrisaali küsimus lahendati [[1954]]. aasta kevadsuvel, kui teatrile eraldati ruumid [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tn 1]] hoones, millest suurem osa jäi endiselt [[ALMAVÜ]] (Armee Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühingu) valdusse. Terve Lai tn 1 hoone sai teater enda käsutusse alles 1990. aastal. Esimene etendus Lai 1 hoones oli [[Enn Toona]] “Punamütsike” 30. jaanuaril 1955. Teatri esimene peanäitejuht kuni 1981. aastani oli [[Ferdinand Veike]]. 1962. aastal esietendus [[Uno Leies|Uno Leiese]] “Buratino lendab kuule”. Ferdinand Veike nukust Buratinost sai aastakümneteks nukuteatri sümbolkuju. Loodi õppestuudio, 1966. aastal lõpetas esimene lend, nende hulgas [[Maie Toompere|Maie]] ja [[Hendrik Toompere seenior|Hendrik Toompere]]. 1963. aastal tuli teatrisse tööle [[Peterburi Riiklik Teatriakadeemia|Leningradi Teatriinstituudi]] nukunäitlejana lõpetanud [[Rein Agur]]. 1960. aastate lõpus kujunes temast paralleelselt Eesti teatriuuendusega ka nukuteatri põhjalik uuendaja. Veike traditsiooniliste sirmilavastustega samal ajal tekkis lavastaja Aguri ümber tuumik uuendusmeelsetest noortest, kes leidsid enda jaoks avatud mängulaadi. Nukuteatris algas uus ajajärk. Nuku kõrval ilmus lavale ka näitleja, hakati kasutama osalist ja täielikku avatud mängu, nn täna-mängime-printsiipi jne. Rein Agurist sai 1981. aastal teatri peanäitejuht. Pidevalt katsetava teatri repertuaari ilmusid [[William Shakespeare|Shakespeare]]'i, [[Friedebert Tuglas|Tuglase]] ja [[Eesti rahvaluule]] töötlused, lavastusi hakati mängima ka täiskasvanutele. 1993. aastal nukuteatri kunstilise juhina alustanud [[Eero Spriit]] püüdis teatris ühendada draama- ja nukuteatri elementi. 1999. aasta tõi teatrisse [[Evald Hermaküla]], kes jätkas valitud teed ja tahtis nukuteatrisse luua paralleelselt draama- ja nukutrupi ning alustada [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] kõrgemas lavakunstikoolis nukunäitlejate koolitamist. 2000. aastal asusid nukuteatrit juhtima [[Andres Dvinjaninov]] ja direktor [[Meelis Pai]]. Eesmärgiks seati kvaliteetne laste- ja noorteteater, mis hõlmaks nii nuku- kui ka draamalavastusi. Uuenes loominguline ja administratiivne kollektiiv, avati renoveeritud teatrimaja. 2006. aastal avati ka suur mängupaik – teatri siseõu kaeti katusega ning tekkis kuni 700 inimest mahutav saal. Saali avalavastus oli menukas noortemuusikal "Romeo ja Julia". Õuelaval mängiti viimaseid kordi 2012. aastal. 2015. aasta juunis algas seal ehitus ning õuelava asemele kerkis juurdeehitis. Uuenenud ja peaaegu 1400 ruutmeetrit lisapinda saanud nukuteatrikompleks avati 13. novembril 2016.<ref>http://nuku.ee/et/uudis/nuku-teatrikompleks-vanalinnas-avatakse-p%C3%BChap%C3%A4eval</ref> Uue kompleksi süda asub juurdeehitises, kus on Ferdinandi saal – klassikaline teatrisaal 422 kohaga. Juurdeehitis ühendas muuseumimaja (Nunne 8) ja teatrimaja (Lai 1), tõi juurde tööruume kollektiivile ning publikuala ja muuseumiruume külastajatele. Teater on [[Rahvusvaheline Nukuteatrite Liit|Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA]] ning [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus|Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskuse NEECPA]] asutajaliige. == Nukuteatrimuuseum == {{Vaata|Nukuteatrimuuseum}} 2010. aastal avati teatrimaja kõrvalhoones üks väheseid nukukunstimuuseume maailmas. Muuseumi eesmärk on näituste, haridusprogrammide ja isetegemisega tutvustada külastajatele nukuteatrikunsti. Püsinäitus "Nukuteatri loomise lugu" avati 13. novembril 2016 koos uuendatud teatrikompleksiga. Muuseum algab nelja põhielemendi tutvustamisega teatraalsel moel ning kulgeb läbi kolme korruse, kus kõigil on võimalus tutvuda viie nukuliigi ja paljude teatriametitega. Igal nukuliigil on oma ruum ja lava, kus saab ise nukkude elluäratamist proovida.<ref>{{Netiviide |url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/muuseumist |pealkiri=Muuseumist. Eesti Noorsooteatri veebisait. |vaadatud=2020-10-31 |arhiivimisaeg=2020-11-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201107025229/https://www.eestinoorsooteater.ee/et/muuseumist |url-olek=ei tööta }}</ref> == Eesti Noorsooteatri näitlejad == * [[Alice Siil]] (2024. aastast) * [[Lee Trei]] (2004–2021 ja 2024. aastast) * [[Hardi Möller]] (2023. aastast) * [[Anti Kobin]] (2002. aastast) *[[Laura Kukk]] (2018. aastast) * [[Helle Laas]] (1968–1982 ja 1986. aastast) *[[Getter Meresmaa]] (2017. aastast) * [[Jevgeni Moissejenko]] (2008. aastast) *[[Mart Müürisepp]] (2011. aastast) * [[Laura Nõlvak]] (2002. aastat) * [[Katri Pekri]] (2011. aastast) *[[Steffi Pähn]] (2019. aastast) *[[Karl Sakrits]] (2018. aastast) *[[Doris Tislar]] (2018. aastast) *[[Tiina Tõnis]] (1985. aastast) *[[Taavi Tõnisson]] (2004. aastast) *[[Joosep Uus]] (2019. aastast) *[[Risto Vaidla]] (2019. aastast) === Endised näitlejad === * [[Maria Ehrenberg]] (2022–2025) * [[Mait Joorits]] (2018–2024) * [[Andres Roosileht]] (2001–2024) * [[Kaisa Selde]] (2011–2023) * [[Mihkel Tikerpalu]] (2010–2021) * [[Liivika Hanstin]] (1996–2021) * [[Tarmo Männard]] (2002–2018) * [[Sandra Lange]] * [[Riho Rosberg]] * [[Katariina Tamm]] (2011–2016) * [[Sander Roosimägi]] (2020–2021) * [[Kadri Suits]] (2011–2014 ja 2016. aastast) === Loomingulised juhid === * [[Ferdinand Veike]], peanäitejuht 1952–1981 * [[Rein Agur]], peanäitejuht 1981–1992 * [[Ülo Vihma]], kunstiline juht 1992 * [[Eero Spriit]], kunstiline juht 1993–1997 * [[Allan Kress]], kunstiline juht 1997–1999 * [[Evald Hermaküla]], kunstiline juht 1999–2000 * [[Andres Dvinjaninov]], kunstiline juht 2000–2006 * [[Meelis Pai]], kunstilise juhi kohusetäitja 2006–2011 * [[Vahur Keller]], kunstiline juht 2011–2013 * [[Taavi Tõnisson]], kunstiline juht 2013–2017 *[[Mirko Rajas]], kunstiline juht alates 2017 ===Direktorid=== *2000–2014 [[Meelis Pai]] *2014–2024 [[Joonas Tartu]] *2024– [[Leino Rei]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.eestinoorsooteater.ee/et Eesti Noorsooteatri veebisait] [[Kategooria:Tallinna teatrid]] [[Kategooria:Eesti nukuteater]] [[Kategooria:1952. aasta Eestis]] fnhyqu7hp3my7a8afhea47x8ul2jgcg 0 59096 7190059 7149658 2026-07-09T23:21:48Z Kapakkatoveri 233149 En-vikipeedia 7190059 wikitext text/x-wiki [[Pilt:EdmondEtJulesDeGoncourt parNadar.jpg|thumb|Edmond Huot de Goncourt koos oma vennaga (umbes 1855)]] '''Edmond''' Louis Antoine '''Huot de Goncourt''' [edm'oon lu'ii antu'aan ü'oo dö gonk'uur] ([[26. mai]] [[1822]] [[Nancy]] – [[16. juuli]] [[1896]] [[Champrosay]]) oli [[Prantsusmaa|prantsuse]] [[kirjanik]], [[kriitik]] ja [[kirjastaja]], [[Goncourti Akadeemia]] asutaja. Koos oma noorema venna [[Jules Huot de Goncourt]]iga (1830–1870) avaldas ta hulga romaane ja paljuköitelise "Päeviku", mis sisaldab rohkesti kultuurilooliselt väärtuslikku materjali. Pärast venna surma jätkas ta iseseisvat kirjanduslikku tegevust. Temalt ilmusid romaanid "Neiu Elisa" ("''La fille Élisa''", [[1875]]), "Vennad Zemgannod" ("''Les frères Zemganno''", kahe tsirkuseakrobaadi lugu, [[1879]]) ja "Faustin" ("''La Faustin''", näitlejatar Rachelle'i (1821–1858) elul põhinev lugu, [[1882]]). Lisaks andis ta välja illustreeritud [[monograafia]]d [[Utamaro]]st ([[1891]]) ja [[Hokusan]]ist ([[1896]]). Ta pühendas kogu oma varanduse Goncourti Akadeemia asutamisele ja juhtimisele. Edmondi venna Julesi mälestuseks annab akadeemia alates [[1903]] iga aasta detsembris, Julesi sünnipäeva paiku, välja [[Goncourti auhind|Goncourti auhinna]], mis on kõige prestiižsem [[prantsuskeelne|prantsuskeelse kirjanduse]] auhind. See antakse igal aastal parima [[ilukirjandus]]liku [[proosa]]teose eest. Läbi aegade ainsana on Goncourti auhinna kaks korda võitnud [[Romain Gary]]. == Teosed eesti keeles == * "Vennad Zemganno" (romaan). Tõlkinud [[Marta Sillaots]], A. Org'i kirjastus, [[Tallinn]] [[1929]], 168 lk * E. ja J. Goncourt'i päevikust. Tõlkinud J. S. (= [[Johannes Semper]]) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1940]], nr 4, lk 419–426; samas lk 405–418 J. Semperi artikkel "Kirjanike päevikud" (Goncourtide päevikust lk 413–414); tekstid loetavad ka [http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:44986 digiteeritud ajakirjanduse aadressil] * Edmond ja Jules de Goncourt, "Germinie Lacerteux" (romaan). Tõlkinud [[Kaja Riesen]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[2010]], 142 lk; ISBN 9789985657768 == Kirjandus == * [[Franz Schiller]], "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu". Tõlkinud [[August Annist]] ja [[Heiti Talvik]], [[RK "Teaduslik Kirjandus"]], [[Tartu]] [[1941]], lk 256–263 {{JÄRJESTA:Goncourt, Edmond de}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Montmartre'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1822]] [[Kategooria:Surnud 1896]] 063ma6vdv7n4sjkbp6mxzdakdreg0v7 0 59142 7189801 6813852 2026-07-09T13:27:12Z ~2026-38967-51 233183 /* Isiklikku */ 7189801 wikitext text/x-wiki '''Peeter Paenurm''' (sündinud [[26. mai]]l [[1967]] [[Tallinn]]as) on eesti [[vaimulik]] ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] peakaplan. Ta lõpetas aastal [[1985]] [[Tallinna 20. Keskkool]]i. Õppis [[1985]]–[[1995]] [[EELK Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. [[Ordinatsioon|Ordineeriti]] [[11. detsember|11. detsembril]] [[1991]] aseõpetajaks<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Hansen |eesnimi=Regina |kuupäev=2022-03-02 |pealkiri=Ametisse õnnistati kaitseväe ja Kaitseliidu peakaplanid |url=http://www.eestikirik.ee/ametisse-onnistati-kaitsevae-ja-kaitseliidu-peakaplanid/ |vaadatud=2023-05-31 |väljaanne=Eesti Kirik |keel=et}}</ref>, õpetajaõigused sai [[29. mai]]l [[1995]]. Magistriõpingud [[Helsingi Ülikool|Helsingi]] (1997–2004) ja [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]]. Kaplanikoolitus 1997 (KOK-2). [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium|Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi]] usundiõpetuse õpetaja 1990–1992. [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK UI]] liturgika lektor 1996–1998, 2001–2004. [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuuriakadeemia]] liturgika õppejõud 2002–2003. == Teenistuskäik kogudustes == * EELK [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus|Ridala kogudus]]e õpetaja (1991–2001)<ref name=":0" /> * EELK [[Martna kogudus]]e hooldajaõpetaja (1991–2001)<ref name=":0" /> * EELK [[Haapsalu Püha Johannese kogudus|Haapsalu kogudus]]e [[abiõpetaja]] (1992–2001) * EELK [[Kambja kogudus]]e hooldajaõpetaja (2002–2005) * [[15. november|EELK]] [[Tartu Maarja kogudus]]e õpetaja (2001–2012)<ref name=":0" /> * [[Jõgeva kogudus|EELK Jõgeva]] ja [[Avinurme kogudus|Avinurme]] koguduste hooldajaõpetaja (2003) * EELK [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] [[abipraost]] (2002–2012) * EELK [[Kuusalu Laurentsiuse kogudus]]e õpetaja (2024–)<ref>Tamm, Ülle. [https://sonumitooja.ee/kuusalu-koguduse-hooldajaopetaja-on-peeter-paenurm/ Kuusalu koguduse hooldajaõpetaja on PEETER PAENURM] Sõnumitooja, 19.09.2024 (vaadatud 19.09.2024)</ref> == Teenistuskäik kiriklikes institutsioonides == * [[EELK kirikukogu|EELK Kirikukogu]] liige 1998–2001 * EELK noorsootöö toimkonna sekretär 1990–1991 * EELK Noorsootöö Keskuse peasekretär 1991–1992, nõukogu liige 1991–1997, 1998–2003 ja juhatuse liige 1998–2001 * EELK Liturgiakomisjoni sekretär 1992–2017<ref>Paenurm, Peeter. [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/2005%20(54)/Paenurm.pdf EELK liturgilise komisjoni tegevus 1991–2005] Usuteaduslik Ajakiri, nr 1, 54. ak (2005), lk 42.</ref> * EELK Kunsti- ja arhitektuurinõukogu liige 2002–2015 * EELK Kultuuriväärtuste komisjoni liige 2015–2017 * Ajalehe [[Eesti Kirik]] kolleegiumi liige 2003–2016 == Teenistuskäik kaplanaadis == * [[Kaitseliidu Tartu Malev]]a [[kaplan]] (2007–2012)<ref name=":0" /> * [[Staabi- ja sidepataljon|Staabi- ja Sidepataljoni]] kaplan (2012–2017)<ref name=":0" /> * [[1. jalaväebrigaad|1. Jalaväebrigaadi]] kaplan (2017–2021) * [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] peakaplan (2022 - ...)<ref name=ST60923>Tamm, Ülle. [https://sonumitooja.ee/peeter-paenurm-kuusalust-palvis-vabaduse-tammeparja-aumargi/ PEETER PAENURM Kuusalust pälvis Vabaduse Tammepärja aumärgi] Sõnumitooja, 6.09.2023 (vaadatud 19.09.2024)</ref> * Auastmed: [[lipnik]] (1997), [[nooremleitnant]] (2012), [[leitnant]] (2016), [[kapten]] (2019) == Tunnustus == * [[EELK Teeneterist]]i III järk 2010 * [[Martna vald|Martna valla]] teenetemärk 2012 * [[Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus|Soome Sõjaveteranide]] Liidu teenetemedal 2018 * [[Staabi- ja sidepataljon]]i rinnamärk 2018 * [[1. jalaväebrigaad]]i rinnamärk 2021 * [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] 2023<ref name=ST60923/> * Kuusalu valla aasta toetaja 2024 ==Isiklikku== Peeter Paenurm on abielus õpetaja, nõustaja ja koolitaja [[Mari Paenurm]]ega (s. Raudsik, 1969), neil on tütar ja kaks poega. Peeter Paenurm on ema poolt pärit Salumäede suguvõsast, kus on teisigi vaimulikke (vanaisa [[Eduard Salumäe]], onud [[Ivar-Jaak Salumäe]], [[Tiit Salumäe]] ja [[Mart Salumäe]]). Abikaasa Mari Paenurme vanemad on [[Heino Raudsik]] (1929–1979), omaaegne tuntud Tartu Kalevi korvpallur ning näitleja ja teatripedagoog [[Sirje Raudsik]] (1935–2022). == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Paenurm, Peeter}} [[Kategooria:Tartu Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] tr8k6xhk67swe7kvqd7n9oblp1yqn3x 0 60161 7189887 6742802 2026-07-09T15:51:02Z Kuriuss 38125 7189887 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} [[Fail:Iceland 500 Kronur banknote of 1928.jpg|pisi|500-kroonine rahatäht (1928)]] '''Islandi kroon''' ([[islandi keel]]es ''króna'', mitmuses ''krónur'') on [[Island]]i rahaühik. ISO rahakood on '''ISK'''. [[Taani kroon]] võeti Islandil kasutusele [[1874]]. See asendas varem kehtinud [[Taani riigitaaler|Taani riigitaalri]]. [[1885]] hakkas Island juba oma pangatähti välja andma. Need olid paberrahad nominaaliga 5, 10 ja 50 krooni. [[1904]] lisandusid 100-kroonised paberrahad. Raha väljaandmise eest vastutas pank [[Lansssjod Islands]]. Islandi kroon eraldus [[Taani kroon]]ist pärast [[Skandinaavia Rahaliit|Skandinaavia Rahaliidu]] lõppemist [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] alguses ja [[autonoomia]] saamist [[Taani]]lt [[1918]]. aastal. [[1921]]. aastal emiteeriti Ee [[1922]]. aastal emiteeriti esimesed mündid: 10- ja 25-[[öör]]ised. [[1925]]. aastal järgnesid 1- ja 2-kroonised mündid ning [[1926]] 1-, 2- ja 5-öörised. [[1929]]. aastal võttis üle viiekrooniste rahade emiteerimise üle teine pank, [[Landsbanki Íslands]]. [[1935]]. aastal laskis pank käibele 500-kroonised rahatähed, [[1957]]. aastal 25- ja 1000-kroonised rahad. Island iseseisvus [[1944]]. [[1946]] muudeti müntide kujundust, et kõrvaldada sealt [[Christian X]] monogramm C^XR. [[1961]] sai Islandi keskpangaks [[Seðlabanki Íslands]]. Pank andis välja paberrahad nominaaliga 10, 25, 100, 1000 ja 5000 krooni. [[1960. aastad|1960. aastatel]] langes Islandi krooni väärtus märgatavalt. [[1981]] arvestati Islandi krooni väärtus ümber kursiga 1:100. Kasutusele võeti mündid nominaaliga 5, 10 ja 50 ööri ning 1 ja 5 krooni, millele järgnesid 10-kroonised mündid [[1984]], 50-kroonised [[1987]] ja 100-kroonised [[1995]]. Kasutusele võeti rahatähed nominaaliga 10, 50, 100 ja 500 krooni, millele järgnesid 1000-kroonised rahad 1984 ning 2000- ja 5000-kroonised rahad [[1986]]. Tehniliselt jaguneb kroon endiselt 100 ööriks, ehkki öörid ei ole enam ammuilma käibel. [[2002]] lõpetas tollane peaminister [[Davíð Oddsson]] ööride kasutamise Islandi igapäevaelus ja alla 1 krooni väärtuses olevad mündid korjati käibelt ära. Alates [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[2003]] ei võta neid vastu ka Islandi pangad. Ööre kasutatakse ainult valuutakursside arvestamisel. Majanduskriisi tõttu kaotas Islandi kroon 70% oma väärtusest euro suhtes oktoobrist 2007 oktoobrini 2008. * Sularahatähed: 10 000, 5000, 2000, 1000, 500, (100, 50, 10) * [[Münt|Mündid]]: 100, 50, 10, 5, 1 ==Valuutakursid== Seisuga [[13. oktoober]] [[2024]] <br/> 1 [[euro|EUR]] = 149,56 ISK<br/> 1 [[USA dollar|USD]] = 136,65 ISK<br/> 1 [[Suurbritannia naelsterling|GBP]] = 178,59 ISK Endised valuutakursid 1 EEK = 11,105 ISK seisuga [[5. juuni]] [[2009]] <br/> 1 EEK = 9,8272371705 ISK seisuga [[31. detsember]] [[2010]] [[Kategooria:Rahaühikud]] [[Kategooria:Islandi majandus]] s52t1t40q1w6wstkfzzfbsm4c09ei0u 0 63556 7189803 7089288 2026-07-09T13:29:09Z Kuriuss 38125 7189803 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tomáš G Masaryk1918.jpg|pisi|Tomáš Masaryk (1918)]] '''Tomáš''' '''Garrigue''' '''Masaryk''' ([[7. märts]] [[1850]] [[Hodonín]], [[Määrimaa]] – [[14. september]] [[1937]]) oli [[tšehhi]] rahvuslasest poliitik ning esimene [[Tšehhoslovakkia]] president ([[1918]]–[[1935]]). ==Noorus ja õpingud== Tomáš Masaryk sündis 1850. aastal Määrimaal Hodonini linnas [[slovakk|slovakist]] Austria keisrimõisa [[kutsar]]i ja saksastunud tšehhi koduperenaise pojana. Ta õppis saksa elementaarkoolis [[Brno]]s ja hiljem koolis [[Viin]]is, mille lõpetas kiitusega [[1872]]. aastal. Masaryk jätkas õpinguid [[Viini ülikool]]is [[filosoofia]]teaduskonnas, mille lõpetamise järel sai [[filosoofiadoktor]]i teaduskraadi. Pärast täiendavaid õpinguid [[Leipzigi ülikool]]is asus ta 1879. aastal elama Viini, kus töötas ülikooli privaatdotsendina. [[1882]]. aastal avati uuesti [[Praha]]s [[Karli ülikool]] ning Tomáš Masaryk nimetati ülikooli erakorraliseks filosoofia[[professor]]iks. ==Poliitiline tegevus== Tomáš Masaryk hakkas poliitikast huvituma 1880. aastate alguses. Kõigepealt väljendus see kaastöös ajalehele [[Čas]], kus toimusid [[noortšehhid]]e ja [[vanatšehhid]]e poliitilised väitlused. 1891. aastal valiti juba tuntust kogunud Masaryk noortšehhide toetusel [[Austria parlament]]i, kuid vastuolude tõttu noortšehhide liikumise noorte ja radikaalsete juhtidega taandas ta end 1893. aastal parlamendist. [[1900]]. aastal asutas ta uue Realistide Partei, mille kandidaadina valiti ta 1907. aastal uuesti Austria parlamenti. 1911. aastal lõpetas ta ülikoolis õpetamise ja pühendus täielikult poliitikale. Masaryk oli üks esimesi tšehhi liidreid, kes pettus lõplikult [[Austria-Ungari]] riigis. [[1910. aastad|1910. aastate]] alguses oli ta lõplikult veendunud, et see impeerium tuleks jagada [[föderatsioon]]ipõhimõtetega liidetud [[rahvusriik]]ideks, kus valitseks [[liberaalne demokraatia]]. 1916. aastal moodustas Masaryk koos slovaki [[astronoom]]i [[Edvard Beneš|Edvard Beneši]] ja Prantsusmaa Õhujõudude kindrali [[Milan Rastislav Štefánik]]iga [[Tšehhoslovakkia Rahvusnõukogu]], mille presidendiks oli Masaryk ja nõukogu sekretäriks Beneš. Nõukogu juhtimisel hakati moodustama [[Tšehhoslovakkia leegion|Tšehhoslovakkia leegione]] algul [[Antant|Antandi]] poolel ja pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i ka Venemaal Keskriikide, sealhulgas [[Austria-Ungari]] keisririigi vastu, Tšehhoslovakkia iseseisvuse saavutamiseks. <ref>(CS) PRECLÍK, Vratislav. Masaryk a legie (Masaryk and legions, Tšehhoslovakkia leegion), váz. kniha book, 219 pages, first issue vydalo nakladatelství Paris Karviná, Žižkova 2379 (734 01 Karviná-Mizerov, Czech Republic) ve spolupráci s Masarykovým demokratickým hnutím (in association with the Masaryk Democratic Movement, Prague), 2019, ISBN 978-80-87173-47-3, pp.14-117</ref> Masaryk oli olnud Štefániki filosoofiaõppejõud, kui too õppis aastatel 1902–1904 Karli ülikoolis. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal elas Masaryk USA-s, kus propageeris oma ideid. Ta kuulutas ise veel emigratsioonis viibides [[18. oktoober|18. oktoobril]] Tšehhoslovakkia iseseisvaks ning tegi seda 10 päeva hiljem ka Prahas. Masaryk saavutas [[1918]]. aastal [[Antant|Antandi]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] tunnustuse iseseisvale [[Tšehhoslovakkia]] riigile. Masaryk valiti [[14. november|14. novembril]] 1918 Tšehhoslovakkia esimeseks presidendiks, ta sai tšehhide ja slovakkide suurimaks rahvuskangelaseks ning juhtis riiki 17 aastat. 85-aastaselt loobus ta tervislikel põhjustel presidendiametist. ==Tunnustus== *1930 – valiti [[Jugoslaavia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] auliikmeks *1936 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks ==Isiklikku== Tomáš Masaryk abiellus [[1878]]. aastal ameerika päritolu Charlotte Guarriguega. Neil sündisid pojad [[Jan Masaryk|Jan]] ja Herbert ning tütred Alice ja Olga. == Teosed eesti keeles == * "T. G. Masaryk jutustab oma elust" (kõnelused [[Karel Čapek]]iga). Tõlkinud [[Maria Arak]], eessõna: [[Jüri Uluots]]. Sari "[[Marseljeesist internatsionaalini]]". K/Ü Loodus, [[Tartu]] [[1937]], 312 lk. * Teose "Maailmarevolutsioon" 55. peatükk "Bolševism ja kommunism põhimõtteliselt". Tõlkinud [[Leo Metsar]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1993]], nr. 7, lk. 1382–87 * "Euroopa ja Ameerika abi Venemaale" (memorandum [[1922]]. aastast). Tõlkinud ja järelsõna: Leo Metsar – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1996]], nr. 3, lk. 374–386 ==Vaata ka== *[[Masaryki ülikool]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Bernhard Linde]], "Thomas Garrigue Masaryk. Tšehhoslovakkia Vabariigi presidendi elu ja töö", [[Tallinn]], [[1935]], 80 lk * [[Jaan Tõnisson]], "Thomas Garrigue Masaryk. Isiklikke mälestusi" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1937]], nr 3, lk 147–153 (väljavõte artiklist on taasavaldatud: Looming 1996, nr 3, lk 393–394) * [[Leo Metsar]], "Masaryk – filosoof ja riigimees" – Akadeemia [[1993]], nr 7, lk 1366–80 * [[Eero Medijainen]], "Tomáš Garrigue Masaryk" – Looming 1996, nr 3, lk 387–392 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=[[Tšehhoslovakkia president]]|aeg=[[1920]]–[[1935]]|järgnev=[[Edvard Beneš]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Masaryk, Tomaš}} [[Kategooria:Tšehhoslovakkia presidendid]] [[Kategooria:Tšehhoslovakkia poliitikud|Tšehhoslovakkia poliitikud]] [[Kategooria:Viini Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1850]] [[Kategooria:Surnud 1937]] dtxkegszxepft4nk3lzsn2cbkwmvdw8 0 66216 7190066 6858564 2026-07-09T23:41:28Z Kapakkatoveri 233149 7190066 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Boltzmann2.jpg|pisi|196px|Ludwig Boltzmann (1902)]] '''Ludwig Eduard Boltzmann''' ([[20. veebruar]] [[1844]] [[Viin]] – [[5. september]] [[1906]]) oli [[Austria]] füüsik, üks [[molekulaarkineetiline teooria|molekulaarkineetilise teooria]] rajajaid. Tema suurimad saavutused olid statistilise mehaanika arendamine ja [[Termodünaamika teine seadus|termodünaamika teise seaduse]] [[statistiline]] selgitus. 1877. aastal esitas ta [[entroopia]] praeguse määratluse. Statistilises mehaanikas kirjeldatakse, kuidas makroskoopilised vaatlused (näiteks temperatuur ja rõhk) on seotud mikroskoopiliste parameetritega, mis kõiguvad keskmise ümber. Boltzmann arendas edasi Maxwelli elektromagnetväljateooriat ja aitas seda populariseerida. Ta kaitses kirglikult molekulaarkineetilist teooriat ning kandis peamist koormat võitluses [[molekul]]ide ja [[aatom]]ite reaalset olemasolu eitavate teadlaste seisukohtadega. Tema auks on nimetatud [[Boltzmanni konstant]] <math>k= 1,38 \cdot 10^{-23} \frac {J}{K}</math>. == Tunnustus == *1888 – valiti Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks *1891 – valiti [[Baieri Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks *1899 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks {{JÄRJESTA:Boltzmann, Ludwig}} [[Kategooria:Austria füüsikud]] [[Kategooria:Sündinud 1844]] [[Kategooria:Surnud 1906]] 58gcqilmpfiy4ns3w3dlq2wm1ou29xx 0 67111 7190130 6831656 2026-07-10T04:49:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190130 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=august}} {{filmi_info| | filmi_nimi = Arabella, mereröövli tütar | originaalnimi = Arabella, mereröövli tütar | žanr = Seiklusfilm | aasta = [[1982]] | lavastaja = [[Peeter Simm]] | stsenaarium = Peeter Simm | peaosades = [[Inga-Kai Puskar]], [[Lembit Peterson]], [[Urmas Kibuspuu]] | operaator = | helilooja = [[Jaanus Nõgisto]] | produtsent = [[Raimund Felt]] | filmistuudio = [[Tallinnfilm]] | pikkus = 69 minutit | riik = [[NSV Liit]] | keel = [[Eesti keel|Eesti]] | pilt = Arabella, mereröövli tütar (1982).jpg | pildiallkiri = Arabella, mereröövli tütar (1982) }} '''"Arabella, mereröövli tütar"''' on [[Eesti]] film aastast [[1982]]. Oma teise pika mängufilmi (pärast "[[Ideaalmaastik]]ku") käsikirja kirjutas [[Peeter Simm]] [[Aino Pervik]]u jutustuse "[[Arabella, mereröövli tütar]]" põhjal. Muidugi on selles ka romantikat, kuid ennekõike on tegu mitmekihilise, isegi traagilise linateosega hea ja kurja heitlusest. Sealjuures pole headus ja kurjus teineteisest müüriga eraldatud, nagu see enamasti lastefilmides on olnud. Nimitegelase enda lihane isa on julmade ja kurjade mereröövlite pealik. Kapten Taaniel Tina on kaval, salakaval ja julm inimene. Ka oma tütart püüab ta kasvatada endasarnaseks – julmaks ja kurjaks. Nagu tõeline mereröövel, oskab Arabella relva käsitseda ja kakelda ning kõik mereröövlite laeval kardavad teda. Kuid ükskord sattub laevale heasüdamlik rännumees Aadu. Just Aadu toob muutuse Arabella ellu ja õpetab tüdrukut vahet tegema hea ja kurja vahel. Ka mõistma, et elus pole võimsamat asja kui headus. Peeter Simmi filmis on traditsioonilise lastefilmi kohta tavatult palju rafineeritust ja julmust. Kuid eks ole seda ka [[Astrid Lindgren]]i "[[Röövlitütar Ronja]]s" ja isegi [[Hans Christian Andersen]]i "Lumekuninganna" röövlitüdrukus. Lavastaja usaldab vaatajat ja usub, et ka laps tahab õppida vahet tegema hea ja halva vahel, mis elus pole hoopiski nii lihtne. Samas on Simmi film mitmekihiline, sisaldades filosoofilist allteksti ja mõtteainet ka täiskasvanuile. Meie igapäevaelu vastuolude taustal on selles muinasloos hulgaliselt pidepunkte tänapäevaga. == Filmivõtted == [[Võtted|Filmivõteteks]] renditi Hiiu kalurilt kalatraaler STB-7287, millest sai filmi jaoks laev Skorpion. Pärnus tehti laevale taglastus, mustad purjed ja piraadilipp. Skorpioni ümberehitusel jälgiti, et laev vastaks mereregistri nõuetele. Skorpion purjetas võteteks Nõva randa. Võtted kestsid Nõval 30 päeva. Tallinnas kasutati filmimiseks laeva Verhojansk ([[Koit (laev 1942)|Koit]]), mis seisis [[Paljassaare sadam]]a juures. Purjelaeval [[Vega (barkantiin)|Vega]] filmiti olulised objektid, nagu kaubalaev Matilda, sõjalaev Loreida ja Raudpatsi laev. Lihtsamad kombineeritud võtted tehti Eestis. Mereröövlid jäämägede vahel filmiti külmhoones. Keerulisemad kombineeritud võtted tehti [[Krimm]]is [[Odessa]]s. Filmiti ühes Odessa basseinis, mis asus pargis. Selleks, et taustal avaneks puhas silmapiir, tuli pargist mõned kasvavad puud maha võtta. Osa võtteid tehti laevamakettidega basseinis – tulekahju laeval, plahvatus laeval, laevahukk, pooleksmurdunud aurik. Maketid saadi Tallinnast. Filmis tegid trikke [[kaskadöör]]id. ==Osades== *[[Raivo Trass]] – Manuel *[[Lembit Ulfsak]] – Ruuge tüüp *[[Leelo Spirka]] – Rosita *[[Lembit Peterson]] – Taaniel Tina *[[Inga-Kai Puskar]] – Arabella *[[Urmas Kibuspuu]] – Aadu *[[Aarne Üksküla]] – kapten *[[Sulev Luik]] – pillimees *[[Endel Pärn]] – lahja Adam *[[Ilmar Tammur]] – kokk Adalbert *[[Ants Ander]] – Puujalg *[[Tõnu Kark]] – Meremõrtsukas *[[Arvo Kukumägi]] – Halleluuja *[[Georg Janson]]<ref>Ekslikult "Georg Jansin", vrd https://web.archive.org/web/20230307184922/https://www.ester.ee/record=b2881563*est</ref> – hea Wilhelm *[[Jaan Kiho]] – Haak *[[Arvo Kukumägi]] *[[Priit Pärn]] *[[Heino Seljamaa]] – köiepunuja *[[Arno Saar]] – Martsipan == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/829/huvitavat-lugemist Arabella, mereröövli tütar (1982) "filmivõtted" efis.ee] [[Kategooria:Eesti lastefilmid]] [[Kategooria:1982. aasta filmid]] pjfol4kmzrxgj752bex50zm8dvizo58 0 68708 7189836 7182426 2026-07-09T14:25:43Z Kuriuss 38125 7189836 wikitext text/x-wiki {{infokast korvpalliklubi | nimi = BC Bigbank/Kalev | liigad = [[Korvpalli Meistriliiga]]<br/>[[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]<br/>FIBA Europe Cup | asutatud = 1998 | ajalugu = '''Canon ENM'''<br/>(1998–1999)<br/>'''Ehitustööriist'''<br/>(1999–2005) <br/>'''BC Kalev/Cramo''' <br /> (2005-2026)<br/>'''Bigbank/Kalev'''<br/>(2026. aastast) | kodusaal = [[Unibet Arena]]<br> [[Kalevi Spordihall]]<br> [[Nord Spordihoone]] | asukoht = [[Tallinn]], Harjumaa | värvid = sinine ja valge <br/>{{värviruut|#052298}} {{värviruut|white}} | president = [[Toomas Linamäe]] | treener =[[Brett Nõmm]] (2026-) <br/>[[Anton Mirolybov]] (2026)<br/>[[Indrek Reinbok]] (2025) <br/>[[Heiko Rannula]] (2022–2025)<br/>[[Roberts Štelmahers]] (2019–2022)<br/>Donaldas Kairys (2017–2019)<br/>[[Alar Varrak]] (2013–2017)<br/> [[Aivar Kuusmaa]] (2011–2012)<br/>[[Alar Varrak]] (2010)<br/> Nenad Vučinić (2008–2009)<br/>[[Aivar Kuusmaa]] (2005–2006) [[Allan Dorbek]] | abitreener = [[Kris Killing]] | t1 = [[Korvpalli Meistriliiga|KML-i]] meistritiitleid | t1arv = 15 | t1aastad = 2005, 2006, 2009, 2011, 2012, 2013, 2014, 2016, 2017, 2018, 2019, 2021,2023, 2024, 2025 | t2 = [[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti karikavõite]] | t2arv = 10 | t2aastad = 2006, 2007, 2008, 2009, 2015, 2016, 2017, 2021, 2023, 2024 |logo=}} '''BC Bigbank/Kalev''' on Eesti elukutseliste korvpalliklubi, mis osaleb [[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]s ja [[Korvpalli Meistriliiga]]s. Meeskonna koduhall on [[Kalevi Spordihall]] ning suuremaid mänge peetakse ka [[Unibet Arena]]l. Klubi loodi 1998. aastal nimega Canon ENM, aasta hiljem muudeti nimi Ehitustööriistaks. Pärast Meistriliiga võitmist 2005. aastal renditi [[AS Kalev]]ile kuuluv kaubamärk BC Kalev ning klubi nimeks sai BC Kalev/Cramo. Pärast 2025/26 hooaega lõpetas Cramo nimisponsoriks olemise ja uueks nimisponsoriks sai Bigbank. ==Meeskond 2025/2026 == {{Korvpalliklubipäis|Meeskonna nimi=BC Kalev/Cramo 2025/2026<ref>[https://bckalev.ee/meeskond/ BC Kalev/Cramo meeskond], bckalev.ee (vaadatud 28.02.2026)</ref> | color1 = #FFFFFF| bg1 = #052298| color2 = #052298| bg2 = #FFCD35}} <!-- Mängijate nimistu algus --> {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 0 | rahvus = Eesti | eesnimi = Erik | perekonnanimi = Makke | pikkus = 1,88&nbsp;m | sündinud= 05.04.2005 |eelmineklubi= [[Keila Coolbet]] }} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 1 | rahvus = Eesti | eesnimi = Märt | perekonnanimi = Rosenthal | pikkus = 1,91&nbsp;m | sündinud= 15.03.1999 |eelmineklubi= Tartu Ülikool Maks&Moorits}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 3 | rahvus = USA | eesnimi = Stephon | perekonnanimi = Jelks | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 04.07.1996 |eelmineklubi= Syntainics MBC (GER) }} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 5 | rahvus = USA | eesnimi = Tyson | perekonnanimi = Acuff | pikkus = 1,90&nbsp;m | sündinud= 16.09.2002 |eelmineklubi= Rutgers Scarlet Knights (USA) }} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 6 | rahvus = Eesti | eesnimi = Marten | perekonnanimi = Alles | pikkus = 1,95&nbsp;m | sündinud= 10.08.2007 |eelmineklubi= }} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 7 | rahvus = Eesti | eesnimi = Kristen | perekonnanimi = Kasemets | pikkus = 1,91&nbsp;m | sündinud= 08.05.2002 |eelmineklubi= Keila Coolbet}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 8 | rahvus = Eesti | eesnimi = Tanel | perekonnanimi = Kurbas | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 08.05.1988 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 9 | rahvus = Soome | eesnimi = Severi | perekonnanimi = Kaukiainen | pikkus = 1,86&nbsp;m | sündinud= 11.05.1998 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo }} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 10 | rahvus = Eesti | eesnimi = Hugo | perekonnanimi = Toom | pikkus = 2,00&nbsp;m | sündinud= 25.10.2002 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 11 | rahvus = Eesti | eesnimi = Gregor | perekonnanimi = Kuuba | pikkus = 2,01&nbsp;m | sündinud= 08.10.2003 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 15 | rahvus = Läti | eesnimi = Anrijs | perekonnanimi = Miška | pikkus = 2,08&nbsp;m | sündinud= 14.01.2000 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 22(C) | rahvus = Eesti | eesnimi = Martin | perekonnanimi = Dorbek | pikkus = 1,94&nbsp;m | sündinud= 21.01.1991 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number= 00 | rahvus = Läti | eesnimi = Ilja | perekonnanimi = Kurucs | pikkus = 2,05&nbsp;m | sündinud= 31.07.2007 |eelmineklubi= BK Liepāja}} <!-- Mängijate nimistu lõpp --> {{Korvpalliklubijalus | peatreener = [[Anton Mirolybov]],<br/> <small>[[Indrek Reinbok]] (2025)</small> | abitreener = [[Kris Killing]], Alessio Landra }} Hooaja jooksul lahkunud: [[Kregor Hermet]], [[Camaron Tongue]], [[Tommy Rutherford]]. [[Hugo Toom]] ja [[Erik Makke]] kuuluvad 2025/2026 aasta [[Eesti korvpallikoondis]]se. ==Ajalugu== === 1998–2003. Rasked algusaastad=== Canon ENM liitus juba esimesel hooajal Meistriliigaga.<ref name="9899meeskonnad" /> Meeskond koosnes kuni 18-aastastest mängijatest, peatreener oli Allan Dorbek.<ref name="9899canon" /> Avahooaeg ebaõnnestus, põhiturniiri jooksul ei saadud ühtegi võitu ning see lõpetati kindlalt viimastena, kogudes 25 mängust 25 kaotust <ref name="9899tabel" />. Väljalangemismängudes saadi esimene võit, kui alistati Puuviljaparadiis 61:46, kuid viimasest kohast see siiski neid ei päästnud <ref name="9899playoff" />. Hooaja lõppedes nimetati klubi ümber Ehitustööriistaks <ref name="cramoajalugu" />. Ka klubi teine hooaeg Meistriliigas ei läinud hästi. Kaotati järjest 28 kohtumist, vaid hooaja kaks viimast mängu võideti. Meistriliiga lõpetati viimase (seitsmenda) kohaga, lõpptulemusena saadi 30 mängust kaks võitu ja 28 kaotust. Lähim konkurent ning väljalangemismängude koht jäid kolme võidu kaugusele. Kahe esimese aasta Meistriliiga põhiturniiri mängude saldo Ehitustööriistal oli 55. mängust kaks võitu. [[Pilt:Rait Keerles, 2007.jpg|vasakul|püsti|pisi|[[Rait Keerles]] oli 2001/2002 hooajal meeskonnas eestlastest kõige resultatiivsem]] Järgmise hooaja algus oli klubile paljulubav. Esimesest kuuest mängust võideti kolm, sealhulgas kaks võõrsil. Kuid heale algusele järgnes allakäik. Järgnenud 14 mängust võideti vaid 2 ning hooaja lõppedes oli 35 mängust saadud 10 võitu, mis tähendas Meistriliiga eelviimast ehk seitsmendat kohta. Väljalangemismängudele pääsemisest lahutas meeskonda 5 võitu. 2001/2002 hooajal osaleti lisaks Meistriliigale ka karikavõistlustel, kus saadi 11. meeskonna hulgas viimane koht. Ka Meistriliiga ei alanud hästi, hooaja algul kaotati 12 mängu järjest, kuni viimaks võideti [[TTÜ KK|TTÜ – A Le Coq]]i. Hooaja teine pool ei läinud sugugi paremini, võitu maitsti vaid kahel korral, TTÜ ja [[BC Rakvere Tarvas|KK Rakvere]] vastu. Hooaeg lõppes kümne järjestikuse kaotusega. Põhiturniiril saadi seega kolm võitu ja 27 kaotust, millega jäädi viimasele kohale. Mängud ei olnud aga veel läbi, sest Meistriliigas pääsesid uuendusena väljalangemismängudele kõik meeskonnad. Veerandfinaalis mindi kokku põhiturniiril teise koha saanud [[Tallinna Kalev]]iga. Kahe võiduni mängitud seerias kaotas Ehitustööriist kindlalt mõlemad mängud. Järgmisena kohtuti TTÜ-ga ja [[BC Hortonic]]iga, et välja selgitada 5.–7. koht. Esimeses mängus alistas Ehitustööriist üllatusena Hortonicu, keda peeti hooaja algul meistritiitli suursoosikuks, skooriga 74:57. TTÜ-ga mäng aga nii kergelt ei läinud ja vastu tuli võtta 20-punktine kaotus lõppskooriga 99:79. Kuna TTÜ alistas ka Hortonicu, saavutas Ehitustööriist Meistriliigas kuuenda koha. 2002/2003 võeti taas osa nii karikavõistlustest kui ka Meistriliigast. Karikavõistlustel jäi meeskonna laeks veerandfinaal. Meistriliiga algas Ehitustööriistale raskelt. Esimesed kaks mängu kaotati rohkem kui 35 punktiga. Esimesest kaheksast mängust võideti kolm. Hooaja lõpp aga läks veel kehvemini. Viimasest 16 kohtumisest võideti ainult kolm, sealhulgas võideti üllatuslikult põhiturniiri võitjaks tulnud [[Tartu Ülikool/Rock|TÜ Rocki]]. Põhiturniiri lõppedes kogus Ehitustööriist 24. mängust kuus võitu ja 18 kaotust. Vahegrupis võitis klubi neli ja kaotas kaks mängu, kuid sellest ei piisanud, et jõuda väljalangemismängudele'','' ning kokkuvõttes saadi Meistriliigas taas seitsmes koht. ===2003–2004. Uus peatreener ja tõus=== Meeskonna peatreeneriks sai [[Maarten Van Gent]], kes juba klubi algusest saadik oli abitreeneriks. Karikavõistlused algasid meeskonnale hästi, kui kaheksandikfinaalis alistati Hesperid koguni 242:37. Kaotus tuli vastu võtta poolfinaalis Tallinna Kalevilt ning jäädi kokkuvõttes jagama kolmandat ja neljandat kohta. Meistriliigagi algas hästi, esimesest kümnest mängust võideti viis ning ka hooaja lõpp läks hästi. Põhiturniiri lõpuks oli Ehitustööriist võitnud 24 mängust 11 ja kaotanud 13, millega tuldi neljandale kohale. Vahegrupis, aga nii hästi ei läinud ning 6. mängust võideti vaid üks, kuid sellest piisas, et pääseda väljalangemismängudele. Veerandfinaalis, kus mängiti kahe võiduni, mindi vastamisi Pirita TOP Spaga. Väga pingelistes mängudes jäi Ehitustööriist siiski Piritale alla. 5.–6. koha mängus mindi vastamisi Tallinna Kaleviga, kellele varem oli kaotatud karikavõistluste poolfinaalis. Seekord võttis võidu Ehitustööriist lõppskooriga 89:68. Suurima panuse andis võitu [[Veljo Vares]], kes viskas 27 punkti. Kokkuvõttes saadi Meistriliigas viies koht, mis oli klubi ajaloo parim tulemus. === 2004–2006. Dünastia algus=== [[Pilt:Suurhall.jpg|pisi|2004. aastast on BC Kalev/Cramo kodusaaliks Eesti suurim sisehall [[Saku Suurhall]]]] 2004/2005 hooaja algul otsustas Maarten van Gent treeneri ametist loobuda ning selle võttis üle taas Allan Dorbek. Karikavõistlustel jõuti veerandfinaali, kus mindi taas kokku Tallinna Kaleviga. Lisaajal suutis Kalev mängu oma kasuks pöörata ja võita 114:111 ning Ehitustööriist ei suutnud oma eelmise aasta tulemust korrata. Meistriliiga algas aga hästi. Esimesest kaheksast mängust võideti viis, kuid hooaja teine pool läks veel paremini. Ülejäänud kaheksast mängust võideti koguni seitse ning põhiturniiri lõpuks koguti 16 mängust 12 võitu ja neli kaotust, millega jäädi teisele kohale. Vahegrupis mindi kokku TÜ/Rockiga ning mängiti kaks mängu, millest Ehitustööriist võitis mõlemad. Veerandfinaalis ja poolfinaalis võitis meeskond kõik kohtumised. Finaalseerias, mida mängiti nelja võiduni, mindi taas kokku TÜ/Rockiga. Väga võrdsetest mängudest väljus võitjana Ehitustööriist, kes võitis viimase mängu 66:55 ja kogu finaalseeria 4:3. Meeskond tuli esimest korda meistriks. Samal hooajal võeti osa ka Balti Liigast, kus võideti 18 mängust 8 ning jäädi põhiturniiril seitsmendaks. Järgmine hooaeg läks veelgi paremini. Klubi uueks nimeks sai BC Kalev/Cramo ja peatreeneriks [[Aivar Kuusmaa]] <ref name="kalevnimi" /><ref name="0506meeskond" />. Karikavõistlustel jõuti esmakordselt finaali, kus alistati eelmisel hooajal finaalseerias vastaseks olnud TÜ/Rock tulemusega 70:64 <ref name="0506karikas" />. Meistriliiga põhiturniiril tuldi kindlalt esimeseks, võites 24 mängust 21 <ref name="0506pohiturniir" />. Lähim konkurent TÜ/Rock kogus 18 võitu, kaotades kõik Kaleviga mängitud mängud. Põhiturniiri võitjana liitus Kalev väljalangemismängude turniiriga alles poolfinaalis, kus alistati kolme võiduni peetavas seerias [[Tallinna Kalev|Pirita BM]], mängudega 3:0 <ref name="0506playoff" />. Finaalseerias tuli vastaseks taas Tartu Ülikool/Rock. Finaalmängud algasid Kalevile kehvasti. Esimesed kaks mängu, mis peeti kodus, kaotati, kuid siis suudeti ennast koguda ja järgmised kaks mängu Tartus võita, mille tulemusena oli nelja mängu järel seeria viigis 2:2 <ref name="0506playoff" />. Viies mäng peeti taas Tallinnas Saku Suurhallis 4200 pealtvaataja ees.<ref name="0506viiesfinaal" /> Mäng oli ootuspäraselt väga tasavägine. Üheksa sekundit enne viimase veerandaja lõppu tabas Rocki leegionär [[J. S. Nash]] vabavisked ning viis Rocki ette 67:68. Kuid viimasel sekundil tabas Kalevi mängija [[Howard Frier]] keskpositsiooni viske ning Kalev võitis mängu 69:68 ja läks seeriat juhtima 3:2 <ref name="0506viiesfinaaleok" />. Järgmine kohtumine Tartus Kalevil ebaõnnestus ja tuli vastu võtta 17-punktine kaotus. Viimane mäng peeti Tallinnas 7200 pealtvaataja ees. Kohtumine oli taas tasavägine, kuid Kalev suutis mängu oma kasuks pöörata ja võita kohtumise tulemusega 69:68 <ref name="0506viimanefinaal" />. Sellega kindlustati teist aastat järjest meistritiitel. Välisliigades Kalevil nii suurt edu ei olnud. Balti liigas tuldi üheksandaks ning FIBA Eurocupil jäi laeks esimene ring. ===2006–2010. Välistreenerite ajastu=== [[Pilt:Jelic Meistriliiga finaalmängus.png|pisi|Dušan Jelic sekkumas mängu 2008. aasta viimases BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rocki vahel peetavas Meistriliiga finaalmängus]] Uueks peatreeneriks sai serblane Veselin Matic. Meistriliiga hooaeg möödus Kalevil suurema eduta. Põhiturniiri jooksul saadi 31 võitu ja 5 kaotust, nendest 3 tuli Rocki vastu. Selle tulemusena lõpetati põhiturniir teise kohaga. Kohamängudel, veerandfinaalis ja poolfinaalis võideti kõik kohtumised, kuid finaalis Rocki vastu ei võidetud rohkem kui 2 mängu. Karikamängud möödusid klubile edukamalt ja võideti endale teine järjestikune Eesti karikas. 2007/2008 hooaeg möödus sarnaselt eelmisega. Põhiturniiril saadi jälle teine koht ning jälle kaotati Rocki vastu 3 mängu. Ka seekord ei tekkinud probleeme veerand- ja poolfinaalides, kuid finaalis Rocki vastu klubi mängud ebaõnnestusid ning ei võidetud ühtegi mängu. Karikamängudel tegutseti kindlamana ja võideti kolmas Eesti karikas järjest. ==BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rocki rivaliteet== [[Pilt:Rock vs cramo 2008 viimane finaalmang.png|pisi|TÜ/Rock ja Kalev/Cramo, Korvpalli Meistriliiga otsustavas finaalmängus 2008. aastal]] Alates Kalevi esimesest meistritiitlist 2005. aastal on klubid omavahel kohtunud igal aastal Meistriliiga kohamängudel. Nendest üheksal korral finaalseerias ja ühel korral poolfinaalis. Üheksast finaalseeriast on Kalev/Cramo võitnud seitse, sh 46 kohtumisest on Kalev võitnud 30 ja kaotanud 16. Alates hooajast 2010/2011 on klubi võitnud 4 järjestikust finaalseeriat, kaotamata ühtegi mängu. Ainsa poolfinaalseeria, mis peeti kolme võiduni, Kalev/Cramo kaotas, jäädes Tartule otsustavas mängus alla koguni 39 punktiga. Karikavõistluste finaalmängudes on kohtutud omavahel viiel korral, millest Kalev on võitnud kolm. ===BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rocki vahel peetud mängud Meistriliigas=== {| class="wikitable" |- ! Hooaeg ! Põhiturniiri mängud ! BC Kalev/Cramo ! TÜ/Rock ! Väljalangemis- mängud ! BC Kalev/Cramo ! TÜ/Rock |- | 1998/1999 | 5 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |- | 1999/2000 | 5 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |- | 2000/2001 | 5 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |- | 2001/2002 | 5 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |- | 2002/2003 | 3 | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 |- | 2003/2004 | 6 | 0 | 6 | 0 | 0 | 0 |- | 2004/2005 | 4 | 3 | 1 | 7 | 4 | 3 |- | 2005/2006 | 4 | 4 | 0 | 7 | 4 | 3 |- | 2006/2007 | 4 | 1 | 3 | 6 | 2 | 4 |- | 2007/2008 | 4 | 1 | 3 | 4 | 0 | 4 |- | 2008/2009 | 4 | 2 | 2 | 6 | 4 | 2 |- | 2009/2010 | 4 | 0 | 4 | 5 | 2 | 3 |- | 2010/2011 | 4 | 2 | 2 | 4 | 4 | 0 |- | 2011/2012 | 4 | 1 | 3 | 4 | 4 | 0 |- | 2012/2013 | 4 | 2 | 2 | 4 | 4 | 0 |- | 2013/2014 | 4 | 2 | 2 | 4 | 4 | 0 |- | style="background: #E0E0E0 "| '''Kokku''' | style="background: #E0E0E0 "| '''69''' | style="background: #E0E0E0 "| '''18''' | style="background: #E0E0E0 "| '''51''' | style="background: #E0E0E0 "| '''51''' | style="background: #E0E0E0 "| '''32''' | style="background: #E0E0E0 "| '''19''' |} ==BC Kalev/Cramo ja BC Rakvere Tarva rivaliteet== Alates 2009. aastast on [[BC Rakvere Tarvas|Tarvas]] igal hooajal võitnud Kalevi vastu vähemalt ühe mängu, mida ükski teine meeskond peale Rocki pole suutnud teha. Tänu sellele on sattunud mängud suurema meedia tähelepanu alla. Esimene kaotus Tarvale tuli [[Korvpalli Meistriliiga 2009/2010|2009/2010 hooajal]], kui Kalevil oli alates oma esimese meistritiitli võitmisest käimas halvim hooaeg. Mäng kaotati kodus tulemusega 80:87, mis tähendas, et turniiritabelisse läks tulemus kirja topelt ja langeti kolmandale kohale. [[Korvpalli Meistriliiga 2010/2011|Järgmisel hooajal]] võitis Tarvas Kalevit kahel korral. Üks võit tuli põhiturniirilt ja teine karikavõistluse poolfinaalist. Hooajal 2011/2012 jõudis Kalev Balti Liigas veerandfinaalidesse ja soovis KMLi mängu Tarvaga edasi lükata, aga Tarva peatreener [[Andres Sõber]] polnud sellega nõus ja Kalev andis Rakverele loobumisvõidu. Ka [[Korvpalli Meistriliiga 2012/2013|järgmisel hooajal]] oli mäng Tarvaga Kalevile olulise tähtsusega, sest hooaeg ei olnud möödunud hästi ja seega vajati võitu, kuid 22. novembril 2012 kaotati Tarvale kodus mängides mäng skooriga 69:95, mis on siiani Tarva suurim võit Kalevi vastu. Kaks päeva hiljem teatas Cramo juhatus, et Aivar Kuusmaa on peatreeneri kohustustest vabastatud ja tema asemel jätkab senine abitreener [[Alar Varrak]]. Kuu aega hiljem Tartus toimunud karikavõistluste poolfinaalis võitis jälle Tarvas, seekord skooriga 101:91. [[Korvpalli Meistriliiga 2013/2014|2013/2014]] hooajal võitis Tarvas Rakveres peetud põhiturniiri mängu tulemusega 83:73. [[Korvpalli Meistriliiga 2014/2015|Järgmisel hooajal]] peeti karikavõistlused Rakveres ning Tarvas võitis poolfinaalmängu Kalevi vastu võita viimase sekundi viskega ning lõppskooriks jäi 74:73. ==Meeskond 2005/2006 == *[[Erik Dorbek]], [[Gert Dorbek]], [[Karl-Peeter Dorbek]], [[Howard Frier]], [[Tanel Kaljula]], [[Rait Keerles]], Victor Ruben Mayo Gonzalez, [[Heiko Niidas]], [[Andre Pärn]], [[Reimo Tamm]], [[Joosep Toome]], [[Veljo Vares]], James Leon Williams, [[Ardo Ärmpalu]]. [[Aivar Kuusmaa]] (treener), [[Allan Dorbek]] (treener)<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=voistlus&bid=198&vid=68&tyyp=EMV EESTI MEESTE MEISTRIVÕISTLUSED. Nimed&võistkonnad], www.sport24.ee</ref> {{peidetav loend |päis=Meeskond 2005/2006 |tärnid=1 *[[Erik Dorbek]], [[Gert Dorbek]], [[Karl-Peeter Dorbek]], [[Howard Frier]], [[Tanel Kaljula]], [[Rait Keerles]], Victor Ruben Mayo Gonzalez, [[Heiko Niidas]], [[Andre Pärn]], [[Reimo Tamm]], [[Joosep Toome]], [[Veljo Vares]], James Leon Williams, [[Ardo Ärmpalu]]. [[Aivar Kuusmaa]] (treener), [[Allan Dorbek]] (treener)<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=voistlus&bid=198&vid=68&tyyp=EMV EESTI MEESTE MEISTRIVÕISTLUSED. Nimed&võistkonnad], www.sport24.ee</ref> }} ==Meeskond 2006/2007 == *[[Gregor Arbet]], Catalin Burlacu, [[Erik Dorbek]], Kendrick Demond Johnson, [[Tanel Kaljula]], [[Kristjan Kangur]], [[Rait Keerles]], [[Valmo Kriisa]], [[Heiko Niidas]], Travis Reed, [[Tanel Sokk]], [[Joosep Toome]]. Veselin Matic (peatreener), Aivar Kuusmaa (treener), Märt Mäesalu (treener) ==Meeskond 2007/2008 == *Gregor Arbet, Howard Frier, Dušan Jelic, Kristjan Kangur, Mateo Kedžo, Rait Keerles, Valmo Kriisa, Bojan Pelkic, Travis Reed, Edward Scott, Tanel Sokk, Joosep Toome, Martin Viiask. Veselin Matic (peatreener), Priit Vene (treener), Märt Mäesalu (treener) ==Meeskond 2008/2009 == *Gregor Arbet, Nate Fox, Kristjan Kangur, Rait Keerles, Valmo Kriisa, [[Tanel Kurbas]], John Linehan, Kevin Lyde, Josh Pace, [[Rain Raadik]], Tanel Sokk, [[Viljar Veski]]. Nenad Vučinic (peatreener), Alar Varrak (treener), Märt Mäesalu (treener) ==Meeskond 2009/2010 == *Josh Akognon, Gregor Arbet, [[Erik Dorbek]], [[Gert Dorbek]], [[Martin Dorbek]], Charron Fisher, Rait Keerles, Tanel Kurbas, Kevin Owens, [[Marko Riis]], Tanel Sokk, Viljar Veski. Alar Varrak (peatreener (alates 09.01.2010), Tiit Sokk (treener (alates 20.01.2010), Nenad Vučinic (peatreener (kuni 30.12.2009) ==Meeskond 2010/2011 == *Gregor Arbet, Gert Dorbek, Michael Dunigan, Rait Keerles, [[Kristjan Kitsing]], [[Kristo Orula]], [[Jaan Puidet]], Marko Riis, [[Kaido Saks]], [[Mihkel Schleicher]], Tanel Sokk, [[Reimo Tamm]], Joosep Toome, [[Armands Škele]]. Aivar Kuusmaa (peatreener), Alar Varrak (treener), Martin Müürsepp (treener) ==Meeskond 2011/2012 == *Gregor Arbet, Gert Dorbek, Bamba Fall, Kristjan Kitsing, Anthony Nelson, Marko Riis, Kaido Saks, Tanel Sokk, Reimo Tamm, Joosep Toome, [[Pavel Uljanko]], Armands Škele. Aivar Kuusmaa (peatreener), [[Martin Müürsepp]] (abitreener), Alar Varrak (abitreener) ==Meeskond 2012/2013 == *Tyshawn Abbott, Gert Dorbek, Frank Elegar, Bamba Fall, [[Indrek Kajupank]], Rait Keerles, [[Kristo Mangelsoo]], Keith McLeod, [[Toomas Raadik]], Tanel Sokk, Gary Wilkinson, Armands Škele. Alar Varrak (peatreener (alates 24.11.2012), Aivar Kuusmaa (peatreener (kuni 24.11.2012), Martin Müürsepp (treener) ==Meeskond 2013/2014 == *Tyshawn Abbott, Gregor Arbet, Frank Elegar, Bamba Fall, Indrek Kajupank, Kristjan Kitsing, [[Kristjan Makke]], [[Kristo Mangelsoo]], Curtis Millage, Vlad Moldoveanu, Tanel Sokk, [[Rain Veideman]]. Alar Varrak (peatreener), Martin Müürsepp (treener), Rait Käbin (treener) ==Meeskond 2014/2015 == *Gregor Arbet, Keith Benson, Martin Dorbekc, Indrek Kajupank, [[Erik Keedus]], Kristjan Kitsing, Mindaugas Kupšas, Scott Machado, [[Sten Olmre]], Oleksi Petšerov, Edward J. Singler, Rain Veideman, Armands Škele. Alar Varrak (peatreener), Martin Müürsepp (treener), Rait Käbin (treener) ==Meeskond 2015/2016 == *Gregor Arbet, Morris Curry, Mario Delaš, Martin Dorbek, Rolands Freimanis, [[Silver Jurno]], [[Erik Keedus]], Shawn King, Sten Olmre, [[Sten Sokk]], [[Janar Soo]], [[Rain Veideman]]. Alar Varrak (peatreener), Martin Müürsepp (treener) ==Meeskond 2016/2017 == *Gregor Arbet, Martin Dorbek, Timo Eichfuss, Mickell Gladness, [[Egert Haller]], [[Silver Jurno]], Erik Keedus, Vitali Ljutõtš, Branko Mirkovic, Cedric Simmons, Sten Sokk, [[Matthias Tass]], Mark Tollefsen. Alar Varrak (peatreener), Martin Müürsepp (treener), Indrek Reinbok (treener) ==Meeskond 2017/2018 == *Gregor Arbet, Isaiah Briscoe, Martin Dorbek, [[Janari Jõesaar]], Kristjan Kangurc, Erik Keedus, Branko Mirkovic, Cedric Simmons, Sten Sokk, [[Madis Soodla]], Bojan Subotic, Thomas van der Mars. Donaldas Kairys (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Giedrius Zibenas (treener), Alar Varrak (peatreener kuni 22.11.2017), Martin Müürsepp (treener kuni 22.11.2017) ==Meeskond 2018/2019 == *Martin Dorbek, Kristjan Kangur, Erik Keedus, Kristjan Kitsing, Tanel Kurbas, Chavaughn Daniel Lewis, Reggie Lynch, Branko Mirkovic, Arnett Moultrie, Maksim Salaš, Tanel Sokk, Madis Soodla. Donaldas Kairys (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Martin Rausberg (treener), Russell Bergman (treener) ==Meeskond 2020/2021 == *Martin Dorbek, [[Kregor Hermet]], [[Janari Jõesaar]], [[Georg Kask]], [[Julius Erik Kastein]], Janis Kaufmanis, Marcus Johnny Rashaan Keene, Maurice Leroy Kemp jun, Tanel Kurbas, Chavaughn Daniel Lewis, [[Rauno Nurger]], Sten Sokk, [[Indrek Sunelik]], Devin Robert Thomas, Marques R Townes, Arturs Žagars. Roberts Štelmahers (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Akselis Vairogs (treener), Alar Varrak (treener) ==Meeskond 2021/2022 == *Martin Dorbek, Egert Haller, Kregor Hermet, Donovan Jackson, Kristjan Kangur, Georg Kask, Kristjan Kitsing, Tanel Kurbas, Silas Antony Melson, Kamari Michael Murphy, Rauno Nurger, Ojars Silinš, Marcis Vitols. Roberts Štelmahers (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Akselis Vairogs (treener) ==Meeskond 2022/2023 == *Martin Dorbek, Alterique Lamont Gilbert, Kregor Hermet, [[Taavi Jurkatamm]], [[Kaspar Kitsing]], [[Kristjan Kitsing]], [[Artur Konontšuk]], Oleksandr Kovliar, Tanel Kurbas, Martinš Meiers, Zigmars Raimo, [[Hugo Toom]], Wesley David van Beck. [[Heiko Rannula]] (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Brett Nõmm (treener) ==Meeskond 2023/2024 == *Janis Berzinš, [[Leemet Böckler]], [[Martin Dorbek]], [[Kregor Hermet]], [[Mikk Jurkatamm]], [[Severi Kaukiainen|Severi Tino Kalevi Kaukiainen]], [[Mihkel Kirves]], [[Kaspar Kitsing]], [[Tanel Kurbas]], [[Manuel Alejandro Suarez Montero]], [[Rauno Nurger]], Grant Shephard, Benjamin Ruben Shungu, [[Hugo Toom]]. [[Heiko Rannula]] (peatreener), [[Indrek Reinbok]] (treener) ==Meeskond 2024/2025 == {{Korvpalliklubipäis|Meeskonna nimi=BC Kalev/Cramo 2024/2025<ref>[https://www.estlatbl.com/et/osalevad-voistkonnad/6885/bc-kalevcramo BC Kalev/Cramo.] basket.ee</ref> | color1 = #FFFFFF| bg1 = #052298| color2 = #052298| bg2 = #FFCD35}} <!-- Mängijate nimistu algus --> {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 0 | rahvus = USA | eesnimi = Arik | perekonnanimi = Smith | pikkus = 1,85&nbsp;m | sündinud= 09.12.1993 |eelmineklubi= Twarde Torun (POL) }} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 2 | rahvus = Eesti | eesnimi = Kasper | perekonnanimi = Suurorg | pikkus = 2,00&nbsp;m | sündinud= 27.05.2002 |eelmineklubi= TalTech/ALEXELA}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 3 | rahvus = Eesti| eesnimi = Kaspar | perekonnanimi = Kitsing | pikkus = 2,00&nbsp;m | sündinud= 25.07.2001 |eelmineklubi= TalTech/ALEXELA}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 8 | rahvus = Eesti | eesnimi = Tanel | perekonnanimi = Kurbas | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 08.05.1988 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 13 | rahvus = Eesti | eesnimi = Kregor | perekonnanimi = Hermet | pikkus = 2,05&nbsp;m | sündinud= 09.06.1997 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 10 | rahvus = Eesti | eesnimi = Hugo | perekonnanimi = Toom | pikkus = 2,00&nbsp;m | sündinud= 25.10.2002 |eelmineklubi= Pärnu Sadam}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number= 4 | rahvus = Elevandiluurannik | eesnimi = Patrick | perekonnanimi = Tape | pikkus = 2,08&nbsp;m | sündinud= 08.06.1998 |eelmineklubi= BC Nokia (FIN)}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 7 | rahvus = Eesti | eesnimi = Stefan | perekonnanimi = Vaaks | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 08.05.2005 |eelmineklubi= KK Viimsi}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 22 | rahvus = Eesti | eesnimi = Martin | perekonnanimi = Dorbek | pikkus = 1,94&nbsp;m | sündinud= 21.01.1991 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 9 | rahvus = Soome | eesnimi = Severi | perekonnanimi = Kaukiainen | pikkus = 1,86&nbsp;m | sündinud= 11.05.1998 |eelmineklubi= BC Patrioti Levice (SVK)}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 12 | rahvus = Eesti | eesnimi = Gregor | perekonnanimi = Kuuba | pikkus = 2,01nbsp;m | sündinud= 08.10.2003 |eelmineklubi= TalTech/ALEXELA}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 15 | rahvus = Läti | eesnimi = Anrijs | perekonnanimi = Miška | pikkus = 2,08&nbsp;m | sündinud= 14.01.2000 |eelmineklubi= Luiss Roma (ITA)}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number= 33 | rahvus = Läti | eesnimi = Martins | perekonnanimi = Meiers | pikkus = 2,08&nbsp;m | sündinud= 30.03.1991 |eelmineklubi= BK Saldus (LAT)}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 11 | rahvus = Eesti | eesnimi = Leemet | perekonnanimi = Böckler | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 07.04.2001 |eelmineklubi= Tartu Ülikool Maks & Moorits}} <!-- Mängijate nimistu lõpp --> {{Korvpalliklubijalus | peatreener = [[Indrek Reinbok]] <br/> <small>[[Heiko Rannula]] (2024/2025<ref>[https://bckalev.ee/aitah-heiko-rannula/ Alates 22/23 hooajast Kalev/Cramo meeskonda juhendanud Heiko Rannula on klubist lahkumas], bckalev.ee </ref>)</small> | abitreener = [[Kris Killing]] [[Kristjan Kangur]] }} ==Meeskondlikud saavutused== * '''[[Korvpalli Meistriliiga|Eesti Meistriliiga]] võitja: 15''' ** 2005, 2006, 2009, 2011, 2012, 2013, 2014, 2016, 2017, 2018, 2019, 2021, 2023, 2024, 2025 * '''[[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti Karika]] võitja: 10''' ** 2006, 2007, 2008, 2009, 2015, 2016, 2017, 2021, 2023, 2024 * '''[[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]: ** 2018/2019 – 3., 2019/2020 - 3., 2020/2021 – 1., 2021/2022 - 2., 2022/2023 - 2., 2023/2024 – 1., 2024/2025 - 2. 2025/2026 - ... ==Individuaalsed saavutused== '''Korvpalli Meistriliiga kõige väärtuslikum mängija''' * [[Howard Frier]] – 2005 * [[Travis Reed]] – 2007 '''Korvpalli Meistriliiga finaaliseeria kõige väärtuslikum mängija''' * [[James Williams]] – 2006 * [[Kristjan Kangur]] – 2009 * [[Armands Šķēle]] – 2011 * [[Tanel Sokk]] – 2012 * [[Tanel Sokk]] – 2013 * [[Vlad Moldoveanu]] – 2014 * [[Rolands Freimanis]] - 2016 * [[Branko Mirković]] – 2017 * [[Kristjan Kangur]] – 2018 * Branko Mirković – 2019 * [[Chavaughn Lewis]] – 2021 * [[Oleksandr Kovliar]] – 2023 * [[Ben Shungu]] – 2024 '''Korvpalli Meistriliiga aasta treener''' * [[Allan Dorbek]] – 2005 * [[Aivar Kuusmaa]] – 2006 * [[Veselin Matić]] – 2007 * [[Nenad Vučinić]] – 2009 * Aivar Kuusmaa – 2011 * Aivar Kuusmaa – 2012 * [[Alar Varrak]] – 2013 * Alar Varrak – 2014 * Alar Varrak – 2016 * [[Donaldas Kairys]] – 2018 * Donaldas Kairys – 2019 * [[Roberts Štelmahers]] – 2021 '''Balti liiga kõige väärtuslikum mängija''' * [[Travis Reed]] – 2007 '''Balti liiga kuu parim mängija''' * [[Nate Fox]] – detsember 2008 * [[Michael Dunigan]] – jaanuar 2011 '''Eesti-Läti Korvpalliliiga finaaliseeria kõige väärtuslikum mängija''' * [[Maurice Kemp]] – 2021 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="9899meeskonnad">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=2 | Pealkiri =1998/1999 G4S Korvpalli Meistriliiga meeskonnad | Autor =Eesti Korvpalliliit}}</ref> <ref name="9899canon">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=2&section=team&tid=13 | Pealkiri =Võistkond Canon ENM | Autor =Eesti Korvpalliliit}}</ref> <ref name="9899tabel">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=4 | Pealkiri =1998/1999 G4S Korvpalli Meistriliiga põhiturniir | Autor =Eesti Korvpalliliit}}</ref> <ref name="9899playoff">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=6 | Pealkiri=1998/1999 G4S Korvpalli Meistriliiga play-off mängud | Autor =Eesti Korvpalliliit}}</ref> <ref name="cramoajalugu">{{netiviide | URL =http://www.eurobasket.com/team.asp?Cntry=Estonia&Team=2763&Page=5 | Pealkiri =BC KALEV/CRAMO TALLINN ajalugu | Autor =Eurobasket.com |Keel =inglise}}</ref> <ref name="kalevnimi">{{netiviide | URL =http://www.epl.ee/news/sport/kohmakat-nime-ehitustooriist-asendab-sarav-bc-kalev.d?id=51014189 | Pealkiri=Kohmakat nime Ehitustööriist asendab särav BC Kalev | Autor =Eesti Päevaleht |Täpsustus=}}</ref> <ref name="0506meeskond">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=11&section=team&tid=907| Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga meeskond BC Kalev/Cramo | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> <ref name="0506karikas">{{netiviide|URL=http://www.basket.ee/uploads/docs/meeste_karikas.pdf|Pealkiri=2005/2006 Karikavõistlused|Autor=Eesti Korvpalliliit|Täpsustus=|vaadatud=2011-12-09|arhiivimisaeg=2006-03-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060301172738/http://www.basket.ee/uploads/docs/meeste_karikas.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="0506pohiturniir">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=14| Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga põhiturniir | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> <ref name="0506playoff">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=13 | Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga play-off ajakava | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> <ref name="0506viiesfinaal">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=13&section=boxscore&gid=2006001218 | Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga viies finaalmäng | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> <ref name="0506viiesfinaaleok">{{netiviide | URL =http://www.eok.ee/content/howard-frieri-tabamus-t%C3%B5i-kalevcramole-kolmanda-v%C3%B5idu | Pealkiri =2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga viies finaalmäng | Autor =Eesti Olümpia Komitee | vaadatud =2011-12-09 | arhiivimisaeg =2012-05-24 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20120524182329/http://www.eok.ee/content/howard-frieri-tabamus-t%C3%B5i-kalevcramole-kolmanda-v%C3%B5idu | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="0506viimanefinaal">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=13&section=boxscore&gid=2006001220 | Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga seitsmes finaalmäng | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|BC Kalev}} *[http://bckalev.ee Tallinna BC Kalev/Cramo koduleht] *[http://www.basket.ee Eesti korvpalliliidu koduleht] {{Korvpalli Meistriliiga}} [[Kategooria:Eesti korvpalliklubid]] [[Kategooria:Tallinna spordiklubid]] 8chia1t7ddf3ostxba0ipqmr5jh5f3b 0 71190 7189813 7143470 2026-07-09T13:48:07Z Kuriuss 38125 7189813 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Amadou Toure.jpg|pisi|Amadou Toumani Touré (2010)]] '''Amadou Toumani Touré''' ([[4. november]] [[1948]] [[Mopti]] – [[10. november]] [[2020]]) oli [[Mali]] poliitik, riigi [[Mali president|president]] aastatel [[1991]]–[[1992]] ja [[2002]]–[[2012]]. Tuli võimule riigipöördega 1991. aastal, kui kukutas sõjaväelise diktaatori [[Moussa Traoré]]. Järgnenud aastatel taastas ta samm-sammult riigis demokraatlikud institutsioonid. Võitis [[2002]]. aastal toimunud presidendivalimised. ==Elulugu== Amadou Toumani Touré sündis 1948. aastal Mopti linnas Malis. Põhikooli lõpetas kodulinnas, aastatel [[1966]]–[[1969]] õppis Bamakos Badalabougou keskkoolis. Pärast seda oleks Toure võinud hakata õpetajaks, kuid ta valis sõjaväelise karjääri. Toure astus sõjaväkke ning õppis [[Kita (Mali)|Kita]] linnas asuvas sõjaväeülikoolis. Kooli lõpetanud, sai temast Mali armee lennuväe dessantväelaste eriüksuse liige. Osales mitmetel treeningkursustel [[Nõukogude Liit|Nõukogude liidus]] ja [[Prantsusmaa]]l ning tõusis [[1984]] lennuväe dessantväelaste eriüksuse juhiks. Märtsis 1991, olid riigis diktatuuri vastased rahvarahutused, mis võimude poolt vägivaldselt maha suruti. Siiski oli diktaator [[Moussa Traore]] vastu ka armee ning senine dessantväelaste eriüksuse juht Amadou Toumani Touré viis läbi eduka [[riigipööre|riigipöörde]]. Toure kuulutas välja [[Ülemineku valitsus|ülemineku valitsuse]] ja võttis endale [[riigipea]] funktsioonid. 1992. aastal toimusid riigis presidendivalimised, kus Amadou Toumani Touré jäi napilt kaotajaks. Uueks presidendiks sai [[Alpha Oumar Konaré]]. Selle kaotuse tõttu pandi talle hüüdnimeks "demokraatia sõdur". Juunis 2001 sai Tourest [[ÜRO peasekretär|ÜRO peasekretäri]] [[Kofi Annan|Kofi Annani]] eriesindaja [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] pärast nurjunud riigipöördekatset. 2002. aastal valiti Amadou Toumani Touré teises valimisvoorus Mali presidendiks. Ta kogus 64,35% häältest. Tema vastaskandidaat teises voorus endine minister [[Soumaila Cissé]] sai 35,65% häältest. 2007. aasta aprillis toimunud uutel presidendivalimistel valiti ta teiseks viieaastaseks ametiajaks. Valimistel kogus ta 71,20% valijate toetuse. [[22. märts]]il [[2012]], vähem kui kuu aega enne uusi presidendivalimisi, kukutati president Touré kapten [[Amadou Sanogo]] juhitud sõjaväelise riigipöördega. Presidendil õnnestus ümberpiiratud paleest põgeneda ja ennast riigipöörajate eest varjata. [[8. aprill]]il astus ta vastavalt [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus]]e ja sõjaväehunta vahel kokku lepitud võimu üleandmise kavale ka ametlikult presidendiametist tagasi, et presidendikohuseid saaks üleminekuajaks täitma asuda parlamendi esimees [[Dioncounda Traoré]]. Amadou Toumani Touré oli üpris ebatüüpiline president. Ta polnud ühegi partei liige, kuid tema valitsuses olid esindatud kõik riigis olevad parteid. Amadou Toumani Tourél oli [[kindral]]i auaste. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Moussa Traoré]] | nimi=[[Mali president]] | aeg=[[1991]]–[[1992]]| järgnev= [[Alpha Oumar Konaré]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Alpha Oumar Konaré]] | nimi=[[Mali president]] | aeg=[[2002]]–[[2012]] | järgnev=[[Amadou Sanogo]] (sõjaväehunta esimees)}} {{lõpp}} {{Mali presidendid}} {{JÄRJESTA:Toure, Amadou Toumani}} [[Kategooria:Mali presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2020]] isl11epxltx2k0mtepqkgrimg4nb5z2 0 72541 7189849 7055319 2026-07-09T14:58:54Z Kk 6201 7189849 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}}{{keeletoimeta}} '''Territoriaalmeri''' ehk '''territoriaalveed''' on mingi riigi või leppe järgi kindlaks määratud, [[rand|rannaga]] rööbiti kulgev merevööndi riba, mis kuulub leppealusele [[rannariik|rannariigile]], see tähendab, et riigil on sellele veeterritooriumile [[suveräänne õigus]]. Territoriaalmere suurus on [[1982]]. aastal määratud [[ÜRO mereõiguse konventsioon]]i alusel 12 [[meremiil]]i. Sellele vaatamata on mõned [[Aafrika]] ja [[Ladina-Ameerika]] riigid (peamiselt majanduslikel põhjustel) kehtestanud omavolilisi territoriaalmere piire, mille suurus on enamasti märksa suurem kui 12 meremiili. Välisriigi laevadel on territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu õigus. == Eesti territoriaalmeri == Eesti Vabariigi territoriaalmere ulatus oli kolm, alates 1. veebruarist 1938 a. neli meremiili<ref>[https://web.archive.org/web/20110728085533/http://www.hot.ee/seadustekogu/skix-1-4.html Veeteede seadus], RT 1938, 12, 96</ref>. Tänapäeval on Eesti territoriaalmere ulatus 12 meremiili, nagu enamikul maailma riikidel. Soome lahes on see piiratud nii, et see ei ole keskjoonele lähemal kui kolm meremiili.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13083984 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaheline territoriaalmere laiust käsitlev kokkulepe], 03.12.2008</ref> == Vaata ka == *[[majandusvöönd]] *[[rahvusvahelised veed]] *[[siseveed]] *[[veeala]] ==Viited== {{viited}} * [http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=30072& territoriaalveed], ESTERM * [http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=1852& territoriaalmeri], ESTERM [[Kategooria:Merendus]] 8sl6d3au3fqqzkd1ylyb3tea02oenup 0 74009 7189822 7185585 2026-07-09T14:03:23Z Kuriuss 38125 7189822 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = KLÜ tänuüritus Saaremaal Võidupüha paraadi koostööpartneritele (52666241567) (cropped).jpg | Pildisuurus = 250px | Pildi info = Riho Ühtegi (2023) | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|2|15}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | Teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | Teenistusaeg = 1991–2023 | Auaste = [[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]] [[kindralmajor]] | Juhitud üksused = {{Lihtloend| * [[Kaitseväe peastaabi luureosakond]] * [[Luurepataljon]] * [[Fail:Emblème_du_Erioperatsioonide_grupp_(EOG).svg|26px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] * [[Fail:Kaitseliit_emblem.svg|26px]] [[Kaitseliit ]] }} | Sõjad/lahingud = | Allkiri = }} '''Riho Ühtegi''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1964]]) on [[Eesti]] [[sõjaväelane|erusõjaväelane]], auastmelt [[kindralmajor]], kes oli alates 19. juulist [[2019]] kuni 15. detsembrini 2023 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kaitseliidu ülem|ülem]]. ==Hariduskäik== Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal [[Elva Keskkool]]i. Pärast ajateenistust Nõukogude armees töötas aastatel 1984–1990 [[Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut|Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis]] elektromehaanikuna. [[2007]]. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]is avatud ülikooli raames õigusteaduse magistrantuuri.<ref>{{Netiviide |url=https://lopetanud.ut.ee/LPOTAH30.HTM | pealkiri=Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna lõpetajad 2007|vaadatud=2026-07-03}}</ref> == Teenistuskäik == Ta on teeninud [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] [[J2|informatsiooniosakonna (J2)]] ülemana, Eesti kaitseväe [[Luurepataljon]]i ülemana ([[26. veebruar]]ini [[2007]]) ja [[Eesti_NATO_sõjalistes_operatsioonides#Afganistan|Eesti kontingendi ülemana Afganistanis]]. Ühtegi eestvedamisel taastati [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Tartumaa malev]]. [[1. august]]il [[2011]] asus kolonelleitnant Riho Ühtegi teenima [[Eesti]] [[kaitseatašee]]na [[Gruusia]]s.<ref> Kolonelleitnant Ühtegi hakkab teenima kaitseatašeena Gruusias. [[BNS]]-i uudis, 31. juuli 2011.</ref> Alates 2012. aasta lõpust oli ta Kaitseväe [[erioperatsioonide väejuhatus]]e ülem.<ref>{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-10-11 |arhiivimisaeg=2018-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180706022202/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid |url-olek=ei tööta }}</ref> === Kaitseliidu ülemana === [[Kaitseväe juhataja]] [[kindralmajor]] [[Martin Herem]] esitas Riho Ühtegi mais [[2019]] kandidaadiks Kaitseliidu ülema ametisse. Valitsus kinnitas Ühtegi sellesse ametisse [[13. juuni]]l [[2019]] ja ta võttis Kaitseliidu juhtimise [[Meelis Kiili]]lt üle [[19. juuli]]l [[2019]].<ref>[[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/970504? Kolonel Ühtegi: Kaitseliit ei ole "kummitusvägi", vaid end kaitsev rahvas], ERR uudised, 15. august 2019 </ref> Ühtegi ametiaeg Kaitseliidu ülemana lõppes 15. detsembril 2023. ==Auastmed== {| class="wikitable" ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev !! Märkused |- ||||[[Ülemleitnant]]|| 24. veebruar 1991||[[Heinrich Marga poolt ülendatud ohvitseride loend|Heinrich Marga käskkirjaga]] |- ||||[[Kapten]]||5. september 1991||[[Heinrich Marga poolt ülendatud ohvitseride loend|Heinrich Marga käskkirjaga]] |- | align="center"| [[File:ES-Army-OF14.svg|20px]] ||[[Kapten]]||1. veebruar 1995 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]] ||[[Major]]||19. juuni 1998 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]] ||[[Kolonelleitnant]]||14. oktoober 2010 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]] ||[[Kolonel]]||18. veebruar 2016 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]] ||[[Brigaadikindral]]||20. august 2019 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]] ||[[Kindralmajor]]||23. juuni 2023 |} == Poliitiline tegevus == [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti 2026. aasta presidendivalimiste]] eel pakkusid helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], ettevõtja ja filmimees [[Kris Taska]], näitleja ja lavastaja [[Hendrik Toompere juunior|Hendrik Toompere]] ning analüütik [[Raivo Vare]] ühe võimaliku kandidaadina välja Ühtegi, kes andis kandideerimiseks ka nõusoleku.<ref>Urmet Kook, [https://www.err.ee/1610069140/uhiskonnategelased-pakuvad-presidendikandidaadiks-riho-uhtegit "Ühiskonnategelased pakuvad presidendikandidaadiks Riho Ühtegit"], ERR, 3. juuli 2026 (vaadatud 03.06.2026)</ref> Ta on enda maailmavaadet iseloomustanud konservatiivsena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610069410/riho-uhtegi-maailmavaateliselt-olen-ma-konservatiiv |pealkiri=Riho Ühtegi: maailmavaateliselt olen ma konservatiiv |autor=Indrek Kiisler |aeg=3. juuli 2026 |väljaandja=[[ERR]] |kasutatud=3. juuli 2026}}</ref> ==Tunnustus== * 1997 [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] * 2024 [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] * [[Kaitseväe eriteenete rist]] * [[Kaitseväe teenetemärk]] * [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"]] * [[Kaitsejõudude Peastaabi teeneterist]] * [[Maaväe ohvitseri kuldrist ]] * [[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass * [[Kaitseliidu teenetemedal]]i I klass * Kaitseliidu teenetemedali eriklass * Kaitseliidu teenetemärk II klass * Erna Seltsi I klassi teenetemärk * Kaitseliidu Tartu maleva teenetemärk * [[Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal]] * Kaitseministeeriumi kuld-rinnamärk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid/kolonel-riho-yhtegi Elulugu Eesti kaitseväe kodulehel] * [https://www.politico.com/magazine/story/2018/07/10/they-will-die-in-tallinn-estonia-girds-for-war-with-russia-218965 "‘They Will Die in Tallinn’: Estonia Girds for War With Russia"] [[Politico]], 10. juuli 2018 * [http://www.kaitseliit.ee/et/valitsus-nimetas-kaitseliidu-ulemaks-kolonel-riho-uhtegi "Valitsus nimetas Kaitseliidu ülemaks kolonel Riho Ühtegi"] Kaitseliit, 13. juuni 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Meelis Kiili]] | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[19. juuli]] [[2019]] – [[15. detsember]] [[2023]] | järgnev=[[Ilmar Tamm]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ühtegi, Riho}} [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 9c4p5lem2kt0x2rlbvkatiwp3vwgh2u 7190142 7189822 2026-07-10T06:37:58Z Robert Treufeldt 9117 7190142 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = KLÜ tänuüritus Saaremaal Võidupüha paraadi koostööpartneritele (52666241567) (cropped).jpg | Pildisuurus = 250px | Pildi info = Riho Ühtegi (2023) | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|2|15}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | Teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | Teenistusaeg = 1991–2023 | Auaste = [[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]] [[kindralmajor]] | Juhitud üksused = {{Lihtloend| * [[Kaitseväe peastaabi luureosakond]] * [[Luurepataljon]] * [[Fail:Emblème_du_Erioperatsioonide_grupp_(EOG).svg|26px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] * [[Fail:Kaitseliit_emblem.svg|26px]] [[Kaitseliit ]] }} | Sõjad/lahingud = | Allkiri = }} '''Riho Ühtegi''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1964]]) on [[Eesti]] [[sõjaväelane|erusõjaväelane]], auastmelt [[kindralmajor]], kes oli alates 19. juulist [[2019]] kuni 15. detsembrini 2023 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kaitseliidu ülem|ülem]]. ==Hariduskäik== Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal [[Elva Keskkool]]i. Pärast ajateenistust Nõukogude sõjaväes töötas ta aastatel 1984–1990 [[Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut|Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis]] elektromehaanikuna. [[2007]]. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]is avatud ülikooli raames õigusteaduse magistrantuuri.<ref>{{Netiviide |url=https://lopetanud.ut.ee/LPOTAH30.HTM | pealkiri=Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna lõpetajad 2007|vaadatud=2026-07-03}}</ref> == Teenistuskäik == Ta on teeninud [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] [[J2|informatsiooniosakonna (J2)]] ülemana, Eesti kaitseväe [[Luurepataljon]]i ülemana ([[26. veebruar]]ini [[2007]]) ja [[Eesti_NATO_sõjalistes_operatsioonides#Afganistan|Eesti kontingendi ülemana Afganistanis]]. Ühtegi eestvedamisel taastati [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Tartumaa malev]]. [[1. august]]il [[2011]] asus kolonelleitnant Riho Ühtegi teenima [[Eesti]] [[kaitseatašee]]na [[Gruusia]]s.<ref> Kolonelleitnant Ühtegi hakkab teenima kaitseatašeena Gruusias. [[BNS]]-i uudis, 31. juuli 2011.</ref> Alates 2012. aasta lõpust oli ta Kaitseväe [[erioperatsioonide väejuhatus]]e ülem.<ref>{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-10-11 |arhiivimisaeg=2018-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180706022202/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid |url-olek=ei tööta }}</ref> === Kaitseliidu ülemana === [[Kaitseväe juhataja]] [[kindralmajor]] [[Martin Herem]] esitas Riho Ühtegi mais [[2019]] kandidaadiks Kaitseliidu ülema ametisse. Valitsus kinnitas Ühtegi sellesse ametisse [[13. juuni]]l [[2019]] ja ta võttis Kaitseliidu juhtimise [[Meelis Kiili]]lt üle [[19. juuli]]l [[2019]].<ref>[[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/970504? Kolonel Ühtegi: Kaitseliit ei ole "kummitusvägi", vaid end kaitsev rahvas]. ERR uudised, 15. august 2019</ref> Ühtegi ametiaeg Kaitseliidu ülemana lõppes 15. detsembril 2023. ==Auastmed== {| class="wikitable" ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev !! Märkused |- ||||[[Ülemleitnant]]|| 24. veebruar 1991||[[Heinrich Marga poolt ülendatud ohvitseride loend|Heinrich Marga käskkirjaga]] |- ||||[[Kapten]]||5. september 1991||[[Heinrich Marga poolt ülendatud ohvitseride loend|Heinrich Marga käskkirjaga]] |- | align="center"| [[File:ES-Army-OF14.svg|20px]] ||[[Kapten]]||1. veebruar 1995 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]] ||[[Major]]||19. juuni 1998 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]] ||[[Kolonelleitnant]]||14. oktoober 2010 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]] ||[[Kolonel]]||18. veebruar 2016 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]] ||[[Brigaadikindral]]||20. august 2019 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]] ||[[Kindralmajor]]||23. juuni 2023 |} == Poliitiline tegevus == [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti 2026. aasta presidendivalimiste]] eel pakkusid helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], ettevõtja ja filmimees [[Kris Taska]], näitleja ja lavastaja [[Hendrik Toompere juunior|Hendrik Toompere]] ning analüütik [[Raivo Vare]] ühe võimaliku kandidaadina välja Ühtegi, kes andis kandideerimiseks ka nõusoleku.<ref>Urmet Kook, [https://www.err.ee/1610069140/uhiskonnategelased-pakuvad-presidendikandidaadiks-riho-uhtegit "Ühiskonnategelased pakuvad presidendikandidaadiks Riho Ühtegit"]. ERR, 3. juuli 2026 (vaadatud 03.06.2026)</ref> Ta on enda maailmavaadet iseloomustanud konservatiivsena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610069410/riho-uhtegi-maailmavaateliselt-olen-ma-konservatiiv |pealkiri=Riho Ühtegi: maailmavaateliselt olen ma konservatiiv |autor=Indrek Kiisler |aeg=3. juuli 2026 |väljaandja=[[ERR]] |kasutatud=3. juuli 2026}}</ref> ==Tunnustus== * 1997 [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] * 2024 [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] * [[Kaitseväe eriteenete rist]] * [[Kaitseväe teenetemärk]] * [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"]] * [[Kaitsejõudude Peastaabi teeneterist]] * [[Maaväe ohvitseri kuldrist ]] * [[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass * [[Kaitseliidu teenetemedal]]i I klass * Kaitseliidu teenetemedali eriklass * Kaitseliidu teenetemärk II klass * Erna Seltsi I klassi teenetemärk * Kaitseliidu Tartu maleva teenetemärk * [[Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal]] * Kaitseministeeriumi kuld-rinnamärk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid/kolonel-riho-yhtegi Elulugu Eesti kaitseväe kodulehel] * [https://www.politico.com/magazine/story/2018/07/10/they-will-die-in-tallinn-estonia-girds-for-war-with-russia-218965 "‘They Will Die in Tallinn’: Estonia Girds for War With Russia"]. [[Politico]], 10. juuli 2018 * [http://www.kaitseliit.ee/et/valitsus-nimetas-kaitseliidu-ulemaks-kolonel-riho-uhtegi "Valitsus nimetas Kaitseliidu ülemaks kolonel Riho Ühtegi"]. Kaitseliit, 13. juuni 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Meelis Kiili]] | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[19. juuli]] [[2019]] – [[15. detsember]] [[2023]] | järgnev=[[Ilmar Tamm]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ühtegi, Riho}} [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 3od6irgzv6niqldxarm6pl0sic1xj1i 0 85020 7189828 7145782 2026-07-09T14:12:02Z Kuriuss 38125 7189828 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2026}} [[Pilt:Portrett av Vidkun Quisling i sivile klær, ukjent datering.jpg|thumb|Vidkun Quisling 1919. aastal]] [[Pilt:QuislingOslo1942.jpg|thumb|Vidkun Quisling 1942. aastal]] '''Vidkun Abraham Lauritz Jonssøn Quisling''' ([[18. juuli]] [[1887]] [[Fyresdali vald]], [[Telemark]] – [[24. oktoober]] [[1945]] [[Oslo]]) oli [[Norra]] diplomaat, sõjaväelane ([[major]]), poliitik ja [[Natsi-Saksamaa|natsi]] koostööline Norras II maailmasõja ajal. == Elukäik == Vidkun Quisling sündis [[praost]]i ja [[genealoogia|genealoogi]] [[Jon Lauritz Qvisling]]i pojana. Quisling lõpetas kõrgema sõjakooli 1911. aastal. Sõjaväeohvitserina töötas Quisling tihti välismaal, sealhulgas Norra sõjalises esinduses [[Peterburi]]s (1912, 1918), [[Helsingi]]s (1920–1921) ja [[Moskva]]s (1927–1929). Aastatel 1921-1922 töötas ta [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Fridtjof Nansen]]i näljahädaliste abistamismissioonil (1921–1922).<ref name=":0">Larsen, S. U. (2006). Charisma from below? The Quisling Case in Norway. ''Totalitarian Movements and Political Religions'', ''7''(2), 235–244. <nowiki>https://doi.org/10.1080/14690760600642305</nowiki></ref> Pärast aastaid välismaal töötamist läks Quisling 1929. aastal tagasi Norrasse, kus töötas alates 1931. aastast [[Keskpartei (Norra)|Agraarerakonna]] valitsuses [[Norra kaitseminister|kaitseministrina]]. Ühtegi parteisse teda aga liikmeks ei kutsutud. Seejärel asutas ta koos [[Johan Bernhard Hjort]]iga 1933. aastal fašistliku partei "Rahvuslik Ühendus" ([[norra keel]]es [[Nasjonal Samling]]). Partei ei saavutanud [[1933. aasta Norra parlamendivalimised|sama aasta valimistel]] häid tulemusi. Lisaks oli Quisling oma [[Natsionaalsotsialism|natsionaal-sotsialistlike]] vaadete ja teravate väljaütlemiste tõttu rahva seas ebapopulaarne.<ref name=":1">Høidal, O. K. (2016). Vidkun Quisling and the Deportation of Norway’s Jews. ''Scandinavian Studies'', ''88''(3), 270–294. <nowiki>https://doi.org/10.5406/scanstud.88.3.0270</nowiki></ref> Järgnenud aastatel üritas Quisling ennast kurssi viia [[Fašism|fašistliku]] liikumisega Euroopas. Kui 1936. aastal saabusid [[1936. aasta Norra parlamendivalimised|järjekordsed valimised]], kutsusid Quislingi poliitilised vastased teda Norra Hitleriks. Quisling oli muutunud [[Antisemitism|antisemiitlikuks]], ta pidas [[judaism]]i suureks probleemiks. Partei sai valimistel 26&nbsp;577 häält, vähem kui 1933. aastal.<ref name=":1" /> 1939. aasta saabudes hakkas Quisling valmistuma sõjaks [[Euroopa]]s. Quisling võeti sama aasta suvel [[Natsi-Saksamaa|Saksamaal]] soojalt vastu, sakslased lubasid tema parteid rahastada, et ta levitaks natsi propagandat. Quisling lubas sõjalises olukorras olla Saksamaa liitlane. Sama aasta detsembris kohtus ta isiklikult [[Adolf Hitler]]iga.<ref name=":1" /> === Teises maailmasõjas === [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, aastatel [[1942]]–[[1945]], oli Quisling [[Kolmas Riik|Saksa]] okupatsioonivõimude poolt määratud [[Norra valitsusjuht]]. Tema järgi nimetatakse anastajate režiimiga koostööd teinuid [[kvisling]]iteks. Ta arreteeriti [[9. mai]]l [[1945]] Oslos [[Bygdøy]]s asuvas villas, kus tänapäeval asub [[holokaust]]imuuseum. Quislingi üle peeti kohut ja ta mõisteti [[riigireetmine|riigireetmise]] eest surma mahalaskmise läbi. Kohtuotsus viidi täide [[Akershusi kindlus]]es 24. oktoobril 1945, kuigi [[surmanuhtlus]] oli Norras kaotatud juba [[1901]]. aastal. Vidkun Quisling abiellus 1923. aastal venelanna [[Maria Quisling|Maria Vassiljevna Pasetšnikovaga]], kellega tal ei olnud lapsi. Naine elas oma surmani [[1980]]. aastal Oslos. == Vaata ka == * [[Vidkun Quislingi valitsus Norras II maailmasõja ajal]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Quisling, Vidkun}} [[Kategooria:Norra sõjaväelased]] [[Kategooria:Norra diplomaadid]] [[Kategooria:Norra poliitikud]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1945]] netn8f0v8okjf6tmkzhpu7ugse5v5gn 0 88658 7189839 7163841 2026-07-09T14:31:15Z Kuriuss 38125 7189839 wikitext text/x-wiki {{Budism}} '''Theravaada''' ([[Paali keel|paali keele]]s ''theravāda'', 'vanemate õpetus', [[sanskrit]]i keeles ''sthaviravāda'') on [[budism]]is [[Buddha]] järgijate kogukond, mis juhindub [[Paali kaanon]]ist ehk Tipitakast. Theravaada on laiemalt levinud [[Sri Lanka]]l, [[Birma]]s, [[Tai]]s, [[Kambodža]]s, [[Laos]] ja mujal. Maailmas on kokku umbes 150 miljonit theravaada budismi järgijat. == Mõiste == Mõisted ''theravāda'', ''theriya'' ja ''therika'' olid kasutusel juba esimesel [[Budistlikud suurkogud|budistlikul suurkogul]] (''sangāyanā'').<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://sangha.ee/buddha-dhamma/theravaada-ja-mahajaana|Pealkiri=Theravaada ja mahajaana.|Väljaanne=Eesti Theravaada Sangha koduleht|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>''herehi katasamgaho theravado'ti'' ''vuccati ''– vanemate poolt kogutud (pühakirjade) kogumikku nimetatakse vanemate õigeks õpetuseks/ortodoksiaks (Dīpavaṃsa, Ch. IV, v. 11.); ''Thereh'eva katatta ca therya'yam parampara'' – kuna selle on koostanud vanemad, on see vanemate traditsioon (Mahāvaṃsa, Ch.III, v. 40); ''Thereh'eva katatta ca therika'ti pavuccati'' – kuna  see oli tehtud/koostatud vanemate poolt, nimetatakse seda vanematele kuuluvaks," (Samantapāsādikā (PTS) I, lk. 30). </ref> Kokkukogutud õpetusi hakati nimetama theravaadaks ehk vanemate õpetuseks, kuna need olid esitatud kõige auväärsemate poolt.<ref>Esimest Sanghakogu kirjeldavad Vin.ii.284f, D.ii.162 ja Mhv.iii.6, aga ka Samantapāsadikā (Vinayapiṭaka kommentaarium), Mahāvastu, Mahāvaṁsa, Dīpavaṁsa ja tiibeti Dulvā.</ref> == Ajalugu == Traditsiooniliselt on theravaadat samastatud [[sthaviravaada]] koolkonnaga (sanskriti keeles ''sthavira nikāya'', 'vanemate õpetus'), millest [[mahasanghika]] teisel Sanghakogul (''sangāyanā''), umbes 100 aastat pärast [[Buddha]] [[Parinirvaana|parinirvaanat]], lahknes. Teiste arvamuste kohaselt kujunes theravaada omaette koolkonnana välja mitu sajandit hiljem.<ref>Keown, Damien. A Dictionary of Buddhism. 2003. ISBN 0-19-860560-9. pp. 279–280</ref><ref>Hirakawa Akira (translated and edited by Paul Groner), A History Of India Buddhism, Motilal Banarsidass Publishers, Delhi, 1993, p. 109.</ref><ref>Crosby, Kate (2013), Theravada Buddhism: Continuity, Diversity, and Identity, Wiley-Blackwell, pp. 1–3, ISBN 978-1405189071</ref><ref>Cousins, LS. On the Vibhajjavadins. The Mahimsasaka, Dhammaguttaka, Kassapiya and Tambapanniya branches of the ancient Theriyas, Buddhist Studies Review 18, 2 (2001).</ref> Pärast kolmandat [[Budistlikud suurkogud|budistlikku suurkogu]] Pātaliputras jõudis kuningas [[Ašoka|Aśoka]] poja Mahinda Thera ja teiste misjonäride kaasabil kogu [[Tipitaka]] ([[Vinayapiṭaka]] ja [[Sutta Piṭaka]] ning suurkogul koostatud [[Abhidhammapiṭaka]]) aastal 247. e.m.a. [[Sri Lanka]]le (Tseilonile). Kuningas Devanampiya Tissast sai budismi pühendunud toetaja, kes rajas [[Anuradhapura]]sse suurkloostri (''Mahāvihāra'') ja istutas selle juurde [[bodhipuu]]. Theravaada budismist sai valitsejate poolt toetatud õpetus, mis omandas Sri Lankal kiiresti ka rahvusliku tähenduse.<ref name="Skilton">Skilton, Andrew "Budismi Lühiajalugu" Tallinn: Koolibri 2012</ref> Aastal 17 e.m.a. peeti vajalikuks ''Tipiṭaka'' esimest korda kirja panna, et kindlustada selle säilimine ka traditsiooni kandvate munkade hääbumise korral.<ref name="Skilton" /> 4. sajandist pärineb Sri Lankalt anonüümne paalikeelne kroonika ''Dīpavaṃsa'', kus mainitakse 18 koolkonda, millistest vaid üht peetakse õigeks, nimelt theravaadat.<ref>Dīpavaṃsa, 4.90–91. – Sujato, Bhante (2012), Sects & Sectarianism: The Origins of Buddhist Schools, Santipada, p. i, ISBN 9781921842085</ref> 5. sajandil rändas Sri Lankale [[India]] munk [[Buddhaghosa]], kes kirjutas mahuka kommenteeriva teose ''[[Visuddhimagga]]'' ehk "Puhastumise tee", mis on oluliselt mõjutanud theravaada koolkonna kujunemist. {{Vaata|Budism Sri Lankal}} Sri Lankast kujunes üks olulisemaid budismi keskusi, mis mõjutas järgnenud sajandite jooksul oluliselt budismi levikut Kagu- ja Lõuna-Aasias. Nii näiteks oli hiiglaslik [[Angkori impeerium]] (802 – 1431) esialgu [[hinduism|hinduistlik]], seejärel valitses seal [[mahajaana]] budism ning siis uuesti mõnda aega hinduism. Kuningas Indravarman III (Srindravarman) ajal (1295 – 1308) sai aga Sri Lankalt saabunud munkade mõjul kogu impeeriumis valitsevaks usundiks theravaada<ref>Keyes, Charles F. (1995). The Golden Peninsula. University of Hawaii Press. ISBN 978-0-8248-1696-4.</ref> ja püsib nendel aladel ([[Tai]]s, [[Birma]]s, [[Laos]]es, [[Kambodža]]s jm) kuni tänapäevani. === Hilisem areng === Alates [[10. sajand|kümnendast sajandist]] ei olnud theravaada traditsioonis [[meditatsioon]]i praktiseerimine enam eriti oluline. Usuti, et budism on alla käinud ning et vabanemine saab toimuda vaid tulevase Buddha, [[Maitreja|Maitreya]], saabumisel.<ref>Buswell, Robert, ed. (2004), Encyclopedia of Buddhism, MacMillan</ref><ref>harvnb|Sharf|1995|p=241}}: "In fact, contrary to the image propagated by twentieth-century apologists, the actual practice of what we would call meditation rarely played a major role in Buddhist monastic life. The ubiquitous notion of mappo or the "final degenerate age of the dharma" served to reinforce the notion that "enlightenment" was not in fact a viable goal for monks living in inauspicious times."</ref> [[18. sajand]]il sai aga meditatsioon theravaadas taas oluliseks pühendumuslikuks praktikaks, peamiselt tänu [[Myanmar|Birma]]st pärit [[Medawi]] (1728–1816) õpetusele, mis põhines [[Satipatthana Sutta|Satipatthana sutta]]l, [[Anapanasati|Anapanasati]] suttal, [[Visuddhimagga]]l ja teistel tekstidel.<ref>McMahan, David L. (2008), The Making of Buddhist Modernism, Oxford University Press, ISBN 9780195183276</ref> [[Meelerahu]] (''samatha'') valmistab ette [[analüüsiv vaatlus|süvenemise]] (''vipassana''), mis juhib [[voogu astunu]] [[virgumine|virgumiseni]], {{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2020}} == Õpetus == Theravaada õpetuse tuuma moodustavad [[Tipitaka]]s leiduvad kontseptsioonid, millest lähtuvad üldiselt kõik [[budism]]i koolkonnad: * [[Neli õilsat tõde]] * [[Kaheksaosaline tee|Õilis kaheksaosaline tee]] * [[Trilakṣaṇa|Olemasolu tunnused]] * [[Skandha|Isiksuse moodustajad]] * [[Sõltuvuslik tekkimine]] * [[Köidikud|Õpetus köidikutest]] * [[Viis takistust|Õpetus viiest takistusest]] * [[Virgumise tegurid|Õpetus virgumise teguritest]] * [[Dhyāna|Õpetus ''jhāna''<nowiki>'</nowiki>dest]] jt. Buddha oli inimene, kes saavutas [[virgumine|virgumise]]<ref>Ariyapariyesanā-sutta [Pāsarāsi-sutta] [[Majjhima-nikāya|MN]] 26.</ref> ning viibib ülimas olemasolus.<ref>Paṭhamanibbānapaṭisaṁyutta-sutta [Parinibbāna 1] Ud 8.1.</ref> Buddha õpetuse järgimine on oluline<ref>Āṇi-sutta [[Saṃyutta-nikāya|SN]] 20.7, Catubbidha-vinaya-kathā Vin.A 1.45, Mahāpa­desa­-sutta [Mahāpadesadesanā] [[Aṅguttara-nikāya|AN]] 4.180, Mahāparinibbāna-sutta [[Dīgha-nikāya|DN]] 16, Pañcakaṅga-sutta [[Saṃyutta-nikāya|SN]] 36.19, Saddhammappatirūpaka-sutta [[Saṃyutta-nikāya|SN]] 16.13, Tatiyaanāgatabhaya-sutta [[Aṅguttara-nikāya|AN]] 5.79.</ref> ning samuti on oluline kõlbluse, keskendumine ja tarkuse arendamine.<ref>Sāmaññaphala-sutta [[Dīgha-nikāya|DN]] 2.</ref> Isikliku vastutuse alusel<ref>Khuddakanikāya [[Dhammapada|Dhp]] 276.</ref> on [[virgumine]] kõigi jaoks võimalik.<ref>Migasālā-sutta, [[Aṅguttara-nikāya|AN]] 6.44.</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Andrus Kahn (Ṭhitañāṇa bhikkhu)|pealkiri=Virgumise tee - nii nagu õpetas Buddha|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Theravaada Sangha|lehekülg=98 jj}}</ref><ref>Anattālakkhaṇa-sutta [[Saṃyutta-nikāya|SN]] 22.59.</ref><ref>Paṭiccasamuppāda-sutta [[Saṃyutta-nikāya|SN]] 12.1-2, Bahudhātuka-sutta, [[Majjhima-nikāya|MN]] 115.</ref> == Praktika == Üldiselt juhindutakse theravaadas järgmisest kümnest põhimõttest. # [[Annetamine]] (''dāna'') ehk lahkus või heldus. # [[Budistlik eetika|Kõlblus]] (''sīla'') ehk [[õige eluviis]]. # [[Bhāvanā|Mediteerimine]] (''bhāvanā'') ehk meele arendamine. # Heategude edasikandmine, tehes head teiste eest. # Heategude vastuvõtmine, saades osa teiste headusest. # Teenimine ehk hoolitsemine teiste eest. # Austus teiste, eriti vanemate ja auväärsemate suhtes. # Austus Õpetuse (''dhamma'') suhtes. # Õpetuse (''dhamma'') kuulamine. # Õigetest vaadete järgimine ([[neli õilsat tõde]], [[olemasolu tunnused]] jt). ===Ordineeritud=== Ordineeritud, täieliku pühitsuse saanud mungad (''[[bhikkhu]]''<nowiki>'</nowiki>d) ja nunnad (''bhikkuni''<nowiki>'</nowiki>d) peavad kinni "[[kaheksa tõotust|Kaheksast tõotusest]]". Theravaada traditsioonis juhindub munk [[Vinayapiṭaka]] ''Pāṭimokkha-sutta'' alusel 227 [[pratimokša]] reeglist ja nunn 348 reeglist.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Pratimok%C5%A1a]</ref> Mungaks saamisele eelneb mungaõpilase ehk [[šramanera]] periood ning kogu ettevalmistus võib kesta umbes aasta. Ordineeritud mungad ja nunnad on loobunud omandist ja elatuvad üksnes [[Annetamine|annetustest]]. Neil pole tavaeluga seotud kohustusi, nad on valinud [[Tsölibaat|tsölibaadi]] ja vaesuse ehk maistest asjadest vaba ja alandliku elu. Hommikusel [[pindapata|almuste kogumise käigul]] annetustena saadud toit süüakse ühiselt ning see ongi ainus toidukord päevas. Tavaliselt viibivad nad [[vihaara|kloostris]], kuid nad võivad olla ka mujal või rännata vabalt ringi. Olles idee poolest kodutud, pole nad ka jäigalt kinnistatud ühe või teise kloostri külge. Üldiselt on bhikkhud teretulnud mistahes riigi ja koolkonna budistlikus kloostris. Üksnes [[vassa|vihmaperioodil]] peavad nad reeglina püsima ühes kindlas kohas. Bhikkhu või bhikkhunī väliseks tunnuseks on paljaks aetud pea ja [[mungarüü]] ([[sanskriti keel]]es ''cīvara'' või ''kāṣāya''); muid rõivaid ei kanta kunagi. Theravaada traditsioonis koosneb munga rüü kolmest nelinurksest riidetükist ja seda kantakse nii, et parem õlg jääb katmata. [[Mungarüü]] oli algselt määrdunud kollakat tooni; selliseid kantakse ka tänapäeval. Alates 6. sajandist tehakse vahet külamunkade ja metsamunkade vahel. Metsamungad elavad vaiksemates metsakloostrites või -eraklates, mis võimaldab neil järgida rangemat mõtlusele ja õpingutele pühendatud elustiili.<ref name="Skilton" /> Metsamunkade [[mungarüü|rüü]] on tumedama ja punakama tooniga. Nunnad ehk bhikkhunid kannavad valget rüüd. Ehkki bhikkhudel (bhikkhunīdel) on [[sangha]]s ja [[vihaara|kloostris]] erinevad staatused, kannavad nad kõik ühesuguseid rüüsid, ilma mingite täiendavate tunnusmärkideta. Bhikkhu võib ka loobuda oma staatusest, minnes ilmalikku ellu, ning võib ka jälle uuesti bhikkhuks saada.<ref>Nyanatiloka, ''Buddhist Dictionary: A Manual of Buddhist Terms and Doctrines'', Edited by Venerable Nyanaponika, "Taṇhā", (Chiang Mai: Silkworm Books, 2007), p. 38.</ref> ===Ilmikud=== ''[[Upāsaka]]'' (meessoost) või ''upāsikā'' (naissoost) on ([[Siddhārtha Gautama|Gautama Buddha]] õpetuse) ilmikjärgija, kes ei ole pühitsetud mungaks, nunnaks ega noviitsiks, kuid kes peab kinni "[[Viis tõotust|Viiest tõotusest]]". Ilmikjärgijad võivad samuti elada kloostris või eraklas, olles mitmel viisil abiks. Nad võivad ka saata pühitsetud munka või nunna reisidel, ametiasutustes ja muudes olukordades või toimingutes. Igapäevases elus<ref>Vastavalt tähelepanekutele peamiselt Tais, aga ka teistes theravaada maades.</ref> on tavalistele inimestele auasjaks toidu ja muu vajaliku [[annetamine]] munkadele ja nunnadele ning neid saatvate ilmikjärgijatele. Noormeestel on tavaks viibida mõnda aega [[Šramanera|noviitsina]] kloostris, elada mungaelu ja saada õpetusi. Mitmesuguste pühade ja elusündmuste puhul külastatakse kloostreid ja templeid, saadakse õnnistusi ja nõuandeid, tehakse annetusi jne. Pühamute, [[Buddha]] või teiste pühade kujutiste, [[stuupa]]de jm kohtade juurde asetatakse lilli, suitsevaid viirukeid ja põlevaid küünlaid, toite ja jooke ning kleebitakse nendele õhukesi kuldlehekesi. Palvetatakse, ennustatakse tulevikku jne. Sarnaselt toimetatakse ka kuninga või teiste väljapaistvate isikute piltide, kujude, monumentide vm mälestusmärkide juures ning ka [[Ganeša]], [[Hanuman]]i jt [[hinduism|hinduistlik]]e jumaluste puhul. Kõigis eluasemetes ja töökohtadel, kõigis ametiasutustes ja ettevõtetes, autodes, bussides, paatidel, laevadel jm on alati mõni pühakuju või pühamu või vähemalt värsked lilled või pärjad. Iga rajatise juures on tavaliselt kaks pühamut: üks pühendatud [[Brahma Sahampati]]le ja teine, "[[San Phra Phum|vaimude maja]]", kohalikele maavaimudele. Laialdaselt austatakse ka suuri ja vanu [[pühapuu|puid]], maajumalannat [[Mae Thorani]]d jpt. {{Pooleli|kuu=august|aasta=2020}} == Levik == Kõige rohkem on theravaada budiste [[Tai]]s, umbes 63 miljonit. Järgnevad [[Myanmar]] 51, [[Sri Lanka]] 14, [[Kambodža]] 14 ja [[Laos]] umbes 4 miljoniga. Vähemal määral on theravaada levinud ka [[India]]s, [[Hiina]]s, [[Vietnam]]is, [[Bangladesh]]is, [[Filipiinid]]el, [[Malaisia]]s, [[Nepal]]is ja [[Indoneesia]]s. Hiljuti on theravaada hakanud koguma populaarsust ka läänemaailmas. Theravaada budiste on tänapäeval kokku maailmas umbes 150 miljonit. Theravaada järgijate osakaal riigiti: * [[Tai]], 95% elanikkonnast,   * [[Kambodža]] 95%, * [[Myanmar]] 89%, * [[Sri Lanka]] 70%, * [[Laos]] 67%,  * [[Nepal]] 10%. Eestis esindab theravaada koolkonda [[Eesti Theravaada Sangha]]. == Vaata ka == * [[Hinajaana]] * [[Sthaviravaada]] * [[Mahasanghika]] * [[Mahajaana]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Theravaada| ]] [[Kategooria:Budism]] tlb42mew8w2aqpajn3x8r73nz0jqh8d 0 94228 7189805 7114401 2026-07-09T13:35:59Z Kuriuss 38125 7189805 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{ettevõte | nimi = The Boeing Company | logo = Boeing full logo.svg | asutamisaeg = 1916 ([[Seattle]]'is) | tüüp = börsiettevõte<br />({{nyse|BA}}, {{tyo|7661}}) | asutajad = | peakorter = [[Chicago]], [[Illinois]] | võtmeisikud = [[Dave Calhoun]] (tegevdirektor ja nõukogu esimees) | valdkonnad = [[lennundus]] ja [[sõjatööstus]] | tooted = kommerts- ja militaarlennukid<br>kosmosesüsteemid | teenused = arvutiteenused | käive = 86,623 [[miljard|mld]] [[USA dollar|$]] (2013)<ref name='xbrlus_1'>[http://www.sec.gov/Archives/edgar/data/12927/000001292714000004/0000012927-14-000004-index.htm BOEING CO 2013 Annual Report Form (10-K)]. United States Securities and Exchange Commission, 14. veebruar 2014.</ref> | tegevuskasum = | puhaskasum = 4,585 [[miljard|mld]] [[USA dollar|$]] (2013)<ref name='xbrlus_1'/> | töötajaid = 168 421 (2013) | allüksused = [[Boeing Commercial Airplanes]]<br>[[Boeing Integrated Defense Systems|Integrated Defense Systems]] | tütarfirmad = Aviall, Inc. <br> [[Jeppesen]] <br> [[Boeing Australia]] <br> [[Boeing Defence UK]]<br>[[Boeing Store]] | tunnuslause = ''That's Why We're Here'' }} '''Boeing''' (''The Boeing Company'') on maailma suurim tsiviil- ja militaar[[lennuk]]ite ja -[[kopter]]ite tootja nii lepingute mahu kui ka toodetud lennukite arvu poolest, [[USA]] suurim eksportija. [[Pilt:BoeingEverett2006.JPG|pisi|Boeingu lennukitehase hooned Washingtoni osariigis [[Everett]]is on mahult maailma suurimad]] ==Ajalugu== [[William E. Boeing|William Edward Boeing]] oli jõuka puidukaupmehe poeg, kes hakkas harrastama lendamist oma lõbuks. Lennates 1914. aastal vesilennukiga, tuli ta mõttele, et suudaks ehitada sellest parema lennumasina. Koos tuttava mereväeohvitseriga ehitas ta seejärel laevatehase territooriumil asuvas töökojas kaks vesilennukit. 1915. aastal õppis William Boeing lendamist California osariigis Santa Ana lennukoolis. <ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |lehekülg=117-119}}</ref> Boeing kui lennukitootmisettevõte asutati 15. juulil 1916 Washingtoni osariigis Seattle'is William Edward Boeingu (1881–1956) poolt pärast kahe biplaani ehitamist ''Pacific Aero Products Company'' nime all. Vastasutatud lennukitehases alustas tööd 21 inimest. Esimeste värvatud töötajate seas oli kaks andekat inseneritudengit Washingtoni Ülikoolist. Ühel neist, [[Philip Johnson|Philip G. Johnson]]il (1894–1944) oli hiljem oluline roll teise maailmasõja ajal USA valitsuse tellitud sõjalennukite ehitamisel. Teine noor insener, [[Claire L. Egtvedt]] (1892–1975) töötas ettevõtte juhatuse esimehena kuni 1966. aastani. Mõlemad mehed osalesid ka firma esimese toote, õppelennuki Model C konstrueerimisel ja valmistamisel. 18. aprillil 1917 nimetas W. E. Boeing oma ettevõtte ümber [[Boeing Airplane Company]]ks. <ref name=":0" /> Pärast Ameerika Ühendriikide astumist esimesse maailmasõtta sai firma valitsuselt tellimuse 50 õppeotstarbelise vesilennuki ehitamiseks. Aastatel 1921–1927 tegeles ettevõte sõjalennukite tootmisega. Valitsuse tellimusel ehitati kokku 268 lennumasinat, nende hulgas õppelennukid, vaatlus- ja luurelennukid, torpeedolennukid ja pommitajad. <ref name=":0" /> 1928. aastal oli Boeingi 800 töötajaga ettevõte üks suurematest lennukitehastest maailmas. 1930. aastal valmis tehases lennuk [[Boeing Monomail]], millega algas alatiivaliste ja täielikult metallist kerega lennumasinate ajastu. Lennuk omas aerodünaamiliselt laitmatut väliskuju, uuenduslikku konstruktsiooni ja ülestõstetavat telikut. Monomail varustati ühe 575 hj võimsusega mootoriga. Esialgselt kauba vedamiseks valminud lennukid mahutasid lisaks kauba- ja postisaadetistele ka 6–8 reisijat. <ref name=":0" /> [[Fail:12 Boeing Airplane Company.wav|pisi|Boeing Airplane Company <ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |lehekülg=117-119}}</ref>]] Lennukist arendati välja ka pommitaja mudelitähisega [[B-9]], mis suutis jätta tol ajal selja taha kõik seda jälitama asunud vaenlase lennumasinad. 1933. a. valmis Monomaili ja B-9 baasil konstrueeritud [[Boeing Model 247]], esimene täielikult metallist keraga kahe mootoriga lennuk maailmas. Selle lennumasina konstruktsiooni ja disaini põhimõtted on kasutusel osaliselt ka tänapäeval toodetavatel lennukitel. Lennumasin varustati autopiloodi, jäätõrjeseadmete ja ülelaadimisega mootoritega. Mootorid olid sedavõrd võimsad, et täislastis lennuk suutis võtta juurde kõrgust ka ühe töötava mootori abil. Lennuk tegi võimalikuks 10 reisija, kahe lenduri ja stjuardessiga lendamise rannikult rannikule 20 tunniga. Lennu kestel tehti tankimiseks seitse vahemaandumist. Kokku ehitati 75 Boeing 247 lennukit. <ref name=":0" /> 1934. aastast hakkas Boeingi ettevõte ehitama valitsuse tellimusel ülisuurt kogust õppelennukeid [[Stearman Kaydet]]. Tegemist oli kahekohalise terastorudest raamiga kere, avatud kokpiti ja kangaga kaetud tiibadega biplaaniga. Ühtekokku tootis firma neid standardiseeritud lennukeid armeele ja mereväele 10 aasta jooksul 10 346. Paljusid nendest populaarsetest lennukitest kasutavad harrastuspiloodid edukalt ka tänapäeval. <ref name=":0" /> 1935. aastal valmis tehases nelja mootoriga pommituslennuki [[Boeing Model 299]] prototüüp. Tegemist oli maailmas esimese kaugpommitajaga, mis suutis lennata ilma vahemaandumiseta 4844 km ja võtta pardale koos kaheksa meeskonnaliikmega 2177 kg kaaluva pommilaadungi. Viie kuulipildujaga varustatud lennuk oli suuteline lendama kiirusega 380 km/h. Lennumasin oli oma ajast sedavõrd ees, et USA Kaitseministeerium polnud valmis esitama nende tootmiseks tellimust. Sellele vaatamata arendasid tehase insenerid lennukit edasi. Vabaneti vähestest puudustest, mis olid teada ainult lennukit konstrueerinud inseneridele ja tulemusena valmis tolle aja kohta väga võimekas pommituslennuk [[B-17]]. <ref name=":0" /> USA astumisel teise maailmasõtta telliti pommitajaid [[B-17 Flying Fortress]] sedavõrd palju, et Boeing üksi ei suutnud kogu tellimust täita. 1945. aastal sõja lõppedes oli valminud kokku 12 731 Boeing B-17 pommituslennukit, millest 6981 tootis Boeingu lennukitööstus, ülejäänud aga kahe peale [[Douglas Commerce]] ja [[Lockheed Martin|Lockheed]]. Pommitaja õigustas end igati, kuid selle oluline puudus oli ebapiisav lennukaugus. Vaiksel ookeanil toimuvate lahingute pidamiseks vajati B-17 vastupidavuse ja löögijõuga pommituslennukit, mis suudaks lennata oluliselt kaugemale ja võtta kaasa suurema pommilasti. <ref name=":0" /> 1942. aasta septembris valmis Boeingul stardikaalus 60-tonnine raskepommitaja B-29 Superfortress. Lennukil oli kaks 2200 hj Wrighti mootorit, mis suutsid vedada lennukit reisikiirusel 400 km/h ja maksimaalsel kiirusel 592 km/h. Pommitaja oli suuteline lendama ilma tankimiseta 7200 km ja suutis võtta pardale 9070 kg pommilasti. <ref name=":0" /> Pärast sõja lõppemist arendas Boeing oma pommituslennukit [[B-29]], millest kasvas välja [[B-50]] Superfortress. Kuigi väliselt B-29-ga väga sarnane, oli B-50 siiski täiesti uus lennuk. 643 km/h lennukiiruse juures kasvas ilma vahetankimiseta läbitav vahemaa 9600 kilomeetrini. 1949. aasta kevadel sooritas B-50 oma esimese vahepealse maandumiseta ümbermaailmalennu, läbides maandumiseta, õhus tankides 94 tunniga järjest 37 742 km. <ref name=":0" /> B-50 järel töötati välja kuue mootoriga pommitaja [[B-47]] ja kaheksa reaktiivmootoriga [[Boeing B-52 Stratofortress|B-52]]. Mõlemad lennukid olid võimelised kandma pardal ka tuumarelva. 965 km/h lendava B-47 keskmaapommitaja tootmine lõpetati 1956. aastal, kui Boeing, Douglas ja Lockheed olid tootnud kokku 2041 lennukit. <ref name=":0" /> Lisaks pommituslennukitele toodeti tankurlennukeid [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135 Stratotanker]] ja transpordilennukeid [[C-97 Stratofreighter]]. Kahe tekiga transpordilennuk võttis pardale 31 t lasti. Viimane 888 toodetud lennukist väljus Boeingu Rentoni tehasest 1956. aastal.  Õhujõudude tankurlennukeid toodeti 1965. aastaks kokku 732 tükki. <ref name=":0" /> Firma esimeseks sõjajärgseks reisilennukiks sai Stratocruiser. Kahe tekiga luksuslik lennuk oli suuteline lendama 7600 m kõrgusel 7400 km kaugusele kiirusega kuni 547 km/h. Pardale võeti 75 reisijat. <ref name=":0" /> Mõlema maailmasõja ajal kujunes Boeing üheks maailma suurimaks sõjalennukite tootjaks. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal arendatud pommitajad [[Boeing B-47]] ja Boeing [[B-52 Stratofortress]] suutsid ettevõtte positsiooni maailmaturul hoida. USAAF-i tellimusel projekteeris Boeing nelja reaktiivmootoriga varustatud [[õhutanker]]lennuki, mille põhjal ehitati kohe Boeingu esimene reaktiivreisilennuk [[Boeing 707]]. 707 esmalend toimus 1957. aasta detsembris. [[1997]]. aastal ühines Boeinguga [[McDonnell Douglas]]. == Tänapäev == Boeingu aktsia on noteeritud [[New Yorgi börs]]il (sümbol NYSE:BA) ja kuulub [[Dow Jones]]i tööstuskeskmise indeksi koosseisu. Boeingu kulutused [[lobitöö]]le olid 2006. aastal 9,12 miljonit [[USA dollar]]it ja 2007. aastal 4,14 miljonit dollarit. Aprillis 2009 teatas ajakiri [[BusinessWeek]], et Boeing on USA 25 protsentuaalselt kõige vähem makse maksva ettevõtte hulgas. Ettevõtte 2005.–2008. aasta finantsaruannete põhjal järeldas ajakiri, et Boeing maksis keskmiselt maksudeks 3,2%, mis on märksa vähem standardsest ettevõtte 35% maksumäärast. Praegu toodab Boeing nii reisi- kui ka sõjalennukeid. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Greider, William. "''One World, Ready or Not: The Manic Logic of Global Capitalism''". London: Penguin Press, 1997. ISBN 0-7139-9211-5. == Välislingid == * [http://www.boeing.com/ Koduleht] {{DowJones}} {{Boeing}} [[Kategooria:Lennukitootjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]] [[Kategooria:Sõjatööstus]] [[Kategooria:Boeing| ]] [[Kategooria:Kosmoseettevõtted]] cdb561omvea2n02pzzne1b3dfjcn9pw 0 94966 7189871 6883108 2026-07-09T15:33:07Z Kuriuss 38125 7189871 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Tartu sillast; Budapesti silla kohta vaata artiklit [[Vabadussild (Budapest)]].}} [[Pilt:Vabadussild.jpg|pisi|Vabadussild. Vaade Kroonuaia sillalt]] [[Fail:Drone Emaj6gi Supilinn kesklinn 2021.webm|pisi|Droonivideo Emajõest, kus näha ka Vabadussild]] '''Vabadussild''' on [[Emajõgi|Emajõge]] ületav sild [[Tartu]] kesklinnas. See ühendab [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänavat]] [[Vene tänav (Tartu)|Vene tänavaga]]. ==Ajalugu== [[Pilt:Vabaduse sild, Puusild 1826-1923.jpg|pisi|vasakul|Puitsild 1826–1923]] Esimesed kirjalikud andmed Tartus [[Vene värav]]a juures paiknevast '''Vene sillast'''<ref name="goVMS" /> pärinevad aastast [[1554]].<ref name="LXjBl" /> [[Peeter I]] lasi [[1704]]. aastal Tartu vallutamisel Vene väravast veidi ülesvoolu oma vägede ületoomiseks ehitada ajutise parvsilla.<ref name="PfAWt" /> [[1772]]. aasta Tartu plaanile on projekteeritud Laia tänava otsa [[kivisild]], kuid projekti ellu ei viidud, sest plaanidele tõmbas kriipsu peale Tartu [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta suur tulekahju]]. [[1810]]. aastal ehitati üle jõe puitsild, mis [[amortiseerumine|amortiseerus]] üsna kiiresti. [[1823]]. aastal see lammutati ning aastal [[1826]] rajati uus puitsild, mille projekti autor oli linna ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Geist]]. Rajatud sild pidas vastu peaaegu terve sajandi, kuni läks 22. juunil [[1923]] arvatavasti aktsiaseltsile [[Küttevedu]] kuulunud [[jõeaurik]] Sulevi sädemest põlema. Aktsiaseltsi juhatus mõisteti 3. oktoobril 1924 kohtus õigeks.<ref name="rh9nY" /> Põlengu tagajärjel sai silla konstruktsioon niivõrd tugevasti kannatada, et seda polnud võimalik taastada, mistõttu otsustas linnavolikogu ehitada selle asemele püsivamast materjalist uue silla. Kaaluti ka silla ehitamist lahtikäivana. Siiski jäeti see kui kulukam võimalus kõrvale, sest Emajõel oli juba sildu, mis niigi takistasid suurte veesõidukite liiklemist. Et sõjaministeerium nõudis tugevat ja laia silda, siis otsustati ehitada sild raudbetoonist. Kuulutati välja rahvusvaheline kavandite võistlus. Esitatud tööde hulgast valiti kõige sobivamaks [[Tallinn]]a ehitustehnika kontor [[Estoruss]]i pakkumine. Projekti autor oli insener [[Konstantin Zeren]]. Leping sõlmiti [[1924]]. aasta maikuus. [[4. jaanuar]]il [[1926]] avati sild liiklusele. [[Pilt:Vabadussild, postkaart 2.jpg|pisi|vasakul|Raudbetoonist sild kestis 1926–1941]] Vabadussilla pikkus oli 64,5 meetrit ja laius 13,6 meetrit (10 meetri laiune sõidutee ja kaks kõnniteed). Sild ehitati eelmisest puitsillast kõrgemale. Silla otstesse ehitati jalakäijatele mõeldud trepid ja platvormid ning kindlustati jõekaldaid. Silla konstruktsioon oli [[sillaava|kolmeavaline]] raudbetoonist [[talasild]]. Vabadussilla ehitus läks maksma 24,8 miljonit marka. Vabadussild oli esimene [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] ehitatud raudbetoonsild. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal 17. septembril 1940 nimetati, [[Tartu Linnavalitsus]]e poolt [[Tartu Linnavolikogu]] ülesandeis, Vabadussild ümber '''Võidusillaks'''<ref>ENSV Teataja lisa ; 16 1940-10-22</ref>. Silla algne nimi taastati Tartu linnapea otsusega 25. novembril 1941 (tagasiulatuvalt 10. juulist 1941). [[File:Vabadussilla ehitustöö, Tartu 15. IX 1941, ERM Fk 972 125.tif|thumb|Purustatud Vabadussilla parandustööd 1941. aasta septembris]] Silla purustasid [[Punaarmee]] väed [[10. juuli]]l [[1941]]. Saksa riiklik ehitusfirma [[Organisation Todt]] alustas [[1942]]. aasta alguses silla taastamist algse projekti järgi. Puidust käsipuudega sild valmiski [[1943]]. aasta kevadeks, kuid [[25. august]]il [[1944]] õhkisid taanduvad sakslased silla. Üle poole sajandi ei kulgenud Laia tänava ja Vene tänava vahel üle Emajõe silda. ===Raudsild=== {{Vaata|Raudsild}} [[Pilt:Tartu bridges 2006.jpg|pisi|vasakul|Vabadussild aastal 2006 jalakäijate [[raudsild|raudsillana]]. Vaade [[Võrtsjärv]]e suunas. Taamal paistab [[Kroonuaia sild]]]] 20. sajandi lõpus hakati ehitama jalakäijatele mõeldud silda. [[Dvigatel]]i endises [[sõjatehas]]es valmistatud detailidest silla kokkumonteerimise lõpetas sillaehitusfirma [[K-Most]] [[3. juuni]]l [[1993]].<ref name="XdoTl" /> Sild oli tervikuna [[teras]]est ja musta värvi. Sild ehitati ainult jalakäijatele, kuna tollal oli [[Tartu Linnavalitsus]]el piiratud rahalised ressursid.<ref name="EXLKo" /> Raudsild eemaldati [[2007]]. aastal seoses uue silla ehitusega ja ladustati Emajõe kaldale [[Supilinn]]a piirkonnas. Eemaldatud sild kaalus 92 tonni, selle pikkus oli 86,3 meetrit ja laius 5,5 meetrit ning algselt kaaluti selle paigaldamist [[Marja tänav (Tartu)|Marja tänava]] ja [[Lubja tänav (Tartu)|Lubja tänava]] vahele Supilinna.<ref name="WQu3U" /> ==Uus raudbetoonsild== 2004. aastal tellis Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond Vabaduse autosilla rajamisega kaasneva lähiümbruse tänavavõrgustiku muutmise eskiisprojekti.<ref name="korraldus" /> ===Projekteerimistingimused=== Olulisemaid tingimusi:<ref name="korraldus" /> *Sillale projekteerida kolm [[sõidurida]], [[jalgrattatee]] ja kahepoolne [[kõnnitee]], silla liikluskorralduslik lahendus peab vastama [[jaotustänav]]ale esitatavatele nõuetele. Silla arvutuslik koormus leida vastavalt nendele näitajatele ja lähteandmetele, arvestada [[raskeveok]]ite liikluse võimaldamisega. *Laevaliikluse tagamiseks peab silla kõrgusgabariit olema 16,0 m laiuselt absoluutse kõrgusarvuna minimaalselt 36,0 m ning tagatud peavad olema muud ohutu [[laevatus]]e nõuded (nähtavus, sügavus, signalisatsioon). Ette tuleb näha meetmed kevadise [[jääminek]]u ohutuks läbilaskmiseks. *Silla lahendus peab tagama jalakäijate autodest täielikult eraldatud läbipääsu silla alt mööda jõe kallast (va [[suurvesi|suurvee]] ajal), ning haakuma kaldakindlustuste projektidega. Lahendused peavad olema kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusele nr 14 "Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes". Esitada kuritegevuse riske vähendavad meetmed. ===Äramärgitud kavandid=== Esitatud töid hinnanud komisjoni kuulusid [[TTÜ]] sillaehituse professor [[Siim Idnurm]], samas kohas asunud jalakäijate raudsilla arhitektuurse osa autor arhitekt [[Andres Lunge]], [[Turusild|Turusilla]] arhitektuurse osa autor arhitekt [[Roman Smuškin]] ja linnaarhitekt [[Tiit Sild]]. Komisjoni tööd juhtis abilinnapea [[Hannes Astok]].<ref name="ZNjvd" /> *Väljakuulutatud konkursile laekunud töid vaagides otsustas komisjon, et kõige parema kavandi pakkus välja konkursitöö "Vikerkaar-2",<ref name="korraldus" /> mida premeeriti 100 000 krooniga. Kavandi autorid olid [[Stanislav Šulman]] ja [[Oleg Samohhin]] [[Peterburi]] firmast [[Transmost]].<ref name="s637z" /> Kuid Igor Örd avaldas meedias arvamust, et väljapakutud kavand sobib pigem tööstusrajooni kui elurajooni<ref name="Yhd4B" /> *Teise koha ja preemia 64 000 krooni võitis töö märgusõnaga "Allee", mille autorid olid arhitektid [[Maarja Kask]], [[Karli Luik]], [[Ralf Lõoke]] ja insener [[Taivo Kurg]] arhitektuuribüroost "[[Salto (arhitektuuribüroo)|Salto]]". Linnavalitsus jagas välja kolm [[ostupreemia]]t töödele "Lai-2", "Vikerkaar-1" ja "Vesilennuk"; igaüks neist pälvis 15 000 krooni. === Silla mõõtmed ja konstruktsioon === Silla kogupikkus on 90 meetrit. [[Sõidutee]] ja rattateede laius on kokku 13,35 m, neile lisanduvate kõnniteedega on silla üldlaiuseks 18,75 meetrit. Mõlemale poole Emajõge ehitati sillaalused kaldapealsed läbipääsud laiusega 4 meetrit. Silla konstruktsiooniks on kaldasammastele toetuv [[eelpingestatud raudbetoon]]ist sillaplaat, mis on ühendatud nelja [[sillavant|vandi]] abil silda kandva [[sillakaar|kaarega]]. Vandid on valmistatud sünteetilise kihiga kaitstud terastrossidest, mille läbimõõt on 25&nbsp;cm. Üheksast sektsioonist kokkumonteeritud kaar on valmistatud terasest ning kaetud [[korrosioon]]i eest kaitsva värviga. Kaare otsad toetuvad [[vaivundament]]idega [[kaldasammas]]tele. Raudbetoonist vaiad on 21 m pikkused ning ulatuvad tsementeerunud [[liivakivi]] kihti.<ref name="gon5D" /><ref name="cZsnP" /> ===Ehitus=== Silla ehitamiseks kuulutati välja riigihange. Hankedokumendid võttis välja 10 firmat ja pakkumise esitas 5 firmat. Hankekonkursi võitis [[Läti]] firma [[SIA Tilts]].<ref name="I3CiV" /> SIA Tiltsi pakutud maksumus oli 166,3 miljonit krooni. Sild pidi valmima [[2008]]. aasta [[20. detsember|20. detsembril]]. Tegelik avamistseremoonia toimus 29. juulil 2009. Silla nimeks kinnitati "Vabadussild".<ref name="8IE0m" /><ref name="o9Gww" /> Silla tegelikuks maksumuseks kujunes 161 miljonit krooni (161 045 951 krooni).<ref name="2Eek2" /> <gallery> Pilt:Vabaduse sild 2008 7.jpg|Juuli 2008. Silla ehitustanner Emajõe paremal kaldal </gallery> == Sillaalune == Et Vabadussild on rajatud [[1920. aastad|1920.]]–[[1940. aastad|1940. aastatel]] üle jõe kulgenud raudbetoonsilla asemele, mis [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal kaks korda õhiti, lebavad silla all Emajõe põhjas suured betoonkamakad. Ent kuna silla all asub ühtlasi üks sügavamaid kohti Tartu piires – tervelt 9 meetri sügavune auk – siis veeliiklust ja ujujaid need siiski ei sega.<ref name="2ilmg" /> Silla alaosa betoonpindadele tehakse tihti [[grafiti]]t. <gallery> Pilt:Grafiti Tartu Vabadussilla all, 7. detsember 2011.jpg Pilt:Grafiti Tartu Vabadussilla all (5), 7. detsember 2011.jpg Pilt:Grafiti Tartu Vabadussilla all (2), 7. detsember 2011.jpg Pilt:Grafiti Tartu Vabadussilla all (3), 7. detsember 2011.jpg Pilt:Grafiti Tartu Vabadussilla all (4), 7. detsember 2011.jpg Pilt:Grafiti Eduard Wiiralti 'Absindijoojate' ainetel, Tartu Vabadussilla all, 7. detsember 2011.jpg Pilt:Grafiti Saint-Exupery 'Väikese printsi' ainetel, Tartu Vabadussilla all, 7. detsember 2011.jpg Pilt:Sotsiaalgrafiti Tartu Vabadussilla all, 7. detsember 2011.jpg Pilt:Grafiti Salvador Dali 'Mälu püsivuse' ainetel, Tartu Vabadussilla all, 7. detsember 2011.jpg Pilt:ASCII-grafiti Tartu Vabadussilla all, 7. detsember 2011.jpg Pilt:Sotsiaalgrafiti Tartu Vabadussilla all (2), 7. detsember 2011.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="goVMS">Romeo Metsallik, Alari Vaino: [http://www.tartu.ee/index.php?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/muinsus.nsf/40b2195a6b1d2f4bc225686b00494c19/53c5a9a6dbf97c7ac22568cd0040347e?OpenDocument "Iidne sillakoht"] Tartu linna koduleht, 17. mai 2004</ref> <ref name="LXjBl">Lilian Lukka: [http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=3728 "Vabadussilla ajalugu"] Tartu linna koduleht, 26. märts 2007</ref> <ref name="PfAWt">[https://web.archive.org/web/20111125051508/http://www.tartu.ee/data/Vabadussilla%20erit%20seletus1.doc "Vabadussilla seletus"] ARC Projekt OÜ, 2005</ref> <ref name="rh9nY">Tartu Emajõe puusilla põlemise protsess. Postimees, 5. oktoober 1924, nr 230, lk 4</ref> <ref name="XdoTl">Vilja Kohler: [http://www.postimees.ee/160207/tartu_postimees/245195.php "Osal tartlastel tuleb oma harjunud teekonda muuta"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tartu Postimees, 16. veebruar 2007</ref> <ref name="EXLKo">Jüri Saar: [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=31&id=115410&number=910 "Kümneaastast raudsilda ootab kolimine või lammutamine"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 18. september 2003</ref> <ref name="WQu3U">Karin Paulus: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69081529/uus-vabaduse-sild-vabamat-liiklemist-ei-too "Uus Vabaduse sild vabamat liiklemist ei too"] Eesti Ekspress, 28. november 2005</ref> <ref name="korraldus">[http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2005111501745 "Vabaduse autosilla rajamise projekteerimistingimused"] Tartu Linnavalitsus, 15. november 2005</ref> <ref name="ZNjvd">[https://web.archive.org/web/20150923174025/http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=197721&leht_id=3018 "Tartu valis välja Vabaduse autosilla arhitektuurse eskiisi"] Äripäev Online, 25. oktoober 2005</ref> <ref name="s637z">Tartu Linnavalitsus: [https://web.archive.org/web/20150923174029/http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=199581&leht_id=3025 "Tartu uue autosilla ideekonkursi võitis Transmost"] Äripäev Online, 31.oktoober 2005</ref> <ref name="Yhd4B">Igor Örd: [https://web.archive.org/web/20210124033359/http://www.postimees.ee/091105/tartu_postimees/arvamus/182479.php "Jõgede ja sildade linn Tartu"] Postimees, 9. november 2005</ref> <ref name="gon5D">{{netiviide | URL =http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=4503 | Pealkiri = "Tartu rae teostunud visioon" | Autor =Kristo Mäe | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Tartu linna koduleht | Aeg = | Koht =Tartu | Väljaandja =Tartu Linnavalitsus | online =02.12.2010 | Keel =eesti}}</ref> <ref name="cZsnP">{{netiviide | URL =http://www.tartu.ee/data/general%20view.pdf | Pealkiri =Väljavõte silla ehitusprojektist | Autor = | Failitüüp =pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online =04.09.2007 | Keel =eesti/vene | arhiivimisaeg =25.11.2011 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20111125090404/http://www.tartu.ee/data/general%20view.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="I3CiV">[http://www.epl.ee/artikkel/370576 "Tartu Vabaduse silda hakkab ehitama Tilts"] Eesti Päevaleht, 18. jaanuar 2007</ref> <ref name="8IE0m">[http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/814122C9D3D0DA94C2257602004CF840?OpenDocument Tartu Linnavalitsuse pressiteade 29.07.2009. Täna avatakse Tartu uus autosild]</ref> <ref name="o9Gww">{{Netiviide |pealkiri=Tartu Linnavolikogu pressiteade 30.07.2009. Uus sild sai nimeks Vabadussild |url=http://tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=%2Fteated.nsf%2Fweb%2Fviited%2F300D8C623A9F0C06C225760300362FCA%3FOpenDocument |vaadatud=11.08.2009 |arhiivimisaeg=18.05.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140518172813/http://tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=%2Fteated.nsf%2Fweb%2Fviited%2F300D8C623A9F0C06C225760300362FCA%3FOpenDocument |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2Eek2">{{Netiviide |url=http://blog.postimees.ee/kalmre/?ID=128715 |pealkiri=Tartu uus sild: kaua tehtud kaunikene |vaadatud=2009-08-14 |arhiivimisaeg=2012-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120202200514/http://blog.postimees.ee/kalmre/?ID=128715 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2ilmg">Risto Mets: [http://www.tartupostimees.ee/?id=268825 "Tuuker võrdleb Kaarsillalt hüpet enesetapuga"] Tartu Postimees, 28. mai 2010</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Vabaduse sild|Vabaduse sild}} * [http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=3727 Vabadussild] Tartu linna kodulehel * [http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=3728 Vabadussilla ajalugu] Tartu linna kodulehel * [[Risto Mets]]. [http://tartu.postimees.ee/281008/tartu_postimees/uudised/343754.php "Ajahädas sillaehitaja süüdistab linna"]. Tartu Postimees, 28. oktoober 2008 * [http://www.dorpat.ru/sights/bridges/puusild.html Dorpat.ru: Деревянный мост (Puitsild)] {{B-klassi artikkel}} {{Tartu sillad}} {{Coordinate|NS=58.385124|EW=26.723878|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tartu sillad]] 1b9kn36jvkq4mlkf0daagxzsan2i766 0 97790 7189796 7143638 2026-07-09T13:11:46Z Kuriuss 38125 7189796 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dubrovnik | hääldus = | nimi1_keel = horvaadi | nimi1 = Dubrovnik | nimi2_keel = itaalia | nimi2 = Ragusa | pilt = Dubrovnik City Dubrovnik Croatia Travel.jpg | lipp = St._Blaise_-_National_Flag_of_the_Ragusan_Republic.png | lipu_link = [[Dubrovniki lipp]] | vapp = Dubrovnik grb.svg | vapi_link = [[Dubrovniki vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Horvaatia }} {{UNESCO |nimi = Dubrovniki vanalinn | pilt = Old Port and historical center of Dubrovnik, Croatia, a view from the south (48613003236).jpg |pildiinfo = Dubrovniki vanalinn |asukoht = [[Horvaatia]] |tüüp = kultuurimälestis |kriteerium = I, III, IV |id = 95 |piirkond = Euroopa ja Põhja-Ameerika |laiuskoord = 42/39/2.016/N |pikkuskoord= 18/5/29.004/E |aasta = 1979 |istung = |laiendatud = |ohus = }} [[Fail:Dubrovnik - Ragusa, Negroponte (cropped).jpg|pisi|Dubrovnik 17. sajandil]] '''Dubrovnik''' on [[linn]] [[Horvaatia]] kaguosas, [[Dubrovniki-Neretva maakond|Dubrovniki-Neretva maakonna]] keskus. Asub [[Aadria meri|Aadria mere]] ääres. == Kliima == Dubrovnikis on [[vahemereline kliima]] pehmete vihmaste talvede ning kuumade kuivemate suvedega. Aasta keskmine õhutemperatuur on +16,4&nbsp;°C. Kõige soojem kuu on [[august]], mille keskmine temperatuur on +25,8&nbsp;°C, kõige külmem aga [[jaanuar]] keskmise temperatuuriga +10&nbsp;°C. Dubrovniki [[aasta keskmine sademete hulk]] on 1036&nbsp;mm. Kõige sademerikkamad kuud on [[november]] (141&nbsp;mm) ja [[detsember]] (125&nbsp;mm), kõige kuivemad on [[juuli]] (24&nbsp;mm) ja [[juuni]] (49&nbsp;mm). Aastas on keskmiselt 110,5 sajupäeva. Kõige rohkem on neid detsembris (12,5) ja [[märts]]is (11,6), kõige vähem juulis (4,4) ja augustis (4,5). [[Päike]] paistab aastas keskmiselt 2520 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (357 tundi) ja august (347 tundi), kõige hämaramad on detsember (99 tundi) ja november (108 tundi). [[Äikesetorm|Äikesetorme]] võivad esineda ükskõik mis kuul. [[Oktoober|Oktoobrist]] [[aprill]]ini võib esineda külm [[tuul]] [[boora]], mis puhub mägedest ja toob endaga jäist õhku. Mere [[soolsus]] on umbes 38‰. == Ajalugu == {{vaata|Dubrovniki linna ajalugu}} === Vanaaeg === [[Antiikaeg|Antiikajal]] asus Dubrovniki lähedal [[Epidauros]]e linn. See kuulus [[Bütsants]]ile kuni [[7. sajand]]ini, mil sellesse piirkonda tunginud [[avaarid (Euraasia)|avaarid]] ja [[slaavlased]] selle hävitasid. [[Legend]]i järgi asutasid Epidaurosest pärit põgenikud läheduses olevale Laase- või Lause-nimelisele saarele (see nimi tähendab [[kreeka keel]]es 'kivi') samanimelise linna, mille nimi omandas [[rotatsism]]i tulemusel peagi kuju Ragusa. [[Väljakaevamised|Väljakaevamistel]] on Dubrovnikist välja tulnud [[8. sajand]]ist pärit Bütsantsi stiilis [[basiilika]] ja osa [[linnamüür]]ist, mille järgi sel ajal pidi seal olema juba suur asula. Oma raamatus "Povijest dubrovačke luke" ("Dubrovniki sadama ajalugu") väidab õpetlane Antun Ničetić, et ka Dubrovnik asutati tõenäoliselt juba antiikajal. Ta lähtub sellest, et antiikajal seilati merel üksnes päeval, aga ööseks randuti ja laev tõmmati kaldale. Päevateekond oli keskmiselt 45–50 meremiili. Ideaalne ööpuhkusekoht oli liivase rannaga ja sealt pidi saama [[joogivesi|joogivett]]. Dubrovnikis oli mõlemat ja ta asus täpselt poolel teel kahe teadaoleva vanakreeka asula [[Budva]] ja [[Korčula]] vahel, mille vahemaa oli 95 meremiili ehk 2 päevateekonda. === Keskaeg === Pärast [[Lõunaslaavlased|lõunaslaavlaste]] vallutust kuulus Dubrovnik [[idagoodid|idagootidele]], seejärel oli uuesti Bütsantsi [[protektoraat]]. Pärast [[Neljas ristisõda|neljandat ristisõda]], mille käigus [[Konstantinoopol]] vallutati ja rüüstati, läks Dubrovnik [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] võimu alla, mis kestis [[1205]]–1358. [[1272]]. aastal sai linn oma põhikirja, mis ühendas [[Rooma õigus]]e kohalike tavadega. Lisaks sätestas linna põhikiri ettekirjutused linna planeerimiseks ja [[karantiin]]i korraldamiseks, mis aitas haigusi vältida. Ööl vastu [[16. august]]it [[1296]] põles peaaegu kogu linn maha ja uus linn rajati teistsuguse plaani järgi. [[18. veebruar]]il [[1358]] sõlmiti [[Ungari kuningriik|Ungari]] [[Ungari kuningas|kuninga]] (1342–1382) [[Lajos I]] ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] vahel [[Zadari rahuleping]], millega lõppes Veneetsia võim [[Dalmaatsia]] ranniku üle ja Dubrovnik saavutas suhtelise sõltumatuse, jäädes [[Ungari kuningriik|Ungari]] [[vasall]]riigiks. Loodi Dubrovniki ehk [[Ragusa vabariik]], kuigi Ungari müüs osa sellest ([[Zadar]]i ja seda ümbritsevad alad) hiljem Veneetsiale tagasi. Dubrovnik oli oma aja kohta eesrindlik linn. Esimene [[apteek]] avati [[1317]]. aastal ja see töötab tänapäevani. [[1347]]. aastal avati [[seek]], [[1377]]. aastal karantiinihaigla. [[1418]]. aastal keelustati [[orjakaubandus]], [[1432]]. aastal rajati [[lastekodu]]. [[1436]]. aastal rajati 20&nbsp;km pikkune [[kanalisatsioon]]isüsteem. Nimeliselt oli Dubrovnik iseseisva riigi keskus kuni [[1808]]. aastani, kuigi [[1440]]–[[1804]] oli ta [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vasall, omas laialdasi kaubandusvabadusi Osmanite valdustes [[Balkan]]il ja maksis igal aastal [[andam]]it. Tema võimsuse tipp oli [[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il, mil ta võistles koguni Veneetsiaga. [[Pilt:Dubrovnik-vora del mar.jpg|pisi|Dubrovniki linnamüür merekaldal]] [[Pilt:Main street-Dubrovnik-2.jpg|pisi|Dubrovniki peatänav Stradun]] [[Pilt:Dubrovnik, Croatia 2006.jpg|pisi|Dubrovniki vaade]] Ragusa vabariigi õitsengu tagatiseks polnud sõjavägi, vaid [[kaubandus]], eriti merekaubandus. Ragusa laevad sõitsid isegi [[Ameerika]]sse ja [[India]]sse. Nad seilasid [[valge]] lipu all, millel oli ladinakeelne sõna "Libertas", mis tähendab vabadust. Selle lipu võttis Ragusa kasutusele siis, kui orjakaubandus 1418. aastal keelustati. Dubrovniki õitseng lõppes [[1667]]. aastal [[maavärin]]aga, milles hukkus üle 5000 linnaelaniku ja hävis enamik avalikke hooneid. [[1699]] müüs Ragusa vabariik Osmanite riigile [[Neum]]i maariba, et vältida sõda. Tänapäeval kuulub Neum [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosniale]] ja on selle riigi ainus pääs merele. Esialgu oli linna [[ametlik keel|ametlikuks keeleks]] [[ladina keel]], aga alates [[1472]] [[dalmaatsia keel]]. Viimane on [[romaani keeled|romaani keelte]] idarühma koos [[itaalia keel|itaalia]] ja [[rumeenia keel]]ega kuuluv keel, mis [[1898]] välja suri. Ühtlasi keelustati 1472 [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keelte]] kasutamine linnanõukogus. Sellegipoolest tõrjusid slaavi keeled ladina ja dalmaatsia keelt vähehaaval järjest enam avalikust kasutusest välja. See toimus [[õigeusk]]like slaavlaste survel, kes ümberkaudsetelt aladelt Osmanite riigist rõhumise tõttu Dubrovnikisse kolisid. Linna ülemkiht läks [[serbohorvaadi keel]]ele üle [[19. sajand]]il. === Uusaeg === [[1806]]. aastal hakkas [[Venemaa]] ja [[Tšernogooria]] ühendatud laevastik Dubrovnikit piirama. Kuu aja jooksul tulistati linna pihta umbes 3000 [[kahurikuul]]i. Pärast kuuajalist piiramist kutsus linn [[Prantsusmaa]] väed appi ja ühtlasi alistus neile. [[Napoleon]] nõustus Ragusat mitte okupeerima, rõhutades Prantsusmaa ja Ragusa sõprust, ning esialgu pidi Ragusa üksnes Prantsusmaa vägedele vaba läbipääsu tagama. Kuid hiljem blokeeris Prantsuse laevastik Dubrovniki sadamad, okupeeris ikkagi Ragusa vabariigi ja [[marssal]] [[Auguste de Marmont]] liitis selle [[1808]] juba enese kontrolli all olnud [[Itaalia]]ga. Selle märgiks värvisid linlased järgmisel päeval kõik riigilipud [[must]]aks. Hiljem nimetati seda piirkonda [[Illüüria provintsid]]eks, mis olid otseselt Prantsusmaa valitsemise all. [[28. jaanuar]]il [[1814]] alistus Dubrovnik [[Suurbritannia]] ja [[Austria]] vägedele. 1814. aastast kuulus Dubrovnik Austriale (selle kinnitas [[1815|järgmisel aastal]] [[Viini kongress]]), seejärel [[Austria-Ungari]]le. Dubrovnik oli üks Austria-Ungari kõige lõunapoolsematest linnadest. Isegi omavalitsused viidi Dubrovnikist Zadarisse. Austria-Ungari algatused linna majanduse elavdamiseks üldiselt ebaõnnestusid, kuid teisalt ebaõnnestus ka valitsuse kava Dalmaatsia ranniku natsionalism likvideerida. ==== Uusim aeg ==== Austria-Ungari lagunemise järel moodustati [[1918|1918.]] aastal [[Jugoslaavia]], mille koosseisu läks ka Dubrovnik. Linna nimi muudeti ametlikult Ragusast Dubrovnikiks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kuulus Dubrovnik Horvaatia nukuriigi koosseisu. Tegelikult okupeerisid Horvaatiat algul Itaalia ja alates [[8. september|8. septembrist]] [[1943]] [[Saksamaa]] väed. [[1944]]. aasta oktoobris vabastasid linna [[Tito]] [[partisanid]]. === Dubrovniki piiramine === [[Fail:Balkans_War_1991,_Dubrovnik_-_Flickr_-_Peter_Denton_丕特_._天登_(3).jpg|paremal|pisi|Dubrovniki piiramise käigus kahjustatud peatänav (1991)]] [[Jugoslaavia]] koosseisu kuulunud [[Horvaatia]] ja [[Sloveenia]] kuulutasid 1991. aastal välja iseseisvuse. Peamiselt serblastest koosnenud [[Jugoslaavia rahvaarmee]] ründas muuhulgas ka Dubrovnikit, mille elanikest enamik pidas end horvaatideks, serblased moodustasid 6,8 protsenti elanikkonnast.<ref name="yorku1">{{cite web|author=Srđa Pavlović|url=http://www.yorku.ca/soi/_Vol_5_1/_HTML/Pavlovic.html|title=Reckoning: The 1991 Siege of Dubrovnik and the Consequences of the 'War for Peace'|publisher=[[York University]]|work=Yorku.ca|access-date=2017-03-02}}</ref> Blokaad kestis seitse kuud, raskeim rünnak toimus sama aasta 6. detsembril, mil hukkus 19 inimest, vigastada sai 60. Kogu konflikti vältel hukkus 114 tsiviilisikut.<ref>{{cite journal|last=Pearson|first=Joseph|title=Dubrovnik's Artistic Patrimony, and its Role in War Reporting (1991)|journal=European History Quarterly|volume=40|issue=2|pages=197–216|year=2010|doi=10.1177/0265691410358937|s2cid=144872875}}</ref> [[Fail:Balkans_War_1991,_Serb_rockets_-_Flickr_-_Peter_Denton_丕特_._天登.jpg|pisi|Laskevalmis Serbia raketid Dubrovniki lähistel 1991. aastal]] Lisaks sai linna hoonetest suurtükirünnakutes kannatada 56% ning [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] nimistusse kuuluvat vanalinna tabas 650 mürsku.<ref name="UNHCR-Dubrovnik-650">{{cite web|url=http://www.unhcr.org/refworld/country,,,CHRON,HRV,,469f387dc,0.html|title=Chronology for Serbs in Croatia|publisher=United Nations High Commissioner for Refugees|access-date=January 5, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20120324123228/http://www.unhcr.org/refworld/country,,,CHRON,HRV,,469f387dc,0.html|archive-date=March 24, 2012|year=2004|url-status=dead}}</ref> [[Horvaatia armee]] vabastas linna 1992. aasta mais, linna ümbruse oktoobri lõpuks, kuid Jugoslaavia armee rünnakute oht jätkus veel kolm aastat.<ref name="NYTimes-Dubrovnik-Artillery-17Aug95">{{cite news|last=Bonner|first=Raymond|url=https://www.nytimes.com/1995/08/17/world/dubrovnik-finds-hint-of-deja-vu-in-serbian-artillery.html?ref=croatia|title=Dubrovnik Finds Hint of Deja Vu in Serbian Artillery|newspaper=The New York Times|date=August 17, 1995|access-date=December 18, 2010}}</ref> Järgnenud aastatel linn taastati, vanalinna [[Restaureerimine|restaureerimisel]] järgiti UNESCO nõudeid ning enamik töid valmis 1999. aastaks.<ref>{{cite web|url=http://www.zod.hr/lista.php?page=1&id=53&id_main=&napravi_order=#komentari|title=Pregled obnovljenih objekata|publisher=Institute for the Restoration of Dubrovnik|work=zod.hr|access-date=13 October 2014|language=hr|archive-url=https://web.archive.org/web/20150508013337/http://www.zod.hr/lista.php?page=1&id=53&id_main=&napravi_order=|archive-date=May 8, 2015|url-status=dead}}</ref> [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvaheline kriminaalkohus]] mõistis pommitamisega seotud kindralid ja ohvitserid süüdi, linna ründamist juhtinud kindral [[Pavle Strugar]] mõisteti 7,5 aastaks vangi.<ref>{{cite web|url=http://www.icty.org/x/cases/strugar/cis/en/cis_strugar_en.pdf|title=Case information sheet: 'Dubrovnik' (IT-01-42) Pavle Strugar|publisher=[[International Criminal Tribunal for the former Yugoslavia]]|access-date=27 March 2015}}</ref> == Vaatamisväärsused == [[1997]]. aastast on osa vanalinna UNESCO maailmapärandi objekti [[Dubrovniki vanalinn]] koosseisus [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s.<ref>[http://whc.unesco.org/en/statesparties/hr UNESCO maailmapärand Horvaatias. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles] (vaadatud 12. mail 2019)</ref> Dubrovniki linnamüür on 1940 m pikk ja kuni 6 meetrit lai. Linna [[Frantsisklased|frantsisklaste]] [[klooster|kloostris]] asub Euroopa vanim [[apteek]]. See asutati 1317. aastal.<ref name="hWAfe" /><ref name="lkwNu" /> Linnas asub üks Euroopa vanemaid avalikke [[teater|teatreid]]. Linna lähedal asuv [[1492]]. aastal asutatud [[arboreetum]] on maailma vanim. Dubrovnikis on filmitud mitmed telesarja "[[Troonide mäng (telesari)|Troonide mäng]]" stseenid, mistõttu on sellest saanud sarja fännide reisisihtkoht ja see on suurendanud märgatavalt turistide arvu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-01-15 |pealkiri=Populaarse telesarja «Troonide mäng» mõju: horvaadid paluvad, et turistid kuhugi mujale läheks |url=https://reis.postimees.ee/6499751/populaarse-telesarja-troonide-mang-moju-horvaadid-paluvad-et-turistid-kuhugi-mujale-laheks |vaadatud=2025-04-15 |väljaanne=Reis |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="hWAfe">Dubrovnik online. [https://web.archive.org/web/20100714090903/http://www.dubrovnik-online.com/english/monuments.php Monuments in Dubrovnik] (inglise keeles) Vaadatud 10. septembril 2012</ref> <ref name="lkwNu">Dubrovnik online. [http://www.dubrovnik-online.net/english/monuments.php Monuments in Dubrovnik] (inglise keeles) Vaadatud 10. septembril 2012</ref> }} == Välislingid == {{Commons}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.dubrovnik.hr/ Dubrovniki koduleht] * [http://www.dubrovnik-online.com/ Turismiportaal] (horvaadi, inglise, saksa, itaalia, prantsuse ja rootsi keeles) * [http://www.dubrovnik-guide.net/ Dubrovnik Guide] [[Kategooria:Horvaatia linnad]] 4vjpm3eukuakz45kxfynvgdoo0wy3xb 0 100822 7190189 7162875 2026-07-10T09:07:10Z ~2026-24460-34 227678 Lisasin seksiskandaali 7190189 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Koit Pikaro''' ([[13. august]] [[1949]] [[Keila]] – [[7. veebruar]] [[2026]]) oli [[Eesti]] [[poliitik]] ja [[politsei]]ametnik. == Haridus == Koit Pikaro lõpetas aastal 1971 [[Tallinna 6. Õhtukeskkool]]i. Ta õppis [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonnas 1972–1979. == Töökäik == Pikaro on töötanud [[Tubakavabrik Leek|Tubakavabrikus Leek]] mehaanikuna [[1967]]–[[1968]] ja [[1970]]–[[1971]], [[Siseministeerium]]is kriminaaljälituse ja kriminaalpolitsei töötajana 1971–[[1996]] ja [[Keskkriminaalpolitsei]] abidirektorina [[1994]]–1996, [[Tallinna Linnavolikogu]] Kantseleis korrakaitsenõunikuna [[1997]]–[[1999]] ning [[Ius Dicere OÜ]]-s analüütikuna [[2003]]–[[2005]]. === Tulevahetus === 26. novembril 1993 tulistas [[Asso Kommer]] teda vahistada üritanud [[keskkriminaalpolitsei]]nikke Koit Pikarot ja Argo Aunapuud. Mõlemad politseinikud said haavata. Asso Kommer põgenes sündmuskohalt, kuid vahistati paari tunni pärast.<ref name="Hommikuleht"/> Tulevahetus Koit Pikarost ja tema tööst tehti film "Tallinna Võmm" 1995 [[Saksamaa|Saksamaalt]] tulnud võttegrupi poolt. Filmi käigus tehti ka uurija Pikaro juhitud reid tolleaegsesse tippbordelli, kus jäi kaamerate ette bordelli klient ja [[RE Eesti Kütus|RE Eesti Kütuse]] peadirektor [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]. Sellest tekkis seksiskandaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestit raputanud seksiskandaalid läbi aegade I |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/32834793/eestit-raputanud-seksiskandaalid-labi-aegade-i |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> == Poliitiline tegevus == Koit Pikaro oli [[Pärnu Linnavolikogu]] liige 1999–2005, [[IX Riigikogu]] ja [[X Riigikogu]] liige. Ta oli [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige alates oktoobrist 1998 kuni märtsini 2024. == Isiklikku == Koit Pikaro oli abielus, tal on kaks last.{{lisa viide}}Poeg Rait on samuti politseinik. == Tunnustus == * [[Eesti Vabariigi Siseministeeriumi teeneterist]] * [[Eesti Politsei teeneteplaat]] * [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]], 2006 *Kriminaalpolitsei teenetemedal, 2019 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Hommikuleht">Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, nr. 77, 7 aprill 1994</ref> }} == Välislingid == * [http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/basdata.MP_show?itemid=10133 Lühitutvustus Riigikogu lehel] * [https://www.delfi.ee/artikkel/30331513 Koit Pikaro: Partei juhtis miilitsa tööd, nagu ERSP Eesti politseid], Delfi, 9. aprill 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/120434623/suri-poliitik-ja-endine-politseiametnik-koit-pikaro Suri poliitik ja endine politseiametnik Koit Pikaro] Delfi. 7 veebruar 2026 {{DEFAULTSORT:Pikaro, Koit}} [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti NSV militsionäärid]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] [[Kategooria:Surnud 2026]] t3vr7c1thfa8q6za3psudft8ecv03k2 4 101354 7189827 7189352 2026-07-09T14:09:47Z Morel 26171 /* Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada */ Vastus 7189827 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) :Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse "Isiklikku" (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada "Isiklikku" alla selgituse ''à la'' "nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost", "nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost" vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) ::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST) ::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST) ::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST) ::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna "Isiklikku" alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) :Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST) :: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) ::::::::See ühelauseline "tere tulemast" jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST) :::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) :: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga. :: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud. :: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul). :: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST) :::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST) :::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST) :::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST) :::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see, ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. :::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta. :::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest. :::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) ::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST) :::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST) ::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST) ::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks. ::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid. ::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest. ::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata. ::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski. ::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST) ::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin. ::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST) :::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST) :::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST) :::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) :::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.<br> :::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST) :::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) ::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST) ::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST) :Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST) == Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest == Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis "[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]", milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks "Võrumaa ajalugu", mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks "Võru maakonna ajaloos" olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte "Eesti Vabariigi ajalugu". Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is "Võrumaa".- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST) : Ka kategooriad nagu "Viljandi maakonna geograafia" võiks olla "Viljandimaa geograafia". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST) :: Kas kategooriate pealkirjas on "Võrumaa" või "Võru maakond" lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. :: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat "Võrumaa ajalugu". :: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud "Võru maakonna ajaloo" alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud. :: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::: Tähendab, mu meelest "Võru maakond" (praegune haldusyksus) ja "Võrumaa" (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla. ::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST) :Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas "Jõgeva maakonna ajalugu" peaks sisalduma ühtlasi artiklis "Tartu maakonna ajalugu", sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi "Lääne-Viru maakonna ajalugu", "Ida-Viru maakonna ajalugu" ja "Virumaa ajalugu"? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev == Tervist! Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas. [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht == Report concerning User:~2026-26218-26 == * {{User|~2026-26218-26}} Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST) == Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse == Tere! Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]! Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse. Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42). Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Ringkäik Tartu Toomemäel == Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45. Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt. Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17. Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) :::Ma olen sellega nõus, et "Ühendkuningriiki" ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. :::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) ::: Ma ju põhjendasin, miks tundub tõenäoline, et on kasutatud tehisaru ja miks see on probleem. Palun ärge postitage tehisaru ette söödetud juttu, kui te ilmselt ise ka aru ei saa, mille kohta see käib või kuidas see põhjendusena siin ettepanekusse puutub. Tehisaru ümmarguse jutu lahkamisega raiskame lihtsalt üksteise aega. ::: Vabandust, aga ka vastusest jääb ikka mulje, et on kasutatud jälle tehisaru ning pole vaevutud üle lugema, mida postitatakse või kas see paika peab. Jälle, täpsustusmärkused on ju juba olemas. ''Entsüklopeedia ülesanne /.../ peaks olema /.../ ka lugejale mõistete lahti seletamine'' – milline mõiste millises artiklis on praegu jäetud lahti seletamata? ::: Seda ma usun küll, et mõte artiklipealkirja muuta ei sündinud tehisaru kasutamise tõttu. Umbes samasisuline ettepank on artikli arutelus tehtud ka varem. ::: Kui ka ühel hetkel leitakse, et riigiartikli pealkiri tuleks ära muuta, siis "Suurbritannia" peaks arvatavasti ikka riigiartiklisse suunama, kuna selle nime põhitähendus on pikka aega olnud selline ning teised tähendused esinevad oluliselt harvemini. Ma arvan, et teeme eestikeelset Vikipeediat ikka eeskätt neile lugejatele, kes on eestikeelse nimekasutusega tuttavad, mitte eeskätt neile, kes mõistavad paremini inglise keele toortõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2026, kell 14:41 (EEST) ::::Täpsustan vaid, et seisukoht on minu enda oma ega ole tekkinud tehisaru tõttu, kuid kuna vastuseis on praegu selge, ei hakka ma teemat edasi suruma ja võime selle praegu lõpetatuks lugeda, võib-olla saab mõne või mõnekümne aasta pärast uuesti vaadata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 00:47 (EEST) ::::See Pikse tehiaru argument on siin kohatu ja subjektiivne. Ettepanek on esitatud täiesti adekvaatselt, segadust on nende nimedega olnud aastakümneid. Aga nagu edasine diskussioon ka näitab, ei ole see ühtlustamine nii lihtne, sest tegelikult on Suurbritannia hetkel rööpnimena täitsa ametlik, nagu ka lühendvorm Ühendkuningriik (seetõttu ei saa kohe mitte olla nõus Pikse ettepanekuga Ühendkuningriik igalt poolt välja korjata).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 01:24 (EEST) ::::: Ma enda teada ei ole teinud ettepanekut "Ühendkuningriik" igalt poolt välja korjata. Varem oli selle nimekuju kohta ÕS-is öeldud, et see sobib kasutamiseks diplomaatilises kontekstis. Nüüd nähtavasti on sellest soovitusest loobutud ja seda peetakse ka muus kontekstis sobivaks. Aga siin on ikkagi tarvis otsutada, millist nimekuju eelistame pealkirjades. Riigiga seotud artiklite pealkirjad võiksid jätkuvalt kokku minna riigiartikli pealkirjaga. Ja veel, vähemasti ühe artikli piires võiks nimekasutus olla järjekindel. ::::: Ei ole ju kuidagipidi adekvaatselt esitatud see ettepanek. Nagu juba öeldud, see ei lähe kokku tegeliku eestikeelse nimekasutusega, nii nagu see on fikseeritud autoriteetsetes allikates, ning see ei lähe kokku Vikipeedia artiklite praeguse tegeliku seisuga. ::::: Igaks juhuks täpsustan veel, et see, mis ma tehisaruga seoses ütlesin, et ole mõelud argumendina ühe või teise nimekuju eelistamise poolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 21:32 (EEST) ::::::Vabandust, Ühendkuningriigi väljakorjamise ettepaneku tegi Taivo. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:09 (EEST) ---- Viimane aeg on see eksitav igandlik traditsioon lõpetada ja asju õigete nimedega nimetada. Yhendkuningriik on keelekasutuses (sh ametlikes dokumentides) põhjusega yha levinum. Vt ka Holland & Madalmaad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2026, kell 12:46 (EEST) :Ma ei näe siin argumenti. :Mis selle Hollandi ja Madalmaadega on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 15:40 (EEST) :Peaks küll, sest eesti keeles on erinevad sõnad olemas ja tähistavad eri tasandi nähtusi. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33388-69|&#126;2026-33388-69]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33388-69|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:04 (EEST) == Health Challenge 2026 - invitation and consent for CentralNotice == ''(Sorry for writing in English. You may consider to translate it to your language.)'' I would like to invite you to the now happening '''article writing challenge focused on health''' - '''[[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026|Health Challenge 2026]]'''. Just write articles in (any) Wikipedia (ideally from the [[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026/Focus articles|focus articles]]), [[:m:Health Challenge 2026/Participate|list them on the challenge page]] and you may win valuable prizes (of course, beyond helping the next generation of global health ;) Also, I would like to show a banner in this Wikipedia until the end of June 2026. You can see details at [[:m:CentralNotice/Request/Health Challenge 2026|MetaWiki CentralNotice request]]. If you agree, just write here that you agree and I will carry the rest. Also, please write here a translation of the banner text “Write articles about health and win valuable prizes.” That will help to show the banner in your language. If you have any question, please ask them preferably at the [[:m:Talk:Health Challenge 2026|talk page of the challenge]], as I may not be able to follow discussions on all local wikis. --[[Kasutaja:KuboF Hromoslav|KuboF Hromoslav]] ([[Kasutaja arutelu:KuboF Hromoslav|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 18:19 (EEST) geyel4rq2p8qlakbjxbkl2nj0l2tscu 7189928 7189827 2026-07-09T18:32:08Z Pikne 13803 7189928 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) :Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse "Isiklikku" (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada "Isiklikku" alla selgituse ''à la'' "nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost", "nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost" vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) ::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST) ::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST) ::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST) ::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna "Isiklikku" alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) :Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST) :: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) ::::::::See ühelauseline "tere tulemast" jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST) :::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) :: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga. :: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud. :: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul). :: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST) :::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST) :::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST) :::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST) :::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see, ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. :::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta. :::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest. :::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) ::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST) :::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST) ::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST) ::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks. ::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid. ::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest. ::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata. ::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski. ::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST) ::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin. ::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST) :::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST) :::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST) :::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) :::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.<br> :::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST) :::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) ::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST) ::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST) :Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST) == Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest == Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis "[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]", milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks "Võrumaa ajalugu", mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks "Võru maakonna ajaloos" olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte "Eesti Vabariigi ajalugu". Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is "Võrumaa".- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST) : Ka kategooriad nagu "Viljandi maakonna geograafia" võiks olla "Viljandimaa geograafia". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST) :: Kas kategooriate pealkirjas on "Võrumaa" või "Võru maakond" lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. :: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat "Võrumaa ajalugu". :: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud "Võru maakonna ajaloo" alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud. :: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::: Tähendab, mu meelest "Võru maakond" (praegune haldusyksus) ja "Võrumaa" (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla. ::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST) :Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas "Jõgeva maakonna ajalugu" peaks sisalduma ühtlasi artiklis "Tartu maakonna ajalugu", sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi "Lääne-Viru maakonna ajalugu", "Ida-Viru maakonna ajalugu" ja "Virumaa ajalugu"? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev == Tervist! Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas. [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht == Report concerning User:~2026-26218-26 == * {{User|~2026-26218-26}} Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST) == Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse == Tere! Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]! Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse. Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42). Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Ringkäik Tartu Toomemäel == Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45. Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt. Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17. Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) :::Ma olen sellega nõus, et "Ühendkuningriiki" ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. :::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) ::: Ma ju põhjendasin, miks tundub tõenäoline, et on kasutatud tehisaru ja miks see on probleem. Palun ärge postitage tehisaru ette söödetud juttu, kui te ilmselt ise ka aru ei saa, mille kohta see käib või kuidas see põhjendusena siin ettepanekusse puutub. Tehisaru ümmarguse jutu lahkamisega raiskame lihtsalt üksteise aega. ::: Vabandust, aga ka vastusest jääb ikka mulje, et on kasutatud jälle tehisaru ning pole vaevutud üle lugema, mida postitatakse või kas see paika peab. Jälle, täpsustusmärkused on ju juba olemas. ''Entsüklopeedia ülesanne /.../ peaks olema /.../ ka lugejale mõistete lahti seletamine'' – milline mõiste millises artiklis on praegu jäetud lahti seletamata? ::: Seda ma usun küll, et mõte artiklipealkirja muuta ei sündinud tehisaru kasutamise tõttu. Umbes samasisuline ettepank on artikli arutelus tehtud ka varem. ::: Kui ka ühel hetkel leitakse, et riigiartikli pealkiri tuleks ära muuta, siis "Suurbritannia" peaks arvatavasti ikka riigiartiklisse suunama, kuna selle nime põhitähendus on pikka aega olnud selline ning teised tähendused esinevad oluliselt harvemini. Ma arvan, et teeme eestikeelset Vikipeediat ikka eeskätt neile lugejatele, kes on eestikeelse nimekasutusega tuttavad, mitte eeskätt neile, kes mõistavad paremini inglise keele toortõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2026, kell 14:41 (EEST) ::::Täpsustan vaid, et seisukoht on minu enda oma ega ole tekkinud tehisaru tõttu, kuid kuna vastuseis on praegu selge, ei hakka ma teemat edasi suruma ja võime selle praegu lõpetatuks lugeda, võib-olla saab mõne või mõnekümne aasta pärast uuesti vaadata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 00:47 (EEST) ::::See Pikse tehiaru argument on siin kohatu ja subjektiivne. Ettepanek on esitatud täiesti adekvaatselt, segadust on nende nimedega olnud aastakümneid. Aga nagu edasine diskussioon ka näitab, ei ole see ühtlustamine nii lihtne, sest tegelikult on Suurbritannia hetkel rööpnimena täitsa ametlik, nagu ka lühendvorm Ühendkuningriik (seetõttu ei saa kohe mitte olla nõus Pikse ettepanekuga Ühendkuningriik igalt poolt välja korjata).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 01:24 (EEST) ::::: Ma enda teada ei ole teinud ettepanekut "Ühendkuningriik" igalt poolt välja korjata. Varem oli selle nimekuju kohta ÕS-is öeldud, et see sobib kasutamiseks diplomaatilises kontekstis. Nüüd nähtavasti on sellest soovitusest loobutud ja seda peetakse ka muus kontekstis sobivaks. Aga siin on ikkagi tarvis otsutada, millist nimekuju eelistame pealkirjades. Riigiga seotud artiklite pealkirjad võiksid jätkuvalt kokku minna riigiartikli pealkirjaga. Ja veel, vähemasti ühe artikli piires võiks nimekasutus olla järjekindel. ::::: Ei ole ju kuidagipidi adekvaatselt esitatud see ettepanek. Nagu juba öeldud, see ei lähe kokku tegeliku eestikeelse nimekasutusega, nii nagu see on fikseeritud autoriteetsetes allikates, ning see ei lähe kokku Vikipeedia artiklite praeguse tegeliku seisuga. ::::: Igaks juhuks täpsustan veel, et see, mis ma tehisaruga seoses ütlesin, ei ole mõelud argumendina ühe või teise nimekuju eelistamise poolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 21:32 (EEST) ::::::Vabandust, Ühendkuningriigi väljakorjamise ettepaneku tegi Taivo. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:09 (EEST) ---- Viimane aeg on see eksitav igandlik traditsioon lõpetada ja asju õigete nimedega nimetada. Yhendkuningriik on keelekasutuses (sh ametlikes dokumentides) põhjusega yha levinum. Vt ka Holland & Madalmaad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2026, kell 12:46 (EEST) :Ma ei näe siin argumenti. :Mis selle Hollandi ja Madalmaadega on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 15:40 (EEST) :Peaks küll, sest eesti keeles on erinevad sõnad olemas ja tähistavad eri tasandi nähtusi. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33388-69|&#126;2026-33388-69]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33388-69|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:04 (EEST) == Health Challenge 2026 - invitation and consent for CentralNotice == ''(Sorry for writing in English. You may consider to translate it to your language.)'' I would like to invite you to the now happening '''article writing challenge focused on health''' - '''[[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026|Health Challenge 2026]]'''. Just write articles in (any) Wikipedia (ideally from the [[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026/Focus articles|focus articles]]), [[:m:Health Challenge 2026/Participate|list them on the challenge page]] and you may win valuable prizes (of course, beyond helping the next generation of global health ;) Also, I would like to show a banner in this Wikipedia until the end of June 2026. You can see details at [[:m:CentralNotice/Request/Health Challenge 2026|MetaWiki CentralNotice request]]. If you agree, just write here that you agree and I will carry the rest. Also, please write here a translation of the banner text “Write articles about health and win valuable prizes.” That will help to show the banner in your language. If you have any question, please ask them preferably at the [[:m:Talk:Health Challenge 2026|talk page of the challenge]], as I may not be able to follow discussions on all local wikis. --[[Kasutaja:KuboF Hromoslav|KuboF Hromoslav]] ([[Kasutaja arutelu:KuboF Hromoslav|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 18:19 (EEST) fj6iru1w24w8jwbe9z9ha65333rjif2 7190119 7189928 2026-07-10T01:46:34Z ~2026-38994-24 233223 7190119 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) :Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse "Isiklikku" (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada "Isiklikku" alla selgituse ''à la'' "nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost", "nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost" vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) ::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST) ::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST) ::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST) ::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna "Isiklikku" alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) :Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST) :: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) ::::::::See ühelauseline "tere tulemast" jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST) :::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) :: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga. :: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud. :: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul). :: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST) :::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST) :::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST) :::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST) :::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see, ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. :::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta. :::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest. :::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) ::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST) :::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST) ::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST) ::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks. ::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid. ::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest. ::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata. ::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski. ::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST) ::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin. ::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST) :::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST) :::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST) :::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) :::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.<br> :::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST) :::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) ::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST) ::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST) :Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST) == Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest == Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis "[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]", milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks "Võrumaa ajalugu", mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks "Võru maakonna ajaloos" olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte "Eesti Vabariigi ajalugu". Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is "Võrumaa".- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST) : Ka kategooriad nagu "Viljandi maakonna geograafia" võiks olla "Viljandimaa geograafia". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST) :: Kas kategooriate pealkirjas on "Võrumaa" või "Võru maakond" lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. :: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat "Võrumaa ajalugu". :: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud "Võru maakonna ajaloo" alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud. :: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::: Tähendab, mu meelest "Võru maakond" (praegune haldusyksus) ja "Võrumaa" (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla. ::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST) :Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas "Jõgeva maakonna ajalugu" peaks sisalduma ühtlasi artiklis "Tartu maakonna ajalugu", sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi "Lääne-Viru maakonna ajalugu", "Ida-Viru maakonna ajalugu" ja "Virumaa ajalugu"? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev == Tervist! Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas. [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht == Report concerning User:~2026-26218-26 == * {{User|~2026-26218-26}} Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST) == Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse == Tere! Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]! Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse. Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42). Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Ringkäik Tartu Toomemäel == Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45. Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt. Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17. Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) :::Ma olen sellega nõus, et "Ühendkuningriiki" ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. :::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) ::: Ma ju põhjendasin, miks tundub tõenäoline, et on kasutatud tehisaru ja miks see on probleem. Palun ärge postitage tehisaru ette söödetud juttu, kui te ilmselt ise ka aru ei saa, mille kohta see käib või kuidas see põhjendusena siin ettepanekusse puutub. Tehisaru ümmarguse jutu lahkamisega raiskame lihtsalt üksteise aega. ::: Vabandust, aga ka vastusest jääb ikka mulje, et on kasutatud jälle tehisaru ning pole vaevutud üle lugema, mida postitatakse või kas see paika peab. Jälle, täpsustusmärkused on ju juba olemas. ''Entsüklopeedia ülesanne /.../ peaks olema /.../ ka lugejale mõistete lahti seletamine'' – milline mõiste millises artiklis on praegu jäetud lahti seletamata? ::: Seda ma usun küll, et mõte artiklipealkirja muuta ei sündinud tehisaru kasutamise tõttu. Umbes samasisuline ettepank on artikli arutelus tehtud ka varem. ::: Kui ka ühel hetkel leitakse, et riigiartikli pealkiri tuleks ära muuta, siis "Suurbritannia" peaks arvatavasti ikka riigiartiklisse suunama, kuna selle nime põhitähendus on pikka aega olnud selline ning teised tähendused esinevad oluliselt harvemini. Ma arvan, et teeme eestikeelset Vikipeediat ikka eeskätt neile lugejatele, kes on eestikeelse nimekasutusega tuttavad, mitte eeskätt neile, kes mõistavad paremini inglise keele toortõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2026, kell 14:41 (EEST) ::::Täpsustan vaid, et seisukoht on minu enda oma ega ole tekkinud tehisaru tõttu, kuid kuna vastuseis on praegu selge, ei hakka ma teemat edasi suruma ja võime selle praegu lõpetatuks lugeda, võib-olla saab mõne või mõnekümne aasta pärast uuesti vaadata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 00:47 (EEST) ::::See Pikse tehiaru argument on siin kohatu ja subjektiivne. Ettepanek on esitatud täiesti adekvaatselt, segadust on nende nimedega olnud aastakümneid. Aga nagu edasine diskussioon ka näitab, ei ole see ühtlustamine nii lihtne, sest tegelikult on Suurbritannia hetkel rööpnimena täitsa ametlik, nagu ka lühendvorm Ühendkuningriik (seetõttu ei saa kohe mitte olla nõus Pikse ettepanekuga Ühendkuningriik igalt poolt välja korjata).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 01:24 (EEST) ::::: Ma enda teada ei ole teinud ettepanekut "Ühendkuningriik" igalt poolt välja korjata. Varem oli selle nimekuju kohta ÕS-is öeldud, et see sobib kasutamiseks diplomaatilises kontekstis. Nüüd nähtavasti on sellest soovitusest loobutud ja seda peetakse ka muus kontekstis sobivaks. Aga siin on ikkagi tarvis otsutada, millist nimekuju eelistame pealkirjades. Riigiga seotud artiklite pealkirjad võiksid jätkuvalt kokku minna riigiartikli pealkirjaga. Ja veel, vähemasti ühe artikli piires võiks nimekasutus olla järjekindel. ::::: Ei ole ju kuidagipidi adekvaatselt esitatud see ettepanek. Nagu juba öeldud, see ei lähe kokku tegeliku eestikeelse nimekasutusega, nii nagu see on fikseeritud autoriteetsetes allikates, ning see ei lähe kokku Vikipeedia artiklite praeguse tegeliku seisuga. ::::: Igaks juhuks täpsustan veel, et see, mis ma tehisaruga seoses ütlesin, ei ole mõelud argumendina ühe või teise nimekuju eelistamise poolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 21:32 (EEST) ::::::Vabandust, Ühendkuningriigi väljakorjamise ettepaneku tegi Taivo. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:09 (EEST) ---- Viimane aeg on see eksitav igandlik traditsioon lõpetada ja asju õigete nimedega nimetada. Yhendkuningriik on keelekasutuses (sh ametlikes dokumentides) põhjusega yha levinum. Vt ka Holland & Madalmaad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2026, kell 12:46 (EEST) :Ma ei näe siin argumenti. :Mis selle Hollandi ja Madalmaadega on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 15:40 (EEST) :Peaks küll, sest eesti keeles on erinevad sõnad olemas ja tähistavad eri tasandi nähtusi. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33388-69|&#126;2026-33388-69]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33388-69|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:04 (EEST) == Health Challenge 2026 - invitation and consent for CentralNotice == ''(Sorry for writing in English. You may consider to translate it to your language.)'' I would like to invite you to the now happening '''article writing challenge focused on health''' - '''[[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026|Health Challenge 2026]]'''. Just write articles in (any) Wikipedia (ideally from the [[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026/Focus articles|focus articles]]), [[:m:Health Challenge 2026/Participate|list them on the challenge page]] and you may win valuable prizes (of course, beyond helping the next generation of global health ;) Also, I would like to show a banner in this Wikipedia until the end of June 2026. You can see details at [[:m:CentralNotice/Request/Health Challenge 2026|MetaWiki CentralNotice request]]. If you agree, just write here that you agree and I will carry the rest. Also, please write here a translation of the banner text “Write articles about health and win valuable prizes.” That will help to show the banner in your language. If you have any question, please ask them preferably at the [[:m:Talk:Health Challenge 2026|talk page of the challenge]], as I may not be able to follow discussions on all local wikis. --[[Kasutaja:KuboF Hromoslav|KuboF Hromoslav]] ([[Kasutaja arutelu:KuboF Hromoslav|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 18:19 (EEST) l6cqscoxh64bz3fnlb0bjwkqkbm38ga 7190121 7190119 2026-07-10T02:07:25Z ~2026-38994-24 233223 /* Täpsustus */ Vastus 7190121 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) :Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse "Isiklikku" (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada "Isiklikku" alla selgituse ''à la'' "nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost", "nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost" vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) ::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST) ::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST) ::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST) ::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna "Isiklikku" alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) :Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST) :: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :Tsitaat: "Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata". Ma küll pole sellisest reeglist kuulnud. "Punane peakapsas", "paks raamat", "lummava ilu tegija" jne peaks siis kõik koma sisaldama. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 05:07 (EEST) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) ::::::::See ühelauseline "tere tulemast" jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST) :::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) :: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga. :: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud. :: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul). :: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST) :::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST) :::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST) :::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST) :::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see, ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. :::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta. :::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest. :::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) ::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST) :::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST) ::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST) ::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks. ::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid. ::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest. ::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata. ::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski. ::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST) ::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin. ::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST) :::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST) :::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST) :::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) :::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.<br> :::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST) :::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) ::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST) ::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST) :Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST) == Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest == Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis "[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]", milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks "Võrumaa ajalugu", mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks "Võru maakonna ajaloos" olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte "Eesti Vabariigi ajalugu". Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is "Võrumaa".- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST) : Ka kategooriad nagu "Viljandi maakonna geograafia" võiks olla "Viljandimaa geograafia". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST) :: Kas kategooriate pealkirjas on "Võrumaa" või "Võru maakond" lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. :: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat "Võrumaa ajalugu". :: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud "Võru maakonna ajaloo" alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud. :: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::: Tähendab, mu meelest "Võru maakond" (praegune haldusyksus) ja "Võrumaa" (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla. ::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST) :Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas "Jõgeva maakonna ajalugu" peaks sisalduma ühtlasi artiklis "Tartu maakonna ajalugu", sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi "Lääne-Viru maakonna ajalugu", "Ida-Viru maakonna ajalugu" ja "Virumaa ajalugu"? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev == Tervist! Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas. [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht == Report concerning User:~2026-26218-26 == * {{User|~2026-26218-26}} Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST) == Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse == Tere! Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]! Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse. Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42). Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Ringkäik Tartu Toomemäel == Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45. Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt. Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17. Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) :::Ma olen sellega nõus, et "Ühendkuningriiki" ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. :::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) ::: Ma ju põhjendasin, miks tundub tõenäoline, et on kasutatud tehisaru ja miks see on probleem. Palun ärge postitage tehisaru ette söödetud juttu, kui te ilmselt ise ka aru ei saa, mille kohta see käib või kuidas see põhjendusena siin ettepanekusse puutub. Tehisaru ümmarguse jutu lahkamisega raiskame lihtsalt üksteise aega. ::: Vabandust, aga ka vastusest jääb ikka mulje, et on kasutatud jälle tehisaru ning pole vaevutud üle lugema, mida postitatakse või kas see paika peab. Jälle, täpsustusmärkused on ju juba olemas. ''Entsüklopeedia ülesanne /.../ peaks olema /.../ ka lugejale mõistete lahti seletamine'' – milline mõiste millises artiklis on praegu jäetud lahti seletamata? ::: Seda ma usun küll, et mõte artiklipealkirja muuta ei sündinud tehisaru kasutamise tõttu. Umbes samasisuline ettepank on artikli arutelus tehtud ka varem. ::: Kui ka ühel hetkel leitakse, et riigiartikli pealkiri tuleks ära muuta, siis "Suurbritannia" peaks arvatavasti ikka riigiartiklisse suunama, kuna selle nime põhitähendus on pikka aega olnud selline ning teised tähendused esinevad oluliselt harvemini. Ma arvan, et teeme eestikeelset Vikipeediat ikka eeskätt neile lugejatele, kes on eestikeelse nimekasutusega tuttavad, mitte eeskätt neile, kes mõistavad paremini inglise keele toortõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2026, kell 14:41 (EEST) ::::Täpsustan vaid, et seisukoht on minu enda oma ega ole tekkinud tehisaru tõttu, kuid kuna vastuseis on praegu selge, ei hakka ma teemat edasi suruma ja võime selle praegu lõpetatuks lugeda, võib-olla saab mõne või mõnekümne aasta pärast uuesti vaadata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 00:47 (EEST) ::::See Pikse tehiaru argument on siin kohatu ja subjektiivne. Ettepanek on esitatud täiesti adekvaatselt, segadust on nende nimedega olnud aastakümneid. Aga nagu edasine diskussioon ka näitab, ei ole see ühtlustamine nii lihtne, sest tegelikult on Suurbritannia hetkel rööpnimena täitsa ametlik, nagu ka lühendvorm Ühendkuningriik (seetõttu ei saa kohe mitte olla nõus Pikse ettepanekuga Ühendkuningriik igalt poolt välja korjata).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 01:24 (EEST) ::::: Ma enda teada ei ole teinud ettepanekut "Ühendkuningriik" igalt poolt välja korjata. Varem oli selle nimekuju kohta ÕS-is öeldud, et see sobib kasutamiseks diplomaatilises kontekstis. Nüüd nähtavasti on sellest soovitusest loobutud ja seda peetakse ka muus kontekstis sobivaks. Aga siin on ikkagi tarvis otsutada, millist nimekuju eelistame pealkirjades. Riigiga seotud artiklite pealkirjad võiksid jätkuvalt kokku minna riigiartikli pealkirjaga. Ja veel, vähemasti ühe artikli piires võiks nimekasutus olla järjekindel. ::::: Ei ole ju kuidagipidi adekvaatselt esitatud see ettepanek. Nagu juba öeldud, see ei lähe kokku tegeliku eestikeelse nimekasutusega, nii nagu see on fikseeritud autoriteetsetes allikates, ning see ei lähe kokku Vikipeedia artiklite praeguse tegeliku seisuga. ::::: Igaks juhuks täpsustan veel, et see, mis ma tehisaruga seoses ütlesin, ei ole mõelud argumendina ühe või teise nimekuju eelistamise poolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 21:32 (EEST) ::::::Vabandust, Ühendkuningriigi väljakorjamise ettepaneku tegi Taivo. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:09 (EEST) ---- Viimane aeg on see eksitav igandlik traditsioon lõpetada ja asju õigete nimedega nimetada. Yhendkuningriik on keelekasutuses (sh ametlikes dokumentides) põhjusega yha levinum. Vt ka Holland & Madalmaad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2026, kell 12:46 (EEST) :Ma ei näe siin argumenti. :Mis selle Hollandi ja Madalmaadega on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 15:40 (EEST) :Peaks küll, sest eesti keeles on erinevad sõnad olemas ja tähistavad eri tasandi nähtusi. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33388-69|&#126;2026-33388-69]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33388-69|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:04 (EEST) == Health Challenge 2026 - invitation and consent for CentralNotice == ''(Sorry for writing in English. You may consider to translate it to your language.)'' I would like to invite you to the now happening '''article writing challenge focused on health''' - '''[[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026|Health Challenge 2026]]'''. Just write articles in (any) Wikipedia (ideally from the [[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026/Focus articles|focus articles]]), [[:m:Health Challenge 2026/Participate|list them on the challenge page]] and you may win valuable prizes (of course, beyond helping the next generation of global health ;) Also, I would like to show a banner in this Wikipedia until the end of June 2026. You can see details at [[:m:CentralNotice/Request/Health Challenge 2026|MetaWiki CentralNotice request]]. If you agree, just write here that you agree and I will carry the rest. Also, please write here a translation of the banner text “Write articles about health and win valuable prizes.” That will help to show the banner in your language. If you have any question, please ask them preferably at the [[:m:Talk:Health Challenge 2026|talk page of the challenge]], as I may not be able to follow discussions on all local wikis. --[[Kasutaja:KuboF Hromoslav|KuboF Hromoslav]] ([[Kasutaja arutelu:KuboF Hromoslav|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 18:19 (EEST) b9hm0udeansb4ad2zh5hfwqshq6o5r9 7190122 7190121 2026-07-10T02:10:53Z ~2026-38994-24 233223 7190122 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) :Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse "Isiklikku" (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada "Isiklikku" alla selgituse ''à la'' "nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost", "nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost" vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) ::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST) ::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST) ::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST) ::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna "Isiklikku" alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) :Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST) :: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} :Tsitaat: "Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata". Ma küll pole sellisest reeglist kuulnud. "Punane peakapsas", "paks raamat", "lummava ilu tegija", "Jõgeva maakond" jne peaks siis kõik koma sisaldama. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 05:07 (EEST) Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) ::::::::See ühelauseline "tere tulemast" jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST) :::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) :: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga. :: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud. :: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul). :: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST) :::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST) :::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST) :::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST) :::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see, ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. :::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta. :::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest. :::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) ::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST) :::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST) ::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST) ::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks. ::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid. ::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest. ::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata. ::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski. ::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST) ::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin. ::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST) :::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST) :::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST) :::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) :::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.<br> :::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST) :::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) ::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST) ::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST) :Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST) == Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest == Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis "[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]", milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks "Võrumaa ajalugu", mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks "Võru maakonna ajaloos" olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte "Eesti Vabariigi ajalugu". Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is "Võrumaa".- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST) : Ka kategooriad nagu "Viljandi maakonna geograafia" võiks olla "Viljandimaa geograafia". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST) :: Kas kategooriate pealkirjas on "Võrumaa" või "Võru maakond" lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. :: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat "Võrumaa ajalugu". :: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud "Võru maakonna ajaloo" alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud. :: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::: Tähendab, mu meelest "Võru maakond" (praegune haldusyksus) ja "Võrumaa" (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla. ::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST) :Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas "Jõgeva maakonna ajalugu" peaks sisalduma ühtlasi artiklis "Tartu maakonna ajalugu", sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi "Lääne-Viru maakonna ajalugu", "Ida-Viru maakonna ajalugu" ja "Virumaa ajalugu"? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev == Tervist! Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas. [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht == Report concerning User:~2026-26218-26 == * {{User|~2026-26218-26}} Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST) == Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse == Tere! Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]! Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse. Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42). Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Ringkäik Tartu Toomemäel == Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45. Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt. Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17. Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) :::Ma olen sellega nõus, et "Ühendkuningriiki" ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. :::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) ::: Ma ju põhjendasin, miks tundub tõenäoline, et on kasutatud tehisaru ja miks see on probleem. Palun ärge postitage tehisaru ette söödetud juttu, kui te ilmselt ise ka aru ei saa, mille kohta see käib või kuidas see põhjendusena siin ettepanekusse puutub. Tehisaru ümmarguse jutu lahkamisega raiskame lihtsalt üksteise aega. ::: Vabandust, aga ka vastusest jääb ikka mulje, et on kasutatud jälle tehisaru ning pole vaevutud üle lugema, mida postitatakse või kas see paika peab. Jälle, täpsustusmärkused on ju juba olemas. ''Entsüklopeedia ülesanne /.../ peaks olema /.../ ka lugejale mõistete lahti seletamine'' – milline mõiste millises artiklis on praegu jäetud lahti seletamata? ::: Seda ma usun küll, et mõte artiklipealkirja muuta ei sündinud tehisaru kasutamise tõttu. Umbes samasisuline ettepank on artikli arutelus tehtud ka varem. ::: Kui ka ühel hetkel leitakse, et riigiartikli pealkiri tuleks ära muuta, siis "Suurbritannia" peaks arvatavasti ikka riigiartiklisse suunama, kuna selle nime põhitähendus on pikka aega olnud selline ning teised tähendused esinevad oluliselt harvemini. Ma arvan, et teeme eestikeelset Vikipeediat ikka eeskätt neile lugejatele, kes on eestikeelse nimekasutusega tuttavad, mitte eeskätt neile, kes mõistavad paremini inglise keele toortõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2026, kell 14:41 (EEST) ::::Täpsustan vaid, et seisukoht on minu enda oma ega ole tekkinud tehisaru tõttu, kuid kuna vastuseis on praegu selge, ei hakka ma teemat edasi suruma ja võime selle praegu lõpetatuks lugeda, võib-olla saab mõne või mõnekümne aasta pärast uuesti vaadata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 00:47 (EEST) ::::See Pikse tehiaru argument on siin kohatu ja subjektiivne. Ettepanek on esitatud täiesti adekvaatselt, segadust on nende nimedega olnud aastakümneid. Aga nagu edasine diskussioon ka näitab, ei ole see ühtlustamine nii lihtne, sest tegelikult on Suurbritannia hetkel rööpnimena täitsa ametlik, nagu ka lühendvorm Ühendkuningriik (seetõttu ei saa kohe mitte olla nõus Pikse ettepanekuga Ühendkuningriik igalt poolt välja korjata).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 01:24 (EEST) ::::: Ma enda teada ei ole teinud ettepanekut "Ühendkuningriik" igalt poolt välja korjata. Varem oli selle nimekuju kohta ÕS-is öeldud, et see sobib kasutamiseks diplomaatilises kontekstis. Nüüd nähtavasti on sellest soovitusest loobutud ja seda peetakse ka muus kontekstis sobivaks. Aga siin on ikkagi tarvis otsutada, millist nimekuju eelistame pealkirjades. Riigiga seotud artiklite pealkirjad võiksid jätkuvalt kokku minna riigiartikli pealkirjaga. Ja veel, vähemasti ühe artikli piires võiks nimekasutus olla järjekindel. ::::: Ei ole ju kuidagipidi adekvaatselt esitatud see ettepanek. Nagu juba öeldud, see ei lähe kokku tegeliku eestikeelse nimekasutusega, nii nagu see on fikseeritud autoriteetsetes allikates, ning see ei lähe kokku Vikipeedia artiklite praeguse tegeliku seisuga. ::::: Igaks juhuks täpsustan veel, et see, mis ma tehisaruga seoses ütlesin, ei ole mõelud argumendina ühe või teise nimekuju eelistamise poolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 21:32 (EEST) ::::::Vabandust, Ühendkuningriigi väljakorjamise ettepaneku tegi Taivo. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:09 (EEST) ---- Viimane aeg on see eksitav igandlik traditsioon lõpetada ja asju õigete nimedega nimetada. Yhendkuningriik on keelekasutuses (sh ametlikes dokumentides) põhjusega yha levinum. Vt ka Holland & Madalmaad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2026, kell 12:46 (EEST) :Ma ei näe siin argumenti. :Mis selle Hollandi ja Madalmaadega on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 15:40 (EEST) :Peaks küll, sest eesti keeles on erinevad sõnad olemas ja tähistavad eri tasandi nähtusi. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33388-69|&#126;2026-33388-69]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33388-69|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:04 (EEST) == Health Challenge 2026 - invitation and consent for CentralNotice == ''(Sorry for writing in English. You may consider to translate it to your language.)'' I would like to invite you to the now happening '''article writing challenge focused on health''' - '''[[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026|Health Challenge 2026]]'''. Just write articles in (any) Wikipedia (ideally from the [[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026/Focus articles|focus articles]]), [[:m:Health Challenge 2026/Participate|list them on the challenge page]] and you may win valuable prizes (of course, beyond helping the next generation of global health ;) Also, I would like to show a banner in this Wikipedia until the end of June 2026. You can see details at [[:m:CentralNotice/Request/Health Challenge 2026|MetaWiki CentralNotice request]]. If you agree, just write here that you agree and I will carry the rest. Also, please write here a translation of the banner text “Write articles about health and win valuable prizes.” That will help to show the banner in your language. If you have any question, please ask them preferably at the [[:m:Talk:Health Challenge 2026|talk page of the challenge]], as I may not be able to follow discussions on all local wikis. --[[Kasutaja:KuboF Hromoslav|KuboF Hromoslav]] ([[Kasutaja arutelu:KuboF Hromoslav|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 18:19 (EEST) nrnpnqlgrvf2wf5xcscl8g7iqukh6l8 0 103221 7190221 7093978 2026-07-10T11:07:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190221 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Club Atlantis 2007.jpg|pisi|Atlantise maja 2015. aastal]] [[Fail:Atlantis 2017. aasta augustis.jpg|pisi|Atlantis 2017. aasta augustis.]] '''Atlantise majaks''' kutsutakse tänapäeval hoonet, mis paikneb [[Tartu|Tartus]] [[Emajõgi|Emajõe]] vasakul kaldapealsel [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] linnaosas [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsilla]] ja [[Rahu sild|Rahu silla]] vahele jääval alal (tuntud ka kui Holmi kvartal). Ametlik aadress on Narva mnt 2. Varem tunti seda hoonet peamiselt restorani Kaunas majana. Atlantise majaks hakati hoonet kutsuma pärast seda, kui seal avati ööklubi Atlantis. Atlantise maja kõrval haljasalal asub [[1977]]. aastast pärinev [[Mare Mikoff|Mare Mikofi]] [[skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks]]. ==Ajalugu== Enne Teist maailmasõda paiknes selles asukohas [[Eesti]] esimene paikkino [[Illusion (kino)|Illusion]]. Teises maailmasõjas sai Tartu lahingutegevuses rängalt kannatada ja hävisid mitmed jõeäärsed ehitised. Pärast varemete koristamist otsustati, et Emajõe kaldaäärseid alasid uuesti täis ei ehitata. Erand on tehtud kaldapealsele kohvik-restoranile, mis sai nime Tartu sõpruslinna [[Kaunas]]e järgi.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Paulus, Karin|pealkiri=101 Eesti nõukogude aja ehitist|aasta=2019|koht=Eesti|kirjastus=Varrak|lehekülg=}}</ref> ===Restoran Kaunas=== Uue hoone projekteeris [[1962]]. aastal [[Voldemar Herkel]]. Hoone valmis [[1969]]. aastal, sisearhitekt oli Aate-Heli Õun. Uus hoone oli projekteeritud toitlustusasutuseks, selles paiknesid [[söökla]], [[baar]], [[kulinaaria]]kauplus ja [[restoran]]. Restorani projekteerides oli inspiratsiooniks olnud viikingilaev<ref name=":4" />. Maja ehitamisel võeti eeskujuks [[Le Corbusier]] ja teised modernismi klassikud. Hoone ümbruses on palju rohelust ning see on kenasti vaadeldav mõlemalt jõekaldalt ja sildadelt. Restorani ja selle interjööri on näha olnud ka mitmes filmis, näiteks lava kaarduvat tagaseina on näha mängufilmis "[[Keskea rõõmud]]" (1986)<ref name=":4" />. 1.septembril 1989 määrati Tartu Linna RSN Täitevkomitee otsusega restorani uueks nimeks Holm. ===Ööklubi Atlantis=== [[1995]]. aastal tehti hoones suurem ümberehitus ning AS Alexela Entertainment avas esimesel korrusel toona Eesti ühe suurima ööklubi Atlantis. Pidulik avamine oli 8. detsembril 1995.<ref>{{netiviide|URL=https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/12/01/12.8|Pealkiri=Alexela avab diskoteegi|Autor=|Failitüüp=|Täpsustus=|Väljaanne=Sõnumileht|Aeg=1. detsember 1995|Koht=|Väljaandja=|online=16.12.2020|Keel=eesti}}</ref> Teisel korrusel säilis ka restoran, lisaks renditi välja nõupidamisruume. Klubi Atlantis suleti 2017. aasta kevadel.<ref>{{Netiviide|autor=Olmaru, Jaan|url=https://tartu.postimees.ee/4123023/ooklubi-atlantis-sulgeb-uksed-esialgu-sugiseni|pealkiri=Ööklubi Atlantis sulgeb uksed. Esialgu sügiseni|väljaanne=Tartu Postimees (online)|aeg=24.05.2017|vaadatud=05.11.2020}}</ref> ===Maja praegused asukad=== 2017. aasta sügisel kolis majja huvikool Shaté Tantsukool<ref>{{Netiviide|autor=Arula, Eili|url=https://tartu.postimees.ee/4216477/ooklubi-vajus-minevikku-kuid-tants-atlantises-jatkub|pealkiri=Ööklubi vajus minevikku, kuid tants Atlantises jätkub|väljaanne=Tartu Postimees (online)|aeg=21.08.2020|vaadatud=05.11.2020}}</ref>. Majas tegutsevad veel Tartu Tantsuakadeemia<ref name=":02">{{Netiviide|autor=Kirt, Marlene|url=https://tartutantsuakadeemia.ee/|pealkiri=Tartu Tantsuakadeemia|väljaanne=koduleht|aeg=01.11.2020|vaadatud=05.11.2020|arhiivimisaeg=27.10.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201027185200/https://tartutantsuakadeemia.ee/|url-olek=ei tööta}}</ref>, Loomelava<ref>{{Netiviide|autor=Kirt, Marlene|url=https://loomelava.ee|pealkiri=Loomelava|väljaanne=koduleht|aeg=2020|vaadatud=05.11.2020}}</ref>, Emerald Studio Shop<ref name=":12">{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/emeraldstudioshop|pealkiri=Emerald Studio Shop|väljaanne=Facebooki leht|aeg=2020|vaadatud=05.11.2020}}</ref>, Shaté Loovuskeskus<ref name=":22">{{Netiviide|autor=Kaldasaun, Sandra|url=https://www.facebook.com/shateloovuskeskus|pealkiri=Shaté Loovuskeskus|väljaanne=Facebooki leht|aeg=2020|vaadatud=05.11.2020}}</ref> ja Green Room Cafe<ref name=":32">{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/greenroomcafe.ee|pealkiri=Green Room Cafe|väljaanne=Facebooki leht|aeg=2020|vaadatud=05.11.2020}}</ref>. Tartu Tantsuakadeemia on Tartu kesklinnas otse Emajõe kaldal asuv tantsukeskus, kus toimuvad treeningud ja tantsuüritused kõigile soovijaile.<ref name=":02" /> Loomelava on uuenduslik ala nii tantsuetendustele, konverentsidele kui ka muudele üritustele. Seal on toimunud näiteks Tempecy Dance Company<ref>{{Netiviide|autor=Kirt, Marlene|url=https://tartutantsuakadeemia.ee/tempecy/|pealkiri=Tempecy Dance Company|väljaanne=Koduleht|aeg=2019|vaadatud=05.11.2020|arhiivimisaeg=25.09.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200925184755/https://tartutantsuakadeemia.ee/tempecy/|url-olek=ei tööta}}</ref> etendused ja Prima Vista kirjandusfestivali avamine. <ref>{{Netiviide|autor=Kaldasaun, Sandra|url=http://shate.ee/uudis/prima-vista/|pealkiri=Prima Vista|väljaanne=Uudis kodulehel|aeg=29.09.2020|vaadatud=05.11.2020}}</ref> Emerald Studio Shop on Tartu kesklinnas asuv butiik, kus müüakse elustiili, spordi ja tantsuga seotud tooteid.<ref name=":12" /> Shaté Loovuskeskus on uue põlvkonna noortekeskus, mis ühendab avatud noorsootöö põhimõtted ja võimalused oma loovuse arendamiseks.<ref name=":22" /> Green Room Cafe on terrassiga ''lounge'' otse Emajõe kaldal.<ref name=":32" /> Green Roomis korraldatakse mälumänguõhtuid ja teemapidusid. ==Viited== <references/> {{Coordinate|NS=58.380169|EW=26.728181|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tartu ehitised]] [[Kategooria:Eesti klubid]] [[Kategooria:Tartu ööklubid]] hd310i0j31qx3c7zsa404aqixubg2nd 0 103508 7190100 7184792 2026-07-10T00:38:50Z Trebors 57925 7190100 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Liivika Lukkering''' (aastani 2023 '''Liivika Hanstin'''; sündinud [[4. juuli]]l [[1971]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkooli]] [[matemaatika]]-[[füüsika]] eriklassi [[1989]]. aastal, [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i kultuuriteaduskonna näitejuhtimise erialal [[Rudolf Allabert|Rudolf Allaberdi]] käe all 1993. aastal ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i nukukunsti magistriõppe 2004. aastal. Ta oli [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja aastatel 1995–2021. ==Looming== === Rolle Eesti Noorsooteatris === * Anu – [[August Kitzberg]] "Tuulte pöörises" (lav. Mihkel Kohava), 2020 * Veronica – [[Jostein Gaarder]] "Apelsinitüdruk" (lav. Sander Pukk), 2019 * Baptista – [[William Shakespeare]] / [[Rein Raud]] "Tõrksa taltsutus" (lav. Merja Pöyhönen), 2019 * Kristiina – [[Jaak Kilmi]], [[Kiur Aarma]], [[Andris Feldmanis]] / [[Piret Jaaks]] "Enne meid oli veeuputus" (lav. Jaak Kilmi ja Kiur Aarma), 2018 * Proua Grubach, Josef K ema – [[Franz Kafka]] "Protsess" (lav. [[Taavi Tõnisson]]), 2018 * Võõrasema – [[James Krüss]] "Timm Thaler ehk Müüdud naer" (lav. Taavi Tõnisson), 2017 * Maret – [[Mehis Heinsaar]] / Aare Toikka "Mees, kes ei teinud mitte midagi" (lav. [[Aare Toikka]]), 2017 * Krahvinna Quintet – Kate DiCamillo "Mustkunstniku elevant" (lav. Sander Pukk), 2016 * Proua Alexander – Mark Haddon / Simon Stephens "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" (lav. Sander Pukk), 2015 * Pr Vane – [[Oscar Wilde]] "[[Dorian Gray portree]]" (lav. Vahur Keller), 2015 * Ema; proua Hansson – [[Astrid Lindgren]] "Vaata, Madlike, lund sajab!" (lav. Taavi Tõnisson), 2015 * Hulda, Õuedaam – [[Mihkel Ulman]] "Emma ja ajakivi ehk nukkude teater" (lav. T. Tõnisson, M. Rajas), 2014 * Õnnelik inimene, kuri nõid – D. Lindsay-Abaire, J. Tesori "[[Shrek]]" (lav. A. Mäeots), 2013 * Osatäitja – [[Helle Laas]] "Munatopskid" (lav. H. Laas), 2013 * Cosette, proua Turg – [[Victor Hugo]] – [[Urmas Lennuk]] "Väike Gavroche" (lav. T. Tõnisson), 2013 * Pakzu – [[Vahur Keller]] – A. Roosileht "Õhtusöök vampiiridega" (lav. A. Roosileht), 2012 * Proua Bergman, proua Gabor, proua Bessell, preili Knuppeldick, preili Grossebustenhalter – Frank Wedekind – Steven Sater "[[Kevadine ärkamine]]" (lav. T. Tõnisson ja A. Kobin), 2012 * Erinevad rollid – H. Laas "Käed ja kindad" (lav. H. Laas), 2011 * Perenaine – [[August Kitzberg]], [[Jaagup Kreem]] / T. Kikas "Libahunt" (lav. [[Neeme Kuningas]]), 2011 * Cosette – [[Victor Hugo]] "Cosette" (lav. T. Tõnisson), 2011 * Preili Darbus – [[Walt Disney]] "[[High School Musical]]" (lav. [[Andres Dvinjaninov]]), 2010 * Noor ema – H. Laas "Vurr-vurr vurrkann" (lav. H. Laas), 2010 * Ihharev (käed) – [[Nikolai Gogol]] "Mängurid" (lav. J. Ibragimov), 2008 * Oskar – [[Éric-Emmanuel Schmitt]] "Oskar ja Roosamamma" (lav. J. Ibragimov), 2008 * Perenaine – M. Lado "Väga lihtne lugu" (lavastaja J. Ibragimov), 2007 * Lõunatalu ema, Agda – [[Astrid Lindgren|A. Lindgren]] "[[Bullerby lapsed]]" (lavastaja V. Keller), 2007 * Agda, õpetaja – A. Lindgren / V. Keller "Bullerby jõulud" (lavastaja A. Dvinjaninov), 2007 * Tipprahuvalvaja – V. Keller "Kilplaste Klubi" (lavastaja V. Keller), 2006 * Sinjoora – W. Shakespeare, E. Liitmaa, J. Kreem / A. Dvinjaninov "[[Romeo & Julia|Romeo / Julia]]" (lavastaja A. Dvinjaninov), 2006 * Öökuninganna – [[Wolfgang Amadeus Mozart|W. A. Mozart]] / R. Laasi "[[Võluflööt]]" (lavastaja V. Keller), 2005 * Hiiglane – O. Wilde / M. Usk "Isekas Hiiglane" (lavastaja M. Usk), 2004 * Nukitsamees – [[Oskar Luts|O. Luts]] / A. Dvinjaninov "Nukitsamees" (lavastaja A. Dvinjaninov), 2004 * Jo – J. Upton "Ashes and Sand" (lavastaja A. Comyn), 2003 * Jäätisemüüja, vanainimene, tuletõrjeülem, piimaautojuht jt – [[Eno Raud|E. Raud]] / A. Dvinjaninov "[[Naksitrallid]]" (lavastaja I. Eensalu), 2002 * Äli – [[Andres Dvinjaninov]], [[Elmar Liitmaa]] / [[Jaagup Kreem]] "[[Risk (muusikal)|Risk]]" (lavastaja A. Dvinjaninov), 2001 * Kuninganna – F. K. Waechter "Prints Hamlet" (lavastaja [[Tamur Tohver]]), 2000 * Rosetta – G. Büchner "Leonce ja Lena" (lavastaja E. Hermaküla), 2000 * Kohtunik, poiss – [[Evald Hermaküla]] "Kohtuasi number null" (lavastaja E. Hermaküla), 1999 * Ringla – E. Adamson "Mustlastüdruk Ringla" (lavastaja V. Bluzma), 1998 * Geisha jt – V. Tarassov "Elutarkus või elukartus" (lavastaja [[Eero Spriit]]), 1998 * Elisa – [[Leelo Tungal]] "Luiged, mu vennad" (lavastaja H. Toompere), 1997 * Lumivalgeke – J. ja W. Grimm "Lumivalgeke" (lavastaja E. Spriit), 1996 * Lieschen – [[Johann Wolfgang von Goethe|J. W. Goethe]], E. Spriit "[[Faust]]ike" (lavastaja E. Spriit), 1995 * Punamütsike – [[Charles Perrault]], [[Rein Agur]] "Punamütsike" (lavastaja R. Agur), 1995 === Rolle telesarjades ja -lavastustes === * Irina – "Kättemaksukontor" 2016 * Loore Villems – "[[Kartulid ja apelsinid]]" (2014) * Iris Lehiste – "[[Viimane võmm]]" (2014) * Kersti Suislepp – "[[Kelgukoerad (seriaal)]]" (2011-2012) * Indra Salus – "[[Kättemaksukontor]]" (2011) * Pr. Lind – "[[Kelgukoerad (seriaal)]]" (2009) * Elis – "[[Kättemaksukontor]]" (2009) * Anni – "[[Kelgukoerad (seriaal)]]" (2008) * Siiri – "[[Ohtlik lend]]" (2007) * Musimumm – "[[Musimumm ja teised]]", 2002 * Tutsa – "[[Pintselsabad]]", 1998 * Kribu – "[[Kribinal-krabinal]]", 1996–1997 * Luisu-emand – "[[Kadekops]]", 1990/1995 == Muud == Ta on lugenud raadiojärjejutte ja dubleerinud [[multifilm]]e (sh "Autod", "Garfield 2", "Jääaeg 2", "Charlotte koob võrku") ning [[audioraamat]]uid. ==Tunnustus== * 2013 – [[Raadioteatri näitlejaauhind]] == Välislingid == * [https://www.spotlight.com/0690-8979-9582] * [http://www.enliit.ee/?id=1549&member_id=72 Eesti Näitlejate Liidu koduleht] * [http://www.imdb.com/name/nm4710842/?ref_=ttfc_fc_cl_t124 IMDb] * [http://www.ohtuleht.ee/448352/naitleja-liivika-hanstin-mina-kardan-kaamerat-ja-kaamera-kardab-vist-mind-ka- Intervjuu] * [http://www.postimees.ee/080308/esileht/ak/316328.php] * [http://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_12_02_2000.html/ Intervjuu] * [http://www.ekspress.ee/viewdoc/28F2C6C9D6B1F207C22572E900498B92/ Arvustus] * [http://www.temuki.ee/arhiiv/2006/01/lugu13.pdf/ Arvustus] * [http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/07/juuli_t02.pdf/ Arvustus] {{JÄRJESTA:Lukkering, Liivika}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 1yxuhhpqfw9rj4gr67z6tf9eqwzjoyz 0 104632 7190060 7184005 2026-07-09T23:25:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190060 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Taylor in blue-cropped.jpg|200px]] |- align=center |colspan=3 align=center| Angelo Taylor (2008) |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] || [[400 m tõkkejooks]] |- align=center ||<s>Kuld</s>|| 2000 || [[4×400 m teatejooks]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] || 400 m tõkkejooks |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2008 || 4×400 m teatejooks |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px|]] |- align=center ||<s>Kuld</s>|| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] || 4×400 m teatejooks |- align=center ||<s>Kuld</s>|| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] || 4×400 m teatejooks |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] || 4×400 m teatejooks |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] || 4×400 m teatejooks |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2007 || 400 m jooks |} '''Angelo F. Taylor''' (sündinud [[29. detsember|29. detsembril]] [[1978]] [[Albany (Georgia)|Albany]]s [[Georgia|Georgia osariigis]]) on [[USA]] [[kergejõustik]]lane ([[400 m jooks|400 m jooksja]] ja [[400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksja]]), kolmekordne [[olümpiavõitja]] ja mitmekordne maailmameister. Taylor õppis [[Georgia Tehnikaülikool]]is. [[NCAA]] meistrivõistlustel ehk USA üliõpilasmeistrivõistlustel tuli ta 400 meetri tõkkejooksus [[1997]] teiseks ja [[1998]] esimeseks. 1998, [[1999]] ja [[2001]] tuli ta sel alal USA meistriks. [[1999]]. aasta maailmameistrivõistlustel [[Sevilla]]s jäi Taylor 400 meetri tõkkejooksus oma eeljooksus kolmandaks keskpärase ajaga 49,58, mis andis 20. koha ega viinud poolfinaali. Ta jooksis poolhaigena, võideldes [[gripp|gripiga]]. Sellegipoolest arvati ta 4×400 m teatejooksus meeskonda, kus jooksis eeljooksus viimast vahetust ja finaalis kolmandat vahetust ning tuli maailmameistriks. Aastal [[2008]] tunnistas [[Antonio Pettigrew]], kes polnud osalenud eeljooksus ja oli finaalis jooksnud teist vahetust, et oli aastail 1997–2001 [[doping]]ut tarvitanud, ja tagantjärele meeskonna tulemus tühistati. [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta olümpiamängudel]] [[Sydney]]s tuli ta tõkkejooksus olümpiavõitjaks. Finaalis jooksis ta isikliku rekordi 47,50 ja võitis 0,03 sekundiga [[Aasia]] rekordi püstiotanud [[Saudi Araabia]] jooksjat [[Hadi Soua'an Al-Somaily]]t. 4×400 m teatejooksus jooksis Taylor nii eeljooksus kui poolfinaalis teist vahetust ja USA võitis mõlemad. Finaalis asendas Taylorit Pettigrew, kes eeljooksus ja poolfinaalis ei osalenud, ja USA võitis ka selle jooksu. 2008. aastal tühistati seegi tulemus. [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001. aasta MM-il]] [[Edmonton]]is kuulus ta ankrumehena jälle ajaga 2.57,54 maailmameistriks tulnud teatejooksumeeskonda ja seegi tulemus tühistati 2008. aastal, sest finaalis oli jooksnud teist vahetust Pettigrew. Seekord jooksis Taylor (nagu ka Pettigrew) üksnes finaalis. 400 m tõkkejooksus jäi ta ajaga 49,23 poolfinaalis neljandaks ja sai 12. koha. Veelgi üllatavam on see, et ükski USA sportlane ei pääsenud finaali. [[2003]]. aastal ei suutnud Taylor end USA koondisse joosta ja jäi maailmameistrivõistlustelt kõrvale. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamängud]]el [[Ateena]]s võitis Taylor 400 m tõkkejooksus oma eeljooksu, kuid poolfinaalis jäi ajaga 48,72 neljandaks ja pälvis kõigest 13. koha. Teatemeeskonda teda ei arvatud. [[2005]]. aastal vahistati Taylor kahe alaealise tüdrukuga sugulisse vahekorda astumise eest. Ta mõisteti järgmisel aastal kohtus süüdi ning talle määrati tingimisi 3 aastat vabaduskaotust ja rahatrahv <ref>{{Netiviide |url=http://www.ajc.com/sports/content/printedition/2008/08/14/olyschultz.html |pealkiri=BEIJING 2008: Recharged Taylor gets past hurdles |vaadatud=2012-07-18 |arhiivimisaeg=2011-06-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110622113508/http://www.ajc.com/sports/content/printedition/2008/08/14/olyschultz.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-ll]] [[Ōsaka]]s võitis ta 400 m jooksus pronksmedali ajaga 44,32 (USA sai kolmikvõidu, kulla võitis [[Jeremy Wariner]] ja hõbeda [[LaShawn Merritt]]) ning teatejooksus teise kuldmedali ajaga 2.55,56, joostes finaalis teist vahetust. Aastal [[2008]] tuli ta kahekordseks olümpiavõitjaks. 400 meetri tõkkejooksus võitis ta nii oma eeljooksu, poolfinaali kui finaali, püstitades finaalis isikliku rekordi 47,25. Teatejooksus läbis Taylor eeljooksus viimase vahetuse ja USA võitis selle ajaga 2.59,98 ning finaalis, mille USA võitis [[olümpiarekord]]iga 2.55,36, jooksis Taylor teist vahetust. [[2009]] tuli Taylor taas 4×400 meetri teatejooksus maailmameistriks maailma hooaja tippmargiga 2.57,85. Taylor jooksis eeljooksus viimast ja finaalis esimest vahetust, USA võitis mõlemad. Individuaalselt äpardus Taylor seevastu taktika valikul. Viimases, kõige nõrgemas eeljooksus arvestas ta viimase, kolmanda edasipääsukohaga, ja laskis tempo alla (aeg 49,64), kuid austraallane Brendan Cole jooksis tast sajandikuga mööda ja läks ise poolfinaali. Taylorile jäi 18. koht (Cole 15.). == Viited == <references/> == Saavutused == === [[Nüüdisaegsed olümpiamängud|Olümpiamängudel]] === *[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] [[Sydney]] **[[Pilt:Med_1.png]] '''olümpiavõitja''' [[400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''47,50''' *[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] [[Peking]] **[[Pilt:Med_1.png]] '''olümpiavõitja''' [[400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''47,25''' **[[Pilt:Med_1.png]] '''olümpiavõitja''' [[4×400 m teatejooks|4×400 m teatejooksus]] '''2.55,39''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === *[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] [[Sevilla]] **[[Pilt:Med_1.png]] '''maailmameister''' [[4×400 m teatejooks|4×400 m teatejooksus]] '''2.56,45''' *[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[Edmonton]] **[[Pilt:Med_1.png]] '''maailmameister''' 4×400 m teatejooksus '''2.57,54''' *[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] [[Ōsaka]] **[[Pilt:Med_1.png]] '''maailmameister''' 4×400 m teatejooksus '''2.55,56''' **[[Pilt:Med_3.png]] pronksmedal [[400 m jooks|400 m jooksus]] '''44,32''' *[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Berliin]] **[[Pilt:Med_1.png]] '''maailmameister''' 4×400 m teatejooksus '''2.57,86''' === [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]] === *[[1996. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1996]] [[Sydney]] **pronksmedal 400 m tõkkejooksus '''50,18''' === [[IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlustel]] === *[[2007. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2007]] [[Stuttgart]] **3. koht 400 m jooksus '''44,92''' === [[IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlused|IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlutel]] === *[[2000. aasta IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlused|2000]] [[Doha]] **'''1. koht''' 400 m tõkkejooksus '''48,14''' == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] ||'''10,58''' || [[19. aprill]] [[2008]] || [[Ateena]] |- | [[200 m jooks]] || '''20,50''' || [[17. mai]] [[2008]] || [[Atlanta]] |- | 300 m jooks ||'''32,67''' || [[27. august]] [[2002]] || [[Liège]] |- | [[400 m jooks]] || '''44,05''' || [[23. juuni]] [[2007]] || [[Indianapolis]] |- | [[400 m tõkkejooks]] || '''47,25''' || [[18. august]] [[2008]] || [[Peking]] |} == Isiklikku == Angelo Taylor on 188&nbsp;cm pikk ja kaalub 77&nbsp;kg. == Välislingid == * {{IAAF}} *[http://www.usatf.org/athletes/bios/Taylor_Angelo.asp Angelo Taylor USA kergejõustikuliidu kodulehel] {{Olümpiavõitjad meeste 400 m tõkkejooksus}} {{Olümpiavõitjad meeste 4×400 m jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 4×400 m jooksus}} {{DEFAULTSORT:Taylor, Angelo}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] d9t14q3mgmi5yhaod82gne7sury9hm8 0 107317 7190113 7153692 2026-07-10T01:06:05Z Trebors 57925 7190113 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2018}} '''Leino Rei''' (sündinud [[18. märts]]il [[1972]]) on eesti [[näitleja|teatrijuht, näitleja]] ja [[lavastaja]]. Ta lõpetas 1998. aastal [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] teatriõppetooli näitlejameisterlikkuse erialal (juhendaja [[Lembit Peterson]]) ja 2018. aastal [[Tartu Ülikool]]i kultuurikorralduse eriala magistriõppe ''[[cum laude]].''<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/MG_TY_00.html|pealkiri=Tartu Ülikool Magistriõppe lõpetanutele antud kraadid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-09-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180923162600/http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/MG_TY_00.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Rei oli aastatel 1994–2002 stuudio [[Theatrum]] näitleja, 2002–2006 [[Eesti Riiklik Nukuteater|Eesti Riikliku Nukuteatri]] näitleja, 2006–2017 ja 2019–2024 vabakutseline näitleja ja lavastaja, 2017–2018 [[NUKU teater ja muuseum|NUKU teatri]] näitleja ja lavastaja,<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://nuku.ee/et/leino-rei|pealkiri=NUKU teater - inimesed|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2018–2024 Rahvusvahelise visuaalteatrifestivali TALLINN TREFF juht, 2019–2022 Balti visuaalteatri esitlusfestivali juht ja on 2024. aastast Eesti Noorsooteatri direktor. == Lavastused == *2000 – A. Kitzberg "Kolm suurt soovi" ([[SA Theatrum|Theatrum]]) *2002 – P.–E. Rummo "Aknalaua Juss" ([[NUKU teater ja muuseum|Nukuteater]]) *2004 – H. Ch. Andersen "Kuusepuu" ([[NUKU teater ja muuseum|Nukuteater]]) *2005 – H. Ch. Andersen "Karjatüdruk ja korstnapühkija" ([[NUKU teater ja muuseum|Nukuteater]]) *2006 – A. Noormets "Appi" ([[NUKU teater ja muuseum|Nukuteater]]) *2006 – H. Verburg "Pingviinid ja munad" ([[Emajõe Suveteater]]) *2007 – E. Taylor "Jäine mõrv" ([[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]) *2007 – P. Gripari / L. Rei "Väike hea kurat" ([[Emajõe Suveteater]]) *2009 – M. Aas "Räägime asjast" ([[Võru Teatriateljee]]) *2009 – Rahvajutud / L. Rei „Raha“ (koos A. Dvinjaninoviga, [[Emajõe Suveteater]]) *2009 – S. Soro „Nähtamatu varandus“ ([[Ugala]]) *2010 – E. Raud "Sipsik" ([[Lutsu Teatrimaja|Teatri Kodu]]) *2010 – T. Toomet / L. Rei "Öö mänguasjamuuseumis" ([[Lutsu Teatrimaja|Teatri Kodu]]) *2011 – C. Perrault / vennad Grimmid / Piibel "Toomkiriku müürivaim Volk ja keelatud vili" ([[Emajõe Suveteater]]) *2012 – L. Rei "Üürnikud" ([[Võru Linnateater]]) *2013 – I. Hargla "Andromeda saar" ([[VAT Teater]]) *2013 – L. Aškenazy "Armunud kastis" ([[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]) *2014 – S. Kozlov "Siil udus" ([[Tartu Uus Teater]]) *2014 – F. Dostojevski "Valged ööd" ([[Ugala]]) *2016 – Fr. Tuglas "Popi ja Huhuu" ([[SA Theatrum|Theatrum]]) *2016 – O. Wilde "Tähelaps" ([[Emajõe Suveteater|Karlova Teater]]) *2018 – L. Rei „Päris mäng“ ([[NUKU teater ja muuseum|NUKU teater]]) *2018 – H. Ch. Andersen "Vari" ([[NUKU teater ja muuseum|NUKU teater]]) *2020 – P. Pärn "Tagurpidi" ([[Eesti Noorsooteater]]) *2021 – A. H. Tammsaare "Poiss ja liblik" ([[Eesti Noorsooteater]]) *2024 – A. H. Tammsaare "Kärbes, prussakas ja ämblik" ([[Eesti Noorsooteater]]) == Rollid == === Rollid [[SA Theatrum|Theatrumis]]=== *1996 – A. [[Aleksandr Puškin|Puškin]] "Väikesed tragöödiad" (lavastaja [[Lembit Peterson]]) – Parun *1997 – [[A. H. Tammsaare]] / K. Kaasik–Aaslav "Pikad sammud" (lav. [[Katri Aaslav-Tepandi|Katri Aaslav–Tepandi]]) – Möödanik *1998 – [[Anton Tšehhov|A. Tšehhov]] "Väikesed komöödiad" (lav. [[Lembit Peterson]]) – Tolkatšov *1998 – [[Maurice Maeterlinck|M. Maeterlinck]] "Pelléas ja Mélisande" (lav. [[Lembit Peterson]]) – Golaud *2000 – [[Anton Tšehhov|A. Tšehhov]] “Mina. Sina. Tema. Meie. Teie. Nemad." (lav. [[Andri Luup]]) – Mees *2000 – [[Molière|Moliere]] "Tartuffe" (lav. [[Lembit Peterson]]) – Politseimeister *2000 – G. Görgey "Vader, kus tukk on?" (lav. [[Lembit Peterson]]) – Kõrgeausus *2014 – I. Võrõpajev "Joobnud" (lav. [[Lembit Peterson]]) – Mathias *2022 – A. Tarkovski / vennad Strugatskid "Stalker" (lav. Kalju–Karl Kivi) – Professor === Rollid [[NUKU teater ja muuseum|Eesti Noorsooteatris (endine Eesti Riiklik Nukuteater)]]=== *2001 – A. Dvinjaninov / T. Lunge "Kalev@Jälev.com" (lav. [[Andres Dvinjaninov]]) – Kalev *2002 – I. Põllu "Tulipunane lilleke" (lav. [[Vahur Keller]]) – Koletis *2002 – A. Byström "Suur ime" (lav. F. Poulsen) – Isa *2003 – G. Rodari – E. Spriit "Cipollino" (lav. [[Eero Spriit]]) – Rüütel Tomat *2003 – A. Pervik / A. Dvinjaninov “Kunksmoor” (lav. [[Andres Dvinjaninov]]) – Kapten Trumm *2003 – P. Stewart / M. Kampus "Natuke talve" (lav. Mast Kampus) – Jänes *2004 – E. Kuus / R. Toots "Memme musi" (lav. [[Reeda Toots]]) – Hunt *2004 – T. Voorel / A. Roosileht "Herakles" (lav. [[Andres Roosileht]]) – Apollon, Iphikles, Amphitryon jt *2004 – O. Luts / A. Dvinjaninov "Nukitsamees" (lav. [[Andres Dvinjaninov]]) – Ätt, Isa *2004 – H. C. Andersen / L. Rei "Kuusepuu" (lav. Leino Rei) – Muinasjutuvestja *2005 – H. C. Andersen / L. Rei "Karjatüdruk ja korstnapühkija" (lav. Leino Rei) – Muinasjutuvestja *2005 – E. Raud / R. Toots "Jälle need naksitrallid" (lav. [[Reeda Toots]]) – Sammalhabe *2005 – S. Lagerlöf / G. Tunström "Troll–Poiss" (lav. Finn Poulsen) – Peremehe hobune, vanataat, sulane, kivi *2018 – H. C. Andersen / L. Rei "Vari" (lav. Leino Rei) – Jutustaja *2018 – J. Krüss "Timm Thaler ehk Müüdud naer" (lav. Taavi Tõnisson) – Timmi isa, härra Rickert, mr Penny *2019 – M. Ende „Momo ehk Kummaline lugu ajavarastest ja lapsest, kes inimestele varastatud aja tagasi tõi” (lav. Mait Joorits) – Meister Stunde, Konstaabel Fusi, klient restoranis *2022 – A. Lindgren / S. Campbell „Röövlitütar Ronja” (lav. Taavi Tõnisson) – Mattis === Rollid [[Emajõe Suveteater|Emajõe Suveteatris]]=== *2004 – A. Noormets "Mustlaslaager läheb taevasse" (lav. [[Andres Noormets]]) – Bilint *2005 – U. Lennuk "Frankenstein" (lav. [[Andres Dvinjaninov]]) – Viktor Kivi *2006 – U. Lennuk "Koidula" (lav. [[Andres Dvinjaninov]]) – Jakobson *2007 – U. Lennuk "Jumalaema kiriku kellamees" (lav. [[Andres Dvinjaninov]]) – Frollo *2007 – P. Gripari / L. Rei "Väike hea kurat" (lav. Leino Rei) – Muinasjutuvestja *2009 – Rahvajutud / L. Rei „Raha“ (lav. [[Andres Dvinjaninov]] / Leino Rei) – Pääsuke *2010 – A. H. Tammsaare / A. Dvinjaninov "Põrgupõhja uus Vanapagan" (lav. [[Andres Dvinjaninov]]) – Panga–Ants *2014 – Aapeli "Üle linna Vinski" (lav. [[Andres Dvinjaninov]]) – Apteeker, Hulkur Robi, Kellamees *2015 – Aapeli "Vinski ja Vinsentti" (lav. [[Andres Dvinjaninov]]) – Apteeker, Vinsentti === Rollid [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]]=== *2006 – E. Albee "Kõik aias" (lav. [[Roman Baskin]]) – Gilbert *2006 – A. Galin "Tähed hommikutaevas" (lav. [[Eva Koldits]]) – Aleksander *2008 – Pajusaar / Põldma / Ernits / Tungal „Detektiiv Lotte“ (lav. [[Ain Mäeots]]) – Oskar, Draakon Otto *2009 – W. Shakespeare „Kuningas Richard III“ (lav. B. Rutter) – Mõrtsukas, prints Edward V *2015 – Pajusaar / Põldma / Ernits / Tungal / Jonas / Savolainen "Lotte Unenäomaailmas" (lav. [[Tanel Jonas]]) – Kloun, Kärbes Jaak *2017 – U. Eco / T. Jonas „Roosi nimi“ (lav. [[Tanel Jonas]]) – Abt === Rollid mujal === *1997 – A. Dumas – E. Nüganen "Kolm musketäri" (lav. [[Elmo Nüganen]], Tallinna Linnateater) – Lord de Winter *2002 – T. Dorst "Kurv" (lav. [[Rednar Annus]], MTÜ Arena) – Anton *2004 – N. Foster "Tipsutajad" (lav. [[Vello Janson]], Vanalinnastuudio) – Joe Todd *2007 – M. Kõiv "Castrozza" (lav. [[Taago Tubin]], Võru Teatriateljee) – Ohvitser Richard Nikopensius *2008 – M. Aas "Räägime asjast" (lav. Leino Rei, Võru Teatriateljee) – Ats *2008 – M. Kivastik "Meie isa, kes sa oled" (lav. [[Margus Kasterpalu]], SA Eesti Teatri Festival) – Raul *2010 – E. Raud "Sipsik" (lav. Leino Rei, Teatri Kodu) – Mart *2011 – M. Aas "Edu" (lav. [[Mart Aas]], Tartu Uus Teater) – Edu Ard Ozols *2012 – M. Aas „Projekt Elu“ (lav. [[Mart Aas]], Tartu Uus Teater) – Keegi B *2012 – M. Layera „Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma“ (lav. M. Layera, R.A.A.A.M) – Herman *2016 – CJ Johnson "Koerapäevikud" (lav. [[Taago Tubin]], Karlova Teater) – Hurt, lambakoer, krants *2024 – "Reis loomariigis" (rež. Laura Kalle, ERR Raadioteater) – Jutustaja == Tunnustus == *2004 – parim meesnäitleja – Nukuteatri kolleegipreemia hooajal 2003/2004 *2005 – VIII rahvusvaheline laste– ja noortelavastuste festival "[[Banaanikala]] 2005" – auhind julguse eest eristuda mürast lavastuses "Karjatüdruk ja korstnapühkija" *2006, 2015 – [[Salme Reegi nimeline auhind]] *2015 – Parim heliraamatute lugeja 2015 ([https://kakora.sarasyl.com/index.php?page=9&id=149&lang=en Eesti Pimedate Ühing]) *2006 – festivali "Eurofest 2006" (Poola, Slupsk) peaauhind – lavastus "Karjatüdruk ja korstnapühkija" * 2025 – [[Raadioteatri näitlejaauhind]] värvikate rollide, vaimuka ja täpse esituse ning paindliku partnerluse eest kuuldemängusarjas "Reis loomariigis". ===Nominatsioonid=== * 2010 – Salme Reegi nimelise lasteteatri auhinna nominent – Ugala Teatri lavastuse "Nähtamatu varandus" trupp – autor Silvia Soro, lavastaja Leino Rei, kunstnik Rosita Raud, muusikalised kujundajad Peeter Konovalov ja Marge Loik, liikumisjuht Oleg Titov, näitlejad ja Viljandi muusikakooli noored interpreedid – erinevate ja värskelt mõjuvate väljendusvahendite ühendamine efektseks tervikuks suurel laval * 2013 – Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna nominent – Lasteteatri jälgijate blogi lasteteater.wordpress.com (Salme Reegi nimelise auhinna žürii liikmed Eva–Liisa Linder, Kirsten Simmo ja Leino Rei) – Eesti teatrikriitikas erandliku tähelepanelikkusega lasteteatri kajastamise eest * 2025 – Salme Reegi nimelise lasteteatri auhinna nominent – Leino Rei ja Kaspar Jancis – lavastaja ja dramatiseerija ning kunstnik ja helilooja lavastuses "Kärbes, prussakas ja ämblik": üllatav, avastuslik ja haarav mikromaailm karavanteatri esimeses lavaloos (Eesti Noorsooteater). == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Rei, Leino}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] [[Kategooria:Eesti teatritegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] sbc95gspnoctaicze9qfbnj6vmlmfce 0 107344 7189869 7183586 2026-07-09T15:30:29Z Артем Загребельный 128483 /* Naised */ 7189869 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Ujumise maailmarekordid''' on [[FINA|Rahvusvahelise Ujumisföderatsioon]]i (FINA) registreeritud maailma tipptulemused [[ujumine (spordiala)|ujumises]]. Ujumise maailmarekordid on kinnitanud rahvusvaheline ujumise juhtorgan FINA. Rekordid saab püstitada pika raja (50 meetrit) või lühiraja (25 meetrit) basseinides. FINA tunnistab järgmiste võistluste maailmarekordeid nii meeste kui naiste osas, välja arvatud segavõistlused, kus võistkonnad koosnevad suvalises järjekorras kahest mehest ja kahest naisest. * Vabaujumine: 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m * Seliliujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Rinnauliujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Liblikujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Kompleksujumine: 100 m (ainult lühirajal), 200 m, 400 m * Teateujumine: 4 × 50 m vabaujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m vabaujumine, 4 × 200 m vabaujumine, 4 × 50 m kompleksujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m kompleksujumine * Segateateujumine: 4 × 50 m segavabaujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m segavabaujumine (ainult pikk rada), 4 × 50 m segakompleksujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m segakompleksujumine (ainult pikk rada). ==Ajalugu== Pika raja (50 m bassein) rekordid on oluliselt vanemad kui lühikese raja (25 m bassein) rekordid ja neid peetakse üldiselt kahest prestiižikamaks. 50 m basseini rekordid pärinevad juba 1900. aastate alguses (hiljem lisandus liblikujumine, kui arenes välja rinnuliujumisest). Mis puutub 25 m basseini rekordeid, siis FINA alustas nende rekordite tunnustamisprotsessi märtsis 1991, kehtestades/määrates igaks võistluseks standardse aja (mis oli üldjuhul seotud tollal tuntud maailma parima ajaga), mida tuli paremaks muuta selleks, et saada FINA algselt tunnustatud "maailmarekord" lühiraja võistlusel. Ratifitseerimisprotsessi on kirjeldatud FINA reeglis SW12, ja see hõlmab paberimaterjali esitamist, mis tõendab ajavõtusüsteemi täpsust ja basseini pikkust, FINA reeglite järgimist ujumisriietuse osas ning negatiivset dopinguproovi asjaomaste ujujate poolt. Rekordid saab püstitada vahemaade vahel individuaalvõistlusel ja teateujumises esimese etapi ajal. Paljud allpool toodud rekordid püstitasid ujujad, kes kandsid polüuretaanist või muudest mittetekstiilmaterjalidest valmistatud ujumispükse või ülikonda võistlusbasseinis veebruarist 2008 kuni detsembrini 2009. [[Rooma]]s toimunud [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2009. aasta FINA maailmameistrivõistluste]] eelõhtul hääletas rahvusvaheline veespordi juhtorgan mittetekstiilsetest materjalidest ujumispükste ja kostüümide kasutamise keelustamise poolt, otsus jõustus 1. jaanuaril 2010. Näis, et varem kasutusel olnud ülikonnad parandasid suurema füüsisega inimeste sooritusvõimet, suurendades mõnede sportlaste sooritusvõimet rohkem kui teiste puhul, sõltuvalt [[Morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiast]] ja füsioloogiast. Pärast seda on tekstiilmaterjale kandvate ujujate ujutud parimad ajad ületatud taas enam kui pooled FINA tunnustatud maailmarekorditest. FINA kongress hääletas 25. juulil 2013 maailmarekordite registreerimise poolt segateateujumises (50 m bassein) 4 x 100 m vabaujumises ja 4 x 100 m kompleksujumises, samuti kuuel lühiraja arvestuses toimuval võistlusel: segateateujumises 4 x 50 m vabaujumine ja 4 x 50 m kompleksujumine, meeste ja naiste 4 x 50 m vabaujumises ning meeste ja naiste 4 x 50 m kompleksujumises. Oktoobris 2013 otsustas FINA kehtestada "standardid", enne kui midagi saab nende võistlusalade puhul pidada esimeseks maailmarekordiks. Kuid hiljem, 13. märtsil 2014, on FINA ametlikult ratifitseerinud Indiana ülikooli ujujate püstitatud kaheksa maailmarekordit 26. septembril 2013 Bloomingtonis toimunud Indiana ülikooli teatevõistlustel. == Suur bassein (50 meetrit)== <small><FONT COLOR=Purple>'''Seisuga 30. oktoober 2025'''</FONT></small> === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''20,88''' |[[Cameron McEvoy]] |{{PisiLipp| Austraalia }} |[[20. märts]] [[2026]] |[[Shenzhen]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=81i-TH1Tyz4&t=3s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''46,40''' |[[Pan Zhanle]] |{{PisiLipp|Hiina }} |[[31. juuli]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://vk.com/video/playlist/142497057_-4?z=video142497057_456239296%2Fpl_142497057_-4 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.42,00''' |[[Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[28. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=MeOw35fsltE &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.40,07''' |[[Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[26. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=D9IJpZgKCd0 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''7.32,12''' |[[Zhang Lin]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[29. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |<ref>{{cite web|title=Men's 800m freestyle final results|url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73A1_Res1Heat_117_Finals_1_Men_800_Free.pdf|publisher=[[Omega SA|Omega Timing]]|date=30. juuli 2009|accessdate=16. novembril 2011|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20090806180641/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73A1_Res1Heat_117_Finals_1_Men_800_Free.pdf|archivedate=6. august 2009|df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite news|first=Craig|last=Lord|title=WR: Zhang Zips Up For 7:32.12 800 Free|url=http://www.swimnews.com/news/view/7134|work=swimnews.com|date=29. juuli 2009|accessdate=16. novembril 2011|archive-date=2009-07-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20090731013653/http://www.swimnews.com/News/view/7134|url-status=dead}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''14:30.67''' |[[Bobby Finke]] |{{PisiLipp|USA}} |[[4. august]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239302%2F18267956fca05817bc%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''23,55''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|RUS}} |[[27. juuli]] [[2023]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/991529502048168/?notif_id=1690488602285388&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''51,60''' |[[Thomas Ceccon]] |{{PisiLipp|ITA}} |[[20. juuni]] [[2022]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=dG0oJHqX3UM &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''1.51,92''' |[[ Aaron Peirsol]] |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=DRjmB4LOCWo &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''25,95''' |[[Adam Peaty]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[25. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=GOAfl4Pnwns &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''56,88''' |[[Adam Peaty]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[21. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], [[Lõuna-Korea]] |[https://www.youtube.com/watch?v=KP7CAxrnSQ4 &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.05,48''' |[[Qin Haiyang]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[28. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=-3mYrnBZFKg &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''22,27''' |[[Andrii Govorov]] |{{PisiLipp|Ukraina}} |[[1. juuli]] [[2018]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=JHAFNMDYZPo &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''49,45''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2021]] |[[Tokyo]], [[ Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=Mu7ZmJduQPI &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''1.50,34''' |[[Kristóf Milák]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[21. juuni]] [[2022]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5QcHeadOqMA &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''1.52,69''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|FRA}} |[[30. juuli]] [[2025]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web|title=Meeste 200 m kompleksujumise poolfinaalide tulemused|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900010105EE0102FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=30 July 2025|access-date=31 July 2025}}</ref> |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.02,50''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|FRA}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=7xz7VkulHYU&t &#8203;] |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.08,24''' |[[Michael Phelps]] (47,51)<br/>[[Garrett Weber-Gale]] (47,02)<br/>[[Cullen Jones]] (47,65)<br/>[[Jason Lezak]] (46,06) |{{PisiLipp|USA}} |[[11. august]] [[2008]] |[[Peking]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=IIm32eEVW98 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''6.58,55''' |[[Michael Phelps]] (1.44,49)<br>[[Ricky Berens]] (1.44,13)<br>[[David Walters]] (1.45,47)<br>[[Ryan Lochte]] (1.44,46) |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4×200m freestyle relay final results |url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73B1_Res1HeatRelay_131_Finals_1_Men_4x200_Free.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20090806181800/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73B1_Res1HeatRelay_131_Finals_1_Men_4x200_Free.pdf |url-status=dead |archive-date=6. august 2009 |publisher=[[Omega SA|Omega Timing]] |date=31. juuli 2009 |accessdate=17. novembril 2009 }}</ref><ref>{{cite news|first=Craig |last=Lord |title=WR: USA Takes 4x200m In 6:58.55 |url=http://www.swimnews.com/news/view/7164 |work=swimnews.com |date=31. juuli 2009 |accessdate=17. novembril 2011 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090803092140/http://www.swimnews.com/News/view/7164 |archivedate=3. august 2009 |df= }}</ref> |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.26,78''' |[[Ryan Murphy]] (52,19) <br>[[Michael Andrew]] (58,49) <br>[[Caeleb Dressel]] (49,03) <br>[[ Zach Apple]] (46,95) |{{PisiLipp|USA}} |[[1. august]] [[2021]] |[[Tokyo]], [[Jaapan ]] |[https://www.youtube.com/watch?v=B5iTftbDHuw&t=10s &#8203;] |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="8"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''23,55''' |[[Gretchen Walsh]] |{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[28. juuni]] [[2026]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239395%2F489856c95fbe047cc8 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''51,68''' | [[Marrit Steenbergen]] |{{PisiLipp|Holland}} |[[27. juuni]] [[2026]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.nbcsports.com/olympics/news/marrit-steenbergen-world-record-100-meter-freestyle &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.52,23''' |[[Ariarne Titmus]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[12. juuni]] [[2024]] |[[Brisbane]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Freestyle Final Results|url=https://liveresults.swimming.org.au/sal/2024Trials/240610F010.htm|publisher=swimming.org.au|date=10. juuni 2024|access-date=13. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-27087137_456244189 &#x200B;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.54,18''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[7. juuni]] [[2025]] |[[Kanada]], [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m Freestyle Final Results|url=https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_5F.pdf|publisher=swimming.ca|date=8. mai 2025|access-date=16. mail 2025|archive-date=2025-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20250608205538/https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_5F.pdf|url-status=dead}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=dptNMofhiNs &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''8.04,12''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[3. mai]] [[2025]] |[[Fort Lauderdale]], [[USA]] | [https://www.youtube.com/watch?v=UHRbHxeEexM&t=515s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''15.20,48''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[16. mai]] [[2018]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=v0_uvorHBA4 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''26,86''' |[[Kaylee McKeown]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[20. oktoober]] [[2023]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=uCUDOekEEiM &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''57,13''' |[[Regan Smith]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. juuni]] [[2024]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=38Lk9nM3B_g &#x200B;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|''' 2.03,14 ''' |[[Kaylee McKeown]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[10. märts]] [[2023]] |[[Sydney]], [[Austraalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=LPcVzdZ-_Fg &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''29,16''' |[[Rūta Meilutytė]] |{{PisiLipp|Leedu}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] | [https://www.youtube.com/watch?v=Yl0eN1UsW7Q &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.04,13''' ||[[Lilly King]] |{{PisiLipp|USA}} |[[25. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v= &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.17,55''' |[[Evgeniya Chikunova]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[21. aprill]], [[2023]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=hw5VVmptlDg &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''24,43''' |[[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[5. juuli]] [[2014]] |[[Borås]], [[Rootsi]] |[https://www.youtube.com/watch?v=AXbWtW5al2o &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''54,33''' |[[Gretchen Walsh]] |{{PisiLipp|USA}} |[[3. mai]] [[2026]] |[[Fort Lauderdale]], [[USA]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.theguardian.com/sport/2026/may/03/gretchen-walsh-sets-100m-butterfly-world-record-for-third-time-in-12-months|publisher=theguardian.com|date=3 May 2026|accessdate=4 May 2026}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=koUeGqq7mro &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''2.01,65''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[5. juuli]] [[2026]] |[[Kanada]], [[Montreal]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5uE7Psy6lO0 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''2.05,70''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[9. juuni]] [[2025]] |[[Kanada]], [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] |[https://www.youtube.com/watch?v=zOWS_GBJue0 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4:23.65''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[11. juuni]] [[2025]] |[[Kanada]], [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m IM Final Results|url=https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_25F.pdf|publisher=swimming.ca|date=11. juuni 2025|access-date=17. juunil 2025|archive-date=2025-06-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20250617221404/https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_25F.pdf|url-status=dead}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=IMpq_B4d24M &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.27,96''' |[[Mollie O'Callaghan ]] (52.04)<br>[[Shayna Jack]] (51,69)<br>[[Meg Harris]] (52,29)<br>[[Emma McKeon]] (51.90) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010201EF0104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=23. juuli 2023|accessdate=26. juulil 2023}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/1147680679734909 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''7.37,50''' | [[Mollie O'Callaghan]](1:53.66)<br />[[Shayna Jack]](1:55.63)<br /> [[Brianna Throssell]](1:55.80)<br /> [[Ariarne Titmus]](1:52.41) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[27. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010201F80104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=27. juuli 2023|accessdate=29. juulil 2023}}</ref> [https://www.youtube.com/watch?v=QI8_90Rv5Ac &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3:49,34''' |[[Regan Smith]] (57.57)<br/>[[Kate Douglass]] (1:04.27)<br/>[[Gretchen Walsh]] (54.98)<br/>[[Torri Huske ]] (52.52) |{{PisiLipp|USA}} |[[3. august]] [[2025]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web |title=Women's 4x100m Medley Relay |url=https://www.omegatiming.com/File/00011900010205F70104FFFFFFFFFF01.pdf |website=Omega Timing |access-date=7 August 2025 }}</ref>[https://vkvideo.ru/video142497057_456239364 &#8203;] |} === Segateatevõistlused === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.18,48''' |[[Jack Alexy]] (46.91)<br />[[Patrick Sammon]] (46.70)<br />[[Kate Douglass]] (52.43)<br />[[Torri Huske]] (52.44) |{{PisiLipp|USA}} |[[2. august]] [[2025]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4x100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900010301F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=2 August 2025|access-date=6 August 2025}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239363%2F67478b06282824ff4b &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.38,43''' |[[Ryan Murphy]] (52.08)<br /> [[Nic Fink]] (58,29)<br /> [[Gretchen Walsh]] (55,18)<br /> [[Torri Huske]] (51,88) |{{PisiLipp|USA}} |[[3. august]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4×100m Medley Relay Results|url= https://olympics.com/ru/paris-2024/results/swimming/mixed-4-x-100m-medley-relay/fnl-000100--|publisher=olympics.com|date=3. august 2024|accessdate=4. augustil 2024}}</ref>[https://vk.com/video/@artemzagrebelny?z=video142497057_456239297%2Fpl_142497057_-4 &#8203;] |} == Väike bassein (25 meetrit) == <small style="color:purple;">'''Seisuga 30. oktoober 2025'''</small> === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !!Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="7"|'''[[Vabaujumine]]''' |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align="center"|'''19.90''' |[[Jordan Crooks]] |{{PisiLipp|Kaimanisaared}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239337%2F835e28de64f6558bb1 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''44,84''' |[[Kyle Chalmers]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[29. oktoober]] [[2021]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://rutube.ru/video/0bc45890c14e987c200441494833c1c2/ &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align="center"|'''1.38,61''' |[[Luke Hobson]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080101EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=23. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/im/convo/839726003?entrypoint=list_all&tab=all&z=video142497057_456239341%2F42ba318c8c52791d9b &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align="center"|'''3.32,25''' |[[Yannick Agnel]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[15. november]] [[2012]] |[[Angers]], [[Prantsusmaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=q_WOH0X9JKU &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" 2023 Euroopa meistrivõistlused , |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align="center"|'''7:20.46''' |[[Daniel Wiffen]] |{{PisiLipp|Iirimaa}} |[[10. detsember]] [[2023]] |[[Otopeni]], [[Rumeenia]] |<ref>{{cite news|title=Men's 800m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600090101F10104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=omegatiming.com|date=10.12.2023|accessdate=12. 12. 2023}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=582caZZSaHs &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align="center"|'''14:06.88 ''' |[[Florian Wellbrock]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[21. detsember]] [[2021]] |[[Abu Dhabi]], [[Araabia Ühendemiraadid]] |<ref>{{cite web|title=Men's 1500m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011500190101F30104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=21. detsember 2021|accessdate=22.01.2025}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=0hgLT3IulaA &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align="center"|'''22,11''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[23. november]] [[2022]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/465037289100724 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''48,16''' |[[Hubert Kós]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Men's 100m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080102EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=25 October 2025|access-date=28 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align="center"|'''1.45,12''' |[[Hubert Kós]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[23. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080102EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=23 October 2025|access-date=30 October 2025}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''24,95''' |[[Emre Sakçı]] |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi|TUR]] |[[27. detsember]] [[2021]] |[[Gaziantep]], [[Türgi]] |<ref>{{cite web|url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2021/Turkish_Championships/Book_All_Results.pdf|title=Turkish Swimming Championships 2021: Full Results Book|publisher=Omega Timing|date=27. detsember 2021|accessdate=27. detsembril 2021|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20220101123456/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2021/Turkish_Championships/Book_All_Results.pdf|archivedate=1. jaanuar 2022}}</ref> |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align="center"|'''55,34''' |[[Ilja Šimanovitš]] |{{PisiLipp|Valgevene}} |[[19. detsember]] [[2020]] |[[Brest]], [[Valgevene]] |[https://www.youtube.com/watch?v=eQ7QILATKNw &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align="center"|'''1:59.52''' |[[Caspar Corbeau]] |{{PisiLipp|NED}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Breaststroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080103EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date= 2025-10-25|access-date=2025-10-29|}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align="center"|'''21,32''' |[[Noè Ponti ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[11. detsember ]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title= Men's 50m Butterfly Final. Results |url=https://www.worldaquatics.com/competitions/3433/world-aquatics-swimming-championships-25m-2024/results?event=3d9d1963-af7e-4e9e-9c96-eb6c15e6f643 |publisher=worldaquatics.com |date=11. detsember 2024|access-date=16. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239335%2Ff4223416b279b8f632%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align="center"|'''47,71''' |[[Noè Ponti ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[14. detsember ]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080104EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=14. detsember 2024|access-date=14. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239339%2F14a4c959febe4abba8 &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align="center"|'''1.46,85''' | [[Tomoru Honda]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |[[22. oktoober]] [[2022]] |[[Tōkyō prefektuur|Tokyos]], [[Jaapan]] |[https://www.facebook.com/100007561117363/videos/1151467825795134 &#8203;​] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align="center"|'''49,28''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[22. november]] [[2020]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=bfZAZO30oTk &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[ 200 m kompleksujumine|200 m]] |align="center"|'''1.48,88''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[1. november]] [[2024]] |[[Singapur]], [[Singapur]] | <ref>{{cite web|title=Men's 200m IM Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800070105EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=omegatiming.com|date=1. november 2024|access-date=11. novembril 2024}}</ref><ref>{{cite web|title=Video - Men's 200m IM Final|url= https://www.youtube.com/watch?v=Fc-i1YbvAHU|publisher=World Aquatics |date=1. november 2024|access-date=2025-01-14}}</ref> |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align="center"|'''3.54,81''' |[[Daiya Seto]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |[[20. detsember]] [[2019]] |[[Las Vegas]], [[Ameerika Ühendriigid]] |<ref>{{cite web|title=Men's 400m Individual Medley Results|page=6|url=https://cdn.swimswam.com/wp-content/uploads/2019/12/ISL-Vegas-Day-1-Complete-Result.pdf|date=20. detsember 2019|access-date=20. detsembril 2019}}</ref><ref>{{cite AV media |date=20. detsember 2019 |url=https://www.youtube.com/watch?v=m1x5rHvuLLY |title=WORLD RECORD {{!}} Daiya Seto Men's 400m Individual Medley {{!}} ISL {{!}} FULL RACE {{!}} Las Vegas |publisher=[[International Swimming League]] |via=[[YouTube]] |access-date=10. augustil 2021 }}</ref> |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align="center"|'''3.01,66''' |[[Jack Alexy]] (45.05)<br> [[Luke Hobson]] (45.18)<br> [[Kieran Smith]] (46.01)<br> [[Chris Guiliano]] (45.42) |{{PisiLipp|USA}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4x100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080101F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=10. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239037 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align="center"|'''6.40,51''' |[[Luke Hobson]] (1:38.91)<br>[[Carson Foster]] (1:40.77)<br>[[Shaine Casas]] (1:40.34)<br>[[Kieran Smith]] (1:40.49) |{{PisiLipp|USA}} |[[13. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4x200m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080101F80104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=13. detsember 2024|access-date=2. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239345%2F53a5485a3b1e5a4c21%2Fpl_post_142497057_1511 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align="center"|'''3.18,68''' |[[Miron Lifintsev]] (49.31)<br>[[Kirill Prigoda]] (55.15)<br>[[Andrei Minakov]] (48.80)<br>[[Egor Kornev]] (45.42) |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080105F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=29. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239344%2F8f5d17d54d3cf9e655 &#8203;] |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="8"|'''[[Vabaujumine]]''' |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align="center"|'''22,83''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 50m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=25. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239033 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''49.93 ''' |[[Kate Douglass]] |{{PisiLipp|USA}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080103EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=25 October 2025|access-date=27 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align="center"|'''1:49.36''' |[[Mollie O'Callaghan]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[24. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080201EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=24 October 2025|access-date=26 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align="center"|'''3:50.25''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201EF0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=13. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239021 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align="center"|'''7.54,00''' |[[Lani Pallister ]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5BDTgaQiMv4&t=4s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align="center"|'''15.08,24''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[29. oktoober]] [[2022]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 1500m Freestyle Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700080201F30104FFFFFFFFFF01.pdf|work=omegatiming.com|date=29. oktoober 2022|accessdate=30. oktoobril 2022}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=p20kZqUAd0k &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align="center"|'''25,23''' |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[13. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 50m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080202EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=13. detsember 2024|access-date=18. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239026 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''54,02''' r |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=26. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239034 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''54,02''' = |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. oktoober]] [[2025]] |Westmont, [[USA ]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900070202EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=19 October 2025|access-date=24 October 2025}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239372%2F95216bcdf9baad493b%2Fpl_post_142497057_1589 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align="center"|'''1.57,33''' |[[Kaylee McKeown ]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[24. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080202EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=2025-10-25|access-date= 2025-11-07}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=irLveoaAuNA&t=3s &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''28,37''' sf |[[Rūta Meilutytė]] |{{PisiLipp|Leedu}} |[[17. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne ]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women's 50m Breaststroke Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700030203EB0102FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=18. detsember 2022|accessdate= 18. detsembril 2022}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/529222178935246/?notif_id=1671320917357622&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align="center"|'''1.02,36''' |[[Rūta Meilutytė]]<br>[[Alia Atkinson]] |{{PisiLipp|Leedu}}<br>{{PisiLipp|Jamaica}} |[[12. oktoober]] [[2013]]<br>[[6. detsember]] [[2014]] |[[Moskva]], [[Venemaa]]<br>[[Doha]], [[Katar]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Breaststroke Result|url=http://www.omegatiming.com/File/Download?id=00010D020701021E02FFFFFFFFFFFF02|publisher=Omega Timing|date=12. oktoober 2013|accessdate=12. oktoobril 2013}}</ref><br>[https://www.youtube.com/watch?v=0-ADSzjH8jY &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align="center"|'''2.12.50''' |[[Kate Douglass ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[13. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Breaststroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080203EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=13. detsember 2024|access-date=19. detsembril 2024}}</ref> [https://vkvideo.ru/video-228643357_456239027 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align="center"|'''23,72''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[11. oktoober]] [[2025]] |Carmelis, [[USA]] | <ref>{{cite web|title=Women's 50m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900060204EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=11 October 2025|access-date=15 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align="center"|'''52,71''' |[[Gretchen Walsh]] |{{PisiLipp|USA}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080204EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=14. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref><ref>{{cite web|title=Video - Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://vk.com/club228643357?z=video-228643357_456239030%2Fvideos-228643357%2Fpl_-228643357_-2|publisher=|date=14. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref> |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align="center"|'''1:59,32''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada }} |[[12. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 200m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080204EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=12. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref><ref>{{cite web|title=Video - Women's 200m Butterfly Final |url=https://vkvideo.ru/video-228643357_456239025|publisher=|date=12. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align="center"|'''55,98''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. oktoober ]] [[2024]] |[[Charlottesville ]], [[USA]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m IM TT WR|url= https://storage.googleapis.com/virginiasports-com/2024/10/UVA-vs-Florida-Full-Results.pdf|publisher= virginiasports-com|date=18. oktoober 2024|access-date=12 Nobember 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239326%2F4946df7d75239061b2%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align="center"|'''2.01,63''' |[[Kate Douglas]] |{{PisiLipp|USA}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 200m IM Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=10. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239023 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align="center"|'''4.15,48''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m IM Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205EF0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=14. detsember 2024|access-date=23. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239031 &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align="center"|'''3.25,01''' |[[Kate Douglass]] (50.95)<br />[[Katharine Berkoff]] (51.38)<br />[[Alex Shackell]] (52.01)<br />[[Gretchen Walsh]] (50.67) |{{PisiLipp|USA}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=1. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239039 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align="center"|'''7.30,13''' |[[Alex Walsh]] (1:53,25)<br>[[Paige Madden]] (1:53.18)<br>[[Katie Grimes]] (1:53.39)<br>[[Claire Weinstein]] (1:50.31) |{{PisiLipp|USA}} |[[12. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x200m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201F80104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=12. detsember 2024|access-date=1. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239038 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align="center"|'''3:40,41''' |[[Regan Smith]] (54,02)<br/>[[Lilly King]] (1:03,02)<br/>[[Gretchen Walsh]] (52,84)<br/>[[Kate Douglass]] (50,53) |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|accessdate=31 January 2025}}</ref><ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://vkvideo.ru/video-228643357_456239040|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|accessdate=31 January 2025}}</ref> |} === Segateatevõistlused === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.27.26''' |[[Leonardo Deplano ]] (20.97) <br />[[Lorenzo Zazzeri ]] (20.51)<br />[[Silvia Di Pietro ]] (23.07) <br />[[Sara Curtis ]](22.71) |{{PisiLipp|ITA}} |[[4. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], [[Poola]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4×50m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/000119000A0301F60104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=4 December 2025|access-date=6 December 2025}}</ref> |-bgcolor="#cebdff"Euroopa meistrivõistlused |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.35,15''' |[[Ryan Murphy]] (22.37)<br/>[[Nic Fink]] (24.96) <br/>[[Kate Douglass]] (24.09) <br/>[[Torri Huske]] (23.73) |{{PisiLipp|USA}} |[[14. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne]], [[Austraalia ]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ul7oas7Zcy4 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.30,47''' |[[Miron Lifintsev]] (48,90)<br>[[Kirill Prigoda]] (54,86)<br>[[Arina Surkova]] (55,63)<br>[[Daria Klepikova ]] (51,08) |{{PisiLipp|RUS}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239036 &#8203;] |} ==Vaata ka== *[[Ujumine olümpiamängudel]] *[[Ujumise olümpiarekordid]] *[[Ujumise Eesti rekordid]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (mehed)]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (naised)]] *[[Ujumise maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (naised).]] *[[Ujumise maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (mehed)]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldaquatics.com/swimming/records?recordCode=WR&eventTypeId=&region=&countryId=&gender=M&pool=LCM Maailmarekordid FINA kodulehel] [[Kategooria:Ujumine]] [[Kategooria:Rekordid]] [[Kategooria:Spordi loendid]] 74l8qvieumgounn9b98m94fjqwsbi5m 0 107405 7190215 6438998 2026-07-10T10:48:50Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Zugdidi rajoon]] pealkirja [[Zugdidi omavalitsus]] alla 6438998 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Zugdidi rajoon | nimi1_keel = gruusia | nimi1 = ზუგდიდის რაიონი | nimi1_latin = ( Zugdidis raioni ) | lipp = Zugdidis drosha axali.jpg | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 682 | elanikke = 62511 | elanikke_seis = 2014 | keskuse_nimi = [[Zugdidi]] | asendikaardi_pilt = Zugdidi.png }} '''Zugdidi rajoon''' on [[2. järgu haldusüksus]] [[Gruusia]] [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas. [[Kategooria:Gruusia rajoonid]] [[Kategooria:Samegrelo–Zemo Svanethi piirkond]] 96inkpg4v7v8wflfbgy7d4vcoqelrx6 0 109059 7190103 6797212 2026-07-10T00:41:11Z Trebors 57925 7190103 wikitext text/x-wiki '''Riho Rosberg''' (sündinud [[20. september|20. septembril]] [[1965]]) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 1983. aastal [[Tallinna 20. keskkool]]i ja 1990. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (XIV lend). Alates 1990. aastast töötab ta [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] näitlejana. ==Looming== ===Rolle Eesti Noorsooteatris=== *Pagar – Vennad Grimmid / L. Tungal "Hunt ja seitse kitsetalle" , 1991 *Sortsipoeg – A. Kitzberg "Udumäe kuningas", 1992 *Ämblik Ärbert – H. Käo "Sünnipäev esikus", 1994 *Kass Basilio – A. Tolstoi / A. Šapiro "Buratino", 1995 *Kuningas, Doktor – Vennad Grimmid / E. Spriit "Lumivalgeke", 1996 *Tsirkuseomanik – H. Rand "Saladuslik tsirkus", 1997 *Kass-mölder – H. Rand "Valge kassi veski", 1997 *Erinevad rollid – S. Väljal / A. Türnpu "Jussikese seitse sõpra", 2002 *Kingpool – E. Raud / A. Dvinjaninov "Naksitrallid" , 2002 *Daniel – J. Upton "Ashes and Sand", 2003 *Cipollino – G. Rodari / E. Spriit "Cipollino", 2003 *Befana, Mündike, Hõbesulg, orkester, Politseinik – G. Rodari / V. Keller "Sinine unistus", 2003 *Õpetaja, oravad – Vennad Grimmid / L. Tungal "Hunt ja seitse kitsetalle", 2004 *Herakles, Zeus – T. Voorel / A. Roosileht "Herakles", 2004 *Trebla – K. Kangur / U. Lennuk "Timbu-Limbu ja lumemöldrid", 2004 *Mõmm – V. Keller "Mõmmik" , 2005 *Sarastro – W. A. Mozart – R. Laasi "Võluflööt", 2005 *Tinasõdur – U. Lennuk "Muinasjutumees", 2005 *Tippinsener – V. Keller "Kilplaste Klubi", 2006 *Capp – W. Shakespeare / E. Liitmaa / J. Kreem / A. Dvinjaninov "Romeo ja Julia", 2006 *Lepatriinu Mauno, Põrnikas Pedro, Ämblik-filosoof Kusti – J. Põldma "Lepatriinude jõulud", 2006 *Mees – P. Põldma "Koerad", Põlev Pööning, 2007 *Naabrimees – M. Lado "Väga lihtne lugu", 2007 *Vahetalu isa, kingsepp Lahke, Emil, pastor – A. Lindgren "Bullerby lapsed", 2007 *Kahk – M. Kase "Perekond", 2007 *Kingsepp Lahke, pastor – A. Lindgren / V. Keller "Bullerby jõulud", 2007 *Švohnjov – N. Gogol “Mängurid” (lav. J. Ibragimov) 2008 *Erinevad rollid / jutustaja – “Šoti torupillimängija” 2008 *Märts – S. Marshak “Kaksteist kuud” (lav. A. Dvinjaninov) 2008 *Varas, linnakodanik – O. Preussler / Wimberg “Väike nõid” (lav. J. Ibragimov) 2009 *Erinevad rollid – A. Paistik “Klaabu” (lav. A. Roosileht) 2010 *Konstaabel Björk – A. Lindgren “Kalle Blomkvist ja Rasmus” (lav. V. Keller), 2010 *Vineeri-Juho – M. Kunnas “12 kinki jõuluvanale” (lav. T. Tõnisson), 2010 *Peremees – A. Kitzberg-J. Kreem-T. Kikas “Libahunt” (lav. Neeme Kuningas), 2011 *Isa – Franz Kafka “Metamorfoos” (lav. Mirko Rajas), 2011 *Härra Thénardier (videos) – Victor Hugo “Cosette” (lav. Taavi Tõnisson), 2011 *Härra Peck – Astrid Lindgren “Karlsson katuselt” (lav. Vahur Keller), 2011 *Ted Broker – A. Roosileht / V. Keller “Õhtusöök vampiiridega” (lav. A. Roosileht), 2012 *Härra Gabor, härra Stiefel, härra Rilow, härra Neumann, härra Sonnenstich, direktor Knochenbruch, pastor Kaulbach, doktor von Brausepulver, Schmidt – Frank Wedekind-Steven Sater “Kevadine ärkamine” (lav.-d Taavi Tõnisson ja Anti Kobin), 2012 *Mõmm – “Puhh” (lav. Vahur Keller), 2012 *Abraham Lincolni kapten, Nautiluse kapten Nemo – Jules Verne “20 000 ljööd vee all” (lav. Vahur Keller), 2013 *Osatäitja – Jim Barnard “Kleepur” (lav. Jim Barnard), 2013 *Härra Thénardier; teine kerjus – Victor Hugo-Urmas Lennuk “Väike Gavroche” (lav. Taavi Tõnisson), 2013 *Nukumeister Mozer – Mihkel Ulman “Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater” (lav.-d Taavi Tõnisson ja Mirko Rajas), 2014 ===Rolle väljaspool Eesti Noorsooteatrit=== *McCann – H. Pinter "Sünnipäevapidu" (TRK lavakunstikateedri diplomilavastus Noorsooteatris, 1990) *Egeus, Philostratos ja Snout – W. Shakespeare "Suveöö unenägu" (TRK lavakunstikateedri diplomilavastus teatris Ugala, 1990) *osaline – F. Dostojevski / M. Kalmet "Majasuurune kivi" (Tallinna Linnateatris, 1993) *Xanthos – G. Figueiredo "Aisopos" (Ahmetov Management, 1993) *seersant Lake – A. Christie "Mäng peeglitega" (MTÜ Kell Kümme, 2005) *Olovernes – S. Kivisildnik "Olovernes" (MTÜ Arena, 2005) *Kahk – M. Kase "Perekond" (lav. M. Kase, EMTA Lavakunstikooli kursusetöö), 2007 *Kaarel Liidak – J. Kõdar "Muinassaar" (lav. M. Põldre), 2007 ===Filmi- ja telesarjarollid=== *1980 "[[Laanetaguse suvi]]" *1996 "[[Õnne 13]]" (Turismibüroo juhataja) *2005 "1+1=2" (Arvo) *2006 "[[Kelgukoerad]]" (Agent) *2006 "[[Ohtlik lend]]" (Enriko) *2009 "[[Kättemaksukontor]]" (Erki) *2012 "Üksik saar" == Välislingid == *[http://www.nuku.ee/info-ja-piletid/inimesed/naitlejad/riho-rosberg/ Riho Rosberg] Nukuteatri koduleht *[http://www.ohtuleht.ee/88470/nukunaitleja-ihkab-varju-tagant-valja "Nukunäitleja ihkab varju tagant välja"] Õhtuleht, 28. jaanuar 2000 *[http://www.postimees.ee/210905/esileht/siseuudised/177536.php "Riho Rosberg - mees, kes mängib nukkudega"] Postimees, 20. september 2005 {{JÄRJESTA:Rosberg, Riho}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 4ikjfx329gv69k44xqt6cdzmzah2cxm 0 109338 7189921 6591553 2026-07-09T18:01:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189921 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tamaki Tso - La Silla - 01 Interstellar.flac|pisi|Tamaki Tso albumilt "La Silla" ''ambient'' pala "Interstellar" ]] {{pealkiri kaldkirjas}} {{See artikkel|räägib muusikastiilist; Moby albumi kohta vaata artiklit [[Ambient (Moby)]]}} '''''Ambient''''' on [[1970]]. aastatel [[Euroopa]]s sündinud [[muusikastiil]], mis on tihedalt seotud ''[[New Age]]''<nowiki>'</nowiki>i muusikaga. See keskendub põhiosas helide kõlavärvingutele, et luua atmosfäärilist,<ref>[https://web.archive.org/web/20090530160259/http://www.deepintense.com/definition.php?id=2 "Ambient Music Definition"] – deepintense.com (kasutatud 06.10.2009)</ref> "visuaalset" või taustaheli. ''Ambient''<nowiki>'</nowiki>i on mõjutanud [[20. sajand]]i [[klassikaline muusika]], [[elektrooniline muusika]], [[minimalistlik muusika]], ''[[Kosmische Musik]]'', [[konkreetne muusika]] ja ''[[space rock]]''. Esimese teadaoleva ''ambient''-albumi on komponeeritud [[Brian Eno]] [[1978]]. aastal. Album [["Ambient 1: Music For Airports"]] sisaldab ka [[manifest]]i, mis kirjeldab Eno ''ambient''-muusika filosoofiat: "''Ambient'' peab sobitama mitut kuulamisviisi, ilma et suruks peale ainult üht, see peab ühtaegu olema eiratav kui ka huvitav." (Brian Eno, september 1978)<ref>Prendergast, M. "The Ambient Century". 2001. Bloomsbury, USA</ref> == ''Ambient''<nowiki>'i</nowiki> stiilid == *'''Orgaaniline ''ambient''''' ühendab elektroonilised elemendid akustiliste instrumentidega. Orgaanilist ''ambient''<nowiki>'i</nowiki> viljelevad teiste seas [[Kunst Grand]], [[Robert Rich]], [[Steve Roach]], [[David Arkenstone]], [[Jean Ven Robert Hal]], [[Vangelis]], [[Vidna Obmana]], [[O Yuki Conjugate]], [[Ma Ja Le]], [[Vir Unis]], [[James Johnson]], [[Loren Nerell]] ja [[Tuu]]. *'''Loodusest inspiratsiooni saanud ''ambient'' (ka ''soundscape'')''' on komponeeritud [[heli]]dega, mis on [[loodus]]es salvestatud. Mõnikord moonutatakse neid nii palju, et kasutatakse neid ka instrumendina ning miksitakse tavapäraste ''ambient''-helide ja -atmosfääriga. Esineb ka ühendamist orgaanilise ''ambient''<nowiki>'</nowiki>iga. *'''''Dark ambient''''' hõlmab igasugust ''ambient''<nowiki>'i</nowiki>, mis sisaldab "tumedust": kõiksugu karjeid, madalaid ning hirmsaid hääli. Seda kuuleb sageli ka õudusfilmides. [[Robert Richi]] ja [[Lustmordi]] koostööalbum [["Stalker"]] on stiili parim näide. Lustmordi peetakse ka ''dark ambient''<nowiki>'i</nowiki> "ristiisaks". ''Dark ambient''<nowiki>'</nowiki>i viljelevad isegi mõned ''[[black metal]]''<nowiki>'</nowiki>i bändid, näiteks [[Burzum]] ja [[Mortiis]]. The Caretakeri 2010. aastatel ilmunud ja laialdast heakskiitu pälvinud albumite seeriat "[[Everywhere at the End of Time]]" loetakse selle žanri hulka. ''Dark ambient''<nowiki>'i</nowiki> alavorm ''illbient'' sisaldab rohkem [[rütm (muusika)|rütmi]], aga loob kuulajas siiski hirmsa häiritud tunde. *'''''Ambient techno'' (ka ''intelligent techno'')''' ühendab ''ambient''<nowiki>'i</nowiki> ja [[tekno]]t. Lugudel on tavaliselt ''ambient''<nowiki>'i</nowiki> atmosfäärile taha pandud käima 4x4 rütm. ''Ambient techno''<nowiki>'ga</nowiki> tegelevad [[B12]], varajane [[Aphex Twin]], [[Black Dog]], [[Higher Intelligence Agency]] ja [[Biosphere]]. ''Ambient techno''<nowiki>'t</nowiki> hakati kutsuma ''intelligent techno''<nowiki>'ks</nowiki> pärast seda, kui plaadifirma [[Warp]] andis välja "Artificial Intelligence'i" sarja. Konstruktsioonilt jäi see siiski põhimõtteliselt samaks. == Vaata ka == * [[New Age]] * [[tekno]] * [[house]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Muusikastiilid]] 6215cruk3mk420jfu5e75fp7dj4dhl4 0 111126 7190114 7101388 2026-07-10T01:08:05Z Trebors 57925 7190114 wikitext text/x-wiki '''Ingrid Isotamm''' (sündinud [[3. mai]]l [[1979]]) on eesti [[näitleja]]. Ta lõpetas 1997. aastal [[Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium|Palamuse Keskkool]]i ja 2001. aastal [[Viljandi Kultuurikolledž]]i näitlejana (3. lend, juhendaja [[Andres Noormets]]).<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> Aastatel 2002–2011 oli Isotamm [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatri]] näitleja. 2003. aastal osales ta [[Moldova]] tantsuprojektis "Gender". Ta on mänginud teleseriaalides "[[Kerge elu]]", "[[Keskea rõõmud (teleseriaal)|Keskea rõõmud]]", "[[Kättemaksukontor]]", "[[Kodu keset linna]]", "[[Buratino tegutseb jälle]]" ja "[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]". == Rollid == === Nukuteatris === {{veergude loend|laius=37em| *Gutchen jt – J. Lenz / [[Katri Aaslav-Tepandi]], "Hofmeister ehk Lärm", 2002 *Kaunitar – [[Ivar Põllu]], "[[Tulipunane lilleke]]", 2002 *Imepikk – [[Andres Dvinjaninov]], "Päkapikutajad", 2002 *Lauren – J. Upton, "Ashes and sand", 2003 *Neiu Redis jt – [[Gianni Rodari]] / [[Eero Spriit]], "[[Cipollino]]", 2003 *Frenchy – J. Jacobs / W. Casey, "Grease", 2004 *Aphrodite, Alkmene, Deianera jt – T. Voorel / [[Andres Roosileht]], "Herakles", 2004 *Timbu-Limbu – K. Kangur / [[Urmas Lennuk]], "Timbu-Limbu ja lumemöldrid", 2004 *Perenaine – [[Selma Lagerlöf]] / G. Tunström, "Troll-Poiss", 2005 *Ball – [[William Shakespeare]] / [[Elmar Liitmaa]] / [[Jaagup Kreem]] / Andres Dvinjaninov, "[[Romeo ja Julia]]", 2006 *Naine – P. Põldma, "Koerad", Põlev Pööning, 2007 *Siga – M. Lado, "Väga lihtne lugu", 2007 *Emahunt – I. Šauoh, "Vanamees ja emahunt", 2007 *Lövnäsi Kristin – [[Astrid Lindgren]] / Vahur Keller, "Bullerby jõulud", 2007 *Glov noorem – [[Nikolai Gogol]], "Mängurid" *Roosamamma – É.-E. Schmitt, "[[Oskar ja Roosamamma]]" }} === Rollid mujal === {{veergude loend|laius=37em| *Sinikka – [[Antti Tuuri]], "Novembri lõpp", diplomilavastus, 2000 *Maša – [[Anton Tšehhov]], "[[Kajakas (Tšehhov)|Kajakas]]", diplomilavastus teatris [[Ugala]], 2001 *Rhoda – B. Travis, "Linnumaja", [[Pärnu teater Endla|Endla]], 2001 *Kätlin – [[Aidi Vallik]], "Mis teha, Ann?", [[Raadioteater]], 2003 *"Raha", Viimsi Suveteater, 2009 *"[[Kunksmoor]]", Viimsi Suveteater, 2013 *F. Polsen, "Veebruariöö", [[Karlova Teater]], 2015 *"Pühajärve sõda ja rahu", Otepää Suveteater, 2012 *"Miljonite lemmik" (lavastaja [[Roman Baskin]]), 2015 *"Katarina mõrsjalinik. Risti kivi ja tee", 2016 *[[Zarah Leander]] – "Zarah Leander" (lavastaja Andres Dvinjaninov), 2017<ref>{{Netiviide|autor=Madli Zobel|url=http://www.ajakirimari.ee/1417.htm|pealkiri=Pigem varjus kui tähelepanus|väljaanne=Mari|aeg=2017|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *[[Oskar Luts]] / [[Ain Mäeots]], "Tagahoovish", [[Emajõe Suveteater]], 2017<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.suveteater.ee/emajoe-suveteater/kava/tagahoovish/|pealkiri=Emajõe Suveateatri suvelavastus "Tagahoovish"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-06-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170608203907/http://www.suveteater.ee/emajoe-suveteater/kava/tagahoovish/|url-olek=ei tööta}}</ref> *Pia – "[[Tuliliilia (film)|Tuliliilia]]", 2018 *Hermiine – "[[Risttuules]]", 2014 *Babariiha – "[[Tsaar Saltaan]]", 2018<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.suveteater.ee/emajoe-suveteater/ajalugu|pealkiri=Emajõe Suveteatri ajalugu|väljaanne=Emajõe Suveteatri koduleht|aeg=|vaadatud=08.01.2020}}{{Kõdulink|aeg=november 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *Liisa – "[[Elav laip]]", 2018<ref>{{Netiviide|autor=Lukas, Jaan|url=https://www.vooremaa.ee/naitlejanna-ingrid-isotamm-palamuse-aura-mojutab-mind-elu-lopuni/|pealkiri=Näitlejanna Ingrid Isotamm: "Palamuse aura mõjutab mind elu lõpuni"|väljaanne=Vooremaa|aeg=8. september 2018|vaadatud=08.01.2020}}</ref> *"Juveliiri juubel", 2018 *"Praktiline Eesti ajalugu", [[Tartu Uus Teater]] 2019 *"Minu haukuv koer" (lavastaja Taago Tubin), 2019 }} ==Tunnustus== *Pärl ehk parim naisnäitleja – Nukuteatri kolleegipreemia hooajal 2004–2005 *Parim naisnäitleja – auhind Perenaise rolli eest lavastuses "Troll-Poiss" VIII rahvusvahelisel laste- ja noortelavastuste festivalil "[[Banaanikala]] 2005" * Pärl ehk parim naisnäitleja – Nukuteatri kolleegipreemia hooajal 2006–2007 *Parim naisnäitleja filmis ("Tuliliilia") – EFTA 2019 <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-04-02 |pealkiri=Intervjuu: EFTA parim naisnäitleja filmis Ingrid Isotamm jagas lavalt tulles võiduemotsioone |url=https://elu24.postimees.ee/6559721/intervjuu-efta-parim-naisnaitleja-filmis-ingrid-isotamm-jagas-lavalt-tulles-voiduemotsioone |vaadatud=2025-02-13 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Tema elukaaslane on [[Andres Dvinjaninov]]. == Viited == <references /> == Välislingid == {{JÄRJESTA:Isotamm, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 86izv5ojelvvctq0t5pezvm5vg64228 0 112637 7189835 7143582 2026-07-09T14:24:37Z Kuriuss 38125 7189835 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Raikkula mois 11.08.2007.jpg|pisi|Raikküla mõisa peahoone]] [[Pilt:Raikküla mõisa park ja allee2.jpg|pisi|Park]] '''Raikküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Rayküll'') oli [[rüütlimõis]] Harjumaal [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda [[Rapla vald]]a [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]]. == Ajalugu == Raikküla mõisat on esmamainitud [[1469]]. aastal. 16. sajandil kuulus mõis [[Wrangellide sugupuu|Wrangellid]]ele, Hõbeda-Anja suguvõsaliinist välja kasvanud liini esindajale, Ficke Ficke p. Wrangellile<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14122&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJSMzJevaWgADkRwA Ficke Wrangel Ficke p., Raikküla mõisast, mis on välja kasvanud Hõbeda-Anja liinist pitser (1545)], Pitserid, Rahvusarhiiv</ref>. [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il kuulus mõis [[Fersen]]itele. Neist kuulsaim omanik oli [[Rootsi feldmarssalite loend|Rootsi feldmarssal]] ja [[Ingeri]] kindralkuberner [[Otto Wilhelm von Fersen]]. Viimase pärija oli tütar Juliane Helene von Fersen, kes abiellus Rootsi väejuhi [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i poja [[Heinrich Johann von Schlippenbach|Heinrich Johanniga]] (1679–1748). Seejärel läks mõis sugulussidemete kaudu [[Bistram]]idele, kellelt [[1774]]. aastal ostis mõisa 100 000 hõberubla eest [[Holstein-Gottorf]]i hertsog [[Peter Friedrich Ludwig]], kes oli [[Eestimaa kindralkuberner]]i ja Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog [[Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog|Peter August Friedrichi]] (1696–1775) vennatütrepoeg. Lübecki [[koadjuutor]]iks saanud hertsog müüs 100 000 riigitaalri eest mõisa [[1782]]. aastal edasi riiginõunik [[Karl Friedrich von Staal]]ile (1721–1789). [[Staal]]id rajasid mõisa esindusliku mõisasüdame. Muu hulgas kuulus mõis ka vene [[kindralmajor]] [[Georg Johann von Staal]]ile. [[1833]]. sai mõisa omanikuks [[Venemaa]] rahandusminister [[krahv]] [[Georg von Cancrin|Georg Cancrin]] ning [[1844]]. aastal läks see tema tütre kaasavarana krahv [[Alexander von Keyserling]]ile. Alexander von Keyserling oli kuulus geoloog ja maadeuurija, [[Venemaa Teaduste Akadeemia|Vene Teaduste Akadeemia]] liige. Ta oli muu hulgas ka ühtse Saksa riigi rajaja [[Otto von Bismarck]]i sõber. Viimane käis korduvalt ka Raikkülas. Raikküla mõisaga on seotud ka 20. sajandi kuulus filosoof [[Hermann von Keyserling]], kes asutas Saksamaal [[Darmstadt]]is [[Tarkuse Kool]]i. Ta sündis küll [[Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)|Kõnnu mõisas]], kuid on suure osa oma elust elanud Raikkülas. Mõisa viimane omanik enne [[1919]]. aasta võõrandamist oli [[Hermann von Keyserling]]. == Mõisakompleks == [[Pilt:Raikküla mõisa peahoone3.jpg|pisi|Peahoone restaureeritud trepiga]] [[Pilt:Raikküla mõisa kuivati2 15302.jpg|pisi|Ait-kuivati]] === Peahoone === [[18. sajand]]i lõpukümnendeil rajati kõrgel [[sokkel|soklil]] paiknev hilis[[barokk|barokne]] mõisahoone, mida [[19. sajand]]i algul [[klassitsism|klassitsistlikus stiilis]] ümber ehitati. [[1819]].–[[1820]]. aastal toimunud ümberehituse käigus lisati hoonele kuue [[joonia stiil|joonia sambaga]] [[portikus]], mida ilmestas [[frontoon|kolmnurkfrontoon]]. Härrastemaja peaukse ülaosa kaunistab [[veneetsia aken]] ning tagafassaadil paikneb lihtne, kolme akna laiune [[risaliit]]. Hoone klassitsistlik interjöör oli üks esinduslikemaid Eestis. Pärast mõisa võõrandamist asusid hoones nii lastekodu kui ka kool. Hoone sai kannatada ning kaotas katuse [[1960]]. aasta tulekahjus, mille järel hakkas hoone lagunema. Kooli jaoks ehitati mõisahoone parempoolsesse otsa uus hoone. [[1980. aastad|1980. aastail]] ehitati varemeiks muutunud mõisahoonele uued laed ja katused, kuid selleks ajaks olid hävinenud väärtuslikud interjöörid. Alates [[2000]]. aastast on hoone eravalduses. Sellele järgnenud aastatel on hoonet palju restaureeritud, sh tehtud uus kivikatus. === Kõrvalhooned === Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, millest tähelepanuväärseim on pika kaaristuga ait-kuivati. === Mõisa kalmistu === [[Raikküla mõisa kalmistu|Kalmistu]] jääb mõisa südamest linnulennult umbes 1,2 [[Kilomeeter|km]] kaugusele [[Lääs|lääneloodesse]]. <gallery> Raikküla aida kellatorn.JPG|Ait-kuivati kellatorn Pilt:Raikküla mõisa kuivati1.jpg|Ait-kuivati Pilt:Raikküla mõisa küün-tõllakuur.jpg|Küün-tõllakuur Pilt:Raikküla mõisa jääkelder.jpg|Jääkelder Pilt:Raikküla mõisa masinateruum.jpg|Masinate hoone Pilt:Raikküla mõisa sepalaut.jpg|Sepalaut Pilt:Raikküla mõisa sepikoda2.jpg|Sepikoda Pilt:Raikküla mõisa silotorn.jpg|Silotorn Pilt:Raikküla mõisa tall.jpg|Laut Pilt:Raikküla mõisa tall1.jpg|Tall Pilt:Raikküla mõisa valitsejamaja.jpg|Valitsejamaja </gallery> == Välislingid == {{commonskat|Raikküla manor}} * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=3844 Raikküla mõis. Inventariseerimine]. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid * [http://www.mois.ee/harju/raikkyla.shtml Raikküla mõisast Eesti mõisaportaalis] * [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16606 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Raikküla mõis (Rapla khk)] * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66410438 Kaks fanaatikut taastavad salapärast Raikküla mõisa], Delfi, 9. juuli 2013. {{Rapla kihelkond}} {{koord|NS=58.935086|EW=24.758006|type=landmark|region=EE|dim=10000}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla kihelkonna mõisad]] [[Kategooria:Eestimaa rüütlimõisad]] [[Kategooria:Keyserlingide mõisad]] [[Kategooria:Cancrinide mõisad]] [[Kategooria:Bistramite mõisad]] [[Kategooria:Vietinghoffide mõisad]] [[Kategooria:Fersenite mõisad]] 2c99v2iduui8zvinjiw638fylq2kzwt 0 115076 7190150 7115429 2026-07-10T06:56:20Z Kuriuss 38125 7190150 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Raivo Mänd.jpg|pisi|Raivo Mänd esineb ettekandega "Andekus kontekstis, bioloogi pilguga" Tartu Ülikooli aulas 6. jaanuaril 2012]] [[Pilt:Raivo Mänd, 2011.jpg|pisi|Raivo Mänd pidamas ettekannet "Ökolõksud ja atraktiivsed mülkad", 2011]] '''Raivo Mänd''' ([[2. detsember]] [[1954]] [[Saaremaa]] – [[20. märts]] [[2026]]) oli eesti [[zooloog]] ja loomaökoloog. ==Haridus== Ta õppis aastail 1961–1973 [[Suur-Randvere|Randvere]] algkoolis, [[Kingissepa 8-klassiline Kool|Kingissepa (Kuressaare) 8-klassilises Koolis]] ja Viktor Kingissepa nimelises Kingissepa (Kuressaare) Keskkoolis. Lõpetas 1978. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] bioloogina ''[[cum laude]]''. Kaitses 1986. aastal Tartu ülikoolis väitekirja "Ökoloogiliste tegurite mõjust linnumunade morfoloogiliste näitajate populatsioonisisese muutlikkuse dünaamikale" ja sai [[Teaduste kandidaat|bioloogiakandidaadi]] (PhD) kraadi. ==Töö== Aastatel 1977–1998 töötas Mänd [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudis]] teadurina, laborijuhatajana, juhtivteadurina ja osakonnajuhatajana.{{lisa viide}} Aastail 1992–2021 töötas ta [[Tartu Ülikool]]is loomaökoloogia korralise professorina (1992–2007 Zooloogia ja hüdrobioloogia instituudis, 2007. aastast ökoloogia ja maateaduste instituudi (ÖMI) zooloogia osakonnas). Juhatas aastail 2005–2021 Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonda (2005–2007 TÜ zooloogia ja hüdrobioloogia instituut), kus ühtlasi oli ka loomaökoloogia õppetooli juhataja. 2021. aastast oli emeriitprofessor.{{lisa viide}} ===Teadus- ja akadeemiline töö=== Tema uurimistöö hõlmas peamiselt evolutsioonilist linnuökoloogia ja käitumisökoloogia valdkonda.{{lisa viide}} Ta õpetas Tartu Ülikoolis käitumisökoloogia ja etoloogia kursuste käigus elusolendite käitumise evolutsioonibioloogilisi aluseid. Juhtis aastaid doktoriõpet zooloogias ja hüdrobioloogias. Tema juhendamisel või kaasjuhendamisel on kaitstud 9 doktorikraadi ja mitu teadusmagistrikraadi.{{lisa viide}} Mänd oli Eesti presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i esimene teaduslik juhendaja.<ref>[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/kaugest-ametnikust-koduseks-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaidi-kiirmarss?id=75776321 Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss]</ref> ==Teoseid== Tal on [https://scholar.google.com/citations?hl=en&user=PGmLvMMAAAAJ&view_op=list_works&sortby=pubdate ilmunud üle 120 teaduspublikatsiooni], neist enamik rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates teadusajakirjades. Tema töödele on rahvusvaheliselt viidatud üle 5000 korra.{{lisa viide}} Ta on mitme teadusliku või populaarteadusliku monograafia, sealhulgas raamatute "Elukunstnikud: teejuht käitumise ökoloogiasse" (Huma, 1998), "Ürgema needus ja teisi jutte loodusest ning inimesest" (Varrak 2022) ja "Meie sisemine loom" (Varrak 2025) ning muude teatmeteoste autor või kaasautor, lisaks avaldanud populaarteaduslikke artikleid. Temalt on ilmunud mälestusteraamatud "Poiss kadakaselt saarelt" (Huma, 2021) ja "Reisides läbi elu" (Varrak, 2024). ===Tegevus ajakirjades=== Ta oli [[1987]]. aastal asutatud Eesti ornitoloogilise ajakirja [[Hirundo]] kaasasutajaid ja kuni 1997. aastani selle toimetuskolleegiumi esimees. Kuulus aastail 1995–2001 [[Eesti Loodus]]e ja 2001–2007 väljaande Eesti TA Toimetised. Bioloogia. Ökoloogia toimetuskolleegiumi ning oli 2008–2014 ajakirja [[Estonian Journal of Ecology]] abitoimetaja. Aastaid oli ta ka rahvusvahelise ajakirja Open Ornithology Journal (Bentham Science Publishers) toimetuskolleegiumi liige.{{lisa viide}} ==Liikmesus== *1991–1994 [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i asepresident *1991–1994 [[Eesti Ornitoloogiaühing]]u esimees (1997–1998 ka juhatuse liige) *[[1996]] [[Eesti Malakoloogia Ühing]]u asutajaliige{{lisa viide}} ==Tunnustus== *[[1987]] – [[ELKNÜ]] vabariiklik noorte teaduspreemia *[[2002]] – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] bio-geoteadustes (koos [[Peeter Hõrak]]u, [[Toomas Tammaru]] ja [[Indrek Ots]]aga) *[[2009]] – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> *[[2014]] – [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}</ref> *[[2015]] – Eesti Ornitoloogiaühingu auliige *[[2025]] – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-05 |pealkiri=President annab tänavu teenetemärgi 157 inimesele |url=https://www.err.ee/1609595192/president-annab-tanavu-teenetemargi-157-inimesele |vaadatud=2025-02-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Isiklikku== Ta oli pärit loomakasvatajate perekonnast. Abiellus 1976. aastal, abikaasa [[Marika Mänd]]. Tal on kaks tütar ja kaks poega.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Mänd, Raivo}} [[Kategooria:Eesti zooloogid]] [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Zooloogia ja Botaanika Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2026]] sm4ugzapnkzcq5pd5eus0rhtwxew8yx 0 118155 7190092 7101426 2026-07-10T00:34:04Z Trebors 57925 7190092 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tõnisson, Taavi.IMG_9824.JPG|pisi|Taavi Tõnisson juhtimas 3. ja 4. klasside kirjandusmängu finaali 6. aprillil 2013]] '''Taavi Tõnisson''' (sündinud [[6. mai]]l [[1979]] [[Tartu]]s) on eesti näitleja ja lavastaja Ta on lõpetanud [[Tartu Kivilinna Kool|Tartu Kivilinna Gümnaasiumi]]<ref name="tõnisson">[https://web.archive.org/web/20240127112333/https://www.hansa.tartu.ee/huvitavat/144-vi-ueritus-sarjast-elav-raamat.html Taavi Tõnisson.] hansa.tartu.ee/huvitavat/.</ref>. 2003. aastal lõpetas ta [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] näitlejana (4. lend, juhendaja [[Kalju Komissarov]])<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> ja 2016. aastal Venemaa riikliku teatrikunstide instituudi nukulavastaja erialal.<ref name="taavi">[https://www.eestinoorsooteater.ee/et/taavi-t%C3%B5nisson Taavi Tõnisson.] Eesti Noorsooteater.</ref> Tõnisson on 2004. aastast [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja, aastatel 2013–2017 oli ta [[NUKU teater|NUKU teatri]] kunstiline juht. == Looming == === Lavastused Eesti Nuku- ja Noorsooteatris === {{veergude loend|laius=42em| *"12 kinki jõuluvanale" (autor [[Mauri Kunnas]]), 2010 *"Cosette" (autor [[Victor Hugo]]), 2011 *"Kevadine ärkamine" (autorid [[Frank Wedekind]], Steven Sater, kaaslavastaja [[Anti Kobin]]), 2012 *"Väike Gavroche" (autor Victor Hugo), 2013 *"Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater" (autor [[Mihkel Ulman]], kaaslavastaja Mirko Rajas), 2014 *"Tuhkatriinu" (autor [[Peeter Sauter]]), 2014 *"Vaata, Madlike, lund sajab!" (autor Astrid Lindgren), 2015 *"Päike läheb puhkusele" (autor [[Kristi Kangilaski]]), 2016 *"Timm Thaler ehk Müüdud naer" (autor [[James Krüss]]), 2017 *"Gulliveri reisid" (autor [[Jonathan Swift]]), 2018 *"Protsess" (autor [[Franz Kafka)]], 2018 *"Röövlitütar Ronja" (autor Astrid Lindgren), 2022 }} === Rollid Eesti Nuku- ja Noorsooteatris === {{veergude loend|laius=42em| * Kusti, [[Oskar Luts]] / [[Andres Dvinjaninov]] "Nukitsamees" (lav. Andres Dvinjaninov), 2004 * Muhv, [[Eno Raud]] / [[Reeda Toots]] "Jälle need naksitrallid" (lav. Reeda Toots), 2005 * Papageno, [[Wolfgang Amadeus Mozart]] / [[Rivo Laasi]] "Võluflööt" (lav. V. Keller), 2005 * Ben, [[William Shakespeare]] / [[Elmar Liitmaa]]-[[Jaagup Kreem]]-Andres Dvinjaninov "Romeo ja Julia" (lav. Andres Dvinjaninov), 2006 * Lepatriinu Tim, [[Janno Põldma]] "Lepatriinude jõulud" (lav. Janno Põldma / [[Heiki Ernits]]), 2006 * Olle, [[Astrid Lindgren]] "Bullerby lapsed" (lav. [[Vahur Keller]]), 2007 * Olle, Astrid Lindgren / Vahur Keller "Bullerby jõulud" (lav. Andres Dvinjaninov), 2007 * Buratino, [[Jevgeni Ibragimov]] "Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused" (lav. Jevgeni Ibragimov), 2008 * Utešitelnõi, [[Nikolai Gogol]] "Mängurid" (lav. Jevgeni Ibragimov), 2008 * Vares Abraksas, [[Ottfried Preussler]] / [[Wimberg]] "Väike nõid" (lav. Jevgeni Ibragimov), 2009 * Peters, Astrid Lindgren "Kalle Blomkvist ja Rasmus" (lav. Vahur Keller), 2010 * Linnapea, [[August Kitzberg]] / [[Jaagup Kreem]] / [[Tiit Kikas]] "Libahunt" (lav. [[Neeme Kuningas]]), 2011 * John Coffin, Vahur Keller / [[Andres Roosileht]] "Õhtusöök vampiiridega" (lav. Andres Roosileht), 2012 * Lord Farquaad, [[Jeanine Tesori]] / [[David Lindsay-Abaire]] muusikal "Shrek" (lav. [[Ain Mäeots]]), 2013 * Kukk, tõld, õmblusmasin, [[Peeter Sauter]] "Tuhkatriinu" (lav. Taavi Tõnisson), 2014 * Osaline (Lemuel Pitkin jt), [[Nathanael West]] "Lemuel Pitkini demonteerimine" (lav. [[Mirko Rajas]]), 2015 * Kalamüüja, Leo Matienne, isa, [[Kate DiCamillo]] "Mustkunstniku elevant" (lav. [[Sander Pukk]]), 2016 * Külavanem Naatan, [[Mehis Heinsaar]] / [[Aare Toikka]] "Mees, kes ei teinud mitte midagi" (lav. Aare Toikka), 2017 * Osaline, [[Andri Luup]] "(p)ÖÖ" (lav.-d [[Tiina Mölder]] ja [[Christin Taul]]), 2018 * Hortensio – noor aadlik Paduast, William Shakespeare / [[Rein Raud]] "Tõrksa taltsutus" (lav. Merja Pöyhönen), 2019 * Päästeametnik Endel, Tambet, isa Kusti, assistent, [[Ott Kilusk]] "Vapruse värinad" (lav. [[Kaili Viidas]]), 2019 * Elevant, [[Toon Tellegen]] / [[Andri Luup]] "IRIKKIRI" (lav.-d Tiina Mölder ja Christin Taul), 2020 * Taat jt, [[Ernst Peterson-Särgava]] / [[Roos Lisette Parmas]] "Repan, säh, põll" (lav. [[Anne Türnpu]]), 2021 * Akaki Akakijevitš Bašmatškin, [[Nikolai Gogol]] "Sinel" (lav. [[Daniil Zandberg]]), 2022 * Osaline, Mirko Rajas / [[Helena Läks]] "Hingest ja südamest" (lav. Mirko Rajas), 2023 }} === Filmid ja teleseriaalid === {{veergude loend|laius=42em| * 2003 "W.O.I.T.K.A" Soome mängufilm, Aivar Voitka<ref name="tõnisson" /> * 2003 "[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]" mängufilm, ajakirjanik * 2003 "[[Kodu keset linna]]" teleseriaal, Lauri * 2005 "Nagu ikka" tudengifilm, Naan * 2006 "[[Kelgukoerad]]" teleseriaal, Priit Pullerits * 2006 "[[Õnne 13]]" teleseriaal, Pilli Olev * 2008 "[[Klass: elu pärast]]" teleseriaal, koolipsühholoog Kristjan * 2009 "[[Kättemaksukontor]]" teleseriaal, Gervin * 2013 "Tupsu" tudengifilm, hääl telefonist * 2014 "[[Viimane võmm]]" teleseriaal * 2015 "Kivamees" tudengifilm, valvur * 2016 "[[Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat]]" mängufilm, Raimond * 2022 "Earth is Never Dry" lühifilm<ref>[https://www.imdb.com/name/nm1798438/ Taavi Tõnisson] IMDb.</ref> }} === Muu === {{veergude loend|laius=42em| *Kõrtsipidaja, [[Charles Dickens]] / [[Lionel Bart]] muusikal "[[Oliver!]]", Smithbridge Productions, 2003 *Ernst Ludwig, [[John Kander]] / [[Fred Ebb]] muusikal "[[Cabaret (muusikal)|Cabaret]]", [[Vanalinnastuudio]], 2003 *Bubulja, [[Andres Noormets]] "Mustlaslaager läheb taevasse", [[Emajõe Suveteater]], 2004 * "One trip/one noise" stuudio-etendus, 2011 *Lavastaja, [[Urmas Lennuk]] "Robin Hood", [[Rakvere Teater]], suvelavastus, 2022 * Lavastaja, [[Euroopa kultuuripealinn Tartu]] avatseremoonia "Kõik on kokku üks!", 2024 }} == Tunnustus == *2005 [[Kristallkingakese auhind]] *Ladvaõun ehk nukuteatri parim meesnäitleja hooajal 2004–2005 *Ladvaõun ehk nukuteatri parim meesnäitleja hooajal 2005–2006 *Ladvaõun ehk nukuteatri parim meesnäitleja hooajal 2007–2008 *NUKU teatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2008/2009 *NUKU teatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2009/2010 * 2012 [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2015 [[Bruno O'Ya|Bruno O'Ya stipendium]]<ref>[https://oyafond.ee/uudis/bruno-o-ya-preemia-voitsid-naeitlejad-sergo-vares-ja-taavi-tonisson/ Bruno O'Ya preemia võitsid näitlejad Sergo Vares ja Taavi Tõnisson.] Bruno O'Ya fond.</ref> *NUKU teatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2015/2016 *NUKU teatri kolleegipreemia Lipulaev ehk parim lavastus hooajal 2016/2017 *Eesti Noorsooteatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2021/2022<ref name=taavi/> *2022 [[Hea Teatri Auhind]] (auhinnaks [[Edward von Lõngus]]e teos) == Isiklikku == Taavi Tõnissoni abikaasa on [[Katrin Tõnisson]], neil on neli last – Mia, Mihkel, Tim Gustav ja Magda Milde.<ref>[https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/88331865/naitleja-taavi-tonisson-neljanda-lapse-sunnist-vahel-kui-muratase-on-korge-on-end-raske-rahulikuks-sundida-vasimuse-vastu-aitab-mote-kui-agedad-nad-on Näitleja Taavi Tõnisson neljanda lapse sünnist...] perejakodu.delfi.ee, 9. detsember 2019.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.eestinoorsooteater.ee/et/taavi-t%C3%B5nisson Taavi Tõnisson.] Eesti Noorsooteater *[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/14932/ Taavi Tõnisson.] Eesti filmi andmebaas * [https://www.ohtuleht.ee/elu/1081543/taavi-tonisson-mul-on-neli-last-mul-peavad-olema-jalad-maa-peal Taavi Tõnisson: Mul on neli last, mul peavad olema jalad maa peal!] www.ohtuleht.ee/elu, 13. märts 2023 * [https://kultuur.err.ee/1609234101/taavi-tonisson-tartu-2024-avamise-suurlavastus-emajoel-koneleb-uhtehoidmisest Taavi Tõnisson: Tartu 2024 avamise suurlavastus Emajõel kõneleb ühtehoidmisest.] kultuur.err.ee, 25. jaanuar 2024 {{JÄRJESTA:Tõnisson, Taavi}} [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 60k9gsprb3yeh4denw8ee0vfdp7hr3a 7190093 7190092 2026-07-10T00:34:17Z Trebors 57925 7190093 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tõnisson, Taavi.IMG_9824.JPG|pisi|Taavi Tõnisson juhtimas 3. ja 4. klasside kirjandusmängu finaali 6. aprillil 2013]] '''Taavi Tõnisson''' (sündinud [[6. mai]]l [[1979]] [[Tartu]]s) on eesti näitleja ja lavastaja. Ta on lõpetanud [[Tartu Kivilinna Kool|Tartu Kivilinna Gümnaasiumi]]<ref name="tõnisson">[https://web.archive.org/web/20240127112333/https://www.hansa.tartu.ee/huvitavat/144-vi-ueritus-sarjast-elav-raamat.html Taavi Tõnisson.] hansa.tartu.ee/huvitavat/.</ref>. 2003. aastal lõpetas ta [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] näitlejana (4. lend, juhendaja [[Kalju Komissarov]])<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> ja 2016. aastal Venemaa riikliku teatrikunstide instituudi nukulavastaja erialal.<ref name="taavi">[https://www.eestinoorsooteater.ee/et/taavi-t%C3%B5nisson Taavi Tõnisson.] Eesti Noorsooteater.</ref> Tõnisson on 2004. aastast [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja, aastatel 2013–2017 oli ta [[NUKU teater|NUKU teatri]] kunstiline juht. == Looming == === Lavastused Eesti Nuku- ja Noorsooteatris === {{veergude loend|laius=42em| *"12 kinki jõuluvanale" (autor [[Mauri Kunnas]]), 2010 *"Cosette" (autor [[Victor Hugo]]), 2011 *"Kevadine ärkamine" (autorid [[Frank Wedekind]], Steven Sater, kaaslavastaja [[Anti Kobin]]), 2012 *"Väike Gavroche" (autor Victor Hugo), 2013 *"Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater" (autor [[Mihkel Ulman]], kaaslavastaja Mirko Rajas), 2014 *"Tuhkatriinu" (autor [[Peeter Sauter]]), 2014 *"Vaata, Madlike, lund sajab!" (autor Astrid Lindgren), 2015 *"Päike läheb puhkusele" (autor [[Kristi Kangilaski]]), 2016 *"Timm Thaler ehk Müüdud naer" (autor [[James Krüss]]), 2017 *"Gulliveri reisid" (autor [[Jonathan Swift]]), 2018 *"Protsess" (autor [[Franz Kafka)]], 2018 *"Röövlitütar Ronja" (autor Astrid Lindgren), 2022 }} === Rollid Eesti Nuku- ja Noorsooteatris === {{veergude loend|laius=42em| * Kusti, [[Oskar Luts]] / [[Andres Dvinjaninov]] "Nukitsamees" (lav. Andres Dvinjaninov), 2004 * Muhv, [[Eno Raud]] / [[Reeda Toots]] "Jälle need naksitrallid" (lav. Reeda Toots), 2005 * Papageno, [[Wolfgang Amadeus Mozart]] / [[Rivo Laasi]] "Võluflööt" (lav. V. Keller), 2005 * Ben, [[William Shakespeare]] / [[Elmar Liitmaa]]-[[Jaagup Kreem]]-Andres Dvinjaninov "Romeo ja Julia" (lav. Andres Dvinjaninov), 2006 * Lepatriinu Tim, [[Janno Põldma]] "Lepatriinude jõulud" (lav. Janno Põldma / [[Heiki Ernits]]), 2006 * Olle, [[Astrid Lindgren]] "Bullerby lapsed" (lav. [[Vahur Keller]]), 2007 * Olle, Astrid Lindgren / Vahur Keller "Bullerby jõulud" (lav. Andres Dvinjaninov), 2007 * Buratino, [[Jevgeni Ibragimov]] "Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused" (lav. Jevgeni Ibragimov), 2008 * Utešitelnõi, [[Nikolai Gogol]] "Mängurid" (lav. Jevgeni Ibragimov), 2008 * Vares Abraksas, [[Ottfried Preussler]] / [[Wimberg]] "Väike nõid" (lav. Jevgeni Ibragimov), 2009 * Peters, Astrid Lindgren "Kalle Blomkvist ja Rasmus" (lav. Vahur Keller), 2010 * Linnapea, [[August Kitzberg]] / [[Jaagup Kreem]] / [[Tiit Kikas]] "Libahunt" (lav. [[Neeme Kuningas]]), 2011 * John Coffin, Vahur Keller / [[Andres Roosileht]] "Õhtusöök vampiiridega" (lav. Andres Roosileht), 2012 * Lord Farquaad, [[Jeanine Tesori]] / [[David Lindsay-Abaire]] muusikal "Shrek" (lav. [[Ain Mäeots]]), 2013 * Kukk, tõld, õmblusmasin, [[Peeter Sauter]] "Tuhkatriinu" (lav. Taavi Tõnisson), 2014 * Osaline (Lemuel Pitkin jt), [[Nathanael West]] "Lemuel Pitkini demonteerimine" (lav. [[Mirko Rajas]]), 2015 * Kalamüüja, Leo Matienne, isa, [[Kate DiCamillo]] "Mustkunstniku elevant" (lav. [[Sander Pukk]]), 2016 * Külavanem Naatan, [[Mehis Heinsaar]] / [[Aare Toikka]] "Mees, kes ei teinud mitte midagi" (lav. Aare Toikka), 2017 * Osaline, [[Andri Luup]] "(p)ÖÖ" (lav.-d [[Tiina Mölder]] ja [[Christin Taul]]), 2018 * Hortensio – noor aadlik Paduast, William Shakespeare / [[Rein Raud]] "Tõrksa taltsutus" (lav. Merja Pöyhönen), 2019 * Päästeametnik Endel, Tambet, isa Kusti, assistent, [[Ott Kilusk]] "Vapruse värinad" (lav. [[Kaili Viidas]]), 2019 * Elevant, [[Toon Tellegen]] / [[Andri Luup]] "IRIKKIRI" (lav.-d Tiina Mölder ja Christin Taul), 2020 * Taat jt, [[Ernst Peterson-Särgava]] / [[Roos Lisette Parmas]] "Repan, säh, põll" (lav. [[Anne Türnpu]]), 2021 * Akaki Akakijevitš Bašmatškin, [[Nikolai Gogol]] "Sinel" (lav. [[Daniil Zandberg]]), 2022 * Osaline, Mirko Rajas / [[Helena Läks]] "Hingest ja südamest" (lav. Mirko Rajas), 2023 }} === Filmid ja teleseriaalid === {{veergude loend|laius=42em| * 2003 "W.O.I.T.K.A" Soome mängufilm, Aivar Voitka<ref name="tõnisson" /> * 2003 "[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]" mängufilm, ajakirjanik * 2003 "[[Kodu keset linna]]" teleseriaal, Lauri * 2005 "Nagu ikka" tudengifilm, Naan * 2006 "[[Kelgukoerad]]" teleseriaal, Priit Pullerits * 2006 "[[Õnne 13]]" teleseriaal, Pilli Olev * 2008 "[[Klass: elu pärast]]" teleseriaal, koolipsühholoog Kristjan * 2009 "[[Kättemaksukontor]]" teleseriaal, Gervin * 2013 "Tupsu" tudengifilm, hääl telefonist * 2014 "[[Viimane võmm]]" teleseriaal * 2015 "Kivamees" tudengifilm, valvur * 2016 "[[Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat]]" mängufilm, Raimond * 2022 "Earth is Never Dry" lühifilm<ref>[https://www.imdb.com/name/nm1798438/ Taavi Tõnisson] IMDb.</ref> }} === Muu === {{veergude loend|laius=42em| *Kõrtsipidaja, [[Charles Dickens]] / [[Lionel Bart]] muusikal "[[Oliver!]]", Smithbridge Productions, 2003 *Ernst Ludwig, [[John Kander]] / [[Fred Ebb]] muusikal "[[Cabaret (muusikal)|Cabaret]]", [[Vanalinnastuudio]], 2003 *Bubulja, [[Andres Noormets]] "Mustlaslaager läheb taevasse", [[Emajõe Suveteater]], 2004 * "One trip/one noise" stuudio-etendus, 2011 *Lavastaja, [[Urmas Lennuk]] "Robin Hood", [[Rakvere Teater]], suvelavastus, 2022 * Lavastaja, [[Euroopa kultuuripealinn Tartu]] avatseremoonia "Kõik on kokku üks!", 2024 }} == Tunnustus == *2005 [[Kristallkingakese auhind]] *Ladvaõun ehk nukuteatri parim meesnäitleja hooajal 2004–2005 *Ladvaõun ehk nukuteatri parim meesnäitleja hooajal 2005–2006 *Ladvaõun ehk nukuteatri parim meesnäitleja hooajal 2007–2008 *NUKU teatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2008/2009 *NUKU teatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2009/2010 * 2012 [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2015 [[Bruno O'Ya|Bruno O'Ya stipendium]]<ref>[https://oyafond.ee/uudis/bruno-o-ya-preemia-voitsid-naeitlejad-sergo-vares-ja-taavi-tonisson/ Bruno O'Ya preemia võitsid näitlejad Sergo Vares ja Taavi Tõnisson.] Bruno O'Ya fond.</ref> *NUKU teatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2015/2016 *NUKU teatri kolleegipreemia Lipulaev ehk parim lavastus hooajal 2016/2017 *Eesti Noorsooteatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2021/2022<ref name=taavi/> *2022 [[Hea Teatri Auhind]] (auhinnaks [[Edward von Lõngus]]e teos) == Isiklikku == Taavi Tõnissoni abikaasa on [[Katrin Tõnisson]], neil on neli last – Mia, Mihkel, Tim Gustav ja Magda Milde.<ref>[https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/88331865/naitleja-taavi-tonisson-neljanda-lapse-sunnist-vahel-kui-muratase-on-korge-on-end-raske-rahulikuks-sundida-vasimuse-vastu-aitab-mote-kui-agedad-nad-on Näitleja Taavi Tõnisson neljanda lapse sünnist...] perejakodu.delfi.ee, 9. detsember 2019.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.eestinoorsooteater.ee/et/taavi-t%C3%B5nisson Taavi Tõnisson.] Eesti Noorsooteater *[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/14932/ Taavi Tõnisson.] Eesti filmi andmebaas * [https://www.ohtuleht.ee/elu/1081543/taavi-tonisson-mul-on-neli-last-mul-peavad-olema-jalad-maa-peal Taavi Tõnisson: Mul on neli last, mul peavad olema jalad maa peal!] www.ohtuleht.ee/elu, 13. märts 2023 * [https://kultuur.err.ee/1609234101/taavi-tonisson-tartu-2024-avamise-suurlavastus-emajoel-koneleb-uhtehoidmisest Taavi Tõnisson: Tartu 2024 avamise suurlavastus Emajõel kõneleb ühtehoidmisest.] kultuur.err.ee, 25. jaanuar 2024 {{JÄRJESTA:Tõnisson, Taavi}} [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] i147ahv3crqcmwxo9inm757536my4g6 0 118317 7190082 6785772 2026-07-10T00:25:59Z Trebors 57925 7190082 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hellelaas.jpg|pisi|Helle Laas (2010)]] '''Helle Laas''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1941]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjanik. ==Haridus== Ta on õppinud [[Viktor Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool|Viktor Kingissepa nimelises Kuressaare Keskkoolis]] ja [[Tallinna 27. 7-klassiline kool|Tallinna 27. 7-klassilises Koolis]] ning lõpetanud 1961. aastal [[Tallinna 7. Keskkool|Tallinna 7. Keskkooli]]. Aastatel 1962–1965 õppis ta Eesti Teatriühingu Nukuteatri õppestuudios näitlemist. == Töö teatris == Esimese suurema rolli mängis Helle Laas [[Paul Pinna nimeline Rahvateater|Paul Pinna nimelises Rahvateatris]], kus ta kehastas [[Leida Rammo]] lavastuses nimitegelast [[Vilhelmine Klementi]]t. Helle Laasil soovitati osaleda lavakunstikateedri vastuvõtukatsetel, mis aga ebaõnnestusid. Aastatel 1962–1965 õppis ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Eesti Riikliku Nukuteatri]] õppestuudios. 1965. aastal kutsus Ugala peanäitejuht [[Aleksander Sats]] kutsus ta [[Ugala]] õppestuudiosse. [[Ugala]]sse jäi Helle Laas aastateks 1965–1968. Helle Laasi koduteater on siiski [[NUKU teater]], kus ta töötas aastatel 1968–1982 ja taas aastast 1986. Vahepealsed neli hooaega oli Laas rahvateatri [[Käpik (teater)|Käpik]] peanäitejuht. Tema elutöö on teatrikunst väikelastele. Oma autorilavastusi on ta ise nimetanud hällitavalt "titetükkideks"; sest need on mõeldud mudilastele alates teisest eluaastast. Neid lavastusi (nt "Kiki ja Miki", "Tsuhh-tsuhh-tsuhh", "Hanel oli auto", "Käed ja kindad" jmt) iseloomustab korduvelementide kasutamine, vähene tekst rohke tegevusega, samuti vähesed, ent selged karakterid ning lastele hõlpsalt haaratav värviline [[stsenograafia]]. Etendus kestab umbes 30–35 minutit ja lastel on võimalus pärast etendust nukkudega tutvuda ning sirmi taha piiluda. Laas on pidanud tähtsaks, et laps hakkaks mõistma piiri mängu ja reaalsuse vahel. Helle Laas on olnud viljakas mononäitleja. Tema enda dramatiseeritud ja lavastatud menukad pärimuslood (nt "Vepsa muinasjutud", "Setu muinasjutud", "Saami muinasjutud", "Islandi lood" jm) on hõlmanud osalusteatri, [[improvisatsioon]]i ja ka [[estraad]]i elemente. Laas jutustas, laulis ja mängis, kuid haaras etenduse arenedes kaasa ka publiku: soovijaile anti võimalus laval nukke liigutada. Monolavastustest menukaim, puunukkudega mängitud "Vepsa muinasjutud" on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel teatrifestivalidel ning on toonud Helle Laasile mitu auhinda<ref>{{Netiviide|Autor=Kulli, Jaanus|URL=https://www.ohtuleht.ee/347339/helle-laas-hinnati-omski-festivalil-parimaks-nukunaitlejaks|Pealkiri=Helle Laas hinnati Omski festivalil parimaks nukunäitlejaks|Väljaanne=Õhtuleht|Aeg=23. september 2009|Kasutatud=11.02.2019}}</ref>. Aastatel 2015–2018 mängis ta Noorsooteatris täiskasvanutele mõeldud autobiograafiliste sugemetega monolavastust "Ajarefrään" (autor ja lavastaja [[Jaanika Juhanson]]). 1980. aastate lõpus on Helle Laas [[Pirgu mõis]]as ka estraadi viljelenud. Ta on esinenud teatri- ja kirjandusteemalistes tele- ja raadiosaadetes. === Rollid Nukuteatris === *Kassipoeg – Sapgir/Tsõferovi "Tahan olla suur", 1968 *Rebane – Uno Leiese "Naljakas pomm", 1969 *Tembu, Turumammi – Uno Leiese "Vembu ja Tembu", 197 *Tüdruk – Oskar Liigandi "Lugu sepast", 1970 *Inimene, Turris – Oskar Liigandi "Pikse pasun", 1971 *tädi Marie – Tšepovetski "Piuks, Mäuks ja tädi Marie", 1972 *Vanamoor, Kikk-kυrv – Juhan Kangilaski "Kalevipoja võitlus Sarvikuga", 1973 *Jänes – Kim Meškovi "Elas kord Jänku", 1974 *Lapiline karu – Kim Meškovi "Rõõm rohelisest laulust", 1974 *poni Gümnastika, Õpetaja – Druoni/Saare "Roheliste sõrmedega poiss", 1979 *proua Wilhelmine – Moseri "Aastapidu", 1990 *põrsas Põssa-Põssa – Heljo Männi "Roosa muinasjutt", 1994 *Frosch, Marta, Nõid jt – Goethe "Faustike", 1995 *Kuninganna – vendade Grimmide / Eero Spriidi "Lumivalgeke", 1996 *Kalmunõid, Sõdur – Leelo Tungla "Luiged, mu vennad", 1997 *Prints jt – P. Tšaikovski "Luikede järv", 1998 *Näitleja – J. Ch. Harrise "Onu Remuse lood", 1998 *Härra Benjamin – Hilli Ranna "Trollipere talveuni ehk Ettevaatust, jõul!", 1998 *Toateenija – M. G. Schmidti "Viplala", 1999 *Hunt jt – Uno Leiese "Kiki ja Miki", 2001 *Politseinik – A. Dvinjaninovi / E. Liitmaa / J. Kreemi "Risk", 2001 *Mandariin, Sidrun – G. Rodari / E. Spriidi "Cipollino", 2003 *Jutustaja – Anne Türnpu "Põdra lotendav kasukas", 2003 *Karabas-Barabas – A. Tolstoi / A. Šapiro "Buratino", 1995 *Metsamoor – O. Lutsu / A. Dvinjaninovi "Nukitsamees", 2004 *Põrsas – Helle Laasi "Ise, ise ka!" (lav. H. Laas), 2005 *Erinevad rollid – Helle Laasi "Tsuhh, tsuhh, tsuhh..." (lav. H. Laas), 2006 *Erinevad rollid – Helle Laasi "Metsakülad" (lav. H. Laas), 2007 *Esitaja – [[Jaanika Juhanson]]i "Ajarefrään" (lav. J. Juhanson), 2015 *Esitaja - Helle Laas, [[Kaja Kann]] "Ikaaria mängud" (2019) === Rollid Ugala teatris === 1965–1966 *"Kasuema" (Liki) *"Kõik oleneb meist" (kolonist; tüdruk) *"Rops aitab kõiki" (Toits) 1966–1967 *"Puhu, tuul!" (Ciepa) *"Püsti, kohus tuleb!" (tunnistaja) *"Mees on mees" (Mag Singh) 1967–1968 *"Tubakatee" (vanaema) *"Hulkur Rasmus" (Gunnar; proua) *"Vajatakse valetajat" (teenijatüdruk Kula) ==Kirjanduslik tegevus== Helle Laas on kirjutanud nukunäidendeid („Vaenelaps ja kurat”, 1981; „Tere, tere! Head uut aastat!”, 1987), oma nukulavastuste stsenaariume ning lasteraamatuid. === Raamatud === *"Unistame ümber", 1980 *"Kes on narr?", 1981 *"Väikeste lindude laul", 1983 *"Oi vabandage! Lepatriinu", 1986 *"Nad olid. Meie oleme. Nemad tulevad", 1989 *"Piia mängib", 1990 *"Ajarefrään", 1990 *"Ämbliku pesupäev", 2007 *"Emma ema, Emma emme", 2009 ==Tunnustus== * 2012 – [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] * 2013 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18801}}</ref> * 2016 – tunnustusauhinna "Lastega ja lastele" elutööpreemia * 2017 – [[Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus]]e [[Hea Teatri Auhind]] * 2024 – [[Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia]] == Isiklikku == Helle Laas sündis Tallinnas, kuid pärast isa [[Osvald Laas]]i mobiliseerimist [[Punaarmee]]sse evakueeriti Helle koos ema Jevgeniaga Saaremaale, kust viimane oli pärit. Elama asuti [[Kaali]] lähedale [[Masa]] külla. Isa naasis sõjast 1945. aasta sügisel ja asus tööle kohalikus külanõukogus kultuurharidusinstruktorina. Ta õpetas lastele pillimängu. Metsavend [[Elmar Ilp]] (tegelikult Harald Alpeuse rühm) tappis Osvald Laasi maikuus 1946 abikaasa ja tütre silme all. Pärast abikaasa surma kolis ema koos tütrega Kuressaarde, kus 1946. aastal sündis Helle õde Evi. Pärast seda, kui Helle Laas oli lõpetanud kolmanda klassi, kolis pere tagasi Tallinna. ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://nuku.nukuteater.ee/articles.php?article_id=138 Sirje Tohver, "Helle Laasil on olnud huvitav elu". Õpetajate Leht] *[http://www.ohtuleht.ee/450746/helle-laas Helle Laas, Õhtuleht] *[http://eestinaine.ee/elud,_inimesed/9963/ Liis Auväärt, "Naerukuljustega narr Helle Laas", Eesti Naine] *[http://www.postimees.ee/240506/esileht/kultuur/202877.php Kristen Simmo, "Andke lapsele ta mõttemaailm!", Postimees] {{JÄRJESTA:Laas, Helle}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] 9kpkjrjpkhh8fcq4i1xzrwwwsarb5zl 1 125106 7189937 4330585 2026-07-09T18:39:56Z Raamaturott 56450 /* Valitsejate nimed */ uus alaosa 7189937 wikitext text/x-wiki ''Nagu teisedki gooti aadlikud, liitus Pelayo esialgu islami vallutajatega. Pärast eratüli Astuuria eest vastutava muslimi kuberneri [[Munuza]]ga, kes resideeris [[Gijón]]is, tõstis Pelayo mässu ning hakkas organiseerima kristlaste vastupanu. Tema pooldajad valisid ta [[718]] kuningaks ([[astuuride vürst]]). Aastal [[722]] võitis Pelayo [[Covadonga lahing]]us muslimite väge. Tema järglaste ajal kristlaste võim Astuurias tugevnes. : See ei sobi praegu siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. aprill 2008, kell 05:56 (UTC) ---- Siin on kuskil veel Alfonso III vale link. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuni 2013, kell 16:29 (EEST) == Galicia kuningriik == Kõik algallikaid aeg (kristlaste ja moslemite) rääkida Galicia kuningriik. "Astuuria kuningriik" leiutati hiljem Hispaania historiograafia mõiste. == Valitsejate nimed == Kas Astuuria valitsejate nimed võiksid olla hoopis astuuriakeelsed? [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 21:39 (EEST) k8pq3ro9xu69ct6ihqm6vtgkiclxt6x 0 127604 7189990 7188261 2026-07-09T20:33:37Z IvanScrooge98 84924 https://www.moneyhouse.ch/it/company/marex-sa-12037821271 7189990 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Mina | pilt = Mina Epoca 1972.jpg | pildiallkiri = Mina (1972) | pildi_suurus = 300 | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Mina Anna Mazzini | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1940|3|25}}<br />[[Busto Arsizio]] | surmaaeg = | päritolu = [[Cremona]], [[Lombardia]], [[Itaalia]] | pill = | hääleliik = [[sopran]]<ref name="carrera" /> | stiil = traditsiooniline [[levimuusika]], [[Soul (muusikastiil)|soul]], [[r&b]], [[bluus]], [[džäss]], ''[[rock'n'roll]]'', [[bossanoova]], ''[[nuevo tango]]'' | amet = [[laulja]] | tegev = 1958. aastast | plaadifirma = Italdisc, Ri-Fi, EMI, PDU | seotud_esitajad = | URL = [http://www.minamazzini.com/ minamazzini.com] | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Mina Anna Quaini''' (neiupõlvenimi '''Mazzini'''<ref name="repubblica" /><ref name="P91u3" />; sündinud [[25. märts]]il [[1940]] [[Busto Arsizio]]s), tuntud esinejanime '''Mina''' all, on [[Itaalia]] [[levimuusika|levilaulja]]. Mina oli 1960.–1970. aastate Itaalia telerevüüde üks peaesinejaid ja õhtujuhte.<ref name="allmusic" /> Siis saavutas Mina Itaalias seni ületamata populaarsuse ja oli üks oma kodumaa edetabelite valitsejaid.<ref name="biography" /> Tema singlitest on Itaalia edetabelisse jõudnud üle 70.<ref name="singles" /> Mina on salvestanud üle 1000 laulu ja 110 albumi ning müünud üle 76 miljoni plaadi.<ref name="YyPFz" /> Mina on ainsana jõudnud Itaalia singlite edetabeli esikohale viiel aastakümnel{{lisa viide}}. Televisioonis esines ta esmakordselt 1959. aastal, olles Itaalia naiste seas esimene ''[[rock'n'roll]]''<nowiki>'</nowiki>i viljeleja.<ref name="suomi" /> Viidates laulumaneerile ja rütmi löövatele kehaliigutustele, hakati teda hüüdma "kriiskajate kuningannaks" (''La regina dei urlatori'')<ref name="RVK8Y" /><ref name="cool" /> ja "[[Cremona]] tiiger"<ref name="suomi" /> Mina varaste laulude sekka kuulus "Renato", mis Eestisse jõudis [[Marino Marini]] ansambli vahendusel pealkirjaga "[[Renata (laul)|Renata]]" ning muutus rahvalikuks lauluks.<ref name="RrBXK" /> Aastal 1960 katsetas Mina esmakordselt tundelisemat laulumaneeri. Ballaad "Il cielo in una stanza" oli aasta ostetuim plaat Itaalias ja jõudis ka USA edetabelisse.<ref name="spLo7" /> Mina häält iseloomustas eriline [[tämber]] ja jõulisus. Tema laulud olid valdavalt dramaatiliselt esitusega armastuslood.<ref name="xaH5d" /> Samuti katsetas ta klassikalise [[Itaalia muusika|itaalia levimuusika]] ühendamist souliga, näiteks "Se stasera sono qui"(1968)<ref name="kLf06" /> ja koostöös helilooja Lucio Battistiga 1969. ja 1970. aastal.<ref name="sMCJs" /> Mina tõi itaalia muusikasse teisigi kaasaegseid stiile, sealhulgas ''[[nuevo tango]]'' koostöös Argentina helilooja [[Ástor Piazzolla]]ga 1972. aastal. Demonstreerimaks Mina andeid, kirjutasid Itaalia ringhäälingu [[RAI]] heaks töötavad heliloojad suure hääleulatuse ja keerulise akordivahetusega laule, nt. Bruno Canfora "Brava" (1965)<ref name="EF3yI" /> ja Ennio Morricone pseudo[[serialism|serialistlik]] "Se telefonando" (1966).<ref name="telefonando" /> Minale kirjutati ja orkestreeriti eritellimusi, esitamaks neid "Studio Uno" (1965–1966), "Canzonissima" (1968) ja "Teatro 10" (1972) telerevüüde hiigelorkestri saatel ning kontsertidel Napoli Auditorio A saalis (1968) ja [[Toscana]] Riviera klubis La Bussola (1968, 1972 ja 1978). Loetletud esinemised kogusid Itaalia kohta rekordilisel hulgal publikut.<ref name="GC6Ds" /><ref name="Ac1HZ" /><ref name="GsENl" /> "Mina alla Bussola dal vivo" (1968) oli Itaalia ajaloo esimene plaadina avaldatud kontsertesinemine.<ref name="RVK8Y" /> Plaat oli 1967.a. Itaalia kolmas ostetuim LP. Kolmel aastal oli Mina plaat oma riigi ostetuim kauamängiv. Need olid "Studio Uno" (1965), "Bugiardo più che mai...più incosciente che mai..." (1969) ja "Mina Celentano" (1998).<ref name="album" /> Viimati nimetatu koosnes duettidest [[Adriano Celentano]]ga, kellega ta alustas telekarjääri ja kellega on televisioonis korduvalt koos esinenud. Aastal 1963 keelas RAI Minal esinemise kõikidel kanalitel. Põhjuseks oli laulja keeldumine varjamast armusuhet abielus näitlejaga ja rasedust. Mina elulugu peegeldab itaalia naiste sotsiaalse staatuse arengut, mis oli vastuolus valitseva [[katoliiklus|katoliku]] [[kodanlus|kodanliku]] moraaliga.<ref name="OCj0N" /> Lauljanna plaadimüüki esinemiskeeld ei mõjutanud ja publik sundis aasta hiljem RAI-d kutsuma ta tagasi.<ref name="suomi" /> Järgnenud aastatel takistas RAI Minal osade laulude esitamist, mis käsitlesid julgelt [[usk]]u ("Sacumdì Sacumdà" 1968),<ref name="ynrXD" /> suitsetamist ("Ta-ra-ta-ta" 1966)<ref name="VVo1F" /> või seksi ("La canzone di Marinella" 1966 ja "L'importante è finire" 1975).<ref name="ARIC8" /> Vabameelse naise kuvandit täiendasid Mina seksuaalne veetlevus ja ülbe olek,<ref name="cool" /> mille juurde kuulusid ka avalik suitsetamine, heledaks värvitud pea ja mahaaetud kulmud.<ref name="uVSQb" /> Mina loobus avalikest esinemistest 1978. aastal, jätkates iga-aastaste plaatide avaldamist tänaseni. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="carrera">{{cite book|first=Alessandro|last= Carrera|publisher=Cambridge University Press|editor=Zygmunt Guido Baranski, Rebecca J. West|title=The Cambridge Companion to Modern Italian Culture| chapter=Folk music and popular song from the nineteenth century to the 1990s|pages=325–336|year=2001}}</ref> <ref name="repubblica">{{cite news|newspaper=[[la Repubblica]]|url=http://www.repubblica.it/2006/c/sezioni/persone/minasposa/minasposa/minasposa.html|title=Mina si è sposata a Lugano la cerimonia il 10 gennaio (Mina abiellus Luganos 10. jaanuaril toimunud tseremoonia käigus))|date=1. märts 2006}}</ref> <ref name="allmusic">{{cite web|url=http://www.allmusic.com/artist/p5503|title=Mina|väljaandja=All Music Guide}}</ref> <ref name="biography">{{cite web|url=http://www.italica.rai.it/eng/principal/topics/bio/mina.htm|title=Mina's Biography|väljaandja=Rai International Online|access-date=2008-05-12|archive-date=2011-09-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20110927000428/http://www.italica.rai.it/eng/principal/topics/bio/mina.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="singles">{{cite web|url=http://www.hitparadeitalia.it|title=Top Annuali Singles|väljaandja=hitparadeitalia}}</ref> <ref name="suomi">{{cite web|url=http://lotta.yle.fi/ijulkaisu.nsf/sivut/euroopantaivaanalla?OpenDocument&pageid=Content142618ECFE4|title=Mina|väljaandja=Radio Suomi|access-date=2008-05-12|archive-date=2008-06-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20080606044234/http://lotta.yle.fi/ijulkaisu.nsf/sivut/euroopantaivaanalla?opendocument&pageid=Content142618ECFE4|url-status=dead}}</ref> <ref name="cool">{{cite web|url=http://www.catalog-of-cool.com/newdigssounds.html|title=Sounds: New Digs|väljaandja=Catalog of Cool|access-date=2008-05-12|archive-date=2008-05-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20080501210836/http://www.catalog-of-cool.com/newdigssounds.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="telefonando">{{cite web|url=http://www.hitparadeitalia.it/schede/s/se_telefonando.htm|title=Se telefonando|väljaandja=hitparadeitalia.it}}</ref> <ref name="album">{{cite web|url=http://www.hitparadeitalia.it|title= Top annuali album|väljaandja=hitparadeitalia.it}}</ref> <ref name="P91u3">[http://books.google.com/books?hl=en&lr=&id=o1HE8o8RTXgC&oi=fnd&pg=IA1&dq=mina+sanremo&ots=1KVt7RbIYV&sig=wxITaWHy4YImDGiKB-3mTv_9h3o Marcello Giannotti (2001)]. L'enciclopedia di Sanremo (San Remo entsüklopeedia. Itaalia keeles). Gremese, Rooma</ref> <ref name="YyPFz">[https://web.archive.org/web/20080905163534/http://www.arcobaleno.net/personaggi/ariete/mina.htm Stefano Barbieri] Mina la camaleontica, Mina la solitaria. Arcobaleno</ref> <ref name="RVK8Y">[http://biografie.studenti.it/biografia.htm?BioID=1302&biografia=Mina+Mazzini Mina Mazzini]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. biographieonline.it</ref> <ref name="RrBXK">[http://vahuriinglid.blogspot.com/2007/05/laulude-snad-mis-hakkavad-kummitama-kui.html Laisk, Nõrk & Allumatu] Vahuri inglid</ref> <ref name="spLo7">[http://www.hitparadeitalia.it/schede/c/cielo_in_una_stanza.htm Il cielo in una stanza]. hitparadeitalia.it</ref> <ref name="xaH5d">[http://minamazzini.it/discografia/discografia.php?ce=EMI0724357672825 Loris Biazzetti]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} The Platinum Collection</ref> <ref name="kLf06">[http://www.hitparadeitalia.it/schede/s/se_stasera_sono_qui.htm Se stasera sono qui] hitparadeitalia.it</ref> <ref name="sMCJs">[http://www.hitparadeitalia.it/schede/i/io_e_te_da_soli.htm Io e te da soli] hitparadeitalia.it</ref> <ref name="EF3yI">[https://web.archive.org/web/20170630063619/http://musicalstore.it/INTERPRETI/MINA-BIOGRAFIA%20.htm Mina. Biografia] musicalstore.it</ref> <ref name="GC6Ds">[http://www.galleriadellacanzone.it/canzoni/anni60/schede/zumzum/zumzum.htm Zum zum zum] Galleria della canzone</ref> <ref name="Ac1HZ">[https://web.archive.org/web/20070507213141/http://www.minamazzini.com/cronache/?dec=70&id=364 Lele Cerri] Mina e l'orchestra live '72</ref> <ref name="GsENl">[http://www.hitparadeitalia.it/voli/articoli/ch721001.htm Settimana 13 Ottobre 1972] hitparadeitalia site.</ref> <ref name="OCj0N">Nino Romano. Mina. Storia di un mito. Rusconi, 1986</ref> <ref name="ynrXD">[http://www.hitparadeitalia.it/voli/articoli/ch681220.htm Settimana 20 Dicembre 1968] Hitparadeitalia site. Retrieved 6 August 2007</ref> <ref name="VVo1F">[http://www.musicaememoria.com/mina_fumo_blu.htm Mina - Fumo blu (Ta ra ta ta ta ta)] Musica e memoria site. Retrieved 21 January 2008</ref> <ref name="ARIC8">[https://web.archive.org/web/20080501023118/http://musicaememoria.altervista.org/la_rai_e_le_canzoni.htm La RAI e le canzoni "oscurate"] Musica & memoria site. Retrieved 21 January 2007</ref> <ref name="uVSQb">[http://www.grandinotizie.com/pro/387.htm Mina Anna Mazzini] Grandi Notizie</ref> }} [[Kategooria:Itaalia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] sl0eriejuwsxm7xwwrmfc863z0ez0i9 0 133047 7189899 7034791 2026-07-09T16:26:37Z Nimelik 60716 7189899 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Palang, Hannes.IMG_2577.JPG|pisi|Hannes Palang [[Mihhail Lotman]]ile pühendatud sümpoosionil 3. septembril 2012]] [[Pilt:Hannes Palang1.JPG|thumb]] '''Hannes Palang''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1968]]) on eesti geograaf. Ta lõpetas aastal [[1993]] [[Tartu Ülikool]]i bioloogia-geograafiateaduskonna geograafia erialal. Palang uurib Eesti [[kultuurmaastik]]e muutuste põhjusi ja tagajärgi. [[12. märts]]ist [[2007]] on ta [[Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituut|Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi]] direktor. [[8. märts]]il [[2011]] valis instituudi kolleegium Hannes Palangu ametisse ka järgmiseks neljaks aastaks. [[17. juuni]]l [[2008]] valiti Palang [[Tallinna Ülikool]]i [[inimgeograafia]] professoriks. ==Tunnustus== *2025 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] ===Raamat=== * Koostanud ja toimetanud Hannes Palang ja [[Tiit Tammaru]]. Autorid: [[Eiki Berg]], Karin Dean, [[Raul Eamets]], Mark Gortfelder, Olle Järv, Kadi Kalm, Kadri Kasemets, [[Kadri Leetmaa]], Raili Nugin, [[Taavi Pae]], Hannes Palang, Tarmo Pikner, [[Allan Puur]], Anne Põder, [[Garri Raagmaa]], [[Rein Raud]], Siiri Silm, [[Tiit Tammaru]], Keiu Telve, Elen-Maarja Trell, [[Tauri Tuvikene]]. "Inimgeograafia alused". Kõrgkooliõpik. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2025. ==Vaata ka== *[[Kultuuriteooria tippkeskus]] ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/a6f2e973-2f43-4d9e-ab69-1ab048d50c26 Hannes Palang] [[Eesti Teadusportaal]]i andmebaasis {{JÄRJESTA:Palang, Hannes}} [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] b87vwo2lt3tmncydvc8fk7nzwprx3bs 7189900 7189899 2026-07-09T16:27:20Z Nimelik 60716 /* Raamat */ 7189900 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Palang, Hannes.IMG_2577.JPG|pisi|Hannes Palang [[Mihhail Lotman]]ile pühendatud sümpoosionil 3. septembril 2012]] [[Pilt:Hannes Palang1.JPG|thumb]] '''Hannes Palang''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1968]]) on eesti geograaf. Ta lõpetas aastal [[1993]] [[Tartu Ülikool]]i bioloogia-geograafiateaduskonna geograafia erialal. Palang uurib Eesti [[kultuurmaastik]]e muutuste põhjusi ja tagajärgi. [[12. märts]]ist [[2007]] on ta [[Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituut|Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi]] direktor. [[8. märts]]il [[2011]] valis instituudi kolleegium Hannes Palangu ametisse ka järgmiseks neljaks aastaks. [[17. juuni]]l [[2008]] valiti Palang [[Tallinna Ülikool]]i [[inimgeograafia]] professoriks. ==Tunnustus== *2025 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] == Raamat == * Koostanud ja toimetanud Hannes Palang ja [[Tiit Tammaru]]. Autorid: [[Eiki Berg]], Karin Dean, [[Raul Eamets]], Mark Gortfelder, Olle Järv, Kadi Kalm, Kadri Kasemets, [[Kadri Leetmaa]], Raili Nugin, [[Taavi Pae]], Hannes Palang, Tarmo Pikner, [[Allan Puur]], Anne Põder, [[Garri Raagmaa]], [[Rein Raud]], Siiri Silm, [[Tiit Tammaru]], Keiu Telve, Elen-Maarja Trell, [[Tauri Tuvikene]]. "Inimgeograafia alused". Kõrgkooliõpik. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2025. ==Vaata ka== *[[Kultuuriteooria tippkeskus]] ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/a6f2e973-2f43-4d9e-ab69-1ab048d50c26 Hannes Palang] [[Eesti Teadusportaal]]i andmebaasis {{JÄRJESTA:Palang, Hannes}} [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] hetjyz9mvr1kdho8blpqfh71x5p27ky 0 136782 7190091 6235833 2026-07-10T00:33:26Z Trebors 57925 7190091 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|aasta=2008|kuu=september}} {{Näitleja info | nimi = Tiina Tõnis | pilt = | pildi suurus = | pildi allkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[17. september]] [[1959]] | sünnikoht = [[Voka küla]] | surmaaeg = | surmakoht = | teine nimi = | amet = | aktiivne = | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | vanemad = | veebileht = | auhinnad = }} '''Tiina Tõnis''' (sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1959]] [[Voka küla]]s) on eesti näitleja. Tõnis on lõpetanud 1974. aastal [[Tudulinna 8-klassiline Kool|Tudulinna 8-klassilise Kooli]] ja 1977. aastal [[Mustvee 1. Keskkool|Mustvee 1. Keskkooli]], 1979. aastal [[Viljandi Kultuurikool]]i näitejuhtimise eriala (kursuse juhendaja [[Elle Are]]) ja 1985. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] näitejuhtimise eriala (kursuse juhendaja [[Rudolf Allabert]]). Ta oli aastatel 1980–1981 [[Karksi-Nuia kultuurimaja]] direktor. Aastast 1985 töötab [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] näitlejana. == Rolle Eesti Noorsooteatris == *Hermia – W. Shakespeare "Suveöö unenägu" (lav. [[Rein Agur|R. Agur]]) 1985 *Naine – T. Raadik "Aisopose vitsad" (lav. [[Tõnu Raadik|T. Raadik]]) 1985 *Leeni – Fr. Tuglas – R. Agur "Toome helbed" (lav. R. Agur) 1986 *Jäneseema jt – M. Tiks "Mägramäng" (lav. R. Agur) 1987 *Lilliputt, Professor jt – J. Swift – M. Unt "Gulliver ja Gulliver" (lav. R. Agur) 1987 *Võõrasõde, Haldjas – Ch. Perrault – L. Tungal "Tuhkatriinu" (lav. R. Agur) 1988 *Lumehelbeke – G. Landau "Lumehelbekese kool" (lav. V. Luup) 1988 *Piiga – A. Ehin "Kalevipoja lood" (lav. E. Spriit) 1988 *Kitsetall Sisi – Vennad Grimmid – L. Tungal "Hunt ja seitse kitsetalle" (lav. V. Luup) 1991 *Luule – A. Kivirähk "Vanamehed seitsmendalt" (lav. [[Eero Spriit|E. Spriit]]) 1992 *Elisabet – O. Luts "Kapsapea" (lav. J. Kukk) 1993 *Võõrasema – S. Marask "Kaksteist kuud" (lav. V. Luup) 1993 *Märtsijänes, Part, Põrsas – L. Carrol – E. Spriit "Alice imedemaal" (lav. E. Spriit) 1994 *Muriia jt – J. Põldma "Koera pulm" (lav. I. Eensalu) 1995 *Malviina jt – A. Tolstoi – A. Šapiro "Buratino" (lav. V. Luup) 1995 *Margareta jt – J. W. Goethe – E. Spriit "Faustike" (lav. E. Spriit) 1995 *Kurk – J. Põldma "Sõber kurk" (lav. E. Spriit) 1996 *Lumivalgeke – Vennad Grimmid – E. Spriit "Lumivalgeke" (lav. E. Spriit) 1996 *Tibi – Fr. K. Waecher "Klounide kool" (lav. T. Tohver) 1996 *Kreeka printsess – M. Lätte "Legend printsessi sõrmusest" (lav. U. Allik) 1998 *Perenaine, Peretütar – J. M. Eisen – T. Tamm "Kratt" (lav. T. Tamm) 1998 *Väike prints – A. de Saint-Exupery "Väike prints" (lav. V. Volhovski) 1999 *Nella-Della – A. M. G. Schmidt "Viplala" (lav. R. Toots) 1999 *Kohtunik, Ema, Poeg – E. Hermaküla "Kohtuasi number null" (lav. [[Evald Hermaküla|E. Hermaküla]]) 1999 *Anni Manni – M.-L. Mikkola "Anni Manni" (lav. A. Türnpu) 2001 *Õpetaja Krippur – A. Dvinjaninov – E. Liitmaa – J. Kreem "Risk" (lav. A. Dvinjaninov) 2001 *Paruniproua – J. Lenz – K. Kaasik-Aaslav "Hofmeister ehk LÄRM" (lav. K. Kaasik-Aaslav) 2002 *Preili Lynch – J. Jacobs – W. Casey "Grease" (lav. A. Dvinjaninov) 2004 *Memm, Lill, Rebane – E. Kuus – R. Toots "Memme musi" (lav. R. Toots) 2004 *Tippkokk – V. Keller "Kilplaste Klubi" (lav. V. Keller) 2006 *Ema – W. Shakespeare – E. Liitmaa – J. Kreem – A. Dvinjaninov "Romeo ja Julia" (lav. A. Dvinjaninov) 2006 *Kärbes Salvadore, Koerakirp Max – J. Põldma "Lepatriinude jõulud" (lav. J. Põldma / H. Ernits) 2006 *Hobune Õeraasuke – M. Lado "Väga lihtne lugu" (lav. J. Ibragimov) 2007 *Vahetalu ema, Lövnäsi Kristin – A. Lindgren "Bullerby lapsed" (lav. V. Keller) 2007 *Vahetalu ema – A. Lindgren – V. Keller "Bullerby jõulud" (lav. A. Dvinjaninov) 2007 *Muuseumitöötaja – N. Gogol "Mängurid" (lav. J. Ibragimov) ==Rolle väljaspool Eesti Noorsooteatrit== *Katja – A. Kazantsev "Vana maja" ([[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], 1983) *Maarja – D. Šupini telefilm "Kann allikal" (1988) *Lastesaate "Sajajalgse 100 sõpra" saatejuht (ETV, 1999) *Aastatel 1985–1998 rollid telelavastustes ja lastesaadetes. *Ema; vanaema – A. Kivirähki "Limpa ja mereröövlid" kontsert-etendus (lav. A. Dvinjaninov) 2007 ==Tunnustus== *Rusikas Silmaauku ehk parim kõrvalosatäitja hooajal 2004–2005 *"PRIIMA" eripreemia Juhtivteaduri rolli eest lavastuses "Mängurid" ==Välislingid== *[http://www.nuku.ee/info-ja-piletid/inimesed/naitlejad/tiina-tonis/ tutvustus Nukuteatri kodulehel] {{JÄRJESTA:Tõnis, Tiina}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 8euw9n5y9lsqmmqahnnur49pba6o7tf 0 136784 7190097 7109238 2026-07-10T00:36:59Z Trebors 57925 7190097 wikitext text/x-wiki '''Andres Roosileht''' (sündinud [[30. jaanuar]]il [[1976]]) on eesti [[näitleja]], [[lavastaja]], dubleerija ja helindaja. Ta on lõpetanud [[Tallinna 21. Keskkool]]i [[1994]]. aastal, [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (juhendaja [[Priit Pedajas]], 18. lend) näitleja erialal [[1998]]. aastal ja [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] nukukunsti magistriõppe [[2005]]. aastal. Aastatel 2001–2024 töötas Roosileht näitlejana [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatris]] ning alates 2019. aastast on ta mänginud ja lavastanud [[Kellerteater|Kellerteatris]]. Alates septembrist 2024 on ta Kellerteatri kunstiline juht. ==Looming== ===Rolle Eesti Nuku- ja Noorsooteatris=== *Meelis – A. Dvinjaninov "Risk" (lav. A. Dvinjaninov) 2001 *Won – P. Sauter "Wohh, Won ja Wiida" (lav. R. Toots) 2001 *Faun – I. Põllu “Tulipunane lilleke” (lav. V. Keller) 2002 *Koduõpetaja – J. Lenz - K. Kaasik-Aaslav "Hofmeister ehk LÄRM" (lav. K. Kaasik-Aaslav) 2002 *Isand Kõrvits, koer Nuhik – G. Rodari - E. Spriit “Cipollino” (lav. E. Spriit) 2003 *Keefir – A. Kivirähk "Vapper Keefir" (lav. V. Keller) 2003 *Sonny – J. Jacobs - W. Casey "Grease" (lav. A. Dvinjaninov) 2004 *Tölpa – O. Luts - A. Dvinjaninov "Nukitsamees" (lav. A. Dvinjaninov) 2004 *Nõid, Karu – K. Kangur - U. Lennuk "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" (lav. A. Prosa) 2004 *Sammalhabe – E. Raud - R. Toots "Jälle need naksitrallid" (lav. R. Toots) 2005 *Ants Kristjan – U. Lennuk "Muinasjutumees" (lav. A. Prosa) 2005 *Vend ; Samm – W. Shakespeare - E. Liitmaa - J. Kreem - A. Dvinjaninov "Romeo ja Julia" (lav. A. Dvinjaninov) 2006 *Kunstnik – Markuse evangeelium (lav. A.Roosileht/V.Keller) 2006 *Peremees – M. Lado "Väga lihtne lugu" (lav. J. Ibragimov) 2007 *Vanaisa – A. Lindgren "Bullerby lapsed" (lav. V. Keller) 2007 *Vanaisa – A. Lindgren - V. Keller "Bullerby jõulud" (lavastaja Andres Dvinjaninov) 2007 *Gavrjuška, Zamuhrõškin, Glov vanem – N. Gogol "Mängurid" (lav. J. Ibragimov) 2008 *Carabas Barabas - Aleksei Tolstoi/J. Ibragimov "Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused (lavastaja J.Ibragimov) 2008 *Veebruar - S.Marshak "Kaksteist kuud" (lav. A. Dvinjaninov) 2008 *Nõid, metsnik, linnapea naine - O. Preussler/Wimberg "Väike nõid" (J.Ibragimov) 2009 *Treener Bolton - W.Disney "High School Musical" (lav. A.Dvinjaninov) 2010 *Linnakodanik - A.Kitzberg/J.Kreem/T.Kikas "Libahunt" (lav. N.Kuningas) 2011 *Arst, patsient, ahv Maria Jose - A.Segall/D.Paiva "Ajuloputus" (lav. D.Paiva) 2011 *Ebapüha Isa - V.Keller/A.Roosileht "Õhtusöök vampiiridega" (lav. A.Roosileht) 2012 *Sammalhabe - E.Raud/I.Undusk "Naksitrallid" (lav. K.Tamm, S.Lange) 2012 *Vaalakütt Ned Land - J.Verne/I.Undusk "20 000 ljööd vee all" (lav. V.Keller) 2013 *Osatäitja - J.Barnard "Kleepur" (lav. J.Barnard) 2013) *Teadlane, kuningas - M.Unt "Good-bye, baby" (lav. T.Ruumet), 2013 *Jean Valjean - V.Hugo/U.Lennuk "Väike Gavroche" (lav. T.Tõnisson) 2013 *Jutustaja - H.C.Andersen "Muinasjutud paberil" (lav. S.Lange, A. Roosileht) 2013 *Meeshaldjas - M.Rajas "Puuhaldjate lugu" (lav M.Rajas) 2014 *Konstaabel Bork, tseremooniameister - M.Ulman "Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater" (lav. T.Tõnisson, M.Rajas) 2014 *Jacques Paganel - J. Verne "[[Kapten Granti lapsed]]" (lav. V. Keller) 2014 *Isa - H.G.Wells "Võlupood" (lav. S. Lange) 2014 *Lord Henry Wotton - O. Wilde "[[Dorian Gray portree]]" (lav. V. Keller) 2015 *Tonio - A. de St-Exupery "Väike prints" (lav. M. Rajas) 2017 *Saul - D. du Maurier/Hitchcock/Keller "Linnud" (lav. V. Keller) 2017 *Osatäitja - E. Keret/Y. Rasooly "Bon Voyage ja teised valed" (lav. Y. Rasooly) 2017 *Roger, konstaabel, 2. hääl, härra Wise, mees leti taga jne - M. Haddon "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" (lav. S. Pukk) 2018 *Lilliputtide keiser, Hiiglaste kuningas - J. Swift "Gulliveri reisid" (lav. T. Tõnisson) 2018 *Vanaisa, kapten, kuningas - P.Jaaks/H.Rekkor "Elias maa pealt" (lav. H. Rekkor) 2018 *Beppo, Agent PBD/623/f - M. Ende "Momo" (lav. M. Joorits) 2019 *Jorgen - J. Gaarder "Apelsinitüdruk" (lav. S. Pukk) 2020 *Mäe-Soosaare peremees Jaak - "Tuulte pöörises" (lav. M. Kohava) 2020 *Vanaisa - O. Aardam "Jääpüük" (lav. O. Aardam), 2020 *Kohvikupidaja, Botard - E. Ionesco "Ninasarvik" (lav. S. Pukk), 2021 *Borka - A. Lindgren "Röövlitütar Ronja" (lav. T. Tõnisson) 2022 *Alfred Mazerath, Rasputin, Dückerhoff - G. Grass "Plekktrumm" (lav. T. Tõnisson) 2024 ===Rolle väljaspool Nukuteatrit=== *Kelner – B. Alver - P. Pedajas "Valge vares" (diplomilavastus Eesti Draamateatris, 1995) *Pross – M. Kõiv "Peiarite õhtunäitus" (diplomilavastus Eesti Draamateatris, 1996) *Henry Higgins - Frederick Loewe "Minu veetlev leedi" (Eesti Draamateater, 1998) *Ben Silverman – N. Simon "Päikesepoisid" ([[Vanalinnastuudio]], 1998) *Efesose kuningas – W. Shakespeare "Eksituste komöödia" (Vanalinnastuudio, 2000) *Pjotr – A. Ostrovski "Mets" (Vanalinnastuudio, 2000) *K. Kilvet "Brel" (Vanalinnastuudio, 2001) *Näitleja – rühmatöö "Neli teist sügisest hetke" (Vanalinnastuudio, 2001) *Tekk – A. Kivirähki "Limpa ja mereröövlid" kontsert-etendus (lav. A. Dvinjaninov) 2007 *Mr. Braithwaite "Billy Elliot" 2015 *Gorbowski, Ülo - Indrek Hargla “Kodukäijad” Kellerteatris 2019 *Andrew Wyke - Anthony Shafferi "Mäng" Kellerteatris 2020 *Leo - "Midagi tõelist" Kellerteatris 2022 *Professor – "Mets" Kellerteatris 2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Skulskaja |eesnimi=Jelena |kuupäev=7. veebruar 2023 |pealkiri=ARVUSTUS {{!}} Kui inimene kaob, meenutavad teda tuvid. Kurb lugu ühe neiu kadumisest |url=https://epl.delfi.ee/a/120139276 |vaadatud=2023-02-07 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> *Sir Lawrence Wargrave - "Ja ei jäänud teda ka" Kellerteatris 2024 *Psühhiaater - “Vale” Kellerteater 2024 *Derek Eveleigh - “Verejälg” 2025 ===Muud=== Mänginud eesti seriaalides ("Köök", "Nukumaja" jne), dubleerinud seriaale ja filme ning audioraamatuid. Lavastanud: "Herakles" (Andres Roosileht, [[Triin Voorel]]; 2004), "Mõmmik" (sh idee autor ja kunstnik, 2005), "Markuse evangeelium" (monolavastus, 2006; sh esitaja), "Klaabu" (2009), "Õhtusöök vampiiridega" (sh kaasautor, 2012), "Muinasjutud paberil" (koos Sandra Langega, 2013), “Miisu” (sh dramatiseerija 2015), "Afäär" (Kellerteater, 2022), "Misery" (Kellerteater, 2024), “Kaasosaline” (Kellerteater 2024), “Saagi lõhn” (Kellerteater 2025), “Da Vinci kood” (Kellerteater 2025), “Peegel” (Kellerteater 2025). Tõlkinud näitemänge. ==Liikmesus== *Eesti Näitlejate Liit ==Tunnustus== *"Rusikas silmaauku" ehk parim kõrvalosatäitja Eesti Nuku- ja Noorsooteatris hooajal 2007/2008. *Parim kõrvalosatäitja Nukuteatris hooajal 2014/2015 *Parim meesnäitleja Nukuteatris hooajal 2017/2018 *Parim meeskõrvalosatäitja Nukuteatris hooajal 2017/2018 *Hooaja hõivatuim meesnäitleja hooajal 2018/2019 ==Tegevus poliitikas== Roosileht oli aastatel 2003–2021 [[Isamaa (erakond)|erakonda Isamaa]]. Alates 2025. aastast on ta [[SDE|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Pirita linnaosa]]s, kogus 42 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 3. märts 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Isiklikku== Tema poolvend [[Allan Roosileht]] on diskor ja raadio muusikasaadete saatejuht<ref>[[Andres Keil]], [http://www.ohtuleht.ee/60723 Allan Roosileht - neljakümnene optimismipallike], Õhtuleht, 7. august 1999</ref>. Tal on endise abikaasa Katriniga tütred Helen ja Annika. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * https://m.ohtuleht.ee/839422/andres-roosileht-kui-lugeda-15-aastat-peale-ladina-ameerika-seebikatele-jaab-paratamatult-hispaania-keel-kulge- {{JÄRJESTA:Roosileht, Andres}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 5bprixl4m3zeunf6apsxtoullaah5lp 0 136786 7190080 7167965 2026-07-10T00:24:54Z Trebors 57925 7190080 wikitext text/x-wiki '''Anti Kobin''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1977]]) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud 1996. aastal [[Viljandi Maagümnaasium]]i ja 2001. aastal [[Viljandi Kultuurikolledž|Viljandi Kultuurikolledži]] näitlejana (3. lend, juhendaja [[Andres Noormets]])<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref>. Alates 2002. aastast on Anti Kobin [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja. Ühtlasi on ta õpetanud [[Tallinna 32. Keskkool|Tallinna 32. Keskkoolis]] teatriõpetust (2006–2008). Aastatel 2009–2013 oli ta ka [[NUKU teater|NUKU teatri]] noortestuudio juht ja õppejõud. == Looming == === Rollid Eesti Nuku- ja Noorsooteatris === {{veergude loend|laius=36em| *Jälev – "Kalev@Jälev.Komm" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2001) *[[Sammalhabe]] – "[[Naksitrallid]]" (lavastaja I. Eensalu, 2002) *Fritz jt – "Hofmeister ehk Lärm" (lavastaja K. Kaasik-Aaslav, 2002) *Pikk Päkk – "Päkapikutajad" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2002) *Advokaat Hernes, vürst Sidrun, asekrahv Kirsike, mutt, hiired – "Cipollino" (lavastaja E. Spriit, 2003) *Psühholoog – "Ashes and Sand" (lavastaja A. Comyn, 2003) *Francesco – "Sinine unistus" (lavastaja V. Keller, 2003) *Pisipõnn – "Memme musi" (lavastaja R. Toots, 2004) *Hunt – "Hunt ja seitse kitsetalle" (lavastaja V. Keller, 2004) *Mõhk – "[[Nukitsamees]]" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2004) *Trebla – "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" (lavastaja A. Prosa, 2004) *Mõmmik – "Mõmmik" (lavastaja A. Roosileht, 2005) *Kingpool – "Jälle need naksitrallid" (lavastaja R. Toots, 2005) *Tamino – "[[Võluflööt]]" (lavastaja V. Keller, 2005) *Tippfarmer – "Kilplaste Klubi" (lavastaja V. Keller, 2006) *Greg – "[[Romeo ja Julia (muusikal)|Romeo ja Julia]]" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2006) *Lepatriinu Peeter, Külmkapiputukas Heino, Päkapikk Jussi – "[[Lepatriinude jõulud]]" (lavastajad J. Põldma ja H. Ernits, 2006) *Gunnar – "Kui mind ei oleks, oleks maailm teine" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2007) *Aleksei – "Väga lihtne lugu" (lavastaja J. Ibragimov, 2007) *Lasse – "[[Bullerby lapsed]]" (lavastaja V. Keller, 2007) *Koer, lammas – "Vanamees ja emahunt" (lavastaja I. Šauoh, 2007) *Lasse – "Bullerby jõulud" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2007) *Aleksei – "Mängurid" (lavastaja J. Ibragimov, 2008) *erinevad rollid – "Oskar ja Roosa Daam" (lavastaja J. Ibragimov, 2008) *Näitleja – "Nukumängu ABC" (lavastaja J. Ibragimov, 2008) *Duremar – "[[Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused|Kuldvõtmeke]] ehk Buratino senitundmatud seiklused" (lavastaja J. Ibragimov, 2008) *[[Jaanuar]] – "Kaksteist kuud" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2008) *erinevad direktorid läbi aegade – "Otsast alates" (lavastaja R. Toots, 2009) *tädi Rumpumpel ja laskur – "Väike Nõid" (lavastaja J. Ibragimov, 2009) *Isa – "Vurr-vurr, vurrkann" (lavastaja H. Laas, 2010) *Anti – "[[Klaabu]]" (lavastaja A. Roosileht, 2010) *Professor – "[[Kalle Blomkvist ja Rasmus]]" (lavastaja V. Keller, 2010) *Reku – "Kaksteist kingitust jõuluvanale" (lavastaja T. Tõnisson, 2010) *Näitleja – "Käed ja kindad" (lavastaja H. Laas, 2011) *Rahvas – "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]" (lavastaja N. Kuningas, 2011) *Ärijuht – "[[Metamorfoos]]" (lavastaja M. Rajas, 2011) *Oskar – "[[Karlsson katuselt|Karlson katuselt]]" (lavastaja V. Keller, 2011) *Paks nahkhiir – "Õhtusöök vampiiridega" (lavastaja A. Roosileht, 2012) *Jõuluvana – "Jõuluvana ja põhjapõder" (lavastaja H. Toompere jr., 2012) *Pierre Arronax – "[[20 000 ljööd vee all]]" (lavastaja V. Keller, 2013) }} === Rollid väljaspool Nukuteatrit === {{veergude loend|laius=36em| *Penti Tervo – "Novembri lõpp" (diplomilavastus, lavastaja [[Ingomar Vihmar]], 2000) *Dorn – "Kajakas" (diplomilavastus teatris Ugala, 2001) *Gerald Popkiss – "Linnumaja" (teater Endla, 2001) *Kusta – "[[Põrgupõhja uus Vanapagan|Põrgupõhja uus vanapagan]]" (teater Endla, 2002) *Manivalde – film "[[Malev (film)|Malev]]" (Õ-Fraktsioon, 2004) *Frankie (hääl) – animafilm "Haikala lugu" ("Shark Tale", DreamWorks, 2004) *Sina – kuuldemäng "Mina lood" (Vikerraadios 2004–2008) *Raudmiis – "Painaja" (Võru Teatriateljee, 2006) *osaleja – "Reunioon" (Olematu Teater Baltoscandali raames, 2006) *Andris – teleseriaal "Helena" (TV3, 2006) *Limmo – "[[Limpa ja mereröövlid]]" (kontsert-etendus, 2007) *Lancelot (hääl) – "[[Shrek]] 3" (2007) *Henry-Faabian – "[[Õnne 13]]" (ETV, alates 2007) *Vallavanem – "Ernesaks ja Oamats" (2008) *Eduard – film "[[Detsembrikuumus]]" (2008) *Kobin – "Umbes" (Võru Linnateater, Kanuti Gildi SAAL, 2009) *Töökaaslane – lühifilm "Pihv" (Allfilm, 2009) *Krahv Grigori Orlov – "Keisrinna hull ehk mees, kes rääkis tõtt" (Loomise teater, 2010) *Hiiglane – "Krahv Dracula sügis" (Polygon teater, 2011) *Mees (hääl) – "Smurfid" (2011) *Salliga piraat (hääl) – "Piraadid" (2012) *Kõrs – "[[Kelgukoerad]]" (2012–2013) *Jänku (hääl) – "Viis legendi" (DreamWorks, 2012–2013) *Theodor Luts – "Heliose lapsed" (Aja teater, 2013) *Ronin (hääl) – "Epic" (DreamWorks, 2013) *Paul – "Nädal aega kolmekesi" (Vana Baskini teater, 2013) }} === Lavastused === {{veergude loend|laius=36em| * "Miski ei kinnistu, täiuslikumalt" – A-Teatri projekt, lavastajad Anti Kobin, [[Erni Kask]] ja [[Tarmo Tagamets]], 2005 * "Võimalus" – Nuku ja Noorsooteatri noortestuudio, lavastaja Anti Kobin, 2010 * "Võimalused" – Nuku- ja Noorsooteatri ning Vene teatri noortestuudiote ühisprojekt, lavastajad Anti Kobin ja Artjom Garejev, 2011 * "Loomade farm" – Nuku- ja Noorsooteatri noortestuudio, lavastaja Anti Kobin, 2012 * "Kevadine ärkamine" – Nuku- ja Noorsooteatris, lavastajad Anti Kobin ja Taavi Tõnisson, 2012 * "Külm on" – Nuku Noortestuudio, lavastaja Anti Kobin, 2013 }} ==Tunnustus== ===Teatrisisesed auhinnad=== *Nukuteatri kolleegipreemia Rusikas Silmaauku ehk parim kõrvalosatäitja hooajal 2002–2003 *Nukuteatri kolleegipreemia Rusikas Silmaauku ehk parim kõrvalosatäitja hooajal 2006–2007 *Nukuteatri kolleegipreemia Rusikas Silmaauku ehk parim kõrvalosatäitja hooajal 2008–2009 *Nukuteatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2010–2011 *Nukuteatris kõige rohkem etendusi (243) mänginud meesnäitleja hooajal 2011–2012 == Isiklikku == Anti Kobin on abielus, tal on tütar Kioko ja poeg Luke.<ref name="Õhtuleht 15.10.2016">Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/764951/anti-kobini-poja-nimeks-sai-luke Anti Kobini poja nimeks sai Luke] Õhtuleht, 15.10.2016.</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/488757/naitlejatandem-tonisson-ndash-kobin-vastastikune-karjumine-on-vabastav Näitlejatandem Tõnisson – Kobin: "Vastastikune karjumine on vabastav!"] Õhtuleht.ee, 16. august 2012 * [http://www.nukuteater.ee/ Nukuteatri koduleht] * [http://www.noorsooteater.ee/ Noorsooteatri koduleht] * Agnes Aas. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120262275/anti-kobin-trall-soogi-umber-on-vanemluse-tuutuim-osa-kui-veel-moelda-et-see-peab-olema-tervislik-laheb-juhe-taiesti-kokku Anti Kobin: trall söögi ümber on vanemluse tüütuim osa! Kui veel mõelda, et see peab olema tervislik, läheb juhe täiesti kokku] Pere ja Kodu, 23. veebruar 2024 {{JÄRJESTA:Kobin, Anti}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] e8d2qgsm1mxciqex0nhjnscafrezvcm 0 136787 7190086 6894290 2026-07-10T00:30:08Z Trebors 57925 7190086 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Laura Nõlvak | pilt = Nõlvak, Laura.IMG_7940.JPG | pildi suurus = 250 px | pildi allkiri = Laura Nõlvak esinemas [[Bastioni aed|Bastioni aias]] 12. augustil 2012 | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1980|05|19}} | sünnikoht = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | teine nimi = | amet = [[näitleja]] | aktiivne = | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | vanemad = | veebileht = | auhinnad = }} '''Laura Nõlvak''' (sündinud [[19. mai]]l [[1980]]) on [[eestlased|eesti]] [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 1998. aastal [[Haljala Keskkool]]i, 2002. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli]] näitleja eriala (XX lend, juhendaja [[Elmo Nüganen]]) ja 2004. aastal [[Eesti Muusikaakadeemia kõrgem lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli]] nukukunsti magistriõppe. Alates 2002. aastast on ta [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja. == Rolle Eesti Noorsooteatris == *Iludus – I. Põllu “Tulipunane lilleke” (lav. V. Keller) 2002 *Tüdruk – A. Byström “Suur ime” (lav. F. Poulsen) 2002 *Maarja – A. Dvinjaninov “Päkapikutajad” (lav. A. Dvinjaninov) 2002 *Anna – J. Upton “Ashes and Sand” (lav. A. Comyn) 2003 *Neiu Redis, kass, sidrunikeste rügement, sajajalgne – G. Rodari – E. Spriit “Cipollino” (lav. E. Spriit) 2003 *Kunksmoor – A. Pervik – A. Dvinjaninov “Kunksmoor” (lav. A. Dvinjaninov) 2003 *Koor – W. Casey – J. Jacobs "Grease" (lav. A. Dvinjaninov) 2004 *Jutustaja – O. Wilde – M. Usk "Isekas Hiiglane" (lav. M. Usk) 2004 *Hera, Kuningas Eurystheus jt – T. Voorel – A. Roosileht "Herakles" (lav. A. Roosileht) 2004 *Pamina, daam Und, Vares Villem – W. A. Mozart – R. Laasi “Võluflööt” (lav. V. Keller) 2005 *Tippsportlane – V. Keller "Kilplaste Klubi" (lav. V. Keller) 2006 *Pabra – W. Shakespeare – E. Liitmaa – J. Kreem – A. Dvinjaninov "Romeo ja Julia" (lav. A. Dvinjaninov) 2006 *Valge Haldjas – M. Usk "Värvid" (lav M. Usk) 2006 *Lepatriinu Mia – J. Põldma "Lepatriinude jõulud" (lav. J. Põldma / H. Ernits) 2006 *Lehm Ehapuna – M. Lado "Väga lihtne lugu" (lav. J. Ibragimov) 2007 *Britta – A. Lindgren "Bullerby lapsed" (lav. V. Keller) 2007 *Britta – A. Lindgren – V. Keller "Bullerby jõulud" (lav. A. Dvinjaninov) 2007 *Švohnjov – N. Gogol "Mängurid" (lav. J. Ibragimov) ==Rolle väljaspool Eesti Noorsooteatrit== *Kurat, Konn – A. Tolstoi – E. Nüganen "Burattino" (diplomilavastus, 2000) *Eeva Marland – E. Vilde "Tabamata ime" (diplomilavastus Linnateatris, 2001) *Lisabette – J. Martin "Tšehhov ja šõubisnis" (diplomilavastus Linnateatris, 2001) *Vaibakaupmehe naine – B. Brecht “Hea inimene Sezuanist” (diplomilavastus [[Vanalinnastuudio]]s, 2002) *Silvia – A. Vallik "Mis teha, Ann?" ([[Raadioteater]], 2003) == Televisioon == * 2006 – "[[Kelgukoerad]]" – lastekodu juhataja * 2007 – "[[Õnne 13]]" – perenõustaja * 2011 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lara Novikova * 2011 – "[[Nöbinina]]" – Hedda Puravik * 2014 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lorelai Moora * 2017 – "[[Kättemaksukontor]]" – Madli Veller * 2022 – "[[Kättemaksukontor]]" – Estella Alves == Filmid == * 2002 – "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" – tüdruk mõisas * 2018 – "[[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused|Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused]]" – ettekandja kasiinos ==Välislingid== *[http://www.nukuteater.ee/ Nukuteatri koduleht] *[http://www.noorsooteater.ee/ Noorsooteatri koduleht] *[http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=5633&number=242] *https://www.ohtuleht.ee/141763 *https://www.ohtuleht.ee/147810 {{DEFAULTSORT:Nõlvak, Laura}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 3z5p83yw5q9gc1xao9sspha3hc0i8bg 0 136794 7190101 6972460 2026-07-10T00:39:50Z Trebors 57925 7190101 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=september}} {{Näitleja info | nimi = Tarmo Männard | pilt = | pildi suurus = | pildi allkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1968|01|11}} | sünnikoht = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | teine nimi = | amet = | aktiivne = | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | vanemad = | veebileht = | auhinnad = }} '''Tarmo Männard''' (sündinud [[11. jaanuar]]il [[1968]]) on eesti [[näitleja]]. Männard käis Tallinna 59. Valentina Tereškova nimelises lasteaias. Ta õppis aastatel [[1974]]–1977 [[Tallinna 39. Keskkool]]is, [[1977]]–1982, [[1982]]–1985 [[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool|Keila-Joa Sanatoorses Metsakoolis]] ja [[1985]]–[[1987]] [[Tallinna 9. Keskkool]]is. Näitlemist on ta õppinud [[Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee]] teatriringis (Pioneeride teatris, juhendaja [[Maret Oomer]]) ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis]] ([[1990]]–1994, juhendaja [[Ingo Normet]], 16. lend). Enne näitlejatööd oli ta töötanud aknapesijana tootmiskoondises Ekspress, mehaanikuna [[Tallinnfilm]]is ja talitajana [[Nõukogude armee]] [[sigala]]s. Aastatel 1994–2001 töötas ta näitlejana [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] ja 2002–2018 [[Eesti Noorsooteater|NUKU Teatris]]. Seejärel on ta olnud näitlejana vabakutseline ja töötanud põhiliselt enda loodud [[Nipi Mängumaa]]l.<ref>[https://theworldnews.net/ee-news/naitleja-tarmo-mannard-suureks-sain-keila-joa-internaatkoolis Näitleja Tarmo Männard: suureks sain Keila-Joa internaatkoolis] The World News, 27. oktoober2020.</ref> Ta on näidelnud näiteks [[Kellerteater|Kellerteatri]] lavastustes "Õuduste kool" (2019) ja "Karukskäijad (2021), ETV telesarjas "[[Õnne 13]]" (1997–2003), paljudes meelelahutussaadetes, lavastuslikes lastesaatesarjades jm. Ta on mänginud (2025. aasta seisuga) ligi 30 mängufilmis ja dubleerinud animafilme. Ta kandideeris [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aastal VIII Riigikogusse]] [[Eesti Rohelised|Eesti Roheliste]] ja [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] moodustatud [[Valimisliit Neljas Jõud|valimisliidu Neljas Jõud]] nimekirjas, kogus 104 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/r95/kan_vliit_7.stm Riigikogu valimine. 5. märts 1995] [[Vabariigi valimiskomisjon]]i koduleht. (Vaadatud 14.04.2010)</ref> Tema [[hobi]]d on [[matkamine]], [[alpinism]], [[purjetamine]] ja [[sukeldumine]]. ==Looming== === Rolle NUKU Teatris === *Wohh – [[Peeter Sauter]] "Wohh, Won ja Wiida" ([[Reeda Toots]]) 2001 *Pisik – [[Andres Dvinjaninov]] "S. Ööbik ja P. Isik" (Andres Dvinjaninov) 2001 *Vanem vend Robi – Peeter Sauter "Nukkude teater" (Reeda Toots) 2001 *Jussike – [[Silvi Väljal]] – A. Türnpu "Jussikese seitse sõpra" (A. Türnpu) [[2002]] *Muhv – [[Eno Raud]] – Andres Dvinjaninov "[[Naksitrallid]]" ([[Ivo Eensalu]]) 2002 *Allgott, Villgott, Gottfried – A. Byström “Suur ime” (F. Poulsen) 2002 *Politseinik Glyn – [[John Upton]] “Ashes and Sand” (A. Comyn) [[2003]] *Meister Viinamarjake, sibulapapa Cipollone, mister Porknake – [[Gianni Rodari]] – [[Eero Spriit]] "[[Cipollino]]", 2003 *Pakk Itaalia Makarone – [[Andrus Kivirähk]] "Vapper Keefir" (V. Keller) 2003 *Pilv, Okkaonu – [[Elar Kuus]] – Reeda Toots "[[Memme musi]]" (Reeda Toots) [[2004]] *Hunt – [[Vennad Grimmid]] – [[Leelo Tungal]] "[[Hunt ja seitse kitsetalle]]" (V. Keller) 2004 *[[Hermes]] – T. Voorel – [[Allan Roosileht]] "[[Herakles]]" (Allan Roosileht) 2004 *Nõid, Karu – [[Kalju Kangur]] – [[Urmas Lennuk]] "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" ([[Ain Prosa]]) 2004 *Muhv – Eno Raud – Reeda Toots "Jälle need naksitrallid" (Reeda Toots) [[2005]] *[[Vankumatu tinasõdur]] – Urmas Lennuk "Muinasjutumees" (Ain Prosa) 2005 *Tüüp – [[William Shakespeare]] – [[Elmar Liitmaa]], [[Jaagup Kreem]], Andres Dvinjaninov "[[Romeo ja Julia]]" (Andres Dvinjaninov) [[2006]] *Koerakirp Max, Kärbes Salvadore – [[Janno Põldma]] "[[Lepatriinude jõulud]]" (Janno Põldma ja [[Haiki Ernits]]) 2006 *Koer Vägimees – M. Lado "Väga lihtne lugu" (J. Ibragimov) [[2007]] *Bosse, Kerstin – [[Astrid Lindgren]] "[[Bullerby lapsed]]" (V. Keller) 2007 *Bosse – Astrid Lindgren – V. Keller "Bullerby jõulud" (Andres Dvinjaninov) 2007 *N. Gogoli skulptuur – [[Nikolai Gogol]] "Mängurid" (J. Ibragimov) === Rolle väljaspool NUKU Teatrit === *Advokaat – "Globaalkolleegium: valepüüdja" (Eesti Raadio kuuldemäng, 1996) *Kaarel – "Ilmaeluime" (ETV lavastuslik lastesaatesari, 2000) *Siil – "Maksa kaardiga" (Swedbanki reklaam) *Poliitagitaator – "[[Need vanad armastuskirjad]]" (mängufilm, 1992) *Vene sõdur – "Tallinn pimeduses" (mängufilm, 1993) *Härra Tump ja muud rollid – "Tõmblukuga kass" (ETV lastesaatesari, 1993–1995) *Planchet – [[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]] ja [[Elmo Nüganen]] "[[Kolm musketäri]]" (Tallinna Linnateater, 1995) *Feliks – "Õnne 13" (ETV telesari, 1997–2003) *Prügikastimees – "[[Kallis härra Q]]" (mängufilm, 1998) *Mitu rolli – "Doo-nau” (ETV sketšisari, 2000) *Kaarel – "Ilmaeluime" (ETV lavastuslik lastesaatesari, 2000–2001) *Mees – "Vägev vähk ja ahne naine" (Eesti Raadio kuuldemäng, 2001) *Ajakirjanik – "Seenelkäik" (mängufilm, 2012) *Narr – "Hamlet" (Linnateater, 2019) *Ridala maavanem – "[[Malev (film)|Malev]]" (mängufilm, Õ-Fraktsioon 2004) *Lenny – "Haikala lugu" (Shark Tale, DreamWorks, 2005. aasta animafilmi dublaaž) *Luigi – "Autod" (2005. aasta animafilmi dublaaž) *Hüpohondrik – "Surnumatja" (mängufilm, 2005) *Harjusk – "Taarka" (mängufilm, 2008) *Skinner – "[[Ratatouille]]" (2007. aasta animafilmi dublaaž) *Po – "Kung fu Panda" (animafilmi dublaaž) *Diskor – "Disko" (Jaak Kilmi minutifilm, 2010) *Majahoidja – "Õuduste kool" (Kellerteater, 2019) *Lugude jutustaja – "Karukskäijad" (Kellerteater, 2021) *Toomas – "Apteeker Melchior. Viirastus" (mängufilm, 2022) *"Operatsioon Larp" (animafilmi dublaaž, 2023) *Tornivaht Toomas – "Apteeker Melchior. Timuka tütar" (mängufilm, 2023) *Koputaja Kukk jt rollid – "Vihmana ma sajan" (suvelavastus, 2025) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.nukuteater.ee/ NUKU teatri koduleht] *Filipp Kruusvall. [https://www.postimees.ee/1415257/naitleja-tarmo-mannard-soidab-rattaga-aasta-labi Näitleja Tarmo Männard sõidab rattaga aasta läbi] Postimees, 24. mai 2004 *Madis Jürgen. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69050821/elu-uhes-paevas-tarmo-mannard Elu ühes päevas: Tarmo Männard] Eesti Ekspress, 23. november 2004 *Riina Jussil. [https://www.postimees.ee/1482127/tarmo-mannard-matkab-nii-kodus-kui-voorsil Tarmo Männard matkab nii kodus kui võõrsil] Postimees, 16. juuni 2005 *Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/851189/naitleja-tarmo-mannard-kuldses-keskeas-ostsin-mootorratta-et-end-maanteel-tapiks-tommata- Näitleja Tarmo Männard: „Kuldses keskeas ostsin mootorratta, et end maanteel täpiks tõmmata.”] Õhtuleht, 11. jaanuar 2018 *Anu Viita-Neuhaus. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1079024/nukuteatri-kunagine-raudvara-tarmo-mannard-sa-void-teatrist-araminekuks-valmistuda-aga-kui-see-hetk-on-kaes-oled-vaga-uksinda-ja-vaga-onnetu- Nukuteatri kunagine raudvara Tarmo Männard: „Sa võid teatrist äraminekuks valmistuda, aga kui see hetk on käes, oled väga üksinda ja väga õnnetu.“] Õhtuleht/Naisteleht, 2. veebruar 2023 {{JÄRJESTA:Männard, Tarmo}} [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 9zr1vxfigznvtoj9t2jcoxitwj0xk4f 7190102 7190101 2026-07-10T00:40:39Z Trebors 57925 7190102 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=september}} {{Näitleja info | nimi = Tarmo Männard | pilt = | pildi suurus = | pildi allkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1968|01|11}} | sünnikoht = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | teine nimi = | amet = | aktiivne = | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | vanemad = | veebileht = | auhinnad = }} '''Tarmo Männard''' (sündinud [[11. jaanuar]]il [[1968]]) on eesti [[näitleja]]. Männard käis Tallinna 59. Valentina Tereškova nimelises lasteaias. Ta õppis aastatel 1974–1977 [[Tallinna 39. Keskkool]]is, 1977–1982, 1982–1985 [[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool|Keila-Joa Sanatoorses Metsakoolis]] ja 1985–1987 [[Tallinna 9. Keskkool]]is. Näitlemist on ta õppinud [[Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee]] teatriringis (Pioneeride teatris, juhendaja [[Maret Oomer]]) ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis]] (1990–1994, juhendaja [[Ingo Normet]], 16. lend). Enne näitlejatööd oli ta töötanud aknapesijana tootmiskoondises Ekspress, mehaanikuna [[Tallinnfilm]]is ja talitajana [[Nõukogude armee]] [[sigala]]s. Aastatel 1994–2001 töötas ta näitlejana [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] ja 2002–2018 [[Eesti Noorsooteater|NUKU Teatris]]. Seejärel on ta olnud näitlejana vabakutseline ja töötanud põhiliselt enda loodud [[Nipi Mängumaa]]l.<ref>[https://theworldnews.net/ee-news/naitleja-tarmo-mannard-suureks-sain-keila-joa-internaatkoolis Näitleja Tarmo Männard: suureks sain Keila-Joa internaatkoolis] The World News, 27. oktoober2020.</ref> Ta on näidelnud näiteks [[Kellerteater|Kellerteatri]] lavastustes "Õuduste kool" (2019) ja "Karukskäijad (2021), ETV telesarjas "[[Õnne 13]]" (1997–2003), paljudes meelelahutussaadetes, lavastuslikes lastesaatesarjades jm. Ta on mänginud (2025. aasta seisuga) ligi 30 mängufilmis ja dubleerinud animafilme. Ta kandideeris [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aastal VIII Riigikogusse]] [[Eesti Rohelised|Eesti Roheliste]] ja [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] moodustatud [[Valimisliit Neljas Jõud|valimisliidu Neljas Jõud]] nimekirjas, kogus 104 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/r95/kan_vliit_7.stm Riigikogu valimine. 5. märts 1995] [[Vabariigi valimiskomisjon]]i koduleht. (Vaadatud 14.04.2010)</ref> Tema [[hobi]]d on [[matkamine]], [[alpinism]], [[purjetamine]] ja [[sukeldumine]]. ==Looming== === Rolle NUKU Teatris === *Wohh – [[Peeter Sauter]] "Wohh, Won ja Wiida" ([[Reeda Toots]]) 2001 *Pisik – [[Andres Dvinjaninov]] "S. Ööbik ja P. Isik" (Andres Dvinjaninov) 2001 *Vanem vend Robi – Peeter Sauter "Nukkude teater" (Reeda Toots) 2001 *Jussike – [[Silvi Väljal]] – A. Türnpu "Jussikese seitse sõpra" (A. Türnpu) 2002 *Muhv – [[Eno Raud]] – Andres Dvinjaninov "[[Naksitrallid]]" ([[Ivo Eensalu]]) 2002 *Allgott, Villgott, Gottfried – A. Byström “Suur ime” (F. Poulsen) 2002 *Politseinik Glyn – [[John Upton]] “Ashes and Sand” (A. Comyn) 2003 *Meister Viinamarjake, sibulapapa Cipollone, mister Porknake – [[Gianni Rodari]] – [[Eero Spriit]] "[[Cipollino]]", 2003 *Pakk Itaalia Makarone – [[Andrus Kivirähk]] "Vapper Keefir" (V. Keller) 2003 *Pilv, Okkaonu – [[Elar Kuus]] – Reeda Toots "[[Memme musi]]" (Reeda Toots) 2004 *Hunt – [[Vennad Grimmid]] – [[Leelo Tungal]] "[[Hunt ja seitse kitsetalle]]" (V. Keller) 2004 *[[Hermes]] – T. Voorel – [[Allan Roosileht]] "[[Herakles]]" (Allan Roosileht) 2004 *Nõid, Karu – [[Kalju Kangur]] – [[Urmas Lennuk]] "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" ([[Ain Prosa]]) 2004 *Muhv – Eno Raud – Reeda Toots "Jälle need naksitrallid" (Reeda Toots) 2005 *[[Vankumatu tinasõdur]] – Urmas Lennuk "Muinasjutumees" (Ain Prosa) 2005 *Tüüp – [[William Shakespeare]] – [[Elmar Liitmaa]], [[Jaagup Kreem]], Andres Dvinjaninov "[[Romeo ja Julia]]" (Andres Dvinjaninov) 2006 *Koerakirp Max, Kärbes Salvadore – [[Janno Põldma]] "[[Lepatriinude jõulud]]" (Janno Põldma ja [[Haiki Ernits]]) 2006 *Koer Vägimees – M. Lado "Väga lihtne lugu" (J. Ibragimov) 2007 *Bosse, Kerstin – [[Astrid Lindgren]] "[[Bullerby lapsed]]" (V. Keller) 2007 *Bosse – Astrid Lindgren – V. Keller "Bullerby jõulud" (Andres Dvinjaninov) 2007 *N. Gogoli skulptuur – [[Nikolai Gogol]] "Mängurid" (J. Ibragimov) === Rolle väljaspool NUKU Teatrit === *Advokaat – "Globaalkolleegium: valepüüdja" (Eesti Raadio kuuldemäng, 1996) *Kaarel – "Ilmaeluime" (ETV lavastuslik lastesaatesari, 2000) *Siil – "Maksa kaardiga" (Swedbanki reklaam) *Poliitagitaator – "[[Need vanad armastuskirjad]]" (mängufilm, 1992) *Vene sõdur – "Tallinn pimeduses" (mängufilm, 1993) *Härra Tump ja muud rollid – "Tõmblukuga kass" (ETV lastesaatesari, 1993–1995) *Planchet – [[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]] ja [[Elmo Nüganen]] "[[Kolm musketäri]]" (Tallinna Linnateater, 1995) *Feliks – "Õnne 13" (ETV telesari, 1997–2003) *Prügikastimees – "[[Kallis härra Q]]" (mängufilm, 1998) *Mitu rolli – "Doo-nau” (ETV sketšisari, 2000) *Kaarel – "Ilmaeluime" (ETV lavastuslik lastesaatesari, 2000–2001) *Mees – "Vägev vähk ja ahne naine" (Eesti Raadio kuuldemäng, 2001) *Ajakirjanik – "Seenelkäik" (mängufilm, 2012) *Narr – "Hamlet" (Linnateater, 2019) *Ridala maavanem – "[[Malev (film)|Malev]]" (mängufilm, Õ-Fraktsioon 2004) *Lenny – "Haikala lugu" (Shark Tale, DreamWorks, 2005. aasta animafilmi dublaaž) *Luigi – "Autod" (2005. aasta animafilmi dublaaž) *Hüpohondrik – "Surnumatja" (mängufilm, 2005) *Harjusk – "Taarka" (mängufilm, 2008) *Skinner – "[[Ratatouille]]" (2007. aasta animafilmi dublaaž) *Po – "Kung fu Panda" (animafilmi dublaaž) *Diskor – "Disko" (Jaak Kilmi minutifilm, 2010) *Majahoidja – "Õuduste kool" (Kellerteater, 2019) *Lugude jutustaja – "Karukskäijad" (Kellerteater, 2021) *Toomas – "Apteeker Melchior. Viirastus" (mängufilm, 2022) *"Operatsioon Larp" (animafilmi dublaaž, 2023) *Tornivaht Toomas – "Apteeker Melchior. Timuka tütar" (mängufilm, 2023) *Koputaja Kukk jt rollid – "Vihmana ma sajan" (suvelavastus, 2025) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.nukuteater.ee/ NUKU teatri koduleht] *Filipp Kruusvall. [https://www.postimees.ee/1415257/naitleja-tarmo-mannard-soidab-rattaga-aasta-labi Näitleja Tarmo Männard sõidab rattaga aasta läbi] Postimees, 24. mai 2004 *Madis Jürgen. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69050821/elu-uhes-paevas-tarmo-mannard Elu ühes päevas: Tarmo Männard] Eesti Ekspress, 23. november 2004 *Riina Jussil. [https://www.postimees.ee/1482127/tarmo-mannard-matkab-nii-kodus-kui-voorsil Tarmo Männard matkab nii kodus kui võõrsil] Postimees, 16. juuni 2005 *Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/851189/naitleja-tarmo-mannard-kuldses-keskeas-ostsin-mootorratta-et-end-maanteel-tapiks-tommata- Näitleja Tarmo Männard: „Kuldses keskeas ostsin mootorratta, et end maanteel täpiks tõmmata.”] Õhtuleht, 11. jaanuar 2018 *Anu Viita-Neuhaus. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1079024/nukuteatri-kunagine-raudvara-tarmo-mannard-sa-void-teatrist-araminekuks-valmistuda-aga-kui-see-hetk-on-kaes-oled-vaga-uksinda-ja-vaga-onnetu- Nukuteatri kunagine raudvara Tarmo Männard: „Sa võid teatrist äraminekuks valmistuda, aga kui see hetk on käes, oled väga üksinda ja väga õnnetu.“] Õhtuleht/Naisteleht, 2. veebruar 2023 {{JÄRJESTA:Männard, Tarmo}} [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 1bl388tpmgaku0t9k60r5bk09nqxud6 0 137470 7190056 6928148 2026-07-09T23:13:56Z Kapakkatoveri 233149 7190056 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eduard Winkelmann (HeidICON 28921) (cropped).jpg|pisi|August Winkelmann (1886)]] '''Eduard<ref>{{BBLD|0000000116448078}}</ref> August Winkelmann''' ([[25. juuni]] [[1838]] [[Danzig]] – [[10. veebruar]] [[1896]] [[Heidelberg]]) oli saksa ajaloolane. Ta sündis kullassepa pojana [[Danzig]]is. Õppis [[Berliini ülikool|Berliini]] ja [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikoolis]], 1859. aastal sai Berliinis filoloogiadoktori kraadi uurimusega «[[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningrii]]gi haldamisest ....» («De regni Siculi administratione ....»). 1860. aastal tuli E. Winkelmann Eestisse, kus [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na kutsel sai temast 1860. aasta septembrist ajaloo ülemõpetaja [[Tallinna Toomkool]]is, kus ta töötas 1865. aasta juulini. 1865. aastal kutsuti E. Winkelmann Tartu ülikooli õppejõuks; see oli ajal, mil [[dekaan]] oli [[Carl Schirren]]. 1866. aastal kaitses ta Tartu ülikooli juures magistritöö «Geschichte Kaiser Friedrichs des Zweiten und seiner Reiche» (I, Berliin, 1863; II, Tallinn, 1865) ning seejärel määrati ta üldajaloo dotsendiks 1866–1869 [[Tartu Ülikool]]is. 1866. aastal täitis E. Winkelmann dotsendina professori ametikohuseid, kuni 1867. aasta suvel kutsuti professori (1867–1869) kohale [[Karl Peter Wilhelm Maurenbrecher|Wilhelm Maurenbrecher]] Bonnist. 1866. aastal astus Winkelmann [[Õpetatud Eesti Selts]]i liikmeks, 1867. aasta detsembris valiti ta ÕES-i presidendiks. 1869. aasta jaanuaris astus Winkelmann ÕES-i presidendi kohalt tagasi ning lahkus Eestist. Pärast Tartust lahkumist valiti ta seltsi auliikmeks ja sidemed ÕES-iga ei katkenud. E. Winkelmann hakkas juba pärast Eestisse asumist huvi tundma Baltimaade, sealhulgas ka Eesti ajaloo vastu. Oma töö algul põrkas ta olulisele takistusele: Balti provintside ajaloo allikate ja kirjanduse kohta polnud ilmunud ülevaatlikku süstemaatilist bibliograafiat. Seepärast alustas Winkelmann 1864. aastal vastavate tööde registreerimist, mis kulmineerus 1869-1870 Peterburis avaldatud [[Bibliotheca Livoniae Historica]]ga. Raamatu (kahes eri vihikus) trükki toetasid [[Baltimaade Ajaloo ja Muinsuse Selts]] Riias, [[Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts]] Miitavis, [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]] Tallinnas ja Muinsuse Selts Narvas ja [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] Peterburis. E. Winkelmanni «Bibliotheca Livoniae historica» kuulub eesti kultuurilukku nii oma ainestikult kui ka koostamis- ja ilmumisloolt. Teose koostamise kavatsus tekkis E. Winkelmannil Eestis, kus ta ka kogus materjali põhiosa, milleks ta ka isiklikult läbi vaatas siinseid arhiive, asutuste, seltside ja eraisikute suuremaid raamatukogusid, kus teda abistasid paljud kohalikud teadlased ja kultuuritegelased materjali kogumisel ja kontrollimisel.<ref>[[Ilse Hamburg|Ilse Veersalu]], E. Winkelmanni „Bibliotheca Livoniae historica" saamislugu, Keel ja Kirjandus 1970 nr 6, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193426/142726/page/22 lk 340]-345</ref> Aastatel 1869–1873 oli ta professor [[Berni ülikool|Berni]], 1873 [[Marburgi ülikool|Marburgi]] ja 1873–1896 [[Heidelbergi ülikool]]is. ==Teoseid== *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/5929 Geschichte Kaiser Friedrichs des Zweiten und seiner Reiche. Bd. 2, 1235-1250. Abth. 1, Vom Mainzer Reichstage bis zur zweiten Excommunication des Kaisers] 1865 *[https://archive.org/details/diecapitulation00tallgoog Die Capitulationen der estländischen Ritterschaft und der Stadt Reval vom Jahre 1710 nebst deren Confirmationen.], Nach, den Originalen mit andern dazu gehörigen Documenten und der Capitulation von Pernau herausgegeben von Eduard Winkelmann, 1865. *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/49776 Livländische Forschungen] 1868 *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/42974 Johann Meilof: zur Geschichte des römischen Rechts in Livland im 15. Jahrhunderte] 1869 *[[Bibliotheca Livoniae Historica]], St. Petersburg: Eggers, 1870, 404 S (Bayerische Staatsbibliothek - [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10691674?page=,1]), 2. tr. Berliin, 1878 == Viited == {{viited}} {{commonskat|}} == Välislingid == * {{BBLD|0000000116448078}} {{DEFAULTSORT:Winkelmann, Eduard August}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Baltisaksa ajaloolased]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi esimehed]] [[Kategooria:Sündinud 1838]] [[Kategooria:Surnud 1896]] i7uucj9isos9zhoyzfqo0oc0hn6zswy 0 141732 7189934 7093298 2026-07-09T18:39:09Z NOSSER 8097 /* Kirjandus */ 7189934 wikitext text/x-wiki {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Jeruusalemma mäe lahing |osa= [[Liivi sõda|Liivi sõja]] [[Vene-Liivi sõda]] |pilt=Mustpeade epitaaf, TLM 4938 Mustpeade epitaaf.jpg |pildisuurus=200px |pildiallkiri=Lahingus hukkunud [[mustpead]]e mälestuseks valminud nn "[[Mustpeade epitaaf]]" ([[1561]]) |aeg=11. september 1560 |koht= [[Tallinn]]a lähedal |osaline1= [[Moskva tsaaririik]] |osaline2= [[Tallinn]]a kaitsjad |jõud1= |jõud2= 250 ratsa- ja 500 jalaväelast |kaotused1= |kaotused2=Tõenäoliselt 60 hukkunut, muuhulgas mitu aadlikku ja 10 [[mustpead]] }} {{Vene-Liivi sõda}} '''Jeruusalemma mäe lahing''' toimus [[Liivi sõda|Liivi sõja]] [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] ajal [[11. september|11. septembril]] [[1560]] [[Tallinn]]a linnakaitse ning [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vägede vahel. Lahing toimus kahes jaos. Algul lõid tallinlased puruks venelaste eelsalga, kuid hiljem sundis venelaste peavägi tallinlasi linna taganema. Venelased põletasid maha Tallinna ümbruse külad ning lahkusid Paidesse teise salga juurde. Lahing on jäädvustatud 1561. aastal maalitud õlimaalil, kus on kujutatud vanim teadaolev Tallinna vaade. Lahingus hukkunud suurkaupmehele püstitati ka [[Blasius Hochgrewe monument|monument]], mis on teadaolevalt vanim mälestusmärk Tallinnas. == Lahingust == [[Vana-Pärnu]]st ja mujalt [[Läänemaa]]lt röövretkelt tulnud venelaste väesalk seadis oma laagri üles [[Harku mõis]]as. Tõenäoliselt ei olnud see salk huvitatud kokkupõrkest Tallinna linnaga, kuid on võimalik, et oodati [[Paide]] alt tulevat teist salka ja koos oleks üritatud Tallinna piirama asuda. Venelaste väesalgast teada saanuna otsustasid tallinlased rünnata. 11. septembri varahommikul tungiti kallale ühele venelaste eelsalgale. Tallinlaste poolel oli kokku umbes 250 ratsanikku ja 500 jalameest, nende hulgas Toompea aadlikke ja mõisamehi, raehärrasid, lihtsaid linnakodanikke, kaupmeheselle ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] liikmeid, samuti sulaseid. Vene poolel olevat osalenud kuni 6000 sõdalast<ref>http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7638 (NB! PDF-dokumendi maht: 5.96mb)</ref>, kuid see on tõenäoliselt liialdatud arv. Esimene lahing leidis aset Tallinna lähedal liivaluidetes [[Vana-Pärnu maantee]] ümbruses umbes [[Rahumäe]] ja [[Nõmme asum|Nõmme]] vahel. Tallinlased lõid puruks venelaste eelsalga, võtsid ära nende [[Läänemaa]]lt röövitud sõjasaagi ning võtsid vangi ka mõned venelased. Venelastele tuli mõne aja pärast appi nende peasalk. Teine lahing toimus umbes [[Pärnu maantee viadukt]]i ja [[Tondi raudteeülesõit|Tondi raudteeülesõidu]] vahel. Sellal paiknes umbes praeguse [[Tallinna Ühisgümnaasium]]i kandis [[Jeruusalemma mägi]], mistõttu lahingut tunti kui "lahingut Jeruusalemma mäe taga". Osa tallinlaste salgast oli hakanud venelastelt saagiks saadut rüüstama, osa mõisamehi põgenes ja venelaste peavägi sundis tallinlasi linna taganema. Venelaste saagiks langes kaks tallinlaste välisuurtükki koos neid vedanud rae hobustega. Tallinlasi langes lahingus tõenäoliselt ligi 60. Venelased kogusid kokku oma surnud, põletasid need koos kättemaksuks süüdatud Tallinna ümbruse küladega ning lahkusid Paidesse teise salga juurde. == Mälestuse jäädvustamine == Kuna lahingus hukkus hulk nimekaid Toompea aadlikke ja linnakodanikke, nende seas ka kümme Mustpeade vennaskonna liiget, jäädvustati lahing tänini säilinud õlimaalil, mis valmis [[1561]]. aastal ja mille võimalik autor on [[Lambert Glandorp]]. Mustpeade või Glandorpi epitaafi nime all tuntud maalil on kujutatud ja nimeliselt ära toodud kümme vennaskonna liiget, kes lahingus vaenlase käe läbi langesid<ref>[https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=54300&_xr=6992f8f2f373b 11. sept 1560. a Tallinna all langenud Mustpeade hauakivi.], Tallinna Linnaarhiivi fotokogu, Leidandmed TLA.1465.1.2971</ref>. Mälestusmaali teeb ajalooallikana eriti väärtuslikuks asjaolu, et seal on kujutatud vanim teadaolev Tallinna vaade. [[File:Tallinn, Blasius Hochgrewe monument, 1560 (1).jpg|pisi|[[Blasius Hochgrewe monument]]]] [[1688]]. aasta [[Samuel Waxelberg]]i koostatud Tallinna plaanil märgistatud neljast monumendist asub Tallinna [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade Vennaskon]]na liikme<ref>[https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=54303&_xr=6992f9b9ea2b1 Mustpeade Vennaskonna liikme Blasius Hochgreve hauakivi 1538. aastal.], Tallinna Linnaarhiivi fotokogu, Leidandmed TLA.1465.1.2974</ref> ja kaupmees [[Blasius Hochgrewe monument|Blasius Hochgrevele püsititatud mälestusrist]] oma algsel kohal [[Marta tänav (Tallinn)|Marta tänaval]], 1554–1557<ref>[[Tiina Kala]], [https://tuna.ra.ee/soda-katk-ja-kallis-aeg-16-sajandi-poordelised-sundmused-tallinna-suurgildi-asjaajamisraamatutes-lk-11-26/#_edn10 Sõda, katk ja kallis aeg. 16. sajandi pöördelised sündmused Tallinna Suurgildi asjaajamisraamatutes], Tuna 1 / 2023, lk 11–26</ref>, [[Tallinna Suurgild]]i [[oldermann]]i ja kaupmees Lutke van Oyteni mälestusristi fragment eksponeeritakse [[Raidkivimuuseum]]is.<ref>Kiek in de Köki teemapäeval meenutatakse Jeruusalemma mäe lahingut, mis toimus 11. septembril 1560. aastal. Tallinna Linnamuuseumi pressiteade, 7. september 2017</ref><ref>Reval nebst Umgebung : nach einer Charte des schwed. Fortifications-Lieutenants Samuel Waxelberg von Jahre 1688 [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:112759 Digitaalselt]</ref> ==Vaata ka== *[[Blasius Hochgrewe monument]] ehk Marta tänava rist == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == *[[Balthasar Russow]]. "Liivimaa kroonika". Hotger. Tallinn 1993 *[[Jüri Kivimäe]]. "Lahing Jeruusalemma mäe taga ''anno'' 1560". // Tallinna Mustpead. [[Tallinna Linnaarhiiv]]. 1999 *[[Johann Renner]]. "Liivimaa ajalugu 1556-1561". [[Olion]]. Tallinn 2006 *[[Kalmar Ulm]]. [https://www.postimees.ee/32267/tallinna-jeruusalemma-lahingust-moodub-homme-448-aastat "Tallinna Jeruusalemma lahingust möödub homme 448 aastat"]. Postimees, 10. september 2008 *[[Andres Adamson]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/120596122/liivi-soda-oli-klassikaline-hubriidsoda-miks-sai-tallinna-vallutamine-ivan-julmale-liiga-kovaks-pahkliks „Liivi sõda oli klassikaline hübriidsõda.“ Miks sai Tallinna vallutamine Ivan Julmale liiga kõvaks pähkliks? Esimene katse – ärajäänud piiramine 1560], Forte.ee, 9.07.2026 [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:Vene-Liivi sõda]] [[Kategooria:1560. aasta Eestis]] [[Kategooria:16. sajand Tallinnas]] oxbmd4ivjcfxxwpqp0v7uf3e2j7wn8z 0 142089 7189950 6734173 2026-07-09T18:56:25Z NOSSER 8097 7189950 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Basil IV.jpg|thumb|Vassili IV]] '''Vassili IV''' (sünninimi [[Vene keel|vene]] ''Василий Иванович Шуйский'', ''Vassili Ivanovitš Šuiski''; [[22. september]] [[1552]] – [[12. september]] [[1612]]) oli [[Vene tsaar]] aastatel [[1606]]–[[1610]] pärast [[Vale-Dmitri I]] tapmist. Tema valitsemise ajal jätkus ''[[Segaduste aeg]]''. Vassili Ivanovitš Šuiski sündis [[Nižni Novgorod]]is [[bojaar]]iperekonnas, kes põlvnes [[Suzdal]]i vürstidest. Tema isa, vojevood vürst Ivan Andrejevitš Šuiski hukkus [[Liivi sõda|Liivi sõja]], Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahelise [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastane sõja]] [[Koluvere lahing]]us 1573. aastal<ref>[[Andres Adamson]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/120596122/liivi-soda-oli-klassikaline-hubriidsoda-miks-sai-tallinna-vallutamine-ivan-julmale-liiga-kovaks-pahkliks „Liivi sõda oli klassikaline hübriidsõda.“ Miks sai Tallinna vallutamine Ivan Julmale liiga kõvaks pähkliks?], Forte.ee, 9.07.2026</ref>. Ta tõusis troonile pärast [[Vale-Dmitri I|Vale-Dmitri]] kukutamist ja tapmist [[17. mai]]l [[1606]] vandenõulaste poolt, keda ta juhtis. Kuulutati tsaariks [[19. mai]]l ja krooniti [[Novgorod]]i [[metropoliit|metropoliidi]] [[Isidor]]i poolt [[1. juuni]]l. Vassili ajal suruti maha [[Bolotnikovi ülestõus]]. [[1607]]. aasta augustis alustas Poola Venemaa vastu järjekordset sõda, esitades uueks tsaarikandidaadiks [[Vale-Dmitri II]]. [[1. mai]]l [[1608]] sai Vassili [[Volhovi lahing]]us lüüa ja taganes [[Moskva]]sse. Sama aasta lõpuks oli suur osa [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigist]] juba Poola võimu all. Rahvas ja bojaarid lakkasid Vassilit toetamast ja ta võim oli sisuliselt olematu. Et võimul püsida, sõlmis ta [[1609]]. aasta veebruaris Rootsi kuninga [[Karl IX]]-ga [[Viiburi leping|lepingu]], et abivägesid saada, kuid vastutasuks oli sunnitud tegema Rootsile territoriaalseid järeleandmisi. Sobiva alternatiivse tsaarikandidaadi puudumine oli tõenäoliselt ainus põhjus, miks ta veel üldse võimul püsis. Pärast lüüasaamist Poola vägedelt [[Klušino lahing]]us [[24. juuni]]l [[1610]] kukutasid kunagised poolehoidjad, Vorotinski ja Mstislavski bojaarisuguvõsa liikmed, Vassili ja tegid ta vastu tema tahtmist mungaks. Moskva liideti [[Rzeczpospolita]]ga ja [[Vene tsaar|Vene tsaariks]] sai Poola kuningapoeg [[Władysław IV Waza|Władysław]]. Vassili viidi sõjavangina Poolasse, kus ta suri [[1612]]. aasta septembris [[Gostynin]]i kindluses [[Varssavi]] lähedal. [[1613]]. aastal troonile valitud [[Romanovid]] tunnistasid Vassilit pärast tema surma seadusliku tsaarina ja nõudsid läbirääkimiste ajal Poola võimudega korduvalt õigust matta ümber ta surnukeha Venemaale. [[1634]]. aasta [[Polanówka rahuleping]]ut järgides viidi Vassili säilmed lõpuks [[1635]]. aastal Moskvasse ja maeti [[Moskva Peaingli katedraal|Peaingli katedraali]] [[Moskva Kreml|kreml]]is, Moskva [[Moskva suurvürst#Valitsejad|suurvürstide]] ja [[Moskva tsaar|tsaaride]] viimsesse puhkepaika. Vassili Šuiski oli abielus Jelena Repninaga, keda on nimetatud [[bojaar]] Mihhail Repnini tütreks, kuid viimaste uurimuste järgi oli tollel vaid poeg Aleksandr. Jelena suri [[1592]]. aastal.<ref> Вячеслав Козляков. ''Василий Шуйский.'' Москва, 2007, стр 38.</ref>. Sellest abielust ei sündinud lapsi. [[1608]]. aastal abiellus Vassili Maria Buinossova-Rostovskajaga, vürst Pjotr Buinossov-Rostovski tütrega. Abielust sündis kaks tütart: Anna (1609) ja Anastassia (1610). Mõlemad surid väikelastena ja nii polnud Vassili Šuiskil järeltulijaid. Maria suri [[1626]]. aastal. {{commonskat|}} == Viited == <references/> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vale-Dmitri I]]|nimi=[[Vene tsaar]]|aeg=[[1606]]–[[1610]]|järgnev=[[Władysław IV]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Venemaa monarhid]] [[Kategooria:Venemaa tsaarid]] [[Kategooria:Sündinud 1552]] [[Kategooria:Surnud 1612]] [[Kategooria:Šuiskid]] 4un56kq1h6qjvoreaqejqldhvwfbcak 0 142957 7189807 7039995 2026-07-09T13:42:18Z Kuriuss 38125 7189807 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jämaja kirik 2005.jpg|pisi|[[Jämaja kirik]]]] '''Jämaja kihelkond''' ([[lühend]] '''Jäm'''; ka ''Jamaja kihelkond''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Jamma'') oli [[kihelkond]] [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] ja [[Liivimaa kubermang]]us [[Kuressaare kreis]]is. Kihelkonna järgi on nimetatud [[silur]]i [[Jamaja kihistu]].<ref>[http://stratigraafia.info/term/?keyword=J%C3%A4maja+kihistu Stratigraafia terminoloogia]</ref> ==Piirkonna ajalugu== Kuulus [[13. sajand]]i alguses Kihelkonna-Sworve [[muinaskihelkond]]a, mille alale moodustati umbes 1228. aastal [[Kihelkonna kihelkond|Kihelkonna kirikukihelkond]]. Eraldiseisev Jämaja kihelkond eraldati Kihelkonna kihelkonnast oletatavasti juba 13. sajandil. [[Preester|Preestri]] olemasolust on teateid aastast 1449. Ala oli [[1233]]. aastast [[Riia]] linna ja aastatel [[1240]]–[[1573]] [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskop]]i valduses. [[Jämaja kirik]] ehitati arvatavasti 13. sajandil. Tollane puukirik aga hävis tules. Nüüdne, 1864. aastal rajatud kirik sai [[historitsism|historitsistliku]] ilme. [[Altarimaal]] oma süžeega "Päästa mind, Issand!" on leitav mereäärsetes kirikutes. Vanast puukirikust on säilinud [[renessanss]]-stiilis [[kantsel]] (17. sajandist) ja hiliskeskaegne raidreljeef "Maarja kuulutus" ning krutsifiksiga raidepitaaf. Kihelkonna maadel oli ka [[Sääre kabel]] – ainus keskajal arvatavasti 14. sajandil ehitatud [[kabel]] Saaremaal, tänapäeval varemeis. ==Jämaja kihelkonna mõisad== *[[Jämaja mõis]] (''Jamma'') – [[kirikumõis]] *[[Kaimri mõis]] (''Kaimer'') – [[rüütlimõis]] – eraldatud Torgust ajavahemikul 1738–1744 *[[Kargi mõis]] (''Karky'') – rüütlimõis – esmateated aastast 1490 *[[Kaunispe mõis]] (''Kaunispäh'') – rüütlimõis – rajatud 16. sajandil *[[Kaldama mõis]] (''Kaldama'') – [[Kaunispe mõis]]a [[karjamõis]] *[[Olbrüki mõis]] (''Olbrück'') – rüütlimõis, moodustatud Koltse, Mõntu ja Sääre mõisast 19. sajandi lõpul. Oli valdusmõis, kus puudus enda hoonestus, keskus asus endises Mõntu mõisas *[[Koltse mõis]] (''Koltz'') – rüütlimõis – teateid 17. sajandi algusest *[[Mõntu mõis]] (''Mento'') – rüütlimõis – rajatud 17. sajandil *[[Põdra mõis (Jämaja)|Põdra mõis]] (''Pödra'') – [[Olbrüki mõis]]a [[kõrvalmõis]] *[[Stalbrüki mõis]] (''Stahlbrück'') – [[Olbrüki mõis]]a [[karjamõis]] *[[Sääre mõis]] (''Zerel'') – rüütlimõis – esmamainitud 1527. aastal *[[Torgu mõis]] (''Torkenhof'') – [[riigimõis]] – rajatud 14. sajandil ==Jämaja kihelkonna mõisavallad == Jämaja kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad, [[Mõisavald|vallad]] on moodustamise järjekorras. Sellesse valdade ajalooperioodi jääb [[Perekonnanimi|perekonnanimede]] (perekonnanimede) panemine. *[[Jämaja kirikuvald]] (''Gemeinde Jamm'') – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 10 peret perekonnanime *[[Torgu mõisavald]] (''Gemeinde Torkenhof'') – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 195 peret perekonnanime *[[Kaimri mõisavald]] (''Gemeinde Kaimer'') – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas perekonnanimesid ei pandud *[[Sääre mõisavald]] (''Gemeinde Zerel'') – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 57 peret perekonnanime *[[Kaunispä mõisavald]] (''Gemeinde Kaunispäh'') – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 25 peret perekonnanime *[[Kargi mõisavald]] (''Gemeinde Karky'') – muudeti 1866 mõisavallast [[Mõntu-Koltse mõisavald|Mõntu-Koltse vallaks]] – vallas said 11 peret perekonnanime *[[Mõntu mõisavald]] (''Gemeinde Mento'') – valda kuulusid Olbrüki ja Stalbrüki mõis – muudeti 1866 mõisavallast Mõntu-Koltse vallaks – vallas said 16 peret perekonnanime *[[Koltse mõisavald]] (''Gemeinde Koltz'') – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas perekonnanimesid ei pandud ==Jämaja kihelkonna vallad== Jämaja kihelkonna vallad alates 1866. aastast: *[[Torgu vald (Jämaja kihelkond)|Torgu vald]] (''Torkenhof'') – pärast 1891. aasta valdade liitmist kuulusid valda kõik Jämaja kihelkonna mõisad – 1939. aasta vallareformi käigus anti osa maid [[Salme vald (1939)|Salme vallale]] *[[Jämaja kirikuvald]] (''Jämaja'') – liideti 1891 Torgu vallaga *{{kas|[[Kaimri vald]]}} (''Gemeinde Kaimer'') – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas perekonnanimesid ei pandud *[[Sääre vald]] (''Zerel'') – liideti 1891 Torgu vallaga *[[Kaunispe vald]] (''Kaunispäh'') – liideti 1891 Torgu vallaga *[[Kargi vald]] (''Karky'') – liideti 1891 Torgu vallaga *[[Mõntu-Koltse vald]] (''Mento-Koltz'') – valda kuulusid [[Mõntu mõis|Mõntu]], [[Olbrüki mõis|Olbrüki]], [[Stalbrüki mõis|Stalbrüki]], [[Põdra mõis (Jämaja)|Põdra]] ja [[Koltse mõis]] – liideti 1891 Torgu vallaga ==Kihelkonna alad tänapäeval== Jämaja kihelkonna alad asuvad [[Sõrve poolsaar]]e kesk- ja lõunaosas, nüüdse [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] alal. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 401–403 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA401,M1}} *{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= 349–350 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA349,M1}} *H. Sepp. ''[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/anse_jamaja Ajalooline traditsioon Ansekülast ja Jämaja kihelkonnast 1923. aastal.]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. [[Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond|Folkloristika osakonna]] e-raamat. 2018. ==Välislingid== *[http://www.eki.ee/knab/khk_yld.jpg Eesti kihelkondade kaart EKI veebis] {{Saaremaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Saaremaa kihelkonnad]] [[Kategooria:Jämaja kihelkond| ]] 2dtjxjnsjtgj59l9hh83r83rb1yiqbu 0 143647 7189862 5646951 2026-07-09T15:19:05Z Kuriuss 38125 7189862 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Swimming pictogram.svg|right|150px|Ujumine]] [[Pilt:Sydney Olympic Park Aquatic Centre 2.jpg|thumb|250px|Sydney olümpiaujula]] '''[[Ujumine (spordiala)|Ujumine]] [[2000. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimus [[16. september|16.]]–[[23. september|23. septembril]]. Ujumisvõistlused [[Sydney]] 2000. aasta suveolümpiamängudel toimusid [[Sydney olümpiapargi veekeskus|Sydney rahvusvahelises veekeskuses]] [[Homebush Bay]] lahes. Ujumises võisteldi 32 alal (16 meestele ja 16 naistele) ja kokku osales 954 ujujat 150 riigist. 2000. aasta ujumisprogrammi muudeti pärast 1996. aastat, hõlmates poolfinaali kõikidel distantsidel, välja arvatud mõned erijuhud. Pikamaa ujumise distantsid (400 m vabaujumine, 800 m vabaujumine, 1500 m vabaujumine ja 400 m kompleksujumine) ja kõik teateujumised säilitasid endiselt vana vormi, ainult kahe etapiga: eelujumine ja finaal. Võistlusformaadi radikaalsete muutuste tõttu laiendati võistlused ujumises kaheksapäevaseks programmiks. Kõige edukamad olid [[USA|Ameerika Ühendriikide]] ujujad, kes võitsid üldarvestuses 14 kulda, 8 hõbedat ja 11 pronksi. [[Austraalia]] võitis kokku 18 medalit (viis kulda, üheksa hõbedat ja neli pronksi) ja sai tabelis teise ​​koha. Võistluste käigus püstitati kokku neliteist maailmarekordit ja kolmkümmend kaheksa olümpiarekordit. ==Meeste tulemused== === [[50 m vabaujumine|50 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} '''1.''' || [[Gary Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 21,98 |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} '''1.''' ||[[Anthony Ervin]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.98 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} '''3.''' ||[[Pieter van den Hoogenband]]|| {{PisiLipp|Holland}} || 22.03 |- | 4.|| [[Lorenzo Vismara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 22.11 |- | 5.|| [[Bartosz Kizierowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 22.22 |- | 6.|| [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22.24 |- | 7.|| [[Mark Foster]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22.41 |- | 8.|| [[Oleksandr Volõnets]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22.51 |- |colspan="8"|. |- | 29.|| [[Indrek Sei]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 23,11 |} </div> <br> Finaal: [[22. september]] <br>Osavõtjaid: 77 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''21,64''' [[2000]] [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]], [[Venemaa]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''21,91''' [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] Aleksandr Popov, [[Venemaa]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|Olümpiavõitja 1996]]: '''22,13''' Aleksandr Popov, [[Venemaa]] <br style="clear:both;" /> === [[100 m vabaujumine|100 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Pieter van den Hoogenband]] || {{PisiLipp|Holland}}|| 48,30 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 48,69 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Gary Hall Jr]]|| {{PisiLipp|USA}} || align="center" |48,73 |- | 4.|| [[Michael Klim]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 48,74 |- | 5.|| [[Neil Walker]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,09 |- | 6.|| [[Lars Frölander]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 49,22 |- | 7.|| [[Deniss Pimankov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,36 |- | 8.|| [[Chris Fydler]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 49,44 |- |colspan="8"|. |- | 43.|| [[Indrek Sei]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,09 |} </div> <br> Finaal: [[20. september]] <br>Osavõtjaid: 73 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''48,21''' [[1994]] [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]], [[Venemaa]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''48,63''' ([[1988]]) [[Matt Biondi]], [[USA]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Olümpiavõitja 1996]]: '''48,74''' Aleksandr Popov, [[Venemaa]] <br>Pieter van den Hoogenband ujus poolfinaalis uue maailmarekordi '''47,84''' <br style="clear:both;" /> === [[200 m vabaujumine|200 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Pieter van den Hoogenband]] || {{PisiLipp|Holland}}|| '''1.45,35 MR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Ian Thorpe]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.45,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Massimiliano Rosolino]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.46,65 |- | 4.|| [[Josh Davis]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.46,73 |- | 5.|| [[Paul Palmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,95 |- | 6.|| [[James Salter]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.48,74 |- | 7.|| [[Rick Say]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.48,76 |- | 8.|| [[Grant Hackett]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.49,46 |} </div> <br> Finaal: [[18. september]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.45,51''' ([[2000]]) [[Ian Thorpe]], [[Austraalia]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''1.46,70''' ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]) [[Jevgeni Sadovõi]], [[SRÜ]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Olümpiavõitja 1996]]: '''1.47,63''' [[Danyon Loader]], [[Uus-Meremaa]] <br>Pieter van den Hoogenband ujus poolfinaalis uue maailmarekordi '''1.45,35''' ja kordas seda tulemust ka finaalis <br style="clear:both;" /> === [[400 m vabaujumine|400 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Ian Thorpe]] || {{PisiLipp|Austraalia}}|| '''3.40,59 MR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Massimiliano Rosolino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Klete Keller]]|| {{PisiLipp|USA}} || 3.47,00 |- | 4.|| [[Emiliano Brembilla]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.47,01 |- | 5.|| [[Dragos Coman]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 3.47,38 |- | 6.|| [[Chad Carvin]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.47,58 |- | 7.|| [[Grant Hackett]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 3.48,22 |- | 8.|| [[Ryk Neethling]] || [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 3.48,52 |} </div> <br> Finaal: [[16. september]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.41,33''' ([[2000]]) [[Ian Thorpe]], [[Austraalia]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''3.45,00''' ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]) [[Jevgeni Sadovõi]], [[SRÜ]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Olümpiavõitja 1996]]: '''3.47,97''' [[Danyon Loader]], [[Uus-Meremaa]] <br style="clear:both;" /> === [[1500 m vabaujumine|1500 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Grant Hackett]] || {{PisiLipp|Austraalia}}|| 14.48,33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Kieren Perkins]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 14.53,59 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Chris Thompson]]|| {{PisiLipp|USA}} || 14.56,81 |- | 4.|| [[Aleksei Filipets]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.56,88 |- | 5.|| [[Ryk Neethling]] || [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 15.00,48 |- | 6.|| [[Erik Vendt]] || {{PisiLipp|USA}} || 15.08,61 |- | 7.|| [[Igor Tšerviski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 15.08,80 |- | 8.|| [[Heiko Hell]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 15.19,87 |} </div> <br> Finaal: [[23. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''14.41,66''' ([[1994]]) [[Kieren Perkins]], [[Austraalia]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''14.43,48''' ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]) [[Kieren Perkins]], [[Austraalia]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Olümpiavõitja 1996]]: '''14.56,40''' [[Kieren Perkins]], [[Austraalia]] <br style="clear:both;" /> === [[100 m seliliujumine|100 m selili]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Lenny Krayzelburg]] || {{PisiLipp|USA}}|| '''53,72 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Matthew Welsh]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 54,07 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Stev Theloke]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,82 |- | 4.|| [[Josh Watson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 55,01 |- | 5.|| [[Bartosz Kizierowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 55,04 |- | 6.|| [[Neil Walker]] || {{PisiLipp|USA}} || 55,14 |- | 7.|| [[Steffen Driesen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 55,27 |- | 8.|| [[Eithan Urbach]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 55,74 |} </div> <br> Finaal: [[18. september]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''53,60''' ([[1999]]) [[Lenny Krayzelburg]], [[USA]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''53,98''' ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]) [[Mark Tewksbury]], [[Kanada]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Olümpiavõitja 1996]]: '''54,10''' [[Jeff Rouse]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[200 m seliliujumine|200 m selili]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Lenny Krayzelburg]] || {{PisiLipp|USA}}|| ''' 1.56,76 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Aaron Peirsol]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.57,35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Matthew Welsh]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.57,59 |- | 4.|| [[Örn Arnarson]] || {{PisiLipp|Island}} || 1.59,00 |- | 5.|| [[Emanuele Merisi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.59,01 |- | 6.|| [[Razvan Florea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1.59,05 |- | 7.|| [[Rogerio Romero]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1.59,27 |- | 8.|| [[Gordan Kozulj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1.59,38 |} </div> <br> Finaal: [[21. september]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1:55.87''' ([[1999]]) [[Lenny Krayzelburg]], [[USA]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''1.58,47''' ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]) [[Martin Lopez-Zubero]], [[Hispaania]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Olümpiavõitja 1996]]: '''1.58,54''' [[Brad Bridgewater]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[100 m rinnuliujumine|100 m rinnuli]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Domenico Fioravanti]] || {{PisiLipp|Itaalia}}|| '''1.00,46 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Ed Moses]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.00,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Roman Sludnov]]|| {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.00,91 |- | 4.|| [[Kosuke Kitajima]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.01,34 |- | 5.|| [[Daniel Malek]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.01,50 |- | 6.|| [[Morgan Knabe]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.01,58 |- | 7.|| [[Brett Petersen]] || [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]|| 1.01,63 |- | 8.|| [[Remo Luetolf]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 1.01,88 |- |colspan="8"|. |- | 32.|| [[Raiko Pachel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.03,99 |} </div> <br> Finaal: [[17. september]] <br>Osavõtjaid: 66 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.00,36 ([[2000]]) [[Roman Sludnov]], [[Venemaa]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''1.00,60''' ([[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]) [[Fred Deburghgraeve]], [[Belgia]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Olümpiavõitja 1996]]: '''1.00,60''' ([[1996]]) [[Fred Deburghgraeve]], [[Belgia]] <br style="clear:both;" /> === [[200 m rinnuliujumine|200 m rinnuli]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Domenico Fioravanti]] || {{PisiLipp|Itaalia}}|| 2.10,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Terence Parkin]] || [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 2.12,50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Davide Rummolo]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.12,73 |- | 4.|| [[Regan Harrison]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.12,88 |- | 5.|| [[Daniel Malek]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.13,20 |- | 6.|| [[Kyle Salyards]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.13,27 |- | 7.|| [[Johann Bernard]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2.13,31 |- | 8.|| [[Ryan Mitchell]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.14,00 |- |colspan="8"|. |- | 33.|| [[Raiko Pachel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2.19,71 |} </div> <br> Finaal: [[20. september]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.10,16''' ([[1992]]) [[Mike Barrowman]], [[USA]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''2.10,16''' ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]) [[Mike Barrowman]], [[USA]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Olümpiavõitja 1996]]: '''2.12,57''' [[Norbert Rozsa]], [[Ungari]] <br style="clear:both;" /> === [[100 m liblikujumine|100 m liblikat]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Lars Frölander]] || {{PisiLipp|Rootsi}}|| '''52,00 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Michael Klim]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 52,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Geoff Huegill]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 52,22 |- | 4.|| [[Ian Crocker]] || {{PisiLipp|USA}} || 52,44 |- | 5.|| [[Michael Mintenko]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 52,58 |- | 5.|| [[Tahashi Yamamoto]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 52,58 |- | 7.|| [[Thomas Rupprath]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 53,13 |- | 7.|| [[Anatoli Poljakov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 53,13 |} </div> <br> Finaal: [[22. september]] <br>Osavõtjaid: 62 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''51,81''' ([[1999]]) [[Michael Klim]], [[Austraalia]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''52,27''' ([[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]) [[Deniss Pankratov]], [[Venemaa]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Olümpiavõitja 1996]]: '''52,27''' [[Deniss Pankratov]], [[Venemaa]] <br style="clear:both;" /> === [[200 m liblikujumine|200 m liblikat]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Tom Malchow]] || {{PisiLipp|USA}}|| '''1.55,35 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Deniss Silantjev]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.55,76 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Justin Norris]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.56,17 |- | 4.|| [[Anatoli Poljakov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.56,34 |- | 5.|| [[Michael Phelps]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.56,50 |- | 6.|| [[Stephen Parry]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,01 |- | 7.|| [[Deniss Pankratov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.57,97 |- | 8.|| [[Franck Esposito]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.58,39 |} </div> <br> Finaal: [[19. september]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.55,18''' ([[2000]]) [[Tom Malchow]], '''USA''' <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''1.56,26''' ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]) [[Melvin Stewart]], [[USA]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel"00 m liblikat|Olümpiavõitja 1996]]: '''1.56,51''' [[Deniss Pankratov]], Venemaa <br style="clear:both;" /> === [[200 m kompleksujumine|200 m kompleksi]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Massimiliano Rosolino]] || {{PisiLipp|Itaalia}}|| '''1.58,98 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Tom Dolan]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.59,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Tom Wilkens]]|| {{PisiLipp|USA}} || 2.00,87 |- | 4.|| [[Attila Czene]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 2.01,16 |- | 5.|| [[Marcel Wouda]] || {{PisiLipp|Holland}} || 2.01,48 |- | 6.|| [[Christian Keller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.02,02 |- | 7.|| [[Xavier Marchand]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2.02,23 |- | 8.|| [[Jani Sievinen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 2.02,49 |} </div> <br> Finaal: [[21. september]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.58,16''' ([[1994]]) [[Jani Sievinen]], [[Soome]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''1.59,91''' ([[1996]]) [[Attila Czene]], [[Ungari]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''1.59,91''' [[Attila Czene]], [[Ungari]] <br style="clear:both;" /> === [[400 m kompleksujumine|400 m kompleksi]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Tom Dolan]] || {{PisiLipp|USA}}|| '''4.11,76 MR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Erik Vendt]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.14,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Curtis Myden]]|| {{PisiLipp|Kanada}} || 4.15,33 |- | 4.|| [[Alessio Boggiatto]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 4.15,93 |- | 5.|| [[Terence Parkin]] || [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 4.16,92 |- | 6.|| [[Justin Norris]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.17,87 |- | 7.|| [[Cezar Badita]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4.20,91 |- | 8.|| [[Shinya Taniguchi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 4.20,93 |} </div> <br> Finaal: [[17. september]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''4:12.30''' ([[1994]]) [[Tom Dolan]], [[USA]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''4.14,23''' ([[1992]]) [[Tamas Darnyi]], [[Ungari]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''4.14,90''' [[Tom Dolan]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[4x100 m vabaujumine|4x100 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || {{PisiLipp|Austraalia}}|| [[Michael Klim]], [[Chris Fydler]], [[Ashley Callus]], [[Ian Thorpe]] || '''3.13,67 MR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. || {{PisiLipp|USA}} || [[Anthony Ervin]], [[Neil Walker]], [[Jason Lezak]], [[Gary Hall Jr]] || 3.13,86 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||[[Fernando Scherer]], [[Gustavo Borges]], [[Carlos Jayme]], [[Edvaldo Valério]]|| 3.17,40 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Torsten Spanneberg]], [[Christian Troeger]], [[Stephan Kunzelmann]], [[Stefan Herbst]] || 3.17,77 |- | 5.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Lorenzo Vismara]], [[Klaus Lanzarini]], [[Massimiliano Rosolino]], [[Simone Cercato]] || 3.17,85 |- | 6.|| {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Stefan Nystrand]], [[Lars Frölander]], [[Mattias Ohlin]], [[Johan Nystroem]] || 3.19,60 |- | 7.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Frédérick Bousquet]], [[Romain Barnier]], [[Hugo Viart]], [[Nicolas Kintz]] || 3.21,00 |- | 8.|| {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Andrei Kapralov]], [[Deniss Pimankov]], [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]], [[Dmitri Tšernõtšev]] || diskvalifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[16. september]] <br>Osavõtjaid: 23 võistkonda <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.15,11''' ([[1996]]) [[USA]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''3.15,41''' ([[1996]]) [[USA]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''3.15,41''' [[USA]] <br>[[Jon Olsen]], [[Josh Davis]], [[Bradley Schumacher]], [[Gary Hall jun.]] <br style="clear:both;" /> === [[4x200 m vabaujumine|4x200 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || {{PisiLipp|Austraalia}}|| [[Ian Thorpe]], [[Michael Klim]], [[Todd Pearson]], [[William Kirby]] || '''7.07,05 MR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. || {{PisiLipp|USA}} ||[[Scott Goldblatt]], [[Josh Davis]], [[Jamie Rauch]], [[Klete Keller]] || 7.12,64 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. || {{PisiLipp|Holland}} ||[[Martijn Zuijdweg]], [[Johan Kenkhuis]], [[Marcel Wouda]], [[Pieter van den Hoogenband]]|| 7.12,70 |- | 4.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Andrea Beccari]], [[Matteo Pelliciari]], [[Emiliano Brembilla]], [[Massimiliano Rosolino]] || 7.12,91 |- | 5.|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Edward Sinclair]], [[Paul Palmer]], [[Marc Spackman]], [[James Salter]] || 7.12,98 |- | 6.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Stefan Pohl]], [[Christian Keller]], [[Stefan Herbst]], [[Christian Troeger]] || 7.20,19 |- | 7.|| {{PisiLipp|Kanada}} || [[Mark Johnston]], [[Michael Mintenko]], [[Rick Say]], [[Yannick Lupien]] || 7.21,92 |- | 8.|| {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Dmitri Tšernõšev]], [[Andrei Kapralov]], [[Sergei Lavrenov]], [[Aleksei Filipets]] || 7.24,37 |} </div> <br> Finaal: [[19. september]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7.08,79''' ([[1999]]) [[Austraalia]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''7.11,95''' ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]) [[SRÜ]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''7.14,84''' [[USA]] <br>[[Josh Davis]], [[Joe Hudepohl]], [[Bradley Schumacher]], [[Ryan Berube]] <br style="clear:both;" /> === [[4x100 m kompleksujumine|4x100 m kompleksi]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || {{PisiLipp|USA}}|| [[Lenny Krayzelburg]], [[Ed Moses]], [[Ian Crocker]], [[Gary Hall Jr]] || '''3.33,73 MR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Matt Welsh]], [[Regan Harrison]], [[Geoff Huegill]], [[Michael Klim]] || 3.35,27 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||[[Stev Theloke]], [[Jens Kruppa]], [[Thomas Rupprath]], [[Torsten Spanneberg]]|| 3.35,88 |- | 4.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Klaas-Erik Zwering]], [[Marcel Wouda]], [[Joris Keizer]], [[Pieter van den Hoogenband]] || 3.37,53 |- | 5.|| {{PisiLipp|Ungari}} || [[Peter Horvath]], [[Karoly Guttler]], [[Zsolt Gaspar]], [[Attila Zubor]] || 3.39,09 |- | 6.|| {{PisiLipp|Kanada}} || [[Chris Renaud]], [[Morgan Knabe]], [[Michael Mintenko]], [[Craig Hutchison]] || 3.39,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Simon Dufour]], [[Hugues Duboscq]], [[Franck Esposito]], [[Frederic Bousquet]] || 3.40,02 |- | 8.|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Neil Willey]], [[Darren Mew]], [[James Hickman]], [[Sien Brinn]] || 3.40,19 |} </div> <br> Finaal: [[23. september]] <br>Osavõtjaid: 23 võistkonda <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.34,84''' ([[1996]]) [[USA]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''3.34,84''' ([[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]) [[USA]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''3.34,84''' [[USA]] <br>[[Jeff Rouse]], [[Mark Henderson]], [[Gary Hall jr]], [[Jeremy Linn]] <br style="clear:both;" /> == Tulemused naised == === [[50 m vabaujumine|50 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Inge de Bruijn]] || {{PisiLipp|Holland}}|| 24,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Therese Alshammar]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 24,51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Dara Torres]]|| {{PisiLipp|USA}} || 24,63 |- | 4.|| [[Amy van Dyken]] || {{PisiLipp|USA}} || 25,04 |- | 5.|| [[Martina Moravcová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 25,24 |- | 6.|| [[Sandra Völker]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 25,27 |- | 7.|| [[Alison Sheppard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 25,45 |- | 8.|| [[Sumika Minamoto]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 25,65 |- |colspan="8"|. |- | 16.|| [[Jana Kolukanova]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 26,03 |} </div> <br> Finaal: 23. september <br>Osavõtjaid: 74 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''24,39''' ([[2000]]) [[Inge de Bruijn]], [[Holland]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''24,87''' ([[1996. aasta suveolümpiamängd|1996]]) [[Amy van Dyken]], [[USA]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''24,87''' [[Amy van Dyken]], [[USA]] <br>Inge de Bruijn ujus poolfinaalis uue maailmarekordi '''24,13''' <br> <br>Eelujumises püstitas Kolukanova Eesti rekordi 25,96, mis andis talle 16.-18. koha jagamise. Ümberujumises poolfinaali pääsuks võitis ta järjekordse Eesti rekordiga 25,87. Poolfinaalis jäi ta viimseks ja sai lõplikus järjestuses tulemusega 26,03 16. koha <br style="clear:both;" /> === [[100 m vabaujumine|100 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Inge de Bruijn]] || {{PisiLipp|Holland}}|| 53,83 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Therese Alshammar]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 54,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Jenny Thompson]]|| {{PisiLipp|USA}} || 54,43 |- | {{Pronks}} 3. || [[Dara Torres]] || {{PisiLipp|USA}} || 54,43 |- | 5.|| [[Martina Moravcová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 54,72 |- | 6.|| [[Helene Muller]] || [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 55,19 |- | 7.|| [[Sumika Minamoto]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 55,53 |- | 8.|| [[Wilma van Rijn]] || {{PisiLipp|Holland}} || 55,58 |- |colspan="8"|. |- | 29.|| [[Elina Partõka]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 57,71 |} </div> <br> Finaal: [[21. september]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''53,80''' ([[2000]]) [[Inge de Bruijn]], [[Holland]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''54,50''' ([[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]) [[Le Jingyi]], [[Hiina]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''54,50''' [[Le Jingyi]], [[Hiina]] <br>Inge de Bruijn ujus poolfinaalis uue maailmarekordi '''53,77''' <br> <br>Elina Partõka ujus eelujumises uue Eesti rekordi 57,71. <br style="clear:both;" /> === [[200 m vabaujumine|200 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Susie O'Neill]] || {{PisiLipp|Austraalia}}|| 1.58,24 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Martina Moravcová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.58,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Claudia Poll]]|| {{PisiLipp|Costa Rica}} || 1.58,81 |- | 4.|| [[Nadežda Tšemezova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.58,86 |- | 4.|| [[Kerstin Kielgass]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.58,86 |- | 6.|| [[Natalja Baranovskaja]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 1.59,28 |- | 7.|| [[Camelia Potec]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1.59,46 |- | 8.|| [[Luna Wang]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1.59,55 |- |colspan="8"|. |- | 31.|| [[Elina Partõka]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2.05,90 |} </div> <br> Finaal: [[19. september]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.56,78''' ([[1994]]) [[Franziska van Almsick]], [[Saksamaa]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''1.57,65''' ([[1988]]) [[Heike Friedrich]], [[Saksa DV]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''1.58,16''' [[Claudia Poll]], [[Costa Rica]] <br style="clear:both;" /> === [[400 m vabaujumine|400 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Brooke Bennett]] || {{PisiLipp|USA}}|| 4.05,80 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Diana Munz]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.07,07 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Claudia Poll]]|| {{PisiLipp|Costa Rica}} || 4.07,83 |- | 4.|| [[Janelle Atkinson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 4.08,79 |- | 5.|| [[Nadežda Tšemezova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.10,37 |- | 6.|| [[Hannah Stockbauer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.10,38 |- | 7.|| [[Carla Geurts]] || {{PisiLipp|Holland}} || 4.12,36 |- | 8.|| [[Hua Chen]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4.13,11 |} </div> <br> Finaal: [[17. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''4.03,85''' ([[1988]]) [[Janet Evans]], [[USA]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''4.03,85''' ([[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]) [[Janet Evans]], [[USA]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''4.07,25''' [[Michelle Smith]], [[Iirimaa]] <br style="clear:both;" /> === [[800 m vabaujumine|800 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Brooke Bennett]] || {{PisiLipp|USA}}|| 8.19,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Jana Klotškova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 8.22,66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Kaitlin Sandeno]]|| {{PisiLipp|USA}} || 8.24,29 |- | 4.|| [[Flavia Rigamonti]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 8.25,91 |- | 5.|| [[Hannah Stockbauer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.30,11 |- | 6.|| [[Hua Chen]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 8.30,58 |- | 7.|| [[Jana Henke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.31,97 |- | 8.|| [[Sachiko Yamada]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 8.37,39 |} </div> <br> Finaal: [[22. september]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''8.16,22''' ([[1989]]) [[Janet Evans]], [[USA]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''8.20,20''' ([[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]) [[Janet Evans]], [[USA]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''8.27,89''' [[Brooke Bennett]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[100 m seliliujumine|100 m selili]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Diana Mocanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}}|| '''1.00,21 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Mai Nakamura]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.00,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Nina Živanevskaja]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.00,89 |- | 4.|| [[Roxana Maracineanu]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.01,10 |- | 5.|| [[Noriko Inada]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.01,14 |- | 6.|| [[B. J. Bedford]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.01,47 |- | 7.|| [[Diana Calub]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.01,61 |- | 8.|| [[Louise Ornstedt]] || {{PisiLipp|Taani}} || 1.02,02 |} </div> <br> Finaal: [[18. september]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.00,16''' ([[1994]]) [[He Cihong]], [[Hiina]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''1.00,68''' ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]) [[Krisztina Egerszegi]], [[Ungari]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''1.01,19''' [[Beth Botsford]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[200 m seliliujumine|200 m selili]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Diana Mocanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}}|| 2.08,16 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Roxana Maracineanu]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2.10,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Miki Nakao]]|| {{PisiLipp|Jaapan}} || 2.11,05 |- | 4.|| [[Tomoko Hagiwara]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2.11,21 |- | 5.|| [[Amanda Adkins]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.12,35 |- | 6.|| [[Nina Živanevskaja]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2.12,75 |- | 7.|| [[Antje Buschschulte]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.13,31 |- | 8.|| [[Kelly Stefanyshyn]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.14,57 |} </div> <br> Finaal: [[22. september]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.06,62''' ([[1991]]) [[Krisztina Egerszegi]], [[Ungari]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''2.07,06''' ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]) [[Krisztina Egerszegi]], [[Ungari]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''2.07,83''' [[Krisztina Egerszegi]], [[Ungari]] <br style="clear:both;" /> === [[100 m rinnuliujumine|100 m rinnuli]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Megan Quann]] || {{PisiLipp|USA}}|| '''1.07,05 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Leisel Jones]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.07,49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Penelope Heyns]]|| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 1.07,55 |- | 4.|| [[Sarah Poewe]] || [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 1.07,85 |- | 5.|| [[Agnes Kovacs]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 1.08,09 |- | 6.|| [[Masami Tanaka]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.08,37 |- | 7.|| [[Tarnee White]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.09,09 |- | 8.|| [[Sylvia Gerasch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.09,86 |} </div> <br> Finaal: [[18. september]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.06,52''' ([[1999]]) [[Penelope Heyns]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''1.07,73''' ([[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]) [[Penelope Heyns]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''1.07,73''' [[Penelope Heyns]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] <br style="clear:both;" /> === [[200 m rinnuliujumine|200 m rinnuli]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Agnes Kovacs]] || {{PisiLipp|Ungari}}|| 2.24,35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Kristy Kowal]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.24,56 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Amanda Beard]]|| {{PisiLipp|USA}} || 2.25,35 |- | 4.|| [[Hui Qi]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2.25,36 |- | 5.|| [[Olga Bakaldina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.25,47 |- | 6.|| [[Sarah Poewe]] || [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 2.25,72 |- | 7.|| [[Masami Tanaka]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2.26,98 |- | 8.|| [[Luo Xuejuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2.27,33 |} </div> <br> Finaal: [[21. september]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.23,64''' ([[1999]]) [[Penelope Heyns]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''2.25,41''' ([[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]) [[Penelope Heyns]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''2.25,41''' [[Penelope Heyns]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] <br style="clear:both;" /> === [[100 m liblikujumine|100 m liblikat]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Inge de Bruijn]] || {{PisiLipp|Holland}}|| '''56,61 MR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Martina Moravcová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 57,97 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Dara Torres]]|| {{PisiLipp|USA}} || 58,20 |- | 4.|| [[Petria Thomas]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 58,49 |- | 5.|| [[Jenny Thompson]] || {{PisiLipp|USA}} || 58,73 |- | 6.|| [[Junko Onishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 59,13 |- | 7.|| [[Susie O'Neill]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 59,27 |- | 8.|| [[Diana Mocanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 59,43 |} </div> <br> Finaal: [[17. september]] <br>Osavõtjaid: 49 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''56,64''' ([[2000]]) [[Inge de Bruijn]], [[Holland]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''58,62''' ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]) [[Qian Hong]], [[Hiina]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''59,13''' [[Amy Van Dyken]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[200 m liblikujumine|200 m liblikat]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Misty Hyman]] || {{PisiLipp|USA}}|| '''2.05,88 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Susie O'Neill]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.06,58 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Petria Thomas]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.07,12 |- | 4.|| [[Mette Jacobsen]] || {{PisiLipp|Taani}} || 2'08"24 |- | 5.|| [[Otylia Jedrzejczak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2.08,48 |- | 6.|| [[Kaitlin Sandeno]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.08,81 |- | 7.|| [[Yuko Nakanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2.09,66 |- | 8.|| [[Maki Mita]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2.10.72 |} </div> <br> Finaal: [[20. september]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.05,81''' ([[2000]]) [[Susie O'Neill]], [[Austraalia]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''2.06,90''' ([[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]) [[Mary T. Meagher]], [[USA]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''2.07,76''' [[Susie O'Neill]], [[Austraalia]] <br style="clear:both;" /> === [[200 m kompleksujumine|200 m kompleksi]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Jana Klotškova]] || {{PisiLipp|Ukraina}}|| '''2.10,68 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Beatrice Caslaru]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 2.12,57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Cristina Teuscher]]|| {{PisiLipp|USA}} || 2.13,32 |- | 4.|| [[Marianne Limpert]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.13,44 |- | 5.|| [[Joanne Malar]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.13,70 |- | 6.|| [[Oksana Verjovka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.13,88 |- | 7.|| [[Gabrielle Rosa]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.14,82 |- | 8.|| [[Tomoko Hagiwara]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2.15,64 |} </div> <br> Finaal: [[19. september]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.09,72''' ([[1997]]) [[Yanyan Wu]], [[Hiina]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''2.11,65''' ([[1992]]) [[Li Lin]], [[Hiina]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''2.13,93''' [[Michelle Smith]], [[Iirimaa]] <br style="clear:both;" /> === [[400 m kompleksujumine|400 m kompleksi]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || [[Jana Klotškova]] || {{PisiLipp|Ukraina}}|| '''4.33,59 MR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. ||[[Yasuko Tajima]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 4.35,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. ||[[Beatrice Caslaru]]|| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4.37,18 |- | 4.|| [[Kaitlin Sandeno]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.41,03 |- | 5.|| [[Nicole Hetzer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.43,56 |- | 6.|| [[Maddy Crippen]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.44,63 |- | 7.|| [[Joanne Malar]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 4.45,17 |- | 8.|| [[Jennifer Reilly]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.45,99 |} </div> <br> Finaal: [[16. september]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''4.34,79''' ([[1997]]) [[Yan Chen]], [[Hiina]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''4.36,29''' ([[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]]) [[Petra Schneider]], [[Saksa DV]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''4.39,18''' [[Michelle Smith]], [[Iirimaa]] <br style="clear:both;" /> === [[4x100 m vabaujumine|4x100 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || {{PisiLipp|USA}}|| [[Amy Van Dyken]], [[Dara Torres]], [[Courtney Shealy]], [[Jenny Thompson]] || '''3.36,61 MR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. || {{PisiLipp|Holland}} ||[[Manon van Rooijen]], [[Wilma van Hofwegen]], [[Thamar Henneken]], [[Inge de Bruijn]] || 3.39,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. || {{PisiLipp|Rootsi}} ||[[Louise Jöhncke]], [[Therese Alshammar]], [[Johanna Sjöberg]], [[Anna-Karin Kammerling]]|| 3.40,30 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Antje Buschschulte]], [[Katrin Meissner]], [[Franziska van Almsick]], [[Sandra Völker]] || 3.40,31 |- | 5.|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Karin Pickering]], [[Alison Sheppard]], [[Rosalind Brett]], [[Susan Rolph]] || 3.40,54 |- | 6.|| {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Susie O'Neill]], [[Sarah Ryan]], [[Elka Gmraha]], [[Giaan Rooney]] || 3.40,91 |- | 7.|| {{PisiLipp|Kanada}} || [[Marianne Limpert]], [[Shannon Shakespeare]], [[Laura Nicholls]], [[Jessica Deglau]] || 3.42",92 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Cecilia Vianini]], [[Luisa Striani]], [[Sara Parise]], [[Cristina Chiuso]] || 3.44,49 |} </div> <br> Finaal: [[16. september]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.37,91''' ([[1994]]) [[Hiina]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''3.39,29''' ([[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]) [[USA]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''3.39,29''' [[USA]] <br>[[Angel Martino]], [[Amy Van Dyken]], [[Catherine Fox]], [[Jenny Thompson]] <br style="clear:both;" /> === [[4x200 m vabaujumine|4x200 m vabalt]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1. || {{PisiLipp|USA}}|| [[Samantha Arsenault]], [[Diana Munz]], [[Lindsay Benko]], [[Jenny Thompson]] || '''7.57,80 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2. || {{PisiLipp|Austraalia}} ||[[Susie O'Neill]], [[Giaan Rooney]], [[Kirsten Thomson]], [[Petria Thomas]] || 7.58,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3. || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||[[Franziska van Almsick]], [[Antje Buschschulte]], [[Sara Harstick]], [[Kerstin Kielgass]]|| 7.58,64 |- | 4.|| {{PisiLipp|Rumeenia}} || [[Camelia Potec]], [[Simona Paduraru]], [[Lorena Diaconescu]], [[Beatrice Caslaru]] || 8.01,63 |- | 5.|| {{PisiLipp|Kanada}} || [[Marianne Limpert]], [[Shannon Shakespeare]], [[Joanne Malar]], [[Jessica Deglau]] || 8.02,65 |- | 6.|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Nicola Jackson]], [[Karen Legg]], [[Janine Belton]], [[Karen Pickering]] || 8.03,69 |- | 7.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Sara Parise]], [[Cecilia Vianini]], [[Luisa Striani]], [[Sara Goffi]] || 8.04,68 |- | 8.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Selenne Figues]], [[Laetitia Choux]], [[Katarin Quelennec]], [[Alicia Bozon]] || 8.05,99 |} </div> <br> Finaal: [[20. september]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' 7.55,47''' ([[1987]]) [[Saksa DV]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''7.59,87''' ([[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]) [[USA]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]:'''7.59,87'''[[USA]] <br>[[Trina Jackson]], [[Cristina Teuscher]], [[Sheila Taormina]], [[Jenny Thompson]] <br style="clear:both;" /> === [[4x100 m kompleksujumine|4x100 m kompleksi]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} 1.|| {{PisiLipp|USA}}|| [[B. J. Bedford]], [[Megan Quann]], [[Jenny Thompson]], [[Dara Torres]] || '''3.58,30 MR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} 2.|| {{PisiLipp|Austraalia}} ||[[Dyana Calub]], [[Leisel Jones]], [[Petria Thomas]], [[Susie O'Neill]] || 4.01,59 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} 3.|| {{PisiLipp|Jaapan}} ||[[Mai Nakamura]], [[Masami Tanaka]], [[Junko Onishi]], [[Sumika Minamoto]]|| 4.04,16 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Antje Buschschulte]], [[Sylvia Gerasch]], [[Franziska van Almsick]], [[Katrin Meissner]] || 4.04,33 |- | 5.|| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || [[Charlene Wittstock]], [[Sarah Poewe]], [[Mandy Loots]], [[Helene Muller]] || 4.05,15 |- | 6.|| {{PisiLipp|Kanada}} || [[Kelly Stefanyshyn]], [[Christin Petelski]], [[Jen Button]], [[Marianne Limpert]] || 4.07,55 |- | 7.|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Katy Sexton]], [[Heidi Earp]], [[Susan Rolph]], [[Karen Pickering]] || 4.07,61 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hiina}} || [[Shu Zhan]], [[Hui Qi]], [[Limin Liu]], [[Xue Han]] || 4.07,83 |} </div> <br> Finaal: [[23. september]] <br>Osavõtjaid: 18 võistkonda <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''4.01,67''' ([[1994]]) [[Hiina]] <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''4.02,54''' ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]) [[USA]] <br>[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 1996]]: '''4.02,88''' [[USA]] <br>[[Beth Botsford]], [[Amanda Beard]], [[Angel Martino]], [[Amy Van Dyken]] <br style="clear:both;" /> == Medalid == {| class=wikitable |- ! Koht ! Riik ! {{Kuld}} ! {{Hõbe}} ! {{Pronks}} ! Kokku |- | 1.|| {{PisiLipp|USA}}|| 14|| 8|| 11|| 33 |- | 2.|| {{PisiLipp|Austraalia}}|| 5|| 9|| 4|| 18 |- | 3.|| {{PisiLipp|Holland}}|| 5|| 1|| 2|| 8 |- | 4.|| {{PisiLipp|Itaalia}}|| 3|| 1|| 2|| 6 |- | 5.|| {{PisiLipp|Ukraina}}|| 2|| 2|| 0|| 4 |- | 6.|| {{PisiLipp|Rumeenia}}|| 2|| 1|| 1|| 4 |- | 7.|| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 1|| 2|| 1|| 4 |- | 8.|| {{PisiLipp|Ungari}}|| 1|| 0|| 0|| 1 |- | 9.|| {{PisiLipp|Jaapan}}|| 0|| 2|| 2|| 4 |- | 10.|| {{PisiLipp|Slovakkia}}|| 0|| 2|| 0|| 2 |- | 11.|| {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}|| 0|| 1|| 1|| 2 |- ||| {{PisiLipp|Venemaa}}|| 0|| 1|| 1|| 2 |- | 13.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 0|| 1|| 0|| 1 |- | 14.|| {{PisiLipp|Saksamaa}}|| 0|| 0|| 3|| 3 |- | 15.|| {{PisiLipp|Costa Rica}}|| 0|| 0|| 2|| 2 |- | 16.|| {{PisiLipp|Brasiilia}}|| 0|| 0|| 1|| 1 |- ||| {{PisiLipp|Hispaania}}|| 0|| 0|| 1|| 1 |- ||| {{PisiLipp|Kanada}}|| 0|| 0|| 1|| 1 |- | '''18'''|| '''Kokku'''|| '''33'''|| '''31'''|| '''33'''|| '''97''' |} == Välislingid == * [http://www.swimrankings.net/index.php?page=meetDetail&meetId=8870731 Tulemused] {{OM-ujumine}} [[Kategooria:2000. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Ujumine olümpiamängudel]] 7fwk67wu7h0k5lt0oniafh0hputxxa5 0 146213 7189860 6333981 2026-07-09T15:15:30Z Kuriuss 38125 7189860 wikitext text/x-wiki '''Erwin von Bellersheim''' oli [[Liivi ordu]] liige, kelle karjääri tipuks oli kahekordne [[Rēzekne foogt]]iks olemine [[15. sajand]]i teisel poolel. Pole teada, kes olid Bellersheimi vanemad, kuid ta sündis Reinimaal Bellersheimis Hungeni lähedal. Tema suguvõsa oli piirkonna silmapaistvamaid. [[Saksa ordu]]s oli tema suguvõsast kümneid esindajaid [[14. sajand|14.]]–[[16. sajand]]ini, Liivi orduharus aga peale tema ühtki ta suguvõsa esindajat teadaolevalt ei olnud. Bellersheimi on [[1451]]. aastal mainitud rüütelvennana [[Aizkraukle]]s. Enne seda võis ta teoreetiliselt olla ka Saksa ordu liige, sest üks eesnime pidi teadmata Bellersheim oli rüütelvend Königsbergis [[1437]]. aastal. [[1470]]. aastal oli Bellersheim aga samal ajal nii [[Kursi komtuur]] kui ka [[Tallinn]]a peamees. Samal aastal sai ta ka [[Rēzekne foogt]]iks. Selles ametis oli ta kolm aastat, [[1478]]. aastal sai [[Aizkraukle komtuur]]iks. [[1481]]. aastal oli ta taas foogtiametis [[Rēzekne]]s, misjärel teated temast lõppevad. ==Kirjandus== *''Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens''. [[Köln]]: Böhlau, [[1993]]. Nr. 54 (lk 104–108). {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Wilhelm Zuermont von Hinderstein]]|nimi=[[Kursi komtuur]]|aeg=[[1470]]|järgnev=[[Wennemar von Fürstenberg]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)|Wolter von Loe]]|nimi=[[Rēzekne foogt]]|aeg=[[1470]]–[[1473]] ja [[1481]]|järgnev=[[Wolter von Plettenberg]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Gerhard von Issum]]|nimi=[[Aizkraukle komtuur]]|aeg=[[1478]]|järgnev=}} {{DEFAULTSORT:Bellersheim, Erwin von}} [[Kategooria:Kursi komtuurid]] [[Kategooria:Rēzekne foogtid]] [[Kategooria:Aizkraukle komtuurid]] av9cfnze4q1dy8chnjmzs2kkq34y6ye 0 147098 7189861 6829648 2026-07-09T15:16:43Z Kuriuss 38125 7189861 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon | Nimi = Naiskodukaitse | Embleem = Naiskodukaitse liiliarist.png | Embleemiallkiri = Naiskodukaitse liiliarist | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = | moto = Minu kohus! | asutatud = 02.09.1927, taasasutatud 20.09.1991 | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = | keeled = | juhtkond = Naiskodukaitse keskjuhatuse<br> esinaine [[Airi Tooming]] | peaorgan = [[Kaitseliit]] | emaorg = | allorg = [[Naiskodukaitse Alutaguse ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Jõgeva ringkond|Jõgeva ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Harju ringkond|Harju ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Lääne ringkond|Lääne ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Järva ringkond|Järva ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Põlva ringkond|Põlva ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Rapla ringkond|Rapla ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond|Pärnumaa ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Saaremaa ringkond|Saaremaa ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Sakala ringkond|Sakala ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Tallinna ringkond|Tallinna ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Tartu ringkond|Tartu ringkond]]<br> [[Naiskodukaitse Valga ringkond|Valga ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Viru ringkond|Viru ringkond]]<br>[[Naiskodukaitse Võrumaa ringkond|Võrumaa ringkond]] | töötajad = | vabatahtlikud = | eelarve = | veebileht = [https://www.naiskodukaitse.ee/ naiskodukaitse.ee] }} '''Naiskodukaitse''' (NKK) on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] naisorganisatsioon, mille eesmärk on naiste kaasamine riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse.<ref name=":0">Naiskodukaitse. 2025. Kättesaadaval: https://www.naiskodukaitse.ee/</ref> Organisatsioon loodi 2. septembril 1927 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülema käskkirjaga.<ref name=":0" /> NKK taasasutati 20. septembril 1991 ja selle esinaiseks sai [[Dagmar Mattiisen]].<ref>Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. Kaitse Kodu!, nr 1 (93/539), 2010, lk 7.</ref> Naiskodukaitsjate juhtlause on "Minu kohus!". Nende keskne sümbol on liiliarist, mis on ühtlasi ka nende logo. == Ajalugu == Nõukogude Venemaa [[1. detsembri riigipöördekatse|riigipöördekatse Eestis 1. detsembril 1924]] andis tõuke NKK arengule. 1924. aasta detsembris loodi esimesed NKK jaoskonnad, sel ajal Kaitseliidu naisüksuste nime all. Kõige esimeseks jaoskonnaks peetakse naisüksust Lindade kompanii, mis kuulus Kaitseliidu Tallinna Maleva, Kalevi malevkonna juurde. NKK loomisel oli eeskujuks Soomes juba populaarsust kogunud samalaadne organisatsioon [[Lotta Svärd]], mis loodi 1921. aastal sealse kaitseliidu toetuseks. NKK loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioonina. NKK asutati, sest riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaküsimused. NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutustundlikud ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud jne. Enne teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse umbes 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest. Pärast [[juunipööre]]t likvideeriti 27. juunil 1940 NKK koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega. Mitmed selle asutajad ja liikmed vangistati ja hukati.<ref name="Tõnismägi 2023">{{cite web|last=Tõnismägi|first=Heino|url=https://ekspress.delfi.ee/a/120173072|title=Hullem kui mõrvamine. Eesti naiskodukaitse juhid kaotasid isamaalisuse tõttu elu, nende mantlid anti riigi tuludesse|website=Eesti Ekspress|date=15 April 2023|access-date=19 April 2023|language=et}}</ref> Kaitseliidu taastamisel 17. veebruaril 1990 võeti aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka Kaitseliidu naisorganisatsiooni loomine. 30. märtsil 1990 tehti [[Konguta]]s ja suvel [[Järvakandi]]s esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest ei loobutud NKK taasasutamise ideest. Kaitseliit püüdis saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti taastada ka eriorganisatsioonid. 20. septembrit 1991 peetakse NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud. 1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord NKK-ssse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast. 1998. aastal hakati korraldama ringkondade esinaiste õppepäevi. Töötati välja NKK ühtne vormiriietus. NKK osales esimest korda pärast iseseisvuse taastamist võidupüha paraadil. 2002. aasta jaanuaris kinnitas Kaitseliidu keskkogu NKK üldlipu ja teenetemedali. Toronto Eesti Võitlejate Ühing annetas NNK-le lipu, mis anti üle 23. juunil 2002 Põlvas. 2003. aastal hakati naiskodukaitsjaid kaasama Kaitseliidu moodustatavatesse üksustesse. 2006. aastal valiti NKK esinaiseks [[Airi Tooming]]. 2008. aastal hakati ringkondades korraldama ühtset nelja mooduliga baasväljaõpet, mis ühtlustas oluliselt varasemat piirkondlikku väljaõpet. Ühtlasi asusid aastatel 2008–2009 ringkondades tööle palgalised instruktorid. Esimene arengukava (perioodiks 2010–2013) kinnitati keskkogus 2010. aastal. NKK sümboolikakomisjon ja NKK ajalookomisjon alustasid tööd 2013. aastal. Seoses uue Kaitseliidu seadusega valiti esimest korda NNK esindajad Kaitseliidu keskkogusse. 2014. aastal hakkas NKK koostöös Eesti Vigastatud Võitlejate Ühinguga korraldama veteranide toetuseks heategevuslikku [[Sinilillekampaaniat]] "Anname au!".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Naiskodukaitsjad kogusid heategevuskampaania „Anname au!“ raames ligi 25 000 eurot |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Naiskodukaitsjad_kogusid_heategevu_2301 |vaadatud=2025-03-05 |väljaanne=www.naiskodukaitse.ee |keel=et}}</ref> 2016. aastal kinnitati ohutushoiu kursuse õppekava. 2018. aastal anti vabatahtlike initsiatiivil välja [[Ole valmis!|"Ole valmis!"]] mobiilirakendus, kust leiab juhiseid eri olukordades käitumiseks, soovituslike koduste varude nimekirjad, kasulikud telefoninumbrid otsehelistamise võimalusega jne. ==Juhtimine== NKK keskjuhatuses on seitse liiget: esinaine ning kuus vabatahtlikku naiskodukaitsjat<ref name=":0" />. Juhatusse kuuluvad esinaine Airi Tooming, Triin Seppet, Liisa Pedoksaar, Sirje Sarapu, Triin Tõnsing ja Tene Metsma. NKK esinaised läbi aegade: * 1927–1936 [[Mari Raamot]] * 1937–1940 [[Erika Oskar-Männik]] * 1992–2005 [[Dagmar Mattiisen]] * 2006– [[Airi Tooming]] == Koosseis == NKK jaguneb vastavalt maakonnapiiridele 15 ringkonnaks ning iga ringkond omakorda jaoskondadeks. Ringkondi ja jaoskondi juhivad viieliikmelised juhatused, mis koosnevad vabatahtlikest naiskodukaitsjatest. Naiskodukaitse 15 regionaalset ringkonda on [[Naiskodukaitse Alutaguse ringkond|Alutaguse]], [[Naiskodukaitse Jõgeva ringkond|Jõgeva]], [[Naiskodukaitse Harju ringkond|Harju]], [[Naiskodukaitse Lääne ringkond|Lääne]], [[Naiskodukaitse Järva ringkond|Järva]], [[Naiskodukaitse Põlva ringkond|Põlva]], [[Naiskodukaitse Rapla ringkond|Rapla]], [[Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond|Pärnumaa]], [[Naiskodukaitse Saaremaa ringkond|Saaremaa]], [[Naiskodukaitse Sakala ringkond|Sakala]], [[Naiskodukaitse Tallinna ringkond|Tallinna]], [[Naiskodukaitse Tartu ringkond|Tartu]], [[Naiskodukaitse Valga ringkond|Valga]], [[Naiskodukaitse Viru ringkond|Viru]] ja [[Naiskodukaitse Võru ringkond|Võrumaa]] ringkond. === Liikmeskond === NKK liikmed jagunevad tegev-, noor-, toetaja- ja auliikmeteks. 2023. aasta septembri lõpu seisuga on NKK-s enam kui 3800 liiget. * '''Tegevliige''' on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ning osaleb NKK tegevuses ja väljaõppes. * '''Noorliige''' on 16–18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ning osaleb NKK tegevuses ja väljaõppes. * '''Toetajaliige''' on vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele. * '''Auliige''' on NKK ees silmapaistvate teenete eest NKK auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik. ==Ülesanded== NKK ülesannete hulka kuuluvad<ref>{{Netiviide |pealkiri=Naiskodukaitse põhikiri |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Naiskodukaitse_pohikiri_11 |vaadatud=2025-03-05 |väljaanne=www.naiskodukaitse.ee}}</ref>: *osaleda Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsel ning kodanike julgeoleku kindlustamisel; *levitada isamaalisi aateid ja süvendada rahvuslikke tundeid Eesti rahvas; *aidata kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele; *koolitada oma liikmeid, õpetades neid välja vajalike erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades; *suurendada kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondlikku aktiivsust; *pakkuda liikmetele ja elanikkonnale võimalusi ning väljaõpet toimetuleku tõstmiseks erinevates kriisiolukordades; *väärtustada keskkonnasäästlikku eluviisi. ==Tegevus== Naiskodukaitsjate väljaõppe hulka kuuluvad baasväljaõpe, erialaväljaõpe, juhtide õpe ja instruktorite õpe. '''Baasväljaõppe''' (BVÕ) eesmärk on anda kõikidele liikmetele alusteadmised organisatsioonist, esmaabist, välitoitlustamisest, sõdurioskustest ja ohutushoiust. Baasteadmised võimaldavad neil organisatsioonis tegutseda ja erialaselt spetsialiseeruda. Baasväljaõppe läbimine on kohustuslik igale liikmele. Pärast baasväljaõppe läbimist valib liige endale 3 kuu jooksul (soovi korral ka juba baasväljaõppe läbimise ajal) '''tegevusvaldkonna'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tegevusvaldkonnad |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Tegevusvaldkonnad_4362 |vaadatud=2025-03-05 |väljaanne=www.naiskodukaitse.ee}}</ref>, millele spetsialiseeruda. Tegevusvaldkonnad, millelele Naiskodukaitses spetsialiseeruda saab, on järgmised: * Kaitseliidu ettevalmistatava üksuse (sõjalise ja mittesõjalise) liige; * erialagrupi liige; * komisjoni liige; * toimkonna liige; * revisjonikomisjoni liige; * juht; * instruktor; * mentor; * noortejuht. '''Kaitseliidu ettevalmistatavad üksused''' Kõik ametikoha eeldustele vastavad naiskodukaitsjad saavad anda oma panuse olles ametikohal Kaitseliidu ettevalmistatavas üksuses. Võimalusi on palju: miinipildur, tankitõrjur, parameedik, sanitar, toitlustaja, sidemees, laskur, evakuatsioonirühma liige... Igas Naiskodukaitse ringkonnas on neli erialagruppi: meditsiin, side ja staap, toitlustamine, avalikud suhted. NKK osaleb [[Eesti Vabariigi aastapäev|Eesti Vabariigi aastapäeva]] tähistamisel, iga-aastasel [[võidupüha]] paraadil, Kaitseliidu suvepäevadel ning nii laskevõistlustel kui ka muudel spordivõistlustel. Tähistatakse ka NKK aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja NKK mälestuspäeva. Lisaks on naiskodukaitsjad osalenud koormusmatkadel nagu [[Eel-Erna]], [[Erna retk]], [[Põrgupõhja retk]] ja Admiral Pitka luureretk. ==Õigused ja kohustused== NKK liikmete õigused on: * võtta osa NKK väljaõppest ja muudest tegevustest; * olla valitud NKK kollegiaalsetesse organitesse või valitavale kohale põhikirjas kehtestatud korras; * saada NKK liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitisi; * kanda kehtestatud korras NKK vormiriietust, embleeme ja tunnuseid. Nende kohustused on: * võtta osa NKK väljaõppest ja tegevustest vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras; * pidada kinni juhatuste otsustest ning juhtide seaduslikest käskudest ja korraldustest; * tasuda liikmemaksu. == Aasta naiskodukaitsjad<ref name=":0" /> == * 2010 Kristiina Abel (Tartu ringkond) * 2011 Nele Pernits (Rapla ringkond) * 2012 Lembe Lahtmaa (Sakala ringkond) * 2013 Anu Saue (Lääne ringkond) * 2014 Kaire Lõhmus (Järva ringkond) * 2015 Triinu Küünal (Jõgeva ringkond) * 2016 Kristlin Kõrgesaar (Järva ringkond) * 2017 Mare Kirr (Saaremaa ringkond) * 2018 Triin Seppet (Tartu ringkond) * 2019 Ruth Maadla (Võru ringkond) * 2020 Jane Koitlepp (Sakala ringkond) * 2021 Leena Tammets (Alutaguse ringkond) * 2022 Kristi Randla (Võrumaa ringkond) * 2023 Anna-Liisa Kerna (Tartu ringkond) * 2024 Aivi Murd-Murulauk (Tallinna ringkond) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.naiskodukaitse.ee/ Koduleht] * [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=12923 Naiskodukaitse : 1925–1933] Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR [[Kategooria:Naiskodukaitse| ]] [[Kategooria:Eesti naisorganisatsioonid]] k13s7uu8sv6rlyi66dcnhuhy0ezqvfe 0 148131 7190144 6892141 2026-07-10T06:39:52Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Endoplasmaatiline retiikulum]] pealkirja [[Endoplasmaretiikulum]] alla 6892141 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Biological cell.svg|pisi|Pildil on rakk. 1. Tuumake <br>2. Rakutuum <br>3. Ribosoom <br>4. Vesiikul <br>5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' <br>6. Golgi kompleks <br>7. Tsütoskelett <br>8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' <br>9. Mitokonder <br>10.Vakuool <br>11. Tsütosool <br>12. Lüsosoom <br>13. Tsentriool]] '''Endoplasmaatiline retiikulum''' (ER) ehk '''tsütoplasmavõrgustik''' on [[organell]], mis esineb kõikides [[eukarüoot]]setes [[rakk]]udes. Tsütoplasmavõrgustik jaguneb kaheks: siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum (sER – ''smooth endoplasmic reticulum'') ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum (rER – ''rough endoplasmic reticulum). ==Ajalugu== Porter, Claude ja Fullam kirjeldasid 1945. aastal, et elektronmikroskoobi abil on rakus võimalik näha pitsitaolist retiikulumi. Kolme aasta pärast võtsid Porter ja tema kolleegid kasutusele mõiste "endoplasmaatiline retiikulum".<ref name="pOXil" /> ==Struktuur== Tsütoplasmavõrgustiku moodustavad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. Omavahel ühenduses olles moodustavad nad võrgustiku. Võrgustiku sisse jäävat valendikku nimetatakse ER luumeniks. Luumen moodustab sageli rohkem kui 10% raku ruumalast ning raku [[tsütosool]]ist eraldab seda ER-i membraan. Tsütoplasmaatilise retiikulumi ühekihiline membraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi. <ref name="Alberts" /> [[Pilt:Rough endoplasmic reticulum.JPG|pisi|Ribosoomid ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum]] [[Pilt:Smooth Endoplasmic Reticulum.jpg|pisi|Siledapinnaline endoplasmaatline retiikulum]] ===Karedapinnaline ER=== Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud [[ribosoom]]idega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav “karedana”. Ribosoomid seonduvad ER-i tsütoplasmapoolsel küljel olevatele [[Retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima sekretoorset valku.<ref name="Shibata" /> ===Siledapinnaline ER=== Kui ER-ile ei ole seotud ribosoome, nimetatakse seda siledapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Siledapinnaline ER on lihasrakkudes spetsialiseerunud sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks.<ref name="Shibata" /> ==Funktsioonid== Tsütoplasmavõrgustikul on rakus palju ülesandeid. Olulisemateks funktsioonideks on [[lipiid]]ide ja [[valk]]ude süntees ning valkude sekreteerimine. Sileda- ja karedapinnalisel ER-il on rakus täita erinevad rollid. Karedapinnaline ER (rER), mis on seotud ribosoomidega, osaleb membraanide ja sekreteeritavate valkude sünteesis. rER-is toimub valkude sorteerimine transpordiks [[lüsosoom]]i, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse. rER-i on rakkudes hulgaliselt, kuna [[translatsioon]] (valgusüntees) on organismi seisukohalt väga tähtis protsess. Näiteks on rER-i palju plasmarakkudes, mis toodavad antikehi. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik vastutab [[rasvhape]]te, lipiidide ja [[steroid]]ide sünteesi eest ning on oluline ka hüdrofoobsete toksiliste ühendite lagundamisel. Toksiliste hüdrofoobsete ühendite detoksifikatsioon toimub keemilise modifitseerimise teel, mille abil muudetakse ühendid vees kergemini lahustuvaks. Tänu sellele on neid kergem rakust välja transportida. Siledapinnalist ER-i on rakkudes vähem kui rER-i. Seevastu maksarakkudes on sER-i rohkesti. <ref name="syPoq" /> Sarkoplasmaatiline retiikulum on oluline kaltsiumi kontsentratsiooni regulatsioonis. Selle luumenis on palju kaltsiumiga seonduvaid proteiine, mis teevad võimalikuks kaltsiumi hoiustamise ER-is. Kaltsium pääseb luumenisse tänu membraanis olevatele kaltsium-[[ATPaas]]idele. <ref name="Alberts" /> ==Valkude muutmine endoplasmaatilises retiikulumis== Enne kui sekreteeritavad valgud transporditakse ER-ist nende sihtmärk piirkonda, toimub tsütoplasmavõrgustikus nende muutmine ehk modifitseerimine. Modifikatsioonid, mida viiakse läbi ER-is, jagunevad neljaks: valkude glükosüülimine, disulfiidsildade moodustumine, spetsiifiline proteolüüs ning valkude pakkimine ja multimeeride teke. ===Valkude glükosüülimine=== Enamik membraanidega seotud ja sekretoorseid valke on [[glükoproteiin]]id. Seetõttu on valkude glükosüülimine üks levinumaid keemilisi modifikatsioone. Esineb kaks enamlevinud glükosüülimise tüüpi: O-seoseline ja N-seoseline. N-seoseline glükosüülimine toimub ER-is ning on komplekssem kui O-seoseline. O-seoseline glükosüülimine toimub [[Golgi kompleks]]is. N-seoseline glükosüülimine on saanud nimetuse selle järgi, et oligosahhariidid seotakse valgu külge lämmastiku kaudu. O-seoseline glükosüülimine toimub oligosahhariidide seostumisel OH-rühmale.<ref name="Lodish" /> ===Disulfiidsidemete moodustumine=== Disulfiidsidemete teke on oluline valkude tertsiaar- ja kvarternaarstruktuuride moodustumisel. Disulfiidsed sidemed( –S-S-) moodustuvad valkude [[tsüsteiinijääk]]ide tioolrühmade (-SH) oksüdeerumisel. Kuna [[oksüdeerumine]] toimub spontaanselt, on oluline, et keskkonnas oleks piisavalt oksüdanti. Seega saab disulfiidsete sidemete teke toimuda vaid luumenis, mitte aga tsütoplasmas. Vabadel ribosoomidel sünteesitavad tsütosooli lahustuvad valgud vajavad struktuuri stabiliseerimiseks teisi vahendeid kui disulfiidsidemed. <ref name="Lodish" /> ===Spetsiifiline proteolüüs=== Mõningad valgud sünteesitakse mitteaktiivsete eellasvalkudena. Seda tüüpi valgud alluvad täiendavale proteolüüsile, mille käigus [[proteaas]]id lõikavad ära kahest aluselisest aminohappest (arginiin ja arginiin või arginiin ja lüsiin) koosneva C-terminaalse otsa pool paikneva piirkonna. Spetsiifiline proteolüüs toimub enamasti Golgi kompleksis, kuid vähemal määral ka ER-is.<ref name="Lodish" /> ===Valkude pakkimine=== Selleks, et valgud oleksid funktsionaalsed, peavad nad omama korrektset [[konformatsioon]]i. Proteiinide õige struktuuri tagamiseks on ER luumenis spetsiaalsed valgud – chaperonid, mis osalevad teiste valkude pakkimisel. Lisaks on õige struktuuri tagamisel olulised ka disulfiidsidemed ja glükoproteiinide puhul glükosüülimine. Kui valk ei omanda õiget struktuuri, siis liigub ta läbi [[translookon]]i (kanal ER-i membraanis) tagasi tsütoplasmasse ning suunatakse lagundamisele [[proteasoom]]i.<ref name="Lodish" /> ==Valkude transport tsütoplasmavõrgustikku== 1971. aastal avastati, et proteiinide transpordis on oluline roll kanda signaaljärjestusel<ref name="mH0iZ" />. On tehtud kindlaks, et sekreteeritavad valgud sisaldavad N-terminaalses otsas nn ER liider- ehk signaaljärjestust. Tavaliselt moodustub signaaljärjestus 16–30 aminohappe jäägist. Signaalpeptiid koosneb positiivselt laetud [[aminohape]]test, mis asuvad peptiidi N- ja C terminaalsetes otstes ning hüdrofoobsetest aminohapetest, mis paiknevad 6–12 positsioonil. Hüdrofoobne piirkond on vajalik, et saaks toimuda proteiini seostumine ER-i membraanis olevatele retseptoritele. Kuna liiderjärjestust äratundvad retseptorid paiknevad ER-is, siis seetõttu toimubki sekreteeritavate valkude transport läbi tsütoplasmavõrgustiku. Valkude transport ER-i toimub kotranslatsiooniliselt (valgusünteesiga samaaegselt). Signaaljärjestuse äratundmises osalevad SRP retseptor ja SRP (signaali äratundmise kompleks). SRP on tsütoplasmas paiknev valguline [[RNA]]-d sisaldav kompleks, mis seostub liiderjärjestuse, ribosoomi suure subühiku ja SRP retseptoriga. Kui signaaljärjestus ja SRP retseptor omavahel seostuvad, siis translatsioon peatub, toimub [[GTP]] hüdrolüüs, SRP-SRP retseptor-kompleks vabaneb ja signaaljärjestus seostub translookoniga. Kui liiderjärjestus ja translookon on seostunud, siis kanal vabaneb ning sünteesitav valk liigub ER luumeni. Kuna signaalpeptiid ei ole vajalik valgu funktsioonide täitmiseks, eemaldatakse see luumenis [[signaalpeptidaas]]i abil. Kui valgu translatsioon on lõppenud, siis toimub ER-is valgu modifitseerimine ja valk suunatakse lõpp sihtpunkti.<ref name="oHASm" /> ==Endoplasmaatilise retiikulumi stress== Endoplasmaatilise retiikulumi stress on seisund, mille puhul ER-i talitlus on häiritud. Kuna ER-il on rakus palju ülesandeid, siis võib sellist olukorda esile kutsuda suur hulk tegureid. Näiteks [[hüpoksia]], glükoosipuudus, viiruslikud infektsioonid, kaltsiumi regulatsiooni häired jne. Need tegurid põhjustavad ER-i luumenis voltimata rakkude kuhjumist, mis viib voltimata valkude vastuseni ehk UPR (''unfolded protein response'') rajani. UPRi esialgne eesmärk rakus on taastada normaalne ER-i talitlus. Kui rakus on käivitatud UPR rada, siis aktiveeritakse nende geenide [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] (RNA süntees), mis on seotud proteiinide pakkimisega. Samuti käivitatakse ERAD (''ER-assisted degradation''), mis aitab voltimata valke suunata tsütosooli lagundamisele. Lisaks inhibeeritakse mõneks tunniks mRNA transleerimine, et piirata ER-i minevate valkude hulka. Kui eelpool nimetatud adaptiivsed mehhanismid ei suuda ER stressi kõrvaldada, siis kutsutakse esile rakusurm.<ref name="Wu" /><ref name="SlL3I" /> ==UPRi signalisatsiooni mehhanismid== Kui pakkimata valgud hakkavad ER-i luumenis kogunema, siis hõivatakse kõik valendikus olevad chaperonid. Kui chaperonid seotakse voltimata valkudega, siis vabanevad transmembraansed proteiinid, mis vastutavad UPRi raja indutseerimise eest. Ühe teooria kohaselt võib UPRi indutseerivate proteiinide N-terminaalne ots olla seotud ER-i valendikus olevate chaperonidega. Kui voltimata valkude hulk aga tõuseb ja kõik chaperonid hõivatakse, siis hakkavad UPRi esile kutsuvad valgud agregeeruma ning käivitatakse UPR rada. Arvatavasti osalevad UPRi esilekutsumises ka teised mehhanismid. Üheks UPR raja käivitamise võimaluseks võib olla ka voltimata valkude otsene induktsioon UPRi esile kutsuvatele valkudele. <ref name="Wu" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Alberts">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK26841/| “Molecular Biology of the Cell 4th edition”] Alberts, Johnson,Lewis (2002)</ref> <ref name="Shibata">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0092867406009706| “Rough Sheets and Smooth Tubules"] Shibata, Voeltz,Rapoport, ''Cell press Issue 3'' (2006)</ref> <ref name="Lodish">“Molecular Cell Biology 5th edition” Lodish, Berk, Matsudaira, Kaiser, Krieger, Scott, Zipursky, Darnell (2000) lk 679–685</ref> <ref name="Wu">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16397578| “From acute ER stress to physiological roles of the Unfolded Protein Response” ] Wu, Kaufman, Cell Death and Differentiation (2006)</ref> <ref name="pOXil">[http://www.jstor.org/stable/1602993| “The Endoplasmic Reticulum”] Palade, The Journal of Biophysical and Biochemical Cytology Vol. 2, No. 4, (1956)</ref> <ref name="syPoq">“Molecular Cell Biology 5th edition” Lodish, Berk, Matsudaira, Kaiser, Krieger, Scott, Zipursky, Darnell (2000) lk 173</ref> <ref name="mH0iZ">[http://jcb.rupress.org/content/170/3/338.full.pdf+html| “Lost in translation” ]Leslie, JCB Vol. 199, No. 1 (2005)</ref> <ref name="oHASm">“Molecular Cell Biology 5th edition”Lodish, Berk, Matsudaira, Kaiser, Krieger, Scott, Zipursky, Darnell (2000) lk 666–670</ref> <ref name="SlL3I">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19043451| “Cell death and endoplasmic reticulum stress : disease relevance and therapeutic opportunities”] Kim,Xu,Reed, Nature Reviews Drug Discovery 7, (2008)</ref> }} {{Commonscat|Endoplasmic reticulum}} [[Kategooria:Organellid]] 1om8qjlsamwhuyaphfw8s1x02amquty 0 148331 7190001 7152213 2026-07-09T20:56:22Z Velirand 67997 /* Maetuid */ 7190001 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Park | pilt = Liiva kalmistu.jpg | pildiallkiri = Peasissepääs, taamal kabel | asukoht = | pindala = 133 ha | pindala_viide = | tüüp = | staatus = | avati = | arhitekt = | omanik = | kaart = pind }} [[File:Liiva kalmistu kabel 1.jpg|pisi|Liiva kalmistu kabel]] [[File:Liiva kalmistu kabel 2.jpg|pisi|Liiva kalmistu kabel]] [[File:Liiva kalmistu kabel 3.jpg|pisi|Liiva kalmistu kabel]] '''Liiva kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s [[Liiva (Tallinn)|Liiva asumis]] aadressil [[Kalmistu tee]] 34. ==Liiva kalmistu kabel== {{Vaata|Liiva kalmistu kabel}} Kalmistu maa-alal paikneb [[1935]]. aastal valminud [[kabel]] ([[arhitektuurimälestis]]<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8159 8159 Liiva kalmistu kabel, 1935. a. • Mälestised]</ref>) ja [[Punane terror|Punase terrori]] ohvrite mälestusmärk. Liiva kabel on projekteeritud arhitekt [[Herbert Johanson]]i poolt 1934. aastal. Tegemist on klomp[[paas|paest]] [[funktsionalism|funktsionalistliku]] [[sakraalhoone|sakraalehitisega]]. ==Ajalugu== Kalmistu võeti kasutusele [[1935]]. aastal. Esimesena maeti Liiva kalmistule D-kvartalisse [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] [[1935]] ilmaliku kombetalitusega tolleaegne [[Eesti Sotsialistlik Tööpartei|Eesti Sotsialistlikku Tööparteisse]] kuulunud [[Riigikogu]] liige [[Hans Martinson]]. Kalmistu ametlik avamine leidis aset alles [[22. september|22. septembril]] [[1935]]. Kalmistu peasissepääs, kabel ja mälestusmärk moodustavad käsitletaval maa-alal kandva telje. See on Liiva kalmistu [[sümbol]], tunnusobjekt kalmistu külastajatele. Oma 64-[[hektar]]ilise pindalaga oli Liiva [[1978]]. aastani Tallinna suurim kalmistu. Looduselt ja pinnaselt on ta oma ülesandeks kõigiti sobiv. Täna on Liiva kalmistu pindalalt taas Tallinna suurim.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haudi: Tallinna Liiva kalmistu |url=https://www.kalmistud.ee/cemetery/21 |vaadatud=13.12.2025}}</ref> Algselt oli kalmistu planeerimisel silmas peetud põhimõtet säilitada matmispaikadeks eraldatud kvartalite vaheradadel puutumatut metsamaastikku, kuid hiljem on matuste arvukuse kasvades sellest loobutud. Algsed vaheteed on hästi avarad. Osa kalmistu territooriumist üle [[Valdeku tänav]]a idas on säilinud veel puutumata ja korrastamata metsaalana. Seni kasutusel olevates kvartalites domineerivad kalmude asetus sirgetes ridades ja rangete betoonääristega ümbritsetud matmispaigad. Liiva kalmistul leidub ka laiu kvartaleid rea[[haud]]adega (invaliididekodude patsientide ja teiste, enamasti omasteta surnute matmiseks), mida algul küll haljastatakse, kuid mis hiljem jäävad mahajäetud kalmudena vaesestama kalmistu üldilmet. ==Maetuid== {{veergude loend|laius=15em| *[[Dajan Ahmet]] *[[Nikolai Aksinin]] *[[Eduard Alver]] *[[Olav Anton]] *[[Rein Aun]] *[[Aino Bāliņa-Karmo]] *[[Peeter Brambat]] *[[Julia Gorbatšova]] *[[Tatjana Hallap]] *[[Valmen Hallap]] *[[Marie Heiberg]] *[[Paul Härmson]] *[[Villem Indrikson]] *[[Heldur Karmo]] *[[Johannes Kaubi]] *[[Kert Kesküla]] *[[Mari Kinsigo]] *[[Helve Kotli]] *[[Endel Kukner]] *[[Ardi Liives]] *[[Märt Luige]] *[[Guido Mamberg]] *[[Arnold Meri]] *[[Kaileen Mägi]] *[[Hillar Norralt]] *[[Avo Paistik]] *[[Merike Pau]] *[[Edda Paukson]] *[[Eduard Paukson]] *[[Arno Pikamäe]] *[[Aleksander Promet]] *[[Anto Raukas]] *[[Mati Rebane]] *[[Erich Rein]] *[[Marie Reisik]] *[[Enn Roose]] *[[Jaan Ruus]] *[[Artur Saueselg]] *[[Jüri Selirand]] *[[Henrik Sepamaa]] *[[Ivo Sillamaa]] *[[Sergei Stadnikov]] *[[Esko Tasa]] *[[Evald Tipner]] *[[Aleksander-Harald Trilljärv]] *[[Gea Troska]] *[[Juhan Tuldava]] *[[Uno Ugandi]] *[[Hans Vanaveski]] *[[Henri Werling]] *[[Aarne Üksküla]] }} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kalmistud.ee/est/otsingud/kalmistute_plaanid/liiva_kaart_suur.png Liiva kalmistu plaan] * {{kultuurimälestis}} [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] [[Kategooria:Liiva kalmistu| ]] 8w67spqdf7jg1onxyzdvjtf6b8oz8z9 0 151216 7190124 7099838 2026-07-10T03:31:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190124 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anzori Barkalaja 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Anzori Barkalaja 2021. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Anzori Barkalaja.JPG|pisi|Anzori Barkalaja 2011. aastal Lilli külas Nava talus [[Tartu Noorte Autorite Koondis|Tartu NAK]]-i järjekordsel suveseminaril Lätete Pääl]] '''Anzori Barkalaja''' (sündinud [[19. märts]]il [[1968]] [[Dušanbe]]s) on gruusia päritolu eesti [[folklorist]]. Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i ja kaitsnud seal doktoritöö [[folkloristika]] erialal. Ta on olnud [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] direktor.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06201958 "Viljandi Kultuuriakadeemia direktorina jätkab Barkalaja"] ERR, 27. aprill 2010</ref> Aastatel 1984–1987 kuulus Barkalaja [[Judo|judos]] Eesti NSV koondisse ja võitis 1986. aastal juunioride klassis Nõukogude Liidu ametiühingute võistlustel pronksmedali kehakaalus kuni 86 kg.<ref>[https://www.esbl.ee/biograafia/Anzori_Barkalaja Biograafia] [[ESBL]]-is</ref> ==Poliitiline tegevus== Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse Erakonna]] asutajaid, kuid teatas oma lahkumisest erakonnast 3. jaanuaril 2019.<ref>[https://www.err.ee/892001/anzori-barkalaja-astus-elurikkuse-erakonnast-valja Anzori Barkalaja astus Elurikkuse Erakonnast välja], ERR</ref> 2022. aastal astus ta erakonda [[Eesti 200]]. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 233 häält ning ei osutunud valituks. Alates 17. aprillist [[2023]] on ta haridusminister [[Kristina Kallas]]e nõunik. ==Isiklikku== Tema isa on [[megrelid|megrel]].<ref>Juurak, Raivo 2001. Võõrapärase nimega eestlane. ''[https://web.archive.org/web/20070609134546/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/elu/2.shtml Õpetajate leht'' 9, 2. märts]</ref> ==Looming== [[Pilt:Anzori Barkalaja, Mõtlemiskonverents.JPG|pisi|Anzori Barkalaja 2014. aasta Mõtlemiskonverentsil]] On järgmiste laulude sõnade autor: *"Vahtramahl" (esitanud: Justament)<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://justament.com/ansamblist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-26 |arhiivimisaeg=2011-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110308173203/http://justament.com/ansamblist |url-olek=ei tööta }}</ref> *"Naer" (esitanud: Justament)<ref name="arhiivikoo" /> ==Tunnustus== *2011 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2012 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> *2014 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=50000 |vaadatud=2014-02-10 |arhiivimisaeg=2014-02-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140223114725/http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=50000 |url-olek=ei tööta }}</ref> *2015 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} *[[Erika Klaats]], [http://paber.maaleht.ee/LEHT/2000/10/05/kultuur.html#5 "Kultuuritöö – pigem eluviis kui amet"], Maaleht 5. oktoober 2000 *[http://www.epl.ee/artikkel/278838 "ANZORI BARKALAJA: Teenustest, turust ja Paluküla hiiemäest"], Eesti Päevaleht 18. november 2004 *Ardo Kaljuvee, [https://epl.delfi.ee/artikkel/51095520 "Anzori Barkalaja: rahvusromantiline eestlus on pankrotis"], Eesti Päevaleht 28. juuli 2007 *{{ESBL|Anzori_Barkalaja}} {{JÄRJESTA:Barkalaja, Anzori}} [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia juhid]] [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] p1rdattl678yuissjpycg5d4tn0pxvn 0 152266 7189924 6466007 2026-07-09T18:28:49Z Kaimar098 170684 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:1|2|0 */ 7189924 wikitext text/x-wiki '''Euroopa Liidu kliimapoliitika''' on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] poliitika kliimaküsimustes ja kliimaküsimuste seaduslik reguleerimine läbi kvootide jm määrade, et vähendada ja parandada Euroopa Liidu maade kasvuhoonegaaside emissioone. Kliimapoliitika peaeesmärgiks on globaalse [[kliimamuutus|kliimamuutuse]] aeglustamine. == Eesmärgid aastaks 2020: ELi energia- ja kliimapakett == [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] 2009. aastal vastu võetud [[Euroopa Liidu kliimapakett|Euroopa Liidu kliimapaketi]] plaan oli aastaks 2020 vähendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrra ning tõsta taastuvenergia osakaalu energiatarbimisest 20%ni. Selle taustaks olid [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu]] (IPCC) aruanded, mis näitasid, et kliimamuutuse vähendamiseks ja lõpetamiseks on vaja tegutseda kohe ning Euroopa Liit on üks suurimaid heitgaaside tekitajaid maailmas. 2005. aastal leppisid Euroopa Liidu juhid kokku järgmistes ELi pikaajalistes kliimaeesmärkides aastaks 2020:<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Euroopa Liidu kliimaeesmärgid |url=https://www.envir.ee/et/EL-eesmargid#2020_eesmargid |vaadatud=3.01.2020 |väljaanne=Keskkonnaministeerium}}</ref> * vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20% võrra võrreldes 1990. aastaga; * toota 20% energiast taastuvatest energiaallikatest; * suurendada energiatõhusust 20% võrra. Euroopa Liit soovis olla teerajaja ning saada oma plaanid valmis enne, kui rahvusvaheline üldsus hakkas arutama [[Kyōto protokoll]]i asendamist uute kokkulepetega aastal 2009. Euroopa Parlamendi keskkonna ja tööstuse komisjoni liikmed andsid oma hinnangu kõikidele kliimapaketi raportitele, mille [[Euroopa Komisjon]] 2008. aasta jaanuaris avalikustas. Sama aasta novembrikuu viimasel ja detsembrikuu esimesel nädalal toimusid parlamendi, komisjoni ja nõukogu kolmepoolsed mitteametlikud läbirääkimised paketi osas. 4. detsembril arutasid parlamendiliikmed nõukogu ja komisjoni esindajatega paketti täiskogu istungil. 1.–12. detsembrini toimus Poolas Poznanis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] kliimamuutuse konverents, mis arutas saavutusi energia- ja kliimamuutuse poliitika vallas ning valmistas ette pinnast 2009 Kopenhaagenis toimuvaks ülemaailmseks ÜRO kliimamuutuse tippkohtumiseks. == Eesmärgid aastaks 2030 == 2014. aastal võeti Euroopa Liidus vastu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013DC0169&from=EN|pealkiri=Roheline raamat. Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030|väljaanne=|aeg=27.03.2013|vaadatud=03.01.2020}}</ref> sest kliimamuutustega tegelemisel initsiatiivi haarates vaadati üle püstitatud eesmärgid ning seati aastaks 2030 kolm põhilist, Pariisi kliimaleppega haakuvat eesmärki: * vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 40% võrra võrreldes 1990. aastaga; * toota 27% energiast taastuvatest energiaallikatest; * suurendada energiatõhusust 27% võrra. === Kasu === Lisaks kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele on ülalkirjeldatud tegevuste eesmärkideks tarbijatele kättesaadava hinnaga elektrienergia tagamine, Euroopa Liidu energiajulgeoleku suurendamine, energiaallikate impordi vähendamine välisriikidest, uute kasvuvaldkondade ja töökohtade loomine, elukeskkonna tervislikumaks muutmine (näiteks õhusaaste vähendamise teel) ja kindluse loomine investoritele, näidates ELi selget otsust liikuda madala süsinikuheitmega majanduse poole.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.envir.ee/et/EL-eesmargid#2030_eesmargid|pealkiri=Euroopa Liidu kliimaeesmärgid. Eesmärgid ja tegevused kuni 2030|väljaanne=Keskkonnaministeerium|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Eesmärgid aastaks 2050: Euroopa roheline kokkulepe == Euroopa Liidu pikemaajalised kliimaeesmärgid on kokku võetud 2011. aasta dokumendis „Konkurentsivõimeline vähese CO₂-heitega majandus aastaks 2050“.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=08.03.2011 |pealkiri=Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52011DC0112&from=EN |vaadatud= |väljaanne=}}</ref> Eesmärkidest peamine on süsinikuheite vähendamine 80–95% võrreldes aastaga 1990. See tähendab heite reaalset vähendamist ELis ega hõlma heitkogustega kauplemist. 2019. ametisse astunud [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] teatas eesmärgist muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Selleks lubas ta tuua Euroopa Parlamendi ette Euroopa esimese kliimaalase õigusakti, mille vastuvõtmisel muutuks kliimaneutraalsus aastaks 2050 kohustuslikuks. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks pani ta ette heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamine laevandusele ja järk-järgult lennuettevõtjatele eraldatud tasuta saastekvootide vähendamise ning kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ärahoidmiseks süsinikdioksiidi piirimaksu kehtestamise. Rohelise kokkuleppe olulisemad teemad on järgmised: * ''Õiglane üleminek'' (õiglase ülemineku fondi loomine kõige enam mõjutatud piirkondade ja inimeste abistamiseks). * ''Kestliku Euroopa investeerimiskava'' (keskkonnahoidliku rahastamise strateegia ja kestliku Euroopa investeerimiskava vastuvõtmine, Euroopa Investeerimispanga osaline muutmine Euroopa kliimapangaks ja järgmise kümne aasta jooksul kõikjal ELis triljoni euro ulatuses investeeringute toetamine). * ''Kõrgemad eesmärgid 2030. aastaks'' (läbirääkimiste algatamine teiste suurimate heite põhjustajatega maailmas, et ka nemad 2021. aastaks oma kliimaalaseid eesmärke suurendaks). * ''Euroopa looduskeskkonna säilitamine'' (Euroopa rohelise kokkuleppe raames bioloogilise mitmekesisuse strateegia esitamine aastani 2030, strateegia vastuvõtmine kestlikult toodetud toidu jõudmiseks taludest tarbijateni, nullsaaste eesmärgi poole liikumine, ühekordselt kasutatavate plasttoodete küsimuses juhtrolli võtmine.)<ref>{{Netiviide |autor=von der Leyen, Ursula |aeg= |pealkiri=Liit, mis seab kõrgemad sihid. Minu tegevuskava Euroopa jaoks. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2019-2024. |url=https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/political-guidelines-next-commission_et.pdf |vaadatud=03.01.2020 |väljaanne=Euroopa Komisjon}}</ref> == Vaata ka == *[[Euroopa Liidu kliimapakett]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Euroopa Liidu keskkonnapoliitika]] jqqolm6uog4udqqv87lgma8atmsc2k5 0 157031 7189886 6794274 2026-07-09T15:49:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189886 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib punakaartlasest; punkansambli kohta vaata artiklit [[Alice Tisler (ansambel)]]}} '''Alice Tisler''' ([[4. august]] [[1893]] – [[23. veebruar]] [[1918]]<ref name="kivi_1977"/>) oli Eesti [[Kommunism|kommunist]] ja üks [[Tallinna punakaart|Tallinna punakaardi]] väheseid naispunakaartlasi. {{Sisukord paremale}} == Eluloost == Alice Tisler sündis [[Kunda]] külje all [[Kuura (Viru-Nigula)|Kuura]] külas mõisamoonaka tütrena. [[1906]]. aastal siirdus perekond Kundasse, perepea asus tööle [[Kunda tsemenditehas|tsemenditehasesse]].<ref name="kivi_1977"/> Alice õppis Kunda küla- ja [[kihelkonnakool]]is, töötas [[Kunda mõis|Kunda]] ja [[Malla mõis]]a põldudel ja [[turbaraba]]s. [[1910]]. aastal ta asus koos noorema õe Rosaliega elama Tallinna, kus hakkas tööle tehases. [[Veebruarirevolutsioon]]i ajal [[1917]]. aastal töötas ta [[Vene-Balti Laevatehas]]es<ref>[[Abe Liebman]], [https://dea.digar.ee/article/edasikommunismiletapa/1958/02/20/11 Keila lahing], [[Edasi Kommunismile]]: EKP Tapa Rajoonikomitee ja Tapa Rajooni TSN häälekandja, nr. 21, 20 veebruar 1958</ref> [[šrapnell]]itsehhis<ref>[[Joosep Saat]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1972-1-3-28_20240515132643.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti bolševike võitlus töörahva relvastatud jõudude loomise eest. (November 1917 – veebruar 1918) II], [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 21, 1972, nr 1, lk 9</ref> [[treial]]ina. Võttis osa [[Revolutsioon|revolutsioonist]] ja [[poliitvang]]ide vabastamisest. [[VSDTP]] Tallinna Komitee propagandistide kolleegiumi liikmena organiseeris Tisler bolševistlikku selgitustööd Tallinna tehastes ja väeosades ning esines propagandakõnedega.<ref name="kivi_1977"/> 1918. aastal algul, kui [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] regulaarväed lähenesid Tallinnale, liitus ta Tallinna punakaartlaste salgaga (umbes 400 võitlejat), kes [[staabikapten]] [[Andrei Põld|Andrei Põllu]] juhtimisel läksid tõkestama sakslaste edasitungi. [[23. veebruar]]il 1918 toimus Keila mõisa lähedal punakaartlaste ja Saksa sõjaväe allüksuse vahel [[Keila lahing (1918)|Keila lahing]]. Punakaartlased olid sunnitud pagema. Lahingus langes 45 punakaartlast, nende seas Alice Tisler.<ref name="kivi_1977"/> Tema elukaaslane oli [[Harald Ferdinand Telliskivi]] (1898–1918), kes langes samas lahingus<ref>https://www.geni.com/people/Harald-Ferdinand-Telliskivi/6000000006906185322 Geni</ref>. Alice Tisler oli peitnud end pärast lahingut koos mõne kaasvõitlejaga Kingu [[heinaküün]]i, kust sakslased nad leidsid ja kohapeal püssitääkidega läbi torkasid. Alice Tisler on maetud [[Keila kalmistu|Keila kalmistule]]<ref name=":0" />. Ta maeti tema omaste poolt ilma vaimulikuta. Sellepärast puudub tema nimi ka Keila koguduse surnuteraamatus. ==Mälestuse jäädvustamine== * [[Magasini tänav]] [[Tallinn]]as sai Alice Tisleri nime [[12. juuli]]l [[1949]] ning kandis seda [[1990]]. aastani.<ref name="kivi_1977" /> * Kunda lähedal Kuural avati sünnikodu mälestuskivi 27. oktoobril 1978<ref name=":0" />. Tekstiga - "''Siin asus Alice Tisleri (1893-1918) sünnikodu''".<ref>{{Netiviide|url=http://www.monument.ee/lv/viru-nigula-vald/kuura-alice-tisler/artiklid/kuura-alice-tisler-kavand.pdf|pealkiri=kuura-alice-tisler-kavand.pdf|väljaanne=Eesti monumentide e-kataloog}}</ref> * Kundas oli ka Tisleri tänav<ref name=":0" />. * [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrusega nr 367 anti [[Kunda Ühisgümnaasium|Kunda Keskkoolile]] [[ÜLKNÜ]] 50. aastapäeva puhul [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1968]] Alice Tisleri nimi.<ref>[https://web.archive.org/web/20110720125907/http://www.kyg.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=66&Itemid=81 Väljavõte Kunda Ühisgümnaasiumi kodulehelt](arhiivitud lehekülg)</ref> * [[Keila]] linnas kandis Alice Tisleri nime [[Keskpark]], kus asus ka tema püst. Mälestusmärk avati 19. juulil 1968. aastal ja võeti maha 11. juulil 1990. aastal. Kunstnikuks [[Ellen Kolk]] ja arhitekt [[Ain Õun]]<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/kuura-alice-tisler|pealkiri=Kuura Alice Tisler|väljaanne=Eesti monumentide e-kataloog}}</ref>. * Keilas kandis [[Tähe tänav]] Alice Tisleri nime<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/keilaleht/2015/10/16/4.4|pealkiri=Keila tänavanimedest|väljaanne=Keila Leht, nr. 37|aeg=16 oktoober 2015}}</ref>. * Keilas tähistati Alice Tisleri surmakoht – Kingu küün – mälestustahvliga “''Siin hukkus Alice Tisler''”. Vana paekivihoone oli hiljem kasutusel laona ning praegu asub selle [[Toominga tänav (Keila)|Toominga]] 5 krundi vundamendil suveterrass.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/keilaleht/2018/12/07/6.1|pealkiri=7. Punarevolutsionäär Alice Tisler, maailmasõjad ja küüditamised|väljaanne=Keila Leht, nr. 45|aeg=7. detsember 2018}}</ref> * [[Tallinna 22. Keskkool]]i (praegune [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]) pioneerimalev oli Alice Tisleri nimeline. Pioneeride toas oli [[Endel Taniloo]] valmistatud kipsist büst<ref name=":0" />. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kivi_1977">Isikunimelised tänavad Tallinnas. [[Aleksander Kivi]]. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1977, lk 101–103.</ref>}} == Välislingid == * [http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/kuura-alice-tisler Pilt Alice Tisleri mälestustahvlist monument.ee lehel] * [http://epl.delfi.ee/news/eesti/magasini-9?id=50725024 Magasini 9] - Ärileht, 30. märts 1996. * [https://www.geni.com/people/Alice-Tisler/6000000013331860919 Geni] * [https://arvamus.postimees.ee/4119161/andres-adamson-kes-olid-20-sajandi-alguse-oudekki-looned Postimees. Andres Adamson] {{DEFAULTSORT:Tisler, Alice}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1918]] jt8ifljzxaz3opfj11jwjd2orj81r3r 0 158547 7190063 6189565 2026-07-09T23:31:06Z Kapakkatoveri 233149 7190063 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Frédéric Bazille - Paul Verlaine.jpg|pisi|[[Jean-Frédéric Bazille]]' maalitud Paul Verlaine'i portree (1867)]] '''Paul Marie Verlaine''' ([[30. märts]] [[1844]] [[Metz]] – [[8. jaanuar]] [[1896]] [[Pariis]]) oli [[prantslased|prantsuse]] [[luuletaja]], keda peetakse [[sümbolism]]i üheks silmapaistvamaks esindajaks kirjanduses.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19260802.2.37&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Paul Verlaine 30 aastat surnud"], Postimees, 2 august 1926, lk 4 (vaadatud 07.09.2022)</ref> Tuli kirjandusse 1870. aastail, eriti on tunnustust kogunud tema lüüriline, peente varjunditega ja tabav [[luule]]. Kuulsaim luulekogu on "Sõnadeta romansid", mida iseloomustatakse kui lakoonilist, kuid samas meloodilist, tundliku ja täpse rütmiga teost. Võttis esimesena Prantsuse luules kasutusele 9-silbilise värsi, kasutades selles [[siseriim]]i. Prantsuse luuletajate ja eeskätt sümbolistide lipukirjaks sai ka tema manifest "Luulekunst". Verlaine'i teoseid on eesti keelde tõlkinud [[Johannes Semper]] (sh "Luulekunsti" ajakirjas Looming 10/1929) ja [[Villem Grünthal-Ridala|Villem Ridala]] (albumis "Noor-Eesti III", 1909), katkeid ka [[Ülar Ploom]] (Methis 1-2/2008). ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Verlaine, Paul}} [[Kategooria:Prantsuse luuletajad]] [[Kategooria:Prantsuse Akadeemia kandidaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1844]] [[Kategooria:Surnud 1896]] qkcahuuicpx5sq2ecamcm48isvppftg 0 159071 7190157 7186364 2026-07-10T07:17:19Z Robert Treufeldt 9117 7190157 wikitext text/x-wiki '''Lembit Int''' (sündinud [[24. juuni]]l [[1936]] [[Ahja]]l) on eesti klimatoloog ja agrometeoroloog. Ta lõpetas 1955. aastal [[Ahja Keskkool]]i kuldmedaliga. [[1960]]. aastal lõpetas ta [[Tartu ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i geograafiaosakonna, [[1966]] kaitses kandidaaditöö, [[1989]] [[Moskva]]s doktoritöö ("Baltikumi mullakliima ressursside optimeerimine maaparanduse abil [[ENSV]] näitel"). Oli aastatel 1960–1962 [[Kuusiku]] agrometeoroloogiajaama juhataja, 1966–1979 [[Saku]]s Eesti agrometeoroloogia laboratooriumi juhataja, 1979–1983 [[Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse TUI]] vanemteadur, 1985–1987 [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Presiidiumi teadussekretär ning 1987–1992 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi vanem- ja juhtivteadur. Aastatel 1992–2022 elas pensionärina [[Helsingi]]s, sestsaadik Tartus. ==Isiklikku== Tema tütar on endise [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Toomas Hendrik Ilves]]e endine abikaasa [[Evelin Ilves]]. ==Välislingid== *[[Madis Jürgen]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/01C2639225457B48C225721100620BB1 Presidendi äi]. [[Eesti Ekspress]], [[26. oktoober]] [[2006]] *[[Malle Elvet]]. [http://www.lounaleht.ee/index.php?l=190&n=1754&p=1 Presidendi äiapapa käis Ahja koolis pasteldes]. [[Lõunaleht]], [[26. oktoober]] [[2006]] *[[Eve Heinla]]. [https://www.ohtuleht.ee/221431 Presidendi äi solvus väimehe ja tütre peale]. [[Õhtuleht]], [[15. märts]] [[2007]] *[[Karoliina Vasli]]. [https://www.ohtuleht.ee/251709 Evelin Ilvese isa: oleme tütrega ära leppinud]. [[Õhtuleht]], [[26. oktoober]] [[2007]] *[https://publik.delfi.ee/artikkel/66139526 Evelin Ilvese isa Soomes toiduabi järjekorras]. Delfi, 16. mai 2013 *[http://www.ohtuleht.ee/523366 Evelin Ilvese isa: kogun veel pisut pensioni ja tulen siis Eestisse tagasi]. [[Õhtuleht]], [[20. mai]] [[2013]] {{JÄRJESTA:Int, Lembit}} [[Kategooria:Eesti mullateadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] q6c6i9lnpks51k2wzec8fvrg08cba03 0 166979 7189844 7115712 2026-07-09T14:45:22Z Kuriuss 38125 7189844 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib rongipeatusest. Tallinnas asuva kaubajaama kohta vaata siit: [[Ülemiste kaubajaam]]}} {{Infokast raudteejaam | nimi = Ülemiste raudteejaam | pilt = Ülemiste peatus.JPG | pildiallkiri = Ülemiste raudteejaam aastal 2014 | teised_nimed = | asukoht = [[Eesti]], [[Ülemiste]] | tüüp = | omanik = AS [[Eesti Raudtee]] | käitaja = | liin = | platvormid = 2 | rööpapaare = | avatud = 1900 | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} {{liita|Ülemiste reisiterminal Linda}} '''Ülemiste raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Tallinn]]as [[Ülemiste liiklussõlm]]e kõrval, [[Ülemiste järv]]est 0,5 km kirdes. Ülemiste raudteejaam asub [[Balti jaam]]ast 6,5 km kaugusel. Rong sõidab [[Balti jaam]]ast Ülemistele umbes 9 minutit. == Peatuskoht == Rongide peatumiseks asub Ülemistel kaks täispikka 550 mm kõrgust [[ooteplatvorm]]i koos jalakäijate tunneliga. Peatuses peatuvad kõik idasuunalised [[Elron]]i [[Elektrirong|elektri]]- ja [[diiselrong]]id, kaasa arvatud [[Tallinna–Tartu raudteeliin|Tallinna–Tartu]] kiirrongid. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.<ref>http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf</ref> Raudtee kesklinna sõidusuunalt väljuvad inimesed satuvad [[Ülemiste tee]]le. Tapa sõidusuunalt väljuvad inimesed satuvad [[Suur-Sõjamäe tänav]]ale, mille ääres asub Ülemiste Keskus. Peterburi teel saab ümber istuda trammidele number [[2 (Tallinna trammiliin)|2]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|4]]. Suur-Sõjamäe tänaval saab ümber istuda bussidele number [[7 (Tallinna bussiliin)|7]], [[15 (Tallinna bussiliin)|15]], [[45 (Tallinna bussiliin)|45]], [[49 (Tallinna bussiliin)|49]] ja [[65 (Tallinna bussiliin)|65]]. ==Ajalugu== Ülemiste raudteejaam rajati [[1900]]. aastal seoses vagunitehase [[Dvigatel]] ehitamisega Suur-Sõjamäele. Esialgu kandis ka jaam Dvigateli nime. Paekivist jaamahoone pole säilinud. Hiljem ehitati Ülemiste jaama kitsarööpmeline harutee [[Veski posti raudteepeatus]]est. [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudtee]] laiendamisel kaitsepositsioonidele, [[Peeter Suure merekindluse maarinne|maarinde]] idapoolseima [[Iru positsioon|tugipunkti Irus]] kindlus ühendati raudteevõrguga Lasnamäe (Dvigateli) kitsarööpmelisest raudteejaamast<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8786 Peeter Suure Merekindluse raudtee Iru silla sambad, 1916-1917] (vaadatud 25.12.2020)</ref>. Lasnamäe jaamast läks 12. ([[Iru]]) positsioonini viiv raudtee kirdesse, hilisemast [[Lasnamäe lennuväli|sõjaväelennuväljast]] põhja poolt mööda ning [[Vana-Narva maantee]]ga rööbiti ida poole. [[Väo mõis]]a juures läks üks haru loodesse, [[Pirita-Kose]] haubitsapatarei juurde. Peaharu läks läbi ühe sõjaväelinnaku (praeguse [[Iru hooldekodu]] kohal) üle Pirita jõe ning hargnes kaheks: põhja poole, linnaku teise osa ja tulevaste kindlusehitiste juurde ning lõuna poole, [[Lagedi mõis]]a kandis oleva patarei juurde. Üle Pirita jõe ehitati raudtee üleviimiseks [[Iru raudteesild]]. 1939. valmis praeguse [[Ülemiste kaubajaam]]a territooriumil vagunite pesula, mida kasutati nii laiarööpmeliste kui ka kitsarööpmeliste vagunite pesemiseks. Pesulas oli kolmerööpaline tee.<ref>[http://www.raudtee.eu/?main=1&sub=5&stat=9&tlink=0 Eesti kitsarööpmelised raudteed: Lasna (Dvigateli post)], veebiviide, vaadatud 25. august 2013.</ref> 1930. aastatel kandis raudteepeatus juba Ülemiste nime. [[Eesti NSV]] ajal ehitati rööbasteede vahele ooteruum koos köetava piletikassaruumiga, mis 1990. aastatel lammutati. 2011. aastal rajati jalakäijate tunnel tänavalt ooteplatvormidele pääsemiseks. == Tulevik == [[File:Ülemiste Rail Baltica, Nov 2024.jpg|thumb|Tulevane Rail Balticu raudteejaam Ülemistes, november 2024]] [[File:Rail Baltica future tracks at Ülemiste.jpg|thumb|Rail Balticu rööbasteede rajamine Ülemiste jaama juures, september 2024]] Ülemiste raudteejaama planeeritakse ja ehitatakse aastaks 2027 [[Rail Baltic]]u raudtee jaoks kohandatud [[Linda reisiterminal]]. Nii jäävad Ülemiste jaamas kasutusele nii [[1435 mm rööpmelaius]] kui ka Vene rööpmelaius 1520 mm. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Ülemiste railway station}} * [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=9997 Foto: Ülemiste peatus aastal 2000]; Baltic Trains Picture Gallery * [http://railwayz.info/photolines/station/9850 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') ==Pildid== <gallery> Ülemiste railway station 03Apr2009.jpg|Ülemiste raudteepeatus 2009. aasta aprillis. Vaade idast Edelaraudtee Narva rong Ülemistel.jpg|Edelaraudtee diiselrong [[DR1]] Ülemiste 1.JPG|Ülemiste raudteepeatus pärast renoveerimist Ülemiste 3.JPG|Elektrirong Ülemiste raudteepeatuses Ülemiste 4.JPG|Raudteealune tunnel Ülemiste raudteepeatuses Ülemiste rongipeatus.jpg|Ülemiste raudteepeatus 2020. aastal </gallery>{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Kitseküla raudteepeatus|Kitseküla]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Ülemiste | järgnev=[[Vesse raudteepeatus|Vesse]]}}{{Raudteepeatus reisirongiliinidel|päis=[[Rail Baltic]]|järgnev=[[Assaku raudteepeatus]]|peatus=[[Tallinn]]}} [[Kategooria:Tallinna raudteejaamad]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Balti raudtee]] c0c8bdiwyfnpmq2vcgkbleuw8sijwhe 0 166996 7189856 7128813 2026-07-09T15:11:49Z Kuriuss 38125 7189856 wikitext text/x-wiki [[File:Gabriel Bengtsson Oxenstierna SP081.jpg|thumb|Gabriel Bengtsson Oxenstierna (1650).]] '''Gabriel Bengtsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa''' ([[18. märts]] [[1586]] Lindholmeni mõis, [[Roslagen]], [[Uppland]] – [[12. detsember]] [[1656]] [[Edsberg]], [[Sollentuna]]) oli [[Rootsi]] riiginõunik, riigitallmeister ja poliitik, krahv.<ref>[[August Wilhelm Hupel]]: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA482 lk. 482–483]</ref> Ta sündis Lindholmeni (''[[:sv:Lindholmens slott|Lindholmens slott]]'') ja Mörby (''[[:sv:Mörby slottsruin|Mörby slott]]'') [[vabahärra]], Ekebyholmi (''[[:sv:Ekebyholms slott|Ekebyholms slott]]'') härra [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (surnud 1591)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] (u. 1547–1591) ja tema esimese naise Sigrid Gustafsdotteriga (sünd. [[Tre Rosor]]) (u 1548–1586) pojana. Tema poolvend vabahärra [[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] (1591–1643) oli aastatel 1634–1643 [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner|Ingeri-]] ja [[Liivimaa kindralkuberner]]. Aastatel [[1611]]–[[1617]] [[Rootsi asehaldur Tallinnas|Tallinna]] ja [[Eestimaa asehaldur]], 1631–1633 [[Soome kindralkuberneride loend|Soome kindralkuberner]] ja [[30. august|30. augustist]] [[1645]] kuni [[4. juuni|4. juunini]] [[1647]] [[Liivimaa kindralkuberner]]. [[26. märts]]il [[1651]] sai ta [[krahv]]itiitli ja [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|immatrikuleeriti]] [[Rootsi rüütelkond]]a [[1652]]. aastal krahvisuguvõsana nr. 8 [[Oxenstierna af Korsholm och Wasa]] ja samal aastal määrati admiraliteedikolleegiumi presidendiks, [[Rootsi riigiadmiral]]iks.<ref> {{netiviide | Autor=| Pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 7| URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA7,M1}}</ref> Ta suri [[Edsbergi loss]]is ja maeti [[Fasterna kirik]]usse (rootsi ''Fasterna kyrka''). Ta oli Soomes asuvate [[Mustasaari|Korsholmi]] ja [[Vaasa|Wasa]] krahv; Rootsis Mörby ja Lindholmeni [[vabahärra]], ning [[Rosersbergi loss|Rosersbergi]] härra. Eesti alal kuulus talle teiste hulgas [[1626]]. aastal kuningas [[Gustav II Adolf]]i poolt kingitud [[Ahja mõis|Ahja]] (''Aya''), [[Võnnu mõis|Võnnu]] (''Wendohof'') ja [[Vana-Kastre mõis|Vana-Kastre]] mõis (''Altenthurn'') koos [[Väike-Kastre mõis|Väike-Kastre]]ga (''Klein-Caster'') [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnas]] (''Kirchspiel Wendau'') [[Liivimaa]]l.<ref> {{Cite book|title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|year=1836 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= lk. 39 |url=http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA39,M1}}</ref> [[Läti]] alal [[1625]] kingitud [[Krimulda mõis|Krimulda]] (''Cremon'') ja [[Englārte mõis|Englārte]] (''Engelhardshof''), ning [[1634]] ostetud [[Aumeisteri mõis|Aumeisteri]] (''Serbigall'') mõis. ==Perekond== Abiellus [[17. november]] [[1610]] Anna Gustafsdotter Banériga (1585–1656), kes oli riiginõuniku ja õuemarssali [[Gustaf Axelsson Banér]]i (1547–1600) ja Christina Sture [[Natt och Dag]] tütar, ning [[Per Gustafsson Banér]]i õde.<ref>{{netiviide| Autor=| Pealkiri=Oxenstierna Family Website: Gabriel Bengtsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (1586–1656)| URL=http://www.oxenstierna.com/person_card.php?pid=51&lang=en&show_life_events=1&show_literature=1&show_properties=1&sum_properties=1&show_images=1&session_id=| vaadatud=2009-04-03| arhiivimisaeg=2016-03-05| arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305102456/http://www.oxenstierna.com/person_card.php?pid=51&lang=en&show_life_events=1&show_literature=1&show_properties=1&sum_properties=1&show_images=1&session_id=| url-olek=ei tööta}}</ref> Abielust sündisid: *Sigrid Gabrielsdotter Oxenstierna (1612–1651), 1640. aastast hilisema [[Ingerimaa kuberner]]i [[Ture Gabrielsson Oxenstierna]] af Croneborg (1614–1669) abikaasa, diplomaadi ja [[Zweibrücken]]i kuberneri (1697) [[Gabriel Turesson Oxenstierna]] (1642–1707) ema *Christina Gabrielsdotter Oxenstierna (1613–1685) *Beata Gabrielsdotter Oxenstierna (1615–1689) *Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1616–1617) *Margareta Gabrielsdotter Oxenstierna (1617–1653), 1645. aastast [[Axel Carlsson Sparre]] (1620–1679) abikaasa[http://books.google.ee/books?id=hJM-AAAAcAAJ&hl=en&pg=PA61] *[[Gabriel Gabrielsson Oxenstierna]] (1619–1673), [[Tallinna linnus]]es sündinud riiginõunik, riigimarssal *Anna Gabrielsdotter Oxenstierna (1620–1691), 1658. aastast feldmarssal [[Christoph Delphicus von Dohna]] (1628–1668) abikaasa *Maria Eleonora Oxenstierna (1621–1623) *[[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] (1623–1702), riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner (1662–1666) *Catharina Gabrielsdotter Oxenstierna (1624 – pärast 1695) *[[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1626–1693)|Gustaf Gabrielsson Oxenstierna]] (1626–1693), riiginõunik, kindralmajor, maamarssal ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://runeberg.org/nfal/0261.html Elulugu (1888), lk. 509–510] [[Nordisk familjebok]] ([[rootsi keel]]es) *[https://runeberg.org/sbh/b0248.html Elulugu (1906), lk. 248–249] [[Svenskt biografiskt handlexikon]] (rootsi keeles) *[https://runeberg.org/sverhist/4/0175.html Sugupuu] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Anders Larsson Botilast]] | nimi=[[Eestimaa kuberner]] | aeg=[[1611]]—[[1617]]| järgnev=[[Anders Eriksson Hästehufvud|Anders Hästehufvud]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Vabahärra [[Erik Eriksson Ryning|Erik Ryning]] | nimi=[[Liivimaa kubernerid|Liivimaa kindralkuberner]] | aeg=[[1645]]—[[1647]]| järgnev=Vabahärra [[Erik Stenbock]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Oxenstierna, Gabriel Bengtsson}} [[Kategooria:Oxenstiernad|Gabriel Bengtsson]] [[Kategooria:Rootsi diplomaadid]] [[Kategooria:Soome kindralkubernerid]] [[Kategooria:Rootsi Eestimaa kubernerid]] [[Kategooria:Tallinna asehaldurid]] [[Kategooria:Tartu ülikooli kantslerid]] [[Kategooria:Liivimaa kindralkubernerid]] [[Kategooria:Rootsi riigiadmiralid]] [[Kategooria:Sündinud 1586]] [[Kategooria:Surnud 1656]] cdymcarmpus30k3tgif26btscegp8pt 0 167925 7190048 7131011 2026-07-09T22:54:20Z Velirand 67997 /* Vilistlasi */ 7190048 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Pärnu Ühisgümnaasium | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1861 | koolitüüp = [[gümnaasium]], varem ka [[põhikool]] | direktor = Anneli Rabbi | õpilaste arv = | klassikomplekte = | õpetajate arv = 29 | koolipersonal = | asukoht = Kooli 13, [[Pärnu]] | aadress = | kooli ajaleht = Haamer | koduleht = [https://yhisparnu.ee yhisparnu.ee] | deviis = Põline ja ühtehoidev | laiuskoord = 58/22/54.4/N | pikkuskoord = 24/31/01.5/E | logo = }} '''Pärnu Ühisgümnaasium''' (varem ka ''Pärnu Poeglaste Gümnaasium'', ''Pärnu 1. Keskkool'', ''August Jakobsoni nimeline 1. keskkool'') on [[üldhariduskool]] Pärnus. Pärast 2014. aasta koolireformi on seal ainult gümnaasiumiklassid (10.–12. klass). Samast aastast hakkas kool tegutsema õppehoones aadressil [[Kooli tänav (Pärnu)|Kooli]] 13 (endine [[Pärnu Hansagümnaasium]]i hoone). Varem (1971–2014) töötas kool aadressil [[Mai tänav (Pärnu)|Mai]] 3. == Ajaloost == Pärnu Ühisgümnaasiumi sünniajaks loetakse 1861. aastat, mil reorganiseeriti [[Pärnu kreiskool|Pärnu kõrgem kreiskool]]ist [[Pärnu progümnaasium|Pärnu]] [[progümnaasium]]. Kool töötas pikka aega poeglaste [[gümnaasium]]ina. Aastatel 1861–1887 oli õppekeeleks saksa keel ja 1887–1918 vene keel. [[File:Pärnu Kuninga Tänava Põhikool.JPG|thumb|Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi hoone (Kuninga 29)]] Kool tegutses aastatel 1875–1942 [[Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi hoone]]s aadressil [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga]] 29. 1918. aastast oli kool eesti õppekeelega. Pärnu ühisgümnaasiumi hoonet hakati ehitama [[Pärnu linnaarhitekt]]i [[Olev Siinmaa]] projekti järgi 1937. aastal, koolimaja valmis lõplikult 1941. aastal. 1940. aastal nimetati Pärnu I Gümnaasium Pärnu I Keskkooliks. Senine direktor [[Oskar Mälk]] nimetati seoses kooli ümbernimetamisega kooli direktori kohusetäitjaks.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940.</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/7 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940.</ref> 1952. aastal muudeti kool segakooliks, mille nimeks sai Pärnu 1. Keskkool. 1995. aastal nimetati kool Pärnu Ühisgümnaasiumiks.<ref>{{Netiviide |url=http://www.yhis.parnu.ee/index.php?option=content&task=view&id=18&Itemid=55 |pealkiri=Kooli koduleht |vaadatud=2011-12-08 |arhiivimisaeg=2011-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720130027/http://www.yhis.parnu.ee/index.php?option=content&task=view&id=18&Itemid=55 |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 1962. aastast töötavad koolis inglise keele süvaklassid. Lisaõpet võimaldatakse ka matemaatikas, keemias, füüsikas, filosoofias ja meediaõpetuses. Võõrkeeltest õpetatakse inglise, vene, saksa, prantsuse ja rootsi keelt. 1971. aastast töötas kool koolihoones [[Mai tänav (Pärnu)|Mai tänaval]], 2014. aastast [[Kooli tänav (Pärnu)|Kooli tänaval]]. == Õpilased ja õppekorraldus == Pärnu Ühisgümnaasiumis õpib neljas paralleelklassis (a, b, c ja d) üle 350 õpilase. Koolis on tänapäevane õpikeskkond. Tänu kooli koostöölepetele Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooliga tehakse nimetatud koolidesse mitmeid õppekäike või osaletakse külalislektorite loengutes kohapeal. Koolis rakendatakse õpilasekeskset valikkursuste süsteemi, mis tähendab, et iga õpilane saab ise valida endale sobivad kursused. Läbida tuleb riiklikus õppekavas ette nähtud ained ning nendele lisaks valitakse juurde meelepärased kursused. Nendeks on arhitektuur, riigikaitse, majandusõpe, hispaania/prantsuse keel, draamakursus, digimuusika, kitarriõpe, rakendusbioloogia, veebidisain, kosmoloogia jpm. Koolil on ka oma segakoor ja rahvatantsutrupp. == Õpilasesindus == Pärnu Ühisgümnaasiumil on aktiivne õpilasesindus, mis seisab õpilaste huvide eest ja korraldab õppeaasta jooksul üritusi. Traditsiooniks on saanud näiteks Püüne (kooli lauluvõistlus), Suit Up Day ja filmiõhtud. Lisaks on tehtud ka selliseid ühekordseid üritusi nagu Ühisfest (2020, koolinoorte, Pärnu linnavalitsuse ja haridustegelaste arvamusfestival) ja Jõuluball (2021). 21. märtsil 2022 ilmus esimene kooli [[taskuhääling]]usaade Ühishääling. Igal kevadel enne suvevaheajale minekut valitakse uus õpilasesinduse juhtkond: president, asepresident ja protokollija. Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasesindus on esindatud nii [[Facebook]]is kui ka [[Instagram]]is. == Kooli väljaanded == * Kajakas, [[koolialmanahh]], ilmus 1961–1997 * Aastaraamat, ilmub 2000. aastast * Haamer, kooli ajaleht (kättesaadav ka veebis) == Direktorid == * 1918–1940 [[Oskar Mälk]] * 1940–1941 [[Peet Kaaret]] * 1941–1944 [[Reinhold Jürgenson]] * 1944–1945 [[Villem Nano]] * 1945–1961 [[Rudolf Kabin]] * 1961–1999 [[Elmar Roosna]] * 1999–2019 [[Mart Kuuskmann]] * 2019 – Anneli Rabbi == Vilistlasi == * Riigi- ja poliitikategelased: [[Jüri Vilms]], [[Friedrich Akel]], [[Jüri Jaakson]], [[Konstantin Päts]],[[Theodor Pool]], [[Jüri Uluots]], [[Johannes Vares-Barbarus]], [[August Jakobson]], Karl Kontus, [[Annely Akkermann]]. * Kõrgemad sõjaväelased: [[Hans Leesment]], [[Jaan Maide]]. * Akadeemikud: [[Harald Keres]], [[Karl Rebane]], [[Jaan Rebane]], [[Jüri Saarma]], [[Helmut Oruvee]]. * Rektorid: [[Hugo Kaho]], [[Rein Virkus]], [[Mati Heidmets]]. * Kultuuritegelased: [[August Sang]], [[Johannes Semper]], [[Karl August Hindrey]], [[Kalle Kurg]], [[Rein Veidemann]], [[Matti Vaga]], [[Jüri Kaldmaa]], [[Villem Reimann]], [[Uno Naissoo]], [[Valter Ojakäär]], [[Leo Normet]], [[Tiit Kuusik]], [[Urve Tauts]], [[Vardo Rumessen]], [[Hugo Hiibus]], [[Aime Kuulbusch]], [[Paul Keres]], [[Erich Martens]], [[Marko Matvere]]. * Ajakirjanikud: [[Ela Tomson]], [[Liisu Lass]], [[Martin Laine]], [[Karel Reisenbuk]] == Kooli embleem == Kooli lõpetamise tähistamiseks valmistati esimesed rinnamärgid 1949. aastal. Hiljem kooli embleemina kasutusele tulnud märgi kujundasid 1952. aastal õpetaja [[Marie Lekstein]]i juhendamisel kunstiringis õpilased Gunnar Jürgenson, Olavi Kildemaa, Avo Rebane ja Vello Annusver.<ref>Viljar Raidam: Ühisgümnaasiumi lõpumärgist ja -sõrmusest ning ajaloost – Pärnu Postimees 6. detsember 2011[http://www.parnupostimees.ee/658832/viljar-raidam-uhisgumnaasiumi-lopumargist-ja-sormusest-ning-ajaloost/]</ref> Ametivõimude keelu tõttu jäi see valmistamata ja kinnitati kooli lõpumärgiks alles 1965. aastal. Keelust hoolimata valmistati sama kujundusega märk siiski 1959. aastal ja seda kasutas 1961. aastal kooli esimese almanahhi "Kajakas" kaane kujundanud [[Kalle Kurg]]. Eri aegadel on kasutatud embleemil kirja PIK (Pärnu 1. Keskkool), PÜG (Pärnu Ühisgümnaasium) ja PÜ (Pärnu Ühisgümnaasium). == Traditsioonid == Pärnu Ühisgümnaasiumil on mitmeid traditsioonilisi üritusi. Peale kooliaasta algust ja lõppu märkivate aktuste tähistatakse ka kümneid muid tähtpäevi ning korraldatakse koolielu kujundavaid üritusi. Kooli traditsioone: * 1. septembri aktused – uue kooliaasta alguse tähistamine; * rebaste ristimine – uute kümnendike ehk rebaste õnnistamine gümnaasiumiastmesse õppima tuleku puhul; * meremiili jooks – koolipere jooksuvõistlus Pärnu rannas 1852-meetrisel distantsil; * õpilasesinduse laager ja koolitus – õpilasesinduse töökava loomine tulevaseks õppeaastaks ja uute liikmetega tutvumine ühisüritusel; * õpetajate päeva tähistamine – 5. oktoobril kehastuvad kooli abituriendid ise õpetajateks ja annavad noorematele klassidele tunde; * kooli sünnipäeva tähistamine – aktus kooliperele ja kringli/koogi söömine, õppeaastal 2021/2022 kui kool tähistas 160. juubelit loodi Shakespeare'i ainetel muusikal "Romeo ja Julia", varasemad kaks muusikali olid "Ühisev muusika" (2011) ja "Kuulsuse kannul" (2016); * jõuluolümpia – spordipäev, kus iga klass esindab loosi tahtel valitud riiki tiimimängudes ("pimevolle", korvpallivisked, takistusjooks, maadlus, talendivoor ja riiki iseloomustav kava); * jõulukontsert – kontsert-aktus ja jõuluprae söömine enne jõuluvaheajale minekut; * doonoripäev – kõikide täisealiste koolipereliikmete võimalus olla doonoriks; * sõbrapäeva tähistamine – stiilipäev ja sõbrapostkast valentinipäeva puhul; * Vabariigi aastapäeva tähistamine – kontsert-aktus tervele koolile * emakeelepäev – erinevad eesti keele teemalised üritused; * omaloominguhommik – õpilaste ja ka õpetajate endi omaloomingu esitlemine emakeelepäeva raames; * filmiõhtud – ühine filmivaatamine kooli aulas; * õpilaskonverentsid (sh rahvusvahelised konverentsid) * solistide, duettide ja bändide konkurss "Püüne" – suurejooneline lauluvõistlus kooli aulas, kus osalevad nii käesoleva õppeaasta õpilased kui ka vilistlased; * Valgeranna spordipäev – klassidevahelised spordivõistlused Valgerannas; * Suit Up Day – stiilipäev; * heategevuslik gala "PÜHA" * laulufestival "Vene laul" – venekeelsete laulude esitamine, kus osalevad õpilased koolidest üle Eesti, õppeaastal 2019/2020 toimus "Erinevate rahvaste laul", mille käigus esitasid kohalikku loomingut tollased projektikülalised; * "Tark mees taskus" – viktoriinisari õppeaasta vältel, kus õpilased saavad oma teadmised tiimidepõhiselt proovile panna etteantud teemadel; * tutipeod – abituuriumi üleminek eksamiperioodile; * direktsiooni vastuvõtt abiturientidele, olümpiaadide ja konkursside võitjatele ning nende vanematele – õpilaste saavutuste tunnustamine juhtkonna poolt; * rahvusvahelised projektikohtumised – projektipõhised visiitreisid teistesse Euroopa koolidesse; * lõpuaktused – õppeaasta lõpu tähistamine. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Elmar Joosep]] (koostaja). Pärnu Ühisgümnaasium algusest aastani 1952. (Pärnu) 2006 * Helin Laane. "Pärnu I Keskkooli õpilasalmanahh Kajakas I–VI." Kooliajaloouurimus. Juhendaja: Maaja Hage. Pärnu 2009 (Säilitatakse Pärnu Ühisgümnaasiumi arhiivis) * [[Maaja Hage]]. "Pärnu 1. Keskkool aastail 1952–1990." (Kooli ajalugu. Õpetajate ja vilistlaste mälestused ja intervjuud nendega, ülevaated teemade kaupa ja dokumentide väljavõtted, koolitöötajate ja kooli lõpetajate nimistud. Illustreeritud fotodega.) Pärnu, Pärnu Ühisgümnaasium 2012. 728 lk. (ISBN puudub). == Välislingid == * [https://yhisparnu.ee/et Kooli koduleht] * [https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2002/02/08/16 Pärnu Ühisgümnaasium 140] Õpetajate Leht, 8. veebruar 2002 * [[Kalle Kurg]]. [https://parnu.postimees.ee/2131283/aitah-opetaja-erm "Aitäh, õpetaja Erm!"] Pärnu Postimees, 26. aprill 2006 * [https://parnu.postimees.ee/612628/pilapiltnike-plejaad-parnu-poistekoolist Pilapiltnike plejaad Pärnu poistekoolist] Pärnu Postimees. 27. oktoober 2011 [[Kategooria:Pärnu koolid]] dv6l8bj06dwowasamazkgrrlm2h12ox 0 173399 7190183 7006387 2026-07-10T08:43:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190183 wikitext text/x-wiki '''Arvid Eriksson Stålarm''' (umbes 1549 [[Lindö]] – mai [[1620]] [[Gripsholmi loss]]) oli [[Rootsi]] sõjaväelane ja riigitegelane. Arvid Stålarm sündis Lindö ja Grabbacka mõisniku, riiginõuniku [[Erik Stålarm|Erik Arvidsson Stålarm]]i (1517–1566)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/St%C3%A5larm_nr_32#TAB_4 Erik Arvidsson, till Sydänmaa i Karuna socken, Brödtorp i Pojo socken och Grabbacka i Karis' socken. Väpnare. Häradshövding i Raseborgs län 1549–1558. Fick 1550-06-17 Nurmi gård i Viborgs socken på behaglig tid och 1562-07-30 halvparten av prästräntan i Hollola socken. I slottsloven på Viborg 1555. T. f. befallningsman på Nyslott 1558. Fogde på Nyslott 1563. Död 1566], www.adelsvapen.com</ref> ja Beata Nilsdotter Grabbe pojana. Tema isa õde Elin Arvidsdotter oli abielus [[Henrik Klasson Horn]]iga. [[File:COA-family-fi-sv-Stalarm.png|pisi|Stålarmite, [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]nas 1625. aastast [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud]] nr 32 all, aadlivapp]] Ta oli aastatel 1581–1582 [[asehaldur]] [[Ivangorodi lään|Ivangorod]]is ja 1583 [[Savo|Nyslotti lään]]is<ref>[https://sok.riksarkivet.se/sbl/mobil/Artikel/34659 Arvid Eriksson Stålarm], Svenskt biografiskt lexikon</ref>, [[1592]]–[[1597]]<ref>[https://sjohistoriskasamfundet.files.wordpress.com/2017/08/skrift04.pdf Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. (STÅLARM), ARVID ERIKSSON, till Lindö, ståthållare på Narva 11.6 1591-1597]. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 73 </ref> [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva asehaldur]]. [[1595]] osales ta palgasõdurite pealiku ja [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva asehaldur]]ina [[Täyssinä rahu]] sõlmimisel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.histdoc.net/history/teusina.html |pealkiri=Treaty of Peace between Sweden and Russia, 1595 |vaadatud=2009-05-24 |arhiivimisaeg=2011-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110609124419/http://www.histdoc.net/history/teusina.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Zygmunt III|Sigismundi]] ja [[Karl IX|hertsog Karl]]i vahelise võimuvõitluse ajal määras Sigismund ta 1597 surnud [[Klas Eriksson Fleming]]i asemele [[Soome asehaldur]]iks, Rootsis toimunud võimuvõitluses ehk [[Sõda Sigismundi vastu|Sigismundi vastu peetud sõjas]] (1598–1599), kui [[Södermanlandi hertsog]] [[Karl IX|Karl]] alustas avalikku mässu, [[katoliiklus|katoliiklasest]] [[Poola]]-Rootsi kuninga [[Sigismund III|Sigismund]]i vastu, otsustas Soome, kuningas [[Sigismund III|Sigismund Vasa]]le truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Eestimaa asevalitseja [[Klas Eriksson Fleming]]ile ja Sigismundile. Soomes asunud Karli vastaseid vägesid juhtisid Arvid Stålarm ja [[Axel Kurck]] (ka Kurk), kelle viimaste tugipunktide hulka kuulusid ka [[Turu]], [[Helsingi]] ja [[Viiburi]], mis kõik aga vallutati Karli Soome sõjakäiguga 1599. aasta teises pooles<ref>Roberts, Michael. "The Early Vasas. A History of Sweden 1523-1611". Cambridge University Press Archive. 1986. ISBN 0-521-31182-9.. 386. pg</ref>. Tagandati pärast [[Karl IX]] võimuletulekut ametist ja viibis aastaid vangis. Soome aadelkonna palvel vabastati ta [[1602]]. aastal vangistusest ja määrati [[Liivimaa]]l [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõjas]] sõdivate väeüksuste [[ülemjuhataja]]ks. [[1604]]. aastal toimunud [[Paide lahing]]u kaotuse pärast mõisteti ta süüdi ja talle määrati [[surmanuhtlus]], mida aga täide ei viidud. Tema ülejäänud elu möödus vangistuses Rootsis [[Gripsholmi loss]]is, kus ta [[1620]]. aasta mais suri. ==Perekond== Arvid Stålarmi vanaisa Arvid Eriksson Stålarm (~1460– ~1529) oli [[Hämeenlinna|Hämeenlinna (Tavastehus)]] asehaldur (1529)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/St%C3%A5larm_nr_32#TAB_3 Arvid Eriksson, till Sydänmaa (Sydmo) i Karuna kapellsn och till Boegård i Borgå socken. Var 1489 landsfogde i norra Finland och häradshövding i Masku härad. Lagman i Karelen under 1500-talets första årtionden. Ståthållare på Tavastehus 1529, men död 1529], www.adelsvapen.com</ref>, onu Olof Eriksson Stålarm (u 1481- u 1534), oli Gustav Vasa pooldajana väepealik Rootsi vabadussõjas (Mäss [[Kalmari unioon]]i vastu), [[Viiburi linnus|Viiburi Püha Olavi linnus]]e komandör või sõjapealik (rootsi k ''hovitsman'')<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/St%C3%A5larm_nr_32#TAB_8 Olof Eriksson, till Kiala i Borgå socken. Landssyneman i Sääksmäki 1507. Häradshövding i Borgå län. Förrättade lagmansting i Borgå socken 1509 och 1516. Kallas lagman, tydligen i Karelen, 1520. Hövidsman under befrielsekriget 1523 och deltog i belägringen av Viborgs slott under Nils Grabbes överbefäl. Död omkr. 1534], www.adelsvapen.com</ref>. Onupoeg [[Erik Olofsson Stålarm]] (surn. ~ 1566), Põhja-Pohjanmaa foogt (1530), Hämeenlinna foogt ja [[Viiburi loss]]ipealik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/St%C3%A5larm_nr_32#TAB_9 Erik Olofsson, till Kiala. Fogde i norra Finland 1530. Häradshövding i Borgå 1532. Fogde och slottsloven på Tavastehus. Slottsloven på Viborg. Häradshövding i Äyräpää härad 1560–1564. Död omkr. 1566], www.adelsvapen.com</ref>, kelle poeg [[Svante Stålarm|Svante Eriksson Stålarm]] (surnud 1585/1589) oli [[Tallinn]]a ([[1580]]–[[1581]]) ja [[Stockholm]]i asehaldur, [[Viiburi]] asehaldur ja [[Koporje linnus]]e ja [[Koporje lään|lään]]i asehaldur [[Ingerimaa]]l. Arvid Stålarm abiellus [[1579]]. aastal Elin Flemingiga ([[1553]]–[[1603]]), kes oli [[Herman Persson Fleming]]i (suri [[1583]]) ja Gertrud Håkansdotter Handi tütar. Suri järglasteta<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/St%C3%A5larm_nr_32#TAB_4 Arvid Eriksson Stålarm, till Grabbacka samt Lindö i Tenala socken. Född omkr. 1549. Död på Gripsholm barnlös 1620], www.adelsvapen.com</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Petrus Nordmann]]: Arvid Eriksson Stålarm. Biografisk studie. / Förhandlingar och uppsatser 19, (1905)., Helsingfors: Svenska litteratursällskapet i Finland 1906, [http://www.archive.org/stream/frhandlingaroch04finlgoog#page/n131/mode/1up lk.57–90] * Igavene surmamõistetu Arvid Eriksson Stålarm, Sõdur: Eesti sõjandusajakiri, nr. 5, oktoober 2024, [https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2024/10/0/13.1 lk. 57] ==Välislingid== *[https://runeberg.org/nfcg/0312.html Elulugu (1918), lk. 555–556] Nordisk familjebok (rootsi keeles) *[https://runeberg.org/sbh/b0557.html Elulugu (1906), lk. 557–558] Svenskt biografiskt handlexikon (rootsi keeles) *[http://www.kansallisbiografia.fi/kb/artikkeli/257/ Suomen kansallisbiografia] (soome keeles) {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=... |nimi=[[Rootsi asehaldur Narvas|Narva asehaldur]]|aeg=[[1592]]–[[1597]]|järgnev=[[Samuel Nilsson]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Klas Eriksson Fleming]] |nimi=[[Soome asehaldur]]|aeg=[[1597]]–[[1599]]|järgnev=...}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Stålarm, Arvid Eriksson}} [[Kategooria:Rootsi sõjaväelased]] [[Kategooria:Soome ajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Rootsi admiralid]] [[Kategooria:Narva asehaldurid]] [[Kategooria:Surnud 1620]] [[Kategooria:Soome asehaldurid]] [[Kategooria:Stålarmid]] hvpjev1if9ohdxa40gnb6x2qu6d1lrs 0 176873 7190051 7176771 2026-07-09T22:58:58Z Kapakkatoveri 233149 7190051 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Shevich_Ivan_Egorovich_senator.jpg|pisi|Ivan Ševitš (1911)]] '''Ivan Jegorovitš Ševitš''' (vene Иван Егорович Шевич; [[4. aprill]] [[1838]] – [[24. veebruar]] [[1912]] [[Moskva]]) oli [[Serblased|serbia]] päritolu [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] riigitegelane. Ta oli [[kammerhärra]],<ref>[http://www.petergen.com/bovkalo/m/kalugapk1881.html Памятная книжка Калужской губернии на 1881 год]</ref> [[tõeline riiginõunik]], [[Voroneži kubermang|Voroneži]] asekuberner [[2. mai]]st [[1869]] kuni 10. detsembrini 1871, [[Kaluga kubermang|Kaluga]] tsiviilkuberner [[10. detsember|10. detsembrist]] [[1871]] kuni 19. novembrini 1882, [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] tsiviilkuberner [[19. november|19. novembrist]] [[1882]] kuni [[1. mai]]ni [[1885]], [[senaator]] ([[1885]]) ning aastast [[1903]] [[Riiginõukogu (Venemaa Keisririik)|Riiginõukogu]] liige.<ref>[http://baza.vgd.ru/11/62278 КАЛУЖСКИЙ ГУБЕРНАТОР И. Е. ШЕВИЧ]</ref> <ref>http://www.worldstatesmen.org/Latvia.htm</ref> ==Perekond== Ivan Ševitši vanemad olid suurvürstinna [[Olga Nikolajevna]] husaaripolgu komandör Georgi (Jegor) Ševitš (1808–1849) ja Lydia Bludova (1815–1882). Tema ema oli justiitsminister [[Dmitri Bludov]]i (1785–1864) tütar ning noorem vend [[Dmitri Ševitš]] (1839–1906) diplomaat ja salanõunik.<ref>{{Netiviide |url=http://www.rusdiplomats.narod.ru/ambassadors/shevich-de.html |pealkiri=rusdiplomats.narod.ru: Дмитрий Егорович Шевич |vaadatud=2012-09-08 |arhiivimisaeg=2010-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101029013419/http://www.rusdiplomats.narod.ru/ambassadors/shevich-de.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema samanimeline vanaisa, Napoleoni-vastase sõja [[Leipzigi lahing]]us hukkunud kindralleitnant [[Ivan Ševitš (1754-1813)|Ivan Ševitš]] (1754–1813, [[:ru:Шевич, Иван Егорович|ru]]), oli abielus krahv [[Alexander von Benckendorff]]i õe Natalie Marie Elisabeth von Benckendorffiga.<ref>[http://feb-web.ru/feb/lermenc/lre-abc/lre/lre-6207.htm Лермонтовская энциклопедия: ШЕВИЧ Егор Иванович]</ref> <ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften'', Teil 2, 3: Estland, Görlitz, 1930 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=40 lk.31]</ref> Ivan Ševitš oli abielus Maria [[Struve]]ga, kes oli tõelise riiginõuniku Adolf Struve tütar.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ШЕВИЧ ИВАН ЕГОРОВИЧ 1838-1912 |url=http://www.vgd.ru/SH/shevelev.htm#%D0%A8%D0%95%D0%92%D0%98%D0%A7%20%D0%98%D0%92%D0%90%D0%9D%20%D0%95%D0%93%D0%9E%D0%A0%D0%9E%D0%92%D0%98%D0%A7%201838-1912 |vaadatud=2009-06-27 |arhiivimisaeg=2009-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090712005230/http://www.vgd.ru/SH/shevelev.htm#%D0%A8%D0%95%D0%92%D0%98%D0%A7%20%D0%98%D0%92%D0%90%D0%9D%20%D0%95%D0%93%D0%9E%D0%A0%D0%9E%D0%92%D0%98%D0%A7%201838-1912 |url-olek=ei tööta }}</ref> Abielust sündisid: *Kleopatra (1869), *Lydia (1874), *Georgi (1871–1960), Venemaa sõjaväelane.<ref>[http://www.grwar.ru/persons/persons.html?id=1889&PHPSESSID=68124cb2476459dcdebd1b994436c0d4 Шевич Георгий Иванович]</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Ivanovitš Kalinovski|Nikolai Kalinovski]] | nimi=[[Voroneži kubernerid|Voroneži asekuberner]] | aeg=[[1869]]–[[1871]] | järgnev=[[Vladimir Dmitrijevitš Levšin|Vladimir Levšin]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksei Gavrilovitš Kaznatšejev|Aleksei Kaznatšejev]] | nimi=[[Kaluuga kubernerid|Kaluuga tsiviilkuberner]] | aeg=[[1871]]–[[1882]] | järgnev=[[Konstantin Nikolajevitš Žukov|Konstantin Žukov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Asekuberner<br/> [[Hermann von Tobiesen]] | nimi=[[Liivimaa kubernerid|Liivimaa tsiviilkuberner]] | aeg=[[1882]]–[[1885]] | järgnev=Asekuberner<br/> [[Hermann von Tobiesen]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Ševitš, Ivan}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmed]] [[Kategooria:Liivimaa kubernerid]] [[Kategooria:Püha Aleksander Nevski ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1838]] [[Kategooria:Surnud 1912]] 1a20d5qqr4pykmbe9vz7b8vdn488wgl 0 179694 7190090 7138677 2026-07-10T00:32:20Z Trebors 57925 7190090 wikitext text/x-wiki '''Doris Tilk''' (kuni 2024. aastani '''Doris Tislar'''; sündinud [[20. aprill]]il [[1993]]) on eesti näitleja. Aastatel 2000–2005 õppis ta klassikalist klaverit [[Nõmme Muusikakool]]is ning 2009–2012 õppis [[NUKU]] teatri noortestuudios.<ref name="doris" /> Doris Tislar lõpetas 2012. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i.<ref>[https://eeter.err.ee/1145610/doris-tislar-filmist-o2-ma-polnud-kunagi-varem-tennist-manginud Doris Tislar filmist "O2": ma polnud kunagi varem tennist mänginud] Eeter. ERR, 11. oktoober 2020</ref> 2014. aastal lõpetas Tislar [[Rootsi]]s [[Linköping]]is rahvaülikooli (Valla Folkhögskola) kaheaastase näitlemiskursuse "Acting and Collaborative Theater". Aastatel 2016–2017 õppis ta [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]]s tantsukunsti erialal.<ref name="doris">[https://www.eestinoorsooteater.ee/inimesed/doris-tilk/ Doris Tilk] Eesti Noorsooteater. Vaadatud 24. aprill 2026</ref> Alates 2018. aastast on ta [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja.<ref>[http://www.nuku.ee/et/doris-tislar Doris Tislar] NUKU teater-muuseum</ref> ==Looming== === Filmirollid === * 2007 – "[[Klass (film)|Klass]]" * 2008 – "[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin]]" – Hanna * 2016 – "Issei" (Jaapan) – Alexia * 2020 – "[[O2 (film)|O2]]" – Linda Ahven * 2024 – "[[Emalõvi]]" – pereterapeut * 2024 – "[[Must auk (film)|Must auk]]" – Mariliis === Telesarjarollid === * 2010 – "[[Ühikarotid]]" – Neeme pruut * 2010 – "[[Klass: elu pärast]]" – Keiu * 2012–2013 – "[[Süvahavva (seriaal)|Süvahavva]]" – Arnika * 2020 – "Sinu, minu, meie" – Eva majanaaber * 2022 – "[[Kes tappis Otto Mülleri?]]" – Agnes * 2023 – "[[Estonia (seriaal)|Estonia]]" – Grete Kukk * 2025 – "[[Minu kallis ema]]" – Alina * 2025 – "[[Von Fock]]" – Karolina von der Pahlen * 2026 – "Sekunnit" (Soome) – Silvi Leppik == Tunnustus == * 2021 Eesti Noorsooteatri kolleegipreemia Igiliikur ehk kõige enam etendusi andnud naisnäitleja hooajal 2020/2021 (89 etendust) * 2023 [[Salme Reegi nimeline lasteteatri auhind]] (koos [[Tanel Jonas|Tanel Jonase]], [[Getter Meresmaa]] ja [[Risto Vaidla|Risto Vaidlaga]] '''"'''Kõik ägedad asjad" (Eesti Noorsooteater): puudutaval ja keerulisel teemal lavastus, mille iga etendus mängitakse ainukordseks sündmuseks) * 2024 Eesti Noorsooteatri kolleegipreemia Igiliikur ehk kõige enam etendusi andnud naisnäitleja hooajal 2023/2024 (117 etendust) * 2026 Eesti Noorsooteatri kolleegipreemia Pärl ehk parim naisnäitleja hooajal 2025/2026<ref name="doris" /> * 2026 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] gala: parim naisnäitleja sarjas ("Minu kallis ema") ==Isiklikku== 2024. aastal abiellus ta [[Ursel Tilk|Ursel Tilgaga]].<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120317106/palju-onne-naitlejapaar-doris-tislar-ja-ursel-tilk-soudsid-abieluranda Palju õnne! Näitlejapaar Doris Tislar ja Ursel Tilk sõudsid abieluranda] Kroonika. Delfi, 25. august 2024</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.efis.ee/person/5063 Doris Tislar] Eesti filmi andmebaas * [https://www.imdb.com/name/nm2792812/ Doris Tislar IMDb andmebaasis] * [[Imre Kaas]]. [http://arielu.ee/est/? news=970941&category=20 Doris Tislar: pelgalt andekusest ei piisa], kalev.ee, 8. detsember 2008 (intervjuu, foto) * [https://www.ohtuleht.ee/melu/1013844/spiooniponevikus-o2-mangiv-doris-tislar-hinge-paljastamine-ekraanil-pole-sugugi-kergem-kui-keha-paljastamine- SPIOONIPÕNEVIKUS „O2“ MÄNGIV DORIS TISLAR: Hinge paljastamine ekraanil pole sugugi kergem kui keha paljastamine] Õhtuleht, 2. oktoober 2020 * [https://lp.delfi.ee/artikkel/120252952/estonia-seriaalis-manginud-doris-tislar-uks-asi-on-ujuda-basseinivees-ja-teine-basseinis-mis-on-sama-sugav-nagu-12-korruseline-maja Estonia seriaalis mänginud Doris Tislar: üks asi on ujuda basseinivees ja teine basseinis, mis on sama sügav nagu 12-korruseline maja] LP. Delfi, 09. detsember 2023 {{JÄRJESTA:Tilk, Doris}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] bx0inwvjkxh8suozimefl9dboc4bs92 0 181358 7189829 1647902 2026-07-09T14:13:44Z Ehitaja 63547 täpsem suunamine 7189829 wikitext text/x-wiki #suuna [[Filosoofiadoktor]] q355zp5hr0gb2nxxqcqbgmm1sny8nsi 0 182568 7190015 6792228 2026-07-09T21:59:12Z MorsMe 217455 Mall 7190015 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Bussijaam|avati=1961|number=23|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/21213-1/map|eelmine liin=22|järgmine liin=24|järgmine=24 (Tallinna bussiliin)|eelmine=22 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b|uuendus=10. juuli 2026|pilt=459TAK.JPG}} '''Tallinna bussiliin 23''' sõidab [[Kadaka bussipeatus|Kadaka]] ja [[Tallinna bussijaam|Bussijaama]] peatuse vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-24 minuti tagant{{teekaart}} ==Liini ajalugu== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tallinn - Vääna-Posti - Keila | - | |- | 1961 | (Suur-Karja -) Rocca al Mare - Vääna-Posti (- Keila) | - | aprillist 1965 muudeti liiniks 113 |- | juuli 1966 | Bussijaam - Estonia - Endla - Kotka - Matrossovi - Energia | - | |- | oktoober 1967 | Bussijaam - Energia - Rahumäe | - | |- | november 1974 | Bussijaam - Rahumäe - Nõmme | - | |- | veebruar 1976 | Bussijaam - Nõmme - Raja - Akadeemia tee - Ehitajate tee - Nõmme | - | |- | november 1976 | Bussijaam - Rahumäe - Nõmme - Raja - Kadaka | - | |- | detsember 1987 | Filtri tee - Bussijaam - Kadaka | - | |- | aprill 1994 | Bussijaam - Kadaka | - | Liin [[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |- | juuni 2009 | Kaubamaja - Kadaka | - | |- | september 2009 | Bussijaam - Kadaka | - | |- | juuni 2010 | Kaubamaja - Kadaka | - | |- | aprill 2012 | Bussijaam - Kaubamaja - Kadaka | - | |- | aprill 2023 | Bussijaam - Kadaka | - | |- |colspan="7" |''Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk 179 |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} J. Sütiste tee Tervise Lastehaigla Retke tee Tüve Nõmme tee Räägu Koolimaja Hauka Lilleküla jaam Taksopark Koidu Vabaduse väljak Estonia kaubamaja - LÕPP PEATUS ===Bussijaam > Kadaka=== * '''Bussijaam''' * Püssirohu * Hotell Olümpia * Estonia * Vabaduse väljak * Tõnismägi * Koidu * Taksopark * Lilleküla jaam * Kotka * Ööbiku * Tondi * Västriku * Marsi * Tuisu * Energia * Kalmistu * Rahumäe * Kõue * Nõmme * Üliõpilaste tee * Trummi * Raja * Mustamäe * '''Kadaka''' {{col-end}} {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] jdf4jvbq0tlz60t86r5ofz7qbghz047 7190016 7190015 2026-07-09T21:59:26Z MorsMe 217455 7190016 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Bussijaam|avati=1954|number=23|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/21213-1/map|eelmine liin=22|järgmine liin=24|järgmine=24 (Tallinna bussiliin)|eelmine=22 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b|uuendus=10. juuli 2026|pilt=459TAK.JPG}} '''Tallinna bussiliin 23''' sõidab [[Kadaka bussipeatus|Kadaka]] ja [[Tallinna bussijaam|Bussijaama]] peatuse vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-24 minuti tagant{{teekaart}} ==Liini ajalugu== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tallinn - Vääna-Posti - Keila | - | |- | 1961 | (Suur-Karja -) Rocca al Mare - Vääna-Posti (- Keila) | - | aprillist 1965 muudeti liiniks 113 |- | juuli 1966 | Bussijaam - Estonia - Endla - Kotka - Matrossovi - Energia | - | |- | oktoober 1967 | Bussijaam - Energia - Rahumäe | - | |- | november 1974 | Bussijaam - Rahumäe - Nõmme | - | |- | veebruar 1976 | Bussijaam - Nõmme - Raja - Akadeemia tee - Ehitajate tee - Nõmme | - | |- | november 1976 | Bussijaam - Rahumäe - Nõmme - Raja - Kadaka | - | |- | detsember 1987 | Filtri tee - Bussijaam - Kadaka | - | |- | aprill 1994 | Bussijaam - Kadaka | - | Liin [[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |- | juuni 2009 | Kaubamaja - Kadaka | - | |- | september 2009 | Bussijaam - Kadaka | - | |- | juuni 2010 | Kaubamaja - Kadaka | - | |- | aprill 2012 | Bussijaam - Kaubamaja - Kadaka | - | |- | aprill 2023 | Bussijaam - Kadaka | - | |- |colspan="7" |''Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk 179 |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} J. Sütiste tee Tervise Lastehaigla Retke tee Tüve Nõmme tee Räägu Koolimaja Hauka Lilleküla jaam Taksopark Koidu Vabaduse väljak Estonia kaubamaja - LÕPP PEATUS ===Bussijaam > Kadaka=== * '''Bussijaam''' * Püssirohu * Hotell Olümpia * Estonia * Vabaduse väljak * Tõnismägi * Koidu * Taksopark * Lilleküla jaam * Kotka * Ööbiku * Tondi * Västriku * Marsi * Tuisu * Energia * Kalmistu * Rahumäe * Kõue * Nõmme * Üliõpilaste tee * Trummi * Raja * Mustamäe * '''Kadaka''' {{col-end}} {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] bakwb29zbxy3os27jcvkgaa0rht5cyv 0 182598 7190131 7032702 2026-07-10T05:09:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190131 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2024}} {{infokast laev | nimi = Baby Leen (endine Arctic Sea) | pilt = File:J35 997 Hafen Ploče, MS Baby Leen.jpg | pildiallkiri = ''Baby Leen'' (endine ''Arctic Sea'') [[Horvaatia]]s ([[Ploče]] sadamas) 2019. a. | teised nimed = Okhotskoje<br />Zim Venezuela<br />Alrai<br />Torm Senegal<br />Jogaila<br />Shelley Express<br />LTW Express<br /> | tüüp = | klass = | IMO = 8912792 | kutsung = | jääklass = | omanik = | käitaja = | liin = | lipuriik = | kodusadam = | nimetatud = | sõsarlaevad = | tellitud = | ehitaja = | kiil pandud = | vette lastud = | ristitud = | valminud = | üle antud = | teenistuse algus = | teenistuse lõpp = | staatus = | saatus = | pikkus = 98 m | laius = 17 m | süvis = | vabaparda kõrgus = | veeväljasurve = | GT = <!-- või | BRT = --> | NT = <!-- või | NRT = --> | peamasin = | abimasinad = | käiturid = | kiirus = | maste = | purjesid = | taglase tüüp = | autonoomsus = | laevapere = | tekke = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | rajameetreid = | autokohti = | rambid = | päästevarustus = }} '''Arctic Sea''' on [[kaubalaev]], mis [[24. juuli]]l [[2009]] väidetavalt langes [[Rootsi]] territoriaalvetes [[piraatlus|piraatide]] rünnaku ohvriks, liikus salaja [[kaaperdamine|kaaperdatuna]] merel mitu nädalat edasi, kuni [[Venemaa]] merevägede üksus vahistas laeva koos väidetavate piraatidega [[17. august]]il 2009 [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] juures [[Aafrika]] läänerannikul. 2009. aasta intsidendi ajal kuulus laev Maltas registreeritud firmale Arctic Sea Ltd ja [[Soome]]s registreeritud operaatorfirma Solchart Management AB kasutas seda kaubaveoks. Ligi 98 m pikk ja 17 m lai kaubalaev ehitati [[Türgi]]s [[İstanbul]]i laevatehases Sedef Shipyard ja lasti vette 1991. aastal. See on sõitnud [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]], [[Venemaa]], [[Malta]], [[Jamaica]], [[Leedu]] ja [[Barbados]]e lipu all.<ref name="eEgbQ" /> Laeva praegune nimi on '''Baby Leen''' ja see kannab (2019. aasta andmetel) Malta lippu. ==Sündmuste kronoloogia== === Väidetav kaaperdamine === * 17. juulil 2009 väljus kaubalaev Arctic Sea pärast korralist remonti Venemaa [[Kaliningrad]]i sadamast. * 20. juulil võttis laev Soomest [[Pietarsaari]]st peale Soome firma [[Stora Enso]] puidulasti. * 22. juulil asus puidulastiga ja Venemaa kodanikest meeskonnaliikmetega (mehitas Solchart Arkhangelsk Ltd) kaubalaev Pietarsaarist teele, et suunduda [[Alžeeria]]sse [[Bejaïa]] sadamasse. Laeva deklareeritud lastiks oli 6700 m³ puitu (väärtusega ca 1,16 miljonit eurot). * Ööl vastu 24. juulit, mil kaubalaev oli jõudnud Rootsi ranniku lähedale, [[Ojamaa]] ja [[Öland]]i saarte vahele, olevat väidetavalt selle pardale tunginud 8–10-liikmeline isikute rühm (meeskonnaliikmete sõnul omavahel vigases inglise keeles suhelnud ja Rootsi vormiriietuses "libapolitseinikud"), kes olevat teatanud, et otsivad laevast narkootikume. "Meeskonnaliikmed rääkisid, et kogu vahejuhtum kestis umbes 12 tundi ja (kaaperdajad) lahkusid laevast, ilma et oleksid midagi kaasa võtnud".<ref name="qbRFF" /> Vähemalt kolm meremeest olevat saanud kergemaid vigastusi, ühel löödud paar hammast välja, kahe-kolme mehe kehal olnud verevalumeid. Laev jätkas pärast juhtunut oma teekonda ja seetõttu ei saanud Rootsi politsei kohe meremehi küsitleda (laev pidi sõiduplaani kohaselt naasma Soome Pietarsaari sadamasse paar nädalat hiljem). * Alles 28. juulil sai kaaperdamisest teada Rootsi politsei.<ref name="qbRFF" /> Rootsi keskkriminaalpolitseis eeluurimist juhtiv Ingemar Isaksson kinnitas, et meeskond oli teatanud juhtunust esmalt laeva omanikfirmale, mis omakorda oli edastanud teate Soome politseile ja Venemaa Soome saatkonnale. * 6. augusti kohta oli Alžeerias Bejaïa sadamasse saabuvate aluste nimekirja tehtud märge Arctic Sea kavandatavast saabumisest. * 8. augustil teatas ''Sovfracht Maritime Bulletin'' kaubalaeva Arctic Sea kadumisest: laeva asukoha kohta polevat teateid ei laevaomanikul ega meremeeste omastel. Kaldariikidele olevat saabunud viimane teave laeva kohta ööl vastu 30. juulit. * 11. augustil, pärast luhtunud kohtumist mehitamisfirma esindajaga pöördusid meremeeste abikaasad Venemaa valitsuse poole palvega alustada otsinguoperatsiooni laeva leidmiseks. * 14. augustil teatas Saksamaa ajalehe [[Financial Times Deutschland]] netiversioon viitega kahele tundmatule allikale, et "müstiline laev Arctic Sea" asub Aafrika looderanniku lähistel [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] saarestikus.<ref name="EgTYg" /> * 15. augustil teatas Soome keskkriminaalpolitsei, et piraadid on esitanud lunaraha nõude.<ref name="LtPNi" /> ===Väidetav vabastamine=== * 17. augustil 2009 leiti Venemaa kaitseministri [[Anatoli Serdjukov]]i kinnitusel "kadunud kaubalaev" Arctic Sea Roheneemesaarte lähedalt. Serdjukovi kinnitusel ei olnud 15-liikmeline Vene kodanikest koosnev meeskond relvastatud valve all, kui laev leiti ja Venemaa allveetõrjelaeval Ladnõi olnud Venemaa mereväelased kaaperdatud laeva vabastasid. * 18. augustil ütles kaitseminister Serdjukov, et piraatide hulgas, kes kaaperdasid 24. juulil kaubalaeva Arctic Sea, olid Venemaa, Läti ja Eesti kodanikud.<ref name="0gOGL" /> [[Venemaa prokuratuur]] teatas, et kaaperdajad on kinni peetud Venemaa Kriminaalkoodeksi § 126 alusel (kahtlustatuna vabaduse võtmises). Eesti [[Kaitsepolitseiamet]] algatas kriminaalasja [[Karistusseadustik]]u § 110 alusel, et tuvastada Eestist pärit isikute seotust Arctic Sea väidetava kaaperdamisega. * 19. augustil teatas [[Venemaa kaitseministeerium]], et Arctic Sea kaaperdajad olevat nõudnud laeva vabastamise eest lunaraha ja ähvardanud selle õhku lasta, kui nende nõudmisi ei täideta. * 20. augustil toimetati 11 Arctic Sea meeskonnaliiget Vene õhujõudude transpordilennukiga Moskva lähedale [[Tškalovski lennuväli|Tškalovski sõjaväelennuväljale]]. Kaheksa väidetavat kaaperdajat toimetati hiljem samal päeval teise lennukiga samuti Venemaale. Kaubalaevale Arctic Sea jäid kapten, vanemmehaanik, teine mehaanik ja pootsman. * 21. augustil teatas Venemaa prokuratuur, et kaaperdajad on kinni peetud Vene Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi § 227 alusel (kahtlustatuna piraatluses). * 24. augustil 2009 liitus Eesti riik Arctic Sea rahvusvahelise uurimisrühmaga, millega olid juba eelnevalt liitunud Soome, Rootsi ja Malta. Eesti poolt määrati uurimisrühma liikmeteks [[Riigiprokuratuur]]i ja Kaitsepolitseiameti esindajad.<ref name="kHO8q" /> ===Vene kohtu aresti all=== * 26. augustil 2009 tegi Venemaa Moskva Basmannõi kohus määruse Arctic Sea arestimiseks. Venemaa välisministeerium teatas, et esialgsel ülevaatusel ei leitud Arctic Sea pardalt midagi kahtlast, septembri alguseks pidi laev [[Novorossiisk]]isse jõudma ja seal oli kavas teha põhjalikum ülevaatus. * 29. augustil saabusid 11 Arctic Sea meeskonnaliiget [[Arhangelsk]]isse. * 2. septembril emigreerus Venemaalt pärast hoitava telefonikõne saamist väljaande ''Sovfracht Maritime Bulletin'' toimetaja [[Mihhail Voitenko]]; talle olevat pandud süüks, et avalikustas teate Arctic Sea kadumise kohta. * 3. septembril teatas Venemaa infoagentuur [[RIA Novosti]], et Arctic Sea asub [[Gibraltar]]i lähedal. * 10. septembril teatas Venemaa prokuratuur, et uurimistoimingud Arctic Seal lõpetatakse ja laev antakse üle lipuriigi (Malta) esindajale. Malta mereadministratsioon teatas, et ei võta laeva vastu, vaid see tuleb üle anda seaduslikule omanikule, ning tuletas meelde, et laev pole meresõidukõlblik. * 16. septembril teatas Venemaa prokuratuur, et uurimistoimingud Arctic Seal on lõpetatud 17,5 miili kaugusel [[Gran Canaria]] saarest ning järgmisel või ülejärgmisel päeval antakse laev [[Las Palmas de Gran Canaria|Las Palmases]] omanikule üle. * 17. septembril teatas Venemaa prokuratuur, et Malta saatkond oli esitanud noodi, mille kohaselt Malta ei võta kaubalaeva Arctic Sea Las Palmases vastu, vaid teavitab laevaomanikku. Prokuratuuri teatel seadis see meeskonna ja uurimisrühma liikmed raskesse olukorda, sest laeval olid väidetavalt lõppemas nii [[proviant]], kütus kui ka joogivesi. ===Triivis=== * 18. september 2009 – Venemaa prokuratuur teatas, et neli Arctic Sea meeskonnaliiget jätkavad laeval töötamist vabatahtlikult, ning et uurimisrühm ei saa laevalt lahkuda, sest Malta mereadministratsiooni keeldumine laeva vastu võtta takistas Arctic Sea pääsu Las Palmase sadamasse. * 19. september – Venemaa prokuratuur teatas, et uurimisrühm on laevalt lahkunud ning kaasa võtnud kaaperdajaile kuulunud asjad ja nende paadi. Uurimine jätkub, kuid laeva lasti hulgas midagi Venemaad kompromiteerivat ei leitud. * 23. september – Arctic Sea [[reeder]] Solchart Management teatas, et laeva ei lasta Las Palmase sadamasse seepärast, et seda käsitatakse kui ujuvat objekti võõrriigi relvastatud sõjaväelastega pardal. * 24. september – nelja Arctic Seale jäänud meeskonnaliikme abikaasad pöördusid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asjaomaste riikide valitsuste poole palvega lubada neil meremeestel koju tagasi tulla. * 30. september – RIA Novosti teatel hakkas Arctic Sea sõjalaeva Ladnõi saatel liikuma Vahemere poole. Kolm päeva varem oli laev ilmunud Bejaïa sadamasse 4. oktoobril saabuvate laevade nimekirja. * 1. oktoober – Venemaa prokuratuur avaldas 20 uurimisrühma Arctic Seal tehtud fotot. * 5. oktoober – RIA Novosti teatel seisis Arctic Sea juba mitmendat päeva avamerel 60 miili Gibraltarist idas [[pukser]]i saatel Ladnõi valve all. * 8. oktoober – Venemaa prokuratuur teatas, et kuigi uurimine jätkub ning Arctic Sea on arestitud VF KrPK kohaselt, ei takistavat see laeva üleandmist omanikule. Venemaa välisministeerium teatas, et riik on valmis pukseerima Arctic Sea soovitud sadamasse, kuid laeva üleandmist takistavat Hispaania ja Malta võimude olukorra erakorralisust mittearvestavalt ebarealistlikud, peamiselt tehnilised nõuded.<ref name="U5Su2" /> Laeva navigatsiooniseadmed polevat olnud töökorras. Venemaa välisministeerium pidas võimalikuks, et Arctic Sea võiks sõita oma algsesse sihtsadamasse Bejaïasse. * 9. oktoober – Venemaa meremeeste ametiühing pöördus Venemaa presidendi poole palvega aidata neljal Arctic Seale jäänud meremehel koju tagasi pöörduda. * 10. oktoober – reeder Solchart Management oli kokku arvestanud oma kulud alates päästeoperatsioonist 17. augustil, need ületasid juba 700 000 eurot. * 14. oktoober – Venemaa infoagentuuri [[Interfax]] teatel keeldus Moskva Basmannõi kohus kriminaalasja kohtualluvust muutmast ning seda üle andmast Rootsi või Malta kohtule, nagu olid palunud kaaperdajate kaitsjad. * 17. oktoober – reeder teatas, et Venemaa prokuratuuri esindajad olevat eelnenud kahe nädala jooksul nõudnud telefonitsi reederilt laeva vastuvõtmist ja meeskonna väljavahetamist, mispeale reeder on selgitanud oma kodulehe vahendusel, mismoodi laeva üleandmine peaks toimuma ning et Venemaa relvastatud sõjaväelaste viibimine Arctic Sea pardal takistab laeva sissesõitu mistahes sadamasse. * 20. oktoober – Venemaa infoagentuur [[ITAR-TASS]] teatas, et Malta oli lubanud lasta Arctic Sea oma sadamasse, kui täidetakse selle riigi esitatud nõuded. * 26. oktoober – Malta mereadministratsioon teatas, et Arctic Sea antakse omanikule üle väljaspool Malta territoriaalmerd, et laev võiks siseneda [[Valletta]] sadamasse sideseadmete remondiks ning laevadokumentide uuendamiseks. ===Pärast aresti tühistamist=== * 28. oktoober 2009 – Venemaa prokuratuur teatas, et Arctic Sea arest on tühistatud. Arctic Sea jõudis Vene mereväe pukseri puksiiris Malta lähistele. Väljaspool Malta territoriaalmerd kontrollisid laeva Malta tsiviilkaitse, mereadministratsioon ja politsei. * 29. oktoober – Arctic Sea pukseeriti Maltas kohaliku pukseri poolt Valletta sadamasse ning Venemaa võimuesindajad andsid kaubalaeva omanikule üle. * 3. november – Venemaa välisministeeriumi teatel reguleeriti osapoolte rahalised suhted üleandmisaktiga. * 12. november – reeder Solchart Management teatas, et Arctic Sea lahkus Valletta sadamast pärast remonti ja lipuriigi kontrolli. * 17. november – intervjuus Venemaa ajalehele [[Komsomolskaja Pravda]] teatas Solchart Managementi omanik, et 2. augustil oli talle esitanud lunarahanõude "võimsa sõjalise organisatsiooni" esindaja. Summa olevat olnud 1,5 miljonit eurot ning ähvardustega kaasnenud telefonikõned olevat jätkunud pikema aja jooksul. Laev ei olevat kunagi kadunud olnud, sest dubleeriv [[AIS]] seade andnud kogu aeg selle asukoha teada. Kogu Arctic Sea olukorra tõttu tekkinud kahjusumma, mis oli rohkem kui 1 miljon eurot, olevat pidanud kinni maksma Solchart Management. Ladnõi komandör andis reederile üle Vene mereväe aumärgi tegevuse eest Arctic Sea otsimis- ja päästeoperatsiooni ajal. * 23. november 2009 – Arctic Sea saabus lasti lossimiseks Bejaïa sadamasse. * aprill-mai 2010 – Solchart müüs Arctic Sea 2010 [[Kanada]] laevafirmale Great Lakes Feeder Lines, juba varem oli laev saanud Barbadose lipu.<ref name="Sf30G" /> ==Kohtupidamine kaaperdajate üle Venemaal== 2010. aasta mai alguses mõistis Moskva Linnakohus piraatluses süüdi ja määras 5-aastase vanglakaristuse kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises süüdistatud Tallinna elanikule [[Andrei Lunev]]ile. Tegemist oli esimese süüdimõistmisega kaaperdamise kohtuasjas. 2010. aasta juunis Venemaa uudisteagentuuri [[Interfax]] vahendusel avaldatud süüdistatava [[Dmitri Savins]]i poolt kinnipidamiskohas eeluurimise ajal antud ütluse kohaselt olevat kuritegu planeeritud lunaraha pärast ja operatsiooni tellijaks olnud "Eesti ärimees" [[Eerik-Niiles Kross]]. Teise Venemaa uudisteagentuuri [[RIA Novosti]] andmetel oli Savinsi jutu järgi ettevõtmise teiseks tellijaks "Saksamaa ettevõtja" [[Sergei Demtšenko]].<ref name="XzdQf" /> Dmitri Savinsile mõistis Moskva Linnakohus 7 aastat kinnipidamist range režiimiga parandusliku töö koloonias. Venemaa pressis avaldatud väiteid kommenteeris Eerik-Niiles Kross: "Mis juttu inimesed räägivad pärast poolt aastat Vene eeluurimisvanglas, seda on raske ette kujutada."<ref name="4mSi2" /> Moskva linnakohus mõistis 3. detsembril 2010 süüdi ja kolmeks aastaks range režiimiga kolooniasse Läti ettevõtja Sergei Demtšenko, kes tunnistas oma süüd kuivlastilaeva Arctic Sea hõivamise organiseerimisel 2009 suvel.<ref name="F2uNE" /> 19. novembril 2010 teatas Venemaa prokuratuur, et uurimine ülejäänud kuue kahtlusaluse asjas on lõpetatud ja neid süüdistatakse Vene Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi § 227 lg 3 järgi grupiviisilises relvastatud piraatluses. Kohtuasja hakkas arutama [[Arhangelsk]]i oblastikohus.<ref name="9D5WG" /> 24. märtsil 2011 määras Arhangelski oblastikohus neile karistuseks 7–12 aastat vabaduse kaotust.<ref name="CCYqb" /> Advokaadid leidsid, et kohus oleks pidanud kuriteo piraatluse asemel kvalifitseerima ärandamiseks.<ref name="N51W6" /> ==Järelkaja Eestis== Üks süüdimõistetuist, Eesti elanik [[Igor Borissov]] taotles pikka aega oma süüteo ümberkvalifitseerimist laeva ärandamiseks ja tõi intervjuus Eesti ajalehele "[[Den za Dnjom]]" argumente oma taotluse selgitamiseks.<ref name="tVFAK" /><ref name="qSweK" /> 2012. aasta augustis püüdsid Venemaa võimud [[Eerik-Niiles Kross]]i läbi [[Interpol]]i rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada, süüdistades teda seotuses kolm aastat varem toimunud Arctic Sea kaaperdamisega. Interpol ei võtnud seda palvet vastu ja saatis oma liikmesriikidesse teate: "Palun võtta teadmiseks, et igasugune rahvusvaheline politseikoostöö läbi Interpoli kanalite Eerik Krossi asjas on vastuolus Interpoli konstitutsiooni ja reeglitega."<ref name="g1GGT" /> Seoses kaubalaeva kaaperdamise süüdistustega kehtestati Venemaal Krossile viisakeeld.<ref name="Kivi" /> Eesti prokuratuur on kinnitanud, et neil ei ole mingisuguseid tõendeid Krossi seotusest Arctic Sea kaaperdamisega.<ref name="WwH04" /> 13. jaanuaril 2012 ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees [[Marko Mihkelson]] Venemaa süüdistuste kohta: "Ma arvan, et tegemist on Vene eriteenistuste küllalt halvasti kokkutraageldatud erioperatsiooniga, kus püütakse Kross muuta rahvusvaheliselt kahtlustatavaks ja tagaotsitavaks."<ref name="eLpZw" /> Kross ise on kinnitanud, et ei tea kaubalaeval Arctic Sea juhtunust midagi.<ref name="Kivi" /> 4. jaanuaril 2023 teatas [[Eesti Ekspress]], et Kaitsepolitseiamet lõpetas Arctic Sea [[mereröövel|mereröövlite]] asja uurimise.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120122798/kapo-lopetas-arctic-sea-mereroovlite-uurimise Kapo lõpetas Arctic Sea mereröövlite uurimise]. Eesti Ekspress, 4. jaanuar 2023</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="eEgbQ">08. september 2011 AIS [http://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:465041/imo:8912792 imo:8912792], Beiruti sadamas</ref> <ref name="qbRFF">[http://www.postimees.ee/?id=148815 Rootsi politsei: kaaperdajad ründasid Läänemerel valet laeva]</ref> <ref name="EgTYg">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/musteerium-jatkub-nato-avastas-kadunud-laeva-aafrika-vetest.d?id=25117383 |pealkiri=MÜSTEERIUM JÄTKUB: NATO avastas kadunud laeva Aafrika vetest |vaadatud=2009-08-23 |arhiivimisaeg=2009-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090818144031/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/musteerium-jatkub-nato-avastas-kadunud-laeva-aafrika-vetest.d?id=25117383 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LtPNi">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/piraadid-nouavad-arctic-sea-eest-lunaraha.d?id=25128377 |pealkiri=Soome keskkriminaalpolitsei teatel on piraadid esitanud lunaraha nõude |vaadatud=2009-08-23 |arhiivimisaeg=2009-08-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090819062532/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/piraadid-nouavad-arctic-sea-eest-lunaraha.d?id=25128377 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="0gOGL">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/venemaa-arctic-sea-kaaperdasid-eesti-piraadid.d?id=25167597 |pealkiri=Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov ütles teisipäeval, et piraatide hulgas, kes kaaperdasid 24. juulil kaubalaeva Arctic Sea, olid Venemaa, Läti ja Eesti kodanikud |vaadatud=2009-08-23 |arhiivimisaeg=2009-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090821174556/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/venemaa-arctic-sea-kaaperdasid-eesti-piraadid.d?id=25167597 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kHO8q">[http://www.epl.ee/artikkel/476242 Eesti liitus Arctic Sea rahvusvahelise uurimisrühmaga]</ref> <ref name="U5Su2">[[Madli Vitismann]]. Arctic Sea pole piraadilaev. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 28. oktoober 2009</ref> <ref name="Sf30G">[https://web.archive.org/web/20101206075441/http://www.odin.fm/2010/articles/302.asp Maritime Bulletin] (vene keeles)</ref> <ref name="XzdQf">[http://www.postimees.ee/?id=275091 Arctic Sea arvatav kaaperdaja: ettevõtmise tellis Eerik-Niiles Kross], Postimees, 11.06.2010</ref> <ref name="4mSi2">[http://www.postimees.ee/?id=275146 Kross: loomulikult ei tellinud ma laeva kaaperdamist], Postimees, 11.06.2010</ref> <ref name="F2uNE">[https://web.archive.org/web/20101206132048/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/veel-uks-suud-tunnistanud-arctic-sea-hoivaja-sai-karistuse.d?id=35982813 Veel üks süüd tunnistanud Arctic Sea hõivaja sai karistuse], www.DELFI.ee, 3. detsember 2010</ref> <ref name="9D5WG">[http://vz.ru/news/2010/11/19/448729.html Заместитель Генерального прокурора России Виктор Гринь направил в суд уголовное дело о нападении пиратов на судно «Arctic Sea»] (vene keeles)</ref> <ref name="CCYqb">[http://rian.ru/justice/20110324/357399066.html Суд вынес приговор шестерым захватчикам сухогруза Arctic Sea. RIA Novosti, 24. märts 2011] (vene keeles)</ref> <ref name="N51W6">[http://rian.ru/justice/20110324/357418011.html Адвокаты по делу Arctic Sea считают, что это был угон, а не пиратство. RIA Novosti, 24. märts 2011] (vene keeles)</ref> <ref name="tVFAK">Arctic Sea: ühe piraadi pihtimus. [[Postimees]], 5. oktoober 2012</ref> <ref name="qSweK">[https://web.archive.org/web/20121006111927/http://www.dzd.ee/996448/arctic-sea-vykup-trebovali-pod-laj-sobaki/ Arctic Sea: выкуп требовали под лай собаки]. [[Den za Dnjom]], 5. oktoober 2012 (vene keeles)</ref> <ref name="g1GGT">[http://www.postimees.ee/1289654/krossi-personaalne-triumf Krossi personaalne triumf] ''Postimees.ee'', 4. juuli 2013.</ref> <ref name="WwH04">[http://www.postimees.ee/700254/michal-venemaa-uurijad-voiksid-krossi-eestis-kusitleda/ "Michal: Venemaa uurijad võiksid Krossi Eestis küsitleda"] ''Postimees.ee'', 12. jaanuar 2012.</ref> <ref name="eLpZw">[http://uudised.err.ee/index.php?06243410 "Mihkelson: Arctic Sea juhtum on halvasti korraldatud erioperatsioon"] uudised.err.ee, 13. jaanuar 2012.</ref> <ref name="Kivi">Krister Kivi, Tarmo Vahter. [https://web.archive.org/web/20131004213607/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/suur-intervjuu-eerik-niiles-kross-tule-all.d?id=66756067 "SUUR INTERVJUU: Eerik-Niiles Kross tule all!"] Eesti Ekspress, 19. september 2013.</ref> }} == Välislingid== * Prokuratuur: ** [http://www.prokuratuur.ee/et/node/670 Eesti on vastanud Soome õigusabipalvele], prokuratuur.ee 18. August 2009 ** [http://www.prokuratuur.ee/et/node/668 Alustati kriminaalmenetlus kontrollimaks väiteid võimalike Eestist pärit isikute seotusest Arctic Sea väidetava kaaperdamisega], prokuratuur.ee 18. August 2009 ** [http://www.prokuratuur.ee/et/node/666 Eesti liitus Arctic Sea juhtumi uurimiseks moodustatud rahvusvahelise uurimisrühmaga], prokuratuur.ee 24. August 2009 ** *[https://www.delfi.ee/artikkel/24860343 Läänemerel tegutsesid piraadid? Rootsi meedia teatas täna, et end politseinikena esitlenud tundmatud inimesed pidasid riigi territoriaalvetes kinni Malta lipu all sõitnud Soome laeva, mille meeskonna moodustasid venelased], Delfi 30. juuli 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=148815 Rootsi politsei: kaaperdajad ründasid Läänemerel valet laeva], Postimees 3. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/24999891 Läänemerel kaks nädalat tagasi salapärase kaaperdamise ohvriks langenud laev Arctic Sea on siiani teadmata kadunud. ], Delfi 7. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25128377 Soome keskkriminaalpolitsei teatel on piraadid esitanud lunaraha nõude], Delfi 15. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25160373 Venemaa suursaadik NATOs Dmitri Rogozin teatas, et meediale söödeti kadunud kaubalaeva Arctic Sea asukoha kohta tahtlikult valeinfot], Delfi 17. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25167597 Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov ütles teisipäeval, et piraatide hulgas, kes kaaperdasid 24. juulil kaubalaeva Arctic Sea, olid Venemaa, Läti ja Eesti kodanikud], Delfi 18. august 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=153907 Analüütikud: Arctic Sea kaaperdamisega võisid olla seotud eriteenistused], Delfi 18. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25191085 Vene internetiväljaandes Pravda.info väidab Vladimir Filin, et Läänemerel kaduma läinud kaubalaev Arctic Sea vedas salakaubana tiibrakette X-55, mis olid mõeldud Iraani jaoks], Delfi 19. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25195689 Venemaa kaitseministeerium teatas kolmapäeval ajakirjanikele, et kaubalaeva Arctic Sea kaaperdajad nõudsid laeva vabastamise eest lunaraha ja ähvardasid selle õhku lasta, kui nende nõudmisi ei täideta], Delfi 19. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25190079 Vene merendusasjatundja Mihhail Voitenko lõpetas Läänemerel väidetavalt kaaperdatud laeva loo uurimise sõnadega: "Meeskond on elus, jumal tänatud. Mina seda teemat edasi ei kaeva, sellest poleks kasu. Pean ka oma nahale mõtlema."], Delfi 19. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25211529 Arctic Sea meeskond ja “piraadid” toodi Moskvasse], Delfi 20. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25218963 Üks kaubalaeval Arctic Sea kinni peetud piraatluses kahtlustavatest – Andrei Lunevi nime all esinenud mees ütles teleintervjuus andis täna intervjuu telekanalile Rossija, väites, et kuulub keskkonnakaitsjate ühendusse], Delfi 20. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25225089 Kõuts: kogu tõde kaaperdamise kohta ei selgu], Delfi 21. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25224789 Rogozin on Tarmo Kõutsi väidete pärast pahane], Delfi 21. august 2009 *[http://www.epl.ee/artikkel/476176 Üks Arctic Sea piraatidest on olnud kolm aastat „surnud“], Eesti Päevaleht 23. august 2009 *[http://www.epl.ee/artikkel/476242 Eesti liitus Arctic Sea rahvusvahelise uurimisrühmaga], Eesti Päevaleht 24. august 2009 *[http://www.ohtuleht.ee/342989/tapjast-mereroovel-voi-lasnamae-patsaan Tapjast mereröövel või Lasnamäe patsaan], Õhtuleht 24. august 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=155746 Väidetava kaaperdaja vend: neid kasutati lihtsalt ära], Postimees 25. august 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=155738 Kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises kahtlustatav Lasnamäe elanik Jevgeni Mironov esitas järelevalveametnikule paberid tööleminueku kohta ühe Lõuna-Euroopa riigi lipu all sõitev alusele], 25. august 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=155917 Moskovskii komsomolets kirjutab, et kaubalaeva pardal veeti ebaseaduslikult relvi ja viidates allikale Venemaa jõustruktuurides, et ühe Euroopa Liidu liikmesriigi eriteenistus palganud nüüdseks vahi alla võetud «piraadid» Arctic Sea'd kaaperdama], 25. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25339537 Majandusleht Financial Times Deutschland: Arctic Sea ei vedanud puidulasti], 27. august 2009 *[http://www.epl.ee/artikkel/476591 Dmitri Savinovi advokaat Omar Ahmed: Arctic Sea väidetavad kaaperdajad startisid Pärnust], Eesti Päevaleht 28. august 2009 *[http://www.epl.ee/artikkel/476594 Arctic Sea kaaperdajaid nähti enne röövi ühel Rootsi saarel?], [[Eesti Päevaleht]] 28. august 2009 *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27690991 Arctic Sea tallinlased – piraadid, ökoloogid, võlanõudjad või palgatud kinnikukkujad?], [[Eesti Ekspress]] 28. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25372597 Pärnu sadamas "piraate" ei nähtud], 29. august 2009 *[http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1919342,00.html Was Russia's 'Hijacked' Ship Carrying Missiles to the Mideast?] Time, 31. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25400859 Vene meedia: Arctic Sea ekipaaž sunniti vaikima], 31. august 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/25422993 Kõuts: Arctic Sea hõivas relvalasti pärast Iisrael], Delfi 1. september 2009 *[http://www.epl.ee/artikkel/476899 Läti elaniku Dmitri Savinsi kaitsja Omar Ahmelov: Arctic Sea lähedal uppus laev, hukkus viis Vene meremeest], Delfi 2. september 2009 *[http://www.aripaev.ee/uudised/2009/09/03/Artcic_Sea_vaidetav_roovija_kuulub_Alexela_omanikeringi Artcic Sea väidetav röövija kuulub Alexela omanikeringi], Äripäev 3. september 2009 *[http://www.epl.ee/artikkel/477278 Kas Mossadi käsi jälle mängus?], Eesti Päevaleht 7. september 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=160713 Pietarsaari sadama järelevaataja Kari Niemi peab täiesti võimalikuks, et kaubalaevale Arctic Sea oli peidetud salajane relvalaadung], Postimees 7. september 2009 *[http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/europe/article6823300.ece?print=yes Missing channel pirate ship carried Russian arms for Iran] Mark Franchetti ja Uzi Mahnaimi, Times Online, 06. septembet 2009 *[http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/europe/article6826093.ece?print=yes Russia denies that Arctic Sea cargo ship was carrying missiles to Iran] Tony Halpin, Times Online, 08. september 2009 *[http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/europe/article6907933.ece?print=no 'Lost' cargo ship Arctic Sea gives up its secrets] Mark Franchetti, The Sunday Times, 08. november 2009 *[http://maailm.postimees.ee/186914/arctic-sea-suundus-alzeeriasse Arctic Sea suundus Alžeeriasse ] Postimees, 11. november 2009 *[http://maailm.postimees.ee/249653/krp-arctic-sea-kontaktisik-soomes-lahkus-riigist-teadmata-suunas KRP: Arctic Sea kontaktisik Soomes lahkus riigist teadmata suunas] Postimees, 14. aprill 2010 *[http://novosti.etv24.ee/index.php?26206802 Дети капитана Гранта: Пираты эстонского командора признаются] (''Kapten Granti lapsed: Eesti kommodoori piraadid tunnistavad üles''), [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] Novosti, 12. juuni 2010 (''vene keeles'') * [[1. märts]] 2013, [http://www.postimees.ee/1154198/print/uurimine-toob-vastuste-asemel-kusimusi/ Uurimine toob vastuste asemel küsimusi], raha eest loetav Postimees, paberil lk 4–5. * 1. märts 2013, [http://www.postimees.ee/1154204/print/viitseadmiral-tarmo-kouts-kuidas-on-see-voimalik-et-rootsi-ei-marganud/ Viitseadmiral Tarmo Kõuts: «Kuidas on see võimalik, et Rootsi ei märganud?»], raha eest loetav Postimees, paberil lk 5. [[Kategooria:Kaubalaevad|Arctic Sea]] [[Kategooria:Mereröövlid]] pkx6bk7aaowvmgyyk0dzg0d5dxy46vn 0 183703 7189833 6588280 2026-07-09T14:18:14Z Kuriuss 38125 7189833 wikitext text/x-wiki [[Pilt:St. Ola, 2010.jpg|thumb|St. Ola Virtsu–Kuivastu liinil (2010)]] [[Pilt:Port of Heltermaa 2.jpg|thumb|St. Ola [[Heltermaa sadam]]as (2008)]] '''St. Ola''' on parvlaev, mis kuulus aastatel 2002–2017 [[Saaremaa Laevakompanii]]le. See on ehitatud 1971. aastal [[Meyer Werft]]i laevatehases Saksamaal [[Papenburg]]is kui ''Svea Scarlett''. Aastail 1982–1991 sõitis Eckerö Linjeni liinil [[Eckerö]]–[[Grisslehamn]], kandes nime ''Eckerö''. Aastail 1991–1992 kandis nime ''Eck'' ning sai praeguse nime 1992. aastal. Saaremaa Laevakompanii ostis St. Ola 2002. aastal. Tavaliselt sõitis laev [[Rohuküla]]–[[Heltermaa]] või [[Virtsu]]–[[Kuivastu]] liinil, kuid on olnud rendil ka [[Island]]i ja [[Fääri saared|Fääri saarte]] liinidel. St. Ola mahutab 480 reisijat ja 110 sõiduautot ning selle kiirus on 14,5 sõlme. 2017. aastal müüs Saaremaa Laevakompanii St. Ola Itaalia [[reeder]]ile Emanuele d'Abunto, laev sai Itaalia lipu ja uue nime ''Medmar Giulia''.<ref>Urmas Lauri. [https://online.le.ee/2017/05/22/parvlaev-st-ola-muudi-itaallastele Parvlaev St. Ola müüdi itaallastele]. [[Lääne Elu]], 22. mai 2017.</ref> Rahvafolklooris oli laeva nime "eestistatud" versioon "Sant olla", mis mõtestas pärast kodust nädalavahetuse pidu mandrile tööle sõitja hingeseisundit.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] n1fsxretnoij7atwkzcvzhwoqcvggej 0 188688 7189852 6639308 2026-07-09T15:05:26Z Kuriuss 38125 7189852 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Chungin & The Strap-On Faggots | taust = grupp_või_bänd | päritolu = [[Image:Flag of Estonia.svg|25px]] Eesti | stiil = ''electro'', ''post punk'', punk | tegev = [[2003]]/[[2004]]&ndash; 2010 | plaadifirma = [[Satisfactory]] }} '''Chungin & The Strap-On [[:wikt:et:faggot#Nimisõna_(2)|Faggots]]''' oli [[Eesti punk]][[Ansambel (muusika)|ansambel]], mis alustas tegevust aastatel [[2003]]/[[2004]].<ref>[http://www.dcc.ttu.ee/bands/get.asp?ident=3194 Chungin & The Strap-on Faggots 2004 Tallinn / Tartu / Jõhvi.] Täisinfovorm</ref> Bändi nime leidis solist [[Chungin]] ühe ajakirja artiklist, kus üks noormees kurtis, et tänapäeva tüdrukutele ei meeldi traditsioonilised sugulised rituaalid. [[2009]]. aastal kandideeriti koos [[Popidiot]]iga MTV EMA 2009 "Parima Balti artisti" tiitlile (''Best Baltic Act'').<ref>[http://www.elu24.ee/?id=158532 "Popidiot ja Chungin & the Strap-on Faggots kandideerivad MTV EMA 2009 parima Balti artisti tiitlile"] Elu24, 01. september 2009</ref><ref>[http://www.elu24.ee/?id=174406 "MTV EMA Parim Balti Artist 2009 on Leedu elektroonilise muusika tandem Leon Somov & Jazzu"] Elu24, 12. september 2009</ref> Korrektsuse huvides kasutati MTV Europe'i survel bändinime '''Chungin & The Cats Of Destiny'''.<ref>[http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=975363 "Chungin & The Strap-On Faggots. Areaal"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Klassikaraadio</ref> Chungin & The Strap-On Faggots võitis [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|2010. aasta Eesti Muusikaauhindade]] jagamisel "Parima uue tulija" auhinna. Kandideeriti ka kategoorias "Aasta punk/metal artist".<ref>[https://web.archive.org/web/20111005205541/http://www.efy.ee/index.php?page=120 "Muusikaauhinnad 2010"] Eesti Fonogrammitootjate Ühing</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20100520231139/http://publik.delfi.ee/news/muusika/popidiot-tegi-eesti-muusikaauhindadel-puhta-too-kes-veel-voidutsesid.d?id=29411913 "Popidiot tegi Eesti Muusikaauhindadel puhta töö! Kes veel võidutsesid?"] Publik, 25. veebruar 2010</ref> Ansambel lagunes sujuvalt aastal 2010, kui kiirest ja kõrgest lennust tingitud sisepingete tõttu lahkusid selle ajutrusti võtmeliikmed trummar Jarmo Nagel ning kitarrist Mart Niineste. Järelejäänud liikmed eesotsas Chunginiga proovisid sama nime all jätkata, kuid panid seejärel kokku uue ansambli, mis pärast mõnda nimevahetust sai tuntuks St. Cheatersburgina. == Muusika ja kuvand == Chungin & The Strap-On Faggotsi muusikat iseloomustasid žanrimääratlused [[punkrock]], ''[[new wave]]'', [[postpunk]] ja ''[[electro]] ''ning nende segamine viisil, mis oli ansambli tegevusaastatel Eesti muusikas uudne ning on tänaseni jäänud ainulaadseks{{lisa viide}}. Bänd oli tuntud heatasemelise kontsertansamblina. Bändi lugude peamiseks autoriks oli solist Chungin, kuid ansambli visuaalse kuvandi ning praktilise toimimise taga seisid pigem Jarmo Nagel ja Mart Niineste. Bänd toimis oma tegevuses punk-DIY põhimõtete järgi. == Koosseis == * [[Chungin]] – vokaal (alates 2003) * Eerik Nõlvaku – kitarr (alates 2003) * Lauri Urb – bass (alates 2004) * Mart Niineste– kitarr (2006–2010), trummid (2004–2006) * Jarmo Nagel – trummid (2006–2010) == Albumid == * "Dark Green Session" (demo, [[2006]], MC) * "Strap-On Faggots" (promo, [[2007]], CD) * "[[Chungin & The Strap-On Faggots (album)|Chungin & The Strap-on Faggots]]" (CATSOF, [[2009]], CD) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.myspace.com/chungin Chungin & The Strap-On Faggots] portaalis Myspace * [http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=975363 "Chungin & The Strap-On Faggots. Areaal"] Klassikaraadio * Janar Ala [http://www.elu24.ee/?id=162116 "Disko + punk + elektro = Chungin & Strap-On Faggots ehk lavafenomen"] Elu24, 10. september 2009 * [http://penny-l.blogspot.com/2009/10/chungin-strap-on-faggots-youtubei-ja.html "Chungin & Strap-On Faggots - Youtube'i ja ecstasy põlvkonna lapsed"] Penny Lane'i blogi, 7. oktoober 2009 == Videod == *[http://www.youtube.com/watch?v=5nS1w4UkVC0 Chungin & The Strap-On Faggots - "Cats of Destiny"] Youtube *[http://www.youtube.com/watch?v=dbeZL1nInV8 Chungin & The Strap-On Faggots - "Victor"] Youtube *[http://www.youtube.com/watch?v=4huPF7G-1lw Chungin & The Strap-On Faggots - "10 Jahre alt".] Youtube {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[HU?]]<br/>''2009''| nimi=[[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhinnad]]<br/>Aasta uus tulija | aeg=[[2010]]| järgnev=<br/>''2011''}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti punkansamblid]] omu312pf24zhmsnuhhf7rn81t9wjbar 0 191766 7189816 7090352 2026-07-09T13:51:11Z Kuriuss 38125 7189816 wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Sonda raudteejaam | pilt = Sonda raudteejaam ja perroon.jpg | pildiallkiri = Jaamahoone | teised_nimed = | asukoht = [[Sonda]] | tüüp = | omanik = AS [[Eesti Raudtee]] | käitaja = | liin = | platvormid = 1 (35 m) <ref>[https://www.evr.ee/files/Sonda-TKA-04-02-2021-3-muud-.xlsx Sonda jaama tehnokorraldusakt]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}; AS Eesti Raudtee</ref> | rööpapaare = 4 | avatud = | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} '''Sonda raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Ida-Virumaa]]l [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] [[Sonda]]s. Sondas peatuvad [[Elron]]i reisirongid liinil [[Tallinna–Narva rongiliin|Tallinn–Narva]]. [[2012]]. aastal avati jaamas uus lühike 550 mm kõrgune teedevaheline [[ooteplatvorm]] (35 m), mille tõttu toimub väljumine ja sisenemine rongi ainult rongi C-ala kaudu. ==Ajalugu== [[Pilt:Sonda vana jaamahoone.jpg|pisi|vasakul|Sonda teine jaamahoone ümberehitamata kujul, 1916]] [[Pilt:Sonda jaam.JPG|pisi|Sonda raudteejaam vaatega Narva poolt]] *Sonda raudteejaam rajati 1890. aastail seoses [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Tallinna–Narva raudtee]]ga praegusest jaama asukohast umbes 1,3 km [[Narva]] suunas [[Vana-Sonda]]le. *Uus jaam ehitati praegusele kohale 1897. aastal, samal aastal valmis ka uus [[jaamahoone]]. *1900. aastate algul valmis seoses [[Aseri Tsemendivabrik]]uga laiarööpmeline [[Sonda–Aseri raudtee]]lõik. <ref>{{Netiviide |url=http://www.aserivv.ee/ajalugu |pealkiri=Aseri Vald |vaadatud=2014-07-27 |arhiivimisaeg=2016-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160924064329/http://www.aserivv.ee/ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> *1923. aastal alustati kitsarööpmeline Sonda–Mustvee raudtee ehitust. *Kitsarööpmeline [[Sonda–Mustvee raudteeliin|Sonda–Avinurme–Mustvee raudteeliin]] avati liikluseks 1. augustil 1926. 62,6 km raudteel oli 16 jaama või peatuskohta. <ref>[http://www.eestigiid.ee/?CatID=91&ItemID=842 eestigiid.ee]</ref> *Avinurme–Mustvee kitsarööpmeline raudteelõik suleti 1968. aasta suvel. [[Sonda]]–[[Avinurme]] lõik omakorda 1. mail 1972.<ref>[https://ajavakk.ee/sonda-mustvee-raudtee-95/ SONDA–MUSTVEE RAUDTEE 95]; ajavakk.ee</ref> *Sonda–Aseri tööstusraudtee suleti 1997. aastal remondiks, kuid rüüstati peatselt metallivaraste poolt. Tehti uue raudtee rajamise plaane, kuid sellest loobuti. <ref>[http://www.ohtuleht.ee/71969/metallivaras-loikas-raudtee-juppideks "Metallivaras lõikas raudtee juppideks", Õhtuleht 07.03.2000]</ref><ref>[http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=1940 Põhjaranniku arhiiv - "Varastatud liiprikoorem leiti vanast autobaasist", 08.08.2002]</ref> ==Jaamahoone== [[Pilt:Sonda raudteejaam enne II maailmasõda.jpg|pisi|vasakul|Sonda teine jaamahoone 1930. aastatel. Kuigi hoone on märkimisväärselt ümber ehitatud on hoone keskosas äratuntavaid sarnasusi [[Lagedi raudteejaam|Lagedi]] jaamahoonega]] [[Pilt:Sonda jaamahoone.jpg|pisi|Sonda [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik]] jaamahoone valmis 1956. aastal (2020)]] Sondas on aegade jooksul asunud kokku neli [[jaamahoone]]t. Esimene jaamahoone rajati praegusest umbes 1,3 km [[Narva]] suunas. Pärast raudteejaama ümberkolimist (ebasobiva asukoha tõttu) oli hoone kasutusel elamuna. Ehitis hävis 1930. aastatel. Teine jaamahoone ehitati 1897. aastal seoses jaama liigutamisega praegusesse asukohta. Sellest sai ühtlasi ühine jaamahoone [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelisele]] ja [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelisele]] [[raudtee]]le. Hoone oli ehitatud sarnaselt [[Lagedi raudteejaam|Lagedi]] jaamahoonega, kuid hilisemate laienduste tõttu kadus algne esinduslik dekoor, lihtsustus välisilme ning hoone muutus tundmatuseni. Aastatel 1926 ja 1933 ehitati hoonele juurde ruumid puhveti ja postkontori jaoks. Jaamahoone hävis 1941. aasta suvel lennukipommi tabamusest.<ref>[http://www.raudtee.eu/?main=1&sub=50&stat=65&tlink=0 Eesti kitsarööpmelised raudteed: Sonda], veebiviide, vaadatud 2.03.2013</ref> Kolmas ajutine jaamahoone ehitati [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal; see meenutas oma askeetliku välimuse tõttu rohkem puukuuri.<ref>[http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-1384033862 Foto jaamahoonest], Baltic Trains Picture Gallery</ref> Praegune jaamahoone on neljas ja see valmis 1956. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/article/sonda/2012/06/01/9 Aeg, aastad, inimesed]; Sonda Sõnumid, nr. 2, 1. juuni 2012 ([[DIGAR]])</ref> [[Stalinistlik arhitektuur|Stalinistlikus]] stiilis kivist jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi analoogselt näiteks [[Vaivara_raudteejaam#Jaamahoone|Vaivara jaamahoone]]ga. Jaamahoonel domineerib keskne klaasitud kaarava ja kõrgendatud keskviil, samas lisab kummalise arhailise noodi [[poolkelpkatus]].<ref>{{cite book |last= Välja |first= Leele |authorlink= Leele Välja | year= 2012 |title= 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring. |url=https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf |publisher= [[Kultuurimälestiste riiklik register]] | location=Tallinn |isbn= |page= 110 |accessdate= 31.01.2024}}</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20221004103127/http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/P%C3%A4rast_Teist_maailmas%C3%B5da/ Pärast Teist maailmasõda]; estonica.org</ref> Alates 2000. aastate algusest seisab AS [[Eesti Raudtee]]le kuuluv jaamahoone tühjalt ja on halvas seisukorras. 2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Sonda jaamahoone ehitiste hulka, millest AS Eesti Raudtee soovib vabaneda.<ref>[https://www.err.ee/957427/selgusid-jaamahooned-millest-eesti-raudtee-soovib-vabaneda Selgusid jaamahooned, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda]; ERR uudised, 01.07.2019</ref> 2026. aasta veebruaris anti teada, et Eesti Raudtee plaanib jaamahoone lammutada.<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/8414178/eesti-raudtee-ehitab-johvi-uue-hoone-ja-sailitab-sonda-jaamast-vaid-kaimla Eesti Raudtee ehitab Jõhvi uue hoone ja säilitab Sonda jaamast vaid käimla]; Põhjarannik, 12.02.2026</ref> ==Vaata ka== [[Pilt:Sonda raudteejaam.JPG|pisi|Sonda raudteejaam vaatega Tallinna poolt]] * [[Sonda–Mustvee raudtee]] * [[Tallinna–Narva raudtee]] * [[Sonda–Aseri raudtee]] * [[Balti raudtee]] * [[Sonda]] ==Viited== {{viited|2}} ==Välislingid== {{commonskat|Sonda railway station}} * [http://www.postimees.ee/58035/kohalik-rahvas-hoiab-malestust-alutaguse-raudteest-elus Postimees - "Kohalik rahvas hoiab mälestust Alutaguse raudteest elus" 13.12.2008] * [http://register.muinas.ee/?menuID=architecture&action=view&id=1540 Sonda raudteejaam • XX sajandi arhitektuur • Kultuurimälestiste riiklik register] * [http://railwayz.info/photolines/station/6247 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Kabala raudteejaam|Kabala]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Sonda | järgnev=[[Kiviõli raudteejaam|Kiviõli]]}} {{Endine raudteepeatus | peatus=Sonda | järgnev=[[Hirmuse raudteepeatus|Hirmuse]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Balti raudtee]] [[Kategooria:Eesti kitsarööpmeline raudtee]] tvg55n16602n4vssyjohoe9m8ikk1v7 0 192004 7190044 6575879 2026-07-09T22:44:15Z Kapakkatoveri 233149 7190044 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}} [[Pilt:Thomas Andrews ül.jpg|thumb|Thomas Andrews (1911)]] '''Thomas Andrews, Jr.''' ([[7. veebruar]] [[1873]] – [[15. aprill]] [[1912]]) oli iiri päritolu ettevõtja ja laevaehitaja; laevaehitusettevõtte [[Harland and Wolff]] tegevdirektor ja osakonnajuhataja. Andrews oli laevaehitaja ja liinilaeva [[Titanic]] ehitamise plaanide eestvedaja. Ta oli laeva pardal ka selle esireisil, mil see 14. aprillil 1912 jäämäega kokku põrkas, ning oli üks 1517 hukkunust. ==Elulugu== [[Pilt:Andrews Family.jpg|thumb|left|Thomas (paremalt teine) perega, 1895]] ===Lapsepõlv ja noorus === Thomas Andrews sündis Iirimaal Comberis. Tema vanemad olid Iirimaa Riiginõukogu liige Thomas Andrews ja Eliza Pirrie. Vanemast vennast John Miller Andrewsist sai hiljem Põhja-Iiri peaminister. 1884–1889 käis Andrews Royal Belfasti akadeemilises instituudis. Kuueteistaastaselt asus ta lisatasu teenimise eesmärgil õppepraktikale firmasse [[Harland and Wolff]], kus tema onu [[lord Pirrie]] oli osa omanik. ===RMS Titanic=== Aastal 1907 hakkas Andrews plaane tegema uutele laevadele RMS Olympic, firmale White Star Line. Olympic ja selle sõsarlaeva RMS Titanicu ehitustöid alustati 1909, disainerid olid William Pirrie ja peadirektor Alexander Carlisle koos Andrewsiga. Nagu ka eelmiste laevade puhul, õppis Andrews nii Titanicut kui ka Olympicut pisiasjadeni tundma, et tagada optimaalset töökorda. Andrew juhtis Harland and Wolffi töötajatest moodustatud rühma, kes firma ehitatud laevadega esimesi sõite kaasa tegi, jälgis töö kulgu ja tegi vajadusel parandusi. Titanic ei jäänud erandiks ja Andrews koos oma rühmaga asus Titanicuga reisile 10. aprillil 1912. Reisi käigus tegi ta märkmeid, mida tuleks laeval täiustada. 14. aprillil Andrews märkis ühele oma sõbrale, et Titanic on nii täiuslik, kui üks inimese aju seda luua suudab. 14. aprillil kell 23:40 tabas Titanicut jäämägi laeva tüüri poolel. Andrews magas sel ajal oma ametiruumides ja vaevalt märkas kokkupõrget. Kapten Edward J. Smith lasi Andrewsi kutsuda, et aidata uurida kahju. Andrews ja kapten Smith arutasid laeva kahjustusi peagi pärast südaööd ehk pärast seda, kui Andrews oli käinud kahjustatud osas ja saanud teateid laeva kahjustustest. Andrews tegi kindlaks, et esimesed kuus laeva veekindlat kambrit olid üle ujutatud. Ta vahendas selle teabe kapten Smithile, lisades, et tema arvates kulub laeva täielikuks uppumiseks veel tund. Ta teatas ka Smithile, et laeva pardal on liiga vähe päästepaate. Titanicult evakueerumise alguses palus Andrews reisijatel päästevestid selga panna ja üles tekile suunduda. Täielikult teadlik aja ja päästepaatide nappusest, jätkas ta inimeste kutsumist ja päästmist, lootuses täita kõik paadid võimalikult põhjalikult. Laeva stjuuardi John Stewarti väidete järgi nähti Andrewsi viimati esimese klassi suitsetamisruumis, kamina kohal olevat "Plymouth Harbour" (laht Lõuna-Inglismaal) maali jõllitamas. Maalil oli kujutatud sissepääsu Plymouth Harbouri, kuhu Titanicut tagasireisil oodati. Andrewsi surnukeha pole leitud. 19. aprillil sai Andrewsi isa telegrammi ema nõolt, kes oli pääsenutega New Yorgis rääkinud ja uurinud Andrewsi kohta. Telegrammis oli kirjas, et Andrews tegutses kuni surmani kangelaslikult, mõeldes vaid teiste päästmisele. Titanicu juhtkond avaldas kõigile siirast kaastunnet. {{JÄRJESTA:Andrews, Thomas}} [[Kategooria:Iirimaa inimesed]] [[Kategooria:Laevaehitajad]] [[Kategooria:Sündinud 1873]] [[Kategooria:Surnud 1912]] no26nipb16yz1n2iblwdt6nvwe6pnky 0 197217 7189783 7189721 2026-07-09T12:40:02Z Komalane 165179 7189783 wikitext text/x-wiki [[File:Votic Flag.svg|pisi|Vadjalaste lipp]] [[Pilt:VoticCoatOfArms.jpg|pisi|Vadjalaste vapp]] '''Vadjalased''' (endanimetused ''vadjalain'', ''vad́d́alaizõd'', ''vadjakko'', ''vađđalaizet'', ''maaväci'') on [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelkonna]] [[Läänemeresoome keelte lõunarühm|lõunarühma]] kuuluvat keelt kõnelev [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] rahvas.<ref name="9oyDs" /> Traditsiooniline vadjalaste asuala [[Vadjamaa]] on olnud [[Ingeri]]s [[Lauga jõgi|Lauga jõe]] ümbruses üsna [[Eesti]] idapiiri lähedal. [[2002. aasta rahvaloendus Venemaal|2002. aasta rahvaloenduse]] andmeil elas [[Venemaa]]l 73 vadjalast ja [[2010. aasta rahvaloendus Venemaal|2010. aasta rahvaloenduse]] andmetel 64.<ref name="aezy5" /> 2011. aasta seisuga oskas [[vadja keel]]t hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem.<ref name="Piirsalu" /> 2011. aasta seisuga elas Eestis 4 vadjalast.<ref name="RL0428" /> Vadjalaste ajalooline asuala oli praegusest oluliselt laiem. Siiski polnud see ühtne, külad olid hajutatud ja nende vahel elas teisigi rahvusi ([[ingerlased|ingerlasi]], [[isurid|isureid]] ja [[venelased|venelasi]]). Asustust võis jagada kolme rühma: [[Kesk-Ingeri kõrgustik]]u rühma keskuse moodustas [[Kattila]] küla (venepäraselt [[Kotlõ]]), teine rühm asus [[Süväjärvi|Süväjärv]]est (vene [[Glubokoje järv]]), [[Jarvikoisjärvi|Jarvikoisjärv]]est, [[Haapalajärvi|Haapalajärv]]est ja [[Babinajärvi|Babinajärv]]est koosnevast järvestikust ida pool ning kolmanda moodustasid kolm küla [[Lauga jõgi|Lauga jõe]] suudmest idas. Kukkuzi ([[Kukkusi]]) ja Ičäpäivä (vene [[Itsipino]]) külad jäid nendelt aladelt väljapoole. Vadjalased kasutasid kõrgustiku rühma kohta nime Ylägö, järvestiku rühma kohta Orko ja Lauga jõe suudme rühma kohta Vaipooli.<ref name="usdAy" /> Vadjalastest ida pool oli [[isurid|isurite]] asuala. ==Uurimine== [[File:Votic language map.png|pisi|Vadjalaste asualad [[Ingeri]]s, märgitud punasega]] Esimene vadjalaste "avastaja" oli Narva [[pastor]] [[Friedrich Ludolph Treffurt]] [[1783]]. aastal. [[1856]]. aastal avaldas [[August Ahlqvist]] 90-leheküljelise [[vadja keel]]e [[grammatika]] ("''Wotisk grammatik''"). [[Paul Ariste]] avaldas oma vadja grammatika [[1948]]. Ariste kogus selle teose kõrval 5639 leheküljest ja 23 köitest koosneva [[Vadja etnoloogia]], mis sisaldab päevikuid, [[etnograafia|etnograafilisi]] esemeid ja 44 100 sõnasedelit. Vadja keele [[sõnaraamat]]uid on avaldatud kaks. [[Lauri Posti]] avaldas [[1980]] [[Kukkusi]] vadja [[sõnastik]]u, mis hõlmab ühelt vadja perekonnalt [[1931]]–[[1932]] kogutud sõnu. [[1986]]. aastal avaldati [[Lauri Kettunen|Lauri Kettuse]] 181-leheküljeline [[Mahu murre|Mahu murde]] sõnaraamat. [[Johanna Laakso]] avaldas [[1989]] vadja tõlkesõnastiku, millele oli lisatud kaks eespool nimetatud sõnastikku ja muid sõnavaraloendeid. Teose pealkirjaks sai "[[Vadja keele sõnaraamat]]". Sõnastik on kolmekeelne: vadja-eesti-vene. Teose materjali kogumine algas juba 1930. aastatel. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is on 13,5 tundi vadjalaste lindistusi. [[Eesti Rahva Muuseum]]i kogus on 206 vadjalaste eset. Esemeid on ka etnograafiamuuseumides [[Peterburi]]s, [[Kuressaare]]s, [[Helsingi]]s ja [[Riia]]s.<ref name="so0ul" /> ==Ajalugu== ===Muinasaeg=== Vadjalasi nimetatakse sageli Ingeri põlisrahvaks, mis on tõsi sellisel määral, et enne neid piirkonda asustanud rahvaid ei ole teada.<ref name="lk1012" /> [[Valter Lang]]i arvates kõneles sealne varasem rahvastik [[lääneuurali keel|lääneuurali]] seda keelevormi, millest tänapäevani on säilinud vaid [[saami keeled]].<ref name=Lang250254>[[Valter Lang]] (2018). Läänemeresoome tulemised. ''Muinasaja teadus 28''. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 250–254</ref> [[Aarne Michaël Tallgren]]i teooria järgi põlvnevad vadjalased inimestest, kes läksid Eestist [[3. sajand|3.]]–[[6. sajand]]il Ingerisse, kust on avastatud eesti tüüpi matmispaiku.<ref name="lk1012" /> Valter Langi kohaselt algas vadjalaste kujunemine hilisel [[eelrooma rauaaeg|eelrooma rauaajal]] ja [[rooma rauaaeg|rooma rauaajal]], mil Põhja-Eestist levis [[Isuri platoo]] lääneossa [[tarandkalmed|tarandkalmete]] ehitamise traditsioon. Sellega kaasnes läänemeresoomekeelse rahvastiku migratsioon ja piirkonna varasema keele hääbumine.<ref name=Lang250254 /> Vadja keele kõige lähemaks sugulaseks peetakse üldiselt [[eesti keel]]t. Näiteks Paul Ariste väidab, et [[Narva jõgi|Narva jõe]] piirkonnas räägiti kunagi ühtset eesti keelt, millest vadja keel isolatsiooni tõttu eraldus. Esialgu peeti seda lähemaks [[lõunaeesti keel]]ele, kuid hiljem levis arusaam selle tugevast sugulusest [[põhjaeesti murded|põhjaeesti keelega]], millega see jagas ühist eellaskeelt. Vadjalased kutsuvad mõnikord oma keelt nimetuse ''vad'd'aa tšeeli'' kõrval nimetusega ''maatšeeli'', mis sarnaneb eestlaste "[[maakeel|maakeelega]]".<ref name="lk1012" /><ref>Lang 2018, lk 228–229</ref> ===Vadjalased kui tšuudid=== Mõned uurijad on arvanud, et vene [[leetopiss]]ides 9.–10. sajandil mainitud [[tšuudid]]e all mõeldi vadjalasi. [[Jalmari Jaakkola]] järeldas seda asjaolust, et nimetus ''vadjalased'' ilmus leetopissidesse hiljem, alles alates 1069. aastast. Jaakola ja [[Julius Mägiste]] seovad [[saamid|laplaste]] folklooris esinevad vaenulikud tšuudid (''cudde'') vadjalaste oletatavate sõjakäikudega laplaste vastu. Mägiste ja tema arvamust jagav [[Erkki Itkonen]] väidavad, et tšuudide nimetus (oletatava algupärase tähendusega 'kiil, vai') ongi [[slaavi keeled|slaavi keelde]] lapi keelest laenatud. Tšuudide ja vadjalaste identsuses kahtleb [[Harri Moora]], kes ei pea laplaste juurde ulatunud vadjalaste röövretki tõestatavaks ega usutavakski ning leiab sarnaselt Paul Aristega, et idaslaavlased puutusid läänemeresoomlastega kokku märksa varem kui laplastega ega saanud seega nimetust ''чудь'' neilt laenata.<ref>[[Priit Ligi]] (1980). [http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193517/142817/page/40 "Tšuudid ajalookirjanduses"]. [[Keel ja Kirjandus]], nr 10, lk 614–615</ref><ref>[[Paul Ariste]] (1968). [http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194537/142858/page/29 "Kuidas eestlast on nimetatud"]. [[Keel ja Kirjandus]], nr 10, lk 605–606</ref> [[Lauri Kettunen]] on seisukohal, et [[Nestori kroonika]] tšuudide all mõeldi vadjalasi ning nende lähedasi sugulasi [[Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]e piirkonnast. [[Evald Blumfeldt]] peab tšuudideks aga Peipsi ja [[Laadoga]] vahel elanud läänemeresoomlasi – vadjalasi, [[isurid|isureid]] ja võib-olla ka osa [[karjalased|karjalastest]].<ref>Ligi 1980, lk 615</ref> Enamik uurijaid tšuude vadjalastega siiski ei samasta. ===Keskaeg=== ====Asuala==== [[Gustav Ränk]] on arvanud, et venelased asustasid [[Pljussa]] jõe oru tasapisi 9. sajandi jooksul ja see hakkas eraldama vadjalasi eestlaste asustusaladest.<ref name="iAKAp" /> Vadjalaste ja põhjaeestlaste kultuurilised ja keelelised erisused hakkasid Valter Langi hinnangul kasvama alles 2. aastatuhande algul ([[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]]). Traditsioonilise seisukoha järgi jagunesid vadjalased ajaloolise aja algul 3 rühmaks: ''loodevadjalased'' Isuri platoo lääneosas ja [[Luuga jõgi|Luuga jõe]] alamjooksul, ''kirdevadjalased'' Isuri platoo kesk- ja idaosas ning ''lõunavadjalased'' Peipsi idakaldal [[Oudova]] piirkonnas. Mitmed uurijad on sellise jaotuse ja asuala kahtluse alla seadnud. ''Loodevadjalased'' on ainsad, kes kannavad vadja kultuuritraditsiooni [[muinasaeg|muinasajast]] kuni [[etnograafia|etnograafilise]] ajani ja kes teadaolevalt on kasutanud etnonüümi "vadjalased". Ka arheoloogilisele materjalile toetudes on pole peetud võimalikuks näha vadjapärase asustuse levikut ''lõunavadjalaste'' alal, ''kirdevadjalased'' võisid koosneda aga erinevatest etnilistest gruppidest, millest vadjalased moodustasid vaid osa.<ref name=Lang250254 /> Teisalt on arheoloogia põhjal nähtud vadjalaste sisserändu Narva jõest lääne poole Alutagusesse 11.–12. sajandi vahetusest kuni 14. sajandi alguseni.<ref>[[Valter Lang]] (2007). Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 247–248</ref> Alutaguses ulatus vadjalaste asuala kuni [[Tudulinna]] ja [[Palasi (Vinni)|Palasini]] ehk [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkonnani]]. On peetud usutavaks, et ka keskaegse [[Narva linn]]a "mittesaksa" elanikkond koosnes suuresti vadjalastest. Kalmete järgi otsustades säilisid Alutaguse vadjalaste erijooned naabruses elavate eestlastega võrreldes kuni [[Eesti keskaeg|keskaja]] lõpuni.<ref>[[Heiki Valk]] (2012). ''Talurahva kultuur'', teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja [[Anti Selart]]. Tartu. Lk 395–396</ref> Vadjalastega on seostatud ka Peipsi looderannikul asunud [[Vaiga]] muinasmaakonda. Vadjalaste ja Vaiga nime ühiseks [[Tüvi (keeleteadus)|algtüveks]] on peetud sõna "vai" (varasem kuju *vakja; vadja keeles vad'd'a).<ref name="kohanim">[[Marja Kallasmaa]], [[Evar Saar]], [[Peeter Päll]], [[Marje Joalaid]], [[Arvis Kiristaja]], [[Enn Ernits]], [[Mariko Faster]], [[Fred Puss]], [[Tiina Laansalu]], [[Marit Alas]], [[Valdek Pall]], [[Marianne Blomqvist]], [[Marge Kuslap]], [[Anželika Šteingolde]], [[Karl Pajusalu]], [[Urmas Sutrop]] (2016). Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 718</ref><ref>[[Enn Tarvel]] (1975). Kas Otšela tšuudid olid Koivalinna eestlased. ''Keel ja Kirjandus 18'', 1975, lk 549–552.</ref><ref>[[Paul Alvre]] (1985). [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 104</ref><ref name=eki>[http://eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=vai&F=M&C06=et Eesti etümoloogiasõnaraamat, ''sub'' vai]</ref> Hiljem Vaiga alal kõneldud keelemurdes on leitud palju ühisjooni vadja keelega.<ref name=Huno>[[Huno Rätsep]] (1989). "Eesti keele tekkimise lugu". ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] nr 7, 1989''</ref><ref>Eesti NSV ajalugu I. Kõige vanemast ajast XIX sajandi 50-ndate aastateni. Toimetaja [[Artur Vassar]]. 1955. Lk 92</ref> Harri Moora arvates võib see osutada, et Vaiga rahvastik oli teatavas ühenduses Peipsi idakaldal elanud vadjalastega.<ref>[[Harri Moora]] (1956). Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil. Kogumikus ''Eesti rahva etnilisest ajaloost.'' Toimetaja Harri Moora. Eesti Riiklik Kirjastus. Lk 118</ref> Mõned keeleteadlased ([[Tiit-Rein Viitso]], [[Huno Rätsep]]) on seisukohal, et vadja keel ja Vaiga alal kõneldud eesti keele [[idamurre]] on mõlemad kunagise [[läänemeresoome algkeel]]e murde, nn [[Vaia murre|Vaia murde]], järeltulijad.<ref name=Huno /> Teisalt on väidetud, et osa Vaiga rahvastikust moodustasid vadjalased.<ref name=eki /> [[Riho Grünthal]] on pidanud võimalikuks, et [[Henriku Liivimaa kroonika]]s on Vaiga all mõeldud laia piirkonda, mis hõlmas ka Narva jõest idas elavate vadjalaste asuala.<ref name=kohanim /> ====Novgorodi vürstiriigi laienemine Vadjamaale==== [[Fail:Facial Chronicle - b.06, p.068 - Execution of vod and chud.jpg|thumb|Vadjalaste ja eestlaste hukkamine [[Aleksander Nevski]] käsul [[Koporje]]s, 1241. aastal (16. saj. miniatuur)]] 12. sajandil liitus leetopissides [[Vadjamaa]]ks kutsutud ala, mis hõlmas ''kirdevadjalasi'', [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigiga]]. Vadjalased ei pruukinud selles piirkonnas enamuses olla, kuid võisid anda sellele nime tänu oma dominantsele sotsiaalsele ja poliitilisele positsioonile teiste kohalike rahvaste (isurite, tšuudide) seas. Esialgu oli tegu kohaliku eliidi [[vasall]]suhtega Novgorodiga ja oma sõjajõududega Novgorodi aktsioonide toetamisega. Hiljem algas seal vene keelele üleminek. Novgorodi vürstiriigi poliitika ja slaavistumine, alates 13. sajandist ka [[Liivimaa ristisõda|ristisõdijate vallutused]] aitasid kaasa põhjaeestlaste ja vadjalaste erinevuste süvenemisele 13.–14. sajandil.<ref name=Lang250254 /> Novgorodlased hakkasid vadjalasi [[ristiusk]]u pöörama [[12. sajand]]i jooksul. Üks Novgorodi vürstiriigi maakond, [[Vadja viiendik]] (vene keeles Водская пятина, ''Vodskaja pjatina''), oli nimetatud vadjalaste järgi.<ref name="vuorela" /> Varem olid Vadjamaa nimena kasutusel ''Watland'' ja ''Watlandia''. Neid nimesid kasutati katoliiklikes dokumentides, näiteks [[paavst]]i [[bulla]]des.{{lisa viide}} [[Vana-Liivimaa]]l kutsuti kõiki Narva jõest idas elavaid läänemeresoomlasi vadjalasteks. Soomes ja Rootsis nimetati samal ajal aga kogu piirkonda Ingerimaaks ja selle elanikke peeti isuriteks.<ref>Lang 2018, lk 252</ref> [[Pilt:Kreevinit.JPG|right|thumb|Rahvariides [[kreevinid]] M. de Pauly joonistusel]] 13. sajandi alguses hakkas [[katoliku kirik]]u [[misjon]]itöö tungima Baltimaadesse ja ka Ingerisse. Paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]] nimetas [[1255]] ametisse piiskopi Vadja ja [[Karjala]] alade jaoks. [[Mõõgavendade ordu]] tegi [[1240]] sõjaretke Ingerisse ja asutas sinna [[Koporje]] linnuse. [[Saksa ordu]] väejuht [[Vinke von Overberg]] oli sõjaretkel Ingerisse 1444–1447 ja viis vadjalastest sõjavange Lätti [[Bauska]] linna alale linnust ehitama. Sellest rühmast põlvnesid [[kreevinid]], kellel säilisid mõned vadjalaste tavad kuni [[19. sajand]]i alguseni. <ref name="vuorela" /><ref name="A6NSy" /> ====Moskva suurvürstiriigis==== Pärast Novgorodi vürstiriigi langust läksid vadjalaste alad [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] kätte. Moskva pagendas paljud vadjalased kodudest ja asustas nende asemele venelased. Seda tehti eriti aastatel [[1484]] ja [[1488]]. Moskva võimu ajal hakkas levima [[õigeusk]]. [[1384]] asutati Jaama linn (praegu [[Kingissepp]]), kuhu ehitati kirik ja klooster. Suurem vadjalaste õigeusku pööramine hakkas aga alles [[1534]], pärast seda, kui Novgorodi peapiiskop [[Makarius]] oli kurtnud Moskva suurvürstile, et vadjalased kummardavad endiselt vanu jumalaid. Makarius sai volitused saata kohale munk Ilja, kelle ülesandeks sai hävitada [[paganlus|paganlikud]] pühakojad, [[püha]]d metsasalud ja [[ohvrikivi]]d. Misjonitöö ei toonud soovitud tulemust, aastal [[1548]] saatis tollane Novgorodi peapiiskop Feodosius samade ülesannete täitmiseks vadjalaste juurde preester Nikifori. Tasapidi vadjalaste usuvahetus õnnestus ja neist said õigeusklikud.<ref name="r8CFa" /> ===Uusaeg=== [[17. sajand]]il püüdis [[Rootsi]] võim vadjalasi ja muid Ingeri õigeusklikke elanikke pöörata [[luteri usk]]u. See suurel määral ei õnnestunud, kuid tõi kaasa märkimisväärse õigeuskliku elanikkonna väljarände mujale Venemaale.<ref name="s4daQ" /> 17. sajandil hakkas Ingerisse Ida-Soomest kolima luteri usku elanikkonda. Religioon lahutas soomlastest tulijad ja vadjalased üksteisest, nad on omavahel väga vähe segunenud. Vadjalased segunesid peamiselt isurite{{lisa viide}} ja venelastega. 19. sajandi Vene ajaloolane, literaat ja kirjastaja Fjodor Tumanski<ref>[[Elina Öpik]], Fjodor Tumanski ülestähendused [[Isurid|isuri]]te ja vadjalaste kohta XVIII sajandi lõpul. [[Keel ja Kirjandus]], 1970, nr 3, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193422/142719/page/16 lk 142]-146</ref> (1746–1810) kirjutas, et vadja mehed on kavalad, kiuslikud, näitavad üles üpris teravat mõistust, kiiret taipu ja suurt sõdimishimu, ja neil on alati meeles nende muinasaeg ning esiisade vaprus. Esimesele küsimusele nende tõu kohta vastavad mõtlemapanevalt, et nemad ongi põliselanikud, venelased ja tšuhhoonetsid on aga hiljem tulnud nende küladesse. /---/ Enda ja teiste rahvaste vahel vahet tehes nimetavad nad endid vaddelasit, s.o põlisasukad; ja veel praegugi kinnitavad nende taadid (nii nad rääkisid mulle salgamata), et maa Soome lahest kuni Peipsi järveni oli nende esivanemate omandus, et venelased ja eestlased on tulnukad nende maale ja et nende esivanemad olid sõjakaimaid rahvaid ja hävitati sõdadega. Vadja naised olla Tumanski arvates kõik ilusad, lõbusa, meeldiva ja ahvatleva pilguga, vilkad silmad enamasti helesinised, pikka kasvu, juuksed peaaegu kõigil helepruunid, keha terve, õrn, valge ja puhas, kaunilt riietatud ja pärlite-kellukeste tohutu hulga tõttu tekitavad astudes suurt kõlinat.{{lisa viide}} Vadjalaste arvu vähenemine algas [[pärisorjus]]ega, mis takistas nende arengut rahvana. Veel 1848 oli vadjalastel 32 küla 5148 elanikuga<ref name="erm" />, kuid [[1926. aasta NSV Liidu rahvaloendus]]e andmetel oli vadjalasi ainult 705<ref name="vuorela" /> ja [[1942]] umbes 500 inimest.{{lisa viide}} [[Pilt:Dmitri Tsvetkov.JPG|pisi|[[Dmitri Tsvetkov]]]] [[20. sajand]]i alguses töötati välja vadja keele grammatikat ja sõnaraamatut, kuid pärast 1930. aastaid ei ole enam keelt uutele põlvkondadele edasi antud. [[Tartu ülikool]]is õppinud vadjalane [[Dmitri Tsvetkov]] arendas 1920. aastatel vadja kirjakeelt, kuid ta suri enne, kui sai selle täielikult valmis.<ref name="Minahan" /> Tsvetkovi märkmetest (kirjutatud 1924, avaldatud Tartus 1931) võib lugeda, et vadjalased olid 20. sajandi alguses ülimalt tõsiusklikud ega lubanud poegadel võtta naiseks luteri usku soomlasi. Igal juhul nõuti, et pruut läheks vene usku üle ja jälgiti, kuidas ta kirikus risti ette lööb.{{lisa viide}} Kuigi vadjalased pidasid salaja lugu oma muistsetest uskumustest, oli väline õigeusk au sees ning aitas jõudsalt kaasa vadjalaste venestumisele. Samuti peeti lugu õigeusklikest ingerlastest ning ingeri minia perre tulekul mindi üle ingeri keelele. Tsvetkovi märkmeist näib, et noored vadjalased häbenesid emakeelt ja tahtsid olla keegi teine.{{lisa viide}} Eestlastest peeti üldiselt lugu, kuigi narriti piibupopsutajaiks ja hobusevargaiks. Kuna Vadjamaal käisid eestlased peamiselt metsa tegemas, kraavi kaevamas või muidu sulasteks, arvasid vadjalased, et nad on eriti vaesed, sest õige peremees ju sellist tööd tegema ei hakka.{{lisa viide}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal evakueeriti enamik vadjalasi koos Ingerimaa teiste soome-ugri rahvastega [[Soome]]. Vadjalastel ei õnnestunud integreeruda Soome sama hästi kui ingerlastel ja nad sattusid usu tõttu veneviha ohvriks. Osa evakueeritutest jäi elama Eestisse. Pärast sõja lõppu naasid Soome evakueeritud [[Nõukogude Liit]]u, kus nad pillutati suure Venemaa peale laiali. Vadjalased said loa naasta oma kodudesse aastal [[1956]], kuid paljud nende asulatest olid juba venelaste hõivatud.<ref name="jNlB7" /> [[File:Votian doll, 1935 - Museum of Cultures (Helsinki) - DSC04765.JPG|thumb|Vadja nukk (1935) Helsingi [[Kultuuride muuseum]]is]] ===Nüüdisaeg=== [[1990. aastad|1990. aastate]] alguse allikad annavad vadjalaste arvuks umbes viiskümmend, neist enamik olid vanurid. Vadja keel elas vanade inimeste kodukeelena. Praegu räägitakse vadja keelt ainult Lauga jõe suudmes kolmes külas: [[Jõgõperä]] (vene Krakolje), [[Liivtšülä]] (vene Peski) ja [[Luutsa]] (Luuditsa, vene Lužitsõ)<ref name="erm" />, kus hinnangute kohaselt elab 20–100 vadjalast, keda ametlikult loetakse venelasteks.<ref name="9EDgO" /> Kogu Venemaal oli 2002. aastal vadjalasi 73 ja lisaks sellele Eestis [[2000. aasta rahvaloendus]]e andmetel 9 vadjalast. [[1992]]. aastal asutati [[Vaddjalista]] organisatsioon Eestist saadud toetusega. Organisatsiooni eesmärk on toetada vadjalaste kultuuri ja keelt. [[1998]] taotleti kultuurikaitseala loomist ajaloolisel vadjalaste territooriumil.<ref name="Minahan" /> Venelanna Tatjana Jefimova asutas [[1997]] Luutsa külla [[Vadja muuseum]]i. [[2003]] võeti kasutusele vadjalaste lipp, vapp ja hümn<ref name="erm" />. Vadjalaste traditsioonilisi suveüritusi peetakse juulis Luutsa külas. [[2008]] lisati vadjalased [[Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste loend]]isse, nii et neil on [[põlisrahvas]]te õigused<ref name="ZBX1Z" />. Peamine oht vadja küladele on Venemaa kavatsus rajada Lauga jõe suudmesse [[Laugasuu]] sadamalinn 35 000 elanikule.<ref name="kjKDX" /> Probleeme on tekkinud Jõgõperä elanike ja puuraiujate suhetes. Näiteks [[2001]]. aastal hävis tules Luutsa vadja muuseum, mille süütamises kahtlustati raietöölisi.<ref name="hQsYP" /> [[2005]]. aastal teises hoones uuesti avatud muuseumi tabas aasta hiljem taas põleng.<ref name="Piirsalu" /> ==Vaata ka== * [[Oudekki Figurova]] * [[Poluvertsikud]] * [[Kylfingid]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Piirsalu">Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/595468#upper_vote Vadjalased, põlisrahvas sadama külje all] [[Eesti Päevaleht]], 1. aprill 2011</ref> <ref name="lk1012">Gustav Ränk (1960). Vatjalaiset, s.10–12</ref> <ref name="vuorela">Toivo Vuorela: Suomensukuiset kansat. Helsinki: Suomalaisen kirjallisuuden seura, 1960</ref> <ref name="erm">[https://web.archive.org/web/20120922153501/http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Vadjalased Vadjalased] Eesti Rahva Muuseum</ref> <ref name="Minahan">James Minahan: Encyclopedia of the Stateless Nations. Greenwood Publishing Group, 2002. ISBN 0313316171</ref> <ref name="9oyDs">[[Piret Lotman]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LotmanPiret_Ingerimaa_vene_TUNA2010_3.pdf Ingerimaa vene õigeusklike identiteet 17. sajandi esimesel poolel luterlikust vaatepunktist]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 2003 nr 3</ref> <ref name="aezy5">{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-06-29 |arhiivimisaeg=2016-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160605223320/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="usdAy">Ilmar Talve: Vatjalaista kansankulttuuria, s.9–10</ref> <ref name="so0ul">Mauno Jokipii: Itämerensuomalaiset – Heimokansojen historiaa ja kohtaloita. Jyväskylä 1995. ISBN 9519362800</ref> <ref name="iAKAp">Gustav Ränk (1960). Vatjalaiset, s.9–18</ref> <ref name="A6NSy">Gustav Ränk (1960). Vatjalaiset, s.16</ref> <ref name="r8CFa">Gustav Ränk (1960). Vatjalaiset, s.16–18</ref> <ref name="s4daQ">[https://web.archive.org/web/20110611161457/http://www.joensuu.fi/ajankohtaista/vaitos2.php?id=921 Me inkerikot, vatjalaiset ja karjalaiset] Mika Sivonen (vaadatud 11.9.2009)</ref> <ref name="jNlB7">[http://www.eki.ee/books/redbook/votes.shtml Votes] The Red Book of the Peoples of the Russian Empire (vaadatud 4.5.2010)</ref> <ref name="9EDgO">[https://web.archive.org/web/20160305035943/http://jabadaba.eki.ee/index.php?id=11196 FennoUgria: Votians] Fenno-Ugria (vaadatud 11.9.2009)</ref> <ref name="ZBX1Z">[http://www.inkeri.com/vatjalaiset.html Hyviä uutisia Vatjanmaalta] Inkerin Kulttuuriseura ry (vaadatud 11.9.2009)</ref> <ref name="kjKDX">[https://web.archive.org/web/20110720125132/http://www.inkeri.ee/INKERI/2008_05/Laukaansuu.htm Laukaansuun suursatama uhkaa inkerois- ja vatjalaiskyliä] Wladimir Kokko, Helsingin Sanomat (vaadatud 16.5.2010)</ref> <ref name="hQsYP">[https://web.archive.org/web/20110724120557/http://www.vaikuttava.net/article.php?sid=1215 Sukukansojamme kohdanneet onnettomuudet] Santeri Junttila, Vaikuttava Tietotoimisto (vaadatud 4.5.2010)</ref> <ref name="RL0428">[https://web.archive.org/web/20180107061049/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0428 RL0428: Rahvastik rahvuse, soo ja elukoha järgi, 31. detsember 2018]. [[Statistikaamet]].</ref> }} == Välislingid == * [http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Vadjalased Vadjalastest Eesti Rahva Muuseumi kodulehel] * [http://www.eki.ee/books/redbook/votes.shtml Vadjalastest Eesti Keele Instituudi lehel – ''The Peoples of the Red Book''] (inglise keeles) {{Uurali rahvad}} [[Kategooria:Ingeri]] [[Kategooria:Vadjamaa]] [[Kategooria:Soome-ugri rahvad]] [[Kategooria:Venemaa väikesearvulised põlisrahvad]] [[Kategooria:Vadjalased| ]] dqculwsvdc4yt9u8snxmsop2qn127h9 0 200491 7190057 3547944 2026-07-09T23:18:01Z Kapakkatoveri 233149 Pilt 7190057 wikitext text/x-wiki [[File:Carriere.jpeg|thumb|Élie-Abel Carrière (1866)]] '''Élie-Abel Carrière''' ([[4. juuni]] [[1818]] – [[17. august]] [[1896]]) oli prantsuse [[botaanik]]. Élie-Abel Carrière tegeles peamiselt [[okaspuud]]e uurimisega ning kirjeldas esimesena [[tsuuga]], [[keteleeria]] ja [[ebatsuuga]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]]. Ta tegeles ka [[aiandus]]e ja viljapuude uurimisega ning oli muu hulgas [[Pariis]]i loodusloomuuseumi puukooli peaaednik ja aiandusajakirja peatoimetaja. Tema tähtsaim teos on [[1855]]. aastal ilmunud "Traité Général des Conifères". Tema kirjeldatud [[takson]]itele lisatakse autorilühend '''Carrière'''. Varem on kasutatud ka lühendit '''Carr.'''. ==Teoseid== * ''Jardin fruitier - Fruits à pépins - Poires'', 1845 * ''Pépinières'', 1855 * ''Traité général des conifères ou description de toutes les espèces et variétés de ce genre aujourd'hui connues, avec leur synonimie, l'indication des procédés de culture et de multiplication qu'il convient de leur appliquer'', 1855; zweite stark überarbeitete Auflage 1867 * ''Entretiens familiers sur l'horticulture'', 1860 * ''Guide pratique du jardinier multiplicateur'', 1862 * ''Production et fixation des variétées dans les végétaux'', 1865 * ''Arbre généalogique du groupe pêcher'', 1867 * ''Description et classification des variétés de pêchers et de brugnoniers'', 1867 * ''Encyclopédie horticole'', 1880 * ''Montreuil aux pêches-Historique et pratiques'', 1880 * ''Semis et mise à fruit des arbres fruitiers'', 1881 * ''Étude générale du genre Pommier'', 1883 * ''Pommiers microcarpes et pommiers d'agrément'', o.&nbsp;J. * ''La Vigne et Réfutations sur la culture de la vigne'', o.&nbsp;J. * ''L'arbre fruitier haute tige. Manuel pratique d'arboriculture fruitière'', 1908 ==Välislingid== * [http://books.google.com/books?id=YukCAAAAYAAJ&printsec=frontcover&dq=Élie-Abel+Carrière&cd=1#v=onepage&q=&f=false Traité général des conifères], Google Books {{JÄRJESTA:Carriere, Elie-Abel}} [[Kategooria:Prantsusmaa botaanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1818]] [[Kategooria:Surnud 1896]] h460czx6fxo58qb7cis403i3kehs5go 0 204958 7190141 7136057 2026-07-10T06:37:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190141 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rafael de Nogales Mendez.png|pisi|Osmanite armees teeninud [[Venezuela]] ohvitser [[Rafael de Nogales Méndez]], kes kirjutas üksikasjaliku ülevaate tapmistest raamatus "Cuatro años bajo la media luna"]] '''Armeenlaste genotsiidiks''' või '''Armeenia genotsiidiks''' ([[armeenia keel|armeenia]]: Հայոց Ցեղասպանություն) nimetatakse [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[armeenlased|armeenlastest]] elanike süstemaatilist hävitamist ja [[deporteerimine|deporteerimist]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] päevil (aastatel [[1915]]–[[1917]]). Samal ajal langesid rünnaku alla teisedki etnilised grupid, sealhulgas [[assüürlased]] ja [[kreeklased]]. Genotsiidis hukkunute arvu hinnatakse enamasti u 1,5 miljonile <ref>On ka hinnanguid, mille kohaselt hukkus 700 000, teistel hinnangutel aga 1 800 000.</ref>.{{lisa viide}} Eestist pärit [[baltisakslased|baltisakslasest]] [[misjonär]] [[Hedwig Büll]] päästis genotsiidi ajal tuhandeid armeenia orbe. [[Pilt:Hedwig bull memorial.JPG|pisi|Mälestustahvel Haapsalus Kooli tänav 5]] ==Genotsiidi kirjeldus== {{tsitaat|"Kinnivõetud armeenlased seoti kinni ja saeti elusalt pooleks ... Naine lämmatati, toppides talle suhu oma lapse loote ... Teistel emadel lõigati kõht lõhki ja sinna veritsevasse haava topiti neljaks lõigatud oma lapse tükid, keda ta hiljuti veel kätel kandis ... Timukad haaravad lapsukese mõlema käega ja ühe löögiga murtakse põlve peal tema selgroog ... Armeenlasi vigastati aeglaselt, järkjärguliselt, rebides neilt küüned, murdes sõrmed, tätoveerides ohvri keha kuuma rauaga..."|Lembo Tanning ("Armeenia probleem" 2005, lk 215)}} ==Vaated Armeenia genotsiidile== ===Türgi seisukoht=== [[Türgi]] ametliku ajalookäsitluse kohaselt toimus Esimese maailmasõja ajal ja järel endise Osmani impeeriumi aladel rahvusgruppide vaheline vaenutegevus, kus hukkus 300 000 – 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju [[türklased|türklasi]], kelle tapmisele olevat aidanud kaasa armeenlased ja [[venelased]].<ref name="Alžeeria" /> Türgi ja [[Aserbaidžaan]] eitavad tänini keskvõimu korraldatud genotsiidi asetleidmist.{{lisa viide}} Türgi kohtuvõimud on mõistnud armeenlaste genotsiidist kõnelnutele karistusi põhiseaduse artikli 301 järgi, mis keelab "[[türklus]]e solvamise". Esimene ebapatriootlikus käitumises süüdimõistetu oli armeenia päritolu ajakirjanik [[Hrant Dink]], kes hiljem mõrvati.<ref name="Hvostov" /> Sama paragrahvi alusel lubati 2006. karistada ka Nobeli kirjandusauhinna laureaati [[Orhan Pamuk]]i, kes väljendas soovimatuid vaateid [[Šveits]]i ajakirjale antud intervjuus.<ref name="Grigorjan" /> ===Vaated rahvusvahelises poliitikas=== Mitmed riigid on tunnistanud 1915. aasta sündmused genotsiidiks või seda kaalunud.<ref name="fAk3D" /> Esimesena tunnistas Armeenia genotsiidi Uruguay 1965. aastal. Hiljem on seda teinud muuhulgas Küpros (1982), Argentina (1985), Armeenia (1988), Venemaa (1995), Kanada (1996), Kreeka (1996), Prantsusmaa (1998), Belgia (1998), Itaalia (2000), Vatikan (2000), Liibüa (2000), Šveits (2003), Holland (2004), Slovakkia (2004), Poola (2005), Leedu (2005), Saksamaa (2005), Venezuela (2005), Tšiili (2007), Rootsi (2010), Boliivia (2014), Austria (2015), Brasiilia (2015), Bulgaaria (2015), Luksemburg (2015), Paraguay (2015), Süüria (2015), Tšehhi (2015) ning 44 USA osariiki 50-st. Genotsiidi on hukka mõistnud ka [[Ülemaailmne Kirikute Nõukogu]] (1995), [[Euroopa Parlament]] (1998), [[Euroopa Nõukogu]] (1987) ja [[ÜRO Inimõiguste Komisjon]] (1979). [[Belgia]]s, [[Šveits]]is ja [[Prantsusmaa]]l on armeenlaste genotsiidi eitamine kuulutatud kuriteoks.<ref name="Grigorjan" /> [[Rootsi]] parlament kiitis 11. märtsil 2010 vaatamata valitsuse vastuseisule ühe enamhäälega heaks resolutsiooni, milles tunnistas armeenlaste ja teiste etniliste rühmade vastu toime pandud genotsiidi 1915. aastal Osmani impeeriumi lagunemise ajal.<ref name="Rootsi" /> Parlamendi otsuse järel kutsus Türgi koju oma suursaadiku Rootsis ja tühistas peaministri Recep Tayyip Erdogani Rootsi-visiidi.<ref name="C29A0" /> Märtsis 2010 nimetas toimunut oma otsuses genotsiidiks ka USA esindajatekoja väliskomisjon.<ref name="Rootsi" /> Kongressi mittesiduv resolutsioon kutsus president Barack Obamat üles tagama, et USA välispoliitika peegeldaks arusaamist genotsiidist ja nimetaks massitapmist nii ka oma aastaraamatus. Pikka aega mõistis USA armeenlaste tapmise hukka, kuid Türgiga sidemete säilitamiseks hoidus nimetamast seda genotsiidiks.<ref name="2qLfQ" /> BBC-le antud intervjuus Rootsi ja USA parlamentide otsuseid kommenteerides ähvardas Türgi peaminister [[Recep Tayyip Erdogan]] saata riigist välja sealsest 170 000 armeenlasest need 100 000, kes pole Türgi kodanikud.<ref name="W55Dc" /> USA Kongress tunnistas genotsiidi ametlikult 2019. aastal, mil senat varem korduvalt takerdunud resolutsiooni lõpuks heaks kiitis; esindajatekoda võttis sarnase resolutsiooni vastu juba varem. Kongressis oli resolutsiooni vastuvõtmise eestvedaja [[Robert Menendez]] (senati välissuhete komitee kõrgeim demokraat); resolutsiooni vastuvõtmist olid takistanud Trumpi liitlastest vabariiklased.<ref>[https://www.err.ee/1013672/usa-kongress-tunnistas-ametlikult-armeenlaste-genotsiidi USA kongress tunnistas ametlikult armeenlaste genotsiidi] ERR, 12.12.2019 (vaadatud 13.12.2019).</ref> Prantsuse parlamendi saadikutekoda kiitis vastava seaduseelnõu heaks detsembris 2011, senat 23. jaanuaril 2012.<ref name="3gIQB" /> [[Valerie Boyer]]i esitatud eelnõu kohaselt saab Armeenia genotsiidi eitajat karistada üheaastase vangistuse ja 45 000 euro suuruse rahatrahviga.<ref name="Alžeeria" /> "Me mõistame selle otsuse jõuliselt hukka, see on näide vastutustundetusest," kirjutas [[Türgi välisministeerium]] sellele järgnenud avalduses. "Türgi on valmis astuma kõiki vajalikke samme selle ebaõiglase otsuse vastu, mis muudab põhilised inimlikud väärtused ja ühiskondliku südametunnistuse mittemillekski." Välisministeeriumi väitel mõjutasid Prantsusmaa otsust lähenevad presidendivalimised, kus senine Prantsuse president [[Nicolas Sarkozy]] lootis saada 500 000 armeenlase hääled. Türgi parlamendi väliskomitee esimehe [[Volkan Bozkır]]i sõnul "Prantsusmaa avas musta lehekülje oma ajaloos". Türgi suursaadik Prantsusmaal [[Tahsin Burcuoğlu]] teatas, et otsus võib põhjustada suhete totaalse katkestamise kahe riigi vahel.<ref name="m7mV7" /> Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan süüdistas omakorda Prantsusmaad [[Alžeeria]]s 1945. aasta järel toime pandud genotsiidis.<ref name="Alžeeria" /> Türgi kräkkerite rühmitus AyYildiz on kättemaksuks rünnanud Prantsuse veebisaite ning lubanud rünnakuid jätkata.<ref name="b1PHS" /> Armeenia hinnangul tugevdab Prantsusmaal vastu võetud seadus aga inimsusvastaste kuritegude ärahoidmise mehhanisme.<ref name="GTUaq" /> Armeenia genotsiidi tunnistamist on arutanud ka [[Iisrael]]i parlamendi hariduskomisjon.<ref name="J2P8o" /> Vastuolud suhtumises sellesse sündmusse on üks probleeme [[Türgi integratsioon Euroopa Liitu|Türgi integreerumisel Euroopa Liitu]].<ref name="Hvostov" /><ref name="Grigorjan" /> ===Vaated Eestis=== Enamik Eesti poliitikuist pole sel teemal kindlat seisukohta võtnud.{{lisa viide}} Armeeniat on sel teemal toetanud Riigikogu [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]-i fraktsiooni liige [[Mart Nutt]]<ref name="C0rtX" />, [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] endine peasekretär [[Aimar Altosaar]]<ref name="QAMl1" /> ja Eesti armeenlasest poliitik [[Rafik Grigorjan]]<ref name="Grigorjan" />. Armeenia seisukohti on kajastatud ka välispoliitilises ajakirjas [[Maailma Vaade]]<ref name="p8Ljd" />, mis Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikme [[Tunne Kelam]]i sõnul selgitab "rahvusvahelise elu probleeme ja arenguid eriti Euroopa Parlamendi vaatevinklist".<ref name="NHRXj" /> [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor [[Lembo Tanning]] avaldas 2005. aastal [[Tallinn]]as Armeenia seisukohti peegeldava raamatu "Armeenia probleem".<ref name="fQHbK" /> 2005. aastal avaldasid Eestis elavate [[aserid|aserite]] organisatsioonid ([[Eesti Aserbaidžaani Kogukond]], [[Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan|Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus "Ajdan"]], [[Balti Kaukaasia selts]] ja [[Eesti Aserbaidžaani ühing]]) protesti Eesti ühiskonnategelaste osalemise vastu 16. aprillil 2005 Tartus armeenlaste korraldatud konverentsil "Armeenia rahva genotsiid Türgis – 90". Pöördumises kardeti rahvussuhete pingestumist Eestis ning Eesti ja Türgi suhete halvenemist.<ref name="UtQUI" /><ref name="5uHaL" /> 2011. aastal lavastas [[Madis Kalmet]] [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] Ameerika näitekirjaniku [[Richard Kalinoski]] näidendi 1915. aasta genotsiidi teemal "Koletis kuu peal", mis kirjeldab sündmusi noore armeenia abielupaari vaatenurgast ning mille lavaletoomist [[Saksamaa]]l püüdis Türgi valitsus takistada.<ref name="G1agc" /> Eesti Ekspressile antud intervjuus lausus Kalinoski, et "Türgi-poolne genotsiidi salgamine" on "avatud haav paljude Ameerika armeenlaste jaoks".<ref name="Kalinoski" /> Tallinna väärtfilmikinos Artis näidati 2010. aastal [[Eesti Armeenia Noorte Liit|Eesti Armeenia Noorte Liidu]] toetusel Armeenia genotsiidi teemalist Itaalia filmi "[[Lõopesa]]" ("La masseria delle allodole", režissöörid Paolo ja Vittorio Taviani.<ref name="yQDQ4" />) 2005. aastal avaldas Ankaras tegutsev Strateegiliste Uuringute Keskus ka Türgi seisukohti kajastava eestikeelse raamatu. ==Kirjanduses== Armeenia genotsiidi teemat on käsitlenud mitme maa kirjanike teosed. Neist tuntumate sekka kuuluvad [[Atom Egoyan]]i "Ararati", ka eesti keelde tõlgitud [[Kurt Vonnegut]]i "Sinihabe" ja [[Elif Şafak]]i "Istanbuli sohilaps".<ref name="Kalinoski" /> ==Filmis== Armeenia genotsiidi 100. aastapäevaks valmis [[Svante Lundgren]]i dokumentaalfilm "[[Päästekaart]]" (2015). == Viited ja märkused == {{viited|allikad= <ref name="Alžeeria">[http://www.postimees.ee/679696/turgi-peaminister-suudistas-prantsusmaad-genotsiidis/ "Türgi peaminister süüdistas Prantsusmaad genotsiidis"] Postimees, 23.12.2011.</ref> <ref name="Hvostov">Andrei Hvostov [http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/article.php?id=63792638 "Kas Türgile on tõesti kohta Euroopas?"] Eesti Ekspress, 23. jaanuar 2012.</ref> <ref name="Grigorjan">Rafik Grigorjan [https://web.archive.org/web/20150414104006/http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=14490&sess_admin=7eb4a24d331261e9c94d297a2cc3a139 "Genotsiidi tunnistamine on iga riigi ja iga inimese südametunnistuse asi"] Kesknädal, 14. aprill 2010.</ref> <ref name="fAk3D">[http://www.postimees.ee/231194/armeenlaste-saatus-ahvardab-turgi-usa-suhteid/ "Armeenlaste saatus ähvardab Türgi-USA suhteid"] Postimees, 01.03.2010.</ref> <ref name="Rootsi">[http://www.postimees.ee/235863/rootsi-parlament-tunnistas-armeenia-genotsiidi/ Rootsi parlament tunnistas Armeenia genotsiidi"] Postimees, 11.03.2010.</ref> <ref name="C29A0">[http://www.postimees.ee/235986/turgi-ja-rootsi-vahel-puhkes-diplomaatiline-kriis/ "Türgi ja Rootsi vahel puhkes diplomaatiline kriis"] Postimees, 12.03.2010.</ref> <ref name="2qLfQ">[http://www.postimees.ee/233067/usa-laks-armeenlaste-parast-turgiga-tulli/ "USA läks armeenlaste pärast Türgiga tülli"] Postimees, 05.03.201.</ref> <ref name="W55Dc">[http://www.postimees.ee/238174/turgi-ahvardas-riigist-100-000-armeenlast-valja-saata/ "Türgi ähvardas riigist 100 000 armeenlast välja saata"] Postimees, 17.03.2010.</ref> <ref name="3gIQB">[http://www.postimees.ee/713524/prantsuse-senat-kiitis-armeenia-genotsiidi-kriminaliseerimise-heaks/ "Prantsuse senat kiitis Armeenia genotsiidi kriminaliseerimise heaks"] Postimees, 23.01.2012.</ref> <ref name="m7mV7">[https://web.archive.org/web/20120223234138/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/turgi-vastas-vihaselt-armeenlaste-genotsiidi-seaduse-vastuvotmisele-prantsusmaal.d?id=63817328 "Türgi vastas vihaselt armeenlaste genotsiidi seaduse vastuvõtmisele Prantsusmaal"] Delfi, 24. jaanuar 2012.</ref> <ref name="b1PHS">[http://www.postimees.ee/694706/turgi-krakkerid-ahvardavad-prantsusmaad-kubersojaga/ "Türgi kräkkerid ähvardavad Prantsusmaad kübersõjaga"] Postimees, 07.01.2012</ref> <ref name="GTUaq">[http://www.postimees.ee/713662/armeenia-prantsuse-genotsiidieelnou-on-ajalooline/ "Armeenia: Prantsuse genotsiidieelnõu on ajalooline"] Postimees/AFP/BNS 24.01.2012.</ref> <ref name="J2P8o">[http://www.postimees.ee/681074/iisrael-kaalub-armeenia-genotsiidi-tunnistamist/ "Iisrael kaalub Armeenia genotsiidi tunnistamist" Postimees, 26.12.2011]</ref> <ref name="C0rtX">Mart Nutt [https://web.archive.org/web/20101119100428/http://blog.gomaailm.ee/armeenia-genotsiid "Armeenia genotsiid"] Go Reisiajakiri, 2010, Brigitta Davidjantsi raamatu "Ida läänepiiril" ainetel.</ref> <ref name="QAMl1">Aimar Altosaar [https://web.archive.org/web/20160304224825/http://www.maailmavaade.ee/?d=vana_armeenia_1010 "Vanas heas Armeenias"] Maailma Vaade nr 12, 2010.</ref> <ref name="p8Ljd">Armen Akopjan [https://web.archive.org/web/20160304234929/http://www.maailmavaade.ee/?d=armeenia_valis_1010 "Armeenia välispoliitika: probleemid ja suundumused"] Maailma Vaade nr 12, 2010.</ref> <ref name="NHRXj">https://web.archive.org/web/20120204041037/http://www.maailmavaade.ee/index.php Maailma Vaade.</ref> <ref name="fQHbK">https://web.archive.org/web/20160318174401/https://raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?21514.</ref> <ref name="UtQUI">[http://www.azeri.ee/index.php?language=ee&page=sl&id=227&limit=96&cat=1 Eestis elavate aserite organisatsioonide avalik pöördumine]</ref> <ref name="5uHaL">[http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-aserid-kardavad-konflikti-armeenlastega.d?id=51008870 "Eesti aserid kardavad konflikti armeenlastega"] EPL, 22. aprill 2005.</ref> <ref name="G1agc">[http://uudised.err.ee/index.php?06226401 "Kalmet lavastas Linnateatris näidendi Armeenia genotsiidist"] ERR, 28.03.2011.</ref> <ref name="Kalinoski">Brigitta Davidjants [https://web.archive.org/web/20110823092121/http://www.linnateater.ee/et/teater/artikkel/2011/427.html "Esivanemate varjust välja"] Eesti Ekspress, 07.04.2011 (intervjuu Richard Kalinoskiga).</ref> <ref name="yQDQ4">http://arhiiv.kino.ee/index.php?movie_id=1332&view_type=description&page=1127&action=show_movie_details&{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Välislingid== * Mart Nutt [http://blog.gomaailm.ee/armeenia-genotsiid "Armeenia genotsiid"] Go Reisiajakiri, 2010, Brigitta Davidjantsi raamatu "Ida läänepiiril" ainetel * Rafik Grigorjan [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=14490&sess_admin=7eb4a24d331261e9c94d297a2cc3a139 "Genotsiidi tunnistamine on iga riigi ja iga inimese südametunnistuse asi"] Kesknädal, 14. aprill 2010 * Kaarel Kaas [http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews%5Btt_news%5D=1359&cHash=10e29d9f62 "Veretu lagunemise müüt"] Diplomaatia * Anne Rovan, [http://www.lefigaro.fr/politique/2011/12/26/01002-20111226ARTFIG00123-genocides-la-deputee-a-l-origine-du-texte-menacee.php Génocides : la députée à l'origine du texte menacée], [[Le Figaro]], 26. detsember 2011 * [http://uudised.err.ee/v/valismaa/c1675c71-c657-4e75-92fa-5b77ad026ba9 "Armeenia kuulutas pühakuteks türklaste mõrvatud poolteist miljonit armeenlast"] ERR, 24. aprill 2013 * [http://uudised.err.ee/v/valismaa/0728bb54-ec57-460f-b598-ef67ca90d88d "Hille Hanso: Türgit takistab Armeenia ees vabandamast rahvuslik uhkus"] ERR, 24. aprill 2013 [[Kategooria:Armeenia ajalugu]] [[Kategooria:Inimsusvastased kuriteod]] [[Kategooria:Türgi ajalugu]] pojfa95lrvycdp4n3o16jpetl3hmd8s 0 208627 7189855 7095534 2026-07-09T15:09:24Z Kuriuss 38125 7189855 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Metsavend|aasta=2017|kuu=juuni}} {{Taksonitabel | nimi = Männi-koorepõletik | värvus = seened | pilt = Cronartium pini.jpg | pildi_seletus = Männi-koorepõletik ''Cronartium pini'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = [[Roosteseened]] ''Pucciniomycetes'' | selts = [[Roosteliselaadsed]] ''Pucciniales'' | sugukond = [[Viltroostelised]] ''Cronartiaceae'' | perekond = ''[[Cronartium]]'' | liik = '''Männi-koorepõletik''' ''Cronartium pini'' }} [[Pilt:Cronartium ribicola2.jpg|pisi|Nakatunud sõstraleht]] [[Pilt:Cronartium ribicola bialowieza 4 beentree.jpg|pisi|Nakatunud männi tüvi]] [[Pilt:Cronartium ribicola bialowieza 6 beentree.jpg|pisi|Rebenenud eospea]] '''Männi-koorepõletik''' on taimehaigus, mida põhjustab seen ''Cronartium ribicola''. Mändidel põhjustab männi-koorepõletikku roosteseen ''[[Endocronartium pini]]''.<ref>Stefan Buczacki, Keith Harris, "Taimekahjurite ja -haiguste käsiraamat", Kirjastus Varrak, lk 286, 2010, ISBN 978 9985 3 2089-1</ref> [[mänd (perekond)|Männiliikidest]] on haigusele kõige vastuvõtlikumad [[Põhja-Ameerika]] [[viieokkalised männid]]. == Levila == ''Cronartium ribicola'' pärineb [[Euraasia]]st ning tema vaheperemeesteks on [[karusmari|karusmarja-]] ja [[sõstar|sõstrapõõsad]]. Nakatunud põõsastel esineb vaid lehekahjustusi, kuid nakatunud mändide okstelt tüveni jõudnud põletik põhjustab puu surma. 20. sajandi alguses viidi ''Cronartium ribicola'' koos [[valge mänd|valge männi]] istikutega Põhja-Ameerikasse, kus ta põhjustas ulatuslikke kahjustusi valge männi levilas. 1930. aastatel jõudis ta [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikuni, põhjustades [[läänemänd]]ide, [[suhkrumänd]]ide ja [[valgetüveline seedermänd|valgetüveliste seedermändide]] hulgas isegi suuremat suremust kui valge männi metsades. Praeguseks on männi-koorepõletik jõudnud [[California]], [[Arizona]] ja [[New Mexico]] osariigini. Haiguse levikut on mõnevõrra pidurdanud lõunapoolsete piirkondade kuivem [[kliima]]. == Sümptomid ja haiguse kulg == Nakatunud puul ilmnevad esimesed [[sümptom]]id suve lõpus või sügisel, kui okastele ilmuvad raskesti märgatavad kollased või punakad täpikesed. [[Infektsioon]] laieneb seejärel mööda okast [[võrse]]sse, mis veidi paisub ja kolletab järgmisel kasvuhooajal. Mitu kahvatukollast põletikukollet (kuni 3 mm) tungib läbi koore järgmise aasta aprillis-mais, aasta või paar pärast nakkuse jõudmist kooreni. Need kolded rebenevad ja sellest väljub palju kuivi, kollakas-oranžikaid [[spoor]]e. Kolded kaovad pärast spooride eraldumist ja moodustuvad järgmisel kasvuhooajal uuesti. Nii kestab see aastaid, kuni nakkus jõuab ümber tüve. Seejärel puu hukkub. Haiguse kulgu on võimalik pidurdada, kui eemaldada nakatunud oks või lõigata tüvel välja esimesed nakatunud kolded koos koorega. == Resistentsus == === Suure resistentsusega viieokkalised männid === *''Pinus armandii'' – [[hiina mänd]] (hiina seedermänd) *''Pinus cembra'' – [[alpi seedermänd]] *''Pinus koraiensis'' – [[korea seedermänd]] *''Pinus parviflora'' – [[jaapani mänd]] *''Pinus peuce'' – [[rumeelia mänd]] *''Pinus pumila'' – [[kääbus-seedermänd]] *''Pinus sibirica'' – [[siberi seedermänd]] *''Pinus wallichiana'' – [[pisarmänd]] === Haigusele vastuvõtlikud viieokkalised männid === *''Pinus albicaulis'' – [[valgetüveline seedermänd]] *''[[Pinus ayacahuite]]'' *''Pinus flexilis'' – [[kaljumänd]] (kalju-seedermänd, kalifornia seedermänd) *''Pinus lambertiana'' – [[suhkrumänd]] *''Pinus monticola'' – [[läänemänd]] *''Pinus strobiformis'' – [[valkjas mänd]] *''Pinus strobus'' – [[valge mänd]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [http://wiki.bugwood.org/Cronartium_ribicola ''Cronartium ribicola''] [[Kategooria:Taimehaigused]] r7q6neroycjm3g7axzb4gp7356lucb5 0 217164 7189789 6846832 2026-07-09T12:58:16Z Kuriuss 38125 7189789 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} '''Aleksander Mäevälja''' (1936. aastani '''Aleksander Mohrfeldt'''; [[26. jaanuar]] [[1857]] [[Kagavere]], [[Järva-Jaani kihelkond]] – [[8. august]] [[1938]] [[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]]) oli eesti vaimulik, [[ärkamisaeg]]ne tegelane ja vaimulik kirjanik. Eesti koolides kasutati aastakümneid tema koostatud [[usuõpetus]]e õpikuid.<ref name="eys" /> Oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane.<ref name="eys" /> == Elulugu == Ta õppis aastatel [[1865]]–[[1867]] [[Jalgsema külakool]]is, [[1868]]–[[1869]] [[Koika külakool]]is, [[1869]]–[[1872]] [[Viru-Jakobi kool]]is, [[1873]]–[[1875]] [[Tallinna Kreiskool]]is. Pärast kreiskooli lõpetamist pidas ta [[Põltsamaa]]l koolmeistriametit. [[1878]]. aastal õppis ta [[Tartu veterinaariinstituut|Tartu veterinaariinstituudis]] ja [[1879]]. aastal [[Tartu ülikool]]i arstiteaduskonnas. [[Tartu ülikool]]i usuteaduskonnas õppis ta aastatel [[1880]]–[[1885]]. Üliõpilasena püüdles ta teiste üliõpilastega üheõiguslikuks saamise poole (Vironia osakonna asutamise katse [[1881]]–[[1882]]), seistes juhtival kohal, oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i põhikirja koostaja ([[1883]]) ning täitis seltsi esimehe kohuseid esimesel poolaastal. 1925. aastal valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks.<ref name="eys">[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS</ref> Olles lähedases kokkupuutes ja sõpruses [[Jaan Bergmann]]i, [[Karl August Hermann]]i, [[Mattias Johann Eisen]]i ja [[Friedrich Wilhelm Ederberg]]iga, hakkas ta avaldama jutte ja õpetlikke artikleid esimeses eestikeelses ajakirjas [[Meelejahutaja (ajakiri)|Meelejahutaja]], mille toimetaja ta selle algaastail oli. Edasi toimetas ta [[Heinrich Laakmann]]i kirjastatud "Eesti-rahwa Kasulist Kalendrit" ([[1882]]–[[1886]]), töötas [[Eesti Postimees|Eesti Postimehe]] juures ja andis välja mõne väiksemahulise raamatu.<ref>Eesti biograafiline leksikon. K./Ü. Loodus, Tartus, 1926–1929</ref> Prooviaastal oli ta [[Peterburi eesti Jaani kogudus]]es [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] juures. Ordineeriti õpetajaks [[25. mai]]l [[1886]] [[Peterburi Jaani kirik]]us. Aastatel [[1887]]–[[1908]] oli ta Novgorodi linna ja kubermangu eesti, läti, saksa, soome ja rootsi koguduste õpetaja, teenides ühtlasi ka vangla- ja sõjaväevaimulikuna. [[1887]]–[[1896]] oli ta 22. divisjoni õpetaja. Aastatel [[1908]]–[[1927]] oli ta (introdutseeriti [[31. mai]]l [[1908]]) [[Tallinna Pauluse kogudus]]e õpetaja, ühtlasi [[1920]]–[[1927]] [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkonna]] praost. Tallinnas olles pidas ka lätikeelseid jumalateenistusi<ref>Konrad Veem. Eesti Vaba Rahvakirik. Dokumentatsioon ja leksikon. EVR Stockholm, 1988.</ref><ref>Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998</ref>. Samuti oli ta aastatel [[1917]]–[[1927]] [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is eesti keele ja usuõpetuse õpetaja.<ref>Tallinna 1. Keskkool 1631–1981. Koostanud [[Endel Laul]]. Tallinn. Valgus 1981 (lk 294)</ref> == Isiklikku == Tema äi oli [[Jakob Hurt]], naisevennad pastor [[Rudolf Hurt]] ja Kaubandus-tööstuskoja direktor [[Max Hurt]]. Tema tütar oli Konservatooriumi õppejõud [[Helmi Viitol]] ja väimees oli ooperilaulja [[Karl Viitol]]. == Teoseid == *Rutuline abi õnnetuse korral/ [A. Mohrfeldt]. Tartu: H. Laakmann, 1881 *Nujuni kosjakaup ehk Naene oheliku otsas: kentsakas-hull näitemäng ühes waatuses, peale kauba weel üts pea- ja sabaots/ [Friedrich Wilhelm Ederberg, Aleksander Mohrfeldt]. Tartu: H. Laakmann, 1882 *Kirikulugu: Käsiraamat juhatuseks keskmistele koolikohtadele ja kirikuloo armastajatele/ Toim. A. Mohrfeldt. Tartu: H. Laakmann, 1891 *Elupuu: Uus jutluse raamat 95 jutlusega/ Toim. M. J. Eisen, Balti mereväe ja Nikolai kiriku õpetaja Kroonlinnas. (üheks autoritest A. Mohrfeldt). Tartu: Kristliku rahvakirjanduse agentur, 1902 *Piibli lood : Piltidega ja Palestiina kaardiga/ Toim. A. Mohrfeldt; [illustreerinud G. Doré, H. Hoffmann jt.]. Riia: K. J. Sichmann, 1902. (Kordustrükid aastatel 1904, 1907, 1909, 1911, 1913, 1916) *Piiblilugu ja piibliteadus: Keskmistele koolidele/ Kirja pannud Aleksander Mohrfeldt. Riia: K. J. Sichmann, 1906 *Kirikulugu: Käsiraamat juhatuseks keskmistele koolidele ja kirikuloo armastajatele/ Toim. A. Mohrfeldt. Tallinn: A. Busch, 1908 *Elupuu: Uus jutluse raamat 95 jutlusega/ Toimetanud M. J. Eisen, Balti mereväe ja Nikolai kiriku õpetaja Kroonlinnas. (üheks autoritest A. Mohrfeldt). Tallinn: [s. n., 1912] *Eesti lipp. (üheks autoritest A. Mohrfeldt). Tartus: Eesti Üliõpilaste Selts, 1934 *Jakob Hurt – Eesti ärkamisaja suurkujusid/ A. Mohrfeldt; [kaas: H. Mugasto]. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1934 *Jakob Hurda elu ja töö/ Aleksander Mohrfeldt; [toimetanud Katre Ligi ja Liis Vaher; kujundanud Mari Ainso]. Tartu: Ilmamaa, 2007 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://eelk.ee/elulood/mohrfeldt_aleks.html * {{ISIK|2170}} {{JÄRJESTA:Mäevälja, Aleksander}} [[Kategooria:Peterburi Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Pauluse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkonna vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1857]] [[Kategooria:Surnud 1938]] oq4odeh1vj029ev413xfb7z6shfu17l 0 217194 7189790 6870457 2026-07-09T13:00:39Z Kuriuss 38125 7189790 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wallenrode-Scheibler283ps.jpg|thumb|[[Wallenrode]] suguvõsa vapp]] '''Johann von Wallenrode''' (ka ''Johannes von Wallenrode'' või ''Johann von Wallenrodt'', [[Riia peapiiskop]]ina '''Johann V'''; u [[1370]] [[Wasserknoden]] – [[28. mai]] [[1419]] [[Alken]]) oli Riia peapiiskop ja [[Liège'i piiskop]] ning nii [[Saksa kuningas|Saksa kuningate]], [[paavst]]i kui ka [[Saksa ordu]] [[diplomaat]]. ==Elukäik== ===Noorus ja õpingud=== Johann sündis 1370. aasta paiku [[Saksimaa]] päritolu [[Wallenrode]] aadliperekonnas, tema isa oli tõenäoliselt Arnolt von Wallenrode ning Johann oli tema noorim poeg. Seetõttu valis ta endale ka vaimuliku tee. Tema onud olid aga [[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Konrad von Wallenrode]] ja [[1410]]. aastal [[Grünwaldi lahing]]us hukkunud [[Saksa ordu suurmarssalite loend|Saksa ordu suurmarssal]] [[Friedrich von Wallenrode]]. [[1391]]. aastal alustas Johann von Wallenrode juura- ja teoloogiaõpinguid [[Viini ülikool]]is, kus ta veetis aga vaid aasta, siirdudes edasi [[Bologna ülikool|Bolognasse]]. Seal tekkisid tal tihedad sidemed Saksa ordu liikmetega, ilmselt suures osas seetõttu, et tema onust oli saanud Saksa ordu kõrgmeister. [[1393]]. aasta alguses nimetati ta Saksa ordu prokuraatoriks, kuid samas jätkas ta ka oma õpinguid. Seoses kõrge ametikoha saamisega anti Wallenrodele aga ''[[magister artium]]''<nowiki/>i kraad, ehkki ta selle jaoks ühtegi eksamit ei teinud. ===Riia peapiiskopiks saamine ja esimesed aastad peapiiskopina=== [[Pilt:Riia ppk.PNG|thumb|[[Keskaeg]]se Riia peapiiskopkonna stift (helekollane), diötsees (helekollane joon, mis kulgeb paralleelselt halliga) ja vaimuliku ülemvõimu ala Liivimaal (jäme helekollane joon), 14.–15. sajand]] [[1393]]. aasta septembris nimetati Wallenrode alla 25-aastaselt [[Riia peapiiskop]]iks. Katoliku kiriku kanoonilise õiguse kohaselt poleks ta tohtinud nii noorelt [[piiskop]]iks saada, kuid [[1392]]. aastal oli [[paavst]] [[Bonifatius IX]] talle selleks eriloa andnud. [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] juhiks sai Johann aga niivõrd noores eas seetõttu, et [[1391]]. aastal oli [[Liivimaa]]l alanud järjekordne peapiiskopi ja ordu vaheline tüli, mille ajal esimene maalt lahkus. Seega sai ordust [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] tegelik peremees. Ordu soovis peapiiskopi kohale panna kedagi endale lojaalset ja võimalikult noort, et endale sobiv olukord seal võimalikult pikaks ajaks tagada. Wallenrode kõrgmeistrist onu suri küll juba 1393. aasta juulis, kuid tõenäoliselt olid läbirääkimised Johanni peapiiskopi kohale tõstmiseks alanud juba varem. Endine Riia peapiiskop [[Johann von Sinten]] sai [[Aleksandria patriarh]]i tiitli. Kuid Johann von Wallenrode sai peapiiskopiks vaid tänu ordu ja paavsti kokkuleppele, Riia toomkapiitel ei olnud teda valinud ja tõenäoliselt ei teatud temast peapiiskopkonnas eriti midagi. Ordu soovis teda ära kasutada eelkõige enda poliitika läbisurumiseks, mistõttu Johann siirdus 1393. aasta detsembris kõigepealt ordukeskusse [[Malbork|Marienburg]]i, kus temast tehti Saksa ordu preestervend. Preestripühitsuse oli ta saanud tõenäoliselt juba varem [[Rooma]]s viibides. Marienburgis kohtus Johann nii kõrgmeister [[Konrad von Jungingen]]i kui ka [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] [[Wennemar von Brüggenei]]ga. Viimane saatis teda ka teel Riia peapiiskopkonda. Liivimaal sattus Johann von Wallenrode tülide keskmesse, kuna mitmed Riia toomkapiitli liikmed ja peapiiskopkonna vasallid olid selgelt ordu poliitika vastu ning sõlmisid liidu [[Tartu piiskop]]i [[Dietrich Damerow]]iga. [[1396]]. aastal sai Damerow aga ordu käest lüüa ning [[1397]]. aastal sõlmiti [[Danzig]]is rahulepe, millega Johanni pidid peapiiskopina tunnistama ka kõik tema senised vastased. Sealsamas surus ordu läbi ka peapiiskopkonna inkorporeerimise: peapiiskop Johann oli juba ordu liige, nüüd aga pidid sellesse astuma ka kõik toomkapiitli liikmed. Sellise sammu oli ette näinud juba Bonifacius IX otsus 1394. aastast, kuid 1397. aasta järel sai ordu hakata inkorporeerimist reaalselt ellu rakendama. Nõnda oli Liivimaa orduharu saavutanud Liivimaal ülemvõimu: Saare-Lääne piiskop [[Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)|Winrich von Kniprode]] oli tema ustav liitlane, Tartu piiskop sõjaliselt lüüa saanud ning peapiiskop Johann ordu preestervend. [[File:Bm03155am.jpg|pisi|Peapiiskop Wallenrode vapp, all keskmine]] ===Vastuolud orduga ja peapiiskopkonna pantimine=== 1397. aasta järel selgus aga peagi, et ordu ja peapiiskopi suhted polnud täiesti pilvitud. Peapiiskop Johann keeldus olemast ordu marionett ning püüdles suurema poliitilise iseseisvuse poole, mistõttu tal tekkis Liivi ordu maameistriga pikaajaline konflikt. Erinevalt varasematest peapiiskoppidest ei otsinud ta aga abi väljastpoolt ordut, vaid püüdis tüli lahendada selle siseselt, suhtluses kõrgmeistriga. Tema katsetel enda sõltumatust Liivimaa-siseselt tõsta polnud siiski erilist edu ning seetõttu pantis ta [[1405]]. aastal peapiiskopkonna (välja arvatud [[Krustpils]]i (saksa ''Kreuzburg'') ja [[Lielvārde]] (''Lennewarden'') linnused) 12 aastaks maameistrile, viimane kohustus selle eest talle aastas 4000 kuldnat renti maksma ning sai peapiiskopkonna ilmalikuks valitsejaks (''vicarius temporalibus''). Järgnevalt viibis Johann von Wallenrode Liivimaast eemal, naastes sinna paar korda väga lühikeseks ajaks. ===Tegevus kuningas Ruprechti nõuniku ja saadikuna=== Peapiiskopkonnast oli Johann tegelikult eemal viibinud juba varem, sest alates [[1400]]. aastast käis ta mitmel korral paavsti ja Saksa kuninga jutul. Kuni [[1402]]. aastani pole tema tegevuse kohta otseseid andmeid säilinud, kuid ilmneb, et temast sai kuningas [[Ruprecht (Saksa kuningas)|Ruprechti]] nõuandja, lisaks tegutses ta teataval määral ka diplomaadina. [[1403]]. aastal immatrikuleeriti ta [[Heidelbergi ülikool]]i, kuid tegemist ei olnud mitte stuudiumi jätkamisega, vaid auimmatrikuleerimisega, millega kuningas Ruprechti valdustes tegutsev ülikool endale soosingut püüdis võita. Kuningas Ruprechti ülesandel käis Johann von Wallenrode mitmel korral paavsti jutul, samuti kinnitas ta mitmeid kuninga otsuseid tunnistajana. Enamasti tegeles Wallenrode usuküsimustega, kuna tal oli peapiiskopina neis asjus suur autoriteet. Lisaks kuningale õnnestus tal head suhted saavutada ka kuningas Ruprechti toetatud paavst [[Gregorius XII]]-ga. Parajasti oli oma haripunkti jõudnud suur kirikulõhe, mistõttu korraga oli kolm paavsti: [[Rooma]]s Gregorius XII, Avignonis [[Benedictus XIII]] ja [[Pisa]]s [[Aleksander V (vastupaavst)|Aleksander V]]. Igaüks luges ennast ainuõigeks ja pidas teisi [[vastupaavst]]ideks, [[skismaat]]ikuteks ja isegi [[ketser]]iteks. ===Johann von Wallenrode paavsti legaadina ja tegevus kuningas Sigismundi õukonnas=== Tänu headele suhetele Gregorius XII-ga sai Johann von Wallenrodest [[1410]]. aastal, pärast kuningas Ruprechti surma, paavsti [[generaallegaat]] (kõrgeim saadik ja täievoliline esindaja) Saksamaal ja seda ümbritsevates maades (seega ka [[Skandinaavia]]s, [[Poola]]s, [[Liivimaa]]l ja [[Tšehhi]]s). Kuigi Johann oli selles ametis kuni [[1412]]. aastani, ei ole tema tegevusest paavsti esindajana peaaegu midagi teada. Ametlikult toetas ta igal juhul kirikulõhe likvideerimist. Kui [[1411]]. aastal kinnitati uueks Saksa kuningaks [[Ungari kuningas]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]], asus Johann von Wallenrode tema teenistusse. Et too toetas [[1410]]. aastal ametisse astunud vastupaavsti [[Johannes XXIII (vastupaavst)|Johannes XXIII]]-t, tuli ka Johannil peagi leeri vahetada. 1412. aastal teatas Wallenrode, et on asunud Johannes XXIII toetajate ridadesse ja kaotas seetõttu ka legaadiameti. See-eest sai temast aga kuningas Sigismundi nõunik ja saadik. Peale selle pidi Johann üha enam tegelema ka Saksa ordu probleemidega, kuna pärast kaotatud [[Grünwaldi lahing]]ut oli see sattunud väga raskesse seisu. ===Saksa ordu diplomaat=== Juba 1410. aasta lõpul asus Johann von Wallenrode kõrgmeister [[Heinrich von Plauen]]i palvel tegutsema Saksa ordu positsiooni parandamise nimel, otsides toetust nii Saksamaalt kui ka püüdes lepitada Poola kuningat. 1411. aastal sõlmitigi ordu ja Poola vahel rahu, kuid see ei rahuldanud tegelikult kumbagi poolt ja peagi algas vaenutsemine taas. Johann von Wallenrode jätkas oma diplomaaditegevust ka järgmise ordumeistri [[Michael Küchenmeister]]i ajal, kuid ei suutnud tülis Poolaga siiski ordule soodsat lahendust saavutada. Johann von Wallenrodel olid väga tihedad suhted aastatel [[1403]]–[[1419]] Saksa ordu generaalprokuraatoriks olnud [[Peter von Wormditt]]iga. Neid võibki lugeda toonasteks Saksa ordu esidiplomaatideks. ===Wallenrode Konstanzi kirikukogul=== [[1414]]. aastal kutsuti kokku [[Konstanzi kirikukogu]], mis seadis eesmärgiks kirikulõhe lõpetamise. Jätkuvalt oli ametis kolm paavsti ning Lääne-Euroopa usuelu oli seetõttu suures kaoses. Lisaks usulisele poolele toimus kirikukogul ka intensiivne poliitiline võitlus, muuhulgas põrkusid taas ka Poola ja Saksa ordu huvid. Ordu peamiseks diplomaadiks oli kirikukogul taas Wallenrode. Kuni [[1415]]. aastani sai ta ära kasutada paavst Johannes XXIII toetust, kuid siis too tagandati ning läks veel kaks aastat, enne kui valiti üldiselt tunnustatud paavst [[Martinus V]]. Wallenrode tegeles kirikukogul aga ka usuküsimustega. Nõnda oli ta üheks ägedamaks ketserlusevastaseks võitlejaks ning võttis muuhulgas olulisel määral osa ka [[Jan Hus]]i protsessist. Wallenrode esines mitme [[John Wycliffe]]'i ja tema pooldajate vastu suunatud kõnedega ning saatis Husi teel vangikongist kohtusaali. Ta viibis ka viimasel kohtuistungil, kus Hus hereetikuna tulesurma mõisteti. ===Wallenrode ning Liivimaa ja Preisimaa 1405–1418=== Et Johann von Wallenrode viibis pidevalt väljaspool Liivimaad ja tegeles üleeuroopalist tähtsust omavate küsimustega, jäi tal Liivimaa jaoks väga vähe aega. Vaid harva sekkus ta seal toimuvasse, peamiselt oli sel juhul tegemist usuliste küsimustega. Kuid samuti lahendas ta mõningaid vasallidevahelisi tülisid ning jälgis, et Tartu piiskoppideks valitud mehed vastaksid ametinõuetele. Samas jätkus ka vastuolu Liivi orduga, kuna peapiiskop soovis endale võimu ka Riia linna üle, mida ordu polnud nõus aga mingi hinna eest loovutama. Lisaks oli ordu ja peapiiskopi vahel ka mitmeid teisi tüliküsimusi. Aastatel [[1416]]–[[1417]] püüti neid vahekohtutega lahendada, kuid need kukkusid läbi, sest peapiiskopil polnud aega Liivimaale tulla. 1417. aastal lõppes ka ordu pandiõigus peapiiskopkonna üle. Seetõttu tagastati see peapiiskopile, kuid too ei leidnud jällegi aega Liivimaale tulekuks, mistõttu tema eest võtsid selle vastu toomhärrad ja vasallid. Rohkem aktiivsust näitas peapiiskop Wallenrode üles Preisimaa suunal. Seal asusid Riia peapiiskopile alluvad [[Ermlandi piiskopkond|Ermland]]i, [[Samlandi piiskopkond|Samlandi]], [[Pomesaania piiskopkond|Pomesaania]] ja [[Kulmi piiskopkond|Kulmi piiskopkonnad]]. Just 15. sajandi alguses toimus seal pidev piiskoppide vahetumine ja kuigi üldiselt püüdis piiskoppe paika panna Saksa ordu, sekkus sellesse ka Riia peapiiskop. [[1409]]. aastal püüdis ta Pomesaania piiskopiks teha oma nõo [[Heinrich von Schaumberg]]i, kuid ordu toetas siiski [[Johannes Rymann]]i, kes sai ka Pisa paavsti [[Aleksander V (vastupaavst)|Aleksander V]] kinnituse. Paar aastat hiljem õnnestus Wallenrodel Schaumburgist teha Samlandi piiskop, makstes selle eest paavst Johannes XXIII-le kopsaka altkäemaksu. Peale selle püüdis Wallenrode ka ise Preisimaa piiskopkondi enda valdusse saada: [[1411]]. aastal tegi ta katse saada Ermlandi piiskopiks (too oli Preisimaa mõjuvõimsaim piiskop, kes ei olnud ainsana ka Saksa ordusse inkorporeeritud), mõni aasta hiljem Samlandi piiskopiks. Mõlemad katsed ebaõnnestusid aga ordu vastuseisu tõttu, kes kartis, et osav diplomaat Wallenrode muutub seeläbi liialt mõjuvõimsaks. Aastatel [[1415]]–[[1417]], kui üldtunnustatud paavst puudus, vahetusid Preisimaa piiskopkondades kõik piiskopid. Et paavstilt ei saanud seetõttu uuele piiskopile kinnitust võtta, siis pöördusid sealsed toomkapiitlid peapiiskop Wallenrode kui oma metropoliidi poole. Too andiski enda kinnitused, millega elektid said õiguspärasteks piiskoppideks. Kuid kui Martinus V oli saanud üldtunnustatud paavstiks, käskis ta Preisimaa piiskoppidelt siiski ka endapoolne kinnitus võtta. Nõnda saab Wallenrode toonast tegevust vaadelda vaid hädaabinõuna olukorras, kus paavst puudus. ===Liège'i piiskopiks saamine ja surm=== Pärast seda, kui Wallenrode pandileping orduga lõppes, hakkas teda kummitama rahapuudus. Pidev ringireisimine Euroopas ja seisusekohane eluviis olid talle juba varem tekitanud tõsiseid võlgu, mis nüüd aga üha kasvasid. Seetõttu vajas Wallenrode paremat sissetulekuallikat kui üpris vaene Riia peapiiskopkond, mistõttu palus ta end kinnitada Liège'i (saksapäraselt Lüttichi) piiskopiks, kuna tegemist oli jõuka ja rahvarohke piiskopkonnaga. 1418. aasta mais saigi Wallenrode piiskopiks määramine teoks, samaaegselt loobus ta ka Riia peapiiskopi kohast, mille sai endale [[Johannes Ambundi]]. Ta saabus peagi oma uute piiskopkonda, kus viis läbi rea olulisi reforme: kõigepealt andis ta endised vabadused tagasi Liège'i linnale, mis varasemate vürstpiiskoppide ajal oli langenud maaisandast tugevasse sõltuvusse. Lisaks parandas ta piiskopkonna majanduskorraldust ning asus ise täitma ka mitmesuguseid piiskopi vaimulikke kohustusi, mida tema eelkäijad polnud teinud: pidas toomkirikus jutlusi, pühitses preestreid ja munki ning võttis vastu armulauale tulijaid. Tänu nendele sammudele sai Wallenrode oma uues piiskopkonnas väga populaarseks, kuid juba vähem kui aasta pärast ametisseastumist suri ta ootamatult. Vaid paar päeva varem oli piiskop külastanud oma keldrimeistrit Alkenis, kus teda tabas äge nõrkushoog. See enam üle ei läinudki ning Johann von Wallenrode suri umbes 50-aastaselt. ==Isiklikku== Johann von Wallenrodel oli mitu venda, kellest rohkem on teada ühe tema noorema venna Arnolti kohta, kes oli Bernecki linnuseülem. Hiljem täitis seda ametikohta ka tema poeg Konrat. Mõlemad olid Johanniga tihedates suhetes ning diplomaadina suutis ta neid mitmes küsimuses ka aidata. Johann von Wallenrode isikuomaduste kohta on teada väga vähe, kuna tema kohta saab teavet üldiselt vaid diplomaatilisest kirjavahetusest. Teada on vaid seda, et Wallenrode oli kirglik [[hobune|hobusekasvataja]]. ==Kirjandus== *[[Bernhart Jähnig]]. ''Johann von Wallenrode O.T.: Erzbischof von Riga, Königlicher Rat, Deutschordensdiplomat und Bischof von Lüttich im Zeitalter des Schismas und des Konstanzer Konzils (um 1370-1419)''. [[Bonn]], [[Godesberg]]: Wissenschaftliches Archiv, [[1970]]. *[[Ansgar Frenken]]. [http://www.bautz.de/bbkl/w/wallenrode.shtml Wallenrode, Johannes von]. In: Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon (BBKL). Band 13, Herzberg 1998, ISBN 3-88309-072-7, lk-d 215–218. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johann von Sinten]]|nimi=[[Riia peapiiskop]]|aeg=[[1393]]–[[1418]]|järgnev=[[Johann Ambundi]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johann III (Baieri)|Johann VI]]|nimi=[[Liège'i piiskop]]|aeg=[[1418]]–[[1419]]|järgnev=[[Johann von Heinsberg|Johann VIII]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Wallenrode, Johann von}} [[Kategooria:Riia peapiiskopid]] [[Kategooria:Saksa ordu]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1370. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 1419]] t1xfiuwe64tfqoox96uzlktclkpdr23 0 219899 7189802 7189149 2026-07-09T13:28:25Z Hypikhiir 166325 /* Artiklid */ 7189802 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}} [[Pilt:Viktor Turkin 001.JPG|pisi|Viktor Turkin (2012)]] '''Viktor Turkin''' (sündinud [[27. märts]]il [[1965]]<ref name="ETIS" />) on Eesti [[vandeadvokaat]] ja [[õigusteadus|õigusteadlane]], kes tegeleb peamiselt [[tsiviilõigus]]ega (omandiõigus, perekonna- ja pärimisõigus, intellektuaalne vara). ==Elulugu== Turkin on lõpetanud [[Tallinna 7. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-22 |arhiivimisaeg=2014-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140306214026/http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2004. aastal kaitses Turkin ülikooli [[International University Audentes]] juures [[magistrikraad]]i rahvusvahelistes suhetes väitekirjaga "Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse" (juhendaja [[Heinu Koitel]]) ja 2007. aastal sama ülikooli juures magistrikraadi õigusteaduses väitekirjaga "Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon" (juhendaja Heinu Koitel)<ref name="ETIS">https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=T&PersonVID=52011&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx</ref>. Ta on õppinud [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelise Ülikooli]] ja International University Audentese doktoriõppes.{{lisa viide}} Turkin on [[Eesti Advokatuur]]i liige alates 2008. aastast<ref name="ETIS" /> ja vandeadvokaat 2010. aastast. Aastatel 2008–2009 töötas ta advokaadibüroos [[HETA]], 2010–2014 advokaadibüroos [[Hansa Law Offices]]. Alates veebruarist 2014 advokaadibüroos Viktor Turkin <ref name="ETIS" /> Viktor Turkin on ka mitme raamatu autor ja üliõpilastööde juhendaja. 2007. aastal avaldas ta kaks raamatut perekonnaõigusest, 2008. aastal aga koostas kaks riigikohtu lahendite kogumikku (perekonnaasjadest ja töövaidlusasjadest). Ta on avaldanud artikleid õigusteemadel, pidanud loenguid [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]]s (2002–2007), [[Audentese Ülikool]]is (2004–2006), [[Euroakadeemia]]s (2005–2007) ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (2007–2009 ja aastast 2012).<ref name="ETIS" /> [[Pilt:Viktor Turkin 002.jpg|pisi|Viktor Turkin (2012)]] 1999. aastal tekitas meedias kõneainet kohtuasi, kus Viktor Turkin saavutas oma kliendile töölepingu ebaseadusliku lõpetamise kompensatsioonina hüvitise 334 800 krooni<ref>http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=50773{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Tuntuimatest kriminaalmenetlustest on vandeadvokaat Turkin kaitsnud [[Eero Kangur]]it<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-10-13 |arhiivimisaeg=2011-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110629064934/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |url-olek=ei tööta }}</ref>, samuti osalenud kaitsjana niinimetatud Deutsche Messe kohtuasjas. 2013. aastal saavutas Viktor Turkin Riigikohtus algatatud teistmismenetluses enam kui kolm aastat tagasi süüdi mõistetud isiku kriminaalasja uue läbivaatamise <ref>http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-2-3-13</ref>. Novembris 2014 esindas vandeadvokaat Turkin oma klienti Eesti Vabariigi vastu suunatud hüvitisenõudes, kus Tallinna Halduskohus mõistis seadusandluse puudulikkuse põhjendusel Eesti Vabariigilt lapsevanema kasuks välja 7500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise (isal polnud võimalust enam kui kolm aastat lapsega kohtuda, kuna teine vanem keeldus kohtulahendit täitmast)<ref>http://www.ohtuleht.ee/606419/riik-tombab-elatisraha-maksmisest-hoiduvad-vanemad-liistule-lastega-suhtluskorra-rikkujad-jatab-rahule</ref>. Viktor Turkin kuulub ka [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilisse Õigusteaduse Seltsi]] (2004)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |vaadatud=2012-02-03 |arhiivimisaeg=2016-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160814162830/http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Eesti Juristide Liit]]u<ref>{{Netiviide |url=http://www.juristideliit.ee/uus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-10-08 |arhiivimisaeg=2010-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100620001420/http://www.juristideliit.ee/uus/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Varem (1987–1992) on Viktor Turkin tegutsenud ka [[džuudo|judo]]- ja [[karate]]õpetajana ning olnud Tallinna judoklubi Budo esimees. <ref>http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=335109</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * Turkin, V. Perekonnaseadus. Kommentaarid ja selgitused. Tallinn, 2007 * Turkin, V. Perekonnaõiguslikud kohtuvaidlused. Tallinn, 2007 * Riigikohtu lahendid perekonnaasjades 1993–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) * Riigikohtu lahendid töövaidlusasjades 1994–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) ===Artiklid=== Artiklite loetelu ei ole täielik. * [[Mati Maksing]], Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/51157536/mati-maksing-viktor-turkin-abielulahutus-kui-luksus "Abielulahutus kui luksus?"] [[Eesti Päevaleht]], 3. veebruar 2009 * Viktor Turkin. "Uue töölepingu seaduse peamised muudatused" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2009 * Viktor Turkin [http://www.epl.ee/artikkel/597647 "Mis saab pärast vabaabielu lõppu?"] [[Eesti Päevaleht]], 10. mai 2011 * Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/64422798 "Üleöö lapse hooldusõigusest ilma"] [[Eesti Päevaleht]], 21. mai 2012 * Viktor Turkin "Individuaalsete töövaidluste lahendamine" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/1227052/viktor-turkin-lastekaitse-kellele-ja-milleks/ "Lastekaitse - kellele ja milleks?"] [[Postimees]], 7. mai 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/2629832/viktor-turkin-veelkordselt-habistamisest-euroopa-ees/ "Veelkordselt häbistamisest Euroopa ees"] [[Postimees]], 13. detsember 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/3125563/vandeadvokaat-oigust-moistab-uksnes-kohus/ "Vandeadvokaat - õigust mõistab üksnes kohus ] [[Postimees]], 17. märts 2015 * Viktor Turkin [http://www.ajakirimari.ee/1183.htm/ "Kuidas elatisraha kätte saada?" ] [[Mari (ajakiri)|Mari]], nr. 5, 2016 lk 46-47 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/v2/3875761/viktor-turkin-arstide-ringkaitsest-ametieetikast-ning-voltsingutest/ "Arstide ringkaitsest, ametieetikast ning võltsingutest"] [[Postimees]], 18. oktoober 2016 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/4051343/viktor-turkin-justiitsministri-seisukoht-avab-tee-lastega-manipuleerimisele/ "Justiitsministri seisukoht avab tee lastega manipuleerimisele."], [[Postimees]], 19. märts 2017 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8504293/viktor-turkin-kas-lapsel-on-ainult-oigused-ja-vanemal-ainult-kohustused/ "Kas lapsel on ainult õigused ja vanemal ainult kohutused?"] [[Postimees]], 7. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1161787/kui-last-ei-nae-ei-maksa-viktor-turkin-last-ei-tohi-teha-vanemate-konflikti-pantvangiks/ "Last ei tohi teha vanemate konflikti pantvangiks".] [[Õhtuleht]], 8. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.err.ee/1610073775/viktor-turkin-kui-vordne-vanemlus-on-eesmark-omaette-voib-laps-jaada-tagaplaanile/ "Kui võrdne vanemlus on eesmärk omaette, võib laps jääda tagaplaanile".] [[ERR uudisteportaal]] 9. juuli 2026 ===Magistritööd=== * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Sotsiaal_humanitaar_EST_20070308040348.pdf Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse]". Magistritöö (rahvusvahelised suhted). International University Audentes, 2003 (juhendaja Heinu Koitel, oponendid [[Eimar Rahumaa]] ja [[Tanel Kalmet]] ) * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Oigus_EST_20070308040330.pdf Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon]". Magistritöö (õigusteadus). International University Audentes, 2006 (juhendaja Heinu Koitel, oponent [[Kristel Kreek]] ) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.turkin.ee/meeskond/ Viktor Turkini CV] advokaadibüroo Viktor Turkin kodulehel * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Turkin, Viktor}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:International University Audentese vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] n4lz4xo3v2c5ixigbftp5p4naxeqc84 0 222237 7190235 6439490 2026-07-10T11:43:17Z Andreas003 7485 7190235 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuli|aasta=2026}}{{Täienda|kuu=juuli|aasta=2026}} {{linn | nimi = Anaklia | hääldus = | nimi1_keel = gruusia | nimi1 = ანაკლია | nimi1_latin = (Anaklia) | pilt = Anaklia_(Photo_A._Muhranoff,_2011).jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1331 (2014) | asendikaart = Gruusia }} '''Anaklia''' on alev Gruusias [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] maakonnas [[Zugdidi omavalitsus]]es. Asub [[Must meri|Musta mere]] kaldal [[Enguri]] jõe suudmes. Alevis on [[1703]]. aastal ehitatud kindluse varemed. [[1994]]–[[2006]] asus Anaklias [[Venemaa]] rahuvalvajate baas. [[Kategooria:Gruusia alevid]] [[Kategooria:Samegrelo–Zemo Svanethi piirkond]] e8y5gc3ik0zmf59fa1jc5cje9atz9mn 0 224004 7189920 7170179 2026-07-09T18:00:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189920 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saarest ja allringkonnast Maluku saarestikus; allringkondade kohta Kalimantanil Sintangi ja Melawi regentkonnas vaata artikleid [[Ambalau allringkond (Sintang)]] ja [[Ambalau allringkond (Melawi)]]; seda piirkonda asustava rahva kohta vaata artiklit [[ambelaud]]}} [[Pilt:Ambelau.jpg|pisi]] [[Pilt:Buru_tpc_1967.jpg|pisi|Sellel kaardil on Ambelau näha Buru saarest kagus.]] '''Ambelau''' ehk '''Ambalau'''<ref name="aiQH9" /> on [[Indoneesia]]le kuuluv [[saar]] [[Malai saarestik]]u koosseisus olevas [[Maluku saared|Maluku saarestikus]] [[Banda meri|Banda meres]] [[Manipa väin]]a lõunasuudme lähedal, 20 km või 16 km<ref name="honthaasa" /> [[Buru saar]]est kagus<ref name="mezJv" />. Ambelau [[geograafilised koordinaadid]] on 3°52' S, 127°12′E. Saare pindala on 306 km²<ref name="O3Hv0" />. Elanike arv on 9600 (2009). Rahvastiku tihedus on 31 in/km². ==Loodus== ===Rannajoon ja kuju=== Saar on ligikaudu ovaalse kujuga, ainult kaguosas on väike väljasopistus. Rannajoon on vähe liigestatud. Saare läbimõõt on umbes 10 km. ===Geoloogiline ehitus=== Ambelau on [[vulkaaniline saar]].<ref name="lk23" /> Domineerivad [[Kainosoikum]]i [[settekivimid]]. ===Pinnamood=== Pinnamood on üldiselt mägine. Suurim kõrgus merepinnast on 608 m<ref name="eSBWg" />. Mägedel on järsud nõlvad<ref name="lk23" />. Tasased on ainult rannikuribad saare lõuna- ja idaosas. ===Meri=== Merevesi on ranna ja korallide vahel väga selge.<ref name="lk23" /> Vulkaan ulatub 4000 m sügavuseni<ref name="honthaasa" />. ===Elustik=== Suur osa saarest, eriti mägedes, on kaetud [[troopiline vihmamets|troopilise vihmametsaga]]. Taimestik ja loomastik on väga liigirikkad. Seal elutsevad muu hulgas [[punakülg-nestepapagoi]], [[ruugepea-nestepapagoi]] ja [[prill-nestepapagoi]]<ref name="23iKc" /><ref name="O5uRC" />, [[mets-jäälind]] ning [[põualibliklased|põualibliklase]] ''[[Hebomoia glaucippae]]'' [[alamliik]] ''[[Hebomoia glaucippae kazukoae]]''<ref name="hxxem" />. Ambelaul on [[korallrahu]]d, [[korallkalad]] ning laiad ja paksud [[mangroov]]id (eriti Siwari ja Elara küla alal).<ref name="lk23" /> ===Maavärinad=== Ambelau paikneb seismiliselt aktiivsed tsoonis. Viimane [[maavärin]] oli augustis 2006. See oli 5,9-magnituudiline maavärin, mille [[epitsenter]] oli 45 km Ambelaust lõunas<ref name="Jht6W" />. ==Haldus== Saar kuulub [[Maluku provints]]i [[Lõuna-Buru regentkond]]a ja moodustab '''Ambelau allringkonna'''. Kuni [[1999]]. aastani kuulus saar [[Kesk-Maluku regentkond]]a. Siis eraldati seadusega nr 46<ref name="zbaZV" /> sellest [[Buru regentkond (1999)|Buru regentkond]] ja saarest moodustati selle koosseisus Ambelau allringkond. Aastal 2008 jaotati regentkond [[Buru regentkond|Buru regentkonnaks]] ja Lõuna-Buru regentkonnaks ning Buru allringkond läks viimase koosseisu<ref name="V5WB9" />. Ringkonna halduskeskus on [[Walua]]. Ringkond jaguneb 7 halduslikuks külaks (''[[desa]]''), mille halduskeskused kannavad sama nime<ref name="lk23" />: [[Kampung Baru]], [[Lumoy]], [[Masawoy]], [[Selasi]], [[Siwar]], [[Ulima]] ja [[Elara (Ambelau)|Elara]]. Saarel on võim allringkonna peal, traditsioonilistel pealikel (''[[lalupatu]]''), külavanematel (''raja'') ja [[mošee]] [[imaam]]il. ==Rahvastik== ===Elanike arv ja sooline koosseis=== Elanike arv on 9600 (2009). Rahvastiku tihedus on 31 in/km². 2009. aasta juunis oli Ambelaul umbes 9590 ealnikku. Nad jagunesid halduslike külade vahel nii<ref name="lqxa4" />: *Siwar 1172 (610 meest, 562 naist, 217 perekonda) *Selasi 1174 (590 meest, 584 naist, 160 perekonda) *Elara 2610 (1284 meest, 1326 naist, 403 perekonda) *Lumoy u 950 (u 450 meest, u 500 naist, u 175 perekonda) *Masawoy 838 (437 meest, 401 naist, 168 perekonda) *Ulima 1407 (697 meest, 710 naist, 271 perekonda) *Kampung Baru 1442 (726 meest, 716 naist, 276 perekonda) ===Etniline koosseis=== Põhiosa rahvastikust moodustavad põliselanikud [[ambelaud]]. Saarel elab ka teistelt Maluku saartelt ning [[Sulawesi]]lt (põhiliselt [[bugid]]) ja [[Buton]]ilt sisserännanuid ning [[jaavalased|jaavalasi]]. Viimased on saarele asunud Hollandi koloniaaladministratsiooni poolt 1900. aastatel ning Indoneesia võimude poolt 1950.–1990. aastatel korraldatud ümberasustamisaktsioonide raames. Ambelau kogukonnad jagunevad põliselanike ja tulnukate kogukondadeks. ===Keeled=== Rahvastevahelise suhtlemise keel on [[indoneesia keel]], mida kõnes valdab suur osa saare täiskasvanud elanikest. Olmes kasutatakse kohalikke keeli ja murdeid, eelkõige [[ambelau keel]]t. ===Religioon=== Ambelau elanikud on põhiliselt [[islam]]iusulised ([[sunniidid]]). Saarel on [[mošee]]. On mõned [[kristlased]]. Osa saare elanikke järgib põlisusku. ===Asustus=== Asustus on koondunud rannikule<ref name="lk23" />. Suuremad asulad on [[Walua]] (Waelua, Wailua) põhjarannikul ja [[Elara (Ambelau)|Elara]] lõunarannikul. Varem olid külad sisemaal mägedes. ==''Pela'' ja ''sasi''== Saarel on erisuhted (''[[pela]]'') [[Nusa Laut]]i saarega. ''[[Sasi]]'' on tavaõigus. Maa-''sasi'' puudutab metsavarade (puit ja [[rotang]]) ning põldude ja istanduste (kookos, nelk, kakao ja muskaatpähkel) kasutamist. Maa-''sasi'' kehtib kõigis külades. Mere-''sasi'' keelab ''kima'' (rõõneskarp ''[[Tridacna]]''), ''lola'' (tigu ''[[Trochus niloticus]]''), [[meripurad]]e ja [[kümnejalalised|kümnejalaliste]] püüdmise ja söömise. Mere-''sasi'' kehtib [[Siwar]]i külas (kümnejalaliste kohta) ning [[Ulima]] ja [[Masawoy]] külas (kõigi nimetatute kohta). Selle asemel püütakse ja süüakse tuunikala ja korallkalu. Nimetatud saadusi võivad püüda ja süüa nende külade elanikud, kus see ''sasi'' ei kehti. ==Majandus== Enamik elanikke elatub põlluharimisest ja [[istandus]]test. [[Põllumajandus]]likku maad on vähe. Mäenõlvadel on [[harilik nelgipuu|nelgi-]], [[kookospalm|kookose-]], [[kakaopuu|kakao-]] ja [[lõhnav musikaadipuu|muskaatpähkli]]istandused. Põhitoiduaine on [[saago]].<ref name="lk24" /> Kasvatatakse ka [[mais]]i ja [[bataat]]i. Enamikul saarest on põlluharimine, sealhulgas naabersaartele omane [[riis]]ikasvatus, mägise maastiku ja kivise mulla tõttu väga raske. Peale selle kipuvad rohked [[babirussa]]d põlde laastama. Osa põllumajandustoodangut müüakse [[Buru saar]]ele. Toiduks püütakse ka merest [[kala (toit)|kala]], eriti Masawoy ja Ulima külas. On ka kalureid, kes viivad värsket kala Buru saarele, põhiliselt [[Namlea]] turule, või vahetavad kohalike elanikega muude kaupade vastu. Põhiline püügikala on [[tuun]].<ref name="lk24" /> ==Bartutui tuletorn== Saare lõunatipus [[Bartutui neem]]el on [[Bartutui tuletorn]], mis tähistab lõunapoolset ligipääs [[Nuru saar]]e ja [[Seram]]i vahelisele [[Manipa väin]]ale. See on 40 meetri kõrgune valge karkasstorn hoone katusel. Tuletorni [[fokaaltasand]] on 116 m kaugusel. Iga 10 sekundi tagant on kolm valget sähvatust. ==Haridus== Ambelau saarel on võimalik saada [[põhikool]]iharidus (üheksa klassi).<ref name="QJiP7" /> ==Vaata ka== *[[Elara mägi]] *[[Barsula neem]] *[[Bartutui neem]] *[[Burame neem]] *[[Ambelau nõgu]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="honthaasa">*[[Christian Honthaasa]], [[René Maurya]], [[Bambang Priadib]], [[Hervé Bellona]], [[Joseph Cottena]]. The Plio–Quaternary Ambon arc, Eastern Indonesia. – ''[[Tectonophysics]]'', kd 301, nr 3–4, [[1999]], lk 261–281</ref> <ref name="lk23">[http://icsf.net/icsf2006/uploads/publications/reports/pdf/english/issue_8/ALL.pdf Local Fisheries Management: Some Practices in Indonesia], lk. 23 (PDF)</ref> <ref name="lk24">[http://icsf.net/icsf2006/uploads/publications/reports/pdf/english/issue_8/ALL.pdf Local Fisheries Management: Some Practices in Indonesia], lk 24 (PDF)</ref> <ref name="aiQH9">Kaartidel on tavaliselt kasutatud nimekuju "Ambelau", mis kajastab teise silbi täishääliku [[reduktsioon (keeleteadus)|reduktsiooni]] kohalikes keeltes. Indoneesia allikates on kinnistumas nimekuju "Ambalau".</ref> <ref name="mezJv">[[Suur maailma atlas]], lk. 93.</ref> <ref name="O3Hv0">[http://burukab.go.id/ Buru regentkonna koduleht (2007)]</ref> <ref name="eSBWg">Honthaasa jt 1999; teistel andmetel 570 m või 558 m.</ref> <ref name="23iKc">{{Netiviide |url=http://www.avianweb.com/lorydistributionmap.html |pealkiri=AvianWeb |vaadatud=2010-10-07 |arhiivimisaeg=2010-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100825235956/http://www.avianweb.com/lorydistributionmap.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="O5uRC">{{Netiviide |url=http://www.avianweb.com/newguineabirds.html |pealkiri=AvianWeb |vaadatud=2010-10-08 |arhiivimisaeg=2010-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100923042920/http://www.avianweb.com/newguineabirds.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="hxxem">M. Samusawa. "''A new subspecies of Hebomoia glaucippe (L.) from Ambelau Island, S. Moluccas''". ''[[Futao]]'', 7, lk. 10–11.</ref> <ref name="Jht6W">Tremor jolts Banda Sea. ANTARA News, 15. august 2006</ref> <ref name="zbaZV">[http://legislasi.mahkamahagung.go.id/docs/UU/1999/UU%20NO%2046%20TH%201999.pdf Seadus nr 46] (PDF)</ref> <ref name="V5WB9">[https://web.archive.org/web/20110721120429/http://skpd.batamkota.go.id/hukum/files/2009/08/UU-32-Tahun-2008.pdf Seadus nr 32] (PDF)</ref> <ref name="lqxa4">[http://icsf.net/icsf2006/uploads/publications/reports/pdf/english/issue_8/ALL.pdf Local Fisheries Management: Some Practices in Indonesia], lk 24–25 (PDF)</ref> <ref name="QJiP7">[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=amv Ethnologue]</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus}} *[http://www.youtube.com/watch?v=TSLod0hF4N0 ''Ronggeng'', rahvatants.] *[http://dharmaarif.wordpress.com/2009/03/21/pulau-ambelau/ Reisiblogi ja fotod] *[http://icsf.net/icsf2006/uploads/publications/reports/pdf/english/issue_8/ALL.pdf Local Fisheries Management: Some Practices in Indonesia], lk 26–34 {{Coordinate |NS=-3.8713889 |EW=127.20333334 |type=isle |region=ID}} [[Kategooria:Maluku saarte saared]] [[Kategooria:Maluku provints]] k57aism1m28x9ficv9cksses7cwhd5o 0 226022 7189904 6481605 2026-07-09T16:36:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189904 wikitext text/x-wiki {{Infokast laev |nimi=Allure of the Seas |pilt=Allure of the seas sideview.JPG |pildisuurus=300px |pildiallkiri=Allure of the Seas lahkub STX Finlandi laevatehasest |tüüp=ristluslaev |klass=[[Oasis-klass]] |IMO=9383948 |kutsung=C6XS8 |tellitud=31. märts 2007<ref name="dnv.com">[http://exchange.dnv.com/Exchange/Main.aspx?EXTool=Vessel&VesselID=28329 Det Norske Veritas](inglise keeles)</ref> |ehitaja=[[STX Finland|STX Finland Cruise Oy]], [[Perno laevatehas|Turu laevatehas]], [[Soome]] |kiil pandud=31. märts 2008<ref name="dnv.com" /> |vette lastud=20. novembril 2009<ref name="dnv.com" /> |ristitud=28. novembril 2010 |üle antud= |teenistuse algus=1. detsembril 2010<ref>[http://travel.usatoday.com/cruises/post/2010/03/royal-caribbean-pushes-up-allures-debut-again/85808/1 Royal Caribbean pushes up Allure's debut again] (inglise keeles)</ref> |teenistuse lõpp= |sõsarlaevad=[[Oasis of the Seas]] |liin= |omanik= Allure Of The Seas Inc<ref name="dnv.com" /> |staatus=Käigus,<br /> {{MMSI|311020700}} |lipuriik= [[Bahama]] |kodusadam=[[Nassau]] |veeväljasurve= |pikkus=360,01 m<ref name="FoF">Asklander, Micke [https://web.archive.org/web/20120721005316/http://www.faktaomfartyg.nu/allure_of_the_seas_2010.htm Allure of the Seas (2010)] Fakta om fartyg, 8. november 2013, (rootsi keeles) (vaadatud 8.11.2013)</ref> |laius=60,50 m<ref name="dnv.com" /> |süvis=9,30 m<ref name="dnv.com" /> |peamasin=3 [[Wärtsilä]] 12 V ja 3 Wärtsilä 16 V diiselmasinat = 97 MW |käiturid= 3×20 MW [[ABB]] juhitavat [[pöördkäitur]]it, 4×5,5 MW Wärtsilä põtkurit CT3500 |kiirus=20,0 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |GT=225&nbsp;282<ref name="dnv.com" /> |laevapere=2&nbsp;100 |tekke=16 |autokohti= |rajameetreid= |reisijakohti=6400 |kajuteid= |kajutikohti=6400 |jääklass= }} '''Allure of the Seas''' ja tema sõsarlaev [[Oasis of the Seas]] on maailma suurimad [[ristluslaev]]ad, kusjuures Allure of the Seas on 5&nbsp;cm sõsarlaevast pikem.<ref name="Sjöström">Pär-Henrik Sjöström. Larger than her sister. [[Shipgaz]] 2010, nr 6 (inglise keeles)</ref> Laev on 360,01&nbsp;m pikk, 60,50&nbsp;m lai ja [[süvis]]ega 9,30&nbsp;m. Laeva kõrgus on 72&nbsp;m veejoonest ja [[veeväljasurve]] on umbes 100 000 tonni. Laeval on 16 reisijate [[Laevatekk|tekki]]. Laeval on nii reisija- kui ka kajutikohti 6400. Laeva ehitamine maksis 800 miljonit [[euro]]t. Laeva [[korsten|korstnad]] on [[teleskooptoru]]dega, et neid saaks vajadusel lühemaks teha. See on vajalik siis, kui on tarvis [[sild|silla]] alt läbi sõita. Näiteks [[Läänemeri|Läänemerelt]] [[Põhjameri|Põhjamerre]] sõitis laev [[Suur-Beldi sild|Suur-Beldi silla]] alt läbi. Laeva omanik on [[Royal Caribbean Cruises Ltd.]] tütarfirma Allure of the Seas Inc. ja operaator [[Royal Caribbean International]].<ref name="dnv.com" /> Ristluslaev on ehitatud [[Soome]]s Kvaerner Masa-Yardsi (praeguse nimega [[Aker Finnyards|STX Finland]] OY) [[Perno laevatehas|Turu laevatehases]]. Laev telliti 31. märtsil [[2007]]. [[Kiil (laevandus)|Kiil]] pandi [[31. märts]]il [[2008]] ja laev lasti vette [[20. november|20. novembril]] [[2009]]. [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[2010]] asus laev teele oma kodusadamasse [[Fort Lauderdale]]'i [[USA]]-s, kuhu jõudis [[11. november|11. novembril]]. Laeva võtsid vastu tuhanded kaldal ootavad fännid. [[28. november|28. novembril]] anti laevale nimi ja tema [[ristiema]]ks sai filmisarja "[[Shrek]]" naispeategelane printsess Fiona. Allure of the Seas on maailma esimene laev, mille ristiemaks on animafilmi tegelane. Laeva [[esmareis]] 1.–5. detsembrini 2010 oli Labadeesse [[Haiti]] põhjarannikul.<ref name="Sjöström" /> Laeva reisijad võivad puhata tõeliste [[puu]]de varjus, sest laeval on eksootiliste [[taimed]]e [[park]]. Laeval on [[amfiteater]], mille keskel on [[bassein]] [[purskkaev]]ude, [[trampliin]]ide ja [[vettehüppetorn]]idega, samuti katusealune [[teater]]. Teatris on võimalik etendada isegi [[tsirkus]]e- ja [[iluuisutamine|iluuisutamis]]etendusi. Veel on laeval käsitsi valmistatud [[karussell]], basseinid veemassaaživannidega, [[lasteaed]], [[kasiino]], [[restoran]]id ja [[baar]]id ning [[kauplus]]ed ja muud müügikohad. Reisijatele, kes soovivad oma puhkust aktiivsemalt veeta, on laeval [[liuväli]], [[võrkpall]]i-, [[korvpall]]i- ja [[golf]]iväljak, [[jääkeegel|jääkeegli]]rada, [[mägironimine|mägironimis]]sein, [[jõusaal]] ja [[spaa]]. [[Surfamine|Surfamisega]] saab tegeleda selleks otstarbeks kohandatud basseinides. [[2011]] sai [[Taylor Swift]] esimeseks ülemaailmselt tuntud lauljaks, kes andis Allure of the Seas pardal oma kontserdi. See oli osa tema ülemaailmsest kontserditurneest. Samal 2011. aastal toimus laeval filmi "[[Saabastega kass (film 2011)|Saabastega kass]]" esilinastus USA-s. ==Juhtumid== 21. aprillil 2012 tekkis laeva pardal masinaruumis tulekahju. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.royalcaribbean.com/cruise-ships/allure-of-the-seas Koduleht] (inglise keeles) [[Kategooria:Reisilaevad]] 7pjwcarv0xl1f6qecc8cwyquz4d8aog 0 227969 7190120 7163974 2026-07-10T01:59:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190120 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2018|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} '''Anton Lembit Soans''' ([[17. september]] [[1885]] [[Oranienbaum]], Venemaa – [[26. november]] [[1966]] [[Tallinn]]) oli eesti arhitekt, linnaplaneerija ja õppejõud. Ta oli üks [[Eesti Arhitektide Ühing]]u asutajaliikmeid.<ref name=":1">{{Raamatuviide|toimetaja=Mart-Ivo Eller|pealkiri=Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon|aasta=1996|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=482}}</ref> == Haridus ja töökäik == 1905. aastal lõpetas [[Tallinna Peetri Reaalkool]]i (21. lennus). Eestis ei olnud võimalik [[arhitektuur]]i ega [[inseneeria]]t veel õppida, seega õppis Soans [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudis]] aastatel 1905–1913.<ref name=":1" /> Samal ajal õppisid seal ka hiljem tuntud arhitektideks saanud [[Erich Jacoby]] ja [[Karl Treumann]], [[Herbert Johanson]], [[Eugen Habermann]], Ernest Kühnert (samuti Tallinna Reaalkooli vilistlased) ning [[Edgar Johan Kuusik]].<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Tallinna Reaalkool|url=http://vilistlased.real.edu.ee/arhitektid.html|pealkiri=Arhitekte Tallinna Reaalkoolist|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-02-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180228204619/http://vilistlased.real.edu.ee/arhitektid.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Nende "riialaste" seltskonda loetakse esimeseks Eesti arhitektide põlvkonnaks.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Prisma Print|lehekülg=14}}</ref> Arhitektide vähesuse tõttu tsaariajal Eestis nende erialaorganisatsioone ei tekkinud. 1921. aastal asutasid kümme kohalikku arhitekti, nende hulgas Anton Soans, Eesti Arhitektide Ühingu (nüüd [[Eesti Arhitektide Liit]]).<ref>{{Netiviide|autor=Eesti Arhitektuurimuuseum|url=http://www.arhliit.ee/liit/ajalugu/|pealkiri=EALi ajalugu|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-05-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180503041358/http://www.arhliit.ee/liit/ajalugu/|url-olek=ei tööta}}</ref> Anton Soansil oli mitmekesine karjäär. Erialane töö algas Peterburis Korterite Ehitamise Ühingus akadeemik Ernst F. Wierichi juures, sest toona oli hea tava enne ärilist iseseisvumist mõni aasta professionaali käe all töötada.<ref name=":4" /> * I maailmasõja ajal juhtis ta Petrogradis ja Tallinnas sõjaväeehitiste rajamist * Alates 1920 Tallinnas [[Põllutööministeerium]]is * 1923–1928 [[Tallinna linnavalitsus]]e ehitusosakonnas * 1928–1932 [[Maakorraldusamet]]is * 1933–1936 [[Pikalaenu Pank|Pikalaenu Pangas]] * 1936–1940 [[Teedeministeerium]]i ehitusosakonnas * 1944–1956 Arhitektuuri Projekteerimise ja Planeerimise Keskuses ning vanemarhitektina [[Eesti Projekt|Estonprojektis]] * Õppejõuna aktiivne: 1924–1934 [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumis]], 1936–1939 [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜs]] ja 1955–1956 [[ERKI]]s.<ref name=":1" /> == Anton Soans linnaplaneerijana enne II maailmasõda == Aastatel 1923–1928 Tallinna linnaarhitektina Soansi loodud planeerimiskavad nägid üldjuhul alati ette rohkelt rohelust, sest tervislikumate eluviiside levikuga kasvas ka haljastuse osatähtsus linnas. Tihtilugu tähendas see parkide loomist [[kvartal]]ite vahele ja alleedega ääristatud tänavaruumi. Näiteks valmis tema käe all [[Narva maantee (Tallinn)|Narva]] ja [[Tartu maantee]] vaheline ala, sh täienes [[Politseipark|Politseipargi]] planeering, [[Väike-Ameerika tänav|Väike-Ameerika]] ning ka [[Pärnu maantee]] ja raudtee vahelise ala planeeringus nähti ette mitmeid istutusi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Silver Riisalo|pealkiri=Mees, kes andis pealinnale kopsud – Uurimus Tallinna linnaaednik Hans Lepast.|aasta=2014|koht=TTÜ Tartu kolledž.|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Heaks aedlinliku miljöö näiteks on [[Aarde tänav|Aarde]] ja [[Preesi tänav]]a hoonestus [[Pelgulinn]]as (1927), kus hoonestuseks kasutati [[Herbert Johanson]]i nelja [[tüüpprojekt]]i (1929).<ref name=":4" /> [[Harald Arman]] on öelnud: "See oli üks esimesi terviklikult kujundatud väikekorteritega aedlinnaosi".<ref name=":5">{{Raamatuviide|toimetaja=Harald Arman|pealkiri=Eesti Arhitektuuri Ajalugu|aasta=1965|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=14}}</ref> Soansi juhtimisel koostatud linnaplaan (1927) nägi ette [[Kose (Tallinn)|Kose]]-[[Maarjamäe]]-Lillepi-[[Varsaallika tänav|Varsaallika]] piirkonna väljaehitamist, kus linnapoolne osa oli määratud aedlinnaks, idapoolne suvilapiirkonnaks. Sel ajal jõuti kavast teostada vähe, Maarjamäe ja Varsaallika piirkond hoonestati ühepereelamutega põhiliselt pärast II maailmasõda.<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Toomas Vitsut|pealkiri=Pirita linnaosa üldplaneeringu seletuskiri|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Linnavolikogu|lehekülg=}}</ref> Lisaks on Soansil töös olnud [[Merivälja]] aedlinn (võistlusprojekt, I koht, 1927).<ref name=":1" /> Aastatel 1927–1928 korraldatud Pirita rannaala planeerimiskava võistlusel tunnistati I preemia vääriliseks projekt "Õhk, vesi ja päike", mille autorid olid Soans, [[Edgar Kuusik|E. J. Kuusik]] ja [[Franz de Vries]]. 1929. aasta suveks valminud [[Pirita supelhoone]] keskosas asus avar kuursaal rõduga, kust viisid trepid alla mererannale. Tiibades asusid kabiinid suplejatele ja duširuumid. Hoones asus ka postiagentuur ja arstipunkt. II maailmasõja aastail põles supelhoone maha ning taastati veidi muudetud kujul. Hoone lammutati 1979. aastal seoses uue rannahoone püstitamisega samale kohale.<ref name=":6" /> Aastatel 1927–1928 korrastati [[Toompea]] nõlv ja vallikraav, rajati nõlvale jalgteed ning pargi keskossa staadion koos teenindushoonega kesklinna koolide jaoks. [[Snelli tiik|Snelli tiigi]] kaldale ehitati Soansi kujundatud nelinurkne purskkaev, mille lähedusse rajati enne kiviktaimla. Oma senise nime [[Toompark]] sai haljasala 1934. aastal.<ref name=":0" /> 1928. aastal sai Soans esikoha [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] ümberkujunduse võistlusel. 1935. aastal valmis [[Pelguranna park|Pelguranna pargi]] planeerimise projekt.<ref name=":10">Eesti arhitektuurimuuseumi arhiiv. Soansi toimik.</ref> Anton Soans oskas hästi rakendada aedlinnale sobivaid planeerimisvõtteid, arvestades linnaarhitektuuri ajaloolist väljakujunemist. Tänu sellele pakuti talle palju linnaplaneerimistööd ka väiksemates Eesti linnades, tehaseasulates ja eramupiirkondades. 1923. aastal tegi Soans Haapsalu esimese planeerimiskava, mis nägi ette uut haldus- ja kaubanduskeskust (teostamata), [[Karja tänav (Haapsalu)|Karja peatänava]] tihedamat hoonestust, tuletõrjemaja, kuurortlinnale omaselt sanatooriumit ning [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i.<ref>{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti arhitektuur: 2. osa. Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa|aasta=1996a|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=9}}</ref> Samal aastal kavandas ta koos arhitekt A. Eichhenhorniga Tartu [[Ropka]]-Piiskopi aedlinnalise eramupiirkonna.<ref>{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti arhitektuur: 4. osa. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa|aasta=1996b|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=11}}</ref> Lisaks oli tööd puhkerajoonides [[Sindi]]s (1929), [[Rannamõisa]]s (1929), [[Otepää]]l (?), [[Vasalemma]]s (?) ja [[Taevaskoja]]s (1932).<ref name=":1" /> [[Kohtla-Järve]] servale, [[Käva]]le rajati 1925. aastal uus kaevandus ja ettevõtte juurde kujunes Anton Soansi üldplaani kohaselt vähekorruseliste elamutega ja koolimajade töölisasula. Püstitati puidust barakke ja väikekorteritega tööliselamuid hajali gruppidena (Hädaküla) ning ametnike elamud ([[Siidisuka]]). Lisaks kujundas ta Kohtla-Järvele tiigiga maastikupargi ning [[Pioneeri tänav (Kohtla-Järve)|Pioneeri tänava]] ja [[Pavandu]] majade võrgustiku.<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti arhitektuur: 3. osa.Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa|aasta=1996c|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=173}}</ref> == Anton Soans linnaplaneerijana pärast II maailmasõda == Veel intensiivsemalt hakkas Soans linnaplaneerimisega tegelema pärast II maailmasõda. Koos [[Eugen Habermann]]iga loodi [[Mõisaküla]] eramurajooni detailplaneering (1947). Seejärel Viljandi (1950), Narva, Põltsamaa (1955) ja Valga (1956) sõjajärgsed planeerimiskavad. Pärnu kui kunagise uhke kuurortlinna taaselustamine, Tartu taastamine kui haridus- ja teaduskeskusena (1945 koos [[Peeter Tarvas]]e, kinnitati 1948; 1954 koos J. Fomini ja H. Armaniga, 1959 korrigeeriti) ning Tallinna uus [[generaalplaan]] (koos O. Keppe ja H. Armaniga, I variant 1946, täiendatud variant 1950, kinnitati 1952; [[Nõukoguse Eesti preemia]] 1948).<ref name=":1" /> Tallinna sõjajärgne ülesehitus nägi ette linna arengut 20 aastaks. Esimesed viis-kuus aastat kulus taastamistöödele, uusi hooneid ehitati vähe. 1946 alustati [[Estonia teatrihoone]] ja kontserdisaali renoveerimist (kuni 1950). 1947–1948 ehitati Lenini (nüüd [[Rävala puiestee]]) ja sellega ristuvat Eesti Punaste Küttide (nüüd [[Teatri väljak|Teatri]]) väljakut. Põhirõhk oli enim kannatada saanud piirkonnal – [[Tallinna Kesklinn|kesklinnal]].<ref name=":5" /> == Anton Soans arhitektina == Töö mahult saab Anton Soansi pidada pigem linnaplaneerijaks, sellegipoolest on ta loomingus mitmeid suurejoonelisi arhitektuuriobjekte. Tal oli valmidust ja oskust teha teiste arhitektidega koostööd, kõik Anton Soansi kuulsamad majad on sündinud just paaristöödena. [[Fail:Kohtla-Järve koolihoone, 1938.jpg|pisi|Kohtla-Järve koolihoone (2012)]] Esmalt proovis kätt ka 1920. aastate traditsionalismis, kuid selles stiilis viljakamad arhitektid olid [[Herbert Johanson]] ja [[Eugen Habermann]]. 1920. aastate teisel poolel hakkas vihjeid tulema Soansi oskuse kohta teha funktsionalistlikku arhitektuuri (A. Soans. [[Eesti Seemneviljaühisus]]e maja. Tallinnas [[Pärnu maantee]] 2 teostamata ümberehitusprojekt. 1923; [[Pikk tänav]] 36. 1921 O. Moeller, A. Soans, 1924–25 [[Georg Hellat]]). Kümnendi lõpul valmis individuaalelamu projekt [[Amandus Adamsoni tänav|A. Adamsoni]] 4, büroo- ja eluhoone (1928–1929).<ref name=":4" /> 1930. aastad olid Soansi karjääris ühed arhitektuuriliselt viljakamad. 1931.–1932. aastal valmis tal koos [[Karl Burman vanem]]aga koostöös [[Vihula]] algkooli projekt. Hilisematest koolidest märkimisväärsed omapärase funktsionalismi tõlgendusega [[Kohtla-Järve]] algkool (Spordi 2, 1938–1939) ja [[Järvakandi]] algkool (1938).<ref>{{Netiviide|autor=Karin Hallas-Murula|url=http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/albumit-is-algkoolimaju/|pealkiri=Albumitäis algkoolimaju|väljaanne=Sirp|aeg=23. märts 2007|vaadatud=}}</ref> Anton Soansi üks Eesti mõistes ainulaadseid projekte oli 1932. aastal alustatud ja 1936. aastal lõpetatud [[Raua tänav]]a umbsopp ehk majad nr 25-35. Ainus tervikliku modernistliku miljööga linnaruumi lõik Eestis tekkis linnale pärandatud suure krundi tükeldamisel. Üksikuid hooneid projekteerisid sinna tema [[Richard Falkenberg]], [[Johann Ostrat]], [[Villem Seidra]] ja [[Artur Veedemaa-Vetemaa]]. See oli traditsioonilisest hoonestusviisist väljamurdmine, geomeetriliste mahtude vormimäng, mis ahvatleb leidma formaalset sarnasust ''[[art déco]]'' klassikasse kuuluva R. Mallet-Stevensi omanimelise Pariisi tänavaga. ''Art déco''<nowiki/>'le viitab ka dekoratiivne nurkade ümardamine ja rõhtjoonte värvidega rõhutamine. "A. Soansi enda kavandatud poega nurgamajal, Raua tänav 25, ei puudu madalama ploki peal [[Le Corbusier]]'lik katuseaedrõdu." <ref name=":4" /> 2015. aastal sai sellest majast kinnisvaraarendusprojekt [[Villa Soans]], mille raames maja renoveeriti ja 9 korteriteks müüdi.<ref>{{Netiviide|autor=Endover|url=http://villasoans.endover.ee/et|pealkiri=Villa Soans|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-05-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180504225458/http://villasoans.endover.ee/et|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Tallinna Kunstihoone.jpg|pisi|[[Tallinna Kunstihoone]]]] 1933. aastal projekteeris ta koos E. J. Kuusikuga [[Tallinna Kunstihoone]]. Tegemist oli võistlusprojektiga, mis ehitati valmis 1934. aastal Kultuurikapitali abiga. Masinaesteetikast lähtuv modernistlik vorm, kus fassaadilt eendub suur klaasekraan, mis liidab näitusesaali, koosolekusaali ja osa ateljeede aknaid.<ref name=":4" /> I korrusel on kunstnike klubi restoran KuKu ning äripind, II korrusel näitusesaalid, III korrusel bürood ning ülemistel kunstnike ateljeekorterid. Ruumipuuduse tõttu ehitati 1963. aasta Kuusiku projekti järgi majale peale lisakorrus. Fassaad ja näitusesaalid restaureeriti 1995. aastal. Tänapäeval tegutseb kunstihoone samal eesmärgil.<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti funktsionalism: Reisijuht|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=DOCOMOMO|lehekülg=20}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Hallas-Murula|pealkiri=Tallinna Kunstihoone 1934-1940|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Kunstihoone Fond|lehekülg=}}</ref> Samal aastal projekteeris Soans üksi aadressile [[Tõnismägi|Tõnismäe]] 16a korterelamu, maja valmis 1936.<ref name=":8" /> Paralleelselt Kuusikuga tegi Soans koostööd Pärnu linnaarhitekti [[Olev Siinmaa]]ga. Soansi loomingulises panuses julgetakse kahelda, kuid tema on allkirjastanud nii [[Pärnu rannahotell|Rannahotelli]] (1935–1937) kui ka funktsionalistliku villa [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna tänaval]] (1933–1936) projekti.<ref name=":8" /> 1936. aastal valmis Soansi järgmine iseseisev projekt – [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula]] 32b, 19. sajandi puumaja ümber- ja juurdeehitus. Majal on jõuliselt funktsionalistlike elemente, asümmeetriline nurgakende raamijaotus, aknaküllane ümarärkel ning metallist rõdupiirded.<ref name=":8" /> [[Võru pangahoone]] hakkas kerkima [[Tartu tänav (Võru)|Tartu]] ja [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänava]] nurgale 1937. aastal ja valmis 1939, taas projekteeris Soans koos Kuusikuga. Maja oli klassikalise ülesehitusega: väikelinna peaväljaku ääres kolmekorruseline kõrge kelpkatusega hoone, mille keskel on läbi kahe korruse ulatuv operatsioonisaal, linnapildis tõeliselt domineeriv. Stiililt läks Pätsi-aja esindustraditsionalismi alla, seest moodne aga fassaadil väärikust eksponeeriv kate. Fassaadile lisati ka skulptori [[Aleksander Kaasku]] Saare marmorist aknapealsed sümbolistlikud reljeefid.<ref name=":9">{{Raamatuviide|autorid=Karin Hallas-Murula, Mart Kalm, koostaja: Märt Karmo|pealkiri=Eesti Panga ajaloolised hooned|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Pank|lehekülg=}}</ref> 1937. aasta lõpus kuulutas [[Eesti Pank]] välja Pärnu pangahoonekavandite võistluse. Koostöös [[Alar Kotli]]ga projekteeris Soans võidutöö. [[Rüütli 40a|Hoonet]] hakati ehitama 1939, kuid II maailmasõja tõttu ehitus venis 1943. aastani. See oli omal ajal suurim Pärnu maja ja üks suuremaid pangahooneid Eestis. Ülesehituselt ja stiilist paratamatult sama asutuse esindushoonena küllalti sarnane ehk isegi veel dekooririkkam. Tänapäeval on seal, [[Rüütli 40a]], [[Skandinaviska Enskilda Banken|SEB]] Pärnu peakontor.<ref name=":9" /> 1938. aastal projekteeris Anton Soans [[Kohtla-Järve Issanda Muutmise kirik|Kohtla-Järve Issanda Muutmise apostlik-õigeusu kiriku]] ([[Järveküla tee]] 7). Põhiplaanilt geomeetriliselt selge ja tagasihoidlik. See oli ainus apostlik-õigeusu kirik, mis sellel kümnendil Eestis ehitati.<ref name=":7" /> Samuti ainulaadne funktsionalistlik kirik Eestis; hoolimata traditsioonilisest detailikäsitlusest on kiriku ülesehitus ja vorm täiesti moodne, puudub isegi [[sibulkuppel|sibulkupli]] motiiv.<ref name=":4" /> Alates 1998. aastast kultuurimälestiste nimekirjas, kuid enne seda jõuti koguduse poolt kirikule kuppel peale ehitada.<ref>{{Netiviide|autor=Kultuurimälestiste riiklik register|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13888|pealkiri=Kohtla-Järve õigeusu kirik|aeg=|vaadatud=}}</ref> Üks eredamaid näiteid tema projekteeritud mälestusmärkidest on 25. juunil 1939 [[Konstantin Päts]]i sünnikohas avatud [[Konstantin Pätsi ausammas|mälestussammas]] Tahkurannas, mis valmis koostöös skulptor [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehega]].<ref>{{Netiviide|url=http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-soans-anton-lembit-arhitekt/|pealkiri=Anton Lembit Soans|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-05-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180505065600/http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-soans-anton-lembit-arhitekt/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Teoste loend == [[Fail:Võru pangahoone Tartu tn 25 - 2014.jpg|thumb|Võru pangahoone, Tartu 25]] [[Fail:Kohtla-Järve õigeusu kirik, 1938.JPG|pisi|[[Kohtla-Järve Issanda Muutmise kirik]]]] [[Fail:Tallinn, elamu Raua 25, 1933.jpg|pisi|püsti|[[Raua tänav|Raua]] 25]] * Haapsalu I planeerimiskava (1923) * Tartu Ropka-Piiskopi aedlinn (koos A. Eichhenhorniga; 1923) * Aarde ja Preesi tänava hoonestus Pelgulinnas (koos E. Habermanniga; 1927) * Merivälja aedlinn, I koht (1927). * Pirita rannaala planeerimiskava (koos E. J. Kuusikuga), I koht (1927–1928) * Toompea vallikraavi korrastus (1927–1928) * Kadrioru pargi ümberkujunduse, I koht (1928) * A. Adamsoni 4 büroo- ja eluhoone (1928–1929) * Sindi puhkerajoon (1929) * Rannamõisa puhkerajoon (1929) * Eesti hüpoteegipanga hoone (koos Karl Burman vanemaga), II koht (1930) * Roosikrantsi 4b eramu aiakujundus (1931) * Vihula algkool (koos Karl Burman vanemaga; võimalik, et ainult allkirjastanud; 1931–1932) * Taevaskoja puhkerajoon (1932) * Villa Pärnus Lõuna 2a (koos O. Siinmaaga; võimalik, et ainult allkirjastanud; 1933) * Eesti Kunstimuuseum (koos E. J. Kuusikuga), III koht (1933) * Tallinna Kunstihoone (koos E. J. Kuusikuga; 1933–1934) * Miljööväärtusliku piirkonna Raua põigu kvartal: Raua 25 (1932) ja 31 (1934) * Elamu Pirital (1934) * Pärnu rannahotell (koos Olev Siinmaaga; 1935) * Pelgulinna superlasutus (1935), hävinud * Koidula 32b ümber- ja juurdeehitus (1936) * Tõnismäe 16a korterelamu (1936) * Eesti Seemnevilja Ühisuse hoone Valli tänava ja Pärnu maantee nurgal (1936), teostamata * Messihoone (1937) * Tööstuspalee (koos A. Kotliga) Roosikrantsi ja Kaarli pst nurgal, 2 varianti (1937), teostamata * Võru pangahoone (koos E. J. Kuusikuga; 1937–1939) * Pärnu pangahoone (koos A. Kotliga; 1937–1943) * Inglise Kolledž Politseiaia kõrval (1937–1938) * Järvakandi algkool (1938) * Kohtla-Järve töölisasula: ** Pioneeri ja Pavandu tänava hoonestus (1922–1923) ** Siidisuka tänava hoonestus (koos E. Habermanniga; 1923–1924) ** Kohtla-Järve algkool, Spordi 2 (1938–1939) ** Issandamuutmise vene-õigeusu kiriku Järveküla tee 7(1938) * Konstantin Pätsi sünnikoha mälestusmärk (koos Ferdi Sannamehega; 1939) * Tallinna uus generaalplaan (koos O. Keppe ja H. Armaniga; 1946–1952): * Lenini pst (Rävala pst) ja Eesti Punaste Küttide väljak (Teatri väljak) (1947–1948) * Mõisaküla elamurajooni planeering (koos E. Habermanniga; 1947) * Tartu sõjajärgne taastus{{lisa viide}} (koos Peeter Tarvase ja H. Armaniga; 1945–1959) * Pärnu sõjajärgne taastus{{lisa viide}} * Viljandi sõjajärgne taastus (1950){{lisa viide}} * Pühajärve puhkekodu (valmis ainult haldushoone peakorpus 1954). * Põltsamaa sõjajärgne taastus (1955){{lisa viide}} * Valga sõjajärgne taastus (1956){{lisa viide}} == Näitused == 1993. aastal "Teisiti: funktsionalism ja neofunktsionalism Eesti arhitektuuris" Helsingis Soome Arhitektuurimuuseumis ja Tallinnas Kunstihoones. Näituse kataloogi koostasid Mart Kalm ja Krista Kodres, Eesti arhitektuurimuuseum.<ref name=":1" /> 2010. aasta sügisel toimus Eesti Arhitektuurimuuseumi soolalao suures saalis mälestusnäitus "Arhitekt Anton Soans 125". Näituse materjali põhiosa pärines arhitektuurimuuseumis olevast Soansi isikufondist.<ref>Mait Väljas. [https://www.sirp.ee/dentelmenlik-ehituskunst-anton-soans-125/e|autor=Mait Väljas|url=http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/dentelmenlik-ehituskunst-anton-soans-125 Džentelmenlik ehituskunst – Anton Soans 125]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp, 08.10.2010.</ref> == Isiklikku == Ta abiellus 1930. aastal Ellen Bachmaniga, kes töötas raamatupidajana. Nende pojad on Eerik (hilisem metsateadlane) ja Ado Soans (hilisem ehitusinsener).<ref name=":10" /> Tema vennapoeg oli graafik [[Olev Soans]], tema vennapojapoeg skulptor [[Jaak Soans]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{JÄRJESTA:Soans, Anton}} [[Kategooria:Insenerikoja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna kõrgema tehnikumi õppejõud]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1966]] ln3ry85u0fk1h9s4a8enrm1l3kkel8e 0 233526 7189851 7170756 2026-07-09T15:02:44Z Kuriuss 38125 7189851 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Hoone |nimi = Estonia teatrihoone |omakeelne nimi = |pilt = |pildiallkiri = |asukoht = |stiil = [[juugendstiil]] |ehituse algus = 1911 |ehituse lõpp = 1913 |sissepühitsemine = |avamine = [[6. september]] ([[vkj]] 24. augustil) [[1913]] |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = |aadress = [[Estonia puiestee]] 4 |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = [[Armas Lindgren]] ja [[Wivi Lönn]] |omanik = [[Estonia (selts)]] |töövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} [[Fail:TLA 1465 1 1796.jpg|pisi|Vaade [[Uus turg|Uuele turule]] enne ja pärast Estonia hoone ehitamist]] [[Fail:EstConstAssmb.jpg|pisi|Eesti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] avaistungil, 23. aprill 1919]] [[Fail:Tallinn, teater Estonia - vaade turuplatsile, AM N05926.jpg|pisi|Vaade teatrihoonele [[Virumägi|Viruvärava mäelt]] (1930. aastad)]] [[Fail:AM N06025.jpg|pisi|Vaade Estonia hoonele ida poolt, u 1930]] '''Estonia teatrihoone''', algse nimega '''Estonia teatri- ja seltsimaja'''<ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384</ref>, on teatri- ja kontserdihoone [[Tallinn]]as aadressil [[Estonia puiestee]] 4. [[Juugendstiil]]is teatrimaja projekteerisid soome arhitektid [[Armas Lindgren]] ja [[Wivi Lönn]] ning sellest sai pärast valmimist 1913. aastal linna kõige suurem hoone.<ref>Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht nr 10; 29. oktoober 1938, [http://tallinn.ester.ee/record=b1181311~S1*est lk. 210–212]</ref> Hoone ühes tiivas asub [[Estonia teatrisaal]] ja teises tiivas [[Estonia kontserdisaal]]. Algse projekti järgi mahutas teatrisaal 874, kontserdisaal 1200 kohta. Hoone tiibade ehk kahe suure saalikorpuse vahel on madalam nn talveaia osa. Hoone on ehitis- ja ajaloomälestis.<ref>{{kultuurimälestis|1071|1071 "Estonia" teatrihoone, 1911-1913. a, 1946-1950. a}}</ref> == Eellugu == [[Estonia (selts)|Estonia Seltsi]] teatritrupp oli alates 1895. aastast hakanud lavastama [[laulumäng]]e, "rahvatükke" ja naljamänge; 20. sajandi algul jõudsid lavale tõsisemad draamateosed. 1906. aastal loodi seltsi baasil lavastajate ja näitlejate [[Paul Pinna]] ning [[Theodor Altermann]]i eestvõtmisel kutseline teater "Estonia", mis jäi seltsiga ning 1908. aastal asutatud Eesti Teater "Estonia" Osaühisusega seotuks kuni 1940. aastani. Linnavalitsus eraldas "Estonia" Seltsile tasuta krundi tulevase [[Eesti Draamateater|Saksa Teatri]] ja turuplatsi kõrvale 1904. aastal. Raha hoone rajamiseks hakati koguma tulu- ja piduõhtute korraldamisega ja teiseks allikaks olid 25-rublased osatähed. Suurimateks osanikeks said Estonia selts ise 525 ja [[Tallinna Krediitpank|Tallinna Vastastikune Krediitühisus]] 182 osatähega, kuid osanike seas oli ka palju eraisikuid. Maja lõplik maksumus oli 811 416 rubla ja 32 kopikat, millest 710 000 rubla tuli seltsi ja osaühisuse juhatuse liikmete lähisugulaste nimele vormistatud ning isikliku kinnisvara tagatisel antud laenudest.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Peets |eesnimi=Hugo |pealkiri=''Estonia'' teatri- ja kontserthoone ajalugu |kirjastus=Estonia |aasta=1938 |koht=Tallinn |keel=eesti}}</ref> Tallinna eestlaste laulu- ja mänguselts [[Estonia (selts)|"Estonia"]] rajas hoone aastatel 1912–1913 eestluse keskusena teatri- ja kontserdisaali, seltsi-, restorani-, kasiino- ja äriruumidega, [[Uus turg|Uue turu]] ääres. Enne seda kasutas Estonia selts ja teatritrupp oma tööks toonase [[Väike-Tartu maantee]] ääres asunud ühekorruselist hoonet nr 25<ref>[[Kaido Jaanson]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JaansonKaido_Mis_juhtus_TUNA2005_4.pdf Mis juhtus 1905. a. 11.(24.) detsembri õhtul Voltas? Katse rekonstrueerida minevikku], TUNA 2005 nr 4</ref>, kus hiljem asus seal [[Tallinna Töölisteater|Tallinna töölisteater]]. == Esimene hoone (kuni 1944) == Hoone avati [[6. september|6. septembril]] ([[vkj]] 24. augustil) [[1913]], avaõhtul tuli ettekandmisele "[[Hamlet]]" ja avaprogrammis oli veel C. R. Jakobsoni "Artur ja Anna", J. Haydni oratoorium "Aastaajad", Humperdincki ooper "Hänsel ja Gretel" ("Hans ja Greete") ning eesti ja rahvusvaheliste helitööde sümfooniakontsert. Tollal sai Estonia teatrihoonest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Kontserdisaalis oli üks linna moodsamaid ja suuremaid oreleid, ehitatud meister A.Terkmanni töökojas.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Фабрика органов и фисгармоний А. А. Теркман Ревель : основана в 1882 году, [Ревель] : [s.n.], [1915 (Ревель : Цветков и Китцель)]}}</ref> I maailmasõja ajal kasutati kontserdisaali tiiba kuni 1918. aastani sõjahaiglana, teatrisaalis toimusid etendused edasi. Vabadussõja ajal kogunes [[23. aprill]]il [[1919]] majja Eesti Vabariigi esimene parlament, [[Asutav Kogu]]. Juba 1920. aastatel tehti teatrimajale juurdeehitusi. 1934. aasta ümberehituste käigus ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu, samuti lisati teatrimajale Roheline saal. [[Fail:Tallinn, Estonia seltsi hoone, AM N05972.jpg|pisi|Estonia teatrihoone]] [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] sai hoone kõvasti kannatada. [[Märtsipommitamine Tallinnas|9. märtsil 1944]], kui Nõukogude [[Punaarmee]] lennuvägi õhust Tallinna ründas, hävines pommitabamuse saanud teatrihoone tulekahjus pea täielikult. Pärast hoone hävimist moodustas [[Eesti Omavalitsus]] aprillis 1944 komisjoni "Estonia" hoone uuesti ülesehitamise võimaluste läbikaalumiseks ning vastavate sammude astumiseks. Komisjoni juhatusse kuulusid tehnikadirektor [[Arnold Radik]]u juhtimisel. Teisteks juhatuse liikmeteks olid [[Andres Särev]], [[Edgar Muttikas]] ja [[Alar Kotli]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1944/04/16/25 Estonia teatrihoone taasülesehitamise komisjon oli koos], Eesti Sõna, nr. 88, 16 aprill 1944</ref> == Taastatud hoone == Estonia teatri- ja kontserdihoone taastati aastatel 1945–1951 arhitekt Alar Kotli projekti järgi, milles osaliselt säilitati algne väljanägemine, osalt seda aga muudeti.{{lisa viide}} Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud [[Dooria stiil|dooria]] sammastega. 1944. aastal hävinud hoone ülesehitamisnõuded nägid ette paremini säilinud lõunakülje algsel kujul taastamise, mistõttu ehitati vajalikud lisaruumid põhjaküljele. Uuendatud hoone sai sõjaeelsest 1,4 korda mahukam. [[1946]]. aastal taasavati Estonia kontserdisaal ja [[1947]]. aasta sügisel ka teatrisaal. Hoone taastamine tervikuna jõudis lõpule [[1951]]. aastaks. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada [[fresko]]maaliga. Nõukogude okupatsioonivõimu organid esitasid kunstnikele nõudmise, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama [[Stalin]]i juhtimisel toimuvat "suurt sotsialistlikku ülesehitamise tööd" ja "vaenlase purustatu taastamist".<ref name="Genss, 1948">[[Julius Genss]], "Estonia" teatrisaali laemaalist, Sirp ja Vasar, 08.05.1948.</ref> Töö võtsid ette kunstnikud [[Elmar Kits]], [[Evald Okas]] ja [[Richard Sagrits]]. Kunstnikud pidid jagama lae neljaks üksikuks süžeeks: lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning nõukogude kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse [[laulupidu]], vasakul pool on teemaks "põllumajandus" ning paremal "tööstus ja kalandus".<ref name="Genss, 1948" /> Lisaks valmistati teatrisaali kaunistamiseks 16 [[bareljeef]]i vastavalt tollasele liiduvabariikide arvule.<ref name="SV,1946">Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 5.10.1946</ref> Juhend nägi ette, et bareljeefis tuleb edasi anda vastava liiduvabariigi rahvustüüp, kõrvalmotiivistikus rõhutada maale iseloomulikke jooni, selle rahvamajanduslikku omapära ja rahvusornamentikat.<ref name="SV,1946" /> Bareljeefi alumisel serval on ornamentaalne lint vabariigi nimetusega.<ref name="SV,1946" /> Bareljeefid jagunesid järgmiselt: [[Ferdi Sannamees]] [[Vene NFSV]] ja [[Tadžiki NSV]], [[Paul Horma]] [[Eesti NSV|Eesti]] ja [[Armeenia NSV]], [[Juhan Raudsepp]] [[Läti NSV|Läti]] ja [[Aserbaidžaani NSV]], [[Voldemar Mellik]] [[Ukraina NSV|Ukraina]] ja [[Kasahhi NSV]], [[August Vomm]] [[Valgevene NSV|Valgevene]] ja [[Karjala ANSV]], [[Aleksander Kaasik]] [[Moldaavia NSV|Moldaavia]] ja [[Usbeki NSV]], [[Enn Roos]] [[Gruusia NSV]] ja [[Herman Halliste]] [[Turkmeeni NSV]].<ref>[[Mart-Ivo Eller]], Ehitusplastikast ja Nõukogude Eesti ehitusplastika arengust 1940-1962, [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]], 1964</ref> == Taasiseseisvunud Eestis == [[Pilt:Rahvusooper Estonia, dets 20.jpg|pisi|Tagakülje vaade aastast 2020]] Pärast kaua kestnud ümberehitustöid valmis 1991. aastaks hoone keskosa, mida asuti kasutama talveaiana väiksemate kontsertide ja pidude tarbeks. [[2006]]. aastal avati ka [[kammermuusika]]saal. Hoone kuulub tänapäeval endiselt Estonia teatrile, selles tegutsevad kolm iseseisvat asutust: ühes tiivas [[Rahvusooper Estonia]] ja teises [[Eesti Kontsert]] ning [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester]]. Aastatel 1990–1992 toimusid Estonia kontserdisaalis kõik kümme [[Eesti Kongress]]i istungjärku. Estonia teatrihoonet on kujutatud Eesti [[Viiekümnekroonine pangatäht|50-kroonisel rahatähel]], mis oli ringluses aastatel 1994–2011. == Kontserdisaal == Saalis on kuni ligi 1000 istekohta. Ruumi saab kasutada ka konverentsiruumi või ballisaalina. Esimene [[kontsert]] toimus Estonia kontserdisaalis [[7. september|7. septembril]] [[1913]]. [[1997]]. aastal saal renoveeriti. Seal on aastakümnetega toimunud paljude kultuuri- ja riigitegelaste matusetseremooniad. Teiste hulgas E. Aav, A. H. Tammsaare, L. Koidula, J. Vares-Barbarus, A. Lüüdik, P. Pinna, A. Topman, H. Eller, J. Semper, J. Smuul, Fr. Tuglas, P. Keres, G. Ots, V. Panso, A. Vader, T. Vettik, G. Ernesaks, P. Lilje, J. Kotkas, E. Baskin, E. Klas, E. Savisaar, A. Rüütel jpt. == Teatrisaal == 1946. aastal teatrisaal taastati<ref name="A&O Eesti, 2007"/> ja 2005. aastal [[renoveerimine|renoveeriti]].<ref name="A&O Eesti, 2007"/> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * {{kultuurimälestis}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Eesti kontserdimajad]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] k7oplsjf36ka6281g8z40hmt22vjwte 0 234014 7189979 5411843 2026-07-09T20:02:40Z Kk 6201 7189979 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} [[Pilt:ARS Megachile rotundata.jpg|pisi|]] '''''Megachile rotundata''''' on [[Euroopa]]s elav [[lehemesilane]], kes on hea [[tolmeldamine|tolmeldajana]] [[Introduktsioon (bioloogia)|introdutseeritud]] muu hulgas [[Põhja-Ameerika]]sse, [[Austraalia]]sse ja [[Uus-Meremaa]]le. Üksikult elava mesilasena ei ehita ta [[koloonia (bioloogia)|kolooniaid]] ega kogu [[mesi|mett]], kuid on väga kasulik tolmeldaja [[lutsern|lutsernile]], [[porgand]]ile ja paljudele teistele taimeliikidele. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kiletiivalised]] akii2nz2rmv72sakdn2abe4au1aiic3 0 236092 7189929 6970568 2026-07-09T18:32:23Z Kaimar098 170684 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */ 7189929 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=november}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=september}} '''Ökoloogiline katastroof''' ehk '''ökokatastroof''' on inimtekkeline ehk inimtegevusest põhjustatud katastroof, mille tulemusel on keskkond ulatuslikult rikutud või võib [[ökosüsteem]] laialdaselt hävida. Ökoloogilist katastroofi võib nimetada ka keskkonnakatastroofiks. Ökoloogilise katastroofi tingivad elukeskkonna (vee, õhu, pinnase) saastatus ja ressursside ülekasutusest tekkinud ressursside puudus. Ökoloogilist katastroofi ei tohi segamini ajada '''[[loodusõnnetus]]ega''' (looduskatastroofiga), mis on tingitud looduslikest põhjustest (nt [[orkaan]]ist). == Inimese põhjustatud ökoloogilised katastroofid == === [[Tšornobõli katastroof|Tšornobõli katastroof]] === Avarii, mis leidis aset [[Tšornobõl|Tšornobõli]] tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. See õnnetus oli [[Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala|rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala]] 7. taseme õnnetus. Tagajärjed: radioaktiivne saaste, palju hukkunuid, mitmed haigused inimestel.<ref name="NiqZl" /> See katastroof saastas suuri alasid Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes. Saaste riivas ka Eestimaad. Piirkondadest, mis olid saastatud, evakueeriti üle 300 000 inimese. Plahvatanud reaktori ümber ehitati betoonsarkofaag.<ref name="QuRZ5" /> [[Fail:Chernobyl radiation map 1996.svg|pisi|Tšornobõli katastroofi kaart, 1996]] === [[Deepwater Horizon]]i õlireostus === 22. aprillil 2010 uppus [[naftaplatvorm]] [[Mehhiko laht|Mehhiko lahes]] Louisiana ranniku lähistel. Platvormil hukkus 11 inimest ja paljud teised said põletushaavu. See põhjustas ulatusliku keskkonnakatastroofi. Platvorm ise vajus mere põhja.<ref name="l4l99" /> Selle katastroofi põhjal on tehtud film "Deepwater Horizon".<ref name="Endft" /> [[Fail:Deepwater Horizon oil spill - May 24, 2010.jpg|pisi|Deepwater Horizoni õlireostus merel]] === Prestige'i õlireostus === 13. novembril 2002 uppus naftatanker MV Prestige, uppumise põhjustas kere purunemine. Selle käigus lekkis tankerist 50 000 tonni õli. Leke saastas tuhandeid kilomeetreid rannikut Hispaanias, Prantsusmaal ja Portugalis. See kahjustas ka kohalikku kalatööstust.<ref name="aBCGA" /> === Prudhoe lahe õlireostus === 2. märtsil 2006 avastatud õlireostus Alaskal Prudhoe lahes.<ref name="TVKNd" /> Toornaftat lekkis umbes 1 miljonit liitrit. Lekke allikaks oli torujuhtme sisekorrosioonist põhjustatud auk.<ref name="DreZa" /> Leke avastati alles viis päeva hiljem, kui see oli tekkinud. See on siiani Alaska suurim leke. Usutakse, et nafta saadakse turvaliselt kõrvaldatud.<ref name="cti66" /> === Seveso katastroof === Tööstusõnnetus 10. juulil 1976 Itaalias Milanos, mis põhjustas 6 tonni mürgiste kemikaalide ([[Dioksiinid|dioksiini]]) vabastamise õhku. See õnnetus põhjustas loomade (peamiselt kodulindude ja küülikute) surma ning inimestel põhjustas see nahapõletikku.<ref name="3g6m4" /> Katastroofi tagajärjel jagati saastunud piirkonnad tsoonideks. Mõne päeva jooksul leiti surnuna üle 3000 looma ja 1978. aastaks tapeti kokku üle 80 000 looma, et vältida kemikaali levimist toiduahelas. Ainult 15 last saadeti kohe haiglasse haigusilmingute tõttu. A-tsoonist 26 naist sunniti tegema aborti ning ülejäänud poolsada naist sünnitasid hiljem terved lapsed. See tsoon suudeti täielikult evakueerida augusti lõpuks ning seal olnud 1600 inimesest sai kannatada nahahaigustega 447 inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Mick Corliss|url=http://www.getipm.com/articles/seveso-italy.htm|pealkiri=Dioxin: Seveso disaster testament to effects of dioxin|väljaanne=|aeg=06.05.2019|vaadatud=04.11.2019}}</ref> "''Seveso piirkonnast väljunud gaasipilv sisaldas hinnanguliselt ühte kilogrammi TCDD-d. TCDD on üks dioksiinitüüp, keemiliste ühendite perekond, mis on tööstusliku tegevuse kõrvalsaadus, nagu pleegitamine puidust paberimassi, prügi põletamine, metalli sulatamine ja keemiline tootmine. Dioksiin on universaalselt tunnistatud kantserogeeniks (vähktõbe põhjustav aine).Samuti on teada, et see põhjustab imetajatel reproduktiivseid, immuunsüsteemi ja arenguhäireid ning võib põhjustada tõsiseid maksaprobleeme inimestel, kes puutuvad kokku suures kontsertratsioonis ühenditega. Chloracne, tõsine nahahaigus, mis sarnaneb väga halva aknega, võib tuleneda ka ulatuslikust dioksiiniga kokkupuutest."'' <ref name="HAmzU" /> === Ok Tedi keskkonnakatastroof === 1984. aastal toimunud kaevandusreostus. Selle põhjustas jäätmepumpade süsteemi kokkuvarisemine.<ref name="M7qpR" /> === Bhopali katastroof === {{vaata|Bhopali katastroof}} 3. detsembril 1984 toimunud keemiakatastroof, mille käigus lekkis ümberkaudsetesse slummidesse 35 tonni toksilisi gaase. See põhjustas paari päeva jooksul üle 7000 inimese surma. Aastatega on selle tõttu surma saanud veel 15 000 – 30 000 inimest. Samuti tekkis terviseprobleeme poolel miljonil inimesel.<ref name="j8p9B" /> === Kingston Fossil Plant === 22. detsembril 2008 Roanne'i maakonnas Tennessee osariigis purunes tahkete jäätmete hoidlas tuhapüstik. Õhku paiskus 4 200 000 m³ kivisöe lendtuhka.<ref name="4paOI" /> [[Fail:Kingston Fossil Plant.jpg|pisi|Kingston Fossil Plant]] ==Vaata ka== *[[loodusõnnetus]] *[[ökoloogiline kriis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NiqZl">{{Netiviide|Autor=Heiki Suurkask|URL=http://epl.delfi.ee/news/valismaa/miljon-inimest-on-surnud-1986-aasta-tsernoboli-katastroofi-tottu?id=51294062|Pealkiri=Miljon inimest on surnud 1986. aasta Tšernobõli katastroofi tõttu|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=23.03.2011|Kasutatud=}}</ref> <ref name="QuRZ5">{{Netiviide|Autor=Evgeni Kotenko|URL=https://sputnik-news.ee/event/20170426/5524160/tsornoboli-tuumakatastroofist-moodub-aastat.html|Pealkiri=Tšornobõli tuumakatastroofist möödub 31 aastat|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-10-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171019010020/https://sputnik-news.ee/event/20170426/5524160/tsornoboli-tuumakatastroofist-moodub-aastat.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="l4l99">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Deepwater_Horizon_oil_spill|Pealkiri=Deepwater Horizon oil spill|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="Endft">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Deepwater_Horizon|Pealkiri=Deepwater Horizon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="aBCGA">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Prestige_oil_spill|Pealkiri=Prestige oil spill|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="TVKNd">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Prudhoe_Bay_oil_spill|Pealkiri=Prudhoe Bay oil spill|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="DreZa">{{Netiviide|Autor=|URL=http://news.bbc.co.uk/2/hi/americas/4795866.stm|Pealkiri=Alaska hit by 'massive' oil spill|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="cti66">{{Netiviide|Autor=John Roach|URL=https://news.nationalgeographic.com/news/2006/03/0320_060320_alaska_oil.html|Pealkiri=Alaska Oil Spill Fuels Concerns Over Arctic Wildlife, Future Drilling|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="3g6m4">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Seveso_disaster|Pealkiri=Seveso disaster|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="HAmzU">{{Netiviide|Autor=Marc Lallanilla|URL=https://www.thespruce.com/briefing-the-seveso-disaster-1708806|Pealkiri=Briefing: The Seveso Disaster|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-10-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171028203042/https://www.thespruce.com/briefing-the-seveso-disaster-1708806|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="M7qpR">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Ok_Tedi_environmental_disaster|Pealkiri=Ok Tedi environmental disaster|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="j8p9B">{{Netiviide|Autor=|URL=https://maailm.postimees.ee/3013277/indias-meenutatakse-30-aasta-tagust-bhopali-gaasikatastroofi|Pealkiri=Indias meenutatakse 30 aasta tagust Bhopali gaasikatastroofi|Väljaanne=Postimees|Aeg=03.12.2014|Kasutatud=}}</ref> <ref name="4paOI">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Kingston_Fossil_Plant_coal_fly_ash_slurry_spill|Pealkiri=Kingston Fossil Plant coal fly ash slurry spill|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> }} [[Kategooria:Ökoloogia]] [[Kategooria:Õnnetused]] 16j2839ffjm89a06b2qh631o1k5a6ox 0 241111 7190230 7121890 2026-07-10T11:30:42Z Merryapples 92748 /* */ 7190230 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olev Raju.jpg|pisi|Olev Raju esinemas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpuaktusel 20. juunil 2006]] '''Olev Raju''' ([[14. jaanuar]] [[1948]] - [[9. juuli]] [[2026]]) oli Eesti majandusteadlane ja poliitik. Ta lõpetas aastal 1971 kiitusega [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal. Aastatel 1974–1975 oli ta samas ülikoolis aspirantuuris, aastatel 1983–1985 doktorantuuris. Aastatel 1971–1991 töötas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis poliitökonoomia kateedris vaneminseneri, vanemõpetaja ja dotsendina. Olev Raju kuulus aastast 1998 [[Eesti Keskerakond]]a. Ta oli 1995–2003 [[Riigikogu]] [[VIII Riigikogu|VIII]] ja [[IX Riigikogu|IX]] koosseisu liige ja 2007–2009 [[Tartu Linnavolikogu]] esimees. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Tartu]]s, kogus 22 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. märts 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== * 2008 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=9698 Nädala juubilar Olev Raju 60], Kesknädal, 9. jaanuar 2008 *[http://www.tartupostimees.ee/?id=77263 Olev Raju: kriisist väljatulek – mitte lihtsate inimeste arvel], Tartu Postimees, 3. veebruar 2009 *[http://www.ap3.ee/article/2010/11/15/olev-raju-reformierakond-on-ideoloogialoksus Olev Raju: Reformierakond on ideoloogialõksus], Äripäev, 15. november 2010 {{JÄRJESTA:Raju, Olev}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli poliitilise ökonoomia kateedri õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 78fjheq5zjlldkmwlqpe8xmy9xk5s5m 0 242155 7190049 6107988 2026-07-09T22:54:36Z Kapakkatoveri 233149 7190049 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dmitry Narkisovich Mamin-Sibiryak.jpg|pisi|Mamin-Sibirjak (umbes 1885)]] '''Dmitri Mamin-Sibirjak''' (kodanikunimi '''Dmitri Mamin''', [[vene keel]]es '''Мамин-Сибиряк, Дмитрий Наркисович'''; [[6. november]] [[1852]] [[Visimo]], [[Permi kubermang]] – [[15. november]] [[1912]] [[Peterburi]]) oli vene kirjanik. Dmitri Mamin sündis tehasevaimuliku pojana [[Visimo]]s, Permi kubermangus (praeguse haldusjaotuse järgi [[Sverdlovski oblast]]is. Algõppe sai kodus, hiljem õppis Visimo töölislaste koolis, aastatel [[1866]]–[[1868]] õppis [[Jekaterinburg]]i vaimulikus koolis, seejärel aastani [[1872]] Permi vaimulikus seminaris (mida ei lõpetanud). Aastal [[1872]] astus ta [[Peterburi Meditsiini-Kirurgia Akadeemia]] (praegu Kirovi nimeline Sõjameditsiini Akadeemia) veterinaariateaduskonda. Aastal [[1876]] läks ta üle [[Peterburi ülikool]]i õigusteaduskonda, mille ta oli sunnitud aasta pärast majanduslikel ja tervislikel põhjustel (ta oli haigestunud tuberkuloosi) pooleli jätma. Aastal [[1877]] naasis ta vanematekoju [[Uraal|Uuralitesse]]. Aastal [[1878]] suri isa ja pere eest hoolitsemine langes Dmitri õlgadele. Selleks, et anda haridust vendadele ja õele, koliti suurde kultuurikeskusse [[Jekaterinburg]]i. Seal tutvus ta ka oma esimese abikaasa Mariaga, kes ei olnud talle mitte ainult naiseks ja sõbraks, vaid ka heaks nõuandjaks kirjanduslikes küsimustes. Neil aastatel sooritas ta palju reise mööda [[Uraal|Uuraleid]], tutvus ajalooalase kirjandusega, õppis majandust, Uuralite etnograafiat, tutvus rahva eluga. {{pooleli}} == Teoseid == Muinasjutt vaprast jänesest {{JÄRJESTA:Mamin-Sibirjak, Dmitri}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1852]] [[Kategooria:Surnud 1912]] 6bh3ktjkxuueofqusmlpoicgziut4ls 0 242214 7190008 6333019 2026-07-09T21:46:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190008 wikitext text/x-wiki '''Andres Ots''' (sündinud [[11. november|11. novembril]] [[1984]] [[Vinni]]s) on Eesti [[ettevõtja]]. On juhtinud alates 2007. aastast [[Rakvere]] kesklinnas [[Wesenbergh (hotell)|hotelli Wesenbergh]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110223221522/http://www.reform.ee/et/Valimised/Kandidaadid/Laane-Virumaa/41/Andres%20Ots Andres Ots]. Eesti Reformierakonna koduleht. (Kasutatud 24. märtsil 2011.)</ref> Ta lõpetas aastal [[2007]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i majandusteaduskonna bakalaureusena<ref>http://www.vvk.ee/?id=12449&code=0059&scode=0900&cid=8898</ref><ref>http://www.vvk.ee/riigikogu-valimised-2011/kandidaadid2011?id=12655&pid=6758&cid=16399</ref>. Kuulus [[Eesti Reformierakond]]a alates [[8. juuni]]st [[2005]] kuni [[6. november|6. novembrini]] [[2018]].<ref>Äriregistri päring. (Kasutatud 8. juunil 2022.)</ref> Kandideeris nii aastal [[2005]] kui aastal [[2009]] kohalikel valimistel [[Vinni vald|Vinni valla]] volikogu liikmeks [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] ridades; mõlemal korral osutus ta valituks<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/713000000.html</ref><ref>http://www.vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0900.html</ref>. Kandideeris [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] Lääne-Virumaal. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ots, Andres}} [[Kategooria:Sündinud 1984]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] 1mw2zi7dn8akwbh1ztrgdepz4iq2hh4 0 242907 7190050 7036255 2026-07-09T22:57:22Z Kapakkatoveri 233149 7190050 wikitext text/x-wiki [[File:Shulzenberg.jpg|thumb|Martin Schulzenberg (1909)]] '''Martin Schulzenberg''' (2. november [[1864]] [[Pöögle]] – 17. jaanuar [[1912]] [[Tartu]]) oli eesti talunik ([[Liivimaa kubermang]]us) ja [[III Riigiduuma]] saadik Liivimaa kubermangust. Maetud [[Alatskivi kalmistu]]le. == Välislingid == *http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=3297 {{JÄRJESTA:Schulzenberg, Martin}} [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi III Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Alatskivi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1864]] [[Kategooria:Surnud 1912]] t9cyx23ozoq3wdt0ki3wc2177mvkioz 0 250705 7190099 7071849 2026-07-10T00:38:07Z Trebors 57925 7190099 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mihkel Tikerpalu 2014.jpg|pisi|Mihkel Tikerpalu 2014. aastal]] '''Mihkel Tikerpalu''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1987]] [[Viinistu|Viinistul]]) on eesti [[näitleja]] ja kultuurikorraldaja. Ta on lõpetanud 2006. aastal [[Loksa 1. Keskkool]]i kuldmedaliga ja 2010. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i näitleja erialal (24. lend, kursuse juhendaja [[Hendrik Toompere]]). Aastatel 2009–2021 töötas [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] näitlejana. Aastatel 2015–2018 oli ta teatriühenduse [[Misanzen]] [[produtsent]]. Mihkel Tikerpalu mängib seriaalis "[[Õnne 13]]" Uuevariku noorperemeest Ints Kattaid. Ta on [[mittetulundusühing]]u [[TikerKultuur]] üks [[juhatus]]e liikmetest.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=[[Postimehe kultuuritoimetus]] |aeg=21. aprill 2019, 13:08 |pealkiri=Esietendus lavastus Jaan Tõnissonist |url=https://kultuur.postimees.ee/6574336/esietendus-lavastus-jaan-tonissonist |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190421122521/https://kultuur.postimees.ee/6574336/esietendus-lavastus-jaan-tonissonist |arhiivimisaeg=2019-04-21 |vaadatud= |väljaanne=[[Postimees]] |väljaandja=[[Postimees Grupp]]}}</ref> Aastatel 2021–2024 oli Mihkel Tikerpalu [[Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool]]i direktor. Ta kuulub ka [[Eesti Muusikakoolide Liit|Eesti Muusikakoolide Liidu]] juhatusse (olnud ka selle esimees). Alates 19. augustist 2024 on Tikerpalu Tallinna huvikeskuse [[Kullo]] direktor. ==Poliitiline tegevus== Mihkel Tikerpalu kuulub alates 2021. aastast erakonda [[Eesti 200]]. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 236 häält ega osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kristiine linnaosa]]s, kogus 102 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Isiklikku == Ta on 2016. aastast abielus [[Mairi Tikerpalu]]ga (neiuna Mairi Jõgi). == Teatrirolle == * [[Jaan Tõnisson]] – [[Karl Sakritsi]] "[[Üksi lehekuu põues]]", TikerKultuur , [[2019]]<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *Hillar Kohv, [http://www.gossip.ee/articles/10863-naeitleja-mihkel-tikerpalu-gossip-ee-le-naeen-oma-tulevikku-nukuteatris?locale=et Näitleja Mihkel Tikerpalu Gossip.ee-le: Näen oma tulevikku Nukuteatris], Gossip.ee, 31. märts 2011 {{JÄRJESTA:Tikerpalu, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 9eod3jdueonjypi7istqj6fsvop06jg 0 256528 7190104 7016506 2026-07-10T00:41:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190104 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib isikust; filmi kohta vaata artiklit [[Annie Oakley (film)]].}} [[Pilt:Miss-Annie-Oakley-peerless-wing-shot.jpg|150px|right|Buffalo Billi Metsiku Lääne sõu reklaamplakat]] [[Fail:Annie Oakley shooting glass balls, 1894.ogv|pisi|Film 1894. aastal klaaskuule laskvast Annie Oakleyst]] '''Annie Oakley''' (sündinud '''Phoebe Ann Mosey'''; [[13. august]] [[1860]] – [[3. november]] [[1926]]) oli Ameerika [[täpsuslaskur]] ja meelelahutaja. Oakley hämmastav anne ja kuulsus tõid talle peaosa [[Buffalo Bill]]i Metsiku Lääne etenduses, mis tegi temast ühe esimese Ameerika naisstaari. Oakley omandas küttimisoskuse juba lapsena, et toita oma kehval järjel perekonda [[Ohio]] lääneosas. 15-aastaselt võitis ta laskevõistluses kogenud laskurit Frank E. Butlerit, kellega ta abiellus 1876. aastal. Paar liitus Buffalo Billi rändetendusega 1885. aastal, esinedes Euroopas kuningaperede ja teiste riigipeade ees. Annie Oakley hämmastas publikut oma abikaasa käest sigarit tulistades või 30 sammu kauguselt mängukaardi servi lõhestades. Ta teenis rohkem kui keegi teine, välja arvatud Buffalo Bill ise. Pärast 1901. aasta ränka raudteeõnnetust pidi ta leppima lihtsamate etteastetega ja käis esinemas tema karjäärist kirjutatud näidendis. Ta õpetas naisi laskma, olles veendunud, et naised peavad ennast kaitsma õppima. Tema etteastet filmiti ühe [[Thomas Alva Edison|Thomas Edisoni]] esimese salvestuse tarvis 1894. aastal. Pärast ta surma on tema elulugu kohandatud muusikalide ja filmide jaoks, sealhulgas filmis "Annie Get Your Gun". == Noorpõlv == Annie Oakley sündis (Phoebe Ann (Annie) Mosey)<ref name="enddebate">{{cite web|url=http://www.annieoakleyfoundation.org/newsletters/no14.pdf|title=We Hope "Mosey" Ends the Debate|publisher=annieoakleyfoundation.org|work=Taking Aim Newsletter|date=Summer 2003|access-date=August 9, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140812101434/http://www.annieoakleyfoundation.org/newsletters/no14.pdf|archive-date=August 12, 2014|url-status=dead|df=mdy-all}}</ref><ref name="saysEdwards">{{cite web|last=Edwards|first=Bess|url=http://www.annieoakleyfoundation.org/bio.html|title=Annie Oakley's Life and Career|publisher=annieoakleyfoundation.org|archive-url=https://web.archive.org/web/20080314232045/http://www.annieoakleyfoundation.org/bio.html|archive-date=March 14, 2008|url-status=dead|df=mdy-all}}</ref><ref name="Mosesmyth">{{cite web|url=http://www.ormiston.com/annieoakley/tales.html#NAME|title=Tall Tales and the Truth|access-date=January 11, 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20021015053658/http://www.ormiston.com/annieoakley/tales.html#NAME|archive-date=October 15, 2002|at=Born Phoebe Anne Oakley Mozee?|url-status=dead}}</ref> 1860. aastal palkhütis Darke'i maakonnas Ohio osariigis. Selle koha läheduses on kivile kinnitatud tahvel, mille Annie Oakley komitee paigaldas sinna 1981. aastal, 121 aastat pärast tema sündi.<ref>{{cite web|url=http://www.ormiston.com/annieoakley/tales.html#YOUNG|title=Tall Tales and the Truth|publisher=Annie Oakley Foundation|archive-url=https://web.archive.org/web/20021015053658/http://www.ormiston.com/annieoakley/tales.html#YOUNG|archive-date=October 15, 2002|at=Was Annie really born in 1866?}}</ref> Annie vanemad olid Pennsylvania Blairi maakonnast Hollidaysburgist pärit inglise päritolu [[kveekerid]].<ref name="Wukovits">{{cite book|last=Wukovits|first=John|date=May 1997|title=Annie Oakley|publisher=[[Chelsea House]]|isbn=978-0791039069|series=Legends of the West|url=https://archive.org/details/annieoakley00wuko|url-access=registration}}</ref><ref name="Wills">{{cite book|last=Wills|first=Chuck|year=2007|title=Annie Oakley|publisher=[[Dorling Kindersley]]|location=London|isbn=978-0-7566-2997-7|url=https://archive.org/details/annieoakleydkbio00char|url-access=registration}}</ref> Annie oli üheksast lapsest viies.<ref>{{cite web|url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/timeline/oakley/|title=Timeline: The Life of Annie Oakley|publisher=[[Public Broadcasting Service]]|work=[[American Experience]]|access-date=June 15, 2015|quote=August 13, 1860: Annie Oakley is born Phoebe Ann Moses, on the family farm in Darke County, Ohio, fifth ...|archive-url=https://web.archive.org/web/20150502042159/http://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/timeline/oakley/|archive-date=May 2, 2015|url-status=live}}</ref> Isa surma tõttu perekond vaesus ja Annie ei käinud sel ajal regulaarselt koolis, jätkates õpinguid hiljem teismelisena ja täiskasvanueas.<ref>{{cite book|last=Kasper|first=Shirl|year=1992|title=Annie Oakley|url=https://archive.org/details/annieoakley0000kasp_c3a3|publisher=[[University of Oklahoma Press]]|isbn=978-0-8061-2418-6|pages=[https://archive.org/details/annieoakley0000kasp_c3a3/page/6 6], 20}}</ref> Annie hakkas lõkse seadma enne seitsmeaastaseks saamist ning püssist laskma ja küttima kaheksa-aastaselt, et toita oma õdesid-vendi ja lesestunud ema. Ta müüs kütitud ulukid Greenville'i kohalikele elanikele ja kaupmeestele, kes saatsid need Cincinnati ja teiste linnade hotellidele. Ta müüs saakloomi ka Ohio põhjaosa restoranidele ja hotellidele. 15-aastaselt tasus ta ema talu laenu.<ref>{{cite book|last=Riley|first=Glenda|date=1994|title=The Life and Legacy of Annie Oakley|url=https://archive.org/details/lifelegacyofanni0000rile|publisher=[[University of Oklahoma Press]]|page=[https://archive.org/details/lifelegacyofanni0000rile/page/11 11]}}</ref><ref name="Dorchester">{{cite web|url=http://www.dorchesterlibrary.org/library/aoakley.html|title=Annie Oakley|publisher=Dorchester County Public Library, Cambridge, MD|access-date=January 20, 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20080222002408/http://www.dorchesterlibrary.org/library/aoakley.html|archive-date=February 22, 2008|url-status=dead}}</ref> == Esimesed esinemised ja abielu == [[Fail:The_Amateur_Circus_at_Nutley_by_Peter_Newall_1894.jpg|pisi|"The Amateur Circus at Nutley" (1894), illustraator Peter Newell. Keskel kujutatavas stseenis on Annie Oakley hobuse seljas oma laskeoskust demonstreerimas]] Annie sai peagi piirkonnas tuntuks. 1875. aasta tänupühal toimus Cincinnatis Baughmani ja Butleri täpsuslaskmisetendus.<ref name="PBS">{{cite web|author=<!--none given-->|url=http://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/oakley-butler/|title=Biography: Frank Butler|work=pbs.org|access-date=April 24, 2018}}</ref> Rändetenduse laskur ja endine koertetreener Frank E. Butler (1847–1926), Iiri immigrant, sõlmis Cincinnati hotelliomaniku Jack Frostiga 100 dollari suuruse kihlveo, et Butler laseb täpsemalt kui ükski kohalik täpsuslaskur.<ref name="CL">[http://longford.rootsireland.ie/ Longford Genealogy], Retrieved October 8, 2014.</ref> Hotellipidaja korraldas võistluse Butleri ja 15-aastase Annie vahel. Pärast 25 lasku kaotas Butler matši ja kihlveo.<ref name="PBS" /> Teise kirjelduse kohaselt Butler küll tabas oma viimasel lasul, kuid lind suri väljaspool lasketiiru.<ref name="CE">{{cite news|author=Suess, Jeff|url=https://www.cincinnati.com/story/news/history/2014/07/20/did-annie-oakley-shooting-contest-happen-in-cincinnati/12913819/|title=Did Annie Oakley shooting contest happen in Cincinnati?|newspaper=[[The Cincinnati Enquirer]]|date=July 20, 2014|access-date=April 24, 2018}}</ref> Butler hakkas hiljem Anniega kurameerima ja nad abiellusid aasta pärast.<ref>{{cite book|last=Krohn|first=Katherine E.|year=2005|title=Wild West Women (book)|publisher=Lerner Publications|isbn=9780822526469|page=55|url=https://books.google.com/books?id=IK9J3H0S10wC&q=%22amazing+talent%22+%22sitting+bull%22&pg=PA55}} "Sitting Bull was deeply moved by Annie's talent. He thought her ability with a gun was amazing."{{cite book|last=Wills|first=Charles M.|year=2007|title=Annie Oakley: A Photographic Story of a Life (book)|publisher=DK Children|isbn=9780756629861|page=71|url=https://books.google.com/books?id=hTytOwAACAAJ&q=%22amazing+talent%22+%22sitting+bull%22&pg=PA71}}</ref><ref name="AO">Archives of Ontario via Ancestry.com (Ontario, Canada, Marriages 1801-1928), Retrieved on October 1, 2014.</ref> Lapsi neil ei olnud.<ref name="PBS" /> == Karjäär ja naisõiguslus == Annie ja Frank Butler elasid mõnda aega Cincinnatis. Oakley, lavanimi, mille ta võttis, kui ta Frankiga koos esinema hakkas, arvatakse olevat pandud Oakley linnaosa järgi, kus nad elasid. Mõned inimesed usuvad nime pärinevat mehelt, kes oli lapsena tema rongipileti eest tasunud.<ref name="Mosesmyth" /><ref>{{cite web|url=http://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/films/oakley/|title=Annie Oakley|work=[[American Experience]]|access-date=April 7, 2009|quote=Narrator: Butler was Annie's ticket out of Greenville. They soon married. For the next six years, while Butler and his new shooting partner John Graham performed on the variety circuit, Annie stayed in the background. That was about to change [when] Butler and Graham were playing a theater in Springfield, Ohio, when John Graham suddenly fell ill. Annie filled in, holding the targets. That night Frank kept missing – until a jeering spectator shouted, "Let the girl shoot!" Frank obliged. Annie hit the targets every time – much to the delight of the raucous crowd. Mrs. Butler took a stage name, borrowed from her paternal grandmother – Annie Oakley.|archive-url=https://web.archive.org/web/20090406085146/http://www.pbs.org/wgbh/amex/oakley/|archive-date=April 6, 2009|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.ormiston.com/annieoakley/tales.html#NAME|title=Tall Tales and the Truth|archive-url=https://web.archive.org/web/20021015053658/http://www.ormiston.com/annieoakley/tales.html#NAME|archive-date=October 15, 2002|at=Born Phoebe Anne Oakley Mozee?}} (the answer is no: "Her mother, Susan, named her Phoebe Ann…"; her father Jacob is surnamed "Mosey" in the [[National Archives and Records Administration|National Archives]] War of 1812 military records; "In the 1870 Census, Annie is listed as Ann Mosey" – but, several other surname spellings appeared later. "The professional name Oakley was assumed in 1882, when Annie began to perform with Frank Butler; …")</ref><ref name="AOF">[https://web.archive.org/web/20200622073347/http://www.annieoakleycenterfoundation.com/faq.html Annie Oakley Center Foundation], Retrieved October 2, 2014.</ref> Nad liitusid Buffalo Billi Metsiku Lääne etendustrupiga 1885. aastal. Oakleyle anti kaasesineja [[Istuv Sõnn|Istuva Sõnni]] poolt hüüdnimi "Watanya Cicilla", mida reklaamides tõlgiti kui "Väike Täpsuskütt". Tema esimeste esinemiste ajal Buffalo Billi etenduses tekkis Oakley rivaalitsemine teise laskuri [[Lillian Smith|Lillian Smithiga]]. Smith oli Oakleyst üksteist aastat noorem, 15-aastane. See võis olla peamine põhjus, miks Oakley oma tegelikku vanust hiljem muutis, kuna Smithi vastu tundis ajakirjandus suuremat huvi.<ref name="LSTOT">{{cite journal|author=Bricklin, Julia|url=http://www.historynet.com/lillian-smith-the-on-target-california-girl.htm|title=Lillian Smith: The On-Target 'California Girl'|journal=Wild West|date=November 25, 2014|access-date=April 24, 2018}}</ref> Oakley lahkus mõneks ajaks Buffalo Billi sõust, kuid naasis kaks aastat hiljem, pärast Smithi lahkumist, just enne 1889. aasta [[Pariisi maailmanäitus|Pariisi maailmanäitust]]. Ta teenis rohkem kui ükski teine sõus esineja peale Buffalo Billi enda. Ta esines lisatulu saamiseks ka paljudes teistes etendustes.<ref name="AmExAOBio">{{Cite web|url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/oakley-annie/|title=Biography: Annie Oakley &#124; American Experience|website=www.pbs.org}}</ref> [[Fail:Annie_Oakley_Portrait.jpg|vasakul|pisi|Oakley 1899. aasta paiku]] [[Euroopa|Euroopas]] esines ta [[Suurbritannia Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] kuninganna [[Victoria (Suurbritannia kuninganna)|Victoria]], [[Itaalia]] kuninga [[Umberto I]], [[Prantsusmaa]] presidendi [[Marie François Sadi Carnot]]' ja teiste riigipeade ees. Väidetavalt lasi Oakley äsja kroonitud [[Saksamaa]] keiser [[Wilhelm II]] soovil tema sigareti otsast tuha ära.<ref name="Kaiser">{{cite web|url=http://www.ormiston.com/annieoakley/tales.html#KAISER|title=Tall Tales and the Truth|archive-url=https://web.archive.org/web/20021015053658/http://www.ormiston.com/annieoakley/tales.html#KAISER|archive-date=October 15, 2002|at=Did she shoot the Kaiser's cigarette?}}</ref> 25 aastat hiljem kirjutas Oakley Wilhelm II-le ja palus luba laskmist korrata. Sellega vihjas ta Wilhelm II-le kui [[I maailmasõda|I maailmasõja]] algatajale ja soovile ta selle eest maha lasta. Wilhelm II sellele kirjale ei vastanud.<ref>http://www.historynet.com/annie-oakley.htm</ref> Oakley toetas naiste osalemist Ameerika Ühendriikide relvajõududes. Ta kirjutas 5. aprillil 1898 kirja president [[William McKinley|William McKinleyle]], pakkudes valitsusele 50 naislaskurist koosnevat üksust, mis osaleks oma relvade ja laskemoonaga, kui USA peaks [[Hispaania|Hispaaniaga]] sõtta minema.<ref name="archives.gov">The [[National Archives and Records Administration]] (NARA). [https://www.archives.gov/research/recover/example-02.html Letter to President William McKinley from Annie Oakley]. Retrieved January 24, 2008.</ref> Kui [[Hispaania-Ameerika sõda|Hispaania-Ameerika]] sõda puhkes, siis Oakley pakkumist vastu ei võetud. Teine president [[Theodore Roosevelt]] aga nimetas oma vabatahtlike ratsaväe Rough Ridersiks Buffalo Billi metsiku lääne sõu ühe trupi järgi, kus Oakley oli peaesineja.[[Fail:Annie Oakley NYWTS.jpg|pisi|Annie Oakley Buffalo Billi kingitud püssiga 1922. aastal]]1901. aastal (samal aastal kui McKinley tapeti) sai Oakley rongiõnnetuses raskelt vigastada, kuid paranes pärast ajutist [[Halvatus|halvatust]] ja viit [[Lülisammas|lülisambaoperatsiooni]]. Ta lahkus Buffalo Billi etendusest ja alustas 1902. aastal [[Näitleja|näitlejakarjääri]] spetsiaalselt tema jaoks kirjutatud [[Lavastus|lavastuses]] "The Western Girl". Oakley karakteri nimi oli Nancy Berry, kes võitles [[Püstol|püstoli]], [[Vintpüss|vintpüssi]] ja köie abil kurjategijate kamba vastu.<ref name="Wukovits" /> Arvatakse, et Oakley jõudis õpetada relva kasutama rohkem kui 15 000 naist. Oakley oli veendunud, et naiste jaoks on ülioluline õppida relva kasutama, mitte ainult füüsilise ja vaimse harjutusena, vaid ka enda kaitsmiseks. Ta ütles: "Ma tahaksin, et iga naine oskaks relvaga käituda sama loomulikult nagu lastega."<ref name="Wills" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Oakley, Annie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1926]] [[Kategooria:Feministid]] 2m72ymljsq3x0wojgfdonf67iyoggdp 0 259576 7190096 7166894 2026-07-10T00:36:06Z Trebors 57925 7190096 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Mait Joorits (2023).jpg|pisi|Mait Joorits (2023)]] '''Mait Joorits''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1985]] [[Rakvere]]s) on eesti näitleja ja lavastaja.<ref>[https://web.archive.org/web/20210814184139/https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/mait-joorits/ Mait Joorits.] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.</ref> Ta on lõpetanud 2003. aastal [[Rakvere Reaalgümnaasium]]i (majanduskallakuga klassis). Õppinud aastatel 2003–2006 [[Tartu Ülikool]]is [[teoloogia]]t (lõpetanud avatud ülikoolis 2016–2019). 2010. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i (XXIV lennus, juhendaja [[Hendrik Toompere]]) näitlejana ning asus samal aastal tööle [[Rakvere Teater|Rakvere Teatrisse]] näitlejana. Aastatel 2014–2018 oli ta vabakutseline. Aastatel 2016–2018 õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli magistriõppes füüsilise teatri ja pedagoogika erialal, kursuse juhendaja Jüri Nael. Aastatel 2018–2024 töötas ta [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] näitlejana,<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.virumaateataja.ee/2787740/mait-joorits-lahkub-rakvere-teatrist|Pealkiri=Mait Joorits lahkub Rakvere teatrist|Väljaanne=Virumaa Teataja|Aeg=8. mai 2014|Kasutatud=}}</ref> olles aastatel 2020–2023 ka Eesti Noorsooteatri noortestuudio juht.<ref>[https://web.archive.org/web/20210126204352/https://www.eestinoorsooteater.ee/et/noortestuudio Eesti Noorsooteatri noortestuudio.] Eesti Noorsooteatri veebisait.</ref> Alates juunist 2024 on Mait Joorits taas vabakutseline näitleja ja lavastaja.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-13 |pealkiri=Mait Joorits: kui sirelid õitsevad, kaob mul igasugune huvi teatri vastu |url=https://kultuur.err.ee/1609370315/mait-joorits-kui-sirelid-oitsevad-kaob-mul-igasugune-huvi-teatri-vastu |vaadatud=2024-07-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Mait Joorits on mänginud telesarjas "[[Kodu keset linna]]" 2010. aastal Laurit. Ta on mänginud ka telesarjades "[[Ohtlik lend]]", "[[Kättemaksukontor]]", "[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]", "Viimane võmm", Siberi võmm", "[[ENSV (seriaal)|ENSV]]" (KGB mees), "[[Parim enne]]", "[[Padjaklubi]]" (Tao de Mare), "Reetur" (Mihkel Pääsuke), "Sassis", samuti soome telesarjas "Musta valo" (Rotko). == Lavastused teatris == *2009 "Pikk pink" ("Kantani padi") Esietendus: 23. november 2009 [[Tallinna hobuveski|Tallinna Linnateatri Hobuveski]] *2012 "Valge siidiriide, härmatisega..." Esietendus 10. juuli 2012 Hiiumaa Tantsufestival / 23. jaanuar 2013 [[Kanuti Gildi SAAL]] *2013 "Suvi ja suits" (Tennessee Williams) Esietendus 1. märts 2013 Rakvere Teater *2014 "Ookean" Esietendus 2. september 2014 [[Draama (teatrifestival)|Eesti Teatri Festivalil Draama]] *2015 "Saagu nad rahu..." Esietendus 15. jaanuar 2015 [[Velise]] Rahvamajas *2017 "Pollyanna" (E. H. Porter / P. Põldma) Esietendus 1. oktoober 2017 Nukuteater *2019 "Momo" (Schmitt / P. Põldma) Esietendus 14. aprill 2019 Nukuteater *2023 "Hääl minu sees" (Adam Rapp) Esietendus 10. novembril Rakvere Teatris *2024 "Mere laul" (Anni Mikkelsson) Esietendus 13. juuni Viskoosa Kultuuritehas, Hiiumaa *2025 "Jänki seiklused Hiiumaal" Esietendus 13. juuni Viskoosa Kultuuritehas, Hiiumaa *2025 "Mio mu Mio", esietendus 27. november, Ugala teater ==Rollid teatris== *2004 Pajatav Hull – "Veronika otsustab surra” ([[Paulo Coelho]] / [[Jaan Tooming]]) lav. Jaan Tooming, Teater Vanemuine *2006 Kooriliige – "Antigone” ([[Jean Anouilh]]) lav. [[Mai Murdmaa]], Eesti Draamateater / [[Kumu]] *2007 Doktor Fregoli / Režissöör – "Kõige tähtsam” (Nikolai Jevreinov) lav. Hendrik Toompere, Eesti Draamateater *2007 Osatäitja – "Ahoi” (Uku Uusberg) lav. Uku Uusberg ja Lavakunstikooli 24. lend, Käsmu Rahvamaja *2008 Varustaja – ”Räägivad” ([[Mati Unt]]) lav. Ingo Normet, [[Tallinna Kirjanike Maja|Tallinna Kirjanike Majas]] *2008 Laulja – "Runolaulud” (Lavakunstikooli 24. lend / rahvapärimus) lav. [[Anne Türnpu]], NO99 *2008 Mõrtsukas – "Head Ööd, Vend” (William Shakespeare / Uku Uusberg) lav. Uku Uusberg, Eesti Draamateater / Kanuti Gildi SAAL *2009 Näitleja – "[[Suveöö unenägu]]” (William Shakespeare) lav. [[Ingo Normet]] ja [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|ERSO]], [[Suure-Jaani Muusikafestival|Suure-Jaani Muusikapäevad]] *2009 Konferansjee, Woland jt – ”Margarita ja Meister” ([[Mihhail Bulgakov]] / [[Aleksandr Pepeljajev]]) lav. Aleksandr Pepeljajev, [[Teater NO99|NO99]] *2009 Mait Joorits – "Kummitus masinas” (Lavakunstikooli 24. lend / [[Mart Koldits]]) lav. Mart Koldits, [[Von Krahli Teater|Von Krahl]] *2010 Poiss, kõva mees, kass, Heerold jt – ”Väike Mukk” (Wilhelm Hauff / [[Toomas Suuman]]) lav. Toomas Suuman, Rakvere Teater *2010 Politseinik Larsson – "[[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]]” ([[Astrid Lindgren]]) lav. [[Aare Laanemets]], Rakvere Teater *2010 Don Alberto – "Kunstveri ja -pisarad” ([[Kertu Moppel]]) lav. Kertu Moppel, Rakvere Teater *2010 Harjumuse jõud – "Jõud” ([[Uku Uusberg]]) lav. Uku Uusberg, [[R.A.A.A.M|R.A.A.A.M]] *2010 Ferdinand – "Torm” ([[William Shakespeare]]) lav. Hendrik Toompere, Rakvere Teater *2010 Septimus Hodge – “[[Arkaadia (Stoppard)|Arkaadia]]” ([[Tom Stoppard]]) lav. Hendrik Toompere, Ugala *2010 Mees Leivaga, Öökull – "Pikk pink” (Lavakunstikooli 24. lend) lav. Lavakunstikooli 24. lend, [[Tallinna Linnateater]] *2011 Vassili Danilõtš Voževatov – ”Kaasavaratu” ([[Aleksandr Ostrovski]]) lav. Eili Neuhaus, Rakvere Teater *2011 Noor-Ants – ”[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]” (A. H. Tammsaare) lav. [[Andres Dvinjaninov]], [[Emajõe Suveteater]] *2011 Friedebert Tuglas – ”Noor Eesti” (Drakadeemia / [[Jaanus Rohumaa]]) lav. Jaanus Rohumaa, Rakvere Teater *2011 Ray Dooley – “Leenane'i kaunitar” (Martin McDonagh) lav. [[Üllar Saaremäe]], Rakvere Teater *2012 Postiljon Peeter Räääästas – "Dõmdõdõmm ja Võluraamat", lav. [[Kertu Moppel]], Rakvere Teater *2012 Otto Almar – "Uurimise all" ([[A. H. Tammsaare]]) lav. [[Toomas Hussar]], Rakvere Teater *2012 Kaalu-Karl Ristikivi – "Karl Ristikivi Põlev Lipp" ([[Loone Ots]]) lav. Raivo Trass, [[Pivarootsi|Pivarootsi küla]], [[Karl Ristikivi]] nooruspõlvetalu *2012 Sõdur – "Neetud" (Sarah Kane) lav. Heigo Teder, Rakvere Teater *2013 Luuletaja – "Talvehotell", ([[Viivi Luik]] / [[Tiina Mälberg]]), lav. Tiina Mälberg, Rakvere Teater *2013 Laulja – "Petroskoi", lav. Ari Numminen / Jussi Sorjanen, Tampere Teatteri Telakka *2013 Proovireisija – "Suvi ja suits" ([[Tennessee Williams]]) , lav. Mait Joorits, Rakvere Teater *2014 Heinrich von Linden – "Viimase öö õigus",'' (''Toomas Suuman'')'', lav. [[Raivo Trass]], Rakvere Teater *2014 Al – "Algused" (Patty Sloan), lav. Neils Reiss, Rakvere Teater *2015 Urmas Meri – "Eikä merta enää ole: kotimatkan laulu", lav. Anni Mikkelsson, Meriteatteri, Soome *2015 Ivan Fjodorovitš Karamazov – "Vennad Karamazovid" ([[Fjodor Dostojevski]]), lav. [[Hendrik Toompere juunior|Hendrik Toompere]], [[Eesti Draamateater]] *2016 Kaevur Raivo – "Kaevurite Päev" ([[Urmas Lennuk]]), lav. [[Eduard Salmistu]], [[Eesti Kaevandusmuuseum]] *2017 Adele Sepp – "NO37,8 Lavakunstikooli aktsioon: Drag show", NO99 *2017 Mait – "Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba", EMTA lavakunstikooli füüsilise teatri magistrantide ühislooming, NO99 *2017 Robert – "Perplex" (Marius von Mayenburg), lav. [[Tamur Tohver]], [[PolygonTeater|Polygon Teater]] *2017 Kreon – "NO37,9 Lavakunstikooli aktsioon: Kreeka Tragöödiad", NO99 *2018 Roger Sears, politseinik, linnakodanik – "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal", lav. Sander Pukk, Nukuteater *2018 John Pendleton – "Pollyanna", lav. Mait Joorits, Nukuteater *2018 Haru, Preester, Ümmardaja jt – "Väike Jumalanna", lav. Izumi Ashizawa, Eesti Draamateater *2019 Villi – "Vapruse värinad" (Ott Kilusk), lav. Kaili Viidas, Nukuteater *2019 Lucentio – "Tõrksa taltsutus" (William Shakespeare), lav. Merja Pöyhönen (Soome), Nukuteater *2020 Isa, jt rolle – "Tagurpidi", (Priit Pärn-Leino Rei-Kaspar Jancis-Donald Tomberg), lav. Leino Rei, Eesti Noorsooteater *2021 Maik Klingenberg – "Miks me varastasime auto", lav. Mirko Rajas, Eesti Noorsooteater *2022 Tjorm, hallvanake jt – Astrid Lindgren / Siret Campbell „Röövlitütar Ronja” (lav. Taavi Tõnisson), Eesti Noorsooteater *2022 Isa, puger, käkker jt – Kersti Heinloo „Eveline ja Mina” (lav. Kersti Heinloo), Eesti Noorsooteater *2022 Tegelane – "Uperpall" (lav. Zuga Ühendatud Tantsijad), Eesti Noorsooteater *2024 Tormi Tammrand – "Mere maul", Viskoosa Kultuuritehas, Hiiumaa *2025 Akira – "Tõusvad viiuldajad", VAT Teater ==Rollid filmides ja telesarjades== *2009 Buratino hääl – "Buratino, Son of Pinocchio” ([[Aleksei Tolstoi]] / [[Rasmus Merivoo]]) rež. Rasmus Merivoo [[Estinfilm]] / Marvofilm / Planet Kino *2010 Peaingel Miikael – "Lihtsalt üks surm", rež. Jaan Tätte jun, BFM *2013 Tanel – "Säde", rež. Indrek Kaine, [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|BFM]] *2016 Baarman – "Luuraja ja luuletaja", rež. [[Toomas Hussar]], [[Allfilm]] *2017 Kiväärimies – "Tuntematon sotilas", rež. Aku Louhimies. Soome *2018 Pereisa – Inbanki reklaamklipid "Lihtsad lahendused" *2021 Mihkel Pääsuke – "Reetur", Elisa HUUB, 2. hooaeg *2022 Oliver Rotko – "Musta valo", C-More/Allfilm. Soome == Tunnustus == * 2025 Hiiumaa Kultuurkapitali Aasta Kultuuripärl, lavastuse "Mere laul" lavastamise eest * 2017–2018 NUKU teatri publiku lemmiklavastus (Pollyanna) ehk PUHAS KULD * 2017–2018 NUKU teatri kolleegipreemia parimale külalisele ehk PUHAS VÕIT ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Margus Haav. [https://kultuur.postimees.ee/8373172/intervjuu-lavastaja-mait-joorits-astrid-lindgren-oli-taielik-punkar Intervjuu ⟩ Lavastaja Mait Joorits: «Astrid Lindgren oli täielik punkar!»] Postimees, 4. detsember 2025 * https://vikerraadio.err.ee/1609586841/mait-joorits-alla-kolme-kuud-ei-kujuta-ma-hiiumaal-olemist-ettegi * Mait Joorits: Mõttehiidlane - https://hiiuleht.ee/arvamus-mottetus-olekus-keset-aasa/ * Mait Joorits: kui sirelid õitsevad, kaob mul igasugune huvi teatri vastu https://kultuur.err.ee/1609370315/mait-joorits-kui-sirelid-oitsevad-kaob-mul-igasugune-huvi-teatri-vastu * [https://60pluss.postimees.ee/7936895/hingelinnu-tiivul-naitleja-ja-lavastaja-mait-joorits Hingelinnu tiivul. Näitleja ja lavastaja Mait Joorits] * [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/91944983/naitleja-mait-joorits-90ndatel-oli-rakvere-uks-paras-chicago-siis-ei-raagitud-koolivagivallast-see-oli-lihtsalt-kool Näitleja Mait Joorits: 90ndatel oli Rakvere üks paras Chicago. Siis ei räägitud koolivägivallast, see oli lihtsalt kool] *Podcast [https://podcast.ee/armastusest/82-armastusest-mait-joorits-loputu-armumine/ Armastusest: Mait Joorits. Lõputu armumine] *[https://www.temuki.ee/archives/2029 PERSONA GRATA – Mait Joorits]. Teater. Muusika. Kino. Märts 2019 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/pealelend-mait-joorits-naitleja/ Pealelend. Mait Joorits, näitleja]. Sirp 31. juuli 2015 * [http://www.virumaateataja.ee/2080768/kuidas-ma-kaisin-hiinas-kodu-igatsemas Kuidas ma käisin Hiinas kodu igatsemas] Virumaa Teataja 21. september 2013 * [http://www.kuulutaja.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6226%3Amait-joorits-teel-iseendani&catid=47%3Atasub-teada Mait Joorits – teel iseendani] Kuulutaja 22. märts 2013 * [http://www.virumaateataja.ee/1123628/maalt-kus-vikerkaar-saab-oma-varvid/ Mait Joorits oma reisist Guatemalasse] Virumaa Teataja 1. veebruar 2013 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/kultuurikaja-56129 Rakvere Teatri näitleja Mait Joorits loeb oma reisimärkmeid Guatemalast] ERR 19. jaanuar 2012 * Priit Põldma. [http://www.virumaateataja.ee/939280/mait-jooritsa-polev-lipp/ Mait Jooritsa põlev lipp] Virumaa Teataja 11. august 2012 * Mait Joorits. [http://www.virumaateataja.ee/746204/tousva-paikese-maalt/ Tõusva päikese maalt ... / Mait Joorits reisist Jaapanisse] Virumaa Teataja 20. veebruar 2012 * [http://www.teatritasku.ee/index.php/features/36-dialoog/364-me-tee-on-tuulte-rada-taeva-all Me tee on tuulte rada taeva all. Andry Ervaldi intervjuu Mait Jooritsaga] Teatritasku 19. november 2011 * Kristi Helme. [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=5237 Iga roll võib olla suurepärane...] (Rakvere teatri noortest näitlejatest). Õpetajate Leht 1. aprill 2011 {{JÄRJESTA:Joorits, Mait}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Rakvere teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] e88gwqx5uwcz6g5bkm0vzxrg8nvvvlt 0 260283 7189837 6843559 2026-07-09T14:27:37Z Kuriuss 38125 7189837 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Rootsi-Norra | nimi1_keel = rootsi | nimi1 = Förenade konungarikena Sverige och Norge | nimi2_keel = norra | nimi2 = De forenede Kongeriger Norge og Sverige | lipp = Jack of Sweden and Norway (1844–1905).svg | lipu_link = [[Rootsi-Norra lipp]] | vapp = Coat of Arms of the Union between Sweden and Norway.svg | vapi_link = [[Rootsi-Norra vapp]] | pindala = 774184 | elanikke = 7560000 | elanikke_seis = 1905 | keskuse_nimetus = [[Pealinn]]ad | keskuse_nimi = [[Stockholm]] ja [[Oslo|Kristiania]] | asendikaardi_pilt = Norway-Sweden 1905.svg }} '''Rootsi-Norra''' oli [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] ja [[Norra kuningriik|Norra kuningriigi]] [[personaalunioon]] aastatel [[1814]]–[[1905]]. Rootsi-Norras elas 7 560 000 inimest [[1905]]. aastal. Ühine maismaapiir oli ainult [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]]. Riigikeeled olid [[rootsi keel|rootsi]] ja [[norra keel|norra]] (''[[bokmål]]''). == Personaaluniooni moodustamine == [[1814]]. aastal otsustati [[Viini kongress]]il kompenseerida Rootsile [[Ees-Pommeri]] kaotus personaaluniooniga Norraga ning [[Karl XIII]]-st, kes oli [[Rootsi kuningas]] [[1809]]–[[1818]] sai ka [[Norra kuningas]] Karl II nime all [[1814]]–[[1818]]. Karl oli viimane [[Rootsi kuningas]] [[Holstein-Gottorpi dünastia]] Rootsi liinist. Kuna Karli kaks seaduslikku last surid lapsepõlves, siis kutsuti troonipärijaks Prantsusmaa kindral Bernadotte, kelle Karl lapsendas ning pärandas talle Rootsi kuningatrooni. Bernadotte'ist sai Rootsi kuningas [[Karl XIV Johan]] ning uue Rootsi [[Bernadotte'i dünastia|Bernadotte'i kuningadünastia]] rajaja. {| class="wikitable sortable" |- !Nimi !Dünastia !Valitsusaja algus !Valitsusaja lõpp |- |Rootsi kuningana Karl XIII, Norra kuningana [[Karl XIII|Karl II]] |[[Holstein-Gottorpi dünastia]] |[[1814]] |[[1818]] |- |Rootsi kuningana Karl XIV Johan, Norra kuningana [[Karl XIV Johan|Karl III Johan]] |[[Bernadotte'i dünastia]] |[[1818]] |[[1844]] |- |[[Oscar I]] |[[Bernadotte'i dünastia]] |[[1844]] |[[1859]] |- |Rootsi kuningana [[Karl XV]], Norra kuningana [[Karl XV|Karl IV]], |[[Bernadotte'i dünastia]] |[[1859]] |[[1872]] |- |[[Oscar II]] |[[Bernadotte'i dünastia]] |[[1872]] |[[18. november]] [[1905]] |- |} 19. sajandi keskel olid kahe riigi suhted head, levis ka panskandinavismi idee. Suhted hakkasid aga pingestuma pärast 1860. aastaid, kui kuningas Karl XV/IV lubas teises Schleswigi sõjas olnud Taanile sõjalist abi, kuid nii Rootsi kui ka Norra valitsused sundisid teda sellest taganema, kuna ta polnud koos valitsustega nõu pidanud. Oscar II ajal hakkas aga unioon lagunema. Üheks põhjuseks oli, et ühine välispoliitika Rootsi välisministeeriumi kaudu, kuid Rootsil ja Norral olid erinevad huvid: * Norra majandus oli rohkem sõltuv väliskaubandusest, seega rohkem mõjutatud merkantilistliku Rootsi protektsionistlikest seadustest. * Norral olid tihedamad välissuhted Suurbritanniaga, Rootsil aga Saksamaaga. * Norral oli rohkem huve väljaspool Euroopat. Lisaks olid Norra poliitikas domineerivad liberaalsemad jõud, võrreldes Rootsi konservatismiga. 27. mail 1905 võttis Norra Storting vastu seaduse eraldi Norra konsulaatide loomiseks. Kui kuningas Oscar II selle vetostas, astus protestiks Christian Michelseni valitsus tagasi. Oscar keeldus tagasiastumispalvet rahuldamast. 7. juunil 1905 kuulutas Storting uniooni lõppenuks, põhjendades seda, et Oscar II oli Norra riigipea ametivolitused minetanud, kuna ei suutnud ametisse seada uut valitsust. Rootsi valitsus oli valmis uniooni lõpetama, kui norrakad selle referendumiga heaks kiidavad. 13. augustil 1905 toimunud referendumil hääletas 368 208 valijat uniooni lõpetamise poolt ja ainult 184 vastu. Kuigi naistel polnud valimisõigust enne 1913. aastat, kogusid Norra [[sufražett|sufražetid]] kahe nädala jooksul 279 878 allkirja uniooni lõpetamise poolt. Seepeale algasid Karlstadi nõupidamised. 23. septembril jõuti kokkuleppeni, mille Norra Storting kiitis heaks 9. ja Rootsi Riksdag 13. oktoobril. 26. oktoobril 1905 loobus Oscar II nõudlusest Norra troonile, millega tunnustas Norra iseseisvust ja nõnda oli unioon lõppenud. Norra trooni pakuti Taani prints Karlile, kes aga nõudis, et rahvale antaks võimalus valida, kas nad pooldavad monarhia säilimist. 12.-13. novembril hääletas 79% valijatest monarhia säilitamise poolt ja 18. novembril 1905 valis Storting ta kuningaks, mispeale ta nõustus ja temast sai kuningas [[Haakon VII]]. == Vaata ka == * [[Rootsi riigipeade loend]] * [[Norra kuningas]] [[Kategooria:Rootsi uusaeg]] [[Kategooria:Norra ajalugu]] [[Kategooria:Euroopa uusaeg]] [[Kategooria:Rootsi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Norra ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] 911x68t5zbp8s690mi48vqmjee1ytt8 0 264588 7189795 6939202 2026-07-09T13:07:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189795 wikitext text/x-wiki {{infokast laev |nimi=Aleksandr Suvorov |pilt=Теплоход суворов.JPG |pildiallkiri= Jõereisilaev Aleksandr Suvorov (2009) |tüüp=jõereisilaev |klass= [[Valerian Kuibõšev (laevaklass)|Valerian Kuibõševi klass]] |kutsung=D3OD3GD |tellitud= |ehitaja= Národný Podnik Škoda Komárno (Slovenské Lodenice n.p. Komárno), Tšehhi |kiil pandud= |vette lastud=1981 |ristitud= |teenistuse algus=1981 |teenistuse lõpp= |sõsarlaevad=projekti 92-016 jõereisilaevad |liin= Jõed: [[Don]], [[Volga]], [[Neeva]] ja [[Kaama]] |omanik= [[Volga laevandus|Volga Laevakompanii]] (ОАО СК "Волжское пароходство) → Vodohod<ref name=fleetphoto>[http://fleetphoto.ru/ship/1412/ Александр Суворов] (vene keeles)</ref> |staatus=Käigus, RRR number: 140661<br />{{MMSI|273361090}} |lipuriik= [[NSVL]] → [[Venemaa]] |kodusadam= 1981–1984: [[Rostov Doni ääres]]<br>1984–: [[Nižni Novgorod]] (Gorki)<ref name=fleetphoto/> |veeväljasurve= 3935 t<ref>[https://web.archive.org/web/20070224214547/http://www.riverships.ru/russian/specs/?grp=92_016#data Водоизмещение и осадка (displacement)] (vene keeles)</ref> |pikkus=135,8 m |laius=16,8 m |süvis=2,90 m |peamasin= 3 diiselmasinat 2208 kW (3000 hj) |käiturid=3 |kiirus=14 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |laevapere= |tekke=4 |autokohti= |rajameetreid= |reisijakohti=400 (originaalprojekti kohaselt) |kajuteid= |kajutikohti= |jääklass= }} '''Aleksandr Suvorov''' ([[vene keel]]es Александр Суворов) on nelja reisijatekiga [[Valerian Kuibõšev (laevaklass)|Valerian Kuibõševi klassi]] 400 reisijakohaga [[Venemaa]] [[jõereisilaev]], mis ehitati [[1981]] [[Tšehhoslovakkia]]s [[Komárno]]s Národný Podnik Škoda Komárno laevatehases ([[slovaki keel]]es Slovenské Lodenice n.p. Komárno).<ref>[https://web.archive.org/web/20070228165006/http://www.riverships.ru/russian/lists/?grp=92_016 Projekti 92-016 laevade loetelu] (vene keeles)</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20111020032608/http://riverfleet.ru/fleet/detail.php?ID=7122 Aleksandr Suvorov at Riverfleet] (vene keeles)</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20120326135636/http://www.riverships.ru/english/types/92_016_register.shtml Ship listing of the project 92-016] (inglise keeles)</ref> Laev sai nime Venemaa väejuhi [[Aleksandr Suvorov]]i auks. == Tehnilised andmed == Aleksandr Suvorov on 135,8&nbsp;m pikk, 16,8&nbsp;m lai ja tema [[süvis]] on 2,90&nbsp;m. Laeva maksimaalne [[kiirus]] on 14 [[sõlm (ühik)|sõlme]]. Laeva [[peamasin]]a moodustavad 3 diiselmasinat, mille kogu[[võimsus]] on 2208&nbsp;kW ehk 3000 hj. Projekti kohaselt on laev ette nähtud 400 reisijale. Pärast kapitaalremonti on reisijakohtade arvu vähendatud 316-le. == Ajalugu == Laev tehasenumbriga 2007 valmis Komárnos ja anti 1981 üle [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] tegutsevale [[Volga-Doni laevakompanii]]le. [[5. juuni]]l [[1983]] sõitis Doni-äärsest Rostovist [[Moskva]]sse teel olnud Aleksandr Suvorov [[Uljanovsk]]is [[täiskäik|täiskäigul]] madala [[sild|silla]] alla, mida mööda samal ajal sõitis [[kaubarong]]. Laeva ülemine tekk põrkas sillaga kokku; õnnetuses hukkus eri andmetel 176–600 inimest.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/434832/suuremad-laevahukud-venemaal Suuremad laevahukud Venemaal] Õhtuleht</ref> Laev remonditi [[Ukraina]]s [[Kilija]]s ja anti [[Nižni Novgorod]]is asuvale [[Volga laevandus]]ele üle [[1984]], mis käitas Aleksandr Suvorovit kasutusest mahavõtmiseni [[1994]]. [[1995]]. aastal kasutati alust hotellina [[Sevastopol]]is. [[1998]] ja [[1999]] korraldas ettevõte Admiral laevaga reise [[Kaasan]]ist, [[2000]]–[[2004]] ettevõte Ekspres [[Samara]]st ja [[2005]]–[[2006]] laevakompanii Volga-Flot-Tur Nižni Novgorodist. [[2007]]. aastast kasutab Vodohodi [[Peterburi]] filiaal Aleksandr Suvorovit kruiisideks Peterburist [[Valamo]] saarele. 2012. aasta seisuga on laeva kapten Igor Burenkov.<ref>[http://www.vodohod.spb.ru/suvorov.html Aleksandr Suvorovi kapten] (vene keeles)</ref> == Katastroof == 5. juunil 1983 kell 22.45 sõitis [[turismireis]]il Doni-äärsest Rostovist Moskvasse olnud Aleksandr Suvorov Uljanovskis [[raudteesild|raudteesilla]] selleks mitte ette nähtud sildeavast läbi ja rammis ülatekiga [[sildeehitis]]t. Kokkupõrke ajal oli laeva kiirus 25&nbsp;km/h, mis oli lähedane maksimaalsele. Kokkupõrke tagajärjel hävis laeva ülatekk täielikult. Sealhulgas hävisid [[roolikamber]], [[kino]] ja tantsusaal ning [[korsten|korstnad]] lõigati maha. Pärast kokkupõrget sillaga läbis laev [[inerts]]ist veel 300&nbsp;m, enne kui peatus. Sild sai samuti kahjustada ja selle osad nihkusid kuni 40&nbsp;cm. Asja tegi halvemaks see, et õnnetuse ajal ületas silda [[kaubarong]] massiga 3300 t ja kiirusega 70&nbsp;km/h. Rongi koosseisus oli 53 [[vagun]]it, millest 11 jooksid rööbastelt maha ja mõned läksid ümber. Vagunite laadung ([[kivisüsi]], [[vili]] ja [[palk (metsandus)|palgid]]) kukkusid osaliselt laevale. Hukkus vähemalt 176 inimest. Hukkunute täpset arvu polnud võimalik kindlaks teha, sest laeval oli inimesi ettenähtust rohkem. Lisaks 330 reisijale oli laeval veel 50 meeskonna- ja 35 teenindavat laevapereliiget ning laevapereliikmete sugulasi ja tuttavaid. Hukkunute suur arv on seletatav asjaoluga, et kokkupõrke ajal oli suur osa reisijaist ülakorrusel kinos või tantsusaalis, mis mõlemad õnnetuses täielikult hävisid. Juba samal aastal avaldati õnnetuse põhjuste aruanne. Ekspertide hinnangul põhjustas õnnetuse vanemtüürimehe ja [[roolimadrus]]e [[hooletus]]. Õnnetust soodustas signaaltulede puudumine sillal pimedal ajal, seevastu 6. sildeava kohal, millest laev läbi sõita ei tohtinud, seisis raudteeputka, mis hämaruses meenutas seda signaalkilpi, mis tähistas laevasõiduks ette nähtud sildeava. Pärast kokkupõrget hüppas osa reisijaist laevalt vette. Suur osa kannatanute päästmisel oli raudteelastel. == 2008. aasta õnnetus == [[30. mai]]l [[2008]] sõitis Aleksandr Suvorov mööda [[Moskva-nimeline kanal|Moskva-nimelist kanalit]] Moskvast [[Tver]]i. Laeva pardal oli kolmsada reisijat. Kui laev läbis [[lüüs]]i, puutus ta selle seina pardaga ja kokkupõrke tagajärjel läks laeva rooliseade rikki. Edasi sõita ta enam ei saanud. Kohe pärast kokkupõrget täideti lüüs uuesti veega ning tagurpidikäiguga suutis laev lüüsist ise välja sõita. Ükski reisija selles vahejuhtumis kannatada ei saanud ja nad viidi kõik [[autobuss|bussidega]] Moskvasse tagasi. Sellegi õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks moodustati komisjon. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat|Aleksandr Suvorov (ship, 1981)}} * [http://www.tonnel.ru/?l=kniga&570 Aleksandr Suvorovi katastroof] (vene keeles) * [https://archive.today/20120908234906/http://www.riverships.ru/english/types/92_016_register.shtml Ship listing of the project 92-016] (inglise keeles) [[Kategooria:Jõereisilaevad]] [[Kategooria:Venemaa laevad]] 8l8dan4bk6b7ypy2r3e10fjd1je3t31 0 265600 7190126 6910986 2026-07-10T04:02:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190126 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Apple II seeria''' on [[bitt|8-bitiste]] [[arvuti]]te seeria, mida tootis [[Apple Inc|Apple]] aastatel 1977–1993.<ref name="arstechnica"/> == Mudelid == === Apple II === [[Pilt:Micromodem II in Apple II.jpg|pisi|Apple II originaalmudel]] Esimene Apple II mudel tuli müüki 5. juunil 1977.<ref name="wired"/> Arvuti kasutas MOS Technology 6502 [[mikroprotsessor]]it taktsagedusega 1 [[Herts|MHz]]. Arvutil oli 4 kB [[muutmälu]](võimalik oli osta liides, mis võimaldas suurendada mälu mahtu kuni 48 kilobaidini, audiokasseti liides programmide laadimiseks ja info salvestamiseks ning [[Püsimälu|püsimällu]] sisse ehitatud Integer BASICu programmeerimiskeel. Arvuti originaalhind oli 1298 [[USA dollar]]it.<ref name="inventors"/> === Apple II Plus === Apple II Plus tuli müüki 1979. aasta juunis.<ref name="apple2history"/> Arvuti sisaldas programmeerimiskeelt Applesoft BASIC. Erinevalt Apple II originaalmudelist oli Apple II Plusil 48 kB muutmälu, mida võis lisakaardi abil suurendada 64 kB-ni. Muude näitajate poolest oli ta identne Apple II-ga. === Apple II Europlus ja J-Plus === Kuna Apple II oli tohutult populaarne USA-s, otsustas Apple laiendada oma turgu Euroopasse ja Aasiasse. Euroopas tuli müüki Apple II Europlus. Parameetrite poolest oli ta identne Apple II Plusiga. Videoedastusmeetodiks oli värvilise [[NTSC]]-meetodi asemel ühevärviline [[PAL]]-meetod. Värvilise PAL-graafika jaoks oli vaja eraldi graafikakaarti. Jaapanis välja lastud mudelil J-Plus oli klaviatuur muudetud standardsest [[QWERTY]]-klahvipaigutusest jaapani [[Katakana]] paigutuseks.<ref name="computinghistory"/> === Apple IIe === [[Pilt:Apple iie.jpg|pisi|Apple IIe kuvariga]] Aastal 1983 tuli Apple turule uue mudeliga Apple IIe. See mudel erines eelmistest, kuna kasutas muudetud [[Mikrokiip|kiibistikku]], klaviatuuri ja korpust. Arvutil oli 64 kB muutmälu, mida võis lisakaardiga laiendada 128 kB-ni. Arvutile võis juurde panna mälukaardi, mis võimaldas kasutada suurema [[Lahutusvõime|eraldusvõimega]] ekraani. Apple IIe oli Apple II seeria kõige populaarsem mudel ja tihti rääkides Apple II-st peetaksegi silmas seda mudelit. Tegemist oli kõige kauem tootmises olnud Apple'i arvutiga, mida toodeti peaaegu muutusteta 11 aastat.<ref name="old"/> === Apple IIc === Apple IIc tuli välja aastal 1984. Seda reklaamiti kui esimest kaasaskantavat arvutit, kuna ta oli disainitud nii, et teda oleks lihtne kaasas kanda. Erinevalt tänapäevastest kaasaskantavatest arvutitest polnud IIc-l sisseehitatud kuvarit ega akut. Arvuti küljes oli mugavamaks kandmiseks käepide. Arvutile oli võimalik juurde osta [[vedelkristallkuvar]], mis võttis vähem ruumi, kui tavaline kuvar. Kõrge hinna tõttu see aga populaarseks ei osutunud.<ref name="atarimagazines"/> === Apple IIGS === Apple IIGS tuli välja 15. septembril 1986 ja erines radikaalselt eelmistest mudelitest. IIGS kasutas 16-bitist [[protsessor]]it, mis töötas sagedusel 2,8&nbsp;MHz ja võimaldas paigaldada kuni 8 MB muutmälu. Arvuti võis ekraanile kuvamisel valida 4096 värvi vahel, kuigi korraga võis ekraanil olla ainult 4 värvi resolutsioonil 640×200 või 16 värvi resolutsioonil 320×200. Apple IIGS oli kõigi eelnevate Apple II mudelitega tagasiühilduv.<ref name="oldcomputers"/> === Apple IIc Plus === Apple IIc Plusi mudel tuli turule aastal 1988. Kujult ja suuruselt meenutas ta IIc mudelit, erinevus oli selles, et uus mudel kasutas 5,25-tolliste [[diskett]]ide asemel 3,5-tolliseid diskette ning [[toiteplokk]] oli viidud korpuse sisse. Arvuti kasutas oma aja kohta kiiret 4&nbsp;MHz protsessorit ja toetas kuni 1 MB muutmälu.<ref name="support"/> === Apple IIe kaart === Apple IIe kaart oli lisakaart [[Macintosh]]i seeria arvutite jaoks. Sisuliselt oli tegemist kaardiga, mis [[Emulaator|emuleeris]] IIe arvutit Macintoshis. Kaart tuli välja aastal 1991.<ref name="vectronicsappleworld"/> == Kloonid == Apple II seeria arvuteid imiteeriti tihti teiste tootjate poolt nii USA-s kui ka välismaal. Need [[Macintoshi kloon|kloonid]] nägi tihti välja identsed Apple II arvutitega ja talitlesid sama moodi. Tihti anti neile ka erinevate puuviljade nimed (kuna Apple tähendab inglise keeles õuna). Mõned kloonid olid toodetud Apple'ilt saadud litsentsi alusel, kuid enamus oli valmistatud ilma Apple'i nõusolekuta. Apple üritas vahelduva eduga nende kloonide tootmist kohtu kaudu peatada. Tuntumad kloonid on näiteks Nõukogude Liidus toodetud Agat ([[vene keel]]es ''Агат''), Saksamaal toodetud Basis 108 ja USA-s toodetud The Ace.<ref name="lowendmac"/> == Mõju tööstusele == Apple II seerial oli tohutu mõju tehnoloogia tööstusele ja igapäevaelule. Apple II oli paljude inimeste jaoks esimene kokkupuude arvutitega, selle hind oli kesk-klassi inimestele taskukohane ja seda kasutati paljudes koolides õppe-eesmärkidel. Apple II populaarsus aitas kaasa arvutimängutööstuse ja [[tekstitöötlusprogramm]]ide arengule. Apple II edu julgustas konkurente looma oma arvuteid mis suurendas veelgi [[personaalarvuti]]te populaarsust, mis omakorda aitas kaasa [[internet]]i tekkele. == Apple ll ajaskaalal== {| class="wikitable" !Aasta!! Käivitatud !! Mudel !! Seeria !! Lõpetatud |- | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1976''' || style="width:100px" |1. juuli || style="width:230px" | [[Apple I]] || style="width:110px" | [[Apple I]] || style="width:130px" | 1. september 1977 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1977''' || style="width:100px" | 1. aprill || style="width:230px" | Apple II || style="width:110px" | [[Apple II series|Apple II]] || style="width:130px" | 1. juuni 1979 |} [[Pilt:Science museum 025 adjusted.jpg|100px|pisi|Apple II]] {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="4" |'''1979''' || style="width:100px" rowspan="4"| 1. juuni || style="width:230px" | [[Apple II Plus]] || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. detsember 1982 |- | [[Apple II Plus#Apple II Europlus and J-Plus|Apple II EuroPlus]] || Apple II || 1. detsember 1982 |- | [[Apple II Plus#Apple II Europlus and J-Plus|Apple II J-Plus]] || Apple II || 1. detsember 1982 |- | [[Apple II Plus#Bell & Howell|Bell & Howell]] || Apple II || 1. detsember 1982 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1980''' || style="width:100px" | 1. september || style="width:230px" | [[Apple III]] || style="width:110px" | Apple III || style="width:130px" | 1. detsember 1981 |} [[Pilt:Apple3profile.jpg|100px|pisi|Apple III]] {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1981''' || style="width:100px" | 1. detsember || style="width:230px" | Apple III Revised || style="width:110px" | Apple III || style="width:130px" | 1. detsember 1983 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="3" |'''1983''' || style="width:100px" | 1. jaanuar || style="width:230px" | [[Apple IIe]] || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. märts 1985 |- | style="background: #ececec" | 1. jaanuar || style="background: #ececec" | [[Apple Lisa]] || style="background: #ececec" | 68000 || style="background: #ececec" | 1. jaanuar 1984 |- |1. detsember || [[Apple III Plus]] || Apple III || 1. aprill 1984 |} [[Pilt:Apple iie.jpg|100px|pisi|Apple IIe]] {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="2" |'''1984''' || style="width:100px;background: #ececec" | 1. jaanuar || style="width:230px;background: #ececec" | [[Apple Lisa|Apple Lisa 2]] ([[Macintosh XL]])|| style="width:110px;background: #ececec" | 68000 || style="width:130px;background: #ececec" | 1. aprill 1985 |- | 1. aprill || [[Apple IIc]] || Apple II || 1. september 1986 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1985''' || style="width:100px" | 1. märts || style="width:230px" | [[Apple IIe#The Enhanced IIe|Apple IIe Enhanced]] || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. jaanuar 1987 |} [[Pilt:Apple iicb.jpg|100px|pisi|Apple IIc]] {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="2" |'''1986''' || style="width:100px" | 1. september || style="width:230px" | [[Apple IIGS]] || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. oktoober 1989 |- | 1. september || [[Apple IIc#Memory Expansion IIc (ROM version ‘3’)|Apple IIc Memory Expansion]] || Apple II || 1. september 1988 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1987''' || style="width:100px" | 1. juuli || style="width:230px" | [[Apple IIe#The Platinum IIe|Apple IIe Platinum]] || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. november 1993 |} [[Pilt:Apple iigs.jpg|100px|pisi|Apple IIGS]] {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1988''' || style="width:100px" | 1. september || style="width:230px" | [[Apple IIc Plus]] || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. september 1990 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top" rowspan="1" |'''1989''' || style="width:100px" | 1. oktoober || style="width:230px" | [[Apple IIGS|Apple IIGS (1 MB, ROM 3)]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Apple IIGS (1MB, ROM 03): Specifications (Discontinued 12/92)<!-- Bot generated title --> |url=http://docs.info.apple.com/article.html?artnum=7889 |vaadatud=2012-01-02 |arhiivimisaeg=2011-06-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110613183812/http://docs.info.apple.com/article.html?artnum=7889 |url-olek=ei tööta }}</ref> || style="width:110px" | Apple II || style="width:130px" | 1. detsember 1992 |} {| class="wikitable" | style="width:40px;vertical-align:top;background: #ececec" rowspan="1" |'''1991''' || style="width:100px;background: #ececec" | 1. märts || style="width:230px;background: #ececec" | [[Apple IIe Card]] || style="width:110px;background: #ececec" | Apple II || style="width:130px;background: #ececec" | 1. mai 1995 |} ==Vaata ka== *[[Macintosh]] *[[Apple DOS]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="arstechnica">[http://arstechnica.com/old/content/2005/12/total-share.ars/4 "Total share: 30 years of personal computer market share figures"] Reimer, Jeremy (December 14, 2005).</ref> <ref name="wired">[https://web.archive.org/web/20120503232848/http://www.wired.com/science/discoveries/news/2007/06/dayintech_0605 "June 5, 1977: From a Little Apple a Mighty Industry Grows"] June 5, 2007</ref> <ref name="inventors">[http://inventors.about.com/library/weekly/aa121598.htm "Inventors of the Modern Computer"]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Mary Bellis</ref> <ref name="apple2history">[http://apple2history.org/history/ah06/ "Apple II History Chap 6"] apple2history.org.</ref> <ref name="computinghistory">[http://www.computinghistory.org.uk/det/1334/apple-ii-europlus/ "Apple II Europlus"] computinghistory.org.uk</ref> <ref name="old">[https://web.archive.org/web/20100223024003/http://www.old-computers.com/museum/computer.asp?st=1&c=83 "Apple IIe"] old-computers.com</ref> <ref name="atarimagazines">[http://www.atarimagazines.com/creative/v10n7/116_Apple_announces_the_IIc.php "Apple announces the IIc"] Miller, George</ref> <ref name="oldcomputers">[http://oldcomputers.net/appleiigs.html "Apple IIGS"] oldcomputers.net</ref> <ref name="support">[http://support.apple.com/kb/TA34045?viewlocale=en_US "Apple IIc Plus: How It's Different From The Apple IIc"] support.apple.com</ref> <ref name="vectronicsappleworld">[http://vectronicsappleworld.com/appleii/appleiiecard.html "Apple IIe Card"] vectronicsappleworld.com</ref> <ref name="lowendmac">[http://lowendmac.com/2014/apples-from-other-orchards-apple-ii-clones/ "Apples from Other Orchards: Apple II Clones"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} LEM Staff</ref> }} {{Apple'i riistvara}} [[Kategooria:Apple'i riistvara]] [[Kategooria:Personaalarvutid]] 8lqcfhj7mgmzp6iv7ju2omykgg4kbvx 0 266450 7190220 7057657 2026-07-10T11:02:44Z Sillerkiil 58396 /* Tegevus ettevõtjana */ 7190220 wikitext text/x-wiki [[Pilt:IRL Siim Kabrits.jpg|pisi|Siim Kabrits 2011. aastal]] '''Siim Kabrits''' (sündinud [[4. juuli]]l [[1979]] [[Tartu]]s<ref name="VVK1999"/>) on Eesti ettevõtja ja endine poliitik, [[XII Riigikogu]] liige (2011–2014). ==Hariduskäik== Siim Kabrits on lõpetanud 1997. aastal [[Tõrva Gümnaasium]]i<ref name="TG" />, 2000. aastal [[Tallinna Majanduskool]]i majandusõiguse erialal{{lisa viide}} ja 2007. aastal bakalaureuseõppes [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli Õigusinstituudi]].<ref name="VVK2009-167" /><ref name="Sakala27.03.2011"/> ==Tegevus ettevõtjana== Siim Kabrits on [[Arengufond]]i 2015. aasta [[Eesti Arenguidee konkurss|Eesti Arenguidee konkursi]] võitnud idee "[[Organic Estonia]]" üks autoritest.<ref name="Hiiu Leht" /><ref name="Maaelu22112018" /> === Marjad === Kabrits oli [[Eesti Maasikakasvatajate Liit|Eesti Maasikakasvatajate Liidu]] loomise eestvedaja 2005. aastal. Tema eestvedamisel korraldati 2006. aastal esimene [[Eesti maasikafestival]].<ref name="PM2006" /> Kabrits lahkus liidu juhatusest 2011. aastal.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/80231771/Eesti-Maasikakasvatajate-Liit Eesti Maasikakasvatajate Liit], Äriregister (vaadatud 27.12.2024)</ref> Ta on juhtinud marjade müügiga tegelenud firmat OÜ Conesco Eesti<ref name="Õhtuleht2008" /><ref name="EWR" />, samuti olnud müügidirektor marjade ja seente ekspordiga tegutsenud ettevõttes OÜ Berry Group.<ref name="Delfi01.03.2016" /><ref name="Ekspress25.01.2017" /> 2015. aastal esines Kabrits Paide [[Arvamusfestival]]il Eesti maitsete ekspordi arutelul [[mustikas|mustikakasvataja]] ning -eksportöörina.<ref>Ester Vaitmaa, [https://www.delfi.ee/artikkel/72207187/arvamusfestival-mis-on-eesti-maitsed-arutelu-juhib-evelin-ilves "ARVAMUSFESTIVAL: Mis on Eesti maitsed? Arutelu juhib Evelin Ilves!"], Delfi, 14.08.2015 (vaadatud 27.12.2024)</ref> === Õunad === 2016. aastal pälvis tähelepanu Eesti maheõunte ekspordiprojekt, mille käigus eksportis Siim Kabritsa osalusega ettevõte [[Saksamaa]]le ja [[Poola]] üle 700 tonni mahlatootmiseks mõeldud maheõunu.<ref name="Sakala27.10.2016" /><ref name="ERR27.10.2016" /><ref name="Äripäev10.04.2017" /> Selle ettevõtmise eest valis ajaleht [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] Siim Kabritsa 2016. aasta Viljandimaa aasta eksportööriks.<ref name="Sakala31122016" /> 2017. aasta suvel omandas ettevõte lisaks olemasolevale 13 hektari suurusele õunaaiale [[Halliste vald|Halliste vallas]] ka osaluse osaühingus Mulgi Õun, millele kuulus 35-hektariline õunaaed ja 60 hektarit mustsõstraaedasid.<ref name="Sakala14.09.2017" />[[File:Shroomwell 27 09 2024-82.jpg|thumb|left|Siim Kabrits 2024. aastal tutvustamas külalistele Shroomwelli tehast]]2017. aasta lõpul algatati OÜ Mulgi Õun suhtes kriminaalmenetlus seoses müüdavate õunte ebaselge päritoluga.<ref name="ERR12.12.2017" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Mulkide uueks vanemaks määrati õunasortidega skeemitanud Siim Kabrits |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84600937/fotod-mulkide-uueks-vanemaks-maarati-ounasortidega-skeemitanud-siim-kabrits |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> [[Veterinaar- ja toiduamet]] tegi firmale ettekirjutuse õunte müük täielikult lõpetada, mida ettevõte täitma ei kiirustanud.<ref>Kristiina Viiron, [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/81640627/mulgi-ounal-keelati-igasugune-ounte-muuk "Mulgi Õunal keelati igasugune õunte müük"], Maaleht, 04.04.2018 (vaadatud 27.12.2024)</ref> Kabrits müüs hiljem osaluse ettevõttes.<ref name="Sakala29.11.2018" /> === Seened === 2014. aastal asutas Siim Kabrits [[OÜ Shroomwell]] (2023. aastani nimega OÜ Chaga)<ref name="ÄriregisterShroomwell" /><ref name="muutus2023">[https://tervis.postimees.ee/7863756/chaga-health-muutus-shroomwelliks "Chaga Health muutus Shroomwelliks"], Postimees (sisuturundus), 27. september 2023 (vaadatud 27.12.2024)</ref>, mis tegeleb tervisetoodete tootmise ja müügi<ref name="Delfi01.03.2016" /><ref name="Maaelu08112018" /><ref name="Delfi13.02.2019" /><ref name="Postimees11.11.2021" /><ref name="Tööstusuudised30.05.2023" />, [[meditsiiniseen]]te uurimise ja kasvatamisega ning mükotehnoloogiate arendamise ja rakendamisega metsanduses, reostuse tõrjes ning keskkonnakahjude taastamises{{lisa viide}}. Ettevõtte tegevus sai alguse Tõrva lähedal rajatud seenekasvandusest<ref>Артур Тюленев, [https://rus.err.ee/1609517072/v-jestonii-est-mesta-gde-griby-rastut-kruglyj-god "В Эстонии есть места, где грибы растут круглый год"], ERR/ETV+ "Кофе+", 09.11.2024 (vaadatud 27.12.2024)</ref>. === Kinnisvara === Novembris 2011 avalikustati ETV saates "Pealtnägija", et Siim Kabritsa ettevõttele OÜ Alistar Consult kuulus osa korterist, mis oli seotud [[elamislubade skandaal]]iga.<ref name="Delfi30.11.2011" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-12-15 |pealkiri=Siim Kabrits tegi väidetavalt äritehingu elamislubade afääri osalisega |url=https://lounapostimees.postimees.ee/669904/siim-kabrits-tegi-vaidetavalt-aritehingu-elamislubade-afaari-osalisega |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kabrits eitas oma seotust elamislubade äriga ning Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjon ei leidnud, et ta oleks korruptsioonivastast seadust rikkunud.<ref name="Sakala07.02.2012" /> 2012. aastal müüs Siim Kabrits osaluse kõnealuses kinnisvaras.<ref name="ERR07.02.2012" /> Skandaaliga seoses püüdis ajakirjanduses tähelepanu ka Siim Kabritsa katse eemaldada oma elulooartiklist eestikeelses Vikipeedias lõik elamislubade skandaali teemal.<ref>Madis Filippov: [http://www.postimees.ee/990318/kabrits-kustutas-vikipeedia-artiklist-elamislubade-skandaali "Kabrits kustutas Vikipeedia artiklist elamislubade skandaali"] Postimees, 30. september 2012</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/siim-kabritsa-vikipeedia-artiklist-kadus-viide-elamislubade-skandaalile?id=65039346 "Siim Kabritsa Vikipeedia artiklist kadus viide elamislubade skandaalile"] Delfi, 30. september 2012</ref><ref>[http://sakala.postimees.ee/991546/kabrits-kustutas-vikipeediast-elamis-lubade-skandaali "Kabrits kustutas Vikipeediast elamislubade skandaali"] Sakala, 2. oktoober 2012</ref> ==Poliitiline tegevus== Siim Kabrits oli alates 14. maist 1999 kuni 15. märtsini 2022 [[Isamaa Erakond|Isamaa erakonna]] (ja selle eelkäijate) liige.<ref name="Äriregister"/> Ta kandideeris [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Karksi vald|Karksi vallas]] valimisliidus Mulgimaa, kogus 98 häält ja osutus valituks Karksi vallavolikogu liikmeks.<ref name="VVKKarksi" /> Toonane vallavanem Arvo Maling Kabritsa kampaaniameeskonna liiget häälte ostmises. Uurimine Malingu väiteid ei kinnitanud ning valimistulemus jäeti kehtima.<ref name="Sakala1999"/> Muuhulgas oli ta Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse liige ning Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna Kesklinna osakonna esimees.{{lisa viide}} Alates 8. oktoobrist 2022 kuulub ta [[Erakond Parempoolsed|erakonda Parempoolsed]].<ref name="Äriregister"/> [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Tallinnas, kogus 56 häält<ref name="VVK2009" /> ja pääses asendusliikmena volikokku (2009–2011).<ref name="Ekspress27.10.2009" /> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Siim Kabrits Tallinnas [[Valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]], kogus 89 häält ning osutus valituks linnavolikokku.<ref name="VVK2013"/> 6. novembril 2013 kinnitati ta ka Tallinna [[Kesklinna halduskogu]] liikmeks.<ref name="Postimees06.11.2013"/> Tallinna linnavolikogu liikmena jätkas Kabrits kuni 2017. aasta kohalike valimisteni. ===Riigikogus=== [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 980 häält ning pääses Riigikokku [[Helir-Valdor Seeder]]i asendusliikmena.<ref name="Sakala27.03.2011"/> Ta oli 6. aprillist 2011 kuni 26. märtsini 2014 [[XII Riigikogu]] liige.<ref name="XIIRiigikogu" /> Ta oli Riigikogu õiguskomisjoni liige ja komisjoni juhtivmenetleja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (462 SE)<ref name="462SE" />, politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse (158 SE)<ref name="158SE" />, samuti abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse (308 SE) puhul.<ref name="308SE"/> Ta oli Riigikogu Mulgimaa toetusgrupi esimees<ref name="Sakala2011"/>, mille raames aitas kaasa Mulgikuu toimumisele Tallinnas<ref name="Maaleht2011" />, Tallinnas tegutseva Mulkide seltsi tööle, tööle [[mulgi keel]]e ja kultuuri eest seismisel ning Oma Mulgimaa arenguprogrammile.<ref name="KarksiSõna" /> Detsembris 2013 võttis Riigikogu 48 poolt- ja 23 vastuhäälega vastu seaduseelnõu 493 SE, mille kohaselt peavad kõik käibemaksukohustuslased hakkama alates 2014. aasta juulist deklareerima käibedeklaratsiooni lisas kõiki müügi- ja ostuarveid, kui arvete summa ühe tehingupartneri kohta on vähemalt 1000 eurot. Ainsa koalitsioonisaadikuna hääletas eelnõu vastu IRL-i liige Siim Kabrits.<ref name="EML"/> Seitse päeva hiljem teatas Eesti Vabariigi president [[Toomas Hendrik Ilves]] otsusest jätta seadus välja kuulutamata, kuna sellise kohustuse panemine ettevõtjatele polevat piisavalt motiveeritud ehk seaduse eelnõus tuleb põhjendada, miks antud piirang sobib eesmärgi saavutamiseks ning kas on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärasem.<ref name="VabariigiPresident" /> Pärast seaduseelnõus tehtud muudatusi kuulutas president seaduse välja 2014. aasta mais.<ref name="Äripäev20.05.2014/> ==Liikmesus== * 2007–2012 sihtasutuse [[KredEx]] nõukogu liige<ref name="ÄriregisterKredEx" /> * 2011. aasta maist [[Hasartmängumaksu Nõukogu]]<ref name="RiigiTeataja30.05.2011"/> liige * 2011–2014 – [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]]e<ref name="RiigiTeataja12.05.2011"/><ref name="ÄriregisterKIK"/> nõukogu liige * 2014. aastal asutatud ajaloo- ja kultuuriklubi [[Barclay de Tolly sõprade klubi]] idee ellukutsujaid<ref name="EPL03.02.2017"/> * 2018-2019 – [[Eesti Vehklemisliit|Eesti Vehklemisliidu]] juhatuse liige<ref name="Vehklemisliit"/><ref name="LEPM06.07.2018"/><ref name="ÄriregisterEVL"/> * 2018 – [[Mulgi vanem]]<ref name="ERR2018" /><ref name="Lõunaeestlane2018" /> ==Isiklikku== Siim Kabritsa isa [[Agu Kabrits]] oli Tõrva linnavolikogu esimees (2005–2009) ja linnapea (2009–2013).{{lisa viide}} Tema vanaema [[Õnne-Eha Kabrits]] oli [[Haapsalu koduloomuuseum]]i direktor (1974–1992) ja [[Eesti Kongress]]i liige (1990–1992); vanaisa Aksel Kabrits oli [[Haapsalu rajoon]]i peaveterinaararst (1964–1990). [[Haapsalu raekoda|Haapsalu raekoja]] ees asub Haapsalu Linnavolikogu tänuavaldusena paigaldatud nimeline pink Haapsalus pikka aega töötanud Kabritsatele.<ref name="LääneElu18.08.2013"/> Siim Kabritsa täditütar on filmirežissöör [[Anna Hints]].{{lisa viide}} ==Arvamusartikleid== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120323590/siim-kabrits-oordi-raba-taastamisel-hukkus-elujouline-mets-ja-edasi „Siim Kabrits: Öördi raba taastamisel hukkus elujõuline mets. Ja edasi?“]. Eesti Päevaleht, 22. september 2024 * [https://www.postimees.ee/7643817/siim-kabrits-meie-ellujaamise-kunst-on-moelda-arksamalt-aga-uheskoos „Siim Kabrits: Meie Ellujäämise Kunst on mõelda ärksamalt, aga üheskoos“]. Postimees, 9. november 2022 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="VVK1999">[http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/2308.html Kandidaat nr 167 Siim Kabrits]</ref> <ref name="ÄriregisterShroomwell">[https://ariregister.rik.ee/est/company/12670125/Shroomwell-O%C3%9C?search_id=da2c871&pos=11 Shroomwell OÜ (12670125). Äriregister]</ref> <ref name="TG">{{Netiviide |url=https://www.torva.edu.ee/uldinfo/ajalugu/vilistlased/ |pealkiri=Tõrva Gümnaasiumi vilistlased |vaadatud=2024-10-08 |arhiivimisaeg=2023-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230609083539/http://www.torva.edu.ee/uldinfo/ajalugu/vilistlased/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="VVK2009-167">[http://www.vvk.ee/arhiiv/kov09/kandidaadid/?code=0784&dcode=2&cid=3659 Kandidaat nr 678 Siim Kabrits]</ref> <ref name="RiigiTeataja12.05.2011">[https://www.riigiteataja.ee/akt/312052011005?tegevus=salvesta-link Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine]. Riigi Teataja, 12. mai 2011</ref> <ref name="RiigiTeataja30.05.2011">[https://www.riigiteataja.ee/akt/330052011001 Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu moodustamine]. Riigi Teataja, 30. mai 2011</ref> <ref name="PM2006">Mirjam Mäekivi. [https://www.postimees.ee/1558679/tallinnas-tuleb-esimene-maasikafestival „Tallinnas tuleb esimene Maasikafestival“] Postimees, 4. juuli 2006</ref> <ref name="Sakala1999">[https://sakala.postimees.ee/2453371/komisjon-ei-tuhista-karksi-valla-eelhaaletuse-tulemusi „Komisjon ei tühista Karksi valla eelhääletuse tulemusi“]</ref> <ref name="VVKKarksi">[http://www.vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/1406000000.html Valimistulemus: Karksi vald]</ref> <ref name="VVK2009">[http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0784_1.html Valimistulemus valdades ja linnades : Tallinn : Valimisringkond nr 2]</ref> <ref name="Sakala27.03.2011">Marko Suurmägi: [https://sakala.postimees.ee/409420/helir-valdor-seeder-jatkab-ministrina"Helir-Valdor Seeder jätkab ministrina"]. Sakala, 27. märts 2011</ref> <ref name="XIIRiigikogu">[http://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/xii-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/ Juhatus ja liikmed : XII Riigikogu liikmed] Riigikogu</ref> <ref name="462SE">[http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bb3ae807-c425-4e93-aa0e-66fda4aa904e/Korteriomandi-%20ja%20korteriühistuseadus/ Korteriomandi- ja korteriühistuseadus 462 SE]. riigikogu.ee</ref> <ref name="158SE">[http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7073b8f4-442d-494e-bf3b-3afc3032d8ce/ Politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus 158 SE]. riigikogu.ee</ref> <ref name="308SE">[http://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/oiguskomisjon/12-11-15-11-2012-oiguskomisjonis/ 12.11–15.11.2012 õiguskomisjonis]. riigikogu.ee</ref> <ref name="Maaleht2011">[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/46725826/mulgimaa-tutvustab-end-tallinnas "Mulgimaa tutvustab end Tallinnas"]. Maaleht/Karksi valla pressiteade, 28. mai 2011</ref> <ref name="KarksiSõna">[https://www.karksi.ee/documents/3582762/8914309/Ajaleht+Karksi+Sona+detsember+2012.pdf/6bae98cd-c311-4495-8a97-9c229c26a3d9 Oma Mulgimaa arenguprogramm]. Karksi Sõna, detsember 2012</ref> <ref name="EML">[http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1470 Nad tegid selle ära! EML, Riigikogu stenogramm]. Eesti Maksumaksjate Liit</ref> <ref name="VabariigiPresident">[https://www.riigiteataja.ee/akt/321122013001 Vabariigi Presidendi 18.12.2013 otsus nr 348 "Käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmine"]</ref> <ref name="Äripäev20.05.2014">[http://www.aripaev.ee/uudised/2014/05/20/ilves-kuulutas-valja-kaibemaksuseaduse-muutmise-seaduse "1000euroste arvete seadus sai teoks"]. Äripäev, 20. mai 2014</ref> <ref name="Delfi01.03.2016">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/aasias-tegutsev-toiduarimees-eesti-trump-on-puhas-loodus?id=73816149 "Aasias tegutsev toiduärimees: Eesti trump on puhas loodus"]. Delfi Ärileht, 1. märts 2016</ref> <ref name="Maaelu08112018">[https://maaelu.postimees.ee/6448428/chaga-uhendab-vanavanemate-tarkuse-teadlaste-tooga "Chaga ühendab vanavanemate tarkuse teadlaste tööga"] maaelu.postimees.ee, 8. november 2018</ref> <ref name="Hiiu Leht">Harda Roosna. [https://hiiuleht.ee/mahedast-eestist-paar-sammu-ees/ „Mahedast Eestist paar sammu ees“]. Hiiu Leht </ref> <ref name="Maaelu22112018">Toomas Šalda. [https://maaelu.postimees.ee/6459317/organic-estonia-kinnitusel-istub-eesti-kullahunniku-otsas "Organic Estonia kinnitusel istub Eesti kullahunniku otsas"] maaelu.postimees.ee, 22. november 2018</ref> <ref name="Õhtuleht2008">Karoliina Vasli [https://www.ohtuleht.ee/283897/eesti-maasikad-mullusest-kumme-korda-kallimad „Eesti maasikad mullusest kümme korda kallimad“] Õhtuleht, 17. juuni 2008</ref> <ref name="EWR"> [https://www.eesti.ca/evea-president-nimetati-kredexaetmi-noukogusse/article34102 EVEA president nimetati KredEx’i nõukogusse ] Estonian World Review, 18. november 2011</ref> <ref name="Sakala27.10.2016">Sigrid Koorep: [http://sakala.postimees.ee/3887979/mitusada-tonni-mulgimaa-ounu-soitis-vastuvoolu "Mitusada tonni Mulgimaa õunu sõitis vastuvoolu"]. Sakala, 27. oktoober 2016</ref> <ref name="ERR27.10.2016">[https://www.err.ee/576314/ounu-poola-eksportiv-arimees-eelarvamuste-murdmine-vottis-aega "Õunu Poola eksportiv ärimees: eelarvamuste murdmine võttis aega"]. ERR, 27. oktoober 2016 (vaadatud 27.12.2024)</ref> <ref name="Sakala31122016">Marko Suurmägi. [http://sakala.postimees.ee/3963507/loppenud-aastal-lendas-auto-valiti-veekeskuse-direktor-kaidi-latis-poes "Lõppenud aastal lendas auto, valiti veekeskuse direktor, käidi Lätis poes"]. Sakala, 31. detsember 2016</ref> <ref name= "Äriregister">[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000000878?return_page=search&person_name=kabrits&page=1 Siim Kabrits.] Äriregister.</ref> <ref name="Delfi14.08.2015">Ester Vaitmaa: [http://www.delfi.ee/archive/arvamusfestival-mis-on-eesti-maitsed-arutelu-juhib-evelin-ilves?id=72207187 "ARVAMUSFESTIVAL: Mis on Eesti maitsed? Arutelu juhib Evelin Ilves!"]. Delfi, 14. august 2015</ref> <ref name="Kylauudis">Urmas Saard: [http://www.kylauudis.ee/2016/10/24/organic-estonia-panustab-tervislikule-mahetoidule "Organic Estonia" panustab tervislikule mahetoidule]. kylauudis.ee, 24. oktoober 2016</ref> <ref name="AasiaKeskus">Aasia Uuringute Koda Eestis (AUKE), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Tartu Ärinõuandla, [https://aasiakeskus.ut.ee/et/sisu/kagu-aasia-voimalused Seminar „Kagu-Aasia võimalused“] 29.09.2016</ref> <ref name="LääneElu18.08.2013">[http://online.le.ee/2013/08/18/homme-avatakse-pink-onne-eha-ja-aksel-kabritsale/ "Homme avatakse pink Õnne-Eha ja Aksel Kabritsale"]. Lääne Elu, 18. august 2013</ref> .<ref name="ERR2018">[https://www.err.ee/880978/mulgimaa-vanemaks-sai-siim-kabrits "Mulgimaa vanemaks sai Siim Kabrits"] ERR, 29. november 2018</ref> <ref name="Lõunaeestlane2018">[https://lounaeestlane.ee/galerii-torvakast-sai-mulkide-vanem/ "GALERII: Tõrvakast sai mulkide vanem"] lounaeestlane.ee, 29. november 2018</ref> <ref name="Sakala2011">[https://sakala.postimees.ee/417935/riigikogus-loodi-mulgimaa-toetusruhm "Riigikogus loodi Mulgimaa toetusrühm"] Sakala/pressiteade, 12. aprill 2011</ref> <ref name="EPL03.02.2017">[http://epl.delfi.ee/news/lp/varvikam-elu-ajalugu-vaartustades-ja-eestit-suuremaks-tehes?id=77108954 "Värvikam elu ajalugu väärtustades ja Eestit suuremaks tehes"] Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2017</ref> <ref name="Vehklemisliit">[https://vehklemisliit.ee/saame-tuttavaks-uus-evli-juhatuse-liige-siim-kabrits/ "Saame tuttavaks – uus EVLi juhatuse liige Siim Kabrits"]</ref> <ref name="LEPM06.07.2018">[https://lounapostimees.postimees.ee/4544008/valgamaa-juurtega-mehed-suunavad-eesti-vehklemist „Valgamaa juurtega mehed suunavad Eesti vehklemist“] Lõuna-Eesti Postimees, 6. juuli 2018</ref> <ref name="ÄriregisterKredEx">[https://ariregister.rik.ee/est/company/90006012/Lihtkonto:-ETTEV%C3%95TLUSE-JA-INNOVATSIOONI-SIHTASUTUS Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (90006012), Äriregister]</ref> <ref name="ÄriregisterEVL">[https://ariregister.rik.ee/est/company/80044804/Eesti-Vehklemisliit Eesti Vehklemisliit (80044804), Äriregister]</ref> <ref name="ÄriregisterKIK">[https://ariregister.rik.ee/est/company/90005946 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (90005946), Äriregister]</ref> <ref name="Sakala29.11.2018">Marko Suurmägi: [https://sakala.postimees.ee/6464757/mulgi-ouna-skandaali-sattunud-ettevotja-saab-mulkide-vanemaks „Mulgi Õuna skandaali sattunud ettevõtja saab mulkide vanemaks“]. Sakala, 29. november 2018</ref> <ref name="ERR12.12.2017"> [https://www.err.ee/648211/politsei-algatas-mulgi-ouna-suhtes-kriminaaluurimise „Politsei algatas Mulgi Õuna suhtes kriminaaluurimise“]. ERR, 12. detsember 2017</ref> <ref name="Sakala07.02.2012">Karl-Eduard Salumäe: [https://sakala.postimees.ee/730812/kabrits-seadust-ei-rikkunud „Kabrits seadust ei rikkunud“]. Sakala, 7. veebruar 2012</ref> <ref name="ERR07.02.2012">Karl-Eduard Salumäe: [https://www.err.ee/364223/kabrits-muus-oma-osaluse-kooli-tanava-majas-raudsele-ja-stelmachile „Kabrits müüs oma osaluse Kooli tänava majas Raudsele ja Stelmachile“]. ERR, 7. veebruar 2012</ref> <ref name="Delfi30.11.2011">Karl-Eduard Salumäe: [https://www.delfi.ee/artikkel/62528218/pealtnagija-irl-i-poliitikud-pidasid-elamislubade-vabrikut "Pealtnägija": IRL-i poliitikud pidasid elamislubade vabrikut“]. Delfi, 30.11.2011</ref> <ref name="Ekspress25.01.2017">[[Sulev Vedler]]: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/76993946/siim-kabrits-tahab-eestist-teha-maailma-esimese-maheriigi „Siim Kabrits tahab Eestist teha maailma esimese maheriigi“]. Eesti Ekspress, 25.01.2017</ref> <ref name="Ekspress27.10.2009">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27692607/tallinna-uue-volikogu-liikmete-pingerida-valimistel-saadud-haalte-jargi „Tallinna uue volikogu liikmete pingerida valimistel saadud häälte järgi“] Eesti Ekspress, 27.10.2009</ref> <ref name="Postimees06.11.2013">[https://www.postimees.ee/2588198/selgusid-linnaosade-halduskogude-koosseisud „Selgusid linnaosade halduskogude koosseisud“] Postimees, 6. november 2013</ref> <ref name="VVK2013">[http://kov2013.vvk.ee/district_0784_2.html Valimistulemus valdades ja linnades : Tallinn : Valimisringkond nr 2]</ref> <ref name="Tööstusuudised30.05.2023">Toomas Kelt: [https://www.toostusuudised.ee/uudised/2023/05/30/siim-kabrits-seente-potentsiaal-tervisetoodetes-on-alahinnatud „Siim Kabrits: seente potentsiaal tervisetoodetes on alahinnatud“] Tööstusuudised, 30. mai 2023</ref> <ref name="Postimees11.11.2021">[https://majandus.postimees.ee/7383293/eesti-seenekasvataja-laiendab-ari-skandinaaviasse „Eesti seenekasvataja laiendab äri Skandinaaviasse“] Postimees Majandus, 11. november 2021</ref> <ref name="Delfi13.02.2019">[https://naistekas.delfi.ee/artikkel/85294059/chaga-ehk-must-passik-vallutab-eestlaste-abil-maailma „Chaga ehk must pässik vallutab eestlaste abil maailma“] Postimees Majandus (sisuturundus), 13. veebruar 2019</ref> <ref name="Äripäev10.04.2017">[https://www.kaubandus.ee/uudised/2017/04/10/eesti-turg-on-nii-vaike-et-ellu-jaada-tuleb-vaadata-valjapoole „Eesti turg on nii väike, et ellu jääda, tuleb vaadata väljapoole“] Äripäev Kaubandus, 10. aprill 2017</ref> <ref name="Sakala14.09.2017">Sigrid Koorep: [https://sakala.postimees.ee/4242633/mulgi-ounad-ampsas-endale-pollist-ulisuure-aialisa „Mulgi Õunad ampsas endale Pollist ülisuure aialisa“] Sakala, 14. september 2019</ref> <ref name="Postimees25.08.2023">Teele Üprus: [https://maaelu.postimees.ee/7841605/torvas-avati-pohja-euroopa-suurim-meditsiiniseente-sisekasvatus „Tõrvas avati Põhja-Euroopa suurim meditsiiniseente sisekasvatus“] Postimees: Maa Elu/Shroomwelli pressiteade, 25. august 2023</ref> <ref name="Maaleht25.01.2023">Silja Lättemäe: [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120132948/eesti-mehed-hakkasid-usas-musta-passikut-kasvatama-huvi-on-erakordne-kaasasime-kolm-miljonit-eurot „Eesti mehed hakkasid USAs musta pässikut kasvatama: huvi on erakordne, kaasasime kolm miljonit eurot“] Maaleht, 25. jaanuar 2023</ref> <ref name="Rohegeenius01.03.2023">Silja Lättemäe: [https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-roheettevottest-sai-maailma-suurim-meditsiiniseente-kasvataja/ „Eesti roheettevõttest sai maailma suurim meditsiiniseente kasvataja“] Rohegeenius, 1. märts 2023</ref> <ref name="LEPM26.08.2023">[https://dea.digar.ee/?a=d&d=lounaestpostimees20230826.2.7.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- „Tõrvas alustas tegevust hiiglaslik seente sisekasvatus“] Lõuna-Eesti Postimees, 26. august 2023</ref> }} {{JÄRJESTA:Kabrits, Siim}} [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] gvwli7rnjcex5e4xuluntbqk2ph8hac 0 268543 7190084 6914224 2026-07-10T00:28:26Z Trebors 57925 7190084 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Moissejenko, Jevgeni.IMG_7918.JPG|pisi|Jevgeni Moissejenko esinemas [[bastioni aed|bastioni aias]] 12. augustil 2012]] '''Jevgeni Moissejenko''' (Moiseenko) (sündinud [[9. jaanuar]]il [[1981]] [[Omsk]]is) on [[Eesti]] näitleja. Ta lõpetas [[Peterburi Teatriakadeemia]] nukunäitleja erialal 2002. aastal. Ta töötas [[Venemaa]]l [[Hakassia]] Riiklikus Nukuteatris aastatel 2002–2007. Ta töötab 2008. aastast [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatris]]. Ta on mänginud näiteks nukulavastustes „Mängurid“, „Oskar ja Roosa Daam“, „Kuldvõtmeke“, „Võlurätik“ ning jõululavastustes „Väike nõid“, „12 kinki jõuluvanale“ ja "Karlsson katuselt". ==Tunnustus== * Eesti Noorsooteatri kolleegipreemia Auruvedur ehk kõige enam etendusi andnud meesnäitleja hooajal 2023/2024 (127 etendust). {{JÄRJESTA:Moissejenko, Jevgeni}} [[Kategooria:Eesti nukunäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] cx7u97nyd768pu097rpzph2ix426fyu 0 268544 7190110 7141103 2026-07-10T00:58:01Z Trebors 57925 7190110 wikitext text/x-wiki '''Rein Agur''' (sündinud [[25. november|25. novembril]] [[1935]] [[Paide]]s) on eesti [[lavastaja]].<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20210812185016/https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/rein-agur/ Rein Agur]. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu koduleht.</ref> Agur tõi Eesti nukuteatri ajaloos esimese lavastajana nukureaalsusse sügava kunstilise taotluse. Tema lavastustele on omane mängulisus, kujundlikkus, mitmetasandilisus, fantaasia, eri mängulaadide ja stiilide põimumine. Tema lavastused rajanevad enamasti "avatud mängul", kuid nii mõnigi kord pöördus ta ka traditsioonilise sirmiteatri poole. Nii mõnigi kord toimus teatrimäng mitmel tasandil, st kasutati "teater teatris" või "mäng mängus" lavalist väljendusvormi.{{lisa viide}} == Elulugu == Ta on esimene Eesti nukuteatri lavastaja, kes on saanud akadeemilise nukuteatrihariduse: ta õppis [[Peterburi Riiklik Teatriakadeemia|Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudis]] (LGITMiK), mille lõpetas 1963. aastal nukunäitleja erialal.<ref name=":0" /> Samal aastal tegi ta [[Eesti Noorsooteater|Eesti NSV Riiklikus Nukuteatris]] oma esimese lavastuse, tuues lavale [[Oskar Liigand]]i nukunäidendi "Pardike Tuttpütt". Rein Agur töötas Nukuteatris aastatel 1963–1966 lavastaja assistendina ning 1966–1981 ja 1992–1994 lavastajana. Aastatel 1981–1992 oli ta Nukuteatri [[peanäitejuht]]. 1994. aastast on vabakutseline.<ref name=":0" /> Ta on loonud Nukuteatris üle 70 lavastuse. Tema 1960. aastate lavastused, milles võis märgata seniste trafarettide eiramise püüdu, olid tegelikult eelmänguks 1970. aastate plahvatuslikule väljundile sirmivaba nukuteatri näol. Rein Agur on olnud Eesti nukuteatris samasugune uuendaja nagu [[Evald Hermaküla]], [[Jaan Tooming]], [[Kaarin Raid]] ja [[Ingo Normet]] draamažanris.{{lisa viide}} == Tunnustus == * 1971 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * 1987 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * 2008 – [[ASSITEJ Eesti Keskus]]e Tähelepanuteatri preemia pikaajalise loomingu eest<ref>[https://assitej.ee/ajalugu/ Ajalugu]. ASSITEJ Eesti Keskus, vaadatud 12.01.2021.</ref> * 2011 – [[Salme Reegi nimeline auhind]] * 2022 – [[Väikese Printsi tunnustusauhind]] pikaajalise silmapaistva töö ja panuse eest laste- ja nukuteatri arengusse * 2023 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] == Lavastusi == * "Punamütsike" 1973 * "Väike Illimar" 1975 * "Gulliver ja Gulliver" 1979 * "Pessi ja Illuusia" 1982 * "Suveöö unenägu" 1985 == Isiklikku == Tema vend [[Jaak Agur]] oli arst. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Agur, Rein}} [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] fombtv0a9xhd0m32tki8k1z8o2ls0r8 0 268547 7190107 7120818 2026-07-10T00:56:02Z Trebors 57925 7190107 wikitext text/x-wiki '''Ferdinand Veike''' ([[13. november]] [[1924]], Saueaugu küla, [[Küti vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Küti vald]] – [[14. august]] [[2015]]) oli eesti nukunäitleja ja teatrijuht, [[Eesti Riiklik Nukuteater|Eesti Riikliku Nukuteatri]] rajaja ja peanäitejuht (1951–1980). Veike sündis [[Küti vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Küti vallas]] Saueaugu külas 13. novembril 1924 isatalu tagatoas pere kaheksast lapsest noorimana. Õppinud [[Viru-Jaagupi algkool]]is aastatel [[1932]]–[[1938]], [[Jõhvi Keskkool]]is aastatel [[1938]]–[[1941]], [[Rakvere Gümnaasium]]is aastatel [[1941]]–[[1942]], [[Tallinna teatrikool]]is 1942–1946, [[Leningradi Ostrovski-nimeline teatriinstituut|Ostrovski-nimelises Leningradi Teatriinstituudis]] režii erialal 1950–1951. Veike oli aastatel 1944–1948 tantsija, näitleja ja lavastaja Riiklikus Noorsooteatris ja 1948–1951 näitleja, näitejuht ja lavastaja [[Eesti Draamateater|Tallinna Riiklikus Draamateatris]]. Esimese nukulavastuse tegi ta 1948. aastal Draamateatris, tuues publiku ette [[Helmut Vaag]]i nukunäidendi "Reinuvader Rebane". Kui Veike 1951. aastal Leningradist naasis, tehti talle Kunstide Valitsuse käskkirjaga ülesandeks moodustada Nukuteater. Temast sai Eesti esimese iseseisva nukuteatri, Eesti Vabariikliku Nukuteatri esimene peanäitejuht. Peanäitejuhina tõi ta 29 aasta jooksul Nukuteatri lavale üle 80 lavastuse, kokku tõi Veike lavale üle saja lavastuse. Ta juhtis teatri kunstilist tegevust kuni 1980. aastani. Veike suunas ja juhtis aastakümnete eesti nukuteatri arengut ning koolitas mitme põlvkonna nukunäitlejaid ja -lavastajaid. 1962. aastal asutas ta Eesti Riikliku Nukuteatri juurde Teatriühingu õppestuudio nukuosakonna ehk Nukuteatri õppestuudio, selle õpilastest kujunes Eesti nukunäitlejate ja -lavastajate raudvara. Erilise tuntuse saavutas Veike omaloominguliste Buratino-kavadega, mis said alguse 1955. aastal Eesti Raadios esitatud kuuldemängudest. ==Tunnustus== * [[1949]] [[Eesti NSV riiklik preemia]] * [[1960]] [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1977]] [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * [[2001]] [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3746}}</ref> * [[2008]] [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] [[Tallinna teenetemärk]] ==Isiklikku== Ta oli [[Jaak Varik]]u väimees. Veike poeg Jaak Veike oli kinnisvaraärimees, kes tapeti 32-aastaselt [[11. veebruar]]il [[1998]] <ref>[[Risto Berendson]], [http://epl.delfi.ee/news/eesti/tapeti-skandaalne-arimees?id=50751213 Tapeti skandaalne ärimees], Eesti Päevaleht, 12. veebruar 1998</ref>. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Veike, Ferdinand}} [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] [[Kategooria:Eesti nukunäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2015]] lo5ltpohvzx73h0xvgu93gk6sxpjkbb 7190108 7190107 2026-07-10T00:56:27Z Trebors 57925 7190108 wikitext text/x-wiki '''Ferdinand Veike''' ([[13. november]] [[1924]] Saueaugu küla, [[Küti vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Küti vald]] – [[14. august]] [[2015]]) oli eesti nukunäitleja ja teatrijuht, [[Eesti Riiklik Nukuteater|Eesti Riikliku Nukuteatri]] rajaja ja peanäitejuht (1951–1980). Veike sündis [[Küti vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Küti vallas]] Saueaugu külas 13. novembril 1924 isatalu tagatoas pere kaheksast lapsest noorimana. Õppinud [[Viru-Jaagupi algkool]]is aastatel 1932–1938, [[Jõhvi Keskkool]]is aastatel 1938–1941, [[Rakvere Gümnaasium]]is aastatel 1941–1942, [[Tallinna teatrikool]]is 1942–1946, [[Leningradi Ostrovski-nimeline teatriinstituut|Ostrovski-nimelises Leningradi Teatriinstituudis]] režii erialal 1950–1951. Veike oli aastatel 1944–1948 tantsija, näitleja ja lavastaja Riiklikus Noorsooteatris ja 1948–1951 näitleja, näitejuht ja lavastaja [[Eesti Draamateater|Tallinna Riiklikus Draamateatris]]. Esimese nukulavastuse tegi ta 1948. aastal Draamateatris, tuues publiku ette [[Helmut Vaag]]i nukunäidendi "Reinuvader Rebane". Kui Veike 1951. aastal Leningradist naasis, tehti talle Kunstide Valitsuse käskkirjaga ülesandeks moodustada Nukuteater. Temast sai Eesti esimese iseseisva nukuteatri, Eesti Vabariikliku Nukuteatri esimene peanäitejuht. Peanäitejuhina tõi ta 29 aasta jooksul Nukuteatri lavale üle 80 lavastuse, kokku tõi Veike lavale üle saja lavastuse. Ta juhtis teatri kunstilist tegevust kuni 1980. aastani. Veike suunas ja juhtis aastakümnete eesti nukuteatri arengut ning koolitas mitme põlvkonna nukunäitlejaid ja -lavastajaid. 1962. aastal asutas ta Eesti Riikliku Nukuteatri juurde Teatriühingu õppestuudio nukuosakonna ehk Nukuteatri õppestuudio, selle õpilastest kujunes Eesti nukunäitlejate ja -lavastajate raudvara. Erilise tuntuse saavutas Veike omaloominguliste Buratino-kavadega, mis said alguse 1955. aastal Eesti Raadios esitatud kuuldemängudest. ==Tunnustus== * [[1949]] [[Eesti NSV riiklik preemia]] * [[1960]] [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1977]] [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * [[2001]] [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3746}}</ref> * [[2008]] [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] [[Tallinna teenetemärk]] ==Isiklikku== Ta oli [[Jaak Varik]]u väimees. Veike poeg Jaak Veike oli kinnisvaraärimees, kes tapeti 32-aastaselt [[11. veebruar]]il [[1998]] <ref>[[Risto Berendson]], [http://epl.delfi.ee/news/eesti/tapeti-skandaalne-arimees?id=50751213 Tapeti skandaalne ärimees], Eesti Päevaleht, 12. veebruar 1998</ref>. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Veike, Ferdinand}} [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] [[Kategooria:Eesti nukunäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2015]] i4be1quxi7420uz180gdbxoxssriiwx 7190109 7190108 2026-07-10T00:56:49Z Trebors 57925 7190109 wikitext text/x-wiki '''Ferdinand Veike''' ([[13. november]] [[1924]] Saueaugu küla, [[Küti vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Küti vald]] – [[14. august]] [[2015]]) oli eesti nukunäitleja, -lavastaja ja teatrijuht, [[Eesti Riiklik Nukuteater|Eesti Riikliku Nukuteatri]] rajaja ja peanäitejuht (1951–1980). Veike sündis [[Küti vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Küti vallas]] Saueaugu külas 13. novembril 1924 isatalu tagatoas pere kaheksast lapsest noorimana. Õppinud [[Viru-Jaagupi algkool]]is aastatel 1932–1938, [[Jõhvi Keskkool]]is aastatel 1938–1941, [[Rakvere Gümnaasium]]is aastatel 1941–1942, [[Tallinna teatrikool]]is 1942–1946, [[Leningradi Ostrovski-nimeline teatriinstituut|Ostrovski-nimelises Leningradi Teatriinstituudis]] režii erialal 1950–1951. Veike oli aastatel 1944–1948 tantsija, näitleja ja lavastaja Riiklikus Noorsooteatris ja 1948–1951 näitleja, näitejuht ja lavastaja [[Eesti Draamateater|Tallinna Riiklikus Draamateatris]]. Esimese nukulavastuse tegi ta 1948. aastal Draamateatris, tuues publiku ette [[Helmut Vaag]]i nukunäidendi "Reinuvader Rebane". Kui Veike 1951. aastal Leningradist naasis, tehti talle Kunstide Valitsuse käskkirjaga ülesandeks moodustada Nukuteater. Temast sai Eesti esimese iseseisva nukuteatri, Eesti Vabariikliku Nukuteatri esimene peanäitejuht. Peanäitejuhina tõi ta 29 aasta jooksul Nukuteatri lavale üle 80 lavastuse, kokku tõi Veike lavale üle saja lavastuse. Ta juhtis teatri kunstilist tegevust kuni 1980. aastani. Veike suunas ja juhtis aastakümnete eesti nukuteatri arengut ning koolitas mitme põlvkonna nukunäitlejaid ja -lavastajaid. 1962. aastal asutas ta Eesti Riikliku Nukuteatri juurde Teatriühingu õppestuudio nukuosakonna ehk Nukuteatri õppestuudio, selle õpilastest kujunes Eesti nukunäitlejate ja -lavastajate raudvara. Erilise tuntuse saavutas Veike omaloominguliste Buratino-kavadega, mis said alguse 1955. aastal Eesti Raadios esitatud kuuldemängudest. ==Tunnustus== * [[1949]] [[Eesti NSV riiklik preemia]] * [[1960]] [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1977]] [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * [[2001]] [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3746}}</ref> * [[2008]] [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] [[Tallinna teenetemärk]] ==Isiklikku== Ta oli [[Jaak Varik]]u väimees. Veike poeg Jaak Veike oli kinnisvaraärimees, kes tapeti 32-aastaselt [[11. veebruar]]il [[1998]] <ref>[[Risto Berendson]], [http://epl.delfi.ee/news/eesti/tapeti-skandaalne-arimees?id=50751213 Tapeti skandaalne ärimees], Eesti Päevaleht, 12. veebruar 1998</ref>. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Veike, Ferdinand}} [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] [[Kategooria:Eesti nukunäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2015]] at5j3scxw2bs1flztj0bdc8ix4l53xa 0 280316 7189898 6145836 2026-07-09T16:25:54Z Mef.ellingen 29900 7189898 wikitext text/x-wiki {{Infokast laev |nimi=Azamara Journey |pilt=Azamara Journey in Hamburg 2026.jpg |pildisuurus=300px |pildiallkiri= Azamara Journey (2026) |teised nimed={{lihtne loend| * Blue Dream (2005–2007) * R Six (2000–2005) }} |tüüp=[[ristluslaev]] |klass=R-klass |IMO=9200940 |kutsung=9HOB8 |tellitud= |ehitaja=[[Chantiers de l'Atlantique|Alstom Chantiers de l'Atlantique]], [[Saint-Nazaire]], [[Prantsusmaa]] |kiil pandud= |vette lastud= 17. jaanuaril 2000<ref name="FoF">{{cite web|url=http://www.faktaomfartyg.se/r_six_2000.htm|title=''R Six'' (2000) Fakta om fartyg kodulehel|archiveurl=https://archive.today/20120801150928/http://www.faktaomfartyg.nu/r_six_2000.htm|archivedate=1.08.2012|access-date=3.08.2013|url-status=live}} (rootsi keeles)</ref> |ristitud= |üle antud= |teenistuse algus= 2000 |teenistuse lõpp= |sõsarlaevad= [[Columbus 2|R One]], [[Regatta|R Two]], [[Pacific Princess|R Three]], [[Ocean Princess|R Four]], [[Nautica|R Five]], [[Azamara Quest|R Seven]] ja [[Adonia|R Eight]]<ref name="FoF" /> |liin= |omanik= Azamara Club Cruises |staatus= käigus,<br /> {{MMSI|256204000}} |lipuriik=[[Malta]] |kodusadam=2000–2001: [[Monrovia]]<br>2001–2005: [[Majuro]]<br>2005–2006: [[Nassau]]<br /> 2006–2013: [[Valletta]] |veeväljasurve= |pikkus=181,00 m<ref name="FoF" /> |laius=25,46 m |süvis=5,80 m |peamasin=4 diiselmasinat Wärtsilä 12V32 13,5 MW<ref name="FoF" /> |käiturid= |kiirus=18,0 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |GT=30 277 |laevapere=408<ref>[https://web.archive.org/web/20120406101327/http://www.azamaraclubcruises.com/plan-your-voyage/ships/azamara-journey Azamara Journey® Ship Facts] (inglise keeles)</ref> |tekke=9 |autokohti= |rajameetreid= |reisijakohti=702 |kajuteid= |kajutikohti=702 |jääklass= }} '''Azamara Journey''' (endine ''Blue Dream'', ehitatud kui ''R Six'') on R-klassi [[ristluslaev]], mis kuulub ettevõtte [[Royal Caribbean Cruises Ltd.]] tütarettevõttele [[Azamara Club Cruises]]. Seda käitab laevakompanii Azamara Club Cruises. Laev ehitati 2000. aastal [[Prantsusmaa]]l [[Saint-Nazaire]]'is laevatehases [[Chantiers de l'Atlantique|Alstom Chantiers de l'Atlantique]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.azamaraclubcruises.com/our-ships/azamara-journey Azamara Journey Azamara Club Cruisese kodulehel] (inglise keeles) [[Kategooria:Reisilaevad]] odxhxr56r1kk5940dccrvm0mztstcgv 0 285122 7190187 6481945 2026-07-10T09:03:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190187 wikitext text/x-wiki '''Arvutusjõudlus''' näitab arvutisüsteemi andmetöölemisvõimekust.<ref>Arvutusjõudlus ja ribalaius: courses.cs.ut.ee/2009/syshald/uploads/Main/loeng03_joudlus.pdf, L.Jesmin, M.Taremaa </ref> Peamine arvutusjõudluse määraja on [[protsessor]]. Jõudlus sõltub nii protsessori [[arvuti arhitektuur|arhitektuurist]] kui ka taktsagedusest. Arvutusjõudlus on lõplik, s.t protsessor teeb mingi arvu taktide kohta mingi hulga operatsioone ja ei ole võimeline seda piiri ületama. Arvutusjõudlust kui ressurssi ei saa hilisemaks kasutamiseks salvestada – protsessor suudab mingi hulga taktide jooksul teha mingi hulga operatsioone. Kui neid operatsioone hetkel ei teostata, siis see ressurss läheb lihtsalt kaotsi. Arvutusjõudlust iseloomustavad mõõtühikud on näiteks [[taktsagedus]] ja täidetavate käskude hulk ajaühikus (MIPS-id ja FLOPS-id). Taktsageduse kasutamine erineva arhitektuuriga arvutite jõudluse hindamisel pole kuigi informatiivne, sest erinevate käskude täitmiseks kulub erinev arv taktimpulsse. Seepärast kasutatakse täidetavate käskude arvu ajaühikus. * [[MIPS]] – ''million instructions per second'' 'miljon käsku sekundis'. Kirjeldab, kui palju täisarvudega operatsioone suudab protsessor sekundis täita. * [[FLOPS]] – ''floating point operations per second'' 'ujukomaarvutusi sekundis'. Erinevalt MIPS-ist väljendab protsessori jõudlust ujukomaarvutuste teostamisel. * Jõudlus elektrilise võimsusühiku ([[Vatt|vati]]) kohta ajaühikus.<ref>{{Netiviide |url=http://news.com.com/Power+could+cost+more+than+servers,+Google+warns/2100-1010_3-5988090.html |pealkiri=CNET News: Power could cost more than servers, Google warns |vaadatud=2012-07-16 |arhiivimisaeg=2008-07-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080709014904/http://news.com.com/Power%20could%20cost%20more%20than%20servers%2C%20Google%20warns/2100-1010_3-5988090.html |url-olek=ei tööta }}</ref> FLOPS-e kasutatakse enamasti teadusarvutite võrdlemisel (näiteks koostatakse nende põhjal superarvutite edetabeleid), harilike personaalarvutite puhul pole see näitaja niivõrd oluline – nende puhul on oluline MIPS-ide hulk. [[Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut]] (ingl ''Institute of Electrical and Electronics Engineers'', lüh IEEE) ja arvutitehnika assotsiatsioon ACM (ingl ''Association for Computing Machinery'') annavad alates aastast 1987 välja [[Gordon Belli auhind]]a,<ref>[https://awards.acm.org/bell/ ACM Gordon Bell Prize]</ref> mis on pühendatud arvutusjõudluse tippsaavutustele. == Vaata ka == * [[Jõudlustest]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arvutid]] ihp3ei3dq52qoy0gx8w103xnv2rz2o0 0 287233 7189945 7189778 2026-07-09T18:49:59Z ~2026-39080-51 233203 /* Haridus */ 7189945 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Eugen Paal''' ([[1979|1961.-1979]].aastani '''Evgeni Fedula(j)ev''' (erinevad mitteametlikud nimekujud); sündinud [[4. juuni]]l [[1954]] [[Rakvere]]s) on Eesti füüsik. ==Haridus== Ta lõpetas [[Rakvere I Keskkool]]i [[1972]], [[TRÜ]] füüsika-keemiateaduskonna teoreetilise füüsika erialal [[1977]]; [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Eesti NSV TA Füüsika Instituudi]] [[aspirant]] [[1985]]–[[1989]]. <ref name="prof"/> Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat [[1989]] ("О неассоциативном расширении теоретико-группового метода на основе луп Муфанг и алгебр Мальцева", juhendaja [[Jaak Lõhmus]]). <ref name="leks"/> ==Töökäik== [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi (Ehituse TUI)]] insener [[1977]]–[[1979]]. [[TTÜ]]s: matemaatika kateedri vanemlaborant [[1979]], laborijuhataja [[1980]], assistent [[1983]]–[[1985]], [[1989]], vanemõpetaja [[1989]]–[[1991]], dotsent [[1991]]–[[1992]]; matemaatikainstituudi dotsent [[1992]]–[[1994]], vanemteadur [[1994]]–[[1995]]; algebra ja geomeetria õppetooli dotsent [[1995]]–[[1998]], vanemteadur [[1998]]; algebra ja geomeetria õppetooli matemaatilise füüsika professor [[1998]]–[[2017]] ja õppetooli juhataja [[2007]]–[[2013]], emeriitprofessor. <ref name="prof"/><ref name="leks"/> ==Teadustöö== Põhisuunad: [[matemaatiline füüsika]], [[Lie teooria|Lie]] [[operaadarvutus|teooria, operaadarvutus]]. Avaldanud ligi 120 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 4 magistritööd ja 2 doktoriväitekirja.<ref name="prof"/> ===Teaduskorralduslik tegevus=== * [[1992]]–[[1995]] Rahvusvahelise Teadusfondi pikaajalised uurimistoetused, LCROOO ja LL6100, põhitäitja. * [[1995]]–[[1998]] Gerstenhaberi algebra, ETF grant, grandihoidja; * [[1999]]–[[2002]] Operaadid, Eesti Teadusfondi grant, grandihoidja; * [[1999]]–[[2002]] Operaadid, ETF grant, grandihoidja; * [[2003]]–[[2006]] Operaadid ja kohomoloogia, ETF grant, grandihoidja; * [[2005]]–[[2006]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP I, 08.10. 2005, Tallinn, korraldaja; * [[2006]]–[[2009]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP II, 12.–14.10.2006, Lund, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2006]]–[[2014]] Journal of Generalized Lie Theory and Applications asutaja, kirjastaja, peatoimetaja; * [[2007]]–[[2008]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP III, 11.–13. okt. 2007, Göteborg, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, Eesti Teadusfondi grant, grandihoidja; * [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, ETF grant, grandihoidja; * [[2008]]–[[2010]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP IV, 9.–11. okt. 2008, Tartu, kaaskorraldaja; * [[2009]]–[[2011]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP V, 12.–16. okt. 2009, Banachi konverentsikeskus, Bedlewo, Poola, kaaskorraldaja; * [[2009]]–[[2014]] Journal of Physical Mathematics asutaja, peatoimetaja; * [[2010]]–[[2012]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VI, 25.–30. okt. 2010, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2011]]–[[2012]] AGMP & MP2 rahvusvaheline suvekool, Mathematical Topics in Quantum Mechanics and Quantum Information, 05.09. sept. 2011, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2011]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VII, 24.–26. okt. 2011, Mulhouse, Prantsusmaa, kaaskorraldaja; * [[2012]]–[[2014]] 6. Euroopa matemaatikakongressi (ECM6) satelliitkonverents, 3Quantum: Algebra - Geometry - Information, 10.–13. juuli 2012, Tallinn, korraldaja; * [[2012]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VIII, 9.–12. sept. 2012, Brno, Tšehhi Vabariik, kaaskorraldaja; * [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, Eesti Teadusfondi grant, grandihoidja; * [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, ETF grant, grandihoidja; * [[2013]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli – Operads - Dynamics (MOD) I, 9.–11. juuli 2013, Kongsberg, Norra, kaaskorraldaja; * [[2014]]–[[2015]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli - Operads - Dynamics (MOD) II, 3.–06. juuni 2014, Tallinn, korraldaja; * [[2002]]–... AGMP võrgustik, kaasasutaja, kolleegiumi liige, koordinaator; * [[2004]]–... ISQS võrgustik, kolleegiumi liige; * [[2012]]–... Tallinna konverentsisaadik; ==Tunnustus== [[1995]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (Täppisteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia – [[Jaak Lõhmus]], Eugen Paal, Leo Songsepp "Nonassociative Algebras in Physics", Hadronic Press, 1994. [[2006]] TTÜ Kuldmärk. <ref name="prof"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="leks">Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn, 2013, lk. 331</ref> <ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 293-294</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=36971&lang=et "Eesti Teadusportaal (ETIS)"] {{JÄRJESTA:Paal, Eugen}} [[Kategooria:Eesti füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] pbl7u0ox72c6y7xr3339ks1d8hrxcvr 7189948 7189945 2026-07-09T18:53:20Z ~2026-39080-51 233203 /* Teaduskorralduslik tegevus */ 7189948 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Eugen Paal''' ([[1979|1961.-1979]].aastani '''Evgeni Fedula(j)ev''' (erinevad mitteametlikud nimekujud); sündinud [[4. juuni]]l [[1954]] [[Rakvere]]s) on Eesti füüsik. ==Haridus== Ta lõpetas [[Rakvere I Keskkool]]i [[1972]], [[TRÜ]] füüsika-keemiateaduskonna teoreetilise füüsika erialal [[1977]]; [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Eesti NSV TA Füüsika Instituudi]] [[aspirant]] [[1985]]–[[1989]]. <ref name="prof"/> Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat [[1989]] ("О неассоциативном расширении теоретико-группового метода на основе луп Муфанг и алгебр Мальцева", juhendaja [[Jaak Lõhmus]]). <ref name="leks"/> ==Töökäik== [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi (Ehituse TUI)]] insener [[1977]]–[[1979]]. [[TTÜ]]s: matemaatika kateedri vanemlaborant [[1979]], laborijuhataja [[1980]], assistent [[1983]]–[[1985]], [[1989]], vanemõpetaja [[1989]]–[[1991]], dotsent [[1991]]–[[1992]]; matemaatikainstituudi dotsent [[1992]]–[[1994]], vanemteadur [[1994]]–[[1995]]; algebra ja geomeetria õppetooli dotsent [[1995]]–[[1998]], vanemteadur [[1998]]; algebra ja geomeetria õppetooli matemaatilise füüsika professor [[1998]]–[[2017]] ja õppetooli juhataja [[2007]]–[[2013]], emeriitprofessor. <ref name="prof"/><ref name="leks"/> ==Teadustöö== Põhisuunad: [[matemaatiline füüsika]], [[Lie teooria|Lie]] [[operaadarvutus|teooria, operaadarvutus]]. Avaldanud ligi 120 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 4 magistritööd ja 2 doktoriväitekirja.<ref name="prof"/> ===Teaduskorralduslik tegevus=== * [[1992]]–[[1995]] Rahvusvahelise Teadusfondi pikaajalised uurimistoetused, LCROOO ja LL6100, põhitäitja. * [[1995]]–[[1998]] Gerstenhaberi algebra, ETF grant, grandihoidja; * [[1999]]–[[2002]] Operaadid, ETF grant, grandihoidja; * [[2003]]–[[2006]] Operaadid ja kohomoloogia, ETF grant, grandihoidja; * [[2005]]–[[2006]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP I, 08.10. 2005, Tallinn, korraldaja; * [[2006]]–[[2009]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP II, 12.–14.10.2006, Lund, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2006]]–[[2014]] Journal of Generalized Lie Theory and Applications asutaja, kirjastaja, peatoimetaja; * [[2007]]–[[2008]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP III, 11.–13. okt. 2007, Göteborg, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, Eesti Teadusfondi grant, grandihoidja; * [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, ETF grant, grandihoidja; * [[2008]]–[[2010]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP IV, 9.–11. okt. 2008, Tartu, kaaskorraldaja; * [[2009]]–[[2011]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP V, 12.–16. okt. 2009, Banachi konverentsikeskus, Bedlewo, Poola, kaaskorraldaja; * [[2009]]–[[2014]] Journal of Physical Mathematics asutaja, peatoimetaja; * [[2010]]–[[2012]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VI, 25.–30. okt. 2010, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2011]]–[[2012]] AGMP & MP2 rahvusvaheline suvekool, Mathematical Topics in Quantum Mechanics and Quantum Information, 05.09. sept. 2011, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2011]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VII, 24.–26. okt. 2011, Mulhouse, Prantsusmaa, kaaskorraldaja; * [[2012]]–[[2014]] 6. Euroopa matemaatikakongressi (ECM6) satelliitkonverents, 3Quantum: Algebra - Geometry - Information, 10.–13. juuli 2012, Tallinn, korraldaja; * [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, Eesti Teadusfondi grant, grandihoidja; * [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, ETF grant, grandihoidja; * [[2013]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli – Operads - Dynamics (MOD) I, 9.–11. juuli 2013, Kongsberg, Norra, kaaskorraldaja; * [[2014]]–[[2015]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli - Operads - Dynamics (MOD) II, 3.–06. juuni 2014, Tallinn, korraldaja; * [[2002]]–... AGMP võrgustik, kaasasutaja, kolleegiumi liige, koordinaator; * [[2004]]–... ISQS võrgustik, kolleegiumi liige; * [[2012]]–... Tallinna konverentsisaadik; ==Tunnustus== [[1995]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (Täppisteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia – [[Jaak Lõhmus]], Eugen Paal, Leo Songsepp "Nonassociative Algebras in Physics", Hadronic Press, 1994. [[2006]] TTÜ Kuldmärk. <ref name="prof"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="leks">Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn, 2013, lk. 331</ref> <ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 293-294</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=36971&lang=et "Eesti Teadusportaal (ETIS)"] {{JÄRJESTA:Paal, Eugen}} [[Kategooria:Eesti füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 7bv03o80sqd9dp76nfu1gdfglhgupkd 7189952 7189948 2026-07-09T18:59:08Z ~2026-39080-51 233203 /* */ 7189952 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Eugen Paal''' ([[1979|1961.-1979]].aastani '''Evgeni Fedula(j)ev''' (mitmed erinevad nimekujud haridusdokumentidel); sündinud [[4. juuni]]l [[1954]] [[Rakvere]]s) on Eesti füüsik. ==Haridus== Ta lõpetas [[Rakvere I Keskkool]]i [[1972]], [[TRÜ]] füüsika-keemiateaduskonna teoreetilise füüsika erialal [[1977]]; [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Eesti NSV TA Füüsika Instituudi]] [[aspirant]] [[1985]]–[[1989]]. <ref name="prof"/> Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat [[1989]] ("О неассоциативном расширении теоретико-группового метода на основе луп Муфанг и алгебр Мальцева", juhendaja [[Jaak Lõhmus]]). <ref name="leks"/> ==Töökäik== [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi (Ehituse TUI)]] insener [[1977]]–[[1979]]. [[TTÜ]]s: matemaatika kateedri vanemlaborant [[1979]], laborijuhataja [[1980]], assistent [[1983]]–[[1985]], [[1989]], vanemõpetaja [[1989]]–[[1991]], dotsent [[1991]]–[[1992]]; matemaatikainstituudi dotsent [[1992]]–[[1994]], vanemteadur [[1994]]–[[1995]]; algebra ja geomeetria õppetooli dotsent [[1995]]–[[1998]], vanemteadur [[1998]]; algebra ja geomeetria õppetooli matemaatilise füüsika professor [[1998]]–[[2017]] ja õppetooli juhataja [[2007]]–[[2013]], emeriitprofessor. <ref name="prof"/><ref name="leks"/> ==Teadustöö== Põhisuunad: [[matemaatiline füüsika]], [[Lie teooria|Lie]] [[operaadarvutus|teooria, operaadarvutus]]. Avaldanud ligi 120 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 4 magistritööd ja 2 doktoriväitekirja.<ref name="prof"/> ===Teaduskorralduslik tegevus=== * [[1992]]–[[1995]] Rahvusvahelise Teadusfondi pikaajalised uurimistoetused, LCROOO ja LL6100, põhitäitja. * [[1995]]–[[1998]] Gerstenhaberi algebra, ETF grant, grandihoidja; * [[1999]]–[[2002]] Operaadid, ETF grant, grandihoidja; * [[2003]]–[[2006]] Operaadid ja kohomoloogia, ETF grant, grandihoidja; * [[2005]]–[[2006]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP I, 08.10. 2005, Tallinn, korraldaja; * [[2006]]–[[2009]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP II, 12.–14.10.2006, Lund, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2006]]–[[2014]] Journal of Generalized Lie Theory and Applications asutaja, kirjastaja, peatoimetaja; * [[2007]]–[[2008]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP III, 11.–13. okt. 2007, Göteborg, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, Eesti Teadusfondi grant, grandihoidja; * [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, ETF grant, grandihoidja; * [[2008]]–[[2010]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP IV, 9.–11. okt. 2008, Tartu, kaaskorraldaja; * [[2009]]–[[2011]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP V, 12.–16. okt. 2009, Banachi konverentsikeskus, Bedlewo, Poola, kaaskorraldaja; * [[2009]]–[[2014]] Journal of Physical Mathematics asutaja, peatoimetaja; * [[2010]]–[[2012]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VI, 25.–30. okt. 2010, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2011]]–[[2012]] AGMP & MP2 rahvusvaheline suvekool, Mathematical Topics in Quantum Mechanics and Quantum Information, 05.09. sept. 2011, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2011]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VII, 24.–26. okt. 2011, Mulhouse, Prantsusmaa, kaaskorraldaja; * [[2012]]–[[2014]] 6. Euroopa matemaatikakongressi (ECM6) satelliitkonverents, 3Quantum: Algebra - Geometry - Information, 10.–13. juuli 2012, Tallinn, korraldaja; * [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, Eesti Teadusfondi grant, grandihoidja; * [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, ETF grant, grandihoidja; * [[2013]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli – Operads - Dynamics (MOD) I, 9.–11. juuli 2013, Kongsberg, Norra, kaaskorraldaja; * [[2014]]–[[2015]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli - Operads - Dynamics (MOD) II, 3.–06. juuni 2014, Tallinn, korraldaja; * [[2002]]–... AGMP võrgustik, kaasasutaja, kolleegiumi liige, koordinaator; * [[2004]]–... ISQS võrgustik, kolleegiumi liige; * [[2012]]–... Tallinna konverentsisaadik; ==Tunnustus== [[1995]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (Täppisteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia – [[Jaak Lõhmus]], Eugen Paal, Leo Songsepp "Nonassociative Algebras in Physics", Hadronic Press, 1994. [[2006]] TTÜ Kuldmärk. <ref name="prof"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="leks">Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn, 2013, lk. 331</ref> <ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 293-294</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=36971&lang=et "Eesti Teadusportaal (ETIS)"] {{JÄRJESTA:Paal, Eugen}} [[Kategooria:Eesti füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 50ftn7cis64gmiys6gz1jmci0jau33i 0 287324 7190166 7165012 2026-07-10T07:58:34Z Kuriuss 38125 Kordusi vähemaks. 7190166 wikitext text/x-wiki '''Ille Palm''' (sündinud [[10. juuli]]l [[1937]] [[Tartu|Tartus]]) on eesti [[klimatoloog]] ja [[meteoroloog]], kultuuriloo koguja ja tutvustaja.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Ille Palm on [[August Palm]]i tütar.<ref name="ETBL" /> Ta on lõpetanud [[1955]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i ning [[1960]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] (õppis geograafiaosakonnas). [[1969]]. aastal lõpetas ta samas ülikoolis aspirantuuri. Geograafiakandidaat ([[1974]], TRÜ), väitekiri "Inimese biokliima mõnede meteoroloogiliste karakteristikute režiim Eestis". Ta oli aastatel [[1961]]–[[1966]] [[Eesti NSV Hüdrometeoroloogiateenistus]]e Tartu ja [[Tallinna aviometeoroloogiajaam]]a vaatleja-sünoptik, 1966–1970 TRÜ geograafia ja füüsilise geograafia kateedri vanemlaborant ja nooremteadur, 1970–1990 noorem- ja vanemteadur, 1991–1992 vaneminsener, 1992–1996 Tartu Ülikooli geograafia instituudi vanemlaborant. Õpetanud [[sünoptiline meteoroloogia|sünoptilist meteoroloogiat]] ja [[aeroloogia]]t.<ref name="ETBL" /> Ille Palm on aastakümneid kogunud ja talletanud Eesti kultuuriloos silma paistnud inimeste mälestusi, uurinud ja tutvustanud Tartu vanu kalmistuid, töötanud aastaid kõrvuti [[Tullio Ilomets]]aga Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi juhtimisel. Tema portreteeritute hulgas on näiteks mitmed Tartu Ülikooli õppejõud, rektor [[Jüri Kärner]], ülikooli raamatukogu direktor [[Laine Peep]], spordiveteran ja maailmameister [[Nora Kutti]], treenerid August Tähnas ja Meinhard Pukk, maailmameister [[Martin Kutman]], autosportlane [[Uno Aava]] ja paljud teised. ==Teadustöö== Ta on uurinud [[klimatoloogia]]t, sh inimese [[bioklimatoloogia]]t ja [[agrometeoroloogia]]t, samuti [[meteoroloogia]] õpetamise ja -teaduse ajalugu. Ligi 30 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Связь скорости развития ячменя "Мая" с метеорологическими факторами. // TÜ Toim 808 (1988) * Meteoroloogia õpetamisest Tartu Ülikoolis aastail 1919–1940. // TALE VIII. Tallinn 1992 * Johannes Letzmann as a lecturer at the University of Tartu. // Meteorology in Estonia in Johannes Letzmann's Times and Today. Tallinn 1995 * Elust ja tööst. Geograaf ja klimatoloog Ants Raik (kaasautor H. Mardiste). Tartu 2001 * Muinsushoidjad. Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi Vilistlasklubi 1989–2004. Tartu 2004 ==Tunnustus== *2014 [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]] * 2020 [[Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhind]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri). Lk 124 * Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn 1982, III. Lk 276 ==Välislingid== * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}} {{JÄRJESTA:Palm, Ille}} [[Kategooria:Eesti klimatoloogid]] [[Kategooria:Eesti meteoroloogid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] cvcw6iorgwpe9hdvvj3gpsy9rk29rxa 0 291409 7189908 7007157 2026-07-09T17:12:17Z ~2026-38991-37 233195 Tänaseks karjääri lõpetanud: https://sport.delfi.ee/artikkel/120413950/fc-kuressaare-legend-marten-pajunurm-lopetab-karjaari 7189908 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2019}} {{viitamata}} {{Jalgpallur | nimi = Märten Pajunurm | pilt = | täisnimi = Märten Pajunurm | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|4|29}} | sünnilinn = | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[FC Kuressaare]] | särginumber = | noorteaastad1 = 2008-2009 | noorteklubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad1 = 2009-2014 | mänge1 =0| väravaid1 =0 | klubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad2 = 2009 | mänge2 =22| väravaid2 =4 | klubi2 = → [[FC Elva]] | aastad3 = 2009-2010 | mänge3 =30| väravaid3 = 0| klubi3 = → [[Valga FC Warrior]] | aastad4 = 2011 | mänge4 =12| väravaid4 = 0| klubi4 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad5 = 2011–2014 | mänge5 =78| väravaid5 = 10| klubi5 = → [[FC Kuressaare]] | aastad6 = 2013 | mänge6 =18| väravaid6 = 2| klubi6 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad7 = 2015 | mänge7 =7| väravaid7 = 1| klubi7 = [[FC Kuressaare]] | aastad8 = 2015 | mänge8 =7| väravaid8 = 0| klubi8 = [[Paide Linnameeskond]] | aastad9 = 2018 | mänge9 =13| väravaid9 = 1| klubi9 = [[Paide Linnameeskond]] | aastad10 = 2018| mänge10 =6| väravaid10 = 0| klubi10 = → [[Paide Linnameeskond U21]] | aastad11 = 2019– | mänge11 =206| väravaid11 = 46| klubi11 = [[FC Kuressaare]] | aastad12 = 2019| mänge12 =1| väravaid12 = 0| klubi12 = → [[FC Kuressaare II]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 2. juuli 2012 | koondiseaastad1 = 2008 | koondisemänge1 = 1 | koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U-16]] | koondiseaastad2 = 2011- | koondisemänge2 = 13 | koondiseväravaid2 = 0| koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]] | koondis_seisuga = 28. juuni 2012 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Märten Pajunurm''' (sündinud [[29. aprill|29. aprillil]] [[1993]]) on endine eesti [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]). Ta mängis [[Eesti]] klubis [[FC Kuressaare]]. Tuntud oma väravatähistamiste poolest.{{lisa viide}} ==Klubikarjäär== {| class=wikitable |- !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- bgcolor=#dddddd |2012 |align=center|[[FC Kuressaare]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|13 |align=center|1 |- |2011 |align=center|[[FC Kuressaare]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|14 |align=center|2 |- bgcolor=#dddddd |2011 |align=center|[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|12 |align=center|0 |- |2010 |align=center|[[Valga FC Warrior]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|29 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2009 |align=center|[[Valga FC Warrior]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- |2009 |align=center|[[FC Elva]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|22 |align=center|4 |} ==Koondisekarjäär== Ta oli kutsutud [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19-koondisse]], mis osales kodusel [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril.]] <ref>http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3958</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/15035 Märten Pajunurm jalgpall.ee veebis] {{JÄRJESTA:Pajunurm, Märten}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Elva jalgpallurid]] [[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Kuressaare jalgpallurid]] [[Kategooria:Paide Linnameeskonna jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] so2286j6vt3n6zaojhvre6n0sk1a6zp 7189909 7189908 2026-07-09T17:15:02Z ~2026-38991-37 233195 7189909 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2019}} {{viitamata}} {{Jalgpallur | nimi = Märten Pajunurm | pilt = | täisnimi = Märten Pajunurm | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|4|29}} | sünnilinn = | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[FC Kuressaare]] | särginumber = | noorteaastad1 = 2008-2009 | noorteklubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad1 = 2009-2014 | mänge1 =0| väravaid1 =0 | klubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad2 = 2009 | mänge2 =22| väravaid2 =4 | klubi2 = → [[FC Elva]] | aastad3 = 2009-2010 | mänge3 =30| väravaid3 = 0| klubi3 = → [[Valga FC Warrior]] | aastad4 = 2011 | mänge4 =12| väravaid4 = 0| klubi4 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad5 = 2011–2014 | mänge5 =78| väravaid5 = 10| klubi5 = → [[FC Kuressaare]] | aastad6 = 2013 | mänge6 =18| väravaid6 = 2| klubi6 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad7 = 2015 | mänge7 =7| väravaid7 = 1| klubi7 = [[FC Kuressaare]] | aastad8 = 2015 | mänge8 =7| väravaid8 = 0| klubi8 = [[Paide Linnameeskond]] | aastad9 = 2018 | mänge9 =13| väravaid9 = 1| klubi9 = [[Paide Linnameeskond]] | aastad10 = 2018| mänge10 =6| väravaid10 = 0| klubi10 = → [[Paide Linnameeskond U21]] | aastad11 = 2019–2025 | mänge11 =216| väravaid11 = 49| klubi11 = [[FC Kuressaare]] | aastad12 = 2019| mänge12 =1| väravaid12 = 0| klubi12 = → [[FC Kuressaare II]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 2. juuli 2012 | koondiseaastad1 = 2008 | koondisemänge1 = 1 | koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U-16]] | koondiseaastad2 = 2011- | koondisemänge2 = 13 | koondiseväravaid2 = 0| koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]] | koondis_seisuga = 28. juuni 2012 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Märten Pajunurm''' (sündinud [[29. aprill|29. aprillil]] [[1993]]) on endine eesti [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]). Ta mängis [[Eesti]] klubis [[FC Kuressaare]]. Tuntud oma väravatähistamiste poolest.{{lisa viide}} ==Klubikarjäär== {| class=wikitable |- !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- bgcolor=#dddddd |2012 |align=center|[[FC Kuressaare]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|13 |align=center|1 |- |2011 |align=center|[[FC Kuressaare]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|14 |align=center|2 |- bgcolor=#dddddd |2011 |align=center|[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|12 |align=center|0 |- |2010 |align=center|[[Valga FC Warrior]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|29 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2009 |align=center|[[Valga FC Warrior]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- |2009 |align=center|[[FC Elva]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|22 |align=center|4 |} ==Koondisekarjäär== Ta oli kutsutud [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19-koondisse]], mis osales kodusel [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril.]] <ref>http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3958</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/15035 Märten Pajunurm jalgpall.ee veebis] {{JÄRJESTA:Pajunurm, Märten}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Elva jalgpallurid]] [[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Kuressaare jalgpallurid]] [[Kategooria:Paide Linnameeskonna jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] f3btjume25o5gtn33ueyrcm5m5kpdbn 0 295301 7190105 7100897 2026-07-10T00:47:43Z Trebors 57925 7190105 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Katariina Tamm | pilt = Actor Katariina Tamm.jpg | pildi suurus = | pildi allkiri = Krõõt Tarkmeele foto | sünninimi = Katariina Tamm | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1989|03|02}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = | tegev = | abikaasa = | elukaaslane = | oscar = | austraalia = | briti = | emmy = | kuldgloobus = | kuldvaarikas = | grammyauhind = | ekraanin = | tonyauhind = | auhinnad = }} '''Katariina Tamm''' (sündinud [[2. märts]]il [[1989]]) on eesti [[näitleja]]. Katariina Tamm on lõpetanud 2007. aastal [[Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium]]i, kus õppis teatriklassis, mida juhendas [[Lembit Peterson]], ning 2011. aastal [[:fi:Turun_taideakatemia|Turun Taideakademias]] visuaalteatri erialal. Vahetusüliõpilasena õppis ta Barcelona Teatriinstituudi füüsilise teatri osakonnas. Aastatel 2016–2018 õppis ta Londoni teatrikoolis [[:en:Royal_Academy_of_Dramatic_Art|Royal Academy of Dramatic Art]] (RADA), kust sai magistrikraadi.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/75310607/katariina-tamm-ma-ei-poleta-uhtegi-silda-aga-jatan-siinse-elu-moneks-ajaks-korvale Rebane, Katariina. Katariina Tamm: ma ei põleta ühtegi silda, aga jätan siinse elu mõneks ajaks kõrvale.] Eesti Päevaleht, 12. august 2016.</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/982979/katariina-tamm-uute-valjakutsete-eel-pigem-on-traagika-millessegi-kinni-jaada Ernits, Rutt. Katariina Tamm uute väljakutsete eel: pigem on traagika millessegi kinni jääda.] ERR, 21. september 2019.</ref> Aastatel 2011–2016 töötas ta [[Eesti Noorsooteater|NUKU Teatris]] näitlejana. Alates 2012. aastast on osalenud [[teatrirühmitus Frank|teatrirühmituse Frank]] tegevuses.<ref>[https://www.facebook.com/teaterFrank Teatrirühmitus Frank.] Facebook.</ref><ref>[https://teaterfrank.wordpress.com/ Teater Frank.] Teatri Frank veebisait.</ref> Inglismaal elades mängis ta teatris New Public. Aastatel 2020–2022 oli Katariina Tamm [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatri]] näitleja,<ref>[https://web.archive.org/web/20210410073423/https://vonkrahl.ee/teater/inimesed/katariina-tamm Katariina Tamm.] Von Krahli Teatri veebisait.</ref> kuuludes [[Teatritrupp Ekspeditsioon|Ekspeditsiooni]] ja Von Krahli Teatri ühistruppi. 2023. aastast on ta Ekspeditsiooni trupi näitleja. == Teatrirolle == === Eesti Noorsooteatris === * 2011 Grete – [[Franz Kafka]] "Metamorfoos" (lavastaja [[Mirko Rajas]]) * 2012 Osaline – "Metsik urisev õnn" (lavastaja [[Anne Türnpu]]) * 2013 Naine, rott, Kalypso – [[Mati Unt]] "Good-bye, baby" (lavastaja [[Triin Ruumet]]) ===Kinoteateris=== * 2013 Katariina – "Võidab see, kellel on kõige hullem mees"<ref>{{Netiviide |url=http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1376311243 |pealkiri=16.08.2013, 13:00, Illegaard, Linnafestival UIT: Püstijalutragöödia "Võidab see, kellel on kõige hullem mees" |vaadatud=20.08.2013 |arhiivimisaeg=20.08.2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130820144248/http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1376311243 |url-olek=töötab }}</ref><ref>[https://www.facebook.com/events/319547151523175/ 20. september 2013. a., 19:30 - 16. detsember 2013. a., 19:30, Kohvik Sinilind, KINOTEATER: Võidab see, kellel on kõige hullem mees], facebook.com</ref><ref>[http://www.muurileht.ee/kinoteatri-voidab-see-kellel-on-koige-hullem-mees-saab-lisatendused-oktoobris/, 24. september 2013, Müürileht: Kinoteatri „Võidab see, kellel on kõige hullem mees” saab lisatendused oktoobris]</ref> * 2015 "Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine"<ref>[https://www.facebook.com/events/1450762945221676/ Nargenfestival: TÜDRUKUD EI NUTA ehk Katharina lähetamine], facebook</ref> ===VAT Teatris=== * 2019 Üks "tavaline" inimene, elunautleja Chloe – "Pariisitar"<ref name="2019_VAT_veeb_Parisienne">{{Netiviide |url=https://www.vatteater.ee/et/lavastused/114/pariisitar.html |pealkiri=VAT Teater, „Pariisitar” |vaadatud=2020-10-01 |arhiivimisaeg=2020-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200806155441/http://vatteater.ee/et/lavastused/114/pariisitar.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="2019_09_21_14_20_ERR">21.09.2019 14:20, [https://kultuur.err.ee/982979/ Katariina Tamm uute väljakutsete eel: pigem on traagika millessegi kinni jääda], err.ee</ref> ===Von Krahli Teatris === * 2020 "Sa oled täna ilusam kui homme" lavastaja Lauri Lagle * 2021 "Aed" lavastaja Peeter Jalakas * 2021 "Täna õhtul lorem ipsum" lavastaja Mart Kangro * 2021 "Tähtede all" lavastaja Lauri Lagle * 2022 "Melanhoolia" lavastaja Juhan Ulfsak * 2022 "Libahunt" lavastaja Peeter Jalakas * 2022 "Ainult jõed voolavad vabalt" lavastaja Lauri Lagle (Ekspeditsioon) === Ekspeditsioonis === * 2023 "Reis metsa lõppu" lavastaja Lauri Lagle (Ekspeditsioon) * 2024 "Inimese anatoomia" lavastaja Mart Kangro (Ekspeditsioon) * 2024 "Surematud" lavastaja Marianne Kõrver (Ekspeditsioon) ==Filmirolle== * 2012 "Ellawood", Karmuella/Armuella * 2013 "Tupsu", Tüdruk * 2013 "Põud", Maria * 2014 "Roosa kampsun" * 2014 "Tosin küsimust Eesti kohta – Error", Brita * 2016 "Päevad, mis ajasid segadusse", Katariina * 2017 "Keti lõpp", Tallinna "jänes" * 2020 "Maria paradiis" * 2024 "Fränk", Pauli ema * 2026 "[[Meie Erika]]", Rutt == Tsitaat == {{tsitaat2|Kakskümmend tuhat aastat patriarhaalsust ja nüüd siis äkki…?|Katariina Tamm}}<ref name="MÜÜRILEHT_24_SEPTEMBER_2013">[http://www.muurileht.ee/kinoteatri-voidab-see-kellel-on-koige-hullem-mees-saab-lisatendused-oktoobris/, 24. september 2013, Müürileht: Kinoteatri „Võidab see, kellel on kõige hullem mees” saab lisaetendused oktoobris]</ref> == Vaata ka == * [[Kinoteater]] ja [[Nargenfestival]] {{-}} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://web.archive.org/web/20160221210111/http://www.nuku.ee/info-ja-piletid/inimesed/naitlejad/katariina-tamm/ NUKU – Katariina Tamm, näitleja], veebiarhiivist, vaadatud 17. oktoober 2016 * [http://www.theatrum.ee/lavveroonlased.htm Kaks veroonlast], Mängivad VHK Gümnaasiumi teatriklassi abituriendid, theatrum.ee ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/noorte-n-itlejate-entusiasm-silmitsi-algaja-n-itekirjaniku-tekstiga/ Noorte näitlejate entusiasm silmitsi algaja näitekirjaniku tekstiga, Maris Peters (Sirp 04.05.2007)] ** [http://www.theatrum.ee/galerii/kaksveroonlast Kaks veroonlast. VHK Teatrikooli diplomitöö. Fotod Rasmus Jurkatam] * [http://www.hooandja.ee/projekt/lukustatud Lukustatud, Edukas projekt See projekt kogus toetuse 4. oktoober 2012], hooandja.ee * [http://ekspress.delfi.ee/areen/toidublogi-katariina-tamm?id=66790647 Toidublogi – Katariina Tamm], Eesti Ekspress, Areen, 30. september 2013 * [http://etv2.err.ee/v/kultuur/saated/905b778e-de23-4291-bbaa-6a67ceb835b2/voidab-see-kellel-on-koige-hullem-mees-etv-2014 Võidab see, kellel on kõige hullem mees (ETV 2014)], err.ee * [http://ekspress.delfi.ee/areen/tulevikutaht-2014-katariina-vaatab-ja-nopib?id=67538018 Tulevikutäht 2014 – Katariina vaatab ja nopib], Eesti Ekspress, Areen, 7. jaanuar 2014 * [http://www.muurileht.ee/nuku-noored-naitlejad-kolm-aastat-hiljem/ NUKU noored näitlejad – kolm aastat hiljem &mdash; Müürileht], 27. märts 2014 * [http://www.nargenfestival.ee/index.php?id=38&uid=222& 03.07 Naissaar, Omari küün, kell 19.30 Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine - ESIETENDUS], Nargenfestival, Nargen Opera ja Kinoteater esitlevad – Muusikaline komöödia "Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine" * [https://f10.pmo.ee/b1SJ0OqFLVdi00Zoe4ghAPmVIkM=/fit-in/2560x2560/filters:no_upscale()/nginx/o/2015/04/29/4010453t1ha045.jpg Eesti filmi- ja teleauhindade galat juhib Katariina Tamm], FOTO – Siim Vahur, postimees.ee, 9. märts 2017 * [[Anu Saagim]], [https://elu24.postimees.ee/4043563/efta-ohtujuht-katariina-tamm-polv-varises-ikka-paris-korralikult EFTA õhtujuht Katariina Tamm – põlv värises ikka päris korralikult], postimees.ee, 13. märts 2017 * [https://www.rada.ac.uk/profiles/katariina-tamm/ Katariina Tamm &mdash; RADA (Royal Academy of Dramatic Art)] * {{IMDb|nm5518685}} {{JÄRJESTA:Tamm, Katariina}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Von Krahli Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] fcz9clmi028ksj2dkys195b9jwiw0nm 0 296053 7190154 6487827 2026-07-10T07:08:34Z Kuriuss 38125 7190154 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on Tallinna tänavast; Tartu tänava kohta vaata artiklit [[Roopa tänav (Tartu)]]; teiste samanimeliste tänavate kohta vaata artiklit [[Roopa tänav (täpsustus)]].}} {{teekaart}} [[Fail:Roopa 17.jpg|pisi|Roopa tänav detsembris 2008]] '''Roopa tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s [[Kassisaba asum]]is. Tänav algab [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänavalt]], ristub [[Villardi tänav]]aga ja lõpeb natuke enne [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavale]] jõudmist. Roopa tänav on enam-vähem ida-läänesuunaline ja ligikaudu 315 meetrit pikk. Roopa tänava hoonestus on mitmekesine. Leidub nii kahekorruselisi puumaju kui ka [[20. sajand]]i lõpul ja [[21. sajand]]i algul ehitatud [[korterelamu]]id. Aastaid elas selles tänavas kirjanik Ott Arder.{{lisa viide}} ==Tänava nimi== Tänava esialgne nimi oli ''Starcksche Strasse'' ([[1875]]) ('''Starcki tänav''') maamõõtja Robert Starcki järgi, kes tükeldas temale kuulunud maa-ala ja rajas tänava. [[1907]]. aastal sai tänava nimeks '''Siini tänav''' (esines ka nimekuju '''Schiini tänav''', [[saksa keel]]es ''Schienenstrasse'', [[vene keel]]es Рельсовая улица). Roopa nime sai tänav [[17. jaanuar]]il [[1923]]. [[25. september|25. septembril]] [[1959]] pandi selle tänava nimeks '''Alma Tiivase tänav'''. [[22. aprill]]il [[1960]] taastati tänava endine nimi ja Alma Tiivase tänava nimi anti [[Nõmme-Kase tänav|Kase tänavale]] [[Hiiu]]l.<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 109</ref> ==Viited== {{viited}} {{Kassisaba asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kassisaba (Tallinn)]] gupjcwskrk8ikgmq71qxxe6d8zqkh2z 0 297527 7190055 6560693 2026-07-09T23:11:39Z RRJest 170956 lisasin pitsaketi info 7190055 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on tänavast Tallinnas; samanimelise tänava kohta teistes asulates vaata [[Kajaka tänav (täpsustus)]].}} {{teekaart}} [[Pilt:Kajaka-Street-Tallinn-2019-July.jpg|pisi|Kajaka tänav]] '''Kajaka tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Kristiine linnaosa]]s [[Tondi]] ja [[Lilleküla asum]]is.<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm Tallinna tänavanimed]. KNAB.</ref> Tänav algab [[Tondi tänav]]alt, ristub [[Käo tänav (Tallinn)|Käo]], [[Kulli tänav|Kulli]] ja [[Sule tänav]]aga, [[Nõmme tee]]ga ning [[Tüve tänav|Tüve]] ja [[Kännu tänav]]aga. Kajaka tänav lõpeb [[Hane tänav]]al. Kajaka tänav on idakagu-lääneloodesuunaline ning ligikaudu 880 meetri pikkune. Kajaka tänav sai nime [[16. august]]il [[1949]].<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 44</ref> Kajaka tänav 4 tegutses [[Tallinna I Toidukaubastu]] kauplus [[Tondi (kauplus)|Tondi]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> Kajaka tänava ja [[Nõmme tee]] ristmiku küljel asub pitsaketi [[Pizza Wabrik]] restoran. Eelnevalt asus samas asukohas pitsakett [[Peetri pizza]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pizza Wabrik – kõige maitsvam pizza |url=https://pizzawabrik.ee/ |vaadatud=2026-07-09 |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Tondi asumi tänavad}} {{Lilleküla asumi tänavad}} [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] 82n67o4ac16zy6syte9l2lhiq2kdvf5 0 303236 7190155 6920894 2026-07-10T07:11:09Z Kuriuss 38125 7190155 wikitext text/x-wiki [[Pilt:W drugim dniu wizyty w Azerbejdżanie Prezydent Lech Kaczyński spotkał się z premierem Rasi-Zadem.jpg|pisi|Artur Rasizade (vasakul) ja Poola president [[Lech Kaczyński]] (2009)]]{{viita}}'''Artur Tahir oğlu Rasizadə''' (eesti keeles on kasutatud ka nimekuju '''Artur Rasizade'''; sündinud [[26. veebruar]]il [[1935]] [[Gəncə]]s) on [[Aserbaidžaan]]i poliitik, kes oli [[4. november|4. novembrist]] [[2003]] kuni [[21. aprill]]ini [[2018]] [[Aserbaidžaani peaminister]]. Ta lõpetas [[1957]]. aastal Aserbaidžaani Tööstusinstituudi ja töötas aastaid Aserbaidžaani NSV naftatööstusettevõtetes. Tema tõus riigiaparaadi tippu algas [[1978]]. aastal, kui ta nimetati Aserbaidžaani NSV Riikliku Plaanikomitee esimehe asetäitjaks. [[1981]]. aastal edutati ta [[Aserbaidžaani Kommunistlik Partei|Aserbaidžaani Kommunistliku Partei]] Keskkomitee rasketööstusosakonna juhatajaks ja [[1986]]. aastal sai temast Aserbaidžaani NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja. Rasizade jäi valitsusjuhi esimeseks asetäitjaks kuni [[1992]]. aastani. Mais [[1996]] kutsus president [[Heydər Əliyev|Heydar Aliyev]] ta taas valitsusjuhi esimeseks asetäitjaks ja sama aasta [[26. november|26. novembril]] nimetati Rasizadə esimest korda Aserbaidžaani peaministriks. [[4. august]]il [[2003]] taandus ta peaministri esimeseks asetäitjaks, et vabastada peaministri ametikoht presidendi pojale [[İlham Əliyev|Ilham Aliyev]]ile, kuid jäi sisuliselt valitsuskabineti tegelikuks juhiks. Kui Ilham Aliyevist sai novembris oma isa asemel president, siis ennistas ta Rasizade peaministriks. Veebruaris [[2005]] autasustas president Ilham Aliyev teda teenete eest Aserbaidžaani majanduse arendamisel Iseseisvuse ordeniga. ==Välislingid== {{Commonscat|Artur Rasizade}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Fuad Quliyev]]| nimi=[[Aserbaidžaani peaminister]]| aeg=[[1996]]–[[2003]] | järgnev=[[İlham Əliyev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[İlham Əliyev]] | nimi=[[Aserbaidžaani peaminister]] | aeg=[[2003]]–[[2018]] | järgnev=[[Novruz Məmmədov]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Rasizade, Artur}} [[Kategooria:Aserbaidžaani peaministrid]] [[Kategooria:Insenerid]] [[Kategooria:Aserbaidžaani akadeemikud]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] jxigpitmisa6kk5mi0325q5rq2vaqau 1 306045 7190146 3308668 2026-07-10T06:39:53Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Endoplasmaatiline retiikulum]] pealkirja [[Arutelu:Endoplasmaretiikulum]] alla 3308668 wikitext text/x-wiki TÜ õppeaine "Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus" raames kirjutasin põhjalikuma teksti, millega asendasin eelmise. Minu mustandversioone ja retsenseerija parandusi saab vaadata lehelt : [http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Tuuli91/Endoplasmaatiline_retiikulum | Kasutaja:Tuuli91/Endoplasmaatiline retiikulum] [[Kasutaja:Tuuli91|Tuuli91]] ([[Kasutaja arutelu:Tuuli91|arutelu]]) 14. november 2012, kell 18:01 (EET) Vanem redaktsioon, mis üle kirjutati: '''Endoplasmaatiline retiikulum''' ehk '''tsütoplasmavõrgustik''' on [[rakk|raku]] [[organell]], mis kujutab endast [[membraan]]sete seintega torukeste ja põiekeste süsteemi, mille ülesandeks on erinevate ainete rakusisene transport ning mis hõlmab rakus võrdlemisi suure ruumi. Eristatakse [[karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum|kareda]] (rER) - ja [[siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum|siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi]] (sER). [[Image:nucleus ER golgi.svg|thumb|300px| '''1'''&nbsp;Raku [[tuum]] '''2'''&nbsp;Tuuma poor '''3'''&nbsp;Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum (rER) '''4'''&nbsp;Siledapinnaline endoplasmaatiline retiikuum (sER) '''5'''&nbsp;[[Ribosoom]] rER-l '''6'''&nbsp;Transporditav valk '''7'''&nbsp;Transport[[vesiikul]] '''8'''&nbsp;[[Golgi kompleks]] '''9'''&nbsp;Golgi kompleksi Cis pool '''10'''&nbsp;Golgi kompleksi Trans pool '''11'''&nbsp;Golgi tsisternid/lamedad põiekesed]] --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 14. november 2012, kell 14:45 (EET) o31lunepcsm87oto6spiptcsst92q8u 0 310560 7190134 6965868 2026-07-10T06:12:02Z ~2026-39047-08 233228 Täiendatud elulugu, doktorikraadi ja teadustööde osa; lisatud uuemad publikatsioonid ning täpsustatud Igemeravi kliiniku asutamine, asukoht ja tegevus. 7190134 wikitext text/x-wiki '''Ene-Renate Pähkla''' (aastani 1993 '''Ene-Renate Ress'''; sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1970]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti hambaarst ja arstiteadlane, kelle peamised uurimis- ja tegevusvaldkonnad on [[parodontoloogia]], [[parodontiit|parodontiidi]] mikrobioloogiline diagnostika, ravi ja ennetus ning suu- ja üldtervise vahelised seosed.<ref name="ETBL">''Eesti teaduse biograafiline leksikon'', 3. köide.</ref><ref name="diss">[https://dspace.ut.ee/items/8c73ad4c-15ab-4be0-b769-8eb3c05a2a32 Ene-Renate Pähkla. „Factors related to the efficiency of treatment of advanced periodontitis”]. Tartu Ülikooli digitaalarhiiv ADA, 2011. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> 2011. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikool]]is filosoofiadoktori kraadi arstiteaduses.<ref name="diss" /> == Elulugu == Pähkla lõpetas 1989. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkooli]]. Aastatel 1989–1990 õppis ta [[Leningradi Riiklik Ülikool|Leningradi Ülikoolis]] vene keelt ja kirjandust ning aastatel 1990–1995 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas stomatoloogiat.<ref name="ETBL" /><ref name="diss" /> Aastatel 1995–1996 läbis ta internatuuri Tartu stomatoloogia polikliinikus ning aastatel 1996–1998 täiendusõppe restoratiivse hambaravi alal Helsingi Ülikooli hambakliinikus.<ref name="diss" /> Aastatel 1998–2021 töötas ta Tartu Ülikooli stomatoloogia kliinikus assistendi ja arst-õppejõuna. Aastatel 1998–2007 töötas ta hambaarstina Maxilla hambakliinikus.<ref name="elulugu">[https://igemeravi.ee/artiklid/autorid/dr-ene-renate-pahkla/ „Dr. Ene-Renate Pähkla PhD”]. Igemeravi.ee. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> 2006. aastal alustas Pähkla doktoriõpinguid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tema väitekiri „Factors related to the efficiency of treatment of advanced periodontitis” („Parodontiidi ravi efektiivsust mõjutavad tegurid”) valmis Mare Saagi ja Krista Lõivukese juhendamisel ning kaitsti 2011. aastal.<ref name="diss" /><ref name="utdoktor">[https://ut.ee/et/sisu/doktoritoo-naitab-kuidas-edukamalt-parodontiiti-ravida „Doktoritöö näitab, kuidas edukamalt parodontiiti ravida”]. Tartu Ülikool. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> 2007. aastal asutas Pähkla oma hambaravikliiniku, tegutsedes esialgu füüsilisest isikust ettevõtjana. 2010. aastal alustas kliinik tegevust Tartu Tigutornis aadressil Väike-Turu 5. Praegu tegutseb kliinik Igemeravi OÜ-na ning Pähkla on selle asutaja ja peaarst. Kliinik keskendub täiskasvanute suutervisele, eeskätt igemehaiguste diagnoosimisele, ravile ja pikaajalisele järelhooldusele.<ref name="kliinik">[https://igemeravi.ee/meist/ „Meist – meie personal ja lugu”]. Igemeravi.ee. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> Pähkla oli arstiteadlase ja kliinilise farmakoloogi [[Rein Pähkla]] abikaasa.<ref name="ETBL" /> == Teadustöö == Pähkla teadustöö keskmes on olnud parodontiidi mikrobioloogia ja diagnostika, mittekirurgilise ja süsteemse antibiootikumravi efektiivsus, [[metronidasool]]i [[farmakokineetika]], suitsetamise mõju ravitulemustele ning parodondi haiguste esinemine perekonniti.<ref name="diss" /> Tema doktoritöös leiti, et tavapärasele mehaanilisele ravile mittealluva parodontiidi puhul võib ravi kavandamisel olla vajalik igemetasku mikrofloora laboratoorne uurimine. Uuringutes käsitleti ka metronidasooli jõudmist igemevao vedelikku ja sülge, suitsetamise negatiivset mõju parodontiidi ravitulemustele ning parodontiiti põdevate emade laste suuremat igemehaiguste riski.<ref name="diss" /> Pähkla on avaldanud rahvusvahelisi eelretsenseeritud teadusartikleid ning Eesti erialaartikleid ja kliinilisi juhendeid. Tema hilisemates kirjutistes on käsitletud muu hulgas parodondi haiguste klassifikatsiooni, suu- ja üldtervise seoseid, [[antibiootikumiresistentsus]]t, raseduse ja menopausi mõju parodondi tervisele, periimplantiiti ning suutervise ettevalmistamist enne üldmeditsiinilisi invasiivseid protseduure.<ref name="tood">[https://igemeravi.ee/teadustood/ „Teadustöö tulemused”]. Igemeravi.ee. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> 2001. aastal pälvis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapreemia.<ref name="ETBL" /> == Valik publikatsioone == === Doktoritöö === * Pähkla, Ene-Renate. ''[https://dspace.ut.ee/items/8c73ad4c-15ab-4be0-b769-8eb3c05a2a32 Factors related to the efficiency of treatment of advanced periodontitis]''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. === Teadusartiklid === * Lõivukene, Krista; Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Saag, Mare; Naaber, Paul. „[https://igemeravi.ee/teadustood/5.pdf Parodontiidi esmase ravi efektiivsuse hindamine ja patogeenide spekter]”. ''[[Eesti Arst]]'', 82 (11), 2003, lk 768–772. * Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Saag, Mare; Pähkla, Rein. „[https://igemeravi.ee/teadustood/1.pdf Metronidazole concentrations in plasma, saliva and periodontal pockets in patients with periodontitis]”. ''Journal of Clinical Periodontology'', 32 (2), 2005, lk 163–166. DOI: [https://doi.org/10.1111/j.1600-051X.2005.00653.x 10.1111/j.1600-051X.2005.00653.x]. * Lõivukene, Krista; Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Saag, Mare; Naaber, Paul. „[https://igemeravi.ee/teadustood/2.pdf The microbiological status of patients with periodontitis in Southern Estonia after non-surgical periodontal therapy]”. ''Stomatologija'', 7 (2), 2005, lk 45–47. * Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Naaber, Paul; Saag, Mare; Lõivukene, Krista. „[https://igemeravi.ee/teadustood/3.pdf The efficacy of non-surgical and systemic antibiotic treatment on smoking and non-smoking periodontitis patients]”. ''Stomatologija'', 8 (4), 2006, lk 116–121. * Pähkla, Ene-Renate; Lõivukene, Krista; Koppel, Taive; Naaber, Paul; Saag, Mare. „[https://igemeravi.ee/teadustood/4.pdf Suitsetamise mõju kroonilise parodontiidiga patsientide mittekirurgilise ja süsteemse antibiootilise ravikombinatsiooni efektiivsusele]”. ''Eesti Arst'', 85 (1), 2006, lk 20–25. * Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Saag, Mare; Naaber, Paul; Treumuth, Margus; Sepp, Epp; Lõivukene, Krista. „[https://igemeravi.ee/teadustood/7.pdf Kroonilise parodontiidi diagnostika ja antibiootikumravi Lõuna-Eestis]”. ''Eesti Arst'', 87 (11), 2008, lk 841–846. * Pähkla, Ene-Renate; Jõgi, Eerik; Nurk, Allan; Pisarev, Heti; Koppel, Taive; Naaber, Paul; Saag, Mare; Lõivukene, Krista. „[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20059590/ Periodontal disease in mothers indicates risk in their children]”. ''International Journal of Paediatric Dentistry'', 20 (1), 2010, lk 24–30. DOI: [https://doi.org/10.1111/j.1365-263X.2009.01027.x 10.1111/j.1365-263X.2009.01027.x]. * Pähkla, Ene-Renate; Treumuth, M. „A computer program answering questions in preliminary periodontal consulting”. ''Journal of Clinical Periodontology'', 39, lisa 13, 2012, lk 152.<ref name="tood" /> === Erialaartiklid ja kliinilised juhendid === * Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/9.pdf EFP manifest: Parodontoloogia ja üldtervis]”. ''Hambaarst'', mai 2018, lk 30–33. * Ollema, Kertu; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/10.pdf Parodondi haiguste ja seisundite klassifikatsioon 2018]”. ''Hambaarst'', mai 2019, lk 32–40. * Ollema, Kertu; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/11.pdf Parodondi haiguste ennetus ja ravi]”. ''Hambaarst'', mai 2019, lk 50–56. * Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/14.pdf Parodontiit ja südametervis]”. ''Hambaarst'', august 2020, lk 26–30. * Igotti, Aleksandr; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/15.pdf Antibiootikumresistentsus ja alternatiivsed antimikroobse ravi võimalused parodontoloogias]”. ''Hambaarst'', august 2020, lk 32–40. * Kalm, Mai; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/16.pdf Menopaus ja parodondi tervis]”. ''Hambaarst'', august 2020, lk 62–66. * Pähkla, Ene-Renate; Ollema, Kertu; Ader, Roland; Laan, Mariann; Laaniste, Hiie; Lepik, Ann; Riisenberg, Brit Helen; Toompere, Maria; Vapper, Krista. „[https://igemeravi.ee/teadustood/18.pdf Parodontoloogia. Hea kliinilise tava juhend hambaarstile]”. ''Hambaarst'', mai 2021, lk 26–53. * Sinijärv, Marjo; Pähkla, Ene-Renate; Ollema, Kertu. „[https://igemeravi.ee/teadustood/19.pdf Patsiendi suutervise ettevalmistamine üldmeditsiinilisteks invasiivseteks protseduurideks: Hea kliinilise tava juhend]”. ''Hambaarst'', mai 2022, lk 24–37. * Kalm, Mai; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/20.pdf Periimplantiidi mittekirurgiline ravi]”. ''Hambaarst'', mai 2022, lk 38–49. == Konverentsiettekanded ja teesid == Pähkla on esinenud parodontoloogia, mikrobioloogilise diagnostika ja antibiootikumravi teemaliste ettekannete ning teesidega Eesti ja rahvusvahelistel erialakonverentsidel.<ref name="tood" /> Valik ettekandeid: * „Parodontiidi mikrobioloogilise diagnostika juurutamine TÜK ühendlaboris”, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevad, 2001 (kaasautorid Krista Lõivukene, Taive Koppel ja Paul Naaber). * „Parodontiidi etioloogia iseärasused Eestis”, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevad, 2002 (kaasautorid Taive Koppel, Krista Lõivukene ja Paul Naaber). * „Metronidasooli farmakokineetika parodondi kudedes”, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevad, 2002 (kaasautorid Taive Koppel ja Rein Pähkla). * „Varapuhkenud parodontiidi diagnoosimine ja ravi”, Eesti Hambaarstide Päevad, 2003 (kaasautor Taive Koppel). * „Parodontiit lastel – müüt või tegelikkus?”, Eesti Hambaarstide Päevad, 2006 (kaasautorid Taive Koppel ja Triin Jagomägi). * „Risk for periodontal diseases in periodontally ill and healthy families”, esimene Balti hambaarstiteaduse konverents, 2006 (kaasautorid Taive Koppel, Mare Saag, Paul Naaber ja Krista Lõivukene). * „Süsteemsete antibiootikumide kasutamine parodontiidi ravis ja sellega kaasnevad probleemid”, täienduskonverents KLIINIK, 2008. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ETIS}} * [https://dspace.ut.ee/items/8c73ad4c-15ab-4be0-b769-8eb3c05a2a32 Ene-Renate Pähkla doktoritöö Tartu Ülikooli digitaalarhiivis] * [https://igemeravi.ee/teadustood/ Ene-Renate Pähkla teadustööde ja erialaartiklite loetelu] * [https://igemeravi.ee/artiklid/autorid/dr-ene-renate-pahkla/ Ene-Renate Pähkla profiil Igemeravi veebilehel] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pähkla, Ene-Renate}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti hambaarstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] b4khh936gk198ykqnxvqpspigkgf745 7190136 7190134 2026-07-10T06:25:57Z IngliseBuldog 233230 7190136 wikitext text/x-wiki [[File:Ene-Renate Pähkla.jpg|thumb|Ene-Renate Pähkla]] '''Ene-Renate Pähkla''' (aastani 1993 '''Ene-Renate Ress'''; sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1970]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti hambaarst ja arstiteadlane, kelle peamised uurimis- ja tegevusvaldkonnad on [[parodontoloogia]], [[parodontiit|parodontiidi]] mikrobioloogiline diagnostika, ravi ja ennetus ning suu- ja üldtervise vahelised seosed.<ref name="ETBL">''Eesti teaduse biograafiline leksikon'', 3. köide.</ref><ref name="diss">[https://dspace.ut.ee/items/8c73ad4c-15ab-4be0-b769-8eb3c05a2a32 Ene-Renate Pähkla. „Factors related to the efficiency of treatment of advanced periodontitis”]. Tartu Ülikooli digitaalarhiiv ADA, 2011. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> 2011. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikool]]is filosoofiadoktori kraadi arstiteaduses.<ref name="diss" /> == Elulugu == Pähkla lõpetas 1989. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkooli]]. Aastatel 1989–1990 õppis ta [[Leningradi Riiklik Ülikool|Leningradi Ülikoolis]] vene keelt ja kirjandust ning aastatel 1990–1995 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas stomatoloogiat.<ref name="ETBL" /><ref name="diss" /> Aastatel 1995–1996 läbis ta internatuuri Tartu stomatoloogia polikliinikus ning aastatel 1996–1998 täiendusõppe restoratiivse hambaravi alal Helsingi Ülikooli hambakliinikus.<ref name="diss" /> Aastatel 1998–2021 töötas ta Tartu Ülikooli stomatoloogia kliinikus assistendi ja arst-õppejõuna. Aastatel 1998–2007 töötas ta hambaarstina Maxilla hambakliinikus.<ref name="elulugu">[https://igemeravi.ee/artiklid/autorid/dr-ene-renate-pahkla/ „Dr. Ene-Renate Pähkla PhD”]. Igemeravi.ee. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> 2006. aastal alustas Pähkla doktoriõpinguid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tema väitekiri „Factors related to the efficiency of treatment of advanced periodontitis” („Parodontiidi ravi efektiivsust mõjutavad tegurid”) valmis Mare Saagi ja Krista Lõivukese juhendamisel ning kaitsti 2011. aastal.<ref name="diss" /><ref name="utdoktor">[https://ut.ee/et/sisu/doktoritoo-naitab-kuidas-edukamalt-parodontiiti-ravida „Doktoritöö näitab, kuidas edukamalt parodontiiti ravida”]. Tartu Ülikool. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> 2007. aastal asutas Pähkla oma hambaravikliiniku, tegutsedes esialgu füüsilisest isikust ettevõtjana. 2010. aastal alustas kliinik tegevust Tartu Tigutornis aadressil Väike-Turu 5. Praegu tegutseb kliinik Igemeravi OÜ-na ning Pähkla on selle asutaja ja peaarst. Kliinik keskendub täiskasvanute suutervisele, eeskätt igemehaiguste diagnoosimisele, ravile ja pikaajalisele järelhooldusele.<ref name="kliinik">[https://igemeravi.ee/meist/ „Meist – meie personal ja lugu”]. Igemeravi.ee. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> Pähkla oli arstiteadlase ja kliinilise farmakoloogi [[Rein Pähkla]] abikaasa.<ref name="ETBL" /> == Teadustöö == Pähkla teadustöö keskmes on olnud parodontiidi mikrobioloogia ja diagnostika, mittekirurgilise ja süsteemse antibiootikumravi efektiivsus, [[metronidasool]]i [[farmakokineetika]], suitsetamise mõju ravitulemustele ning parodondi haiguste esinemine perekonniti.<ref name="diss" /> Tema doktoritöös leiti, et tavapärasele mehaanilisele ravile mittealluva parodontiidi puhul võib ravi kavandamisel olla vajalik igemetasku mikrofloora laboratoorne uurimine. Uuringutes käsitleti ka metronidasooli jõudmist igemevao vedelikku ja sülge, suitsetamise negatiivset mõju parodontiidi ravitulemustele ning parodontiiti põdevate emade laste suuremat igemehaiguste riski.<ref name="diss" /> Pähkla on avaldanud rahvusvahelisi eelretsenseeritud teadusartikleid ning Eesti erialaartikleid ja kliinilisi juhendeid. Tema hilisemates kirjutistes on käsitletud muu hulgas parodondi haiguste klassifikatsiooni, suu- ja üldtervise seoseid, [[antibiootikumiresistentsus]]t, raseduse ja menopausi mõju parodondi tervisele, periimplantiiti ning suutervise ettevalmistamist enne üldmeditsiinilisi invasiivseid protseduure.<ref name="tood">[https://igemeravi.ee/teadustood/ „Teadustöö tulemused”]. Igemeravi.ee. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> 2001. aastal pälvis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapreemia.<ref name="ETBL" /> == Valik publikatsioone == === Doktoritöö === * Pähkla, Ene-Renate. ''[https://dspace.ut.ee/items/8c73ad4c-15ab-4be0-b769-8eb3c05a2a32 Factors related to the efficiency of treatment of advanced periodontitis]''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. === Teadusartiklid === * Lõivukene, Krista; Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Saag, Mare; Naaber, Paul. „[https://igemeravi.ee/teadustood/5.pdf Parodontiidi esmase ravi efektiivsuse hindamine ja patogeenide spekter]”. ''[[Eesti Arst]]'', 82 (11), 2003, lk 768–772. * Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Saag, Mare; Pähkla, Rein. „[https://igemeravi.ee/teadustood/1.pdf Metronidazole concentrations in plasma, saliva and periodontal pockets in patients with periodontitis]”. ''Journal of Clinical Periodontology'', 32 (2), 2005, lk 163–166. DOI: [https://doi.org/10.1111/j.1600-051X.2005.00653.x 10.1111/j.1600-051X.2005.00653.x]. * Lõivukene, Krista; Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Saag, Mare; Naaber, Paul. „[https://igemeravi.ee/teadustood/2.pdf The microbiological status of patients with periodontitis in Southern Estonia after non-surgical periodontal therapy]”. ''Stomatologija'', 7 (2), 2005, lk 45–47. * Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Naaber, Paul; Saag, Mare; Lõivukene, Krista. „[https://igemeravi.ee/teadustood/3.pdf The efficacy of non-surgical and systemic antibiotic treatment on smoking and non-smoking periodontitis patients]”. ''Stomatologija'', 8 (4), 2006, lk 116–121. * Pähkla, Ene-Renate; Lõivukene, Krista; Koppel, Taive; Naaber, Paul; Saag, Mare. „[https://igemeravi.ee/teadustood/4.pdf Suitsetamise mõju kroonilise parodontiidiga patsientide mittekirurgilise ja süsteemse antibiootilise ravikombinatsiooni efektiivsusele]”. ''Eesti Arst'', 85 (1), 2006, lk 20–25. * Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Saag, Mare; Naaber, Paul; Treumuth, Margus; Sepp, Epp; Lõivukene, Krista. „[https://igemeravi.ee/teadustood/7.pdf Kroonilise parodontiidi diagnostika ja antibiootikumravi Lõuna-Eestis]”. ''Eesti Arst'', 87 (11), 2008, lk 841–846. * Pähkla, Ene-Renate; Jõgi, Eerik; Nurk, Allan; Pisarev, Heti; Koppel, Taive; Naaber, Paul; Saag, Mare; Lõivukene, Krista. „[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20059590/ Periodontal disease in mothers indicates risk in their children]”. ''International Journal of Paediatric Dentistry'', 20 (1), 2010, lk 24–30. DOI: [https://doi.org/10.1111/j.1365-263X.2009.01027.x 10.1111/j.1365-263X.2009.01027.x]. * Pähkla, Ene-Renate; Treumuth, M. „A computer program answering questions in preliminary periodontal consulting”. ''Journal of Clinical Periodontology'', 39, lisa 13, 2012, lk 152.<ref name="tood" /> === Erialaartiklid ja kliinilised juhendid === * Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/9.pdf EFP manifest: Parodontoloogia ja üldtervis]”. ''Hambaarst'', mai 2018, lk 30–33. * Ollema, Kertu; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/10.pdf Parodondi haiguste ja seisundite klassifikatsioon 2018]”. ''Hambaarst'', mai 2019, lk 32–40. * Ollema, Kertu; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/11.pdf Parodondi haiguste ennetus ja ravi]”. ''Hambaarst'', mai 2019, lk 50–56. * Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/14.pdf Parodontiit ja südametervis]”. ''Hambaarst'', august 2020, lk 26–30. * Igotti, Aleksandr; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/15.pdf Antibiootikumresistentsus ja alternatiivsed antimikroobse ravi võimalused parodontoloogias]”. ''Hambaarst'', august 2020, lk 32–40. * Kalm, Mai; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/16.pdf Menopaus ja parodondi tervis]”. ''Hambaarst'', august 2020, lk 62–66. * Pähkla, Ene-Renate; Ollema, Kertu; Ader, Roland; Laan, Mariann; Laaniste, Hiie; Lepik, Ann; Riisenberg, Brit Helen; Toompere, Maria; Vapper, Krista. „[https://igemeravi.ee/teadustood/18.pdf Parodontoloogia. Hea kliinilise tava juhend hambaarstile]”. ''Hambaarst'', mai 2021, lk 26–53. * Sinijärv, Marjo; Pähkla, Ene-Renate; Ollema, Kertu. „[https://igemeravi.ee/teadustood/19.pdf Patsiendi suutervise ettevalmistamine üldmeditsiinilisteks invasiivseteks protseduurideks: Hea kliinilise tava juhend]”. ''Hambaarst'', mai 2022, lk 24–37. * Kalm, Mai; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/20.pdf Periimplantiidi mittekirurgiline ravi]”. ''Hambaarst'', mai 2022, lk 38–49. == Konverentsiettekanded ja teesid == Pähkla on esinenud parodontoloogia, mikrobioloogilise diagnostika ja antibiootikumravi teemaliste ettekannete ning teesidega Eesti ja rahvusvahelistel erialakonverentsidel.<ref name="tood" /> Valik ettekandeid: * „Parodontiidi mikrobioloogilise diagnostika juurutamine TÜK ühendlaboris”, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevad, 2001 (kaasautorid Krista Lõivukene, Taive Koppel ja Paul Naaber). * „Parodontiidi etioloogia iseärasused Eestis”, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevad, 2002 (kaasautorid Taive Koppel, Krista Lõivukene ja Paul Naaber). * „Metronidasooli farmakokineetika parodondi kudedes”, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevad, 2002 (kaasautorid Taive Koppel ja Rein Pähkla). * „Varapuhkenud parodontiidi diagnoosimine ja ravi”, Eesti Hambaarstide Päevad, 2003 (kaasautor Taive Koppel). * „Parodontiit lastel – müüt või tegelikkus?”, Eesti Hambaarstide Päevad, 2006 (kaasautorid Taive Koppel ja Triin Jagomägi). * „Risk for periodontal diseases in periodontally ill and healthy families”, esimene Balti hambaarstiteaduse konverents, 2006 (kaasautorid Taive Koppel, Mare Saag, Paul Naaber ja Krista Lõivukene). * „Süsteemsete antibiootikumide kasutamine parodontiidi ravis ja sellega kaasnevad probleemid”, täienduskonverents KLIINIK, 2008. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ETIS}} * [https://dspace.ut.ee/items/8c73ad4c-15ab-4be0-b769-8eb3c05a2a32 Ene-Renate Pähkla doktoritöö Tartu Ülikooli digitaalarhiivis] * [https://igemeravi.ee/teadustood/ Ene-Renate Pähkla teadustööde ja erialaartiklite loetelu] * [https://igemeravi.ee/artiklid/autorid/dr-ene-renate-pahkla/ Ene-Renate Pähkla profiil Igemeravi veebilehel] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pähkla, Ene-Renate}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti hambaarstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 3p3h9p4wbhoaypje1b0igahvgbdp7vi 0 320448 7190236 6539503 2026-07-10T11:57:12Z Kuriuss 38125 7190236 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Juhan Nõmmik | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = Johann Nõmmik | Sünniaeg = [[8. august]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Peterburi]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1975|7|9|1902|8|8}} | Surmakoht = [[Stockholm]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[maalikunstnik]], joonistusõpetaja | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Juhan Nõmmik''' ([[8. august]] [[1902]] [[Peterburi]] – [[9. juuli]] [[1975]] [[Stockholm]]) oli eesti [[maalikunstnik]] ja joonistusõpetaja. ==Elukäik== Ta sündis Peterburis, kus isa töötas suurtükivabriku meistrina. Ema Anna-Kristina Peterson Franzdüvel suri varakult.<ref>Kunstikool Pallase õpilase teateleht. ERA.3950.1.35.</ref> [[1913]]. aastal koliti koos kahe õe ja isaga [[Tartu]]sse. Üldhariduse omandas ta Peterburi Haridusseltsi IV algkoolis<ref name=":0">Abel, Tiina. Kõigele vaatamata maalime me suletud silmadega. - Art in Estonia, nr 1, 1990</ref> ja aastatel [[1913]]–[[1921]] [[Tartu reaalkool]]is. 1919–1920 osales Nõmmik skaudipataljoni sanitarina [[Vabadussõda|Vabadussõjas]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Evi End|pealkiri=Juhan Nõmmik, maalija ja joonistaja|aasta=1985|koht=Stockholm|kirjastus=|lehekülg=24}}</ref> [[1920]]. aastast õppis ta (vaheaegadega) kunstikoolis [[Pallas (kunstikool)|Pallas]], [[1926]]. aastal sai ta joonistusõpetaja kutse, [[1929]]. aastal lõpetas kooli maali erialal. Koos temaga lõpetasid [[Nikolai Kummits]], [[Juhan Püttsepp]], V. Rosenberg, [[Alfred Leius]] ja A. Mihkelson. Ta töötas Tartu koolides joonistusõpetajana: esialgu Jaani tänava algkoolis, hiljem [[Tartu Reaalkool|Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumis]] ja õhtugümnaasiumis. 1926. aastal külastas ta Pariisi. 1935. aastal reisis kunstnik [[Berliin]]i ja [[Kassel]]i kaudu [[Brüssel]]isse, kus toimus kunstiõpetajate kongress ning maailmanäitus. Nõmmik tutvus põhjalikult belgia ja hollandi kunstiga Brüsselis, aga ka [[Amsterdam]]i, [[Antwerpen]]i, [[Utrecht]]i, [[Gent]]i ja [[Brügge]] muuseumides.<ref name=":0" /> Aastatel [[1936]]–[[1938]] töötas ta [[Tartu Ülikool]]i didaktilis-metoodilises seminaris ja [[1937]]–[[1940]] [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|kunstikoolis Pallas]] joonistamise metoodika õpetajana. Pärast juunipööret oli ta Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. [[1940]]. aastal oli ta [[Konrad Mäe nim. Riigi Kõrgem Kunstikool|Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli]] direktori kohusetäitja,1941. aastal direktor. Aastatel [[1942]]–[[1943]] oli ta [[Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused|Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste]] ja [[1943]]. aastast Pallase õppejõud. [[1944]]. aastal põgenes ta koos abikaasa ja tütrega Rootsi. Aastatel [[1944]]–[[1946]] töötas Stockholmis [[Kuninglik Humanitaarteaduste Akadeemia|Kuninglikus Humanitaarteaduste Akadeemias]] arhiivitöölisena, hiljem tegi joonistustöid [[Rootsi Muinsuskaitseamet]]ile, [[Rootsi Rahvaelu Uurimise Instituut|Rootsi Rahvaelu Uurimise Instituudile]] ja sariväljaandele "Sveriges kyrkor" ("Rootsi kirikud"). 1959. aastal viibis Hispaanias. Aastatel 1963, 1971 ja 1972 külastas Prantsusmaal [[Provence]]'i, 1970–1971 [[Tuneesia]]t. ==Isiklikku== Ta oli abielus samuti Pallase lõpetanud Edelgard Kruus-Nõmmikuga. 14.–31. juulini 1941 oli Tartus vangis.{{lisa viide}} ==Looming== Kunstikriitik [[Jüri Hain]]i arvates kehtib ka Nõmmiku paguluses valminud loomingu kohta hinnang, mille kriitik [[Märt Laarman]] andis 1930. aastal: "Valitud tee ja siiamaani nähtud arengu põhjal võib loota temast meistrit, kui ta vabaneb liigsest juhuslikkusest, mille toob kaasa maastiku nähtavuse äramaalimine. Kunstnikule on antud meelevald üle olla sest, vormida ise ja tuletada kõik loomisahjus oma tahtmist mööda."<ref name="Hain">Jüri Hain [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/voimatu-missiooni-elluviijad/ Võimatu missiooni elluviijad] Sirp 24.07.2015</ref> [[Eesti Rahvusraamatukogu]] kunstikogudesse kuuluvad Nõmmiku 1970. aastal [[Tuneesia]]s maalitud "Hammamet", mis Haini sõnul "on lähedane abstraktsele [[ekspressionism]]ile, kuid kus pole siiski katkestatud õrna sidet loodusega".<ref name="Hain" /> Ta oli 1929. aastast alates [[kunstiühing Pallas]] liige. === Näitused === * 1929. aastast Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitused * 1931. aastast kunstnikeühenduse Pallas näitused * 1935 – Eesti kunsti näitus Moskvas * 1945. aastast väliseesti kunsti näitused Rootsis, Saksamaal ja Soomes * 1994 – "50 aastat eesti kunsti eksiilis" [[Eesti Kunstimuuseum]]is === Isikunäitused === * 1962, 1972, 1976 ja 1981 – Eesti Maja, Stockholm * 1988 – Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Jüri Hain]] [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/voimatu-missiooni-elluviijad/ Võimatu missiooni elluviijad] Sirp, 24. juuli 2015 * http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2077 *[[Armin Tuulse]], Juhan Nõmmik 60-aastane. - Tulimuld, nr 3, 1962 *[[Karin Luts]], Juhan Nõmmik maastikumaalijana. - Mana, nr 4, 1962 {{JÄRJESTA:Nõmmik, Juhan}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõud (1919–1940)]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1975]] riylx6bul49ip6z7f4ixgtrx6jj5ii7 0 323677 7190112 6969908 2026-07-10T00:59:57Z Trebors 57925 7190112 wikitext text/x-wiki '''Joonas Tartu''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1980]]) on eesti [[jurist]] ja teatritegelane, aastast 2025 [[Tallinnfilm]]i juhataja. Tartu lõpetas 1998. aastal [[Rakvere Reaalgümnaasium]]i ja 2002. aastal Õigusinstituudi (nüüdne [[Tartu Ülikooli Õigusinstituut]]). Ta on töötanud 2002–2006 [[kultuuriministeerium]]is eelnõude ja juriidilise nõustamise osakonna peaspetsialistina ning 2006–2013 Rakvere teatri juhina. 2013. aasta aprillist kuni 2024. aasta aprillini oli ta [[NUKU|NUKU teatri]] juht. 2004–2006 kuulus Tartu sihtasutuse [[Vanalinna Teatrimaja]] nõukokku, 2005–2006 sihtasutuse [[Rakvere Teatrimaja]] nõukokku, 2008–2010 oli ta [[Rakvere]] linnavalitsuse liige ning 2009. aastast on ta [[Eesti Etendusasutuste Liit|Eesti Etendusasutuste Liidu]] / EETEALi juhatuse liige. 14. mail 2025 valiti ta Eesti Filmi Instituudi tütarfirma [[Tallinnfilm]]i juhatuse liikmeks. ==Välislingid== * [https://virumaateataja.postimees.ee/1200150/joonas-tartu-jatkab-esialgu-kahes-teatris "Joonas Tartu jätkab esialgu kahes teatris"] Virumaa Teataja, 12. aprill 2013 * [https://kultuur.postimees.ee/1199894/nukuteatri-uueks-juhiks-sai-joonas-tartu "Nukuteatri uueks juhiks sai Joonas Tartu"] Postimees, 12. aprill 2013 * [https://kultuur.err.ee/1609788840/joonas-tartu-ma-ei-usu-et-eesti-teater-oleks-halvem-kui-piletid-poleks-nii-kallid "Joonas Tartu: ma ei usu, et Eesti teater oleks halvem, kui piletid poleks nii kallid"] ERR kultuur, 7. september 2025 {{JÄRJESTA:Tartu, Joonas}} [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] [[Kategooria:Eesti teatritegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] [[Kategooria:Eesti juristid]] 0b08x5viejvzscolhfey5brdj0imxvj 0 328083 7189793 7189753 2026-07-09T13:03:00Z Mees9 118868 Täiendatud infoga 7189793 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Bonnie Tyler | pilt = Bonnie Tyler, ESC2013 press conference 02 (cropped).jpg | pildiallkiri = Bonnie Tyler 2013. aastal | taust = soolo_laulja | sünninimi = Gaynor Hopkins | sünniaeg = {{Sünniaeg|1951|6|8}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|7|8|1951|6|8}} | amet = [[laulja]] | tegev = 1969–2026 | autogramm = Bonnie Tyler signature.png }}[[Pilt:Bonnie Tyler ESC - United Kingdom 01 crop.JPG|pisi|Bonnie Tyler 2013. aasta Eurovisioonil]] '''Bonnie Tyler''' (kodanikunimi '''Gaynor Hopkins'''; [[8. juuni]] [[1951]] [[Lääne-Glamorgan]], [[Wales]] – [[8. juuli]] [[2026]] [[Faro]], [[Portugal]]) oli [[Wales]]i [[laulja]],<ref>[http://eurovisioon.elu24.ee/1240008/bonnie-tyler-kahetsen-vaid-et-mul-pole-lapsi Bonnie Tyler: kahetsen vaid, et mul pole lapsi], Postimees.ee 18.05.2013</ref> kes oli tuntud oma iseloomuliku käheda hääle poolest. Rahvusvahelise tuntuse saavutas ta 1977. aastal albumiga "[[The World Starts Tonight]]" ning singlitega "[[Lost in France]]" ja "[[More Than a Lover]]". Samal aastal ilmunud singel "[[It's a Heartache]]" jõudis [[Suurbritannia]] singlite edetabelis neljandale ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[Billboard Hot 100]] edetabelis kolmandale kohale. 1980. aastatel suunas Tyler oma loomingus fookuse rokkmuusikale ning alustas koostööd laulukirjutaja ja produtsendi [[Jim Steinman|Jim Steinmaniga]]. Nende koostöö tulemusena sündis tema suurim hitt "[[Total Eclipse of the Heart]]", mida on kogu maailmas müüdud üle 13 miljoni eksemplari. Laul ilmus singlina 1983. aasta albumilt "[[Faster Than the Speed of Night]]", mis jõudis [[Suurbritannia]] albumiedetabeli tippu. [[Jim Steinman|Steinman]] kirjutas Tylerile ka teise 1980. aastate menuloo "[[Holding Out for a Hero]]". == Varajane elu == Bonnie Tyleri isa Glyndŵr Hopkins töötas söekaevurina ning ema Elsie Hopkins (neiupõlvenimega Lewis) oli koduperenaine. Ta kasvas üles [[Wales|Walesis]] Neathi krahvkonnas nelja magamistoaga munitsipaalmajas koos kolme õe ja kahe vennaga. Just õdede-vendade kaudu puutus ta varakult kokku eri muusikastiilide ja artistidega, sealhulgas [[Elvis Presley]], [[Frank Sinatra]] ning ansambliga [[The Beatles]]. Hopkins õppis Rhydhiri üldhariduskoolis, kuid lahkus sealt 16-aastaselt ilma kvalifikatsiooni omandamata ning asus tööle toidupoodi. Perekond oli sügavalt usklik [[Protestantism|protestantlik]] ning tema esimene avalik esinemine leidis aset juba lapsepõlves kohalikus kabelis, kus ta laulis anglikaani hümni "[[All Things Bright and Beautiful]]". 1969. aasta aprillis osales Hopkins tädi eestvedamisel kohalikul talendivõistlusel, kus saavutas akordionisti järel teise koha. See kogemus innustas teda pühenduma lauljakarjäärile. Esialgu töötas ta taustalauljana ansamblis Bobby Wayne & the Dixies, seejärel asutas oma bändi Imagination. Samal perioodil võttis ta kasutusele lavanime Sherene Davis, et vältida segiajamist Walesi folklaulja [[Mary Hopkin|Mary Hopkiniga]]. == Karjäär == 1975. aastal märkas Bonnie Tylerit talendiotsija, kes kutsus ta Londonisse demolugu salvestama. Mõni kuu hiljem pakkus RCA Records talle plaadilepingut ning soovitas võtta kasutusele uue lavanime. Pärast ajalehest leitud ees- ja perekonnanimede põhjal koostatud nimekirja valis ta nimeks Bonnie Tyler. Tema mänedžerideks, laulukirjutajateks ja produtsentideks said [[Ronnie Scott]] ja Steve Wolfe. Tyleri debüütsingel "[[My!My! Honeycomb]]" ilmus 1976. aasta aprillis, kuid see ei saavutanud edetabeliedu. Sama aasta septembris investeeris [[RCA Records]] tema järgmise singli "[[Lost in France]]" reklaamimisse 4000 naela. Kampaania raames kutsuti 30 muusikaajakirjanikku ja raadio-DJ-d [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]] Le Touquet'sse, kus nad kohtusid Tyleriga pidulikul õhtusöögil. Singel jõudis [[Suurbritannia]] edetabelis üheksandale kohale ning tõi talle esimese esinemise telesaates "[[Top of the Pops]]". 1977. aasta jaanuaris ilmus järgmine singel "[[More Than a Lover]]". Laulu seksuaalse alatooniga sõnade tõttu keelati selle esitamine uues Briti laste telesaates "[[Get It Together]]". Tyler ütles hiljem, et kuigi otsus tuli talle üllatusena, oli ta saadud lisatähelepanu eest siiski tänulik. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis 27. kohale. Ta esindas [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Malmö]]s [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Believe in Me]]" ning saavutas 19. koha. == Mõjutused == Bonnie Tyleri suurimateks muusikalisteks eeskujudeks olid nooruses [[Janis Joplin]] ja [[Tina Turner]]. Oma kõigi aegade lemmiklauluks on ta nimetanud "[[River Deep – Mountain High]]". Lisaks mõjutasid tema muusikalist kujunemist sellised artistid nagu [[Aretha Franklin]], [[Wilson Pickett]], [[Meat Loaf]], [[Joe Cocker]], [[Dusty Springfield]] ja [[Tommy Steele]]. Tyler on avaldanud tunnustust ka mitmele kaasaegsele artistile, sealhulgas ansamblile [[Guns N' Roses]] ning lauljatele [[Anastacia]], [[Toni Braxton]], [[Duffy]] ja [[Eminem]]. Samuti on ta väljendanud soovi teha koostööd [[Adele|Adele'iga]], keda ta on kirjeldanud kui „suurepärast laulukirjutajat, lauljat ja esinejat”. == Isiklikku == 1973. aasta juulis abiellus Bonnie Tyler kinnisvaraarendaja ning 1972. aasta suveolümpiamängudel džuudos võistelnud [[Robert Sullivan|Robert Sullivaniga]]. Paaril lapsi ei olnud. Tyler on avaldanud, et katkestas 39-aastaselt raseduse. Tyler ja Sullivan tegelesid aktiivselt kinnisvarasse investeerimisega. 1999. aastal antud intervjuu kohaselt kuulus neile põllumaid [[Portugal|Portugalis]] ja [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], 22 maja [[Berkshire|Berkshire'is]] ja [[London|Londonis]] ning 65 hobusetalli, kus pakuti hobuste hoiuteenust. 2013. aastal ütles Tyler, et nende [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] asuv kinnistu muudeti umbes kaksteist aastat pärast selle omandamist piimafarmiks. Lisaks kuulus neile ka [[Karjäär (mäendus)|karjäär]]. === Tervis ja surm === 6. mail 2026 tehti Bonnie Tylerile [[Portugal|Portugalis]] Faros, kus ta elas, erakorraline operatsioon perforeerunud soole tõttu. Pärast operatsiooni paigutati ta intensiivraviosakonda ning viidi kunstlikku koomasse. Kui arstid püüdsid teda koomast äratada, tekkis tal südameseiskus, kuid ta elustati edukalt. 12. mail teatas Tyleri pressiesindaja, et laulja on endiselt raskes, kuid stabiilses seisundis ning arstid on tema täieliku paranemise suhtes optimistlikud. 15. juunil ärkas Tyler kunstlikust koomast, kuid tema seisund püsis endiselt väga raske. Bonnie Tyler suri 8. juulil 2026 75-aastaselt haiguse tagajärjel, mille tõttu ta oli ravil viibinud. == Valik stuudioalbumeid == * "[[The World Starts Tonight]]" (1977) * "[[Natural Force]]" (1978) * "[[Diamond Cut]]" (1979) * "[[Goodbye to the Island]]" (1981) * "[[Faster Than the Speed of Night]]" (1983) * "[[Secret Dreams and Forbidden Fire]]" (1986) * "[[Hide Your Heart]]" (1988) * "[[Bitterblue]]" (1991) * "[[Free Spirit]]" (1995) * "[[All in One Voice]]" (1998) * "[[Simply Believe]]" (2004) * "[[Rocks and Honey]]" (2013) * "[[Between the Earth and the Stars]]" (2019) * "[[The Best Is Yet to Come]]" (2021) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.bonnietyler.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Tyler, Bonnie}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2026]] kw2smy2b1ordtsj5ja3ekw7pflhg6z2 7189809 7189793 2026-07-09T13:45:36Z Mona 355 /* Mõjutused */ 7189809 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Bonnie Tyler | pilt = Bonnie Tyler, ESC2013 press conference 02 (cropped).jpg | pildiallkiri = Bonnie Tyler 2013. aastal | taust = soolo_laulja | sünninimi = Gaynor Hopkins | sünniaeg = {{Sünniaeg|1951|6|8}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|7|8|1951|6|8}} | amet = [[laulja]] | tegev = 1969–2026 | autogramm = Bonnie Tyler signature.png }}[[Pilt:Bonnie Tyler ESC - United Kingdom 01 crop.JPG|pisi|Bonnie Tyler 2013. aasta Eurovisioonil]] '''Bonnie Tyler''' (kodanikunimi '''Gaynor Hopkins'''; [[8. juuni]] [[1951]] [[Lääne-Glamorgan]], [[Wales]] – [[8. juuli]] [[2026]] [[Faro]], [[Portugal]]) oli [[Wales]]i [[laulja]],<ref>[http://eurovisioon.elu24.ee/1240008/bonnie-tyler-kahetsen-vaid-et-mul-pole-lapsi Bonnie Tyler: kahetsen vaid, et mul pole lapsi], Postimees.ee 18.05.2013</ref> kes oli tuntud oma iseloomuliku käheda hääle poolest. Rahvusvahelise tuntuse saavutas ta 1977. aastal albumiga "[[The World Starts Tonight]]" ning singlitega "[[Lost in France]]" ja "[[More Than a Lover]]". Samal aastal ilmunud singel "[[It's a Heartache]]" jõudis [[Suurbritannia]] singlite edetabelis neljandale ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[Billboard Hot 100]] edetabelis kolmandale kohale. 1980. aastatel suunas Tyler oma loomingus fookuse rokkmuusikale ning alustas koostööd laulukirjutaja ja produtsendi [[Jim Steinman|Jim Steinmaniga]]. Nende koostöö tulemusena sündis tema suurim hitt "[[Total Eclipse of the Heart]]", mida on kogu maailmas müüdud üle 13 miljoni eksemplari. Laul ilmus singlina 1983. aasta albumilt "[[Faster Than the Speed of Night]]", mis jõudis [[Suurbritannia]] albumiedetabeli tippu. [[Jim Steinman|Steinman]] kirjutas Tylerile ka teise 1980. aastate menuloo "[[Holding Out for a Hero]]". == Varajane elu == Bonnie Tyleri isa Glyndŵr Hopkins töötas söekaevurina ning ema Elsie Hopkins (neiupõlvenimega Lewis) oli koduperenaine. Ta kasvas üles [[Wales|Walesis]] Neathi krahvkonnas nelja magamistoaga munitsipaalmajas koos kolme õe ja kahe vennaga. Just õdede-vendade kaudu puutus ta varakult kokku eri muusikastiilide ja artistidega, sealhulgas [[Elvis Presley]], [[Frank Sinatra]] ning ansambliga [[The Beatles]]. Hopkins õppis Rhydhiri üldhariduskoolis, kuid lahkus sealt 16-aastaselt ilma kvalifikatsiooni omandamata ning asus tööle toidupoodi. Perekond oli sügavalt usklik [[Protestantism|protestantlik]] ning tema esimene avalik esinemine leidis aset juba lapsepõlves kohalikus kabelis, kus ta laulis anglikaani hümni "[[All Things Bright and Beautiful]]". 1969. aasta aprillis osales Hopkins tädi eestvedamisel kohalikul talendivõistlusel, kus saavutas akordionisti järel teise koha. See kogemus innustas teda pühenduma lauljakarjäärile. Esialgu töötas ta taustalauljana ansamblis Bobby Wayne & the Dixies, seejärel asutas oma bändi Imagination. Samal perioodil võttis ta kasutusele lavanime Sherene Davis, et vältida segiajamist Walesi folklaulja [[Mary Hopkin|Mary Hopkiniga]]. == Karjäär == 1975. aastal märkas Bonnie Tylerit talendiotsija, kes kutsus ta Londonisse demolugu salvestama. Mõni kuu hiljem pakkus RCA Records talle plaadilepingut ning soovitas võtta kasutusele uue lavanime. Pärast ajalehest leitud ees- ja perekonnanimede põhjal koostatud nimekirja valis ta nimeks Bonnie Tyler. Tema mänedžerideks, laulukirjutajateks ja produtsentideks said [[Ronnie Scott]] ja Steve Wolfe. Tyleri debüütsingel "[[My!My! Honeycomb]]" ilmus 1976. aasta aprillis, kuid see ei saavutanud edetabeliedu. Sama aasta septembris investeeris [[RCA Records]] tema järgmise singli "[[Lost in France]]" reklaamimisse 4000 naela. Kampaania raames kutsuti 30 muusikaajakirjanikku ja raadio-DJ-d [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]] Le Touquet'sse, kus nad kohtusid Tyleriga pidulikul õhtusöögil. Singel jõudis [[Suurbritannia]] edetabelis üheksandale kohale ning tõi talle esimese esinemise telesaates "[[Top of the Pops]]". 1977. aasta jaanuaris ilmus järgmine singel "[[More Than a Lover]]". Laulu seksuaalse alatooniga sõnade tõttu keelati selle esitamine uues Briti laste telesaates "[[Get It Together]]". Tyler ütles hiljem, et kuigi otsus tuli talle üllatusena, oli ta saadud lisatähelepanu eest siiski tänulik. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis 27. kohale. Ta esindas [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Malmö]]s [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Believe in Me]]" ning saavutas 19. koha. == Mõjutused == Bonnie Tyleri peamised muusikalised eeskujud nooruses olid [[Janis Joplin]] ja [[Tina Turner]]. Oma lemmiklauluna nimetas ta "[[River Deep – Mountain High]]". Tema muusikalist kujunemist mõjutasid ka [[Aretha Franklin]], [[Wilson Pickett]], [[Meat Loaf]], [[Joe Cocker]], [[Dusty Springfield]] ja [[Tommy Steele]]. Tyler on avaldanud tunnustust ka mitmele kaasaegsele artistile, sealhulgas ansamblile [[Guns N' Roses]] ning lauljatele [[Anastacia]], [[Toni Braxton]], [[Duffy]] ja [[Eminem]]. Samuti on ta väljendanud soovi teha koostööd [[Adele]]ga, keda ta on nimetanud suurepäraseks laulukirjutajaks, lauljaks ja esinejaks. == Isiklikku == 1973. aasta juulis abiellus Bonnie Tyler kinnisvaraarendaja ning 1972. aasta suveolümpiamängudel džuudos võistelnud [[Robert Sullivan|Robert Sullivaniga]]. Paaril lapsi ei olnud. Tyler on avaldanud, et katkestas 39-aastaselt raseduse. Tyler ja Sullivan tegelesid aktiivselt kinnisvarasse investeerimisega. 1999. aastal antud intervjuu kohaselt kuulus neile põllumaid [[Portugal|Portugalis]] ja [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], 22 maja [[Berkshire|Berkshire'is]] ja [[London|Londonis]] ning 65 hobusetalli, kus pakuti hobuste hoiuteenust. 2013. aastal ütles Tyler, et nende [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] asuv kinnistu muudeti umbes kaksteist aastat pärast selle omandamist piimafarmiks. Lisaks kuulus neile ka [[Karjäär (mäendus)|karjäär]]. === Tervis ja surm === 6. mail 2026 tehti Bonnie Tylerile [[Portugal|Portugalis]] Faros, kus ta elas, erakorraline operatsioon perforeerunud soole tõttu. Pärast operatsiooni paigutati ta intensiivraviosakonda ning viidi kunstlikku koomasse. Kui arstid püüdsid teda koomast äratada, tekkis tal südameseiskus, kuid ta elustati edukalt. 12. mail teatas Tyleri pressiesindaja, et laulja on endiselt raskes, kuid stabiilses seisundis ning arstid on tema täieliku paranemise suhtes optimistlikud. 15. juunil ärkas Tyler kunstlikust koomast, kuid tema seisund püsis endiselt väga raske. Bonnie Tyler suri 8. juulil 2026 75-aastaselt haiguse tagajärjel, mille tõttu ta oli ravil viibinud. == Valik stuudioalbumeid == * "[[The World Starts Tonight]]" (1977) * "[[Natural Force]]" (1978) * "[[Diamond Cut]]" (1979) * "[[Goodbye to the Island]]" (1981) * "[[Faster Than the Speed of Night]]" (1983) * "[[Secret Dreams and Forbidden Fire]]" (1986) * "[[Hide Your Heart]]" (1988) * "[[Bitterblue]]" (1991) * "[[Free Spirit]]" (1995) * "[[All in One Voice]]" (1998) * "[[Simply Believe]]" (2004) * "[[Rocks and Honey]]" (2013) * "[[Between the Earth and the Stars]]" (2019) * "[[The Best Is Yet to Come]]" (2021) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.bonnietyler.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Tyler, Bonnie}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2026]] bj63e6vg3bx4s9cqxqitg7yoxr6iuyj 7189811 7189809 2026-07-09T13:46:46Z Mona 355 /* Mõjutused */ 7189811 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Bonnie Tyler | pilt = Bonnie Tyler, ESC2013 press conference 02 (cropped).jpg | pildiallkiri = Bonnie Tyler 2013. aastal | taust = soolo_laulja | sünninimi = Gaynor Hopkins | sünniaeg = {{Sünniaeg|1951|6|8}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|7|8|1951|6|8}} | amet = [[laulja]] | tegev = 1969–2026 | autogramm = Bonnie Tyler signature.png }}[[Pilt:Bonnie Tyler ESC - United Kingdom 01 crop.JPG|pisi|Bonnie Tyler 2013. aasta Eurovisioonil]] '''Bonnie Tyler''' (kodanikunimi '''Gaynor Hopkins'''; [[8. juuni]] [[1951]] [[Lääne-Glamorgan]], [[Wales]] – [[8. juuli]] [[2026]] [[Faro]], [[Portugal]]) oli [[Wales]]i [[laulja]],<ref>[http://eurovisioon.elu24.ee/1240008/bonnie-tyler-kahetsen-vaid-et-mul-pole-lapsi Bonnie Tyler: kahetsen vaid, et mul pole lapsi], Postimees.ee 18.05.2013</ref> kes oli tuntud oma iseloomuliku käheda hääle poolest. Rahvusvahelise tuntuse saavutas ta 1977. aastal albumiga "[[The World Starts Tonight]]" ning singlitega "[[Lost in France]]" ja "[[More Than a Lover]]". Samal aastal ilmunud singel "[[It's a Heartache]]" jõudis [[Suurbritannia]] singlite edetabelis neljandale ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[Billboard Hot 100]] edetabelis kolmandale kohale. 1980. aastatel suunas Tyler oma loomingus fookuse rokkmuusikale ning alustas koostööd laulukirjutaja ja produtsendi [[Jim Steinman|Jim Steinmaniga]]. Nende koostöö tulemusena sündis tema suurim hitt "[[Total Eclipse of the Heart]]", mida on kogu maailmas müüdud üle 13 miljoni eksemplari. Laul ilmus singlina 1983. aasta albumilt "[[Faster Than the Speed of Night]]", mis jõudis [[Suurbritannia]] albumiedetabeli tippu. [[Jim Steinman|Steinman]] kirjutas Tylerile ka teise 1980. aastate menuloo "[[Holding Out for a Hero]]". == Varajane elu == Bonnie Tyleri isa Glyndŵr Hopkins töötas söekaevurina ning ema Elsie Hopkins (neiupõlvenimega Lewis) oli koduperenaine. Ta kasvas üles [[Wales|Walesis]] Neathi krahvkonnas nelja magamistoaga munitsipaalmajas koos kolme õe ja kahe vennaga. Just õdede-vendade kaudu puutus ta varakult kokku eri muusikastiilide ja artistidega, sealhulgas [[Elvis Presley]], [[Frank Sinatra]] ning ansambliga [[The Beatles]]. Hopkins õppis Rhydhiri üldhariduskoolis, kuid lahkus sealt 16-aastaselt ilma kvalifikatsiooni omandamata ning asus tööle toidupoodi. Perekond oli sügavalt usklik [[Protestantism|protestantlik]] ning tema esimene avalik esinemine leidis aset juba lapsepõlves kohalikus kabelis, kus ta laulis anglikaani hümni "[[All Things Bright and Beautiful]]". 1969. aasta aprillis osales Hopkins tädi eestvedamisel kohalikul talendivõistlusel, kus saavutas akordionisti järel teise koha. See kogemus innustas teda pühenduma lauljakarjäärile. Esialgu töötas ta taustalauljana ansamblis Bobby Wayne & the Dixies, seejärel asutas oma bändi Imagination. Samal perioodil võttis ta kasutusele lavanime Sherene Davis, et vältida segiajamist Walesi folklaulja [[Mary Hopkin|Mary Hopkiniga]]. == Karjäär == 1975. aastal märkas Bonnie Tylerit talendiotsija, kes kutsus ta Londonisse demolugu salvestama. Mõni kuu hiljem pakkus RCA Records talle plaadilepingut ning soovitas võtta kasutusele uue lavanime. Pärast ajalehest leitud ees- ja perekonnanimede põhjal koostatud nimekirja valis ta nimeks Bonnie Tyler. Tema mänedžerideks, laulukirjutajateks ja produtsentideks said [[Ronnie Scott]] ja Steve Wolfe. Tyleri debüütsingel "[[My!My! Honeycomb]]" ilmus 1976. aasta aprillis, kuid see ei saavutanud edetabeliedu. Sama aasta septembris investeeris [[RCA Records]] tema järgmise singli "[[Lost in France]]" reklaamimisse 4000 naela. Kampaania raames kutsuti 30 muusikaajakirjanikku ja raadio-DJ-d [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]] Le Touquet'sse, kus nad kohtusid Tyleriga pidulikul õhtusöögil. Singel jõudis [[Suurbritannia]] edetabelis üheksandale kohale ning tõi talle esimese esinemise telesaates "[[Top of the Pops]]". 1977. aasta jaanuaris ilmus järgmine singel "[[More Than a Lover]]". Laulu seksuaalse alatooniga sõnade tõttu keelati selle esitamine uues Briti laste telesaates "[[Get It Together]]". Tyler ütles hiljem, et kuigi otsus tuli talle üllatusena, oli ta saadud lisatähelepanu eest siiski tänulik. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis 27. kohale. Ta esindas [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Malmö]]s [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Believe in Me]]" ning saavutas 19. koha. == Mõjutused == Bonnie Tyleri peamised muusikalised eeskujud nooruses olid [[Janis Joplin]] ja [[Tina Turner]]. Oma lemmiklauluna nimetas ta "[[River Deep – Mountain High]]". Tema muusikalist kujunemist mõjutasid ka [[Aretha Franklin]], [[Wilson Pickett]], [[Meat Loaf]], [[Joe Cocker]], [[Dusty Springfield]] ja [[Tommy Steele]]. Tyler on avaldanud tunnustust ka mitmele kaasaegsele artistile, sealhulgas ansamblile [[Guns N' Roses]] ning lauljatele [[Anastacia]], [[Toni Braxton]], [[Duffy]] ja [[Eminem]]. Samuti on ta väljendanud soovi teha koostööd [[Adele]]'iga, keda ta on nimetanud suurepäraseks laulukirjutajaks, lauljaks ja esinejaks. == Isiklikku == 1973. aasta juulis abiellus Bonnie Tyler kinnisvaraarendaja ning 1972. aasta suveolümpiamängudel džuudos võistelnud [[Robert Sullivan|Robert Sullivaniga]]. Paaril lapsi ei olnud. Tyler on avaldanud, et katkestas 39-aastaselt raseduse. Tyler ja Sullivan tegelesid aktiivselt kinnisvarasse investeerimisega. 1999. aastal antud intervjuu kohaselt kuulus neile põllumaid [[Portugal|Portugalis]] ja [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], 22 maja [[Berkshire|Berkshire'is]] ja [[London|Londonis]] ning 65 hobusetalli, kus pakuti hobuste hoiuteenust. 2013. aastal ütles Tyler, et nende [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] asuv kinnistu muudeti umbes kaksteist aastat pärast selle omandamist piimafarmiks. Lisaks kuulus neile ka [[Karjäär (mäendus)|karjäär]]. === Tervis ja surm === 6. mail 2026 tehti Bonnie Tylerile [[Portugal|Portugalis]] Faros, kus ta elas, erakorraline operatsioon perforeerunud soole tõttu. Pärast operatsiooni paigutati ta intensiivraviosakonda ning viidi kunstlikku koomasse. Kui arstid püüdsid teda koomast äratada, tekkis tal südameseiskus, kuid ta elustati edukalt. 12. mail teatas Tyleri pressiesindaja, et laulja on endiselt raskes, kuid stabiilses seisundis ning arstid on tema täieliku paranemise suhtes optimistlikud. 15. juunil ärkas Tyler kunstlikust koomast, kuid tema seisund püsis endiselt väga raske. Bonnie Tyler suri 8. juulil 2026 75-aastaselt haiguse tagajärjel, mille tõttu ta oli ravil viibinud. == Valik stuudioalbumeid == * "[[The World Starts Tonight]]" (1977) * "[[Natural Force]]" (1978) * "[[Diamond Cut]]" (1979) * "[[Goodbye to the Island]]" (1981) * "[[Faster Than the Speed of Night]]" (1983) * "[[Secret Dreams and Forbidden Fire]]" (1986) * "[[Hide Your Heart]]" (1988) * "[[Bitterblue]]" (1991) * "[[Free Spirit]]" (1995) * "[[All in One Voice]]" (1998) * "[[Simply Believe]]" (2004) * "[[Rocks and Honey]]" (2013) * "[[Between the Earth and the Stars]]" (2019) * "[[The Best Is Yet to Come]]" (2021) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.bonnietyler.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Tyler, Bonnie}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2026]] bbjl5cwckzudziqiixbq2fru4s58v12 7189814 7189811 2026-07-09T13:49:38Z Mona 355 /* Tervis ja surm */ 7189814 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Bonnie Tyler | pilt = Bonnie Tyler, ESC2013 press conference 02 (cropped).jpg | pildiallkiri = Bonnie Tyler 2013. aastal | taust = soolo_laulja | sünninimi = Gaynor Hopkins | sünniaeg = {{Sünniaeg|1951|6|8}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|7|8|1951|6|8}} | amet = [[laulja]] | tegev = 1969–2026 | autogramm = Bonnie Tyler signature.png }}[[Pilt:Bonnie Tyler ESC - United Kingdom 01 crop.JPG|pisi|Bonnie Tyler 2013. aasta Eurovisioonil]] '''Bonnie Tyler''' (kodanikunimi '''Gaynor Hopkins'''; [[8. juuni]] [[1951]] [[Lääne-Glamorgan]], [[Wales]] – [[8. juuli]] [[2026]] [[Faro]], [[Portugal]]) oli [[Wales]]i [[laulja]],<ref>[http://eurovisioon.elu24.ee/1240008/bonnie-tyler-kahetsen-vaid-et-mul-pole-lapsi Bonnie Tyler: kahetsen vaid, et mul pole lapsi], Postimees.ee 18.05.2013</ref> kes oli tuntud oma iseloomuliku käheda hääle poolest. Rahvusvahelise tuntuse saavutas ta 1977. aastal albumiga "[[The World Starts Tonight]]" ning singlitega "[[Lost in France]]" ja "[[More Than a Lover]]". Samal aastal ilmunud singel "[[It's a Heartache]]" jõudis [[Suurbritannia]] singlite edetabelis neljandale ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[Billboard Hot 100]] edetabelis kolmandale kohale. 1980. aastatel suunas Tyler oma loomingus fookuse rokkmuusikale ning alustas koostööd laulukirjutaja ja produtsendi [[Jim Steinman|Jim Steinmaniga]]. Nende koostöö tulemusena sündis tema suurim hitt "[[Total Eclipse of the Heart]]", mida on kogu maailmas müüdud üle 13 miljoni eksemplari. Laul ilmus singlina 1983. aasta albumilt "[[Faster Than the Speed of Night]]", mis jõudis [[Suurbritannia]] albumiedetabeli tippu. [[Jim Steinman|Steinman]] kirjutas Tylerile ka teise 1980. aastate menuloo "[[Holding Out for a Hero]]". == Varajane elu == Bonnie Tyleri isa Glyndŵr Hopkins töötas söekaevurina ning ema Elsie Hopkins (neiupõlvenimega Lewis) oli koduperenaine. Ta kasvas üles [[Wales|Walesis]] Neathi krahvkonnas nelja magamistoaga munitsipaalmajas koos kolme õe ja kahe vennaga. Just õdede-vendade kaudu puutus ta varakult kokku eri muusikastiilide ja artistidega, sealhulgas [[Elvis Presley]], [[Frank Sinatra]] ning ansambliga [[The Beatles]]. Hopkins õppis Rhydhiri üldhariduskoolis, kuid lahkus sealt 16-aastaselt ilma kvalifikatsiooni omandamata ning asus tööle toidupoodi. Perekond oli sügavalt usklik [[Protestantism|protestantlik]] ning tema esimene avalik esinemine leidis aset juba lapsepõlves kohalikus kabelis, kus ta laulis anglikaani hümni "[[All Things Bright and Beautiful]]". 1969. aasta aprillis osales Hopkins tädi eestvedamisel kohalikul talendivõistlusel, kus saavutas akordionisti järel teise koha. See kogemus innustas teda pühenduma lauljakarjäärile. Esialgu töötas ta taustalauljana ansamblis Bobby Wayne & the Dixies, seejärel asutas oma bändi Imagination. Samal perioodil võttis ta kasutusele lavanime Sherene Davis, et vältida segiajamist Walesi folklaulja [[Mary Hopkin|Mary Hopkiniga]]. == Karjäär == 1975. aastal märkas Bonnie Tylerit talendiotsija, kes kutsus ta Londonisse demolugu salvestama. Mõni kuu hiljem pakkus RCA Records talle plaadilepingut ning soovitas võtta kasutusele uue lavanime. Pärast ajalehest leitud ees- ja perekonnanimede põhjal koostatud nimekirja valis ta nimeks Bonnie Tyler. Tema mänedžerideks, laulukirjutajateks ja produtsentideks said [[Ronnie Scott]] ja Steve Wolfe. Tyleri debüütsingel "[[My!My! Honeycomb]]" ilmus 1976. aasta aprillis, kuid see ei saavutanud edetabeliedu. Sama aasta septembris investeeris [[RCA Records]] tema järgmise singli "[[Lost in France]]" reklaamimisse 4000 naela. Kampaania raames kutsuti 30 muusikaajakirjanikku ja raadio-DJ-d [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]] Le Touquet'sse, kus nad kohtusid Tyleriga pidulikul õhtusöögil. Singel jõudis [[Suurbritannia]] edetabelis üheksandale kohale ning tõi talle esimese esinemise telesaates "[[Top of the Pops]]". 1977. aasta jaanuaris ilmus järgmine singel "[[More Than a Lover]]". Laulu seksuaalse alatooniga sõnade tõttu keelati selle esitamine uues Briti laste telesaates "[[Get It Together]]". Tyler ütles hiljem, et kuigi otsus tuli talle üllatusena, oli ta saadud lisatähelepanu eest siiski tänulik. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis 27. kohale. Ta esindas [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Malmö]]s [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Believe in Me]]" ning saavutas 19. koha. == Mõjutused == Bonnie Tyleri peamised muusikalised eeskujud nooruses olid [[Janis Joplin]] ja [[Tina Turner]]. Oma lemmiklauluna nimetas ta "[[River Deep – Mountain High]]". Tema muusikalist kujunemist mõjutasid ka [[Aretha Franklin]], [[Wilson Pickett]], [[Meat Loaf]], [[Joe Cocker]], [[Dusty Springfield]] ja [[Tommy Steele]]. Tyler on avaldanud tunnustust ka mitmele kaasaegsele artistile, sealhulgas ansamblile [[Guns N' Roses]] ning lauljatele [[Anastacia]], [[Toni Braxton]], [[Duffy]] ja [[Eminem]]. Samuti on ta väljendanud soovi teha koostööd [[Adele]]'iga, keda ta on nimetanud suurepäraseks laulukirjutajaks, lauljaks ja esinejaks. == Isiklikku == 1973. aasta juulis abiellus Bonnie Tyler kinnisvaraarendaja ning 1972. aasta suveolümpiamängudel džuudos võistelnud [[Robert Sullivan|Robert Sullivaniga]]. Paaril lapsi ei olnud. Tyler on avaldanud, et katkestas 39-aastaselt raseduse. Tyler ja Sullivan tegelesid aktiivselt kinnisvarasse investeerimisega. 1999. aastal antud intervjuu kohaselt kuulus neile põllumaid [[Portugal|Portugalis]] ja [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], 22 maja [[Berkshire|Berkshire'is]] ja [[London|Londonis]] ning 65 hobusetalli, kus pakuti hobuste hoiuteenust. 2013. aastal ütles Tyler, et nende [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] asuv kinnistu muudeti umbes kaksteist aastat pärast selle omandamist piimafarmiks. Lisaks kuulus neile ka [[Karjäär (mäendus)|karjäär]]. === Tervis ja surm === 2026. aasta mais tehti Bonnie Tylerile [[Portugal]]is Faros erakorraline operatsioon perforeerunud soole tõttu. Pärast operatsiooni viibis ta intensiivraviosakonnas ja oli mõnda aega kunstlikus koomas. Tema seisund oli raske, kuid stabiliseerus ning juunis ta ärkas koomast, kuigi tervis püsis jätkuvalt kriitiline. Bonnie Tyler suri 8. juulil 2026 Faros 75-aastaselt haiguse tagajärjel. == Valik stuudioalbumeid == * "[[The World Starts Tonight]]" (1977) * "[[Natural Force]]" (1978) * "[[Diamond Cut]]" (1979) * "[[Goodbye to the Island]]" (1981) * "[[Faster Than the Speed of Night]]" (1983) * "[[Secret Dreams and Forbidden Fire]]" (1986) * "[[Hide Your Heart]]" (1988) * "[[Bitterblue]]" (1991) * "[[Free Spirit]]" (1995) * "[[All in One Voice]]" (1998) * "[[Simply Believe]]" (2004) * "[[Rocks and Honey]]" (2013) * "[[Between the Earth and the Stars]]" (2019) * "[[The Best Is Yet to Come]]" (2021) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.bonnietyler.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Tyler, Bonnie}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2026]] b0pcb1qn0utgnixu22nin2b0790oaxb 7189817 7189814 2026-07-09T13:51:25Z Mona 355 /* Tervis ja surm */ 7189817 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Bonnie Tyler | pilt = Bonnie Tyler, ESC2013 press conference 02 (cropped).jpg | pildiallkiri = Bonnie Tyler 2013. aastal | taust = soolo_laulja | sünninimi = Gaynor Hopkins | sünniaeg = {{Sünniaeg|1951|6|8}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|7|8|1951|6|8}} | amet = [[laulja]] | tegev = 1969–2026 | autogramm = Bonnie Tyler signature.png }}[[Pilt:Bonnie Tyler ESC - United Kingdom 01 crop.JPG|pisi|Bonnie Tyler 2013. aasta Eurovisioonil]] '''Bonnie Tyler''' (kodanikunimi '''Gaynor Hopkins'''; [[8. juuni]] [[1951]] [[Lääne-Glamorgan]], [[Wales]] – [[8. juuli]] [[2026]] [[Faro]], [[Portugal]]) oli [[Wales]]i [[laulja]],<ref>[http://eurovisioon.elu24.ee/1240008/bonnie-tyler-kahetsen-vaid-et-mul-pole-lapsi Bonnie Tyler: kahetsen vaid, et mul pole lapsi], Postimees.ee 18.05.2013</ref> kes oli tuntud oma iseloomuliku käheda hääle poolest. Rahvusvahelise tuntuse saavutas ta 1977. aastal albumiga "[[The World Starts Tonight]]" ning singlitega "[[Lost in France]]" ja "[[More Than a Lover]]". Samal aastal ilmunud singel "[[It's a Heartache]]" jõudis [[Suurbritannia]] singlite edetabelis neljandale ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[Billboard Hot 100]] edetabelis kolmandale kohale. 1980. aastatel suunas Tyler oma loomingus fookuse rokkmuusikale ning alustas koostööd laulukirjutaja ja produtsendi [[Jim Steinman|Jim Steinmaniga]]. Nende koostöö tulemusena sündis tema suurim hitt "[[Total Eclipse of the Heart]]", mida on kogu maailmas müüdud üle 13 miljoni eksemplari. Laul ilmus singlina 1983. aasta albumilt "[[Faster Than the Speed of Night]]", mis jõudis [[Suurbritannia]] albumiedetabeli tippu. [[Jim Steinman|Steinman]] kirjutas Tylerile ka teise 1980. aastate menuloo "[[Holding Out for a Hero]]". == Varajane elu == Bonnie Tyleri isa Glyndŵr Hopkins töötas söekaevurina ning ema Elsie Hopkins (neiupõlvenimega Lewis) oli koduperenaine. Ta kasvas üles [[Wales|Walesis]] Neathi krahvkonnas nelja magamistoaga munitsipaalmajas koos kolme õe ja kahe vennaga. Just õdede-vendade kaudu puutus ta varakult kokku eri muusikastiilide ja artistidega, sealhulgas [[Elvis Presley]], [[Frank Sinatra]] ning ansambliga [[The Beatles]]. Hopkins õppis Rhydhiri üldhariduskoolis, kuid lahkus sealt 16-aastaselt ilma kvalifikatsiooni omandamata ning asus tööle toidupoodi. Perekond oli sügavalt usklik [[Protestantism|protestantlik]] ning tema esimene avalik esinemine leidis aset juba lapsepõlves kohalikus kabelis, kus ta laulis anglikaani hümni "[[All Things Bright and Beautiful]]". 1969. aasta aprillis osales Hopkins tädi eestvedamisel kohalikul talendivõistlusel, kus saavutas akordionisti järel teise koha. See kogemus innustas teda pühenduma lauljakarjäärile. Esialgu töötas ta taustalauljana ansamblis Bobby Wayne & the Dixies, seejärel asutas oma bändi Imagination. Samal perioodil võttis ta kasutusele lavanime Sherene Davis, et vältida segiajamist Walesi folklaulja [[Mary Hopkin|Mary Hopkiniga]]. == Karjäär == 1975. aastal märkas Bonnie Tylerit talendiotsija, kes kutsus ta Londonisse demolugu salvestama. Mõni kuu hiljem pakkus RCA Records talle plaadilepingut ning soovitas võtta kasutusele uue lavanime. Pärast ajalehest leitud ees- ja perekonnanimede põhjal koostatud nimekirja valis ta nimeks Bonnie Tyler. Tema mänedžerideks, laulukirjutajateks ja produtsentideks said [[Ronnie Scott]] ja Steve Wolfe. Tyleri debüütsingel "[[My!My! Honeycomb]]" ilmus 1976. aasta aprillis, kuid see ei saavutanud edetabeliedu. Sama aasta septembris investeeris [[RCA Records]] tema järgmise singli "[[Lost in France]]" reklaamimisse 4000 naela. Kampaania raames kutsuti 30 muusikaajakirjanikku ja raadio-DJ-d [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]] Le Touquet'sse, kus nad kohtusid Tyleriga pidulikul õhtusöögil. Singel jõudis [[Suurbritannia]] edetabelis üheksandale kohale ning tõi talle esimese esinemise telesaates "[[Top of the Pops]]". 1977. aasta jaanuaris ilmus järgmine singel "[[More Than a Lover]]". Laulu seksuaalse alatooniga sõnade tõttu keelati selle esitamine uues Briti laste telesaates "[[Get It Together]]". Tyler ütles hiljem, et kuigi otsus tuli talle üllatusena, oli ta saadud lisatähelepanu eest siiski tänulik. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis 27. kohale. Ta esindas [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Malmö]]s [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Believe in Me]]" ning saavutas 19. koha. == Mõjutused == Bonnie Tyleri peamised muusikalised eeskujud nooruses olid [[Janis Joplin]] ja [[Tina Turner]]. Oma lemmiklauluna nimetas ta "[[River Deep – Mountain High]]". Tema muusikalist kujunemist mõjutasid ka [[Aretha Franklin]], [[Wilson Pickett]], [[Meat Loaf]], [[Joe Cocker]], [[Dusty Springfield]] ja [[Tommy Steele]]. Tyler on avaldanud tunnustust ka mitmele kaasaegsele artistile, sealhulgas ansamblile [[Guns N' Roses]] ning lauljatele [[Anastacia]], [[Toni Braxton]], [[Duffy]] ja [[Eminem]]. Samuti on ta väljendanud soovi teha koostööd [[Adele]]'iga, keda ta on nimetanud suurepäraseks laulukirjutajaks, lauljaks ja esinejaks. == Isiklikku == 1973. aasta juulis abiellus Bonnie Tyler kinnisvaraarendaja ning 1972. aasta suveolümpiamängudel džuudos võistelnud [[Robert Sullivan|Robert Sullivaniga]]. Paaril lapsi ei olnud. Tyler on avaldanud, et katkestas 39-aastaselt raseduse. Tyler ja Sullivan tegelesid aktiivselt kinnisvarasse investeerimisega. 1999. aastal antud intervjuu kohaselt kuulus neile põllumaid [[Portugal|Portugalis]] ja [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], 22 maja [[Berkshire|Berkshire'is]] ja [[London|Londonis]] ning 65 hobusetalli, kus pakuti hobuste hoiuteenust. 2013. aastal ütles Tyler, et nende [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] asuv kinnistu muudeti umbes kaksteist aastat pärast selle omandamist piimafarmiks. Lisaks kuulus neile ka [[Karjäär (mäendus)|karjäär]]. === Tervis ja surm === 2026. aasta mais tehti Bonnie Tylerile [[Portugal]]is [[Faro (Portugal)|Faros]] erakorraline operatsioon perforeerunud soole tõttu. Pärast operatsiooni viibis ta intensiivraviosakonnas ja oli mõnda aega kunstlikus koomas. Tema seisund oli raske, kuid stabiliseerus ning juunis ta ärkas koomast, kuigi tervis püsis jätkuvalt kriitiline. Bonnie Tyler suri 8. juulil 2026 Faros 75-aastaselt haiguse tagajärjel. == Valik stuudioalbumeid == * "[[The World Starts Tonight]]" (1977) * "[[Natural Force]]" (1978) * "[[Diamond Cut]]" (1979) * "[[Goodbye to the Island]]" (1981) * "[[Faster Than the Speed of Night]]" (1983) * "[[Secret Dreams and Forbidden Fire]]" (1986) * "[[Hide Your Heart]]" (1988) * "[[Bitterblue]]" (1991) * "[[Free Spirit]]" (1995) * "[[All in One Voice]]" (1998) * "[[Simply Believe]]" (2004) * "[[Rocks and Honey]]" (2013) * "[[Between the Earth and the Stars]]" (2019) * "[[The Best Is Yet to Come]]" (2021) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.bonnietyler.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Tyler, Bonnie}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2026]] a1nu4przen7iznxmk4xwexe9u42o2bx 1 333635 7189927 7189631 2026-07-09T18:29:43Z Pikne 13803 7189927 wikitext text/x-wiki Kas see on siis nüüd ikka kindel, et vahepeal ministrit polnud? Palun viidet. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2014, kell 17:17 (EEST) : Minu arust kohusetäitjat ministriks ei nimetata ja seetõttu on eelmine minister Helir-Valdor Seeder. Igatahes otsing "põllumajandusminister andres anvelt" annab valitsus.ee lehel tühja lehe, kahjuks ei tea, kuidas oli vormistatud see leht eelnevalt [http://valitsus.ee/et/valitsus/Valitsuse-liikmed/Pollumajandusminister-Andres-Anvelt]. "Taavi Rõivas ütles täna Kadrioris uue valitsuse ametissenimetamise tseremoonial, et Andres Anvelt asub uues valitsuses esialgu justiits- ja põllumajandusministri ametisse" [http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1781599]. Sellest uudisest võiks järeldada nagu Anvelt oli ikkagi minister. Ei oskagi nüüd seisukohta võtta. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 7. aprill 2014, kell 17:37 (EEST) :: [http://www.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/id/1051 Siin] on igatahes Anvelt mõlemas ametis. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2014, kell 17:40 (EEST) ::: Siis arvestab teda ikkagi ministrina. Teen mallides vastavad muudatused. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 7. aprill 2014, kell 17:42 (EEST) ---- "eesti-võro poliitik" Ma ei poolda sellist määratlust. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 25. oktoober 2025, kell 12:23 (EEST) : Mina jällegi pooldan ja Ivari Padar ise defineerib end võrokesena. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 25. oktoober 2025, kell 19:25 (EEST) ::Kas Padar defineerib end eesti-võro poliitikuna? Nii või teisiti, mida see tähendab? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 00:25 (EEST) ::: Et ta on võrukene? Niisamuti nagu me mainime eestlaste kohta nende rahvust ja päritolu? Igati asjakohane asi, mida artiklis välja tuua. "Võro päritolu Eesti poliitik" oleks siis aktsepteeritavam? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. oktoober 2025, kell 12:30 (EET) :::: Tema võro identiteeti on ka korduvalt allikates mainitud: https://www.postimees.ee/22194/olen-kull-keelatud-aga-vagagi-olemas, https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23963919/ivari-padar-parema-meelega-istuksin-siin-navil, https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/11857-ivari-saarlase-sugemetega-voruke, https://kultuur.postimees.ee/377506/jaan-kaplinski-seotud-kone, https://lounapostimees.postimees.ee/6449265/ivari-padar-opetas-oma-buroo-tootajatele-voru-keelt jne. :::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. oktoober 2025, kell 12:42 (EET) ::::Jaa, see oleks selge ja mul ei oleks selle vastu midagi. Tõsi küll, me peaksime võro päritolu mainima ka teiste inimeste puhul, kes on end võrukesena määratlenud. On ka väidetud, et etnilist päritolu ei tohi esimeses lauses mainida, kui see pole isiku tegevuse seisukohast oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 13:19 (EET) ::::: Võrulased ei ole siiski rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 13:59 (EET) ::::: Mis siis? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 14:41 (EET) :::::: Eestlaste grupp või subetnos. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 15:09 (EET) :::::::Seda küll, aga mis sellest on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 15:13 (EET) :::::::: Põhimõtteliselt me ei peaks selliseid asju liigselt rõhutama. Me ei kirjuta ju eesti-mulgi, eesti-viru, eesti-järva jne. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 16:30 (EET) :::::::::Kas artiklis võib mainida tema võro identiteeti? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 16:37 (EET) :::::::::: Jah, muidugi võib mainida. Küsimus on selles, et kas see peab ilmtingimata esimeses lauses määratlusena olema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 16:40 (EET) :::::::::: Viru ja järva ei ole võrreldavad. Mitmetes käsitlustes peetakse võrokesi, mulke ja setosid neid eraldi rahvasteks (seejuures on ka võrukesed ja setod ise end eraldi rahvaks kuulutanud), seejuures lõunaeesti keeli eristatakse juhtivate keeleteadlaste poolt ammu ja selgesõnaliselt eesti keelest eraldi soomeugri keelena. Isegi kui eraldi rahvaks on Eestis kuulutanud end ka mõni teine umbmäärasem ryhmitus, siis vahe on selles, et välist tunnustust neile autoriteetsetes allikates ei ole. :::::::::: Rahvuslik päritolu, seda enam, kui inimesed seda kas enda enda puhul rõhutanud on või seda tuuakse korduvalt kolmandates allikates välja, on ilmselgelt tähelepanuväärne ja ei näe põhjust, miks seda ei peaks esimeses lauses mainima. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. oktoober 2025, kell 16:53 (EET) :::::::::: Ja isegi kui lähtuda käsitlusest (mida ei saa kuidagi pidada yldtunnustatuks), et see on subentos, siis pole nimetatud rahvad ikkagi võrdväärselt käsitletavad "järvalaste" või "virulastega", kellel pole välispidiselt tunnustatud selgelt eristuvat ja aktiivses kasutuses olevat (kirja)keelt või siiamaani aktiivselt viljeletavat ja unikaalset piirkondlikku kultuuri (vrd setod). Võro või seto päritolu ja identiteedi rõhutamine ei ole sama, mis "Viljandist pärit Eesti poliitik". Ja oluline on rõhutada, sest paljud nende kogukondade inimesed ise defineerivadki end läbi topeltidentiteedi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. oktoober 2025, kell 16:57 (EET) :::::::::::Seda, et [[võrukesed]] on rahvas, väidab ka Vikipeedia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 17:17 (EET) :::::::::::: Üldlevinud käsitluse kohaselt ei ole võrulased omaette läänemeresoome rahvas. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 17:53 (EET) :::::::::::::Seda peaks siis vastava artikli arutelus arutama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. oktoober 2025, kell 00:12 (EET) ::::::::::::: "Võrulased" ei ole ka õige termin, seega tõepoolest. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. oktoober 2025, kell 10:50 (EET) Ma olen nõus, et avalausesse see kõrvaline "võro päritolu" ei sobi. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2026, kell 21:05 (EEST) : Kõrvaline kelle arvates? Võrukesed on soome-ugri rahvas, samuti ennast deklareerinud põlisrahvana, ja see identiteet identiteet on Padari enda jaoks kyllalt keskne. Samamoodi kirjutataks välja "saami päritolu" vmt. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. juuli 2026, kell 11:02 (EEST) :: Kõrvaline sellepärast, et artikkel tema kohta on tehtud teiste asjade pärast. Tegu ei ole eeskätt võru kultuuritegelasega vmt. Enda identiteedi juures võib mida iganes oluliseks pidada, ka näiteks tervisespordiga tegelemist või kirikus käimist. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 21:44 (EEST) ::: Ega ikka ei ole kyll. Teda on korduvalt ka mujal esile tõstetud just oma võru identiteedi ja võru kultuuriga seotud tegemiste poolest. Einsteini puhul öeldakse ka, et ta oli Saksa päritolu, ehkki see oli sinu loogikat kasutades tema juures kõrvaline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuli 2026, kell 22:00 (EEST) :::: Minu meelest on vaieldamatu, et ta on laiemat tähelepanu pälvinud eeskätt poliitikuna ja just seoses riigi poliitikaga, ministri ning Riigikogu ja europarlamendi liikmena. Võru asjadega seoses on ta võrreldamatult vähem tähelepanu pälvinud ja seegi tähelepanu on minu meelest eelkõige sellepärast, et tegu on poliitikuga. :::: Einsteini puhul "Saksamaa" või siin "Eesti" näitab kokkuvõtvas avalauses, mis maaga on inimese tegevus eelkõige seotud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 22:22 (EEST) ::::: See, et ta on rohkem tähelepanu pälvinud poliitikuna ei tähenda, et tema etnilist päritolu ja identiteeti ei peaks artiklis kajastama. Seda enam, et hulk allikaid toovad tema võrukese kylge esile. Seda enam, et see ei võta seal lauses ka ebamääralaselt palju ruumi vmt. Wikides on standardlahendus märkida "Soome päritolu Eesti laulja" esimeses lauses välja. Siin artiklis on nagunii hoopis suuremaid puudujääke (mh punktloendid tuleks viidata ja esitada sisutekstina), seega v-o võiks keskenduda nendega tegelemisele, selmet et lõputult vahutada yhe detaili ymber. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. juuli 2026, kell 11:44 (EEST) :::: Ka avalauses on hoopis häirivam selle teise poole struktuur, kus mh kordub kolm korda sõna "endine". "Endine minister" on nagunii halb määratlus. Esimeses võiks välja tuua tema kõige olulisemad ametikohad, milleks on ministriametid – RK ja EP tööst saaks ehk rääkida sissejuhatuse järgmises lõigus. Yks variant oleks ''võro päritolu Eesti poliitik, kes oli aastatel 1999–2002 ja 2014–2015 [[Eesti põllumajandusminister]] ning vahemikus 2007–2009 Eesti rahandusminister|rahandusminister'', aga siin läheb teine osa päris pikaks, mis pole ka ideaalne. Ma ei tea, kuidas optimaalsemalt saaks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. juuli 2026, kell 11:53 (EEST) :::: Ja veel: samuti on puudu tema poliitilise tegevuse algus ja varasemat elukäiku puudutav (v.a. haridus) – praegu jääb mulje, et ministriks sai ta mittekuskilt. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. juuli 2026, kell 12:01 (EEST) ::::: Küsimus on jätkuvalt avalauses (määratluses). Keegi ei ütle, et artiklis tagapool ei võiks identiteedist või etnilisest päritolust rääkida. Ei võta palju ruumi, aga sama võib öelda igasuguste muude asjade kohta, mis võivad kellegi jaoks huvitavad tunduda. Sellist standardlahendust vikides laiemalt kindlasti ei ole. Inglise vikis on juhendis vastupidi eraldi välja toodud, et etnilist päritolu üldjuhul avalausesse lisama ei peaks ([[:en:MOS:ETHNICITY]]). Siin vikis leiab küll sellist halba eeskuju mõnevõrra rohkem, aga see on siin samamoodi raskesti põhjendatav (oleme sellst enne mujal mitu korda rääkinud). Miks avalauses tuleks esile tõsta asjad, millega isik on eelkõige tähelepanu pälvinud, see tuleneb Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest. "Soome päritolu Eesti laulja" või umbes midagi sellist sobiks ehk siis, kui isik pälviski varem Soomes lauljana tähelepanu. ::::: Ma arvan, et siin pole ükski ametikoht nii tähtis, et neid tuleks avalauses mainida. Ametikohtad on avalausesse lisatud vaid mõnel erandjuhul. ::::: Muidugi on siin veel palju toimetada ja teha. Need teised asjad, mille välja tood, looetavasti ei tekita poleemikat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2026, kell 21:29 (EEST) ---------------- Lp Neptuunium, ei tasu õigeks parandatud grammatikat tagasi valeks parandada. Kirjutate: "siin ei peeta silmas Võru linna". Keegi pole väitnudki, et suure tähega Võru tähendab ainult ja üheselt Võru linna. Lihtsalt '''praeguste keelereeglite järgi kirjutatakse sellised kohanimelised täiendid suure algustähega''' (vt EKI teatmik: "Kohta või liiki näitav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Muhu sussid, Mulgi kuub, Setu sõlg, Haapsalu sall, Saku õlu, Tallinna kilud, Tori hobune, Saaremaa dolomiit, Kunda lade, Kihnu murrak, Võru murre, Lõuna-Eesti murded, Eesti juust, Soome saun, Rootsi aeg, Rootsi kardinad, Rootsi laud, Vene rulett, Vene saatkond, Prantsuse vein, Prantsuse restoran, Inglise hommikusöök, Inglise nael, Saksa lambakoer, Itaalia köök, Brasiilia kohv, Iiri kohv, Korea auto, Hispaania avang, Türgi saun, Kreeka-Rooma maadlus, Kreeka pähkel, Hiina kapsas, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Rooma õigus, Rooma number, Waldorfi kool, Camemberti juust, Kiievi kotlet, Ebola viirus, Maastrichti leping, Schengeni viisa, Skandinaavia maad, Skandinaavia kultuur, Balti riigid, Briti sõdur, Euroopa film jne"). Ega siis "Haapsalu sall" ei tähenda kitsalt "Haapsalu linna salli" ega "Võru murre" "Võru linna murret". Kui kirjutate artiklis "võru kultuur" väikese algustähega, siis hakkab see tõesti viitama hoopis väikese algustähega võrule ehk rõnga kujuga või rõngalaadsele esemele – kas tõesti seda eset siis silmas peategi? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. juuni 2026, kell 20:12 (EEST) :Kas "eesti kultuur" tohib kirjutada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2026, kell 02:28 (EEST) : Mõeldud on "võru" tähenduses 'võrukeste' ehk 'võrulaste'. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2026, kell 21:05 (EEST) gnop29qpr3b7p1fvzjhsgqmc9ngs45e 0 337751 7189830 6747420 2026-07-09T14:14:40Z Kuriuss 38125 7189830 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Map of Arizona highlighting Maricopa County.svg|pisi|Asend Arizona osariigis]] [[Pilt:Maricopa County Court House 330594-3.jpg|pisi|Maricopa maakonna kohtumaja]] [[Pilt:White Clouds over the White Tanks.jpg|pisi|Kaktused põlislooduses]] '''Maricopa maakond''' (''Maricopa County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Arizona]] osariigi lõunaosas. [[Geograafilised koordinaadid]] on 34°33' N, 112°32' W. Maakonna [[halduskeskus]] ja suurim linn on Arizona pealinn [[Phoenix]], mis on USA suuruselt viies linn. Maakonna pindala on 23 891 km&sup2;, millest 55 km&sup2; moodustab [[veepindala]]. [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 4 420 568 ja [[USA 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloendus]]e järgi 3 817 117, mis on riigi suuruselt neljas [[Los Angelese maakond|Los Angelese]], [[Cooki maakond (Illinois)|Cooki]] ja [[Harrise maakond (Texas)|Harrise]] maakonna järel. 2000. aastal oli seal 3 072 149 elanikku. Maakonnas asub viis [[reservaat|indiaanlaste reservaati]]. == Naabermaakonnad == * [[La Pazi maakond]] (läänes) * [[Yuma maakond]] (läänes) * [[Pima maakond]] (lõunas) * [[Pinali maakond]] (kagus) * [[Gila maakond]] (idas) * [[Yavapai maakond]] (põhjas) == Ajalugu == Maricopa maakond moodustati 14. veebruaril 1871. Maakond on saanud nime [[marikopad|marikopa]] indiaanlaste järgi. == Poliitika == Marucopa maakond oli varem USA suurim konservatiivseim maakond: kõikidel presidendivalimistel aastatel 1952–2016 hääletas maakond hääletanud [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] poolt, sellest kolm suuremat maakonda (Los Angelese, Cooki ja Harrise maakond) hääletasid Vabariikliku Partei poolt viimati vastavalt 1984., 1972. ja 2004. aasta presidendivalimistel. Kuigi Phoenix ja Tempe eeslinn, kus asub Arizona Osariigi Ülikool, kalduvad [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] poole, on teised eeslinnad väga konservatiivsed, näiteks ligi 485 000 elanikuga [[Mesa]] on USA kõige konservatiivseim üle 250 000 elanikuga linn. Phoenixi linnastus elab palju Kesk-Lääne osariikidest pärit pensionäre, kelle poliitvaated on vägagi konservatiivsed. Ainult kaks demokraatide kandidaati – [[Bill Clinton]] 1996. aastal ja [[Hillary Clinton]] 2016. aastal – kaotasid maakonnas vähem kui 3 protsendiga. 2020. aastal võitis maakonnas [[Joe Biden]] esimese demokraadina pärast 72 aastat, 50,1 protsendiga [[Donald Trump|Donald Trumpi]] 47,9 vastu. Aastatel 1993–2017 oli maakonna šerifiks vabariiklane [[Joe Arpaio]], kes nimetas ennast tihti "Ameerika karmimaks šerifiks" (''America's Toughest Sheriff''). Tema karmikäelist tegevust on kritiseerinud ka näiteks USA [[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium|justiitsministeerium]]; ta on alates 2012. aastast korraldanud USA 44. presidendi [[Barack Obama]] sünnitunnistuse uurimist ning on väitnud, et see on võltsing.{{lisa viide}} == Kaitsealad == * [[Sonora kõrbe rahvusmonument]] (osa) * [[Tonto metsakaitseala]] (osa) == Välislingid == * [http://www.maricopa.gov/Default.aspx Maricopa maakonna koduleht] (''inglise keeles'') {{Geograafiline asukoht | Keskel = Maricopa maakond | Põhi = [[Yavapai maakond]] | Kirre = | Ida = [[Gila maakond]] | Kagu = [[Pinali maakond]] | Lõuna = [[Pima maakond]] | Edel = | Lääs = [[La Pazi maakond]] ja [[Yuma maakond]] | Loe = }} {{Arizona maakonnad}} [[Kategooria:Arizona maakonnad]] 9y4vxa900n7t69cg81dfpvspz4fbi48 0 337817 7189846 6822378 2026-07-09T14:54:00Z Kuriuss 38125 7189846 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Selma Lätt''' (1937. aastani '''Selma Kutti'''; [[9. mai]] [[1909]] [[Morna]] [[Õisu vald]] [[Karksi kihelkond]] – [[18. juuli]] [[1969]] [[Tartu]]) oli eesti [[folklorist]]<ref name="Esivanemate varandus, 1993"/>. Ta on uurinud [[Eesti rahvakalender|rahvakalendri]]t ja avaldanud selleteemalisi töid.<ref name="Esivanemate varandus, 1993" /> Selma Kutti sündis [[1909]]. aastal [[Karksi kihelkond|Karksi kihelkonnas]], õppis [[Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium]]is ja alates 1929. aasta sügisest [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu ülikooli filosoofiateaduskon]]nas, kus ta asus õppima eesti keelt, kirjandust, rahvaluulet ja filosoofiat. Ta õppis aastatel [[1929]]–[[1935]] (kuid ei lõpetanud) [[Tartu Ülikool]]i. Asus tööle 1933. aasta talvel [[Eesti rahvaluule arhiiv|Eesti Rahvaluule Arhiiv]]i,1937. aastast oli koosseisuline töötajana. ERA-s, hilisemas [[Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond|Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas]], töötas S. Latt aastatel 1937–1969.<ref name="Esivanemate varandus, 1993"/> S. Läti kaastegevusel on koostati Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas mitmesugused registrid, statistilised ülevaated, süstematiseeritud koopiate kartoteegid jne. Alates 1935. aastast käis ta peaaegu kõigil suvedel kogumismatkadel, ning on kirja pannud 5 157 lehekülge rahvaluuletekste, lindistanud 1 166 rahvalaulu ja -juttu jne. Aktiivse kogumise kõrval aitas ta juba Eesti Rahvaluule Arhiivi päevil organiseerida tööd kohalike kirjasaatjatega, [[Eesti NSV]] ajal oli pikemat aega korrespondentide juhendaja ja ekspeditsioonide korraldaja. S. Latt osales rahvaluule väljaandmisel ja tema kaaskoostamisel ilmus juba 1935. aastal "Valimik eesti rahvalaule", naljandimaterjali pakub "Eesti rahvanaljandid. Mõis ja kirik" (1957), ning "Kelle peale sa loodad?" (1963, koos [[Ingrid Rüütel|Ingrid Rüüt]]liga). Koos [[Erna Normann]]iga toimetas ta trükki populaarsed valimikud "Üle õue õunapuu" (1955) ja "Sada saarelehte, tuhat toomelehte" (1968)<ref>[[Herbert Tampere]], Selma Lätt 60-aastane. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 4, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193406/142708/page/64 lk 254]</ref>. 1970. aastal ilmus [[Eesti rahvakalender|Eesti rahvakalendri]] alane uurimus "Eesti rahvakalender. 1" (1970), mis sisaldas kalendrikommete kirjeldusi südatalviste ja kevadtalviste (jaanuari, veebruari ja osalt märtsi) tähtpäevade ja kuude kohta. Koguteose „Eesti rahvakalender“ (1970–1999) 1. köite (239 lk) koostas Selma Lätt ja köited II–VIII koostas [[Mall Hiiemäe]]. Selma Lätt suri [[18. juuli]]l [[1969]] [[Tartu]]s<ref>Selma Lätt. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 9, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193413/142711/page/65 lk 575]</ref> ning on maetud [[Tartu Pauluse kalmistu|Pauluse kalmistu]]le. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Esivanemate varandus, 1993">Esivanemate varandus. [Rahvateaduslik teatmik]. 1993. Toimetanud A. Vaserik. Tartu. Lk 146</ref>}} == Kirjandus == *[[Herbert Tampere]], Selma Lätt 60-aastane. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 4, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193406/142708/page/64 lk 254] == Välislingid == * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=10247&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6plZLP4SUlYClDK6VCKG2oZF1bCwA%252BYhnE Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Lätt, Selma}} [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1969]] 3f63ys3fhi9h0gg366o7oih4gi4t8xz 0 343346 7190226 7188376 2026-07-10T11:22:11Z ~2026-31112-14 230266 /* Ühiskondlik-poliitiline tegevus */ muudetud, vigane väide, lisatud õige viide 7190226 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Николай Дегтяренко.jpg|thumb|Nikolai Degtjarenko 2013. aastal]] '''Nikolai Degtjarenko''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1981]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]], ühiskonnategelane, [[ettevõtja]], [[Tallinna Linnavolikogu]] VI koosseisu liige, [[Maardu]] Linnavolikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige, Maardu Linnavolikogu opositsiooniliider, valimisliidu "Maardu Hääl" juht. NV Trade OÜ juhatuse liige. == Hariduskäik == 1995. aastal lõpetas kiitusega [[Jõhvi Kunstikool]]i. 1999. aastal lõpetas [[Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium]]i. 2003. aastal sai tehnikateaduste bakalaureusekraadi tootearenduse valdkonnas [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist (TTÜ). 2007. aastal omandas tehnikateaduste magistrikraadi tootearenduse ja juhtimise valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ). 2013. aastal sai doktorikraadi Peterburi Riiklikus Inseneriteaduse ja Majanduse Ülikoolis ENGECON (Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics). Lisaks on läbinud koolituse [[Columbia ülikool]]is New Yorgis 2001. aastal ja 2003. aastal osalenud Tallinnas [[International Republican Institute]]'i kursustel „Valimiskampaaniate läbiviimise oskused tsentristlikes ja vasakpoolsetes erakondades“. == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == Üliõpilasena valiti Nikolai Degtjarenko korduvalt Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindusse. Septembrist 2004 kuni septembrini 2005 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige. Aastal 2002 astus ta [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]]sse<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2009-03-16 |pealkiri=Noorteühing: Metlevi kiusamist korraldas lai võrgustik |url=https://www.err.ee/488471/noorteuhing-metlevi-kiusamist-korraldas-lai-vorgustik |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, ajavahemikul 30.07.2003 – 20.11.2017 oli Keskerakonna liige<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |pealkiri=e-äriregister: Erakonna liikme otsing |vaadatud=2019-02-02 |arhiivimisaeg=2019-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202212559/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" />. Aastatel 2004, 2006 ja 2008 valiti ta Keskerakonna Noortekogu juhatusse. Maist 2006 kuni augustini 2008 oli Nikolai Degtjarenko [[Tallinna linnavolikogu]] liige, tegutsedes linnavara ja linnamajanduse komisjonis ning oli Tallinna Eluasemefondi nõukogu liige. 2008. aastal oli keskerakondlane Nikolai Degtjarenko ainus volikogu liige, kes külastas kõiki volikogu istungeid.<ref>{{Netiviide |url=http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |pealkiri=Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник" |vaadatud=2013-09-06 |arhiivimisaeg=2013-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131231023910/http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2008. aastal valiti ta [[Mustamäe linnaosa]] halduskogu kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjoni esimeheks. Degtjarenko oli Tallinna linnavolikogus 2008. aasta augusti lõpuni, seejärel sai ta [[Mustamäe linnaosa]] asevanemaks<ref name=":1" />. [[Mustamäe linnaosa]] valitsuses töötas Degtjarenko kuni 2010. aastani. 2013. aastal valiti ta [[Maardu]] linnavolikogu liikmeks. 2016. aastast oli ta Maardu linnavolikogu Keskfraktsiooni aseesimees. 2017. aastal asus juhtima Savisaare valimisliitu Maardus.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-08-04 |pealkiri=Nikolai Degtjarenko asub juhtima Maardus loodavat Savisaare liitu |url=https://www.err.ee/611126/nikolai-degtjarenko-asub-juhtima-maardus-loodavat-savisaare-liitu |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta astus Keskerakonnast välja 2017. aastal. Pärast Keskerakonnast lahkumist tegi Degtjarenko valimistel koostööd [[Eesti Roheline Erakond|Roheliste]] ja [[Eesti Vasakpartei|Vasakparteiga]].<ref name=":0" /> Kohalikel valimistel 2017. aastal valiti tagasi Maardu linnavolikogu liikmeks, saades kõikidest linnavolikogu saadikukandidaatidest häälte arvu poolest kolmanda valimistulemuse.<ref name=":2" /> 13. veebruaril 2020 valiti osaühing NV Trade, mille omanik ja juht on Nikolai Degtjarenko, Äripäeva poolt peetaval XX Gaselli Kongressil Eesti kõige kiiremini arenevaks ettevõtteks. Ta kandideeris parteituna [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Eestimaa Rohelised|Eestimaa Roheliste]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 183 häält ning ei osutunud valituks. Nikolai Degtjarenko on Maardu linna valimisliidu "Maardu Hääl" juht. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti ta uuesti Maardu linnavolikogu liikmeks valimisliidu "Maardu Hääl" nimekirjas, saades valimistel isiklikult teise valimistulemuse kõikide kandideerinud kandidaatide seas, teda edastas vaid kohalik linnapea. <ref>https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0037/municipality/0446/electoral_district/1/election_coalition/52/candidate/178</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Maardus jälle valimisliidu Maardu Hääl – Golos Maardu nimekirjas, kogus 149 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Alates 2025. aasta novembrist on ta [[Erakond Parempoolsed|Erakonna Parempoolsed]] liige <ref>{{netiviide||url=https://https://www.err.ee/1609866087/kireva-taustaga-poliitik-degtjarenko-liitus-parempoolsetega|vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, erakonna volikogu liige, Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe piirkonna juhatuse liige ning Lasnamäe osakonna juht. == Isiklik == Nikolai Degtjarenko õde on [[mükoloog]] [[Polina Degtjarenko]], kellele anti 2021. aastal Eesti noore looduskaitsja auhind. Nikolai Degtjarenko ema Irina Degtjarenko oli spetsialist [[töökaitse]] ja keskkonna valdkonnas, [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] ajal. Degtjarenko on sertifitseeritud [[sukelduja]] ja [[purjetaja]]. Pikka aega on ta olnud KVN Eesti žürii liige. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://rus.delfi.ee/artikkel/20761377 Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник"] {{JÄRJESTA:Degtjarenko, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 39470am2xqy1fkmfl5xs8n19dzqnm9o 7190227 7190226 2026-07-10T11:25:43Z ~2026-31112-14 230266 täiedatud puuduvad valimised 2021 7190227 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Николай Дегтяренко.jpg|thumb|Nikolai Degtjarenko 2013. aastal]] '''Nikolai Degtjarenko''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1981]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]], ühiskonnategelane, [[ettevõtja]], [[Tallinna Linnavolikogu]] VI koosseisu liige, [[Maardu]] Linnavolikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige, Maardu Linnavolikogu opositsiooniliider, valimisliidu "Maardu Hääl" juht. NV Trade OÜ juhatuse liige. == Hariduskäik == 1995. aastal lõpetas kiitusega [[Jõhvi Kunstikool]]i. 1999. aastal lõpetas [[Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium]]i. 2003. aastal sai tehnikateaduste bakalaureusekraadi tootearenduse valdkonnas [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist (TTÜ). 2007. aastal omandas tehnikateaduste magistrikraadi tootearenduse ja juhtimise valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ). 2013. aastal sai doktorikraadi Peterburi Riiklikus Inseneriteaduse ja Majanduse Ülikoolis ENGECON (Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics). Lisaks on läbinud koolituse [[Columbia ülikool]]is New Yorgis 2001. aastal ja 2003. aastal osalenud Tallinnas [[International Republican Institute]]'i kursustel „Valimiskampaaniate läbiviimise oskused tsentristlikes ja vasakpoolsetes erakondades“. == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == Üliõpilasena valiti Nikolai Degtjarenko korduvalt Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindusse. Septembrist 2004 kuni septembrini 2005 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige. Aastal 2002 astus ta [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]]sse<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2009-03-16 |pealkiri=Noorteühing: Metlevi kiusamist korraldas lai võrgustik |url=https://www.err.ee/488471/noorteuhing-metlevi-kiusamist-korraldas-lai-vorgustik |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, ajavahemikul 30.07.2003 – 20.11.2017 oli Keskerakonna liige<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |pealkiri=e-äriregister: Erakonna liikme otsing |vaadatud=2019-02-02 |arhiivimisaeg=2019-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202212559/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" />. Aastatel 2004, 2006 ja 2008 valiti ta Keskerakonna Noortekogu juhatusse. Maist 2006 kuni augustini 2008 oli Nikolai Degtjarenko [[Tallinna linnavolikogu]] liige, tegutsedes linnavara ja linnamajanduse komisjonis ning oli Tallinna Eluasemefondi nõukogu liige. 2008. aastal oli keskerakondlane Nikolai Degtjarenko ainus volikogu liige, kes külastas kõiki volikogu istungeid.<ref>{{Netiviide |url=http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |pealkiri=Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник" |vaadatud=2013-09-06 |arhiivimisaeg=2013-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131231023910/http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2008. aastal valiti ta [[Mustamäe linnaosa]] halduskogu kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjoni esimeheks. Degtjarenko oli Tallinna linnavolikogus 2008. aasta augusti lõpuni, seejärel sai ta [[Mustamäe linnaosa]] asevanemaks<ref name=":1" />. [[Mustamäe linnaosa]] valitsuses töötas Degtjarenko kuni 2010. aastani. 2013. aastal valiti ta [[Maardu]] linnavolikogu liikmeks. 2016. aastast oli ta Maardu linnavolikogu Keskfraktsiooni aseesimees. 2017. aastal asus juhtima Savisaare valimisliitu Maardus.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-08-04 |pealkiri=Nikolai Degtjarenko asub juhtima Maardus loodavat Savisaare liitu |url=https://www.err.ee/611126/nikolai-degtjarenko-asub-juhtima-maardus-loodavat-savisaare-liitu |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta astus Keskerakonnast välja 2017. aastal. Pärast Keskerakonnast lahkumist tegi Degtjarenko valimistel koostööd [[Eesti Roheline Erakond|Roheliste]] ja [[Eesti Vasakpartei|Vasakparteiga]].<ref name=":0" /> Kohalikel valimistel 2017. aastal valiti tagasi Maardu linnavolikogu liikmeks, saades kõikidest linnavolikogu saadikukandidaatidest häälte arvu poolest kolmanda valimistulemuse.<ref name=":2" /> 13. veebruaril 2020 valiti osaühing NV Trade, mille omanik ja juht on Nikolai Degtjarenko, Äripäeva poolt peetaval XX Gaselli Kongressil Eesti kõige kiiremini arenevaks ettevõtteks. Ta kandideeris parteituna [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Eestimaa Rohelised|Eestimaa Roheliste]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 183 häält ning ei osutunud valituks. Nikolai Degtjarenko on Maardu linna valimisliidu "Maardu Hääl" juht. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti ta uuesti Maardu linnavolikogu liikmeks valimisliidu "Maardu Hääl" nimekirjas, saades valimistel isiklikult teise valimistulemuse kõikide kandideerinud kandidaatide seas, teda edastas vaid kohalik linnapea. <ref>{{netiviide| url= https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0037/municipality/0446/electoral_district/1/election_coalition/52/candidate/178<}}/ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Maardus jälle valimisliidu Maardu Hääl – Golos Maardu nimekirjas, kogus 149 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Alates 2025. aasta novembrist on ta [[Erakond Parempoolsed|Erakonna Parempoolsed]] liige <ref>{{netiviide||url=https://https://www.err.ee/1609866087/kireva-taustaga-poliitik-degtjarenko-liitus-parempoolsetega|vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, erakonna volikogu liige, Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe piirkonna juhatuse liige ning Lasnamäe osakonna juht. == Isiklik == Nikolai Degtjarenko õde on [[mükoloog]] [[Polina Degtjarenko]], kellele anti 2021. aastal Eesti noore looduskaitsja auhind. Nikolai Degtjarenko ema Irina Degtjarenko oli spetsialist [[töökaitse]] ja keskkonna valdkonnas, [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] ajal. Degtjarenko on sertifitseeritud [[sukelduja]] ja [[purjetaja]]. Pikka aega on ta olnud KVN Eesti žürii liige. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://rus.delfi.ee/artikkel/20761377 Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник"] {{JÄRJESTA:Degtjarenko, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 3g69yysehzdv4dlk4vq0rrhhysxwqiz 7190228 7190227 2026-07-10T11:26:34Z ~2026-31112-14 230266 parandatud 7190228 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Николай Дегтяренко.jpg|thumb|Nikolai Degtjarenko 2013. aastal]] '''Nikolai Degtjarenko''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1981]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]], ühiskonnategelane, [[ettevõtja]], [[Tallinna Linnavolikogu]] VI koosseisu liige, [[Maardu]] Linnavolikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige, Maardu Linnavolikogu opositsiooniliider, valimisliidu "Maardu Hääl" juht. NV Trade OÜ juhatuse liige. == Hariduskäik == 1995. aastal lõpetas kiitusega [[Jõhvi Kunstikool]]i. 1999. aastal lõpetas [[Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium]]i. 2003. aastal sai tehnikateaduste bakalaureusekraadi tootearenduse valdkonnas [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist (TTÜ). 2007. aastal omandas tehnikateaduste magistrikraadi tootearenduse ja juhtimise valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ). 2013. aastal sai doktorikraadi Peterburi Riiklikus Inseneriteaduse ja Majanduse Ülikoolis ENGECON (Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics). Lisaks on läbinud koolituse [[Columbia ülikool]]is New Yorgis 2001. aastal ja 2003. aastal osalenud Tallinnas [[International Republican Institute]]'i kursustel „Valimiskampaaniate läbiviimise oskused tsentristlikes ja vasakpoolsetes erakondades“. == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == Üliõpilasena valiti Nikolai Degtjarenko korduvalt Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindusse. Septembrist 2004 kuni septembrini 2005 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige. Aastal 2002 astus ta [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]]sse<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2009-03-16 |pealkiri=Noorteühing: Metlevi kiusamist korraldas lai võrgustik |url=https://www.err.ee/488471/noorteuhing-metlevi-kiusamist-korraldas-lai-vorgustik |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, ajavahemikul 30.07.2003 – 20.11.2017 oli Keskerakonna liige<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |pealkiri=e-äriregister: Erakonna liikme otsing |vaadatud=2019-02-02 |arhiivimisaeg=2019-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202212559/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" />. Aastatel 2004, 2006 ja 2008 valiti ta Keskerakonna Noortekogu juhatusse. Maist 2006 kuni augustini 2008 oli Nikolai Degtjarenko [[Tallinna linnavolikogu]] liige, tegutsedes linnavara ja linnamajanduse komisjonis ning oli Tallinna Eluasemefondi nõukogu liige. 2008. aastal oli keskerakondlane Nikolai Degtjarenko ainus volikogu liige, kes külastas kõiki volikogu istungeid.<ref>{{Netiviide |url=http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |pealkiri=Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник" |vaadatud=2013-09-06 |arhiivimisaeg=2013-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131231023910/http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2008. aastal valiti ta [[Mustamäe linnaosa]] halduskogu kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjoni esimeheks. Degtjarenko oli Tallinna linnavolikogus 2008. aasta augusti lõpuni, seejärel sai ta [[Mustamäe linnaosa]] asevanemaks<ref name=":1" />. [[Mustamäe linnaosa]] valitsuses töötas Degtjarenko kuni 2010. aastani. 2013. aastal valiti ta [[Maardu]] linnavolikogu liikmeks. 2016. aastast oli ta Maardu linnavolikogu Keskfraktsiooni aseesimees. 2017. aastal asus juhtima Savisaare valimisliitu Maardus.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-08-04 |pealkiri=Nikolai Degtjarenko asub juhtima Maardus loodavat Savisaare liitu |url=https://www.err.ee/611126/nikolai-degtjarenko-asub-juhtima-maardus-loodavat-savisaare-liitu |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta astus Keskerakonnast välja 2017. aastal. Pärast Keskerakonnast lahkumist tegi Degtjarenko valimistel koostööd [[Eesti Roheline Erakond|Roheliste]] ja [[Eesti Vasakpartei|Vasakparteiga]].<ref name=":0" /> Kohalikel valimistel 2017. aastal valiti tagasi Maardu linnavolikogu liikmeks, saades kõikidest linnavolikogu saadikukandidaatidest häälte arvu poolest kolmanda valimistulemuse.<ref name=":2" /> 13. veebruaril 2020 valiti osaühing NV Trade, mille omanik ja juht on Nikolai Degtjarenko, Äripäeva poolt peetaval XX Gaselli Kongressil Eesti kõige kiiremini arenevaks ettevõtteks. Ta kandideeris parteituna [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Eestimaa Rohelised|Eestimaa Roheliste]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 183 häält ning ei osutunud valituks. Nikolai Degtjarenko on Maardu linna valimisliidu "Maardu Hääl" juht. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti ta uuesti Maardu linnavolikogu liikmeks valimisliidu "Maardu Hääl" nimekirjas, saades valimistel isiklikult teise valimistulemuse kõikide kandideerinud kandidaatide seas, teda edastas vaid kohalik linnapea. <ref>{{netiviide| url= https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0037/municipality/0446/electoral_district/1/election_coalition/52/candidate/178<}}/ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Maardus jälle valimisliidu Maardu Hääl – Golos Maardu nimekirjas, kogus 149 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Alates 2025. aasta novembrist on ta [[Erakond Parempoolsed|Erakonna Parempoolsed]] liige <ref>{{netiviide||url=https://https://www.err.ee/1609866087/kireva-taustaga-poliitik-degtjarenko-liitus-parempoolsetega|vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, erakonna volikogu liige, Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe piirkonna juhatuse liige ning Lasnamäe osakonna juht. == Isiklik == Nikolai Degtjarenko õde on [[mükoloog]] [[Polina Degtjarenko]], kellele anti 2021. aastal Eesti noore looduskaitsja auhind. Nikolai Degtjarenko ema Irina Degtjarenko oli spetsialist [[töökaitse]] ja keskkonna valdkonnas, [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] ajal. Degtjarenko on sertifitseeritud [[sukelduja]] ja [[purjetaja]]. Pikka aega on ta olnud KVN Eesti žürii liige. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://rus.delfi.ee/artikkel/20761377 Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник"] {{JÄRJESTA:Degtjarenko, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] ki4zrby90w5aw6srn7bwwvoan2oenxg 7190229 7190228 2026-07-10T11:28:13Z ~2026-31112-14 230266 parandatud 7190229 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Николай Дегтяренко.jpg|thumb|Nikolai Degtjarenko 2013. aastal]] '''Nikolai Degtjarenko''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1981]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]], ühiskonnategelane, [[ettevõtja]], [[Tallinna Linnavolikogu]] VI koosseisu liige, [[Maardu]] Linnavolikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige, Maardu Linnavolikogu opositsiooniliider, valimisliidu "Maardu Hääl" juht. NV Trade OÜ juhatuse liige. == Hariduskäik == 1995. aastal lõpetas kiitusega [[Jõhvi Kunstikool]]i. 1999. aastal lõpetas [[Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium]]i. 2003. aastal sai tehnikateaduste bakalaureusekraadi tootearenduse valdkonnas [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist (TTÜ). 2007. aastal omandas tehnikateaduste magistrikraadi tootearenduse ja juhtimise valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ). 2013. aastal sai doktorikraadi Peterburi Riiklikus Inseneriteaduse ja Majanduse Ülikoolis ENGECON (Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics). Lisaks on läbinud koolituse [[Columbia ülikool]]is New Yorgis 2001. aastal ja 2003. aastal osalenud Tallinnas [[International Republican Institute]]'i kursustel „Valimiskampaaniate läbiviimise oskused tsentristlikes ja vasakpoolsetes erakondades“. == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == Üliõpilasena valiti Nikolai Degtjarenko korduvalt Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindusse. Septembrist 2004 kuni septembrini 2005 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige. Aastal 2002 astus ta [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]]sse<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2009-03-16 |pealkiri=Noorteühing: Metlevi kiusamist korraldas lai võrgustik |url=https://www.err.ee/488471/noorteuhing-metlevi-kiusamist-korraldas-lai-vorgustik |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, ajavahemikul 30.07.2003 – 20.11.2017 oli Keskerakonna liige<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |pealkiri=e-äriregister: Erakonna liikme otsing |vaadatud=2019-02-02 |arhiivimisaeg=2019-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202212559/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" />. Aastatel 2004, 2006 ja 2008 valiti ta Keskerakonna Noortekogu juhatusse. Maist 2006 kuni augustini 2008 oli Nikolai Degtjarenko [[Tallinna linnavolikogu]] liige, tegutsedes linnavara ja linnamajanduse komisjonis ning oli Tallinna Eluasemefondi nõukogu liige. 2008. aastal oli keskerakondlane Nikolai Degtjarenko ainus volikogu liige, kes külastas kõiki volikogu istungeid.<ref>{{Netiviide |url=http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |pealkiri=Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник" |vaadatud=2013-09-06 |arhiivimisaeg=2013-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131231023910/http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2008. aastal valiti ta [[Mustamäe linnaosa]] halduskogu kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjoni esimeheks. Degtjarenko oli Tallinna linnavolikogus 2008. aasta augusti lõpuni, seejärel sai ta [[Mustamäe linnaosa]] asevanemaks<ref name=":1" />. [[Mustamäe linnaosa]] valitsuses töötas Degtjarenko kuni 2010. aastani. 2013. aastal valiti ta [[Maardu]] linnavolikogu liikmeks. 2016. aastast oli ta Maardu linnavolikogu Keskfraktsiooni aseesimees. 2017. aastal asus juhtima Savisaare valimisliitu Maardus.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-08-04 |pealkiri=Nikolai Degtjarenko asub juhtima Maardus loodavat Savisaare liitu |url=https://www.err.ee/611126/nikolai-degtjarenko-asub-juhtima-maardus-loodavat-savisaare-liitu |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta astus Keskerakonnast välja 2017. aastal. Pärast Keskerakonnast lahkumist tegi Degtjarenko valimistel koostööd [[Eesti Roheline Erakond|Roheliste]] ja [[Eesti Vasakpartei|Vasakparteiga]].<ref name=":0" /> Kohalikel valimistel 2017. aastal valiti tagasi Maardu linnavolikogu liikmeks, saades kõikidest linnavolikogu saadikukandidaatidest häälte arvu poolest kolmanda valimistulemuse.<ref name=":2" /> 13. veebruaril 2020 valiti osaühing NV Trade, mille omanik ja juht on Nikolai Degtjarenko, Äripäeva poolt peetaval XX Gaselli Kongressil Eesti kõige kiiremini arenevaks ettevõtteks. Ta kandideeris parteituna [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Eestimaa Rohelised|Eestimaa Roheliste]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 183 häält ning ei osutunud valituks. Nikolai Degtjarenko on Maardu linna valimisliidu "Maardu Hääl" juht. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti ta uuesti Maardu linnavolikogu liikmeks valimisliidu "Maardu Hääl" nimekirjas, saades valimistel isiklikult teise valimistulemuse kõikide kandideerinud kandidaatide seas, teda edastas vaid kohalik linnapea. <ref>{{netiviide| url= https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0037/municipality/0446/electoral_district/1/election_coalition/52/candidate/178<}}/ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Maardus jälle valimisliidu Maardu Hääl – Golos Maardu nimekirjas, kogus 149 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Alates 2025. aasta novembrist on ta [[Erakond Parempoolsed|Erakonna Parempoolsed]] liige <ref>{{netiviide||url=https://https://www.err.ee/1609866087/kireva-taustaga-poliitik-degtjarenko-liitus-parempoolsetega|vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, erakonna volikogu liige, Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe piirkonna juhatuse liige ning Lasnamäe osakonna juht. == Isiklik == Nikolai Degtjarenko õde on [[mükoloog]] [[Polina Degtjarenko]], kellele anti 2021. aastal Eesti noore looduskaitsja auhind. Nikolai Degtjarenko ema Irina Degtjarenko oli spetsialist [[töökaitse]] ja keskkonna valdkonnas, [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] ajal. Degtjarenko on sertifitseeritud [[sukelduja]] ja [[purjetaja]]. Pikka aega on ta olnud KVN Eesti žürii liige. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://rus.delfi.ee/artikkel/20761377 Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник"] {{JÄRJESTA:Degtjarenko, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] sohu9gajgx772qh2sfrni1uhulaw1ry 7190231 7190229 2026-07-10T11:30:44Z ~2026-31112-14 230266 parandatud 7190231 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Николай Дегтяренко.jpg|thumb|Nikolai Degtjarenko 2013. aastal]] '''Nikolai Degtjarenko''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1981]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]], ühiskonnategelane, [[ettevõtja]], [[Tallinna Linnavolikogu]] VI koosseisu liige, [[Maardu]] Linnavolikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige, Maardu Linnavolikogu opositsiooniliider, valimisliidu "Maardu Hääl" juht. NV Trade OÜ juhatuse liige. == Hariduskäik == 1995. aastal lõpetas kiitusega [[Jõhvi Kunstikool]]i. 1999. aastal lõpetas [[Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium]]i. 2003. aastal sai tehnikateaduste bakalaureusekraadi tootearenduse valdkonnas [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist (TTÜ). 2007. aastal omandas tehnikateaduste magistrikraadi tootearenduse ja juhtimise valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ). 2013. aastal sai doktorikraadi Peterburi Riiklikus Inseneriteaduse ja Majanduse Ülikoolis ENGECON (Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics). Lisaks on läbinud koolituse [[Columbia ülikool]]is New Yorgis 2001. aastal ja 2003. aastal osalenud Tallinnas [[International Republican Institute]]'i kursustel „Valimiskampaaniate läbiviimise oskused tsentristlikes ja vasakpoolsetes erakondades“. == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == Üliõpilasena valiti Nikolai Degtjarenko korduvalt Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindusse. Septembrist 2004 kuni septembrini 2005 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige. Aastal 2002 astus ta [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]]sse<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2009-03-16 |pealkiri=Noorteühing: Metlevi kiusamist korraldas lai võrgustik |url=https://www.err.ee/488471/noorteuhing-metlevi-kiusamist-korraldas-lai-vorgustik |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, ajavahemikul 30.07.2003 – 20.11.2017 oli Keskerakonna liige<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |pealkiri=e-äriregister: Erakonna liikme otsing |vaadatud=2019-02-02 |arhiivimisaeg=2019-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202212559/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" />. Aastatel 2004, 2006 ja 2008 valiti ta Keskerakonna Noortekogu juhatusse. Maist 2006 kuni augustini 2008 oli Nikolai Degtjarenko [[Tallinna linnavolikogu]] liige, tegutsedes linnavara ja linnamajanduse komisjonis ning oli Tallinna Eluasemefondi nõukogu liige. 2008. aastal oli keskerakondlane Nikolai Degtjarenko ainus volikogu liige, kes külastas kõiki volikogu istungeid.<ref>{{Netiviide |url=http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |pealkiri=Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник" |vaadatud=2013-09-06 |arhiivimisaeg=2013-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131231023910/http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2008. aastal valiti ta [[Mustamäe linnaosa]] halduskogu kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjoni esimeheks. Degtjarenko oli Tallinna linnavolikogus 2008. aasta augusti lõpuni, seejärel sai ta [[Mustamäe linnaosa]] asevanemaks<ref name=":1" />. [[Mustamäe linnaosa]] valitsuses töötas Degtjarenko kuni 2010. aastani. 2013. aastal valiti ta [[Maardu]] linnavolikogu liikmeks. 2016. aastast oli ta Maardu linnavolikogu Keskfraktsiooni aseesimees. 2017. aastal asus juhtima Savisaare valimisliitu Maardus.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-08-04 |pealkiri=Nikolai Degtjarenko asub juhtima Maardus loodavat Savisaare liitu |url=https://www.err.ee/611126/nikolai-degtjarenko-asub-juhtima-maardus-loodavat-savisaare-liitu |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta astus Keskerakonnast välja 2017. aastal. Pärast Keskerakonnast lahkumist tegi Degtjarenko valimistel koostööd [[Eesti Roheline Erakond|Roheliste]] ja [[Eesti Vasakpartei|Vasakparteiga]].<ref name=":0" /> Kohalikel valimistel 2017. aastal valiti tagasi Maardu linnavolikogu liikmeks, saades kõikidest linnavolikogu saadikukandidaatidest häälte arvu poolest kolmanda valimistulemuse.<ref name=":2" /> 13. veebruaril 2020 valiti osaühing NV Trade, mille omanik ja juht on Nikolai Degtjarenko, Äripäeva poolt peetaval XX Gaselli Kongressil Eesti kõige kiiremini arenevaks ettevõtteks. Ta kandideeris parteituna [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Eestimaa Rohelised|Eestimaa Roheliste]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 183 häält ning ei osutunud valituks. Nikolai Degtjarenko on Maardu linna valimisliidu "Maardu Hääl" juht. [[2021.aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti ta uuesti Maardu linnavolikogu liikmeks valimisliidu "Maardu Hääl" nimekirjas, saades valimistel isiklikult teise valimistulemuse kõikide kandideerinud kandidaatide seas, teda edastas vaid kohalik linnapea. <ref>{{netiviide| url= https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0037/municipality/0446/electoral_district/1/election_coalition/52/candidate/178<}}/ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Maardus jälle valimisliidu Maardu Hääl – Golos Maardu nimekirjas, kogus 149 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Alates 2025. aasta novembrist on ta [[Erakond Parempoolsed|Erakonna Parempoolsed]] liige <ref>{{netiviide||url=https://https://www.err.ee/1609866087/kireva-taustaga-poliitik-degtjarenko-liitus-parempoolsetega|vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, erakonna volikogu liige, Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe piirkonna juhatuse liige ning Lasnamäe osakonna juht. == Isiklik == Nikolai Degtjarenko õde on [[mükoloog]] [[Polina Degtjarenko]], kellele anti 2021. aastal Eesti noore looduskaitsja auhind. Nikolai Degtjarenko ema Irina Degtjarenko oli spetsialist [[töökaitse]] ja keskkonna valdkonnas, [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] ajal. Degtjarenko on sertifitseeritud [[sukelduja]] ja [[purjetaja]]. Pikka aega on ta olnud KVN Eesti žürii liige. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://rus.delfi.ee/artikkel/20761377 Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник"] {{JÄRJESTA:Degtjarenko, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] s087jqopukvxmzax6m1qafozjng0hcc 7190232 7190231 2026-07-10T11:31:20Z ~2026-31112-14 230266 parandatud 7190232 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Николай Дегтяренко.jpg|thumb|Nikolai Degtjarenko 2013. aastal]] '''Nikolai Degtjarenko''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1981]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]], ühiskonnategelane, [[ettevõtja]], [[Tallinna Linnavolikogu]] VI koosseisu liige, [[Maardu]] Linnavolikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige, Maardu Linnavolikogu opositsiooniliider, valimisliidu "Maardu Hääl" juht. NV Trade OÜ juhatuse liige. == Hariduskäik == 1995. aastal lõpetas kiitusega [[Jõhvi Kunstikool]]i. 1999. aastal lõpetas [[Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium]]i. 2003. aastal sai tehnikateaduste bakalaureusekraadi tootearenduse valdkonnas [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist (TTÜ). 2007. aastal omandas tehnikateaduste magistrikraadi tootearenduse ja juhtimise valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ). 2013. aastal sai doktorikraadi Peterburi Riiklikus Inseneriteaduse ja Majanduse Ülikoolis ENGECON (Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics). Lisaks on läbinud koolituse [[Columbia ülikool]]is New Yorgis 2001. aastal ja 2003. aastal osalenud Tallinnas [[International Republican Institute]]'i kursustel „Valimiskampaaniate läbiviimise oskused tsentristlikes ja vasakpoolsetes erakondades“. == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == Üliõpilasena valiti Nikolai Degtjarenko korduvalt Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindusse. Septembrist 2004 kuni septembrini 2005 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige. Aastal 2002 astus ta [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]]sse<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2009-03-16 |pealkiri=Noorteühing: Metlevi kiusamist korraldas lai võrgustik |url=https://www.err.ee/488471/noorteuhing-metlevi-kiusamist-korraldas-lai-vorgustik |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, ajavahemikul 30.07.2003 – 20.11.2017 oli Keskerakonna liige<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |pealkiri=e-äriregister: Erakonna liikme otsing |vaadatud=2019-02-02 |arhiivimisaeg=2019-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202212559/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" />. Aastatel 2004, 2006 ja 2008 valiti ta Keskerakonna Noortekogu juhatusse. Maist 2006 kuni augustini 2008 oli Nikolai Degtjarenko [[Tallinna linnavolikogu]] liige, tegutsedes linnavara ja linnamajanduse komisjonis ning oli Tallinna Eluasemefondi nõukogu liige. 2008. aastal oli keskerakondlane Nikolai Degtjarenko ainus volikogu liige, kes külastas kõiki volikogu istungeid.<ref>{{Netiviide |url=http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |pealkiri=Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник" |vaadatud=2013-09-06 |arhiivimisaeg=2013-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131231023910/http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2008. aastal valiti ta [[Mustamäe linnaosa]] halduskogu kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjoni esimeheks. Degtjarenko oli Tallinna linnavolikogus 2008. aasta augusti lõpuni, seejärel sai ta [[Mustamäe linnaosa]] asevanemaks<ref name=":1" />. [[Mustamäe linnaosa]] valitsuses töötas Degtjarenko kuni 2010. aastani. 2013. aastal valiti ta [[Maardu]] linnavolikogu liikmeks. 2016. aastast oli ta Maardu linnavolikogu Keskfraktsiooni aseesimees. 2017. aastal asus juhtima Savisaare valimisliitu Maardus.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-08-04 |pealkiri=Nikolai Degtjarenko asub juhtima Maardus loodavat Savisaare liitu |url=https://www.err.ee/611126/nikolai-degtjarenko-asub-juhtima-maardus-loodavat-savisaare-liitu |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta astus Keskerakonnast välja 2017. aastal. Pärast Keskerakonnast lahkumist tegi Degtjarenko valimistel koostööd [[Eesti Roheline Erakond|Roheliste]] ja [[Eesti Vasakpartei|Vasakparteiga]].<ref name=":0" /> Kohalikel valimistel 2017. aastal valiti tagasi Maardu linnavolikogu liikmeks, saades kõikidest linnavolikogu saadikukandidaatidest häälte arvu poolest kolmanda valimistulemuse.<ref name=":2" /> 13. veebruaril 2020 valiti osaühing NV Trade, mille omanik ja juht on Nikolai Degtjarenko, Äripäeva poolt peetaval XX Gaselli Kongressil Eesti kõige kiiremini arenevaks ettevõtteks. Ta kandideeris parteituna [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Eestimaa Rohelised|Eestimaa Roheliste]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 183 häält ning ei osutunud valituks. Nikolai Degtjarenko on Maardu linna valimisliidu "Maardu Hääl" juht. [[2021.aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti ta uuesti Maardu linnavolikogu liikmeks valimisliidu "Maardu Hääl" nimekirjas, saades valimistel isiklikult teise valimistulemuse kõikide kandideerinud kandidaatide seas, teda edastas vaid kohalik linnapea. <ref>{{netiviide| url= https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0037/municipality/0446/electoral_district/1/election_coalition/52/candidate/178<}}/ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Maardus jälle valimisliidu Maardu Hääl – Golos Maardu nimekirjas, kogus 149 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Alates 2025. aasta novembrist on ta [[Erakond Parempoolsed|Erakonna Parempoolsed]] liige <ref>{{netiviide||url=https://https://www.err.ee/1609866087/kireva-taustaga-poliitik-degtjarenko-liitus-parempoolsetega|vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, erakonna volikogu liige, Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe piirkonna juhatuse liige ning Lasnamäe osakonna juht. == Isiklik == Nikolai Degtjarenko õde on [[mükoloog]] [[Polina Degtjarenko]], kellele anti 2021. aastal Eesti noore looduskaitsja auhind. Nikolai Degtjarenko ema Irina Degtjarenko oli spetsialist [[töökaitse]] ja keskkonna valdkonnas, [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] ajal. Degtjarenko on sertifitseeritud [[sukelduja]] ja [[purjetaja]]. Pikka aega on ta olnud KVN Eesti žürii liige. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://rus.delfi.ee/artikkel/20761377 Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник"] {{JÄRJESTA:Degtjarenko, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] t5zshs961b63ow65npp53hmnf900m38 7190234 7190232 2026-07-10T11:40:46Z ~2026-31112-14 230266 biograafia 7190234 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Николай Дегтяренко.jpg|thumb|Nikolai Degtjarenko 2013. aastal]] '''Nikolai Degtjarenko''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1981]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]], ühiskonnategelane, [[ettevõtja]], [[Tallinna Linnavolikogu]] VI koosseisu liige, [[Maardu]] Linnavolikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige, Maardu Linnavolikogu opositsiooniliider, valimisliidu "Maardu Hääl" juht. NV Trade OÜ juhatuse liige. == Hariduskäik == 1995. aastal lõpetas kiitusega [[Jõhvi Kunstikool]]i. 1999. aastal lõpetas [[Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium]]i. 2003. aastal sai tehnikateaduste bakalaureusekraadi tootearenduse valdkonnas [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist (TTÜ). 2007. aastal omandas tehnikateaduste magistrikraadi tootearenduse ja juhtimise valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ). 2013. aastal sai doktorikraadi Peterburi Riiklikus Inseneriteaduse ja Majanduse Ülikoolis ENGECON (Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics). Lisaks on läbinud koolituse [[Columbia ülikool]]is New Yorgis 2001. aastal ja 2003. aastal osalenud Tallinnas [[International Republican Institute]]'i kursustel „Valimiskampaaniate läbiviimise oskused tsentristlikes ja vasakpoolsetes erakondades“. == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == Üliõpilasena valiti Nikolai Degtjarenko korduvalt Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindusse. Septembrist 2004 kuni septembrini 2005 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige. Aastal 2002 astus ta [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]]sse<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2009-03-16 |pealkiri=Noorteühing: Metlevi kiusamist korraldas lai võrgustik |url=https://www.err.ee/488471/noorteuhing-metlevi-kiusamist-korraldas-lai-vorgustik |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, ajavahemikul 30.07.2003 – 20.11.2017 oli Keskerakonna liige<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |pealkiri=e-äriregister: Erakonna liikme otsing |vaadatud=2019-02-02 |arhiivimisaeg=2019-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202212559/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Nikolai+Degtjarenko |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" />. Aastatel 2004, 2006 ja 2008 valiti ta Keskerakonna Noortekogu juhatusse. Maist 2006 kuni augustini 2008 oli Nikolai Degtjarenko [[Tallinna linnavolikogu]] liige, tegutsedes linnavara ja linnamajanduse komisjonis ning oli Tallinna Eluasemefondi nõukogu liige. 2008. aastal oli keskerakondlane Nikolai Degtjarenko ainus volikogu liige, kes külastas kõiki volikogu istungeid.<ref>{{Netiviide |url=http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |pealkiri=Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник" |vaadatud=2013-09-06 |arhiivimisaeg=2013-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131231023910/http://rus.delfi.ee/daily/estonia/degtyarenko-deputat-otlichnik.d?id=20761377 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2008. aastal valiti ta [[Mustamäe linnaosa]] halduskogu kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjoni esimeheks. Degtjarenko oli Tallinna linnavolikogus 2008. aasta augusti lõpuni, seejärel sai ta [[Mustamäe linnaosa]] asevanemaks<ref name=":1" />. [[Mustamäe linnaosa]] valitsuses töötas Degtjarenko kuni 2010. aastani. 2013. aastal valiti ta [[Maardu]] linnavolikogu liikmeks. 2016. aastast oli ta Maardu linnavolikogu Keskfraktsiooni aseesimees. 2017. aastal asus juhtima Savisaare valimisliitu Maardus.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-08-04 |pealkiri=Nikolai Degtjarenko asub juhtima Maardus loodavat Savisaare liitu |url=https://www.err.ee/611126/nikolai-degtjarenko-asub-juhtima-maardus-loodavat-savisaare-liitu |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta astus Keskerakonnast välja 2017. aastal. Pärast Keskerakonnast lahkumist tegi Degtjarenko valimistel koostööd [[Eesti Roheline Erakond|Roheliste]] ja [[Eesti Vasakpartei|Vasakparteiga]].<ref name=":0" /> Kohalikel valimistel 2017. aastal valiti tagasi Maardu linnavolikogu liikmeks, saades kõikidest linnavolikogu saadikukandidaatidest häälte arvu poolest kolmanda valimistulemuse.<ref name=":2" /> 13. veebruaril 2020 valiti osaühing NV Trade, mille omanik ja juht on Nikolai Degtjarenko, Äripäeva poolt peetaval XX Gaselli Kongressil Eesti kõige kiiremini arenevaks ettevõtteks. Ta kandideeris parteituna [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Eestimaa Rohelised|Eestimaa Roheliste]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 183 häält ning ei osutunud valituks. Nikolai Degtjarenko on Maardu linna valimisliidu "Maardu Hääl" juht. [[2021.aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti ta uuesti Maardu linnavolikogu liikmeks valimisliidu "Maardu Hääl" nimekirjas, saades valimistel isiklikult teise valimistulemuse kõikide kandideerinud kandidaatide seas, teda edastas vaid kohalik linnapea. <ref>{{netiviide| url= https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0037/municipality/0446/electoral_district/1/election_coalition/52/candidate/178<}}/ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Maardus jälle valimisliidu Maardu Hääl – Golos Maardu nimekirjas, kogus 149 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Alates 2025. aasta novembrist on ta [[Erakond Parempoolsed|Erakonna Parempoolsed]] liige <ref>{{netiviide||url=https://https://www.err.ee/1609866087/kireva-taustaga-poliitik-degtjarenko-liitus-parempoolsetega|vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, erakonna volikogu liige, Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe piirkonna juhatuse liige ning Lasnamäe osakonna juht. 29. mail 2026 nimetas meediaväljaanne Delfi Degtjarenkot Eesti Keskerakonna kõige olulisemaks kriitikuks.<ref>{{netiviide||url=https://rus.delfi.ee/statja/120587189/kylvart-poluchil-nagradu-iz-ruk-zelenskogo-v-seti-posypalis-kommentarii-ot-eto-feyk-do-misha-eto-proval|vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=Delfi |keel=rus}}</ref> == Isiklik == Nikolai Degtjarenko õde on [[mükoloog]] [[Polina Degtjarenko]], kellele anti 2021. aastal Eesti noore looduskaitsja auhind. Nikolai Degtjarenko ema Irina Degtjarenko oli spetsialist [[töökaitse]] ja keskkonna valdkonnas, [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] ajal. Degtjarenko on sertifitseeritud [[sukelduja]] ja [[purjetaja]]. Pikka aega on ta olnud KVN Eesti žürii liige. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://rus.delfi.ee/artikkel/20761377 Delfi: "Дегтяренко — депутат-отличник"] {{JÄRJESTA:Degtjarenko, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] ch09pgke7knpvmkrbnhyd2uyl0hbp4p 0 346558 7189843 6747502 2026-07-09T14:43:25Z Morel 26171 7189843 wikitext text/x-wiki '''Colloquium Balticum''' on Põhja-Euroopa, eelkõige Läänemere piirkonna klassikaliste filoloogide [[konverents]]ide sari. See sai alguse [[Greifswaldi ülikool]]i ([[Saksamaa]]) ja [[Lundi ülikool]]i ([[Rootsi]]) koostööna 2001. aastal, kuid alates 2002. aastast hõlmab ka teisi ülikoole. Konverentsid on toimunud [[Lund]]is (2001, 2003, 2005, 2012, 2018, 2025), [[Greifswald]]is (2002, 2006), [[Riia]]s (2004, 2010, 2014, 2024), [[Tartu]]s (2007, 2015, 2022), [[Vilnius]]es (2008, 2011, 2016, 2021) ja [[Marburg]]is (2013, 2019). Konverentsi ei toimunud aastail 2009, 2017, 2020, 2023 ja 2026. Eestist on konverentsisarja korraldaja olnud [[Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakond]]. ==Välislingid== *[https://colloquiumbalticum.ut.ee/ Tartus toimunud konverentside koduleht] [[Kategooria:Konverentsid]] [[Kategooria:Baltimaad]] le8nhyrpktewuon910bbsfr8vlj8qdn 0 347626 7189888 6754561 2026-07-09T15:51:46Z Kuriuss 38125 7189888 wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{keeletoimeta}} [[Fail:Saku Õlletehas 87 (43).jpg|pisi|Töö [[Saku Õlletehas]]es 1987. aastal]] [[Fail:Tarbeklaas 85 (14).jpg|pisi|[[Tarbeklaas]] tegutses aastatel 1940–1993]] '''Eesti NSV majandus''' käsitleb [[Eesti NSV]] liiduvabariigi majanduselu. 1940. aastal pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist alustati tööstusettevõtete [[Natsionaliseerimine|natsionaliseermi]]st ja suurmaaomanike vara ümberjaotamist. Suvel 1940 alustas Nõukogude võim Eestis, [[Riigivolikogu]] deklaratsiooniga pankade, kindlustusseltside ja suurtööstuste [[Riigistamine|natsionaliseerimise]] kohta ettevõtete riigistamist<ref>RT 1940, 77, 745</ref>, kuigi osa neist jäi tegutsema endise nime all. Teisel osal muudeti osa nimest, nt Punane [[RET]], paljudel juhtudel aga nimetati ettevõte ümber, näiteks [[Naha- ja jalatsivabrik "Union"]]. Natsionaliseeriti suuri tööstusettevõtted, nagu tekstiiltööstuse alal [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmi]], [[Sindi kalevivabrik|Sindi]], [[Narva kalevivabrik]], [[Balti Puuvillavabrik|Balti puuvillavabrik]], [[Oskar Kilgas|Kilgase]], [[Rauaniit|Rauaniidi]] jt. ettevõtted. [[Eesti põlevkivitööstus|Põlevkivitööstustest]] natsionaliseeriti Kiviõli, [[New Consolidated Gold Fields, Ltd|Goldfieldsi]] ja [[AS Küttejõud|Küttejõu]] ettevõtted. Paberitööstustest võeti üle [[Põhja-Puupapi vabrik|Põhja puupapivabrik]], [[Jägala puupapivabrik|Jägala]] ja [[Joaveski papivabrik|Joaveski puupapivabrik]]ud, samuti [[Kohila paberivabrik|Kohila]] ja [[Räpina paberivabrik]]ud. Natsionaliseeriti [[Lutheri vabrik|Lutheri puutööstus]], [[Oskar Kerson]]i [[Kersoni kunstsarvetööstus]], [[Lorupi klaasivabrik]]ud, [[Põhjala tehas|Põhjala kummitööstus]], [[Unioni nahatööstus]], [[Järvakandi tehased]], [[kunda tsemendivabrik|Port-Kunda tsemendivabrik]] ja teised. Kõik suured metallitehased, nagu [[AS Franz Krull|Krull]], [[Ilmarine AS|Ilmarine]], [[Volta tehas|Volta]], [[AS Aivaz|Aivaz]], samuti [[Tartu Telefonivabrik|Tartu telefoni-]] ja [[Tartu Alumiiniumivabrik|alumiiniumivabrik]]ud. Are, [[Raadio-Elektroonika Tehas|RET]], Kimbergi, Tavasti jt natsionaliseeriti. Natsionaliseeriti ühtekokku 103 panka, tähtsamatest [[Eesti Pank]], [[Tallinna Krediitpank]], [[G. Scheel & Co|Scheeli pank]], [[Eesti Laenu Pank]], [[Tartu Pank]], Kauba Pank Tartus, Keskkassa, [[Tallinna Linnapank|Tallinna]] ja [[Tartu Linnapank|Tartu linnapangad]], [[Põllumeeste Keskpank]] ja ka hulk ühispanku, eesotsas nende keskasutuse [[Eesti Rahvapank|Eesti Rahvapangaga]]. Natsionaliseeriti ka 57 laevandusettevõtet.<ref>[https://dea.digar.ee/article/uhisuudised/1940/08/02/30 Suurkäitised rahva omaks], Ühistegelised Uudised, nr. 31, 2 august 1940</ref> Suurtaludest, kui need oli eraomandis üle 30 [[hektar|ha]], eraldati [[Uusmaasaaja|uusmaasaaja]]lele talukohad, 1940. aastal teostatud maareformiga riigi- või suurtaluomanike maadest eraldatud uusmaasaajate normaaltalu suuruseks kavandati 16,5–22,5 ha<ref>[https://dea.digar.ee/page/virumaavana/1940/07/12/6 Mõisamaadele kerkib uusi talusid.], Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 79, 12 juuli 1940</ref>. Eraettevõtete tegevus lõpetati Eesti NSVs [[1947]]. aastaks. {{kas|1945–1945}} toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimist]]. Viis esimest [[kolhoos]]i loodi 1947. aastal ja neist esimene 6. septembril [[Saaremaa]]l [[Sakla]] külas. Kollektiviseerimise käigus toimus [[1949]]. aastal [[märtsiküüditamine]]. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus [[viisaastakuplaan]]ide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati [[põlevkivitööstus]]t. [[1948]] valmis [[Kohtla-Järve]] – Leningradi gaasijuhe ja [[1953]] Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhe. 1975. aastal oli viiendik Eesti NSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964. aastal 6,4%). Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960 töötas põllumajanduses 25,4 protsenti töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8 protsenti. Oluline oli [[elektrifitseerimine]] ja [[1951]]. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960. aastate algul ühendati [[Venemaa]] süsteemiga. [[1966]]. aastal valmis [[Balti Soojuselektrijaam]] ja 1973. aastal [[Eesti Elektrijaam]]. 1953. aastaks oli elektriga varustatud 38% kolhoosidest ja 86% sovhoosidest ja [[1964]]. olid kõik majandid elektrifitseeritud, milles Eesti NSV oli NSV Liidus esikohal. [[1950]] valmis [[Maardu Keemiakombinaat|Maardu Keemiakombinaadi]] väävelhappe ja superfosfaaditsehh, [[1955]] [[Narva mööblivabrik]], [[1958]] asutati esimene [[sõjatööstus]]liku kallakuga [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]] jne. Eesti NSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-, raadioelektroonika- ja elektritööstuse-; 60–70% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. [[1967]]. aastal alustati [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise]] [[raudtee]] välja vahetamist [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] vastu: [[1971]] avati uus raudtee [[Tallinn]]a ja [[Pärnu]] vahel. 1950. aastatel algas aktiivne elamuehitus. [[1962]] asutati kolhooside initsiatiivil majanditevaheline ettevõtte – [[Eesti Kolhoosiehitus]].<ref>Nõukogude Eesti. Entsüklopeediline teatmeteos. lk 78–80. II trükk 1978.</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti NSV ettevõtete loend]] *[[Eesti majandus]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV majandus| ]] la3au7yk2vcgj31btr7bkwp05qw398g 0 352825 7189845 6933992 2026-07-09T14:47:07Z Kuriuss 38125 7189845 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kommandantboligen.jpg|pisi|Tallinna komandandimaja, 2003]] '''Tallinna komandandimaja''' (ehk Toompea komandandi maja<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3011|Pealkiri=3011 Toompea komandandi maja, 17.-19.saj.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>) on [[Tallinn]]as aadressil [[Toompea tänav|Toompea]] 1 asuv [[barokk]]stiilis hoone<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Hoones asuvad Eesti vabariigi [[riigi valimisteenistus]], [[Vabariigi Valimiskomisjon]] ja [[Erakondade rahastamise järelevalve komisjon]]. == Ajalugu == [[File:C.Buddeus, Die Brücke zur Dompforte, Toomvärava sild.tif|pisi|[[Toompea loss]], [[Toome värav (Tallinn)|Toomvärav]], Komandandimaja ja Toomvärava sild. 19, sajandi esimesel poolel. [[Carl Friedrich Christian Buddeus]]]] Hoone ajalugu ulatub umbes 1690. aastasse, mil see ehitati [[Eestimaa sõjakuberneride loend|Tallinna ülemkomandandi]] elamuks.<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/> Kinnistu Toompea 1 kohal omandas arvatavalt 1660. aastatel [[Eestimaa|Eesti-]], [[Liivimaa|Liivi-]] ja [[Ingerimaa]] [[suurtükivägi|suurtükiväe]] ülem ja [[kindralkortermeister]] [[Jakob Staël von Holstein]], kelle ametiülesannete hulka kuulus ka kindlustuste ehitamine (sealhulgas ka Tallinna [[Wismari raveliin]]i ja [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i jne tugevdamine<ref>[[Rudolf Kenkmaa]] ja [[Gustav Vilbaste]]: Tallinna bastionid ja haljasalad. Tallinn: Eesti Raamat 1965, lk.31 </ref>). [[1673]]. aastast nimetati ta [[Eestimaa maanõunik]]uks ja sama aasta 15. septembril määrati ta [[Rootsi asehaldur Tallinnas|Rootsi asehalduriks Tallinnas]]. Hoone asukoht on näidatud 1686. aasta Tallinna linna plaanil koos äsja valminud [[Toompea vallivärav]]aga. 1693. aastal müüsid von Holsteini pärijad lõpuni ehitamata maja Rootsi riigile. Hoone võeti kasutusele [[Tallinna komandant|Tallinna linna komandandi]] [[Paul von Essen]]i<ref>[[Jaak Naber]], [https://www.etera.ee/zoom/89584/view?page=119&p=separate&tool=info&view=0,0,1808,2951 Riiklikud ehitus- ja kindlustustööd Tallinnas XVII sajandi lõpul, vaadelduna majanduslikust aspektist.] // Ajalooalaseid töid: TRÜ ÜTÜ Ajalooringi kogumik, VI. Tartu 1977, lk 129</ref> [[resident]]sina. [[Pilt:Commanders House Hanibal 1742-52.jpg|pisi|left|Mälestustahvel [[Ibrahim Hannibal]]ile Tallinna ülemkomandandi elamu seinal]] [[Pilt:Vabariigi Valimiskomisjon.jpg|pisi|[[Vabariigi Valimiskomisjon]], 2011]] Pärast Tallinna vallutamist 1710. aastal [[Venemaa tsaar]]i Peeter I vägede poolt asus hoones ka Vene vägede komandant Tallinnas. Maja kõige tuntum elanik oli Peeter I protežee, [[Ibrahim Hannibal]], [[Aleksander Puškin]]i vaarisa, kes oli Tallinna komandant aastatel 1742–1752. [[File:Toompea komandandi maja 3011-1.jpg|pisi|Vaade hoonele hoovist [[Kiek in de Kök]]i poolt]] Aastatel 1864–1938 kuulus maja koos kinnistuga [[Tallinna Kaarli kogudus]]ele, [[Eesti NSV]] perioodil tegutses majas ENSV Statistika Valitsuse asutused. Pärast Eesti taasiseseisvumist asus hoones [[Eesti Kodukaitse]] ja EV [[Piirivalveamet]]. [[9. juuli]]l [[1991. aasta Eestis|1991]] toimus [[Toompea]]l [[komandandi maja]]s, kus asusid Eesti Kodukaitse ja [[Eesti piirivalve ajalugu|Eesti Riikliku Piirikaitseameti]] peakorter ja piirikaitse staap, plahvatus<ref>[[Enno Tammer]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50790765/ajaloolise-pommipanija-ulestunnistus Ajaloolise pommipanija ülestunnistus], epl.delfi.ee, 18.08.2000</ref>. Pomm plahvatas kell 22, mil [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornis langetati signatuuri saatel sinimustvalget riigilippu<ref>Peeter Langovits, [https://leht.postimees.ee/3757021/peeter-langovitsi-tagasivaade-porgumasin-komandandi-majas Põrgumasin komandandi majas], postimees.ee, 7. juuli 2016</ref>. Maja kuulub kinnismälestisena kultuurimälestiste riiklikku registrisse.<ref name=":0" /> 2009. aastal hoone restaureeriti põhjalikult [[Raul Vaiksoo]] projekti kohaselt ning kohandati [[Riigikogu Kantselei]] tarbeks. === Tallinna komandandid === {{vaata|Tallinna garnison#Tallinna garnisoni ülemaid}} == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Tallinna entsüklopeedia">Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 226</ref>}} ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} {{commonskat|Commandant's House, Tallinn|Tallinna komandandimaja}} {{clear|right}} {{koord}} [[Kategooria:Toompea]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] jecn90hdv12uc3g6844znr0bgr37ka3 0 353368 7189825 7161527 2026-07-09T14:06:55Z Kasparkelk 204517 7189825 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}}{{see artikkel|räägib 2014. aasta mänguarvutist. 2026. aasta versiooni kohta vaata artiklit [[Steam Machine (2026)]].}}{{Mängukonsool |nimi = Steam Machine |tootja = Valve Corporation |tüüp = [[Mänguarvuti]] |generatsioon = puudub |saadaval = 2014 }} '''Steam Machine''' on [[mängukonsool]]ilaadne Linuxi operatsioonisüsteemi kasutav mänguarvuti, mida hakati tootma ja müüma alates aastast 2014 eri müüjate poolt, kes järgivad [[Valve Corporation]]i sätestatud disainieeskirju. Steam Machine kasutab SteamOS-i, vabavaralist Linuxi-põhist operatsioonisüsteemi, mis on loodud Steami kataloogi kuuluvate mängude ja muu meelelahutuse jaoks, jätmata välja ka teiste tegijate uuemaid tooteid. Sarnaselt personaalarvutitega saab kasutaja Steam Machine'i vabalt modifitseerida ja uuendada ning SteamOS-i võib installida arvutile ilma lisatasuta. Eelkonfigureeritud seadmed tulevad laias valikus optimeeritud energiatarbimisele, suurusele, hinnale ning muudele faktoritele. Lisaks arendab Valve välja puutetundlikkuse põhist tagasisidesimulatsiooniga Steami mängukontrollerit, mille eesmärgiks on ühendada hiir-klaviatuur konfiguratsiooni täpsus ja traditsioonilise mängukontrolleri funktsionaalsus. ==Ajalugu== Steam kui suur veebipood, mis toetab mitmeid kolmanda osapoole arendajaid ja väljaandjaid, loodi Valve Corporationi poolt peamiselt Microsoft Windowsi platvormi jaoks. Hinnanguliselt kuni 75% kõikidest selle platvormi mängudest on ostetud just Steamist.<ref name="ClyD8" /> Valve on väljendanud pahameelt Microsofti ja Apple uute suundadega luua piirangud oma operatsioonisüsteemidele, kes valivad milliseid programme tohib neis käitada ja milliseid mitte, lisaks avaldas [[Windows 8]] väljalaskmisel 2012. aastal Valve'i tegevjuht Gabe Newell pahameelt, nimetades seda "katastroofiks kõigile personaalarvutite maailmas" ning arutles võimaluse üle toetada vabavaralist operatsioonisüsteemi Linux, mis võimaldaks ülal hoida "platvormi avatust".<ref name="cvg newell linux" /> Newell avastas ka, et mängud peaksid olema tähtis osa Linuxi populaarsuse saavutamisel.<ref name="cvg newell linux" /> Ametlik Linuxi klient avaldati 2012. aasta juulis, koos arendaja tööriistadega aitamaks mänge uude platvormi üle kanda.<ref name="linux announcement" /><ref name="Lk5Ai" /> Sellest ajast peale on Valve töötanud selle nimel, et kasutajate mängukogumid oleksid ülekantavad. Selleks pakuvad nad Steam Playd, millega mängu ostmine tähendaks automaatselt luba mängida seda teistel platvormidel ning võimaldataks kasutada üleplatvormilisi mitme mängija võimalusi. Enne Valve'i ametlikku teadaannet Steam Machine'i kohta olid kuulujutud, et Valve astub riistvaraturule, levinud juba terve 2012. aasta jooksul. Nende järgi oli firma rõhuasetus Linuxi operatsioonisüsteemil ja uutel võimalustel nagu 10-jala kasutajaliides "Big Picture" Steami jaoks, mis on vajalikud vahendid mängukonsoolile.<ref name="t5NuX" /> 2012. aasta lõpus teatas Valve ametlikult, et planeerib toota oma mängukonsooli. Ajakirjanikud andsid riistvarale ennatlikult nimeks "Steam Box". See töötaks pühendatud üksusena, käitades Steami ning lubades mängijatel käitada mänge, multimeediat ning teisi funktsioone, mida Steam juba võimaldab. Toote [[riistvara]] eeldati olevat rangelt kontrollitud nagu teiste mängukonsoolide oma.<ref name="kotaku steambox" /> Arvati, et tarkvara pool jääb avatuks, näiteks toode tuleb algselt Linuxi operatsioonisüsteemiga, kuid jätab kasutajale vabad käed sinna soovi korral hoopis [[Microsoft Windows]] paigaldada.<ref name="verge newell steambox" /> Gabe Newell seletas, et Valve'i strateegia on toota ühtne riistvaraline seade ise kui vaikemudel, nimetatuna "Bigfoot", ning töötada koos teiste arvutitootjatega, kes soovivad pakkuda sama kasutajakogemust, aga teistsuguse riistvaralise konfiguratsiooniga, mida Valve ise ei paku. Näiteks, Valve ei kavatse implementeerida optilist seadet selle maksumuse ja suuruse tõttu, küll aga võib see olla võimalus, mida pakub mõni koostööpartner.<ref name="verge newell steambox" /> Lisaks näeb ta ette, et tarkvara võiks sisaldada ekraanisalvestuse võimalusi, lubades ühel mängukonsoolil töötada mistahes kodus leiduva monitori või televiisoriga.<ref name="verge newell steambox" /> Newell sõnas, et nad tõenäoliselt arendavad välja ka mängukontrollerid, mis võimaldavad kasutada biomeetrilisi andmeid ning pilgujälgimist, tsiteerides, et tahtmatud reageeringud on kasulikumad kui teised kasutaja tahteväljendused nagu liikumiskontroll.<ref name="verge newell steambox" /> Newell seletas, et Valve kaalub lisaks koduste konsoolide turule minekut ka mobiilsete seadmete tootmist, täpsemalt süle- ja tahvelarvuteid, milles oleks nende oma riistvara nimega "Littlefoot".<ref name="verge newell steambox" /> [[File:Xi3 modular computer ces2011.jpg|thumb|right|Xi3 modulaarse arvuti "Piston" prototüüp]] 2013. aasta CES-il tutvustas Xi3 Corporation oma [[prototüüp]]i modulaarsest personaalarvutist nimega Piston, mis on üks mitmest võimalikest disainidest, mida Valve sooviks oma riistvarakonfiguratsioonina kasutada. Lisaks oli Piston disainitud kasutama Steami Linuxi operatsioonisüsteemis ning toetama Big Picture lahendust.<ref name="tbvIc" /> Seade põhineb Xi3 X74A mudelil ning on natuke suurem kui inimese käsi, samas sisaldades mitmeid sisend-väljund pesasid ühendamaks toidet ning audio- ja videosignaale.<ref name="JOGPQ" /> Xi3 avas võimaluse eeltellimiseks 2013. aasta märtsi SXSW festivalil, lootusega saavutada suurt huvi ning tuua seade turule 2013. aasta lõpuks.<ref name="VL0Bx" /><ref name="H51L1" /> Valve selgitas, et kuigi nad on teinud teatavat koostööd firmaga Xi3, siis pole neil ühtki ranget seotust "Pistoni" disainieeskirjaga ning see ei pruugi olla Steam Boxi lõplik disain.<ref name="engadget steambox" /><ref name="y1u3G" /> 2013. aasta septembri lõpus avaldas Valve ametlikult Steam Machine koos SteamOS-i ja Steam Controlleriga, koos plaaniga anda 300 Steami kasutajale seade beetatestimiseks enne 2013. aasta lõppu ning üldsusele väljastada see 2014. aasta keskpaigaks. ==Riistvara== ===Konsoolid=== Erinevalt teistest mängukonsoolidest pole Steam Machine'il kindlat riistvaralist konfiguratsiooni, vaid nimekiri nõuetest, mida peab täitma, et käitada SteamOS-i ning kõikvõimalikke mänge selle jaoks. Valve tahab väljastada mitu jaemüügiversiooni, valmistatuna mitme riistvaratootja poolt, kuid võimaldada ka kasutajatel luua komponentidest oma seade või muuta olemasolevaid, kasutades müügilolevaid komponente oma äranägemise järgi. Seadmed peaks valmima 2014. aastaks, mil Valve loodab avaldada oma koostööpartnerid esimese ringi konsoolide jaoks CESil jaanuari alguses.<ref name="9uRTM" /> Valve käivitas beetatestimisprogrammi 2013. aasta lõpus, valides välja 300 Steami kasutajat, kes testiksid nende optimeeritud prototüüpi ning Steam Controlleri algversioone.<ref name="H7i2M" /> Algsetel testijatele saadetavatel prototüüpidel saab olema mitmeid võimalikke konfiguratsioone ning ei pruugi olla lõplik seadistus Steam Machine jaoks. Seadistused sisaldavad:<ref name="uihBb" /> *CPU: Intel Core i7-4770, i5-4570 ja i3 *Graafikaadapter: Nvidia GeForce GTX Titan, GTX 780, GTX 760 ja GTX 660 *Graafika RAM: 3 GB GDDR5 *Muutmälu: 16 GB DDR3-1600 *Kõvaketas: hübriidketas 1 TB mahu ja 8 GB SSD-vahemäluga *Toide: 450 W *Suurus: 12" × 12,4" × 2,9" kõrge (30,5 cm × 31,5 cm × 7,4 cm) Peamine osa seadme konfiguratsioonide määramisest oli küsimus, kuidas tagada protsessorile, graafikaadapterile ja toitele jahutus. Valve disainis erilised sektsioonid beetaseadmetes nii, et igaühel neist kolmest oleks eraldi õhuringlus ja ventilatsioonikanalid.<ref name="nvj9T" /> Valve töötab ka AMD-ga, tootmaks riistvara tulevaste Steam Machine'ide jaoks.<ref name="j1pTz" /> iBuyPower on välja kuulutanud oma mudeli, millel on AMD protsessor koos R9-270 graafikakaardiga ning 500 GB suurune kõvaketas ja küsib selle eest 499 USA dollarit.<ref name="ATQyo" /> === Steam Controller === Koos Steam Machine riistvara disainieeskirjaga on Valve välja töötanud mängukontrolleri Steam Controller. Pult pole disainitud mitte ainult kontrolleri jaoks tehtud mängudele, vaid ka nendele, mida üldjuhul mängitakse hiire ja klaviatuuriga. Sellel on 2 kõrglahutuslikku vajututavat juhtpinda (asendades traditsioonilised pöidlakangid tänapäevasteld mängukontrolleritel), 16 nuppu nii puldi peal, külgedel kui ka all ning puutetundlik pind keskel. Kontrolleril on ka tagasisidesimulatsioon, mis saadab mängijale tunnetatavaid signaale vastavalt mängus juhtunule. Chris Kohler ajakirjast Wired kirjeldas kontrolleri kasutamist, mängides Civilization V-d Valve'i pressiüritusel, ning mainis, et kasutades juhtpindu liigutamaks kursorit, andsid puldi sees olevad elektromagnetid talle sarnase tagasiside, nagu oleks ta kasutanud juhtkuuli.<ref name="wired steam machine" /> Puutetundlik pind lubab kasutajal sooritada tegevusi, mida tavaliste mängukontrolleritega teha ei saa. See töötab otseselt Steami või SteamOSiga ning kuvab puutetundliku ekraani pildi otse mängija ekraanile, võimaldades selle kasutamist pilku ekraanilt pööramata. Kuigi kontroller on disainitud töötamaks Steam Machine'ga, siis võib seda kasutada ka arvutiga, millel on Steam.<ref name="a9913" /> Valve tegi mitmeid katsetusi, et luua mängukontroller, mis sisaldaks samasugust funktsionaalsust nagu hiir ja klaviatuur ning kasutas selleks 3D-prindituid prototüüpe ergonoomilisuse testimiseks. Esialgsed kontrolleri versioonid sisaldasid sisseehitatud juhtkuuli, et simuleerida hiire liikumist, kuid vahetati hiljem välja juhtpindade vastu andmaks arendajatele rohkem mänguruumi nagu näiteks juhtkuuli simuleerimine jälgides näpu liikumist pinnal. Juhtpinnad ja kontroller ise disainiti nii, et mängija pöidlate ja juhtpindade kokkupuute ala oleks võimalikult väike.<ref name="DGwdb" /> Erinevalt Valve plaanist kasutada Steam Machine'i tootmiseks kolmanda osapoole riistvaratootjaid, soovivad nad Steam Machine müügiletuleku järgselt jääda Steam Controlleri ainutootjaks. Greg Coomer Valve'ist sõnas, et see on parim valik kindlustamaks parimat implementatsiooni Steam Controller'ist ning tagamaks Valve'i nägemust asjast ning öeldes, et "me ei usu, et oleks võimalik pakkuda välja tootmisdisain nii, et kolmandad osapooled võtaksid meilt idee või näidisdisaini ja tooksid toote turule piisavalt kiiresti."<ref name="Jjjik" /> == SteamOS == Steam Machine'd kasutavad Linuxi-põhist operatsioonisüsteemi SteamOS, mis laiendab praegust Steami tarkvara, pakkudes lisafunktsioone, nagu multimeedia teenused ja jagamine, reaalajas voogvideo esitamine, perekondlik jagamine ning lapsevanemate kontroll. Tarkvara saab olema vabalt ja tasuta kättesaadav kõigile, kes soovib seda oma riistvarale, mis vastab Steam Machine'i spetsifikatsioonidele, paigaldada.<ref name="Q8kLs" /> == Mängud ja muu tarkvara == Mänge hakatakse arendama algupäraselt Linuxile ja SteamOS-ile. Ühilduvus Linux'iga on juba võimaldatud läbi Steamworks'i rakendusliidese ning vastavalt Paradox Interactive'ile kõik nende viimased mängud, mis on disainitud töötama Linux'is ja Steam'is, töötavad ka SteamOS-is ilma lisamuudatusteta.<ref name="OUI62" /> Valve'i tehtud mängud ei saa olema eksklusiivsed SteamOS-ile või Steam Machine'le ning on palunud ka kolmanda osapoole arendajaid sellest hoiduma.<ref name="eSYs3" /> Mängijad saavad ka võimaluse teisaldada Steami toetavad mängud oma Windowsilt või OS X-ilt Steam Machine'i. Kasutades SteamPlayd, saavad kasutajad mängida oma varem ostetud mänge SteamOS-il ning ei pea neid enam uuesti ostma. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="cvg newell linux">{{cite web | url = http://www.computerandvideogames.com/359898/newell-windows-8-is-a-catastrophe-for-everyone-in-the-pc-space/ | title = Newell: 'Windows 8 is a catastrophe for everyone in the PC space' | publisher = [[Computer and Video Games]] | date = 25. juuli 2012 | accessdate = 6.01.2013 | first = Mike | last = Jackson}}</ref> <ref name="linux announcement">{{cite web | url = http://blogs.valvesoftware.com/linux/steamd-penguins/ | title = Steam'd Penguins | publisher = [[Valve Corporation]] | date=16. juuli 2012 | accessdate=24. juuli 2013}}</ref> <ref name="kotaku steambox">{{cite web | url = http://kotaku.com/5966860/gabe-newell-living-room-pcs-will-compete-with-next+gen-consoles | title =Gabe Newell: Living Room PCs Will Compete With Next-Gen Consoles | first = Jason | last= Scheirer | date=8. detsember 2012 | accessdate=10. detsember 2012}}</ref> <ref name="verge newell steambox">{{cite web | url = http://www.theverge.com/2013/1/8/3852144/gabe-newell-interview-steam-box-future-of-gaming | title = Exclusive interview: Valve's Gabe Newell on Steam Box, biometrics, and the future of gaming | first = T.C. | last = Sottak | date=8. jaanuar 2013 | accessdate=8. jaanuar 2013 | publisher = [[The Verge]]}}</ref> <ref name="engadget steambox">{{cite web | url = http://www.engadget.com/2013/01/08/valve-ben-krasnow-steambox/ | title = Valve engineer explains Steambox comments: 'No current plans to announce anything in 2013' | first = Ben | last = Gilbert | date=8. jaanuar 2013 | accessdate=9. jaanuar 2013 | publisher = [[Engadget]]}}</ref> <ref name="wired steam machine">{{cite web|url = http://www.wired.com/gamelife/2013/11/valve-steam-machines/ |title = Full Steam Ahead: Inside Valve’s Grand Plan to Replace Game Consoles With PCs | first = Chris | last = Kohler | date=4. november 2013 | accessdate=4. november 2013 | work = [[Wired (ajakiri)|Wired]]}}</ref> <ref name="ClyD8">{{Cite web | url = http://www.bloomberg.com/news/2013-11-04/valve-lines-up-console-partners-in-challenge-to-microsoft-sony.html | title = Valve Lines Up Console Partners in Challenge to Microsoft, Sony | publisher = [[Bloomberg]] | first = Cliff | last = Edwards | date = 4. november 2013 | accessdate = 5.11.2013}}</ref> <ref name="Lk5Ai">{{cite web | url = http://www.theverge.com/gaming/2012/7/16/3163717/left-4-dead-2-to-be-first-valve-game-on-linux | title = 'Left 4 Dead 2' to be first Valve game on Linux | first = Tracey | last = Lein | date=16. juuli 2012 | accessdate=16. juuli 2012 | publisher = [[The Verve]]}}</ref> <ref name="t5NuX">{{cite web | url = http://kotaku.com/5941793/valve-is-bringing-steam-to-your-tv-today-watch-out-consoles | title = Valve Is Bringing Steam To Your TV Today. Watch Out, Consoles. | first= Jason | last = Schreier | publisher = [[Kotaku]] | date = 10. september 2012 | accessdate = 5.11.2013}}</ref> <ref name="tbvIc">{{cite web | url = http://www.vg247.com/2013/01/08/valve-backed-living-room-pc-system-debuts-today/ | title = Valve-backed living room PC system debuts at CES 2013 | date=9. jaanuar 2013 | accessdate=9. jaanuar 2013 | publisher = [[VG247]]}}</ref> <ref name="JOGPQ">{{cite web | url = http://www.polygon.com/2013/1/7/3849284/piston-valve-steam-box-xi3 | title = Valve and Xi3's 'Steam Box' codenamed Piston, early specs detailed at CES | first = Michael | last = McWhertor | publisher = [[Polygon]] | date=7. jaanuar 2013 | accessdate=8. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="VL0Bx">{{cite web | url = http://www.polygon.com/2013/3/9/4082390/piston-available-for-pre-order-at-sxsw-discounted-100 | title = Piston available for pre-order at SXSW, discounted $100 | first = Megan | last= Farokhmanesh | date=9. märts 2013 | accessdate=9. märts 2013 | publisher = [[Polygon]]}}</ref> <ref name="H51L1">{{cite web | url = http://kotaku.com/5989727/the-first-steam-box-will-launch-this-holiday-season-starting-at-1000 | title = The First ‘Steam Box’ Will Launch This Holiday Season Starting At $1,000 | first = Jason | last = Schirier | date=9. märts 2013 | accessdate=9. märts 2013 | publisher = [[Kotaku]]}}</ref> <ref name="y1u3G">{{cite web | url = http://www.polygon.com/2013/3/12/4093418/valve-currently-has-no-involvement-with-the-piston-xi3 | title = Valve 'currently has no involvement' with the Piston Xi3 | publisher = [[Polygon]] | date=12. märts 2013 | accessdate=12. märts 2013 | first = Jenna | last = Pitcher}}</ref> <ref name="9uRTM">{{cite web | url = http://www.ign.com/articles/2013/11/04/valve-will-announce-steam-machine-partners-at-ces-2014 | title = Valve Will Announce Steam Machine Partners at CES 2014 | date = 4. november 2013 | accessdate = 4.11.2013 | publisher = [[IGN]] | first = Andrew | last = Goldfarb}}</ref> <ref name="H7i2M">{{cite web | url = http://www.ign.com/articles/2013/09/25/valve-announces-steam-hardware-beta | title = Valve Confirms Hardware Prototype, Announces Beta | publisher = [[IGN]] | first = Andrew | last = Goldfarb | date=25. september 2013 | accessdate=25. september 2013}}</ref> <ref name="uihBb">{{Cite web | url = http://www.product-reviews.net/2013/10/05/steam-machine-specs-may-have-koed-xbox-one-ps4/ | title = Steam Machine specs may have KO’ed Xbox One, PS4 | first = Alan | date = 5. oktoober 2013 | accessdate = 9. oktoober 2013 | publisher = product-reviews.net | archive-date = 2013-12-24 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131224142331/http://www.product-reviews.net/2013/10/05/steam-machine-specs-may-have-koed-xbox-one-ps4/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="nvj9T">{{Cite web | url = http://www.theverge.com/2013/11/4/5063760/we-try-the-steam-machine-valves-video-game-console-of-the-future | title = We play with the Steam Machine, Valve's game console of the future | publisher = [[The Verge]] | date= 4. november 2013 | accessdate = 4.11.2013 | first = Sean | last = Hollister}}</ref> <ref name="j1pTz">{{Cite web | url = http://www.forbes.com/sites/jasonevangelho/2013/10/09/valve-confirms-official-amd-powered-steam-machines-for-2014/ | title = Valve Confirms Official AMD-Powered Steam Machines For 2014 | first = Jason | last = Evangenlo | date=9. oktoober 2013 | accessdate=10. oktoober 2013 | work = [[Forbes]]}}</ref> <ref name="ATQyo">{{Cite web | url = http://www.theverge.com/2013/11/25/5146398/ibuypower-steam-machine-499-radeon-r9-270 | title = iBuyPower's Steam Machine offers PC specs for the price of a new Xbox | publisher = [[The Verge]] | first = Sean | last = Hollister | date=25. november 2013 | accessdate=21. detsember 2013}}</ref> <ref name="a9913">{{cite web | url = http://www.theverge.com/2013/9/27/4762318/valve-steam-box-controller | title = Valve unveils the Steam Controller | first = Andrew | last = Webster | date=27. september 2013 | accessdate=27. september 2013 | publisher = [[The Verge]]}}</ref> <ref name="DGwdb">{{Cite web | url = http://www.wired.com/gamelife/2013/11/valve-steam-controller/ | title = Steam Controllers Will Only Be Made By ValveSee the Dramatic Evolution of Valve’s Steam Controller | first = Chris | last = Kohler | date =4. november 2013 | accessdate = 4.11.2013 | work = [[Wired (ajakiri)|Wired]]}}</ref> <ref name="Jjjik">{{Cite web | url = http://www.ign.com/articles/2013/11/04/steam-controllers-will-only-be-made-by-valve | title = Steam Controllers Will Only Be Made By Valve | first = Andrew | last= Goldfarb | date = 4. november 2013 | accessdate = 4.11.2013 | publisher = [[IGN]]}}</ref> <ref name="Q8kLs">{{cite web | url = http://www.vg247.com/2013/09/23/valve-announces-steam-os/ | title = Valve announces SteamOS | first = Dave | last = Cook | date=23. september 2013 | accessdate=23. september 2013 | publisher = [[VG247]]}}</ref> <ref name="OUI62">{{cite web | url = http://www.pcgamer.com/2013/09/26/paradox-steamos-is-a-great-thing-for-pc-gaming-confirms-ck2-and-eu4-will-run-natively/ | title = Paradox: "SteamOS is a great thing for PC gaming," confirms CK2 and EU4 will run natively | first = T.J. | last = Hafer | work = [[PC Gamer]] | date=26. september 2013 | accessdate=1. oktoober 2013}}</ref> <ref name="eSYs3">{{cite web | url = http://www.ign.com/articles/2013/11/04/valve-will-not-make-exclusive-games-for-steamos | title = Valve Will Not Make Exclusive Games for SteamOS | publisher = [[IGN]] | date = 4. november 2013 | accessdate = 4.11.2013 | first = Andrew | last = Goldfarb}}</ref> }} [[Kategooria:Mängukonsoolid]] derzcj2cj5zk6zoddh0rutl0o4t158o 0 361952 7189840 7094748 2026-07-09T14:33:19Z Kuriuss 38125 7189840 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium<br>Liivimaa, Eestimaa ja Soomemaa Asjade Justiitskolleegium | omakeelne_nimi = vene k. ''Юстиц-коллегия Лифляндских и Эстляндских дел''<br> ''Юстиц-коллегия Лифляндских, Эстляндских и Финляндских дел'' | embleem = | embleemisuurus = | embleemivärvid = | embleemiallkiri = | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1720 | asutaja = | lõpp = 1832 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = Peterburi, [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | piirkond = [[Liivimaa kubermang]], [[Eestimaa kubermang]], [[Viiburi kubermang]] | liikmed = | keeled = | peasekretär = | juht_nimetus = Justiitskolleegiumi president | juht_nimi = vt. Justiitskolleegiumi presidendid | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = [[Liivimaa konsistoriaalringkond]], [[Saaremaa konsistoriaalringkond]], [[Riia linnakonsistoorium]], [[Tartu linnakonsistoorium]], [[Pärnu linnakonsistoorium]], [[Eestimaa konsistoriaalringkond]], [[Tallinna linnakonsistoorium]], [[Narva linnakonsistoorium]], [[Viiburi konsistoriaalringkond]], [[Hamina konsistoriaalringkond]], [[Kuramaa konsistoriaalringkond]], [[Vilniuse konsistoriaalringkond]], Venemaa ja Peterburi kubermangu [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingerimaa luteri]] ja [[Protestantism|protestantlik]] kirikuorganisatsioon<br/> [[Riia raad|Riia magistraat]]<br/> [[Tallinna raad|Tallinna magistraat]]<br/> [[Narva raad|Narva magistraat]]<br/> [[Viiburi]] [[Viiburi raad|magistraat]]<br/> [[Hamina]] [[Hamina raad|magistraat]]<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи, на лето от Рождества Христова, Лифляндская губерния: 1810, СПб.: Имп. Академия наук, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1810._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%B0%D1%8F.pdf&page=262 стр. 479]-493</ref> | eelarve = | töötajad = | vabatahtlikud = }} '''Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium''' (lühemalt: '''Justiitskolleegium''') oli aastatel 1728–1832 [[Peterburi]]s tegutsenud luteri ja protestantliku kiriku haldus- ja kohtuasutus<ref name="EE"/>. Justiitskolleegium vaatas läbi kohalikke kohtuotsuseid<ref name="EE"/>. Aastatel 1744–1812, pärast [[Vene-Rootsi sõda (1741–1743)]] [[Karjala]] ja seejärel [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Vene-Rootsi sõjas (1808–1809)]] ka [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigi]] liitmist Venemaa keisririigiga, ''Liivimaa, Eestimaa ja Soomemaa Asjade Justiitskolleegium''<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=208 Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskolleegium Peterburis], EAA.4923 (vaadatud 28.08.2015)</ref>. Alates 1734. aastast oli Liivimaa, Eestimaa ja Soome asjade justiitskolledži ülesandeks hallata teiseusuliste [[Protestantism|protestanti]]de asju Venemaa keisririigis. == Kolleegiumi ülesanded == Administratiivsed küsimused (ametnike ametisse nimetamine, kirjavahetus keiserlike institutsioonidega); Kohtuasutus (seisustekohtute ja Senati vaheline organ); Maksukohuslus (1739–1742); [[Balti kubermangud|Balti kubermang]]ude, Viiburi kubermangu elanikkonna, aga ka kõigi Venemaa keisririigi protestantlike kirikute kirikuküsimused (abieluküsimused, pastorite ametisse nimetamine, koguduseliikmete ja vaimulike vahelised vaidlused jne) ning alates 1769. aastast ka kõigi teiste välismaiste kristlike religioonide kirikuküsimused. [[1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]]ega moodustati [[Venemaa Evangeelne Luterlik Kirik|Venemaa Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]], [[Läänemere kubermangud]]e, Soome ja Venemaa luterlike [[konsistoorium]]ite ja [[kogudus]]te haldus- ja järelevalveorgan. == Justiitskolleegiumi presidendid == * 1764–1766 [[Friedrich Johann von Emme]] (1699–1767) * 1779–1785 [[Johann Matthias Edler von Simolin]] (1720–1799) * 1797 [[Ernst Burchard von Mengden]] (1738–1797) * 1797–1798 [[Heinrich Karl Hermann Benjamin von Heyking]] (1751–1809) * 1798–1799 Johann Weydemeyer ([[:ru:Вейдемейер, Иван Андреевич|Вейдемейер, Иван Андреевич]]) (1752–1820) * 1799–1804 Georg Fuchs ([[:ru:Фукс, Егор Борисович|Фукс, Егор Борисович]]) (1762–1829) * 1804–1819 Heinrich Ulrich Kasimir von Korff ([[:ru:Корф, Андрей Фёдорович|Корф, Андрей Фёдорович]]) (1765–1823) * 1819–1832 Pierre de Friccius (1785–) == Vaata ka == *[[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusu kirik]]u [[Pühim Valitsev Sinod]] Venemaa keisririigis *[[Rooma-katoliku vaimulik kolleegium]], Mogiljovi, Vilniuse, Žemaitija, Lutski, Kamenetsi, Minski [[Rooma-katoliku kirik]]u piiskopkondade ja Polotski, Lutski, Bresti, Vilniuse [[uniaadikirik]]u piiskopkondadega. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|167}}</ref>}} ==Välislingid== *{{RA fondiloend}} [[Kategooria:Eesti varauusaeg]] [[Kategooria:Kohtud]] [[Kategooria:Venemaa Keisririigi valitsusasutused]] [[Kategooria:Luterlus Venemaal]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] mnsq6txfw7ocqb3hb3naezs8mdc5f6z 0 363525 7189941 7110318 2026-07-09T18:45:11Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ 7189941 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Tallinna piiramine | osa = [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastasest sõjast]] ja [[Liivi sõda|Liivimaa sõjast]] | pilt = File:Reval im Jahre 1561.png | pildiallkiri = Tallinn 1561. aastal | aeg = [[21. august]] ([[vkj]]) [[1570]]–[[16. aprill]] [[1571]] | koht = [[Tallinn]] ja [[Harjumaa]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Liivimaa kuninga Magnuse ja vene vägede taandumine | seis = | osaline1 = [[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriik]]<br>[[Pilt:Coat of arms of Tallinn (small).svg|30px]] [[Tallinna raad|Tallinna linn]] | osaline2 = [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Moskva tsaaririik]] <br/> [[Liivimaa kuningriik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] [[Eestimaa kuberner]] [[Henrik Klasson Horn]]<br>[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] Tallinna linnuse asehaldur [[Hans Björnsson Lejon]] | väejuht2 = [[Liivimaa kuningas]] [[Magnus]]<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[vojevood]] Ivan Petrovitš Jakovlev<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] okolnitši Vassili Umnõi-Kolõtšev<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] bojaar Ivan Jakovlev-Zahharjin <br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] suurtükiväeülem vürst Juri Tokmakov<ref name=":0">[[Andres Adamson]], [https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2022/04/0/13.1 Sõjategevus Tallinna ümbruses Liivi sõja ajal II osa], Sõdur: Eesti sõjandusajakiri, nr. 2, aprill 2022</ref> | väejuht3 = | jõud1 = 2000–2500<ref name=":0" /> | jõud2 = ''ca'' 25 000 | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Tallinna piiramine''' oli 7 kuu jooksul (1570–1571) [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vasalli, [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuninga]] [[Magnus]]e ja teda toetanud Moskva tsaaririigi vägede sõjaline Tallinna linna ebaõnnestunud vallutuskatse. [[Moskva tsaar]]i [[Ivan Julm]]a juurest, Liivimaa kuningana, Liivimaale tagasi saabunud Magnus liikus läbi Tartu Põhja-Eestisse. Magnus lubas 1561. aastal [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] truudust vandunud Tallinna linnale allumise eest [[privileeg]]e, kuid linn keeldus alistumast. [[File:Suur Rannavärav, Die grosse Strandpforte.jpg|pisi|[[Suure Rannavärava eesvärav]] ja [[Tallinna sadam]]a rannajoon 16. sajandil]] [[1570]]. aasta [[21. august]]il [[Liivimaa kuningas]] [[Magnus]] hakkas koos [[Moskva Tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] sõjaväega Tallinna piirama ning seda pommitama. Linna piiramiseks ehitati linnamüüri vastu puidust [[piiramistorn]]id, millelt pommitati linna, mille linnakaitsjad vastasid sagedaste väljatungidega linnast ja nende hävitamisega. Kuna linna pommitamine ei andnud tulemusi ning linna kaitserajatised olid ületamatud, siis piirdus linna piiramine pommitamise ja linna ümbruste alade riisumisega. Piiramise ajal, [[mihklipäev]]al saatis Rootsi kuningas piiratavale linnale [[Kalmar]]ist ja Soomest appi 2 [[laevastik]]ku, mis asusid [[Tallinna reid]]ile ja ei lasknud täielikult sisse piirata Tallinna linna ning katkestada varustuse toimetamist linna. [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade Seitsmeaastases sõ]]jas, mille sõjategevuse põhiraskus paiknes Skandinaavia poolsaarel, vähenes Rootsi vägede arvukus ülemerevaldustes. Maa kaitse jäi paljuski Saksa lipkondade ehk [[Mõisamehed|mõisame]]este kanda. [[Andres Adamson]] on osaliselt [[Ernst Seraphim]]ile tuginedes välja toonud, et Rootsi teenistuses oli 1570–1571 u. üks ja 1572–1574 kuus Saksa lipkonda, 1575–1577 üks Saksa lipkond.<ref>[[Enn Küng]], [https://tuna.ra.ee/tallinna-sojalised-kohustused-ja-rootsi-garnison-16-sajandi-lopul-ja-17-sajandi-esimesel-kolmandikul-lk-9-36/ Tallinna sõjalised kohustused ja Rootsi garnison 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi esimesel kolmandikul], Tuna nr 1, 2021, lk 9–36</ref> Piiramise ajal puhkes 1570. aasta [[mardipäev]]a paiku linnas hirmus taud, mis kestis läbi talve kevadeni välja, nii linnas kui ka [[Harjumaa]]l talurahva seas ning ka [[hertsog Magnus]]e piiramisväes. [[Katk]]uhaiguse [[1571. aasta katk|teine laine tabas linna]] juba 1571. aasta juulis<ref>[[Jüri Kivimäe]], [https://tuna.ra.ee/ratsanik-tuhkrul-hobusel-markmeid-ja-motteid-katkust-ammumuistsel-ajal-lk-2-9/ Ratsanik tuhkrul hobusel. Märkmeid ja mõtteid katkust ammumuistsel ajal], Tuna 2 / 2020, lk 2–9</ref>. 16. oktoobril tuli linna piirajaile lisavägesid vene [[opritšnina|opritšnikute]], oletatavasti 4000–5000-meheline lisavägi bojaar Ivan Jakovlev-Zahharjini ja okolnitši Vassili Umnoi-Kolõtševi juhtimisel, mis enne rüüstas Harjumaal<ref name=":0" />, kes tegid samuti ettepaneku Tallinna linnale alistuda kuningas Magnusele<ref>Русские акты Ревельскаго городского архива. Изд. Археографическою коммисс. под ред. Александра Барсукова. Санкт-Петербург: Тип. А. Катанскаго, 1894, [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_004161231?page=102&rotate=0&theme=white стр 193/194]</ref>.. {{tsitaat|"16. oktoobril tuli veel suur jagu Moskoovia väge, keda [[opritšnina|opritšnik]]uteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas [[Kiviloo piiskopilinnus|Kiviloo loss]]is Harjumaal varjul olid ja endistest moskoviitidest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla [[Telliskopli]] leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära."||}} [[1571]]. aasta [[12. jaanuar]]il saabus piirajatele veelgi lisavägesid koos suurte [[kahur]]ite ja [[mortiir]]idega. [[13. jaanuar]]il ehitati suure külmaga linnale veelgi lähemale [[kants]]id ja pommitasid neilt linna suurte kivikuulidega (16 ja 25 [[Nael (massiühik)|nael]]aste kuulidega), kuid tekitasid Tallinnale vähe kahju. 1571. aasta 17. jaanuaril 1571 kasutasid Vene väed hõivatud [[Jaani seek|Jaani seegi]] positsiooni ning tulistasid seegihoone paksude müüride tagant linna, linna kaitsjad tungisid aga samal õhtul seegini, vallutasid selle ja tegid vaenlasele soodsa tugipunkti maatasa<ref>Robert Nerman, [https://www.postimees.ee/1757853/kivisilla-eeslinn-kujunes-tahtsaks-kultuuripaigaks Kivisilla eeslinn kujunes tähtsaks kultuuripaigaks], www.postimees.ee, 12. veebruar 2008</ref>. 1571. aasta [[22. veebruar]]il heideti Tallinna üle [[Tallinna linnamüür|linnamüür]]i teade [[Rootsi]] kuningalt [[Johan III]]-lt [[Pommeri]]st, milles teatati, et Rootsi ja [[Taani]] kuningad on sõlminud [[Stettin]]is lepingu, milles oli ka punktid, mis [[Tallinn]]a linna kasuks. 1571. aasta [[2. märts]]il tegid tallinlased väljatungi linnast ning kokkupõrkes lõid piirajate salku, kui võitluses langesid ka tallinlastest noor [[Elert Kruse]], üks [[Buddenbrock]]idest, [[Wrangell]]idest ja palju teisi. 30 nädalat kestnud piiramine jäi tulemusteta ning Magnuse väed ja moskoviidid lahkusid Tallinna alt [[16. märts]]il 1571, Vene väed suundusid [[Narva]] suunas, Magnuse väed aga [[Põltsamaa]] suunas. [[16. märts]]il [[1571]] toimus Tallinna piiramiselt taganenud hertsog [[Magnus]]e väejuhi [[Tiesenhausen]]i ja [[Karl Henriksson Horn]]i juhitud Rootsi väeüksuse vahel [[Järvamaa]]l [[Koigi]] lähedal asunud [[Ubakalu]] küla juures [[Ubakalu lahing]], mis lõppes rootslaste võiduga.<ref name="Russow">[[Balthasar Russow]], "Liivimaa kroonika". [[Hotger]], [[Tallinn]] [[1993]]. Lk. 206–207</ref> ==Vaata ka== *[[Tartu ajalugu#Liivimaa sõda]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Andres Adamson]], [https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2021/12/0/16.1 Sõjategevus Tallinna ümbruses Liivi sõja ajal I osa], Sõdur : Eesti sõjandusajakiri, nr. 6, detsember 2021 *[[Andres Adamson]], [https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2022/04/0/13.1 Sõjategevus Tallinna ümbruses Liivi sõja ajal II osa], Sõdur: Eesti sõjandusajakiri, nr. 2, aprill 2022 *[[Andres Adamson]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/120596122/liivi-soda-oli-klassikaline-hubriidsoda-miks-sai-tallinna-vallutamine-ivan-julmale-liiga-kovaks-pahkliks „Liivi sõda oli klassikaline hübriidsõda.“ Miks sai Tallinna vallutamine Ivan Julmale liiga kõvaks pähkliks? Tallinna esimene piiramine 1570. aasta augustist 1571. aasta märtsini], Forte.ee, 9.07.2026 [[Kategooria:Kahekümneviieaastane sõda]] [[Kategooria:16. sajand Tallinnas|16]] [[Kategooria:Piiramised]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] kp3k09rc8e9ir80iab1ykc4q1y427tk 0 366139 7190186 6880968 2026-07-10T09:00:10Z ~2026-24460-34 227678 Lisasin seksiskandaali 7190186 wikitext text/x-wiki '''Toomas Saks''' (sündinud [[24. veebruar|24. veebruaril]] [[1959]] [[Tallinn]]as) on Eesti ujuja, sporditegelane ja ettevõtja.<ref name="ESBL">http://www.esbl.ee/biograafia/Toomas_Saks</ref> Saks lõpetas 1977 [[Tallinna 2. keskkool]]i ning 1982 joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse õpetajana [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]].<ref name="ESBL" /> Ujumist hakkas Toomas Saks harrastama 1967 [[Tallinna Kalevi ujumiskool]]is [[Elvira Mikk|Elvira Miku]] juhendamisel. 1975–78 tuli ta viiel korral Eesti meistriks [[seliliujumine|selili]]- ja [[teateujumine|teateujumises]]. Parimad tulemused: 50 m basseinis 100 m selili 1.05,72 ja 200 m selili 2.20,13 (1978), 200 m kompleksi 2.20,4 (1975). 1977–78 kuulus Saks Eesti koondisse. 1994–96 oli ta [[Eesti Ujumisliit|Ujumisliidu]] eestseisuses, 1998–2005 liidu president. 1998–2001 oli ta [[Eesti Olümpiakomitee]] liige, 2001–05 EOK esindajatekogu liige.<ref name="ESBL" /> Ta oli aastatel 1993–1998 [[Eesti Kütus|Eesti Kütuse]] peadirektor ja aastatel 1998–2018 [[Eesti Õliühing]]u juhataja.<ref name="ESBL" /> Alates 2008. aastast on ta OÜ Kivikild juhatuse liige. Veebruaris 1995 Toomas Saks jäi Tallinna tipp bordellis Lily Saksamaa võttegrupi kaamerate ette. Filmiti filmi "Tallinna võmm", mille keskmes oli uurija [[Koit Pikaro]], tegi [[Politseiamet|Politsei]] reidi bordelli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestit raputanud seksiskandaalid läbi aegade I |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/32834793/eestit-raputanud-seksiskandaalid-labi-aegade-i |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Saks, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] jpbxo70j4rvdbe5hcnyo961z92op57f 7190190 7190186 2026-07-10T09:09:56Z ~2026-24460-34 227678 Täpsustasin seksiskandaali 7190190 wikitext text/x-wiki '''Toomas Saks''' (sündinud [[24. veebruar|24. veebruaril]] [[1959]] [[Tallinn]]as) on Eesti ujuja, sporditegelane ja ettevõtja.<ref name="ESBL">http://www.esbl.ee/biograafia/Toomas_Saks</ref> Saks lõpetas 1977 [[Tallinna 2. keskkool]]i ning 1982 joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse õpetajana [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]].<ref name="ESBL" /> Ujumist hakkas Toomas Saks harrastama 1967 [[Tallinna Kalevi ujumiskool]]is [[Elvira Mikk|Elvira Miku]] juhendamisel. 1975–78 tuli ta viiel korral Eesti meistriks [[seliliujumine|selili]]- ja [[teateujumine|teateujumises]]. Parimad tulemused: 50 m basseinis 100 m selili 1.05,72 ja 200 m selili 2.20,13 (1978), 200 m kompleksi 2.20,4 (1975). 1977–78 kuulus Saks Eesti koondisse. 1994–96 oli ta [[Eesti Ujumisliit|Ujumisliidu]] eestseisuses, 1998–2005 liidu president. 1998–2001 oli ta [[Eesti Olümpiakomitee]] liige, 2001–05 EOK esindajatekogu liige.<ref name="ESBL" /> Ta oli aastatel 1993–1998 [[Eesti Kütus|Eesti Kütuse]] peadirektor ja aastatel 1998–2018 [[Eesti Õliühing]]u juhataja.<ref name="ESBL" /> Alates 2008. aastast on ta OÜ Kivikild juhatuse liige. Veebruaris 1995 Toomas Saks jäi Tallinna tipp bordellis Lily Saksamaa võttegrupi kaamerate ette. Filmiti filmi "Tallinna võmm", mille keskmes oli uurija [[Koit Pikaro]], ning selle käigus tegi [[Politseiamet|Politsei]] Pikaro juhitud reidi bordelli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestit raputanud seksiskandaalid läbi aegade I |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/32834793/eestit-raputanud-seksiskandaalid-labi-aegade-i |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Saks, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] l7s24ais41vti0gs2dt1dt4o400szow 0 366978 7190151 6375409 2026-07-10T07:02:42Z Robert Treufeldt 9117 7190151 wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{toimeta}} {{Infokast organisatsioon | nimi = NSV Liidu relvajõud | omakeelne_nimi = Вооружённые Силы СССР | embleem = Communist star with golden border and red rims.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1946 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1993 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = | juht2_nimetus = NSV Liidu relvajõudude kõrgeim ülemjuhataja | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[NSV Liidu Kaitseministeerium]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''NSV Liidu relvajõud''' ([[vene keel]]es ''Вооружённые Силы СССР'' Vooružonnõje Silõ SSSR) oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] riiklik sõjaline organisatsioon. See koosnes [[väeliik]]idest ja neid toetavatest ametkondadest. Lisandusid sõjaväelised formeeringud: [[Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[Nõukogude Liidu piirivalve|piirivalveväegi]], [[Nõukogude Liidu Siseministeerium]]i haldusala [[Nõukogude Liidu Siseministeeriumi sisevägi|sisevägi]], sõjaväestatud [[tuletõrje]], [[NSV Liidu tsiviikaitse|tsiviikaitse]]vägi ning kaitseministeeriumile ja erinevate tööstusharude ministeeriumitele alluvad sõjaväestatud ehitussalgad. Relvajõudude organisatsioon oli nii funktsionaalne kui ka geograafiline. Väeliikide organisatsiooniline ülesehitus toetas sõjaliste operatsioonide läbiviimist kolmel strateegilisel tandril, viiel regionaalsel tandril ja kolmel ookeanitandril. Nõukogude relvajõudude teostatavad sõjalised operatsioonid olid ette nähtud toimuma kolmel strateegilisel tandril: Lääne strateegiline [[Tander|tander]] ([[Lääne-Euroopa]], [[Skandinaavia]], [[Vahemeri|Vahemer]]e, [[Põhja-Aafrika]], [[Atlandi ookean]]i põhjaosa); Lõuna strateegiline tander ([[Lähis-Ida]], [[Afganistan]], [[Pakistan]], [[India]], [[India ookean]]); Kaug-Ida strateegiline tander ([[Kaug-Ida]], [[Kagu-Aasia]], [[Vaikne ookean]]). Strateegiliste tandrite juhtimiseks oli alaline väejuhatus ning nende eesmärk oli juhtida maa-, õhu- ja mereväe üksuste sõjalisi tegevusi oma vastutuspiirkonnas. Strateegilisel tandrid jagunesid erinevateks operatsioonitandriteks: Lääne, Loode, Edel operatsioonitander jt. ==Väeliigid== [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]i haldusalasse kuulus viis [[väeliik]]i: *[[NSV Liidu strateegiline raketivägi]] (''[[:ru:Стратегические ракетные войска СССР|Стратегические ракетные войска СССР]]'') *[[NSV Liidu õhukaitsevägi]] (''[[:ru:Войска противовоздушной обороны СССР|Войска противовоздушной обороны СССР]]'') *[[NSV Liidu maavägi]] (''[[:ru:Сухопутные войска СССР|Сухопутные войска СССР]]'') *[[NSV Liidu õhuvägi]] (''[[:ru:Военно-воздушные силы СССР|Военно-воздушные силы СССР]]'', ''ВС СССР'') *[[NSV Liidu merevägi]] (''[[:ru:Военно-морской флот СССР|Военно-морской флот СССР]]'') [[NSV Liidu õhudessantväed]] (''[[:ru:Воздушно-десантные войска СССР|Воздушно-десантные войска СССР]]'') olid [[NSV Liidu kaitseminister|NSV Liidu kaitseministri]] otsealluvuses, kuid kasutasid õhuväe vormirõivastust ja tunnuseid.. ==Sõjaväeringkonnad== ;Nõukogude sõjaväeringkonnad 1991. aastal: {{Div col|2}} *[[Valgevene sõjaväeringkond]] (''Белорусский ВО''); *[[Karpaatia sõjaväeringkond]] (''Прикарпатский ВО''); *[[Kiievi sõjaväeringkond]] (''Киевский ВО''); *[[Odessa sõjaväeringkond]] (''Одесский ВО''); *[[Leningradi sõjaväeringkond]] (''Ленинградский ВО''); *[[Balti sõjaväeringkond]] (''Прибалтийский ВО''); *[[Moskva sõjaväeringkond]] (''Московский ВО''); *[[Uurali sõjaväeringkond]] (''Уральский ВО''); *[[Volga sõjaväeringkond]] (''Приволжский ВО''); *[[Siberi sõjaväeringkond]] (''Сибирский ВО''); *[[Kesk-Aasia sõjaväeringkond]] (''Среднеазиатский ВО''); *[[Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond]] (''Северо-Кавказский ВО''); *[[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond]] (''Закавказский ВО''); *[[Turkestani sõjaväeringkond]] (''Туркестанский ВО''); *[[Baikali sõjaväeringkond]] (''Забайкальский ВО''); *[[Kaug-Ida sõjaväeringkond]] (''Дальневосточный ВО''). {{Div col end}} ==Vaata ka== *[[Nõukogude väeosad Eestis]] *[[Harkovi kaardiväe kõrgem tankivägede kool]] *[[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap]] *[[Nõukogude armee]] *[[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvajõud| ]] 0r0wo7sx3n9rm3ekwjx31fszf2bp841 0 367678 7189838 7121253 2026-07-09T14:30:16Z Kuriuss 38125 7189838 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mirnyi location.png|pisi|150px|Miri asukoht Sahhas]] [[Pilt:Mirny in Yakutia.jpg|pisi|]] [[Pilt:Diamond mine. Mirny in Yakutia. 01.jpg|pisi|]] '''Mir''' on [[teemandikaevandus]] [[Venemaa]]l [[Sahha]]s [[Mirnõi (Sahha)|Mirnõis]] [[Ireljahh]]i jõe vasakul kaldal. Mir oli aastani 2001 peamiselt [[avakaevandus]], pärast seda on kaevandatud ainult maa all. Karjääri sügavus oli 525 meetrit ja läbimõõt 1200 meetrit. Miri lehter on [[Utah]]' [[Binghami kanjoni kaevandus]]e järel suuruselt teine inimese loodud auk. Kaevanduse [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dms|62|31|45.92|N|113|59|36.74|E}}. Kaevandus rajati [[1957]]. aastal. Miris kaevandatakse [[kimberliit]]i. Väidetavalt häirivad süvendist tingitud õhutemperatuuri kõikumine ja ootamatud õhuvoolud [[helikopter]]ite lendamist.<ref>[http://oregonexpat.wordpress.com/2012/09/20/the-helicopter-sucking-hole-in-the-ground/ The helicopter-sucking hole in the ground]</ref> ==Teemandivarude avastamine== Kimberliidi leiukoha avastasid [[13. juuni]]l [[1955]] [[geoloog]]id [[Juri Habardin]], [[Jekaterina Jelagina]] ja [[Viktor Avdejenko]].<ref>{{Netiviide |url=http://1sn.ru/show.php?id=5215%7Ctitle%3D%D0%9F%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%BE%D0%BE%D1%82%D0%BA%D1%80%D1%8B%D0%B2%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8E |pealkiri=трубки "Мир" Екатерине Елагиной исполняется 80 лет |vaadatud=2022-06-28 |arhiivimisaeg=2016-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160404100313/http://www.1sn.ru/show.php?id=5215%7Ctitle=%D0%9F%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%BE%D0%BE%D1%82%D0%BA%D1%80%D1%8B%D0%B2%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8E |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Kaevanduse rajamine== [[Pilt:Transport station in the mine.jpg|pisi|Transpordijaam kaevanduses]] Karjääri hakati rajama 1957. aastal. Pikk talv, [[igikelts]] ja maa pehmenemine suvel muutsid selle töö raskeks. Ehitised tuli rajada vaiadele, et nad vajuma ei hakkaks. Peamine töötlemistehas ehitati 20&nbsp;km kaugusele sobivamale pinnasele. Madal õhutemperatuur muutis hapraks nii masinate metall- kui ka kummidetailid. Külmunud pinnas lõhati või püüti seda kohati sulatada.<ref name=m2>{{Netiviide |url=http://www.abazias.com/diamondblog/diamond-industry/a-brief-history-of-the-worlds-largest-open-pit-diamond-mine |pealkiri=A Brief History of the World’s Largest Open Pit Diamond Mine |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2013-01-01 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130101175210/http://www.abazias.com/diamondblog/diamond-industry/a-brief-history-of-the-worlds-largest-open-pit-diamond-mine |url-olek=ei tööta }}</ref> Karjääri teenindamise jaoks rajati Mirnõi linn. ==Tootmine== Mir oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] esimene ja suurim teemandikaevandus. [[1960]]. aastatel toodeti umbes 10 miljonit [[karaat]]i (2000 kg) [[teemant]]e aastas. Neist umbes 20 protsenti olid juveelikvaliteediga. <ref name=m2/> Karjääri pealmises kihis (umbes 340 meetri sügavuseni) oli teemandisisaldus väga suur – ühest tonnist maagist leiti umbes 4 karaati teemante. Nende seas oli suhteliselt palju kvaliteetseid kive. Sügavamal vähenes maagi teemandisisaldus umbes kaks korda. Miri teemandid olid väga ühtlase suuruse ja kujuga. Miri suurim teemant leiti 23. detsembril [[1980]]. Selle mass oli 342,5 karaati (68 g). Sellele anti nimeks NLKP XXVI kongress. Teemant anti hoiule [[Moskva]]s [[Moskva Kreml|Kremlis]] asuvasse vääriskivide fondi. <ref>[https://web.archive.org/web/20140415220417/http://www.reisiguru.ee/lugu/232 Maailma suuruselt teine karjäär], reisigiru.ee</ref> [[1990]]. aastatel tekkis karjääri töös ajutine katkestus, kui 340 meetri sügavusele jõudes kaevanduse põhjaosa veega täitus. <ref name=m1>Jessica Elzea Kogel. "Industrial minerals & rocks", Society for Mining, Metallurgy, and Exploration</ref> Pärast Nõukogude Liidu lagunemist võttis kaevandamise üle [[Sahha teemandikompanii]]. Ettevõtte andmetel teenis ta teemandimüügilt aastas üle 600 miljoni [[USA dollar]]i. <ref name=sakha>John Tichotsky. [http://books.google.com/books?id=F7N4G_wxkUYC&pg=PA333 Russia's diamond colony]</ref> Hiljem sai kaevanduse omanikuks Venemaa suurim teemanditootja [[Alrosa]]. Juba 1970. aastatel oli hakatud rajama maa-aluseid käike, et asuda pärast maapealsete varude ammendumist kaevandama sügavamalt. Aastal 1999 kaevandati juba praktiliselt ainult allmaakaevanduses. 1220 meetri sügavusele ulatunud puurimiste põhjal ennustati, et allmaakaevanduse tasuv eluiga on 27 aastat. Miri karjääris kaevandati teemante 44 aastat. Selle aja jooksul toodi karjäärist välja hinnanguliselt umbes 350 miljonit m³ maaki. Lõpuks pidi koormaga veoauto karjääri põhjast maa peale jõudmiseks läbima 8 km pikkuse spiraalselt mööda nõlva kulgeva teekonna. Pealmaakaevandus suleti lõplikult 2001. aastal. <ref name=m1/> Karjääri stabiliseerimiseks kaeti selle põhi 45 meetri paksuse killustikukihiga. <ref name=alrosa>{{Netiviide |pealkiri=Mirninsky GOK |url=http://www.alrosa.ru/about/structure/171/mirninsky_gok/ |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2012-12-21 |arhiivimisurl=https://archive.today/20121221125133/http://www.alrosa.ru/about/structure/171/mirninsky_gok/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2012. aastal toodeti maa-aluses kaevanduses 1,9 miljonit karaati teemante. Maagi keskmine teemandisisaldus oli 3,7 karaati tonni kohta.<ref>[http://eng.alrosa.ru/operations/mineral-resources-base/#MIRNYMPD Mineral resources base]</ref> ==Müük ja suhted De Beersiga== 1960. ja 1970. aastate hiilgeaegadel müüdi suurem osa teemante lihvimata kujul [[De Beers]]ile. Enamasti teemanditoodang heades leiukohtades esimestel aastatel kasvab, seejärel stabiliseerub ja hakkab peagi langema. Sahhas aga toodeti paarkümmend aastat pärast kaevandama hakkamist ikka üha suuremaid koguseid kvaliteetseid teemante. De Beers kutsus neid "hõbekarudeks". Püsiv kvaliteet oli nii üllatav, et De Beersi esindajad eesotsas Philip Oppenheimeriga kauplesid 1976. aastal Nõukogude Liidult välja võimaluse kaevandust külastada. Neid hoiti aga Moskvas nii kaua kinni, et Miriga tutvumiseks jäi aega ainult 20 minutit ja saladustele jälile ei jõutud.<ref name="m2"/> Eelkõige üllatas De Beersi esindajaid asjaolu, et Miris ei kasutatud maagi töötlemiseks vett. See oli aga mõistetav, sest vesi oleks enamasti kohe külmunud. ==Ökolinn 2020== Venemaa arhitektuuribüroo AB Ellis on otsinud rahastajaid oma plaanile katta Miri karjäär klaaskupliga ja rajada sinna 100 000 elanikule mõeldud kunstliku kliimaga ökolinn.<ref>[http://rt.com/art-and-culture/architects-mine-mir-yakutia/ Royal sponsorship courted for Siberian eco-city]</ref><ref>[http://www.evolo.us/architecture/eco-city-inside-a-one-kilometer-crater-in-siberia/ Eco-city Inside a One Kilometer Crater in Siberia ]</ref> ==Viited== {{viited|2}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Mir mine}} * [http://www.reisiguru.ee/lugu/232 Kas teadsid, et maailma suuruselt teine karjäär, st maavara pealmaakaevandamise koht, asub...] * [http://www.atlasobscura.com/places/mirny-diamond-mine Pilte] * [http://www.edwardjayepstein.com/diamond/chap17.htm The Russians are coming] * [http://www.1sn.ru/5215.html Leiukoha avastamine (vene keeles)] [[Kategooria:Sahha majandus]] [[Kategooria:Kaevandused]] c02g7ibxcocjanco53u9350xwtm78cw 0 368297 7189808 6805814 2026-07-09T13:45:06Z Kuriuss 38125 7189808 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Külvaja''' oli [[Leningrad]]is tegutsenud [[Kommunistlik Internatsionaal|Kommunistliku Internatsionaali]] [[Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsioon|Eesti sektsiooni]] [[kirjastus]]. Kirjastus andis muu hulgas [[NSV Liit|NSV Liidus]] välja eestikeelset kirjandust.<ref name="EE">{{EE|5|335}}</ref> Kirjastuse eelkäija olid [[Eesti Töörahva Kommuun]]i [[Eesti Töörahva Kommuuni Kultuuri ja Hariduse Valitsus|Kultuuri ja Hariduse Valitsuse]] kirjastusosakond, mis alustas [[Juhan Lilienbach]]i juhtimisel Petrogradis tegevust 1919. aasta märtsis ja tegutses Petrogradis 1919. aastal veebruarist juulini.<ref name="EE"/> Juhtkonda kuulusid peale J. Lilienbachi veel O. Miger ja [[Artur Vallner]]. Pärast VTK lõppu allus kirjastusosakond [[EKP KK Venemaa Büroo]]le. 1922. aasta märtsis asutati [[Eesti Kirjastuse Ühisus]], mis tegutses 1926. aastani ja mille juhid olid [[Jakob Palvadre]], [[Jaan Ikmelt]], P. Peterson ja A. Leetsmann. Nimi Külvaja võeti kasutusele 4. märtsil 1922. Leningradis oli see Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni kirjastus aastatel 1923–1934.<ref name="EE"/> 1934. aastal liideti Külvaja Välismaatööliste Kirjastusühisusega. Külvajal oli ainsana Venemaal asunud Eesti kirjastustest enda trükikoda (1930. aastast). Trükikoda jätkas ka pärast liitumist VTKÜ-ga Külvaja nime all. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kirjastused]] [[Kategooria:Peterburi ajalugu]] sr2dw9hnxma840r3xa41b4c1fpikbz5 0 368529 7190219 7183569 2026-07-10T10:58:23Z Ehitaja 63547 7190219 wikitext text/x-wiki [[File:Tartu medali saajad 29. juunist 2014 linna auraamatus.JPG|thumb|Tartu medali saajad 29. juunil 2014 linna auraamatus]] '''Tartu medal''' on [[Tartu]] linna [[aumärk]], mida annab [[füüsiline isik|füüsilisele isikule]] austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest välja [[Tartu linnavalitsus]].<ref name=":0">[https://www.riigiteataja.ee/akt/428042018116 Tartu Linnavolikogu määrus "Tartu linna tunnustusavaldused".] RT IV, 28.04.2018, 116 (vaadatud 10.07.2026)</ref> Auhind antakse [[füüsiline isik|füüsilisele isikule]] austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest.<ref name=":0" /> Tartu medal valmistatakse [[hõbe]]dast, selle esiküljel on reljeefsed [[Tartu linna vapp|Tartu linna vapi]] kujundid, mida ümbritseb reljeefsetest tammelehtedest [[pärg]]. Medali tagakülg on sile, sellele graveeritakse autasu number. Tartu medali läbimõõt on 35 mm.<ref name=":0" /> Enamasti antakse Tartu medalid üle [[Tartu linna päev]]al [[29. juuni]]l selleks korraldatud pidulikul vastuvõtul või mõnel muul pidulikul üritusel.<ref>[https://tartu.ee/et/aukodanikud "Aukodanikud, Tartu Tähe ja Tartu medali kavalerid"], Tartu linna koduleht (vaadatud 10.07.2026)</ref> == Medali laureaadid<ref>[https://tartu.ee/et/tunnustatud-isikud "Tartu linnalt tunnustusavalduse saanud isikud"], Tartu linna koduleht (vaadatud 10.07.2026)</ref> == *2002: [[Kalle Kasemaa]], [[Arvo Kivikas]], [[Jaak Aaviksoo]], [[Jaanus Harro]], [[Mati Alaver]], [[Anders Gunnar Bergström]], [[Bertil Lindström]], [[Margit Sepp]] *2003: [[Aleksander Maastik]], [[Külli Praakli]], [[Sigrid Aru]], [[Ulrich Mädge]], [[John Winther]], [[Peeter Tulviste]] *2004: [[Allan Liim]], [[Tiina Talvik]], [[Jüri Samarütel]], [[Erna Boston]], [[Bengt Ingvar Bylund]], [[Tiia Toomet]], [[Nils Bernhard Sachris]] *2005: [[Wilhelm Poser]], [[Wolfgang Koch]], [[Jaan Kross]], [[Ela-Heigi Martis]], [[Henning Kramer]], [[Kaur Alttoa]], [[Nils Hollberg]] *2006: [[Ants Nilson]], [[Irene Leisner]], [[Hilja Sepp]], [[Sirje Karis]], [[Aino-Eevi Lukas]], [[Aivar Mäe]] *2007: [[John-Erik Thun]] ja [[Per-Edvin Persson]], [[Valve Lepik]], [[Peeter Lokk]], [[Kuno Jürjenson]], [[Lennart Jõela]] *2008: [[Tarmo Noop]], [[Gunnar Hedberg]], [[Jüri Talvet]], [[Guido Arro]], [[Valve Rehema]], [[Vambola Raudsepp]], Ain Nõmm, [[Lembit Lump]] *2009: [[Jaak Jaaniste]], [[Valdur Tiit]], [[Taavo Virkhaus]], [[Reino Lemmetyinen]] *2010: [[Jaak Kikas]], [[Raivo Adlas]], [[Vilma Trummal]], [[Kalle Mesila]], [[Endel Nõgene]] *2011: [[Tõnis Mägi]], [[Gunnar Rafn Sigurbjörnsson]], [[Kari Kolehmainen]], [[Ain Heinaru]], [[Maido Madisson]] *2012: [[Maire Breede]] ja [[Vladimir Heerik]], [[Timo Paavo Nieminen]] *2013: [[Kenneth Holmstedt]], [[Hiie Asser]], [[Enno Tubli]] *2014: [[Ene Ahven]], [[Juta Nugin]], [[Jüri Randjärv]], [[Heiki Tamm]] *2015: [[Olga Einasto]], [[Ülle Kuusik]], [[Toomas Lepp (ettevõtja)|Toomas Lepp]], [[Jaanus Rooba]], [[Ilona Smuškina]] *2016: [[Valentina Frunze]], [[Margo Külaots]], [[Toivo Pilli]], [[Enriko Talvistu]], [[Johan Tralla]] *2017: [[Liidia Konsa]], [[Tatjana Ojavere]], [[Ene Peiker]], [[Anu Reinart]] ja [[Andrus Tasa]] *2018: [[Andres Gailit]], [[Rein Lemberpuu]], [[Riho Leppoja]], [[Aili Michelson]], [[Maria Rõõmusoks]] *2019: [[Hele Kiisel]], [[Merike Kull]], [[Vallot Mangus]], [[Vambola Niit]], [[Raimonds Vējonis]] *2021: [[Terviseamet]]i Lõuna regionaalosakonna juhataja [[Tiia Luht]], [[Tartu ülikooli kliinikum]]i kriisikomisjoni juht [[Joel Starkopf]], [[Päästeameti Lõuna päästekeskus]]e juht [[Margo Klaos]], Tartu linna kauaaegne välissuhete juht [[Sirje Bork]], [[kirjanik]], [[näitleja]] ja kultuuriloolane [[Enn Lillemets]] ning ettevõtja [[Janek Veeber]] *2024: [[Tartu Waldorfgümnaasium]]i draamaõpetaja [[Külli Aavakivi]], [[koorijuht]] [[Triin Koch]], [[Tartu Forseliuse Kool]]i ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja [[Malle Partsioja]], ettevõtte Cronimet Nordic OÜ juht [[Eva Pedjak]] ning [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja [[Ants Tooming]] *2025: restauraator [[Aavo Ossip]], erakorralise meditsiiniabi edendaja [[Andras Laugamets]], mitmekesine kultuurilooja [[Anne Maasik]] ning [[Euroopa kultuuripealinn Tartu]] 2024 eestvedajad [[Erni Kask]] ja [[Berk Vaher]] *2026: Tartu lasteaia Krõll direktor [[Piret Koiduaru]], [[Tiksoja Puidugrupp|Tiksoja Puidugrupi]] omanik ja juht [[Hanno Murrand]], [[Salvest]]i peatehnoloog [[Marika Pärgmäe]] ning helilooja, muusikaloolane ja pedagoog [[Alo Põldmäe]]<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-medalid-antakse-neljale-silmapaistvale-tartlasele "Tartu medal antakse neljale silmapaistvale tartlasele"], Tartu Linnavalitsuse pressiteade (vaadatud 10.07.2026)</ref> ==Vaata ka== * [[Tartu linna aukodanik]] * [[Tartu Suurtäht]] * [[Tartu Täht]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://tartu.ee/et/tunnustatud-isikud "Tartu linnalt tunnustusavalduse saanud isikud"], Tartu linna koduleht * [https://www.riigiteataja.ee/akt/428042018116 Tartu Linnavolikogu määrus "Tartu linna tunnustusavaldused"] * [https://f12.pmo.ee/piZWkGZdN6n2Q862KhruPN1I8qM=/1370x820/smart/nginx/o/2020/06/19/13161553t1h6015.jpg Tartu medali kujutis] [[Kategooria:Tartu auhinnad]] [[Kategooria:Medalid]] esh5sav6qx466r9q7tihvac3ugl6x0o 0 369249 7190058 7186750 2026-07-09T23:21:36Z RRJest 170956 mineviku vormi muutus 7190058 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Tallinna linna noortevolikogu | juht_nimetus = Esinaine | juht_nimi = Johanna Kuus | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[noortevolikogu]] | juht_partei = 1. detsembrist 2025 | asutatud = 2011 | embleem = Noortevolikogu logo 2025.png | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_nimi = Jan Hendrik Järvemets | juht2_partei = 1. detsembrist 2025 | juht3_nimetus = Aseesinaine | juht3_nimi = Darja Šklovskaja | juht3_partei = 1. detsembrist 2025 | kohti = 26 | kohtade_jaotus1 = Tallinn_noortevolikogu_2025.svg | volituste_kestus = Kaks aastat | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = 16. november 2025 | järgmised_valimised = 14. november 2027 | kogunemispaik1 = [[Endla tänav]] 22, [[Tallinn]] | veebileht = https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu | kooseis = 11. koosseis | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 8 alalist komisjoni|Haridus- ja kultuurikomisjon|Revisjonikomisjon|Erasmus+ komisjon|Linnakeskkonnakomisjon|Meediakomisjon|Väliskomisjon|Tervise- ja heaolukomisjon|Noorte osaluse ja kaasatuse komisjon}} }}'''Tallinna linna noortevolikogu''' (TLNV) on [[Tallinna Linnavalitsus|Tallinna linnavalitsus]]e juures tegutsev Tallinna noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu, mis esindab Tallinna noorte huve. Noortevolikogu tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel. TLNV annab arenguvõimalusi kõikidele oma liikmetele ja seisab selle eest, et Tallinna noored saaksid efektiivselt oma häält linnavõimudele kuuldavaks teha.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Mis on noortevolikogu? |url=https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/mis-noortevolikogu |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250619225443/https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/mis-noortevolikogu |arhiivimisaeg=2025-06-19 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=Tallinn |keel=et |url-olek=töötab }}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/416062021002 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Tallinna linna noortevolikogu on poliitiliselt neutraalne organisatsioon, mille missioon on noorte kaasatus kõigil tasanditel otsustusprotsessidesse, kus nende arvamusega arvestatakse, ning linn, kus on noorte loodud mitmekülgsed võimalused eneseteostuseks ja oma arvamuse avaldamiseks.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> ==Tegevus== Noortevolikogu põhitegevus on kaasata noori aktiivselt osalema ühiskondliku elu korraldamises.<ref name="esileht">[http://www.tallinn.ee/noortevolikogu/ Tallinna linna noortevolikogu koduleht] (vaadatud 29. mai 2014)</ref> Organisatsioon tegeleb nii noortepoliitika kui ka nooreüritustega. Traditsioonilised üritused on Tallinna ja Harjumaa osaluskohvik, Tallinna Linnavolikogu Simulatsioon, Tallinna noorte visioonikonverents ja Tallinna linnaosade ümarlauad. Noortevolikogu saab poliitilise sisendi oma ürituste kaudu ning liikmetelt, kes esindavad noortevolikogus Tallinna noorte huvirühmi. Noortevolikogul on ka poliitilise reageerimise kohustus, mis tähendab, et ta peab avaldama arvamust noori puudutavatel teemadel Tallinnas. Noortevolikogu annab iga aasta detsembris välja Tallinna noorte õiguste edendaja tiitli, millega kaasneb Kuldse Käbi auhind. 2012. aastal pälvis tunnustuse Karmen Koit, Tallinna Õpilasesinduse asutajaliige, ning 2013. aastal Grete Maria Neppo, [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] avaliku poliitika juht. ==Valimine== Noortevolikogus on 26 liiget, kes valitakse kaheks aastaks.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Noortevolikogu tutvustus |url=https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/mis-noortevolikogu}}</ref> 2021. aastal uuendatud noortevolikogu põhimääruse järgi valitakse volikokku liikmeid linnaosapõhiselt, et tagada noorte laiapõhjaline kaasatus ja eri piirkondade noorte esindatus. Mandaadid jaotati linnaosas elavate noorte arvu alusel. Uue koosseisu valimised toimuvad iga kahe aasta tagant novembri teisel täisnädalal, liikmed valitakse kaheks aastaks.<ref name=":3" /> ==Noortepoliitika== === Tallinna linna noortevolikogu poliitilised saavutused === * Tallinna Ülikooli ühistranspordipeatuse nime muutmine ja trammiliikluse tihendamine; * koostöös MTÜ Estonian Freeride Guildiga loonud Eesti esimese jalgratta hüppepargi Katleri tänava piirkonnas; * noorte osaluse deklaratsiooni Läänemere Riikide Subregionaalse Koostöö võrgustikus (Baltic Sea States Subregional Co-operation ehk BSSSC) algatamine; <ref name="BSSSC">[http://www.bsssc.com/ BSSSC koduleht] (vaadatud 29. mai 2014)</ref> * esimese legaalse grafitiseina loomine Tallinnas Lasnamäe linnaossa; <ref name="supergraafika">[http://tallinncity.postimees.ee/2327338/fotod-ja-video-lasnamael-avati-supergraafika-sein "Lasnamäel avati supergraafika sein"] (vaadatud 29. mai 2014, Tallinna Postimees, 05.10.2013)</ref> Näiteks 2014. aastal seisis noortevolikogu prügisortimise juurutamise eest Tallinna munitsipaalkoolides, hilisema ühistranspordi ja ekstreemspordi arengukava loomise eest. TLNV pikem eesmärk on Tallinnas tänavakunsti osaline legaliseerimine supergraafikana. == Sisekomisjonid == Noortevolikogus luuakse arutelu ja hääletuse läbi esimestel kohtumistel sisekomisjonid ehk alalised komisjonid. Nendele omakorda valitakse esimees või esinaine, kes võtab vastutuse komisjoniga tegeleda, korraldades koosolekuid ja arutelusid. Komisjonid loovad ka enda eesmärgid ja seejärel täidavad neid. === XI koosseisu sisekomisjonid === * Haridus- ja kultuurikomisjon, esimees Jan Hendrik Järvemets * Revisjonikomisjon, esinaine Johanna Kuus * Erasmus+ komisjon, esinaine Tuuli Lind * Linnakeskkonnakomisjon, esimees Raio Rene Järve * Meediakomisjon, esinaine Teele Muuga * Väliskomisjon, esimees Ako Monticelli * Tervise- ja heaolukomisjon, esinaine Darja Šklovskaja * Noorte osaluse ja kaasatuse komisjon, esimees Kristofer Peeter Vares == Põhisuunad == === XI koosseisu põhisuunad aastateks 2025-2027 === #Keskkond #Koostöö #Noorte kaasatus === IX koosseisu põhisuunad aastateks 2021–2023 === # Integratsioon ja suhtlus vene ja eesti koolide vahel # Koolitoidu kvaliteedi tõstmine # Ööliinide tagamine Tallinna linnale '''Tallinna linna noortevolikogu rõhutab ka järgmiste teemade tähtsust''' # Noortele kättesaadavam ja odavam psühholoogi nõustamine # Noortele seminaride ja kursuste korraldamine Tallinna linna noortevolikogu poolt # LGBT teemade teadlikkuse tõstmine koolides # Jalgrattateede parema ohutuse tagamine # Aidata kokku viia noort ja tööandjat === II koosseisu ettepanekud linna arenguks aastateks 2014–2017 === # Tasuta transport Tallinna üliõpilastele # Erivajadustega noorte transporditoetuse suurendamine # Hilisemad ühistranspordi väljumised # Jalgrattaparklate arendamine ja jalgrataste laenutuse loomine # Ekstreemspordi arengukava loomine # Kooli- ja linnastaadionite avamine spordihuviliste jaoks # Õpilasesinduste arendamine # Õpilaste osalemine koolidirektorite valimistes # Prügi sorteerimise alustamine koolides # Vormsi pargi lõplik korrastamine # Erahuvikoolide pearaha taastamine # Tallinna Keskraamatukogu avamine pühapäeviti <ref name="seisukohad">[https://web.archive.org/web/20140429184321/http://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/Seisukohad-2013 Tallinna linna noortevolikogu koduleht] (vaadatud 29. mai 2014)</ref> ==Koosseisud== [[Fail:Tallinna linna noortevolikogu XI koosseis.jpg|pisi|Tallinna linna noortevolikogu XI koosseis]][[File:Tallinna linna noortevolikogu II koosseis.jpg|thumb|Tallinna linna noortevolikogu II koosseis]] === Tallinna linna noortevolikogu XI koosseis 2025/2027<small><u><ref name=":0" /></u></small> === * '''Haabersti:''' Mihkel Joosep Ruut, Raul Vega Lehepuu, Maria Kossenkova * '''Kesklinn:''' Johanna Kuus, Ako Monticelli, Teele Muuga, Kristofer Peeter Vares * '''Kristiine:''' Jan Hendrik Järvemets, Raio Rene Järve * '''Lasnamäe:''' Dmitri Petrov, Kerlin Oidram, Janne Emilie Lasson, Akim Kern, Kelly Alliste * '''Mustamäe:''' Valeri Istraškin, Aleks Aunapu, Marko Ubei-Kon, Ell Juhani * '''Nõmme:''' Tuuli Lind, Rosanna Nero, Sten Martin Sassi * '''Pirita:''' Elis Carina Pärnsalu, Darja Šklovskaja * '''Põhja-Tallinn:''' Tuule Pihol, Mari Elsbet Sits, Velimir Tsõgankov === Tallinna linna noortevolikogu X koosseis 2023/2025<small><u><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinna linna noortevolikogu XI koosseis 2025/2027 {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/noortevolikogu-koosseis-aastateks-2025-2027 |vaadatud=2026-01-25 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref></u></small> === * '''Haabersti:''' Edwina Kostjuk, Hans-Kaarel Laes, Jaana-Maria Froš * '''Kesklinn:''' Brit Maria Villand, Maria Säkki, Ranel Ruumet, Vadim Antifeev * '''Kristiine:''' Bogdan Janakov, Valter Veebel * '''Lasnamäe:''' Dmitri Sazanov, Jana Koževnikova, Jegor Tšumak, Johannes-Emmanuel Allas, Sofii Voomets * '''Mustamäe:''' Aleks Aunapu, Anastasia Kotšura, Linda Johanna Kägu, Milena Romanova * '''Nõmme:''' Esther Anna Heeney, Olivia Paet, Valeria Palusaar * '''Pirita:''' Darja Šklovskaja, Mariel Karilaid * '''Põhja-Tallinn:''' Aleksandra Morgunenko, Arseni Tsõgankov, Olga Kuchina Noortevolikogu koordinaator omavalitsuses on Marko Ool. === Tallinna linna noortevolikogu IX koosseis 2021/2023<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/Uudis-Tallinna-noortevolikogu-uus-koosseis-alustab-detsembris-tood |vaadatud=2022-02-16 |arhiivimisaeg=2022-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220216003308/https://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/Uudis-Tallinna-noortevolikogu-uus-koosseis-alustab-detsembris-tood |url-olek=ei tööta }}</ref> === * '''Haabersti:''' Hans-Kaarel Laes, Simon Liskmann, Elisabeth Viriassova * '''Kesklinn:''' Albert Klimberg, Erik-Joonatan Tepp, Rasmus Riim * '''Kristiine:''' Oliver Kiisk, Anna Latõševa * '''Lasnamäe:''' Johannes-Emmanuel Allas, Vita Valentina Astapova, Mark Jefimov, Marek Oras, Edgar Sobolevski * '''Mustamäe:''' Aleks Aunapu, Artjom Dubintšuk, Georg Ikkanen, Markus Markson * '''Nõmme:''' Karmen Kõiv, Pille-Riin Kõun, Anna Tammet * '''Pirita:''' Aleks Vain * '''Põhja-Tallinn:''' Aleksandr Platonov, Arseni Tsõgankov, Lorea-Lipaz Wisser == Juhatused == === XI koosseis (2025-27)<ref name=":1">https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/kontakt</ref> === ==== I juhatus ==== * Esinaine: Johanna Kuus * Aseesimees: Jan Hendrik Järvemets * Aseesinaine: Darja Šklovskaja === X koosseis (2023-25)<ref name=":1" /> === ==== I juhatus ==== * Esimees: Arseni Tsõgankov * Aseesimees: Aleks Aunapu * Aseesinaine: Jana Koževnikova ==== II juhatus ==== * Esimees: Aleks Aunapu * Aseesimees: Arseni Tsõgankov * Aseesimees: Valter Veebel === IX koosseis (2021-23)<ref name=":1" /> === ==== I juhatus ==== * Esimees: Mark Jefimov * Aseesimees: Johannes Emmanuel Allas * Aseesimees: Rasmus Riim ==== II juhatus ==== * Esimees: Johannes Emmanuel Allas * Aseesimees: Mark Jefimov * Aseesimees: Arseni Tsõgankov ==Tunnustus== * 2012 – Eesti Noorteühenduste Liidu parim koostööprojekt "Tallinna noorte ümarlaud" * 2012 – Eesti Noorteühenduste Liidu parim noorteprojekt 2012 I-II koht "Väitlus Tallinna linna noortevolikogu ja Tallinna linnavolikogu vahel" * 2013 – Tallinna Suured Teod konkursil Tallinna Linnavolikogu Simulatsioon ja visioonikonverents "Alkoholi plussid" aukirjad * 2013 – Tallinna Noorte Suured Teod konkurss Suure Teo tiitli vääris Supergraafika konkurss * 2013 – Eesti Noorteühenduste Liidu parim noorteprojekt 2013 <nowiki>''</nowiki>Supergraafika konkurss<nowiki>''</nowiki> * 2013 – Eesti Noorteühenduste Liidu parim koostööprojekt "Tallinna Linnavolikogu Simulatsioon" * 2022 – Eesti Noorteühenduste Liidu "Aasta osaluskogu"<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. detsember 2022 |pealkiri=Tallinna linna noortevolikogu on aasta osaluskogu 2022 |url=https://www.tallinn.ee/et/noorteinfo/uudis/tallinna-linna-noortevolikogu-aasta-osaluskogu-2022 |vaadatud=21. veebruaril 2024}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.tallinn.ee/noortevolikogu/ Koduleht] * [https://www.youtube.com/channel/UCEemFHmlovtMo8TrJ6HgFYw "Tallinna linna noortevolikogu Youtube'i kanal"], Youtube * [http://tallinncity.postimees.ee/1135430/tallinna-noortevolikogu-linn-vajab-street-workout-parki "Tallinna noortevolikogu: linn vajab Street Workout parki"] Tallinna Postimees, 12. veebruar 2013 * [http://tallinncity.postimees.ee/2327338/fotod-ja-video-lasnamael-avati-supergraafika-sein/ "Lasnamäel avati supergraafika sein"] Tallinna Postimees, 5. oktoober 2013 * [http://uudised.err.ee/v/valimised_uus/valimised_vana/36ea4d56-4f4e-4e0a-8bc8-5e0794d1ea3e "Tallinna noortevolikogu: noored peab kaasama koalitsioonilepingu koostamisse"] ERR, 20. oktoober 2013 * [http://www.tallinn.ee/est/Pealinna-spordihallides-touseb-soodustust-saavate-noorte-vanusepiir "Pealinna spordihallides tõuseb soodustust saavate noorte vanusepiir"] Tallinna linna noortevolikogu pressiteade, 6. detsember 2013 [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus‎]] [[Kategooria:Eesti noorteorganisatsioonid]] i6aojeisjpbbbjlwwde9t2z5ej1czdy 0 371746 7189947 7129986 2026-07-09T18:53:10Z Raamaturott 56450 7189947 wikitext text/x-wiki '''Pelayo''' (algupärane ladina nimi '''Pelagius'''; u 685 – [[737]] [[Cangas de Onís]]) oli [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] asutaja ([[astuurlaste vürst]]) ja valitseja aastatel 718–737. Tema päritolu on vaidluse all. [[Albelda kroonika]] järgi oli ta [[goodid|gooti]] ([[läänegoodid|läänegooti]]) [[aadlik]] («<small>XV. ITEM ORDO GOTORUM OBETENSIUM REGUM</small>. ''Primum in Asturias Pelagius rg. in Canicas an. XVIIII. Iste, ut supra diximus, a Uittizzanc rege de Toleto expulsus Asturias ingressus''.)<ref><small>OVIEDO GOOTI KUNINGATE NIMEKIRI</small>. 1. Esimene kuningas Astuurias oli Pelayo. Ta valitses Cangases 18 años. Nagu enne ütlesime, saabus ta Astuuriasse kuningas [[Witiza]] poolt Toledost välja aetuna." [http://humanidades.cchs.csic.es/ih/paginas/fmh/albeldensia.htm Albelda kroonika (CSIC Instituto de Historia)].</ref> [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] [[testament]] aastast 869<ref>[[Manuel Risco]]. ''[[España_sagrada]]'', kd XXX-VII, Madrid 1789</ref>, milles kuningas annetab presbüter Sisnandole [[Tenciana Santa María kirik]]u ([[Tiñana kihelkond]], [[Siero vald]]), mille tema onu [[Alfonso II]] oli saanud oma vaarisa Pelayo valdustest, seostab Pelayot Astuuria keskosaga, mainimata siiski tema kodukohta. Võiduga [[Covadonga lahing]]us peatas ta muslimite tungi põhja poole ja pani aluse [[rekonkista]]le, [[Pürenee poolsaar]]e tagasivallutamisele [[maurid]]elt kristlaste poolt. Ta rajas esimese kristliku kuningriigi Pürenee poolsaarel pärast [[umaijaadide kalifaat|Umaijaadide kalifaadi]] edukat sissetungi Hispaaniasse aastatel 711–718 (uuematel arheoloogilistel andmetel võis Astuurias riik juba varem olla<ref name="Noticia en La Voz de Avilés">{{Netiviide |url=http://www.elcomerciodigital.com/aviles/20080201/castrillon/datacion-restos-encontrados-penon-20080201.html |pealkiri=Artikkel ajalehes La Voz de Avilés |vaadatud=2014-06-05 |arhiivimisaeg=2009-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090308132933/http://www.elcomerciodigital.com/aviles/20080201/castrillon/datacion-restos-encontrados-penon-20080201.html |url-olek=ei tööta }}</ref>). Pole tugevaid tõendeid, mis kinnitaksid, et Pelayo tahtis taastada [[Läänegootide kuningriik]]i või tegutses usulistel motiividel. [[Pilt:Don Pelayo.jpg|pisi|Pelayo monument [[Covadonga lahing]]upaigas]] Peamised allikad Pelayo elu ja tegevuse kohta on Astuuria kuningriigis 9. sajandi lõpus kirjutatud kaks ladinakeelset kroonikat – "[[Chronicon Albeldense]]" ([[Albelda kroonika]]) ja [[Alfonso III kroonika]]. == Pelayo elu legendide järgi== === Pelayo elu enne kuningaks saamist === Pelayo oli läänegooti aadlik, Falifa poeg. ''Chronica Albendensise ''väitel oli Falifa [[Galicia]] hertsog, kes tapeti tolleaegse läänegooti kuninga [[Wittiza]] poolt. Alfonso III kroonika põhjal on Pelayo [[Chindasuinth|Chindasuinthi]] lapselaps ning samuti väidetakse seal, et ta isa torgati [[Córdoba|Córdobas]] pimedaks Wittiza käsul. Seal väidetakse ka, et pärast troonile saamist aastal 702 saatis Wittiza Pelayo Córdobast eksiili. Kõik see on aga varajane rahvapärimus.<ref name=":0">Collins, Roger (1989). ''The Arab Conquest of Spain, 710–797''. Oxford: Blackwell Publis</ref> [[File:Oviedo croix Victoire.jpg|thumb|333x333px|[[Võidurist|Pelayo rist]]]] Hilisema pärimuse kohaselt armus [[Munuza]], berberist ''legione ''([[Gijón]] või [[León]])'' ''valitseja Pelayo õesse ning saatis sõna [[Tariq ibn Ziyad|Tariq ibn Ziyadile]], kes lasi Pelayo vangistada ning Córdobasse saata. See, et Munuza valitsuspaik oli Gijónis või Leónis, tõestab, et araablased olid selleks ajaks oma võimu Pürenee poolsaarel kindlustanud ning Pelayo näol ei olnud tegemist regionaalse ülestõusu juhiga araablaste invasiooni vastu. Pigem eeldatakse, et Pelayo sai kokkuleppele araablastest valitsejatega, kes tagasid läänegootidele võimaluse kohalikul tasandil väikeseid maa-alasid hallata.<ref name=":0" /> Mingil hetkel hakkas Pelayo oma valitsejate vastu tundmatutel põhjustel mässama. Sellised mässud oli läänegootide Hispaanias suhteliselt tavalised. Tema vastu saadeti ülejäänud Pürenee poolsaarelt mobiliseeritud armee, mida juhtisid [[Alkama]] ja [[Seville'i piiskop Oppa]]. Covadongas peetud lahingus tapeti Alkama ning Oppa võeti vangi.<ref name=":0" /> Mauride kroonikad kirjeldavad Pelayot ja tema armeed kui "kolmekümmet metsikut eeslit".<ref>al-Maqqari, Ahmed Mohammed (1843). De Gayangos, Pascual, ed. ''The History Of The Mohammedan Dynasties In Spain'' '''II'''. W.H.Allen And Company.</ref> <ref>"Extract from C. Sánchez Albornoz and M. Antuña's ''Fuentes de la historia hispano-musulmana del siglo VIII'' featuring a translation of an excerpt from Al Maqqari's ''Nafh al-Tib''" in the on-line Biblioteca Cervantes (Spanish)</ref> Covadonga lahing paigutatakse ajaliselt tavaliselt aastasse 718 või 719, [[al-Hurr|al-Hurri]] ja [[as-Sham|as-Shami]] valitsemisaegade vahele, ent mõned ajaloolased on paigutanud lahingu ka aastasse 722 ning ''Chronica Albendensis ''paigutas selle koguni 740ndatesse. === Pelayo elu pärast kuningaks saamist === Pärast tema valimist ''princepsiks ''(vürstiks, kogukondlikuks liidriks) astuurialaste poolt läänegootide moodi<ref name=":0" />, tegi Pelayo oma riigi pealinnaks [[Cangas de Onís|Cangas de Oníse]].<ref>García Villada, Zacarías, ed. (1918). "Rotensis". ''Crónica de Alfonso III'' (in Spanish; Latin). Madrid: Sucesores de Rivadeneyra. pp. 99–132. Retrieved 1 July 2012.</ref> Ta kuningriik, mille kese asus algselt Ida-Astuurias, kasvas varsti. Ta pani oma naise mehele tulevasele kuningale [[Alfonso I|Alfonso I-le]], kes oli Pelayo idanaabri [[Kantaabria]] hertsogi Pedro poeg. Pelayo valitses kaheksateist või üheksateist aastat, kuni oma surmani 737. Pärast teda sai kuningaks tema poeg [[Fáfila]].<ref name=":0" /> Ta on maetud Santa Eulalia de Abamia kirikusse, mis asub Corao külas, Cangas de Onise ligidal. [[Alfonso X]] käsul toimetati tema, ta õe ja ta naise Gaudiosa säilmed [[Covadonga püha koobas|Covadonga pühasse koopasse]].<ref>Cawley, Charles, ''Medieval Lands Project: ASTURIAS, LEON'', Foundation for Medieval Genealogy, retrieved August 2012</ref> == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=[[Astuuria kuningas]] | aeg=718–737 | järgnev=[[Fáfila]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Astuuria monarhid]] [[Kategooria:Palmari Katoliku Kiriku pühakud]] [[Kategooria:Sündinud 680. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 737]] mzvpf0s1iimhyxerghyvop112nw0xj2 0 375552 7189824 6731231 2026-07-09T14:06:50Z Kuriuss 38125 7189824 wikitext text/x-wiki '''Eevart Arrak''' ([[8. märts]] [[1936]] [[Mõrgi]] – [[27. juuli]] [[2014]]) oli eesti maalikunstnik. Ta sündis [[Võrumaa]]l [[Mõrgi]] külas metsavahi kolmelapselises peres. Üldhariduse omandas ta Võrus ja Tartus. Kunsti õppis ta aastatel [[1960]]–[[1967]] oma venna [[Erich Arrak]]u ja tema abikaasa [[Melanie Arrak]]u [[Veeriku tänav]]as asunud vabaateljees koos [[Piibe-Imbi Arrak|Piibe Arrak]]u (neiuna Müürsep), [[Aksel Eist]]i, [[Jüri Marran]]i ja [[Lembit Lepp|Lembit Lepaga]]. Tema töömehepõli algas tisleri ja pagari ametis. Ta töötas kinos [[Illusioon (kino)|Komsomol]], teeninduskombinaadis Edu, [[Tartu Kammivabrik]]us ja Konservitehases. Lisaks töötas ta Teaduste Akadeemia [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudis]], olles seotud koguteose "[[Eesti NSV floora]]" illustratsioonidega. Viimane töökoht oli tal [[2003]]. aastani [[Tartu Rakenduslik Kolledž|Tartu Kutsehariduskeskuses]] [[Põllu tänav (Tartu)|Põllu tänavas]]. Näitustel hakkas ta esinema [[1964]]. aastast. Ta viljeles kõiki žanre, kuid hiljem pühendus ta maastikumaalile. Tal kujunes oma stiil, kasutades [[impressionism]]i, [[abstraktsionism]]i ja [[ekspressionism]]i saavutusi. Tema kõige säravamad maalid valmisid pärast tema 70. eluaastat. Ta oli [[2000]]. aastast [[Tartu Kunstnike Liit|Tartu Kunstnike Liidu]] liige. Tema suuremad isikunäitused olid [[2006]]. ja [[2011]]. aastal [[Tartu Kunstimaja]]s ning [[2007]]. aastal [[Tallinn]]as [[Draakoni galerii]]s. == Isiklikku == Ta oli abielus kunstnik [[Piibe-Imbi Arrak|Piibe Arrak]]uga, nende peres on üles kasvanud poeg [[Andres Arrak]] ja kaks tütart, tütar Katrin on samuti kunstnik. Tema vend [[Erich Arrak]] ja vennanaine [[Melanie Arrak]] olid samuti kunstnikud. == Välislingid == * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22479:in-memoriam-eevart-arrak-&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3500 In memoriam: Eevart Arrak] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 31. juuli 2014 * [http://eesti.info/uudised/uudis.php?uudis=Suri_kunstnik_Eevart_Arrak&uid=1832978 Suri kunstnik Eevart Arrak] * [http://kultuur.err.ee/v/kunst/9d730e34-b42e-40fd-89d9-20bf4d2c72fd Suri kunstnik Eevart Arrak] {{JÄRJESTA:Arrak, Eevart}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2014]] eioxv7vqp90jreq357xnnulwq1dfwp9 0 377936 7189785 7189294 2026-07-09T12:40:57Z Kasparkelk 204517 125cc maailmameistrivõistlused 7189785 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Valentino Rossi | pilt = Valentino Rossi 2024 WEC Fuji 6.jpg | pildiallkiri = Valentino Rossi (2024) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{süv|1979|2|16}} | sünnikoht = Urbino, Itaalia | pikkus = 181cm | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]], kestvussõit | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 46 | isiklik_rekord = '''[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|500cc MM/MotoGP]]'''<br>372 starti<br>89 võitu<br>199 poodiumit<br>55 kvalifikatsioonivõitu<br>76 kiireimat ringi<br>5415 punkti<br>'''[[250cc MM]]'''<br>30 starti<br>14 võitu<br>21 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>11 kiireimat ringi<br>510 punkti<br>'''[[125cc MM]]'''<br>30 starti<br>12 võitu<br>15 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>9 kiireimat ringi<br>432 punkti<br>'''[[FIA Kestvussõidu maailmameistrivõistlused]]'''<br>14 starti<br>5 poodiumit<br>1 kvalifikatsioonivõit }} '''Valentino Rossi''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1979]] [[Urbino]]s) on [[Itaalia]] [[Autosport|autosportlane]], endine [[Mootorrattasport|mootorrattavõidusõitja]] ja üheksakordne maailmameister [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidus]]. Teda peetakse laialdaselt üheks aegade parimaks mootorratta võidusõitjaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Is Rossi the greatest of all time? {{!}} GRR |url=https://www.goodwood.com/grr/race/modern/is-rossi-the-greatest-of-all-time/ |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.goodwood.com |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-12 |pealkiri=The real reason why Valentino Rossi is the greatest MotoGP racer of all-time |url=https://www.visordown.com/news/racing/motogp/real-reason-why-valentino-rossi-greatest-motogp-racer-all-time |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> == Karjäär == === Varajane karjäär === Rossi sündis 16. veebruaril 1979 [[Urbino|Urbinos]], Itaalias [[Marche]] regioonis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valentino Rossi {{!}} The Official MotoGP Website |url=http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100624095731/http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisaeg=2010-06-24 |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Kui ta oli laps, kolis tema pere [[Tavullia|Tavulliasse]]. Ta hakkas noorelt mootorratastega sõitma tänu tema isa [[Graziano Rossi|Graziano]] mõjule.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08}}</ref> Esmaselt hakkas Rossi võidusõitma mootorrataste asemel kartidega, kuna ta ema oli mures selle ohtlikuse peale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otomotif |eesnimi=MotoGP Motor |kuupäev=2020-02-14 |pealkiri=Antara Lorenzo, Rossi dan MotoGP 2021 |url=https://www.serabutan.com/2020/02/antara-lorenzo-rossi-dan-motogp-2021.html |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=Blogger Serabutan |keel=id}}</ref> Rossi sõitis kardiga esimest korda 1985. aastal ning 1990. aastal tuli ta regiooni meistriks.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08}}</ref> 1993. aastal sai ta endendise maailmameistri [[Paolo Pileri]] käest võimaluse sõita 125cm³ mootorrattaga. Hiljem samal aastal võistles Rossi 125cm³ Itaalia meistrivõistlustel [[Cagiva Mito|Cagiva Mitoga]] koos tiimikaaslase [[Vittoriano Guareschi|Vittoriano Guareschiga]]. Oma esimesel võistlusel ta kukkus kaks korda ning lõpetas üheksandana. === 125cc maailmameistrivõistlused === Rossi tegi 17-aastasena oma Grand Prix' debüüdi [[1996. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1996. aastal maailmameistrivõistlustel]]. Tema esimene hooaeg oli üldiselt edukas. Ta jõudis pidevalt punktikohtadele [[Malaisia mootorrataste Grand Prix|Malaisia Grand Prix]]'st [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Itaalia Grand Prix]]'ni, kuid ta katkestas mõlemad Prantsusmaa ja Hollandi etappidel. Ta lõpetas Saksas viiendana ning Suurbritannias taas katkestas. Rossi saavutas oma esimese Grand Prix' poodiumi kolmanda kohaga pärast heitlust [[Jorge Martínez|Jorge Martínezega]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2018-08-09 |pealkiri=MotoGP Statistics update as Austria beckons round 11 |url=https://www.mcnews.com.au/motogp-statistics-update-austria-2018/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> Järgmisel etapil Tšehhis saavutas Rossi oma esimese kvalifikatsioonivõidu ning võitis oma esimese Grand Prix' võistluse [[AGV (ettevõte)|AGV]] [[Aprilia RS125R]] mootorrattaga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=since 1955 |eesnimi=the experts at MCN-the voice of motorcyclists |pealkiri=Valentino Rossi’s first win 20-years on |url=https://www.motorcyclenews.com/sport/motogp/2016/august/valentino-rossis-first-win-20-years-on/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref> Ta jõudis taas punktikohtadele Imolas, kuid pidi katkestama katalani ja Rio etappidel. Ta sai punkte viimasel etapil Austraalias ning lõpetas hooaja üldarvestuses üheksandana 111 punktiga. Tema teisel hooajal, [[1997. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1997. aasta 125cc maailmameistrivõistlustel]], siirdus Rossi AGV võistkonnast Nastro Azzurro Aprilia võistkonda ning hakkas domineerima. Ta võitis kvalifikatsiooni ja Grand Prix' sõidu Malaisias, kuid katkestas järgmisel etapil Jaapanis. Järgmisel kahel etapil võitis ta Hispaanias ja Itaalias ning lõpetas Austrias teisena.<ref>{{Netiviide |pealkiri=#RacingTogether: MotoGP™ comes back to Austria {{!}} Ghostarchive |url=https://ghostarchive.org/varchive/ZWwcONWpZ0w |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=ghostarchive.org}}</ref> Ta võitis kõik etapid prantsusest Suurbritanniasse, sh. kolm kvalifikatsioonivõitu Hollandi, Imola ja Saksa etappidel. Pärast kolmanda koha tulemust Tšehhis saavutas ta jälle kaks võitu katalani ja Indoneesia Grand Prix'del. Ta lõpetas Austraalias kuuendana. Ta võitis 1997. aasta MM-tiitli, võites 11 võidusõitu 15-nest 321 punktiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-07-30 |pealkiri=Valentino Rossi, his first World Championship in 1997 |url=https://www.visordown.com/features/general/valentino-rossi-his-first-world-championship-1997 |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> == VR46 Riders Academy == Rossi asutas võistluskooli nimega VR46 Racing Academy. See akadeemia on koht, kus noored Itaalia võidusõitjad saavad treenida. {| class="wikitable" |+Praegused VR46 Riders Academy liikmed !Sõitja !Aastad !Võistlussari !Meistritiitlid VR46 liikmena |- |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2017), MotoGP (2023, 2024) |- |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2018) |- |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Migno]] |2014- |''Treenija'' | |- |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Celestino Vietti]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Moto2]] | |- |{{flagicon|ITA}} Matteo Gabarrini |2024- |[[European Talent Cup|ETC]] | |- |{{flagicon|ITA}} Lorenzo Pritelli |2025- |[[Itaalia Superbike'i meistrivõistlused|CIV]] | |- |{{flagicon|ITA}} Leonardo Casadei |2025- | | |- ! colspan="4" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riders {{!}} VR46 |url=https://vr46ridersacademy.com/en/riders/ |vaadatud=2026-05-18 |keel=en}}</ref> |} == Meeskonnad == === Grand Prix mootorrataste võidusõit === [[Aprilia|Scuderia AGV Aprilia]], 125cc maailmameistrivõistlused ([[1996]]) [[Aprilia|Nastro Azzurro Aprilia]], 125cc ja 250cc maailmameistrivõistlused ([[1997]]-[[1999]]) [[Honda Racing Corporation|Nastro Azzurro Honda]], 500cc maailmameistrivõistlused ([[2000]]-[[2001]]) [[Honda Racing Corporation|Honda]], MotoGP ([[2002]]-[[2003]]) [[Yamaha Motor Company|Yamaha]], MotoGP ([[2004]]-[[2010]], [[2013]]-[[2020]]) [[Ducati Corse|Ducati]], MotoGP ([[2011]]-[[2012]]) [[Sepang Racing Team|Petronas Yamaha SRT]], MotoGP ([[2021]]) == Viited == {{viited}} == Vaata ka == * [[VR46 Racing Team]] == Välislingid == * [https://www.valentinorossi.com/en/ Valentino Rossi veebileht] {{JÄRJESTA:Rossi, Valentino}} [[Kategooria:Itaalia motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] fbbs8ftti1z0zgwys81jjmtgb47uudr 7189905 7189785 2026-07-09T16:37:59Z Kasparkelk 204517 250cc maailmameistrivõistlused 7189905 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Valentino Rossi | pilt = Valentino Rossi 2024 WEC Fuji 6.jpg | pildiallkiri = Valentino Rossi (2024) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{süv|1979|2|16}} | sünnikoht = Urbino, Itaalia | pikkus = 181cm | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]], kestvussõit | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 46 | isiklik_rekord = '''[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|500cc MM/MotoGP]]'''<br>372 starti<br>89 võitu<br>199 poodiumit<br>55 kvalifikatsioonivõitu<br>76 kiireimat ringi<br>5415 punkti<br>'''[[250cc MM]]'''<br>30 starti<br>14 võitu<br>21 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>11 kiireimat ringi<br>510 punkti<br>'''[[125cc MM]]'''<br>30 starti<br>12 võitu<br>15 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>9 kiireimat ringi<br>432 punkti<br>'''[[FIA Kestvussõidu maailmameistrivõistlused]]'''<br>14 starti<br>5 poodiumit<br>1 kvalifikatsioonivõit }} '''Valentino Rossi''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1979]] [[Urbino]]s) on [[Itaalia]] [[Autosport|autosportlane]], endine [[Mootorrattasport|mootorrattavõidusõitja]] ja üheksakordne maailmameister [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidus]]. Teda peetakse laialdaselt üheks aegade parimaks mootorratta võidusõitjaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Is Rossi the greatest of all time? {{!}} GRR |url=https://www.goodwood.com/grr/race/modern/is-rossi-the-greatest-of-all-time/ |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.goodwood.com |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-12 |pealkiri=The real reason why Valentino Rossi is the greatest MotoGP racer of all-time |url=https://www.visordown.com/news/racing/motogp/real-reason-why-valentino-rossi-greatest-motogp-racer-all-time |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> == Karjäär == === Varajane karjäär === Rossi sündis 16. veebruaril 1979 [[Urbino|Urbinos]], Itaalias [[Marche]] regioonis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valentino Rossi {{!}} The Official MotoGP Website |url=http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100624095731/http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisaeg=2010-06-24 |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Kui ta oli laps, kolis tema pere [[Tavullia|Tavulliasse]]. Ta hakkas noorelt mootorratastega sõitma tänu tema isa [[Graziano Rossi|Graziano]] mõjule.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08}}</ref> Esmaselt hakkas Rossi võidusõitma mootorrataste asemel kartidega, kuna ta ema oli mures selle ohtlikuse peale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otomotif |eesnimi=MotoGP Motor |kuupäev=2020-02-14 |pealkiri=Antara Lorenzo, Rossi dan MotoGP 2021 |url=https://www.serabutan.com/2020/02/antara-lorenzo-rossi-dan-motogp-2021.html |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=Blogger Serabutan |keel=id}}</ref> Rossi sõitis kardiga esimest korda 1985. aastal ning 1990. aastal tuli ta regiooni meistriks.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08}}</ref> 1993. aastal sai ta endendise maailmameistri [[Paolo Pileri]] käest võimaluse sõita 125cm³ mootorrattaga. Hiljem samal aastal võistles Rossi 125cm³ Itaalia meistrivõistlustel [[Cagiva Mito|Cagiva Mitoga]] koos tiimikaaslase [[Vittoriano Guareschi|Vittoriano Guareschiga]]. Oma esimesel võistlusel ta kukkus kaks korda ning lõpetas üheksandana. === 125cc maailmameistrivõistlused === Rossi tegi 17-aastasena oma Grand Prix' debüüdi [[1996. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1996. aastal maailmameistrivõistlustel]]. Tema esimene hooaeg oli üldiselt edukas. Ta jõudis pidevalt punktikohtadele [[Malaisia mootorrataste Grand Prix|Malaisia Grand Prix]]'st [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Itaalia Grand Prix]]'ni, kuid ta katkestas mõlemad Prantsusmaa ja Hollandi etappidel. Ta lõpetas Saksas viiendana ning Suurbritannias taas katkestas. Rossi saavutas oma esimese Grand Prix' poodiumi kolmanda kohaga pärast heitlust [[Jorge Martínez|Jorge Martínezega]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2018-08-09 |pealkiri=MotoGP Statistics update as Austria beckons round 11 |url=https://www.mcnews.com.au/motogp-statistics-update-austria-2018/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> Järgmisel etapil Tšehhis saavutas Rossi oma esimese kvalifikatsioonivõidu ning võitis oma esimese Grand Prix' võistluse [[AGV (ettevõte)|AGV]] [[Aprilia RS125R]] mootorrattaga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=since 1955 |eesnimi=the experts at MCN-the voice of motorcyclists |pealkiri=Valentino Rossi’s first win 20-years on |url=https://www.motorcyclenews.com/sport/motogp/2016/august/valentino-rossis-first-win-20-years-on/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref> Ta jõudis taas punktikohtadele Imolas, kuid pidi katkestama katalani ja Rio etappidel. Ta sai punkte viimasel etapil Austraalias ning lõpetas hooaja üldarvestuses üheksandana 111 punktiga. Tema teisel hooajal, [[1997. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1997. aasta 125cc maailmameistrivõistlustel]], siirdus Rossi AGV võistkonnast Nastro Azzurro Aprilia võistkonda ning hakkas domineerima. Ta võitis kvalifikatsiooni ja Grand Prix' sõidu Malaisias, kuid katkestas järgmisel etapil Jaapanis. Järgmisel kahel etapil võitis ta Hispaanias ja Itaalias ning lõpetas Austrias teisena.<ref>{{Netiviide |pealkiri=#RacingTogether: MotoGP™ comes back to Austria {{!}} Ghostarchive |url=https://ghostarchive.org/varchive/ZWwcONWpZ0w |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=ghostarchive.org}}</ref> Ta võitis kõik etapid prantsusest Suurbritanniasse, sh. kolm kvalifikatsioonivõitu Hollandi, Imola ja Saksa etappidel. Pärast kolmanda koha tulemust Tšehhis saavutas ta jälle kaks võitu katalani ja Indoneesia Grand Prix'del. Ta lõpetas Austraalias kuuendana. Ta võitis 1997. aasta MM-tiitli, võites 11 võidusõitu 15-nest 321 punktiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-07-30 |pealkiri=Valentino Rossi, his first World Championship in 1997 |url=https://www.visordown.com/features/general/valentino-rossi-his-first-world-championship-1997 |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> === 250cc maailmameistrivõistlused === Pärast 1997. aasta 125cc MM-tiitli võitmist, läks Rossi järgmiseks aastaks 250cc klassi [[Aprilia RS250]] mootorrattaga. Ta katkestas esimesest kahest etapist Jaapanis ja Malaisias ning pärast sai ta kolme teise koha tulemust järjest Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal, kuid veelkord katkestas Madridi etapil. Ta võitis oma esimese 250cc võidusõidu 1998. aasta [[Hollandi TT]]-l.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-06-26 |pealkiri=De negen TT-zeges van Valentino Rossi |url=https://www.rtvdrenthe.nl/nieuws/110624/de-negen-tt-zeges-van-valentino-rossi |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.rtvdrenthe.nl |keel=nl}}</ref> Ta pidi briti etapilt katkestama, kuid jõudis Saksamaal tagasi poodiumile kolmanda kohaga. Tšehhis ta kukkus ning pidi katkestama sõidust. Pärast seda, võitis ta kõik etapid Imolast viimase etapini Argentinasse. Ta lõpetas hooaja üldarvestuses teisena 201 punktiga, 23 punkti maailmameistrist [[Loris Capirossi|Loris Capirossist]] maas. [[Fail:Valentino Rossi 1999 Donington Park.jpg|pisi|270x270px|Rossi 1999. aasta [[briti Grand Prix]]'l]] 1999. aastal oli Rossi Aprilia tehasevõistkonna ainus sõitja. Ta sai Malaisias kvalifikatsioonivõidu ning lõpetas võidusõidus viiendana. Ta sai punkte juurde Jaapanis ning sai võidu kolmandal etapil Hispaanias. Rossi sai oma hooaja teise kvalifikatsioonivõidu Prantsusmaal, kuid katkestas sõidust. Ta sai Itaalias ja Kataloonias kaks võitu üksteise järel. Hollandis lõpetas ta teisena, napilt kaotades Capirossile. Ta võitis järgmised kolm etappi Britanniast Tšehhini. Imolas lõpetas Rossi teisena ning Valencias lõpetas ta kaheksandana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Criville Wins 500 GP at Imola; Capirossi First in 250 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/09/imolagprace/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta lõpetas hooaja veel kolme võiduga Austraalias, Lõuna-Aafrikas ja Rio de Janeiros.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Okada Wins 500 GP Race at Phillip Island, Australia; Rossi Takes 250 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/phillipgpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500cc) and Rossi (250cc) Win at South African GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/soagpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta tuli maailmameistriks Rio de Janeiros ning lõpetas hooaja 309 punktiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Abe Wins Rio 500 GP, While Criville Takes Championship; Rossi Both Race Winner and Champion in 250’s « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/riogpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> == VR46 Riders Academy == Rossi asutas võistluskooli nimega VR46 Racing Academy. See akadeemia on koht, kus noored Itaalia võidusõitjad saavad treenida. {| class="wikitable" |+Praegused VR46 Riders Academy liikmed !Sõitja !Aastad !Võistlussari !Meistritiitlid VR46 liikmena |- |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2017), MotoGP (2023, 2024) |- |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2018) |- |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Migno]] |2014- |''Treenija'' | |- |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Celestino Vietti]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Moto2]] | |- |{{flagicon|ITA}} Matteo Gabarrini |2024- |[[European Talent Cup|ETC]] | |- |{{flagicon|ITA}} Lorenzo Pritelli |2025- |[[Itaalia Superbike'i meistrivõistlused|CIV]] | |- |{{flagicon|ITA}} Leonardo Casadei |2025- | | |- ! colspan="4" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riders {{!}} VR46 |url=https://vr46ridersacademy.com/en/riders/ |vaadatud=2026-05-18 |keel=en}}</ref> |} == Meeskonnad == === Grand Prix mootorrataste võidusõit === [[Aprilia|Scuderia AGV Aprilia]], 125cc maailmameistrivõistlused ([[1996]]) [[Aprilia|Nastro Azzurro Aprilia]], 125cc ja 250cc maailmameistrivõistlused ([[1997]]-[[1999]]) [[Honda Racing Corporation|Nastro Azzurro Honda]], 500cc maailmameistrivõistlused ([[2000]]-[[2001]]) [[Honda Racing Corporation|Honda]], MotoGP ([[2002]]-[[2003]]) [[Yamaha Motor Company|Yamaha]], MotoGP ([[2004]]-[[2010]], [[2013]]-[[2020]]) [[Ducati Corse|Ducati]], MotoGP ([[2011]]-[[2012]]) [[Sepang Racing Team|Petronas Yamaha SRT]], MotoGP ([[2021]]) == Viited == {{viited}} == Vaata ka == * [[VR46 Racing Team]] == Välislingid == * [https://www.valentinorossi.com/en/ Valentino Rossi veebileht] {{JÄRJESTA:Rossi, Valentino}} [[Kategooria:Itaalia motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 0eiomwf3z1du4czvvziw2cf0cb8shfo 0 385070 7190085 6900200 2026-07-10T00:29:16Z Trebors 57925 7190085 wikitext text/x-wiki '''Mart Müürisepp''' (sündinud [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1991]]<ref>http://jalgpall.ee/voistlused/player/10624</ref> [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti [[näitleja]]. Ta lõpetas [[2011]]. aastal [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i. 2009–2011 osales Jakob Westholmi Gümnaasiumi teatriringis (juhendaja Rando Kuustik), kus tegi eriilmelisi rolle teatriõhtutel "Siin ja praegu". 2011. aastast töötab [[NUKU|Eesti Nuku- ja Noorsooteatris]].<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://www.nuku.ee/info-ja-piletid/inimesed/naitlejad/mart-muurisepp/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-11-25 |arhiivimisaeg=2015-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150107063920/http://www.nuku.ee/info-ja-piletid/inimesed/naitlejad/mart-muurisepp/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on mänginud filmis "[[Vasha]]" (2009, [[režissöör]] Hannu Salonen) Tomi ja filmis "[[Vasaku jala reede]]" (2012, režissöörid Andres Kõpper ja Arun Tamm) Ristot. Ta on näidelnud [[TV3]] sarjades "[[Unistuste agentuur]]" (2010–2011), "[[Päikese poole (draamasari)]]" (2011–2012) ja "[[Keskea rõõmud (sari)|Keskea rõõmud]]" (2025–).<ref>{{Netiviide |pealkiri=„HOMMIKUSÖÖK STAARIGA“ {{!}} Mart Müürisepp: „Olingi loll, ei kasutanud õiget hetke ära. Nüüd on rong läinud!“ |url=https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1124311/hommikusook-staariga-mart-muurisepp-olingi-loll-ei-kasutanud-oiget-hetke-ara-nuud-on-rong-lainud |vaadatud=2025-02-15 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> 2014. aastal võitis ta TV3 paroodiasaatesarja "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". 2015. aastal esines ta Eesti eri paigus monolavastusega "Mees metsast" (autor [[Rein Pakk]]).<ref>Tanel Meos, Anne Soosalu. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/71284437/suur-intervjuu-mart-muurisepp-kergitab-oma-maski-kui-alustasin-naitlemist-teadvustasin-endale-et-tahan-seda-teha-40-aastat Suur intervjuu: Mart Müürisepp kergitab oma maski: kui alustasin näitlemist, teadvustasin endale, et tahan seda teha 40 aastat!] Kroonika/Delfi, 20.04.2015.</ref> 2016. aastal astus üles [[Kanal 2]] sketšisaates "[[Suur komöödiaõhtu]]". 2018. aastal juhtis ta koos [[Katariina Tamm]]ega Kanal 2 huumorisaadet "[[Su nädal kõlab tuttavalt]]". Oma suhte kohta teatriga on ta öelnud nii: „Ma elan ja hingan teatrit ning suurema osa aastast teen tööd.”<ref>http://epl.delfi.ee/news/lp/mart-muurisepp-loikasin-endale-ise-poroloonist-lavapartneri?id=70297405</ref> Tema suuremad rollid teatris on nimiosa "Väikeses Gavroche'is" ja Gregor Samsa roll "Metamorfoosis".<ref name="arhiivikoo" /> == Rollid NUKU teatris<ref>[http://nuku.ee/et/mart-m%C3%BC%C3%BCrisepp Mart Müürisepp] NUKU</ref> == * [[Vahur Keller]] „Eesti jõulud” (lav. Vahur Keller), 2017 – Raimo * [[Mehis Heinsaar]]-Aare Toikka „Mees, kes ei teinud mitte midagi” (lav. [[Aare Toikka]]), 2017 – Mees, kes mitte midagi ei tee * [[Daphne du Maurier|Daphne Du Maurier]]-[[Alfred Hitchcock]]-Vahur Keller „Linnud” (lav. Vahur Keller), 2017 – Frank * [[Oscar Wilde]] „[[Dorian Gray portree]]” (lav. Vahur Keller), 2015 – Dorian Grey * [[Jules Verne]] „[[Kapten Granti lapsed]]” (lav. Vahur Keller), 2014 – Ayrton * [[Mihkel Ulman]] „Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater” (lav.-d [[Taavi Tõnisson]] ja Mirko Rajas), 2014 – Prints Kaspar, leskproua poeg Hans * [[Victor Hugo]]-[[Urmas Lennuk]] „Väike Gavroche” (lav. Taavi Tõnisson), 2013 – Väike Gavroche * J. Tesori - D. Lindsay-Abaire'i muusikal „[[Shrek]]” (lav. Ain Mäeots), 2013 – Eesel * Vahur Keller-[[Andres Roosileht]] „Õhtusöök vampiiridega” (lav. Andres Roosileht), 2012 – Ima * [[Astrid Lindgren]] „[[Karlsson katuselt]]” (lav. Vahur Keller), 2011 – Bosse * [[Franz Kafka]] „Metamorfoos” (lav. Mirko Rajas), 2011 – Gregor Samsa * Astrid Lindgren „[[Kalle Blomkvist ja Rasmus]]” (lav. Vahur Keller), 2010 – Kalle Blomkvist == Tunnustus == * Tallinna Noor Kultuuritegija 2011 * NUKU teatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2011/2012 * NUKU teatri kolleegipreemia Suurim Üllataja hooajal 2011/2012 * NUKU teatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2013/14 == Isiklikku == Müürisepp oli mitu aastat suhtes NUKU teatri näitleja [[Kaisa Selde]]ga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-01-10 |pealkiri=«Kartulite ja apelsinide» Kaisa Selde kooselu Mardiga sai otsa |url=https://elu24.postimees.ee/2656948/kartulite-ja-apelsinide-kaisa-selde-kooselu-mardiga-sai-otsa |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> Müüriseppa kaaslane on turundusvaldkonnas töötav [[Chrisanne Prei]]. Nad said tuttavaks Tinderis. Nad elavad Tallinna vanalinnas. Neil on koer Simba.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Armastus vabastas Mart Müürisepa masendusest. „Ta oli esimene tüdruk, kes tuli mu ukse taha kohale“ |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120352436/armastus-vabastas-mart-muurisepa-masendusest-ta-oli-esimene-tudruk-kes-tuli-mu-ukse-taha-kohale |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Müüriseppa hobi on jalgpall ja arvutimängud.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Müürisepp, Mart}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 43l1h1edfiv4fj3diokfew440c4e5i1 0 385362 7189832 6604333 2026-07-09T14:16:59Z Kuriuss 38125 7189832 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}} '''Valimispäev''' on päev, mil toimuvad [[valimised]], kus rahvas valib oma esindajad poliitilisse organisse. Valimispäevale eelnevatel päevadel võivad toimuda [[eelvalimised]]. Paljudes [[riik]]ides on valimispäev alati pühapäeval, et valimistel saaks osaleda võimalikult suurem arv valijaid. Mõnedes riikides või riikide piirkondades on valimispäev nädala sees ja see päev on muudetud [[riigipüha]]ks. Samas ingliskeelsetes maades ei ole valimispäev tavaliselt pühapäeval, seda protestantlike mõjude tõttu, kuna pühapäev on kristluses sabatiks. Suurbritannias on valimispäevaks neljapäev, Kanadas esmaspäev ning Austraalias ja Uus-Meremaal laupäev. USA-s on valimispäevaks teisipäev pärast novembri esimest esmaspäeva (v.a erivalimised)<ref>{{Netiviide |pealkiri=2 U.S. Code § 7 - Time of election |url=https://www.law.cornell.edu/uscode/text/2/7 |vaadatud=2024-03-10 |väljaanne=LII / Legal Information Institute |keel=en}}</ref>, ehk vahemik 2.–8. november – USA põhiseadus ei võimalda ennetähtaegseid valimisi. 1792. aasta föderaalseaduse kohaselt tohtisid valimised toimuda 34 päeva jooksul enne detsembri esimest kolmapäeva, valimispäevad olid osariikide otsustada. Toona oli veel agraarühiskond, paljud inimesed olid tugevalt kristlased, valimiseks oli vaja reisida üldiselt maakonna halduskeskusesse, aga autosid veel polnud ja ka teed olid kehvas seisukorras. Kevad oli külvihooaeg ja suvel tegeleti põllutöödega, seevastu november oli sobiv, kuna selleks ajaks oli lõikus tehtud, kuid polnud veel käredat talvepakast, mis oleks transporti raskendanud. Kuna pühapäev oli kirikupäev ja kolmapäev turupäev, sobis valimispäevaks hästi teisipäev, esmaspäev kulunuks siis reisimisele.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Why Are U.S. Elections Held on Tuesdays? {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/story/why-are-us-elections-held-on-tuesdays |vaadatud=2024-03-10 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> 1840. aastatel tegi Samuel Morse'i leiutatud uue juhtmevaba elektromagnetiline telegraaf võimalikuks valimistulemuste kiirelt teavitamise. Et vältida olukorda, kui varem valimisi pidanud osariikide tulemuste avalikustamine võiks mõjutada valijaid valimisi hiljem pidavates osariikides, otsustati presidendivalimiste päev kõigis osariikides ühtlustada. Teisipäev novembri alguses mahtus hästi ka 34-päevase ajaakna sisse, kuna valimispäeva ja detsembri esimese kolmapäeva vahe on alati 29 päeva. Samas seati valimispäevaks mitte novembri esimene teisipäev, vaid teisipäev pärast novembri esimest esmaspäeva. 1. novembrit sooviti vältida, kuna see on pühakutepäevaks ja ärimehed tegid uue kuu esimesel päeval tavaliselt eelmise kuu raamatupidamist. Seega kui 1. november langeb teisipäevale, on valimispäevaks 8. november. Teisipäev pärast novembri esimest esmaspäeva kinnitati riiklikuks valimispäevaks presidendivalimistel 1845. aastal.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Valimised]] 4utvhwx9oe0elndk2lpunyai8xh0i6w 0 386406 7189866 6488431 2026-07-09T15:27:34Z Kuriuss 38125 7189866 wikitext text/x-wiki {{Kaart | lat=57.055 | long=25.518611 | osm=Q11010764 | wikidata=Q11010764 | zoom=7 | laius=300 | kõrgus=250 | värv=#088A08 | raamita=jah }} '''Dünamünde ordulinnus''' oli [[Liivimaa ordu]] [[linnus]] praeguse [[Läti]] [[Riia]] linna [[Vecdaugava]] asumi territooriumil (Airu iela 79a). Dünamünde ordulinnus on [[arheoloogiamälestis]]. [[Saksa keel]]es on kasutusel olnud nimekujud ''Dünamünde'', ''Dynemunde''. [[Läti keel]]es on kasutusel nimekujud ''Daugavgrīvas viduslaiku pils'', ''Daugavgrīvas skansts'', ''Skanstnieki''. ==Ajalugu== Tugevasti kindlustatud ja [[Daugava]] suudmeala kontrolliv [[Dünamünde klooster]] kujunes Riia linna ja [[Liivi ordu]] vahelistes lahkhelides oluliseks teguriks. Algselt saavutas Riia linn abt Vilhelmilt lubaduse, et klooster võib oma valduses olevaid maid müüa vaid Riia linnale. Aastal [[1305]] müüs klooster aga kõik oma valdused 4000 [[Köln]]i marga eest Liivimaa ordule, kes kloostri hooneid veel enam kindlustas ja pani nii aluse Dünamünde ordulinnusele. Strateegiliselt tähtsas paigas asuv ordulinnus tagas Liivimaa ordule Riiaga peetud võitluses edu. Riia linn pöördus abi saamiseks isegi paavst [[Clemens V]] poole, ent edutult. Ordulinnuse tähtsust näitab see, et vahetult pärast ostu, aastal 1305, rajas ordu [[Dünamünde komtuurkond|Dünamünde komtuurkonna]] ja linnusest sai [[Dünamünde komtuur]]ide residents. Aastal [[1329]] õnnestus riialastel ordulinnus vallutada. Aastal [[1335]] tagastas [[Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend|Riia piiskop]] siiski linnuse Liivimaa ordule, saades kompensatsiooniks 20 000 marka. Viimane komtuur valitses [[1480. aastad|1480. aastate]] esimesel poolel, misjärel see valdus ühendati [[Liivi ordu maamarssal]]i aladega. Riialased hõivasid ordulinnuse taas aastal [[1485]], piirates linnust enne neli nädalat. Linnus lammutati, püsti jäeti vaid üks torn, mis oli kasutusel meremärgina. Ordu ehitas vana linnuse asemele uue [[Wolter von Plettenberg]]i juhatusel. Tõenäoliselt rajati siis ka teisele poole vallikraavi kolme torniga [[eeslinnus]], mida ühendas pealinnusega langetatav sild. Aastail [[1532]]–[[1560]] kandsid Liivi ordu maamarssalid ka [[Dünamünde komtuur]]i nimetust. [[File:Daugavgriva1601.jpg|thumb|350px|Dünamunde linnuse vallutamine [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõjas]], 1601 ([[Giacomo Lauro]] gravüür)]] Ordulinnuse kaitseks ehitati muldvallid 16. sajandil. Aastal [[1582]] inspekteeris [[Rzeczpospolita]] kuningas [[Stefan Bathory]] ordulinnust ja andis korralduse neid tugevdada. Ordulinnuse tähtsus hakkas vähenema, kui aastal [[1567]] Daugava endale läbi rannaluidete uue tee merre murdis. Kuni aastani [[1681]] kasutati Riiga sõitmiseks ka jõe vana sängi, kuid tasahilju see ummistus ja Dünamünde ordulinnusest tähtsamaks muutus uus, aastal [[1624]] rajatud [[Daugavgrīva kindlus]]. 17. sajandil hävis Dünamünde ordulinnus Rootsi ja Poola vahelistes sõdades. Aastaks [[1624]] oli ordulinnus purustatud, aga sealset kindlust kaitsesid muldvallil asuvad 49 [[kahur]]it. Aastal [[1653]] otsustasid piirkonna hõivanud rootslased, et kindlust pole mõtet taastada. Ordulinnuse kive kasutati [[Daugavgrīva kindlus]]e ehitusel. 18. sajandil kuulusid ordulinnuse varemed [[Mīlgrāvise mõis]]ale. 19. sajandi alguses rajati sinna Skanstnieki talu. ==Ehitus== Dünamünde kindlustatud kloostrile lisati ordu ajal veel kaks torni, mis paiknesid linnuse loode- ja kirdenurgas. Varasemast [[ordulinnus]]est säilis pärast aastat [[1485]] vaid üksainus torn, mida kasutati meremärgina. Linnus taastati 15. sajandi lõpus. Wolter von Plettenberg lasi linnusele lisada veel kolme torniga [[Eeslinnus|eeslinnus]]e, mis paiknes teisel pool vallikraavi. Pealinnusega ühendas seda üles tõstetav sild. 16. sajandil püstitati linnuse kaitseks muldvallid. [[1682]]. aastal andis kuningas Stefan Bathory korralduse need vallid tugevamaks, kohati ka ümber ehitada. ==Praegune seisukord== Dünamünde ordulinnusest on maapinnal säilinud vaid põhjakülge kaitsnud muldvall ja osalt ka idapoolne [[Muldvall|muldvall]]. Tõenäoliselt ümbritses muldvall aga kogu ordulinnust. Muldvalli kõrgus on kaheksa meetrit, selle laius tipus on samuti kaheksa meetrit. ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.ambermarks.com/_Pieminekli/IsieApraksti/Riga/Vecdaugava/DaugrPils.htm Sissekanne Riia mõisate veebisaidil] (''läti keeles'') *[http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=7940&prop_id=169 Sissekanne Läti mõisate veebisaidil] (''läti keeles'') {{koord}} [[Kategooria:Läti linnused]] [[Kategooria:Liivi ordu linnused‎]] [[Kategooria:Vidzeme]] [[Kategooria:Riia ajalugu]] [[Kategooria:Daugavgrīva kihelkond]] ha9jlzdzrxg8kfc976jsbe03az5xneu 0 390632 7190075 7075685 2026-07-10T00:18:11Z Trebors 57925 7190075 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pavel Vorozhtsov Opus post2.jpg|pisi|Pavel Vorožtsov (2008)]] '''Pavel Vorožtsov''' ([[Vene keel|vene]] ''Павел Владимирович Ворожцов''; sündinud [[30. aprill]]il [[1980]] [[Tallinn]]as) on Eesti ja Venemaa [[Teatrinäitleja|teatri]]- ja [[filminäitleja]]. Ta lõpetas aastal [[2002]] [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i. Aastal [[2006]] lõpetas ta [[Moskva Kunstiteatri stuudiokool]]i. Ta on töötanud Tallinnas [[Vene Teater|Vene Teatris]]. 2007 kutsuti ta [[Moskva Kunstiteater|Moskva Kunstiteatrisse]]. {{JÄRJESTA:Vorožtsov, Pavel}} [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Venemaa näitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 0m1x4ut59m2i2orzb45lek3c7d6eqmm 0 391025 7190006 7176009 2026-07-09T21:29:18Z LeeMarx 59920 7190006 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Pärnu Raeküla Kool | pilt = Raeküla kool.jpg | pildiallkiri = Raeküla kooli tagahoov | asutatud = [[1913]]; taasavatud [[1991]] | koolitüüp = [[põhikool]] | direktor = Liilia Oberg | asukoht = [[Pärnu]] | aadress = Käo 4, Pärnu | koduleht = [https://www.raekyla.parnu.ee/ www.raekyla.parnu.ee] | deviis = ''Vitae, non scholae discimus''<br />Me ei õpi kooli, vaid elu jaoks }} [[File:Raeküla vanakool3.jpg|thumb|Raeküla vanakool]] [[File:Raeküla vanakool2.jpg|thumb|Raeküla vanakool]] [[File:Raeküle vanakooli torn.jpg|thumb|Raeküle vanakooli torn]] [[Fail:Pärnu_Raeküla_Kool_Lembitu_1A_õppehoone.jpg|thumb|Raeküla Lembitu 1a õppehoone]] '''Pärnu Raeküla Kool''' on [[Pärnu Linnavalitsus]]e hallatav [[põhikool]] [[Pärnu]]s. Kooli postiaadress on Käo 4 ning õppetöö toimub Käo 4 ja Lembitu 1A õppehoones.<ref name="pohimaarus">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/410012020017 |pealkiri=Pärnu Raeküla Kooli põhimäärus |väljaanne=Riigi Teataja |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref><ref name="kontakt">{{netiviide |url=https://www.raekyla.parnu.ee/index.php/kontakt |pealkiri=Olulised kontaktid |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> Kooli tunnuslause on ladinakeelne ''Vitae, non scholae discimus'', eesti keeles „Me ei õpi kooli, vaid elu jaoks”.<ref name="symboolika">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVparnuraekulakool201709.2.5 |pealkiri=Sümboolika |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool. Aastaraamat |aeg=september 2017 |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> == Ajalugu == Raekülas tekkis vajadus oma kooli järele 20. sajandi alguses, kui piirkonna elanikkond suurenes. Elanike arvu kasvu mõjutasid muu hulgas Pärnu–Valga raudtee valmimine 1896. aastal ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]u rajamine 1900. aastal. Enne kohaliku kooli asutamist käisid Raeküla lapsed koolis kas Reiu vallakoolis või Pärnu linnakoolis.<ref name="ajalugu">{{netiviide |url=https://raekyla.parnu.ee/index.php/koolist/kooli-ajalugu |pealkiri=Kooli ajalugu |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Raekülla kooli asutamise mõte sai alguse 1911. aasta juulis, kui [[Konstantin Päts]]i eestvedamisel loodi Pärnu Eesti Kooliseltsi Raeküla osakond. Kooli asutamise loa taotlemisel oli oluline roll Konstantin ja [[Voldemar Päts]]il. Koolimaja ehitas Pärnu ehitusmeister Martin Klein. Püstpalkidest hoone valmis 1912. aasta lõpus ning selles oli kaks klassiruumi ja õpetaja korter.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2018">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/Raek%C3%BClaS%C3%B5numidvol15_veebi.pdf |pealkiri=Raeküla hariduselul täitub 105 aastat |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=24. märts 2018 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Raeküla 2-klassilise algkooli avaaktus peeti 24. märtsil 1913. Kooli asus õppima 60 õpilast ja õpetama kaks õpetajat. Õppetöö toimus alguses vene keeles. Esimeseks koolijuhatajaks sai Martin Jürgen. Järgmisel õppeaastal oli koolis umbes 100 õpilast.<ref name="rs2018" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal hõivasid koolimaja sõdurid. 1915. aastal evakueeriti kooli vara Venemaale [[Tveri kubermang]]u ning seda hiljem tagasi ei saadud.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2018" /> Sõja järel vajas koolimaja remonti, muu hulgas tuli vahetada aknad ja uksed ning muretseda uued koolitarbed.<ref name="ajalugu" /> 1919. aastal võttis Pärnu linn kooli linna algkoolide hulka ja see sai nimeks Pärnu linna VII algkool. Samal aastal asus kooli juhatama Aleksander Hansschmidt-Helila, kes töötas koolis 1948. aastani.<ref name="ajalugu" /> 1920. aastal lisandus koolile viies ja 1921. aastal kuues klass.<ref name="rs2013">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2013/03/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-11_05.03.2013.pdf |pealkiri=Raeküla kooli nimetused läbi saja aasta |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=11. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1926. aastal valmis koolimaja juurdeehitis, kuhu rajati saal ja jalutusruum. Ehitust rahastati linna eelarvest ja kohalike seltside korjandustest. 1927. aastal jõudis Raekülla elektrivalgus ning 1928. aastal rajati kooliaed ja krunt ümbritseti planguga. Koolimaja saali kasutasid ka kohalikud seltsid.<ref name="ajalugu" /> 1930. aastatel kujunes kool üheks Raeküla seltsielu keskuseks.<ref name="jaljed">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/J%C3%A4ljed-Raek%C3%BCla-linnaosas.pdf |pealkiri=Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis? |väljaanne=Raeküla Vanakooli keskus |aeg=2019 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Teise maailmasõja järel kandis kool Pärnu IV mittetäieliku keskkooli nime. 1952. aastast oli kooli nimi Pärnu IV 7-klassiline kool. 1962. aastal ehitati kooliaeda uus algklasside hoone ning kool nimetati Pärnu VIII 7-klassiliseks kooliks. 1963. aastal sai sellest Pärnu VIII 8-klassiline kool.<ref name="rs2013" /> 1970. aastatel loeti vana koolihoone amortiseerunuks. 1979. aasta kevadel lõpetati Raekülas päevane üldhariduse andmine ning õpilased viidi üle [[Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool|Lydia Koidula nimelisse Pärnu 2. Keskkooli]]. Aastatel 1979–1991 Raekülas üldhariduskooli ei olnud. Vana koolimaja ja selle kõrval asunud algklasside hoonet kasutasid vahepeal Pärnu õhtukoolid, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu noorte tehnikamaja, [[Pärnu Kunstikool]], majanduskool ja [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]].<ref name="ajalugu" /><ref name="jaljed" /> 1980. aastate lõpus otsustati Pärnus koolide ülerahvastatuse tõttu rajada Raekülla uus koolihoone. Uue koolimaja ehitus aadressil Käo 4 algas 1989. aasta oktoobris.<ref name="rs2013" /><ref name="jaljed" /> 1991. aastal valmis uus õppehoone ja 2. septembril 1991 alustas seal tööd Pärnu Raeküla Keskkool. Kool alustas 291 õpilasega. Keskkooliosas oli alguses majandusõpe, 1995. aastast lisandus teatriõpe, millest kujunes hiljem kultuuritöö õppesuund.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2013" /> 6. juunil 1997 nimetati kool Pärnu Raeküla Gümnaasiumiks. Õpilaste arv kasvas esimesel kümnendil ning 2000/2001. õppeaastal õppis koolis 631 õpilast. Pärnu Raeküla Keskkooli ja Pärnu Raeküla Gümnaasiumi lõpetas kokku 17 lendu, 695 õpilast.<ref name="ajalugu" /> 2010. aastal reorganiseeriti kool põhikooliks ja see sai nimeks Pärnu Raeküla Kool.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2013" /> 2011. aastal alustas koolis ülelinnaline spordiklass, mille õppesuunad olid jalgpall ja tennis.<ref name="jaljed" /> 2014. aasta 1. septembril avati renoveeritud Lembitu 1A õppehoone.<ref name="ajalugu" /> Aastatel 2023–2024 renoveeriti Käo 4 õppehoone. Tööde tellija oli Pärnu linn ning ehitustööd kestsid 2023. aasta juulist 2024. aasta augustini.<ref name="tartuehitus">{{netiviide |url=https://te.ee/objektid/parnu-raekula-kool/ |pealkiri=Pärnu Raeküla Kool |väljaanne=Tartu Ehitus AS |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Renoveeritud õppehoones algas õppetöö 1. septembril 2024.<ref name="tegevuskava">{{netiviide |url=https://raekyla.parnu.ee/index.php/component/phocadownload/category/4-dokumendid?Itemid=101&download=182%3Aparendamist-vajavate-valdkondade-tegevuskava |pealkiri=Parendamist vajavate valdkondade tegevuskava |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Direktorid == Kooli juhatajad ja direktorid on olnud:<ref name="juhid">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2013/03/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-11_05.03.2013.pdf |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=märts 2013 |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> * 1913 Martin Jürgen ehk Jürjen * 1913–1914 Mihkel Raud * 1914–1915 Anton Schmidt * 1915–1916 Johan Vestmann * 1916 Liisa Vichmann * 1916–1919 Jaan Orav * 1919–1948 Aleksander Hansschmidt-Helila * 1948–1960 Maria Kopliste * 1960–1979 Johannes Kivi * 1991–2004 Tõnu Tõniste * 2004–2007 Viive Tüür * 2007 Virve Laube, direktori kohusetäitja * 2007. aastast Liilia Oberg<ref name="juhtkond">{{netiviide |url=https://www.raekyla.parnu.ee/index.php/koolipere/juhtkond |pealkiri=Juhtkond |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> == Õpilaste arv == {| class="wikitable" ! Aeg ! Õpilasi ! Märkus |- | 1991/1992. õppeaasta | 291 | Pärnu Raeküla Keskkool alustas õppetööd Käo 4 õppehoones |- | 2000/2001. õppeaasta | 631 | kooli suurim õpilaste arv |- | 2014/2015. õppeaasta | 403 | õppeaasta alguses |- | 1. september 2016 | 418 | koolis oli 23 klassikomplekti ja 42 õpetajat |} Andmed pärinevad kooli ajalooülevaatest.<ref name="ajalugu" /> == Väljaanded == Kooli ajaloo jäädvustamiseks antakse alates 2014/2015. õppeaastast välja aastaraamatut.<ref name="ajalugu" /> Jätkväljaanne ''Pärnu Raeküla Kool. Aastaraamat ...'' ilmub alates 2015. aastast.<ref name="digar">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/publication/JVparnuraekulakool |pealkiri=Pärnu Raeküla Kool. Aastaraamat ... |väljaanne=DIGAR Eesti artiklid |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> Varasemate väljaannete seas on olnud ''Raeküla kooli almanahh'', mis ilmus 1997. aastal Pärnu Raeküla Gümnaasiumi väljaandena.<ref name="almanahh">{{netiviide |url=https://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=24432 |pealkiri=Raeküla kooli almanahh |väljaanne=Arhiivmuuseumi andmebaas |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pärnu koolid]] 0c7m7y7vwnctvx181dk9bl35wghcdvt 7190010 7190006 2026-07-09T21:50:46Z LeeMarx 59920 /* Direktorid */ 7190010 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Pärnu Raeküla Kool | pilt = Raeküla kool.jpg | pildiallkiri = Raeküla kooli tagahoov | asutatud = [[1913]]; taasavatud [[1991]] | koolitüüp = [[põhikool]] | direktor = Liilia Oberg | asukoht = [[Pärnu]] | aadress = Käo 4, Pärnu | koduleht = [https://www.raekyla.parnu.ee/ www.raekyla.parnu.ee] | deviis = ''Vitae, non scholae discimus''<br />Me ei õpi kooli, vaid elu jaoks }} [[File:Raeküla vanakool3.jpg|thumb|Raeküla vanakool]] [[File:Raeküla vanakool2.jpg|thumb|Raeküla vanakool]] [[File:Raeküle vanakooli torn.jpg|thumb|Raeküle vanakooli torn]] [[Fail:Pärnu_Raeküla_Kool_Lembitu_1A_õppehoone.jpg|thumb|Raeküla Lembitu 1a õppehoone]] '''Pärnu Raeküla Kool''' on [[Pärnu Linnavalitsus]]e hallatav [[põhikool]] [[Pärnu]]s. Kooli postiaadress on Käo 4 ning õppetöö toimub Käo 4 ja Lembitu 1A õppehoones.<ref name="pohimaarus">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/410012020017 |pealkiri=Pärnu Raeküla Kooli põhimäärus |väljaanne=Riigi Teataja |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref><ref name="kontakt">{{netiviide |url=https://www.raekyla.parnu.ee/index.php/kontakt |pealkiri=Olulised kontaktid |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> Kooli tunnuslause on ladinakeelne ''Vitae, non scholae discimus'', eesti keeles „Me ei õpi kooli, vaid elu jaoks”.<ref name="symboolika">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVparnuraekulakool201709.2.5 |pealkiri=Sümboolika |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool. Aastaraamat |aeg=september 2017 |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> == Ajalugu == Raekülas tekkis vajadus oma kooli järele 20. sajandi alguses, kui piirkonna elanikkond suurenes. Elanike arvu kasvu mõjutasid muu hulgas Pärnu–Valga raudtee valmimine 1896. aastal ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]u rajamine 1900. aastal. Enne kohaliku kooli asutamist käisid Raeküla lapsed koolis kas Reiu vallakoolis või Pärnu linnakoolis.<ref name="ajalugu">{{netiviide |url=https://raekyla.parnu.ee/index.php/koolist/kooli-ajalugu |pealkiri=Kooli ajalugu |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Raekülla kooli asutamise mõte sai alguse 1911. aasta juulis, kui [[Konstantin Päts]]i eestvedamisel loodi Pärnu Eesti Kooliseltsi Raeküla osakond. Kooli asutamise loa taotlemisel oli oluline roll Konstantin ja [[Voldemar Päts]]il. Koolimaja ehitas Pärnu ehitusmeister Martin Klein. Püstpalkidest hoone valmis 1912. aasta lõpus ning selles oli kaks klassiruumi ja õpetaja korter.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2018">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/Raek%C3%BClaS%C3%B5numidvol15_veebi.pdf |pealkiri=Raeküla hariduselul täitub 105 aastat |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=24. märts 2018 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Raeküla 2-klassilise algkooli avaaktus peeti 24. märtsil 1913. Kooli asus õppima 60 õpilast ja õpetama kaks õpetajat. Õppetöö toimus alguses vene keeles. Esimeseks koolijuhatajaks sai Martin Jürgen. Järgmisel õppeaastal oli koolis umbes 100 õpilast.<ref name="rs2018" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal hõivasid koolimaja sõdurid. 1915. aastal evakueeriti kooli vara Venemaale [[Tveri kubermang]]u ning seda hiljem tagasi ei saadud.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2018" /> Sõja järel vajas koolimaja remonti, muu hulgas tuli vahetada aknad ja uksed ning muretseda uued koolitarbed.<ref name="ajalugu" /> 1919. aastal võttis Pärnu linn kooli linna algkoolide hulka ja see sai nimeks Pärnu linna VII algkool. Samal aastal asus kooli juhatama Aleksander Hansschmidt-Helila, kes töötas koolis 1948. aastani.<ref name="ajalugu" /> 1920. aastal lisandus koolile viies ja 1921. aastal kuues klass.<ref name="rs2013">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2013/03/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-11_05.03.2013.pdf |pealkiri=Raeküla kooli nimetused läbi saja aasta |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=11. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1926. aastal valmis koolimaja juurdeehitis, kuhu rajati saal ja jalutusruum. Ehitust rahastati linna eelarvest ja kohalike seltside korjandustest. 1927. aastal jõudis Raekülla elektrivalgus ning 1928. aastal rajati kooliaed ja krunt ümbritseti planguga. Koolimaja saali kasutasid ka kohalikud seltsid.<ref name="ajalugu" /> 1930. aastatel kujunes kool üheks Raeküla seltsielu keskuseks.<ref name="jaljed">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/J%C3%A4ljed-Raek%C3%BCla-linnaosas.pdf |pealkiri=Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis? |väljaanne=Raeküla Vanakooli keskus |aeg=2019 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Teise maailmasõja järel kandis kool Pärnu IV mittetäieliku keskkooli nime. 1952. aastast oli kooli nimi Pärnu IV 7-klassiline kool. 1962. aastal ehitati kooliaeda uus algklasside hoone ning kool nimetati Pärnu VIII 7-klassiliseks kooliks. 1963. aastal sai sellest Pärnu VIII 8-klassiline kool.<ref name="rs2013" /> 1970. aastatel loeti vana koolihoone amortiseerunuks. 1979. aasta kevadel lõpetati Raekülas päevane üldhariduse andmine ning õpilased viidi üle [[Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool|Lydia Koidula nimelisse Pärnu 2. Keskkooli]]. Aastatel 1979–1991 Raekülas üldhariduskooli ei olnud. Vana koolimaja ja selle kõrval asunud algklasside hoonet kasutasid vahepeal Pärnu õhtukoolid, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu noorte tehnikamaja, [[Pärnu Kunstikool]], majanduskool ja [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]].<ref name="ajalugu" /><ref name="jaljed" /> 1980. aastate lõpus otsustati Pärnus koolide ülerahvastatuse tõttu rajada Raekülla uus koolihoone. Uue koolimaja ehitus aadressil Käo 4 algas 1989. aasta oktoobris.<ref name="rs2013" /><ref name="jaljed" /> 1991. aastal valmis uus õppehoone ja 2. septembril 1991 alustas seal tööd Pärnu Raeküla Keskkool. Kool alustas 291 õpilasega. Keskkooliosas oli alguses majandusõpe, 1995. aastast lisandus teatriõpe, millest kujunes hiljem kultuuritöö õppesuund.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2013" /> 6. juunil 1997 nimetati kool Pärnu Raeküla Gümnaasiumiks. Õpilaste arv kasvas esimesel kümnendil ning 2000/2001. õppeaastal õppis koolis 631 õpilast. Pärnu Raeküla Keskkooli ja Pärnu Raeküla Gümnaasiumi lõpetas kokku 17 lendu, 695 õpilast.<ref name="ajalugu" /> 2010. aastal reorganiseeriti kool põhikooliks ja see sai nimeks Pärnu Raeküla Kool.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2013" /> 2011. aastal alustas koolis ülelinnaline spordiklass, mille õppesuunad olid jalgpall ja tennis.<ref name="jaljed" /> 2014. aasta 1. septembril avati renoveeritud Lembitu 1A õppehoone.<ref name="ajalugu" /> Aastatel 2023–2024 renoveeriti Käo 4 õppehoone. Tööde tellija oli Pärnu linn ning ehitustööd kestsid 2023. aasta juulist 2024. aasta augustini.<ref name="tartuehitus">{{netiviide |url=https://te.ee/objektid/parnu-raekula-kool/ |pealkiri=Pärnu Raeküla Kool |väljaanne=Tartu Ehitus AS |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Renoveeritud õppehoones algas õppetöö 1. septembril 2024.<ref name="tegevuskava">{{netiviide |url=https://raekyla.parnu.ee/index.php/component/phocadownload/category/4-dokumendid?Itemid=101&download=182%3Aparendamist-vajavate-valdkondade-tegevuskava |pealkiri=Parendamist vajavate valdkondade tegevuskava |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Direktorid == Kooli juhatajad ja direktorid on olnud:<ref name="juhid">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2013/03/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-11_05.03.2013.pdf |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=märts 2013 |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> * 1913 Martin Jürgen ehk Jürjen * 1913–1914 Mihkel Raud * 1914–1915 Anton Schmidt * 1915–1916 Johan Vestmann * 1916 Liisa Vichmann * 1916–1919 Jaan Orav * 1919–1948 Aleksander Hansschmidt-Helila * 1948–1960 Marie Kopliste * 1960–1979 Johannes Kivi * 1991–2004 Tõnu Tõniste * 2004–2007 Viive Tüür * 2007 Virve Laube, direktori kohusetäitja * 2007. aastast Liilia Oberg<ref name="juhtkond">{{netiviide |url=https://www.raekyla.parnu.ee/index.php/koolipere/juhtkond |pealkiri=Juhtkond |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> == Õpilaste arv == {| class="wikitable" ! Aeg ! Õpilasi ! Märkus |- | 1991/1992. õppeaasta | 291 | Pärnu Raeküla Keskkool alustas õppetööd Käo 4 õppehoones |- | 2000/2001. õppeaasta | 631 | kooli suurim õpilaste arv |- | 2014/2015. õppeaasta | 403 | õppeaasta alguses |- | 1. september 2016 | 418 | koolis oli 23 klassikomplekti ja 42 õpetajat |} Andmed pärinevad kooli ajalooülevaatest.<ref name="ajalugu" /> == Väljaanded == Kooli ajaloo jäädvustamiseks antakse alates 2014/2015. õppeaastast välja aastaraamatut.<ref name="ajalugu" /> Jätkväljaanne ''Pärnu Raeküla Kool. Aastaraamat ...'' ilmub alates 2015. aastast.<ref name="digar">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/publication/JVparnuraekulakool |pealkiri=Pärnu Raeküla Kool. Aastaraamat ... |väljaanne=DIGAR Eesti artiklid |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> Varasemate väljaannete seas on olnud ''Raeküla kooli almanahh'', mis ilmus 1997. aastal Pärnu Raeküla Gümnaasiumi väljaandena.<ref name="almanahh">{{netiviide |url=https://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=24432 |pealkiri=Raeküla kooli almanahh |väljaanne=Arhiivmuuseumi andmebaas |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pärnu koolid]] 41pbgiwxx0hpl6snuilzx0grcf91in4 7190025 7190010 2026-07-09T22:07:18Z LeeMarx 59920 /* Direktorid */ 7190025 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Pärnu Raeküla Kool | pilt = Raeküla kool.jpg | pildiallkiri = Raeküla kooli tagahoov | asutatud = [[1913]]; taasavatud [[1991]] | koolitüüp = [[põhikool]] | direktor = Liilia Oberg | asukoht = [[Pärnu]] | aadress = Käo 4, Pärnu | koduleht = [https://www.raekyla.parnu.ee/ www.raekyla.parnu.ee] | deviis = ''Vitae, non scholae discimus''<br />Me ei õpi kooli, vaid elu jaoks }} [[File:Raeküla vanakool3.jpg|thumb|Raeküla vanakool]] [[File:Raeküla vanakool2.jpg|thumb|Raeküla vanakool]] [[File:Raeküle vanakooli torn.jpg|thumb|Raeküle vanakooli torn]] [[Fail:Pärnu_Raeküla_Kool_Lembitu_1A_õppehoone.jpg|thumb|Raeküla Lembitu 1a õppehoone]] '''Pärnu Raeküla Kool''' on [[Pärnu Linnavalitsus]]e hallatav [[põhikool]] [[Pärnu]]s. Kooli postiaadress on Käo 4 ning õppetöö toimub Käo 4 ja Lembitu 1A õppehoones.<ref name="pohimaarus">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/410012020017 |pealkiri=Pärnu Raeküla Kooli põhimäärus |väljaanne=Riigi Teataja |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref><ref name="kontakt">{{netiviide |url=https://www.raekyla.parnu.ee/index.php/kontakt |pealkiri=Olulised kontaktid |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> Kooli tunnuslause on ladinakeelne ''Vitae, non scholae discimus'', eesti keeles „Me ei õpi kooli, vaid elu jaoks”.<ref name="symboolika">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVparnuraekulakool201709.2.5 |pealkiri=Sümboolika |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool. Aastaraamat |aeg=september 2017 |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> == Ajalugu == Raekülas tekkis vajadus oma kooli järele 20. sajandi alguses, kui piirkonna elanikkond suurenes. Elanike arvu kasvu mõjutasid muu hulgas Pärnu–Valga raudtee valmimine 1896. aastal ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]u rajamine 1900. aastal. Enne kohaliku kooli asutamist käisid Raeküla lapsed koolis kas Reiu vallakoolis või Pärnu linnakoolis.<ref name="ajalugu">{{netiviide |url=https://raekyla.parnu.ee/index.php/koolist/kooli-ajalugu |pealkiri=Kooli ajalugu |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Raekülla kooli asutamise mõte sai alguse 1911. aasta juulis, kui [[Konstantin Päts]]i eestvedamisel loodi Pärnu Eesti Kooliseltsi Raeküla osakond. Kooli asutamise loa taotlemisel oli oluline roll Konstantin ja [[Voldemar Päts]]il. Koolimaja ehitas Pärnu ehitusmeister Martin Klein. Püstpalkidest hoone valmis 1912. aasta lõpus ning selles oli kaks klassiruumi ja õpetaja korter.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2018">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/Raek%C3%BClaS%C3%B5numidvol15_veebi.pdf |pealkiri=Raeküla hariduselul täitub 105 aastat |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=24. märts 2018 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Raeküla 2-klassilise algkooli avaaktus peeti 24. märtsil 1913. Kooli asus õppima 60 õpilast ja õpetama kaks õpetajat. Õppetöö toimus alguses vene keeles. Esimeseks koolijuhatajaks sai Martin Jürgen. Järgmisel õppeaastal oli koolis umbes 100 õpilast.<ref name="rs2018" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal hõivasid koolimaja sõdurid. 1915. aastal evakueeriti kooli vara Venemaale [[Tveri kubermang]]u ning seda hiljem tagasi ei saadud.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2018" /> Sõja järel vajas koolimaja remonti, muu hulgas tuli vahetada aknad ja uksed ning muretseda uued koolitarbed.<ref name="ajalugu" /> 1919. aastal võttis Pärnu linn kooli linna algkoolide hulka ja see sai nimeks Pärnu linna VII algkool. Samal aastal asus kooli juhatama Aleksander Hansschmidt-Helila, kes töötas koolis 1948. aastani.<ref name="ajalugu" /> 1920. aastal lisandus koolile viies ja 1921. aastal kuues klass.<ref name="rs2013">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2013/03/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-11_05.03.2013.pdf |pealkiri=Raeküla kooli nimetused läbi saja aasta |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=11. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1926. aastal valmis koolimaja juurdeehitis, kuhu rajati saal ja jalutusruum. Ehitust rahastati linna eelarvest ja kohalike seltside korjandustest. 1927. aastal jõudis Raekülla elektrivalgus ning 1928. aastal rajati kooliaed ja krunt ümbritseti planguga. Koolimaja saali kasutasid ka kohalikud seltsid.<ref name="ajalugu" /> 1930. aastatel kujunes kool üheks Raeküla seltsielu keskuseks.<ref name="jaljed">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/J%C3%A4ljed-Raek%C3%BCla-linnaosas.pdf |pealkiri=Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis? |väljaanne=Raeküla Vanakooli keskus |aeg=2019 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Teise maailmasõja järel kandis kool Pärnu IV mittetäieliku keskkooli nime. 1952. aastast oli kooli nimi Pärnu IV 7-klassiline kool. 1962. aastal ehitati kooliaeda uus algklasside hoone ning kool nimetati Pärnu VIII 7-klassiliseks kooliks. 1963. aastal sai sellest Pärnu VIII 8-klassiline kool.<ref name="rs2013" /> 1970. aastatel loeti vana koolihoone amortiseerunuks. 1979. aasta kevadel lõpetati Raekülas päevane üldhariduse andmine ning õpilased viidi üle [[Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool|Lydia Koidula nimelisse Pärnu 2. Keskkooli]]. Aastatel 1979–1991 Raekülas üldhariduskooli ei olnud. Vana koolimaja ja selle kõrval asunud algklasside hoonet kasutasid vahepeal Pärnu õhtukoolid, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu noorte tehnikamaja, [[Pärnu Kunstikool]], majanduskool ja [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]].<ref name="ajalugu" /><ref name="jaljed" /> 1980. aastate lõpus otsustati Pärnus koolide ülerahvastatuse tõttu rajada Raekülla uus koolihoone. Uue koolimaja ehitus aadressil Käo 4 algas 1989. aasta oktoobris.<ref name="rs2013" /><ref name="jaljed" /> 1991. aastal valmis uus õppehoone ja 2. septembril 1991 alustas seal tööd Pärnu Raeküla Keskkool. Kool alustas 291 õpilasega. Keskkooliosas oli alguses majandusõpe, 1995. aastast lisandus teatriõpe, millest kujunes hiljem kultuuritöö õppesuund.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2013" /> 6. juunil 1997 nimetati kool Pärnu Raeküla Gümnaasiumiks. Õpilaste arv kasvas esimesel kümnendil ning 2000/2001. õppeaastal õppis koolis 631 õpilast. Pärnu Raeküla Keskkooli ja Pärnu Raeküla Gümnaasiumi lõpetas kokku 17 lendu, 695 õpilast.<ref name="ajalugu" /> 2010. aastal reorganiseeriti kool põhikooliks ja see sai nimeks Pärnu Raeküla Kool.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2013" /> 2011. aastal alustas koolis ülelinnaline spordiklass, mille õppesuunad olid jalgpall ja tennis.<ref name="jaljed" /> 2014. aasta 1. septembril avati renoveeritud Lembitu 1A õppehoone.<ref name="ajalugu" /> Aastatel 2023–2024 renoveeriti Käo 4 õppehoone. Tööde tellija oli Pärnu linn ning ehitustööd kestsid 2023. aasta juulist 2024. aasta augustini.<ref name="tartuehitus">{{netiviide |url=https://te.ee/objektid/parnu-raekula-kool/ |pealkiri=Pärnu Raeküla Kool |väljaanne=Tartu Ehitus AS |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Renoveeritud õppehoones algas õppetöö 1. septembril 2024.<ref name="tegevuskava">{{netiviide |url=https://raekyla.parnu.ee/index.php/component/phocadownload/category/4-dokumendid?Itemid=101&download=182%3Aparendamist-vajavate-valdkondade-tegevuskava |pealkiri=Parendamist vajavate valdkondade tegevuskava |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Direktorid == Kooli juhatajad ja direktorid on olnud:<ref name="juhid">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2013/03/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-11_05.03.2013.pdf |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=märts 2013 |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> * 1913 Martin Jürgen ehk Jürjen * 1913–1914 Mihkel Raud * 1914–1915 Anton Schmidt * 1915–1916 Johan Vestmann * 1916 Liisa Vichmann * 1916–1919 Jaan Orav * 1919–1948 Aleksander Hansschmidt-Helila * 1948–1960 [[Marie Kopliste]] * 1960–1979 Johannes Kivi * 1991–2004 Tõnu Tõniste * 2004–2007 Viive Tüür * 2007 Virve Laube, direktori kohusetäitja * 2007. aastast Liilia Oberg<ref name="juhtkond">{{netiviide |url=https://www.raekyla.parnu.ee/index.php/koolipere/juhtkond |pealkiri=Juhtkond |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> == Õpilaste arv == {| class="wikitable" ! Aeg ! Õpilasi ! Märkus |- | 1991/1992. õppeaasta | 291 | Pärnu Raeküla Keskkool alustas õppetööd Käo 4 õppehoones |- | 2000/2001. õppeaasta | 631 | kooli suurim õpilaste arv |- | 2014/2015. õppeaasta | 403 | õppeaasta alguses |- | 1. september 2016 | 418 | koolis oli 23 klassikomplekti ja 42 õpetajat |} Andmed pärinevad kooli ajalooülevaatest.<ref name="ajalugu" /> == Väljaanded == Kooli ajaloo jäädvustamiseks antakse alates 2014/2015. õppeaastast välja aastaraamatut.<ref name="ajalugu" /> Jätkväljaanne ''Pärnu Raeküla Kool. Aastaraamat ...'' ilmub alates 2015. aastast.<ref name="digar">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/publication/JVparnuraekulakool |pealkiri=Pärnu Raeküla Kool. Aastaraamat ... |väljaanne=DIGAR Eesti artiklid |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> Varasemate väljaannete seas on olnud ''Raeküla kooli almanahh'', mis ilmus 1997. aastal Pärnu Raeküla Gümnaasiumi väljaandena.<ref name="almanahh">{{netiviide |url=https://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=24432 |pealkiri=Raeküla kooli almanahh |väljaanne=Arhiivmuuseumi andmebaas |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pärnu koolid]] 9xlhr5hmwmcpnm10geb26ay2z9prxc8 0 398745 7190127 7038294 2026-07-10T04:09:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190127 wikitext text/x-wiki '''Aprill 2015''', kroonika [[2015]]. aasta aprill algas [[kolmapäev]]al ja lõppes 30 ööpäeva pärast [[neljapäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|aprill}} ==[[1. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Arkansas]]e kuberner [[Asa Hutchinson]], et ta ei allkirjasta religioosse vabaduse taastamise seadust, mis oleks andnud teenindajatele õiguse keelduda teenindamast üritusi, mida nad ei pea kooskõlaks olevaks oma religioossete veendumustega. Seadusele heideti ette, et see annab võimaluse [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsete]] inimeste diskrimineerimiseks.<ref name="K3PnQ" /> * Ameerika Ühendriikides [[California|California osariigi]]s käskis kuberner [[Jerry Brown]] kohalikel omavalitsustel vähendada vee tarbimist 25% võrra. Californias valitseb neljandat aastat põud ja osariigi veevarud on drastiliselt kahanenud.<ref name="Q8q4v" /> * [[Andorra]]s astus ametisse peaminister [[Antoni Martí]] uus valitsuskabinet.<ref name="rulers" /> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] kaotasid kehtivuse 31 aastat jõus olnud riikide piimatootmiskvoodid, mille ületamisel pidi riigi piimatootjad tasuma trahve.<ref name="bSOtP" /> * [[Jeemen]]is tungisid [[šiiidid|šiiitidest]] [[al-Ḩūthiyyūn]]i mässulised riigi seadusliku valitsuse ajutiseks asukohaks oleva [[Aden]]i kesklinna.<ref name="X37sH" /> * [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s toimunud valitsusvastasel meeleavaldusel tungisid umbes 20 meeleavaldajat parlamendi territooriumile ja nõudsid seal marksistliku rühmituse liidri [[Savas Xiros]]e vanglast vabastamist.<ref name="ThljY" /> * [[Prantsusmaa]] meretaguse ala [[Uus-Kaledoonia]] valitsuse presidendiks valiti [[Philippe Germain]].<ref name="rulers" /> * [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] võttis organisatsiooni liikmeks vastu [[Palestiina]].<ref name="YXOKG" /> * [[San Marino]]s astusid kaptenregentidena ametisse [[Andrea Belluzzi]] ja [[Roberto Venturini]].<ref name="rulers" /> * [[Tai]] valitsus teatas, et tühistas riigis kehtinud sõjaseisukorra, mis kehtestati pärast sõjaväelist riigipööret 10 kuud tagasi.<ref name="0dIvL" /> * [[Türgi]]s [[İstanbul]]is ründasid kaks meest politsei peakorterit. Puhkenud tulevahetuses lasti mõlemad ründajad maha, haavata sai ka kaks politseinikku.<ref name="S7VwI" /> * Türgis İstanbulis tungis valitseva [[Õigluse ja Arengu Partei]] peakorterisse relvastatud mees, kes õnnestus mõne aja pärast vahi alla võtta. Mees tekitas partei kontoris materiaalset kahju, inimesed vahejuhtumis vigastada ei saanud.<ref name="2O2vv" /> * [[Venemaa]] annekteeritud [[Krimm]]is lõpetas töö [[krimmitatarlased|krimmitatarlaste]] esimene telekanal [[ATR (telekanal)|ATR]], kuna Venemaa sidejärelvalveametkond [[Roskomnadzor]] keeldus kanalile väljastamast uut tegevusluba.<ref name="guvsb" /> * [[Eesti]]s alustas [[Patendiamet]]i peadirektorina tööd [[Margus Viher]].<ref name="4Tc8k" /> * Eestis alustas meediaettevõtte [[BNS Group]] juhatuse esimehena tööd [[Anvar Samost]], kes seoses tagasipöördumisega ajakirjandusse loobus poliitilisest tegevusest.<ref name="CQTgp" /> * Eestis jõustusid uued toidumärgistamise nõuded, mis kohustavad kaubandus- ja teenindusettevõtteid esitama informatsiooni ka pakendamata toidukaupade kohta, muuhulgas ka toitlustusasutustes serveeritava toidu kohta.<ref name="bcyYx" /> * Eestis hakkas kehtima uus pensioniindeks, mille kohaselt tõusis rahvapension 6,3%. Keskmine pension tõusis sellega 375 euroni kuus.<ref name="sVLLZ" /> ==[[2. aprill]]== * [[Keenia]]s [[Garissa]] linnas hõivasid viis [[Somaalia]] äärmusliku islamiliikumise [[Ash-Shabāb]] võitlejat kohaliku kõrgkooli [[Garissa University College]] kampuse, tapsid seal vähemalt 148 inimest ja haavasid veel 78 inimest. Ohvritena valiti välja kristlastest üliõpilased, muslimitele viga ei tehtud. Vastasseis Keenia julgeolekujõudude ja terroristide vahel kestis 15 tundi. Neli terroristi lasid ennast lõpuks sissepiiratuna ise õhku, viies vangistati.<ref name="CrTkA" /><ref name="5k1VC" /><ref name="gxtlz" /> * [[Liibanon]]is ei suutnud parlament järjekordsel katsel saada kokku kvoorumit [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidendi valimiseks]]. Järgmine valimiste voor määrati [[Aprill 2015#22. aprill|22. aprillile]].<ref name="rulers" /> * [[Peruu]]s astus peaministrina ametisse [[Pedro Cateriano Bellido]].<ref name="rulers" /> * [[Suurbritannia]]s toimus [[2015. aasta Suurbritannia parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] kampaania peamine teledebatt, kus osalesid kuue suurema erakonna juhid.<ref name="otE0o" /> * [[Šveits]]is [[Lausanne]]'is jõuti lääneriikide ja [[Iraan]]i vahelistel tuumaläbirääkimistel kokkuleppele, mille kohaselt kohustub Iraan vähendama oma rikastatud [[uraan]]i varusid ja vähendama ka kahe kolmandiku ulatuses uraani rikastamiseks kasutatavaid tsentrifuuge. Nende tingimuste täitmisel hakatakse samm-sammult tühistama [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] majandussanktsioone Iraani vastu.<ref name="cHYxR" /> * [[Venemaa]]l [[Kamtšatka]] lähistel [[Ohhoota meri|Ohhoota merel]] läks põhja kalatraaler Dalni Vostok. Pardal olnud 132 meeskonnaliikmest hukkus vähemalt 56. 13 meeskonnaliiget jäi esialgu teadmata kadunuks.<ref name="pVrfS" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s otsustas [[Lefortovo rajoon]]i kohus pikendada [[Kaitsepolitsei]] ametniku [[Eston Kohver]]i vahi all hoidmise tähtaega veel kahe kuu võrra [[Juuni 2015#5. juuni|5. juunini]].<ref name="bfXhw" /> * [[Eesti]]s [[Haapsalu]]s toimunud linnavolikogu erakorralisel istungil kukkus läbi umbusaldus linnapea [[Urmas Sukles]]ele. Linnapea umbusaldamist toetas 5, selle vastu oli 14 volikogu liiget.<ref name="Rm2Gd" /> * [[Kuressaare]] linnapeaks valiti [[XIII Riigikogu]] liikmeks saanud senise linnapea [[Hannes Hanso]] asemel senine abilinnapea, parteitu [[Madis Kallas]].<ref name="C0PFY" /> * [[Viljandi]] linnapea, [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liitu]] esindav [[Ando Kiviberg]] teatas, et lahkub ametist ja alustab uue koalitsiooni moodustamiseks kõnelusi [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]].<ref name="8cBqL" /> ==[[3. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 200 miili kaugusel [[Põhja-Carolina]] rannikust päästeti 66 päeva eest oma 35-[[Jalg (pikkusühik)|jalasel]] purjekal laevaõnnetuse läbi teinud 37-aastane ameerika purjetaja.<ref name="r9Dvs" /><ref name="ZjYbb" /> * [[Hiina]] ajakirjandus teatas, et riigi endisele avaliku julgeoleku ministrile [[Zhou Yongkang]]ile esitati ametlik süüdistus altkäemaksu võtmises, võimu kuritarvitamises ja riigisaladuste reetmises.<ref name="tLJaC" /> * [[Prantsusmaa]] parlamendi alamkoda kiitis heaks [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistliku Partei]] algatatud seaduseelnõu, mis keelab modelliagentuuridel liiga kõhnade modellide palkamise. Agente, kes seaduse sätteid rikuvad, võib karistada rahatrahvi ja kuni kuuekuise vangistusega.<ref name="ou7C3" /> * [[Saudi Araabia]] õhujõud toimetasid [[Jeemen]]isse [[Aden]]i kaitsjatele relvi ja meditsiinitarvikuid. Üle-eelmisel päeval Adeni kesklinna tunginud [[šiiidid|šiiitidest]] [[al-Ḩūthiyyūn]]i mässulised tõmbusid aga pärast kaks päeva kestnud lahinguid linna keskosast tagasi.<ref name="FB0JG" /> * [[Tuneesia]] välisministeerium teatas, et Tuneesia taastab diplomaatilised suhted [[Süüria]] seadusliku, [[Bashār al-Asad]]i juhitava valitsusega, et paremini kindlaks teha neid Tuneesia kodanikke, kes on läinud Süüriasse islamistide poolel võitlema.<ref name="OwIc5" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] ütles väljaandele [[The Times]] antud intervjuus, et [[NATO]] peaks mitte ainult tavalistele, vaid ka küberrünnakutele vastama sõjalise jõuga.<ref name="QoDR0" /><ref name="tX59G" /> ==[[4. aprill]]== * [[Egiptus]]es [[Kairo]]s algas korduskohtuprotsess riigi ekspresidendi [[Ḩusnī Mubārak]]i ja tema poegade üle, kellele on esitatud süüdistus avaliku raha kasutamises oma perekonna kinnisvara arendamiseks. Varasema süüdimõistva kohtuotsuse sama süüdistuse alusel Egiptuse ülemkohus tühistas.<ref name="druoe" /> * [[Hiina]] lõunaosas [[Guizhou]] provintsis sõitis mägiteelt välja buss, mis veeres 100 meetrit mäeküljest alla ja kukkus jõesängi. 24 bussis viibinud inimesest hukkus 21.<ref name="mOyJH" /> ==[[5. aprill]]== * [[Bangladesh]]i endine peaminister ja opositsioonijuht [[Khaleda Zia]], kelle vastu on esitatud kaks korruptsioonisüüdistust, vabastati kohtus kautsjoni vastu. Varem oli Zia jätnud korduvalt kohtusse ilmumata.<ref name="juTeB" /> * [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendrit]] kasutavad [[kristlus|kristlikud kirikud]] tähistasid [[ülestõusmispühad|esimest ülestõusmispüha]]. * [[Jeemen]]i [[šiiidid|šiiitidest]] [[al-Ḩūthiyyūn]]i mässulised teatasid, et on valmis alustama rahuläbirääkimisi, kui [[Saudi Araabia]] lõpetab õhurünnakute korraldamise ja läbirääkimisi asuvad vahendama rahvusvahelised või regionaalsed jõud, kes "ei ole Jeemeni rahva suhtes agressiivselt meelestatud".<ref name="gLkvW" /> * [[Rootsi]] peaminister [[Stefan Löfven]] teatas, et ei osale [[Mai 2015#9. mai|9. mail]] [[Moskva]]s toimuvatel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpu 70. aastapäeva üritustel.<ref name="Wbwa8" /> * [[Eesti]] meediakontserni [[Eesti Meedia]] üks omanikke ja senine tegevjuht [[Mart Kadastik]] teatas, et müüb oma äripartneri [[Margus Linnamäe]] ettevõttele [[UP Invest]] 20 protsenti enda valduses olevatest aktsiatest, mis võimaldab Linnamäel suurendada osalust Eesti Meedias 70 protsendini.<ref name="e5SBt" /> ==[[6. aprill]]== * [[Malaisia]] parlament võttis vastu uue terrorivastase seaduse, mis võimaldab muuhulgas terrorismis kahtlustatavaid ilma kohtuotsuseta määramata ajaks kinni pidada.<ref name="eGPPJ" /> * [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] algas [[1. jalaväebrigaad]]i suurtükiväepataljoni nädalane koostööharjutus, mille käigus peetakse õppelahinguid [[Rakvere]]s ja [[Kadrina]]s ning viiakse läbi lahingulaskmised koos Ameerika Ühendriikide õhuväega.<ref name="VV15" /> * Eestis jõudsid valitsusläbirääkimisi pidanud [[Eesti Reformierakond]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ning [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] kokkuleppele nii koalitsioonileppe lõplikus versioonis kui ka uue valitsuse ametikohtade jaotuses. Viimase kohaselt sai Reformierakond 7 ja ülejäänud kaks erakonda mõlemad 4 ministrikohta.<ref name="xwAKM" /> * Isamaa ja Res Publica Liit tegi teatavaks oma ministrikandidaatide nimed: justiitsministriks saab erakonna esimees [[Urmas Reinsalu]], rahandusministriks [[Sven Sester]], keskkonnaministriks [[Marko Pomerants]] ning sotsiaalkaitseministriks [[Margus Tsahkna]].<ref name="GHdQ2" /> ==[[7. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]]s toimunud linnapea valimiste teises voorus valiti ametisse tagasi senine linnapea [[Rahm Emmanuel]], kes sai 56% häältest. Tema vastaskandidaat [[Jesús García]] pälvis 44% valijate toetuse.<ref name="rulers" /> * Ameerika Ühendriikides teatas senaator [[Rand Paul]], et kavatseb pürgida [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks ja kandideerida [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel|2016. aasta presidendivalimistel]].<ref name="kg26M" /> * [[Iraan]]is [[Sīstān va Balūchestān]]i provintsis sai kokkupõrkes [[Pakistan]]i territooriumilt Iraani sisenenud relvastatud isikutega surma kaheksa Iraani piirivalvurit.<ref name="bJg11" /> * [[Kreeka]] rahandusministeerium esitas ametliku kalkulatsiooni hüvitise suuruse kohta, mida [[Saksamaa]] peaks Kreeka hinnangul [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] tekitatud sõjakahjude eest Kreekale maksma. Kreeka võimude hinnangul võlgneb Saksamaa neile 278,7 miljardit [[euro]]t. Saksamaa valitsus on keeldunud reparatsiooniküsimust Kreeka valitsuse esindajatega arutamast ning on seisukohal, et see küsimus on juba aastate eest juriidiliselt korrektselt lahendatud.<ref name="9ukFU" /> * [[Eesti]]s alustas [[Vabariigi Presidendi Kantselei]] ülemana tööd [[Alo Heinsalu]].<ref name="bz1j4" /> * [[XIII Riigikogu]] [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] fraktsiooni esimeheks valiti [[Priit Sibul]], aseesimeesteks said [[Andres Metsoja]] ja [[Juhan Parts]]. ==[[8. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Boston]]is toimunud kohtuprotsessil tunnistas vandekohus [[Džohhar Tsarnajev]]i süüdi 2013. aasta [[Bostoni terrorirünnakud|Bostoni terrorirünnakute]] organiseerimises ja politseiniku tapmises.<ref name="RzKOD" /> * [[Kreeka]] välisministeerium kutsus välja [[Eesti]] suursaadiku Kreekas [[Margus Rava]], kellele avaldati ametlikult protesti president [[Toomas Hendrik Ilves]]e sõnade pärast ajalehele [[The Times]] antud intervjuus. President Ilves nimetas [[Venemaa]] vastu kehtestatud sanktsioonide lõdvendamist soovivaid riike "Putinile kasulikeks idiootideks".<ref name="JE1NW" /> * [[Prantsusmaa]]l algas lennujuhtide kahepäevane streik, millega avaldati meelt mitterahuldavate töötingimuste ja pensioniea tõstmise vastu.<ref name="F5KOl" /> * [[Eesti]]s andis [[XIII Riigikogu]] [[Taavi Rõivas]]ele häältega 58:40 volitused [[Taavi Rõivase teine valitsus|valitsuse]] moodustamiseks. Samal päeval nimetas president [[Toomas Hendrik Ilves]] Rõivase valitsuse ka ametisse.<ref name="QQqZ3" /> * Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant [[Riho Terras]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Saksamaa]]l, mille raames kohtus ta oma Saksamaa kolleegi [[Volker Wieker]]iga.<ref name="VV15" /> ==[[9. aprill]]== * [[Afganistan]]is [[Mazār-e Sharīf]]i linnas korraldas islamiliikumine [[Ţālebān]] rünnaku kohtumajale. Rünnakus hukkus 8 inimest, nende seas ka ringkonna politseiülem.<ref name="RnN7v" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] kohtus [[Panamá]]s [[Kuuba]] välisministri [[Bruno Rodríguez]]ega. See oli kahe riigi välisministrite esimene kohtumine pärast [[1958]]. aastat.<ref name="l96tD" /> * [[Iraan]]i kõrgeim usujuht [[ajatolla]] [['Alī Khāmene'ī]] esines nõudmisega, et Iraani ja kuue suurriigi tuumakokkuleppe allkirjastamise järel tuleb kõik majandussanktsioonid Iraani vastu kohe tühistada. Ühtlasi nimetas ta oma esinemises [[genotsiid]]iks [[Saudi Araabia]] õhurünnakuid [[Jeemen]]is, milles on hukkunud ka rohkelt tsiviilisikuid.<ref name="oyw2Z" /><ref name="uY7qj" /> * [[Itaalia]]s [[Milano]]s avas pankrotikohtuasjas [[kostja]]na kohtusse ilmunud Claudio Giardello kohtumajas tule. Ta tappis kokku kolm inimest, kohtuniku, advokaadi ja oma kaaskostja. Veel üks inimene sai haavata. Pärast tulistamist Giardello põgenes, politsei tabas ta hiljem samal päeval [[Vimercate]] linnas.<ref name="FdZjU" /> * [[Jaapan]]i peaminister [[Shinzō Abe]] sai [[Eesti]] [[e-resident|e-residendiks]]. Eesti e-residentsuse andis peaministrile kingitusena üle Jaapanit külastanud Eesti riikliku delegatsiooni kuulunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler [[Taavi Kotka]].<ref name="x6ObB" /> * [[Kreeka]] rahandusministeerium kinnitas, et on teinud [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelisele Valuutafondile]] 460 miljoni euro suuruse laenu tagasimakse, mille toimumine oli pikka aega kahtluse all, aga mis oli eeltingimuseks fondi abipaketist viimase osamakse saamiseks.<ref name="5IsjI" /> * [[Prantsusmaa]] paremäärmusliku erakonna [[Rahvusrinne]] esimees [[Marine Le Pen]] kutsus oma isa, erakonna endist esimeest [[Jean-Marie Le Pen]]i üles poliitikast lahkuma ja lubas algatada ta vastu distsiplinaarmenetluse. Vana Le Pen on esinenud mitmete kommentaaridega, mis on kahjustanud Rahvusrinde mainet, nimetades viimati riigi peaministrit [[Manuel Valls]]i immigrandiks ja kaitstes Teise maailmasõja ajal sakslastega koostööd teinud marssal [[Philippe Petain]]i.<ref name="GoSlI" /> * Prantsusmaa suuremates linnades toimusid tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, mille ametiühinguorganisatsioonid korraldasid protestiks valitsuse kärpepoliitika vastu. Riigi suurim ametiühing [[CFDT]] keeldus meeleavaldustega osalemast, rõhutades, et Prantsusmaa kärpeid ei saa kuidagi võrrelda [[Hispaania]]s, [[Iirimaa]]l ja [[Kreeka]]s ellu viidud kärpepoliitikaga.<ref name="AR6ws" /> * [[Sloveenia]] parlament avaldas häältega 68:11 umbusaldust kaitseminister [[Janko Veber]]ile. Kaitseministri kohusetäitjaks sai põllumajandusminister [[Dejan Zidan]].<ref name="rulers" /> * [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] teatas, et suhete taastamine [[Egiptus]]ega ei ole võimalik enne riigi ekspresidendi [[Muḩammad Mursī]] vabastamist ja tema toetajatele langetatud surmaotsuste tühistamist.<ref name="dv4ll" /> * [[Eesti]]s [[XIII Riigikogu]] ees andis ametivande ja astus sellega ametisse [[Taavi Rõivase teine valitsus]].<ref name="7zIEJ" /> * XIII Riigikogu [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] fraktsiooni esimeheks valiti [[Andres Anvelt]], aseesimeesteks said [[Helmen Kütt]] ja [[Kalvi Kõva]].<ref name="b2Pgc" /> * Eesti meedia teatas, et [[Euroopa Komisjon]]i endine asepresident [[Siim Kallas]] on asunud tööle praeguse asepresidendi [[Valdis Dombrovskis]]e erinõunikuna majandusküsimustes.<ref name="d5RUp" /> * Eestis esitas lahkumisavalduse siseministeeriumi kantsler [[Leif Kalev]], põhjendades seda sooviga tegeleda rohkem akadeemilise tööga ja vähem meedia sekkumisega tema eraellu. "[[Aktuaalne kaamera]]" oli eelmisel päeval paljastanud, et Kalev määras ilma konkursita [[Euroopa rändevõrgustik]]u kontaktpunktiks oma teise tööandja [[Tallinna Ülikool]]i ja projekti kontaktisikuks ülikooli juures oma abikaasa [[Mari-Liis Jakobson|Mari-Liis Jakobsoni]]. Minister [[Hanno Pevkur]] rahuldas avalduse ja Kalevi töösuhe siseministeeriumiga lõpeb [[Juuni 2015#15. juuni|15. juunil]].<ref name="WU7Qt" /> ==[[10. aprill]]== * [[Leedu]]s [[Vilnius]]es toimus [[Balti Ministrite Nõukogu]] mitteametlik istung, kus osales ka Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]].<ref name="VV15" /> * [[Norra]] ajalehes [[Aftenposten]] ilmus viie [[Põhjamaad|Põhjamaa]] kaitseministri ühisartikkel, milles nad teatasid kaitsekoostöö tugevdamisest nii omavahel kui ka [[Baltimaad]]ega, põhjuseks [[Venemaa]]lt lähtuva julgeolekuohu suurenemine.<ref name="7Wxqx" /> * [[Tuvalu]] peaministriks vannutati uueks ametiajaks [[Enele Sopoaga]].<ref name="rulers" /> ==[[11. aprill]]== * [[Egiptus]]e kohus mõistis [[Muslimi Vennaskond|Muslimi Vennaskonna]] juhi [[Muḩammad Badī‘]] ja 13 tema lähikondlast surma riigis kaose ja vägivalla põhjustamise eest.<ref name="S1Ywr" /> * [[Malta]]l toimus referendum küsimuses, kas kaotada riigis kevadine jahihooaeg. * [[Nigeeria]]s toimusid kohalikud valimised, mille raames valiti osariikidele ka uued kubernerid.<ref name="oznQ3" /> * [[Panama]] pealinnas [[Panamá]]s kohtusid Ameerikate tippkohtumisel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] ja [[Kuuba]] president [[Raúl Castro]]. Nende kahe riigi riigipead ei olnud omavahel kohtunud ligi 60 aastat.<ref name="jreCz" /> ==[[12. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Hillary Clinton]] oma kavatsusest pürgida [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks ja kandideerida [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimistel]].<ref name="JNiwz" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] pidas [[Vatikan]]is jumalateenistuse 100 aastat tagasi aset leidnud [[armeenlaste genotsiid]]i mälestuseks ja nimetas neid [[1915]]. aasta sündmusi "20. sajandi esimeseks genotsiidiks".<ref name="pFKYb" /> * [[Suurbritannia]] ajaleht [[The Telegraph]] avaldas intervjuu [[Eesti]] presidendi [[Toomas Hendrik Ilves]]ega, milles viimane ütles, et [[Venemaa]]st lähtuva julgeolekuohu tõttu vajab Eesti [[NATO]] vägede alalist kohalolekut oma territooriumil.<ref name="46gEo" /> * [[Õigeusu kirik]] tähistas vastavalt [[Juliuse kalender|Juliuse kalendrile]] [[ülestõusmispühad|esimest ülestõusmispüha]]. Ainsana õigeusu kirikutest ei järgi ülestõusmispühade tähistamisel Juliuse kalendrit [[Soome Õigeusu Kirik]]. ==[[13. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas senaator [[Marco Rubio]], et kavatseb pürgida [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks ja kandideerida [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel|2016. aasta presidendivalimistel]]. * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja Euroopa Liidu lõunanaabrite välisministrite kohtumine, kus käsitleti peamiselt Euroopa naabruspoliitika edasisi arengusuundi. Kohtumisel osales ka Eesti välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]]. * [[Sudaan]]is toimusid [[2015. aasta Sudaani üldvalimised|presidendi- ja parlamendivalimised]]. Presidendivalimised võitis 94,05% häältega senine president [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]].<ref name="SPtgD" /> Parlamendivalimistel võitis [[Rahvuskongress (Sudaan)|Rahvuskongress]], mis sai 426-kohalises parlamendis 323 kohta. Valimisaktiivsus oli 46,4%.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] justiitsminister [[Urmas Reinsalu]] avas [[Tartu avavangla]]. * Eesti kaitseminister [[Sven Mikser]] külastas [[Ämari lennubaas]]i, et tutvuda seal toimuva Eesti ja Ameerika Ühendriikide ühise õhuväeõppusega. * Eesti koolides algasid [[PISA]] 2015. aasta rahvusvaheliste testid. Eesti kooliõpilased osalevad eri riikide õpilaste teadmisi ja oskusi võrdlevates PISA testides neljandat korda.<ref name="Qk5mB" /> ==[[14. aprill]]== * [[Gibraltar]]i peaminister [[Fabian Picardo]] teatas, et kui emamaa [[Suurbritannia]] peaks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkuma, siis Gibraltar püüab ikkagi säilitada mingil kujul liikmesuse Euroopa Liidus.<ref name="tN2jR" /> * [[Kanada]] valitsus teatas, et kavatseb [[Ukraina]]sse saata umbes 200 sõjaväeinstruktorit. Varem on sarnasest otsusest teatanud [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Suurbritannia]].<ref name="6eYZV" /> * [[Läti]]s [[Riia]]s algas [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] keskkonna- ja energeetikaministrite mitteametlik kolmepäevane kohtumine. Eestit esindab kohtumisel keskkonnaminister [[Marko Pomerants]]. * [[Prantsusmaa]] rahvuslasest poliitik [[Jean-Marie Le Pen]] kinnitas, et jääb poliitikasse kuni surmani. Tema tütar, [[Rahvusrinne|Rahvusrinde]] esimees [[Marine Le Pen]] oli kutsunud isa üles poliitikast lahkuma, sest viimase väljaütlemised kahjustasid erakonna mainet.<ref name="hfMB1" /> * [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s ründas islamistlik äärmusliikumine [[Ash-Shabāb]] ministeeriumihoonet. Rünnakus hukkus vähemalt 10 inimest.<ref name="07lNS" /> * [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] mõistis hukka [[paavst]] [[Franciscus]]e sõnad, milles too nimetas [[1915]]. aastal toimunud [[armeenlaste genotsiid|armeenlaste tapmist]] [[genotsiid]]iks ja hoiatas, et paavst enam selliste avaldustega ei esineks.<ref name="7JUSw" /> * [[Eesti]]s viibis ametlikul visiidil [[Saksamaa]] välisminister [[Ursula von der Leyen]], kes kohtus siin Eesti peaministri [[Taavi Rõivas]]e, Eesti kaitseministri [[Sven Mikser]]i ja Eesti presidendi [[Toomas Hendrik Ilves]]ega. * [[Tallinna Tehnikaülikool]]is toimus ülikooli nelja rektorikandidaadi [[Jaak Aaviksoo]], [[Jakob Kübarsepp|Jakob Kübarsepa]], [[Andrus Salupere]] ja [[Mart Ustav]]i avalik debatt.<ref name="GXGZA" /> ==[[15. aprill]]== * [[Soome]] telekommunikatsiooniseadmete tootja [[Nokia (ettevõte)|Nokia]] teatas, et ostab [[Prantsusmaa]] elektroonikafirma [[Alacatel-Lucent]]. Tehingu väärtuseks on 15,6 miljardit eurot ja viiakse läbi aktsiavahetuse kujul hiljemalt [[2016]]. aasta esimesel poolel.<ref name="O85pl" /> * [[Togo]]s toimusid [[2015. aasta Togo presidendivalimised|presidendivalimised]]. * [[Eesti]]s [[Tartu]]s [[Nooruse tänav (Tartu)|Nooruse tänav]]al pandi nurgakivi [[Rahvusarhiiv]]i uuele hoonele. Tseremoonia avakõne pidas president [[Toomas Hendrik Ilves]], tseremoonial osales ka haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]]. * [[Eesti Töötukassa]] nõukogu valis uueks esimeheks [[Eesti Tööandjate Keskliit|Tööandjate Keskliidu]] esimees [[Toomas Tamsar]]i.<ref name="nDX2S" /> ==[[16. aprill]]== * [[Holland]]is [[Haag]]is toimus rahvusvaheline küberkonverents "Global Conference on CyberSpace 2015". Eestit esindas konverentsil välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]]. * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] nimetas [[Kemerovo oblast]]i senise kuberneri [[Aman Tulejev]]i, kelle ametiaeg hakkas lõppema, kuberneri kohusetäitjaks kuni uute korraliste valimiste toimumiseni.<ref name="rulers" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas [[Aprill 2015#21. aprill|21. aprillini]] kestvat töövisiiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], et juhtida [[Washington]]is [[Maailmapank|Maailmapanga]] arenguaruande nõukoda.<ref name="bG4yx" /> * [[Eesti]]s [[Tartu messikeskus]]es algas [[Aprill 2015#18. aprill|18. aprillini]] kestnud põllumajandusnäitus [[Maamess]]. * [[Tartu]] linnavolikogu uueks esimeheks valiti senine abilinnapea [[Vladimir Šokman]], uueks abilinnapeaks sai [[Artjom Suvorov]]. Mõlemad mehed kuuluvad [[Eesti Keskerakond]]a.<ref name="ikJu9" /> * [[Pärnu]] linnavolikogu valis häältega 22:9 uueks linnapeaks senise abilinnapea [[Romek Kosenkranius]]e.<ref name="PGyvH" /> * Raudteefirma [[GO Rail]] teatas, et peatab alates [[Mai 2015#12. mai|12. maist]] tähtajatult rongiliikluse marsruutidel [[Tallinn]]–[[Peterburi]] ja Tallinn–[[Moskva]].<ref name="ZjSfD" /> ==[[17. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Fresno]]s lõhkus ehitusmeeskond kogemata gaasitoru. Toimunud plahvatuses ja tulekahjus sai vigastada 15 inimest.<ref name="JWHwa" /> * [[Burundi]] pealinnas [[Bujumbura]]s ajas politsei pisargaasi ja veekahureid kasutades laiali meeleavalduse, millel protesteeriti president [[Pierre Nkurunziza]] kandideerimise vastu presidendiametisse ka kolmandaks ametiajaks.<ref name="Qfqrw" /> * [[Mali]] põhjaosas [[Gao]] linna lähistel rünnati [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i varustuskonvoid. Relvastatud isikud pidasid kinni kaks veoautot, tapsid nende tsiviilisikutest juhid ja süütasid masinad põlema.<ref name="58g6S" /> * [[Türgi]]st [[İstanbul]]ist [[Šveits]]i [[Basel]]isse teel olnud [[Turkish Airlines]]i reisilennuk [[Boeing 737-800]] pöördus pommiähvarduse tõttu İstanbuli tagasi. Lennuki läbiotsimisel selle pardalt pommi ei leitud.<ref name="xpFST" /> * [[Ukraina]]sse saabusid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] õhudessantväelased, kes hakkavad korraldama Ukraina kaitseväelaste väljaõpet. Kokku saabus riiki 290 sõdurit 173. õhudessantbrigaadist.<ref name="w6TwU" /> * [[Eesti]]s teatas [[Vabariigi Presidendi Kantselei]], et president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]] lahutavad oma abielu. Abielulahutus jõustub [[Aprill 2015#30. aprill|30. aprillil]].<ref name="2jTTi" /><ref name="idVsi" /> * Eestit külastas [[Saksamaa]] välisminister [[Frank-Walter Steinmeier]], kes kohtus siin Eesti peaministri [[Taavi Rõivas]]e ja välisministri [[Keit Pentus-Rosimannus]]ega.<ref name="Jo8dC" /><ref name="TYz0z" /> * Eestis teatati, et kultuuriministeeriumi uueks kaunite kunstide asekantsleriks saab ministeeriumi senine teatrinõunik [[Hillar Sein]].<ref name="iCNe3" /> ==[[18. aprill]]== * [[Afganistan]]is [[Jalālābād]]is ründas enesetaputerrorist pangakontorit, rünnakus hukkus 33 ja sai vigastada üle 100 inimese. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmusorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="8NYm1" /><ref name="OfCK8" /> * [[Austraalia]] politsei teatas, et nurjas ettevalmistamisel olnud terroriakti. Vahistati viis teismelist, kes kavatsesid [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] aastapäeval rünnata Austraalia politseinikke. Politsei hinnangul olid teismelised noorukid saanud mõjutusi ja inspiratsiooni äärmuslikult islamiorganisatsioonilt Islamiriik.<ref name="2Q7Kx" /> ==[[19. aprill]]== * [[Kuuba]]s toimusid kohalikud valimised.<ref name="8G2h8" /> * [[Liibüa]] rannikul läks põhja illegaalseid immigrante transportinud paat. [[Euroopa Liit]] algatas päästeoperatsiooni, kuid õnnetuses hukkus kuni 900 põgenikku.<ref name="uSNVG" /> * [[Põhja-Küpros|Põhja-Küprose Türgi Vabariigis]] toimus [[2015. aasta Põhja-Küprose presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor. Teise vooru pääsesid edasi ametis olev president [[Derviş Eroğlu]] (28,3% häältest) ja [[Mustafa Akıncı]] (26,8% antud häältest). Valimiste teine voor toimub [[Aprill 2015#26. aprill|26. aprillil]].<ref name="rulers" /> * [[Soome]]s toimusid [[2015. aasta Soome parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis 21,1% häältega [[Soome Keskerakond]], mis sai 200-kohalises [[Eduskund|Eduskunnas]] 49 kohta. Teiseks jäi erakond [[Põlissoomlased]] 17,6% ja 38 parlamendikohaga, senine valitsev [[Rahvuslik Koonderakond]] sai 18,2% ja 37 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 66,8%.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valgamaal]] toimus [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] noorteorganisatsioonide võistlusmatk [[Väle Jänes]]. ==[[20. aprill]]== * [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s mõistis kohus surma veel 22 [[Muslimi Vennaskond|Muslimi Vennaskonna]] liiget, kes tunnistati süüdi 2013. aastal toimunud rünnakus ühele Kairo politseijaoskonnale.<ref name="8q8cg" /> * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s vahistati teismeline nooruk, kes ründas koolipäeva hommikul koolis õpetajaid ja kaasõpilasi noa ja ammuga. Ta tappis ühe oma õpetajatest ja haavas veel nelja inimest.<ref name="AUTI4" /> * [[Kreeka]] rannikul [[Rhodos]]e saare lähistel läks põhja illegaalseid immigrante vedanud paat. Päästeti üle 90 inimese, neist 30 vajas haiglaravi. Vähemalt kolm inimest uppus.<ref name="0QG1S" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumine, kus Eestit esindas keskkonnaminister [[Marko Pomerants]].<ref name="VV17" /> * [[Läti]]s [[Riia]]s algas Euroopa Liidu terviseministrite kolmepäevane kohtumine, kus Eestit esindas tervise- ja tööminister [[Rannar Vassiljev]].<ref name="VV17" /> * [[Lõuna-Korea]]s esitas tagasiastumispalve peaminister [[Lee Wan-koo]], keda süüdistati ebaseaduslike summade saamises hiljem enesetapu sooritanud ettevõtjalt.<ref name="rulers" /><ref name="fk1cu" /> President [[Park Geun-hye]] rahuldas peaministri tagasiastumispalve [[Aprill 2015#27. aprill|27. aprillil]].<ref name="xhsni" /> * [[Portugal]]is astus ametisse [[Madeira]] autonoomse piirkonna valitsuse esimees [[Miguel Albuquerque]].<ref name="rulers" /> * [[Saudi Araabia]] õhurünnak [[Jeemen]]i [[šiiidid|šiiitidest]] mässuliste sõjaväebaasile pealinnas [[Sanaa]]s tekitas seal paiknenud [[Scud]]-tüüpi rakettide tõttu võimsa plahvatuse, milles hukkus 25 inimest ja sai vigastada veel ligi 400 inimest.<ref name="EDJmf" /> * [[Eesti]] peaministri [[Taavi Rõivas]]e bürood asus juhtima ka [[Andrus Ansip]]i ajal seda ametit pidanud ja vahepeal lapsehoolduspuhkusel viibinud [[Kairi Uustulnd]].<ref name="q95J1" /> ==[[21. aprill]]== * [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s mõistis kohus riigi endise presidendi [[Muḩammad Mursī]] meeleavaldajate tapmise eest vangi kahekümneks aastaks ilma armuandmise võimaluseta.<ref name="HSANJ" /> * [[Mehhiko]] parlament võttis vastu korruptsioonivastase seaduse, mis kehtestas senisest rangema kontrolli riigiametnike üle ja seadis sisse korruptsiooniga tegeleva eriprokuröri ametikoha.<ref name="L2IMk" /> * [[Eesti]] kagupiiril algas ulatuslik kahepäevane piirivalveõppus, milles osalesid muuhulgas soomukid, õhusõidukid ja kiirreageerimisüksused.<ref name="eEdQr" /> ==[[22. aprill]]== * [[Anguilla]]s yoimusid [[2015. aasta Anguilla parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel saavutas absoluutse enamuse [[Anguilla Ühisrinne]], mis sai 54,5% häältest ja 6 kohta 7-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 73,2%.<ref name="rulers" /> * [[Austria]] parlamendierakonnad andsid välja ühisdeklaratsiooni, milles nimetasid [[1915]]. aasta [[armeenlaste genotsiid|armeenlaste tapmist]] [[Türgi|Osmanite riigis]] [[genotsiid]]iks. Vastusena deklaratsioonile kutsus Türgi tagasi oma suursaadiku Austrias ja Türgi välisministeerium teatas, et see deklaratsioon kahjustab püsivalt kahe riigi vahelisi suhteid.<ref name="l6bYT" /> * [[Euroopa Komisjon]] avaldas järelduse, mille kohaselt on [[Venemaa]] riiklik gaasikontsern [[Gazprom]] kuritarvitanud oma valitsevat turupositsiooni kaheksas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigis, teiste seas [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s, ning rikkunud sellega ühtlasi ka Euroopa Liidu konkurentsieeskirju.<ref name="CdcVL" /> * [[Indoneesia]]s [[Jakarta]]s toimus Aasia-Aafrika konverentsi raames [[Jaapan]]i peaministri [[Shinzō Abe]] ja [[Hiina]] presidendi [[Xi Jinping]]i kahepoolne kohtumine.<ref name="mfSfD" /> * [[Liibanon]]is jäi kvoorumi puudumisel ära [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidendivalimiste]] järjekordne voor. Uus valimisvoor määrati [[Mai 2015#13. mai|13. maile]].<ref name="rulers" /> * [[Prantsusmaa]] peaminister [[Manuel Valls]] teatas, et alates jaanuaris 2015 toimunud [[Charlie Hebdo tulistamine|Charlie Hebdo tulistamisest]] on riigis ära hoitud viis islamistide kavandatud terrorirünnakut.<ref name="97IGe" /> * [[Saksamaa]] ajaleht [[Rheinische Post]] teatas Venemaa sõjaväelennukite lendudest [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Põhjameri|Põhjamere]] kohal ning avaldas [[Norra]] kaitseministeeriumi fotod [[NATO]] [[püüdurhävitaja]]te pardalt tehtud fotod lennukitest [[Tu-22|Tu-22M]] ja [[Tu-95]].<ref name="s4tW8" /><ref name="lTTEx" /> * [[Saudi Araabia]] teatas [[Jeemen]]is korraldatud õhurünnakute lõpetamisest, kuid vaatamata Saudi Araabia võimude vastavale kinnitusele tegelikult rünnakud jätkusid.<ref name="yP4r3" /> * [[Tšiili]] lõunaosas hakkas esimest korda pärast [[1961]]. aastat purskama [[Calbuco]] vulkaan. Inimesed evakueeriti 20 km ulatuses vulkaani ümbrusest.<ref name="ig1rx" /> * [[Uus-Meremaa]]le kuuluvate [[Cooki saared|Cooki saarte]] ülemvolinikuks nimetati [[Nick Hurley]].<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]]l nimetati [[Krasnodari krai]] administratsiooni ülema kohusetäitjaks [[Venjamin Kondratjev]].<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s [[XIII Riigikogu]]s loodi toetusrühm traditsioonilise perekonna kaitseks, mille liikmeteks astusid ainult [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] saadikud. Saadikurühm moodustati istungitevahelisel nädalal ja teiste erakondade esindajatel puudus võimalus asutamiskoosolekul osaleda. Kuna tavaliselt kuuluvad toetusrühmadesse eri erakondade saadikud, kritiseeriti uue toetusrühma loomist kui vastandumist Riigikogu heale tavale.<ref name="Cu2qC" /> ==[[23. aprill]]== * [[Anguilla]] peaministrina astus ametisse [[Victor Banks]].<ref name="rulers" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Ülemkogu]] erakorraline istung, et arutada illegaalse immigratsiooni küsimusi ja võimalikke lahendusi neile küsimustele. Eestit esindas ülemkogul peaminister [[Taavi Rõivas]].<ref name="GMcKt" /> * [[Kõrgõzstan]]is esitas tagasiastumispalve peaminister [[Džoomart Otorbajev]].<ref name="rulers" /> * [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] peapiiskop [[Urmas Viilma]] pühitses [[Tallinna Toomkirik]]us piiskopiks [[Joel Luhamets]]a ja [[Tiit Salumäe]]. Koos uute pühitsetutega on Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus nüüd viis piiskoppi.<ref name="miQ6g" /> * [[Viljandi]] linnavolikogus moodustasid uue võimukoalitsiooni [[Eesti Reformierakond]] ning [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. Linnapeaks valiti tagasi [[Ando Kiviberg]].<ref name="qA3yn" /> ==[[24. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] allkirjastas [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigi]] kuberner [[Jay Inslee]] seaduse, mis lõi kooskõla seni reguleerimata meditsiinilise [[marihuaana]] turu ja referendumi tulemusel seadustatud marihuaana kui legaalse mõnuaine turu vahel.<ref name="mzij3" /> * Ameerika Ühendriikide kaitseminister [[Ashton Carter]] teatas, et Ameerika Ühendriigid kavatsevad oma vägede paigutamiseks ja ümberpaigutamiseks Aasias taotleda [[Filipiinid]]e valitsuselt kaheksa sõjaväebaasi kasutamise õigust.<ref name="HyBwR" /> * [[Kreeka]] parlament võttis vastu seaduse, mis kohustab edaspidi kohalikke omavalitsusi vajadusel riigile laenu andma.<ref name="aYky6" /> * [[Läti]]s [[Riia]]s toimus [[euroala]] rahandusministrite kohtumine, kus Eestit esindasid rahandusminister [[Sven Sester]], rahandusministeeriumi kantsler [[Veiko Tali]] ja asekantsler [[Märten Ross]]. Järgmisel päeval järgnes sellele Euroopa Liidu rahandusministrite mitteametlik kohtumine, kus Eestit esindasid samad isikud.<ref name="VV17" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as algas [[Lennart Meri konverents]], mille avas peaminister [[Taavi Rõivas]].<ref name="VV17" /> * Eesti tervise- ja tööminister [[Rannar Vassiljev]] külastas [[Rakvere haigla]]t.<ref name="VV17" /> * [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s toimus [[Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu|Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu]] ülemkogu, mille avas kultuuriminister [[Indrek Saar]].<ref name="VV17" /> * [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is andis haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]] üle Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad.<ref name="VV17" /> ==[[25. aprill]]== * [[Bosnia ja Hertsegoviina]] suurim serblaste partei [[Sõltumatute Sotsiaaldemokraatide Liit]] teatas, et nad kavatsevad saavutada [[2018]]. aastal referendumi korraldamise [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigi]] iseseisvumiseks.<ref name="zX454" /> * [[Burundi]] valitsev erakond [[Demokraatia Kaitse Rahvusnõukogu – Demokraatia Kaitsejõud]] nimetas president [[Pierre Nkurunziza]] oma presidendikandidaadiks ka kolmandaks ametiajaks, riskides sellega vallandada opositsiooni meeleavaldused.<ref name="9pyEP" /> * [[Iisrael]]i julgeolekujõud lasid maha kaks terariistadega inimesi rünnanud noort palestiinlast, ühe [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] [[Hebron]]i linnas ja teise [[Jeruusalemm]]a idaosas.<ref name="dQyMk" /> * [[Nepal]]is toimus 7,9-magnituudine [[2015. aasta Nepali maavärin|maavärin]], mille [[epitsenter]] asus pealinnast [[Kathmandu]]st 80 km loodes. Ametlikel andmetel hukkus üle 6200 inimese, teiste seas ka 1 riigis viibinud [[Eesti]] kodanik. Maavärinas hävinesid ka mõned Nepali kultuuriväärtused, teiste seas [[Dharaharā]] torn.<ref name="T14AK" /><ref name="9yqll" /><ref name="hdvtH" /><ref name="DyGRs" /> * [[Portugal]]i kahe valitseva erakonna [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] ja [[CDS – Rahvapartei]] esimehed leppisid kokku valimisliidu moodustamises [[2015. aasta Portugali parlamendivalimised|2015. aasta parlamendivalimisteks]].<ref name="5YYRR" /> * [[Togo]]s toimusid [[2015. aasta Togo presidendivalimised|presidendivalimised]].<ref name="wNwmk" /> Valimised võitis senine president [[Faure Gnassingbé]], kes sai 58,8% antud häältest. Valimisaktiivsus oli umbes 60%.<ref name="rulers" /> * [[Türgi]]s [[Gelibolu poolsaar]]el tähistati koidikul 100 aasta möödumist [[Gallipoli kampaania]] algusest. Teiste seas osalesid mälestustseremoonial [[Austraalia]] peaminister [[Tony Abbott]], [[Uus-Meremaa]] peaminister [[John Key]], [[Suurbritannia]] kroonprints [[Charles, Walesi prints|Charles]] ja tema noorem poeg [[Henry Mountbatten-Windsor]].<ref name="kp07M" /> * Türgi rahvusliku [[lennufirma]] [[Turkish Airlines]] reisilennuk [[Airbus A320]] tegi [[İstanbuli Atatürki lennujaam]]as põleva mootoriga hädamaandumise. Lennuk maandus edukalt, tulekahju kustutati ja reisijatel õnnestus lennukist turvaliselt lahkuda.<ref name="FqVvo" /> * [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i peasekretär [[Ban Ki-moon]] nimetas oma eriesindajaks [[Jeemen]]is [[Mauritaania]] diplomaadi [[Ismail Ould Cheikh Ahmed]]i.<ref name="VVX1x" /> ==[[26. aprill]]== * [[Benin]]is toimusid [[2015. aasta Benini parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Benini president [[Yayi Boni]] teatas seoses valimistega, et järgmise aasta [[2016. aasta Benini presidendivalimised|presidendivalimistel]] ei kavatse tema kolmandat korda presidendiametisse kandideerida.<ref name="qNAQ3" /> * [[Kasahstan]]is toimusid [[2015. aasta Kasahstani presidendivalimised|presidendivalimised]], mille võitis absoluutse häälteenamusega (97,5% häältest) senine president [[Nursultan Nazarbajev]]. Valimisaktiivsus oli 95,1%.<ref name="rulers" /> * [[Malaisia]] võimud teatasid 12 inimese vahistamisest ja nende juurest leitud lõhkeainete konfiskeerimisest. Väidetavalt oli tegemist islamistidega, kes soovisid [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i kohtumise ajal rünnata mitmeid sihtmärke pealinnas [[Kuala Lumpur]]is ja selle ümbruses.<ref name="XUre6" /> * [[Põhja-Küpros|Põhja-Küprose Türgi Vabariigis]] toimus [[2015. aasta Põhja-Küprose presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. Presidendiks valiti sõltumatu kandidaat [[Mustafa Akıncı]], kes sai 60,3% antud häältest. Valimisaktiivsus oli umbes 64%.<ref name="rulers" /><ref name="ODNfR" /> * [[Suurbritannia]]s välistas [[Leiboristlik Partei]] pärast [[2015. aasta Suurbritannia parlamendivalimised|parlamendivalimisi]] koostöös [[Šoti Rahvuspartei]]ga.<ref name="aaEbk" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Toompea loss]]i ees toimus kell 12.00 [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] noorteorganisatsiooni [[Sinine Äratus]] korraldatud meeleavaldus valitsuskoalitsiooni kavandatava kütuseaktsiisi tõusu vastu, millel osales umbes 1000 inimest.<ref name="ZsaSE" /> ==[[27. aprill]]== * [[Afganistan]]is [[Kondūzi provints]]is toimus ulatuslik tulevahetus islamiliikumise [[Ţālebān]] võitlejate ja Afganistani julgeolekujõudude vahel. Ühtlasi teatas islamiliikumine kavandatavast rünnakust provintsi pealinnale [[Kondūz]]ile, mille tõttu otsustas Afganistani president [[Ashraf Ghani]] edasi lükata oma ametliku visiidi [[India]]sse.<ref name="RhU6G" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] andis ametivande uus justiitsminister [[Loretta Lynch]]. [[Ameerika Ühendriikide Senat]] oli ta häältega 56:43 justiitsministriks kinnitanud [[Aprill 2014#23. aprill|23. aprillil]].<ref name="rulers" /> * [[Burundi]] pealinnas [[Bujumbura]]s jätkusid teist päeva meeleavaldused, millega protesteeriti president [[Pierre Nkurunziza]] kandideerimise vastu presidendiks ka kolmandaks ametiajaks. Toimusid kokkupõrked politsei ja meeleavaldajate vahel, tänavatele saadeti politseile abiks korda tagama sõjavägi.<ref name="loCA3" /> * [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s algas kahepäevane Euroopa ja Aasia riikide kõrgharidusministrite kohtumine. Kohtumise raames allkirjastavad [[Hiina]] aseharidusminister [[Li Weihong]] ning [[Eesti]] haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]] Hiina ja Eesti haridusdiplomite vastastikuse tunnustamise lepingu. * Lätis tehti varahommikul kella 7 ajal telefoni teel pommiähvardus [[Riia lennujaam]]ale, mis tõi kaasa kogu lennuliikluse peatamise ja reisijate evakueerimise. Eriteenistused otsisid lennujaama terminalid läbi, kuid lõhkekeha ei leidnud. Lennujaama tavapärane töörežiim taastus umbes kella 11 ajal.<ref name="OcOnH" /> * [[Peruu]] peaminister [[Pedro Cateriano]] võitis häältega 73:10 parlamendis toimunud usaldushääletuse.<ref name="rulers" /> ==[[28. aprill]]== * [[Venemaa]] justiitsministeerium annulleeris opositsioonipoliitiku [[Aleksei Navalnõi]] moodustatud [[Progressipartei (Venemaa)|Progressipartei]] registreeringu.<ref name="tOVEg" /> * [[Eesti]] välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]] oli visiidil [[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is, kus ta esines ettekandega rahvusvahelisel konverentsil "International Support for Ukraine Conference". ==[[29. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] võttis [[Põhja-Carolina]] osariigi senat vastu seaduse, mis võimaldab osariigis pärast 9 aastat kehtinud moratooriumi alustada taas [[surmanuhtlus]]te täideviimist. Seadus näeb ette, et edaspidi peab otsuse täideviimise juures viibima ka arst.<ref name="tNkve" /> * [[Ameerika Ühendriikide Senat]]i liige [[Vermont]]i osariigist [[Bernie Sanders]] teatas, et kavatseb pürgida [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref name="osjR9" /> * [[Brasiilia]]s [[Curitiba]] linnas toimus õpetajate meeleavaldus kavandatava õpetajate pensionireformi vastu. Kui protesteerivad õpetajad püüdsid pääseda [[Parana osariik|Parana osariigi]] parlamendihoone ette, puhkesid kokkupõrked politsei ja meeleavaldajate vahel. Kokkupõrgetes sai vigastada umbes 100 inimest.<ref name="zoXtc" /> * [[Gruusia]]s astus tagasi peaminister [[Irakli Garibašvili]] valitsuskabineti seitsmes minister, mis viis automaatselt valitsuskoalitsiooni lagunemise ja kogu valitsuse tagasiastumiseni.<ref name="rulers" /> * [[Kasahstan]]is andis ametivande president [[Nursultan Nazarbajev]]. Ühtlasi nimetas ta samal päeval uuesti peaministriks [[Kärim Mäsimov]]i.<ref name="rulers" /> * [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s algas Euroopa ja Aasia riikide transpordiministrite kahepäevane nõupidamine, millel osales ka Eesti majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]]. * [[Saudi Araabia]] kuningas [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] nimetas uueks troonipärijaks oma 55-aastase vennapoja [[Muḩammad ibn Nāyif ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]i.<ref name="YpLcr" /> * [[Türgi]]s [[İstanbul]]is mõistis kohus õigeks 26 inimest, kes osalesid [[2013]]. aastal [[2013. aasta Türgi meeleavaldused|Gezi pargi meeleavalduste]] ettevalmistamises ja korraldamises.<ref name="bS86l" /> * [[Ungari]] peaminister [[Viktor Orbán]] teatas, et soovib alustada teiste [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikidega konsultatsioone surmanuhtluse taastamise küsimuses.<ref name="mfvTc" /> * [[Eesti]]s oli visiidil [[Malta]] haridus- ja tööhõiveminister [[Evarist Bartolo]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Jürgen Ligi]]ga. * Eesti välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]] oli ametlikul visiidil [[Moldova]]s, kus ta kohtus Moldova presidendi [[Nicolae Timofti]], parlamendi esimehe [[Adrian Candu]], peaministri [[Chiril Gaburici]], välisministri [[Natalia Gherman]]i ja majandusministri [[Stephane Bride]]ga. * [[Tallinn]]as [[Eestimaa rüütelkonna hoone]]s toimus [[Eesti Kunstiakadeemia]] rektori [[Mart Kalm]]u inauguratsioonitseremoonia. Rektori inaugureeris Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsust esindasid tseremoonial haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning kultuuriminister [[Indrek Saar]]. * [[Tallinna teletorn]]is toimus avaliku teenistuse tippjuhtide seminar, mille raames tutvustas peaminister [[Taavi Rõivas]] neile valitsuse prioriteete ning arutleti tippjuhtide rolli üle valitsuse tegevuskava elluviimisel. ==[[30. aprill]]== * [[Nigeeria]] armee teatas, et on äärmusliku islamiliikumise [[Boko Haram]] käest Sambisa metsades vabastanud ligi 300 naist ja tüdrukut.<ref name="6Dl4B" /> * [[Saksamaa]] politsei teatas, et hoidis [[Frankfurt|Frankfurdis]] ära [[töörahvapüha]] jalgrattavõistluse vastu kavandatud islamistliku terrorirünnaku, mille ettevalmistamisega seoses peeti kinni Saksamaa türklastest abielupaar.<ref name="Z8Ywe" /> * [[Eesti]]s jõustus president [[Toomas Hendrik Ilves]]e ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]e [[abielulahutus]]. * [[Maanteeamet]]i peadirektor [[Aivo Adamson]] teatas, et esitas majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Kristen Michal]]ile lahkumisavalduse. Adamsoni volitused ameti peadirektorina lõppevad [[Mai 2015#31. mai|31. mail]].<ref name="e0wSR" /> * [[Tallinna Linnavolikogu]] istungil valiti [[XIII Riigikogu]] liikmeks saanud [[Toomas Vitsut]]i asemel volikogu esimeheks [[Kalev Kallo]]. Vitsuti Riigikokku suundumisest Kallo valimiseni täitis volikogu esimehe kohuseid [[Toivo Tootsen]].<ref name="jD61i" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rulers">[http://www.rulers.org/2015-04.html April 2015] Rulers.org (vaadatud 30.04.2015)</ref> <ref name="VV15">[https://web.archive.org/web/20170318003316/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W15 Eelinfo (15. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 13.04.2015)</ref> <ref name="VV17">[https://web.archive.org/web/20170318021638/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W17 Eelinfo (17. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 27.04.2015)</ref> <ref name="K3PnQ">[https://web.archive.org/web/20150401184625/http://www.reuters.com/article/2015/04/01/us-usa-religion-arkansas-bill-idUSKBN0MS4UD20150401 Arkansas governor rejects bill after pressure over gay discrimination] Reuters, 01.04.2015 (vaadatud 01.04.2015)</ref> <ref name="Q8q4v">[https://web.archive.org/web/20150402004139/http://www.reuters.com/article/2015/04/01/us-usa-drought-california-idUSKBN0MS55W20150401 California governor orders 25 percent reduction in water usage statewide] Reuters, 01.04.2015 (vaadatud 01.04.2015)</ref> <ref name="bSOtP">[http://uudised.err.ee/v/majandus/cdc22148-025f-4117-87d0-2bd338db843e Tänasest kaovad 31 aastat kehtinud EL-i piimatootmiskvoodid] ERR uudised, 01.04.2015 (vaadatud 01.04.2015)</ref> <ref name="X37sH">[https://web.archive.org/web/20151006080305/http://www.reuters.com/article/2015/04/01/us-yemen-security-idUSKBN0MS4Y120150401 Yemen Houthi fighters backed by tanks reach central Aden] Reuters, 01.04.2015 (vaadatud 01.04.2015)</ref> <ref name="ThljY">[https://web.archive.org/web/20150401203031/http://www.reuters.com/article/2015/04/01/us-eurozone-greece-protests-idUSKBN0MS4JO20150401 Greek anti-establishment protesters occupy buildings, enter parliament grounds] Reuters, 01.04.2015 (vaadatud 01.04.2015)</ref> <ref name="YXOKG">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/03cddcaf-8bf0-40ad-a89f-b28087c268a5 Palestiinast sai Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liige] ERR uudised, 01.04.2015 (vaadatud 01.04.2015)</ref> <ref name="0dIvL">[https://web.archive.org/web/20150401203033/http://www.reuters.com/article/2015/04/01/us-thailand-politics-martiallaw-idUSKBN0MS4NI20150401 Thailand's ruling junta lifts martial law] Reuters, 01.04.2015 (vaadatud 01.04.2015)</ref> <ref name="S7VwI">[https://web.archive.org/web/20150405055657/http://www.reuters.com/article/2015/04/01/us-turkey-violence-police-idUSKBN0MS4RT20150401 Turkish police shoot two attackers outside Istanbul HQ: media] Reuters, 01.04.2015 (vaadatud 01.04.2015)</ref> <ref name="2O2vv">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8556cccc-10f4-4b09-9c74-889231b0f823 Istanbulis valitsuspartei kontorisse tunginud mees võeti vahi alla] ERR Uudised, 01.04.2015 (vaadatud 01.04.2015)</ref> <ref name="guvsb">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/9bda6b59-55b9-453d-9879-dd7ed1acf450 Krimmitatari telekanal ATR katkestas saated] ERR Uudised, 01.04.2015 (vaadatud 01.04.2015)</ref> <ref name="4Tc8k">[https://web.archive.org/web/20150402155250/http://www.epa.ee/et/uudised/patendiameti-peadirektoriks-saab-margus-viher Patendiameti peadirektoriks saab Margus Viher] Patendiamet, 16.03.2015 (vaadatud 28.03.2015)</ref> <ref name="CQTgp">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6d249fa1-92e9-41a7-b8b7-187e5b55bce7 Poliitikast lahkunud Anvar Samost asub tööle BNS Groupi juhatajana] ERR Uudised, 25.03.2015 (vaadatud 25.03.2015)</ref> <ref name="bcyYx">[http://uudised.err.ee/v/eesti/bf2fd4a0-bd35-49bb-9bc1-dea51db135f9 Toidualast teavet tuleb hakata esitama ka toitlustuskohtades] ERR uudised, 01.04.2015 (vaadatud 01.04.2015)</ref> <ref name="sVLLZ">[http://uudised.err.ee/v/eesti/419d96e7-8725-4f4a-a426-ffd5e2679cbb Pensionid suurenesid 6,3%] ERR Uudised, 01.04.2015 (vaadatud 01.04.2015)</ref> <ref name="CrTkA">[https://web.archive.org/web/20150402061846/http://www.reuters.com/article/2015/04/02/us-kenya-security-college-idUSKBN0MT0CK20150402 Al Shabaab kills at least 147 at Kenyan university; siege ends] Reuters, 02.04.2015 (vaadatud 02.04.2015)</ref> <ref name="5k1VC">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-32169080 |title=Kenya attack: 147 dead in Garissa University assault |publisher=[[BBC News Online]] |date=03.04.2015 |accessdate=03.04.2015}}</ref> <ref name="gxtlz">[http://www.bbc.com/news/world-africa-32181105 Kenya al-Shabab: Five in custody after Garissa massacre] BBC News, 04.04.2015 (vaadatud 04.04.2015)</ref> <ref name="otE0o">[https://web.archive.org/web/20150403010122/http://www.reuters.com/article/2015/04/03/us-britain-election-debate-idUSKBN0MS5IX20150403 Big TV debate of British election campaign yields no clear winner] Reuters, 03.04.2015 (vaadatud 04.04.2015)</ref> <ref name="cHYxR">[http://www.bbc.com/news/world-us-canada-32180762 Iran nuclear talks: Obama 'confident' of reaching deal by June] BBC News, 04.04.2015 (vaadatud 04.04.2015)</ref> <ref name="pVrfS">[https://web.archive.org/web/20150404004629/http://www.reuters.com/article/2015/04/02/us-russia-ship-idUSKBN0MT03K20150402 At least 56 killed as Russian trawler sinks in icy seas] Reuters, 02.04.2015 (vaadatud 02.04.2015)</ref> <ref name="bfXhw">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b794f547-4b1d-44eb-b88e-1b061a6cbd53 ERR Moskvas: Vene kohus jättis Eston Kohveri vahi alla vähemalt juunini] ERR Uudised, 02.04.2015 (vaadatud 02.04.2015)</ref> <ref name="Rm2Gd">[http://uudised.err.ee/v/eesti/3d8ea391-1d67-4e75-b202-6cb27ee26d51 Haapsalu linnapea umbusaldamine kukkus läbi] ERR Uudised, 02.04.2015 (vaadatud 02.04.2015)</ref> <ref name="C0PFY">[http://uudised.err.ee/v/eesti/c09f15aa-2ff1-419b-a2e3-8731091eebf2 Kuressaare linnapeaks valiti Madis Kallas] ERR Uudised, 02.04.2015 (vaadatud 02.04.2015)</ref> <ref name="8cBqL">[http://uudised.err.ee/v/eesti/156f2601-7897-4814-bd4c-a621c3e241c8 Viljandi linnapea astub ametist tagasi ja alustab kõnelusi Reformierakonnaga] ERR Uudised, 02.04.2015 (vaadatud 02.04.2015)</ref> <ref name="r9Dvs">[http://www.bbc.com/news/world-us-canada-32172646 US sailor rescued after 66 days lost at sea] BBC News, 03.04.2015 (vaadatud 03.04.2015)</ref> <ref name="ZjYbb">Buktinc, Christopher. [http://www.mirror.co.uk/news/world-news/louis-jordan-watch-dramatic-helicopter-5450859 Louis Jordan: Watch dramatic helicopter rescue after sailor lost at sea for 66 days is found in Atlantic] Daily Mirror, 03.04.2015 (vaadatud 03.04.2015)</ref> <ref name="tLJaC">[http://www.bbc.com/news/world-asia-china-32172600 China ex-security chief Zhou Yongkang charged] BBC News, 03.04.2015 (vaadatud 04.04.2015)</ref> <ref name="ou7C3">[http://www.bbc.com/news/world-europe-32174364 French MPs back ban on skinny catwalk models] BBC News, 03.04.2015 (vaadatud 04.04.2015)</ref> <ref name="FB0JG">[https://web.archive.org/web/20150403130202/http://www.reuters.com/article/2015/04/03/us-yemen-security-aden-houthis-idUSKBN0MU0KU20150403 Saudis airdrop arms to Aden defenders, Houthis pull back] Reuters, 03.04.2015 (vaadatud 03.04.2015)</ref> <ref name="OwIc5">[http://www.bbc.com/news/world-africa-32172974 Tunisia to revive Syria ties to track jihadists] BBC News, 03.04.2015 (vaadatud 04.04.2015)</ref> <ref name="QoDR0">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/9a304062-02dc-449e-b905-8e1dce157053 Ilves: ka küberrünnaku puhul peaks NATO sõjaliselt vastama] ERR Uudised, 03.04.2015 (vaadatud 03.04.2015)</ref> <ref name="tX59G">[http://www.thetimes.co.uk/tto/news/world/europe/article4400661.ece Nato ‘must respond to Russian cyber assault’] The Times, 03.04.2015 (vaadatud 03.04.2015)</ref> <ref name="druoe">[https://web.archive.org/web/20150406012138/http://www.reuters.com/article/2015/04/04/us-egypt-mubarak-idUSKBN0MV08L20150404 Egyptian court begins retrial of Mubarak in corruption case] Reuters, 04.04.2015 (vaadatud 04.04.2015)</ref> <ref name="mOyJH">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/036fd873-73f1-4c1b-a391-fa86026b9418 Hiinas hukkus bussiõnnetuses 21 inimest] ERR Uudised, 05.04.2015 (vaadatud 06.04.2015)</ref> <ref name="juTeB">[https://web.archive.org/web/20150405130110/http://www.reuters.com/article/2015/04/05/us-bangladesh-opposition-idUSKBN0MW02R20150405 Bangladesh opposition leader Zia granted bail in graft cases] Reuters, 05.04.2015 (vaadatud 06.04.2015)</ref> <ref name="gLkvW">[https://web.archive.org/web/20150405160927/http://www.reuters.com/article/2015/04/05/us-yemen-security-houthis-idUSKBN0MW0F020150405 Yemen's Houthis ready for talks if air strikes stop: senior member] Reuters, 05.04.2015 (vaadatud 06.04.2015)</ref> <ref name="Wbwa8">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/105eac46-fdc3-4d9f-87f8-3a8a41426e13 Rootsi peaminister Moskvasse võidupüha tähistama ei lähe] ERR Uudised, 05.04.2015 (vaadatud 06.04.2015)</ref> <ref name="e5SBt">[http://uudised.err.ee/v/majandus/f235959d-7f89-4e2e-9ab7-0883a0e7b02d Kadastik müüb aktsiaid, Linnamäe omandab Eesti Meedias enamusosaluse] ERR uudised, 05.04.2015 (vaadatud 06.04.2015)</ref> <ref name="eGPPJ">[http://www.bbc.com/news/world-asia-32194636 Malaysia passes controversial anti-terror bill] BBC News, 07.04.2015 (vaadatud 07.04.2015)</ref> <ref name="xwAKM">[http://uudised.err.ee/v/eesti/cefe9379-2f7e-4ebc-b99b-f0539d05e545 Võimupartnerid leppisid ministrikohtade jaotumises kokku] ERR Uudised, 06.04.2015 (vaadatud 07.04.2015)</ref> <ref name="GHdQ2">[http://uudised.err.ee/v/eesti/df4c5cbe-1191-411e-bd5d-7863ffdb35b8 IRL-i ministriteks saavad Reinsalu, Sester, Pomerants ja Tsahkna] ERR Uudised, 06.04.2015 (vaadatud 07.04.2015)</ref> <ref name="kg26M">Camia, Catalina. [http://www.usatoday.com/story/news/politics/elections/2015/04/07/rand-paul-president-2016-announcement/25041783/ Rand Paul jabs D.C. 'machine' in campaign launch] USA Today, 07.04.2015 (vaadatud 13.04.2015)</ref> <ref name="bJg11">[http://www.bbc.com/news/world-middle-east-32200996 Iranian guards killed on Pakistan border] BBC News, 07.04.2015 (vaadatud 07.04.2015)</ref> <ref name="9ukFU">[http://www.bbc.com/news/world-europe-32202768 Greece Nazi occupation: Athens asks Germany for 279bn euros] BBC News, 07.04.2015 (vaadatud 07.04.2015)</ref> <ref name="bz1j4">[https://web.archive.org/web/20150405152923/http://www.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/11189-85-a-heinsalu-ametisse-nimetamine/index.html A. Heinsalu ametisse nimetamine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 13.03.2015 (vaadatud 06.04.2015)</ref> <ref name="RzKOD">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/ef95bfb5-050d-40cc-8927-6141b198f291 Vandemehed tunnistasid Bostoni maratonil terroriakti korraldanud Džohhar Tsarnajevi süüdi] ERR Uudised, 08.04.2015 (vaadatud 09.04.2015)</ref> <ref name="JE1NW">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/6f943f68-21d2-4a6b-b2e8-8cea3d6eb0c3 Kreeka välisministeerium kutsus president Ilvese sõnavõtu pärast Eesti suursaadiku välja] ERR Uudised, 09.04.2015 (vaadatud 09.04.2015)</ref> <ref name="F5KOl">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/fa28827a-9310-4345-a275-ee2e96c76857 Prantsusmaal streigivad lennujuhid] ERR Uudised, 08.04.2015 (vaadatud 09.04.2015)</ref> <ref name="QQqZ3">[http://uudised.err.ee/v/eesti/0b78287e-ead8-4edc-b3bf-89969ed03bbd Taavi Rõivas sai riigikogu volituse valitsuse moodustamiseks] ERR Uudised, 08.04.2015 (vaadatud 09.04.2015)</ref> <ref name="RnN7v">[https://web.archive.org/web/20150409220608/http://www.reuters.com/article/2015/04/09/us-afghanistan-attack-idUSKBN0N019X20150409 Taliban attack on Afghan court kills police chief, 7 others] Reuters, 09.04.2015 (vaadatud 10.04.2015)</ref> <ref name="l96tD">[https://web.archive.org/web/20150410061453/http://www.reuters.com/article/2015/04/10/us-cuba-usa-meeting-idUSKBN0N104J20150410 U.S. says makes progress in new talks with Cuba] Reuters, 10.04.2015 (vaadatud 10.04.2015)</ref> <ref name="oyw2Z">[https://web.archive.org/web/20150409220450/http://www.reuters.com/article/2015/04/09/us-iran-nuclear-rouhani-idUSKBN0N00EQ20150409 Iran's Khamenei demands all sanctions end when nuclear deal signed] Reuters, 09.04.2015 (vaadatud 10.04.2015)</ref> <ref name="uY7qj">[https://web.archive.org/web/20150410061713/http://www.reuters.com/article/2015/04/10/us-yemen-security-airstrikes-idUSKBN0N00MR20150410 Iran's leader says Saudi air strikes causing genocide] Reuters, 09.04.2015 (vaadatud 10.04.2015)</ref> <ref name="FdZjU">[https://web.archive.org/web/20150409210152/http://www.reuters.com/article/2015/04/09/us-italy-tribunal-shooting-idUSKBN0N00TZ20150409 Man kills judge, two others on rampage through Milan courthouse] Reuters, 09.04.2015 (vaadatud 10.04.2015)</ref> <ref name="x6ObB">[http://uudised.err.ee/v/eesti/13a3f316-0e2c-4a9c-98e9-1617ccfa7412 Jaapani peaminister Shinzo Abe sai Eesti e-residendiks] ERR Uudised, 09.04.2015 (vaadatud 10.04.2015)</ref> <ref name="5IsjI">[http://uudised.err.ee/v/majandus/ac10287e-37cb-4b99-b2a1-2ca189ddb28d Kreeka tegi IMF-ile 460-miljonilise laenumakse] ERR Uudised, 09.04.2015 (vaadatud 10.04.2015)</ref> <ref name="GoSlI">[https://web.archive.org/web/20150409220548/http://www.reuters.com/article/2015/04/09/us-france-lepen-idUSKBN0N027720150409 France's National Front's Le Pen tells father to step down from politics] Reuters, 09.04.2015 (vaadatud 10.04.2015)</ref> <ref name="AR6ws">[https://web.archive.org/web/20150409215724/http://www.reuters.com/article/2015/04/09/us-france-strikes-idUSKBN0N01KM20150409 Thousands join protests, strikes against French cutbacks] Reuters, 09.04.2015 (vaadatud 10.04.2015)</ref> <ref name="dv4ll">[https://web.archive.org/web/20150410032902/http://www.reuters.com/article/2015/04/09/us-turkey-egypt-idUSKBN0N00XY20150409 Turkey's Erdogan says Egypt should free Mursi before it can restore ties] Reuters, 09.04.2015 (vaadatud 10.04.2015)</ref> <ref name="7zIEJ">[http://uudised.err.ee/v/eesti/59b361f8-df35-415b-8d0d-9409b2a1ef6b Uus valitsus andis riigikogu ees ametivande] ERR Uudised, 09.04.2015 (vaadatud 09.04.2015)</ref> <ref name="b2Pgc">[http://uudised.err.ee/v/eesti/003d5780-27d4-440a-83c6-142e5dcbd2e5 Sotside fraktsiooni juhiks sai Andres Anvelt] ERR Uudised, 09.04.2015 (vaadatud 09.04.2015)</ref> <ref name="d5RUp">[http://uudised.err.ee/v/eesti/feceed34-ed2d-4c3b-9896-bd5a38ad57e2 Siim Kallas määrati Euroopa Komisjonis Dombrovskise erinõunikuks] ERR Uudised, 09.04.2015 (vaadatud 09.04.2015)</ref> <ref name="WU7Qt">[http://uudised.err.ee/v/eesti/57fc8dbc-345d-4871-b55f-0b3f3a5a867f Skandaali sattunud siseministeeriumi kantsler esitas Pevkurile lahkumisavalduse] ERR Uudised, 09.04.2015 (vaadatud 10.04.2015)</ref> <ref name="7Wxqx">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/0b1bf2c2-b9a5-4cce-8848-09ed289c3bde Põhjamaad suurendavad Vene ohu tõttu kaitsekoostööd, tugevdatakse ka kontakte Baltimaadega] ERR Uudised, 10.04.2015 (vaadatud 10.04.2015)</ref> <ref name="S1Ywr">[https://web.archive.org/web/20150412010127/http://www.reuters.com/article/2015/04/12/us-egypt-court-brotherhood-idUSKBN0N206A20150412 Egypt sentences Muslim Brotherhood leader, others to death] Reuters, 11.04.2015 (vaadatud 12.04.2015)</ref> <ref name="oznQ3">[https://web.archive.org/web/20150412053352/http://www.reuters.com/article/2015/04/11/us-nigeria-election-governors-idUSKBN0N11XF20150411 Nigerians vote for powerful state governors] Reuters, 11.04.2015 (vaadatud 12.04.2015)</ref> <ref name="jreCz">[https://web.archive.org/web/20150412041514/http://www.reuters.com/article/2015/04/12/us-cuba-usa-idUSKBN0N116V20150412 Obama meets Raul Castro in highest-level U.S.-Cuba talks in decades] Reuters, 11.04.2015 (vaadatud 12.04.2015)</ref> <ref name="JNiwz">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/57fbcc0c-9941-4533-bd51-4c3e23986f3e Hillary Clinton teatas ametlikult kandideerimisest Ameerika Ühendriikide presidendiks] ERR Uudised, 12.04.2015 (vaadatud 13.04.2015)</ref> <ref name="pFKYb">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/d2f32508-6084-4432-aedf-4c2523bd04d3 Paavst nimetas armeenlaste tapmist 20. sajandi esimeseks genotsiidiks] ERR Uudised, 12.04.2015 (vaadatud 13.04.2015)</ref> <ref name="46gEo">[http://uudised.err.ee/v/eesti/1a32f8a6-ec2f-4bd0-830d-6cc2ca501008 Ilves: tuumapommi süütenööri kõrval asuv Eesti vajab NATO püsivat kohalolu] ERR Uudised, 12.04.2015 (vaadatud 13.04.2015)</ref> <ref name="SPtgD">[https://web.archive.org/web/20151013024402/http://www.reuters.com/article/2015/04/27/us-sudan-election-idUSKBN0NI0V620150427 Sudanese President Bashir wins 94.05 percent of vote: election organisers] Reuters, 27.04.2015 (vaadatud 27.04.2015)</ref> <ref name="Qk5mB">[http://uudised.err.ee/v/eesti/074c460c-04b2-47b4-93d2-4cf2dc413efb Täna saab Eesti koolides avalöögi PISA 2015] ERR Uudised, 13.04.2015 (vaadatud 13.04.2015)</ref> <ref name="tN2jR">[https://web.archive.org/web/20150415114750/http://www.reuters.com/article/2015/04/14/us-britain-europe-gibraltar-idUSKBN0N512Y20150414 Gibraltar would seek to preserve EU ties if Britain voted to leave] Reuters, 14.04.2015 (vaadatud 15.04.2015)</ref> <ref name="6eYZV">[https://web.archive.org/web/20150415130953/http://www.reuters.com/article/2015/04/14/us-ukraine-crisis-canada-idUSKBN0N51LW20150414 Canada to send 200 military trainers to Ukraine, says risk low] Reuters, 14.04.2015 (vaadatud 15.04.2015)</ref> <ref name="hfMB1">[https://web.archive.org/web/20150414133947/http://www.reuters.com/article/2015/04/14/us-france-lepen-interview-idUSKBN0N50YN20150414 Defiant Jean-Marie Le Pen vows no departure from politics] Reuters, 14.04.2015 (vaadatud 15.04.2015)</ref> <ref name="07lNS">[https://web.archive.org/web/20150414133123/http://www.reuters.com/article/2015/04/14/us-somalia-blast-attacks-idUSKBN0N50T520150414 Al Shabaab militants attack Somali government building, at least 10 dead] Reuters, 14.04.2015 (vaadatud 15.04.2015)</ref> <ref name="7JUSw">[https://web.archive.org/web/20150415114610/http://www.reuters.com/article/2015/04/14/us-turkey-armenia-pope-erdogan-idUSKBN0N51WB20150414 Turkey's Erdogan: 'I condemn the pope' over Armenia genocide comment] Reuters, 14.04.2015 (vaadatud 15.04.2015)</ref> <ref name="GXGZA">[http://uudised.err.ee/v/eesti/634c6aed-422f-458e-be35-b358bd0e5b6e Neli kandidaati ütlesid, millist eesmärki hakkaksid nad TTÜ rektorina esmalt ellu viima] ERR Uudised, 14.04.2015 (vaadatud 15.04.2015)</ref> <ref name="O85pl">[https://web.archive.org/web/20150415062039/http://www.reuters.com/article/2015/04/15/us-nokia-alcatel-lucent-m-a-idUSKBN0N60CL20150415 Nokia buys Alcatel-Lucent to grow in telecom gear] Reuters, 15.04.2015 (vaadatud 15.04.2015)</ref> <ref name="nDX2S">[http://uudised.err.ee/v/majandus/f8989610-6593-4244-b42a-ac337715e7f0 Töötukassa nõukogu esimeheks sai Toomas Tamsar] ERR Uudised, 15.04.2015 (vaadatud 15.04.2015)</ref> <ref name="bG4yx">[https://web.archive.org/web/20160328121928/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11277-2015-04-16-10-36-24/layout-visit.html President Ilves juhib Washingtonis Maailmapanga arenguaruande nõukoda ja esineb mitme sõnavõtuga] Vabariigi Presidendi Kantselei, 16.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="ikJu9">[http://uudised.err.ee/v/eesti/0a16764a-9df6-4d6a-bbc0-f4cf1575ec77 Tartu volikogu uueks esimeheks sai senine abilinnapea Vladimir Šokman] ERR Uudised, 16.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="PGyvH">[http://uudised.err.ee/v/eesti/103e9997-9155-450f-9d70-c80378a0ef81 Pärnu linnapeaks valiti Kosenkranius, uus abilinnapea tuli EAS-ist] ERR Uudised, 16.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="ZjSfD">[http://uudised.err.ee/v/eesti/1c1447ef-1eb3-4b7f-840d-a4b56d4c32a4 Go Rail peatab teadmata ajaks Peterburi ja Moskva rongiliikluse] ERR uudised, 16.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="JWHwa">[https://web.archive.org/web/20150418033158/http://www.reuters.com/article/2015/04/18/us-usa-blast-california-idUSKBN0N82OL20150418 California gas pipeline explosion, fire injure up to 15 people] Reuters, 18.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="Qfqrw">[https://web.archive.org/web/20150418034326/http://www.reuters.com/article/2015/04/17/us-burundi-politics-idUSKBN0N814U20150417 Burundi police teargas protesters opposing presidential third term] Reuters, 17.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="58g6S">[http://www.bbc.com/news/world-africa-32366032 Mali crisis: Attack on UN convoy kills two] BBC News, 18.04.2015 (vaadatud 19.04.2015)</ref> <ref name="xpFST">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/9194c655-a79f-4cec-b58b-0aae12bce636 Turkish Airlines'i lennuk naasis pommiähvarduse tõttu Istanbuli] ERR Uudised, 17.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="w6TwU">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/2d5eaf59-a393-44da-8b05-4b1183a1ce77 USA õhudessantväelased saabusid Ukrainasse väljaõpet andma] ERR Uudised, 17.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="2jTTi">[http://uudised.err.ee/v/eesti/baf885bf-d010-4d55-ab3a-a472444b7f28 President Ilves ja Evelin Ilves lahutavad oma abielu] ERR Uudised, 17.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="idVsi">[https://web.archive.org/web/20150419214851/http://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11280-toomas-hendrik-ilves-ja-evelin-ilves-lahutavad-abielu/index.html Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves lahutavad abielu] Vabariigi Presidendi Kantselei, 17.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="Jo8dC">[https://web.archive.org/web/20150418104450/https://valitsus.ee/et/uudised/roivas-saksamaa-eesti-jaoks-oluline-liitlane Rõivas: Saksamaa on Eesti jaoks oluline liitlane] Vabariigi Valitsus, 17.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="TYz0z">[http://uudised.err.ee/v/eesti/21062f8e-d082-4681-8aa6-27a4eb9af7ac Steinmeier: Saksamaa aitab Eestil Venemaa propagandat tõrjuda] ERR Uudised, 17.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="iCNe3">[http://uudised.err.ee/v/eesti/67a68afa-20fd-481a-98b6-cedce9db9be5 Kultuuriministeeriumi asekantsleriks saab Hillar Sein] ERR Uudised, 17.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="8NYm1">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/fdd4b4c6-a5a4-44be-a71e-362f0163f890 Afganistanis hukkus pangakontorirünnakus 22 inimest] ERR Uudised, 18.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="OfCK8">[https://web.archive.org/web/20150418061801/http://www.reuters.com/article/2015/04/18/us-afghanistan-blast-idUSKBN0N904620150418 Afghanistan suicide blast kills 33, injures more than 100] Reuters, 18.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="2Q7Kx">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/e5a8ea5e-b018-463b-a3e8-6d36fcee2f07 Austraalia politsei nurjas võimaliku terrorirünnaku] ERR Uudised, 18.04.2015 (vaadatud 19.04.2015)</ref> <ref name="8G2h8">[http://www.bbc.com/news/world-latin-america-32370843 Two Cuban dissidents stand in local municipal vote] BBC News, 19.04.2015 (vaadatud 19.04.2015)</ref> <ref name="uSNVG">[https://web.archive.org/web/20150421062211/http://www.reuters.com/article/2015/04/21/us-europe-migrants-idUSKBN0NA07020150421 Migrants' bodies brought ashore as EU proposes doubling rescue effort] Reuters, 20.04.2015 (vaadatud 21.04.2015)</ref> <ref name="8q8cg">[https://web.archive.org/web/20150421082009/http://www.reuters.com/article/2015/04/20/us-egypt-courts-brotherhood-idUSKBN0NB11620150420 Egypt sentences 22 members of Brotherhood to death: judicial sources] Reuters, 20.04.2015 (vaadatud 21.04.2015)</ref> <ref name="AUTI4">[https://web.archive.org/web/20150423035102/http://www.reuters.com/article/2015/04/20/us-spain-school-killing-idUSKBN0NB0SG20150420 Boy detained after Barcelona school killing] Reuters, 20.04.2015 (vaadatud 21.04.2015)</ref> <ref name="0QG1S">[https://web.archive.org/web/20150421061544/http://www.reuters.com/article/2015/04/20/us-europe-migrants-boat-idUSKBN0NB0YK20150420 Boat with dozens of migrants runs aground off Greek island, at least three dead] Reuters, 20.04.2015 (vaadatud 21.04.2015)</ref> <ref name="fk1cu">[https://web.archive.org/web/20150421012840/http://www.reuters.com/article/2015/04/20/us-southkorea-politics-idUSKBN0NB21S20150420 South Korea's prime minister offers to quit amid political scandal] Reuters, 20.04.2015 (vaadatud 21.04.2015)</ref> <ref name="xhsni">[https://web.archive.org/web/20151013023107/http://www.reuters.com/article/2015/04/27/us-southkorea-politics-idUSKBN0NI0Z020150427 South Korea's Park accepts PM's resignation in illegal funds scandal] Reuters, 27.04.2015 (vaadatud 27.04.2015)</ref> <ref name="EDJmf">[https://web.archive.org/web/20150421062226/http://www.reuters.com/article/2015/04/21/us-yemen-security-idUSKBN0NB0R820150421 Air strike on missile base in Yemen capital kills 25, wounds hundreds] Reuters, 21.04.2015 (vaadatud 21.04.2015)</ref> <ref name="q95J1">[http://uudised.err.ee/v/eesti/90b9322e-39aa-44d2-8afe-3e5aa37c134e Peaministri büroo juhiks saab taas Kairi Uustulnd] ERR Uudised, 16.04.2015 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="HSANJ">[https://web.archive.org/web/20150423014557/http://www.reuters.com/article/2015/04/21/us-egypt-mursi-court-idUSKBN0NC0AZ20150421 Former Egyptian president Mursi jailed for 20 years] Reuters, 21.04.2015 (vaadatud 23.04.2015)</ref> <ref name="L2IMk">[https://web.archive.org/web/20150423072301/http://www.reuters.com/article/2015/04/22/us-mexico-anticorruption-idUSKBN0ND1F320150422 Mexico's Congress passes anti-corruption law] Reuters, 22.04.2015 (vaadatud 23.04.2015)</ref> <ref name="eEdQr">[http://uudised.err.ee/v/eesti/bf9e6844-01a5-49d5-ac6e-2b1a43b8f757 Kagupiiril toimus seninägematult mastaapne piirivalveõppus] ERR Uudised, 23.04.2015 (vaadatud 23.04.2015)</ref> <ref name="l6bYT">[https://web.archive.org/web/20150423072113/http://www.reuters.com/article/2015/04/22/us-turkey-erdogan-armenia-idUSKBN0ND1AD20150422 Turkey says Austrian accusation of Armenian genocide damages ties permanently] Reuters, 22.04.2015 (vaadatud 23.04.2015)</ref> <ref name="CdcVL">[http://uudised.err.ee/v/majandus/108fec36-1ecf-49a3-af9e-41ba4e4818cb Euroopa Komisjon: Gazprom kuritarvitab oma turgu valitsevat seisundit kaheksas liikmesriigis] ERR Uudised, 22.04.2015 (vaadatud 23.04.2015)</ref> <ref name="mfSfD">[https://web.archive.org/web/20150423072216/http://www.reuters.com/article/2015/04/22/us-asia-africa-japan-bilateral-idUSKBN0ND11G20150422 Japan's Abe, China's Xi hold bilateral meeting: Japanese media] Reuters, 22.04.2015 (vaadatud 23.04.2015)</ref> <ref name="97IGe">[https://web.archive.org/web/20150423155626/http://www.reuters.com/article/2015/04/23/us-france-attack-idUSKBN0NE0JJ20150423 Five attacks foiled in France since Charlie Hebdo killings: PM] Reuters, 22.04.2015 (vaadatud 23.04.2015)</ref> <ref name="s4tW8">[http://www.rp-online.de/politik/eu/russische-atom-bomber-trainieren-an-den-grenzen-europas-aid-1.5033383 Putins Atombomber über Europa] Rheinische Post, 22.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="lTTEx">[http://sprotyv.info/ru/news/rossiyskie-bombardirovshchiki-kruzhat-nad-evropoy-foto Российские бомбардировщики кружат над Европой. ФОТО] Sprotyv.info, 22.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="yP4r3">[https://web.archive.org/web/20150924215531/http://www.reuters.com/article/2015/04/23/us-yemen-security-idUSKBN0NC2LD20150423 Saudi-led coalition bombs Yemen despite calling off air campaign] Reuters, 22.04.2015 (vaadatud 23.04.2015)</ref> <ref name="ig1rx">[https://web.archive.org/web/20150423182154/http://www.reuters.com/article/2015/04/22/us-chile-volcano-idUSKBN0ND2M320150422 Volcano erupts in southern Chile, belching ash, smoke into sky] Reuters, 22.04.2015 (vaadatud 23.04.2015)</ref> <ref name="Cu2qC">[http://uudised.err.ee/v/eesti/81cfddce-d6e2-49db-bbda-6557cf863017 Helme: me ei saanud toetusgruppi teha nii, et "lilla brigaad" jookseb sellest jõuga üle] ERR Uudised, 22.04.2015 (vaadatud 23.04.2015)</ref> <ref name="GMcKt">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6d2ba2eb-1ec2-4bb0-9839-04e97c4fc01c Rõivas osaleb erakorralisel Euroopa Ülemkogul ning kohtub NATO peasekretäriga] ERR Uudised, 22.04.2015 (vaadatud 23.04.2015)</ref> <ref name="miQ6g">[http://uudised.err.ee/v/eesti/dab8c611-073a-4f1b-b0cb-c37b101c6c69 Joel Luhamets ja Tiit Salumäe pühitseti piiskopiks] ERR Uudised, 23.04.2015 (vaadatud 24.04.2015)</ref> <ref name="qA3yn">[http://uudised.err.ee/v/eesti/c49d53d8-b073-46b8-957b-98be15fe9ab0 Viljandi linnapea põhjendas koalitsiooni lõhkiminekut isikutevaheliste vastuoludega] ERR Uudised, 23.04.2015 (vaadatud 24.04.2015)</ref> <ref name="mzij3">[https://web.archive.org/web/20150425135740/http://www.reuters.com/article/2015/04/25/us-usa-washington-marijuana-idUSKBN0NG06Z20150425 Washington governor signs medical marijuana overhaul] Reuters, 25.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="HyBwR">[https://web.archive.org/web/20151011005127/http://www.reuters.com/article/2015/04/25/us-philippines-usa-idUSKBN0NG05R20150425 United States seeks access to Philippine bases as part of Asia pivot] Reuters, 24.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="aYky6">[https://web.archive.org/web/20151009160852/http://www.reuters.com/article/2015/04/24/us-eurozone-greece-cash-idUSKBN0NF2AG20150424 Greek parliament approves law forcing local governments to lend to state] Reuters, 24.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="zX454">[https://web.archive.org/web/20151011001243/http://www.reuters.com/article/2015/04/25/us-bosnia-serbs-secession-idUSKBN0NG0NB20150425 Biggest Serb party in Bosnia threatens 2018 secession] Reuters, 25.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="9pyEP">[https://web.archive.org/web/20150425135936/http://www.reuters.com/article/2015/04/25/us-burundi-politics-idUSKBN0NG09Y20150425 Burundi ruling party nominates president for third term, risking unrest] Reuters, 25.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="dQyMk">[https://web.archive.org/web/20150426061839/http://www.reuters.com/article/2015/04/25/us-israel-palestinians-idUSKBN0NF2F520150425 Israeli forces kill two knife-wielding Palestinians - police] Reuters, 25.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="T14AK">[https://web.archive.org/web/20150426050954/http://www.reuters.com/article/2015/04/26/us-quake-nepal-collapse-idUSKBN0NG07B20150426 Nepalese dig with bare hands for quake survivors as toll exceeds 1,900] Reuters, 26.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="9yqll">[https://web.archive.org/web/20150730184140/http://www.reuters.com/article/2015/04/27/us-quake-nepal-collapse-idUSKBN0NI12120150427 Desperate Nepalis flee capital as aftershocks spread fear] Reuters, 27.04.2015 (vaadatud 27.04.2015)</ref> <ref name="hdvtH">[https://web.archive.org/web/20150502044042/http://www.reuters.com/article/2015/04/29/us-quake-nepal-toll-idUSKBN0NK0DK20150429 Nepal quake death toll rises to 5,006: home ministry] Reuters, 29.04.2015 (vaadatud 30.04.2015)</ref> <ref name="DyGRs">[https://web.archive.org/web/20150503201947/http://www.reuters.com/article/2015/05/01/us-quake-nepal-collapse-idUSKBN0NI12120150501 Nepal quake toll passes 6,200, $2 billion needed for reconstruction] Reuters, 01.05.2015 (vaadatud 01.05.2015)</ref> <ref name="5YYRR">[https://web.archive.org/web/20150727184104/http://www.reuters.com/article/2015/04/25/us-portugal-politics-coalition-idUSKBN0NG0X520150425 Portugal's ruling coalition agrees election alliance] Reuters, 25.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="wNwmk">[https://web.archive.org/web/20150425135937/http://www.reuters.com/article/2015/04/25/us-togo-election-idUSKBN0NG0BH20150425 Togolese leader set to extend rule in presidential election] Reuters, 25.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="kp07M">[https://web.archive.org/web/20151010232127/http://www.reuters.com/article/2015/04/25/us-turkey-gallipoli-anniversary-idUSKBN0NG06D20150425 Thousands gather at dawn ceremony to mark Gallipoli centenary] Reuters, 25.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="FqVvo">[https://web.archive.org/web/20150429065801/http://www.reuters.com/article/2015/04/25/us-turkey-airplane-emergency-idUSKBN0NG08X20150425 Turkish Airlines plane makes emergency landing after engine failure] Reuters, 25.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="VVX1x">[https://web.archive.org/web/20151011001431/http://www.reuters.com/article/2015/04/25/us-yemen-security-un-idUSKBN0NG0QI20150425 U.N. chief appoints Mauritanian diplomat as new Yemen envoy] Reuters, 25.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="qNAQ3">[https://archive.today/20150427125529/http://www.reuters.com/article/2015/04/26/us-benin-politics-idUSKBN0NH0QV20150426 Benin president denies third term bid as vote proceeds] Reuters, 26.04.2015 (vaadatud 27.04.2015)</ref> <ref name="XUre6">[https://web.archive.org/web/20250815180116/https://www.reuters.com/article/2015/04/27/us-asean-summit-terrorism-idUSKBN0NH0AX20150427/ Malaysia says foils plan by suspected militants to attack capital] Reuters, 26.04.2015 (vaadatud 27.04.2015)</ref> <ref name="ODNfR">[https://web.archive.org/web/20150427070129/http://www.reuters.com/article/2015/04/27/us-cyprus-north-election-idUSKBN0NH09Y20150427 Leftist Akinci wins north Cyprus election, seeking peace deal] Reuters, 27.04.2015 (vaadatud 27.04.2015)</ref> <ref name="aaEbk">[https://web.archive.org/web/20150429020612/http://www.reuters.com/article/2015/04/26/us-britain-election-labour-idUSKBN0NH08M20150426 After crisis warnings, UK's Labour says no deals with Scottish nationalists] Reuters, 26.04.2015 (vaadatud 27.04.2015)</ref> <ref name="ZsaSE">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b1a6c1d4-9354-4480-bf99-68b74e7e2315 Aktsiisitõusu vastase protesti korraldaja: küsimus pole valitsuse õilsates kavatsustes, vaid katteallikates] ERR Uudised, 26.04.2015 (vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="RhU6G">[https://web.archive.org/web/20151106151652/http://www.reuters.com/article/2015/04/27/us-afghanistan-war-idUSKBN0NI0YA20150427 Taliban attack major Afghan city, Ghani delays India trip] Reuters, 27.04.2015 (vaadatud 27.04.2015)</ref> <ref name="loCA3">[https://web.archive.org/web/20151013023822/http://www.reuters.com/article/2015/04/27/us-burundi-politics-idUSKBN0NI0IH20150427 Burundi police confront anti-president protesters, army on streets] Reuters, 27.04.2015 (vaadatud 27.04.2015)</ref> <ref name="OcOnH">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/b50858e4-6b36-4c83-a5a0-ee8771533cb4 Pommiähvarduse saanud Riia lennujaamas on lennuliiklus taastunud] ERR Uudised, 27.04.2015 (vaadatud 27.04.2015)</ref> <ref name="tOVEg">[https://archive.today/20150430082348/http://www.reuters.com/article/2015/04/28/us-russia-navalny-party-idUSKBN0NJ2CJ20150428 Russian Justice Ministry annuls opposition party registration] Reuters, 28.04.2015 (vaadatud 30.04.2015)</ref> <ref name="tNkve">[https://web.archive.org/web/20150924205919/http://www.reuters.com/article/2015/04/30/us-usa-north-carolina-deathpenalty-idUSKBN0NL05I20150430 North Carolina House passes bill aimed at resuming executions] Reuters, 29.04.2015 (vaadatud 30.04.2015)</ref> <ref name="osjR9">[https://web.archive.org/web/20151002122149/http://www.reuters.com/article/2015/04/30/us-usa-election-sanders-idUSKBN0NL00J20150430 Sanders says he'll seek Democratic nomination for president] Reuters, 29.04.2015 (vaadatud 30.04.2015)</ref> <ref name="zoXtc">[https://web.archive.org/web/20150503020255/http://www.reuters.com/article/2015/04/29/us-brazil-protest-teachers-idUSKBN0NK2TC20150429 100 injured in teacher protest in Brazil city of Curitiba] Reuters, 29.04.2015 (vaadatud 30.04.2015)</ref> <ref name="YpLcr">[https://web.archive.org/web/20151002051108/http://www.reuters.com/article/2015/04/29/us-saudi-politics-idUSKBN0NK05W20150429 Saudi king resets succession to cope with turbulent times] Reuters, 29.04.2015 (vaadatud 30.04.2015)</ref> <ref name="bS86l">[https://web.archive.org/web/20151002064526/http://www.reuters.com/article/2015/04/29/us-turkey-protests-trial-idUSKBN0NK1FL20150429 Turkish court acquits anti-government protest organizers] Reuters, 29.04.2015 (vaadatud 30.04.2015)</ref> <ref name="mfvTc">[https://web.archive.org/web/20150503052320/http://www.reuters.com/article/2015/04/29/us-hungary-deathpenalty-idUSKBN0NK1AA20150429 Hungary PM revives death penalty debate, draws EU concern] Reuters, 29.04.2015 (vaadatud 30.04.2015)</ref> <ref name="6Dl4B">[https://web.archive.org/web/20150503054205/http://www.reuters.com/article/2015/04/30/us-nigeria-violence-rescue-idUSKBN0NL0O220150430 Nigerian army says rescues more women and children from Boko Haram] Reuters, 30.04.2015 (vaadatud 01.05.2015)</ref> <ref name="Z8Ywe">[https://web.archive.org/web/20150924215634/http://www.reuters.com/article/2015/04/30/us-germany-security-idUSKBN0NL0YE20150430 German police foil Islamist attack ahead of Frankfurt cycle race] Reuters, 30.04.2015 (vaadatud 01.05.2015)</ref> <ref name="e0wSR">[http://uudised.err.ee/v/eesti/41fd5a2f-5e47-4be8-b691-1d703f257801 Aivo Adamson lahkub maanteeameti peadirektori ametist] ERR Uudised, 30.04.2015 (vaadatud 30.04.2015)</ref> <ref name="jD61i">[http://uudised.err.ee/v/eesti/a611906b-497f-4bae-ba69-6d4ae9af937e Kalev Kallo valiti Tallinna linnavolikogu esimeheks] ERR Uudised, 30.04.2015 (vaadatud 30.04.2015)</ref> }} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2015| 2015-04]] rx5vr25xuxj0q0818tswdrafcixi7kc 0 398923 7189870 7157211 2026-07-09T15:31:26Z Kuriuss 38125 7189870 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pierre-Beregovoy.webp|pisi|Pierre Bérégovoy]] '''Pierre Eugène Bérégovoy''' [pjäär öž'enn beregovu'aa] ([[23. detsember]] [[1925]] [[Déville-lès-Rouen]] – [[1. mai]] [[1993]] [[Pariis]]) oli ukraina päritolu [[Prantsusmaa]] poliitik. Ta oli aastatel [[1992]]–[[1993]] [[Prantsusmaa peaminister]]. Ta sündis [[Déville-lès-Rouen]]is [[Ülem-Normandia]]s ukraina-prantsuse segaperekonnas; tema isa Adrian Beregovoi sündis [[Harkovi kubermang]]us [[Izjum]]is, ema oli prantslane. Tööle hakkas ta juba 16-aastaselt metallitöölisena. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, töötades prantsuse raudtee-ettevõttes [[SNCF]], võttis ta osa [[Prantsuse vastupanuliikumine|Prantsuse vastupanuliikumisest]]. Ta võttis osa sotsialistlikust liikumisest. Aastast [[1969]] oli ta [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistliku Partei]] liige. Aastatel [[1982]]–[[1984]] oli ta sotsiaalminister [[Pierre Mauroy teine valitsus|Pierre Mauroy teises]] ja [[Pierre Mauroy kolmas valitsus|kolmandas valitsuses]]. Aastatel [[1984]]–[[1986]] oli ta [[Prantsusmaa rahandusminister|rahandusminister]] [[Laurent Fabiuse valitsus|Laurent Fabiuse valitsuses]]. Aastatel [[1988]]–[[1992]] oli ta rahandus-, majandus- ja erastamisminister ([[Michel Rocardi valitsus|Michel Rocardi]] ja [[Édith Cressoni valitsus]]es). [[2. aprill]]ist [[1992]] kuni [[29. märts]]ini [[1993]] oli ta [[Prantsusmaa peaminister]]. Pierre Bérégovoy lõpetas oma elu [[Enesetapp|enesetapuga]] [[1. mai]]l [[1993]], pärast sotsialistide halba tulemust 1993. aasta parlamendivalimistel, kui nad võitsid ainult 53 kohta 577-st, lisaks oli ta sattunud uurimise alla sõbralt, ärimees Roger-Patrice Pelat'lt saadud intressivaba miljoni[[Prantsuse frank|frangise]] laenu eest. {{JÄRJESTA:Bérégovoy, Pierre}} [[Kategooria:Prantsusmaa peaministrid]] [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa rahandusministrid]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1993]] 7qazsvy7jtcc8uqnt791sxivlzfqhaz 0 399161 7189818 7162453 2026-07-09T13:59:38Z Kuriuss 38125 7189818 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:Teet Veispak, on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 2001.jpg|pisi|Teet Veispak 2001. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Teet Veispak''' ([[25. september]] [[1955]] – [[20. mai]] [[2026]]) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane. Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloolasena.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3</ref> ==Töö== Teet Veispak töötas 1980. aastast [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadurina, 1990. aastatel instituudi direktori kohusetäitja ja direktorina.<ref>''Kivi, Aita (18. jaanuar 1994). "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl. Lk. 4.''</ref> 2000. aastate alguses, pärast Ajaloo Instituudi juhtimisega seotud kohtuasja,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/18362/teet-veispak-sai-kerge-kriminaalkaristuse Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse], Õhtuleht, 14. märts 1998</ref> töötas mõne aasta Rakvere Muuseumi teadusdirektori ja näitusekorraldajana.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pulver |eesnimi=Andres |kuupäev=14. oktoober 2000 |pealkiri=Teet Veispak: Rakvere ei ole provints |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=6}}</ref> Seejärel oli Richard Sagritsa majamuuseumi kuraator. === Tegevus kuraatorina === 1994. aastal käivitas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Galerii, mille kuraatoriks sai [[Reet Varblane]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Meri |eesnimi=Tiina |kuupäev=17 veebruar 1994 |pealkiri=Ajaloo Instituut avab oma galerii |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/02/17/26.2 |väljaanne=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht |lehekülg=19}}</ref> 2001. aastal avas koostöös Rakvere Muuseumiga aadressil Lai 1 Kesklinna galerii,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |kuupäev=2021 |pealkiri=Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4ff8113e-c265-4bc0-b175-0e5895b8c92a/content |lehekülg=67}}</ref> mis 2002. aasta lõpul registreeriti iseseisva MTÜ-na.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8 november 2002 |pealkiri=Uudised |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2002/11/08/19 |väljaanne=Sirp |lehekülg=19}}</ref> Veispaki juhtimisel lõpetas galerii tegevuse 2004. aastal. Aastatel 2000–2002 kureeris koos [[Jaan Toomik]]u ja Paul Rodgersiga Rakveres tegevuskunstifestivali "[[KanaNahk]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Varblane |eesnimi=Reet |kuupäev=4. august 2000 |pealkiri=Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2000/08/04/10 |väljaanne=Sirp |lehekülg=10}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Juske |eesnimi=Ants |kuupäev=27. juuli 2000 |pealkiri=Rakvere ajas kananaha ihule |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2000/07/27/22.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=7}}</ref> 2002. aasta festival toimus liskas Rakverele ka Haapsalus. 2003. aastal lõpetas festivali tegevuse Rakveres ning toimus hoopis sündmus "Mohni 2003" juba ilma Veispaki osaluseta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mäe |eesnimi=Aarne |kuupäev=18. juuni 2003 |pealkiri="KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2003/06/18/8 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=1}}</ref> Peale Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste astusid "KanaNahal" eri aastatel üles näiteks [[Oleg Kulik]], [[Leonhard Lapin]], [[Ene-Liis Semper]], [[Jüri Ojaver]], [[Jaan Paavle]], [[Olegs Tilbergs]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trossek |eesnimi=Andreas |kuupäev=27. juuli 2002 |pealkiri=Kunstigurmaanid kananahka nosimas |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2002/07/27/15.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=16-17}}</ref> Töötades Richard Sagritsa talumuuseumi kuraatorina, korraldas seal sarja tegevuskunsti üritusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sauter |eesnimi=Peeter |kuupäev=29. august 2014 |pealkiri=Teet Veispak ei anna alla |url=https://dea.digar.ee/article/sirp/2014/08/29/29.2 |väljaanne=Sirp |lehekülg=40}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mäe |eesnimi=Aarne |kuupäev=12. august 2009 |pealkiri=Karepal inspireerib kunstnikke vana riist |url=https://elu24.postimees.ee/151629/karepal-inspireerib-kunstnikke-vana-riist |väljaanne=Postimees}}</ref> === Tegevus kirjastajana === Teet Vesipak ja erootikaajakirja [[Maaja]] asutaja [[Matti Looga]] asutasid koos kirjastuse [[etf]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Avdjushko |eesnimi=Maria |kuupäev=20. august 1994 |pealkiri=Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 |väljaanne=Hommikuleht |lehekülg=9-10}}</ref> mis ostis 1994. aastal ka [[Viljandi trükikoda|Viljandi trükikoja]].<ref>Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.</ref> Kirjastus andis välja kuus raamatut: * [[Donatien Alphonse Francois de Sade]] "[[Justine ehk Vooruse õnnetused]]", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Silma lugu", etf, 1993. * [[Indrek Hirv]] "Tähekerjus", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Madame Edwarda", etf, 1993. * [[Aleksander Suuman]] "Maniakk puuris", etf, 1993. * [[Mihkel Mutt]] "Rahvusvaheline mees", etf, 1994. ==Publikatsioone== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-2-169-178_20240424150540.pdf?v=a57b8491d1d8 Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk 169–178 *Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1983-1-82-84%2020240423163209.pdf?v=a57b8491d1d8 C. J. Kenézi doktoriväitekirjast "Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804])". Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk 82–84 *Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988 *Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9 *[http://ise.elnet.ee/search~S1*est?/aVeispak%2C+Teet%2C+1955-/aveispak+teet+1955/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=aveispak+teet+1955&1%2C330%2C Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Tunnustus== *2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind<ref>[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/virumaa/aastapreemiad/ullatuse-auhind Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind]</ref> *2001 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saar |eesnimi=Johannes |kuupäev=04.01.2002 |pealkiri=Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20020104.2.22.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=17}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kärt Hellerma intervjuu Teet Veispakiga "Õigupoolest polegi inimest, kes Nõukogude Eesti ajalooga tegeleks." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1993/03/13/11.1 Hommikuleht: üle-eestiline päevaleht, 13 märts 1993, lk. 8.] * Maria Avdjushko intervjuu Teet Vespakiga "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, 20 august 1994, lk. 9-10.] * Andres Pulveri intervjuu Teet Veispakiga "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints." [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 Virumaa Teataja Virumaa Teataja, 14. oktoober 2000, lk 6.] * Telesaade "Meeste jutud: 7. Teet Veispak ja Mihkel Mutt." Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Ede Kõrgvee, võttekuupäev 23.10.1992. [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/meeste-jutud-teet-veispak-mihkel-mutt ETV arhiiv] * Aita Kivi intervjuu Teet Vesipakiga "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl, 18. jaanuar 1994, lk. 4. {{JÄRJESTA:Veispak, Teet}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ejk5pypail6o7j5klq9irbxmhl2ov1x 0 399203 7190212 6994121 2026-07-10T10:44:12Z ~2026-39135-19 233242 7190212 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ajakirjanikust; arsti kohta vaata artiklit [[Samuel Golomb (arst)]]}} [[File:Samuel Golomb on AWIIFF.jpg|thumb|Samuel Golomb on [[Sõjavastane rahvusvaheline sõltumatu filmifestival|AWIIFF]] 2025 a.]] '''Samuel Golomb''' ([[17. jaanuar]]il [[1957]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/BCFXBJW-SAMUEL-GOLOMB |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasist |vaadatud=2015-03-26 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402161152/https://www.inforegister.ee/BCFXBJW-SAMUEL-GOLOMB |url-olek=ei tööta }} [[10. juuli]] [[2026]]</ref>) on Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja.<ref name="Sikk">Rein Sikk [http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/samuel-golomb-ma-ei-arka-igal-hommikul-huulil-sona-holokaust?id=71098089 "Samuel Golomb: Ma ei ärka igal hommikul, huulil sõna “holokaust”!"] Maaleht, 26. märts 2013</ref> Golomb lõpetas [[1973]]. aastal [[Rakvere 2. Keskkool]]i, [[1981]]. aastal [[Moskva Riiklik Kultuuriinstituut|Moskva Riikliku Kultuuriinstituudi]] kultuuri- ja haridustöö korraldamise erialal.<ref name="Sikk" /> Ta on töötanud [[Rakvere teater|Rakvere teatris]] lavatöölisena ja abikoosseisu näitlejana, [[Tapa Raudteelaste Kultuurimaja]]s kunstilise juhina ning [[Vinni Näidissovhoostehnikum]]is klubi juhatajana. Samuti on ta olnud [[Rakvere kutsekeskkool]]i, [[Rakvere õhtukeskkool|Rakvere õhtukeskkooli]] ja [[Aaspere Põhikool|Aaspere Põhikooli]] õpetaja ning Aaspere Põhikooli direktor.<ref name="Sikk" /> 2009. aasta sügisel oli ta lühikest aega [[Tallinna Juudi kool]]i direktor.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/183691/tallinn-vabastas-samuel-golombi-juudi-kooli-direktori-kohalt Tallinn vabastas Samuel Golombi juudi kooli direktori kohalt], Virumaa Teataja, 4. november 2009</ref> Golomb on vabakutseline ajakirjanik, meelelahutusürituste korraldaja, tseremooniate läbiviija, reklaamikonsultant ning päeva- ja õhtujuht. Ta on olnud valla- ja linnalehtede toimetaja Tapal, Tartus, Kiviõlis, Kundas, Lüganusel ja Mäetagusel ning tõlgib eesti-vene/vene-eesti tõlkesuunal.<ref name="Sikk" /> ==Isiklikku== Samuel Golomb on isa poolt eestlane, tema ema oli [[Läti]] juut, kes tuli Eestisse [[1930. aastad|1930. aastail]]. Tal on Eesti kodakondsus ja ta on saanud venekeelse hariduse.<ref name="Sikk" /> Golomb on filatelist ja filateelia populariseerija.<ref name="Sikk" /> Tal on kaks poega ja üks tütar. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Rein Sikk [http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/samuel-golomb-ma-ei-arka-igal-hommikul-huulil-sona-holokaust?id=71098089 "Samuel Golomb: Ma ei ärka igal hommikul, huulil sõna “holokaust”!"] Maaleht, 26. märts 2013 * [https://youtube.com/watch?v=hi_1c-yMHbw&si=C8HieCbtA6v6HRfj Video: Globaalsest ökoloogiast filateelia keeles] {{JÄRJESTA:Golomb, Samuel}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti filatelistid]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] 9g396o9lcw64f96qv3baf18j7g4063q 7190213 7190212 2026-07-10T10:45:40Z ~2026-39135-19 233242 7190213 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ajakirjanikust; arsti kohta vaata artiklit [[Samuel Golomb (arst)]]}} [[File:Samuel Golomb on AWIIFF.jpg|thumb|Samuel Golomb on [[Sõjavastane rahvusvaheline sõltumatu filmifestival|AWIIFF]] 2025 a.]] '''Samuel Golomb''' ([[17. jaanuar]] [[1957]] – [[10. juuli]] [[2026]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/BCFXBJW-SAMUEL-GOLOMB |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasist |vaadatud=2015-03-26 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402161152/https://www.inforegister.ee/BCFXBJW-SAMUEL-GOLOMB |url-olek=ei tööta }} </ref>) oli Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja.<ref name="Sikk">Rein Sikk [http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/samuel-golomb-ma-ei-arka-igal-hommikul-huulil-sona-holokaust?id=71098089 "Samuel Golomb: Ma ei ärka igal hommikul, huulil sõna “holokaust”!"] Maaleht, 26. märts 2013</ref> Golomb lõpetas [[1973]]. aastal [[Rakvere 2. Keskkool]]i, [[1981]]. aastal [[Moskva Riiklik Kultuuriinstituut|Moskva Riikliku Kultuuriinstituudi]] kultuuri- ja haridustöö korraldamise erialal.<ref name="Sikk" /> Ta on töötanud [[Rakvere teater|Rakvere teatris]] lavatöölisena ja abikoosseisu näitlejana, [[Tapa Raudteelaste Kultuurimaja]]s kunstilise juhina ning [[Vinni Näidissovhoostehnikum]]is klubi juhatajana. Samuti on ta olnud [[Rakvere kutsekeskkool]]i, [[Rakvere õhtukeskkool|Rakvere õhtukeskkooli]] ja [[Aaspere Põhikool|Aaspere Põhikooli]] õpetaja ning Aaspere Põhikooli direktor.<ref name="Sikk" /> 2009. aasta sügisel oli ta lühikest aega [[Tallinna Juudi kool]]i direktor.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/183691/tallinn-vabastas-samuel-golombi-juudi-kooli-direktori-kohalt Tallinn vabastas Samuel Golombi juudi kooli direktori kohalt], Virumaa Teataja, 4. november 2009</ref> Golomb on vabakutseline ajakirjanik, meelelahutusürituste korraldaja, tseremooniate läbiviija, reklaamikonsultant ning päeva- ja õhtujuht. Ta on olnud valla- ja linnalehtede toimetaja Tapal, Tartus, Kiviõlis, Kundas, Lüganusel ja Mäetagusel ning tõlgib eesti-vene/vene-eesti tõlkesuunal.<ref name="Sikk" /> ==Isiklikku== Samuel Golomb on isa poolt eestlane, tema ema oli [[Läti]] juut, kes tuli Eestisse [[1930. aastad|1930. aastail]]. Tal on Eesti kodakondsus ja ta on saanud venekeelse hariduse.<ref name="Sikk" /> Golomb on filatelist ja filateelia populariseerija.<ref name="Sikk" /> Tal on kaks poega ja üks tütar. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Rein Sikk [http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/samuel-golomb-ma-ei-arka-igal-hommikul-huulil-sona-holokaust?id=71098089 "Samuel Golomb: Ma ei ärka igal hommikul, huulil sõna “holokaust”!"] Maaleht, 26. märts 2013 * [https://youtube.com/watch?v=hi_1c-yMHbw&si=C8HieCbtA6v6HRfj Video: Globaalsest ökoloogiast filateelia keeles] {{JÄRJESTA:Golomb, Samuel}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti filatelistid]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Surnud 2026]] pzqg6obtuty8xmd4awty0muybnhlcm7 7190214 7190213 2026-07-10T10:47:41Z ~2026-39135-19 233242 7190214 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ajakirjanikust; arsti kohta vaata artiklit [[Samuel Golomb (arst)]]}} [[File:Samuel Golomb on AWIIFF.jpg|thumb|Samuel Golomb on [[Sõjavastane rahvusvaheline sõltumatu filmifestival|AWIIFF]] 2025 a.]] '''Samuel Golomb''' ([[17. jaanuar]] [[1957]] – [[10. juuli]] [[2026]]<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/8506438/igaviku-teele-lahkus-meelelahutaja-ja-avaliku-elu-tegelane-samuel-golomb Igaviku teele lahkus meelelahutaja ja avaliku elu tegelane Samuel Golomb]</ref>) oli juudi rahvusest [[Eesti]] haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja.<ref name="Sikk">Rein Sikk [http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/samuel-golomb-ma-ei-arka-igal-hommikul-huulil-sona-holokaust?id=71098089 "Samuel Golomb: Ma ei ärka igal hommikul, huulil sõna “holokaust”!"] Maaleht, 26. märts 2013</ref> Golomb lõpetas [[1973]]. aastal [[Rakvere 2. Keskkool]]i, [[1981]]. aastal [[Moskva Riiklik Kultuuriinstituut|Moskva Riikliku Kultuuriinstituudi]] kultuuri- ja haridustöö korraldamise erialal.<ref name="Sikk" /> Ta on töötanud [[Rakvere teater|Rakvere teatris]] lavatöölisena ja abikoosseisu näitlejana, [[Tapa Raudteelaste Kultuurimaja]]s kunstilise juhina ning [[Vinni Näidissovhoostehnikum]]is klubi juhatajana. Samuti on ta olnud [[Rakvere kutsekeskkool]]i, [[Rakvere õhtukeskkool|Rakvere õhtukeskkooli]] ja [[Aaspere Põhikool|Aaspere Põhikooli]] õpetaja ning Aaspere Põhikooli direktor.<ref name="Sikk" /> 2009. aasta sügisel oli ta lühikest aega [[Tallinna Juudi kool]]i direktor.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/183691/tallinn-vabastas-samuel-golombi-juudi-kooli-direktori-kohalt Tallinn vabastas Samuel Golombi juudi kooli direktori kohalt], Virumaa Teataja, 4. november 2009</ref> Golomb on vabakutseline ajakirjanik, meelelahutusürituste korraldaja, tseremooniate läbiviija, reklaamikonsultant ning päeva- ja õhtujuht. Ta on olnud valla- ja linnalehtede toimetaja Tapal, Tartus, Kiviõlis, Kundas, Lüganusel ja Mäetagusel ning tõlgib eesti-vene/vene-eesti tõlkesuunal.<ref name="Sikk" /> ==Isiklikku== Samuel Golomb on isa poolt eestlane, tema ema oli [[Läti]] juut, kes tuli Eestisse [[1930. aastad|1930. aastail]]. Tal on Eesti kodakondsus ja ta on saanud venekeelse hariduse.<ref name="Sikk" /> Golomb on filatelist ja filateelia populariseerija.<ref name="Sikk" /> Tal on kaks poega ja üks tütar. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Rein Sikk [http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/samuel-golomb-ma-ei-arka-igal-hommikul-huulil-sona-holokaust?id=71098089 "Samuel Golomb: Ma ei ärka igal hommikul, huulil sõna “holokaust”!"] Maaleht, 26. märts 2013 * [https://youtube.com/watch?v=hi_1c-yMHbw&si=C8HieCbtA6v6HRfj Video: Globaalsest ökoloogiast filateelia keeles] {{JÄRJESTA:Golomb, Samuel}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti filatelistid]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Surnud 2026]] blzsiorl7uq5xm2iw2ol3mu75r8lj7c 7190217 7190214 2026-07-10T10:50:52Z ~2026-39135-19 233242 7190217 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ajakirjanikust; arsti kohta vaata artiklit [[Samuel Golomb (arst)]]}} [[File:Samuel Golomb on AWIIFF.jpg|thumb|Samuel Golomb on [[Sõjavastane rahvusvaheline sõltumatu filmifestival|AWIIFF]] 2025 a.]] '''Samuel Golomb''' ([[17. jaanuar]] [[1957]] – [[10. juuli]] [[2026]]<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/8506438/igaviku-teele-lahkus-meelelahutaja-ja-avaliku-elu-tegelane-samuel-golomb Igaviku teele lahkus meelelahutaja ja avaliku elu tegelane Samuel Golomb]</ref>) oli juudi rahvusest [[Eesti]] haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja.<ref name="Sikk">Rein Sikk [http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/samuel-golomb-ma-ei-arka-igal-hommikul-huulil-sona-holokaust?id=71098089 "Samuel Golomb: Ma ei ärka igal hommikul, huulil sõna “holokaust”!"] Maaleht, 26. märts 2013</ref> Golomb lõpetas [[1973]]. aastal [[Rakvere 2. Keskkool]]i, [[1981]]. aastal [[Moskva Riiklik Kultuuriinstituut|Moskva Riikliku Kultuuriinstituudi]] kultuuri- ja haridustöö korraldamise erialal.<ref name="Sikk" /> Ta on töötanud [[Rakvere teater|Rakvere teatris]] lavatöölisena ning abikoosseisu näitlejana, [[Tapa Raudteelaste Kultuurimaja]]s kunstilise juhina ja [[Vinni Näidissovhoostehnikum]]is klubi juhatajana. Golomb oli ka meelelahutusürituste korraldaja, tseremooniate läbiviija, reklaamikonsultant ning päeva- ja õhtujuht. Ta on olnud valla- ja linnalehtede toimetaja Tapal, Tartus, Kiviõlis, Kundas, Lüganusel ja Mäetagusel ning tõlkis eesti-vene/vene-eesti tõlkesuunal.<ref name="Sikk" /> Samuti on ta olnud [[Rakvere kutsekeskkool]]i, [[Rakvere õhtukeskkool|Rakvere õhtukeskkooli]] ja [[Aaspere Põhikool|Aaspere Põhikooli]] õpetaja ning Aaspere Põhikooli direktor.<ref name="Sikk" /> 2009. aasta sügisel oli ta lühikest aega [[Tallinna Juudi kool]]i direktor.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/183691/tallinn-vabastas-samuel-golombi-juudi-kooli-direktori-kohalt Tallinn vabastas Samuel Golombi juudi kooli direktori kohalt], Virumaa Teataja, 4. november 2009</ref> ==Isiklikku== Samuel Golomb oli isa poolt eestlane, tema ema oli [[Läti]] juut, kes tuli Eestisse [[1930. aastad|1930. aastail]]. Tal oli Eesti kodakondsus ja ta on saanud venekeelse hariduse.<ref name="Sikk" /> Golomb oli ka filatelist ja filateelia populariseerija.<ref name="Sikk" /> Tal on kaks poega ja üks tütar. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Rein Sikk [http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/samuel-golomb-ma-ei-arka-igal-hommikul-huulil-sona-holokaust?id=71098089 "Samuel Golomb: Ma ei ärka igal hommikul, huulil sõna “holokaust”!"] Maaleht, 26. märts 2013 * [https://youtube.com/watch?v=hi_1c-yMHbw&si=C8HieCbtA6v6HRfj Video: Globaalsest ökoloogiast filateelia keeles] {{JÄRJESTA:Golomb, Samuel}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti filatelistid]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 0lncd9baqhir49jo3fiv77jl71k4mfn 0 402888 7189912 7187632 2026-07-09T17:43:03Z ~2026-38961-36 233197 7189912 wikitext text/x-wiki Ühtlasi on tegemist kolmanda eestlasega, kes pääses väljakule Itaalia meistriliigas (Seria A){{allikad}}{{ajakohasta}} {{Korvpallur | nimi = Martin Jurtom | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1994|03|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 198 cm | kaal = | positsioon = | karjäär = | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = | koondis = | autasud = | agent = | treeneriklubid = | medalid = }} '''Martin Jurtom''' (sündinud [[11. märts]]il [[1994]]) on eesti endine korvpallur. Pärast korvpallurikarjääri lõppu on Jurtom tegutsenud digiturunduse valdkonnas ja spordijuhtimises. Alates 2025. aastast töötab ta Tallinna Spordikeskuses Lasnamäe hallide juhatajana. ==Karjäär== *2023 aastal lõpetas korvpalluri karjääri. *2021/2022, Korvpalli Meistriliiga, Tallinna Kalev/TLÜ *2020/2021, Korvpalli Meistriliiga, Tallinna Kalev/TLÜ *2019/2020, Meeste I liiga, KA Tallinna Kalev/TSK *2018/2019, Meeste I liiga, KA Tallinna Kalev/TLÜ *2018/2019, Estonian-Latvian Basketball League, BC Valga-Valka/Maks&Moorits *2017/2018, Korvpalli Meistriliiga, Tallinna Kalev/TLÜ *2016/2017, Korvpalli Meistriliiga, TLÜ/Kalev *2015/2016, Korvpalli Meistriliiga, TLÜ/Kalev *2014/2015, Korvpalli Meistriliiga, Rakvere Tarvas *Aastast 2014 mängib ta [[Itaalia]] klubis [[New Basket Brindisi]]. *2012–2013 mängis ta klubis [[Rapla KK]]. *2011/2012, Korvpalli Meistriliiga, Piimameister Otto/Rapla *2011/2012, Korvpalli Meistriliiga, Tallinna Kalev *2010/2011, Meeste I liiga, Audentese SG/Noortekoondis *2009/2010, B klassi poeglaste mv, T. Soku KK ==Välislingid== *[https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=08666 Martin Jurtom] basket.ee {{JÄRJESTA:Jurtom, Martin}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Rapla KK korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 6ypty0sn0k1n2fpdngianl1gg3cnyhp 7189913 7189912 2026-07-09T17:44:08Z ~2026-38961-36 233197 7189913 wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{ajakohasta}} {{Korvpallur | nimi = Martin Jurtom | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1994|03|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 198 cm | kaal = | positsioon = | karjäär = | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = | koondis = | autasud = | agent = | treeneriklubid = | medalid = }} '''Martin Jurtom''' (sündinud [[11. märts]]il [[1994]]) on eesti endine korvpallur. Pärast korvpallurikarjääri lõppu on Jurtom tegutsenud digiturunduse valdkonnas ja spordijuhtimises. Alates 2025. aastast töötab ta Tallinna Spordikeskuses Lasnamäe hallide juhatajana. Ühtlasi on tegemist kolmanda eestlasega, kes pääses väljakule Itaalia meistriliigas (Seria A) ==Karjäär== *2023 aastal lõpetas korvpalluri karjääri. *2021/2022, Korvpalli Meistriliiga, Tallinna Kalev/TLÜ *2020/2021, Korvpalli Meistriliiga, Tallinna Kalev/TLÜ *2019/2020, Meeste I liiga, KA Tallinna Kalev/TSK *2018/2019, Meeste I liiga, KA Tallinna Kalev/TLÜ *2018/2019, Estonian-Latvian Basketball League, BC Valga-Valka/Maks&Moorits *2017/2018, Korvpalli Meistriliiga, Tallinna Kalev/TLÜ *2016/2017, Korvpalli Meistriliiga, TLÜ/Kalev *2015/2016, Korvpalli Meistriliiga, TLÜ/Kalev *2014/2015, Korvpalli Meistriliiga, Rakvere Tarvas *Aastast 2014 mängib ta [[Itaalia]] klubis [[New Basket Brindisi]]. *2012–2013 mängis ta klubis [[Rapla KK]]. *2011/2012, Korvpalli Meistriliiga, Piimameister Otto/Rapla *2011/2012, Korvpalli Meistriliiga, Tallinna Kalev *2010/2011, Meeste I liiga, Audentese SG/Noortekoondis *2009/2010, B klassi poeglaste mv, T. Soku KK ==Välislingid== *[https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=08666 Martin Jurtom] basket.ee {{JÄRJESTA:Jurtom, Martin}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Rapla KK korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 3gf88pyy9pdh3foyni9bmfn3k9idl23 7189915 7189913 2026-07-09T17:45:09Z ~2026-38961-36 233197 7189915 wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{ajakohasta}} {{Korvpallur | nimi = Martin Jurtom | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1994|03|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 198 cm | kaal = | positsioon = | karjäär = | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = | koondis = | autasud = | agent = | treeneriklubid = | medalid = }} '''Martin Jurtom''' (sündinud [[11. märts]]il [[1994]]) on eesti endine korvpallur. Pärast korvpallurikarjääri lõppu on Jurtom tegutsenud digiturunduse valdkonnas ja spordijuhtimises. Alates 2025. aastast töötab ta Tallinna Spordikeskuses Lasnamäe hallide juhatajana. Ühtlasi on tegemist kolmanda eestlasega, kes pääses väljakule Itaalia meistriliigas (Serie A) ==Karjäär== *2023 aastal lõpetas korvpalluri karjääri. *2021/2022, Korvpalli Meistriliiga, Tallinna Kalev/TLÜ *2020/2021, Korvpalli Meistriliiga, Tallinna Kalev/TLÜ *2019/2020, Meeste I liiga, KA Tallinna Kalev/TSK *2018/2019, Meeste I liiga, KA Tallinna Kalev/TLÜ *2018/2019, Estonian-Latvian Basketball League, BC Valga-Valka/Maks&Moorits *2017/2018, Korvpalli Meistriliiga, Tallinna Kalev/TLÜ *2016/2017, Korvpalli Meistriliiga, TLÜ/Kalev *2015/2016, Korvpalli Meistriliiga, TLÜ/Kalev *2014/2015, Korvpalli Meistriliiga, Rakvere Tarvas *Aastast 2014 mängib ta [[Itaalia]] klubis [[New Basket Brindisi]]. *2012–2013 mängis ta klubis [[Rapla KK]]. *2011/2012, Korvpalli Meistriliiga, Piimameister Otto/Rapla *2011/2012, Korvpalli Meistriliiga, Tallinna Kalev *2010/2011, Meeste I liiga, Audentese SG/Noortekoondis *2009/2010, B klassi poeglaste mv, T. Soku KK ==Välislingid== *[https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=08666 Martin Jurtom] basket.ee {{JÄRJESTA:Jurtom, Martin}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Rapla KK korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 34f8c9q50tqqxzhzxrz5wge36s2sybl 0 417089 7189907 6147583 2026-07-09T16:45:42Z ~2026-38863-06 233193 /* Välislingid */ 7189907 wikitext text/x-wiki '''Eesti Luuleliit''' (ka '''Eesti Luuleklubide Liit''') on [[Eesti luule]]huvilisi koondav organisatsioon ([[liit]])<ref name="liidu koduleht">https://web.archive.org/web/20151011151445/http://luuleliit.edicypages.com/ (vaadatud 11.10.2015)</ref>. Liit korraldab igal aastal toimuvat võistlust "[[Luulekevad]]"<ref name="liidu koduleht"/>. Liit annab välja veebiajakirja [[Ilmre]]<ref name="liidu koduleht"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://intuitiiv.edicypages.com/eesti-luuleklubide-liit Liidu koduleht] [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti luule]] k4rldc6yu4kd3qsbm99e8jlq8rp1km9 0 423328 7189780 7067313 2026-07-09T12:07:25Z ~2026-38989-39 233182 /* Välislingid */ 7189780 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pärnu Immaanueli baptistikoguduse palvela.jpg|pisi|370x370px|Pärnu Immaanueli baptistikoguduse palvela.]] [[EEKBKL]] '''Pärnu Immaanueli baptistikoguduse palvela''' on vanim [[baptism|baptisti]] palvela [[Pärnu]]s. Kirik asub aadressil Henno 3, 80013 Pärnu. Palvemaja valmis 1896. aasta novembris ja ehitis on siiani püsinud, kuid vana hooneosa on renoveeritud ning 2004. aastal valmis juurdeehitis. == Pärnu Immaanueli baptistikogudus == Palvelas tegutseb EEKBKL [[Pärnu Immaanueli baptistikogudus]]. Koguduse pastor on Eenok Palm. Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti. === Pärnu Immaanueli koguduse pastorid<ref>{{Netiviide|autor=-|url=https://parnuimmaanuel.ee/ajalugu/|pealkiri=Ajalugu|väljaanne=|aeg=29. september 2017|vaadatud=}}</ref> === [[Fail:10 eenok palm.jpg|pisi|Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor Eenok Palm (1.03.2020–...)]] <table><tr valign=top><td> * 1884–1887 Jüri Mill * 1888–1889 Andres Tetermann * 1889–1910 Jüri Mill * 1910–1923 Hendrik Tuttar * 1923–1929 Daniel Matson * 1929–1933 Richard Kaups <td> * 1933–1939 Jaan Sõrra * 1939–1944 O.Saar * 1944–1946 Mihkel Raide * 1946–1958 Voldemar Ritsbek * 1953–1958 Jaan Treufeld * 1958–1958 Johannes Laks <td> * 1958–1975 Albert Tammo * 1975–1989 Ilmar Kurg * 1989–29.02.2020 Joosep Tammo * 01.03.2020–… Eenok Palm </table> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.teelistekirikud.ekn.ee/2014/kirik.php?id=62&mk=P%E4rnu Palvela info teatmikus "Teeliste kirikud"] * [https://parnuimmaanuel.ee/ Info koguduse ja palvela kohta EEKBKL kodulehel] {{koord}} [[Kategooria:Pärnu kirikud]] [[Kategooria:Baptism Eestis]] pmiw5ww1z99me1xsxlagqur1v31vfys 0 423875 7190004 6913155 2026-07-09T21:13:52Z Ssgreporter 22143 7190004 wikitext text/x-wiki '''Aasta mereharija''' on [[aunimetus]], mida aastast [[2011]] annavad igal aastal ühiselt [[Eesti Laevajuhtide Liit]], [[Eesti Laevamehaanikute Liit]], [[Eesti Laevaomanike Liit]], [[Eesti Kaptenite Klubi]], [[Eesti Meremeeste Liit]] ja [[Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing]]. Aunimetuse saaja kuulutatakse välja [[IMO]] meremehe päeval [[25. juuni]]l<ref name="Mereviki">{{Mereviki|aasta_mereharija}} (vaadatud 25.12.2015)</ref>. ==Aunimetuse saajad== Aunimetuse on saanud<ref name="Mereviki"/>: *2011 [[Aadu-Otto Haavamäe]] *2012 [[Katrin Mellis]] *2013 [[Heino Punab]] *2014 [[Ilmar Noor]] *2015 [[Rein Albri]] *2016 [[Elna Aun]] *2017 [[Rein Raudsalu]] *2018 [[Jüri Kask (merendustegelane)|Jüri Kask]] *2019 [[Ahto Aaslav-Kaasik]] *2021 [[Rein Loodla]] *2022 [[Tarmo Post]] *2023 [[Jaan Atspol]] *2024 [[Evi Männik]] *2025 [[Tõnis Keridan]] *2026 [[Kalle Kärner]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mereviki|aasta_mereharija}} [[Kategooria:Eesti merendus]] [[Kategooria:Eesti aunimetused]] r24gyft9rjbhi40r3sw4fj1lj74vj39 0 426932 7190149 5620172 2026-07-10T06:50:29Z Robert Treufeldt 9117 7190149 wikitext text/x-wiki '''Jägala sõjaväebaas '''on [[Eesti]] [[Kaitsevägi|Kaitseväele]] kuuluv kasutusest kõrvaldatud [[sõjaväebaas]] [[Harju maakond|Harjumaa maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Jägala|Jägala külas]].<ref>http://majandus24.postimees.ee/1065510/lahiajal-ehitamata-jaava-jagala-linnaku-projekteerimisele-kulus-ligi-600-000-eurot</ref> Baas asub [[Tallinn|Tallinnast]] 25 km kaugusel. == Ajalugu == [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude kolmanda okupatsiooni]] ajal oli see [[Nõukogude sõjavägi|Nõukogude sõjaväe]] valduses. 1960. aastatest tegutsesid seal 64. poliitkoosseisu kursused. Selle õppeasutuse baasil moodustati [[Tallinna Kõrgem Poliitiline Ehitussõjakool]] (''Таллинское высшее военно-политическое строительное училище''), mis avati 1980. a sügisel. Ehkki kooli peaehitised olid hiljem Tallinnas Maarjamäel, paiknesid osa õppeprotsessi teeninduspataljoni, laod, osa õppeehitisi ning üsna suur elamulinnak kuni kooli likvideerimiseni 1992. aastal Jägalas. Aastatel [[1992]]–[[2002]] kasutas baasi Eesti [[1. jalaväebrigaad]]. Pärast 1. jalaväebrigaadi lahkumist kasutasid baasi mõnda aega [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] üksused, ent nad ei tegutsenud seal pidevalt. Jägalas toimus paar reservüksuste täiendusõpet. == Viited == {{Reflist}} [[Kategooria:Jõelähtme vald]] [[Kategooria:Harju maakonna militaarehitised]] 1fdizeo53ivk9cq9oefdkejlgmoue8m 0 430780 7189865 7144467 2026-07-09T15:26:00Z Kuriuss 38125 7189865 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Trondelag in Norway (plus).svg|pisi|Trøndelagi asukoht Norras]] [[Pilt:Seierstad Jøa.jpg|pisi|Trøndelagi vaade]] [[Pilt:Trøndelag våpen.svg|pisi|Trøndelagi vapp]] '''Trøndelag''' on ajalooline ja geograafiline piirkond (''landsdel'') [[Norra]] keskosas. Piirkonna alal asub tänapäeval [[Trøndelagi maakond]], mis moodustati 2018. aastal [[Nord-Trøndelagi maakond|Nord-Trøndelagi]] ja [[Sør-Trøndelagi maakond|Sør-Trøndelagi maakonnast]]. Algselt moodustasid ka [[Nordmøre]] ja [[Romsdal]]i piirkonnad ning [[Bindal]]i omavalitsus osa Trøndelagist ja sealsed elanikud räägivad tänapäevalgi Trøndelagi murdega (''[[Trøndersk]]'') sarnanevat murret. Koos [[Møre og Romsdali maakond|Møre og Romsdali maakonnaga]] moodustab piirkond osa [[Kesk-Norra]]st. Trøndelagi piirkonna pindala on 41 260 ruutkilomeetrit. Trøndelagist pärit inimest kutsutakse nimetusega ''Trønder''. Trøndelagi suurim linn ja piirkonna mitteametlik pealinn on [[Trondheim]] (Sør-Trøndelagi maakonnas), mis oli ka Norra esimene pealinn. Piirkonnas räägitavat [[Norra murded|murret]] iseloomustab enamiku sõnade lõpus olevate [[täishäälik]]ute kadu (vt[[lõpukadu]]). ==Rahvastik== Trøndelagi piirkonna rahvaarv aastate lõikes<ref name="thWP0" /><ref name="Lkm5k" /><ref name="nQaCL" /><ref name="wjf5K" />: * 1769 – 78 274 * 1951 – 307 635 * 1960 – 327 127 * 1970 – 350 297 * 1980 – 368 942 * 1990 – 377 202 * 2000 – 389 960 * 2009 – 418 453 * 2010 – 422 102 ==Religioon== Trøndelagi piirkonna levinumad religioonid<ref name="k444C" /><ref name="29ac2" />: * [[kristlus]] (88,17%) * [[islam]] (0,75) * [[budism]] (0,24%) * muu (10,84%) ==Nimi== {{vaata|Trondheim|Trondheimi fjord}} Piirkonna nimi [[vanapõhja keel]]es oli ''Þrœndalǫg''. Nime esimene osa on mitmuse omastav sõnast ''þrœndr'' ehk "Trøndelagist pärinev inimene" ja nime viimane osa on nimisõna ''lag'' mitmuse vorm ''lǫg'', mis tähendab "seadus; ühise seadusega piirkond/inimesed" (vt ka [[Danelaw]] ([[vanainglise keel]]es ''Dena lagu''), [[Gulating|Gulaþingslǫg]] ja [[Tysnes|Njarðarlǫg]]). Paralleelselt oli piirkonna kohta kasutusel ka nimi ''Þróndheimr'' ehk ''þrœndr'''ite kodumaa (''heim''). ''Þróndheimr'' võib olla kahest nimest vanem, kuna sõna esimeses osas leidub [[Germaani umlaut|germaani umlaudita]] [[Tüvi (keeleteadus)|sõnatüvi]]. ==Ajalugu== {{vaata|Kaljujoonised Kesk-Norras|Nøstveti ja Lihulti kultuurid|Nöörkeraamika kultuur}} ===Varasem ajalugu=== Inimesed on Trøndelagi piirkonnas elanud tuhandeid aastaid. Varajasel [[Germaani rauaaeg|germaani rauaajal]] oli Trøndelag jaotatud mitmeks väikeseks kuningriigiks (''fylki''). Erinevatel kuningriikidel oli ühine seadus ja algne [[parlament]] ehk [[ting]]. Seda [[Frosta]] poolsaarel peetud tingi kutsuti nimega [[Frostating]] ja mõned ajaloolased on pidanud seda esimeseks tegelikuks [[demokraatia]]ks. ===Viikingiaeg=== Alates [[jarl]] [[Håkon Grjotgardsson]]i (838–900) valitsemisajast valitses Trøndelagi üle [[Lade jarl]]. [[Lade (Trondheim)|Lade]] asub Trondheimi isapoolses osas, piirnedes [[Trondheimi fjord]]iga. Mõjukad Lade jarlid mängisid Norra poliitikas olulist rolli kuni [[1030]]. aastani. Lade jarlid (''Ladejarl'') olid: * [[Håkon Grjotgardsson]], esimene Lade jarl. * [[Sigurd Håkonsson]], Håkoni poeg. Tapeti [[Norra kuningas|Norra kuninga]] (961–976) [[Harald Hallmantel|Harald Hallmantli]] poolt. * [[Håkon Sigurdsson]], Sigurdi poeg. Konspireeris koos [[Harald Sinihammas|Harald Sinihambaga]] Harald Hallmantli vastu ning temast sai hiljem Harald Sinihamba [[vasall]] ja tegelikult ka Norra sõltumatu valitseja. Pärast [[Olav Tryggvason]]i saabumist kaotas Håkon peagi kogu toetuse ja ta tapeti aastal [[995]] oma orja [[Tormod Kark]]i poolt. * [[Eirik Håkonsson]], Håkoni poeg. Oli koos vend Sveiniga Norra valitseja [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Svend Harkhabe]]me alluvuses pärast [[Svolderi merelahing]]ut aastatel [[1000]]–[[1012]]. * [[Håkon Eiriksson]], Eiriku poeg. Norra valitseja Taani kuninga [[Svend Harkhabe]]me alluvuses aastatel 1012–[[1015]]. [[Pilt:Trondheim-cathedral.jpg|pisi|[[Nidarosi toomkirik]] Trondheimis]] ===Alates 17. sajandist=== Trøndelag (koos osadega [[Møre og Romsdal]]ist) loovutati [[1658]]. aasta [[Roskilde rahu]]ga [[Rootsi]]le ja kuni piirkonna tagastamiseni [[Taani-Norra]]le [[1660]]. aasta [[Kopenhaageni rahu]]ga valitses seda ala Rootsi kuningas [[Karl X Gustav]]. Selle aja jooksul sundvärbasid rootslased Trøndelagis 2000 meest, sundides mehi ja poisse vanuses vähemalt 15 aastat liituma Rootsi sõjaväega võitluses [[Poola]] ja [[Brandenburg]]i vastu. Karl X Gustav kartis, et Trøndelagi elanikud tõusevad Rootsi vallutajate vastu üles ja pidas targemaks hoida suurt osa mehi sealt eemal. Vaid kolmandik meestest naasis üldse kunagi koju. Mõned neist pidid asuma ümber [[Rootsi aeg|Eesti]] Rootsile kuulunud ossa, kuna rootslased arvasid, et seal on Trøndelagi elanikke kergem valitseda (rakendades seega ammust maksiimi [[jaga ja valitse]]).<ref name="3e1m9" /> [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, [[1718]]. aasta sügisel, andis Rootsi kuningas [[Karl XII]] kindral [[Carl Gustaf Armfeldt]]ile käsu juhtida oma 10 000 mehest koosnev armee Trøndelagi ja vallutada Trondheim. Kuna armee sai Rootsist varustust juurde halvasti, pidi tema armee elatuma sellest, mida Norras kätte saadi, põhjustades sellega piirkonna elanikele suuri kannatusi. Armfeldti sõjakäik luhtus: Trondheimi kaitsjatel õnnestus tema piiramine tagasi tõrjuda. Pärast seda, kui Karl XII Lõuna-Norras [[Fredriksten]]is tapeti, anti Armfeldtile käsk tagasi Rootsi suunduda. Järgnenud tagaajamise käigus sattusid tema 6000 veel elus olevat räbaldunud rõivastes ja nälgivat [[Karoliinid (sõdurid)|karoliini]] ägeda lumetormi kätte. Tuhanded karoliinid külmusid Norra mägedes surnuks ja ellujäänutest sajad jäid elu lõpuni santideks (nn [[Karoliinide surmamarss]]).<ref name="s0EHW" /> Aastal [[1804]] jagati piirkond kaheks administratiivseks maakonnaks. [[Pilt:Tronderlaane in Oppdal Norway.jpg|pisi|Traditsiooniline Trøndelagi maja]] ==Kultuur== Piirkonna ametlik teater asub Trondheimis ja kannab nime [[Trøndelag Teater]].<ref name="eGkrD" /> Alates [[1954]]. aastast etendatakse igal aastal [[Verdal]]i omavalitsuses [[Stiklestad]]i külas [[Olav II Haraldsson|Püha Olavi]] mälestuseks ajaloolist näitemängu "Püha Olavi draama". Piirkonda tuntakse ka kohaliku [[puskar]]i ehk ''[[karsk]]''<nowiki/>'i poolest. Olgugi et see on ametlikult keelatud, on selle valmistamisel mõnes Trøndelagi osas jätkuvalt oluline roll. Tavaliselt segatakse jooki kohviga (lõuna pool kasutatakse pigem filtrikohvi ja põhja pool pakutakse jooki nii lahja kohviga kui võimalik). Piirkonna rahvusroaks on supilaadne roog ''[[sodd]]'' ehk keedetud puljongis serveeritud lamba- või veiseliha ja lihapallid. Trøndelag on üks Norra kõige viljakamaid piirkondi ja sealne põllumajandustoodang on rikkalik. Suurem osa toodangust jõuab Norra kooperatiivsesse piima- ja lihasüsteemi, kuid talutoodangu osatähtsus järjest suureneb ja talutootmine on püsivalt kasvav tegevusala. Trondheimis pakutakse kõrgetasemelist [[džäss]]iharidust ja tänu seal [[2010]]. aastal avatud muuseumile [[Rockheim]] on Trondheim ka piirkondlik [[rokkmuusika]]keskus. Trøndelag on tuntud ka oma rokkmuusika stiili poolest, mida sageli esitatakse kohalikus murdes ja mida kutsutakse nimetusega ''trønderrock''. [[19. sajand]]i lõpu Trøndelagist pärit kohalik lambatõug (hall Trønderi lammas) on ohustatud liik ja alles on veel ligikaudu 50 isendit. Piirkonnas püütakse liiki taaselustada. ==Vaata ka== *[[Norra ajaloolised piirkonnad]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="thWP0">[http://www.ssb.no/english/subjects/02/02/folkendrhist_en/tables/tab/16.html Statistics Norway]</ref> <ref name="Lkm5k">[http://www.ssb.no/english/subjects/02/02/folkendrhist_en/tables/tab/17.html]</ref> <ref name="nQaCL">{{Netiviide |url=http://www.ssb.no/emner/02/03/folkfram/tab-2009-06-11-06.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-26 |arhiivimisaeg=2009-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090821203824/http://www.ssb.no/emner/02/03/folkfram/tab-2009-06-11-06.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="wjf5K">[http://www.ssb.no/fob/kommunehefte/16/fob_16_tabeller.pdf][http://www.ssb.no/fob/kommunehefte/17/fob_17_tabeller.pdf]</ref> <ref name="k444C">{{Netiviide |pealkiri=Statistics Norway - Church of Norway. |url=http://statbank.ssb.no/statistikkbanken/Default_FR.asp?PXSid=0&nvl=true&PLanguage=0&tilside=selecttable%2FhovedtabellHjem.asp&KortnavnWeb=kirke_kostra |vaadatud=2016-02-26 |arhiivimisaeg=2020-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200511091059/https://statbank.ssb.no/statistikkbanken/Default_FR.asp?PXSid=0&nvl=true&PLanguage=0&tilside=selecttable%2FhovedtabellHjem.asp&KortnavnWeb=kirke_kostra |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="29ac2">{{Netiviide |pealkiri=Statistics Norway - Members of religious and life stance communities outside the Church of Norway, by religion/life stance. County. 2006-2010 |url=http://www.ssb.no/english/subjects/07/02/10/trosamf_en/tab-2010-12-13-02-en.html |vaadatud=2016-02-26 |arhiivimisaeg=2011-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111102060754/http://www.ssb.no/english/subjects/07/02/10/trosamf_en/tab-2010-12-13-02-en.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3e1m9">{{cite book|author=Gjerset, Knut |title=History of the Norwegian People, Volumes II|publisher=The MacMillan Company|year=1915|id=ISBN none}} pp318-320</ref> <ref name="s0EHW">{{cite web | last = | first = | authorlink = | title =Historien | work = | publisher = | date = | url =http://www.karolinerspelet.no/index.php?option=com_content&view=article&id=2&Itemid=2 | format =Norwegian | doi = | accessdate =07.04.2009 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="eGkrD">Haugan, Trond E. ''Byens magiske rom: Historien om Trondheim kino'' (Tapir Akademisk Forlag, 2008, ISBN 978-82-519-2242-5)</ref> }} ==Välislingid== * [http://en.trondelag.com/ Trøndelagi turismileht] * [http://intarch.ac.uk/journal/issue38/heenpettersen_index.html "Insular artefacts from Viking-Age burials from mid-Norway. A review of contact between Trøndelag and Britain and Ireland".] Artikkel, mis annab ülevaate viikingiaegsetest kontaktidest Trøndelagi ning Inglismaa ja Iirimaa vahel. [[Kategooria:Norra geograafia]] [[Kategooria:Norra ajaloolised piirkonnad]] nnlobpfonthgou3071yclzixuc0ox5m 0 434604 7189919 7188766 2026-07-09T17:48:09Z Kaelushakk 232397 Töökäigus 2009-2016 töökohad DG RTD-s kaheks punktiks, Postimehe temaatilise artikli viite lisamine 7189919 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | sünnikoht = Rapla | sünniaeg = 7. mai 1966 | pilt = Maive Rute, aprill 2026.jpg | pildiallkiri = Maive Rute 2026. aastal }} '''Maive Rute''' on Eesti majandusjuhi taustaga [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] tippametnik. ==Haridus== Õppis [[Käru 8-klassiline Kool|Käru Põhikoolis]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Käru Vallaleht 1 veebruar 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=karuvalla20080201.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ja alates 8. klassist [[Türi Keskkool]]is. Lõpetas juunis 1984 kuldmedaliga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja 21 september 1985 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=voitlevsona19850921.2.12&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1991. a. lõpetas [[Eesti Põllumajandusakadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]<nowiki/>s ökonomist-organisaatori eriala ''[[cum laude]]''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETV eetris esilinastub saade "Elu Parimad Aastad" {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/uudised/etv-eetris-esilinastub-saade-elu-parimad-aastad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}</ref> 1994–1996 läbis ärijuhtimise magistri õpingud [[Austria]]s [[Doonau Kremsi ülikool|Doonau Kremsi ülikoolis]] ettevõtluse rahastamise teemal, omandas [https://www.donau-uni.ac.at/en/studies/executive-mba.html#Overview Executive MBA] kraadi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-10-01 |pealkiri=upgrade 3.2015 |url=https://issuu.com/upgrade-online/docs/upgrade3_15_es/66 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Issuu |keel=en}}</ref> 2004. a. sügissemestril läbis Tallinnas õigusteaduse kursuse [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteduskonnas]]. 2007–2009 õppis Brüsselis [[:en:Centre_d'Etudes_Diplomatiques_et_Stratégiques|CERIS diplomaatide koolis]] (koostööpartner Pariisi-Lõuna Ülikool ehk [[Université Paris-Sud]]), omandas magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes ''[[cum laude]]'' .<ref>{{Netiviide |pealkiri=Homepage |url=https://www.ceris.be/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=CERIS |keel=en-US}}</ref> 2012–2013 oli Euroopa Komisjoni poolt ''[[:en:Fellow|Fellow]]'' [[Harvardi ülikool|Harvardi Ülikoolis]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rute |eesnimi=Maive |kuupäev=2013-09-01 |pealkiri=Estonia – an unhappy overachiever in democracy? |url=https://estonianworld.com/opinion/estonia-unhappy-overachiever-democracy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School - |url=https://europeanconference.org/2013-speakers |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School |keel=en-US}}</ref>, uurimisteemad Euroopa konkurentsivõime ja kultuuridevaheline juhtimine. Paralleelselt läbis kursuse [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Tufts Ülikooli Fletcheri]] õiguse js diplomaatia koolis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Homepage {{!}} The Fletcher School at Tufts University |url=https://fletcher.tufts.edu/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=fletcher.tufts.edu}}</ref> 2024–2026 läbis Tallinna Tehnikaülikooli [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|R. Nurkse Innovatsiooni ja Valitsemise Instituudis]] [https://taltech.ee/r-nurkse-innovatsiooni-ja-valitsemise-instituut/doktoriope ''PhD'' õppeprogrammi] riigivalitsemises ja innovatsioonis. [[Fail:Future of Work- Making It e-Easy (36408368753).jpg|pisi|Maive Rute esinemas Eesti EL eesistumise konverentsil "Future of Work; Making it e-Easy" septembris 2017 (pildistas Arne Mikkor)]] ==Töökäik== * 1992–1994 [[Ameerika Ühendriigid|USA]] nõuandeorganisatsiooni VOCA (''Volunteers in Overseas Cooperative Assistance'') Eesti direktor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute tõi Eestisse laenukäenduse teenuse |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/31/maive-rute-toi-eestisse-laenukaenduse-teenuse |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> * 1994–1995 [[PricewaterhouseCoopers]]i assisteeriv audiitor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht 20 september 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=hommikuleht19940920.2.15.3&srpos=2&e=------199-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-price+waterhouse----1994-------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * 1995–1997 Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi ([https://documents.worldbank.org/pt/publication/documents-reports/documentdetail/300831620698472183 BalAEF]) esimene analüütik, ettevõtete arengut toetati USA eelarvest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 8 september 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19950908.2.7.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * 1997–2000 Garantiifond [[Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus]]e juhataja (selle sihtasutuse loomisega võeti Eestis ettevõtluse heaks esmakordselt kasutusse riiklikud laenugarantiid ).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maaelu Edendamise Sihtasutus {{!}} Maaelu Edendamise Sihtasutus |url=https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20230924201459/https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisaeg=2023-09-24 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=mes.ee |keel=et}}</ref> * 2000–2005 sihtasutus [[KredEx]] käivitaja ja juhataja (asutati 25. augustil 2000 kui Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise Sihtasutus, veebruarist 2001 KredEx <ref>{{Netiviide |pealkiri=Täna 10 aastat tagasi asutati EAS ja KredEx |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2010/08/25/tana-10-aastat-tagasi-asutati-eas-ja-kredex |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref>). * 2005–2009 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi]] (DG ENTR) väikeettevõtluse direktor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-03-05 |pealkiri=Kaamel, kes läks läbi nõelasilma |url=https://www.postimees.ee/1463165/kaamel-kes-laks-labi-noelasilma |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Algatas muuhulgas väikeettevõtluse strateegia ''European Small Business Act'' <ref>{{Netiviide |pealkiri=”Think Small First”: A Small Business Act\nfor Europe |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_08_1003 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=European Commission - European Commission}}</ref>, mille kümme printsiipi on jäänud seadusloomes püsima. Samuti oli uue noorte ettevõtjate vahetusprogrammi [https://www.erasmus-entrepreneurs.eu/ ERASMUS for Young Entrepreneurs] eestvedaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Business Today |url=https://archive.businesstoday.com.mt/2009/02/25/t9.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=archive.businesstoday.com.mt}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-05-22 |pealkiri=Maive Rute: Eesti ettevõtja on koolitustega kitsi |url=https://majandus.postimees.ee/1798809/maive-rute-eesti-ettevotja-on-koolitustega-kitsi |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 detsember 2005 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20051203.2.14.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 24 aprill 2009 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20090424.2.31.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * 2009–2013 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi]] (DG RTD) biotehnoloogia ja põllumajandusliku toidutööstuse direktor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-02 |pealkiri=Eestlanna asub juhtima üht osa Euroopa teadusuuringutest |url=https://teadus.postimees.ee/126853/eestlanna-asub-juhtima-uht-osa-euroopa-teadusuuringutest |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=Teadus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuhrt |eesnimi=Michael |kuupäev=2012-04-02 |pealkiri=Maive Rute: Your role in establishing the real bioeconomy |url=https://european-biotechnology.com/opinion/maive-rute-your-role-in-establishing-the-real-bioeconomy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Biotechnology Magazine |keel=en-US}}</ref> Juhtis Euroopa esimese valdkondadevahelise [https://environment.ec.europa.eu/strategy/bioeconomy-strategy_en biomajanduse strateegia] loomist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Towards European Bioeconomy – White Paper Addresses Grand Challenges {{!}} ForestIndustries.EU |url=https://forestindustries.eu/content/towards-european-bioeconomy-%E2%80%93-white-paper-addresses-grand-challenges |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=forestindustries.eu}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA Portal Austria – European Bioeconomy Strategy |url=https://era.gv.at/horizon-europe/key-enabling-technologies/european-bioeconomy-strategy/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=era.gv.at}}</ref> Algatas 2 miljardi euro suuruse biotööstuse ühendettevõtte ''[https://knowledge4policy.ec.europa.eu/organisation/bbi-ju-bio-based-industries-joint-undertaking_en Biobased Industries JU]'' rajamise.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Achievements of a high-impact initiative for a circular Europe {{!}} Science{{!}}Business |url=https://sciencebusiness.net/sponsored-report/achievements-high-impact-initiative-circular-europe |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=sciencebusiness.net |keel=en}}</ref> Vedas Euroopa teaduskoostööd India, Hiina, Austraalia ja Uus-Meremaaga. * 2013–2016 samas (DG RTD) ressursidirektor, vastutas [[:en:Framework_Programmes_for_Research_and_Technological_Development#Horizon_2020|Horisont 2020]] elluviimise suuremahuliste ümberkorralduste eest <ref>{{Netiviide |pealkiri=Final evaluation of Horizon 2020 - Research and innovation |url=https://research-and-innovation.ec.europa.eu/knowledge-publications-tools-and-data/publications/all-publications/final-evaluation-horizon-2020_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=research-and-innovation.ec.europa.eu |keel=en}}</ref>, sh üle 1200 töötajaga peadirektoraadi ümberstruktureerimise ja ametnike arvu järsu vähendamise eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-05 |pealkiri=Maive Rute: euroametnikke ei kinnita valitsus |url=https://arvamus.postimees.ee/128097/maive-rute-euroametnikke-ei-kinnita-valitsus |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> * 2016–2019 [[:en:Joint_Research_Centre|Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse]] ''DG Joint Research Centre'' peadirektori asetäitja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rutest saab Euroopa teadusuuringute asejuht |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/13/maive-rutest-saab-euroopa-teadusuuringute-asejuht |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Vastutas Belgias, Hollandis, Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal paikneva 2700 töötajaga institutsiooni ühtse juhtimise ning kämpuste strateegilise arendamise eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mõistuse ja tunnetega |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/76350127/moistuse-ja-tunnetega |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-04-12 |pealkiri=11 aastat Brüsselis töötanud Maive Rute tegi järjekordse karjäärihüppe |url=https://www.postimees.ee/3652235/11-aastat-brusselis-tootanud-maive-rute-tegi-jarjekordse-karjaarihuppe |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Strategic plan 2020-2024 – Joint Research Centre - European Commission |url=https://commission.europa.eu/publications/strategic-plan-2020-2024-joint-research-centre_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref> * 2019–2020 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-07-29 |pealkiri=Eesti Panga asepresidendiks saab Maive Rute |url=https://www.err.ee/965781/eesti-panga-asepresidendiks-saab-maive-rute |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Juhatas regulaarset finantsinnovatsiooni ümarlauda, kliimapoliitika mõjude arvestamist keskpanga analüüsides ning digieuro ettevalmistavat projekti <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-10-02 |pealkiri=EKP intensiivistab tööd seoses digitaalse euroga |url=https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2020/html/ecb.pr201002~f90bfc94a8.et.html |keel=et}}</ref>. [[Fail:Maive Rute EIB ja EIF juhtidega allkijastamas InvestEU tõirndavat lepingut (ligikaudu 70 miljardit).jpg|pisi|Maive Rute EIB ja EIF juhtidega juunis 2026 Luksemburgis allkirjastamas lepingut, millega lisati InvestEU programmi € 22 miljardit tugevdamaks Euroopa majandust (hinnatav koguinvesteering 70 miljardit) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Joint press release: Commission and EIB Group increase financial support for the EU economy and speed up key transformative investments under InvestEU |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_26_1329 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=European Commission - European Commission}}</ref>]] * Novembrist 2020 [https://commission.europa.eu/about/departments-and-executive-agencies/internal-market-industry-entrepreneurship-and-smes_en Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi] (DG GROW) peadirektori asetäitja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute - European Commission |url=https://commission.europa.eu/persons/maive-rute_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref> Vastutusvaldkonnad aastail 2020–2025 tööstuspoliitika <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Joakim Klementi {{!}} |kuupäev=2024-11-09 |pealkiri=Maive Rute: mõjus innovatsioon eeldab töötlevat tööstust |url=https://novaator.err.ee/1609516249/maive-rute-mojus-innovatsioon-eeldab-tootlevat-toostust |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kriitilised toormed <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Europe’s new magnet plant: A silver bullet for industry, climate and geopolitics? |url=https://www.politico.eu/article/europe-first-magnet-plant-industry-climate-geopolitics-neo-performance-materials/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref>, tarneahelad <ref>{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}</ref> ja standardiseerimine <ref>{{Netiviide |pealkiri=CEN and CENELEC met with Maive Rute, the European Commission’s Chief Standardization Officer |url=https://www.cencenelec.eu/news-events/news/2023/brief-news/2023-01-13-maive-rute-meeting/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=CEN-CENELEC}}</ref>. Juhatab Euroopa Liidu ning Ukraina <ref>{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}</ref>, samuti Euroopa Liidu ja Taiwani tööstuspoliitika dialoogi Euroopa poolelt <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Internet |pealkiri=Taiwan and the EU held the Industrial Policy Dialogue to deepen the cluster cooperation |url=https://www.taiwanembassy.org/be_en/post/14097.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Taipei Representative Office in the EU and Belgium 駐歐盟兼駐比利時代表處 |keel=en}}</ref>. Esindas Euroopa Liitu kriitiliste toormete rahvusvahelistel kohtumistel ja läbirääkimistel, muuhulgas koos USA-ga ''Minerals Security Partnership'' raames.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EU and US welcome new members to Minerals Security Partnership - Trade and Economic Security |url=https://policy.trade.ec.europa.eu/news/eu-and-us-welcome-new-members-minerals-security-partnership-2024-09-27_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=policy.trade.ec.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Joint Statement of the Minerals Security Partnership Principals’ Meeting 2024 |url=https://2021-2025.state.gov/joint-statement-of-the-minerals-security-partnership-principals-meeting-2024/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=United States Department of State |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Elu = Estonian Life : Estonian weekly 17 juuni 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestieluweekly20220617.2.40&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Lunch with EU’s DG GROW Deputy DG Rute – EUROPEAN CHAMBER OF COMMERCE TAIWAN |url=https://www.ecct.com.tw/lunch-with-eus-dg-grow-deputy-dg-rute/ |vaadatud=2026-06-27 |keel=zh-TW}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa tööstust suunav Maive Rute: oleme aastaid arvanud, et meil pole tööstust rikkaks eluks vaja |url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/05/21/euroopa-toostust-suunav-maive-rute-oleme-aastaid-arvanud-et-meil-pole-toostust-rikkaks-eluks-vaja |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tööstus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gretes |eesnimi=George |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Neo Opens State-of-the-Art Permanent Magnet Facility in Europe |url=https://www.neomaterials.com/neo-opens-state-of-the-art-magnet-facility-europe/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Neo Performance Materials |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=How Europe could get both, the Green and the Deal - Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs |url=https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/how-europe-could-get-both-green-and-deal_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=single-market-economy.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> * 2025. a. lõpust peateemad Euroopa Konkurentsivõime Fond, InvestEU, majandusjulgeolek, avaliku sektori reformid ja investeeringud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hänninen |eesnimi=Heli |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Why Competitiveness Now Demands Adaptability |url=https://www.nbforum.com/newsroom/blog/why-competitiveness-now-demands-adaptability/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Nordic Business Forum |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute valiti Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogusse |url=https://www.finantsuudised.ee/uudised/2024/04/26/maive-rute-valiti-euroopa-investeerimisfondi-direktorite-noukogusse |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Finantsuudised |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-10 |pealkiri=Maive Rute |url=https://cepr.org/about/people/maive-rute |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=CEPR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Large-scale review of the European Commission - European Commission |url=https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti naine Euroopa tipus. Maive Rute: olen sündinud Käru alevis, lihtsas peres, kus pidi kogu aeg tööd tegema |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120439234/edu-soosib-julgeid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Brussels Playbook – Newsletters |url=https://www.politico.eu/newsletter/brussels-playbook/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref> [[Fail:OECD ministrite koosolek Pariisis.jpg|pisi|OECD ministrite koosolekul Pariisis juunis 2026]] ==Täiendavaid ülesandeid== *[https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) asepresident 1999–2001.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 22 oktoober 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev19991022.2.43.3.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> *2019–2020 [[:en:Supervisory_Board_of_the_European_Central_Bank|Euroopa Keskpanga järelvalvenõukogu]] liige.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-03-19 |pealkiri=ECB Annual Report on supervisory activities 2019 |url=https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/other-publications/annual-report/html/ssm.ar2019~4851adc406.en.html |keel=en |üksiknumber=2019 |doi=10.2866/00548 |issn=2443-5805}}</ref> *2019–2020 [[Finantsinspektsioon]]i nõukogu liige.<ref>{{Netiviide |url=https://majandus5.rssing.com/chan-55203733/article32282.html | pealkiri = Eesti Panga asepresidendist saab ka finantsinspektsiooni nõukogu liige |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=majandus5.rssing.com}}</ref> *2019. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool]]i nõukogu liige (esimees Gunnar Okk, alates 2025. a. Heiti Hääl).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-01-31 |pealkiri=Tehnikaülikooli nõukogu valis esimeheks tagasi Gunnar Oki |url=https://www.err.ee/1030419/tehnikaulikooli-noukogu-valis-esimeheks-tagasi-gunnar-oki |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-03-09 |pealkiri=Nõukogu {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/ulikool/noukogu |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}</ref> * 2019–2022 [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu|Teadus- ja Arendustegevuse Nõukogu]] liige, alates 2025. a. [https://valitsus.ee/taip Teaduse ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu] liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/taip |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}</ref> * Alates 2024. a. Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogu liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EIF Board of Directors |url=https://www.eif.org/about-us/our-governance/board-of-directors |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.eif.org |keel=en}}</ref> * Oktoobris 2025 sai isikliku mandaadi vedada [https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en Euroopa Komisjoni laiaulatusliku reformi] töösuunda "Eesmärk ja väärtused".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-04 |pealkiri=European Commission set to launch restructure within months |url=https://www.politico.eu/article/european-commission-unveil-new-structure-ursula-von-der-leyen/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref> * Alates 2025. a. InvestEU juhtnõukogu esimees (InvestEU mobiliseerinud sadu miljardeid eurosid investeeringuid Euroopa majandusse).<ref>{{Netiviide |pealkiri=InvestEU - European Commission |url=https://commission.europa.eu/funding-and-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/investeu_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}</ref> == Tunnustus == * 2002. a. [https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) Kuldmärk. * 2002. a. Ettevõtlike Noorte Koda [https://www.jci.ee/ JCI Estonia] ([[:en:Junior_Chamber_International|Junior Chamber International]]) sertifitseeritud rahvuslik treener. Kutsuti juhtimistreeneriks JCI maailmakongressil (Kopenhaagen 2003) ning JCI Euroopa Akadeemias (Rootsis nii 2003 kui ka 2004). * 2005. a. [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] III klassi aumärk.<ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-29}}</ref> * 2015. a. veebiajakiri [[:en:Estonian_World|Estonian World]] valis tosina eesti silmapaistvama ja mõjuka naise hulka.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-03-09 |pealkiri=Nimekiri: kas need on 12 kõige väljapaistvamat ja edukamat eesti naist? |url=https://elu24.postimees.ee/3115987/nimekiri-kas-need-on-12-koige-valjapaistvamat-ja-edukamat-eesti-naist |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> * 2022–2025 Euroopa Komisjoni ''Chief Standardisation Officer.''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Story 3 - SNV |url=https://www.snv.ch/en/personalities-in-the-field-of-international-standardization/story-3.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.snv.ch}}</ref> * 2026. a. [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa]] AASTA TEGU 2025 Olev Soansi näituse korraldamise eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põhja-Pärnumaa tunnustas 2025. aasta silmapaistvamaid tegijaid {{!}} Põhja-Pärnumaa vald |url=https://pparnumaa.ee/uudised/pohja-parnumaa-tunnustas-2025-aasta-silmapaistvamaid-tegijaid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=pparnumaa.ee |keel=et}}</ref> [[Fail:Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026.jpg|pisi|Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026, pildistas Reigo Jõe]] ==Isiklikku== Abikaasa [[Jüri Rute]] töötab samuti [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], tema peamised valdkonnad on olnud Eesti maaelu areng ([[:en:Directorate-General_for_Agriculture_and_Rural_Development|DG AGRI]], 9 aastat) ning Eesti teadus ja innovatsioon ([[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|DG RTD]], 6 aastat). Koos kuulutakse Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi <ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-27}}</ref> ja EELK [[Järva-Madise kogudus]]se (A. H. Tammsaare kodukirik).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2023-01-25 |pealkiri=Koguduse lugu: Järva-Madise |url=https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-jarva-madise/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}</ref> Brüsselis töötades on osaletud Euroopa Eestlaste Koori koosseisus laulupeol.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-02-19 |pealkiri=Laulupidu {{!}} Euroopa Eestlaste Koor |url=https://eestikoor.eu/wordpress.public/leht/category/laulupidu |vaadatud=2026-06-27 |keel=et}}</ref> Huvi Eesti kultuuriloo väärtustamise vastu on innustanud korraldama Eesti piltkaartide ja graafika näitusi mitmel pool Eestis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=Eile nägin ma Eestimaad |url=https://www.sirp.ee/?p=199489 |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Näitus „Siin ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“ {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/sundmused/naitus-siin-ja-sealpool-rannajoont-olev-soansi-piltkaardid |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnumid |eesnimi=Raplamaa |kuupäev=2026-03-31 |pealkiri=Olev Soansi piltkaardid on nagu peitepildid |url=https://sonumid.ee/2026/03/31/olev-soansi-piltkaardid-on-nagu-peitepildid/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1324351302545021&set=pb.100049104925232.-2207520000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Veel üks näitus Olev Soansi loomingust, intiimsem kui kõik varasemad |url=https://tartu.postimees.ee/8477768/veel-uks-naitus-olev-soansi-loomingust-intiimsem-kui-koik-varasemad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=Olev Soansi näitus „Suur elutöö – Eesti piltatlas“ {{!}} Tartu Ülikool |url=https://cs.ut.ee/et/uritus/olev-soansi-naitus-suur-elutoo-eesti-piltatlas |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=cs.ut.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Näitus "Olev Soans. Piltatlas Eesti maa, rahvas, loodus" {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/sundmused/naitus-olev-soans-piltatlas-eesti-maa-rahvas-loodus |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}</ref> Koostöös Välisministeeriumiga on näitused olnud ka Eesti suursaatkondades Brüsselis <ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=986668720379597&set=pcb.986669113712891&locale=en_GB |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref> ja Berliinis <ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1401665261998774&set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo?fbid=1401665305332103&set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref>. Lastel Caroline Rutel ja Georg Rutel <ref name="EPL2013">[[Ingrid Veidenberg]], [https://epl.delfi.ee/news/lp/maive-rute-karu-alevist-euroopa-tippu?id=66976046 "Maive Rute: Käru alevist Euroopa tippu"], EPL, 26. oktoober 2013.</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 11 aprill 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20140411.2.20.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> on kummalgi lapsed. Keeled: eesti (emakeel), inglise (kõrgtase), prantsuse ja saksa (head), vene ja hispaania (passiivsed). ==Viited== <references /> {{JÄRJESTA:Rute, Maive}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] rn5tnxt0ec3o76xf3a6rwsarstf6f39 0 436525 7190098 7103296 2026-07-10T00:37:17Z Trebors 57925 7190098 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Kaisa Selde | pilt = | pildi suurus = 280px | pildi allkiri = Kaisa Selde (aasta) | sünninimi = Kaisa Selde | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|01|08}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = | tegev = | abikaasa = | elukaaslane = | oscar = | austraalia = | briti = | emmy = | kuldgloobus = | kuldvaarikas = | grammyauhind = | ekraanin = | tonyauhind = | auhinnad = }} '''Kaisa Selde''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1987]]) on eesti [[näitleja]] ja treener. 2005. aastal lõpetas ta [[Tallinna Reaalkool]]i, aastatel 2008–2009 õppis Barcelona Teatriinstituudis füüsilise teatri erialal ning lõpetas 2011. aastal [[Turu Kunstiakadeemia]] nukukunsti erialal. Alates 2011. aastast töötab näitlejana [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]]. 2021. aastast tegutseb ta ka personaaltreenerina spordiklubis Reval Sport. == Rollid NUKU teatris == *Naine: “Duublid” (lavastajad [[Vahur Keller]], [[Andres Roosileht]]). [[Tallinn Treff Festival]]i lavastus 2011 *Erinevad rollid: “Nukumäng on imelihtne” (lav. Javgeni Ibragimov, Jevgeni Moiseenko), NUKU muuseumi programmi “Muuseum ärkab ellu” lavastus 2011 *Meditsiiniõde, patsient, ahv Dora: Allan Segall “Ajuloputus” (lav. Duda Paiva), 2011 *Doktor: Astrid Lindgren “Karlsson katuselt” (lav. Vahur Keller), 2011 *Nosferatu tütar Aino: A. Roosileht-V. Keller “Õhtusöök vampiiridega” (lav. A. Roosileht), 2012 *Autoparandaja, rott: E. Raud-I. Undusk “Naksitrallid” (lav.-d [[Katariina Tamm]], [[Sandra Lange]]), 2012 *Eufemia: “Puhh” (lav. Vahur Keller), 2012 *Lohe juht, õnnelik inimene, tantsija: D. Lindsay-Abaire, J. Tesori “Shrek” (lav. [[Ain Mäeots]]), 2013 *Proua Pesu: [[Victor Hugo]]-[[Urmas Lennuk]] “Väike Gavroche” (lav. [[Taavi Tõnisson]]), 2013 *Naine, neiu, lendur: [[Mati Unt]] “Good-bye, baby” (lav. Triin Ruumet), 2013 *Punalible Lii, süda (hääl), keel (hääl), verelible jt: [[Pilvi Üllaste]] “Lugu kahest vereliblest” (lav. [[Jaanika Juhanson]]), 2014 *Kuninganna: [[Mihkel Ulman]] “Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater” (lav.-d Taavi Tõnisson ja Mirko Rajas), 2014 *Abistavad rollid (lind jt:): [[Oscar Wilde]]-Anna Ivanova-Brašinskaja “Canterville’i lossi vaim” (lav. Anna Ivanova-Brašinskaja), 2014 *Kägu, teepakk jt nukurollid: Herberg George Wells “Võlupood” (lav. Sandra Lange), 2014 *Esitaja: Kaisa Selde ja Siim Tõniste monolavastus “1i”, 2015 *Siobhan: [[Mark Haddon]]-Simon Stephens “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal” (lav. Sander Pukk), 2015 *Gladys: Oscar Wilde “Dorian Gray portree” (lav. Vahur Keller), 2015 *Osaline: [[Ellen Niit]] “Krõll” (lav. Vahur Keller), 2016 == Rollid mujal == *Bimsy: “13+ UKS” (lav. [[Reeda Toots]]). Nukuteatri Noortestuudio lavastus 2002 *Jean-Baptiste Grenouille: “Parfüüm” (lav. Jani Naskali). Turu Kunstiakadeemia 2009 *Ema: “Kuninkatar K” (lav. Maija Linturi). Turu Kunstiakadeemia 2009 *Mephisto: “Faust! What the Mind Rejects” (lav. Davide Giovanzana). Turu Kunstiakadeemia 2008 *Tantsija: “Voim” (koreograaf Carlas Salas). [[Barcelona Teatri Instituut]] 2008 *Barbi: “Urpo ja Turpo villissä lännessä” (lav. Merja Pöyhönen). [[Turu Linnateater]] 2009 *Tantsija: „FIE“ (lav.-d, koreograafid Kaisa Selde, Christin Lunts, Kristina-Maria Heinsalu), [[Sõltumatu Tantsu Ühendus]] 2012 *Osaline: kontsert-etendus “Metsik, metsik linn” (lav. [[Anne Türnpu]]) Kütiorus ja [[Tallinna Katusekino]]s, 2014 *On olnud telesarjas "Kartulid ja apelsinid" TV3-s *Produtsent: “Tõde ei anta kellelegi andeks” (lav. Tormi Torop), [[Tartu Uus Teater]] 2014 *Osaleja: "Maskis laulja", TV3 2020. == Lavastanud == *Kursusetöö: [[Alban Berg]]i ooperist "[[Lulu (ooper)|Lulu]]" ja [[Émile Zola]] novellist "[[Nana]]" inspireeritud "Free dom" Turus Brinkhalli mõisas 2010. *Lavastaja assistent Duda Paiva soololavastuses "Bastard!" Amsterdamis 2010. *soololavastus "1i" (koreograaf Siim Tõniste), 2015 == Tunnustus == * NUKU kolleegipreemia Rusikas Vasakusse Silmaauku ehk parim naiskõrvalosatäitja hooajal 2013/14. * NUKU teatri kolleegipreemia Igiliikur ehk kõige enam etendusi andnud naisnäitleja hooajal 2014/2015 (282 etendust). * Eesti Noorsooteatri kolleegipreemia Igiliikur ehk kõige enam etendusi andnud naisnäitleja hooajal 2022/2023 (116 etendust). == Isiklikku == Kaisa Selde oli mitu aastat suhtes NUKU teatri näitleja [[Mart Müürisepp]]aga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-01-10 |pealkiri=«Kartulite ja apelsinide» Kaisa Selde kooselu Mardiga sai otsa |url=https://elu24.postimees.ee/2656948/kartulite-ja-apelsinide-kaisa-selde-kooselu-mardiga-sai-otsa |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid-tekstina}} {{JÄRJESTA:Selde, Kaisa}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti treenerid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] kx0xkvw7csqxfqlcadd3hw5xhxiof1g 0 437902 7189902 6987648 2026-07-09T16:32:50Z Nimelik 60716 /* Töid */ 7189902 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tiit Tammaru 2018. aastal..jpg|pisi|Tiit Tammaru 2018. aastal]] [[Fail:Interview with researcher Tiit Tammaru.webm|pisi|Tiit Tammaru räägib sotsiaalteaduste probleemidest ja Eesti riigi eripärast (2018. aasta suvi)]] '''Tiit Tammaru''' (sündinud [[4. veebruar]]il [[1972]]) on eesti [[geograaf]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2018). == Elukäik == 1994. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond|bioloogia-geograafiateaduskonna]] geograafia erialal ja kaitses 1996. aastal samas teadusmagistri kraadi. Pärast doktorantuuri lõpetamist Tartu ülikooli juures kaitses ta 2001. aastal doktoriväitekirja “Linnastumine ja linnade kasv Eestis nõukogude aastatel”. Alates 1997. aastast on Tiit Tammaru töötanud Tartu ülikooli geograafia instituudis teadurina, alates 2002. aastast vanemteadurina. Alates 2012. aastast on ta [[Tartu Ülikool]]i ökoloogia ja maateaduse instituudi linna- ja rahvastikugeograafia professor, alates 2018. aastast inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli juhataja.<ref>[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/02/tammaru_2021-1.pdf Tiit Tammaru CV]</ref> Ta on töötanud külalisteadurina Utah' ülikoolis (USA) ja Umeå ülikoolis (Rootsi) ja külalisprofessorina Delfti tehnoloogiaülikoolis (Holland).<ref name=":0">[https://www.akadeemia.ee/akadeemik-tiit-tammaru/ Akadeemik Tiit Tammaru 50]</ref> 2003. aastal valiti ta Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskuse (VEUK), mis 2012. aastal muudeti Tartu Ülikooli rände- ja linnauuringute keskuseks (CMUS) ning mida ta juhtis kuni 2016. aastani.<ref name=":0" /> Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 2018. aastal inimgeograafia alal. Ta kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. 2021. aastal valis Eesti teaduste akadeemia Tiit Tammaru uurija-professoriks. == Teadustöö == Tiit Tammaru teadustöö põhisuundadeks on ränne ja segregatsioon. Tema viimaste aastate teadustööde põhiline sisu on selgitada, millised muutused toimuvad Euroopa linnades segregatsioonis ning mis on selle põhjused ja tagajärjed. Ta on osalenud nii mahukates rahvusvahelistes kui ka Eesti-sisestes teadusprojektides. Ta on rahvastiku teadusliku uurimise rahvusvahelise ühingu (IUSSP), Euroopa rahvastiku-uuringute ühenduse (EAPS) ja linnauuringutega tegeleva teadlaste võrgustiku (CAT) liige.<ref name=":0" /> Tartu ülikoolis vastutab Tiit Tammaru inimgeograafia ainekava eest nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes. Tema juhendamisel on kaitstud bakalaureuse- ja magistritöid ning kaheksa doktoritööd. Tiit Tammaru on üks kõige enam publikatsioone avaldanud ja tsiteeritud sotsiaalteadlasi Eestis (v.a. psühholoogia). Ta on avaldanud üle 70 kõrgetasemelist teaduspublikatsiooni (WoS) kõige olulisemates geograafia, demograafia ja linnauuringute ajakirjades.<ref name=":0" /> Ta on [[Riigi teaduspreemiate komisjon|riigi teaduspreemiate komisjoni]] liige. == Töid == * Venelased Eestis: ränne ja kohanemine / Tiit Tammaru. Tallinn, 1999, 92 lk. ISBN 9985670574 * Valglinnastuv Tallinn: neli arengustsenaariumit / Külliki Tafel, Tiit Tammaru, Erik Terk. Tallinn, 2007, 55 lk. * Eesti rändeajastul / Eesti Koostöö Kogu ; peatoimetaja Tiit Tammaru. Tallinn, 2017, 261 lk. * Koostanud ja toimetanud [[Hannes Palang]] ja Tiit Tammaru. "Inimgeograafia alused". Kõrgkooliõpik. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2025. Autorid: [[Eiki Berg]], Karin Dean, [[Raul Eamets]], Mark Gortfelder, Olle Järv, Kadi Kalm, Kadri Kasemets, [[Kadri Leetmaa]], Raili Nugin, [[Taavi Pae]], Hannes Palang, Tarmo Pikner, [[Allan Puur]], Anne Põder, [[Garri Raagmaa]], [[Rein Raud]], Siiri Silm, Tiit Tammaru, Keiu Telve, Elen-Maarja Trell, [[Tauri Tuvikene]]. ==Tunnustus== * 2011 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli “Rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine Eestis” eest * 2021 [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://teadus.postimees.ee/7281771/selgusid-kolme-balti-riigi-teaduste-akadeemiate-medalisaajad|pealkiri=Selgusid kolme Balti riigi teaduste akadeemiate medalisaajad|väljaanne=teadus.postimees.ee|aeg=29. juuni 2021|vaadatud=30.03.2022}}</ref> * 2022 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.akadeemia.ee/member/tammaru/ Tiit Tammaru] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Tammaru, Tiit}} [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] kjehnxtrp4qduaqhfdhftl19v6uzzj6 0 441386 7189784 6871445 2026-07-09T12:40:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189784 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Мемориальная доска памяти А. И. Данилова.jpg|pisi|Memoriaaltahvel [[Tomski Riiklik Ülikool|Tomski Riiklikus Ülikoolis]] Aleksandr Danilovi mälestuseks]] '''Aleksandr Ivanovitš Danilov''' ([[vene keel]]es Александр Иванович Данилов; [[8. märts]] ([[vkj]] 24. veebruar) [[1916]] [[Dobroje]], [[Tambovi kubermang]] – [[27. november]] [[1980]] [[Moskva]]) oli vene ajaloolane ([[medievist]]) ja [[Vene NFSV]] riigitegelane. Ta lõpetas 1936. aastal [[Tambovi pedagoogiline instituut|Tambovi pedagoogilise instituudi]] ajalooteaduskonna. Ajaloodoktor ([[1958]]). 1959–1961 töötas ta [[Kaasani Riiklik Ülikool|Kaasani riiklikus ülikoolis]] professorina. Aastatel 1961–1967 oli ta [[Tomski Riiklik Ülikool|Tomski Riikliku Ülikooli]] rektor, seejärel 1967–1980 Vene NFSV haridusminister. Ühtlasi juhatas ta aastatel 1973–1980 [[M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool|Moskva riikliku ülikooli]] keskaja ajaloo kateedrit. Danilov on maetud [[Novodevitšje kalmistu]]le. == Kriitika kolleegide aadressil == 1969. aastal toimus [[M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool|Moskva riiklikus ülikoolis]] üleliiduline [[historiograafia]]-alane nõupidamine, kus põhiettekande kandis ette haridusminister Aleksandr Danilov. Selles ettekandes süüdistas ta medieviste [[Aron Gurevitš]]it ja [[Juri Bessmertnõi]]d, filosoof [[Mihhail Vitkin]]it, antiikajalooast [[Jelena Schtajerman]]i, [[Suurbritannia]] ajaloole spetsialiseerunud [[Mihhail Barg]]i ja ajaloolast [[Ljudmila Danilova]]t [[Ajalooline revisionism|revisionismis]] ja [[strukturalism]]is.<ref name="litmir"/> == Publikatsioonid == *"К вопросу эволюции фоггства как одной из форм права феодальной собственности" // Труды Томского университета. 1948. т. 103 *"К вопросу о роли светской вотчины в эпоху генезиса феодализма" // СВ, 1958. Вып. 12 *"Историческое событие и историческая наука" // СВ. 1980. Вып. 43 == Tunnustus == *Valiti [[1967]]. aastal [[NSV Liidu Pedagoogikaakadeemia]] tegevliikmeks ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="litmir">[https://web.archive.org/web/20250312051732/https://litmir.club/br/?b=181326&p=42 Арон Гуревич "История историка"]. litmir.club</ref> }} {{JÄRJESTA:Danilov, Aleksandr}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu ajaloolased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1980]] qycuxv7xbknpqmwtkkbp4yiqhipul1q 0 445349 7189901 7174970 2026-07-09T16:32:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189901 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Allikukivi | pilt = Zoepfeli loss eest 02.jpg | pildiallkiri = Allikukivi mõis / Zoepfeli loss (2014) | pindala = | elanikke = | maakond = Pärnu }} '''Allikukivi''' (ka '''Alliku''') on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]. Küla paikneb [[Pärnumaa]] kaguosas [[Kilingi-Nõmme]] ja [[Tihemetsa]] vahel. Allikukivi küla [[Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator|EHAK]]-i kood on 1217.<ref name="ehak">{{Netiviide |url=https://teabekeskus.tehik.ee/et/loendid/ehak/2025v1 |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2025v1 |väljaandja=TEHIK |vaadatud=28.05.2026}}</ref> Kihelkondlikult kuulus Allikukivi [[Saarde kihelkond]]a. Küla kaotati [[1977]]. aastal, mil see liideti [[Tihemetsa]] alevikuga.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa|662}}</ref> Küla taastati [[2017]]. aasta juunis, kui [[Riigi Teataja]]s avaldatud määrusega määrati Tihemetsa aleviku lahkmejooned Allikukivi küla taastamiseks.<ref name="taastamine">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/111102017011 |pealkiri=Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=28.05.2026}}</ref> Küla on nimetatud seal [[19. sajand]]i keskel asutatud [[Allikukivi kalevivabrik]]u järgi, mille [[saksa keel|saksakeelne]] nimi oli ''Quellenstein''.<ref name="EKNR" /> == Ajalugu == Allikukivi kujunes [[19. sajand]]il tööstusasulana [[Allikukivi kalevivabrik]]u ümber. Vabriku rajas [[1858]]. aastal [[Saksamaa]]lt pärit insener ja tööstur [[Albert Zoepfel]].<ref name="puhkaeestis">{{Netiviide |url=https://puhkaeestis.ee/et/allikukivi-haarber |pealkiri=Allikukivi häärber |väljaandja=Puhka Eestis |vaadatud=28.05.2026}}</ref> Allikukivi saksakeelne nimi ''Quellenstein'' tähendab ligikaudu „allikakivi” ning on seotud piirkonna [[allikas|allikate]] ja [[liivakivi]]paljanditega. Küla eestikeelne nimi on selle tähenduse tõlkeline vaste.<ref name="EKNR" /> Allikukivi kalevivabrik oli seotud [[Voltveti mõis]]a ja [[Tihemetsa]] ümbruse tööstusliku arenguga. Vabriku ümber kujunenud asulat on nimetatud ka Alliku nimega.<ref name="EKNR" /> [[1977]]. aasta asulareformi ajal liideti Allikukivi Tihemetsa alevikuga.<ref name="EKNR" /> [[2017]]. aastal taastati Allikukivi eraldi külana.<ref name="taastamine" /> == Allikukivi kalevivabrik ja häärber == [[Allikukivi kalevivabrik]] oli [[kalev]]it ja [[kammvill]]a tootev vabrik. Vabrik on tuntud ka nimekujude ''Quellenstein'', ''Kwellenstein'', ''Hallikukiwi'', [[Voltveti kalevivabrik]] ja Voltveti kammvillriidevabrik all.<ref name="EKNR" /> Vabriku rajaja Albert Zoepfel ehitas [[1860. aastad|1860. aastatel]] vabriku juurde isikliku elamu koos pargiga. Seda hoonet tuntakse Allikukivi häärberi, Allikukivi mõisa või Zoepfeli lossi nime all.<ref name="puhkaeestis" /> Hoone ümber rajatud ajalooline park on kujundatud vabakujulise pargina.<ref name="gardenpearls">{{Netiviide |url=https://www.gardenpearls.eu/et/aiad/allikukivi-veinimois |pealkiri=Allikukivi veinimõis |väljaandja=Garden Pearls |vaadatud=28.05.2026}}</ref> Tänapäeval tegutseb ajaloolises häärberis [[Allikukivi veinimõis]], mis on avatud külastajatele ning kus valmistatakse marjaveine.<ref name="allikukivi">{{Netiviide |url=https://www.allikukivi.ee/ |pealkiri=Allikukivi Veinimõis |väljaandja=Allikukivi Veinimõis |vaadatud=28.05.2026}}</ref><ref name="maaturism">{{Netiviide |url=https://www.maaturism.ee/eesti-maaturism/allikukivi-veinimois/f/3703 |pealkiri=Allikukivi Veinimõis |väljaandja=Eesti Maaturism |vaadatud=28.05.2026}}</ref> == Loodus == Allikukivi on tuntud [[Allikukivi koopad|Allikukivi koobaste]] ja [[Allikukivi-Kärsu allikas|Allikukivi ehk Kärsu allika]] poolest. [[Eesti Entsüklopeedia]] järgi on Allikukivi paikkond [[Kilingi-Nõmme]] ja [[Tihemetsa]] vahel ning seal paiknevad koopa ja allikatega [[liivakivi]]paljandid.<ref name="ee">{{Netiviide |url=https://entsyklopeedia.ee/artikkel/allikukivi |pealkiri=Allikukivi |väljaandja=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=28.05.2026 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla alale jääb [[Allikukivi maastikukaitseala]], mis moodustati [[2017]]. aastal varasema Allikukivi koobaste ja allika kaitseala alusel. Kaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada Allikukivi ürgoru maastikku, looduse mitmekesisust, ohustatud ja kaitsealuseid liike ning elupaigatüüpe, sealhulgas allikaid ja allikasoid, koopaid, vanu loodusmetsi ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi.<ref name="mka">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017006 |pealkiri=Allikukivi maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=28.05.2026}}</ref> EELISe ürglooduse andmete järgi avastati Allikukivi koobas [[1961]]. aastal, kui kaevetöid teinud ekskavaator sattus maa-alusele tühikule. Koopast voolab välja allikas, mis kaob lõhesse ja väljub orunõlval.<ref name="koopad">{{Netiviide |url=https://www.eelis.ee/default.aspx?comp=objresult%3Dyrg&obj_id=749776645&state=53%3B68547593%3Best%3Beelisand%3B%3B |pealkiri=Ürglooduse objekt: Allikukivi koopad |väljaandja=EELIS |vaadatud=28.05.2026}}</ref> Allikukivi-Kärsu allikas asub Allikukivi koobastega samas kaitsevööndis. EELISe järgi on allika tähtsus teaduslik, ökoloogiline ja turistlik.<ref name="allikas">{{Netiviide |url=https://www.eelis.ee/?comp=objresult%3Dyrg&obj_id=130748095 |pealkiri=Ürglooduse objekt: Allikukivi-Kärsu allikas |väljaandja=EELIS |vaadatud=28.05.2026}}</ref> == Asutused ja külaelu == Allikukiviga on seotud endine [[Allikukivi raamatukogu]]. Pärnumaa raamatukogude ajaloo lehe järgi on koguteoses „Pärnumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus” märgitud, et [[1930]]. aastal tegutses [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonnas]] Voltveti avalik raamatukogu, millel oli 200 köidet.<ref name="raamatukogu">{{Netiviide |url=https://parnukeskraamatuko.wixsite.com/parnumaakogud/copy-of-tali |pealkiri=Allikukivi raamatukogu |väljaandja=Pärnumaa kogud |vaadatud=28.05.2026}}</ref> [[2017]]. aastal kinnitatud Kilingi-Nõmme Raamatukogu põhimääruse järgi tegutseb piirkonnas [[Tihemetsa raamatukogu]], mis asub aadressil Valga maantee 21 Tihemetsa alevikus.<ref name="raamatukogu-rt">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/416062017003 |pealkiri=Kilingi-Nõmme Raamatukogu põhimääruse kinnitamine |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=28.05.2026}}</ref> Pärnumaa raamatukogude lehe järgi on Kilingi-Nõmme raamatukogule lisatud harukogudena Tihemetsa ehk endine Allikukivi ja Tali kogud.<ref name="kn-raamatukogu">{{Netiviide |url=https://parnukeskraamatuko.wixsite.com/parnumaakogud/kilingi-nomme |pealkiri=Kilingi-Nõmme raamatukogu |väljaandja=Pärnumaa kogud |vaadatud=28.05.2026}}</ref> == Rahvastik == Saarde valla rahvastikuülevaate järgi elas Allikukivi külas [[2018]]. aastal 129 ja [[2025]]. aastal 123 inimest.<ref name="rahvastik">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saardesonumid20251023.2.4 |pealkiri=Rahvastiku soolis-vanuseline jaotus Saarde vallas seisuga 01.01.2025 |väljaanne=Saarde Sõnumid |kuupäev=23.10.2025 |vaadatud=28.05.2026}}</ref> {| class="wikitable" |+ Allikukivi küla rahvaarv |- ! Aasta ! Rahvaarv ! Allikas |- | 2018 | 129 | [[Saarde vald]]<ref name="rahvastik" /> |- | 2025 | 123 | [[Saarde vald]]<ref name="rahvastik" /> |} == Pildid == <gallery> Valga mnt 2, Allikukivi (2023).jpg|Valga mnt 2 (2023) Valga mnt 3, Allikukivi.jpg|Valga mnt 3 (2023) Valga mnt 3, Allikukivi (2023).jpg|Valga mnt 3 (2023) Valga mnt 3, Allikukivi 2.jpg|Valga mnt 3 Zoepfeli loss tagant.jpg|Zoepfeli lossi tagumine külg (2014) </gallery> == Vaata ka == * [[Allikukivi kalevivabrik]] * [[Allikukivi maastikukaitseala]] * [[Allikukivi koopad]] * [[Allikukivi-Kärsu allikas]] * [[Allikukivi raamatukogu]] * [[Tihemetsa]] * [[Voltveti mõis]] * [[Saarde kihelkond]] * [[Saarde vald]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.allikukivi.ee/ Allikukivi Veinimõis] * [https://puhkaeestis.ee/et/allikukivi-haarber Allikukivi häärber Puhka Eestis portaalis] * [https://www.maaturism.ee/eesti-maaturism/allikukivi-veinimois/f/3703 Allikukivi Veinimõis Eesti Maaturismi lehel] {{Saarde vald}} [[Kategooria:Saarde vald]] [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] ozdpbsrg721ln87jfmocq9c4zdt5mxf 0 446734 7190167 7169648 2026-07-10T08:10:51Z ~2026-37926-74 232792 7190167 wikitext text/x-wiki {{täienda|Loetelu|aasta=2024|kuu=jaanuar}} ''Siin artiklis on loetletud Eestit külastanud riigipead ja valitsusjuhid. {| class="wikitable sortable" style="width:100%;" |+ !class="unsortable"|Kuupäev !Riik !Külalised !Visiidi liik !class="unsortable"|Viited |- |23.-24. veebruar 1925 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Jānis Čakste]] |riigivisiit |<ref name="ReferenceA">https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/02/24/26</ref> |- |23.-24. veebruar 1925 |[[Rahvasteliit]] |Peasekretär [[Sir Eric Drummond]] | |<ref name="ReferenceA" /> |- |21.-24. mai 1925 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Lauri Relander]] |riigivisiit |<ref>https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/05/22/7</ref> |- |27.-29. juuni 1929 |{{Lippriik|Rootsi}} |Kuningas [[Gustaf V]] |riigivisiit |<ref name="ReferenceB">https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120181216/pekka-erelti-erakogu-rootsi-korgetest-peadest-on-kainud-eestis-ka-tanase-kuninga-lennuonnetuses-hukkunud-isa</ref> |- |10.-11. august 1930 |{{Lippriik|Poola|1928}} |President [[Ignacy Mościcki]] |riigivisiit |<ref>https://warsaw.mfa.ee/eesti-poola-diplomaatilised-suhted-100/</ref> |- |1.-4. august 1936 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Pehr Evind Svinhufvud]]<br>Peaminister [[Toivo Mikael Kivimäki]] |riigivisiit |<ref>https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1936</ref> |- |22.-24. aprill 1992 |{{Lippriik|Rootsi}} |Kuningas [[Carl XVI Gustaf]]</br>Kuninganna [[Silvia (Rootsi kuninganna)|Silvia]] |riigivisiit |<ref name="ReferenceB" /> |- |9.-10. mai 1994 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Lech Wałęsa]] |riigivisiit |<ref>https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1994/05/11/2</ref> |- |12. november 1996 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Martti Ahtisaari]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8517 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-18 |arhiivimisaeg=2024-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240118154703/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8517 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |19.-20. november 1996 |{{Lippriik|Norra}} |Peaminister [[Thorbjørn Jagland]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8523 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-18 |arhiivimisaeg=2024-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240118154703/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8523 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |22.-23. mai 1997 |{{Lippriik|Itaalia}} |President [[Oscar Luigi Scalfaro]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9966 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152841/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9966 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |26. mai 1997 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu|1988}} |President [[Guntis Ulmanis]]<br>President [[Algirdas Brazauskas]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9971 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152843/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9971 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |27. mai 1997 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu|1988}}<br>{{Lippriik|Poola}}<br>{{Lippriik|Ukraina|1992}} |President [[Guntis Ulmanis]]<br>President [[Algirdas Brazauskas]]<br>President [[Aleksander Kwaśniewski]]<br>President [[Leonid Kutšma]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9973 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152845/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9973 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3.-4. juuni 1997 |{{Lippriik|Türgi}} |President [[Süleyman Demirel]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9906 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152838/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9906 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. november 1997 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Komisjoni president [[Jacques Santer]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8444 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152839/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8444 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |17. november 1997 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Paavo Lipponen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8453 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152840/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8453 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. detsember 1997 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Martti Ahtisaari]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8438 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152843/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8438 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. veebruar 1998 |{{Lippriik|Itaalia}} |Peaminister [[Romano Prodi]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8127 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152841/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8127 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |27. aprill 1998 |{{Lippriik|Iirimaa}} |Peaminister [[Bertie Ahern]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8088 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152842/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8088 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |7. mai 1998 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Guntis Ulmanis]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8044 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152842/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8044 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |15.-16. mai 1998 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidupresident [[Roman Herzog]] |töövisiit |<ref>https://arvamus.postimees.ee/4489298/peeter-langovitsi-tagasivaade-saksamaa-president-roman-herzog-eestis</ref> |- |8.-11. juuni 1998 |{{Lippriik|Island}} |President [[Ólafur Ragnar Grímsson]] |riigivisiit |<ref>https://www.postimees.ee/2545919/islandi-ja-eesti-president-vaikeriikide-roll-kasvab</ref> |- |style="white-space: nowrap;" |31. august - 1. september 1998 |{{Lippriik|Norra}} |Kuningas [[Harald V]]<br>Kuninganna [[Sonja (Norra kuninganna)|Sonja]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7990 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152844/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7990 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12. november 1998 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Martti Ahtisaari]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7895 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152839/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7895 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24.-25. november 1998 |{{Lippriik|Sloveenia}} |President [[Milan Kučan]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7904 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152838/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7904 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. veebruar 1999 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu|1988}} |President [[Guntis Ulmanis]]<br>President [[Valdas Adamkus]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=2187 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114200/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=2187 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |20. mai 1999 |{{Lippriik|Sloveenia}} |Peaminister [[Janez Drnovšeki]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=2058 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114201/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=2058 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |23.-25. august 1999 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Aleksander Kwaśniewski]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1966 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114152/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1966 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |29.-30. august 1999 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Vaira Vīķe-Freiberga]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1968 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114155/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1968 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |4.-5. oktoober 1999 |{{Lippriik|Leedu|1988}} |President [[Valdas Adamkus]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1866 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114200/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1866 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |17.-18. oktoober 1999 |style="white-space: nowrap;" |{{Lippriik|Luksemburg}} |Peaminister [[Jean-Claude Juncker]] | |<ref>https://vm.ee/uudised/luksemburgi-peaminister-vaisab-eestit</ref> |- |18. veebruar 2000 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Martti Ahtisaari]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1725 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114156/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1725 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |21.-22 veebruar 2000 |{{Lippriik|Makedoonia|nimi=Makedoonia}} |President [[Boris Trajkovski]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1730 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114202/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1730 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. märts 2000 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Poul Nyrup Rasmussen]] |ametlik visiit |<ref>https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1657{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |1.-3. mai 2000 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Vaira Vīķe-Freiberga]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1647 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114151/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1647 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |8. mai 2000 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Paavo Lipponen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1591 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114202/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1591 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |16.-17. mai 2000 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Tarja Halonen]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1587 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114151/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1587 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24. mai 2000 |{{Lippriik|Rootsi}} |Peaminister [[Göran Persson]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1618 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114159/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1618 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |5. juuni 2000 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidukantsler [[Gerhard Schröder]] |ametlik visiit |<ref>https://www.ohtuleht.ee/75389/saksamaa-liidukantsler-tuleb-5-juunil-eestisse</ref> |- |29. august 2000 |{{Lippriik|Island}} |Peaminister [[Davíð Oddsson]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1510 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114153/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1510 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. oktoober 2000 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Paavo Lipponen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1360 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114159/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1360 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |11.-13. oktoober 2000 |{{Lippriik|Kreeka}} |President [[Constantinos Stephanopoulos]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1361 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114153/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1361 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12.-14. detsember 2000 |{{Lippriik|Ungari}} |President [[Ferenc Mádl]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1305 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114154/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1305 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. jaanuar 2001 |{{Lippriik|Tšehhi}} |Peaminister [[Miloš Zeman]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1288 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230930053008/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1288 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |14. veebruar 2001 |{{Lippriik|Belgia}} |Peaminister [[Guy Verhofstadt]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1265 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230930052157/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1265 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12. aprill 2001 |{{Lippriik|Leedu|1988}} |Peaminister [[Rolandas Paksas]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1262 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003034250/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1262 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |2.-4. mai 2001 |{{Lippriik|Malta}} |President [[Guido de Marco]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=2154 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003031049/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=2154 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24.-26. mai 2001 |{{Lippriik|Iirimaa}} |President [[Mary McAleese]] |riigivisiit |<ref>https://vm.ee/en/news/president-ireland-will-pay-state-visit-estonia</ref> |- |18. juuni 2001 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Komisjoni president [[Romano Prodi]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=5104 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230930054349/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=5104 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |19.-20. juuli 2001 |{{Lippriik|Šveits}} |Liidupresident [[Morit Leuenberger]] |ametlik visiit |<ref>https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7528{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |28. juuli 2001 |{{Lippriik|Prantsusmaa|1976}} |President [[Jacques Chirac|Jacques René Chirac]] |ametlik visiit |<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/1799725/jacques-chirac-kulastab-eestit</ref> |- |6. august 2001 |{{Lippriik|ÜRO|nimi=ÜRO}} |Peaassamblee president [[Harri Holkeri]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8805 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003040924/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8805 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. september 2001 |{{Lippriik|Soome}}<br>{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu|1988}}<br>{{Lippriik|Poola}} |President [[Tarja Halonen]]<br>President [[Vaira Vīķe-Freiberga]]<br>President [[Valdas Adamkus]]<br>President [[Aleksander Kwaśniewski]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9601 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230930055946/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9601 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |31. oktoober 2001 |{{Lippriik|Holland}} |Peaminister [[Wim Kok]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=11531{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |20. veebruar 2002 |{{Lippriik|Norra}} |Peaminister [[Kjell Magne Bondevik]] | |<ref name="et">https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=13665{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |28. veebruar 2002 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Anders Fogh Rasmussen]] | |<ref name="et" /> |- |18.-19. aprill 2002 |{{Lippriik|Türgi}} |President [[Ahmet Necdet Sezer]] |riigivisiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=15895{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |24.-25. aprill 2002 |{{Lippriik|Austria}} |Liidupresident [[Thomas Klestil]] |ametlik visiit |<ref>https://www.postimees.ee/1934681/austria-president-teeb-visiidi-eestisse</ref> |- |12.-13. juuni 2002 |{{Lippriik|Hiina}} |President [[Jiang Zemin]] |riigivisiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=18451{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |27.-28. juuni 2002 |{{Lippriik|Armeenia}} |President [[Robert Kotšarjan]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=19096 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2021-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210224175618/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=19096 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |5.-7. august 2002 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Vaira Vīķe-Freiberga]] |töövisiit |<ref>https://www.ohtuleht.ee/126026/lati-president-tuleb-visiidile</ref> |- |29. august 2002 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Paavo Lipponen]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=20993{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |14. jaanuar 2003 |{{Lippriik|Leedu|1988}} |Peaminister [[Algirdas Brazauskas]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=28116{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |7. aprill 2003 |{{Lippriik|Horvaatia}} |President [[Stjepan Mesić]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=31639 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2021-08-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210804165735/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=31639 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |23.-24. aprill 2003 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu|1988}} |President [[Vaira Vīķe-Freiberga]]<br>President [[Rolandas Paksas]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=32263 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2020-08-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200813170646/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=32263 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |10.-12. mai 2003 |{{Lippriik|Portugal}} |President [[Jorge Sampaio|Jorge Fernando Branco de Sampaio]] |riigivisiit |<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/50953940/eestisse-saabub-visiidile-portugali-president</ref> |- |11.-12. juuni 2003 |{{Lippriik|Bulgaaria}} |President [[Georgi Parvanov]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=34826 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2020-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001090054/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=34826 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |29. juuni-1. juuli 2003 |{{Lippriik|Mongoolia|1945}} |President [[Natsagijn Bagabandi]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=35485 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2020-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001074304/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=35485 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |28. august 2003 |{{Lippriik|Rootsi}} |Peaminister [[Göran Persson]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=37409{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |9.-10. september 2003 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Tarja Halonen]] |ametlik visiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=37962{{Kõdulink|aeg=veebruar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |11. september 2003 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Liidu president [[Pat Cox]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=38089{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |20.-21. aprill 2004 |{{Lippriik|Itaalia|2003}} |President [[Carlo Azeglio Ciampi]] |riigivisiit |<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/50982005/eestisse-saabus-visiidile-itaalia-riigipea</ref> |- |6. mai 2004 |{{Lippriik|Iirimaa}} |Peaminister [[Bertie Ahern]] | |<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/50983115/iiri-peaminister-tuleb-eestisse</ref> |- |12. oktoober 2004 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |President [[Mihheil Saakašvili]] |ametlik visiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=54375{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |13. oktoober 2004 |{{Lippriik|Küpros}} |President [[Tassos Papadopoulos]] |ametlik visiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=54406{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |18. november 2004 |{{Lippriik|Bulgaaria}} |Peaminister [[Simeon Saxe-Coburg Gotha]] |ametlik visiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=55726{{Kõdulink|aeg=detsember 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |23.-24. november 2004 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidupresident [[Horst Köhler]] |ametlik visiit |<ref>https://www.err.ee/425334/saksa-presidendi-visiit-hairib-tallinna-liiklust</ref> |- |29. märts 2005 |{{Lippriik|Leedu}} |President [[Valdas Adamkus]] |töövisiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=60900{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |29. märts 2005 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär [[Javier Solana]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=61898{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |2. mai 2005 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Anders Fogh Rasmusse]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=62169{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |28.-29. juuni 2005 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidupresident [[Horst Köhler]] | |<ref>https://www.postimees.ee/1483731/eestit-kulastab-saksamaa-president</ref> |- |5.-6. juuli 2005 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Aleksander Kwaśniewski]] |ametlik visiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=65114{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |29.-30. juuli 2005 |{{Lippriik|Leedu}} |President [[Valdas Adamkus]] |töövisiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=65870{{Kõdulink|aeg=detsember 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |19.-20. september 2005 |{{Lippriik|Iisrael}} |President [[Moshe Katsav]] |riigivisiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=67772{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |29. september 2005 |{{Lippriik|Moldova}} |President [[Vladimir Voronin]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=68221 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2021-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211203070600/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=68221 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12.-13. oktoober 2005 |{{Lippriik|Slovakkia}} |President [[Ivan Gašparovič]] |riigivisiit |<ref name="uudised">https://vm.ee/uudised/eestisse-tuleb-riigivisiidile-slovakkia-president</ref> |- |3. november 2005 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}} |President [[Vaira Vīķe-Freiberga]]<br>President [[Valdas Adamkus]] |töövisiit |<ref name="uudised" /> |- |8. november 2005 |{{Lippriik|Horvaatia}} |President [[Ivo Sanader]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=69770{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |20. november 2005 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Tarja Halonen]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=70162{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |25.-26. märts 2006 |{{Lippriik|Soome}}<br>{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}}<br>{{Lippriik|Island}} |President [[Tarja Halonen]]<br>President [[Vaira Vīķe-Freiberga]]<br>President [[Valdas Adamkus]]<br>President [[Ólafur Ragnar Grímsson]] |President Meri matus |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=75081 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2022-08-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809171028/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=75081 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |27.-28. märts 2006 |{{Lippriik|Ungari}} |President [[László Sólyom]] |riigivisiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=75102{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |30. märts 2006 |{{Lippriik|Poola}} |Peaminister [[Kazimierz Marcinkiewicz]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=75272 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2022-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220118230257/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=75272 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |23. mai 2006 |{{Lippriik|Tšehhi}} |President [[Václav Klaus]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=77366 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2022-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220118215735/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=77366 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |21.-23. august 2006 |{{Lippriik|Island}} |Peaminister [[Geir Haarde]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=80176 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2022-08-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809162840/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=80176 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |19.-20. oktoober 2006 |{{Lippriik|Ühendkuningriik}} |Kuninganna [[Elizabeth II]]<br>Prints [[Prints Philip, Edinburghi hertsog|Philip]], Edinburghi hertsog |riigivisiit |<ref name="ReferenceC">{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=80871 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2021-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211025004547/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=80871 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |28. november 2006 |{{Lippriik|Ameerika Ühendriigid}} |President [[George W. Bush]] | |<ref name="ReferenceC" /> |- |12.-13. detsember 2006 |{{Lippriik|Ukraina}} |President [[Viktor Juštšenko]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/106-vabariigi-president-kohtus-ukraina-vabariigi-presidendiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501154239/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/106-vabariigi-president-kohtus-ukraina-vabariigi-presidendiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |16. detsember 2006 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Vaira Vīķe-Freiberga]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/107-vabariigi-president-vstas-oma-kodutalus-l-riigipead/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501141603/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/107-vabariigi-president-vstas-oma-kodutalus-l-riigipead/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |14. veebruar 2007 |{{Lippriik|Leedu}} |Peaminister [[Gediminas Kirkilas]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/145-vabariigi-president-kohtus-leedu-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501163856/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/145-vabariigi-president-kohtus-leedu-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12. aprill 2007 |{{Lippriik|Austria}} |Liidupresident [[Heinz Fischer]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/192-vabariigi-president-ja-austria-riigipea-arutasid-euroopa-tulevikku/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501151303/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/192-vabariigi-president-ja-austria-riigipea-arutasid-euroopa-tulevikku/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24.-25. mai 2007 |{{Lippriik|Jaapan}} |Keiser [[Akihito]]<br>Keisrinna [[Michiko]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/203-eesti-inimesed-saavad-jaapani-keisriga-kohtuda-24-mail-tallinna-lauluvakul/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501120646/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/203-eesti-inimesed-saavad-jaapani-keisriga-kohtuda-24-mail-tallinna-lauluvakul/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12. juuli 2007 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Tarja Halonen]] |eravisiit |<ref>https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/273-president-ilves-kohtus-soome-riigipeaga/index.html{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |12. juuli 2007 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Valdis Zatlers]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/272-president-ilves-l-riigipeale-meie-riikide-suhted-on-erilised/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501145610/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/272-president-ilves-l-riigipeale-meie-riikide-suhted-on-erilised/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |6. november 2007 |{{Lippriik|Horvaatia}} |President [[Stjepan Mesić]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/359-vabariigi-president-kohtus-horvaatia-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501105505/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/359-vabariigi-president-kohtus-horvaatia-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |21. november 2007 |{{Lippriik|Ungari}} |Peaminister [[Ferenc Gyurcsány]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/369-vabariigi-president-kohtus-ungari-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501113624/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/369-vabariigi-president-kohtus-ungari-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |7. veebruar 2008 |{{Lippriik|Monaco}} |Vürst [[Albert II]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/431-president-ilves-kohtus-monaco-v-albert-ii-ga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501164704/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/431-president-ilves-kohtus-monaco-v-albert-ii-ga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |6. märts 2008 |{{Lippriik|Läti}} |Peaminister [[Ivars Godmanis]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/458-president-ilves-andis-teenetemi-l-peaministrile/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501092939/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/458-president-ilves-andis-teenetemi-l-peaministrile/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. märts 2008 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Lech Kaczyński]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/469-eesti-riigipea-poola-presidendile-meie-vakutse-peitub-kuses-kuidas-luua-rahulikumat-euroopat-ja-stabiilsemat-maailma/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501093014/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/469-eesti-riigipea-poola-presidendile-meie-vakutse-peitub-kuses-kuidas-luua-rahulikumat-euroopat-ja-stabiilsemat-maailma/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |29. märts 2008 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |Peaminister [[Lado Gurgenidze]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/476-president-ilves-eesti-toetab-gruusia-soovi-liituda-nato-liikmelisusprogrammiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501163342/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/476-president-ilves-eesti-toetab-gruusia-soovi-liituda-nato-liikmelisusprogrammiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |11. aprill 2008 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Anders Fogh Rasmussen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/490-president-ilvese-ja-taani-peaminister-rasmussen-arutasid-euroopa-liidu-tuleviku-ja-julgeoleku-sunkte/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501140725/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/490-president-ilvese-ja-taani-peaminister-rasmussen-arutasid-euroopa-liidu-tuleviku-ja-julgeoleku-sunkte/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |29.-30. aprill 2008 |{{Lippriik|Leedu}} |President [[Valdas Adamkus]] |riigivisiit |<ref>https://www.ohtuleht.ee/276970/leedu-president-valdas-adamkus-tuleb-eestisse</ref> |- |30. aprill 2008 |{{Lippriik|Albaania}} |Peaminister [[Sali Berisha]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/507-president-ilves-kohtus-albaania-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501103911/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/507-president-ilves-kohtus-albaania-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |6. mai 2008 |{{Lippriik|Tšehhi}} |Peaminister [[Mirek Topolánek]] | |<ref name="ReferenceD">{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/510-president-ilves-kohtus-tehhi-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501161406/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/510-president-ilves-kohtus-tehhi-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |7. mai 2008 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Valdis Zatlers]] | |<ref name="ReferenceD" /> |- |14.-16. mai 2008 |{{Lippriik|Holland}} |Kuninganna [[Beatrix (Madalmaade kuninganna)|Beatrix]] | |<ref name="ReferenceE">https://www.postimees.ee/1795293/hollandi-kuninganna-saabus-eestisse</ref> |- |10.-12. juuni 2008 |{{Lippriik|Belgia}} |Belglaste kuningas [[Albert II (Belgia)|Albert II]]<br>Belglaste kuninganna [[Paola (belglaste kuninganna)|Paola]] |riigivisiit |<ref name="ReferenceE" /> |- |28. august 2008 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Poola}} |President [[Valdis Zatlers]]<br>President [[Lech Kaczyński]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/603-eesti-l-ja-poola-riigipead-euroopa-liit-peab-olema-otsustav-duse-vtuste-kaitsmisel/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501164729/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/603-eesti-l-ja-poola-riigipead-euroopa-liit-peab-olema-otsustav-duse-vtuste-kaitsmisel/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |10. oktoober 2008 |{{Lippriik|Türgi}} |President [[Abdullah Gül]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/636-eesti-riigipea-kohtus-t-presidendiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501111708/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/636-eesti-riigipea-kohtus-t-presidendiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |25. november 2008 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}} |President [[Valdis Zatlers]]<br>President [[Valdas Adamkus]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/677-tallinna-ldal-kohtusid-balti-riikide-presidendid/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501110848/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/677-tallinna-ldal-kohtusid-balti-riikide-presidendid/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |27. jaanuar 2009 |{{Lippriik|Leedu}} |Peaminister [[Andrius Kubilius]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/716-eesti-riigipea-leedu-peaministrile-praegu-on-oluline-julgustada-ettevst/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501115316/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/716-eesti-riigipea-leedu-peaministrile-praegu-on-oluline-julgustada-ettevst/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |13. veebruar 2009 |{{Lippriik|Tadžikistan}} |President [[Emomali Rahmon]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/732-eesti-riigipea-kohtus-tadikistani-presidendiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501101522/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/732-eesti-riigipea-kohtus-tadikistani-presidendiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |27. veebruar 2009 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Valdis Zatlers]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/747-eesti-riigipea-kohtus-l-presidendiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501134117/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/747-eesti-riigipea-kohtus-l-presidendiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24. märts 2009 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Anders Fogh Rasmussen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/765-eesti-riigipea-andis-taani-peaministrile-k-teenetemi/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501161920/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/765-eesti-riigipea-andis-taani-peaministrile-k-teenetemi/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |7.-8. aprill 2009 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Valdis Zatlers]] |riigivisiit |<ref>https://vm.ee/en/news/president-republic-latvia-make-state-visit-estonia</ref> |- |17. aprill 2009 |{{Lippriik|Poola}} |Peaminister [[Donald Tusk]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/789-vabariigi-president-kohtus-poola-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501161148/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/789-vabariigi-president-kohtus-poola-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |4.-5. mai 2009 |{{Lippriik|Hispaania}} |Kuningas [[Juan Carlos I]]<br>Kuninganna [[Sofía (Hispaania kuninganna)|Sofia]] |riigivisiit |<ref>https://www.postimees.ee/106495/hispaania-kuningas-tuleb-mai-alguses-eestisse</ref> |- |15. september 2009 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |Peaminister [[Nika Gilaur]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/914-vabariigi-president-kohtus-gruusia-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501111141/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/914-vabariigi-president-kohtus-gruusia-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |8. oktoober 2009 |{{Lippriik|Leedu}} |Peaminister [[Dalia Grybauskaitė]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/941-president-ilves-kohtus-leedu-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501113901/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/941-president-ilves-kohtus-leedu-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |10. november 2009 |{{Lippriik|Montenegro}} |President [[Filip Vujanović]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/979-eesti-riigipea-kohtus-montenegro-presidendiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501153807/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/979-eesti-riigipea-kohtus-montenegro-presidendiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |20. jaanuar 2010 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |President [[Mihheil Saakašvili]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1045-vabariigi-president-kohtus-gruusia-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501113155/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1045-vabariigi-president-kohtus-gruusia-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |16. märts 2010 |{{Lippriik|Kosovo}} |Peaminister [[Hashim Thaçi]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1085-eesti-riigipea-kohtus-kosovo-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501130103/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1085-eesti-riigipea-kohtus-kosovo-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |7.-8. aprill 2010 |{{Lippriik|Aserbaidžaan}} |President [[İlham Əliyev]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1106-eesti-riigipea-kohtus-aserbaidaani-presidendiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501152133/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1106-eesti-riigipea-kohtus-aserbaidaani-presidendiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |4.-5. aprill 2010 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Tarja Halonen]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1129-eesti-riigipea-soome-presidendile-me-oleme-hvelled-head-naabrid/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501133602/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1129-eesti-riigipea-soome-presidendile-me-oleme-hvelled-head-naabrid/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. juuni 2010 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Mari Kiviniemi]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1178-vabariigi-president-kohtus-soome-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501142812/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1178-vabariigi-president-kohtus-soome-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |13. september 2010 |{{Lippriik|Serbia|2004}} |President [[Boris Tadić]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/4964-president-ilves-kohtus-serbia-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501105420/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/4964-president-ilves-kohtus-serbia-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |28. september 2010 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidupresident [[Christian Wulff]] |töövisiit |<ref>https://www.postimees.ee/317599/saksamaa-president-christian-wulff-tuleb-eestisse</ref> |- |23.-24. oktoober 2010 |{{Lippriik|Makedoonia}} |President [[Gjorge Ivanov]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5206-president-ilves-kohtus-makedoonia-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501101917/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5206-president-ilves-kohtus-makedoonia-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |5. november 2010 |{{Lippriik|Läti}} |Peaminister [[Valdis Dombrovskis]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5277-eesti-riigipea-kohtus-laeti-valitsusjuhiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501131327/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5277-eesti-riigipea-kohtus-laeti-valitsusjuhiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |28.-29. märts 2011 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Bronisław Komorowski]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5899-president-ilves-eesti-ja-poola-suhted-on-kahe-hea-sobra-suhted/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501102332/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5899-president-ilves-eesti-ja-poola-suhted-on-kahe-hea-sobra-suhted/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12.-13. aprill 2011 |{{Lippriik|Rumeenia}} |President [[Traian Băsescu]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5959-president-ilves-rumeenia-riigipeale-meie-suhted-on-head-ja-probleemidest-vabad/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2024-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240422213350/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5959-president-ilves-rumeenia-riigipeale-meie-suhted-on-head-ja-probleemidest-vabad/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. aprill 2011 |{{Lippriik|Belgia}} |Peaminister [[Yves Leterme]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5981-eesti-riigipea-kohtus-belgia-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501103534/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5981-eesti-riigipea-kohtus-belgia-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. mai 2011 |{{Lippriik|Luksemburg}} |Peaminister [[Jean-Claude Juncker]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6038-president-ilves-ja-luksemburgi-peaminister-meie-koigi-vastutustunne-annab-euroalale-tugevuse/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501101005/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6038-president-ilves-ja-luksemburgi-peaminister-meie-koigi-vastutustunne-annab-euroalale-tugevuse/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |5. mai 2011 |{{Lippriik|Sloveenia}} |President [[Danilo Türk]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6053-eesti-riigipea-sloveenia-presidendile-euroopa-liidu-edukas-naabruspoliitika-muudab-edukamaks-ka-meie-uehenduse/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-18 |arhiivimisaeg=2024-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240118153020/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6053-eesti-riigipea-sloveenia-presidendile-euroopa-liidu-edukas-naabruspoliitika-muudab-edukamaks-ka-meie-uehenduse/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |26. mai 2011 |{{Lippriik|Horvaatia}} |President [[Ivo Josipović]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6133-president-ilves-euroopa-liit-vajab-horvaatiat/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501162207/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6133-president-ilves-euroopa-liit-vajab-horvaatiat/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |7. juuni 2011 |{{Lippriik|Rootsi}} |Peaminister [[Fredrik Reinfeldt]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6172-president-ilves-rootsi-peaministrile-euroopa-liidu-taenane-otsetoetuste-suesteem-ei-ole-kestlik/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501095515/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6172-president-ilves-rootsi-peaministrile-euroopa-liidu-taenane-otsetoetuste-suesteem-ei-ole-kestlik/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |17. juuni 2011 |{{Lippriik|Leedu}} |President [[Dalia Grybauskaitė]] |töövisiit |<ref>https://vm.ee/en/news/president-lithuania-dalia-grybauskaite-visit-estonia</ref> |- |27. juuni 2011 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Jyrki Katainen]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6261-president-ilves-soome-peaministrile-euroopa-liidu-kueberkaitse-peab-saama-osaks-meie-uehisest-julgeoleku-ja-kaitsepoliitikast/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501160539/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6261-president-ilves-soome-peaministrile-euroopa-liidu-kueberkaitse-peab-saama-osaks-meie-uehisest-julgeoleku-ja-kaitsepoliitikast/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12. juuli 2011 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Andris Bērziņš]] |töövisiit |<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/49252625/eestisse-tuleb-visiidile-lati-uus-president-andris-berzins</ref> |- |20. august 2011 |{{Lippriik|Island}} |President [[Òlafur Ragnar Grimsson]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6404-president-ilves-island-aitas-eestil-oma-riigi-tagasi-votta/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501121623/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6404-president-ilves-island-aitas-eestil-oma-riigi-tagasi-votta/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12. oktoober 2011 |{{Lippriik|Norra}} |Peaminister [[Jens Stoltenberg]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6570-eesti-riigipea-kohtus-norra-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501163647/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6570-eesti-riigipea-kohtus-norra-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |19. oktoober 2011 |{{Lippriik|Moldova}} |Peaminister [[Vladimir Filat]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6602-eesti-riigipea-kohtus-moldova-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501132431/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6602-eesti-riigipea-kohtus-moldova-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |21. november 2011 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Parlamendi president [[Jerzy Buzek]] | |<ref>https://www.postimees.ee/641262/buzek-kriisist-aitab-valja-solidaarsuse-taastamine-euroopas</ref> |- |1.-2. detsember 2011 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}}<br>{{Lippriik|Poola}} |President [[Andris Bērziņš]]<br>President [[Dalia Grybauskaite]]<br>President [[Bronisław Komorowski]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6813-eesti-laeti-leedu-ja-poola-presidentide-kohtumine-eestis/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501123953/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6813-eesti-laeti-leedu-ja-poola-presidentide-kohtumine-eestis/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. jaanuar 2012 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Tarja Halonen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7040-soome-president-tarja-halonen-tegi-eestisse-viimase-visiidi-riigipeana/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501101608/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7040-soome-president-tarja-halonen-tegi-eestisse-viimase-visiidi-riigipeana/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |23. aprill 2012 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Jyrki Katainen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7372-eesti-riigipea-kohtus-soome-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501145520/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7372-eesti-riigipea-kohtus-soome-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |25. aprill 2012 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Sauli Niinistö]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7381-president-ilves-president-niinistoele-eesti-ja-soome-on-kaks-head-naabrit-ja-kindlat-liitlast/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501120020/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7381-president-ilves-president-niinistoele-eesti-ja-soome-on-kaks-head-naabrit-ja-kindlat-liitlast/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |31. mai 2012 |{{Lippriik|Malta}} |President [[George Abela]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7537-president-ilves-malta-riigipeale-ei-ole-vaeikeseid-ja-kaugeid-maid/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501154330/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7537-president-ilves-malta-riigipeale-ei-ole-vaeikeseid-ja-kaugeid-maid/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24. jaanuar 2013 |{{Lippriik|Leedu}} |Peaminister [[Algirdas Butkevičius]] | |<ref name="ReferenceF">{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/8536-eesti-riigipea-kohtus-leedu-uue-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135956/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/8536-eesti-riigipea-kohtus-leedu-uue-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |11. märts 2013 |{{Lippriik|Poola}} |Peaminister [[Donald Tusk]] | |<ref name="ReferenceF" /> |- |8. aprill 2013 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Andris Bērziņš]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/8831-2013-04-08-14-11-28/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135954/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/8831-2013-04-08-14-11-28/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |29.-30. aprill 2013 |{{Lippriik|Afganistan|2004}} |President [[Hamid Karzai]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/8970-president-ilves-afganistani-riigipeale-vastutus-oma-vabaduse-eest-muudab-iga-riigi-tugevamaks-ja-edukamaks/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140002/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/8970-president-ilves-afganistani-riigipeale-vastutus-oma-vabaduse-eest-muudab-iga-riigi-tugevamaks-ja-edukamaks/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. juuni 2013 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Lech Wałęsa]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9128-presidendid-ilves-ja-wasa-vestlesid-euroopast/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135955/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9128-presidendid-ilves-ja-wasa-vestlesid-euroopast/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. juuni 2013 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Jyrki Katainen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9188-eesti-riigipea-kohtus-soome-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135957/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9188-eesti-riigipea-kohtus-soome-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |20.-21. juuni 2013 |{{Lippriik|Ungari}} |President [[János Áder]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9189-2013-06-20-10-05-46/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140002/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9189-2013-06-20-10-05-46/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |9.-10. juuli 2013 |{{Lippriik|Saksamaa}} |President [[Joachim Gauck]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9249-president-ilves-kohtus-eestisse-riigivisiidile-saabunud-saksamaa-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140000/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9249-president-ilves-kohtus-eestisse-riigivisiidile-saabunud-saksamaa-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |25. juuli 2013 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Andris Bērziņš]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9289-2013-07-25-11-38-54/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135957/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9289-2013-07-25-11-38-54/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |25. juuli 2013 |{{Lippriik|Bulgaaria}} |President [[Rosen Plevneliev]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9409-2013-09-12-12-05-23/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003193704/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9409-2013-09-12-12-05-23/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |15. oktoober 2013 |{{Lippriik|Ukraina}} |President [[Viktor Janukovõtš]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9517-president-ilves-kohtus-ukraina-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140003/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9517-president-ilves-kohtus-ukraina-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |28. aprill 2014 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |President [[Giorgi Margvelašvili]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10100-president-ilves-kohtus-gruusia-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2023-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230926093716/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10100-president-ilves-kohtus-gruusia-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. juuni 2014 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Alexander Stubb]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10372-president-ilves-kohtus-soome-vastse-peaministri-alexander-stubbiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140000/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10372-president-ilves-kohtus-soome-vastse-peaministri-alexander-stubbiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. juuni 2014 - 1. juuli 2014 |{{Lippriik|Austria|}} |Liidupresident [[Heinz Fischer]] |ametlik visiit |<ref>https://www.vm.ee/uudised/eestisse-tuleb-visiidile-austria-president-heinz-fischer</ref> |- |3. september 2014 |{{Lippriik|Ameerika Ühendriigid}} |President [[Barack Obama]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10510-2014-09-03-12-43-55/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135959/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10510-2014-09-03-12-43-55/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. september 2014 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}} |President [[Andris Bērziņš]]<br>President [[Dalia Grybauskaitė]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10512-2014-09-03-13-40-20/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2023-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230930104600/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10512-2014-09-03-13-40-20/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24. oktoober 2014 |{{Lippriik|Türgi}} |President [[Recep Tayyip Erdoğan]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10665-2014-10-24-12-17-47/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135954/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10665-2014-10-24-12-17-47/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |2. detsember 2014 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}}<br>{{Lippriik|Poola}} |President [[Andris Bērziņš]]<br>President [[Dalia Grybauskaitė]]<br>President [[Bronisław Komorowski]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10827-2014-12-02-04-33-11/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140005/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10827-2014-12-02-04-33-11/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |26. jaanuar 2015 |{{Lippriik|Horvaatia}} |Peaminister [[Zoran Milanović]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11005-piltuudis-president-ilves-kohtus-horvaatia-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2023-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231001045301/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11005-piltuudis-president-ilves-kohtus-horvaatia-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3.-4. veebruar 2015 |{{Lippriik|Sloveenia}} |Peaminister [[Miro Cerar]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11022-piltuudis-president-ilves-kohtus-sloveenia-peaministri-miro-cerariga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140006/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11022-piltuudis-president-ilves-kohtus-sloveenia-peaministri-miro-cerariga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |9. juuni 2015 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Raimonds Vējonis]] | |<ref name="ReferenceG">https://www.err.ee/538145/lati-uus-president-teeb-oma-esimese-visiidi-eestisse</ref> |- |21. august 2015 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Raimonds Vējonis]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11506-2015-08-21-17-46-51/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192626/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11506-2015-08-21-17-46-51/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |23. august 2015 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Andrzej Duda]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11496-2015-08-17-10-31-34/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2023-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230926084225/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11496-2015-08-17-10-31-34/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. oktoober 2015 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |Peaminister [[Iraki Garibašvili]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11699-eesti-riigipea-kohtus-gruusia-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192626/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11699-eesti-riigipea-kohtus-gruusia-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |19.-20. oktoober 2015 |{{Lippriik|Slovakkia}} |President [[Andrej Kiska]] | |<ref name="ReferenceG" /> |- |2. märts 2016 |{{Lippriik|Läti}} |Peaminister [[Māris Kučinskis]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12065-2016-03-02-10-28-06/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003193209/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12065-2016-03-02-10-28-06/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |17.-18. mai 2016 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Sauli Niinistö]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12164-2016-04-25-11-18-02/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2023-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230921101326/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12164-2016-04-25-11-18-02/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |27. juuni 2016 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Andrzej Duda]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12366-president-ilves-kohtus-poola-riigipeaga-teemadeks-on-euroopa-liidu-tulevik-ja-nato-tippkohtumine-varssavis/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192625/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12366-president-ilves-kohtus-poola-riigipeaga-teemadeks-on-euroopa-liidu-tulevik-ja-nato-tippkohtumine-varssavis/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24.-25. august 2016 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidukantsler [[Angela Merkel]] | |<ref>https://www.postimees.ee/3811369/fotod-angela-merkel-joudis-eestisse</ref> |- |21. november 2016 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Raimonds Vējonis]] | |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/485-piltuudis-presidendid-kaljulaid-ja-vejonis-kohtusid-kadriorus{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |23. jaanuar 2017 |{{Lippriik|Ukraina}} |President [[Petro Porošenko]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/521-president-kaljulaid-ukraina-peab-saama-ise-otsustada-oma-saatuse-ule |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192628/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/521-president-kaljulaid-ukraina-peab-saama-ise-otsustada-oma-saatuse-ule/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. jaanuar 2017 |{{Lippriik|Leedu}} |Peaminister [[Saulius Skvernelis]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/524-piltuudis-president-kaljulaid-kohtus-leedu-peaministri-saulius-skvernelisega |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192631/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/524-piltuudis-president-kaljulaid-kohtus-leedu-peaministri-saulius-skvernelisega/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |31. jaanuar 2017 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Ülemkogu eesistuja [[Donald Tusk]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/527-president-kaljulaid-kohtus-euroopa-ulemkogu-eesistuja-donald-tuskiga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192627/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/527-president-kaljulaid-kohtus-euroopa-ulemkogu-eesistuja-donald-tuskiga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |13. mai 2017 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Sauli Niinistö]] | |<ref name="ReferenceH">{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/577-piltuudis-presidendid-kaljulaid-ja-niinisto-keskendusid-kohtumisel-euroopa-julgeolekule |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192758/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/577-piltuudis-presidendid-kaljulaid-ja-niinisto-keskendusid-kohtumisel-euroopa-julgeolekule/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. mai 2017 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Parlamendi president [[Antonio Tajani]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/588-piltuudis-riigipea-kohtus-euroopa-parlamendi-presidendi-antonio-tajaniga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192729/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/588-piltuudis-riigipea-kohtus-euroopa-parlamendi-presidendi-antonio-tajaniga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |5.-6. juuni 2017 |{{Lippriik|Leedu}} |President [[Dalia Grybauskaitė]] |riigivisiit |<ref>https://news.err.ee/599284/grybauskait-to-visit-estonia-next-week</ref> |- |6. juuni 2017 |{{Lippriik|Norra}} |Peaminister [[Erna Solberg]] | |<ref name="ReferenceH" /> |- |29.-30. juuni 2017 |style="white-space: nowrap;" |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |style="white-space: nowrap;" |Euroopa Komisjoni president [[Jean-Claude Juncker]]<br>Euroopa Ülemkogu eesistuja [[Donald Tusk]] | |<ref>https://www.ohtuleht.ee/813826/tana-saabuvad-eestisse-euroisad-juncker-ja-tusk-ning-70-ajakirjanikku</ref> |- |29.-30. juuni 2017 |{{Lippriik|Prantsusmaa|1976}} |Peaminister [[Édouard Philippe]] | |<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/78721430/delfi-fotod-prantsumaa-peaminister-edouard-philippe-soidab-tana-tapale</ref> |- |22.-23. august 2017 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidupresident [[Frank-Walter Steinmeier]] | |<ref>https://www.postimees.ee/4203961/saksamaa-president-steinmeier-tuleb-eestisse-visiidile</ref> |- |28. september 2017 |{{Lippriik|Prantsusmaa|1976}} |President [[Emmanuel Macron]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/646-president-kaljulaid-kohtus-kadriorus-prantsusmaa-riigipea-emmanuel-macroniga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192812/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/646-president-kaljulaid-kohtus-kadriorus-prantsusmaa-riigipea-emmanuel-macroniga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |26. oktoober 2017 |{{Lippriik|Bosnia ja Hertsegoviina}} |Presidentuuri esimees [[Dragan Čović]] | |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/663-president-kaljulaid-kohtus-bosnia-ja-hertsegoviina-presidentuuri-esimehega{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |12. jaanuar 2018 |{{Lippriik|Jaapan}} |Peaminister [[Shinzo Abe]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/710-president-kaljulaid-jaapan-ja-eesti-jagavad-kirge-digiilma-vastu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192638/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/710-president-kaljulaid-jaapan-ja-eesti-jagavad-kirge-digiilma-vastu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |14.-15. jaanuar 2018 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Lars Løkke Rasmussen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/711-riigipea-ja-taani-peaministri-kohtumine-keskendus-julgeolekukusimustele |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192635/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/711-riigipea-ja-taani-peaministri-kohtumine-keskendus-julgeolekukusimustele/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. mai 2018 - 3. juuni 2018 |{{Lippriik|Austria|}} |Liidupresident [[Alexander Van der Bellen|Alexander van der Bellen]] |ametlik visiit |<ref>https://www.postimees.ee/4495718/austria-president-tuleb-eestisse-vaatama-vanemate-abiellumiskohta</ref> |- |12.-13. juuni 2018 |{{Lippriik|Holland}} |Kuningas [[Willem-Alexander]]<br>Kuninganna [[Máxima]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/743-madalmaade-kuningapaar-kulastab-juunis-eestit |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192721/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/743-madalmaade-kuningapaar-kulastab-juunis-eestit/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |16. juuni 2018 |{{Lippriik|Rumeenia}} |Peaminister [[Viorica Dăncilă]] | |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/787-president-kaljulaid-kohtus-rumeenia-peaministriga{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |21.-22. juuni 2018 |{{Lippriik|Island}}<br>{{Lippriik|Soome}}<br>{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}}<br>{{Lippriik|Poola}}<br>{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |President [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]<br>President [[Sauli Niinistö]]<br>President [[Raimonds Vējonis]]<br>President [[Dalia Grybauskaitė]]<br>President [[Andrzej Duda]]<br>President [[Giorgi Margvelašvili]] |EV100 tähistamine |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/765-juunis-tuleb-eesti-sunnipaeva-puhul-tartusse-kuus-riigipead |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192630/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/765-juunis-tuleb-eesti-sunnipaeva-puhul-tartusse-kuus-riigipead/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |4.-5. juuli 2018 |{{Lippriik|Itaalia}} |President [[Sergio Mattarella]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/799-president-kaljulaid-rohutas-itaalia-kolleegiga-kohtudes-euroopa-uhtsuse-hoidmise-olulisust |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192631/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/799-president-kaljulaid-rohutas-itaalia-kolleegiga-kohtudes-euroopa-uhtsuse-hoidmise-olulisust/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |25. september 2018 |{{Lippriik|Vatikan|2001}} |Paavst [[Franciscus]] | |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/829-paavst-franciscusest-sai-eesti-e-resident{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |2. aprill 2019 |{{Lippriik|Belgia}} |Belglaste kuningas [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] |töövisiit |<ref>https://www.err.ee/925251/lauri-bambus-belglaste-kuningas-philippe-on-eelkaijatest-populaarsem</ref> |- |9.-11. aprill 2019 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Raimonds Vējonis]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/927-lati-riigipea-tuleb-jargmisel-nadalal-eestisse-riigivisiidile |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192635/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/927-lati-riigipea-tuleb-jargmisel-nadalal-eestisse-riigivisiidile/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |16.-17. mai 2019 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |President [[Salome Zurabišvili]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/957-president-kaljulaid-gruusial-eestlaste-sudametes-eriline-koht |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192637/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/957-president-kaljulaid-gruusial-eestlaste-sudametes-eriline-koht/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |14. juuni 2019 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Antti Rinne]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/976-president-kaljulaid-kohtus-soome-peaministriga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192641/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/976-president-kaljulaid-kohtus-soome-peaministriga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |15.-16. juuni 2019 |{{Lippriik|Taani}} |Kuninganna [[Margrethe II]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/935-taani-kuninganna-tuleb-juunis-eestisse |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192722/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/935-taani-kuninganna-tuleb-juunis-eestisse/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. juuni 2019 |{{Lippriik|Horvaatia}} |President [[Kolinda Grabar-Kitarović]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/978-president-kaljulaid-arutas-oma-horvaatia-kolleegiga-kahe-riigi-koostood |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192643/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/978-president-kaljulaid-arutas-oma-horvaatia-kolleegiga-kahe-riigi-koostood/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |10. juuli 2019 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Egils Levits]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/992-president-kaljulaid-kohtus-tana-oma-vastse-lati-kolleegiga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241205113314/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/992-president-kaljulaid-kohtus-tana-oma-vastse-lati-kolleegiga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |20. august 2019 |{{Lippriik|Leedu}} |President [[Gitanas Nausėda]] |ametlik visiit |<ref>https://news.err.ee/971382/lithuanian-president-to-visit-estonia-on-restoration-of-independence-day</ref> |- |1. oktoober 2019 |{{Lippriik|Albaania}} |President [[Ilir Meta]] |töövisiit |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1032-president-kaljulaid-eesti-toetab-albaania-euroopa-liidu-suunalisi-puudlusi{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |22. november 2019 |{{Lippriik|Ukraina}} |President [[Volodõmõr Zelenskõi]] |töövisiit |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1061-ukraina-president-volodomor-zelenskoi-tuleb-uuel-nadalal-eestisse-visiidile{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |10. jaanuar 2020 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Sanna Marin]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1082-president-kaljulaid-kohtus-soome-peaministri-sanna-mariniga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192631/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1082-president-kaljulaid-kohtus-soome-peaministri-sanna-mariniga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |10. märts 2020 |{{Lippriik|Montenegro}} |President [[Milo Djukanović]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1117-president-kaljulaid-loodame-montenegro-peatsele-uhinemisele-euroopa-liiduga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192645/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1117-president-kaljulaid-loodame-montenegro-peatsele-uhinemisele-euroopa-liiduga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |25. juuni 2020 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Egils Levits]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1161-president-kaljulaid-lati-kolleegile-kriis-toi-hasti-esile-meie-riikide-tugeva-koostoo |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192736/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1161-president-kaljulaid-lati-kolleegile-kriis-toi-hasti-esile-meie-riikide-tugeva-koostoo/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |11. september 2020 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Mette Fredriksen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1186-president-kaljulaid-kohtus-taani-peaministriga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192645/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1186-president-kaljulaid-kohtus-taani-peaministriga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |19. oktoober 2020 |{{Lippriik|Poola}}<br>{{Lippriik|Bulgaaria}} |President [[Andrzej Duda]]<br>President [[Rumen Radev]] |Kolme Mere tippkohtumine |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1205-kolme-mere-virtuaalne-tippkohtumine-toob-esmaspaeval-kokku-riigijuhid-nii-euroopast-kui |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192804/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1205-kolme-mere-virtuaalne-tippkohtumine-toob-esmaspaeval-kokku-riigijuhid-nii-euroopast-kui/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |10.-11. juuni 2021 |{{Lippriik|Kosovo}} |President [[Vjosa Osmani-Sadriu]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1332-kosovo-president-tuleb-neljapaeval-eestisse |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192628/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1332-kosovo-president-tuleb-neljapaeval-eestisse/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |16.-17. juuni 2021 |{{Lippriik|Rumeenia}} |President [[Klaus Werner Iohannis]] |riigivisiit |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1336-rumeenia-president-tuleb-sel-nadalal-eestisse-riigivisiidile{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |7. juuli 2021 |{{Lippriik|Hispaania}} |Peaminister [[Pedro Sánchez]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1349-president-kaljulaid-kohtus-hispaania-peaministriga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192646/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1349-president-kaljulaid-kohtus-hispaania-peaministriga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |20. august 2021 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Parlamendi president [[David-Maria Sassoli]] | |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11150-president-kaljulaid-kohtus-euroopa-parlamendi-presidendiga{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |5. september 2021 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Egils Levits]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11167-president-kaljulaid-kohtus-lati-presidendiga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192750/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11167-president-kaljulaid-kohtus-lati-presidendiga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |5. november 2021 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Egils Levits]] |töövisiit |<ref>https://www.err.ee/1608391250/lati-president-saabub-reedel-eestisse-visiidile</ref> |- |9. veebruar 2022 |{{Lippriik|Belgia}} |Peaminister [[Alexander De Croo]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53402-eesti-riigipea-kohtumisel-belgia-peaministriga-me-ei-tee-kompromisse-nato-toimimise-alustes</ref> |- |24. veebruar 2022 |{{Lippriik|Euroopa Liit}}<br>{{Lippriik|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon|nimi=NATO}} |Euroopa Komisjoni president [[Ursula von der Leyen]]<br>Peasekretär [[Jens Stoltenberg]] | |<ref>https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/el-sel-nadalal-eesti-vabariigi-aastapaeval-eestis-visiidil-komisjoni-president-von-der-leyen-ja-nato-2023-02-20_et</ref> |- |1. märts 2022 |{{Lippriik|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon|nimi=NATO}} |Peasekretär [[Jens Stoltenberg]] |erakorraline visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53491-president-karis-nato-idatiiva-tugevdamine-moodapaasmatu-vastus-putini-sojaotsusele</ref> |- |1. märts 2022 |{{Lippriik|Suurbritannia}} |Peaminister [[Boris Johnson]] |erakorraline visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53551-president-karis-natos-tegutsevad-koik-liitlased-alati-pohimottel-uks-koigi-ja-koik-uhe-eest</ref> |- |28.-29. aprill 2022 |{{Lippriik|Küpros}} |President [[Nicos Anastasiades]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53661-kuprose-president-tuleb-eestisse-visiidile</ref> |- |12.-13. mai 2022 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Andrzej Duda]] |töövisiit |<ref>https://www.gov.pl/web/eesti/poola-presidendi-andrzej-duda-visiit</ref> |- |13. mai 2022 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Parlamendi president [[Roberta Metsola]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53682-president-karis-kohtub-poola-riigipeaga-ning-euroopa-parlamendi-presidendiga</ref> |- |1. juuni 2022 |{{Lippriik|Kreeka}} |President [[Katerina Sakellaropoulou]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53737-eesti-ja-kreeka-riigipea-tutvusid-ukraina-laste-oppimisvoimalustega-vanalinnav</ref> |- |13.-14. september 2022 |{{Lippriik|Malta}} |President [[George Vella]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53901-president-karis-kohtub-eestisse-visiidile-saabuva-malta-president-vellaga</ref> |- |30. september 2022 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Sauli Niinistö]] |töövisiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53969-president-alar-karis-kohtub-soome-president-sauli-niinistoga</ref> |- |10. oktoober 2022 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Komisjoni president [[Ursula von der Leyen]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53997-president-karis-raakis-von-der-leyeniga-ukraina-toetamisest-venemaa-agressiooni-vastu</ref> |- |12. jaanuar 2023 |{{Lippriik|Horvaatia}} |Peaminister [[Andrej Plenković]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/54431-president-karis-arutas-horvaatia-peaministriga-ukraina-toetamist</ref> |- |16. jaanuar 2023 |{{Lippriik|Armeenia}} |President [[Vaagn Hatšaturjan]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/54435-president-karis-kohtumisel-armeenia-presidendiga-vaikeriikidele-tahtis-reeglitel-pohinev</ref> |- |7. veebruar 2023 |{{Lippriik|Rootsi}} |President [[Ulf Kristersson]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/54490-president-karis-rootsi-peaministrile-nato-laienemine-laanemere-pohjakaldale-kogu-meie</ref> |- |23.-24. veebruar 2023 |{{Lippriik|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon|nimi=NATO}} |Peasekretär [[Jens Stoltenberg]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/54690-eesti-riigipea-nato-peasekretarile-mida-tugevam-nato-seda-tugevam-kogu-euroopa-julgeolek</ref> |- |15.-16. märts 2023 |{{Lippriik|Saksamaa}} |President [[Frank-Walter Steinmeier]] |töövisiit |<ref name="ReferenceI">https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/54738-president-karis-kohtub-saksamaa-riigipea-frank-walter-steinmeieriga</ref> |- |2.-4. mai 2023 |{{Lippriik|Rootsi}} |Kuningas [[Carl XVI Gustaf]]<br>Kuninganna [[Silvia (Rootsi kuninganna)|Silvia]] |riigivisiit |<ref name="ReferenceI" /> |- |5. juuli 2023 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Petteri Orpo]] |töövisiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55048-president-karis-eesti-soome-kahepoolsele-kaitsekoostoole-annab-uue-mootme-liitlassuhe-natos</ref> |- |10. juuli 2023 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Edgars Rinkēvičs]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55055-president-karis-eesti-lati-koostoo-tohusam-kui-kunagi-varem</ref> |- |25. september 2023 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |President [[Salome Zurabišvili]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55175-president-karis-kohtumisel-gruusia-riigipeaga-soovime-gruusiale-edukat-teed-euroopa-liitu</ref> |- |18. detsember 2023 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Andrzej Duda]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55612-president-karis-ja-poola-riigipea-andrzej-duda-tervitasid-amaris-nato-ohuturbemissioonil</ref> |- |11. jaanuar 2024 |{{Lippriik|Ukraina}} |President [[Volodõmõr Zelenskõi]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55649-ukraina-president-volodomor-zelenskoi-visiidil-eestis</ref> |- |2. veebruar 2024 |{{Lippriik|Šveits}} |President [[Viola Amherd]] |töövisiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55683-president-alar-karis-kohtub-sveitsi-presidendi-viola-amherdiga</ref> |- |12. veebruar 2024 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Parlamendi president [[Roberta Metsola]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55691-president-karis-kohtumisel-euroopa-parlamendi-presidendiga-seisame-koik-selle-eest-et-euroopa</ref> |- |15. mai 2024 |{{Lippriik|Island}} |President [[Guðni Th. Jóhannesson]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56011-president-alar-karis-kohtumisel-islandi-presidendiga-meil-tuleb-veelgi-tugevdada-survet</ref> |- |27.-29. mai 2024 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Alexander Stubb]] |riigivisiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56012-soome-riigipea-alexander-stubb-tuleb-mai-lopul-riigivisiidile-eestisse</ref> |- |23. juuni 2024 |{{Lippriik|Hispaania}} |Kuningas [[Felipe VI]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56143-hispaania-kuningas-tuleb-ametlikule-visiidile-eestisse</ref> |- |25. juuni 2024 |{{Lippriik|Singapur}} |President [[Tharman Shanmugaratnam]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56179-president-karis-singapuri-kolleegile-vaikeriikide-kapital-tark-rahvas</ref> |- |5.-6. september 2024 |{{Lippriik|Albaania}} |President [[Bajram Begaj]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56277-albaania-president-bajram-begaj-saabub-eestisse-ametlikule-visiidile</ref> |- |8.-10. oktoober 2024 |{{Lippriik|Portugal}} |President [[Marcelo Rebelo de Sousa]] |riigivisiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56355-portugali-presidentdi-marcelo-rebelo-de-sousa-riigivisiit-eestisse-lukkub-edasi</ref> |- |23. oktoober 2024 |{{Lippriik|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon|nimi=NATO}} |Peasekretär [[Mark Rutte]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56447-president-karis-kohtumisel-peasekretar-ruttega-ukraina-tee-nato-sse-poordumatu-loomulik-samm</ref> |- |16.-17. detsember 2024 |{{Lippriik|Holland}}<br>{{Lippriik|Leedu}}<br>{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Norra}}<br>{{Lippriik|Rootsi}}<br>{{Lippriik|Soome}}<br>{{Lippriik|Taani}}<br>{{Lippriik|Ühendkuningriik}} |Peaminister [[Dick Schoof]]<br>President [[Gitanas Nausėda]]<br>Peaminister [[Evika Siliņa]]<br>Peaminister [[Jonas Gahr Støre]]<br>Peaminister [[Ulf Kristersson]]<br>President [[Alexander Stubb]]<br>Peaminister [[Mette Frederiksen]]<br>Peaminister [[Keir Starmer]] |Ühendekspeditsiooniväe tippkohtumine |<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/120344153/fotod-eesti-voorustab-uhendekspeditsioonivae-riikide-liidreid-teemaks-on-ukraina-toetamine-ja-kaitsevoime-tostmine</ref> |- |13.-16. jaanuar 2025 |{{Lippriik|Maldiivid}} |President [[Mohamed Muizzu]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56863-eestisse-tuleb-ametlikule-visiidile-maldiivide-president</ref> |- |17. jaanuar 2025 |{{Lippriik|Suurbritannia}} |Tema Kuningliku Kõrgus [[Prints Edward, Edinburghi hertsog|Prints Edward]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56863-eestisse-tuleb-ametlikule-visiidile-maldiivide-president</ref> |- |21. märts 2025 |{{Lippriik|Suurbritannia}} |Tema Kuningliku Kõrgus [[William, Walesi prints|Kroonprints Edward]] |ametlik visiit | |- |7.-8. aprill 2025 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Andrzej Duda]] ja [[Agata Kornhauser-Duda]] |riigivisiit | |- |17. mai 2025 |{{Lippriik|Sloveenia}} |President [[Nataša Pirc Musar]] |ametlik visiit | |- |20.-21. mai 2025 |{{Lippriik|Botswana}} |President [[Duma Gideon Boko]] |riigivisiit | |- |5.-6. juuni 2025 |{{Lippriik|Vietnam}} |Peaminister [[Phạm Minh Chính]] |visiit | |- |20. juuni 2025 |{{Lippriik|Küpros}} |President [[Níkos Christodoulídis]] |ametlik visiit | |- |4. juuli 2025 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}} |President [[Edgars Rinkēvičs]]<br>President [[Gitanas Nausėda]] |eravisiit | |- |6. august 2025 |{{Lippriik|Iisrael}} |President [[Michal Herzog]] |ametlik visiit | |- |9.-11. oktoober 2025 |{{Lippriik|Austria}}<br>{{Lippriik|Bulgaaria}}<br>{{Lippriik|Saksamaa}}<br>{{Lippriik|Kreeka}}<br>{{Lippriik|Itaalia}}<br>{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Poola}}<br>{{Lippriik|Portugal}}<br>{{Lippriik|Slovakkia}}<br>{{Lippriik|Sloveenia}} |President [[Alexander Van der Bellen]]<br>President [[Rumen Radev]]<br>President [[Frank-Walter Steinmeier]]<br>President [[Konstantínos Tasoúlas]]<br>President [[Sergio Mattarella]]<br>President [[Edgars Rinkēvičs]]<br>President [[Karol Nawrocki]]<br>President [[Marcelo Rebelo de Sousa]]<br>President [[Peter Pellegrini]]<br>President [[Nataša Pirc Musar]] |Arraiolose kohtumine | |- |27.-28. jaanuar 2026 |{{Lippriik|Taani}} |Kuningas [[Frederik X]]<br>Kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] |riigivisiit |<ref>https://www.err.ee/1609906438/taani-kuningapaar-tuleb-eestisse-riigivisiidile</ref> |- |15.-17. mai 2026 |{{Lippriik|Montenegro}}<br>{{Lippriik|Moldova}}<br>{{Lippriik|Albaania}} |President [[Jakov Milatović]]<br>President [[Maia Sandu]]<br>Peaminister [[Edi Rama]] |Lennart Meri konverents | |- |26.-28. mai 2026 |{{Lippriik|Tšehhi}} |President [[Petr Pavel]] |riigivisiit | |- |2. juuni 2026 |{{Lippriik|Ukraina}} |Peaminister [[Julija Svõrõdenko]] |töövisiit | |- |8. juuni 2026 |{{Lippriik|Läti}} |Peaminister [[Andris Kulbergs]] |töövisiit | |- |9. juuni 2026 |{{Lippriik|Soome}}<br>{{Lippriik|Rootsi}}<br>{{Lippriik|Taani}}<br>{{Lippriik|Norra}}<br>{{Lippriik|Island}}<br>{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}}<br>{{Lippriik|Ukraina}} |President [[Alexander Stubb]] ja peaminister [[Petteri Orpo]]<br>Peaminister [[Ulf Kristersson]]<br>Peaminister [[Mette Frederiksen]]<br>Peaminister [[Jonas Gahr Støre]]<br>Peaminister [[Kristrún Frostadóttir]]<br>Peaminister [[Andris Kulbergs]]<br>Peaminister [[Inga Ruginienė]]<br>President [[Volodõmõr Zelenskõi]] |Põhjala- ja Balti riigi (NB8) peaministrite kohtumine |<ref>https://www.valitsus.ee/nb8-tippkohtumine-tallinnas</ref> |- |1.-3. juuli 2026 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Edgars Rinkēvičs]] |riigivisiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/58628-lati-president-edgars-rinkevics-tuleb-riigivisiidile-eestisse</ref> |} == Välislingid == [[Kategooria:Eesti välispoliitika loendid]] gbwqdhtouk8lsk3nqpq2ael4m3p4pdk 0 447548 7189815 6393089 2026-07-09T13:49:52Z Kuriuss 38125 7189815 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi =Galitši vürstiriik<br> ''Галицкое княжество'' |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = |asendikaart-tekst = |algusaasta = [[1247]] |lõppaasta = [[1453]] |valitsusvorm = [[monarhia]] |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[Vanavene keel|vanavene]] |pealinn = [[Galitš]] |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[õigeusu kirik]] |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} '''Galitši vürstiriik''' ehk '''Galitši-Merja''' vürstiriik ([[vene keel]]es ''Галицкое княжество, Галич-Мерское княжество'') oli [[vürstkond]] tänapäeva [[Venemaa]] territooriumil aastatel [[1247]]–[[1453]] [[Kirde-Venemaa]]l. Galitši vürstiriik moodustati, kui [[Vladimiri suurvürst]] [[Svjatoslav III Vsevolodovitš]] (1246–1249), eraldas 1247. aastal oma venna, eelmise Vladimiri suurvürsti (1243–1246) [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i poegadele valitsemiseks osastisvürstiriigid. Svjatoslav III eraldas Konstantin Jaroslavitšile Galitši-[[Dmitrov]]o osastisvürstiriigi alad. Galitši vürstiriik liideti lõplikult [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigiga]] pärast võimuvõitlust [[Moskva suurvürst]]i trooni pärast Vassili II ja Galitši vürsti [[Juri Dmitrijevitš]]i poegade vahel. == Vürstiriigi valitsejad == * [[1247]]–[[1255]], [[Konstantin Jaroslavitš]] * [[1255]]–[[1280]], [[David Konstantinovitš (Galitši vürst)|David Konstantinovitš]] * [[1280]]–[[1310]], [[Vassili Konstantinovitš (Galitši vürst)|Vassili Konstantinovitš]] * [[1310]] – enne [[1335]], [[Fjodor Davidovitš (Galitši vürst)|Fjodor Davidovitš]] * enne [[1335]] – enne [[1360]], [[Ivan Fjodorovitš (Galitši vürst)|Ivan Fjodorovitš]] * [[1360]]–[[1363]], [[Dmitri Ivanovitš (Galitši vürst)|Dmitri Ivanovitš]] * [[1363]]–[[1389]], [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] koosseisus * [[1389]]–[[1433]], [[Juri Dmitrijevitš]] * [[1433]]–[[1450]], [[Dmitri Jurjevitš Šemjaka]] ==Vaata ka== *[[Slaavi vürstiriikide loend]] [[Kategooria:Slaavi vürstiriigid]] [[Kategooria:Venemaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Venemaa keskaeg]] [[Kategooria:Kiievi-Vene]] i19wz385rrwlh6e1z3wrzp1z75nktsx 0 447810 7190123 6703665 2026-07-10T03:16:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190123 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anu Nõulik 2013.jpg|pisi|Anu Nõulik 2013. aastal.]] '''Anu Nõulik''' (sündinud [[15. september|15. septembril]] [[1963]]<ref name="arireg"/>) on eesti [[alpinist]] ja [[Helme Suuk]]i järel teine [[Eestlased|eestlanna]], kes on üritanud tõusta [[Kaheksatuhandeline|üle 8000 meetri kõrguse mäe]] tippu. Ta töötab [[Eesti entsüklopeedia]] toimetajana.<ref name="ohtu1"/> == Mägironimine == [[Mägimatkamine|Mägimatkamist]] alustas ta [[1990. aastad|1990. aastatel]], kõrgalpinismiga hakkas tegelema [[2000. aastad|2000. aastate]] lõpul.<ref name="ohtu1"/> [[2010]]. aastal tõusis ta [[Kaukasus]]es [[Elbrus]]e tippu (5642 m)<ref name="sparta"/>. === Tipputõus üle 7500 m kõrgusele mäele === [[Pilt: Mustag_Ata.jpg |pisi| [[2011]]. aastal vallutas Anu Nõulik üle 7500 m kõrguse mäe [[Hiina]]s – [[Muztagata]]]] 3. augustil [[2011]] tõusis ta teise eestlannana [[Tiina Tamm]]e järel [[Pamiir]]is asuva [[Muztagata]] (7509 m) tippu (jääb [[Hiina]] alale).<ref name="jkalpi"/> === Tõus kaheksatuhandelisele === 13. mail [[2013]] üritas Anu Nõulik koos [[Uko Nõulik]]uga tõusta [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelise]] [[Cho Oyu]] tippu (8188 m), kuid järsult halvenenud ilmaolud ei võimaldanud neil tipuplatoolt edasi minna (nad olid tõusnud umbkaudu tipuplatoo platoo algusse<ref name="ajaveeb"/>). Cho Oyu kõrgeim punkt kujutab endast väga raskesti tuvastatavat lapikest tohutult suure kergelt tõusva lumise platoo servas<ref name="blog"/>. Halva nähtavusega ei ole tippu identifitseerida võimalik<ref name="blog"/>. Sellel tõusul külmetas Anu Nõulik sõrmed. [[Katmandu]] arstid konstateerisid, et see on kolmanda astme [[külmetus]], ja oli oht, et sellele järgneb sõrmeotste [[amputeerimine]].<ref name="ohtu1"/> [[The Himalayan Database]]'i andmebaasis on Cho Oyu tipputõusude nimistus Anu Nõulik mainitud, kuid märkega "vaidlustatud".<ref name="him"/> == Isiklikku == Ka tema abikaasa [[Uko Nõulik]] ja poeg [[Uko Nõulik juunior]] on alpinistid. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ajaveeb">[https://web.archive.org/web/20161108052144/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4404 Ajalugu]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jkalpi">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="ohtu1">[http://www.ohtuleht.ee/527789/naisalpinist-anu-voin-kull-kaotada-sormeotsad-aga-ma-ei-kahetse-midagi Naisalpinist Anu: võin küll kaotada sõrmeotsad, aga ma ei kahetse midagi!]. ohtuleht.ee</ref> <ref name="blog">[https://web.archive.org/web/20160620155321/http://blog.gomaailm.ee/esimese-eesti-naisena-korgeima-maetipu-vallutamist-ei-saa-toestada Esimese eesti naisena kõrgeima mäetipu vallutamist ei saa tõestada]. blog.gomaailm.ee</ref> <ref name="sparta">[https://web.archive.org/web/20161109021532/https://www.sparta.ee/uudised/liikmete-kogemusi/uudis/2011/08/29/anu-noulik-vallutas-7546-meetrise-maetipu Anu Nõulik vallutas 7546-meetrise mäetipu]. sparta.ee</ref> <ref name="arireg">[https://web.archive.org/web/20161223062429/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Anu+N%C3%B5ulik Erakonna liikme otsing seisuga 22.12.2016]. ariregister.rik.ee</ref> <ref name="him">[https://www.himalayandatabase.com/2013%20Season%20Lists/2013%20Spring%20A1.html Ascents – Spring 2013 – Cho Oyu]. himalayandatabase.com </ref> }} == Välislingid == *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/esimene-eesti-naine-tousis-8000-meetri-korgusele?id=66119296 Esimene Eesti naine tõusis 8000 meetri kõrgusele]. delfi.ee. 13.05.2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ajalugu-teinud-naisalpinist-vallutas-8000-meetrit-purunenud-koie-kiuste?id=66157456 Ajalugu teinud naisalpinist vallutas 8000 meetrit purunenud köie kiuste]. delfi.ee. 20.05.2013 *[http://blog.gomaailm.ee/esimese-eesti-naisena-korgeima-maetipu-vallutamist-ei-saa-toestada Esimese eesti naisena kõrgeima mäetipu vallutamist ei saa tõestada]. 10.12.2013 *[http://reisiajakiri.gomaailm.ee/tipus-voi-mitte-%E2%88%92-see-on-kusimus-kohtumised-katmandus/ TIPUS VÕI MITTE − see on küsimus. Kohtumised Katmandus]. *[https://www.ester.ee/search~S1*est?/an{u00F5}ulik+anu/anw~aulik+anu/1%2C3%2C11%2CB/exact&FF=anw~aulik+anu+toimetaja&1%2C9%2C Anu Nõuliku toimetatud trükised] {{JÄRJESTA:Nõulik, Anu}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] hk1t2pch74oka3ri7y0n7qzw1z7oglc 0 449392 7189847 6805885 2026-07-09T14:57:02Z Kuriuss 38125 7189847 wikitext text/x-wiki '''Eino Kõiv''' ([[28. veebruar]] [[1926]] Sadala vald – [[13. november]] [[2016]]<ref>Surmakuulutus Postimehes, 16. november 2016</ref>) oli eesti [[rahvamuusik]], dekoraator ja näitleja. Ta lõpetas 1943. aastal [[Tartu Tööstuskool|Tartu Tööstuskooli]] 9. klassi ning teenis aastatel 1944–1950 [[Nõukogude armee]]s. Aastatel 1951–1970 töötas ta maalrina ja 1970–1978 oli [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] [[butafoor]]-dekoraator. Aastatel 1978–1985 töötas tuletõrjeülemana ja 1985–2004 tuletõrjevalvurina. Kõiv on mänginud [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] lavastustes ning alates 1960. aastast ka [[Eduard Vilde nimeline Tartu Rahvateater|Eduard Vilde nimelises Tartu Rahvateatris]]. Aastatel 1990–2005 tegutses ta ka laulumehe ja lõõtspillimängijana ([[1996]] ilmus Eino Kõivu helikassett "Pihtimus: laulud lõõtspilli saatel").<ref>[http://www.ester.ee/record=b1429492*est Kirje e-kataloogis Ester]</ref> ==Teatrirolle== *Punane Surkkala ([[Bertolt Brecht]]i "Härra Punttila ja tema sulane Matti", 1981) *Talumees ([[Madis Kõiv]]u ja [[Vaino Vahing]]u "Faehlmann", 1982) *Künka-Kaarel ([[Olev Anton]]i "Tuulemurd", 1983) *Kõivu-Kaarel ([[Andres Lill]]e "Jaan Vaarandi 99 päeva", 1984) *Lible ([[Oskar Luts]]u ja [[Raivo Adlas]]e "Suvi", 1984) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Juhani Püttsepp. Eino Kõiv peidab oma igatsused lõõtsalugudesse. [[Tartu Postimees]], 28. oktoober 1999 *[[Harry Ahland]]. [http://www.videvik.ee/467/saja.html Saja hobiga mees]. [[Videvik]], 2001 {{JÄRJESTA:Kõiv, Eino}} [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2016]] btmi1rw78fpew3nm7jmn91gtn03ivy2 0 453800 7189810 5955414 2026-07-09T13:46:33Z Kuriuss 38125 7189810 wikitext text/x-wiki '''Mahasanghika''' (sanskrti keeles ''Mahāsāṃghika'') oli varajase [[budism]]i koolkond, mis lahknes [[Sthaviravaada|sthaviravaadast]] teisel [[Budistlikud suurkogud|suurkogul]], umbes 100 aastat pärast [[Buddha]] [[Parinirvaana|parinirvaanat]]. Mahasanghika õpetuses väärib äramärkimist ''lokottaravāda'' ehk "ülemaise" Buddha õpetus, mis tõstab Buddha kõrgemale tavapärasest inimlikust olendist. Mõneti sarnaneb see kontseptsioon [[mahajaana]] arusaamaga.<ref>Skilton, A., Budismi lühiajalugu, Tln: Kirjastus Koolibri, 2012, lk 62.</ref> Budismi ajaloos pakubki mahasanghika koolkond huvi eelkõige seetõttu, et selles nähakse lähteid mahajaana budismi tekkeks ja arenemiseks.<ref>Walser, Joseph. Nāgārjuna in Context: Mahāyāna Buddhism and Early Indian Culture. 2005. p. 50 – 51.</ref> Samuti leidub selle koolkonna tekstide hulgas mitmeid [[paali kaanon]]ist välja jäänud tekste, tekstiosi või nende varasemaid redaktsioone, enamasti hiinakeelsetes tõlgetes.<ref>Dessein, Bart (2009). "The Mahāsāṃghikas and the Origin of Mahayana Buddhism: Evidence Provided in the "Abhidharmamahāvibhāṣāśāstra"". The Eastern Buddhist. 40 (1/2): 37–38.</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism]] p1v1lvrg36zp1jrg1jf1szr6a3i2mws 0 453802 7189812 5955415 2026-07-09T13:47:21Z Kuriuss 38125 7189812 wikitext text/x-wiki '''Sthaviravaada''' (sanskriti keeles ''sthavira nikāya'', 'vanemate õpetus') oli varajase [[budism]]i koolkond, mis lahknes [[Mahasanghika|mahasanghikast]] teisel [[Budistlikud suurkogud|suurkogul]], umbes 100 aastat pärast [[Buddha]] [[Parinirvaana|parinirvaanat]]. Sthaviravaada koolkond jagunes hiljem mitmeteks harukoolkondadeks ([[sarvastivaada]], [[pudgalavaada]]) ning koolkondade rühmaks üldnimetusega ''vibhajyavāda'' (paali keeles ''vibhajjavāda''), millest omakorda said alguse veel paljud koolkonnad (''mahīśāsaka'', ''dharmaguptaka'', ''kāśyapīya'' jt), sealhulgas ''tāmraparnīya'', mis hiljem sai tuntuks kui [[theravaada]].<ref>Sujato, Bhante (2006), Sects & Sectarianism: The Origins of Buddhist Schools, Santi Forest Monastery</ref> Sthaviravaada ainsaks tänapäevani säilinud harukoolkonnaks ning ühtlasi ainsaks säilinud mitte-mahajaana koolkonnaks ongi [[theravaada]], mida iseloomustab keskendumine teoreetilisele analüüsile ning üldine konservatiivsus.<ref>Skilton, A., Budismi lühiajalugu, Tln: Kirjastus Koolibri, 2012, lk 64-66. http://media.voog.com/0000/0037/7838/files/Theravaada%20Bodhisattva%20Ideaal.pdf</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism]] g445q319nqrj8nuzqa0c9hwphj2pgz9 4 456136 7189991 7189750 2026-07-09T20:36:10Z ~2026-39100-83 233200 7189991 wikitext text/x-wiki {{EMÜ Keelekeskus}} '''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. '''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]''' [[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.] Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist. ==Nõuded terminitöö sissekandele== ===Eesmärgid=== Üliõpilased 1) saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada; 2) oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada. ===Tööülesanded=== 1) rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna; 2) rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 3) vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada<sub>; 4) info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles; 5) erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles; 6) üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. ====Arutelulehtede kommentaarid==== Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.<br /> Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>)<br /> või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.<br /> Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.<br /> ===Vormistusreeglid (viitamine)=== Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine. NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 1) sobiva vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]] 2) sobimatu vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]] 3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale. '''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul "Lisa keeled" /"Teistes keeltes" tööriistaga. Näiteid viitamisest: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Piltide lisamine=== Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]] ===Kirje osad=== 1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]]; 2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles ("kes on kes ja mis on mis"); 3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]]; 5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale; 6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend]; 7) kui kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. '''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna. ===Terminibaasid ja sõnastikud=== *[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] *[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium] *Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm] *Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED]) *Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica]) *Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] *[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]] *Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]] * [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti *Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html] ==Hästi õnnestunud artiklid== *[[Kennelköha]] 2019/2020 *[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020 *[[Siinuskulissajam]] 2019/2020 ==Näpunäiteid töö alustamiseks== ===Harjutamine=== '''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. '''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin]. Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. "[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]". Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada, [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel "Näita ajalugu". Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul "[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]" - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada. Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida). Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]]. Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page "What is Wikipedia?" video in Spanish with subtitles]. ===KKK=== Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. '''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. Viitamise näited: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Keelesaade: Vikitund=== Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund] Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]]. ===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias=== Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]]. [http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu. ===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles === ==2025/2026 õppeaasta== ====MI EH==== Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'. näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]]) [https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted [[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]] Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') * [[Ehitise rekonstrueerimine]] * [[Vahtbetoon]] ''(Foam concrete)'' * [[Soojusisolatsioon]] ''(Thermal insulation)'' ====MI VE==== * [[näidis]] ''(sample, the term in English)'' ====MI GM==== * [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'') * [[Amsterdami null]] (''Amsterdam Ordnance Datum'') * [[Geodeesia/Krunt]] (''Land lot'') * [[Kinnisаsi]] (''Real Property'') * [[Mustand:Minuteeema|Maamõõtja]] (''Land Surveyor'') ====MI MN==== * [[Jahikeeld]] ====MI PU==== ====MS==== * [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)'' * [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)'' * [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)'' * [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)'' * [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)'' * [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)'' * [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)'' * [[Kaardimakse]] ''(Card payment)'' * [[Müügijuht]] ''(Sales manager)'' * [[Klaaslae efekt]] ''(Glass ceiling)'' * [[Hinnastruktuur]] ''(Pricing structure)'' * [[Tasustamise läbipaistvus]] ''(Pay transparency)'' * [[Konto väljavõte]] ''(Bank statement)'' ====PK KV==== ====PK KA==== * [[Kitsasõraline_vähk|Kitsasõraline vähk]] (''Pontastacus leptodactylus'') * [[Harilik merikeel]] (''Solea solea'') * [[Harilik tuun]] (''Thunnus thynnus'') ====PK AI==== * [[Padipõõsas]] ''(Cushion bush)'' * [[Herbariseerimine]] ''(herbalization)'' * [[Vilmorini ebaküdoonia]] ''(Vilmorin's flowering quince)'' * [[Habanero]] ''(Habanero)'' ====PK LU==== * [[Botaanikaaed]] * [[Loodusteraapia]] * [[Siberi tõmmuvaeras]] ''(Siberian Scoter)'' * [[Siberi Võhumõõk]] ''(Siberian Iris)'' ====PK PS==== * [[Segasööt]] ''(Compound feed)'' * [[Läga]] ''(Slurry)'' * [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)'' * [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)'' * [[Allakülv]] ''(Undersowing)'' * [[Kaasaegne põllumajandustehnoloogia]] ''(Modern agricultural technology)'' * [[Kattevili]] ''(Cover crop)'' * [[Suviraps]] ''(Spring rapeseed)'' * [[Süsinikupõllumajandus]] ''(Carbon Farming)'' ====PK KJ==== * [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)'' * [[Multš]] ''(Mulch)'' * [[Pärandkultuurmaastik]] ''(Cultural heritage landscape)'' * [[Bioretentsioon]] ''(Bioretention)'' ====PK KK==== ====MI TT==== Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad "sobivad", aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu). Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') *[[Katalüüsmuundur]] (''Catalytic converter'') *[[Tsentrifugaalpump]] (''Centrifugal pump'') *[[Petrooleum]] (''Petroleum'') *[[Volvo Redblock]] (''Volvo Redblock'') *[[Ülerõhk sisepõlemismootoris]] (''boost pressure'') ====MI TN==== * [[Martensiit]] * [[Pneumosilinder]] ====VL TL==== * [[Kanaliha]] * [[Söödavad putukad]] ====VL RM==== ====VL LK==== *[[Zooloogia]] (Zoology) *[[Wagyu veiseliha]] f1bglkh2tn4jht57kcr8kmvdnvm1wn9 0 457419 7189880 7152263 2026-07-09T15:44:58Z Kuriuss 38125 7189880 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Eurovisiooni lauluvõistlus | nimi = Eurolaul 2001 | finaali_toimumise_kuupäev = 3. veebruar 2001 | toimumiskoht = ETV stuudio | õhtujuhid = [[Marko Reikop]] ja [[Elektra (diskor)|Elektra]] | korraldaja = [[ETV]] | osalejate_arv = 8 | hindamissüsteem = 8-liikmeline rahvusvaheline žürii | võitja = "Everybody" Esitajad: Dave Benton, Tanel Padar ja 2XL Muusika: Ivar Must Sõnad: Maian Kärmas }} '''Eurolaul 2001''' oli 8. [[Eurolaul|Eurolaulu]] konkurss, kus valiti Eestit [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel]] esindavat laulu. Eurolaul toimus [[Eesti Televisioon|ETV]] stuudios [[3. veebruar|3.veebruaril]] [[2001]]. aastal. Saatejuhid olid [[Marko Reikop]] ja Elektra. Eurolaul 2001 võitsid [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[Soul Militia|2XL]] lauluga "Everybody". "Everybody" tõi Eestile Eurovisiooni ajaloo ühe ootamatuima võidu. See on ajalooline ka selle poolest, et see oli esimene Ida-Europpa riigi võit Eurovisioonil, kes olid Eurovisiooniga liitunud pärast 1992. aastat – ja ka Bentonist sai esimene (ja siiani ainus) mustanahaline esineja, kes on Eurovisioonil olnud võidulaulu esitaja. ==Eurolaul 2001== Finaal toimus ETV stuudios Tallinnas, saatejuhid [[Marko Reikop]] ja Elektra. Võistluses osales kaheksa laulu, võitja valis välja rahvusvaheline "ekspert" žürii. Kõik laulud esitati esimest korda inglise keeles. {| class="sortable wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto; text-align:center" |+ Finaal – 3. veebruar 2001 |- ! Jrk ! Esitaja ! Laul ! Laulu autorid ! Punktid ! Koht |- | 1 | align="left" | Soul Control | align="left" | "Life Is a Beautiful Word" | align="left" | [[Sven Lõhmus]] | 60 | 5. |- | 2 | align="left" | Iris | align="left" | "Sounds of the Sea" | align="left" | [[Imre Sooäär]], Kersti Kuusk | 62 | 4. |- | 3 | align="left" | [[Maian Kärmas]] | align="left" | "The Right Way" | align="left" | [[Maian Kärmas]] | 51 | 6. |- | 4 | align="left" | [[Hillar Vimberg]] | align="left" | "Cat Story" | align="left" | Hillar Vimberg |29 | 8. |- | 5 | align="left" | Kadi Toom | align="left" | "A Little Chance" | align="left" | [[Maian Kärmas]], [[Priit Pajusaar]], [[Glen Pilvre]] | 64 | 3. |- | 6 | align="left" | Yvetta Raid | align="left" | "Smile" | align="left" | Kristina-Maria Laur, Risto Laur | 31 | 7 |- style="font-weight:bold; background:gold;" | 7 | align="left" | [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[Soul Militia|2XL]] | align="left" | "Everybody" | align="left" | [[Maian Kärmas]], [[Ivar Must]] | 77 | 1. |- | 8 | align="left" | [[Liisi Koikson]] | align="left" | "Someday" | align="left" | [[Kelli Uustani]], Jüri Salumäe | 66 | 2. |} {| class="wikitable collapsible" style="margin: 1em auto 1em auto; text-align:center;" |+ Rahvusvahelise žürii hääled |- !Jrk ! Laul !{{PisiLipp|Rootsi}} !{{PisiLipp|Saksamaa}} !{{PisiLipp|Iisrael}} !{{PisiLipp|Iirimaa}} !{{PisiLipp|Küpros}} !{{PisiLipp|Ühendkuningriik}} !{{PisiLipp|Taani}} !{{PisiLipp|Island}} ! Kokku |---- |1 | align="left" |"Life Is a Beautiful Word"||10||5||8||10||5||6||10||6||60 |---- |2 | align="left" | "Sounds of the Sea"||5||6||6||7||10||'''12'''||6||10||62 |---- |3 | align="left" | "The Right Way"||7||7||7||5||8||4||8||5||51 |---- |4 | align="left" | "Cat Story"||4||3||5||3||3||3||5||3||29 |---- |5 | align="left" | "A Little Chance"||6||8||10||8||6||7||'''12'''||7||64 |---- |6 | align="left" | "Smile"||3||4||3||4||4||5||4||4||31 |---- |7 | align="left" | "Everybody"||'''12'''||'''12'''||'''12'''||6||'''12'''||8||3||'''12'''||'''77''' |---- |8 | align="left" | "Someday"||8||10||4||'''12'''||7||10||7||8||66 |} == Eesti Eurovisioonil == Finaaliõhtul esinesid Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL kahekümnendana, peale Saksamaale ja enne Maltat. Võistlusteelsed kihlveod olid võidusoosikuks hinnanud Kreekat, kuid ka Taanit, Prantsusmaad, Sloveeniat ja Rootsit ning Eestit polnud kusagil mainitud. Hääletuse esimene pool oli väga tihe ning 12 riigi järel oli Taani liidrikohal 99 punktiga, Eesti ja Prantsusmaa vastavalt 92 ja 90 punktiga. Sellest hetkest alates aga läks Eesti juhtima ning hääletuse lõppedes oli "Everybody" kogunud 198 punkti ning tulnud võitjaks 21-punktilise ülekaaluga teise koha Taani ees. Laul oli saanud üheksa korda 12 punkti – Kreekalt, Lätilt, Leedult, Maltalt, Hollandilt, Poolalt, Sloveenialt, Türgilt ja Ühendkuningriigilt – ning ainult Portugal ei andnud Eestile punkte. Eesti telehääletuse 12 punkti pälvis Taani. === Hääletamine === {| class="wikitable" |+Eestile antud punktid !Punktid !Riik |- ! scope="row" style="text-align:center;" |12 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Läti}} {{PisiLipp|Leedu}} {{PisiLipp|Malta}} {{PisiLipp|Kreeka}} {{PisiLipp|Holland}} {{PisiLipp|Poola}} {{PisiLipp|Sloveenia}} {{PisiLipp|Türgi}} {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |10 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Saksamaa}} {{PisiLipp|Island}} {{PisiLipp|Iirimaa}} {{PisiLipp|Norra}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |8 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Taani}} {{PisiLipp|Prantsusmaa}} {{PisiLipp|Hispaania}} {{PisiLipp|Rootsi}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |7 punkti | align="left" | |- ! scope="row" style="text-align:center;" |6 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Iisrael}} {{PisiLipp|Venemaa}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |5 punkti | align="left" | |- !4 punkti |{{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |- !3 punkti | |- !2 punkti |{{PisiLipp|Horvaatia}} |- !1 punkt | |} {| class="wikitable" |+Eesti poolt antud punktid !Punktid !Riik |- ! scope="row" style="text-align:center;" |12 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Taani}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |10 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |8 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Läti}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |7 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Rootsi}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |6 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Kreeka}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |5 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Sloveenia}} |- !4 punkti |{{PisiLipp|Venemaa}} |- !3 punkti |{{PisiLipp|Hispaania}} |- !2 punkti |{{PisiLipp|Malta}} |- !1 punkt |{{PisiLipp|Saksamaa}} |} {{Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorud}} [[Kategooria:2001. aasta muusikas]] [[Kategooria:Eurolaul]] [[Kategooria:2001. aasta Eestis]] hr10ygkrmgm2runn3p0rxtqngc0zqx4 7189881 7189880 2026-07-09T15:45:54Z Kuriuss 38125 7189881 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Eurovisiooni lauluvõistlus | nimi = Eurolaul 2001 | finaali_toimumise_kuupäev = 3. veebruar 2001 | toimumiskoht = ETV stuudio | õhtujuhid = [[Marko Reikop]] ja [[Elektra (diskor)|Elektra]] | korraldaja = [[ETV]] | osalejate_arv = 8 | hindamissüsteem = 8-liikmeline rahvusvaheline žürii | võitja = "Everybody" Esitajad: Dave Benton, Tanel Padar ja 2XL Muusika: Ivar Must Sõnad: Maian Kärmas }} '''Eurolaul 2001''' oli 8. [[Eurolaul|Eurolaulu]] konkurss, kus valiti Eestit [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel]] esindavat laulu. Eurolaul toimus [[Eesti Televisioon|ETV]] stuudios [[3. veebruar|3.veebruaril]] [[2001]]. aastal. Saatejuhid olid [[Marko Reikop]] ja Elektra. Eurolaul 2001 võitsid [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[Soul Militia|2XL]] lauluga "Everybody". "Everybody" tõi Eestile Eurovisiooni ajaloo ühe ootamatuima võidu. See on ajalooline ka selle poolest, et see oli esimene Ida-Europpa riigi võit Eurovisioonil, kes olid Eurovisiooniga liitunud pärast 1992. aastat – ja ka Bentonist sai esimene (ja siiani ainus) mustanahaline esineja, kes on Eurovisioonil olnud võidulaulu esitaja. ==Eurolaul 2001== Finaal toimus ETV stuudios Tallinnas, saatejuhid [[Marko Reikop]] ja Elektra. Võistluses osales kaheksa laulu, võitja valis välja rahvusvaheline "ekspert" žürii. Kõik laulud esitati esimest korda inglise keeles. {| class="sortable wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto; text-align:center" |+ Finaal – 3. veebruar 2001 |- ! Jrk ! Esitaja ! Laul ! Laulu autorid ! Punktid ! Koht |- | 1 | align="left" | Soul Control | align="left" | "Life Is a Beautiful Word" | align="left" | [[Sven Lõhmus]] | 60 | 5. |- | 2 | align="left" | Iris | align="left" | "Sounds of the Sea" | align="left" | [[Imre Sooäär]], Kersti Kuusk | 62 | 4. |- | 3 | align="left" | [[Maian Kärmas]] | align="left" | "The Right Way" | align="left" | [[Maian Kärmas]] | 51 | 6. |- | 4 | align="left" | [[Hillar Vimberg]] | align="left" | "Cat Story" | align="left" | Hillar Vimberg |29 | 8. |- | 5 | align="left" | Kadi Toom | align="left" | "A Little Chance" | align="left" | [[Maian Kärmas]], [[Priit Pajusaar]], [[Glen Pilvre]] | 64 | 3. |- | 6 | align="left" | Yvetta Raid | align="left" | "Smile" | align="left" | Kristina-Maria Laur, Risto Laur | 31 | 7 |- style="font-weight:bold; background:gold;" | 7 | align="left" | [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[Soul Militia|2XL]] | align="left" | "Everybody" | align="left" | [[Maian Kärmas]], [[Ivar Must]] | 77 | 1. |- | 8 | align="left" | [[Liisi Koikson]] | align="left" | "Someday" | align="left" | [[Kelli Uustani]], Jüri Salumäe | 66 | 2. |} {| class="wikitable collapsible" style="margin: 1em auto 1em auto; text-align:center;" |+ Rahvusvahelise žürii hääled |- !Jrk ! Laul !{{PisiLipp|Rootsi}} !{{PisiLipp|Saksamaa}} !{{PisiLipp|Iisrael}} !{{PisiLipp|Iirimaa}} !{{PisiLipp|Küpros}} !{{PisiLipp|Ühendkuningriik}} !{{PisiLipp|Taani}} !{{PisiLipp|Island}} ! Kokku |---- |1 | align="left" |"Life Is a Beautiful Word"||10||5||8||10||5||6||10||6||60 |---- |2 | align="left" | "Sounds of the Sea"||5||6||6||7||10||'''12'''||6||10||62 |---- |3 | align="left" | "The Right Way"||7||7||7||5||8||4||8||5||51 |---- |4 | align="left" | "Cat Story"||4||3||5||3||3||3||5||3||29 |---- |5 | align="left" | "A Little Chance"||6||8||10||8||6||7||'''12'''||7||64 |---- |6 | align="left" | "Smile"||3||4||3||4||4||5||4||4||31 |---- |7 | align="left" | "Everybody"||'''12'''||'''12'''||'''12'''||6||'''12'''||8||3||'''12'''||'''77''' |---- |8 | align="left" | "Someday"||8||10||4||'''12'''||7||10||7||8||66 |} == Eesti Eurovisioonil == Finaaliõhtul esinesid Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL kahekümnendana, pärast Saksamaad ja enne Maltat. Võistluseelsed kihlveod olid võidusoosikuks hinnanud Kreekat, kuid ka Taanit, Prantsusmaad, Sloveeniat ja Rootsit ning Eestit polnud kusagil mainitud. Hääletuse esimene pool oli väga tihe ning 12 riigi järel oli Taani liidrikohal 99 punktiga, Eesti ja Prantsusmaa vastavalt 92 ja 90 punktiga. Sellest hetkest alates aga läks Eesti juhtima ning hääletuse lõppedes oli "Everybody" kogunud 198 punkti ning tulnud võitjaks 21-punktilise ülekaaluga teise koha Taani ees. Laul oli saanud üheksa korda 12 punkti – Kreekalt, Lätilt, Leedult, Maltalt, Hollandilt, Poolalt, Sloveenialt, Türgilt ja Ühendkuningriigilt – ning ainult Portugal ei andnud Eestile punkte. Eesti telehääletuse 12 punkti pälvis Taani. === Hääletamine === {| class="wikitable" |+Eestile antud punktid !Punktid !Riik |- ! scope="row" style="text-align:center;" |12 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Läti}} {{PisiLipp|Leedu}} {{PisiLipp|Malta}} {{PisiLipp|Kreeka}} {{PisiLipp|Holland}} {{PisiLipp|Poola}} {{PisiLipp|Sloveenia}} {{PisiLipp|Türgi}} {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |10 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Saksamaa}} {{PisiLipp|Island}} {{PisiLipp|Iirimaa}} {{PisiLipp|Norra}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |8 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Taani}} {{PisiLipp|Prantsusmaa}} {{PisiLipp|Hispaania}} {{PisiLipp|Rootsi}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |7 punkti | align="left" | |- ! scope="row" style="text-align:center;" |6 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Iisrael}} {{PisiLipp|Venemaa}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |5 punkti | align="left" | |- !4 punkti |{{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |- !3 punkti | |- !2 punkti |{{PisiLipp|Horvaatia}} |- !1 punkt | |} {| class="wikitable" |+Eesti poolt antud punktid !Punktid !Riik |- ! scope="row" style="text-align:center;" |12 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Taani}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |10 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |8 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Läti}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |7 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Rootsi}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |6 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Kreeka}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |5 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Sloveenia}} |- !4 punkti |{{PisiLipp|Venemaa}} |- !3 punkti |{{PisiLipp|Hispaania}} |- !2 punkti |{{PisiLipp|Malta}} |- !1 punkt |{{PisiLipp|Saksamaa}} |} {{Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorud}} [[Kategooria:2001. aasta muusikas]] [[Kategooria:Eurolaul]] [[Kategooria:2001. aasta Eestis]] cijbdjlq1r0jdu5nbkxg48olzuqohmm 0 462601 7190165 7121414 2026-07-10T07:52:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190165 wikitext text/x-wiki '''Artjom Valerianovitš Jurov''' ([[vene keel]]es Артём Валерианович Юров; sündinud [[20. mai]]l [[1962]] [[Kaliningrad]]is) on vene [[füüsik]].<ref name="math"/> Ta töötab 2007. aastast [[Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalülikool|Immanuel Kanti nimelises Balti Föderaalülikooli]] teoreetilise füüsika kateedris professorina.<ref name="kant"/> Tema peamised teadushuvid on seotud [[kosmoloogia]]ga, [[braan]]idega, [[tumeenergia]]ga, [[Darboux' teisendus]]ega ja [[supersümmeetria]]ga. Tema teadustöö tähtsamad uurimisteemad on[[Friedmanni võrrandid| Friedmanni võrrandite]] täpsed lahendid, [[braaniteooria]], Darboux' teisendus mitmemõõtmelistes integreeruvates süsteemides ja supersümmeetriline kvantmehaanika.<ref name="math"/> Tema loodud [[relativistlik kosmoloogia|relativistliku kosmoloogia]] töörühm uurib [[tumeenergia]] fenomeni<ref name="arch"/>. Ta on [[fundamentaalteadus]]e populariseerija, kes esineb lektorina ja juhib teadussaadet.<ref name="kant2"/> ==Haridus ja töökäik== Ta lõpetas 1985. aastal [[Kaliningradi Riiklik Ülikool|Kaliningradi Riikliku Ülikooli]] füüsikateaduskonna ja 1992. aastal aspirantuuri sama teaduskonna juures.<ref name="arch"/><ref name="dc"/> Ta sai 2007. aastal [[Peterburi Riiklik Ülikool|Peterburi Riiklikus Ülikoolis]] füüsika-matemaatikadoktori kraadi kosmoloogia-alase väitekirjaga "Исследование космологий скалярной материи методом спектрального дизайна".<ref name="kant"/><ref name="diss"/> 1989. aastast töötab ta Kaliningradi ülikoolis assistendi, dotsendi (1993–2007) ja 2007. aastast professorina.<ref name="dc"/> Aastatel 2013–2016 töötas ta ülikooli prorektorina teadustöö alal<ref name="rugrad"/>. Aastast 2016 on ta Kaliningradi ülikooli füüsika-matemaatika ja infotehnoloogiainstituudi direktor. ==Publikatsioone== *2005: A. V. Yurov, V. A. Yurov, "The nonsingular brane solutions via the Darboux transformation", ''Phys. Rev. D'', 72, 026003 *2006: A. V. Yurov, P. M. Moruno, P. F. Gonzalez-Diaz, "New "Bigs" in cosmology", ''Nucl. Phys. B'', 759, 320–341 *2008: A. V. Yurov, A. V. Astashenok, P. F. Gonzalez-Diaz, "Astronomical bound on a future big freeze singularity", ''Gravitation and Cosmology'', 14:3, 205–212 *2009: А. В. Юров, А. В. Асташенок, "Метод линеаризации и новые точные решения в космологии", ''Теоретическая и математическая физика'', 158:2, 312–320 *2010: A. V. Yurov, "Brane-like singularities with no brane", ''Physics Letters B'', no. 689, 1–7 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kant">[https://web.archive.org/web/20170408171440/https://www.kantiana.ru/fizmat/direction.php Дирекция института]. kantiana.ru</ref> <ref name="math">[https://web.archive.org/web/20170408082534/http://www.mathnet.ru/rus/person19368 Юров Артем Валерианович]. mathnet.ru</ref> <ref name="kant2">[https://web.archive.org/web/20170408082555/https://www.kantiana.ru/news/145/202634/ Профессор БФУ им.И.Канта Артем Юров стал лауреатом журналистского конкурса за радиопрограмму о науке]. kantiana.ru</ref> <ref name="rugrad">[https://web.archive.org/web/20170408171201/http://rugrad.eu/info/people/577190/news/ Юров Артём Валерианович]. rugrad.eu</ref> <ref name="dc">[https://web.archive.org/web/20170408083330/http://dc.baltinform.ru/%D0%B2-%D1%86%D1%80%D0%BE%D0%B4-%D1%81-%D0%BE%D1%82%D0%BA%D1%80%D1%8B%D1%82%D0%BE%D0%B9-%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%86%D0%B8%D0%B5%D0%B9-%D0%B2%D1%8B%D1%81%D1%82%D1%83%D0%BF%D0%B8%D1%82-%D0%B4%D0%BE%D0%BA/ В ЦРОД с открытой лекцией выступит доктор технических наук Артём Юров]. dc.baltinform.ru</ref> <ref name="diss">[http://www.dissercat.com/content/issledovanie-kosmologii-skalyarnoi-materii-metodom-spektralnogo-dizaina Исследование космологий скалярной материи методом спектрального дизайна]. dissercat.com</ref> <ref name="arch">[https://web.archive.org/web/20150428022843/http://www.kantiana.ru/about/rectorat/yurov_artem_valeryanovich/ Юров Артем Валерианович]. archive.li</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=d6xyesfpKXA Артём Юров «Космологическая инфляция и тёмная энергия Вселенной]. youtube.com {{JÄRJESTA:Jurov, Artjom}} [[Kategooria:Venemaa füüsikud]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] rtkyd9piyjhkcjqrgu2wks4hhnyyvyj 0 464963 7189848 6713733 2026-07-09T14:58:12Z Kuriuss 38125 7189848 wikitext text/x-wiki Sõnal '''''pangandus''''' on mitu tähendust: * tegevusharu: kõik pangad jt rahaasutused ning nende tegevus;<ref name=":0" /> * pankade tegevus: pankade töö ja selle korraldamisel kasutatavad meetodid;<ref name=":0" /> * pankade tegevusega seotud teadmised, oskused ja üldistatud töökogemused;<ref name=":0" /> * pankade liigid, nende funktsioone ja töökorralduse põhimõtteid käsitlev [[majandusteadus]]e osa.<ref name=":0" /> ==Pangandus kui tegevusharu== '''Pangandus''' (ingl ''banking'') on finantseerimise ja krediteerimise tegevusharu, kus kõik rahalised, krediidi- ja arveldustegevused on koondunud ühtsese keskusse – [[pank]]a.<ref name=":1" /> Makrotasandil on pangandus tööstusest ja kaubandusest eraldunud pangakapitali loomine, maksevahendite emissioon, laenude andmine ja tagastamine. Pangandus avaldub rahaliste vahenditega tehtavates tegevustes, mis reguleerivad kogu raharinglust ning tagavad rahapoliitika rakendamise.<ref name=":1" /> ===Panganduse ajalugu=== Panganduse ajalugu algab 7. sajandil eKr. Arvatakse, et juba tol ajal olid [[Babüloonia]]s olemas liigkasuvõtjad ja isegi esimesed rahatähed – ''hudu –'', mis olid ringluses koos kullaga.<ref name=":2" /> [[Vana-Kreeka]]s olid olemas rahavahetajad – trapesiidid. Nad vahetasid münte ja võtsid raha hoiustele. Tehti esimesed sularahata maksed, mille korral raha laekus klientide kontodele ja see [[Debiteerimine|debiteeriti]]. Nende puhul on tegemist esimeste arveldusteenustega. Lisaks andsid Kreeka templid laenu oma vahenditest.<ref name=":2" /> Templid ja paleed olid hästi turvatud. Eriti ohutuks peeti templeid, kuna neid valvasid jumalad ja seetõttu usuti, et templid on varguste eest kaitstud.<ref name="QfpyM" /> Juba 2. sajandil eKr olid mitmes suures linnas, nagu Teeba, Hermonthis, Memphis ja Siena, nn kuningapangad, kus hoiti maksudest kogutud raha ning riigiettevõtetest saadud tulu. Raha kulutati tavaliselt sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks, näiteks sõdurite palkade väljamaksmiseks.<ref name=":2" /> Vana-Roomas tegelesid pangandusega mensariid ja argentariid. Esimesed neist vahetasid münte, teised kogusid raha ja andsid laenu ning tegid linnade vahel rahaülekandeid.<ref name=":2" /> Keskajal nõudlus pangandusteenuste järele kasvas oluliselt: ringluses oli palju erinevaid münte, mida oli vaja vahetada, et teha kaubatehinguid. Sellest ajast pärineb ka sõna ''pank'' – koht, kus istusid müntide vahetajad. Itaalia keeles tähendab sõna ''banco'' letti või istepinki. Juba sel ajal ei tegelnud pankurid ainult raha vahetamisega, vaid ka klientide kontode haldamise ning sularahata maksetega.<ref name=":2" /> Kuna katoliiklik kirik oli intresside nõudmise vastu, tegelesid pangandusega keskajal enamasti juudid. Paavst [[Aleksander II (paavst)|Aleksander II]] ütles 1179. aastal toimunud kolmandal lateraani ülemkogul, et need, kes võtavad intressi, tuleb jätta ilma osadusest ja kristlikust matusest. Pankureid kiusati taga püha Louisi ja Philipp Ilusa valitsemisajal [[Prantsusmaa]]l ning [[Henry III]] ajal [[Inglismaa]]l. Mõnikord ostsid tagakiusatud pankurid endale õiguse naasta riiki ning sellest kujunes valitsusele tuluallikas. 1460. aastatel alustasid Itaalias tegevust nn Montes Pietatis – asutused, mis kogusid annetusi ja andsid abivajajatele laenu. Intresse kasutati aga oma kulude katmiseks.<ref name=":2" /> Üheks esimeseks pangaks peetakse Genova vabariigis asutatud partnerlust, mille ülesanne oli koguda maksu, et rahastada 1147. aastal sõda Alžeerias ja Tuneesias. Asutus tegutses kuni 1816. aastani ning muude teenuste hulgas võttis hoiuseid eraisikutelt.<ref name=":2" /> Aastal 1609 avati Amsterdami Pank, mis võttis kasutusele mõiste ''panga florin'' – rahaühik, mis oli võrdsustatud puhta hõbeda kaaluga ning millesse kanti kõik vastuvõetavad mündid. Pärast seda, kui inglane [[William Petersen|William Peterson]] uuris Amsterdami Panga tegevust ning leidis, et kohustuste täitmiseks ei pea panga reservid olema tagatud reaalse väärismetalli kogusega, loodi 1694. aastal Petersoni projekti järgi esimene tänapäeva mõistes emissiooni- ehk [[keskpank]], mis vastutas paberraha väljastamise eest – Inglismaa Pank ([[Bank of England]]). Panga kapitali hoiti riigi võlakirjades, mis tagasid rahatähtede väljaandmise.<ref name=":2" /> Samal printsiibil loodi ka 1668. aastal Rootsi Keskpank (Sveriges Rikspank).<ref name="tH5jG" /> ==Pangandusteenused tänapäeval== '''Hoiuste võtmine''' (ingl ''deposits'') Kliendid panevad panka oma säästud, et teenida intressi.<ref name="m1XXk" /> '''Laenude väljaandmine''' (ingl ''loans'') Pangad annavad laene eraisikutele, äriklientidele ja avaliku sektori organisatsioonidele. Pankade kasum on intress. Pangad pakuvad lühiajalisi, keskmise tähtajaga ja pikaajalisi laene.<ref name=":3" /> '''Arvelduskrediit''' (ingl ''overdraft'') Pangad pakuvad arvelduskrediiti klientidele (tavaliselt äriklientidele), kes võivad kasutada raha suuremas koguses, kui on nende kontodel. Intressi arvestatakse alates hetkest, mil kontol olev summa läheb miinusesse.<ref name=":3" /> '''[[Faktooring]]''' (ingl ''discounting of bills of exchange'') Sellist teenust kasutavad tavaliselt ettevõtted, kelle suur osa käibevarast on ostjatelt laekumata arved. Pank maksab ettevõtte ostjate (ingl ''bill holders'') arved, kuid võtab selle pealt teenustasu. Kokkulepitud aja pärast maksavad ettevõtte ostjad arve summa pangale tagasi.<ref name=":3" /> '''[[Tšekk|Tšekid]]'''] (ingl ''cheque'') Pangad pakuvad oma klientidele tšekke, millega saab tasuda ostude eest. Pärast identifitseerimist ja muid ametlikke protseduure vahetavad pangad klientide tšekid raha vastu välja.<ref name=":3" /><ref name=":4" /> '''Valuutavahetus''' (ingl ''currency exchange'') Pangad vahetavad välisvaluuta koduvaluutasse ja vastupidi. See teenus on üks olulisimaid rahvusvahelises kaubanduses.<ref name=":3" /> '''Deebetkaardid''' (ingl ''debet cards'') Deebetkaardid on elektrooniline maksevahend, mis võimaldab raha võtta automaatselt maksja pangakontolt. Enamik deebetkaarte nõuab isiku identifitseerimise numbrit (ingl ''personal identification number'') ehk PIN-koodi, mida kasutatakse tehingu kontrollimisel.<ref name=":3" /> '''[[Krediitkaart|Krediitkaardid]]''' (ingl ''credit cards'') Krediitkaardid võimaldavad panga klientidel maksta kaupade ja teenust eest, laenates pangalt raha. Teenuseosutaja saab raha kohe, kuid klient maksab pangale raha tagasi hiljem arvestatud intressiga.<ref name=":3" /> '''Sularahaautomaadid''' (ingl ATM) Sularahaautomaadid asendavad inimtöötajaid, pakkudes lihtsamaid pangateenuseid, nagu sularaha väljavõtmine, maksete sooritamine, kontojäägi vaatamine. Tavaliselt on automaadid avatud 24 tundi ning asuvad kohtades, mis ei ole pangakontoritega seotud.<ref name=":3" /> '''Interneti- ja telefonipangandus''' (ingl ''internet banking'', ''mobile banking'') Kõiki pangateenuseid (nt sooritada makseid, teha rahaülekandeid) on võimalik teha internetis ja mobiiltelefonis, kasutades spetsiaalseid rakendusi. Tänapäeva pangandusteenuste hulka kuulub ka pangagarantiide väljaandmine, privaatne pangandus (eriteenindus rikastele klientidele), konsultatsiooniteenused, klienditeenindus telefoni ja internetivahendusel.<ref name=":3" /> ==Panganduse riskid== Pangandus on oma olemuselt riskide uurimine, juhtimine ning strateegia arendamine eesmärgiga viia riskid miinimumini või neid vältida.<ref name="rkr5w" /> Eristatakse järgmisi riske. '''Krediidirisk''' Krediidirisk on risk, et tehingu vastaspool ei ole võimeline täitma või ei soovi täita oma lepingulisi kohustusi krediidiasutuse vastu.<ref name=":4" /> '''Likviidsusrisk''' Likviidsusrisk väljendub selles, et krediidiasutus ei suuda täita oma kohustusi kindlaksmääratud tähtajaks, sest tal puudub selleks vaba raha ning on tekkinud raskused finantsvara vahetamisega raha vastu ja/või täiendavate finantsressursside kaasamisega.<ref name=":4" /> '''Intressimäärarisk''' Intressimäärariski võib põhjustada nii uldine intressimaarade muutumine eiriti siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev.<ref name=":4" /> '''Välisvaluutarisk''' Välisvaluutariski põhjus on välisvaluutakursi muutus koduvaluuta suhtes ajavahemikus lepingu sõlmimisest kuni reaalse makse sooritamiseni. Välisvaluutarisk tekib siis, kui varade ja kohustuste valuutastruktuur ei ole tasakaalus.<ref name=":4" /> '''Hinnarisk''' Hinnarisk (kaubarisk) tuleneb raha investeerimisest hinnariskitundlikesse varadesse, nt väärtpaberitesse, kaupadesse. See tekib ebasoodsatest üldistest turutingimustest (nt turuhindade langusest väärtpaberiturul) või spetsiifilise üksikelemendi finantsolukorra halvenemisest. Sageli on hinnarisk tingitud krediidiasutuse rollist olla oma klientidele turutegija või krediidiasutuse enda kauplemispositsiooni võtmisest aktsia-, võlakirja- või tuletisinstrumentides.<ref name=":4" /> '''Operatsioonirisk''' Operatsioonirisk on igapäevase äritegevuse käigus ilmnev tahtlik või tahtmatu kõrvalekalle aktsepteeritud põhimõtetest, mille tulemusena võib tekkida kahju. Risk tuleneb sisemiste protsesside, inimeste tegevuse või süsteemide ebaadekvaatsusest või oodataval viisil mittetoimimisest või välistest sündmustest.<ref name=":4" /> ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Eesti pangandus]] *[[Panganduskriis]] *[[Varipangandus]] *[[Vabapangandus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Mereste, U|pealkiri=Majandusleksikon|aasta=2003|koht=|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y)|lehekülg=77|trükk=|isbn=9985701313}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://finance_loan.academic.ru/196|Pealkiri=http://finance_loan.academic.ru/196|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Keel=vene keel}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.banki.ru/wikibank/istoriya_bankovskogo_dela/|Pealkiri=http://www.banki.ru/wikibank/istoriya_bankovskogo_dela/|Väljaanne=|Väljaandja=|Aeg=|Kasutatud=|Keel=vene keel}}</ref> <ref name="QfpyM">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eestipank.ee/eesti-pank|Pealkiri=http://www.eestipank.ee/eesti-pank|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="tH5jG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Central_bank|Pealkiri=https://en.wikipedia.org/wiki/Central_bank|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="m1XXk">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.swedbank.ee/business/financ|Pealkiri=https://www.swedbank.ee/business/financ|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://iedunote.com/banks-offer-customer-modern-services|Pealkiri=https://iedunote.com/banks-offer-customer-modern-services|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Andro Roos, Maire Nurmet, Priit Sander, Nadežda Ivanova|pealkiri=Finantsturud ja –institutsioonid|aasta=2014|koht=|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=|url=}}</ref> <ref name="rkr5w">{{Netiviide|Autor=|URL=https://vsetreningi.ru/schools/bankovskoe_delo/|Pealkiri=https://vsetreningi.ru/schools/bankovskoe_delo/|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> }} [[Kategooria:Pangandus| ]] sgm2gu8rm9pp36mi3top2tnqy1t7s2w 0 467080 7189966 7135650 2026-07-09T19:23:45Z LeeMarx 59920 7189966 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pärnu_metsakalmistu.jpg|pisi|Pärnu Metsakalmistu peavärav (2022)]] '''Pärnu Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Pärnu]]s aadressil [[Videviku tänav (Pärnu)|Videviku tänav]] 6.<ref name="parnu">{{netiviide |url=https://parnu.ee/kalmistud-ja-hauaplatsid |pealkiri=Kalmistud ja hauaplatsid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> Kalmistu võeti kasutusele 20. sajandi keskpaigas.<ref name="kylauudis">{{netiviide |url=https://kylauudis.ee/2017/12/25/kalmistuid-kaunistab-tuhandete-kuunalde-sara/ |pealkiri=Kalmistuid kaunistab tuhandete küünalde sära |väljaanne=Kylauudis.ee |aeg=25. detsember 2017 |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> Kalmistu kohta on HAUDI kalmistuportaalis kalmistu kaart ning maetute otsing.<ref name="haudi">{{netiviide |url=https://www.kalmistud.ee/cemetery/126 |pealkiri=Pärnu Metsakalmistu |väljaanne=HAUDI kalmistuportaal |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> ==Kalmistule maetuid== *[[Linda Eenpalu]], eesti naisliikumise tegelane *[[Ardo Juhkov]], eesti laulja *[[Eha Kard]], eesti näitleja *[[Peeter Kard]], eesti näitleja ning hobikokk *[[Helle Kuningas]], eesti näitleja *[[Heinrich Meri]], eesti muusik, pedagoog ja dirigent *[[Herbert Pulk]], eesti dirigent ja pedagoog *[[Eduard Ralja]], eesti näitleja *[[Jaan Rebane]], eesti filosoof *[[Karl Rebane]], eesti füüsik *[[Voldemar Rumessen]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja laulja *[[Paul Ruubel]], eesti näitleja *[[David Samoilov]], vene keeles kirjutanud juudi luuletaja, tõlkija * [[Arnold Sikkel]], eesti näitleja *[[Aristarch Sinkel]], eesti jurist ja kirjanik *[[Mihkel Smeljanski]], eesti näitleja ja laulja *[[Bruno Sõmeri]], eesti kunstnik ja pedagoog *[[Heiko Sööt]], eesti näitleja *[[Olli Ungvere]], eesti näitleja ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/Parnu-Metsakalmistu Kalmistu HAUDI andmebaasis] {{koord}} [[Kategooria:Pärnu kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Pärnu kalmistud|Metsa]] [[Kategooria:Pärnu maakonna kalmistud]] lr0to96g0g30vk2v44kg5g79hd6ib1l 0 469509 7189854 6865086 2026-07-09T15:08:25Z Kuriuss 38125 7189854 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Tali Põhikool-Lasteaed''' oli [[põhikool]]-[[lasteaed]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Saarde vald|Saarde vallas,]] [[Tali]] külas. [[File:Tali Põhikool.jpg|thumb|Tali Põhikool]] Kooli ajalugu arvestatakse [[1863]]. aastast, kui asutati Tali vallakool. Vallakool tegutses aastani 1922. 1922–1940 tegutses kool kuueklassilise algkoolina. 1940 nimetati kool Tali Mittetäielikuks Keskkooliks. 1958 nimetati kool Tali Keskkooliks, 1960 nimetati Tali 8-klassiliseks kooliks.<ref name="tali.ee_ajalugu">https://web.archive.org/web/20170628132305/http://tali.ee/kool/tali-kooli-ajalugu/ (vaadatud 28.06.2017)</ref> 1991 alustas kooli internaadihoones tööd Tali Lasteaed.<ref name="tali.ee_ajalugu"/> Kooli direktor oli [[Signe Post]].<ref name="tali.ee_opetajad">https://web.archive.org/web/20170628131603/http://tali.ee/kool/opetajad/ (vaadatud 28.06.2017)</ref> Tali Põhikool lõpetas tegevuse 2017. aastal, kuna õpilast arv aastate jooksul oli kriitiliselt vähenenud, mistõttu haridusasutuse ülalpidamine ei olnud enam otstarbekas. Pärast põhikooli sulgemist jäi majja tegutsema Tali lasteaed, mis suleti 2019. aastal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://tali.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Pärnu maakonna koolid]] [[Kategooria:Saarde vald]] 2ldp8dlfu19if0w339ueff8wy5atcai 0 471898 7190072 7075654 2026-07-10T00:12:22Z Trebors 57925 7190072 wikitext text/x-wiki '''Jevgeni Pavlov''' ([[25. detsember]] [[1913]] [[Tver]], [[Venemaa]] – [[15. detsember]] [[1983]] [[Tallinn]]) oli vene rahvusest Eesti näitleja. Aastatel 1951–1982 oli ta [[Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater|Eesti NSV Riikliku Vene Draamateatri]] näitleja.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19831223&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA----------- Jevgeni Pavlov (nekroloog). Sirp ja Vasar, 23. detsember 1983]</ref> ==Tunnustus== *1973 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Pavlov, Jevgeni}} [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1983]] 7xh2iwkqlnz4vyfsm8j1702t7najyas 0 475687 7190115 7075643 2026-07-10T01:10:53Z Trebors 57925 7190115 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Laptev''' (vene keeles ''Владимир Георгиевич Лаптев''; sündinud [[13. juuli]]l [[1946]]) on vene teatri- ja filminäitleja ning lavastaja. Aastatel 1971–1975 oli ta V. Majakovski nimelise Moskva Akadeemilise Teatri näitleja. Aastatel 1982–1984 oli ta [[Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater|Eesti NSV Riikliku Vene Draamateatri]] peanäitejuht. Ta on [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|Venemaa Teatrikunsti Instituudi (GITIS)]] dotsent. Aastatel 2002–2006 lavastas ta mitu lavastust Tallinnas Vene Noorsooteatris.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/ros/2429/bio/ Kino-teatr.ru Владимир Лаптев]</ref> Aastatel 1988–1993 tegi ta kaasa mitmes Eesti mängufilmis, sealhulgas "[[Varastatud kohtumine]]", "[[Need vanad armastuskirjad]]" ja "[[Armastuse lahinguväljad]]".<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1426 |pealkiri=Eesti filmi andmebaas. Vladimir Laptev |vaadatud=2017-09-15 |arhiivimisaeg=2017-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915204754/http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1426 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Tunnustus== *1988 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *2013 Venemaa teeneline kultuuritöötaja ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Laptev, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu näitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] jslrdpkfdg303jzjkxl2qaxevyevzi0 0 475725 7190083 7085953 2026-07-10T00:27:01Z Trebors 57925 7190083 wikitext text/x-wiki '''Getter Meresmaa''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1994]]) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud 2013. aastal [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i <ref>{{Netiviide|autor=|url=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/muusikalist-kevadine-arkamine-tuntud-getter-meresmaa-lopetas-kuldmedaliga?id=66331566|pealkiri=Muusikalist "Kevadine ärkamine" tuntud Getter Meresmaa lõpetas kuldmedaliga|väljaanne=Delfi|aeg=|vaadatud=}}</ref> ja 2017. aastal [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] näitlejana (11. lend, kursuse juhendaja [[Kalju Komissarov]]) ''cum laude''.<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref><ref>[https://eestinoorsooteater.ee/et/getter-meresmaa Getter Meresmaa.] Eesti Noorsooteatri veebisait.</ref> Ta on mänginud filmides "[[Kirsitubakas]]", "[[Ema (film 2015)|Ema]]" ja "[[Elu ja armastus (film)|Elu ja armastus]]".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Films starring Getter Meresmaa |url=https://letterboxd.com/actor/getter-meresmaa/ |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=letterboxd.com |keel=en}}</ref> Alates 2017. aasta augustist on ta [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja. == Tunnustus == * 2023 [[Salme Reegi nimeline lasteteatri auhind]] (koos [[Tanel Jonas|Tanel Jonase]], [[Doris Tislar|Doris Tislari]] ja [[Risto Vaidla|Risto Vaidlaga]]; '''"'''Kõik ägedad asjad" (Eesti Noorsooteater): puudutaval ja keerulisel teemal lavastus, mille iga etendus mängitakse ainukordseks sündmuseks) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{imdb nimi|id=6543177}} *[https://eestinoorsooteater.ee/et/getter-meresmaa Getter Meresmaa Eesti Noorsooteatri veebisaidil] {{JÄRJESTA:Meresmaa, Getter}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] cjd8nypjht6lzc0pnbbh2fngcyjxu83 0 477142 7190040 7049813 2026-07-09T22:40:13Z Kapakkatoveri 233149 7190040 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karl Brandt SS-Arzt.jpg|pisi|Karl Brandt süüdistatavana [[Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu|Nürnbergi kohtuprotsessil kuritegudes osalenud arstide vastu (1946-1947)]] '''Karl Franz Friedrich Brandt''' ([[8. jaanuar]] [[1904]] [[Elsass]], [[Mülhausen]] – [[2. juuni]] [[1948]] [[Landsbergi vangla]]) oli [[prantslased|prantsuse]] päritolu Saksa [[arst]], [[Adolf Hitler]]i saatekirurg. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] poliitik ja sõjaväelane [[SS-Gruppenführer]], [[Relva-SS]]-i Generalleutnant, [[sanitaar- ja tervishoiuasjandus]]e kindralkomissar ja sanitaar- ja tervishoiu riigikomissar<ref>''[[Sanitäts- und Gesundheitswesen]]''</ref>. [[Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu|Nürnbergi kohtuprotsessil kuritegudes osalenud arstide vastu]] mõisteti Brandt [[ameeriklased|ameeriklaste]] poolt [[sõjakuritegu]]des süüdi ja [[poomine|poodi]]. Brandt oli kena välimusega ja [[sihvakas]]. ([[David Irving|Irving]] 1983:33.) Gümnaasiumi lõpetas Brandt [[Dresden]]is. [[Arstiteadus]]t õppis ta aastail 1922–1928 [[Jena Ülikool|Jena]], [[Freiburgi Ülikool|Freiburgi]], [[Müncheni Ülikool|Müncheni]] ja [[Berliini Ülikool]]is. Õpingute järel töötas ta kolm aastat professor [[Georg Magnus]]e assistendina Bochum Bergmannsheili haigla kirurgiaosakonnas.([[David Irving|Irving]] 1983:33.) [[Adolf Hitler]] jäänud talle silma [[Essen]]i lähistel [[1932]]. aasta suvel. [[15. august]]il [[1933]] oli ta [[Hitleri saatjaskond]]laste hulgas kui Hitler Baieri ringreisil oli. ([[David Irving|Irving]] 1983:33.) Reit-im-Winkeli lähistel sai Hitleri [[adjutant]] [[Wilhelm Brückner]] ([[11. detsember]] [[1884]] [[Baden-Baden]] – [[18. august]] [[1954]] [[Herbsdorf]]) [[autoõnnetus]]es vigastada, mõne allika kohaselt ka [[Geli Raubal]], Brandt osutas kohe esmaabi; toimetas abivajaja(d) [[Traunstein]]i haiglasse ning opereeris jalga ja [[kolju]]t. ([[David Irving|Irving]] 1983:33.) Hitler pidas heaks ettevaatusmeetmeks edaspidi reisidel arsti enda kõrval omada. Kui Hitler 1934. aastal [[Veneetsia]]sse lendas, et kohtuda [[Benito Mussolini]]ga, oli pardale palutud ka saatekirurg Brandt. (Irving 1983:33.) [[1. märts]]il [[1932]] astus Brandt [[NSDAP]]-sse, tema liikmekaardi nr oli 1009617; 1933. [[Sturmabteilung|SA]] ja 1934. [[SS]]-i liikmeks. [[1934]]. aastal tehti talle ettepanek hakata [[Adolf Hitler]]i saatearstiks. (Irving 1983:43.) Dr. med Brandti assistendiks 1936. aastast alates oli dr [[Hanskarl von Hasselbach]]([[David Irving|Irving]] 1983:43- <ref>[[David Irving]], "[[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]]", [[1983]],</ref>). Sageli oli Brandti lähedal ka Hitleri isiklik [[fotograaf]] [[Heinrich Hoffmann (fotograaf)|Heinrich Hoffmann]]. (Irving 1983:47.) Dr [[Theodor Morell]]i abikaasale valmistas nende ilusate "Brandti Gangi" SS-vormides meeste kudrutamine tuska. (Irving 1983:47.) 1939. aasta oktoobris allkirjastas Hitler korralduse, koostamisel osalesid Bouhler, [[Leonardo Conti]] ja [[Max de Crinis]], mille kohaselt tuli ''Reichsleiter'' [[Philipp Bouhler]]il ja ''dr. med.'' Brandtil täiendada nende arstide nimekirja, kellel oli õigus hinnata parandamatute haigete [[terviseseisund]]it ja määrata nad [[halastussurm]]ale. (Neumann ja Eberle 2013:63) Brandti sõnul arvanud "füürer", et "kõrvaldamisele" kuulukse 40–50 [[protsent]]i kõigist [[haiglaravi|haigla-]] ja [[hooldusravi]]l olevatest [[vaimuhaige]]test. (Neumann ja Eberle 2013:63) 28. juulil 1942 määras Hitler Brandti sanitaar- ja tervishoiuasjanduse kindralkommisariks ja kaks aastat hiljem (25. augustil 1944) ülendati Brandt sanitaar- ja tervishoiu riigikomissariks. [[Reichsgesetzblatt]]i I. osa 39. numbris avaldati ametikõrgendus alles 30. augustil 1944.<ref>[[Jens Martin Rohrbach]], [https://books.google.ee/books?id=_USvypqaALUC&pg=PA46&lpg=PA46&dq=das+Sanit%C3%A4ts-+und+Gesundheitswesen&source=bl&ots=a1ZYS3kiQt&sig=lMhp10BbtETKiRGkeyQJoPKUtXM&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjs87bm9svWAhUE0RQKHSBSB-sQ6AEIWTAJ#v=onepage&q=das%20Sanit%C3%A4ts-%20und%20Gesundheitswesen&f=false Augenheilkunde im Nationalsozialismus], 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 30. septembril 2017) saksa keeles.</ref> Pärast [[1944]]. aasta [[20. juuli]] atentaati Hitlerile põhjustasid [[Antigasi-pillid]] skandaali Hitleri arstide vahel. Need pillid sisaldasid [[karumustikaesktrakt]]i (''[[Atropa belladonna]]'') ja [[harilik stühniinipuu|hariliku strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica'' L.) seemneist saadavat [[strühniin]]i. Nende pillide valmistajaks tol ajal oli [[Dr. Köstner & Co]], Berliin-Wilmersdorf. Hitler võttis neid pille [[kõhupuhitus]]e vastu iga lõunasöögi eel kuni 1944. aasta oktoobrini ja need kirjutas talle välja 1935. aastal [[Ernst-Robert Grawitz]]. Brandt, Hasselbach ja eriti Giesing arvanud 1944 aasta septembris, et Hitleri kollakas näovärv on [[strühiniin]]i üledoosist tingitud. Seepeale lasknud SS-''Gruppenführer'' [[Martin Bormann]] pille [[farmaatsiadoktor]] [[Carl Blumenreuther]]il analüüsida. Analüüside tulemused näitasid, et [[belladonna]] ja strühniini kogus pillides ei saanud mürgistavat toimet evida.(Neumann ja Eberle 2013:80.) Saatearsti kohalt tagandati Brandt 1944. aasta sügisel.(Neumann ja Eberle 2013:64.) Dr Morelli ja dr Brandti omavahelised suhted polnud korras. Nii kirjeldas pärast sõda, kuis tema olevat Hitleri tähelepanu pööranud [[penitsilliin]]i uurimise olulisusele, Morell aga polevat asjast vähematki mõistnud, manustas aga [[Ultraseptyl]]i edasi, iga väiksemagi [[külmetus]]e korral [[sulfoonamiidid|sulfoonamiide]]. (Irving 1983:74.) [[16. aprill]]il [[1945]] arreteeris [[SS]] Brandti süüdistatuna [[defetism]]is ja reetmises, nimelt olevat ta enne Berliini langemist viinud oma naise ja poja "füüreri" loata [[Tüüring]]isse. Brandti surmaotsus kandis Hitleri allkirja. Surmaotsuse täideviimine lükkus edasi tänu [[Albert Speer]]ile, kes käis [[Heinrich Himmler]]i juures kostmas ja pärast Hitleri surma lasi Speeri palvel [[Karl Dönitz]] Brandti vabaks.(Neumann ja Eberle 2013:64.) ==''[[Sanitäts- und Gesundheitswesen]]'' ja eutanaasiaprogrammid== ;Natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa eutanaasiaprogramm [[aktsioon T4]] (operatsioon T4). [[Lasteeutanaasia]] olevat alanud ühe lapse mõrvamisest, juhtum on tuntud nimetusega "Knauer-Kind" ("Knaueri laps"). Knaueri laps sündis [[20. veebruar]]il [[1939]] [[Leipzig]]i lähistel pimedana, tal puudus vasak küünarvars ja tema üks jalg oli vigane. Nende alusel oletati, et laps võib olla vaimse alaarenuga. Kui vanemad lapsega Leipzigi ülikooli lastehaiglas professori [[Werner Catel]]i juures käisid, soovinud nad kohe, et arst lapse surmaks. Arst esiotsa keeldus. Lapse isa pöördus venna nõuande kohaselt, kes oli NSDAP liige, füüreri kantselei poole. Suvel 1939 otsinud Karl Brandt lapse isa üles, rääkinud vanematega, otsinud üles professor Cateli ja algatanud "Einschläferung" ("magamapaneku"). Kirikuraamatu kohaselt märgiti lapse surmadaatumiks [[25. juuli]] [[1939]]. ==[[Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu]]== Doktor Brandti süüdistati mitmete inimkatsete läbiviimise vastutamise eest, nagu [[malaaria]]eksperimendid (veebruar 1942 – aprill 1945) [[Dachau koonduslaager|Dachau koonduslaagris]], kus eelnevalt terveid vange immuniseeriti malaaria vastu või lasti neile sääsed peale – kui vangid (kasutati 1000 vangi) haigestusid malaariasse, siis püüti ravida. (Nurnberg Military Tribunals, lk 7) Karl Brandt mõisteti 1946. aastal Nürnbergis toimunud protsessil surma osalemise eest [[inimeksperiment]]ides ja vaimuhaigete mõrvamises.(Neumann ja Eberle 2013:64.) ==Isiklikku== [[17. märts]]il [[1934]] abiellus ta Reinimaalt [[Langenberg]]ist pärit [[Anni Rehborn]]iga.(Neumann ja Eberle 2013:63) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *OFFICE OF MILITARY GOVERNMENT FOR GERMANY (US),''[https://www.loc.gov/rr/frd/Military_Law/pdf/NT_Indictments.pdf Nurnberg Military Tribunals]'',[[Nürnberg]], [[1946]] *Michael Mann, ''[http://www.untag-smd.ac.id/files/Perpustakaan_Digital_1/DEMOCRACY%20The%20Dark%20Side%20of%20Democracy%20Explaining%20Ethnic%20Cleansing.pdf The Dark Side of Democracy: Explaining Ethnic Cleansing]'', [[Cambridge University Press]], 2004 *[[Hans-Joachim Neumann]] ja [[Henrik Eberle]], "[[Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos]]", 2013 (''"War Hitler krank? Ein abschließender Befund''", Gustav Lübbe Verlag, 2009 {{JÄRJESTA:Brandt, Karl}} [[Kategooria:Saksamaa arstid]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1948]] 6nktd3k6cqurkn69n06hknyqhzs84bt 7190042 7190040 2026-07-09T22:40:42Z Kapakkatoveri 233149 7190042 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karl Brandt SS-Arzt.jpg|pisi|Karl Brandt süüdistatavana [[Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu|Nürnbergi kohtuprotsessil kuritegudes osalenud arstide vastu (1946-1947)]]]] '''Karl Franz Friedrich Brandt''' ([[8. jaanuar]] [[1904]] [[Elsass]], [[Mülhausen]] – [[2. juuni]] [[1948]] [[Landsbergi vangla]]) oli [[prantslased|prantsuse]] päritolu Saksa [[arst]], [[Adolf Hitler]]i saatekirurg. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] poliitik ja sõjaväelane [[SS-Gruppenführer]], [[Relva-SS]]-i Generalleutnant, [[sanitaar- ja tervishoiuasjandus]]e kindralkomissar ja sanitaar- ja tervishoiu riigikomissar<ref>''[[Sanitäts- und Gesundheitswesen]]''</ref>. [[Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu|Nürnbergi kohtuprotsessil kuritegudes osalenud arstide vastu]] mõisteti Brandt [[ameeriklased|ameeriklaste]] poolt [[sõjakuritegu]]des süüdi ja [[poomine|poodi]]. Brandt oli kena välimusega ja [[sihvakas]]. ([[David Irving|Irving]] 1983:33.) Gümnaasiumi lõpetas Brandt [[Dresden]]is. [[Arstiteadus]]t õppis ta aastail 1922–1928 [[Jena Ülikool|Jena]], [[Freiburgi Ülikool|Freiburgi]], [[Müncheni Ülikool|Müncheni]] ja [[Berliini Ülikool]]is. Õpingute järel töötas ta kolm aastat professor [[Georg Magnus]]e assistendina Bochum Bergmannsheili haigla kirurgiaosakonnas.([[David Irving|Irving]] 1983:33.) [[Adolf Hitler]] jäänud talle silma [[Essen]]i lähistel [[1932]]. aasta suvel. [[15. august]]il [[1933]] oli ta [[Hitleri saatjaskond]]laste hulgas kui Hitler Baieri ringreisil oli. ([[David Irving|Irving]] 1983:33.) Reit-im-Winkeli lähistel sai Hitleri [[adjutant]] [[Wilhelm Brückner]] ([[11. detsember]] [[1884]] [[Baden-Baden]] – [[18. august]] [[1954]] [[Herbsdorf]]) [[autoõnnetus]]es vigastada, mõne allika kohaselt ka [[Geli Raubal]], Brandt osutas kohe esmaabi; toimetas abivajaja(d) [[Traunstein]]i haiglasse ning opereeris jalga ja [[kolju]]t. ([[David Irving|Irving]] 1983:33.) Hitler pidas heaks ettevaatusmeetmeks edaspidi reisidel arsti enda kõrval omada. Kui Hitler 1934. aastal [[Veneetsia]]sse lendas, et kohtuda [[Benito Mussolini]]ga, oli pardale palutud ka saatekirurg Brandt. (Irving 1983:33.) [[1. märts]]il [[1932]] astus Brandt [[NSDAP]]-sse, tema liikmekaardi nr oli 1009617; 1933. [[Sturmabteilung|SA]] ja 1934. [[SS]]-i liikmeks. [[1934]]. aastal tehti talle ettepanek hakata [[Adolf Hitler]]i saatearstiks. (Irving 1983:43.) Dr. med Brandti assistendiks 1936. aastast alates oli dr [[Hanskarl von Hasselbach]]([[David Irving|Irving]] 1983:43- <ref>[[David Irving]], "[[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]]", [[1983]],</ref>). Sageli oli Brandti lähedal ka Hitleri isiklik [[fotograaf]] [[Heinrich Hoffmann (fotograaf)|Heinrich Hoffmann]]. (Irving 1983:47.) Dr [[Theodor Morell]]i abikaasale valmistas nende ilusate "Brandti Gangi" SS-vormides meeste kudrutamine tuska. (Irving 1983:47.) 1939. aasta oktoobris allkirjastas Hitler korralduse, koostamisel osalesid Bouhler, [[Leonardo Conti]] ja [[Max de Crinis]], mille kohaselt tuli ''Reichsleiter'' [[Philipp Bouhler]]il ja ''dr. med.'' Brandtil täiendada nende arstide nimekirja, kellel oli õigus hinnata parandamatute haigete [[terviseseisund]]it ja määrata nad [[halastussurm]]ale. (Neumann ja Eberle 2013:63) Brandti sõnul arvanud "füürer", et "kõrvaldamisele" kuulukse 40–50 [[protsent]]i kõigist [[haiglaravi|haigla-]] ja [[hooldusravi]]l olevatest [[vaimuhaige]]test. (Neumann ja Eberle 2013:63) 28. juulil 1942 määras Hitler Brandti sanitaar- ja tervishoiuasjanduse kindralkommisariks ja kaks aastat hiljem (25. augustil 1944) ülendati Brandt sanitaar- ja tervishoiu riigikomissariks. [[Reichsgesetzblatt]]i I. osa 39. numbris avaldati ametikõrgendus alles 30. augustil 1944.<ref>[[Jens Martin Rohrbach]], [https://books.google.ee/books?id=_USvypqaALUC&pg=PA46&lpg=PA46&dq=das+Sanit%C3%A4ts-+und+Gesundheitswesen&source=bl&ots=a1ZYS3kiQt&sig=lMhp10BbtETKiRGkeyQJoPKUtXM&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjs87bm9svWAhUE0RQKHSBSB-sQ6AEIWTAJ#v=onepage&q=das%20Sanit%C3%A4ts-%20und%20Gesundheitswesen&f=false Augenheilkunde im Nationalsozialismus], 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 30. septembril 2017) saksa keeles.</ref> Pärast [[1944]]. aasta [[20. juuli]] atentaati Hitlerile põhjustasid [[Antigasi-pillid]] skandaali Hitleri arstide vahel. Need pillid sisaldasid [[karumustikaesktrakt]]i (''[[Atropa belladonna]]'') ja [[harilik stühniinipuu|hariliku strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica'' L.) seemneist saadavat [[strühniin]]i. Nende pillide valmistajaks tol ajal oli [[Dr. Köstner & Co]], Berliin-Wilmersdorf. Hitler võttis neid pille [[kõhupuhitus]]e vastu iga lõunasöögi eel kuni 1944. aasta oktoobrini ja need kirjutas talle välja 1935. aastal [[Ernst-Robert Grawitz]]. Brandt, Hasselbach ja eriti Giesing arvanud 1944 aasta septembris, et Hitleri kollakas näovärv on [[strühiniin]]i üledoosist tingitud. Seepeale lasknud SS-''Gruppenführer'' [[Martin Bormann]] pille [[farmaatsiadoktor]] [[Carl Blumenreuther]]il analüüsida. Analüüside tulemused näitasid, et [[belladonna]] ja strühniini kogus pillides ei saanud mürgistavat toimet evida.(Neumann ja Eberle 2013:80.) Saatearsti kohalt tagandati Brandt 1944. aasta sügisel.(Neumann ja Eberle 2013:64.) Dr Morelli ja dr Brandti omavahelised suhted polnud korras. Nii kirjeldas pärast sõda, kuis tema olevat Hitleri tähelepanu pööranud [[penitsilliin]]i uurimise olulisusele, Morell aga polevat asjast vähematki mõistnud, manustas aga [[Ultraseptyl]]i edasi, iga väiksemagi [[külmetus]]e korral [[sulfoonamiidid|sulfoonamiide]]. (Irving 1983:74.) [[16. aprill]]il [[1945]] arreteeris [[SS]] Brandti süüdistatuna [[defetism]]is ja reetmises, nimelt olevat ta enne Berliini langemist viinud oma naise ja poja "füüreri" loata [[Tüüring]]isse. Brandti surmaotsus kandis Hitleri allkirja. Surmaotsuse täideviimine lükkus edasi tänu [[Albert Speer]]ile, kes käis [[Heinrich Himmler]]i juures kostmas ja pärast Hitleri surma lasi Speeri palvel [[Karl Dönitz]] Brandti vabaks.(Neumann ja Eberle 2013:64.) ==''[[Sanitäts- und Gesundheitswesen]]'' ja eutanaasiaprogrammid== ;Natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa eutanaasiaprogramm [[aktsioon T4]] (operatsioon T4). [[Lasteeutanaasia]] olevat alanud ühe lapse mõrvamisest, juhtum on tuntud nimetusega "Knauer-Kind" ("Knaueri laps"). Knaueri laps sündis [[20. veebruar]]il [[1939]] [[Leipzig]]i lähistel pimedana, tal puudus vasak küünarvars ja tema üks jalg oli vigane. Nende alusel oletati, et laps võib olla vaimse alaarenuga. Kui vanemad lapsega Leipzigi ülikooli lastehaiglas professori [[Werner Catel]]i juures käisid, soovinud nad kohe, et arst lapse surmaks. Arst esiotsa keeldus. Lapse isa pöördus venna nõuande kohaselt, kes oli NSDAP liige, füüreri kantselei poole. Suvel 1939 otsinud Karl Brandt lapse isa üles, rääkinud vanematega, otsinud üles professor Cateli ja algatanud "Einschläferung" ("magamapaneku"). Kirikuraamatu kohaselt märgiti lapse surmadaatumiks [[25. juuli]] [[1939]]. ==[[Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu]]== Doktor Brandti süüdistati mitmete inimkatsete läbiviimise vastutamise eest, nagu [[malaaria]]eksperimendid (veebruar 1942 – aprill 1945) [[Dachau koonduslaager|Dachau koonduslaagris]], kus eelnevalt terveid vange immuniseeriti malaaria vastu või lasti neile sääsed peale – kui vangid (kasutati 1000 vangi) haigestusid malaariasse, siis püüti ravida. (Nurnberg Military Tribunals, lk 7) Karl Brandt mõisteti 1946. aastal Nürnbergis toimunud protsessil surma osalemise eest [[inimeksperiment]]ides ja vaimuhaigete mõrvamises.(Neumann ja Eberle 2013:64.) ==Isiklikku== [[17. märts]]il [[1934]] abiellus ta Reinimaalt [[Langenberg]]ist pärit [[Anni Rehborn]]iga.(Neumann ja Eberle 2013:63) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *OFFICE OF MILITARY GOVERNMENT FOR GERMANY (US),''[https://www.loc.gov/rr/frd/Military_Law/pdf/NT_Indictments.pdf Nurnberg Military Tribunals]'',[[Nürnberg]], [[1946]] *Michael Mann, ''[http://www.untag-smd.ac.id/files/Perpustakaan_Digital_1/DEMOCRACY%20The%20Dark%20Side%20of%20Democracy%20Explaining%20Ethnic%20Cleansing.pdf The Dark Side of Democracy: Explaining Ethnic Cleansing]'', [[Cambridge University Press]], 2004 *[[Hans-Joachim Neumann]] ja [[Henrik Eberle]], "[[Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos]]", 2013 (''"War Hitler krank? Ein abschließender Befund''", Gustav Lübbe Verlag, 2009 {{JÄRJESTA:Brandt, Karl}} [[Kategooria:Saksamaa arstid]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1948]] pr2mrcwj2tfp03vqwx7205wlfpdectg 0 477307 7189863 7186963 2026-07-09T15:22:42Z Kuriuss 38125 7189863 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Harry Kane | pilt = Harry Kane in Russia 2.jpg | pildi_suurus = 180px | pildiallkiri = Kane Inglismaa U19-ga 2012. aastal | täisnimi = Harry Edward Kane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1993|7|28}} | sünnilinn = [[Leytonstone]] | sünnimaa = [[Inglismaa]] | pikkus = 188 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Müncheni Bayern]] | särginumber = 9 | aastad1 = 2009–2023| mänge1 = 317| väravaid1 = 213| klubi1 = [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspur]] | aastad2 = 2011 | mänge2 = 18 | väravaid2 = 5 | klubi2 = → [[Leyton Orient FC|Leyton Orient]] (laenul) | aastad3 = 2012 | mänge3 = 22 | väravaid3 = 7 | klubi3 = → [[Millwall FC|Millwall]] (laenul) | aastad4 = 2012–2013| mänge4 = 3 | väravaid4 = 0 | klubi4 = → [[Norwich City FC|Norwich City]] (laenul) | aastad5 = 2013 | mänge5 = 13 | väravaid5 = 2 | klubi5 = → [[Leicester City FC|Leicester City]] (laenul) | aastad6 = 2023– | mänge6 = 94 | väravaid6 = 98 | klubi6 = [[Müncheni Bayern]] | koondiseaastad1 = 2010 | koondisemänge1 = 6 | koondiseväravaid1 = 2 | koondis1 = Inglismaa U17 | koondiseaastad2 = 2010–2012| koondisemänge2 = 14| koondiseväravaid2 = 6 | koondis2 = Inglismaa U19 | koondiseaastad3 = 2013 | koondisemänge3 = 3 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = Inglismaa U20 | koondiseaastad4 = 2013–2015| koondisemänge4 = 14| koondiseväravaid4 = 8 | koondis4 = Inglismaa U21 | koondiseaastad5 = 2015– | koondisemänge5 = 118| koondiseväravaid5 = 84| koondis5 = [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] | klubi_seisuga = 16. mai 2026 | koondis_seisuga = 16. mai 2026 }} '''Harry Edward Kane''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1993]] [[Leytonstone]]'is) on [[Inglismaa]] jalgpallur, kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]na [[Bundesliga|Saksa kõrgliiga]] klubis [[Müncheni Bayern]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es.<ref name="zt2S3" /> Kane on võitnud hooaegadel 2015/2016, 2016/2017 ja 2020/2021 [[Premier League'i kuldne saabas|Premier League'i Kuldsaapa]], olnud [[Bundesliga]] parim mängija 2024/2025 ning võitnud [[Euroopa Kuldsaabas|Euroopa Kuldsaapa]] hooaegadel 2023/2024 ja 2025/2026. == Klubikarjäär == === 2011–2015 === Kane debüteeris [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham]]i rivistuses 25. augustil 2011, kui mängiti [[UEFA Euroopa Liiga]] raames Šotimaa klubiga [[Heart of Midlothian FC|Heart of Midlothian]]. Hooajal 2010–11 mängis ta laenulepinguga [[Leyton Orient FC|Leyton Orient]]is, 2011–12 laenul [[Millwall FC|Millwall]]is ja 2012–13 esimese poole hooajast laenul [[Norwich City FC|Norwich City]]s ning teise poole [[Leicester City FC|Leicester City]]s. Alates 2014–15 hooajast mängis Kane Tottenhami põhirivistuses. Ta valiti 2015. aasta jaanuaris ning veebruaris [[Premier League]]'i kuu parimaks mängijaks. Lüües kõikide sarjade peale 31 väravat, millest 21 olid liigas, nimetati Kane [[Professional Footballers' Association|PFA]] aasta noormängijaks. === 2016–2018 === Hooajal 2015–16 lõi Kane liigas 25 väravat, mille eest võitis ta ka oma karjääri esimese [[Premier League'i kuldne saabas|Premier League'i Kuldsaapa]]. 2016. aasta märtsis nimetati ta taas Inglismaa kõrgliiga kuu parimaks mängijaks. Kane võitis juba järgmisel hooajal oma teise Kuldsaapa, kui lõi Premier League'is 29 ja kõikide sarjade peale 35 väravat.<ref>[https://www.independent.co.uk/sport/football/premier-league/harry-kane-premier-league-golden-boot-tottenham-hotspur-a7747771.html Tottenham striker Harry Kane wins the Premier League's Golden Boot for the second season in a row] The Independent. London</ref> 9. septembril 2017 lõi Kane [[Everton FC|Everton]]i vastu oma 100. värava Tottenham Hotspur FC eest kõigi võistlusmängude arvestuses.<ref>[https://www.fourfourtwo.com/news/kane-reaches-100-spurs-goals-12-games-fewer-henry-arsenal Kane reaches 100 Spurs goals – in 12 games fewer than Henry for Arsenal] FourFourTwo. 9 September 2017</ref> 13. septembril 2017 lõi ta kaks väravat [[UEFA Meistrite Liiga]] kohtumises [[Dortmundi Borussia]]ga, aidates oma koduklubi 3:1 võiduni [[Wembley staadion]]il. Jaanuaris 2018 lõi ta kaks väravat 4:0 koduvõidumängus [[Everton FC|Evertoni]] vastu ning temast sai meeskonna ajaloo parim väravakütt Premier League'is, ületades [[Teddy Sheringham]]i senise rekordi 97 väravat.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2018/jan/13/tottenham-everton-premier-league-report-harry-kane Tottenham outclass uninspired Everton as Harry Kane reaches new milestone] The Observer. London.</ref> 4. veebruaril lõi Kane lisaajal penalti, viigistades [[FC Liverpool]]iga seisuks 2:2, mis oli tema 100. Premier League'i värav. Ta saavutas sajanda liigavärava rekordi 141 mänguga, jäädes alla vaid [[Alan Shearer]]ile, kellel kulus selleks 124 mängu.<ref>[https://www.standard.co.uk/sport/football/tottenham-star-harry-kane-to-wear-special-boots-against-arsenal-to-mark-100-premier-league-goals-a3763286.html . "Tottenham star Harry Kane to wear special boots against Arsenal to mark 100 Premier League goals] Evening Standard. London.</ref> 8. juunil sõlmis Kane uue lepingu, mis hoidis teda klubis kuni 2024. aastani. === 2019–2020 === 1. jaanuaril 2019 lõi ta avavärava [[Cardiff City FC|Cardiff City]] vastu ning selle väravaga sai temast esimene mängija, kes oli löönud värava iga Premier League'i meeskonna vastu, kellega ta on kohtunud.<ref>[https://www.standard.co.uk/sport/football/tottenham/harry-kane-premier-league-goal-record-28-times-the-tottenham-striker-has-hit-the-net-a4028761.html Harry Kane's Premier League goal record: The Tottenham star's best strikes from remarkable 28 team tally] Evening Standard. London.</ref> Kane lõi märtsis 2019 [[Meistrite Liiga]] 1/8-finaali võõrsilmängus Dortmundi Borussia vastu ainsa värava, kindlustades klubi 4:0 võidu kahe mängu kokkuvõttes ja edasipääsu Meistrite Liiga veerandfinaali. See värav tegi temast ka klubi parima väravaküti Euroopa sarjades 24 löödud väravaga.<ref>[https://www.independent.co.uk/sport/football/european/dortmund-vs-tottenham-result-harry-kane-goal-watch-video-highlights-replay-five-things-learned-champions-league-draw-a8809311.htmlDortmund vs Tottenham result: Five things we learned as Harry Kane goal send Spurs to quarter-finals] he Independent. Archived from the original on 9 May 2022</ref> Seejärel jäi ta vigastuse tõttu hooaja lõpumängudest eemale. 1. jaanuaril 2020 sai Kane 0:1 kaotusmängus [[Southampton FC|Southamptonile]] reielihase vigastuse, mis vajas nõudis operatsiooni ning jättis ta jättis ta mitmeks kuuks mängudest eemale. Septembris 2020 hooajal saavutas Tottenham kaotusseisust võidu 5:2 Southamptoni üle, kus Kane lõi ise värava ja andis neli väravasöötu [[Son Heung-min]]ile. See oli esimene kord Premier League'i ajaloos, kui mängija on andnud ühele ja samale meeskonnakaaslasele ühes mängus neli resultatiivset söötu. Kane'ist sai kõigest kuues mängija Premier League'i ajaloos, kes on ühes mängus andnud neli väravat resultatiivset söötu ja esimene Inglismaa mängija, kes seda tegi.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/54135440 Southampton 2–5 Tottenham Hotspur] BBC Sport. Archived from the original on 20 September 2020</ref> Kane lõi enda 200. värava oma 300. mängus Tottenham klubi eest 3:1 võidumängus [[Razgradi Ludogorets]] üle [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril. Detsembris 2020 lõi Kane värava Tottenhami 2:0 võidumängus rivaali [[Arsenal FC|Arsenali]] üle (nn Põhja-Londoni derby mäng). See oli ka Kane'i 100. koduväljaku värav Tottenhami eest kõigis võistlustes ning tema 250. karjäärivärav nii klubi kui ka koondise mängude arvestuses kokku.<ref>Tottenham 2–0 Arsenal: Kane and Son seal north London bragging rights to send Spurs top". Sports Max. 6 December 2020</ref> === 2021–2022 === 23. mail 2021 lõi ta värava 4:2 võidumängus [[Leicester City FC|Leicester City]] üle, saavutades oma hooaja 23. värava ja võites karjääri kolmanda Premier League'i Kuldsaapa auhinna. Ta võitis ka Premier League'i hooaja parima mängujuhi auhinna hooaja jooksul antud suurima söötude arvu eest, saades esimeseks mängijaks, kes võitis samal hooajal nii Kuldse Saapa kui ka Mängujuhi auhinna pärast mängujuhtide auhinna kasutuselevõttu 2018. aastal.<ref>[https://www.premierleague.com/en/news/2154211 Kane wins double with 2020/21 Golden Boot and Playmaker awards] Premier League. 23 May 2021</ref> Hooajale 2021/2022 eelnes klubi vaidlus Kane'iga tema soovi üle Tottenhamist lahkuda [[Manchester City FC]]-sse. Manchester City 127 miljoni naelsterlingi suurune pakkumine lükati tagasi. 26. augustil tegi Kane hooaja esimese mängu [[UEFA Konverentsiliiga]]s Portugali klubi [[F.C. Paços de Ferreira|Paços de Ferreira]] vastu. Ta lõi 3:0 võidumängus kaks väravat, kindlustades meeskonna edasipääsu alagrupiturniirile. 30. septembril, alagrupiturniiri teises mängus, tegi ta Sloveenia klubi [[NŠ Mura|Mura]] vastu 20 minutiga kübaratriki, tulles vahetusest platsile ja aidates võita tulemusega 5:1. See oli tema esimene [[kübaratrikk]] UEFA Konverentsiliigas ja tegi Kane'ist esimese mängija, kes teinud kübaratriki kõigi kolme suure UEFA klubiturniiri mängus (UEFA Meistrite liiga, UEFA Euroopa Liiga ja UEFA Konverentsiliiga). 16. märtsil 2022 lõi Kane värava 2:0 võidumängus [[Brighton & Hove Albion FC|Brightoni]] vastu, viies oma Premier League'i võõrsil löödud väravate arvu 95-ni, ületades [[Wayne Rooney]] rekordi enim võõral väljakul löödud väravate osas.<ref>[https://www.sportingnews.com/us/soccer/news/harry-kane-most-premier-league-away-goals-who-has-history-new-english-record/ny9qarzot78wo6i7mwosuqfg Who has the most away goals in Premier League history? Harry Kane sets new English top flight record ] Sporting News. 17 March 2022</ref> Sügisel 2022 sai Kane enda nimele rekordi ühe Premier League'i klubi eest löödud väravate arvus. Ta lõi [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolverhampton Wanderersi]] vastu mängu ainsa värava, saades esimeseks mängijaks, kes lõi Premier League'is ühe klubi eest 185 väravat (varasem rekord 184 oli [[Sergio Agüero]] nimel). === 2023–2024 === 11. märtsil 2023 lõi Kane oma 269. ja 270. värava Premier League'is, lüües kaks väravat 3:1 võidumängus [[Nottingham Forest FC|Nottingham Foresti]] vastu, mis oli Tottehami klubi rekordiks. 2022/2023 hooaja lõpetas ta [[Erling Haaland]]i järel teisel kohal, kui lõi 30 väravat, kuid sai esimeseks mängijaks, kes lõi kahel eraldi 38 mängust koosneval Premier League'i hooajal 30 väravat.<ref>[https://theanalyst.com/articles/how-harry-kane-keeps-getting-better-in-a-tottenham-team-that-is-getting-worse How Harry Kane Keeps Getting Better in a Tottenham Team That is Getting Worse] Opta Analyst. 28 May 2023.</ref> 2023. aasta suvel, kui tema leping Tottenhamiga kehtis veel üks aasta, tegi [[Müncheni Bayern]] klubile mitu pakkumist Kane'i kohta. 10. augustil teatati, et Bayern ja Tottenham olid Kane'i osas põhimõtteliselt kokkuleppele jõudnud tehingus, mille väärtus oli üle 100 miljoni euro (86,4 miljonit naela).<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/66412269 Harry Kane transfer news: Bayern Munich agree deal in principle with Tottenham for striker] BBC Sport</ref> 23. septembril tegi Kane oma esimese kübaratriki Bayerni eest ja andis kaks resultatiivset söötu 7:0 võidumängus [[VfL Bochum]]i vastu, viies oma liigaväravate arvu seitsmeni ja püstitades uue klubirekordi mängija löödud väravate arvu poolest oma esimeses viies [[Bundesliga]] mängus. Kolme löödud väravaga 4. novembril 2023 Dortmundi Borussia (4:0) vastu oli Kane'il pärast kümmet Bundesliga mängu 20 punkti (15 väravat, viis resultatiivset söötu). Alates söötude lugemise algusest hooajal 1988/89 polnud ükski mängija oma esimeses kümnes mängus kogunud nii palju punkte. Kakskümmend punkti oma kümne esimese mängu järel oli samuti uus Bundesliga rekord. Ka viisteist väravat kümne Bundesliga mängu järel oli uus rekord.<ref>[https://www.kicker.de/kane-stellt-vier-bundesliga-rekorde-auf-einmal-auf-977533/artikel Kane stellt vier Bundesliga-Rekorde auf einmal auf] kicker (in German). 5 November 2023.</ref> Oma 18. liigaväravaga võidumängus [[FC Köln]]i üle 24. novembril sai temast Bundesliga ajaloo parim inglane ühe hooaja mängudes, edestades [[Kevin Keegan]]it ja [[Jadon Sancho]]t. 9. märtsil 2024 saavutas Kane oma neljanda kübaratriki põhihooajal, alistades [[Mainz 05]]. See esitus tegi temast esimese debüütmängija liigas, kes oli löönud kaheksas erinevas mängus vähemalt kaks väravat. Märtsis tõusis tema löödud väravate 31 väravani, millega ta purustas [[Uwe Seeler]]i rekordi, kes oli Bundesliga debüüthooajal löönud 30 väravat. Tema 36 väravat hooaja lõpuks tegid ta [[Euroopa Kuldsaabas|Euroopa Kuldsaapa]] võitjaks, saades sellega teiseks Inglismaa mängijaks pärast [[Kevin Phillips]]it. 22. novembril tegi Kane [[FC Augsburg]]i vastu kübaratriki, saades Bundesligas 43 mänguga kiireimaks mängijaks, kes jõudis 50 väravani (ületades [[Erling Haaland]]i rekordi 50 väravat 50 mängus).<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/live/c1dp920e5lrt Bayern Munich 3-0 Augsburg: Harry Kane quickest player to 50 Bundesliga goals after hat-trick] BBC Sport.</ref> Tema järgmiseks Bundesliga rekordiks oli 55 väravat 50 mängus pärast seda, kui ta lõi kaks väravat [[Holstein Kiel]]i vastu 4:3 võidumängus. === 2025–2026 === 11. mail 2025 tähistas Kane Bayerniga tähistas Bundesliga tiitlivõitu. Kane lõpetas teist hooaega järjest parima väravakütina ja nimetati Bundesliga hooaja parimaks mängijaks. 16. augustil 2025 võitis ta Saksamaal teise tiitli, lüües värava [[Franz Beckenbaueri superkarikas|Franz Beckenbaueri superkarika]] finaalis 2 :1 võidumängus [[VfB Stuttgart]]i üle. 2025/2026 hooaja UEFA Meistrite Liiga mängus lõi Kane [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu kaks väravat, aidates mängu 3:1 võita ning sai Meistrite Liigas enim väravaid ja resultatiivseid sööte andnud inglaseks ([[David Beckham]]i edestades) ning alles kolmandaks mängijaks (pärast [[Cristiano Ronaldo]]t ja [[Neymar]]i), kes on Meistrite Liigas kahe erineva klubi eest löönud 20 või enam väravat.<ref>[https://worldsoccertalk.com/news/harry-kane-rewrites-uefa-champions-league-history-with-new-record-cristiano-ronaldo-and-neymar-welcome-bayern-star-to-elite-list/ Harry Kane rewrites UEFA Champions League history with new record: Cristiano Ronaldo and Neymar welcome Bayern star to elite list] World Soccer Talk.</ref> 26. septembril 2025 lõi Kane kaks väravat 4:0 võidumängus [[Bremeni Werder]]i üle ning temast sai 21. sajandil jalgpallur, kes jõudis kiireima 100 väravani ükskõik millise Euroopa viie parima liiga klubi eest, olles seda teinud 104 mängus, ületades Cristiano Ronaldo ja Erling Haalandi eelmise rekordi (105 mängu). Kane'ist sai ka esimene mängija Bundesliga ajaloos, kes realiseeris oma 18 esimest penaltit. Ta oli löönud ka värava kõigi 20 meeskonna vastu, kellega ta Bundesligas on kohtunud.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/live/cn955rz8wy8t Bayern Munich 4 : 0 Werder Bremen]</ref> 6. detsembril 2025 tegi ta oma kümnenda Bundesliga kübaratriki 5:0 võidumängus Stuttgarti vastu, püstitades rekordi kõigest 76 mängu järel. 21. detsembril saavutas ta Bundesligas 100 punkti tähise (81 väravat ja 19 resultatiivset söötu), lüües lisaminutil värava 4:0 võidumängus [[1. FC Heidenheim|Heidenheimi]] üle, tehes seda 78 mängu jooksul ja ületades [[Roy Makaay]] eelmise rekordi (113 mängu). 14. veebruaril 2026 lõi Kane kaks väravat 3:0 võidumängus Bremeni üle, saavutades seeläbi oma karjääri 500. värava 743 mängus, millest 100 oli löödud penaltist. 19. aprillil lõi ta värava 4:2 võidumängus Stuttgarti üle, kindlustades klubile 35. ja endale teise Bundesliga tiitli. Ta lõi kokku 36 väravat olles resultatiivseim mängija kolmandat hooaega järjest. == Koondisekarjäär == Kane on esindanud Inglismaad nii U17-, U19-, U20- kui ka U21-koondises. [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa täiskasvanute koondis]]es debüteeris Kane 27. märtsil 2015 [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] vastu. Ta lõi samas mängus ka oma debüütvärava. 2016. aastal esindas Kane Inglismaad [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel]], kus langeti kaheksandikfinaalis [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu. 13. juunil 2017 lõi ta kaks väravat sõpruskohtumises [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]ga. Inglased kaotasid võõrsil 2:3. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses alagrupimängus 18. juunil võitsid inglased Kane'i kahe värava toel [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesiat]] 2:1.<ref>[https://sport.err.ee/840308/kapten-kane-i-uleminutite-varav-toi-inglismaale-raske-voidu "Kapten Kane'i üleminutite värav tõi Inglismaale raske võidu"]. sport.err.ee. 18.6.2018. Vaadatud 19.6.2018</ref> 24. juunil toimunud teises alagrupimängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu tegi Kane [[kübaratrikk|kübaratriki]]. Ta sai sellega esimeseks Inglismaa mängijaks pärast [[Ron Flowers]]it ([[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]]), kes on maailmameistrivõistluste kahes esimeses mängus värava löönud, lisaks esimeseks Inglismaa mängijaks, kes on alagrupiturniiril löönud neli väravat, ning üheks kolmest Inglismaa mängijast [[Geoff Hurst]]i ([[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]]) ja [[Gary Lineker]]i ([[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]]) kõrval, kes on maailmameistrivõistlustel teinud kübaratriki.<ref>[https://sport.err.ee/841893/harry-kane-tousis-kubaratrikiga-mm-finaalturniiri-parimaks-varavakutiks "Harry Kane tõusis kübaratrikiga MM-finaalturniiri parimaks väravakütiks"]. sport.err.ee. 24.6.2018. Vaadatud 26.6.2018</ref> Kaheksandikfinaalis lõi ta penaltist värava [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu.<ref>[https://sport.err.ee/843842/esmakordselt-penaltiseerias-voidutsenud-inglismaa-joudis-veerandfinaali "Esmakordselt penaltiseerias võidutsenud Inglismaa jõudis veerandfinaali"]. sport.err.ee. 3.7.2018. Vaadatud 8.7.2018</ref> Inglismaa sai turniiril neljanda koha. Kane'i kuus väravat turniiril teenisid talle aga auhinna [[Golden Boot]] kui maailmameistrivõistluste parimale väravakütile.<ref>[https://news.sky.com/story/harry-kane-set-for-golden-boot-after-world-cup-final-in-moscow-11437608 England captain Harry Kane wins Golden Boot as World Cup ends] Sky News. Archived from the original on 31 January 2021</ref> [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängudes Kane oli esimene inglane, kes lõi värava igas valikvooru mängus, kokku kaksteist väravat. Finaalturniiril lõi ta väravaid sõelmängudes: 1/8 finaalis ühe [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu, veerandfinaalis kaks [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukrainale]] ja poolfinaalis võiduvärava [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] vastu (2:1). Finaalis kaotati normaalaja järel (1:1) penaltitega [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]] (2:3), kusjuures Kane oma penalti realiseeris. See oli esimene suurturniir pärast 1966. aastat, kui Inglismaa jõudis finaali.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/51198762 Euro 2020 final: England beaten by Italy on penalties] BBC Sport. Archived from the original on 13 July 2021</ref> [[Katar]]is peetud [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Kane kaks väravat, millega jõudis järele [[Wayne Rooney]]le kuulunud parima väravaküti rekordile, 53 väravat koondise mängudes. Inglismaa jõudis veerandfinaali, kuid langes mängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu välja pärast seda, kui Kane eksis oma teise penalti realiseerimisel 1:2 kaotusseisus 84. minutil (esimese lõi sisse 54. minutil).<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/61666027 Harry Kane suffers anguish despite equalling Wayne Rooney's all-time England goals record] BBC Sport. 11 December 2022</ref> == Saavutused == === Müncheni Bayern === *[[Bundesliga]]: [[Bundesliga hooaeg 2024–2025|2024–25]], [[Bundesliga hooaeg 2025–2026|2025–26]] *[[DFB-Pokal]]: 2025–26 *[[Franz Beckenbauer Supercup]]: 2025 === Individuaalsed === * [[Professional Footballers' Association|PFA]] aasta noormängija: 2014–15 * [[Premier League]]'i hooaja sümboolne koosseis: 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]], [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–21]] * [[Bundesliga]] suurim väravakütt: [[Bundesliga hooaeg 2023–2024|2023–24]], [[Bundesliga hooaeg 2024–2025|2024–25]], [[Bundesliga hooaeg 2025–2026|2025–26]] * Bundesliga hooaja parim mängija: 2024–25 * Bundesliga hooaja sümboolne koosseis: 2023–24, 2024–25, 2025–26 * [[Euroopa Kuldsaabas]]: 2023–2024, 2025–2026 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="zt2S3">{{Netiviide|url=https://www.transfermarkt.com/harry-kane/profil/spieler/132098|pealkiri=Harry Kane|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=1. oktoobril 2017}}</ref> <ref name="UGRbO">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4145719/video-inglismaa-sai-prantsusmaa-kaest-piinliku-kaotuse|pealkiri=Inglismaa sai Prantsusmaa käest piinliku kaotuse|väljaanne=Postimees|aeg=13. juuni 2017|vaadatud=1. oktoobril 2017}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.tottenhamhotspur.com/first-team-squad/harry-kane/ Profiil Tottenham Hotspur FC kodulehel] {{UEFA Euro 2016 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}} {{UEFA Euro 2020 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Inglismaa koondis}} {{UEFA Euro 2024 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Inglismaa koondis}} {{JÄRJESTA:Kane, Harry}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]] [[Kategooria:Millwall FC mängijad]] [[Kategooria:Norwich City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Leicester City FC mängijad]] [[Kategooria:Müncheni Bayerni mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 4m3p460e3zzj70ri85tfkt0nu8x167g 0 481862 7189841 7098911 2026-07-09T14:35:44Z Kuriuss 38125 7189841 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kaitseväe akadeemia 01.jpg|pisi|Kaitseväe Akadeemia hoone]] '''Kaitseliidu hoone Tartus''' asub [[Tartu linn]]as [[Võru tänav|Võru]] ja [[Riia tänav]]a hargnemiskohas. Valmides oli aadress oli Võru tänav 1. Alates 4. novembrist 1940 kuni 21. aprillini 1960 Riia tänav 60 ja pärast 22. aprillist 1960 V. I. Lenini väljak 1. 22. juunist 1964 on aadress Riia tänav 12. Esialgsel kujul valmis hoone 1940. aastal [[Alar Kotli]] ja [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi. Nüüdisajal asuvad seal [[Kaitseväe Akadeemia]] ja [[Balti Kaitsekolledž]]. Hoone on arvatud [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="40qkd" /> == Ajalugu == [[Pilt:Kaitseväe Akadeemia.jpg|pisi|]] Juba Rootsi ajal oli praeguse hoone alal tähtis postiteede sõlmpunkt ning seetõttu nimetati antud ala Jaama väljakuks. Riia maantee ristus Võru maanteega, mida nimetati Pihkva maanteeks. Rootsi ajal asus selles kohas kõrts-postijaam, kus vahetati hobuseid, kinnitati keha ning vajadusel ka ööbiti. Vene võimu alla minekuga jäi antud ala endiselt teede sõlmpunktiks ning 1737. aastal ehitati sinna puidust postimaja hoone. 1843. aastal otsustas aga kindralkuberner markii [[Filippo Paulucci]] selle hoone asemele ehitada esindusliku kivihoone, mis ehitati vana hoone taha ja oli sellest kaks korda suurem. Hoone projekteeris [[Georg Friedrich Geist]] ning selline kivihoone kujunes postimaja tüübiks. Uue sajandi alguses oli jaamal ka sidepidamisfunktsioon – seal asus [[telefonikeskjaam]], mis viidi hiljem üle Võru tänavasse. 1920. aastatel, kui mootorsõidukid populaarsust kogusid, oli seal ka maaliinide bussijaam. Siis aga otsustati Tartusse ehitada esinduslik [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kaitseliidu Tartumaa malev|Tartumaa maleva]] maja, mille asukohaks valiti just seesama endise postimaja ala. Sajandivanune hoone lammutati ning uuele hoonele pandi nurgakivi 1939. aastal. Hoone planeeriti küll Kaitseliidule, kuid 1940. aasta juunisündmuste tõttu sai hoone hoopis võimu haaranud [[kommunistlik partei]] ning see nimetati töölismajaks. Alanud sõda ei jätnud puutumata ka seda hoonet – see sai tulekahjustusi. Sakslased otsustasid maja taastada võimuasutuse tarbeks ning 1941. aastal asus majja saksa piirkonnakomissariaat. 1944. aastal langes maja taas tulekahjuohvriks. Maja taastati ka seekord ja varsti pärast seda asusid sinna [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Tartu instituudid ning 1949. aastal püstitati maja ette ausammas istuva Leniniga. Kuna kuju oli tehtud kehvast materjalist, rikkusid ilmaolud selle üsna pea ära. Uus kuju püstitati 1952. aastal ning seekord oli tegu seisva [[Lenini monument Tartus|Leniniga]]. Samal aastal asusid sinna majja Tartu oblastikomitee, täitevkomitee ning oblastikohus, mis juba järgmisel aastal sealt oblastite likvideerimise tõttu kadusid. 1954. aastal sai hoonest [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] (EPA) peahoone, mis jäi sinna pidama pea neljakümneks aastaks. Lisaks administratsiooni ja õpperuumide oli Võru tänava tiivas ühiselamu ja Riia tänava tiivas [[raamatukogu]]. 1956. aasta veebruaris rüüstas hoonet jälle tuli. Pärast hoone taastamist viidi mitu EPA teaduskonda põllumajanduse õpetuse arengu tõttu üle Tähtverre, seal avatud uutesse õppehoonetesse. Juba 1940. aastal hoones tööd alustanud raadiosaatejaama jaoks laiendati 1960. aastal hoone keskosa, et teha ruumi ülemistel korrustel asuvatele raadiostuudiole ja saatejaamale. Peale sajandi alguses asutatud telefonikeskjaama asus neil korrustel ringhääling. Raadiosaatejaam tegutses hoones nii sakslaste eel kui ka pärast seda. 1960. aastatel oli majas Eesti NSV Raadio-Televisiooni Komitee Tartu stuudio ning 1991. aastal alustas tegevust esimene Eesti eraraadiojaam [[Raadio Tartu]]. See aga kolis paari aasta pärast laululavale. Aastal 1995 oli viimane omanikuvahetus ning hoonet hakati kasutama algselt plaanitud valdkonnas – maja läks Kaitseministeeriumile. 1999. aastal alustas seal tööd [[Balti Kaitsekolledž]] ning samal aastal kolis majja [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus]] (KVÜÕA). Praegu on hoones õppefunktsioonile lisaks [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseum|KVÜÕA muuseum]] ning Võru tänava keldris kaitseliidu [[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]].<ref name="x7zcE" /> == Arhitektuur == Sõjaeelse Eesti Vabariigi lõpuaastail otsustati Tartusse ehitada esinduslik kaitseliidu maja, asukohaks valiti [[Riia mägi]]. Kinnisele arhitektuurivõistlusele olid kutsutud arhitektid Alar Kotli, Elmar Lohk ja [[Arnold Matteus]]. Kõik said konkursilt võrdse rahasumma ja võitjat ei määratud, kuid mugavuse kaalutlustel projekteerisid hoone tallinlased Kotli ja Lohk. Kaitseliidu poolt heaks kiidetud projekt oli lähim Kotli visioonile.<ref name="KozMT" /> Projektis leidus nii saksa esindusarhitektuuri kui ka kohaliku klassitsismi sugemeid. Hoone ette teravnurka jääv väljak, hiiglaslik nelinurksete sammaste ja leopardidega [[portikus]], lamekatus, akende kuju ja üldised proportsioonid tegevat hoone sobivaks [[NSDAP]] ringkonna keskusele ükskõik millises saksa linnas. Küllap olid Kaitseliidule eeskujuks analoogsed ilmingud Saksamaal ja Alar Kotlil jagus professionaalset oskust vormistada tellija maitse, väidab [[Mart Kalm]].<ref name="RIjJ6" /> Ruumipaigutuselt planeeriti hoone kergelt kumera fassaadiga ning kahe umbes saja kraadise nurga all oleva tiivaga. Hoone minevik on kirju ning korduvate põlengute ja taastamiste tagajärjel on algne ehitis pisut muutunud. Pärast 1944. aasta põlengut oli õnnelik juhus, et tööjõuna oli kasutada üks arhitektuuriplastikale spetsialiseerunud skulptor, kes oskuslikult parandas tules ja vihmas murenenud [[Dolomiit|dolomiidist]] raiddetaile, mille segutoon tänu ühele hambatehnikust Saksa sõjavangile saavutati väga täpne. 1950. aastate lõpus ehitati [[Henn Kuvasto]] projekti järgi hoone mõlemad tiivad pikemaks.<ref name="KhQPB" /> Vasak tiib valmis 1954., parem 1955.aastal. Kotli ja Lohu lõplik lahendus, mis korduvate taastamiste tõttu muutunud on, mõjub eestipärasemalt. Meie esindustraditsionalismile iseloomulikult on majal kõrge katus, mis ehk portikusega nii hästi ei haakugi, akende kuju on vähem püstine, sambad sihvakamad ja juurde on tulnud stiliseeritud nappi ehituspraktikat, samuti tüüpilised dekoratiivdetailid fassaadidel. Ent see on Eesti esindustraditsionalismi ainus tõeline suur sammasportikus ja ühtki teist nii puhtakujuliselt [[Uusklassitsism|uusklassitsistlikku]] lahendust tollal ei teostunud. Uusklassitsistlikku lahendust soosis juba asukoht, kuid üldse muutus 1930. aastate lõpp Tartus väga orderilembeseks. (Ilmselt oli püüd kokku sulada Emajõe Ateena klassitsistliku pärandiga põhjuseks, miks majesteetlik [[Tartu turuhoone|turuhoone]] ümbritseti peaaegu-et-peripteeriga ja Õpetaja tänava veetorni ülaosale lisati valevate poolsammaste kroon. Esindustraditsionalism armastas vana arhitektuuri, niikaua muidugi, kui seda esinduslikku laiahaardelisuse huvides ära ei tulnud lammutada, sest sellest sai ammutada ainest ajaloolise hõnguga abstraktse väärikuse ihalemiseks.) <ref name="FEhI8" /> K. Lehari ei pea uuenenud hoonet õnnestunuks linnaehituse seisukohast, sest hooneesine trapetsikujuline väljak ei moodusta küllaldast ruumi, et suuremastaabiline hoone oleks vaadeldav distantsilt, kust see monumentaalne mastaap mõjule pääseks. Reljeefi languse tõttu pole hoone ka kaugvaates vaadeldav, kuigi ta on orienteeritud peafassaadiga Riia tänavale. Väidetavalt mõjuvad ka uued kitsad sambad ebaproportsionaalselt, kuid seda tingis portikuse taha jääv saali valgusnõue, Kotli algvariandi portikus oli paremini proportsioneeritud. Võistlusprojekt oli oma monumentaalses laadis väljapeetum ja terviklikum.<ref name="WMqR8" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="40qkd">{{kultuurimälestis|7033|7033 Adminhoone Tartus Riia 12, 1938-1940.a.}}</ref> <ref name="x7zcE">https://tartu.postimees.ee/1092242/kaitseliidu-maja-valmis-enne-vallutajate-tulekut 28.10.2017</ref> <ref name="KozMT">Kalm, M. (1994) Arhitekt Alar Kotli Tallinn: Kunst. Lk 128</ref> <ref name="RIjJ6">Kalm, M. (1994), lk 128–129.</ref> <ref name="KhQPB">Kalm, M. (1994) , lk 129.</ref> <ref name="FEhI8">Kalm, M (2002) Eesti 20. sajandi Arhitektuur. Sild. Lk 191.</ref> <ref name="WMqR8">Kalm, M. (1994), lk 130.</ref> }} ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} {{koord}} [[Kategooria:Tartu ehitised]] 37r8q7iaickcaxb3flobu0quz8co89q 0 498160 7189963 6620781 2026-07-09T19:20:19Z Carsten Steger 154269 Aerial image of Plansee inserted. 7189963 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8419:F180:5DCE:5218:6F7E:287E|aasta=2018|kuu=veebruar}}{{Viitamata|kuu=veebruar|aasta=2018}} [[Pilt:Aerial image of Plansee (view from the east).jpg|thumb|Plansee]] '''Plansee''' on [[järv]] [[Austria]]s [[Tirool]]is. Järve pindala on ligikaudu 2,87 km² ja selle maksimaalne sügavus on 78 m. See asub Austria liidumaanteel B 179, mis läheb üle [[Ammeri sadul]]a [[Saksamaa]]le. Järvest voolab välja [[Archbach]]. [[Pilt:PLANSEE, TYROL AUSTRIA.jpg|thumb|none|Paat Planseel]] == Ajalugu == [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli seal [[Dachau koonduslaager|Dachau koonduslaagri]] alamlaager meestele ja naistele. [[Kategooria:Austria järved]] 4e7lh8nna744telrt300xojyp74ea3t 0 498164 7189944 6790818 2026-07-09T18:49:23Z Carsten Steger 154269 Aerial image of Heiterwanger See inserted. 7189944 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2018|kuu=veebruar}}{{Viitamata|kuu=veebruar|aasta=2018}} [[Pilt:Aerial image of Heiterwanger See (view from the southwest).jpg|thumb|Heiterwangi järv]] '''Heiterwangi järv''' on [[järv]] Austrias [[Tirool]]i liidumaal. Selle pindala on ligikaudu 1,37 km² ja maksimaalne sügavus 61 m. Järv asub merepinnast 976 m kõrgusel. On üldteada, et Heiterwangi järv on hea kalastamisjärv. Seal kalastas sageli ka keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]. {{koord|tüüp=veekogu}} [[Kategooria:Austria järved]] [[Kategooria:Tirool]] jpe4uh7iuazlcfp2b9fiig9xyooumm9 0 507023 7190095 6777410 2026-07-10T00:35:19Z Trebors 57925 7190095 wikitext text/x-wiki '''Risto Vaidla''' (sündinud [[29. juuni]]l [[1993]] [[Kärdla]]s) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 2016. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] XXVII lennu näitleja erialal (kursuse juhendajad [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] ja [[Katariina Unt]]). Alates 2019. aastast töötab Risto Vaidla näitlejana [[NUKU teater ja muuseum|Eesti Noorsooteatris]]. Ta on teinud kaasa ka [[Theatrum]]i, [[Teater Kelm|Teatri Kelm]], [[VAT Teater|VAT Teatri]], [[Kuressaare Teater|Kuressaare Linnateatri]] ja [[Endla (teater)|Endla]] lavastustes. Filmides on tema kaalukaim roll olnud [[Sulev Keedus]]e filmis "[[Mehetapja/Süütu/Vari]]" (2017), kus ta kehastas novellis "Süütu" Heino Mossi. [[TV3]] draamasarjas "[[Kättemaksukontor]]" mängis ta aastatel 2016–2017 Rasmus Uuberit. Tanel Toomi mängufilmis [[Tõde ja õigus (film)|“Tõde ja õigus”]] kehastas ta Krõõda ja Andrese poega Andrest. == Tunnustus == * 2023 [[Salme Reegi nimeline lasteteatri auhind]] (koos [[Tanel Jonas|Tanel Jonase]], [[Getter Meresmaa]] ja [[Doris Tislar|Doris Tislariga]]; '''"'''Kõik ägedad asjad" (Eesti Noorsooteater): puudutaval ja keerulisel teemal lavastus, mille iga etendus mängitakse ainukordseks sündmuseks) == Välislingid == * [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/23978/ Risto Vaidla] Eesti Filmi Andmebaas {{JÄRJESTA:Vaidla, Risto}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] b9qtrnrzk35k8f7xy48sr5tl53uxx0o 0 507365 7190148 4998452 2026-07-10T06:50:21Z Carsten Steger 154269 Aerial image of Hintersteiner See inserted. 7190148 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8419:F180:E501:644D:9CF5:DB7D|aasta=2018|kuu=aprill}}{{Viitamata|kuu=aprill|aasta=2018}} [[Pilt:Aerial image of Hintersteiner See (view from the south).jpg|thumb|Hintersteiner See]] '''Hintersteiner See''' on mägijärv [[Austria]] [[Kaiseri mäed|Wilder Kaiser]]i rahvuspargis ja kuulub [[Scheffau am Wilden Kaiser|Scheffau]] haldusalasse Austria [[Tirool]]i liidumaal. [[Pilt:Hintersteiner See von der Steiner Hochalm.JPG|thumb|left|Vaade Steiner Hochalmist]] Järve pindala on 56 ha, maksimaalne sügavus on 36 m. Järv tekkis viimasel jääajal ja asub kõrgusel 883 m. Veealused allikad täidavad järve kristallselge veega. Hintersteiner See on ''Tiroler Wasserkraft AG'' eraomanduses ja seda kasutatakse ettevaatlikult elektri tootmiseks. Järvest voolab välja [[Weißache]]. Järve ääres on avalik suplusrand. == Hintersteiner See legend == [[Pilt:Hintersteiner See.jpg|thumb|Veealune vaade]] Hintersteinis elasid mõned uhked, rikkad põllumehed, kes mängisid võitükikestega murukeeglit oma hubasel heinamaal, kus nüüd on Hintersteiner See. See oli kirgas kuuvalge öö, kui nad taas mängisid. Siis äkki värises maa nende jalge all ja nad vajusid oma talude ja kõigega maa sügavusse. Kuid nende kergemeelse käitumise tõttu pagendati talunikud [[Scheffauer]]i tippudele ja oma pattude hüvitamiseks mõisteti nad mängima murukeeglit nii kauaks, kuni [[Kaiseri mäed]] seisavad. Nende keegliraja võib leida vahetult Scheffaueri tipu alt väikeses lohus, mis on kaetud peene samblavaibaga. Legendi kohaselt oli jõukatel Hintersteineri talunikel suur vastuväide allika kohta. Isegi Corpus Christi pidulikul festivalil vaidlesid nad kogu päeva, mis lõppes näotu kähmlusega. Selgelt ja varakult järgmisel päeval, talunike meierei teenijatüdruk, väga korralik, arukas naine, kes juba ammu pidas väidet üsna rumalaks, läks üle heinamaa lehmi lüpsma ja nägi maja ees väikest veeloiku, mida seal varem ei olnud. Ta raputas pead, kui ta seda nägi, kuid läks oma teed. Lehmade leidmiseks kulus kaua aega ja ta oli üllatunud, leides nad kobaras koos lohust. Ta lüpsis neid kiiresti, et tallu tagasi jõuda ja oma tööd jätkata, kuid kui ta lohust välja jalutas, seisis ta silmitsi järvega, kust ainult ühe maja ots veest välja paistis. [[Kategooria:Austria järved]] 20v47j1otxw0mwpnftyoofn2ifmgjik 0 509866 7190188 6145485 2026-07-10T09:06:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190188 wikitext text/x-wiki '''Arzami Otšei''' (ka '''Aleksei Arzamazov''', sündinud [[1985]] [[Nižni Novgorod|Gorki]]s) on [[Udmurdid|udmurdi]] kirjanik ja luuletaja. Ta on ka keeleteadlane, ajaloolane ja soome-ugri liikumise entusiast. On lõpetanud 2007 [[Udmurdi Riiklik Ülikool|Udmurdi Riikliku Ülikooli]] [[Ungari keel|ungari]] filoloogina. Ta on kümnete raamatute, õpikute ja üle 40 teaduspublikatsiooni autor, Udmurdi Riikliku ülikooli teadlane ja õppejõud.<ref>{{Netiviide |url=http://udnii.ru/ob-institute/sotrudniki/arzamazov-aleksej-andreevich |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-22 |arhiivimisaeg=2018-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180523095518/http://udnii.ru/ob-institute/sotrudniki/arzamazov-aleksej-andreevich |url-olek=ei tööta }}</ref> Lisaks [[Udmurdi keel|udmurdi]] ja [[vene keel]]ele oskab ta [[Inglise keel|inglise]], [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Itaalia keel|itaalia]], [[Ungari keel|ungari]], [[tatari keel|tatari]], [[Mari keel|mari]] ja [[Ersa keel|ersa]] keelt. Arzami Otšei luuletused on ilmunud [[eesti keel]]es 2007. aastal neljakeelses kogus "Эн"/"Ära"/"Don't"/"Не".<ref>{{Netiviide |url=https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?163052 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-22 |arhiivimisaeg=2018-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180523011214/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?163052 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Tema viimane luulekogu "Быдэс" ("Tervik") pälvis 2013. aastal [[Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind|hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna]] luule kategoorias. ==Budinose looja== Arzami Otšei on loonud [[tehiskeel]]e [[budinos]] (nn "soome-ugri [[esperanto]]"), milleks ta kasutas [[soome keel|soome]], eesti, [[Ungari keel|ungari]], [[Udmurdi keel|udmurdi]], [[Komi keel|komi]], [[Mari keel|mari]], [[Ersa keel|ersa]], [[Mansi keel|mansi]], [[Neenetsi keel|neenetsi]] ja [[saami keel|saami keele]] sõnu ning paljuski ühiseid foneetilisi, morfoloogilisi ja süntaktilisi süsteeme. Keel põhineb [[ladina tähestik|ladina tähestikul]], mis teeb mugavaks suhtlemise internetikeskkonnas ning selle võib ära õppida umbes kuu ajaga. Arzami Otšei budinosekeelsele luulele on kirjutanud helilooja [[Mart Siimer]] orkestriteose "Ojman livtib" ("Mu hing lendab"), mille esiettekanne oli 2009 [[Tartu Jaani kirik]]us [[Eesti Noorte Heliloojate Festival]]il.<ref>http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/eesti-muusika-esiettekanded-2009/</ref><ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/etnofuturistlik-pillerkaar-parnus?id=51175067</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://udnii.ru/ob-institute/sotrudniki/arzamazov-aleksej-andreevich A. Arzamazov Udmurdi instituudi kodulehel] * [http://finnougoria.ru/news/publications/9317/ Intervjuu] * [http://www.finnougoria.ru/logos/poetry/1403/13898/ Arzami Otšeist finnougoria.ru lehel (vene keeles)] {{JÄRJESTA:Otšei, Arzami}} [[Kategooria:Udmurdi kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] ifowqq59hnxldnza0wo3oy92pps0cwd 0 513533 7190064 7189025 2026-07-09T23:32:57Z Kruusamägi 1530 /* Väljalangemismängud */ 7190064 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[FIFA World Cup 1974|1974]]. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[FIFA World Cup 1998|1998]]. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> <br>a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;<br> b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;<br> c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. <br>Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ; === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || –1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || –1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || –4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || -8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || -6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || -2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || -8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || -10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || -6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || -11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || -5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || -4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]]{{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 7. juuli seisuga, kui on peetud 96 mängu ja löödud 280 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud kajastama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallipallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Kolumbia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum ilmus 5. juunil 2026, mille esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu, mõned olid ekslikult eeldanud, et see pidi olema turniiri ametlik laul enne "Dai Dai" ilmumist.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] fu0goxfluo7drwtf27w96qwnjhez45z 7190065 7190064 2026-07-09T23:34:53Z Kruusamägi 1530 /* Statistika */ 7190065 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[FIFA World Cup 1974|1974]]. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[FIFA World Cup 1998|1998]]. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> <br>a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;<br> b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;<br> c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. <br>Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ; === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || –1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || –1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || –4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || -8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || -6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || -2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || -8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || -10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || -6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || -11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || -5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || -4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]]{{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 9. juuli seisuga, kui on peetud 97 mängu ja löödud 282 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] {{Div col end}} ;5 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud kajastama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallipallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Kolumbia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum ilmus 5. juunil 2026, mille esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu, mõned olid ekslikult eeldanud, et see pidi olema turniiri ametlik laul enne "Dai Dai" ilmumist.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] j4zn3329j809xvj7ak9i41jz16mc93z 0 518665 7189889 7151166 2026-07-09T15:54:33Z Kuriuss 38125 7189889 wikitext text/x-wiki '''Sanaseppä''' ('sõnasepp') oli [[Ingeri Selts]]i [[ajaleht]].<ref name="E rahvaste raamat">Eesti rahvaste raamat: rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud [[Jüri Viikberg]]. Tallinn, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 92</ref> Ajaleht ilmus [[Narva-Jõesuu]]s aastatel [[1927]]–[[1938]] sagedusega kord kuus.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=Sanasepp%C3%A4&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Päring e-kataloogis ESTER]</ref> Ajalehe peatoimetaja oli [[Leander Reijo]]{{lisa viide}}. Ajalehte on toimetanud ka Antti Harakka.<ref name="E rahvaste raamat" /> Pärast Reijo röövimist oli toimetaja Elias Kosteinsalo.<ref>[https://dea.digar.ee/article/inkeri/2017/04/01/4 Rosonanjoen rantamilla]. Inkeri. Inkerinsuomalainen kulttuurilehti Virossa, 1 aprill 2017</ref> Selle tagasihoidliku väljaande sisus domineerisid vaimulikud kirjutised, millele lisandusid kohalikud teated ja [[bolševism|bolševismi]]<nowiki/>vastane propaganda.<ref name="NoormetsTiit">[https://web.archive.org/web/20151222081517/http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/NoormetsTiit_Eesti_Ingerimaa_TUNA2013_2.pdf Tiit Noormets. "Eesti Ingerimaa"]. Tuna 2, 2013</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised ajalehed]] [[Kategooria:Ingeri]] [[Kategooria:Viru Ingeri]] reqc1c872m31pwhc9nes84v6xcm5yaj 0 522606 7190009 7188661 2026-07-09T21:48:04Z MorsMe 217455 7190009 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Kakumäe|avati=1967|number=21A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b/21213-1/map|eelmine liin=21|järgmine liin=21B|järgmine=21B (Tallinna bussiliin)|eelmine=21 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b|uuendus=10. juuli 2026|pilt=21A Sõba peatuses.png}} {{teekaart}} '''21A''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäevadel. Väljumised 45 minuti-2 tunni tagant. Alates 1. augustist 2026 nimetatakse ümber liiniks 22.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Rocca Al Mare - Kakumäe - Haabersti - Ehitajate tee - Nõmme | |- |1974 |Autobussikoondis - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Kakumäe tee - Vana-Rannamõisa tee - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2005 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2007 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe |Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Väike-Õismäe > Kakumäe=== *Väike-Õismäe parkla *'''Väike-Õismäe''' *Rukkilille *Meelespea *Sinilille *Sinilille *Haabersti ring *Sõba *Tanuma *Rocca al Mare *Hälli *Õismäe raba *Paljandi *Merirahu *Lesta *Kakumäe tee *Räime *Landi *Sooranna tee *Teeotsa *Soolahe tee *Kakumäe *'''Kakumäe''' {{col-break}} ===Kakumäe > Väike-Õismäe=== *'''Kakumäe''' *Soolahe tee *Teeotsa *Sooranna tee *Landi *Räime *Kakumäe tee *Tõnu *Vismeistri *Alemaa *Tuleraua *Pikaliiva *Sõba *Haabersti ring *Päevalille *Sinilille *Meelespea *Rukkilille *'''Väike-Õismäe''' *Väike-Õismäe parkla {{col-end}} ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] *[[21B]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[41B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b/ 21A. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] d2f9j9t89unpmp6zs94dsdi3h18glvr 0 522607 7190011 7188665 2026-07-09T21:51:20Z MorsMe 217455 pilt 7190011 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Balti jaam 6|lõpppeatus=Kakumäe|avati=1995|number=21B|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21b/a-b/21213-1/map|eelmine liin=21A|järgmine liin=22|järgmine=22 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21b/a-b|uuendus=7. juuli 2026|pilt=21b balti jaam.png}} {{teekaart}} '''21B''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõikidel päevadel. Tööpäevadel on 7 väljumist ja nädalavahetuseti on 2 väljumist. Väljumised 2-4 tunni tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Vababuse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam |Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Balti jaam > Kakumäe=== *'''Balti jaam''', 6. peatus *Linnahall *Viru *Vabaduse väljak *Tõnismägi *Koidu *Taksopark *Hipodroom *Pirni *Humala *Mustjõe *Looga *Zoo *Mõisa *Rocca al Mare kool *Rocca al Mare *Hälli *Õismäe raba *Paljandi *Merirahu *Lesta *Kakumäe tee *Räime *Landi *Sooranna tee *Teeotsa *Soolahe tee *Kakumäe *'''Kakumäe''' {{col-break}} ===Kakumäe > Balti jaam=== *'''Kakumäe''' *Soolahe tee *Teeotsa *Sooranna tee *Landi *Räime *Kakumäe tee *Tõnu *Vismeistri *Alemaa *Tuleraua *Pikaliiva *Sõba *Haabersti ring *Haabersti *Zoo *Looga *Mustjõe *Humala *Pirni *Hipodroom *Mooni *Taksopark *Koidu *Vabaduse väljak *Tõnismägi *Toompark *Balti jaam (Toompuiestee) *'''Balti jaam''' (Rannamäe tee) {{col-end}} ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] *[[21A]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[41B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/21b/a-b/ 21B. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 582h1g2qaubj8cma0ny98lu2wv6i85z 0 522614 7190013 7188678 2026-07-09T21:54:48Z MorsMe 217455 7190013 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Estonia|number=22|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=21B|järgmine liin=23|järgmine=23 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21B|päev=ETKNR|uuendus=10. juuli 2026|pilt=Buss 22 tallinn.png}} ''22'' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Estonia teater|Estonia]] vahel. Liin avati peale [[8 (Tallinna trolliliin)|trolliliin nr 8]] sulgemist. Väljumised 15-20 minuti tagant. Liin suleti 21. oktoobril 2024 == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut |- |2000 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt - Tehnika - Vabaduse Väljak |- |2017 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt - Tehnika - Estonia |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] egymja05kkvzf8ojg00vlo4bejq0u0r 7190019 7190013 2026-07-09T22:01:05Z MorsMe 217455 7190019 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Estonia|number=22|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=21B|järgmine liin=23|järgmine=23 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21B|päev=ETKNR|uuendus=10. juuli 2026|pilt=Buss 22 tallinn.png|eelkäija=Trolliliin 8}} ''22'' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Estonia teater|Estonia]] vahel. Liin avati peale [[8 (Tallinna trolliliin)|trolliliin nr 8]] sulgemist. Väljumised 15-20 minuti tagant. Liin suleti 21. oktoobril 2024 == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut |- |2000 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt - Tehnika - Vabaduse Väljak |- |2017 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt - Tehnika - Estonia |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] hljd2syr7aeilwzti0admz9kr2u8yzu 0 522617 7190023 6792334 2026-07-09T22:03:38Z MorsMe 217455 mall 7190023 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=2012, 2022|number=21|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/21213-1/map|eelmine liin=23|järgmine liin=24A|järgmine=24A (Tallinna bussiliin)|eelmine=23 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b|uuendus=10. juuli 2026|pilt=TLT bus line 24 at Vabaduse väljak.jpg}} '''Tallinna bussiliin 24''' sõidab [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum|Kadaka asumi]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati pärast trolliliini 2 sulgemist. Veebruar 2022 suleti bussiliin ning liideti bussiliiniga [[24A]]. Juuli 2022 muudeti liin ümber liiniks 24. Väljumised 6-12 minuti tagant == Ajalugu == {{teekaart}} {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |detsember 2012 |Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |veebruar 2022 |- | colspan="4" |Veebruar 2022 - Juuli 2022 bussiliin [[24A]] |- |juuli 2022 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Vanasti [[24A|bussiliin 24A]] |} ==Peatuste loend== *Kadaka *Rehe *Kassi *Mäepealse *Kivinuka *Mäealuse *Raja *Mustamäe *Akadeemia tee *Kaja *Szolnok *Lehola *Lepistiku *Siili *Linnu tee *Tedre *Koskla *Taksopark *Koidu *Tõnismägi *Vabaduse väljak *Estonia ==Vaata ka== *[[24A]]{{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 3kh6movhn8rejbgbx1biftde4wwgux4 7190024 7190023 2026-07-09T22:03:50Z MorsMe 217455 7190024 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=2012, 2022|number=24|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/21213-1/map|eelmine liin=23|järgmine liin=24A|järgmine=24A (Tallinna bussiliin)|eelmine=23 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b|uuendus=10. juuli 2026|pilt=TLT bus line 24 at Vabaduse väljak.jpg}} '''Tallinna bussiliin 24''' sõidab [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum|Kadaka asumi]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati pärast trolliliini 2 sulgemist. Veebruar 2022 suleti bussiliin ning liideti bussiliiniga [[24A]]. Juuli 2022 muudeti liin ümber liiniks 24. Väljumised 6-12 minuti tagant == Ajalugu == {{teekaart}} {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |detsember 2012 |Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |veebruar 2022 |- | colspan="4" |Veebruar 2022 - Juuli 2022 bussiliin [[24A]] |- |juuli 2022 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Vanasti [[24A|bussiliin 24A]] |} ==Peatuste loend== *Kadaka *Rehe *Kassi *Mäepealse *Kivinuka *Mäealuse *Raja *Mustamäe *Akadeemia tee *Kaja *Szolnok *Lehola *Lepistiku *Siili *Linnu tee *Tedre *Koskla *Taksopark *Koidu *Tõnismägi *Vabaduse väljak *Estonia ==Vaata ka== *[[24A]]{{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 76rpxypgh7mnpp00ddvassx5092vuuo 0 523823 7190133 6758904 2026-07-10T05:57:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190133 wikitext text/x-wiki '''Aristophanes Byzantionist''' (kreeka keeles Ἀριστοφάνης ὁ Βυζάντιος; u 257 – 185/180 eKr) oli hellenismiaja kreeka õpetlane, kriitik ja grammatik. Eriliselt on tunnustust leidnud tema töö [[Homeros]]e teoste, aga ka [[Pindaros|Pindarose]] ja [[Hesiodos|Hesiodose]] teoste uurimisel. Aristophanes sündis u 257 eKr [[Byzantion]]is, kuid üsna varsti kolis [[Aleksandria]]sse ning õppis [[Zenodotos]]e, [[Kallimachos]]e ja [[Dionysios Iambos]]e käe all. 60-aastaselt päris Aristophanes [[Eratosthenos]]elt [[Aleksandria raamatukogu]] juhataja koha. Aristophanes oli esimene, kes väitis, et [[Cheiron]]i õpetused ei ole Hesiodose teos.<ref name=":0">H. G. Evelyn-White, tlk. Hesiod II: The Homeric Hymns and Homerica ([[Loeb Classical Library]] 503), 2nd ed. 1936 fr. </ref> Kui tonaalne arhailine ja klassikaline kreeka keel asendus [[koinee]] rõhusüsteemiga, lõi Aristophanes rõhumärkide süsteemi tähistamaks kreeka keele hääldamist. See oli ka periood, mil kreeka keel sai Aleksandria vallutuste tulemusel Vahemere idapiirkonnas suhtluskeeleks (''[[lingua franca]]''), vahetades välja [[semiidi keeled]]. Rõhud loodi, et aidata kaasa vanemate kreekakeelsete teoste hääldamisele. Umbes aastal 200 eKr leiutas Aristophanes ka kirjavahemärkide süsteemi, mis oli üks esimesi. Üksikud punktid (θέσεις, ld. ''distinctiones'') eraldasid värsse ([[kolomeetria]]) ning näitasid, kui suur hingetõmme tuleb võtta, et valjult lugedes saaks lõpetada iga tekstikatkendi (ega osutanud grammatikareeglite järgimisele, mida hakati rakendama kirjavahemärkide puhul alles tuhat aastat hiljem). Lühikesi tekstilõike (komma) märgiti ''stigmḕ mésē'' (στιγμὴ μέση) abil ehk punktiga rea keskel (•). See on tänapäevase kirjavahemärgi, [[koma]], ja selle nime eelkäija. Pikemaid tekstilõike (koolon) tähistati ''hypostigmḗ'' (ὑποστιγμή) abil ehk punktiga teksti allääres (.) sarnaselt tänapäeva [[koolon]]i või [[semikoolon]]iga. Pikkade pauside (periood) märkimiseks oli kasutusel ''stigmḕ teleía'' (στιγμὴ τελεία), punkt teksti ülemisel äärel (•)<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20060902185038/http:/www.haverford.edu/classics/courses/2006S/lat101/handouts/no_spaces_aeneid.pdf Reading Before Punctuation] [https://web.archive.org/web/20060902185038/http://www.haverford.edu/classics/courses/2006S/lat101/handouts/no_spaces_aeneid.pdf Archived] September 2, 2006, at the [[Wayback Machine]]. — Introduction to Latin Literature handout, [[Haverford College]]</ref><ref name=":2">{{Netiviide |url=http://www.completetranslation.com/punctuation.htm |pealkiri=History of Punctuation |vaadatud=2005-03-08 |arhiivimisaeg=2005-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050308135347/http://www.completetranslation.com/punctuation.htm |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":3">Bliss, Robert. "[https://web.archive.org/web/20021128183413/http:/www.stsc.hill.af.mil/crosstalk/1994/11/xt94d11m.asp Points to Ponder]". Software Technology Support Center. Archived from the original on 28 November 2002. Retrieved 18 April 2013</ref> [[Leksikograaf]]ina koostas Aristophanes kogumiku arhailistest ja ebaharilikest sõnadest. Ta suri Aleksandrias u 185/180 eKr. Aristophanese õpilasteks olid [[Aristarchos Samothrakest]], [[Kallistratos]] ja võib-olla ka [[Agallis]]. Ainus, mis on säilinud Aristophanese mahukatest kirjutistest, on mõned katkendid tsitaadina kirjandusloolistes kommentaarides (''scholia''), hilisemate kirjanike hinnangud, mõned arutlused kreeka draama teemal ning osa erialasõnastikust.<ref name=":4">Beach, Frederick Converse (1912). [https://books.google.ee/books?id=8pxRAAAAYAAJ&pg=PT55&lpg=PT55&dq=Are+there+any+complete+extant+writings+of+Aristophanes+of+Byzantium%3F&source=bl&ots=oVpJBTV8B3&sig=KmlJF8JGbz0sRFCOAwQbIOX7FbU&hl=en&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=Aristophanes%20of%20Byzant The Americana: A Universal Reference Library.] 2. New York City, New York: Scientific American Compiling Department. Retrieved 21 July 2017.</ref> Kõige hilisem väljaanne säilinud fragmentidest on Willian J. Slateri toimetatud.<ref name=":5">Aristophanis Byzantii fragmenta, Berlin: Walter de Gruyter, 1986. allikad</ref> == Vaata ka == *[[Polütooniline ortograafia]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Vanakreeka inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 250. aastatel eKr]] [[Kategooria:Surnud 180. aastatel eKr]] ai7u7b8395m6bfvqsmaww5891w0x8c7 0 524748 7190026 6245113 2026-07-09T22:08:44Z MorsMe 217455 Mall 7190026 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=2012|number=21|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=24|järgmine liin=25|järgmine=25 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=10. juuli 2026|pilt=24A kadaka.png|suleti=2022|läbi=Rehe}} '''Tallinna bussiliin 24A''' sõitis [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum]]i vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kõigil päevadel. Marsruut Estonia teatri suunal: [[Kadaka tee]], Rehe põik, [[Kadaka puiestee]], [[Mäepealse tänav]], [[Raja tänav]], [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Sõpruse puiestee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]. Marsruut Kadaka suunal: [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Akadeemia tee]], [[Mäepealse tänav]], [[Kadaka puiestee]],Rehe põik, [[Kadaka tee]], [[Akadeemia tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2012 |Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | | |- |2017 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |2022 |Muudeti [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 2dp8oj0mxgx6yjujksu2dq4bqrgcyqm 7190033 7190026 2026-07-09T22:11:54Z MorsMe 217455 7190033 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=2012|number=24A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=24|järgmine liin=25|järgmine=25 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=10. juuli 2026|pilt=24A kadaka.png|suleti=2022|läbi=Rehe}} '''Tallinna bussiliin 24A''' sõitis [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum]]i vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kõigil päevadel. Marsruut Estonia teatri suunal: [[Kadaka tee]], Rehe põik, [[Kadaka puiestee]], [[Mäepealse tänav]], [[Raja tänav]], [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Sõpruse puiestee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]. Marsruut Kadaka suunal: [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Akadeemia tee]], [[Mäepealse tänav]], [[Kadaka puiestee]],Rehe põik, [[Kadaka tee]], [[Akadeemia tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2012 |Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | | |- |2017 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |2022 |Muudeti [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ia7h2qvht3y7pmdvibi3kf20lrsffnz 7190039 7190033 2026-07-09T22:18:54Z MorsMe 217455 7190039 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=2012, 2026|number=24A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=24|järgmine liin=25|järgmine=25 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=10. juuli 2026|pilt=24A kadaka.png|suleti=2022|läbi=Rehe}} '''Tallinna bussiliin 24A''' sõitis [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum]]i vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kõigil päevadel. Marsruut Estonia teatri suunal: [[Kadaka tee]], Rehe põik, [[Kadaka puiestee]], [[Mäepealse tänav]], [[Raja tänav]], [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Sõpruse puiestee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]. Marsruut Kadaka suunal: [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Akadeemia tee]], [[Mäepealse tänav]], [[Kadaka puiestee]],Rehe põik, [[Kadaka tee]], [[Akadeemia tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2012 |Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | | |- |2017 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |2022 |Muudeti [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] rlysziodr97k3c5o25pkf8yofoy2mwd 0 524749 7190032 7008508 2026-07-09T22:11:39Z MorsMe 217455 7190032 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Tiskre|avati=2012, 2024|number=25|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=24A|järgmine liin=26|järgmine=26 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=10. juuli 2026|pilt=Solaris Urbino 12 CNG liinil 25.jpg|läbi=Liivalaia}} Tallinna bussiliin '''25''' sõidab [[Tallinna sadam|Reisisadama D-terminali]] ja [[Tiskre]] asumi vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati Tallinna liinivõrgu muudatuste teise etapi raames. Bussiliin 25 asendas bussiliini 22. Väljumised on 10-32 minuti tagant. Tegemist on kiirema liiniga, mis jätab vahele väiksema kasutusega peatused (Pirni, Mustjõe, Looga, Sõba). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Routes and Schedules |url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b |vaadatud=2024-10-25 |väljaanne=transport.tallinn.ee}}</ref> {{teekaart}} == Ajalugu == Aastatel 2012–2020 sõitis bussiliin 25 marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri alevik]].[[Fail:TLT AS 25.jpg|alt=|pisi|229x229px|Buss sõitmas vanal liinil 25 [[Möldre tee]]l]] Bussiliin avati selleks, et suurendada liiklustihedust Laagri ja Mustamäe vahel ning võtta survet ülekoormatud liinilt [[20A]].<ref>{{Netiviide|autor=Uwe Gnadenteich|url=https://www.postimees.ee/1013098/uus-buss-soidab-keskuse-tanavalt-laagrisse|pealkiri=Veskimöldre elanikud soovivad korralikku bussiliini|väljaanne=Postimees|aeg=28.10.2012|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliini teenindajana alustas firma [[MRP Linna Liinid]]. Tallinna linnavalitsus otsustas lõpetada lepingu bussifirmaga 2019. aasta 1. veebruaril, seega võttis liini teenindamise ette [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref>{{Netiviide|autor1=Indrek Kruus |autor2=Merili Nael |autor3=Toomas Pott|url=https://www.err.ee/898889/tallinn-lopetab-ettevottega-mrp-linna-liinid-solmitud-leppe|pealkiri=Tallinn lõpetab ettevõttega MRP Linna Liinid sõlmitud leppe|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=16.01.2019|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussimarsruudile lisati sama aasta 15. veebruaril mõlemas suunas Akadeemia tee bussipeatus [[Eduard Vilde tee|Eduard Vilde tee]]le.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|pealkiri=Alates 15. veebruarist 2019 muutub bussiliini nr 20A liikumistee ja muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 9, 11, 20, 20A, 25, 35 ja 46|väljaanne=Tallinna linnavalitsus|aeg=13.02.2019|vaadatud=14.08.2019|arhiivimisaeg=7.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190807181456/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|url-olek=ei tööta}}</ref> Buss sõitis liini kolm korda tööpäevas; 16. juuni 2020 seisuga oli see kõige hõredama bussigraafikuga liin Tallinna ühistranspordiliinide võrgustikus.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliin liideti 1. septembril 2020 [[20A (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 20A]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.09.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=27.08.2020|vaadatud=31.08.2020|arhiivimisaeg=24.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124110012/https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|url-olek=ei tööta}}</ref> Bussiliini väljumised olid kolm korda päevas: kell 06.50, 14.40 ja 17.00. Liini 25 pikkus oli ligikaudu 11 kilomeetrit<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=12081|pealkiri=Bus route 25 on the map of Tallinn|väljaanne=WikiRoutes|aeg=14.11.2016|vaadatud=14.08.2018}}</ref> ja bussi marsruut läbis Tallinnas Mustamäe ning Nõmme linnaosasid, liini lõpp-peatus asus Saue vallas Laagri alevikus. Bussi marsruut Keskuse peatusest oli järgmine: [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee|E.Vilde tee]], [[Kadaka tee]], [[Kadaka puiestee]], [[Möldre tee]].<ref name=":0" /> == Marsruut == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |1.11.2012 |31.09.2020 |Keskuse, Sõpruse pst, E. Vilde tee, Kadaka tee, Kadaka pst, Möldre tee |Liideti bussiliiniga 20A |- |21.10.2024 | - |Uus-Sadama, Reidi tee, Jõe, Pronksi, Liivalaia, Suur-Ameerika, Luise, Endla, Paldiski mnt, Rannamõisa tee, Vahepere, Taludevahe, Keskpäeva tee |Asendas bussiliini 22 |} == Peatuste loend == {{col-begin}} {{col-2}} ===Reisisadama D-terminal > Tiskre=== *'''Reisisadama D-terminal''' *Uus-Sadama *Raua *Paberi *Hotell Olümpia *Keskhaigla *Kosmos *Koidu *Taksopark *Hipodroom *Humala *Zoo *Haabersti *Haabersti ring *Pikaliiva *Tähistaeva *Printsu tee *Vana-Rannamõisa tee *Jõeküla *'''Tiskre''' {{col-break}} ===Tiskre > Reisisadama D-terminal=== *'''Tiskre''' (Vahepere) *Rannaniidu *Keskpäeva tee *Tiskre (Klooga mnt) *Vahepere *Jõeküla *Vana-Rannamõisa tee *Printsu tee *Tähisteava *Pikaliiva *Haabersti ring *Haabersti *Zoo *Humala *Hipodroom *Mooni *Taksopark *Kosmos *Liivalaia *Hotell Olümpia *Paberi *Raua *'''Reisisadama D-terminal''' {{col-end}} == Viited == <references responsive="" /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] bmstiv0f2psbfa1d2lbje3s0zpcl2wc 0 527607 7190037 6997939 2026-07-09T22:18:31Z MorsMe 217455 7190037 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Paljassaare|avati=1967|number=21|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=25|järgmine liin=26A|järgmine=26A (Tallinna bussiliin)|eelmine=25 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=10. juuli 2026|pilt=26busstallinn.png}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 26''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Paljassaare]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-30 minutit tagant Marsruut Paljassaare suunal: [[Õismäe tee]], [[Ehitajate tee]], [[Paldiski maantee]], [[Sõle tänav]], [[Sitsi tänav]], [[Paljassaare tee]]. Marsruut Väike-Õismäe suunal: [[Paljassaare tee]], [[Sitsi tänav]], [[Sõle tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Ehitajate tee]], [[Õismäe tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Viru - Tehnika - Ristiku tn - Kaera | |- |1968 |Kaubamaja - Tehnika - Sõle tn - Niidi - Paljassaare | |- |1970 |Kadaka - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare | |- |1977 |Väike-Õismäe - Sinilille - Szolnok - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare Paljassaare - Sõle tn - Mustamäe tee - Laki - Sinilille - Väike-Õismäe |Õhtul liigus marsruut vastupidi ehk Väike-Õismäe - Laki - Paljassaare | Paljassaare - Szolnok - Väike-Õismäe |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Paldiski mnt - Sõle tn - Paljassaare |Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/a-b/ 26. bussiliini sõiduplaan (Paljassaare suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/b-a/ 26. bussiliini sõiduplaan (Väike-Õismäe suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] svzg7bqcerlifrnthkabezb6akmp4mp 0 535659 7190158 7187187 2026-07-10T07:20:12Z Sillerkiil 58396 7190158 wikitext text/x-wiki '''Vaigistuskaebus''' ehk '''vaigistushagi''' ehk '''üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi''' ka ''avalikus elus osalemise vastane strateegiline hagi'' või ''strateegiline kohtuasi avalikkuse osalemise vastu'' (inglise keeles ''strategic lawsuit against public participation'', lühend SLAPP; eesti keeles ka '''LÄTAK'''<ref name=":0">[https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2015/12/03/kalaranna-arendusprojekti-kohtuasi-toi-uue-valjendi-latak-vaata-mida-see-tahendab/ Kalaranna arendusprojekti kohtuasi tõi uue väljendi LÄTAK. Vaata, mida see tähendab!] tv3.ee, 3. detsember 2015</ref> ehk ''legaalne ähvardamine takistamaks avalikkuse kaasamist''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kärt Pormeister, õigusteadlane {{!}} |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Kärt Pormeister: LÄTAK-i lõpp? |url=https://www.err.ee/1610069386/kart-pormeister-latak-i-lopp |vaadatud=2026-07-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>) on [[Õiguskaitsevahend|õiguskaitsevahendi]] kasutamine kriitiku, aktivisti või ajakirjaniku<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Maripuu |eesnimi=Martin Erik |perekonnanimi2=Muraveiski |eesnimi2=Kristopher |perekonnanimi3=Muraveiski |eesnimi3=Martin Erik Maripuu ja Kristopher |kuupäev=2024-12-08 |pealkiri=Ajakirjanikud on kimpus kopsakate kohtuhagidega. Martin Laine: olen kui poole kohaga advokaat |url=http://4dimensioon.org/2024/12/08/ajakirjanikud-on-kimpus-kopsakate-kohtuhagidega-martin-laine-olen-kui-poole-kohaga-advokaat/ |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=4dimensioon |keel=en}}</ref><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Märten Hallismaa {{!}} |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Kohus: Pruunsilla hagi Laine vastu on soov ajakirjandust vaigistada |url=https://www.err.ee/1610066635/kohus-pruunsilla-hagi-laine-vastu-on-soov-ajakirjandust-vaigistada |vaadatud=2026-07-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> vaigistamise eesmärgil. Kaebaja eesmärk ei ole enamasti võita sisuline vaidlus, vaid vaigistada vastaspool, hirmutades teda suurte õigusabikuludega. Vaigistuskaebuse võib esitada kohtule või õiguskaitseorganile, kuid võib ka piirduda kaebuse esitamise ähvardusega. Mõnes riigis on vaigistuskaebuste esitamine [[sõnavabadus]]e riivena seadusega piiratud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anti-SLAPP Legal Guide - Reporters Committee for Freedom of the Press |url=https://www.rcfp.org/anti-slapp-legal-guide/ |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=The Reporters Committee for Freedom of the Press |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Anti-SLAPP Legislation: A Backgrounder |url=https://cfe.torontomu.ca/guidesadvice/anti-slapp-legislation-backgrounder |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Centre for Free Expression |keel=en}}</ref> Kaebuse esitaja taotleb enamasti [[laim]]amise lõpetamist ja sellega tekitatud kahju hüvitamist.<ref name=":9">{{Netiviide |pealkiri=SLAPPs – CASE |url=https://www.the-case.eu/slapps/ |vaadatud=2025-03-19 |keel=en}}</ref><ref name=":10" /><ref name="Press Gazette" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Gallery of Shame – CASE |url=https://www.the-case.eu/gallery-of-shame/ |vaadatud=2025-03-19 |keel=en}}</ref> Ent kasutada saab ka näiteks [[intellektuaalne omand|intellektuaalomandi]] kaitse õigust. Sel juhul nõutakse, et protestiaktsioonis keelataks kasutada kaebaja [[kaubamärk|kaubamärki]] (sh nime).<ref name=":11" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=veebruar 2024 |pealkiri=Strategic lawsuits against public participation (SLAPPs) |url=https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2022/733668/EPRS_BRI(2022)733668_EN.pdf |vaadatud=19. märtsil 2025 |väljaanne=European Parliament}}</ref> 2022. aasta lõpus avaldatud [[UNESCO]] analüüsi järgi on vastumeetmeile vaatamata vaigistuskaebuste esitamine kasvutrendis. Seda on seostatud [[Laim|laimu]] kriminaliseerimisega, kuid ka viimasel ajal vastu võetud [[Valeuudis|valeuudiste]], [[Küberkuritegevus|küberkuritegevuse]] ja [[vaenukõne]] vastaste õigusnormidega.<ref name="UNESCO 2022">{{cite web|url=https://www.unesco.org/en/articles/defamation-laws-and-slapps-increasingly-misused-curtail-freedom-expression|title=Defamation laws and SLAPPs increasingly “misused” to curtail freedom of expression|website=UNESCO|date=16 December 2022|access-date=13 January 2023}}</ref> Analüüsi andmetel on Kesk- ja Ida-Euroopas sagenenud laimuga seotud kriminaalsüüdistuste esitamine, mistõttu soovitatakse viia laimumenetlused [[Kriminaalkohus|kriminaalkohtust]] [[Tsiviilkohus|tsiviilkohtusse]] ning pakkuda ajakirjanikele õigusabi.<ref name="UNESCO 2022" /> == Termin == [[Akronüüm|Akronüümi]] SLAPP (''strategic lawsuit against public participation'') on võtnud 1980. aastatel kasutusele [[Denveri ülikool|Denveri ülikooli]] professorid Penelope Canan ja George W. Pring.<ref name="pring_canan_01">{{Cite book|last=Pring|first=George W.|year=1996|title=SLAPPs: Getting Sued for Speaking Out|publisher=Temple University Press|isbn=978-0-375-75258-2|pages=8–9|last2=Canan|first2=Penelope}}</ref> Nende pakutud termin rõhutas [[petitsiooniõigus]]t, mis on USA-s kaitstud põhiseadusega. Selle määratluse järgi on SLAPP tsiviilhagi nende vastu, kes on petitsiooniõigust kasutades suhelnud valitsusametnikega.<ref name="pring_canan_01" /> Termin viitab üldiselt kohtuasjale, mille algatab mõjukas isik (nt korporatsioon, riigiametnik, ärimees) valitsusvälise isiku või organisatsiooni vastu, kes on avaldanud kriitilise seisukoha mõne olulise poliitilise või sotsiaalse teema kohta.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=ECPMF |kuupäev=2018-07-31 |pealkiri=SLAPP: the background of Strategic Lawsuits Against Public Participation |url=https://www.ecpmf.eu/slapp-the-background-of-strategic-lawsuits-against-public-participation/ |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=European Centre for Press and Media Freedom |keel=en-GB}}</ref> Eesti keelde on terminit tõlgitud: "avalikus elus osalemise vastane strateegiline hagi" või "üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. märts 2023 |pealkiri=Raporti Projekt ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) |url=https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/JURI/PR/2024/01-24/1273952ET.pdf |vaadatud=11. märtsil 2025 |väljaanne=Euroopa Parlament, Õiguskomisjon}}</ref>. Kasutuses on ka "vaigistuskaebus"<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1069, 11. aprill 2024 |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401069 |vaadatud=10. märtsil 2025 |väljaanne=Euroopa Liidu Teataja}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tugevam ajakirjandusvabadus ja sõnavabaduse kaitse: nõukogu leppis kokku seisukohas üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitleva õigusakti suhtes |url=https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2023/06/09/stronger-press-freedom-and-free-speech-protection-council-agrees-position-on-anti-slapp-law/ |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Consilium |keel=et}}</ref> ning ingliskeelse akronüümi SLAPP tähenduse (''slap'' "laks" või "latakas") alusel akronüüm LÄTAK.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-12-04 |pealkiri=Kalaranna arendusprojekti kohtuasi tõi uue väljendi LÄTAK. Vaata, mida see tähendab! |url=https://elu24.postimees.ee/3423507/kalaranna-arendusprojekti-kohtuasi-toi-uue-valjendi-latak-vaata-mida-see-tahendab |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sarv |eesnimi=Mari Öö |kuupäev=2015-11-16 |pealkiri=Ärimees versus aktivist ehk SLAPP! |url=https://heakodanik.ee/uudised/arimees-versus-aktivist-ehk-slapp/ |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Hea Kodanik}}</ref> [[KüberSLAPP]] (inglise k ''cyberSLAPP'') on hagi, mis on põhineb veebis avaldatul, näiteks blogipostitusel või kommentaaril. Tavaliselt on see suunatud anonüümsele autorile, kes on veebis kritiseerinud ettevõtteid või avaliku elu tegelasi. KüberSLAPP-i eesmärk võib olla ka kriitiku anonüümsuse paljastamine. Hagi esitamise järel võib [[hageja]] nõuda veebilehelt või internetiteenuse pakkujalt anonüümse autori isikuandmeid, et teda hirmutada ja takistada edaspidiseid kriitilisi avaldusi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-05-15 |pealkiri=What is a CyberSLAPP? {{!}} ACLU of Ohio |url=https://www.acluohio.org/en/what-cyberslapp |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=www.acluohio.org |keel=en}}</ref> == Vaigistuskaebuse määratlus == Vaigistuskaebust ei esitata õiguskaitse eesmärgil, vaid avaliku arutelu ja kriitika mahasurumiseks ning selleks, et takistada rikkumiste uurimist ja neist teatamist. Kaebuse esitaja on enamasti mõjukas isik, näiteks poliitik, äriühing, lobitöö tegija või riigiorgan. Vaidluse pooled ei ole sageli võrdsed, kaebajal on [[kostja|kostjast]] tugevam rahaline või poliitiline võim. Kaebuse eesmärk on hirmutamise ja ahistamisega takistada sõltumatut ajakirjandust, kodanikuühiskonna tegevust ja demokraatlikku avalikku arutelu.<ref name=":1" /> Avalikus elus osalemine tähendab põhiõiguste (nt sõna- ja teabe-, kunsti-, teadus-, kogunemis- ja ühinemisvabadus) teostamist. See võib väljenduda ajakirjandusliku, poliitilise, akadeemilise, teadusliku, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise tegevusena; samuti osalemisega avalikes aruteludes, protestides, lobitöös ja õiguskaitsemeetmetes.<ref name=":1" /> Vaigistuskaebuse puhul on märgatav poolte ebavõrdsus. Hageja (kaebaja) strateegia on venitada kohtumenetlus nii pikaks kui võimalik, et kurnata kostja rahalisi vahendeid ja vaimset tervist. Eesmärk ei ole tingimata võita, vaid tekitada heidutav mõju, mis hirmutaks ka teisi samal teemal arvamust avaldama.<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Milewska |eesnimi=Paulina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=SLAPPs, Daphne’s Law, and the Future of Journalism |url=https://verfassungsblog.de/slapps-daphnes-law-and-the-future-of-journalism/ |ajakiri=Verfassungsblog |doi=10.17176/20230615-231225-0 |issn=2366-7044}}</ref> === Vaigistuskaebuse tunnused === Vaigistuskaebust aitab ära tunda mitu tunnust, sealhulgas:<ref name=":9" /> * esitatud nõue on ebatavaliselt agressiivne või ebaproportsionaalne; * hageja trikitab oma menetlusõigustega, et tõsta kostja kulusid; * hageja kasutab oma majanduslikku üleolekut, et avaldada kostjale survet; * nõue on suunatud pigem üksikisikule kui organisatsioonile, kus ta töötab; * esitatud argumendid on õiguslikult või faktiliselt alusetud; * hageja kasutab kohtumenetlust, et hirmutada ja ahistada kolmandatest isikutest kriitikuid; * kohtuasi näib olevat osa laiemast kampaaniast, mille eesmärk on kostjat kiusata, ahistada või hirmutada; * hageja on varem esitanud vaigistuskaebusi või kasutanud õiguslikku hirmutamist. Vaigistuskaebuste tunnusjoonte hulka kuuluvad veel: * hagi esitamise ajastus; * täiendavate või võltskostjate (näiteks pereliikmete) kaasamine; * lisatakse hagejaid, kel puudub nõudeõigus (näiteks hagejaga seotud ettevõtted); * tahtlikult ebatäpsed või mitmeti tõlgendatavad sõnastused, mis võimaldavad esitada alusetuid süüdistusi ilma valevande riskita; * keeldumine kokkuleppest (või nõustumine ainult täieliku võidu puhul); * kõigi kompromissettepanekute kujutamine pahatahtliku taktikana; * ulatuslike ja ebavajalike tõendite nõudmine; * katse tuvastada anonüümseid või varjunime all tegutsevaid kriitikuid; * väiksemate õiguslike küsimuste edasikaebamine, et saavutada laiemad kohtulahendid. Mõnel juhul on ilmne, et hageja püüab kostjat laostada, muutes kohtuasja võimalikult kulukaks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sheldrick |eesnimi=Byron |url=https://books.google.ee/books?id=v7NlAwAAQBAJ&pg=PT202&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Blocking Public Participation: The Use of Strategic Litigation to Silence Political Expression |kuupäev=2014-02-18 |kirjastus=Wilfrid Laurier Univ. Press |isbn=978-1-55458-931-9 |keel=en}}</ref> Sel juhul ei pruugi hageja eesmärk olla õiguslik võit, vaid lihtsalt kostja aja ja raha raiskamine.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gillers |eesnimi=Stephen |url=https://books.google.ee/books?id=F0tBDwAAQBAJ&pg=PT16&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Journalism Under Fire: Protecting the Future of Investigative Reporting |kuupäev=2018-08-07 |kirjastus=Columbia University Press |isbn=978-0-231-54733-8 |keel=en}}</ref> === Vaigistuskaebuste liigitamine === Vaigistuskaebusi saab liigitada kaebuse aluseks märgitud asjaolu järgi. Võib eristada järgmistele asjaoludele üles ehitatud vaigistuskaebusi.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Responding to Strategic Lawsuits Against Public Participation (SLAPPs) {{!}} Digital Media Law Project |url=https://www.dmlp.org/legal-guide/responding-strategic-lawsuits-against-public-participation-slapps |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=www.dmlp.org}}</ref><ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Kashfian |eesnimi=On Behalf of |perekonnanimi2=Kashfian |perekonnanimi3=LLP |kuupäev=2022-06-15 |pealkiri=Common examples of SLAPP claims |url=https://www.kashfianlaw.com/blog/2022/06/common-examples-of-slapp-claims/ |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=www.kashfianlaw.com |keel=en-US}}</ref> * '''Laimamine''' (inglise k ''defamation''). Enim kasutatud vaigistuskaebuse alus. Kaebaja väidab, et tema kohta on esitatud mainet kahjustavaid valeväiteid. Sääraste kaebuste puhul saab eristata kahte alamliiki. Esimesel juhul reageeritakse kriitikale või negatiivsele kommentaarile, mis on esitatud nt blogipostitustes, uudises, arvamusartiklis või avalikul koosolekul sõnavõtus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Laimuhagi kohtus: Jürgen Ligi tõrjub süüdistusi |url=https://www.ohtuleht.ee/1078693/laimuhagi-kohtus-jurgen-ligi-torjub-suudistusi |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Teisel juhul nõutakse kommentaari või postituse eemaldamist.<ref name=":7" /> * '''Majandustegevusse sekkumine.''' Hageja väidab, et kostja on teadlikult sekkunud tema ja kolmanda osapoole vahelisse lepingusse või ärisuhtesse, mille tulemusel on hageja majanduslikult kannatanud. Seda võib nimetada ka „kahjustava sekkumisena ärisuhetesse või lepingusse“. Sageli kaasneb sellise nõudega ka laimunõue, eriti kui vaidlusalune kriitika on avaldatud veebis. * '''Hingelise valu tahtlik tekitamine.''' Hageja väidab, et kostja on tahtlikult või hoolimatult toime pannud äärmuslikult solvava teo, mis on põhjustanud talle tõsist emotsionaalset kahju. Selline hagi esitatakse tihti koos laimunõuetega reaktsioonina avalikult väljendatud kriitikale. * '''Vandenõu.''' Hageja süüdistab kostjat selles, et ta on kellegagi koos plaaninud ebaseaduslikku tegevust, näiteks laimu levitamist, lepingu takistamist või emotsionaalse stressi tekitamist. Hagejal ei ole sageli vastuvõetavaid tõendeid kaasosaliste kohta ning kaebuses viidatakse enamasti ebamäärastele anonüümsetele isikutele. Mõnes riigis võib vaigistushagide kasvu pinnas olla soodsam kui teistes. Vaigistuskaebuste esitamine sõltub näiteks kohtukulude suurusest, sõnavabadust piiravate seaduste (nt laimu- või [[Vihakõne|vihakõneseadused]]) paindlikkusest ning kaitsemeetmeist (vaigistuskaebuse vastased õigusnormid).<ref name=":5" /> === Vaigistuskaebuse eesmärk === Kaebuste eesmärk on kritiseerija tsenseerimine, hirmutamine ja vaigistamine. Kritiseerija koormatakse üle õigusabikuludega ja sunnitakse sellega loobuma oma seisukohtade avaldamisest või vastuseisust. Vaigistuskaebuste peamised sihtmärgid on ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad, sageli ka teised avalikus elus osalejad, sh poliitikud, teadlased ja eksperdid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tugevam ajakirjandusvabadus ja sõnavabaduse kaitse: nõukogu leppis kokku seisukohas üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitleva õigusakti suhtes |url=https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2023/06/09/stronger-press-freedom-and-free-speech-protection-council-agrees-position-on-anti-slapp-law/ |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Consilium |keel=et}}</ref><ref name=":2">[https://www.aripaev.ee/uudised/2024/11/13/pruunsild-nouab-minister-ligilt-kohtus-1-eurot-ja-oma-sonade-tagasi-votmist "Pruunsild nõuab minister Ligilt kohtus 1 eurot ja oma sõnade tagasi võtmist"] Äripäev, 13. november 2024</ref>, kuid ka [[Vikipedist|vikipedistid]].<ref name=":3">Margus Martin. [https://www.postimees.ee/7694013/arimees-pruunsild-tahab-vikipeedia-koos-ligi-ja-ansipiga-liistule-tommata "Ärimees Pruunsild tahab Vikipeedia koos Ligi ja Ansipiga liistule tõmmata"] Postimees, 19. jaanuar 2023</ref> Vaigistuskaebuse üks eesmärk on teise poole vaigistamine, kuid sageli toob see kaasa hoopis vastupidise efekti. [[Streisandi efekt]] on nähtus, kus keegi püüab mingit teavet varjata või kõrvaldada, kuid selle tagajärjel tõmbab seda tahtmata teemale hoopis suurema tähelepanu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Vaba mõte &#10217; Streisandi-Vooglaiu efekt |url=https://sakala.postimees.ee/7162531/vaba-mote-streisandi-vooglaiu-efekt |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=Sakala |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=STREISANDI EFEKT! Kriitilised arvustajad kohtusse kaevanud Robert Sarve advokaadibüroo keskmine hinne kukkus kuristikku |url=https://www.ohtuleht.ee/1080753/streisandi-efekt-kriitilised-arvustajad-kohtusse-kaevanud-robert-sarve-advokaadiburoo-keskmine-hinne-kukkus-kuristikku |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> == Vaigistushagi vastased õigusnormid == === Euroopa Liit === {{Vaata ka|Vaigistuskaebuste vastane direktiiv}} [[Euroopa Komisjon]] tegi 2022. aasta aprilli lõpus ettepaneku võtta vastu [[direktiiv]], millega kehtestataks normid [[Avalik elu|avalikus elus]] osalevate inimeste kaitseks ilmselgelt põhjendamatute või pahatahtlike hagide eest. Direktiivi eesmärk oleks kaitsta [[Ajakirjanik|ajakirjanikke]] ja [[Inimõigused|inimõiguste kaitsjaid]] nende vastu algatatud kohtumenetluste eest, millega takistatakse neid [[Üldsus|üldsust]] teavitamast ja [[Avalik huvi|avalikku huvi]] pakkuvaid küsimusi kajastamast.<ref name="Justiitsministeerium">{{cite web|url=https://www.just.ee/uudised/justiitsministeerium-ootab-arvamusi-vaigistuskaebuste-vastu-suunatud-direktiivi-kohta|title=Justiitsministeerium ootab arvamusi vaigistuskaebuste vastu suunatud direktiivi kohta|website=Justiitsministeerium|access-date=13 January 2023|language=et}}</ref> Direktiiv on vastu võetud 19. märtsil 2024. Liikmesriikidel on 2026. aastani aega direktiiv üle võtta.<ref name=":8" /><ref name=":1" /> Euroopas tegutseb ka ''Coalition Against SLAPPs in Europe (CASE)''. See on kogu Euroopat hõlmav valitsusväliste organisatsioonide koalitsioon, mille tegevuse eesmärk on teadvustada strateegiliste kohtuasjade ohtu avaliku järelevalvega tegelevatele isikutele ja organisatsioonidele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=About – CASE |url=https://www.the-case.eu/about/ |vaadatud=2025-03-20 |keel=en}}</ref> === Eesti === Eestis jõustusid 2026. aasta 30. juunil [[Tsiviilkohtumenetlus|tsiviilkohtumenetluse]] seadustikus sätted,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/120062026003 |vaadatud=2026-07-03 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> mis võimaldavad Eesti kohtutel tõrjuda vaigistushagisid (kuritarvituslikke hagisid). Kuritarvituslikkus tuleneb muu hulgas sellest, et nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik. Sellele võib viidata see, et hageja või temaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust. Kohus arvestab ka seda, kas hageja on enne kohtumenetlust või selle ajal tegelenud hirmutamise, [[Ahistamine|ahistamise]] või ähvardamisega.<ref name=":14">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kärt Pormeister, õigusteadlane {{!}} |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Kärt Pormeister: LÄTAK-i lõpp? |url=https://www.err.ee/1610069386/kart-pormeister-latak-i-lopp |vaadatud=2026-07-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Kui kohus tuvastab, et tegemist on [[Avalik arutelu|avalikus arutelus]] osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku [[Hagi|hagiga]], võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata ja ka juba menetlusse võetud hagi võib kohus jätta hagi rahuldamise ulatusest olenemata menetluskulud täielikult hageja kanda. Lisaks võib kohus hagejat kuritarvitusliku hagi esitamise eest trahvida kuni 9600 euro ulatuses.<ref name=":14" /> Pärast sätete jõustumist otsustas Harju maakohus tagantjärele uuendada [[Magnum AS|Magnum Medicali]] poolt väljaande [[Äripäev]] vastu algatatud [[Tsiviilasi|tsiviilasja]] menetlust ja lasta anda Äripäevale ja väljaande ajakirjanikele esitada täpsustatud seisukohad, kuna kostjad olid menetluses korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et tegemist on vaigistushagiga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-09 |pealkiri=Kohus hakkab vaigistusdirektiivi tõttu Magnumi ja Äripäeva asja uuesti arutama |url=https://www.err.ee/1610073619/kohus-hakkab-vaigistusdirektiivi-tottu-magnumi-ja-aripaeva-asja-uuesti-arutama |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Austraalia === [[Austraalia pealinna ala|Austraalia pealinna]] [[Austraalia pealinna ala|alal]] kehtib 2008. aastast üldsuse osalemise kaitse seadus (''Protection of Public Participation Act''), mille eesmärgid on kaitsta üldsuse osalemist ning hoida ära seda takistavaid ebamõistlikke tsiviilkohtumenetlusi. Seaduse järgi saab määrata trahvi isikule, kes alustab või jätkab kostja vastu kohtumenetlust ebaõigel eesmärgil (inglise k ''improper purpose'').<ref>{{Netiviide |pealkiri=PROTECTION OF PUBLIC PARTICIPATION ACT 2008 |url=https://classic.austlii.edu.au/au/legis/act/consol_act/poppa2008360/ |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=classic.austlii.edu.au}}</ref> === USA === 2023. aasta seisuga olid 33 osariiki ning [[Columbia ringkond]] ja [[Guam]] sätestanud seadusega kaitsemeetmeid vaigistushagide eest.<ref name=":32">{{Cite news|url=https://www.ifs.org/anti-slapp-report/|title=Anti-SLAPP Statutes: 2023 Report Card|work=Institute for Free Speech|access-date=14 December 2023|language=en-US}}</ref> Ülejäänud osariigid ei olnud võtnud vastu selleks erinorme.<ref name=":32" /> Iga kohus lähtub kaebuse lahendamisel üksnes oma osariigis kehtivatest seadustest.<ref name=":32" /> Seetõttu otsivad kaebuse esitajad sageli neile soodsamat kohut (sh föderaalkohtud), kus kostja on vähem kaitstud vaigistuskaebuse eest, kui oma osariigi kohtus. 2024. aasta seisuga oli olukord paranenud, sest osariigid on üle võtmas ühtset avaliku arvamuse kaitse seadust ("''The Uniform Public Expression Protection Act''" ehk UPEPA). 2025. aasta jaanuari seisuga on UPEPA kehtestanud 10 osariiki.<ref>{{Cite web|url=https://www.rcfp.org/anti-slapp-guide/latest-developments/|title=*Latest Developments: Recent changes in state anti-SLAPP laws|website=[[The Reporters Committee for Freedom of the Press]]|access-date=2024-11-21|language=en-US}}</ref> === Kanada === [[Kanada]] kolm kõige suurema rahvaarvuga provintsi ([[Québec|Quebec]], [[Briti Columbia]] ja [[Ontario]]) on vastu võtnud vaigistuskaebuste vastased õigusaktid. Quebec oli esimene Kanada provints, mis 2009. aastal võttis vastu sellise seaduse (Bill 9 "''An Act to amend the Code of Civil Procedure to prevent improper use of the courts and promote freedom of expression and citizen participation in public debate''").<ref>Landry, Normand (2010). [https://r-libre.teluq.ca/988/1/From%20the%20Streets%20to%20the%20Courtroom%20Final_sent.pdf From the streets to the courtroom: The legacies of Quebec's anti-SLAPP movement.] ''Review of European Community and International Environmental Law, 19'' (1), 58-59.</ref> Ontario on kehtestanud vaigistuskaebuste vastase seaduse (''Protection of Public Participation Act'')<ref>{{Netiviide |pealkiri=SBC 2019, c 3 {{!}} Protection of Public Participation Act |url=https://www.canlii.org/en/bc/laws/stat/sbc-2019-c-3/latest/sbc-2019-c-3.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230417202834/https://www.canlii.org/en/bc/laws/stat/sbc-2019-c-3/latest/sbc-2019-c-3.html |arhiivimisaeg=2023-04-17 |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=www.canlii.org |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> 2015. ja Briti Columbia 2019. aastal.<ref>Hilary Young, [https://www.canlii.org/en/commentary/doc/2022CanLIIDocs3386#!fragment/zoupio-_Tocpdf_bk_1/BQCwhgziBcwMYgK4DsDWszIQewE4BUBTADwBdoAvbRABwEtsBaAfX2zhoBMAzZgI1TMAjAEoANMmylCEAIqJCuAJ7QA5KrERCYXAnmKV6zdt0gAynlIAhFQCUAogBl7ANQCCAOQDC9saTB80KTsIiJAA Canadian Anti-Slapp Laws in Action], 2022 100-2 ''Canadian Bar Review'' 186, 2022 CanLIIDocs 3386, <<nowiki>https://canlii.ca/t/7mz0t</nowiki>>, vaadatud 20. märtsil 2025</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=Anti-SLAPP legislation in the U.S. and Canada |url=https://justiceandenvironment.org/wp-content/uploads/2023/03/Anti_SLAPP_legislation_in_the_US_and_Canada.pdf |vaadatud=20. märtsil 2022 |väljaanne=Justice and Environment}}</ref> == Kuulsaid näiteid == * 2017. aastal mõrvati [[Malta|Maltal]] autopommiga ajakirjanik [[Daphne Caruana Galizia]]. Ta oli aastaid saanud ähvardusi korruptsiooni uuriva ja paljastava tegevuse tõttu. Peale ähvarduste kasutati ka vaigistushagisid – surma hetkeks oli tema vastu algatatud 47 kohtuasja, mille pärisid tema pärijad.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=29. mai 2020 |pealkiri=SLAPP in the EU context |url=https://commission.europa.eu/system/files/2020-07/ad-hoc-literature-review-analysis-key-elements-slapp_en.pdf |vaadatud=19. märtsil 2025 |väljaanne=EU-CITZEN: ACADEMIC NETWORK ON EUROPEAN CITIZENSHIP RIGHTS}}</ref> Enne seda mõrva ei olnud vaigistushagide teema pakkunud Euroopa Liidu juhtorganeis kõneainet, kuid siis loodi Euroopa vaigistushagide vastane koalitsioon (CASE), mis juhtis Euroopa Komisjoni tähelepanu sellele probleemile. Vaigistuskaebused ohustavad suuresti meediavabadust, mis on demokraatia tugisammas, ning mõjutavad ka ühisturgu ja õigusalast koostööd. Sellele järgnes Euroopa Komisjoni ettepanek direktiiviks, mis võeti vastu 19. märtsil 2024.<ref name=":8">{{Netiviide |pealkiri=Anti-SLAPP: Final green light for EU law protecting journalists and human rights defenders |url=https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2024/03/19/anti-slapp-final-green-light-for-eu-law-protecting-journalists-and-human-rights-defenders/ |vaadatud=2025-03-11 |väljaanne=Consilium |keel=en}}</ref> Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová nimetas selle Daphne Caruana Galizia järgi „Daphne seaduseks“.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-03-16 |pealkiri=Daphne's law |url=https://www.daphne.foundation/en/2022/03/16/daphnes-law |vaadatud=2025-03-11 |väljaanne=The Daphne Caruana Galizia Foundation |keel=en-GB}}</ref><ref name=":4" /><ref name=":1" /> *Miljardär [[Roman Abramovitš]] kaebas kohtusse ajakirjaniku Catherine Beltoni ja kirjastuse [[HarperCollins]] 2020. aastal ilmunud raamatu "Putin's People" eest. Raamatus on väidetud muuhulgas, et Abramovitš ostis 2003. aastal [[Chelsea FC|Chelsea jalgpalliklubi]] Kremlist saadud korralduse alusel. Kohtuasja tulemusel kirjastus vabandas ning lubas, et raamatus esitatud mitut vaidlusalust väitet muudetakse. HarperCollins nõustus ka tegema heategevusliku annetuse kahjutasu maksmise asemel. Catherine Beltoni kanda jäid 1,5 miljoni naela suurused kohtukulud.<ref name="Press Gazette">{{Cite news|last=Tobitt|first=Charlotte|url=https://pressgazette.co.uk/slapps-threat-press-freedom-lawfare-david-davis/|title=SLAPP down: David Davis says Putin's People libel case cost ex-FT journalist £1.5m|work=[[Press Gazette]]|date=24 January 2022}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tobitt |eesnimi=Charlotte |kuupäev=2021-12-22 |pealkiri=Putin's People journalist and publisher settle Roman Abramovich libel claim |url=https://pressgazette.co.uk/news/putins-people-journalist-and-publisher-settle-roman-abramovich-libel-claim/ |vaadatud=2025-03-19 |väljaanne=Press Gazette |keel=en-US}}</ref> *Saksamaa tuntuim vaigistuskaebus oli Karl Bäri peale Müncheni Keskkonnainstituudist. Ta oli kritiseerinud [[Pestitsiid|pestitsiidide]] kasutamist [[Lõuna Tirool|Lõuna-Tirooli]] õunakasvatuses. Lõuna-Tirooli tollane põllumajandusminister Arnold Schuler süüdistas teda ja Keskkonnainstituuti laimamise eest 2022. aastal. Kaebusega ühines 1376 piirkonna põllumeest.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rath |eesnimi=Christian |kuupäev=2021-07-13 |pealkiri=Slapp–Klagen in der EU: Klagen als Schikane |keel=de |väljaanne=Die Tageszeitung: taz |url=https://taz.de/SlappKlagen-in-der-EU/!5781252/ |vaadatud=2025-03-12 |issn=0931-9085}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ritzer |eesnimi=Uwe |kuupäev=2020-09-09 |pealkiri=München: Südtirol verklagt Umweltinstitut wegen Plakat |url=https://www.sueddeutsche.de/muenchen/muenchen-umweltinstitut-suedtirol-klage-1.5024831 |vaadatud=2025-03-12 |väljaanne=Süddeutsche.de |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Angriff auf die Meinungsfreiheit: Anklage wegen öffentlicher Kritik an hohem Pestizideinsatz in Süd-Tirol |url=https://pan-germany.org/pestizide/angriff-auf-die-meinungsfreiheit-anklage-wegen-oeffentlicher-kritik-an-hohem-pestizideinsatz-in-sued-tirol/ |vaadatud=2025-03-12 |väljaanne=Pestizid Aktions-Netzwerk e.V. |keel=de}}</ref> Hiljem võeti kõik süüdistused tagasi, ent juhtum sai vaigistuskaebusena palju tähelepanu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pestizidprozess: Vorwurf der üblen Nachrede gegen Bär vom Tisch |url=https://www.suedtirolnews.it/chronik/pestizidprozess-vorwurf-der-ueblen-nachrede-gegen-baer-vom-tisch |vaadatud=2025-03-12 |väljaanne=Südtirol News |keel=de-DE}}</ref> *Tollase Austria kantsleri Sebastian Kurzi ([[Austria Rahvapartei|ÖVP]]) sõbrast [[Viin|Viini]] restoranipidaja Martin Ho ning Tirooli ehitusettevõtja René Benko esitasid 2021. aastal kaks eraldi hagi valitsuskriitilise veebiväljaande ''Zackzack.at'' vastu. Hagidega nõuti kokku 3 miljonit eurot. ''Zackzack.at'' pidas seda hirmutamise ja ÖVP kritiseerimise takistamise katseks. Nõutud summa oli kolm korda suurem meediaväljaande aastaeelarvest ning oleks tähendanud ettevõtte pankrotti.<ref>{{Netiviide |pealkiri="Zackzack": SPÖ will Schritte gegen "Einschüchterungsklagen" |url=https://www.derstandard.at/consent/tcf/story/2000128931823/zackzack-spoe-will-schritte-gegen-einschuechterungsklagen |vaadatud=2025-03-12 |väljaanne=DER STANDARD |keel=de-AT}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Redaktion |kuupäev=2021-11-15 |pealkiri=ÖVP-Klagslawine gegen Online-Zeitung Zack-Zack |url=https://zeitungderarbeit.at/politik/oevp-klagslawine-gegen-online-zeitung-zack-zack/ |vaadatud=2025-03-12 |väljaanne=zeitungderarbeit.at {{!}} Für die Klasse. Mit der Klasse. |keel=de-AT}}</ref> Hagi ei rahuldatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vogl |eesnimi=Erich |kuupäev=2022-08-28 |pealkiri=Millionenklage von Benkos Signa abgewiesen |url=https://www.krone.at/2793869 |vaadatud=2025-03-12 |väljaanne=Kronen |keel=de}}</ref> *[[Kreeka]] endise peaministri büroo direktor Grigoris Dimitriadis esitas 2022. aastal hagi ajalehe EFSYN, uuriva väljaande ''Reporters United'' ja ajakirjaniku Thanasis Koukakise vastu. Ta väitis, et ajakirjanikud olid tekitanud moraalse kahju uurimisega, mis paljastas tema ärisidemed inimestega, kes olid otseselt või kaudselt seotud Predator-nuhkvara turustajatega Kreekas. Ta nõudis EFSYN-ilt 250 000 euro ning Reporters Unitedilt ja selle ajakirjanikelt 150 000 euro suurust hüvitist. Ta nõudis veel, et Koukakis eemaldaks uurimist käsitlevad postitused sotsiaalmeediast ja maksaks 150 000 eurot kahjutasu. Nõuete kogusumma oli 550 000 eurot. 2024. aastal otsustas kohus, et väljaanded ja ajakirjanikud ei kavatsenud kahjustada Dimitriadise au ega mainet ning et nende uurimus ei sisalda tema suhtes laimu ega valet.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stamatoukou |eesnimi=Eleni |kuupäev=2024-10-11 |pealkiri=Greek Court Dismisses Lawsuit Against Journalists Reporting Surveillance Scandal |url=https://balkaninsight.com/2024/10/11/greek-court-rejects-slapp-against-journalists-reporting-on-surveillance-scandal/ |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=Balkan Insight |keel=en-US}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide |perekonnanimi=Stamatoukou |eesnimi=Eleni |kuupäev=2024-01-25 |pealkiri=Greek Media Reporting on Surveillance Scandal Testify in ‘SLAPP’ Trial |url=https://balkaninsight.com/2024/01/25/greek-media-reporting-on-surveillance-scandal-testify-in-slapp-trial/ |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=Balkan Insight |keel=en-US}}</ref> *[[Greenpeace|Greenpeace International]] (GPI) esitas 2025. aastal [[Holland|Hollandi]] kohtusse hagi USA fossiilkütuste torujuhtmeettevõtte [[Energy Transfer|Energy Transferi]] (ET) vastu, proovides esimest korda Euroopa Liidu vaigistuskaebuste vastast direktiivi. GPI soovib tagasi saada kõik kahjud ja kulud, mis on tekkinud ET järjestikuste põhjendamatute kohtuasjade tõttu. ET on nõudnud GPI-lt ja tema USA üksustelt sadade miljonite dollarite suurusi kahjuhüvitisi. GPI on kaitsnud end ET agressiivsete kohtuasjade vastu 2017. aastast. Siis esitas ET hagi USA föderaalkohtusse, võttes aluseks väljapressimisega mõjutatud ja korruptiivsete organisatsioonide seaduse (''RICO Act – the Racketeer Influenced and Corrupt Organizations Act''). Selle seaduse peamine eesmärk on võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu. Kohus lükkas hagi tagasi, märkides, et RICO rikkumine ei ole piisavalt tõendatud. Seejärel esitas ET uue hagi [[Põhja-Dakota]] kohtusse, võttes aluseks laimu, vandenõu ja muud rikkumised. Põhja-Dakotas ei ole vaigistuskaebuse vastaseid seadusi. GPI ei saa seetõttu ka pärast võitu oma kõiki kohtukulusid tagasi ja on otsustanud esitada vastukaebuse Hollandi kohtusse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Greenpeace International files lawsuit against Energy Transfer in first use of EU anti-SLAPP Directive |url=https://www.greenpeace.org/international/press-release/72706/greenpeace-international-files-lawsuit-against-energy-transfer-in-first-use-of-eu-anti-slapp-directive/ |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Greenpeace International |keel=en}}</ref> === Vaigistuskaebusi vikipedistide vastu === *2021. aastal esitas [[Portugal|Portugali]] ettevõtja [[Caesar DePaço|César do Paço]] hagi [[Wikimedia Foundation|Wikimedia Foundationi]] vastu. Talle ei meeldinud portugali- ja ingliskeelse Vikipeedia artiklid, mis sisaldasid teavet tema parempoolsete poliitiliste seoste ja kunagiste kriminaalsüüdistuste kohta. Neid teemasid oli usaldatavate allikate põhjal käsitletud üldsusele olulistena. Wikimedia Foundation võitis Portugali esimese astme kohtus, kes kaitses vabatahtlike õigust uurida ja kirjutada olulistest teemadest, sh biograafiatest. Apellatsioonikohus aga otsustas Wikimedia Foundationi kahjuks. See tähendas, et Vikipeedia artiklitest tuli osa teavet eemaldada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Choudhary |eesnimi=Jacob Rogersand Kabir |kuupäev=2023-07-27 |pealkiri=High stakes for the Wikimedia projects in Portugal: Fighting a strategic lawsuit against public participation (SLAPP) |url=https://diff.wikimedia.org/2023/07/27/high-stakes-for-the-wikimedia-projects-in-portugal-fighting-a-strategic-lawsuit-against-public-participation-slapp/ |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Diff |keel=en-US}}</ref> *Itaalia poliitik [[Antonio Angelucci]] ja tema poeg Giampaolo esitasid 2009. aastal hagi Wikimedia Foundationi vastu. Hagiga nõuti Wikimedia Foundationilt 20 miljonit eurot "laimavate väidete" tõttu itaaliakeelse Vikipeedia leheküljel. Rooma tsiviilkohus otsustas 2014. aastal Wikimedia Foundationi kasuks, kinnitades, et sihtasutus ei vastuta kasutajate poolt vabalt avaldatu eest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paulson |eesnimi=Michelle |kuupäev=2014-07-22 |pealkiri=Victory in Italy: Court rules Wikipedia "a service based on the freedom of the users" |url=https://diff.wikimedia.org/2014/07/22/victory-in-italy-based-on-freedom-of-users/ |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Diff |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Antonio Angelucci and Giampaolo Angelucci v. Wikimedia Foundation Inc. Italia, 70572/09 {{!}} wilmap |url=https://wilmap.stanford.edu/entries/antonio-angelucci-and-giampaolo-angelucci-v-wikimedia-foundation-inc-italia-7057209 |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=wilmap.stanford.edu}}</ref> *Vikipeedia saksakeelses artiklis "Tipico" oli väidetud, et Mladen Pavlovic on üks kolmest Tipico asutajast. (Tipico on Euroopa hasartmängufirma, mille peakorter asub Maltal.) Vikipeedias avaldatud fakt põhines avalikul teabel. Pavlovici nimi oli esinenud usaldusväärseis [[Saksamaa|Saksa]] meediaväljaandeis ja Malta äriregistri dokumentides. Pavlovic esitas [[München|Müncheni]] kohtusse hagi Wikimedia Foundationi vastu. Ta nõudis, et eemaldataks tema kohta Vikipeedia artiklis avaldatud andmed. 2023. aastal tunnistas kohus, et vaidlusalune Vikipeedia artikkel sisaldas asjakohast avalikku teavet korrektsete viidetega. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Failla |eesnimi=Michele |kuupäev=2024-08-27 |pealkiri=Wikimedia Foundation defeats gambling magnate’s lawsuit in Germany – Wikimedia Europe |url=https://wikimedia.brussels/wikimedia-foundation-defeats-gambling-magnates-lawsuit-in-germany/ |vaadatud=2025-03-17 |keel=en-GB}}</ref> *Vikipeedias oli refereeritud ajakirjandust, kus [[Andrus Ansip]] ja [[Jürgen Ligi]] seostasid [[Parvel Pruunsild|Parvel Pruunsilda]] ja [[Bigbank|Bigpanki]] pensionireformist kasusaamisega. 2023. aastal esitas Pruunsild Tartu maakohtule hagiavalduse [[Wikimedia Eesti]] juhi [[Ivo Kruusamägi]] ning Ansipi ja Ligi vastu. Hagis nõuti ebaõigete andmete ümberlükkamist ja kahju hüvitamist.<ref name=":12">[https://www.err.ee/1608851951/pruunsild-vikipeedia-peab-vastutama-seal-avaldatud-laimu-eest "Pruunsild: Vikipeedia peab vastutama seal avaldatud laimu eest"] ERR, 16. jaanuar 2023</ref><ref name=":3" /> Pruunsild võttis peagi tagasi Kruusamägi vastu tehtud hagi.<ref name=":13">Ivo Kruusamägi. [https://www.err.ee/1608936794/ivo-kruusamagi-vaba-entsuklopeedia-ei-tahenda-reeglivaba-entsuklopeediat "Vaba entsüklopeedia ei tähenda reeglivaba entsüklopeediat"] ERR, 4. aprill 2023</ref> Kohus lükkas tagasi hagi Ansipi vastu, kuid Ligi jätkas kohtuteed ja lubas kohtule esitada eksperdi koostatud analüüsi, mis näitab, kuidas oli pensionireform Bigbanki ärile kasulik.<ref name=":2" /> == Eesti näiteid == {{Vaata ka|Vaigistuskaebused Eestis}} [[Fail:Interneti Päev 2023 (3).jpg|pisi|[[Interneti Päev]] 2023, kus digilaimu ja vaigistuskaebuste üle arutlesid [[Ivo Kruusamägi]], [[Karmen Turk]] ja [[Robert Sarv]]]] * 2015. aastal kaebas Kalaranna arendaja [[Pro Kapital Grupp|Pro Kapital]] kohtusse [[Telliskivi Selts]]i aktivisti Teele Pehki tema intervjuu pärast ajalehes Baltic Times<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.baltictimes.com/the_battle_for_the_estonian_coastline_/|Pealkiri=The battle for the Estonian coastline|Väljaanne=Baltic Times|Aeg=05.08.2015|Kasutatud=}}</ref>, nõudes kindlate väidete ümberlükkamist ja kohtukulude katmist. Pro Kapitali esindasid [[Advokaadibüroo SORAINEN|Soraineni]] vandeadvokaadid [[Carri Ginter]] ja [[Allar Jõks]]. Asi lahendati kokkuleppega ja Pro Kapital kandis ise kõik kulud.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.omanikud.ee/uudised/article_id-2564|Pealkiri=Teele Pehk ja Telliskivi selts saavutasid Pro Kapitaliga Kalaranna arendusprojekti kohta kokkuleppe|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-02-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190209124017/https://www.omanikud.ee/uudised/article_id-2564|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2017. aastal alustas [[Andmekaitse Inspektsioon]] menetluse [[Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks|SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]] taotlusel [[Eesti Inimõiguste Keskus]]e üle. SAPTKi arvates rikkus vaenukuritegudest teatamise platvorm UNI-FORM isikuandmete kaitse reegleid. Inspektsioon rikkumist ei leidnud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-11-13 |pealkiri=SAPTK kaebas Eesti Inimõiguste Keskuse andmekaitse inspektsiooni |url=https://www.err.ee/642262/saptk-kaebas-eesti-inimoiguste-keskuse-andmekaitse-inspektsiooni |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2018. aastal esitasid Soome kinnisvaraettevõtja [[Arto Autio]] ja temaga seotud isikud hagi [[ERR|Eesti Rahvusringhäälingu]] ning ajakirjanike [[Mihkel Kärmas|Mihkel Kärmase]] ja [[Anna Pihl]]i vastu, kes olid telesaates kajastanud kriitiliselt nende tegevust Eestis. Hagi menetlemine on kestnud aastaid ning sel ajal on neil ajakirjanikel keelatud Autio ja teiste hagejate tegevust kajastada.<ref name="ERR 2021">[https://www.err.ee/1608415556/el-motleb-ajakirjanike-kaitsmisele-pahatahtlike-kohturunnakute-eest "EL mõtleb ajakirjanike kaitsmisele pahatahtlike kohturünnakute eest"] ERR, 26. november 2021</ref> * 2019. aastal ähvardas jaekaubanduskett [[Prisma (kauplus)|Prisma]] vabaühendust [[Nähtamatud Loomad]] kohtuga, kuna ühing oli alustanud<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://prismajulmus.ee/|Pealkiri=Prisma julmus veebileht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-02-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190209180158/https://prismajulmus.ee/|url-olek=ei tööta}}</ref> puurikanade munade müügist loobumise kampaania.<ref name=":11">{{Netiviide|Autor=|URL=https://tarbija24.postimees.ee/6511635/prisma-ahvardab-loomakaitseorganisatsiooni-nahtamatud-loomad-kohtusse-kaevata|Pealkiri=Prisma ähvardab loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kohtusse kaevata|Väljaanne=Postimees|Aeg=30.01.2019|Kasutatud=08.02.2019}}</ref> Prisma apelleeris kaubamärgi väärkasutamisele. * 2023. aasta augustis esitas Parvel Pruunsild vandeadvokaat [[Paul Keres (advokaat)|Paul Kerese]] poolt esindatuna hagi [[Lõuna ringkonnaprokuratuur|Lõuna ringkonnaprokuratuuri]] juhi [[Kretel Tamm|Kretel Tamme]] vastu Tamme poolt [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-is avaldatud [[Arvamusartikkel|arvamusartikli]] "Kretel Tamm: "rikkad tõllas vaesed võllas" aeg võiks läbi olla" tõttu, kus kirjeldati Pruunsilla ja Tartu abilinnapea [[Priit Humal|Priit Humala]] suhtes alustatud [[Kriminaalmenetlus|kriminaalmenetlust]]. Pruunsild nõudis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. [[Tartu Maakohus]] jättis hagi läbi vaatamata ning menetluskulud Pruunsilla kanda, kuna kohtu hinnangul selle vaidluse lahendamine ei allu [[Tsiviilkohus|tsiviilkohtule]]. Ringkonnakohus ei rahuldanud samuti kaebust<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lahendi andmed–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=380795564 |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> ja [[Riigikohus]] ei võtnud [[Määruskaebus|määruskaebust]] menetlusse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pankur Pruunsild eksis kohtuga ja kaotas protsessi prokuröriga |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120338835/pankur-pruunsild-eksis-kohtuga-ja-kaotas-protsessi-prokuroriga |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Arvamusartikli eest prokurörilt kahjuhüvitist nõudnud Parvel Pruunsild jäi pika ninaga |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2024/11/13/arvamusartikli-eest-prokurorilt-kahjuhuvitist-noudnud-parvel-pruunsild-jai-pika-ninaga |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://heakodanik.ee/uudised/arimees-versus-aktivist-ehk-slapp/ Ärimees versus aktivist ehk SLAPP] heakodanik.ee * [https://www.youtube.com/live/2IWdJC1iGJE?feature=share&t=3980 "Digilaim" kui otsetee kohtupinki?] Interneti päev 2023 [[Kategooria:Ühiskond]] ryjszo1rcw0xntu99scs4h7jhiz9y0n 0 542551 7189779 7189654 2026-07-09T12:03:21Z Eesti saatkond Kopenhaagenis 233159 7189779 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estonian Embassy in Copenhagen.jpg|pisi|Estonian Embassy in Copenhagen at Store Kongensgade 64-66]] '''Eesti suursaatkond Kopenhaagenis''' on [[Taani]]s [[Kopenhaagen]]is asuv [[Eesti]] [[suursaatkond]]. Alates 2024. aastast on suursaadikuks [[Andre Pung]]. Suursaatkond asub aadressil Store Kongensgade 66, st 1, 1264 Kopenhaagen.<ref name="copenhagen.mfa.ee">https://copenhagen.mfa.ee/et/ (vaadatud 29.03.2019)</ref> ==Vaata ka== * [[Taani suursaatkond Tallinnas]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://copenhagen.mfa.ee Ametlik koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Eesti suursaatkonnad]] [[Kategooria:Kopenhaagen]] cvcvuq4z08z5cx7jho5grc57r3dlja5 0 547329 7190073 7075673 2026-07-10T00:14:10Z Trebors 57925 7190073 wikitext text/x-wiki '''Aleksandr Žilenko''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1988]] [[Tuapse]]s) on Eesti näitleja. Ta lõpetas aastal [[2011]] [[Peterburi Riiklik Teatriakadeemia|Peterburi Riikliku Teatriakadeemia]] [[Arvid Zeland]]i kursusel. Ta töötab aastast [[2011]] [[Vene Teater|Vene Teatris]]. ==Rolle== {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2019}} ==Välislingid== *[https://veneteater.ee/et/people/person/aleksandr-zhilenko.html Aleksandr Žilenko Vene Teatri kodulehel] *[https://menu.err.ee/619667/kuula-curly-stringsi-hittlaulu-kauges-kulas-vene-keeles "Kuula Curly Stringsi hittlaulu "Kauges külas" vene keeles". ERR.ee, 20. september 2017] {{JÄRJESTA:Žilenko, Aleksandr}} [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] cezu9z5z4amgxy2tghz002u9c10vwxp 0 554889 7190087 7073951 2026-07-10T00:30:57Z Trebors 57925 7190087 wikitext text/x-wiki '''Steffi Pähn''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1995]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/CPZWDOG-STEFFI-PAHN |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |vaadatud=2019-06-22 |arhiivimisaeg=2019-06-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190622141755/https://www.inforegister.ee/CPZWDOG-STEFFI-PAHN |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti [[näitleja]]. Ta lõpetas aastal [[2014]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassi<ref>[https://web.archive.org/web/20190622141754/http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased Teatrikooli vilistlased] Vanalinna Hariduskolleegium</ref> ja [[2018]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (28. lend, kursuse juhendajad [[Anne Türnpu]] ja [[Mart Koldits]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20191216122743/http://lavakas.ee/lennud/ Lennud] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool</ref> Seejärel tegutses ta vabakutselise näitlejana. Alates [[2019]]. aasta sügisest on ta [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja.<ref>[http://www.nuku.ee/et/steffi-p%C3%A4hn Steffi Pähn] NUKU teater ja muuseum</ref> Ta on vahetusüliõpilasena õppinud [[Tampere Ülikool]]is (2017) ja [[London]]is Rose Brufordi Kolledžis (2016). == Filmirollid == *2017 "[[Sangarid]]" – episoodiline roll *2017 "[[Rohelised kassid]]" – kullapoe töötaja *2018 "[[Võta või jäta (film)|Võta või jäta]]" – Evelin *2023 "[[Vaba raha]]" – Liisa *2023 "[[Tume paradiis]]" – Riina *2024 "[[Elu ja armastus (film)|Elu ja armastus]]" – endine koduabiline *2025 "[[Uus raha]]" – Liisa == Televisioon == * 2022 "[[Homme põgeneme]]" – kuningatütar * 2024-... "[[Papsid (telesaade)|Papsid]]" – Siret == Isiklikku == 2025. aasta novembris sündis tal tütar Uma, kes sai nime [[Uma Thurman|Uma Thurmani]] järgi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. jaanuar 2026 |pealkiri=Palju õnne! Steffi Pähn sai esimese lapse: tütre nimi oli näitleja mõttes juba 15 aastat tagasi |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120430374/palju-onne-steffi-pahn-sai-esimese-lapse-tutre-nimi-oli-naitleja-mottes-juba-15-aastat-tagasi |väljaanne=Kroonika}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7316479}} {{JÄRJESTA:Pähn, Steffi}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 4lcjdssmiyw96lzzvp4bhbbqzkgonbj 7190088 7190087 2026-07-10T00:31:17Z Trebors 57925 7190088 wikitext text/x-wiki '''Steffi Pähn''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1995]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/CPZWDOG-STEFFI-PAHN |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |vaadatud=2019-06-22 |arhiivimisaeg=2019-06-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190622141755/https://www.inforegister.ee/CPZWDOG-STEFFI-PAHN |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti [[näitleja]]. Ta lõpetas 2014. aastal [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassi<ref>[https://web.archive.org/web/20190622141754/http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased Teatrikooli vilistlased] Vanalinna Hariduskolleegium</ref> ja 2018. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (28. lend, kursuse juhendajad [[Anne Türnpu]] ja [[Mart Koldits]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20191216122743/http://lavakas.ee/lennud/ Lennud] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool</ref> Seejärel tegutses ta vabakutselise näitlejana. Alates 2019. aasta sügisest on ta [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja.<ref>[http://www.nuku.ee/et/steffi-p%C3%A4hn Steffi Pähn] NUKU teater ja muuseum</ref> Ta on vahetusüliõpilasena õppinud [[Tampere Ülikool]]is (2017) ja [[London]]is Rose Brufordi Kolledžis (2016). == Filmirollid == *2017 "[[Sangarid]]" – episoodiline roll *2017 "[[Rohelised kassid]]" – kullapoe töötaja *2018 "[[Võta või jäta (film)|Võta või jäta]]" – Evelin *2023 "[[Vaba raha]]" – Liisa *2023 "[[Tume paradiis]]" – Riina *2024 "[[Elu ja armastus (film)|Elu ja armastus]]" – endine koduabiline *2025 "[[Uus raha]]" – Liisa == Televisioon == * 2022 "[[Homme põgeneme]]" – kuningatütar * 2024-... "[[Papsid (telesaade)|Papsid]]" – Siret == Isiklikku == 2025. aasta novembris sündis tal tütar Uma, kes sai nime [[Uma Thurman|Uma Thurmani]] järgi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. jaanuar 2026 |pealkiri=Palju õnne! Steffi Pähn sai esimese lapse: tütre nimi oli näitleja mõttes juba 15 aastat tagasi |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120430374/palju-onne-steffi-pahn-sai-esimese-lapse-tutre-nimi-oli-naitleja-mottes-juba-15-aastat-tagasi |väljaanne=Kroonika}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7316479}} {{JÄRJESTA:Pähn, Steffi}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] mmh33wu8xap5a85rhlxleht5iadkrfe 0 558644 7189831 7175470 2026-07-09T14:15:32Z Kuriuss 38125 7189831 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Maribor | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Nogometni klub Maribor | hüüdnimi = ''Vijoličasti'' ('lillad')<br>''Vijolice'' ('violetid') | lühend = | asutatud = 12. detsembril 1960 | lõpp = | väljak = [[Ljudski vrt]] | mahutavus = 11 709 | ametinimetus1 = President | esimees = Drago Cotar | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Tuğberk Tanrıvermiş]] | liiga = [[Prva liga (Sloveenia)|Prva liga]] | hooaeg = 2025–26 | positsioon = 5. koht | muster_la1= _maribor1819h|muster_b1= _maribor1819h|muster_ra1= _maribor1819h|muster_so1=_3_stripes_white|muster_sh1=_adidaswhite | vasakkäsi1=48097F |kere1=48097F |paremkäsi1=48097F|püksid1=48097F|sokid1=48097F | muster_la2= _maribor1819a|muster_b2=_maribor1819a|muster_ra2= _maribor1819a|muster_so2= _maribor1819a|muster_sh2=_maribor1617A | vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | e mäng = | enim mänge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | veeb = http://www.nkmaribor.com/ }} [[Pilt:Viole - Maribor 089.jpg|pisi|250px|Klubi toetajad staadionil]] '''Nogometni klub Maribor''' on [[Sloveenia]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Maribor]]is. See mängib riigi kõrgliigas [[Prva liga (Sloveenia)|Prva liga]]. Klubi on asutatud 12. detsembril 1960. Maribor on tulnud Sloveenia meistriks 15 korda, millega ollakse riigi kõige edukam klubi. Aastatel 1996–2003 tuldi Sloveenia meistriks seitsmel hooajal järjest. Alates hooajast 2008–09 on meistrivõidust ilma jäädud vaid kolmel hooajal. Lisaks on võidetud üheksa Sloveenia karikat ja neli superkarikat. Enne Sloveenia iseseisvumist mängis Maribor [[Jugoslaavia]] liigasüsteemis, kus pärast Jugoslaavia esiliiga võitmist 1967. aastal suurt edu ei saavutatud. Maribor on üks Sloveenia kõrgliiga kolmest asutajaklubist, mis pole riigi kõrgliigast kunagi välja langenud. Maribor on Sloveenia ainus klubi, mis on osalenud [[UEFA Meistrite Liiga]] alagrupiturniiril (hooaegadel [[UEFA Meistrite Liiga 1999–2000|1999–2000]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] ja [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]]). Lisaks on mitmel korral osaletud [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril ning parimaks tulemuseks on 32 parima hulka jõudmine hooajal [[UEFA Euroopa Liiga 2013–2014|2013–14]]. Klubi suurim rivaal on [[Ljubljana NK Olimpija|Ljubljana Olimpija]] ning kahe nende klubi vaheline mäng on tuntud igavese derbina (''Večni derbi''). == Saavutused == *[[Prva liga (Sloveenia)|Sloveenia liiga]]: 15 **1996–97, 1997–98, 1998–99, 1999–2000, 2000–01, 2001–02, 2002–03, 2008–09, 2010–11, 2011–12, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2016–17, 2018–19 *[[Sloveenia karikavõistlused jalgpallis|Sloveenia karikas]]: 9 **1991–92, 1993–94, 1996–97, 1998–99, 2003–04, 2009–10, 2011–12, 2012–13, 2015–16 *[[Sloveenia superkarikas jalgpallis|Sloveenia superkarikas]]: 4 **2009, 2012, 2013, 2014 *[[UEFA Intertoto karikas]]: 1 **2006 == Mängijaid == {{Veergude loend|laius=30em| *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Amir Karić]] (1993–1997, 1999–2000, 2002–2003) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Željko Milinovič]] (1995–1998) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Marcos Tavares]] (2008–2022) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Josip Iličić]] (2010, 2022–2025) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Jasmin Handanović]] (2011–2021) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]] (2012–2016) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Dare Vršič]] (2014–2019) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Erik Janža]] (2015–2016) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Milivoje Novaković]] (2016–2017) *{{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Hillal Soudani]] (2023–) }} == Välislingid == * [http://www.nkmaribor.com/ Klubi koduleht] {{JÄRJESTA:Maribor}} [[Kategooria:Sloveenia jalgpalliklubid]] 5a2nbqcbmqyt3o2ish72jv4se9h0t1t 0 559970 7189959 5420615 2026-07-09T19:10:33Z Raamaturott 56450 7189959 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik kibuvitsapahklane | värvus = putukad | pilt = Diplolepis-rosae.jpg | pildi_seletus = Hariliku kibuvitsapahklase tekitatud pahk | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Kiletiivalised]] ''Hymenoptera'' | sugukond = [[Pahkvaablased]] ''Cynipidae'' | perekond = ''[[Diplolepis]]'' | liik = '''Harilik kibuvitsapahklane''' | binaarne = ''Diplolepis rosae'' | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758) | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Harilik kibuvitsapahklane''' (''Diplolepis rosae'') on [[kiletiivalised|kiletiivaliste]] seltsi kuuluv putukaliik. Putukas on levinud ka Eestis.<ref name="Euroopa putukad, 2005">[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 226</ref> Kibuvitsapahklane muneb oma munad [[Kibuvits|kibuvitsa]] (''Rosa'') taimekudedesse, enamasti lehe kesksoonele, harvem pungale, õiele või noorele viljale. Vastse koorudes hakkavad taimekoed vohama, tekitades areneva vastse ümber paha. Pehmete punaste narmaste all on kõva, tavaliselt mitme kambriga südamik, kus elavad pahklase valged vastsed. Seal nad söövad ja kasvavad ning jäävad sinna ka talveks nukkuma. Pahk ise muutub sügisel tumepruuniks või isegi mustaks ja selle karvkate pulstub. Kevadel väljuvad pahast 3–4 mm pikad mustad tiivulised valmikud ning kõik algab otsast peale.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eestiloodus.ee/artikkel1741_1710.html|Pealkiri=Punased tutid kibuvitsal|Väljaanne=Eesti Loodus nr 11|Aeg=2006|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Elberg, Kaupo|URL=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341481/298705/page/44|Pealkiri=Punased karvatupsud kibuvitsapõõsas|Väljaanne=Eesti Loodus nr 2/3|Aeg=1999|Kasutatud=}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kiletiivalised]] [[Kategooria:Pahkvaablased]] gzqbs90c87mhafu3ekdg9wxs4e520ip 0 561561 7190054 6855902 2026-07-09T23:10:57Z Kapakkatoveri 233149 Pilt 7190054 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = José Ruiz y Blasco | Pilt = Jose Ruiz Blasco - doves.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = 1838 | Sünnikoht = [[Málaga]], [[Hispaania]] | Surmaaeg = 3. mai 1913 | Surmakoht = [[Barcelona]], [[Hispaania]] | Rahvus = | Tegevusala = kunstnik ja kunstiõpetaja | Kunsti õppinud = | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Crepúsculo en el puerto de Málaga" (1887)<br>"Palomar" (1878) | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = [[Pablo Picasso]] | Auhinnad = | Kodulehekülg = }} [[File:José Ruiz y Blasco 1870.jpg|thumb|José Ruiz y Blasco (1870)]] '''José Ruiz y Blasco''' ([[1838]] [[Málaga]], [[Hispaania]] &ndash; 3. mai 1913 [[Barcelona]], Hispaania) oli Hispaania kunstnik ja kunstiõpetaja, kunstnik [[Pablo Picasso]] isa.<ref name=grove>{{cite web|last=McQuillan|first=Melissa|title=Picasso, Pablo|url=http://www.oxfordartonline.com/subscriber/article/grove/art/T067316|work=[[Grove Art Online]]|accessdate=3. august 2011}}</ref> Ta sündis Málagas, kus ta õppis [[Coruña]]s asuvas [[Eusebio da Guarda González]]e nimelises keskkoolis (tänapäeval IES Plurilingüe Eusebio da Guarda), kus ta hiljem ka õpetas (samas koolis õppis 1891–1895 tema poeg Pablo). Temast sai joonistusõpetaja provintsi kunstikoolis (Escuela Provincial de Bellas Artes) ning linnamuuseumi direktor ja kuraator, samuti töötas ta joonistusõpetajana [[San Telmo]] kunstikoolis (Real Academia de Bellas Artes de San Telmo). Kunstnikuna spetsialiseerus ta [[vaikelu]]de, maastike ja tuvide joonistamisele. Ta abiellus María Francisca Picasso y Lópezega (1855–1937), kellega tal oli 17-aastane vanusevahe. Neil oli kolm last: poeg Pablo ning tütred Dolores ([[deminutiiv]] Lola; 1884–1958) ja Concepción (Conchita; 1887–1895, suri [[difteeria]]sse). 1888. aastal andis ta Pablole esimesed kunstitunnid. 1891. aastal kolis Ruiz y Blasco [[A Coruña]]sse, kus õpetas kunstikoolis ning Pablo käis tema ornamentaalse joonistamise tundides. 1895. aastal kolis ta [[Barcelona]]sse ning õpetas sealses kunstikoolis, mille hüüdnimi oli La Lonja.<ref name=grove /> Tema sõprade hulka kuulusid Valencia ja Málaga maalikunstnikud [[Bernardo Ferrándiz]], [[Antonio Muñoz Degrain]] ja [[José Moreno Carbonero]]. Ruiz y Blasco suri 75-aastaselt [[Barcelona]]s 1913. aastal. Tema tuntuimad teosed on "Crepúsculo en el puerto de Málaga" ("Loojang Málaga sadamas", 1887) ja "Palomar" ("Tuvid", 1878) mis tänapäeval kuuluvad Málagas Pablo Picasso kodumajas asuva muuseumi kollektsiooni. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * [https://fundacionpicasso.malaga.eu/portal/menu/seccion_0001/secciones/subSeccion_0001d/subSeccion_0002?id=415 "Palomar"] * [https://www.pinterest.com/pin/369013763198616347/?lp=true "Crepúsculo en el puerto de Málaga"] {{DEFAULTSORT:Ruiz y Blasco, Jose}} [[Kategooria:Hispaania maalikunstnikud]] [[Kategooria:Kunstipedagoogid‎]] [[Kategooria:Sündinud 1838]] [[Kategooria:Surnud 1913]] ntdio2b57thvuexr5ltdiq41sh64m93 2 562900 7189782 7187276 2026-07-09T12:27:45Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7189782 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q18390441 Young Academy of Europe] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q18390441 } |section= |sort=P463/Q18390441/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q18390441/P580:Start date,P463/Q18390441/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q57073661|Zeila Zanolli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0860-600X 0000-0003-0860-600X] | | | | | |- | ''[[:d:Q57498278|Marius R. Busemeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4085-1689 0000-0003-4085-1689] | [https://scholar.google.com/citations?user=FT6TqCQAAAAJ FT6TqCQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170564957 170564957] | | | |- | ''[[:d:Q57548715|Gergely Maróti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3705-0461 0000-0002-3705-0461] | | | | | |- | ''[[:d:Q57840206|Daniele Oriti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2004-7063 0000-0002-2004-7063] | [https://scholar.google.com/citations?user=YI_glhoAAAAJ YI_glhoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/83528127 83528127] | | | |- | ''[[:d:Q57844947|Giampiero Iaffaldano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1750-1576 0000-0003-1750-1576] | | [https://viaf.org/en/viaf/47976520 47976520] | | | |- | ''[[:d:Q57893598|Oliver Heidbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8009-5422 0000-0001-8009-5422] | | [https://viaf.org/en/viaf/40264752 40264752] | | | |- | ''[[:d:Q57894363|Bartosz Wiland]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3052-2104 0000-0002-3052-2104] | | [https://viaf.org/en/viaf/70150868282722071320 70150868282722071320] | | | |- | ''[[:d:Q57911420|Gil G Westmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7224-8919 0000-0001-7224-8919] | | | | | |- | ''[[:d:Q57911472|Damien Faivre]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6191-3389 0000-0001-6191-3389] | | [https://viaf.org/en/viaf/3811148122897895200006 3811148122897895200006] | | | |- | ''[[:d:Q57919395|Nedjeljka Žagar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7256-5073 0000-0002-7256-5073] | | | | | |- | ''[[:d:Q57929524|Karin Sigloch]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9876-4628 0000-0002-9876-4628] | | [https://viaf.org/en/viaf/56418046 56418046] | | | |- | ''[[:d:Q58053910|Alexander Sack]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1471-0885 0000-0002-1471-0885] | [https://scholar.google.com/citations?user=87HYhZIAAAAJ 87HYhZIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/67400489 67400489] | | | [[Fail:Alexander T. Sack.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58368128|Madelon M Maurice]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6885-5361 0000-0001-6885-5361] | | | | | |- | ''[[:d:Q58377508|Vincenzo Greco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4088-0810 0000-0002-4088-0810] | | | | | |- | ''[[:d:Q58466954|Jorunn Bos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3222-8643 0000-0003-3222-8643] | | [https://viaf.org/en/viaf/259040889 259040889] | | | |- | ''[[:d:Q59419212|Casper Hoogenraad]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2666-0758 0000-0002-2666-0758] | | [https://viaf.org/en/viaf/291481305 291481305]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/8841162669549655500008 8841162669549655500008] | | | |- | ''[[:d:Q59542829|Andrea Alimonti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9362-2313 0000-0002-9362-2313] | [https://scholar.google.com/citations?user=1QwnL9YAAAAJ 1QwnL9YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5458157704212744440005 5458157704212744440005] | | | |- | ''[[:d:Q60152860|Marco Paggi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9409-9782 0000-0001-9409-9782] | [https://scholar.google.com/citations?user=97vziRAAAAAJ 97vziRAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/313148207830900342336 313148207830900342336] | | | |- | ''[[:d:Q60154483|Emanuele Orgiu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8232-0950 0000-0002-8232-0950] | [https://scholar.google.com/citations?user=RiP674wAAAAJ RiP674wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1284145857163322921798 1284145857163322921798] | | | |- | ''[[:d:Q60300205|Graziano Ranocchia]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4873-3903 0000-0002-4873-3903] | | [https://viaf.org/en/viaf/74188566 74188566] | | | |- | ''[[:d:Q61292326|Katalin Barta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8046-4248 0000-0002-8046-4248] | | | | | |- | ''[[:d:Q62056197|Karin Roelofs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8863-8978 0000-0002-8863-8978] | [https://scholar.google.com/citations?user=4o59iNMAAAAJ 4o59iNMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/164817826 164817826] | | | [[Fail:Karin Roelofs in 2016 bij Universiteit van Nederland.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62559795|Alexander Fidora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5163-0369 0000-0001-5163-0369] | | [https://viaf.org/en/viaf/27927919 27927919] | | | |- | ''[[:d:Q62560109|Yan Lavallée]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4766-5758 0000-0003-4766-5758] | [https://scholar.google.com/citations?user=p19yAMgAAAAJ p19yAMgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/80254524 80254524] | | | |- | ''[[:d:Q62560217|Andre Mischke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-4522 0000-0003-0078-4522] | | | 2012 | | [[Fail:Andre Mischke2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q63196680|Caroline Waerzeggers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4186-6540 0000-0003-4186-6540] | | [https://viaf.org/en/viaf/169281244 169281244] | | | |- | ''[[:d:Q63497265|Michel C. Crucifix]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3437-4911 0000-0002-3437-4911] | | [https://viaf.org/en/viaf/392146573886838101504 392146573886838101504] | | | |- | ''[[:d:Q63890088|Toma Susi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2513-573X 0000-0003-2513-573X] | | | | | |- | ''[[:d:Q63925724|Dragoş Calma]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7791-0182 0000-0001-7791-0182] | | [https://viaf.org/en/viaf/88484209 88484209] | | | |- | ''[[:d:Q63926155|Lino Camprubí]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6848-9090 0000-0001-6848-9090] | | [https://viaf.org/en/viaf/316753408 316753408] | | | |- | ''[[:d:Q63927175|Mirko Canevaro]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5884-1839 0000-0001-5884-1839] | | [https://viaf.org/en/viaf/305279866 305279866] | | | |- | ''[[:d:Q63927769|Felipe Cava Valenciano]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=yBDw4BAAAAAJ yBDw4BAAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936606|Gaël De Paëpe]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TkiCyVEAAAAJ TkiCyVEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936985|Lucie Doležalová]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2722-3370 0000-0003-2722-3370] | | [https://viaf.org/en/viaf/68421268 68421268] | | | |- | ''[[:d:Q63944916|Martin Fernø]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5745-0825 0000-0002-5745-0825] | [https://scholar.google.com/citations?user=9DVmuskAAAAJ 9DVmuskAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947568|Birte Forstmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1005-1675 0000-0002-1005-1675] | [https://scholar.google.com/citations?user=-vJYI3wAAAAJ -vJYI3wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/62690394 62690394] | | | |- | ''[[:d:Q63947767|Aikaterina Fotopoulou]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MKotKrsAAAAJ MKotKrsAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947826|Søren Frank]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0681-6970 0000-0002-0681-6970] | [https://scholar.google.com/citations?user=5hvPdsUAAAAJ 5hvPdsUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/73801109 73801109] | | | |- | ''[[:d:Q63951497|Helene Frowe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4754-6847 0000-0003-4754-6847] | | [https://viaf.org/en/viaf/271802646 271802646] | | | |- | ''[[:d:Q63953971|Karina Lykke Grand]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-7378 0000-0003-4106-7378] | | | | | |- | ''[[:d:Q63954125|Filip Granek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2192-8735 0000-0002-2192-8735] | | [https://viaf.org/en/viaf/58151776816918012292 58151776816918012292] | | | |- | ''[[:d:Q63956272|Albert Guillen i Fabregas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2795-1124 0000-0003-2795-1124] | | [https://viaf.org/en/viaf/26597172 26597172] | | | |- | ''[[:d:Q63976859|Andreja Kutnar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8366-6227 0000-0001-8366-6227] | | [https://viaf.org/en/viaf/305708063 305708063] | | | |- | ''[[:d:Q63981852|Linn Leppert]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q63981892|Emma Loosley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2951-9805 0000-0002-2951-9805] | [https://scholar.google.com/citations?user=o3ST5RAAAAAJ o3ST5RAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/63777626 63777626] | | | |- | ''[[:d:Q63987320|Gemma Modinos]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7870-066X 0000-0002-7870-066X] | [https://scholar.google.com/citations?user=XGvQuyIAAAAJ XGvQuyIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64000621|Frank Niklaus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-oBhp1AAAAAJ -oBhp1AAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12232666 12232666] | | | |- | ''[[:d:Q64012406|Panos Papadimitratos]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Iv2wBQ8AAAAJ Iv2wBQ8AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64012417|Silvia Pellicer Ortín]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-7295 0000-0001-8928-7295] | | [https://viaf.org/en/viaf/299773672 299773672] | | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316035906 316035906] | | | |- | ''[[:d:Q64022088|Jan Ramon]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Di086VkAAAAJ Di086VkAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022152|Alessandro Reali]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0639-7067 0000-0002-0639-7067] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhzZ0pIAAAAJ vhzZ0pIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022188|Charlotte Ribeyrol]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0398-6410 0000-0003-0398-6410] | | [https://viaf.org/en/viaf/254326628 254326628] | | | |- | ''[[:d:Q64025735|Thomas Schäfer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7550-4807 0000-0002-7550-4807] | | | | | |- | ''[[:d:Q64025741|Lydia Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5092-6512 0000-0001-5092-6512] | | [https://viaf.org/en/viaf/153849379 153849379] | | | |- | ''[[:d:Q64033038|Gergely Szakacs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9311-7827 0000-0002-9311-7827] | | | | | |- | ''[[:d:Q64168206|Steven Verhelst]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7400-1319 0000-0002-7400-1319] | | | | | |- | ''[[:d:Q64174139|Erdem Yörük]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WHMhrZcAAAAJ WHMhrZcAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q104440025|Kayla C. King]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1393-9220 0000-0003-1393-9220] | | [https://viaf.org/en/viaf/249678641 249678641] | | | |- | [[Tania Singer]] | [https://orcid.org/0000-0002-4438-5374 0000-0002-4438-5374] | [https://scholar.google.com/citations?user=9m42c2cAAAAJ 9m42c2cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/583144783061184250769 583144783061184250769] | 2013 | | [[Fail:TaniaSinger1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1081488|Christian Robert Lange]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4605-1052 0000-0002-4605-1052] | | [https://viaf.org/en/viaf/15192433 15192433]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33211538 33211538] | | | |- | ''[[:d:Q1715469|Jörg Peltzer]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/66411213 66411213] | | | |- | ''[[:d:Q2157257|Robert Gerwarth]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0424-8081 0000-0003-0424-8081] | [https://scholar.google.com/citations?user=4-75Mp4AAAAJ 4-75Mp4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/71679142 71679142] | | | [[Fail:Robert Gerwarth.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5109799|Christian Keysers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2845-5467 0000-0002-2845-5467] | [https://scholar.google.com/citations?user=yogBzjEAAAAJ yogBzjEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/91100735 91100735] | | | [[Fail:Christiankeysers.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q14084136|Petra Sijpesteijn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6615-469X 0000-0002-6615-469X] | | [https://viaf.org/en/viaf/295922 295922] | | | [[Fail:PetraSijpesteijn2025-1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20441436|Geert Kops]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3555-5295 0000-0003-3555-5295] | [https://scholar.google.com/citations?user=nWdmhgoAAAAJ nWdmhgoAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21254097|Anna Marmodoro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1473-9899 0000-0002-1473-9899] | | [https://viaf.org/en/viaf/172784088 172784088] | | | |- | ''[[:d:Q21257136|Christina Thiele]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7876-536X 0000-0001-7876-536X] | | [https://viaf.org/en/viaf/42753197 42753197] | | | |- | ''[[:d:Q21258050|Dana Branzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0544-4888 0000-0002-0544-4888] | [https://scholar.google.com/citations?user=LwNojPwAAAAJ LwNojPwAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21258199|Daniela N. Schmidt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8419-2721 0000-0001-8419-2721] | [https://scholar.google.com/citations?user=xTS90p4AAAAJ xTS90p4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4553166600440018000006 4553166600440018000006]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/576159233947203370284 576159233947203370284] | | | |- | ''[[:d:Q21259681|Ewelina Knapska]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9319-2176 0000-0001-9319-2176] | | [https://viaf.org/en/viaf/315238850 315238850] | | | |- | ''[[:d:Q21264212|Kerstin Bartscherer]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q21264259|Licia Verde]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2601-8770 0000-0003-2601-8770] | [https://scholar.google.com/citations?user=njSOe-cAAAAJ njSOe-cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/106167864152522741712 106167864152522741712] | | | [[Fail:LiciaVerde2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264337|Maria Pia Cosma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4207-5097 0000-0003-4207-5097] | [https://scholar.google.com/citations?user=wz5H2vwAAAAJ wz5H2vwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316756294 316756294]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/66170519791503301752 66170519791503301752] | | | |- | ''[[:d:Q21264379|Tine De Moor]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29760132 29760132] | | | |- | ''[[:d:Q21264447|Nataša Pržulj]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1290-853X 0000-0002-1290-853X] | [https://scholar.google.com/citations?user=mLIsLdAAAAAJ mLIsLdAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2984154441732635460006 2984154441732635460006] | | | |- | ''[[:d:Q21264462|Nicole Grobert]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8499-8749 0000-0002-8499-8749] | | | | | [[Fail:Nicole Grobert IdeasLab 2013.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264486|Panayiota Poirazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6152-595X 0000-0001-6152-595X] | [https://scholar.google.com/citations?user=7IidNJMAAAAJ 7IidNJMAAAAJ] | | | | [[Fail:Yiota2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264590|Rubina Raja]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1387-874X 0000-0002-1387-874X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-4Hod-wAAAAJ -4Hod-wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/35604987 35604987] | | | |- | ''[[:d:Q21264625|Samira Hassani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-5110 0000-0002-2834-5110] | | | | | |- | ''[[:d:Q26712393|Jens-Christian Svenning]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3415-0862 0000-0002-3415-0862] | [https://scholar.google.com/citations?user=we7WLk8AAAAJ we7WLk8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/160593258 160593258] | | | [[Fail:Jens-Christian Svenning.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q26714471|Alexandre Antonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1842-9297 0000-0003-1842-9297] | [https://scholar.google.com/citations?user=KYbhJxMAAAAJ KYbhJxMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/303444024 303444024] | | | [[Fail:Alexandre Antonelli, professor i biologisk mångfald och systematik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27925408|Monica Brinzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4999-366X 0000-0002-4999-366X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-k4dGgIAAAAJ -k4dGgIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/304931869 304931869] | | | |- | ''[[:d:Q28478750|Sílvia Osuna Oliveras]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3657-6469 0000-0003-3657-6469] | [https://scholar.google.com/citations?user=rHtokY4AAAAJ rHtokY4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305877372 305877372] | | | [[Fail:Osuna-silvia.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30069535|Matthieu Verstraete]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6921-5163 0000-0001-6921-5163] | [https://scholar.google.com/citations?user=ODgcRqMAAAAJ ODgcRqMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q30089985|Enikő Kubinyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4468-9845 0000-0002-4468-9845] | [https://scholar.google.com/citations?user=4JYLWd8AAAAJ 4JYLWd8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/167333960 167333960] | | | [[Fail:Eniko Kubinyi 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q33058678|Kate Hendry]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gvXp1jEAAAAJ gvXp1jEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q33100004|Nicola Pugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2136-2396 0000-0003-2136-2396] | [https://scholar.google.com/citations?user=MMQMsqoAAAAJ MMQMsqoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78598139 78598139] | | | |- | ''[[:d:Q33122186|Frédéric Cappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4859-8024 0000-0003-4859-8024] | | [https://viaf.org/en/viaf/210171452 210171452] | | | |- | ''[[:d:Q37376145|Björn Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6097-5238 0000-0001-6097-5238] | | [https://viaf.org/en/viaf/143152380103301761562 143152380103301761562] | | | |- | ''[[:d:Q37643124|Juha Silvanto]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6044-5296 0000-0001-6044-5296] | | | | | |- | ''[[:d:Q37828517|Manos Tsakiris]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7753-7576 0000-0001-7753-7576] | | [https://viaf.org/en/viaf/8307148997704459870007 8307148997704459870007] | | | |- | ''[[:d:Q37838433|Ingo Willuhn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6540-6894 0000-0001-6540-6894] | | [https://viaf.org/en/viaf/91161816332327722040 91161816332327722040] | | | |- | ''[[:d:Q38590382|Frederick Verbruggen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7958-0719 0000-0002-7958-0719] | | | | | |- | ''[[:d:Q38803395|Thimo Kurz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0700-6993 0000-0003-0700-6993] | | | | | |- | ''[[:d:Q38804313|Angela Casini]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1599-9542 0000-0003-1599-9542] | [https://scholar.google.com/citations?user=FpVjlUIAAAAJ FpVjlUIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316799814 316799814] | | | |- | ''[[:d:Q39271588|Jan-Wilhelm Kornfeld]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6802-4442 0000-0002-6802-4442] | | [https://viaf.org/en/viaf/81094699 81094699] | | | |- | ''[[:d:Q39842418|Siawoosh Mohammadi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1311-9636 0000-0003-1311-9636] | | [https://viaf.org/en/viaf/102584264 102584264] | | | |- | ''[[:d:Q40104481|Nathaniel D. Robinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2773-5096 0000-0002-2773-5096] | | | | | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/48763237 48763237] | | | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40619854|Edgar Huitema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5766-0830 0000-0002-5766-0830] | | | | | |- | ''[[:d:Q40694791|Richard Hoogenboom]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7398-2058 0000-0001-7398-2058] | [https://scholar.google.com/citations?user=bkk0Qy4AAAAJ bkk0Qy4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/286139100 286139100] | | | |- | ''[[:d:Q41046499|Joseph M. Galea]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0009-4049 0000-0002-0009-4049] | | | | | |- | ''[[:d:Q41048776|Irene Giardina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6900-1739 0000-0001-6900-1739] | | [https://viaf.org/en/viaf/4268094 4268094] | | | |- | ''[[:d:Q41481602|Matteo Ballottari]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8410-3397 0000-0001-8410-3397] | | | | | |- | ''[[:d:Q41548228|Matthew R Longo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2450-4903 0000-0002-2450-4903] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WUF9qMAAAAJ 8WUF9qMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/139167622145403341552 139167622145403341552] | | | |- | ''[[:d:Q41601219|Jiayin Yuan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1016-5135 0000-0003-1016-5135] | | [https://viaf.org/en/viaf/86128562 86128562] | | | |- | ''[[:d:Q42110599|Xile Hu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8335-1196 0000-0001-8335-1196] | [https://scholar.google.com/citations?user=KcCOf3wAAAAJ KcCOf3wAAAAJ] | | | | [[Fail:EPFL 2017 Xile Hu Portrait.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42172549|Jerome Waser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4570-914X 0000-0002-4570-914X] | | | | | |- | ''[[:d:Q42233527|Sofia Calero]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9535-057X 0000-0001-9535-057X] | [https://scholar.google.com/citations?user=8g0sWOkAAAAJ 8g0sWOkAAAAJ] | | | | [[Fail:Sofía Calero en Historias de Luz.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42291732|Romain Koszul]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3086-1173 0000-0002-3086-1173] | | [https://viaf.org/en/viaf/213150558 213150558] | | | |- | ''[[:d:Q42314487|Emilio M Pérez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8739-2777 0000-0002-8739-2777] | | | | | |- | ''[[:d:Q42316439|Sylvestre Bonnet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5810-3657 0000-0002-5810-3657] | | [https://viaf.org/en/viaf/197180042 197180042] | | | |- | ''[[:d:Q42321192|Juan Rojo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4279-2192 0000-0003-4279-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/25157340737809922816 25157340737809922816] | | | |- | ''[[:d:Q42352992|Shina Caroline Lynn Kamerlin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3190-1173 0000-0002-3190-1173] | | [https://viaf.org/en/viaf/450147423218744882792 450147423218744882792] | | | [[Fail:Lynn Kamerlin.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42406538|Valeria Gazzola]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0324-0619 0000-0003-0324-0619] | [https://scholar.google.com/citations?user=4VtrQcMAAAAJ 4VtrQcMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/289345349 289345349] | | | |- | ''[[:d:Q42710329|Christof Sparr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-0941 0000-0002-4213-0941] | | | | | |- | ''[[:d:Q42905820|Lorenzo Moroni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1298-6025 0000-0003-1298-6025] | [https://scholar.google.com/citations?user=vUg_jwYAAAAJ vUg_jwYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/288777304 288777304] | | | |- | ''[[:d:Q42919157|Andreas Fichtner]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3090-963X 0000-0003-3090-963X] | | [https://viaf.org/en/viaf/121601223 121601223] | | | |- | ''[[:d:Q43419670|Julio Lloret-Fillol]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9173-1105 0000-0001-9173-1105]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-4240-9512 0000-0002-4240-9512] | | [https://viaf.org/en/viaf/5602152502894710800003 5602152502894710800003] | | | |- | ''[[:d:Q44285968|Gemma C. Solomon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2018-1529 0000-0002-2018-1529] | [https://scholar.google.com/citations?user=9EImHHIAAAAJ 9EImHHIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q46631780|Marcel Swart]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8174-8488 0000-0002-8174-8488] | [https://scholar.google.com/citations?user=E-kyyZIAAAAJ E-kyyZIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/283857583 283857583] | | | |- | ''[[:d:Q47068760|Manuel Fernández-Götz]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q47098703|Luca Caricchi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9051-2621 0000-0001-9051-2621] | | | | | |- | ''[[:d:Q47161856|Sarah de Rijcke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4652-0362 0000-0003-4652-0362] | | | | | [[Fail:SarahDeRijcke2023.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47178778|Albert Quintana]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1674-7160 0000-0003-1674-7160] | [https://scholar.google.com/citations?user=vo3Kl80AAAAJ vo3Kl80AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316755647 316755647] | | | |- | ''[[:d:Q47333463|Evgeny V. Rebrov]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6056-9520 0000-0001-6056-9520] | | | | | |- | ''[[:d:Q47369363|Artur Bednarkiewicz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4113-0365 0000-0003-4113-0365] | | | | | |- | ''[[:d:Q47502109|Katja Frieler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4869-3013 0000-0003-4869-3013] | | [https://viaf.org/en/viaf/7823153126245524750007 7823153126245524750007] | | | |- | ''[[:d:Q47814325|Shaul Shalvi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2225-7352 0000-0003-2225-7352] | [https://scholar.google.com/citations?user=CyFrw3YAAAAJ CyFrw3YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/6257169639280096580003 6257169639280096580003] | | | |- | ''[[:d:Q49474203|Raul Arenal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2071-9093 0000-0002-2071-9093] | | [https://viaf.org/en/viaf/203212215 203212215] | | | |- | ''[[:d:Q50356056|Nikolaus Weiskopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5239-1881 0000-0001-5239-1881] | [https://scholar.google.com/citations?user=1Peu3wYAAAAJ 1Peu3wYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/77414896 77414896] | | | |- | ''[[:d:Q50751584|Gergely Röst]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9476-3284 0000-0001-9476-3284] | [https://scholar.google.com/citations?user=60p9D0wAAAAJ 60p9D0wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1597152636065620051250 1597152636065620051250] | | | |- | ''[[:d:Q50923861|Liesbet Geris]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8180-1445 0000-0002-8180-1445] | | [https://viaf.org/en/viaf/306102340 306102340] | | | |- | ''[[:d:Q51095152|Leif Schröder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4901-0325 0000-0003-4901-0325] | | | | | |- | ''[[:d:Q51125359|Yoav Tsori]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3664-6498 0000-0003-3664-6498] | | [https://viaf.org/en/viaf/89830058 89830058] | | | |- | ''[[:d:Q51198198|Oliver Heiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3957-5835 0000-0002-3957-5835] | | [https://viaf.org/en/viaf/78311452 78311452] | | | |- | ''[[:d:Q52002114|Emily S Cross]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1671-5698 0000-0002-1671-5698] | | [https://viaf.org/en/viaf/8146094198500331057 8146094198500331057] | | | |- | ''[[:d:Q52786598|Tim Nicolai Siegel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1715-7907 0000-0002-1715-7907] | | | | | |- | ''[[:d:Q53512013|Andreas Osterwalder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7346-4808 0000-0001-7346-4808] | | [https://viaf.org/en/viaf/734145857092322922110 734145857092322922110] | | | |- | ''[[:d:Q54034353|Alban Kellerbauer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2755-1713 0000-0002-2755-1713] | | [https://viaf.org/en/viaf/107152138643010981955 107152138643010981955] | | | |- | ''[[:d:Q54261999|Markus Cristinziani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3893-9171 0000-0003-3893-9171] | | [https://viaf.org/en/viaf/2427155044771072520007 2427155044771072520007] | | | |- | ''[[:d:Q54578416|Sebastian Glatt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2815-7133 0000-0003-2815-7133] | | [https://viaf.org/en/viaf/5087153653250255900009 5087153653250255900009] | | | |- | ''[[:d:Q55086923|Máté Csanád]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3154-6925 0000-0002-3154-6925] | | | | | [[Fail:Csanád Máté.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55136785|Sebastian A. Leidel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0523-6325 0000-0002-0523-6325] | | | | | |- | ''[[:d:Q55217111|Michael Köhl]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Cw9P5UkAAAAJ Cw9P5UkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/55053752 55053752] | | | |- | ''[[:d:Q55232084|Frederik Buylaert]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-6438 0000-0003-3339-6438] | | [https://viaf.org/en/viaf/224782141 224782141] | | | |- | ''[[:d:Q55302620|Claudia Kutter]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8047-0058 0000-0002-8047-0058] | | | | | |- | ''[[:d:Q55437018|Aidan R. McDonald]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8930-3256 0000-0002-8930-3256] | | | | | |- | ''[[:d:Q56395983|Jeff Hartnell]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1744-7955 0000-0002-1744-7955] | | [https://viaf.org/en/viaf/27161512240770562396 27161512240770562396] | | | |- | ''[[:d:Q56441331|Mangala Srinivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3835-1995 0000-0002-3835-1995] | | | | | |- | ''[[:d:Q56480391|Ian N. Gregory]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2242 0000-0001-8745-2242] | [https://scholar.google.com/citations?user=XdNFcH0AAAAJ XdNFcH0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/119669087 119669087] | | | |- | ''[[:d:Q56587910|Péter Török]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4428-3327 0000-0002-4428-3327] | [https://scholar.google.com/citations?user=7ho2aw8AAAAJ 7ho2aw8AAAAJ] | | | | [[Fail:Peter Torok botanist.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56612771|Siegfried Hapfelmeier]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6913-7932 0000-0002-6913-7932] | | | | | |- | ''[[:d:Q56878939|Jan J. Weigand]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7323-7816 0000-0001-7323-7816] | | [https://viaf.org/en/viaf/13497077 13497077] | | | |- | ''[[:d:Q56885969|Michaël Peyrot]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5983-9690 0000-0002-5983-9690] | | [https://viaf.org/en/viaf/6926203 6926203] | | | |- | ''[[:d:Q57018942|Giovanni Modugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4394-8593 0000-0002-4394-8593] | [https://scholar.google.com/citations?user=ObB4HasAAAAJ ObB4HasAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q57019902|Martien den Hertog]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0781-9249 0000-0003-0781-9249] | | [https://viaf.org/en/viaf/205012562 205012562] | | | |- | ''[[:d:Q57059789|Sven Bestmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6867-9545 0000-0002-6867-9545] | | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 5t4b432tghacktiro82dcsqg9yc2l24 2 562901 7189984 7187524 2026-07-09T20:21:30Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7189984 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q25497137 Young Academy of Sciences of Israel] the National young academy for Israel. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q25497137 } |section= |sort=P463/Q25497137/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q25497137/P580:Start date,P463/Q25497137/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | [[Yuval Noah Harari]] | [https://orcid.org/0000-0003-1198-3957 0000-0003-1198-3957] | | [https://viaf.org/en/viaf/316756655 316756655] | | | [[Fail:MKr364751 Yuval Noah Harari (Frankfurter Buchmesse 2024).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6635951|Tamar Ziegler]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6423-7072 0000-0001-6423-7072] | [https://scholar.google.com/citations?user=VtyTYdQAAAAJ VtyTYdQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98326085 98326085] | | | [[Fail:Tamar Ziegler.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6681092|Sefy Hendler]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/107049565 107049565] | | | [[Fail:Sefy Hendler.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6746811|Liad Mudrik]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3564-6445 0000-0003-3564-6445] | [https://scholar.google.com/citations?user=Pe6diOgAAAAJ Pe6diOgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/299284199 299284199] | | | [[Fail:Liad Mudrik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6871095|David Enoch]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9529-9110 0000-0001-9529-9110] | [https://scholar.google.com/citations?user=3j2wlYEAAAAJ 3j2wlYEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1297165628827942480001 1297165628827942480001]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/98464707 98464707] | | | |- | ''[[:d:Q6964324|Yonina Eldar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4358-5304 0000-0003-4358-5304] | [https://scholar.google.com/citations?user=vyX6kpwAAAAJ vyX6kpwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120554103 120554103] | | | |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | | [https://viaf.org/en/viaf/298590574 298590574] | | | |- | ''[[:d:Q7019771|Yael Sternhell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/170171255 170171255] | | | [[Fail:Yael Sternhell.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7063168|Ariel Knafo-Noam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0613-1960 0000-0003-0613-1960] | [https://scholar.google.com/citations?user=RJjBbcIAAAAJ RJjBbcIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/152673812 152673812] | | | |- | ''[[:d:Q12251904|Yakoub Hanna]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2042-9974 0000-0003-2042-9974] | [https://scholar.google.com/citations?user=Q-jUVCUAAAAJ Q-jUVCUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97430265 97430265] | | | [[Fail:Jacoup-hanna.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264412|Michal Sharon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3933-0595 0000-0003-3933-0595] | [https://scholar.google.com/citations?user=EiuD1MIAAAAJ EiuD1MIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/8169920536258172487 8169920536258172487] | | | [[Fail:Michal Sharon.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264480|Orit Kedar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2110-2316 0000-0003-2110-2316] | [https://scholar.google.com/citations?user=XTe-Vr8AAAAJ XTe-Vr8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/83470549 83470549] | | | |- | ''[[:d:Q24038408|Tamar Herzig]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2785-122X 0000-0003-2785-122X] | | [https://viaf.org/en/viaf/43040469 43040469] | | | |- | ''[[:d:Q25081846|Eran Bouchbinder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8821-1635 0000-0001-8821-1635] | [https://scholar.google.com/citations?user=tglsuywAAAAJ tglsuywAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2746169639236596580008 2746169639236596580008] | | | |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | | | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29573206|Ayelet Baram-Tsabari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8123-5519 0000-0002-8123-5519] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKZGFc0AAAAJ KKZGFc0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297961781 297961781] | | | [[Fail:Ayelet Baram-Tsabari2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30526833|Noam Eliaz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1184-4706 0000-0002-1184-4706] | [https://scholar.google.com/citations?user=kkAzTf8AAAAJ kkAzTf8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/270264325 270264325] | | | [[Fail:Noam Eliaz 2022.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30527232|Keren Weinshall-Margel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5990-566X 0000-0002-5990-566X] | | [https://viaf.org/en/viaf/235287169 235287169] | | | [[Fail:תמונה קרן.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37834540|Asya Rolls]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5862-4287 0000-0001-5862-4287] | [https://scholar.google.com/citations?user=0gZ-mmMAAAAJ 0gZ-mmMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5971156133195258430000 5971156133195258430000] | | | [[Fail:Asya Rolls Photo as requested by WiR new.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37930848|Avi Schroeder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2571-5937 0000-0003-2571-5937] | [https://scholar.google.com/citations?user=iJJSKasAAAAJ iJJSKasAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/160560526 160560526] | | | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298599470 298599470] | | | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43245902|Yuval Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8416-865X 0000-0001-8416-865X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4YFJHzIAAAAJ 4YFJHzIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/3151170877639090457 3151170877639090457] | | | |- | ''[[:d:Q47452472|Yossi Yovel]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5429-9245 0000-0001-5429-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=LD_Uq0sAAAAJ LD_Uq0sAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/44147662988160551394 44147662988160551394] | | | |- | ''[[:d:Q51616714|Hagai B. Perets]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5004-199X 0000-0002-5004-199X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oOgMbdIAAAAJ oOgMbdIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2482156133188358430001 2482156133188358430001] | | | |- | ''[[:d:Q51897668|Eilon Shani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3111-4647 0000-0002-3111-4647] | [https://scholar.google.com/citations?user=Cab9wskAAAAJ Cab9wskAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/239705465 239705465] | | | |- | ''[[:d:Q55649911|Hila Shamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6388-5921 0000-0002-6388-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Xkg2dAAAAAJ 0Xkg2dAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/637147423065444881512 637147423065444881512] | | | |- | ''[[:d:Q56107856|Ashraf Brik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2250 0000-0001-8745-2250] | [https://scholar.google.com/citations?user=KZCUaPwAAAAJ KZCUaPwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102149842050602841868 102149842050602841868] | | | [[Fail:פרופסור אשרף בריק.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98332929 98332929] | | | |- | ''[[:d:Q58351493|Hisham M. Abu-Rayya]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2352-7414 0000-0003-2352-7414] | | [https://viaf.org/en/viaf/15150940079726602203 15150940079726602203] | | | |- | ''[[:d:Q58781064|Moran Bercovici]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7803-4791 0000-0002-7803-4791] | | [https://viaf.org/en/viaf/8452156133220258430005 8452156133220258430005] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q59527367|Haim Beidenkopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0139-1835 0000-0003-0139-1835] | | [https://viaf.org/en/viaf/30169629440582862647 30169629440582862647] | | | |- | ''[[:d:Q59676299|Iair Arcavi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7090-4898 0000-0001-7090-4898] | | [https://viaf.org/en/viaf/1524159035159301380006 1524159035159301380006] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98389148 98389148] | | | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97639285 97639285] | | | |- | ''[[:d:Q60339844|Nirit Dudovich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4996-4743 0000-0003-4996-4743] | [https://scholar.google.com/citations?user=W9-WX7cAAAAJ W9-WX7cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7367169639251396580003 7367169639251396580003] | | | [[Fail:Nirit Dudovich.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60374178|Haim Suchowski]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q61125204|Leeor Kronik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6791-8658 0000-0001-6791-8658] | [https://scholar.google.com/citations?user=o2KL-QIAAAAJ o2KL-QIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/19151170941939090711 19151170941939090711] | | | |- | ''[[:d:Q62720304|Beena Kalisky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1270-2670 0000-0002-1270-2670] | [https://scholar.google.com/citations?user=9ZxfhocAAAAJ 9ZxfhocAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97942711 97942711] | 2019 | 2023 | [[Fail:Isaac Herzog in Beit HaNassi, February 2022 (KBG GPO1185).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297362435 297362435] | | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68610784 68610784] | | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/en/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | | | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/108014814 108014814] | | | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/304883498 304883498] | | | |- | ''[[:d:Q66057758|Rami Aqeilan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hXq8k2oAAAAJ hXq8k2oAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66057767|Ofer Ashkenazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2893-5484 0000-0003-2893-5484] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKdv19wAAAAJ KKdv19wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98437720 98437720] | | | |- | ''[[:d:Q66057802|Michal Bar-Asher Siegal]]'' | [https://orcid.org/0009-0002-8995-7855 0009-0002-8995-7855] | | [https://viaf.org/en/viaf/297783181 297783181] | | | |- | ''[[:d:Q66057828|Tamar Geiger]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9526-197X 0000-0002-9526-197X] | [https://scholar.google.com/citations?user=F4VwHCcAAAAJ F4VwHCcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97550754 97550754] | | | |- | ''[[:d:Q66057834|Natasha Gordinsky]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2819-0558 0000-0003-2819-0558] | | [https://viaf.org/en/viaf/98512293 98512293] | | | |- | ''[[:d:Q66057902|Liat Kozma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2071-2155 0000-0003-2071-2155] | | [https://viaf.org/en/viaf/56307992 56307992] | | | |- | ''[[:d:Q66084855|Amit Bernstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4010-9070 0000-0003-4010-9070] | [https://scholar.google.com/citations?user=UZdD_ncAAAAJ UZdD_ncAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/121740384 121740384] | | | |- | ''[[:d:Q66085227|Itzik Mizrahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Za_1_cMAAAAJ Za_1_cMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66087762|Lior Gepstein]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=LgYgkbkAAAAJ LgYgkbkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2413156991009261180006 2413156991009261180006] | | | [[Fail:Lior Gepstein 1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66087927|Roy Kishony]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5013-5072 0000-0002-5013-5072] | [https://scholar.google.com/citations?user=I7yT6AYAAAAJ I7yT6AYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/51156130870758310350 51156130870758310350] | | | |- | ''[[:d:Q66100238|Tomer Volansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2275-8184 0000-0002-2275-8184] | | [https://viaf.org/en/viaf/13150940071726601934 13150940071726601934] | | | |- | ''[[:d:Q66100266|Avi Zadok]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7773-4841 0000-0002-7773-4841] | [https://scholar.google.com/citations?user=w--QclAAAAAJ w--QclAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297747223 297747223] | | | |- | ''[[:d:Q89107872|Nitzan Gonen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3377-8324 0000-0002-3377-8324] | | [https://viaf.org/en/viaf/107149842015502842517 107149842015502842517] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q102436398|Gil Cohen]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2409-2192 0000-0003-2409-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/183159032819001182913 183159032819001182913] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q130799022|Orly Lewis]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/299254712 299254712] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q139666707|Yonatan Belinkov]]'' | | | | 2026 | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 42skfaertq9plr7gbyy311gyi1hrp9q 2 562910 7190043 7187541 2026-07-09T22:41:38Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7190043 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q66016807 Junge Akademie] the National young academy for Austria. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q66023185 } |section= |sort=P463/Q66023185/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q66023185/P580:Start date,P463/Q66023185/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q825504|Bernhard Lamel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6322-6360 0000-0002-6322-6360] | | [https://viaf.org/en/viaf/7333158792918539040004 7333158792918539040004] | 2013 | | |- | ''[[:d:Q1457086|Friederike Range]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3127-5536 0000-0003-3127-5536] | [https://scholar.google.com/citations?user=B17f1YMAAAAJ B17f1YMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/101149115 101149115] | 2013 | | |- | ''[[:d:Q2061209|Paul H Mayrhofer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7328-9333 0000-0001-7328-9333] | [https://scholar.google.com/citations?user=6powcvsAAAAJ 6powcvsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4884165814857359860004 4884165814857359860004] | 2013 | | |- | ''[[:d:Q2422757|Thomas Bugnyar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6072-9667 0000-0002-6072-9667] | | [https://viaf.org/en/viaf/133146216531909090209 133146216531909090209] | 2013 | | |- | ''[[:d:Q6376120|Katharina C. Rebay]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0126-8693 0000-0003-0126-8693] | [https://scholar.google.com/citations?user=28XmsAEAAAAJ 28XmsAEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/85110176 85110176] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q15439258|Ljiljana Radonić]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5474-318X 0000-0002-5474-318X] | | [https://viaf.org/en/viaf/45384441 45384441] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q19278789|Edeltraud Hanappi-Egger]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/116680515 116680515] | 2008 | 2012 | |- | ''[[:d:Q20724964|Ivona Brandić]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7424-0208 0000-0001-7424-0208] | [https://scholar.google.com/citations?user=XFg7Ri8AAAAJ XFg7Ri8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/244335967 244335967] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q21255296|Barbara Kraus]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7246-6385 0000-0001-7246-6385] | [https://scholar.google.com/citations?user=2IO4YagAAAAJ 2IO4YagAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2489168897891856720003 2489168897891856720003] | 2014 | | |- | ''[[:d:Q21264697|Sofia Kantorovich]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5700-7009 0000-0001-5700-7009] | [https://scholar.google.com/citations?user=YFunwawAAAAJ YFunwawAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q28833232|Alwin Köhler]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/15918596 15918596] | 2013 | | |- | ''[[:d:Q28958344|Florian Raible]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4515-6485 0000-0002-4515-6485] | [https://scholar.google.com/citations?user=57jvYEgAAAAJ 57jvYEgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/3420571 3420571] | 2011 | 2019 | |- | ''[[:d:Q29954492|Jiří Friml]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8302-7596 0000-0002-8302-7596] | | [https://viaf.org/en/viaf/72291923 72291923] | 2014 | | [[Fail:Jiří Friml – Cena Neuron 2019 0-37.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30080128|Thomas Magauer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1290-9556 0000-0003-1290-9556] | | [https://viaf.org/en/viaf/3703171191114358030003 3703171191114358030003] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q30243364|Christoph Bock]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6091-3088 0000-0001-6091-3088] | [https://scholar.google.com/citations?user=9qSsTcIAAAAJ 9qSsTcIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/95617465 95617465] | 2017 | | [[Fail:Christoph bock.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30503709|Wulf Haubensak]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2034-9184 0000-0002-2034-9184] | [https://scholar.google.com/citations?user=kWeQ9OsAAAAJ kWeQ9OsAAAAJ] | | 2013 | | |- | ''[[:d:Q30505204|Chris Oostenbrink]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4232-2556 0000-0002-4232-2556] | [https://scholar.google.com/citations?user=m2jKRGoAAAAJ m2jKRGoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/95239799 95239799] | 2011 | 2019 | |- | ''[[:d:Q39745184|Erik Reimhult]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1417-5576 0000-0003-1417-5576] | [https://scholar.google.com/citations?user=ix3gtW4AAAAJ ix3gtW4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/59059343 59059343] | 2013 | | |- | ''[[:d:Q39764856|Jürgen Kleine-Vehn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4354-3756 0000-0002-4354-3756] | [https://scholar.google.com/citations?user=cpo9rKcAAAAJ cpo9rKcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/274148704303936932128 274148704303936932128] | | | |- | ''[[:d:Q42538808|Stefan L Ameres]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8248-3098 0000-0002-8248-3098] | [https://scholar.google.com/citations?user=KJghU9wAAAAJ KJghU9wAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q46337255|Laerte L. Patera]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6214-5681 0000-0002-6214-5681] | | | 2025 | | |- | ''[[:d:Q47395313|Hannes A. Fellner]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5486-3010 0000-0001-5486-3010] | | [https://viaf.org/en/viaf/9135147665846360670000 9135147665846360670000] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q51306230|Daniel Grumiller]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7980-5394 0000-0001-7980-5394] | | [https://viaf.org/en/viaf/120553743 120553743] | 2013 | | |- | ''[[:d:Q53953587|Simone Gingrich]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7891-8688 0000-0001-7891-8688] | | [https://viaf.org/en/viaf/1748164120378010470005 1748164120378010470005] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q54260765|Anna C Obenauf]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9556-5914 0000-0002-9556-5914] | [https://scholar.google.com/citations?user=8VCDf8EAAAAJ 8VCDf8EAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55235576|Anna Artaker]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5397-4069 0000-0001-5397-4069] | | [https://viaf.org/en/viaf/166294794 166294794] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q55742812|Stefan A Freunberger]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2902-5319 0000-0003-2902-5319] | [https://scholar.google.com/citations?user=nB7Zt24AAAAJ nB7Zt24AAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55838035|Dagmar Woebken]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1314-9926 0000-0002-1314-9926] | [https://scholar.google.com/citations?user=E4w9NS8AAAAJ E4w9NS8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/62757164 62757164] | 2015 | 2023 | |- | ''[[:d:Q56943480|Jillian M. Petersen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9852-3445 0000-0002-9852-3445] | [https://scholar.google.com/citations?user=UQkiuXMAAAAJ UQkiuXMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/107193244 107193244] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57024819|Hannes Pichler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2144-536X 0000-0003-2144-536X] | [https://scholar.google.com/citations?user=Q-gdwB8AAAAJ Q-gdwB8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/203173484120247231010 203173484120247231010] | 2023 | | |- | ''[[:d:Q57514966|Sebastian Nijman]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0464-6661 0000-0003-0464-6661] | | [https://viaf.org/en/viaf/281549229 281549229] | 2014 | 2022 | |- | ''[[:d:Q57563995|Karsten Held]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5984-8549 0000-0001-5984-8549] | | [https://viaf.org/en/viaf/60193320 60193320] | 2013 | | |- | ''[[:d:Q57910186|Johannes Schmidt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3533-349X 0000-0003-3533-349X] | [https://scholar.google.com/citations?user=P6K2CLUAAAAJ P6K2CLUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308220894 308220894] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q58492931|Gina E. Moseley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5618-5759 0000-0002-5618-5759] | [https://scholar.google.com/citations?user=7o9ZxJcAAAAJ 7o9ZxJcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1375172459144422830008 1375172459144422830008] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q63980448|Norbert Polacek]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5317-3990 0000-0001-5317-3990] | [https://scholar.google.com/citations?user=-hIAOMUAAAAJ -hIAOMUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/533144782722135850315 533144782722135850315] | 2011 | 2019 | |- | ''[[:d:Q66446831|Elisa Davoli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1715-5004 0000-0002-1715-5004] | | [https://viaf.org/en/viaf/151163628896023462156 151163628896023462156] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q66446944|Nicla De Zorzi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2015-1597 0000-0003-2015-1597] | | [https://viaf.org/en/viaf/314890153 314890153] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q66447826|Alice Vadrot]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6043-9846 0000-0002-6043-9846] | [https://scholar.google.com/citations?user=n9S4BqcAAAAJ n9S4BqcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305939363 305939363] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q66448337|Peter J. Grabner]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0012-2302 0000-0002-0012-2302] | | [https://viaf.org/en/viaf/5210080 5210080] | 2008 | 2014 | |- | ''[[:d:Q66463379|Michael Eichmair]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7993-9536 0000-0001-7993-9536] | | [https://viaf.org/en/viaf/317122735 317122735] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66488850|Angela M. Hancock]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4768-3377 0000-0002-4768-3377] | | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q66490664|Maximilian Hartmuth]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4207-9808 0000-0002-4207-9808] | | [https://viaf.org/en/viaf/168206974 168206974] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q66525882|Georgios Katsaros]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=llfcQGYAAAAJ llfcQGYAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q66678462|David Keays]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8343-8002 0000-0002-8343-8002] | [https://scholar.google.com/citations?user=KgT8YqMAAAAJ KgT8YqMAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q66679740|Julia Lajta-Novak]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6025-2857 0000-0001-6025-2857] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZQW3r_kAAAAJ ZQW3r_kAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66680040|Christoph Lampert]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8622-7887 0000-0001-8622-7887] | [https://scholar.google.com/citations?user=iCf3SwgAAAAJ iCf3SwgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/15714485 15714485]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/175145970043832250465 175145970043832250465] | | | |- | ''[[:d:Q66680544|Sophie Loidolt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0984-3146 0000-0003-0984-3146] | | [https://viaf.org/en/viaf/78997141 78997141] | 2014 | | |- | ''[[:d:Q66705376|Astrid Mager]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7447-2957 0000-0001-7447-2957] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q66705988|David Natal Villazala]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/170777604 170777604] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q66706414|Gudrun Rath]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3883-9322 0000-0003-3883-9322] | | [https://viaf.org/en/viaf/130153651687355781481 130153651687355781481] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q68441456|Jana Lasser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4274-4580 0000-0002-4274-4580] | | | 2025 | | |- | ''[[:d:Q87789285|Thomas Klausberger]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7269-3158 0000-0001-7269-3158] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZR4sG3AAAAAJ ZR4sG3AAAAAJ] | | 2010 | 2018 | |- | ''[[:d:Q88812247|Bojan Zagrovic]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3814-3675 0000-0003-3814-3675] | [https://scholar.google.com/citations?user=hz66gYAAAAAJ hz66gYAAAAAJ] | | 2013 | 2021 | |- | ''[[:d:Q130563955|Anna Hager]]'' | | | | 2025 | | |- | ''[[:d:Q133002062|Dagmar Wujastyk]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0807-3266 0000-0003-0807-3266] | | [https://viaf.org/en/viaf/1929138 1929138] | 2017 | 2025 | |} {{Wikidata loendi lõpp}} om9gbr9ohr9ydzb72rf4ytot0yocwwf 0 563103 7189876 6949968 2026-07-09T15:38:39Z Kuriuss 38125 7189876 wikitext text/x-wiki '''August 2019''', kroonika. [[2019]]. aasta [[august]] algas [[neljapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[laupäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|august}} ==[[1. august]]== * [[Gröönimaa]] igijää sulamiskiirus saavutas uue rekordi: ühe päevaga sulas 11 gigatonni jääd.<ref>http://polarportal.dk/en/greenland/surface-conditions/</ref><ref>https://eu.usatoday.com/story/news/2019/08/02/4-million-olympic-pools-how-much-arctic-melted-yesterday/1899006001/</ref> * [[Mauritaania]] presidendina astus ametisse [[Mohamed Cheikh El Ghazouani]].<ref name=rulers>[http://rulers.org/2019-08.html August 2019] Rulers.org (vaadatud 10.08.2019)</ref> * [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincenti ja Grenadiinide]] kindralkubernerina astus ametisse [[Susan Dougan]].<ref name=rulers/> *[[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväe]] juhatajana astus ametisse kindral [[Timo Kivinen]]. ==[[2. august]]== * [[Puerto Rico]]s astus tagasi kuberner [[Ricardo Rosselló]]. Uue kubernerina vannutati ametisse mõned päevad varem riigisekretäriks nimetatud, kuid sellesse ametisse veel mitte kinnitatud [[Pedro Pierluisi]].<ref name=rulers/> ==[[3. august]]== *Massitulistamises Walmarti kaubanduskeskuses [[El Paso]]s [[Texas]]es sai surma 22 inimest ja vigastada 24. * [[Mauritaania]]s astus seose presidendi vahetumisega ametist tagasi peaminister [[Mohamed Salem Ould Béchir]]i valitsus. Uueks peaministriks nimetati [[Ismail Ould Bedda Ould Cheikh Sidiya]], kes astus ametisse [[August 2019#5. august|5. augustil]].<ref name=rulers/> ==[[5. august]]== * [[India]] tühistas põhiseaduse paragrahvi, millega [[Jammu ja Kashmir]]i osariigil oli eristaatus. Ühtlasi esitas valitsus parlamendile eelnõu jagada osariik kaheks liiduterritooriumiks.<ref name=rulers/> * [[Itaalia]] peaminister [[Giuseppe Conte]] võitis häältega 160:57 parlamendi ülemkojas toimunud usaldushääletuse.<ref name=rulers/> * [[Prantsuse Guajaana]] prefektina astus ametisse [[Marc Del Grande]].<ref name=rulers/> * [[Uus-Kaledoonia]] ülemvolinikuna astus ametisse [[Laurent Prévost]].<ref name=rulers/> ==[[7. august]]== * [[Leedu]]s kinnitati ametisse peaminister [[Saulius Skvernelis]]e uus valitsus.<ref name=rulers/> * [[Puerto Rico]] ülemkohus tühistas [[Pedro Pierluisi]] nimetamise kuberneriks, sest ametisse astumise ajal ei olnud Puerto Rico senat teda veel riigisekretäriks kinnitanud ja seega oli tema kuberneriks nimetamine põhiseadusega vastuolus. Uueks kuberneriks nimetati senine justiitsminister [[Wanda Vázquez]].<ref name=rulers/> ==[[8. august]]== * [[Itaalia]] siseminister, erakonna [[Põhja Liiga]] esimees [[Matteo Salvini]] teatas valitsuskoalitsiooni lagunemisest ja kutsus üles korraldama ennetähtaegseid parlamendivalimisi.<ref name=rulers/> * [[Prantsuse Polüneesia]] ülemvolinikuna astus ametisse [[Dominique Sorain]].<ref name=rulers/> ==[[9. august]]== * [[Poola]]s lahkus seoses tema valimisega seimi esimeheks ametist siseminister [[Elżbieta Witek]]. Siseministri kohusetäitjaks nimetati [[Mariusz Kaminski]], kes esitati ühtlasi ka uueks alalise siseministri kandidaadiks.<ref name=rulers/> ==[[10. august]]== *Süüdimõistetud seksuaalkurjategijast miljardär [[Jeffrey Epstein]] leiti New Yorgi vanglas oma kongist surnuna. ==[[11. august]]== * [[Guatemala]]s toimus [[2019. aasta Guatemala presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. Valimised võitis 58% häältega [[Alejandro Giammattei]], endine esileedi [[Sandra Torres]] kogus 42% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 42,7%.<ref name=rulers/> ==[[13. august]]== * [[Itaalia]] Senat lükkas tagasi siseminister [[Matteo Salvini]] ettepaneku korraldada peaminister [[Giuseppe Conte]] valitsusele uus usaldushääletus ja kutsus selle asemel peaministri senati ette tekkinud valitsuskriisist aru andma. Valitsuskriis vallandus mõned päevad varem, kui Salvini erakond [[Põhja Liiga]] teatas valitsuskoalitsioonist lahkumisest.<ref>[https://www.err.ee/970300/itaalia-senat-lukkas-usaldushaaletuse-arutelu-edasi Itaalia senat lükkas usaldushääletuse arutelu edasi] ERR Uudised, 14.08.2019.</ref> ==[[15. august]]== * [[Paapua Uus-Guinea]] ülemkohus tunnistas peaminister [[James Marape]] valimise [[Mai 2019#30. mai|30. mail]] seaduslikuks. Peaministri valimise osas oli kohtule kaebuse esitanud opositsioon.<ref name=rulers/> * [[Saksamaa]]l valiti häältega 47:35 [[Bremen]]i linnapeaks [[Andreas Bovenschulte]].<ref name=rulers/> ==[[17. august]]== * [[Argentina]]s astus tagasi rahandusminister [[Nicolás Dujovne]]. Rahandusministri kandidaadiks nimetati [[Hernán Lacunza]].<ref name=rulers/> * [[Sudaan]]i kaitsevägi ja kodanikuühiskonna organisatsioonid allkirjastasid võimujagamise kokkuleppe.<ref name=rulers/> ==[[20. august]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] teatas, et lükkab määramata ajaks edasi oma riigivisiidi [[Taani]]sse, kuna Taani peaminister [[Mette Frederiksen]] lükkas tagasi Trumpi ettepaneku [[Gröönimaa]] ostmiseks Taanilt.<ref>[https://www.err.ee/972273/trump-lukkas-groonimaa-parast-edasi-kohtumise-taani-peaministriga Trump lükkas Gröönimaa pärast edasi kohtumise Taani peaministriga] ERR Uudised, 20.08.2019.</ref> * [[Itaalia]]s astus koalitsiooni lagunemise tõttu ametist tagasi peaminister [[Giuseppe Conte]]. President [[Sergio Mattarella]] rahuldas tema tagasiastumispalve samal päeval, kuni uue valitsuse moodustamiseni jätkas Conte ametis peaministri kohusetäitjana.<ref name=rulers/> ==[[21. august]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas president [[Donald Trump]]i administratsioon, et tühistab piirangu, kui kaua võivad võimud riiki immigrantidena saabunud perekondi, sealhulgas lapsi, kinni pidada. Seni kehtinud reeglite kohaselt ei tohtinud lapsi kinni pidada üle 20 päeva, edaspidi võib neid kinni pidada kuni nende immigratsioonimenetluse lõpule viimiseni.<ref>[https://www.nbcnews.com/politics/immigration/trump-administration-lift-limit-how-long-it-can-detain-migrant-n1044666 Trump administration to lift limit on how long it can detain migrant families] NBC News, 21.08.2019.</ref> * [[Austraalia]] apellatsioonikohus jättis jõusse roomakatoliku kiriku kardinalile [[George Pell]]ile kahe 13-aastase kooripoisi seksuaalse ahistamise eest määratud karistuse. Austraalia peaminister [[Scott Morrison]] teatas pärast kohtuotsuse väljakuulutamist, et valitsus võtab Pellilt ka talle aastate eest määratud kõrge riikliku autasu, [[Austraalia orden]]i.<ref>[https://www.cbsnews.com/news/cardinal-george-pell-loses-appeal-of-sex-abuse-convictions/ Cardinal George Pell loses appeal of sex abuse convictions] CBS News, 21.08.2019.</ref> * [[Nigeeria]]s astusid ametisse president [[Muhammadu Buhari]] uue valitsuse ministrid.<ref name=rulers/> * [[Sudaan]]is astus ametisse üleminekuvalitsus ehk Iseseisvusnõukogu, mille esimeheks sai senine ajutine riigipea kindralleitnant [[‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]]. Peaministrina astus ametisse erakondliku kuuluvuseta majandusekspert [[Abdalla Hamdok]].<ref name=rulers/> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] oli ühepäevasel visiidil [[Soome]]s, kus kohtus Soome presidendi [[Sauli Niinistö]]ga.<ref>[https://www.err.ee/972308/niinisto-voorustab-helsingis-visiidile-saabunud-putinit Niinistö võõrustab Helsingis visiidile saabunud Putinit] ERR Uudised, 21.08.2019.</ref> * [[Eesti]]s mõistis [[Harju Maakohus]] [[Haron Dikajev]]i süüdi kuritegeliku rühmituse juhtimises ja määras talle karistuseks 12-aastase vangistuse.<ref>[https://www.err.ee/972387/kohus-moistis-haron-dikajevi-pikaks-ajaks-vangi Kohus mõistis Haron Dikajevi pikaks ajaks vangi] ERR Uudised, 21.08.2019.</ref> ==[[22. august]]== * [[Kosovo]] parlament hääletas tulemusega 89:1 enda laialisaatmise poolt, kuna tunnistas oma võimetust moodustada uus valitsus.<ref name=rulers/> ==[[24. august]]== * [[Nauru]]s toimusid [[2019. aasta Nauru parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Kõik 19 valitud parlamendi liiget olid parteitud. Valimisaktiivsus oli 95,8%.<ref name=rulers/> ==[[25. august]]== * [[Abhaasia]]s toimus [[2019. aasta Abhaasia presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor, millest pääsesid edasi 26,4% häältest kogunud senine president [[Raul Hadžimba]] ja 24,3% häältest kogunud [[Alhas Kvitsinia]]. Valimisaktiivsus oli 66,6%. Teine voor toimub [[September 2019#8. september|8. septembril]].<ref name=rulers/> * [[Hiina]]s [[Macau]]s valis 400-liikmeline valijameeste kogu 392 poolthäälega Macau erihalduspiirkonna uueks juhiks [[Ho Iat Seng]]i, kelle ametiaeg algab [[Detsember 2019#20. detsember|20. detsembril]].<ref name=rulers/> ==[[27. august]]== * [[Nauru]] parlament valis riigi uueks presidendiks [[Lionel Aingimea]].<ref name=rulers/> ==[[28. august]]== * [[Rumeenia]] president [[Klaus Iohannis]] lükkas tagasi siseministri kohale esitatud [[Mihai Fifor]]i kandidatuuri ja tegi peaminister [[Viorica Dăncilă]]le ülesandeks korraldada kogu valitsuskabineti suhtes parlamendis usaldushääletus.<ref name=rulers/> ==[[29. august]]== * [[Itaalia]] president [[Sergio Mattarella]] tegi peaministri kohusetäitjale, parteitule [[Giuseppe Conte]]le ettepaneku moodustada uus valitsus.<ref name=rulers/> * [[Ukraina Ülemraada]] valis häältega 290:27 uueks peaministriks [[Oleksi Gontšaruk]]i. Võtmepositsioonidest kinnitas parlament välisministriks [[Vadõm Prõstaiko]] ja kaitseministriks [[Andri Zagorodnjuk]]i, oma ametikoha säilitasid siseminister [[Arsen Avakov]] ja rahandusminister [[Oksana Markarova]].<ref name=rulers/> ==[[30. august]]== * [[Eesti]]s toimus [[XIV Riigikogu]]s umbusaldushääletus peaminister [[Jüri Ratas]]ele. Hääletus kukkus läbi: peaministri umbusaldamist toetas 40, selle vastu oli 55 Riigikogu liiget.<ref name=rulers/> ==[[31. august]]== * [[Prantsusmaa]]l [[Lyon]]i lähistel [[Villeurbanne]]'i linnas toimunud noarünnakus sai surma üks ja vigastada kaheksa inimest. Rünnaku pani toime 33-aastane [[Afganistan]]ist pärit mees, kes viibis riigis asüülitaotlejana.<ref>[https://www.err.ee/975808/prantsusmaal-villeurbanne-is-sai-noarunnakus-uks-surma-ja-kaheksa-viga Prantsusmaal Villeurbanne`is sai noarünnakus üks surma ja kaheksa viga] ERR Uudised, 31.08.2019.</ref> *[[Norra]]s [[Alta vald|Alta vallas]] [[Skoddevarre]] mägedes kukkus alla helikopter. Hukkusid kõik pardal viibinud kuus inimest. *Hiinas algasid [[2019. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused]]. ==Viited== {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2019| 8]] j9qwvjyzc0ha8sy970mqf0daf7qtsg6 0 569429 7189935 7187637 2026-07-09T18:39:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189935 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} {{Infokast majandus | pealkiri = Ameerika Ühendriikide majandus | pilt = A view of New York City with the Empire State Building and One World Trade Center from the Rockefeller Center.jpg|250p]] | wikidataID = | pildiallkiri = [[New York]], Ameerika Ühendriikide [[finantskeskus]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.longfinance.net/images/GFCI18_23Sep2015.pdf|pealkiri=The Global Financial Centres Index 18|väljaanne=Long Finance|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-02-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170227131528/http://www.longfinance.net/images/GFCI18_23Sep2015.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> | valuuta = [[USA dollar|Ameerika Ühendriikide dollar]] (USD) | fikseeritud kurss = | majandusaasta = 1. oktoober 2019 – 30. september 2020 | kaubandusorganisatsioonid = [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|WTO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] ja teised | SKT = {{increase}}21,439 triljonit dollarit (2019. aasta hinnang)<ref name="xkxk5" /> | SKT maailmas = 1. (nominaalne; 2018)<br>2. (PPP; 2018) | SKT kasv = 2,0% (2019 II kvartal)<ref name="JTXbZ" /><br>1,6% (2016), 2,4% (2017)<br>2,9% (2018) | SKT elaniku kohta = {{increase}}65 112 dollarit (2019. aasta hinnang)<ref name="xkxk5" /> | SKT elaniku kohta maailmas = 8. (nominaalne; 2018)<br>10. (PPP, 2018) | SKT sektorite järgi = Põllumajandus: 0,9%<br>Tööstus: 18,9%<br>Teenused: 80,2% <br> (2017)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=Field Listing: GDP – Composition, by Sector of Origin|väljaanne=CIA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030927/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|url-olek=ei tööta}}</ref> | inflatsioon = 2.435% (2018)<ref name="xkxk5" /> | diskontomäär = 2,25% (21. november 2019)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ycharts.com/indicators/us_discount_rate|pealkiri=US Discount Rate|väljaanne=ycharts.com|aeg=|vaadatud=23.11.2019}}</ref> | vaeseid = 11.8% (2018)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/library/publications/2019/demo/p60-266.html|pealkiri=Income and Poverty in the United States: 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> | Gini = 39.0 (2017)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=IDD|pealkiri=Gini Index|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> | inimarengu indeks = {{increase}}0.924 (2017) | tööjõud = {{increase}}164 miljonit (september 2019)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bls.gov/news.release/empsit.t01.htm|pealkiri=Employment status of the civilian population by sex and age|väljaanne=BLS.gov|aeg=|vaadatud=}}</ref> | tööjõud sektorite järgi = Põllumajandus: 1,0%<br>Tööstus: 19%<br>Teenused: 80% | tööpuudus = 3,5% (september 2019)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bls.gov/news.release/empsit.t01.htm|pealkiri=Employment status of the civilian population by sex and age|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> | keskmine brutopalk = 63 093 dollarit (2018)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=AV_AN_WAGE|pealkiri=Usual Weekly Earnings of Wage and Salary Workers First Quarter 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> | brutopalga mediaan = | keskmine netopalk = 40 577 dollarit (2018)<ref>{{Netiviide|autor=Samuel Stebbins|url=https://eu.usatoday.com/story/money/2019/06/01/how-much-the-average-income-nets-you-after-taxes-in-every-state/39530627/|pealkiri=What's the average annual income after taxes in every state?|väljaanne=USA Today|aeg=27. juuni 2019|vaadatud=23.11.2019|koht=Wall Street, New York|keel=inglise keeles}}</ref> | netopalga mediaan = | tööstusharud = [[Nafta]], [[maagaas]], [[teras]], [[Mootorsõiduk|mootorsõidukid]], [[lennundus]], [[Kemikaal|kemikaalid]], [[telekommunikatsioon]], [[elektroonika]], [[toiduainete töötlemine]], [[Farmaatsiatoode|farmaatsiatooted]], [[Tarbekaup|tarbekaubad]], [[saematerjal]], [[kaevandamine]], [[kaitseseadmed]], [[tervishoid]], [[infotehnoloogia]], [[Ehitamine|ehitus]], [[jaemüük]], [[kinnisvara]], [[finantsteenused]] | ettevõtluse lihtsuse indeks = {{increase}}6. koht (2020)<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.doingbusiness.org/data/exploreeconomies/united-states|pealkiri=Ease of Doing Business in United States|väljaanne=DoingBusiness.org|aeg=|vaadatud=}}</ref> | eksport = {{increase}}1,66 triljonit dollarit (2018)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/foreign-trade/balance/c0004.html|pealkiri=U.S. trade in goods with World, Seasonally Adjusted|väljaanne=|aeg=|vaadatud=Census.gov}}</ref> | ekspordiartiklid = Põllumajandustooted 10,7%<br>Kütused ja mäetööstustooted 9,4%<br>Toodetud tooted 74,8%<br>Muud 5,1% | ekspordipartnerid = {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}}[[Euroopa Liit]] 18,7%<br>{{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] 18,3%<br>{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko]] 15,9%<br>{{Riigi ikoon|Hiina}}[[Hiina]] 8%<br>{{Riigi ikoon|Jaapan}}[[Jaapan]] 4,4%<br>Teised 34,8% | import = {{increase}}2,54 triljonit dollarit (2018) | impordiartiklid = Põllumajandustooted 10,5%<br>Kütused ja kaevandustooted 10,7%<br>Toodetud tooted 78,4%<br>Muud 4,2% | impordipartnerid = {{Riigi ikoon|Hiina}}[[Hiina]] 21,4%<br>{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}}[[Euroopa Liit]] 18,9%<br>{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko]] 13,2%<br>{{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] 12,6%<br>{{Riigi ikoon|Jaapan}}[[Jaapan]] 6%<br>Teised 27,9% | otseinvesteeringud = | jooksevkonto = {{decrease}}-449,1 miljardit dollarit (2017. aasta hinnang)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=The CIA World Factbook|väljaanne=CIA.gov|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030927/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|url-olek=ei tööta}}</ref> | välisvõlg = 20 triljonit dollarit (märts 2019) | investeerimispositsioon = | avaliku sektori võlg = 105,3% SKP-st (2018) | tulu = 3,3 triljonit dollarit (2018)<ref name="the-budget">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbo.gov/publication/52370|pealkiri=The Budget and Economic Outlook: 2017 to 2027|väljaanne=CBO|aeg=|vaadatud=}}</ref> | kulu = 4,1 triljonit dollarit (2018)<ref name="the-budget" /> | jooksevkonto SKT suhtes = | välisabi = 35,26 miljardit dollarit (2017)<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/dac/development-aid-rises-again-in-2016-but-flows-to-poorest-countries-dip.htm|pealkiri=Development aid rises again in 2016 but flows to poorest countries dip|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> | reiting = *[[Standard & Poor's]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.standardandpoors.com/ratings/sovereigns/ratings-list/en/eu?sectorName=null&subSectorCode=39&filter=U|pealkiri=Sovereigns rating list|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-06-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110618090608/http://www.standardandpoors.com/ratings/sovereigns/ratings-list/en/eu?sectorName=null&subSectorCode=39&filter=U}}</ref> <br> AA + (kodumaine)<br> AA + (välis)<br> AAA (T&C hinnang)<br> Väljavaade: stabiilne *[[Moody's]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/news/datablog/2010/apr/30/credit-ratings-country-fitch-moodys-standard|pealkiri=How Fitch, Moody's and S&P rate each country's credit rating|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}</ref> AAA<br> Väljavaade: stabiilne *[[Fitch]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.fitchratings.com/creditdesk/press_releases/detail.cfm?pr_id=824532|pealkiri=Fitch Affirms United States at 'AAA'; Outlook Stable|väljaanne=Fitch Ratings|aeg=|vaadatud=}}</ref> <br> AAA<br> Väljavaade: stabiilne *[[Scope]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.scoperatings.com/#search/research/detail/160368EN|pealkiri=Scope affirms the USA's credit rating of AA with Stable Outlook|väljaanne=Scope Ratings|aeg=|vaadatud=}}</ref> <br> AA<br>Väljavaade: stabiilne | välisreservid = 128,3 miljardit dollarit (juuni 2019)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.treasury.gov/resource-center/data-chart-center/IR-Position/Pages/01042019.aspx|pealkiri=U.S. International Reserve Position|väljaanne=Treasury.gov|aeg=|vaadatud=}}</ref> }} '''Ameerika Ühendriikide majandus''' on [[Arenenud riik|kõrgelt arenenud]] [[segamajandus]].<ref name="NKtuE" /><ref name="cKd5Q" /> See on [[Nominaalne SKP|nominaalse SKP]] järgi maailma suurim [[majandus]] ja [[Ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] (PPP) järgi suuruselt teine.<ref name="sccJ0" /> Sellel on ka maailma suuruselt kaheksas majandus SKP inimese kohta (nominaalne) ning USA oli ka kümnendal kohal [[SKT elaniku kohta]] maailmas 2018. aastal.<ref name="HctTG" /> USA majandus on tehnoloogiliselt kõige võimsam majandus maailmas ja selle ettevõtted on tehnoloogia arengus esirinnas või kohe selle lähedal.<ref name="2QFHb" /> [[USA dollar]] on rahvusvahelistes tehingutes kõige sagedamini kasutatav [[valuuta]] ja see on maailma tähtsaim [[reservvaluuta]], mida toetavad Ameerika Ühendriikide [[majandus]], [[sõjavägi]], võla tagasimaksed jne.<ref name="3ekHu" /><ref name="Zj1sF" /> Mitmed riigid kasutavad seda oma ametliku valuutana ja paljudes teistes on see ka ''de facto'' valuuta.<ref name="9zwkD" /><ref name="XDYKQ" /> Suurimad USA kaubanduspartnerid on [[Hiina]], [[Kanada]], [[Mehhiko]], [[Jaapan]], [[Saksamaa]], [[Lõuna-Korea]], [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]], [[India]] ja [[Taiwan]].<ref name=":13" /> USA on maailma suurim [[Import|importija]] ja suuruselt teine [[Eksport|eksportija]].<ref name="OPwkz" /> Ameerika Ühendriikidel on [[Vabakaubandusleping|vabakaubanduslepinguid]] mitme riigiga, sealhulgas [[NAFTA]], [[Austraalia]], Lõuna-Korea, [[Iisrael|Iisraeliga]] ja mõne teise riigiga, mis kehtivad praegu või mille üle peetakse läbirääkimisi.<ref name="qivkg" /> Riigi majandust toetavad rikkalikud [[loodusvarad]], hästi arenenud infrastruktuur ja suur tootlikkus.<ref name="Fkt6x" /> Selle loodusvarade koguväärtus on hinnanguliselt seitsmes maailmas, hinnates loodusvarade koguväärtust 2016. aastal 45 triljoni dollarini.<ref name="nIxEr" /> Ameeriklastel on [[Leibkond|leibkondade]] ja [[Töötaja|töötajate]] keskmine sissetulek suurim [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] liikmesriikide seas.<ref name="Dao3O" /> 1890. aastaks oli USA-l vaieldamatult maailma kõige produktiivsem majandus.<ref name=":2" /> Riik on maailma suurim [[nafta]] ja [[Maagaas|maagaasi]] tootja.<ref name="ijkGw" /> 2016. aastal oli see maailma suurim kaubandusriik<ref name="3Sz55" /> ja suuruselt teine [[tootja]], moodustades viiendiku kogu maailma töötleva tööstuse toodangust.<ref name="v1ZPV" /> USA-l pole mitte ainult suurim kaupade [[siseturg]], vaid sellel on ka suurim siseturg teenustekaubanduses.<ref name=":0" /> USA kogukaubandus ulatus 2018. aastal 4,2 triljoni dollarini.<ref name=":0" /> Maailma 500 suurima ettevõte hulgast baseeruvad 121 firmat USA-s.<ref name="JYbKm" /> USA-s on maailma suurim [[miljardär]]ide arv, kelle koguvara kokku on 3,013 triljonit dollarit.<ref name="aKa3m" /><ref name="ozvU7" /> [[New Yorgi börs]] ja [[NASDAQ|Nasdaq]] on [[Turukapitalisatsioon|turukapitalisatsiooni]] ja [[Kaubandusmaht|kaubandusmahu]] järgi vaieldamatult maailma suurimad [[Börs|börsid]].<ref name="vmgcR" /><ref name="1nNso" /> USA-s tehtud [[Välisinvesteering|välisinvesteeringute]] maht on peaaegu 4 triljonit dollarit<ref name=":1" />, samas kui Ameerika välisinvesteeringute maht välisriikides on üle 5,6 triljoni dollari.<ref name=":1" /> USA majandus on [[Riskikapital|riskikapitali]]<ref name="dVUuq" /> ning ülemaailmse teadus- ja arendustegevuse rahastamise rahvusvahelises edetabelis esikohal.<ref name="tF0Md" /> Tarbijate kulutused moodustasid 2018. aastal 68% USA majandusest<ref name=":20" />, samal ajal kui tööjõu osa sissetulekutest oli 2017. aastal 43%.<ref name="B0D2t" /> USA-l on maailma suurim [[tarbijaturg]], kus leibkondade lõpptarbimiskulutused on Jaapanist viis korda suuremad.<ref name="TwAkn" /> Riigi tööturg on meelitanud [[Immigratsioon|sisserändajaid]] kogu maailmast ja selle [[Rändeiive|rändesaldo]] on üks suuremaid maailmas.<ref name="68vMb" /> USA on üks edukamaid majandusi uuringutes, nagu näiteks äritegevuse lihtsuse indeks, ülemaailmse konkurentsivõime aruanne jt.<ref name="oRJyB" /> USA majandus koges [[Suur majandussurutis|suure majandussurutise]] ajal suurt majanduslangust, mis kestis 2007. aasta detsembrist kuni 2009. aasta juunini. SKP kriisieelne (2007. aasta lõpu) tase taastati 2011. aastaks,<ref name="MUgPO" /> leibkondade netoväärtus 2012. aasta II kvartaliks<ref name="Da0rl" /> ja töötuse määr 2015. aasta septembriks.<ref name="xMc9O" /> Üldsuse võlg, mis on riigivõlg, oli 2017. aastal umbes 77% SKT-st ja oli 207 riigi seas 43. kohal.<ref name=":3" /> Sissetulekute ebavõrdsus oli 2017. aastal 156 riigi seas 41. kohal ja suurim võrreldes teiste lääneriikidega.<ref name="SIXdL" /> == Ajalugu == {{vaata|Ameerika Ühendriikide majandusajalugu}} === Koloonia ajastu ja 18. sajand === Ameerika Ühendriikide majandusajalugu algas asundustega Ameerikas 17. ja 18. sajandil. Ameerika kolooniad liikusid väikse edukusega kolooniamajandusest väikese, iseseisva orjatööjõudu kasutava põllumajanduseni, millest 1776. aastal sai [[Ameerika Ühendriigid]]. === 19. sajand === [[Fail:LOSSING(1876) p293 WASHBURN'S & MOEN MANUFACTURING CO., WORCESTER, MA.jpg|pisi|269x269px|Massachusettsi osariigis Worcesteris 1876. aastal asuv Washburn and Moen Manufacturing Company]] 180 aastaga kasvas Ameerika Ühendriigid suureks integreeritud ja tööstusriikide majanduseks, mis moodustas umbes viiendiku [[Maailmamajandus|maailmamajandusest]]. Selle tulemusel suurenes USA SKP elaniku kohta ja ületas lõpuks [[Suurbritannia]] oma, aga ka teiste riikide omi. Majanduses olid kõrged palgad, meelitades sisserändajaid miljonites üle kogu maailma USA-sse. 1800. aastate alguses oli USA peamiselt [[põllumajandus]]ega seotud. Põllumajanduses töötas üle 80 protsendi elanikkonnast. Suurem osa tootmisest keskendus [[tooraine]]te töötlemise esimestele etappidele saematerjalide ja [[saeveski]]tööstuses. [[Tekstiil]]i- ja [[Jalanõu|jalatsitööstus]] olid tootmises esirinnas. Rikkalikud ressursid aitasid XIX sajandil kaasa kiirele [[Majanduskasv|majanduskasvule]]. Haritava maa piisav kättesaadavus elanikkonnale võimaldas põllumeeste arvu kasvu jätkata, kuid aktiivsus [[Töötlev tööstus|töötlevas tööstuses]], [[Teenindus|teeninduses]], [[Transport|transpordis]] ja muudes sektorites kasvas palju kiiremini. Nii oli 1860. aastaks USA talumajapidamiste osakaal langenud enam kui 80 protsendilt umbes 50 protsendile.<ref name=":4" /> 19. sajandil langesid [[Majanduslangus|majanduslangused]] sageli [[Finantskriis|finantskriisidega]] kokku. [[1837. aasta paanika|1837. aasta paanikale]] järgnes viieaastane [[Depressioon (täpsustus)|majanduslangus]] koos pankade [[Pankrot|pankrotti]] mineku ja rekordiliselt suure [[Tööpuudus|töötusega]].<ref name="FZcRX" /> Sajandite jooksul toiminud majanduses toimunud suurte muutuste tõttu on tänapäevase majanduslanguse raskust raske võrrelda varaseimate majanduslangustega.<ref name="fvgFN" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgsed majanduslangused näivad olevat varasematest majanduslangustest leebemad, kuid languste põhjused on siiski ebaselged.<ref name="HrlV1" /> === 20. sajand === [[Fail:NIE 1905 Petroleum - oil wells at Los Angeles.jpg|pisi|270x270px|Naftapuurtornid Los Angeleses California osariigis, 1905]] Sajandi alguses avasid uued [[Innovatsioon|uuendused]] ja olemasolevate uuenduste täiustused ukse Ameerika tarbijate elatustaseme paranemiseks. Paljud ettevõtted kasvasid suureks, kasutades üleriigilise tegevuse korraldamiseks mastaabisäästu ja paremat kommunikatsiooni. Neisse tööstusharudesse koondumine tekitas hirmu monopoli ees, mis tõstab hindu kõrgemale ja toodangu madalamale, kuid paljud neist ettevõtetest kärpisid kulusid nii kiiresti, et suundumused suunasid madalamat hinda ja suuremat toodangut nendes tööstusharudes. Nende suurte ettevõtete edu, kus maksti tavaliselt maailma kõrgeimat palka, jagasid paljud töötajad.<ref name=":4" /> USA on olnud vähemalt 1920. aastatest SKP osas maailma suurim rahvamajandus.<ref name=":2" /> Aastaid pärast 1930. aastate [[Ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmset majanduslangust]], kui majanduslanguse oht näis kõige tõsisem, tugevdas valitsus majandust, tehes selleks suuri kulutusi või vähendades makse, et tarbijad kulutaksid rohkem, ning soodustades rahapakkumise kiiret kasvu, mis ka julgustas rohkem kulutama. Ideed majanduse stabiliseerimiseks parimate vahendite kohta muutusid 1930.–1980. aastatel oluliselt. Alates 1933. aastal alanud [[New Deal]]i ajastust kuni 1960. aastate [[Suur Ühiskond|Suure Ühiskonna]] algatusteni toetusid riiklikud poliitikakujundajad majanduse mõjutamiseks peamiselt [[fiskaalpoliitika]]le. 20. sajandi maailmasõdade ajal läks USA-l paremini kui ülejäänud võitlejatel, sest Ameerika Ühendriikide territooriumil ei sõditud esimest maailmasõda ja suhteliselt vähe teist maailmasõda (ja mitte ühtegi tollases 48 osariigis). Kuid isegi USA-s tähendasid sõjad ohvreid. Teise maailmasõja tegevuse tippajal kulutati sõjatootmisele ligi 40 protsenti USA SKP-st. Otsused majanduse suurte mõõtude kohta tehti suures osas sõjalistel eesmärkidel ja peaaegu kõik olulised sisendid eraldati sõjapüüdlustele. Paljud kaubad olid ratsionaalsed, hinnad ja palgad kontrollitud ning paljusid vastupidavaid tarbekaupu enam ei toodetud. Suur osa tööjõust suunati sõjaväkke, neile maksti pool palka.<ref name=":4" /> Briti majandusteadlase [[John Maynard Keynes]]i välja töötatud lähenemisviis andis valitud ametnikele juhtrolli majanduse suunamisel, kuna kulutusi ja makse kontrollivad [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] ja [[Kongress (USA)|kongress]]. "[[Beebibuumerid|Beebibuum]]" näitas sündimuse erakordselt suurt kasvu perioodil 1942–1957; selle põhjuseks olid hilinenud abiellumised ja lapseootus majanduslanguse aastatel, jõukuse kasv, nõudlus äärelinna ühepereelamute järele (erinevalt kesklinna korteritest) ja uus optimism tuleviku suhtes.<ref name="mTngk" /> Buum lõppes umbes 1957. aastal.<ref name="qOFgX" /> Pärast 1973. aastat aset leidnud suure inflatsiooni, intressimäärade ja töötuse periood nõrgestas usaldust fiskaalpoliitika vastu kui majandustegevuse üldise tempo reguleerimise vahendit.<ref name="l8Epz" /> [[Fail:B-24 Liberator Consolidated-Vultee Plant, Fort Worth Texas.jpg|pisi|267x267px|B–24 Consolidated-Vultee tehases Fort Worthis Texase osariigis, 1943]] Viimaste aastakümnete{{millal}} halvim majanduslangusega kaotatud toodanguga toimus [[Suur majandussurutis|finantskriisi ajal 2007–2008]], kui SKP langes 5,0% 2008. aasta kevadest 2009. aasta kevadeni. Muud märkimisväärsed majanduslangused toimusid aastatel 1957–58, kui SKP langes 3,7%, mille järel tuli [[1973. aasta naftakriis]], kui SKP langes 3,1%. 1973. aasta lõpust 1975 alguseni ja 1981–1982 majanduslanguse ajal, kui SKP langes 2,9%.<ref name=":5" /> Viimased kerged langused on hõlmanud langust 1990–1991, mil toodang langes 1,3%, ja 2001. aasta majanduslangust, kus SKP langes 0,3%; 2001. aasta langus kestis vaid kaheksa kuud. Kõige jõulisemad ja püsivamad kasvuperioodid toimusid seevastu 1961. aasta algusest 1969. aasta keskpaigani, 1991. aasta keskpaigast 2000. aasta lõpuni oli see 53% (5,1% aastas), ulatudes 43%-ni (3,8% aastas) ja 1982. aasta lõpust kuni 1990. aasta keskpaigani 37% (4% aastas).<ref name=":5" /> [[Fail:New McDonald's restaurant in Mount Pleasant, Iowa.jpg|pisi|267x267px|McDonald'si restoran Mount Pleasantis Iowa osariigis]] 1970. ja 1980. aastatel oli USA-s populaarne uskuda, et [[Jaapani majandus]] ületab USA oma, kuid seda ei juhtunud.<ref name="KALya" /> Alates 1970. aastatest on mitmed tärkava turumajandusega riigid hakanud Ameerika Ühendriikidega majanduslikku lõhet ületama. Enamasti on selle põhjuseks varem USA-s toodetud kaupade tootmine kolinud riikidesse, kus neid oleks võimalik postikulude ja suurema kasumi katteks piisavalt väiksema raha eest teha. Muudel juhtudel on mõned riigid järk-järgult õppinud tootma samu tooteid ja teenuseid, mida varem suutsid toota ainult USA ja veel mõned riigid. Reaalse sissetuleku kasv USA-s on aeglustunud. === 21. sajand === {{Vaata ka|Suur majandussurutis}}[[Fail:Donald Trump and Mike Pence meet with automobile industry leaders.jpg|pisi|265x265px|President Donald Trump koos autotööstuse võtmeisikutega, 2017]] Ameerika Ühendriikide majandus koges 2001. aastal majanduslangust, töökohtade taastumine oli ebaharilikult aeglane – töökohtade arv ei taastunud 2001. aasta veebruaris 2005. aasta jaanuarini.<ref name="kEBY1" /> See "töötute taastumine" kattus elamumulli ja väidetavalt laiema võlamulliga, kuna leibkondade võla suhe SKPsse tõusis rekordtasemelt 70% 2001. aasta 1. kvartalis 99%-ni 2008. aasta esimeses kvartalis. Majaomanikud võtsid laenu, suurendades võla taset, pakkudes samal ajal jätkusuutmatut tõusu SKP-le. Kui eluasemehinnad 2006. aastal hakkasid langema, langes hüpoteegiga tagatud väärtpaberite väärtus dramaatiliselt, põhjustades samaväärse pankade juhtimise põhimõtteliselt reguleerimata depoo pangandussüsteemis, mis oli traditsioonilisest reguleeritud depoopangandus süsteemist välja kasvanud. Paljud [[hüpoteeklaen]]ufirmad ja muud hoiustamata pangad (nt investeerimispangad) olid aastatel 2007–2008 silmitsi süveneva kriisiga – [[panganduskriis]] jõudis maksimumini septembris 2008, [[Lehman Brothers]]i pankroti ja mitmete teiste finantseerimisasutuste päästmisega.<ref name=":6" /> [[Bushi administratsioon]] (2001–2009) ja [[Obama administratsioonid]] (2009–2017) rakendasid pankade päästmisprogramme ja Keynesi stiimulit kõrge valitsemissektori eelarve puudujäägi kaudu, samal ajal kui föderaalreserv hoidis intressimäärasid nullilähedaselt. Need abinõud aitasid majandusel taastuda, kuna leibkonnad maksid võlad ette aastatel 2009–2012, mis on ainsad aastad pärast 1947. aastat, kus see aset leidis, kujutades endast olulist taastumise takistust.<ref name=":6" /> Reaalne SKP taastas oma kriisieelse (2007. aasta lõpus) tipptaseme 2011. aastaks, leibkondade netoväärtus 2012. aasta II kvartaliks, palgatöötajad muudes ettevõtetes 2014 ja töötuse määr 2015. aasta septembriks. Kõik need muutujad jätkusid pärast neid kuupäevi majanduslanguse järgsel rekordterritooriumile, USA taastumine oli 2018. aasta aprillis rekordiliselt teine.<ref name=":3" /> Riigivõla suurus – riigivõlg – on kogu 21. sajandi jooksul tõusnud, tõustes 31%-lt 2000. aastal 52%-le 2009. aastal ja 77%-ni SKP-st 2017. aastal, mis oli 207 riigist 43. kohal. Sissetulekute ebavõrdsus saavutas haripunkti 2007. aastal ja langes suure majanduslanguse ajal, olles 2017. aastal 156 riigi seas siiski 41. kohal (s.o 74%-l riikidest oli sissetulekute jaotus võrdsem).<ref name="rWYzf" /> == Andmed == Järgmises tabelis on toodud peamised majandusnäitajad aastatel 2000–2018.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2018/01/weodata/weorept.aspx?pr.x=98&pr.y=12&sy=1980&ey=2023&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=111&s=NGDP_RPCH,NGDPD,NGDPDPC,PCPIPCH,LUR,GGXONLB_NGDP,GGXWDG_NGDP,BCA_NGDPD&grp=0&a=|pealkiri=Report for Selected Countries and Subjects|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/01/weodata/weorept.aspx?pr.x=83&pr.y=8&sy=1980&ey=2024&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=111&s=NGDP_RPCH,NGDPD,NGDPDPC,PCPIPCH,LUR,GGXCNL_NGDP,GGXWDG_NGDP,BCA_NGDPD&grp=0&a=|pealkiri=Report for Selected Countries and Subjects|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Aasta !Nominaalne SKP,</br>mld USD !SKT elaniku </br>kohta, USD !SKP kasv </br>(reaalne), % !Inflatsiooni-</br>määr, % !Töötuse </br>määr, % !Eelarve tasa-</br>kaal (% SKP-st)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/FYFSGDA188S|pealkiri=Federal Surplus or Deficit [-] as Percent of Gross Domestic Product|väljaanne=Fred|aeg=|vaadatud=}}</ref> !Avaliku sektori </br>valitsussektori võlg </br>(% SKP-st) !Jooksevakonto </br>tasakaal </br>(% SKP-st) |- |2018 |{{increase}}20 494,1 |{{increase}}62 606 |{{increase}}2,9 |{{decrease}}2,4 |{{increase}}3,9 |{{decrease}}–3,8 |{{decrease}}77,8 |{{decrease}}–2,3 |- |2017 |{{increase}}19 485,4 |{{increase}}59 895 |{{increase}}2,4 |{{decrease}}2.1 |{{increase}}4,4 |{{decrease}}–3,4 |{{increase}}76,1 |{{decrease}}–2,4 |- |2016 |{{increase}}18 707,2 |{{increase}}57 878 |{{increase}}1,6 |{{increase}}1,3 |{{increase}}4,9 |{{decrease}}–3.1 |{{decrease}}76.4 |{{decrease}}–2.4 |- |2015 |{{increase}}18 219,3 |{{increase}}56 770 |{{increase}}2,9 |{{increase}}0,1 |{{increase}}5,3 |{{decrease}}–2,4 |{{increase}}72,5 |{{decrease}}–2,4 |- |2014 |{{increase}}17 521,9 |{{increase}}54 993 |{{increase}}2,6 |{{increase}}1,6 |{{increase}}6,2 |{{decrease}}–2,8 |{{decrease}}73,7 |{{decrease}}–2,1 |- |2013 |{{increase}}16 691,5 |{{increase}}52 737 |{{increase}}1,8 |{{increase}}1,5 |{{increase}}7,4 |{{decrease}}–4,0 |{{decrease}}72,2 |{{decrease}}–2,1 |- |2012 |{{increase}}16 155,3 |{{increase}}51 404 |{{increase}}2,2 |{{increase}}2,1 |{{increase}}8,1 |{{decrease}}–5,7 |{{decrease}}70,3 |{{decrease}}–2,6 |- |2011 |{{increase}}15 517,9 |{{increase}}49 736 |{{increase}}1,6 |{{increase}}3,1 |{{increase}}8,9 |{{decrease}}–7,3 |{{decrease}}65,8 |{{decrease}}–2,9 |- |2010 |{{increase}}14 964,4 |{{increase}}48 311 |{{increase}}2,5 |{{increase}}1,6 |{{decrease}}9,6 |{{decrease}}–8,6 |{{decrease}}60,8 |{{decrease}}–2,9 |- |2009 |{{decrease}}14 418,7 |{{decrease}}46 909 |{{decrease}}–2,8 |{{increase}}–0,3 |{{decrease}}9,3 |{{decrease}}–9,8 |{{decrease}}52,3 |{{decrease}}–2,6 |- |2008 |{{increase}}14 718,6 |{{increase}}48 302 |{{decrease}}–0,3 |{{decrease}}3,8 |{{decrease}}5,8 |{{decrease}}–4,6 |{{decrease}}39,4 |{{decrease}}–4,6 |- |2007 |{{increase}}14 477,6 |{{increase}}47 955 |{{increase}}1,8 |{{decrease}}2,9 |4,6 |{{decrease}}–0,8 |{{increase}}35,2 |{{decrease}}–4,9 |- |2006 |{{increase}}13 855,9 |{{increase}}46 352 |{{increase}}2,7 |{{decrease}}3,2 |{{increase}}4,6 |{{decrease}}–0,1 |{{increase}}35,4 |{{decrease}}–5,8 |- |2005 |{{increase}}13 093,7 |{{increase}}44 218 |{{increase}}3,3 |{{decrease}}3,4 |{{increase}}5,1 |{{decrease}}–1,2 |{{decrease}}35,8 |{{decrease}}–5,7 |- |2004 |{{increase}}12 274,9 |{{increase}}41 838 |{{increase}}3,8 |{{decrease}}2,7 |{{increase}}5,5 |{{decrease}}–2,3 |{{decrease}}35,7 |{{decrease}}–5,1 |- |2003 |{{increase}}11 510,7 |{{increase}}39 592 |{{increase}}2,8 |{{decrease}}2,3 |{{decrease}}6,0 |{{decrease}}–2,8 |{{decrease}}34,7 |{{decrease}}–4,1 |- |2002 |{{increase}}10 977,5 |{{increase}}38 114 |{{increase}}1,8 |{{increase}}1,6 |{{decrease}}5,8 |{{decrease}}–1,7 |{{decrease}}32,7 |{{decrease}}–4,1 |- |2001 |{{increase}}10 621,9 |{{increase}}37 241 |{{increase}}1,0 |{{decrease}}2,8 |{{decrease}}4,7 |1,2 |{{decrease}}31,5 |{{decrease}}–3,7 |- |2000 |{{increase}}10 284,8 |{{increase}}36 433 |{{increase}}4,0 |{{decrease}}3,4 |{{increase}}4,0 |{{increase}}2,3 |{{increase}}33,7 |{{decrease}}–3,9 |- |1999 |{{increase}}9660,6 |{{increase}}34 602 |{{increase}}4,7 |{{decrease}}2,2 |{{increase}}4,2 |{{increase}}1,3 |{{increase}}38,3 |{{decrease}}–3,0 |- |1998 |{{increase}}9089,2 |{{increase}}32 929 |{{increase}}4,5 |{{increase}}1,5 |{{increase}}4,5 |{{increase}}1,3 |{{increase}}41,7 |{{decrease}}–2,4 |- |1997 |{{increase}}8608,5 |{{increase}}31 554 |{{increase}}4,5 |{{decrease}}2,3 |{{increase}}4,9 |{{decrease}}–0,2 |{{increase}}44,6 |{{decrease}}–1,6 |- |1996 |{{increase}}8100,1 |{{increase}}30 047 |{{increase}}3,8 |{{decrease}}2,9 |{{increase}}5,4 |{{decrease}}–1,3 |{{increase}}47,0 |{{decrease}}–1,5 |- |1995 |{{increase}}7664,1 |{{increase}}28 763 |{{increase}}2,7 |{{decrease}}2,8 |{{increase}}5,6 |{{decrease}}–2,1 |{{increase}}47,7 |{{decrease}}–1,5 |- |1994 |{{increase}}7308,8 |{{increase}}27 756 |{{increase}}4,0 |{{decrease}}2,6 |{{increase}}6,1 |{{decrease}}–2,8 |{{increase}}47,8 |{{decrease}}–1,7 |- |1993 |{{increase}}6878,7 |{{increase}}26 442 |{{increase}}2,7 |{{decrease}}3,0 |{{increase}}6,9 |{{decrease}}–3,7 |{{decrease}}47,9 |{{decrease}}–1,2 |- |1992 |{{increase}}6539,3 |{{increase}}25 467 |{{increase}}3,6 |{{decrease}}3,0 |{{decrease}}7,5 |{{decrease}}–4,5 |{{decrease}}46,8 |{{decrease}}–0,8 |- |1991 |{{increase}}6174,1 |{{increase}}24 366 |{{decrease}}–0,1 |{{decrease}}4,2 |{{decrease}}6,9 |{{decrease}}–4,4 |{{decrease}}44,1 |0,0 |- |1990 |{{increase}}5979,6 |{{increase}}23 914 |{{increase}}1,9 |{{decrease}}5,4 |{{decrease}}5,6 |{{decrease}}–3,7 |{{decrease}}40,9 |{{decrease}}–1,3 |- |1989 |{{increase}}5657,7 |{{increase}}22 879 |{{increase}}3,7 |{{decrease}}4,8 |{{increase}}5,3 |{{decrease}}–2,7 |{{increase}}39,4 |{{decrease}}–1,8 |- |1988 |{{increase}}5252,6 |{{increase}}21 442 |{{increase}}4,2 |{{decrease}}4,1 |{{increase}}5,5 |{{decrease}}–3,0 |{{decrease}}39,9 |{{decrease}}–2,3 |- |1987 |{{increase}}4870,2 |{{increase}}20 063 |{{increase}}3,5 |{{decrease}}3,6 |{{increase}}6,2 |{{decrease}}–3,1 |{{decrease}}39,6 |{{decrease}}–3,3 |- |1986 |{{increase}}4590,1 |{{increase}}19 078 |{{increase}}3,5 |{{increase}}1,9 |{{increase}}7,0 |{{decrease}}–4,8 |{{decrease}}38,5 |{{decrease}}–3,2 |- |1985 |{{increase}}4346,8 |{{increase}}18 232 |{{increase}}4,2 |{{decrease}}3,5 |{{increase}}7,2 |{{decrease}}–4,9 |{{decrease}}35,3 |{{decrease}}–2,7 |- |1984 |{{increase}}4040,7 |{{increase}}17 099 |{{increase}}7,3 |{{decrease}}4,4 |{{increase}}7,5 |{{decrease}}–4,6 |{{decrease}}33,1 |{{decrease}}–2,3 |- |1983 |{{increase}}3638,1 |{{increase}}15 531 |{{increase}}4,6 |{{decrease}}3,2 |{{increase}}9,6 |{{decrease}}–5,7 |{{decrease}}32,2 |{{decrease}}–1,1 |- |1982 |{{increase}}3345,0 |{{increase}}14 410 |{{decrease}}–1,9 |{{decrease}}6,2 |{{decrease}}9,7 |{{decrease}}–3,8 |{{decrease}}27,9 |{{decrease}}–0,2 |- |1981 |{{increase}}3211,0 |{{increase}}13 966 |{{increase}}2,6 |{{decrease}}10,4 |{{decrease}}7,6 |{{decrease}}–2,5 |{{increase}}25,2 |{{increase}}0,2 |- |1980 |2862,5 |12 575 |{{decrease}}–0,2 |{{decrease}}13,5 |{{increase}}7,2 |{{decrease}}–2,6 |{{decrease}}25,5 |{{increase}}0,1 |} == SKT == [[Fail:Presidential Comparison Real GDP - v1.png|pisi|348x348px|USA presidentide kumulatiivne reaalne (inflatsiooniga kohandatud) SKP kasv Reagani ajast Obama ajani<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/GDPC1|pealkiri=FRED-Real GDP-Retrieved July 1, 2018|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] [[Fail:Quarterly gross domestic product.png|pisi|349x349px|Sisemajanduse kogutoodang kvartalite kaupa]] USA nominaalne SKP oli 2017. aastal 19,5 triljonit dollarit. Aastases arvestuses ulatus nominaalne SKP 2018. aasta esimeses kvartalis 20,1 triljonini dollarini, ületades esimest korda 20 triljoni dollari taseme. Ligikaudu 70% USA SKPst moodustab isiklik tarbimine, ettevõtete investeeringud 18%, valitsus 17% (föderaalsed, osariikide ja kohalikud, kuid välja arvatud ülekande maksed, näiteks tarbimises olev sotsiaalkindlustus) ja netoeksport on USA tõttu 3% negatiivne seoses USA kaubandusdefitsiidiga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bea.gov/newsreleases/national/gdp/gdpnewsrelease.htm|pealkiri=BEA News Release-GDP Second Quarter 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Reaalne sisemajanduse kogutoodang, mis mõõdab nii tootmist kui ka sissetulekut, kasvas 2017. aastal 2,3%, võrreldes 1,5%-ga 2016. aastal ja 2,9%-ga 2015. Reaalne SKP kasvas kvartaalse aastapõhise määraga, mis oli 2018. aasta 1. kvartalis 2,2%, II kvartalis 3,4%, 2018. aasta kolmandas kvartalis ja 2,2% 2018. aasta IV kvartalis president [[Donald Trump|Trumpi]] all; II kvartali määr oli parim kasvutempo pärast 2014. aasta kolmandat kvartalit ja kogu SKP aastane kasv 2,9% 2018. aastal oli majanduse parim tulemus kümne aasta jooksul.<ref name=":7" /> 2014. aastal möödus Hiina SKP suurima majandusega USA-st, mõõdetuna ostujõu pariteedi ümberarvestus kursside järgi USA-st. USA oli selle verstapostini eelnenud enam kui sajandi suurim majandus; Hiina kasvutempo on olnud viimase 40 aasta{{millal}} jooksul kolmekordne võrreldes USA-ga. 2017. aasta seisuga oli Euroopa Liidus tervikuna SKT umbes 5% suurem kui USAs.<ref name="M3ph7" /> Reaalne SKT elaniku kohta (mõõdetuna 2009. aasta dollarites) oli 2017. aastal 52 444 dollarit ja on igal aastal kasvanud alates 2010. aastast. See kasvas 1960. aastatel keskmiselt 3,0%, 1970. aastatel 2,1%, 1980. aastatel 2,4%, 2,2% 1990. aastatel, 2000. aastatel 0,7% ja 2010.–2017. aastal 0,9%.<ref name="y9ZTF" /> Alates 2000. aastast aeglasema kasvu põhjuseid arutavad majandusteadlased ning need võivad hõlmata vananevat demograafiat, aeglasemat tööjõu kasvu, tootlikkuse kasvu aeglustumist, ettevõtete investeeringute vähenemist, suuremat sissetulekute ebavõrdsust, vähendades nõudlust, oluliste uuenduste puudumist ja vähenenud tööjõudu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2016/02/21/magazine/are-we-doomed-to-slow-growth.html|pealkiri=Are We Doomed to Slow Growth?|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> USA oli 2017. aastal 220 riigi seas SKP-st elaniku kohta 20. kohal.<ref name=":7" /> Riigi SKT areng [[Maailmapank|Maailmapanga]] andmetel<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.KD.ZG/countries|pealkiri=GDP growth (annual %)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>: USA reaalne SKP kasvas 2000. aastast 2014. aasta esimese pooleni keskmiselt 1,7%, mis on umbes 2000. aasta ajaloolise keskmisega umbes pool.<ref name="reCCU" /> == Tööhõive == {{Vaata ka|USA suurimate tööandjate loetelu|USA osariikide loetelu tööhõive määra järgi}} 2017. aastal oli USA tööjõu suurus umbes 160,4 miljonit inimest, mis on [[Hiina]], [[India]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] taga maailmas suuruselt neljas tööjõu riik.<ref name="R7hWV" /> Valitsuses (föderaalne, osariigi ja kohalik) töötas 2010. aastal 22 miljonit inimest.<ref name=":25">{{Netiviide|autor=|url=http://napavalleyregister.com/news/opinion/editorial/article_43f9e712-b96a-11df-9e2d-001cc4c002e0.html|pealkiri=Saluting 154 million in workforce on Labor Day|väljaanne=Napa Valley Register|aeg=|vaadatud=}}</ref> Väikeettevõtted on riigi suurim tööandja, esindades 53% Ameerika töötajatest.<ref name=":8" /> Suuruselt teine osa tööhõivest kuulub suurtele ettevõtetele, kus töötab 38% USA tööjõust.<ref name=":8" /> [[Fail:Job Growth by U.S. President - v1.png|pisi|381x381px|Töökohtade arvu suurenemine USA presidentide ametiajal, mõõdetuna kumulatiivse protsendimuutusena alates kuust pärast ametisseastumist kuni ametiaja lõpuni<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS|pealkiri=Federal Reserve Economic Data-All Employees Total Non-Farm-Retrieved July 29, 2018|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] Riigi erasektoris töötab 91% töötavatest ameeriklastest. Valitsus moodustab 8% kõigist USA töötajatest. Üle 99% kõigist USA tööandjate organisatsioonidest on väikeettevõtted.<ref name=":8" /> USA 30 miljonit väikeettevõtet moodustavad 64% vastloodud töökohtadest (need, mis on loodud lahutada kaotatud töökohad).<ref name=":8" /> Töökohad väikeettevõtetes moodustasid 70% viimase kümnendi{{millal}} jooksul loodud töökohtadest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.youtube.com/watch?v=if9NOcUK1F0|pealkiri=Obama: Small Business 'Heart' of Economy – YouTube|väljaanne=YouTube|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ameeriklaste osatähtsus väikeettevõtluses ja suurettevõttes on püsinud aasta-aastalt suhteliselt sama, kuna mõnest väikeettevõttest saavad suured ettevõtted ja veidi üle poole väikeettevõttest püsivad kauem kui 5 aastat.<ref name=":8" /> Suurettevõtete hulgas on mitmed maailma suurimad ettevõtted ja tööandjad Ameerika ettevõtted. Nende hulgas on [[Walmart]], mis on nii suurim ettevõte kui ka suurim erasektori tööandja maailmas. Walmart annab kogu maailmas tööd 2,1 miljonile inimesele ja ainuüksi USA-s 1,4 miljonile inimesele.<ref name="0zAsX" /><ref>{{Netiviide|autor=Walmart|url=http://walmartstores.com/download/2230.pdf|pealkiri=Walmart Corporate and Financial Facts|väljaanne=Walmart|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-03-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090318030352/http://walmartstores.com/download/2230.pdf}}</ref> USA-s on ligi 30 miljonit väikeettevõtet. Rahvusvähemustele, nagu hispaanlased, Aafrika ameeriklased, Aasia ameeriklased ja põlisameeriklased (35% riigi elanikkonnast),<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://articles.latimes.com/2010/jun/10/nation/la-na-census-20100611|pealkiri=Minority population growing in the United States, census estimates show|väljaanne=Los Angeles Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> kuulub 4,1 miljonit riigi ettevõtet. Vähemuste omanduses olevad ettevõtted teenivad tulusid peaaegu 700 miljardit dollarit ja USA-s annavad nad tööd peaaegu 5 miljonile töötajale.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.bls.gov/web/laus/lauhsthl.htm|pealkiri=Current Unemployment Rates for States and Historical Highs/Lows|väljaanne=BLS|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ameeriklastel on OECD riikide seas kõrgeim keskmine töötajate sissetulek.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecdbetterlifeindex.org/#/11111111111|pealkiri=OECD Better Life Index|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> Keskmine leibkonna sissetulek USA-s on 2008. aasta seisuga 52 029 dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.census.gov/prod/2009pubs/acsbr08-2.pdf|pealkiri=Median Household Income for States: 2007 and 2008|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-02-23|arhiivimisurl=https://wayback.archive-it.org/all/20100223212411/http://www.census.gov/prod/2009pubs/acsbr08-2.pdf|url-olek=robot: teadmata}}</ref> Umbes 284 000 töötaval inimesel on USA-s kaks täistööajaga tööd ja 7,6 miljonil osalise tööajaga töökoht lisaks täistööajale.<ref name=":25" /> Kõigist USAs töötavatest isikutest kuulub 12% ametiühingusse ja enamik ametiühinguliikmeid töötab valitsuse heaks.<ref name=":25" /> Ametiühingute liikmesuse vähenemine USA-s viimase paarikümne aasta{{millal}} jooksul sarnaneb tööjõu osaga majanduses.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.washington.edu/news/2014/02/12/jake-rosenfeld-explores-the-sharp-decline-of-union-membership-influence/|pealkiri=Jake Rosenfeld explores the sharp decline of union membership, influence|väljaanne=UW Today|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-02-20/unions-poised-for-comeback-as-middle-class-wages-stall|pealkiri=As the Rich Get Richer, Unions Are Poised for Comeback|väljaanne=Bloomberg|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.latimes.com/business/hiltzik/la-fi-mh-imf-agrees-loss-of-union-power-20150325-column.html|pealkiri=IMF agrees: Decline of union power has increased income inequality|väljaanne=Los Angeles Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> Maailmapank paigutab töötajate värbamise ja vallandamise lihtsuse poolest Ameerika Ühendriigid esikohale.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.doingbusiness.org/ExploreEconomies/?economyid=197|pealkiri=Doing Business in the United States|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> USA on ainus arenenud majandus, mis ei taga oma töötajatele palgalist puhkust ega tasustatud haiguspäevi, ning on üks vähestest maailma riikidest, kus palgalist perepuhkust pole seaduslikku õigust, ülejäänud riigid on [[Paapua Uus-Guinea]], [[Suriname]] ja [[Libeeria]].<ref name="av4WI" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2013/02/23/your-money/us-trails-much-of-the-world-in-providing-paid-family-leave.html|pealkiri=In Paid Family Leave, U.S. Trails Most of the Globe|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.huffingtonpost.com/2013/10/29/american-exceptionalism_n_4170683.html?ncid=txtlnkushpmg00000029|pealkiri=15 Ways The United States Is The Best (At Being The Worst)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2014. aastal hindas [[Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon]] USA ametiühingutele antud volituste ja õiguste teemal 4 punkti 5+-st – see on kolmas madalaim hinne.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/05/20/map-the-worst-places-in-the-world-to-be-a-worker/|pealkiri=MAP: The worst places in the world to be a worker|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mõned teadlased, sealhulgas äriteoreetik [[Jeffrey Pfeffer]] ja politoloog [[Daniel Kinderman]] leiavad, et Ameerika Ühendriikide kaasaegsed tööhõive praktikad on seotud juhtkonna suurenenud töösurvega ja töötajatele pandud raskustega, nagu toksiline töökeskkond, ebakindlus ja pikad tööpäevad, mis võib põhjustada 120 000 liigset surmajuhtumit aastas, muutes töökoha Ameerika Ühendriikides viiendaks surmapõhjuseks.<ref name="2ZFSd" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/on-leadership/wp/2018/03/22/this-professor-says-the-workplace-is-the-fifth-leading-cause-of-death-in-the-u-s/|pealkiri=This professor says the workplace is the fifth leading cause of death in the U.S.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Neoliberal Revolution in Industrial Relations|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> === Töötus === {{vaata|Töötus Ameerika Ühendriikides|USA osariikide loetelu töötuse määra järgi}} 2017. aasta detsembri seisuga oli USA-s töötuse määr 4,1%<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/UNRATE|pealkiri=Federal Reserve Database-FRED-Data Series UNRATE|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ehk töötuid oli 6,6 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/UNEMPLOY|pealkiri=Federal Reserve Database-FRED-Data Series Unemploy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Valitsuse laiem U6 töötuse määr, mis hõlmab ka osalise tööajaga vaeghõivet, oli 8,1%<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/U6RATE|pealkiri=Federal Reserve Database-FRED-Data Series U6RATE-March 2013|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ehk 8,2 miljonit inimest. Need arvud arvutati tsiviilelanike arvuga umbes 160,6 miljonit inimest,<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/CLF16OV|pealkiri=Federal Reserve Database-CLF160V Data Series|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> võrreldes USA rahvaarvuga umbes 327 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/POP|pealkiri=FRED Database – POP Data Series – U.S. Population. November 2012|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Aastatel 2009–2010, pärast suurt majanduslangust, tõi töötute taastumise esile kerkinud probleem kaasa rekordilise pikaajalise töötuse taseme – enam kui 6 miljonit töötajat otsisid tööd 2010. aasta jaanuarist kauem kui 6 kuud. See puudutas eriti vanemaid töötajaid. Aasta pärast majanduslangust, mis lõppes 2009. aasta juunis, lõid sisserändajad USA-s 656 000 töökohta, samas kui USA-s sündinud töötajad kaotasid enam kui miljoni töökoha, osaliselt vananeva riigi (suhteliselt rohkem valgeid pensionäre) ja demograafiliste muutuste tõttu. 2010. aasta aprillis oli ametlik töötuse määr 9,9%, kuid valitsuse laiem U–6 töötuse määr oli 17,1%. Ajavahemikul veebruar 2008 – veebruar 2010 kasvas majanduslikel põhjustel osalise tööajaga (st eelistaks täistööajaga) töötavate inimeste arv 4 miljoni võrra 8,8 miljonini, see tähendab kahe aja jooksul osalise tööajaga töötajate arvu suurenemist 83% võrra.<ref name="GoLeH" /> Ehkki 2013. aastaks oli töötuse määr langenud alla 8%, näitas pikaajaliste töötute rekordiline osakaal ja leibkondade sissetuleku jätkuv langus endiselt töötute taastumist. Palgaarvestusega seotud töökohtade arv jõudis majanduse taastumisel aga 2014. aasta maiks tagasi majanduslanguse-eelsesse perioodi (november 2007).<ref name="1Jjgz" /> Pärast kõrgemat sõjajärgsel perioodil langes USA töötuse määr allpool tõusvat euroala töötuse määra 1980. aastate keskel ja on pärast seda püsinud peaaegu pidevalt märkimisväärselt väiksem. Aastal 1955 töötas 55% ameeriklastest teeninduses, 30–35% tööstuses ja 10–15% põllumajanduses. 1980. aastaks oli teeninduses hõivatud üle 65%, tööstuses 25–30% ja põllumajanduses vähem kui 5%. Meeste seas oli töötus jätkuvalt märkimisväärselt suurem kui naistel (9,8% vs 7,5% 2009. aastal). Valgete töötuse määr on endiselt palju väiksem kui afroameeriklaste oma (8,5% vs. 15,8% ka 2009. aastal).<ref name="PsipQ" /> Noorte töötuse määr oli 2009. aasta juulis 18,5%, mis on selle kuu kõrgeim määr pärast 1948. aastat. Noorte afroameeriklaste töötuse määr oli 2013. aasta mais 28,2%.<ref name="WqN5A" /> === Tööhõive sektorite kaupa === {{Vaata ka|Tööhõive suurtööstussektoris Ameerika Ühendriikides}} 2012. aastal töötas teenindussektoris hinnanguliselt kuni 79,7%, töötlevas tööstuses 19,2% ja põllumajandussektoris 1,1% USA töötajatest.<ref name="HyYPw" /> == Sissetulek ja rikkus == {{vaata|Sissetulek Ameerika Ühendriikides|Rikkus Ameerika Ühendriikides}} {{Vaata ka|Isiklikud sissetulekud Ameerika Ühendriikides|Leibkonna sissetulekud Ameerika Ühendriikides|Sissetulekute ebavõrdsus Ameerika Ühendriikides|Jõukus Ameerika Ühendriikides|Ameerika Ühendriikide maakonnad sissetuleku järgi elaniku kohta}} === Sissetulekute mõõtmine === [[Fail:US real median household income. Timeline.png|pisi|382x382px|Leibkonna tegelik mediaansissetulek USA-s (1984–2017)]] Leibkonna tegelik (s.o inflatsiooniga korrigeeritud) mediaansissetulek, mis on keskklassi sissetuleku hea näitaja, oli 2016. aastal 59 039 dollarit, mis on rekordtase. See oli siiski veidi üle eelmise, 1998. aastal püstitatud rekordi, mis näitab, et keskklassi pere sissetulekute ostujõud on viimase 20 aasta{{millal}} jooksul olnud stagneerunud või langenud. 2013. aasta jooksul oli töötajatele makstav hüvitis 8,969 triljonit dollarit, erainvesteeringute kogumaht aga 2,781 triljonit dollarit.<ref name="cYh3b" /> Ameeriklaste keskmine leibkonna sissetulek on [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] riikide seas kõrgeim ning 2010. aastal oli nende leibkondade mediaantulu mediaan tulemuse järgi neljandal kohal, võrreldes 2007. aasta kõrgeima tasemega. Ühe analüüsi kohaselt langesid keskklassi sissetulekud Ameerika Ühendriikides Kanada omadega kokku 2010. aastal ja võib-olla on 2014. aastaks maha jäänud, samal ajal kui mitmed teised arenenud majandused on viimastel aastatel{{millal}} lõhe täitnud.<ref name="EOcpL" /> === Sissetulekute ebavõrdsus === Sissetulekute ebavõrdsusest on saanud kogu maailmas kuumalt arutatud teema. [[CIA World Factbook|CIA World Factbooki]] andmetel oli USA sissetulekute ebavõrdsus 2017. aastal 156 riigi seas 41. kohal (s.o 74%-l riikidest on sissetulekute jaotus võrdsem).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2172rank.html#us|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=CIA.gov|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-06-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110604005151/http://www.forbes.com/feeds/afx/2007/06/12/afx3810988.html#us|url-olek=ei tööta}}</ref> Kongressi eelarvebüroo andmetel teenisid top 1% sissetulekuga leibkonnad 1979. aastal umbes 9% maksueelsest sissetulekust, võrreldes 19%-ga 2007. aastal ja 17%-ga 2014. aastal. Maksujärgse tulu osas olid need arvud 7 %, 17% ja 13%. Need arvud näitavad, et tippteenijate teenitud tulu osakaal aastatel 1979–2007 enam kui kahekordistus, langes mõnevõrra pärast suure majanduslangusega ning president Barack Obama 2013. aastal kohaldatud kõrgemaid maksumäärasid ja ümberjagamise põhimõtteid. 2012. aasta sissetuleku uuesti sõnastamisel, kasutades 1979. aasta sissetuleku jaotust (mis esindab egalitaarset perioodi 1950–1980), oleks 99% perede keskmine sissetulek umbes 7100 USD rohkem.<ref>{{Netiviide|autor=Eduardo Porter|url=https://www.nytimes.com/2013/11/13/business/rethinking-the-income-gap-and-a-college-education.html|pealkiri=Rethinking the Rise of Inequality|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> Sissetulekute ebavõrdsus on Ameerika Ühendriikides kasvanud ajavahemikul 2005–2012 enam kui kahel kolmest suurlinna piirkonnast.<ref name="LuRhr" /> Top 1% sissetulekut teeninud isikutest moodustas 52 protsenti sissetulekute kasvust aastatel 2009–2015, kus sissetulekut määratletakse kui turutulu, v.a valitsuse siirded,<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://elsa.berkeley.edu/~saez/saez-UStopincomes-2015.pdf|pealkiri=Striking it Richer: The Evolution of Top Incomes in the United States|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> samal ajal kui nende osa kogutulust on enam kui kahekordistunud – 9 protsendist 1976. aastal 20 protsendini 2011. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://pubs.aeaweb.org/doi/pdfplus/10.1257/jep.27.3.3|pealkiri=The Top 1 Percent in International and Historical Perspective|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Vastavalt OECD 2014. aasta aruandele tõusis 80% kogu maksueelse turu tulude kasvust läks top 10%-le aastatel 1975–2007.<ref name="4iLat" /> Mitu majandusteadlast ja teised on väljendanud kasvavat muret sissetulekute ebavõrdsuse pärast, nimetades seda "sügavalt murettekitavaks",<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.tnr.com/blog/timothy-noah/99651/white-house-heres-why-you-have-care-about-inequality|pealkiri=White House: Here's Why You Have To Care About Inequality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ebaõiglaseks,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2002/10/20/magazine/20INEQUALITY.html?pagewanted=all|pealkiri=For Richer|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> demokraatia/sotsiaalse stabiilsuse ohuks<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2011/11/04/opinion/oligarchy-american-style.html?_r=1&partner=rssnyt&emc=rss|pealkiri=Oligarchy, American Style|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://scholar.princeton.edu/sites/default/files/mgilens/files/gilens_and_page_2014_-testing_theories_of_american_politics.doc.pdf|pealkiri=Testing Theories of American Politics: Elites, Interest Groups, and Average Citizens|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200406221448/https://scholar.princeton.edu/sites/default/files/mgilens/files/gilens_and_page_2014_-testing_theories_of_american_politics.doc.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Capital in the Twenty-First Century|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> või rahvusliku allakäigu märgiks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Foreign_Affairs|pealkiri=Foreign Affairs|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Yale'i professor [[Robert J. Shiller|Robert Shiller]] on öelnud: "Arvan, et kõige olulisem probleem, millega me praegu silmitsi seisame, on ebavõrdsuse suurenemine USA-s ja mujal maailmas."<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.stltoday.com/business/local/rising-inequality-most-important-problem-says-nobel-winning-economist/article_a5065957-05c3-5ac0-ba5b-dab91c22973a.html|pealkiri=Rising inequality 'most important problem,' says Nobel-winning economist|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-11-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191117195100/https://www.stltoday.com/business/local/rising-inequality-most-important-problem-says-nobel-winning-economist/article_a5065957-05c3-5ac0-ba5b-dab91c22973a.html|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Thomas Piketty]] Pariisi majanduskoolist väitis, et 1980. aasta järgse ebavõrdsuse suurenemine mängis rolli 2008. aasta kriisis, aidates kaasa rahva rahalisele ebastabiilsusele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Capital_in_the_Twenty-First_Century|pealkiri=Capital in the Twenty-First Century|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2016. aastal väitsid majandusteadlased [[Peter H. Lindert]] ja [[Jeffrey G. Williamson]], et ebavõrdsus on suurem kui riigi asutamisest saadik eales varem.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/wonk/wp/2016/07/01/income-inequality-today-may-be-the-highest-since-the-nations-founding/|pealkiri=Income inequality today may be higher today than in any other era|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2018. aastal oli sissetulekute ebavõrdsus loendusbüroo kõigi aegade kõrgeimal tasemel, [[Gini koefitsient|Gini indeks]] oli 0,485.<ref name="0g16P" /> Teised ei nõustu sellega, öeldes, et ebavõrdsuse küsimus on poliitiline tähelepanu kõrvalejuhtimine nende arvates sellistest probleemidest nagu krooniline töötus ja loid majanduskasv.<ref name=":26">{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/~/media/Research/Files/Articles/2013/03/overstating%20inequality%20costs%20winship/overstating%20inequality%20costs%20winship.pdf|pealkiri=Overstating the Costs of Inequality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-10-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131024141452/http://www.brookings.edu/~/media/Research/Files/Articles/2013/03/overstating%20inequality%20costs%20winship/overstating%20inequality%20costs%20winship.pdf}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.economics21.org/files/e21ib_1.pdf|pealkiri=Income Inequality in America: Fact and Fiction|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-01-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180103174659/https://economics21.org/files/e21ib_1.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> [[George Masoni ülikool|George Masoni ülikooli]] majandusprofessor [[Tyler Cowen]] on nimetanud ebavõrdsust "punaseks heeringaks",<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2014/07/31/upshot/tyler-cowen-on-inequality-and-what-really-ails-america.html|pealkiri=Tyler Cowen on Inequality and What Really Ails America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> öeldes, et selle suurenemist rahvast mõjutavad tegurid võivad samaaegselt olla ka selle vähendamise põhjustajaks kogu maailmas, ning väites, et ebavõrdsuse vähendamiseks mõeldud ümberjagamise poliitikaga saab teha rohkem kahju kui kasu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2014/07/20/upshot/income-inequality-is-not-rising-globally-its-falling-.html|pealkiri=Income Inequality Is Not Rising Globally. It's Falling|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Robert Lucas Jr]] on väitnud, et Ameerika elatustaseme silmatorkavaim probleem on liiga suureks kasvanud valitsus ning hiljutised poliitilised nihked euroopaliku maksustamise, hoolekande kulude ja regulatsiooni suunas võivad USA-d lõputult piirata oluliselt madalamale, Euroopa tasandi sissetuleku trajektoorile.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://econ.washington.edu/files/2013/05/millimansl.pdf|pealkiri=The U.S. Recession of 2007–201?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-08-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140812204022/http://econ.washington.edu/files/2013/05/millimansl.pdf}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304911104576443953024891120?mod=djemEditorialPage_h&mg=reno64-wsj&url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702304911104576443953024891120.html%3Fmod%3DdjemEditorialPage_h|pealkiri=The Disappearing Recovery: What if the weak recovery is all the recovery we are going to get?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mõned teadlased on vaidlustanud ebavõrdsuse suundumusi käsitlevate väidete aluseks olevate andmete õigsuse<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://freebeacon.com/blog/the-full-piketty/|pealkiri=The Full Piketty: Experts raise questions about Frenchman's data on income inequality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304081804579557664176917086|pealkiri=Piketty's Numbers Don't Add Up: Ignoring dramatic changes in tax rules since 1980 creates the false impression that income inequality is rising|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ning majandusteadlased [[Michael Bordo]] ja [[Christopher M. Meissner]] on väitnud, et ebavõrdsust ei saa süüdistada 2008. aasta finantskriisis.<ref name="PQ9nS" /> Kongressi teadusteenistuse raporti kohaselt oli kapitali juurdekasvu maksude progressiivsuse vähenemine USA-s aastatel 1996–2006 kõige suurem sissetulekute ebavõrdsuse suurenemise põhjustaja.<ref name="buLJi" /> Alates 2010. aastast oli USA sissetulekute jaotus [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] riikide seas neljandal kohal [[Türgi]], [[Mehhiko]] ja [[Tšiili]] taga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/els/soc/OECD2013-Inequality-and-Poverty-8p.pdf|pealkiri=Inequality and Poverty|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.compareyourcountry.org/inequality?cr=usa&cr1=oecd&lg=en&page=0|pealkiri=Compare your country: Income distribution and poverty|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.nap.edu/openbook.php?record_id=13497&page=171|pealkiri=U.S. Health in International Perspective|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Brookingsi institutsioon]] teatas 2013. aasta märtsis, et sissetulekute ebavõrdsus suureneb ja muutub püsivaks, vähendades järsult USA sotsiaalset liikuvust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/about/projects/bpea/latest-conference/2013-spring-permanent-inequality-panousi|pealkiri=Inequality Rising and Permanent Over Past Two Decades|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-04-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130408151547/http://www.brookings.edu/about/projects/bpea/latest-conference/2013-spring-permanent-inequality-panousi}}</ref> OECD hindad sotsiaalse liikuvuse alal USA 10. kohale [[Põhjamaad|Põhjamaade]], [[Austraalia]], [[Kanada]], [[Saksamaa]], [[Hispaania]] ja [[Prantsusmaa]] taga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/daveserchuk/2011/12/07/happy-countrysocial-mobility/|pealkiri=Happy Country=Social Mobility?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Suurematest arenenud riikidest on väiksema liikuvusega ainult Itaalia ja Suurbritannia.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2013/12/09/news/economy/america-economic-mobility/index.html|pealkiri=The myth of the American Dream|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-11-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191117200914/https://money.cnn.com/2013/12/09/news/economy/america-economic-mobility/index.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Selle põhjuseks on osaliselt Ameerika vaesuse sügavus, mis jätab vaesed lapsed majanduslikult ebasoodsasse olukorda,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2012/01/05/us/harder-for-americans-to-rise-from-lower-rungs.html?sq=mobility&st=cse&scp=1&pagewanted=all|pealkiri=Harder for Americans to Rise From Lower Rungs|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ehkki teised on täheldanud, et USA suhteline tõus on kõrgema ja laiemalt jaotunud sissetuleku vahemikud tõttu matemaatiliselt raskem kui riikides, kus sissetulek kunstlikult surutakse.<ref name="TMT96" /> Alates 1970. aastatest on tööviljakuse ja mediaansissetulekute vahel olnud kasvav lõhe.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.epi.org/publication/ib330-productivity-vs-compensation/|pealkiri=The wedges between productivity and median compensation growth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Tootlikkuse ja sissetulekute kasvu vahelise lõhe peamine põhjus on töötundide arvu kasv inimese kohta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://faculty-web.at.northwestern.edu/economics/Gordon/SAN-to-NBER%20Baily-Sharpe%20as%20published_130327.pdf|pealkiri=U.S. Productivity Growth: The Slowdown Has Returned After a Temporary Revival|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-08-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140809065612/http://faculty-web.at.northwestern.edu/economics/Gordon/SAN-to-NBER%20Baily-Sharpe%20as%20published_130327.pdf}}</ref> Muud põhjused hõlmavad mitterahaliste hüvitiste suurenemist töötajate hüvitiste osakaaluna (mida ei arvestata CPS-i sissetulekute andmetes), tööjõule sisenevaid sisserändajaid, statistilisi moonutusi, sealhulgas erinevate inflatsiooni reguleerivate asutuste kasutamist BLS-i ja CPS-i poolt, tootlikkuse kasumid on kalduvad vähem töömahukatesse sektoritesse, sissetulekud liiguvad tööjõult kapitalile, oskuste erinevustest tingitud palgaerinevused, tootlikkus on ekslikult paisutatud varjatud tehnoloogiapõhise amortisatsiooni suurenemise ja impordihindade mõõtmise probleemide tõttu ja/või loomulik kohanemisperiood pärast sissetulekute suurenemist aberratsioosses sõjajärgses olukorras.<ref name=":26" /><ref name="A6y6Y" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.itif.org/files/DoesProductivityGrowthStillBenefitWorkingAmericans.pdf|pealkiri=Does Productivity Growth Still Benefit Working Americans?: Unraveling the Income Growth Mystery to Determine How Much Median Incomes Trail Productivity Growth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/timworstall/2012/04/29/the-productivitypay-gap-considering-the-counter-factual-would-productivity-have-grown-if-the-pay-gap-didnt/|pealkiri=The Productivity/Pay Gap: Considering the Counter-Factual, Would Productivity Have Grown if the Pay Gap Didn't?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/news/WCMS_324645/lang--en/index.htm|pealkiri=Global wage growth stagnates, lags behind pre-crisis rates|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> OECD 2018. aasta uuringu kohaselt on USA-s sissetulekute ebavõrdsus palju suurem, kuna töötutele ja riskirühma kuuluvatele töötajatele valitsuse toetus peaaegu puudub ja neid takistab veelgi väga nõrk kollektiivläbirääkimiste süsteem.<ref name="xCuuc" /> === Leibkondade netoväärtus ja rikkuse ebavõrdsus === 2017. aasta 4. kvartali seisuga oli leibkondade koguväärtus USA-s rekordiliselt 99 triljonit dollarit, mis tähendab 5,2 triljoni dollari kasvu võrreldes 2016. aastaga. See kasv kajastab nii aktsiaturu kui ka eluaseme hindade kasvu. See meede on rekordit seadnud alates 2012. aasta 4. kvartalist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/graph/?graph_id=369801|pealkiri=Household and Non-Profit net worth – Real and Nominal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kui jaotada ühtlaselt, tähendab 99 triljonit dollarit keskmiselt 782 000 dollarit leibkonna kohta (umbes 126,2 miljoni leibkonna kohta) või 302 000 dollarit inimese kohta. Keskmine leibkonna netoväärtus (st pooled peredest sellest allapoole ja alla selle) oli 2016. aastal 97 300 dollarit. 25% perede netoväärtus oli mediaan netoväärtus null, samas kui 25.–50. protsentiili keskmine netoväärtus oli 40 000 dollarit.<ref name="C4ZJ3" /> '''Netoväärtus Ameerika Ühendriikides (miljardites dollarites), 2006–2018<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=Federal Reserve Economic Data – Households and Nonprofit Organizations – Net Worth Level|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}</ref>''' <br /><graph>{"version":2,"width":964,"height":220,"data":[{"name":"table","values":[{"x":2006,"y":67704},{"x":2007,"y":68156},{"x":2008,"y":58070},{"x":2009,"y":60409},{"x":2010,"y":64702},{"x":2011,"y":66457},{"x":2012,"y":72316},{"x":2013,"y":81542},{"x":2014,"y":86927},{"x":2015,"y":89614},{"x":2016,"y":95101},{"x":2017,"y":103484},{"x":2018,"y":104329}]}],"scales":[{"name":"x","type":"ordinal","range":"width","zero":false,"domain":{"data":"table","field":"x"}},{"name":"y","type":"linear","range":"height","nice":true,"domain":{"data":"table","field":"y"}}],"axes":[{"type":"x","scale":"x"},{"type":"y","scale":"y"}],"marks":[{"type":"rect","from":{"data":"table"},"properties":{"enter":{"x":{"scale":"x","field":"x"},"y":{"scale":"y","field":"y"},"y2":{"scale":"y","value":0},"fill":{"value":"steelblue"},"width":{"scale":"x","band":"true","offset":-1}}}}]}</graph>Rikaste ebavõrdsus on ebavõrdsem kui sissetulekute ebavõrdsus: top 1%-l kõige rohkem teenivatest leibkondadest oli 2012. aastal umbes 42% kogu netoväärtusest, võrreldes 24%-ga 1979. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://gabriel-zucman.eu/uswealth/|pealkiri=Wealth Inequality in the United States Since 1913|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Föderaalreservi 2017. aasta septembri aruande kohaselt on rikkuse ebavõrdsus rekordtasemel; top 1% kontrollis 2016. aastal 38,6% riigi varandusest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2017/09/27/news/economy/inequality-record-top-1-percent-wealth/index.html|pealkiri=Record inequality: The top 1% controls 38.6% of America's wealth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2022-05-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220531145415/https://money.cnn.com/2017/09/27/news/economy/inequality-record-top-1-percent-wealth/index.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Bostoni nõuanderühm teatab 2017. aasta juuni aruandes, et 1% ameeriklastest kontrollib 2021. aastaks 70% riigi varast.<ref name="PX4JU" /> 10% kõige jõukamate valduses on 80% kogu finantsvarast.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=M0FVPwAACAAJ|pealkiri=Social Inequality: Forms, Causes, and Consequences|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Rikaste ebavõrdsus on USA-s suurem kui enamikus arenenud riikides, välja arvatud [[Šveits]] ja [[Taani]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.theatlantic.com/business/archive/2013/03/yes-us-wealth-inequality-is-terrible-by-global-standards/273908/|pealkiri=Yes, U.S. Wealth Inequality Is Terrible by Global Standards|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Päritud rikkus võib aidata selgitada, miks paljudel rikkaks saanud ameeriklastel võis olla "oluline edumaa".<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.salon.com/2014/03/24/death_of_meritocracy_how_inheritance_is_poisoning_the_american_economy/|pealkiri=You call this a meritocracy? How rich inheritance is poisoning the American economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.economist.com/blogs/buttonwood/2014/03/inequality|pealkiri=Inequality – Inherited wealth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Poliitikauuringute instituudi andmetel kasvas 2012. aasta septembris [[Forbes|Forbesi]] 400 rikkama ameeriklase vara üle 60 protsendi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://inequality.org/selfmade-myth-hallucinating-rich/|pealkiri=The 'Self-Made' Hallucination of America's Rich|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Keskmine leibkonna varandus langes USA-s suur majandussurutise tõttu 35%, 106 591 dollarilt 68 839 dollarini aastatel 2005–2011, kuid on pärast seda taastunud.<ref name="7wxcN" /> Ligikaudu 30% kogu maailma miljonäridest elab Ameerika Ühendriikides (2009. aasta seisuga).<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.capgemini.com/insights-and-resources/by-publication/world-wealth-report-2010/|pealkiri=World Wealth Report 2010 – Resource|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120406122836/http://www.capgemini.com/insights-and-resources/by-publication/world-wealth-report-2010/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Economist Intelligence Uniti]] hinnangul oli USA-s 2008. aastal 16 600 000 miljonäri,<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.barclayswealth.com/files/volume5.pdf|pealkiri=Barclays Wealth Insights|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-03-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090326020703/http://www.barclayswealth.com/files/volume5.pdf}}</ref> lisaks on 34% maailma miljardäridest ameeriklased (2011. aastal).<ref name=":21" /> === Koduomamine === {{Vaata ka|Koduomamine Ameerika Ühendriikides}} [[Fail:South Park, San Diego, California (15036260303).jpg|pisi|312x312px|[[San Diego]] äärelinna vaade õhust]] USA koduomandi määr oli 2018. aasta I kvartalis 64,2%, mis on tunduvalt väiksem kui 2004. aasta 4. kvartali elamumulli ajal seatud kõigi aegade kõrgeim näitaja – 69,2%. Miljonid kodud olid suletud majanduslanguse ajal 2007–2009 ja kaotanud, viies omandimäära 2016. aasta II kvartalis 62,9%-ni. Keskmine omandimäär aastatel 1965–2017 oli 65,3%.<ref name="F4z2I" /> Ameerika Ühendriikide keskmises kodus on inimese kohta rohkem kui 65 m² (700 ruutjalga) ruumi, mis on 50–100% rohkem kui teiste suure sissetulekuga riikide keskmises piirkonnas. Sarnaselt on vidinate ja mugavuste omandiõigus teiste riikidega võrreldes suhteliselt kõrge.<ref name="cEVUa" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/Research/Welfare/bg2064.cfm|pealkiri=How Poor Are America's Poor? Examining the "Plague" of Poverty in America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-03-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100312170900/http://www.heritage.org/Research/Welfare/bg2064.cfm}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The myths of rich and poor: why we're better off than we think|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> [[Pew Research Center]] teatas 2016. aastal, et esimest korda 130 aasta jooksul elavad 18–34-aastased ameeriklased tõenäolisemalt vanemate juures kui üheski teises eluaseme olukorras.<ref name="OLV2I" /> Ühes ATTOM Data Solutionsi uuringus on 70%-l uuritud maakondadest kodud keskmise USA töötaja jaoks üha odavamad.<ref name="s2OhV" /> Alates 2018. aastast on "plahvatanud" nende USA kodanike arv, kes elavad sõidukites, kuna nad ei leia taskukohast eluaset, eriti linnades, kus elukallidus on järsult tõusnud, näiteks [[Los Angeles]], [[Portland]] ja [[San Francisco]].<ref name="HPlr3" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.governing.com/topics/health-human-services/gov-homeless-shelter-car.html|pealkiri='It's the New Form of Affordable Housing': More People Are Living in Their Cars|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Kasum ja palk === {{Vaata ka|USA osariikide loetelu mediaanpalga järgi}} 1970. aastal moodustasid palgad üle 51% USA SKP-st ja kasumid alla 5%. Kuid 2013. aastaks oli palk langenud 44%-ni majandusest, samas kui kasum oli enam kui kahekordistunud – 11%-ni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.theatlantic.com/business/archive/2013/03/corporate-profits-are-eating-the-economy/273687/|pealkiri=Corporate Profits Are Eating the Economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Inflatsiooniga kohandatud ("reaalne") kasutatav isiklik sissetulek inimese kohta tõusis USA-s aastatel 1945–2008 pidevalt, kuid on sellest ajast alates püsinud üldiselt samal tasemel.<ref name="I9q6a" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://thinkprogress.org/economy/2013/01/25/1495171/the-rich-are-enjoying-the-recovery-while-wages-fall-for-everyone-else/|pealkiri=The Rich Are Enjoying The Recovery While Wages Fall For Everyone Else|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2005. aastal oli üle 18-aastaste keskmine isiklik sissetulek vahemikus 3317 dollarist töötute kohta, abielus Aasia-Ameerika naisega<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_067.htm|pealkiri=US Census Bureau, females, 18 or older, unemployed, personal income, 2005|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205211730/http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_067.htm}}</ref> kuni 55 935 dollarini täistööajaga aastaringselt töötava Aasia-Ameerika mehe puhul.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_037.htm|pealkiri=US Census Bureau, male, 18 or older, employed full-time year round, 2005|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205211741/http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_037.htm}}</ref> USA rahvaloenduse andmetel kippus meestel olema suurem sissetulek kui naistel, samal ajal kui asiaadid ja valged teenisid rohkem kui afroameeriklased ja hispaanlased. Kõigi üle 18-aastaste isikute keskmine isiklik sissetulek oli 2005. aastal 24 062 dollarit (32 140 dollarit vähemalt 25-aastaste või vanemate inimeste jaoks).<ref name="EpL92" /> Võrdluspunktina oli miinimumpalga määr 2009. ja 2017. aastal 7,25 dollarit tunnis või 15 080 dollarit 2080 töötunni eest tüüpilisel tööaastal. Miinimumpalk on pisut rohkem kui ühe inimese ühiku vaesuse tase ja umbes neljaliikmelise pere puhul umbes 50% vaesuse määrast. Pew Research Centeri 2014. aasta oktoobri aruande kohaselt on enamiku USA töötajate reaalpalk olnud püsiv või langenud viimase viie aastakümne jooksul, sõltumata töökohtade kasvust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.pewresearch.org/fact-tank/2014/10/09/for-most-workers-real-wages-have-barely-budged-for-decades/|pealkiri=For most workers, real wages have barely budged for decades|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-08-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180806142636/http://www.pewresearch.org/fact-tank/2014/10/09/for-most-workers-real-wages-have-barely-budged-for-decades/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Bloomberg News|Bloomberg]] teatas 2018. aasta juulis, et reaalne SKT inimese kohta on pärast suurt majandussurutist märkimisväärselt kasvanud, kuid reaalne hüvitis tunnis, sealhulgas hüved, pole üldse suurenenud.<ref name="x1Xtp" /> CareerBuilderi 2017. aasta augustikuises uuringus leiti, et 8 töötajat 10-st USA-st elavad palgast palgani. CareerBuilderi pressiesindaja [[Mike Erwin]] süüdistas "seisvat palka ja kallinemist kõigest haridusest kuni paljude tarbekaupadeni".<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/americans-living-paycheck-to-paycheck/|pealkiri=Vast number of Americans live paycheck to paycheck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Föderaalse tarbijate finantskaitsebüroo USA kodanike rahalist heaolu käsitleva uuringu kohaselt on umbes pooltel probleeme arvete tasumisega ja enam kui kolmandikul on olnud raskusi, näiteks kui nad ei saa endale elukohta lubada, otsa saavad nad toidust või kui neil pole piisavalt raha arstiabi maksmiseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.marketwatch.com/story/one-third-of-american-households-cant-afford-food-shelter-or-medical-care-2017-09-27|pealkiri=One-third of American households can't afford food, shelter or medical care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ajakirjaniku ja autori [[Alissa Quart|Alissa Quarti]] sõnul ületab elukallidus kiiresti palkade kasvu, sealhulgas traditsiooniliselt turvaliste ametite, näiteks õpetamise puhul. Ta kirjutab, et "keskklassi elu on nüüd 30% kallim kui see oli 20 aastat tagasi."<ref name="FGndB" /> [[New Yorgi Föderaalne Reservpank]] teatas 2019. aasta veebruaris, et 7 miljonit USA kodanikku on oma automaksetest vähemalt 3 kuud maha jäänud, mis on rekord. Majandusteadlased peavad seda punaseks lipuks, et ameeriklased on vaatamata madalale töötuse määrale hädas arvete tasumisega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.boston.com/cars/car-news/2019/02/13/record-7-million-americans-are-3-months-behind-on-car-payments|pealkiri=Record 7 million Americans are 3 months behind on car payments|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> NPR-i 2019. aasta mais läbi viidud küsitlus leidis, et ameeriklaste maapiirkondade seas võitlevad 40% tervishoiu, toidu ja eluaseme eest ning 49% ei saa endale lubada 1000-dollarist hädaolukorda.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.npr.org/sections/health-shots/2019/05/21/725059882/poll-many-rural-americans-struggle-with-financial-insecurity-access-to-health-ca|pealkiri=Poll: Many Rural Americans Struggle With Financial Insecurity, Access To Health Care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mõned eksperdid väidavad, et USA on kogenud "kahetasandilist taastumist", millest on kasu saanud 60% elanikkonnast, samas kui ülejäänud 40% "madalama astme" elanikest on pingutanud stagneerunud palga tõttu arvete maksmisega, suureneb eluasemekulude, hariduse ja tervishoiu kulude ning kasvavate võlgade osas.<ref name="ezYxL" /> === Vaesus === {{vaata|Vaesus Ameerika Ühendriikides}} [[Fail:Number in Poverty and Poverty Rate 1959 to 2011. United States..PNG|pisi|444x444px|Vaesuses elavate inimeste arv ja vaesuse määr aastatel 1959–2016 Ameerika Ühendriikides]] Alates 1980. aastatest on suhtelise vaesuse määr pidevalt ületanud teiste jõukate rahvaste oma, ehkki võrdluste jaoks ühist andmekogumit kasutades tehtud analüüsid näitavad, et USA absoluutse vaesuse määr turutulude lõikes on madalam kui enamiku teiste jõukate riikide puhul. Äärmine vaesus Ameerika Ühendriikides, mis tähendab, et leibkonnad, kes elavad vähem kui 2 dollari eest päevas (arvestamata neile makstavaid riiklikke toetusi), kahekordistusid 1996. aasta tasemest 1,5 miljoni leibkonnani 2011. aastal, sealhulgas oli 2,8 miljonit last.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://npc.umich.edu/publications/policy_briefs/brief28/policybrief28.pdf|pealkiri=Extreme Poverty in the United States, 1996 to 2011|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191217142924/http://www.npc.umich.edu/publications/policy_briefs/brief28/policybrief28.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> 2013. aastal jõudis laste vaesus rekordtasemele – 16,7 miljonit last elas toiduga kindlustamata leibkondades, mis on umbes 35% rohkem kui 2007. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-21636723|pealkiri=The children going hungry in America|väljaanne=BBC News|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2015. aasta seisuga elab 44 protsenti Ameerika Ühendriikide lastest väikese sissetulekuga peredes.<ref name="7puRu" /> 2016. aastal elas vaesuses 12,7% USA elanikkonnast, võrreldes 13,5%-ga 2015. aastal. Vaesuse määr tõusis 2007. aasta 12,5%-lt enne suurt majandussurutist 15,1%-ni 2010. aastal, langedes seejärel veidi 2007. aasta tasemele. Ajavahemikul 1959–1962 oli vaesuse määr üle 20%, kuid langes kõigi aegade madalaimale tasemele – 11,1%-ini peale 1973. aastal Lyndon Johnsoni presidentuuri ajal alanud vaesussõda.<ref name="KIBQu" /> 2016. aasta juunis hoiatas IMF USA-d, et selle suure vaesuse määraga tuleb kiiresti tegeleda.<ref name="j4wNV" /> Äärmise vaesusega naabruses elavate elanike arv kasvas ajavahemikul 2000–2009 ühe kolmandiku võrra.<ref name=":12" /> Sellistes naabruskondades elavad inimesed kannatavad puuduliku juurdepääsu tõttu kvaliteetsele haridusele; kõrgem kuritegevuse määr; kõrgemad füüsilised ja psüühilised vaevused; piiratud juurdepääs krediidile ja rikkuse kogumisele; kõrgemad hinnad kaupadele ja teenustele; ja piiratud juurdepääs töövõimalustele.<ref name=":12" /> Alates 2013. aastast peetakse 44% Ameerika vaestest elajateks "sügavas vaesuses", sissetulekud 50% või rohkem on alla valitsuse ametliku vaesuspiiri.<ref name="u7HFF" /> USA elamumajanduse ja linnaarengu osakonna iga-aastase kodutute hindamise aruande kohaselt oli 2017. aasta seisuga Ameerika Ühendriikides antud ööl umbes 554 000 kodutut<ref name="VSQj0" /> ehk 0,17% elanikkonnast. Ligi kaks kolmandikku viibis erakorralise varjupaiga või ajutise eluaseme programmi raames ja teine kolmandik elas tänaval, mahajäetud hoones või muus kohas, mis pole mõeldud inimeste asustamiseks. Ligikaudu 1,56 miljonit inimest ehk umbes 0,5% USA elanikkonnast kasutasid 1. oktoobrist 2008 kuni 30. septembrini 2009 erakorralist varjupaika või ajutist eluaseme programmi.<ref name="KUoBO" /> Ligikaudu 44% kodututest töötab.<ref name="kUdie" /> USA-l on arenenud maailmas üks vähem ulatuslikke sotsiaalseid turvavõrke, mis vähendab nii suhtelist kui ka absoluutset vaesust oluliselt vähem kui jõukate riikide keskmine.<ref name="WWG1k" /> Mõned eksperdid väidavad, et vaesuses elavad inimesed peavad konkureerima arengumaadega.<ref name="F9l0j" /> Äärmise vaesuse ja inimõigustega tegeleva USA eriraportööri 2018. aasta mai aruandes leiti, et USA-s elab üle viie miljoni inimese "kolmanda maailma" tingimustes.<ref name="Iw7R1" /> Viimase kolme aastakümne{{millal}} jooksul on Ameerika vaesed vangistatud palju kiiremini kui nende kolleegid teistes arenenud riikides, kusjuures karistussüsteem on "tööealiste vaeste meeste jaoks tavaline".<ref name="ULLNX" /> Mõned teadlased väidavad, et 1970, aastate lõpus alanud üleminek neoliberaalsele sotsiaal- ja majanduspoliitikale on laiendanud karistusriiki, taastanud sotsiaalhoolekande riigi, dereguleeritud majanduse ja kriminaliseerinud vaesuse, "muutes lõpuks seda, mida tähendab Ameerikas vaesus".<ref name="ZFfGL" /><ref name="1Enuc" /><ref name="dyXfC" /> == Tervishoid == {{vaata|Tervishoid Ameerika Ühendriikides}} === Katvus === {{Vaata ka|Ravikindlustuse katvus Ameerika Ühendriikides}} [[Fail:OECD life expectacy and health spending per capita 2013 v1.png|pisi|322x322px|Oodatav eluiga sünnihetkel ja tervishoiukulutusi elaniku kohta OECD riikides 2013. aasta seisuga. USA on välismaa, kus kulutused on palju suuremad, kuid keskmine eluiga on palju väiksem<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/health/health-systems/health-at-a-glance-19991312.htm|pealkiri=OECD Health at a Glance 2015 – Table 3.3|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] Ameerika süsteem on segu avaliku ja erasektori kindlustusest. Valitsus pakub kindlustuskaitset umbes 53 miljonile eakale [[Medicare]]'i kaudu, 62 miljonile väiksema sissetulekuga inimesele [[Medicaid]]i kaudu ja 15 miljonile sõjaväeveteranile veteranide administratsiooni kaudu. Ligikaudu 178 miljonit ettevõttes töötavat töötajat saavad subsideeritud tervisekindlustuse oma tööandja kaudu, samal ajal kui 52 miljonit muud isikut ostavad kindlustuse, kas taskukohase hoolduse seaduse raames välja töötatud subsideeritud turupõhjavahetuse kaudu või otse kindlustusandjatelt. Erasektor osutab tervishoiuteenuseid, välja arvatud veteranide administratsioon, kus arste võtab tööle valitsus.<ref name="fBOik" /> Mitu uuringut näitasid, et kindlustamata isikute arv langes aastatel 2013–2016 laiendatud Medicaidi abikõlblikkuse ja tervisekindlustuse vahetuse tõttu, mis loodi patsientide kaitse ja taskukohase hoolduse seaduse tõttu, mida tuntakse ka kui ACA või [[Obamacare]]. Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo andmetel oli 2012. aastal USA-s tervisekindlustuseta 45,6 miljonit inimest (14,8% alla 65-aastastest elanikest). Pärast peamiste ACA sätete rakendamist 2013. aastal vähenes see arv 18,3 miljoni võrra ehk 40%, 2016. aastaks 27,3 miljoni võrra ehk 8,6% alla 65-aastaste elanikkonnast.<ref name="nKrEr" /> President Trumpi ajal hakkas seni järjest kasvanud tervisekindlustusega hõlmatus otsustavalt vähenema. [[Rahvaste Ühendus]]e fond hindas 2018. aasta mais, et 2016. aasta algusest kuni 2018. aasta alguseni suurenes kindlustamata isikute arv 4 miljoni võrra. Nende kindlustamata osakaal tõusis 2016. aasta 12,7%-lt 15,5%-ni. Mõju oli suurem väiksema sissetulekuga täiskasvanute seas, kellel oli suurem kindlustamata määr kui suurema sissetulekuga täiskasvanutel. Piirkondlikult olid lõuna- ja lääneosariikides kindlustamata intressimäärad kõrgemad kui põhja- ja idaosariikides. Lisaks oli nendel 18 osariigil, kes ei laiendanud Medicaidit, kõrgem kindlustamata intressimäär kui neil, kes seda tegid.<ref name="A6ly6" /> Riikliku terviseprogrammi arstide sõnul põhjustab selline kindlustuse puudumine aastas umbes 48 000 tarbetut surma.<ref name="gMYPw" /> John C. Goodman on rühmituse metoodikat kritiseerinud, kuna ta ei ole uurinud surma põhjust ega jälginud kindlustuse staatuse muutusi aja jooksul, sealhulgas surmahetkel.<ref name="YIM5g" /> Clintoni endise nõuniku Richard Kronicki 2009. aasta uuringus ei leitud, et pärast teatud riskitegurite kontrolli all hoidmist ei suureneks suremus kindlustamata kujul.<ref name="RkeHl" /> === Tulemused === USA jääb tervishoiu üldises tulemuslikkuses maha, kuid on meditsiiniliste uuenduste alal maailmas juhtiv riik. Ainuüksi Ameerika on välja töötanud või andnud panuse kõige olulisematesse meditsiiniuuendustesse, täpsemalt üheksasse uuendusse /välja töötanud esikümnest alates 1975. aastast 2001. aasta arstide küsitluse pingerea järgi, ning EL ja Šveits on andnud panuse kokku viide uuendusse või need välja töötanud. Alates 1966. aastast on ameeriklased saanud rohkem Nobeli meditsiiniauhindu kui ülejäänud maailm kokku. Aastatel 1989–2002 investeeriti Ameerikas biotehnoloogia eraettevõtetesse neli korda rohkem raha kui Euroopas.<ref name="gXgET" /><ref name="5D5tG" /> 17 suure sissetulekuga riigist, mida National Institute of Health 2013. aastal uuris, olid Ameerika Ühendriigid rasvumuse, autode kasutamise ja õnnetuste, tapmiste, imikute suremuse, südame- ja kopsuhaiguste esinemissageduse või selle lähedal kõige kõrgemal kohal või selle lähedal seksuaalselt ülekantud nakkuse, noorukieas raseduse, meelelahutuslikud uimasti- või alkoholisurmade, vigastuse ja puude määrad. Niisugused elustiil ja ühiskondlikud tegurid asetavad USA selle eeldatava eluea alguses selle loendi lõppu. Keskmiselt võib oodata, et USA mees elab peaaegu neli aastat vähem kui kõrgema kohaga riikides, ehkki ameeriklased, kes saavad 75-aastaseks elavad kauem.<ref name="76q5m" /> Üks tarbimisvalik, mis põhjustab mitmeid ülalkirjeldatud vaevusi, on sigaretid. Ameeriklased suitsetasid 2016. aastal 258 miljardit sigaretti.<ref name=":9" /> Sigaretid maksavad USA-le igal aastal 326 miljardit dollarit otseste tervishoiukulude (170 miljardit dollarit) ja kaotused tootlikkuse kaudu (156 miljardit dollarit).<ref name=":9" /> Euroopa arstide 2007. aasta põhjalikus uuringus leiti, et viie aasta vähipatsientide elumus oli USA-s märkimisväärselt suurem kui kõigis 21 uuritud Euroopa riigis, meeste puhul 66,3%, võrreldes Euroopa keskmisega 47,3% ja 62,9%, võrreldes naiste 52,8%-ga.<ref name="dMAKj" /><ref name="UD969" /> Ameeriklased läbivad vähktõve sõeluuringuid oluliselt kiiremini kui teiste arenenud riikide elanikud ning saavad [[MRI]]- ja [[CT]]-diagnostika tehtud kõigi OECD riikide seas kõige kiiremini.<ref name="d0uwX" /> USA inimestel, kellel on diagnoositud kõrge kolesteroolitase või hüpertensioon, on medikamentravi kiiremini kättesaadav kui teistes arenenud riikides, samuti suudetakse selliseid haigusseisundeid teiste riikidega võrreldes paremini kontrolli all hoida.<ref name=":10" /><ref name="e0w9r" /> Diabeetikud saavad ravi tõenäolisemalt ja vastavad ravieesmärkidele USA-s kui Kanadas, Inglismaal või Šotimaal.<ref name=":10" /><ref name="8FAkg" /> Tervisemõõdikute ja hindamise instituudi 2018. aasta uuringu 2016. aasta andmete kohaselt oli USA tervishoiu ja hariduse valdkonnas maailmas 27. kohal, olles 1990. aastal 6. kohal.<ref name="oyGHb" /> === Maksumus === {{Vaata ka|Tervishoiu hinnad Ameerika Ühendriikides}} [[Fail:Healthcare costs to GDP OECD 2015 v1.png|pisi|408x408px|Tulpdiagramm, milles võrreldakse OECD riikide tervishoiukulusid protsendina SKTst]] USA tervishoiukulud on muude meetmete hulgas märkimisväärselt suuremad kui teiste riikide osakaal SKP-st. OECD andmetel olid USA tervishoiukulud 2015. aastal 16,9% SKPst, mis on üle 5% kõrgem kui järgmine kõige kulutavam riik OECD-s. 5% lünk SKP-s moodustab 1 triljon dollarit, umbes 3000 dollarit inimese kohta või kolmandiku võrra suurem järgmise kallima riigi suhtes.<ref name="MJUYy" /> Ameerika Ühendriikide tervishoiuteenuste kõrge hind on tingitud tehnoloogia arengust, halduskuludest, ravimite hinnastamisest, sellest, et tarnijad nõuavad rohkem meditsiinitehnika eest, rohkem arstiabi kui teiste riikide inimesed, arstide kõrged palgad, valitsuse määrused, kohtuasjade ja kolmandate osapoolte maksesüsteemide mõju, mis isoleerivad tarbijad ravi kogukulust.<ref name=":11" /><ref name="XuB4T" /><ref name="ZESWG" /> Madalaimad ravimite, meditsiiniseadmete ja arstidele tehtavate maksete hinnad on valitsuse plaanides. Ameeriklased saavad enamasti rohkem arstiabi kui inimesed teistes riikides, mis aitab märkimisväärselt kaasa kulude suurenemisele. Ameerika Ühendriikides saab inimene pärast südameinfarkti tõenäolisemalt avatud südameoperatsiooni kui teistes riikides. Medicaid maksab paljude retseptiravimite eest Medicare'ist vähem, kuna Medicaidi allahindlused on seotud seadusega, samas kui Medicare'i hinnad lepivad kokku erakindlustusandjad ja ravimifirmad.<ref name=":11" /><ref name="6YiyZ" /> Valitsuse plaanid maksavad sageli vähem kui üldkulud, mille tulemuseks on, et tervishoiuteenuse osutajad viivad kõrgemate hindade kaudu kulud erakindlustatud isikutele.<ref name="sZMPg" /><ref name="p6ebr" /> == Majandussektorite koosseis == {{vaata|Ameerika Ühendriikide majandus sektorite kaupa}} {{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide tehnoloogia- ja tööstusajalugu|Ameerika Ühendriikide töötlev tööstus|Ameerika Ühendriikide põllumajandus}} [[Fail:Wheat harvest.jpg|pisi|287x287px|Nisupõld [[Idaho|Idaho osariigis]]]] USA on maailmas suuruselt teine tootja, mille 2013. aasta tööstustoodang oli 2,4 triljonit USA dollarit. Selle toodang on suurem kui Saksamaa, Prantsusmaa, India ja Brasiilia omad kokku.<ref name="MMJUA" /> Selle peamised tööstused hõlmavad naftat, terast, autosid, ehitusmasinaid, kosmosetööstust, põllutöömasinaid, telekommunikatsiooni, kemikaale, elektroonikat, toiduainete töötlemist, tarbekaupu, saematerjali ja kaevandamist. USA juhib maailma lennukite tootmises, mis moodustab suure osa USA tööstustoodangust.<ref name="UYL7l" /> Ameerika ettevõtted, nagu [[Boeing]], [[Cessna]], [[Lockheed Martin]] ja [[General Dynamics]], toodavad enamiku maailma tsiviil- ja sõjalennukitest Ameerika Ühendriikide tehastes. [[Fail:Survival rate of US start-ups, 1977–2012.svg|pisi|288x288px|USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtete surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja see trend jätkus vähemalt 2012. aastani<ref>{{Netiviide|autor=UNESCO|url=https://books.google.com/books?id=SDHwCgAAQBAJ|pealkiri=UNESCO Science Report: towards 2030|väljaanne=UNESCO|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] USA majanduse töötlevas tööstuses on viimase mitme aasta{{millal}} jooksul märkimisväärselt kadunud töökohti.<ref name="ZriR0" /><ref name="DrTcJ" /> 2004. aasta jaanuaris oli selliste töökohtade arv 14,3 miljonit, mis on vähenenud 3,0 miljoni töökoha võrra ehk 17,5 protsenti võrreldes alates 2000. aasta juulist ja umbes 5,2 miljonit alates ajaloolisest tipptasemest 1979. aastal. Töötlemine töötlevas tööstuses oli madalaim alates 1950. aasta juulist.<ref name="Ida63" /> Terasetööliste arv vähenes 500 000-lt 1980. aastal 224 000-ni 2000. aastal.<ref name="dIogO" /> USA toodab umbes 18% kogu maailma töötleva tööstuse toodangust – see osa on vähenenud, kuna teised riigid arendasid välja konkurentsivõimelise töötleva tööstuse.<ref name="bEv4J" /> Töökohtade vähenemine mahu pideva kasvu ajal on tingitud mitmest tegurist, sealhulgas suurenenud tootlikkus, kaubandus ja ilmalikud majanduse suundumused.<ref name="Ida63" /> Lisaks on telekommunikatsiooni-, farmaatsia-, õhusõidukite, raskete masinate ja muude tööstuste kasv koos langusega madalama taseme, madala kvalifikatsiooniga tööstuses, nagu rõivad, mänguasjad ja muu lihtne tootmine, mõne USA töökoha kõrgema kvalifikatsiooniga ja paremini tasustatava töö tulemusel. USA-s on palju vaieldud selle üle, kas töötleva tööstuse langus on seotud Ameerika ametiühingutega, välismaiste madalamate palkadega või mõlemaga.<ref name="4XRyh" /><ref name="1CxtV" /><ref name="tAigD" /> Toodete hulka kuuluvad nisu, mais, muud terad, puuviljad, köögiviljad, puuvill; veiseliha, sealiha, linnuliha, piimatooted, metsasaadused ja kala. == Energeetika, transport ja telekommunikatsioon == === Transport === {{vaata|Transport Ameerika Ühendriikides}} ==== Maanteed ==== [[Fail:Map of current Interstates.svg|pisi|295x295px|Osariikidevaheliste maanteede süsteemi pikkus on 75 480 km<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.fhwa.dot.gov/interstate/faq.htm#question3|pealkiri=Interstate FAQ|väljaanne=fhwa.dot.gov|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] USA majandus sõltub inimeste ja kaupade liikumisel maanteetranspordist. Isiklikus transpordis domineerivad autod, mis liiguvad 6,4 miljoni kilomeetri pikkuste avalike teede võrgustikus<ref name="8KN4G" />, sealhulgas üks maailma pikemaid maanteevõrgustikke, mille pikkus on 91 700 km.<ref name="tdRsY" /> Maailma suuruselt teisel autoturul Ameerika Ühendriikides<ref name="AyX9b" /> on mootorsõidukite omamine ühe inimese kohta suurim – 765 sõidukit 1000 ameeriklase kohta.<ref name="UlP09" /> Ligikaudu 40% isiklikest sõidukitest on kaubikud, maasturid või kergveokid.<ref name="R1Nkp" /> ==== Raudtee ==== [[Fail:Houston Industrial panorama and Port of Houston, Texas LCCN2011630961.tif|pisi|298x298px|Houstoni sadam, mis on USA üks suuremaid sadamaid]] Massiline transiit moodustab 9% kogu USA tööreisidest.<ref name="CkJCn" /><ref name="E9IIR" /> Kaupade vedu raudteel on ulatuslik, ehkki suhteliselt väike reisijate arv (umbes 31 miljonit aastas) kasutab reisimiseks linnalähiliinide raudteed, osaliselt madala rahvaarvu tiheduse tõttu kogu rahvas.<ref name="vMrtz" /><ref name="Tf7M0" /> Riikliku linnadevahelise reisijate raudteevõrgustiku [[Amtrak|Amtrakiga]] sõitmine kasvas aga aastatel 2000–2010 peaaegu 37%.<ref name="7zb69" /> Samuti on viimastel aastatel{{millal}} kiirenenud kergliiklusteede areng. [[California]] osariik ehitab praegu{{millal}} riigi esimest [[kiirraudteesüsteem]]i.{{lisa viide}} ==== Lennundus ==== [[Tsiviillennundus|Tsiviillennundussektor]] on täielikult eraomandis ja alates 1978. aastast on see suuresti dereguleeritud, samas kui enamik suuremaid lennujaamu on riigi omandis.<ref name="O9Ai7" /> Kolm suurimat lennufirmat maailmas, mis veavad reisijaid, baseeruvad USA-s; [[American Airlines]] on number üks pärast seda, kui ettevõte omandas [[U.S. Airways|U.S. Airwaysi]] 2013. aastal.<ref name="lm1sP" /> Maailma 30 kõige suuremast reisijate lennujaamast asub 12 Ameerika Ühendriikides, sealhulgas ka kõige suurem, [[Hartsfieldi-Jacksoni Atlanta rahvusvaheline lennujaam]].<ref name="I4Onx" /> === Energeetika === {{vaata|Energeetika Ameerika Ühendriikides}} [[Fail:Countries by Natural Gas Proven Reserves (2014).svg|pisi|301x301px|Riigid maagaasi tõendatud varude järgi (2014). USA on maailma suuruselt neljas maagaasivarude poolest]] USA on kogu tarbimisel suuruselt teine [[Energia tarbimine|energiatarbija]] maailmas.<ref name="ahaOm" /> USA on Kanada ja paljude teiste riikide järel energiatarbimises elaniku kohta seitsmendal kohal.<ref name="Na4q3" /> Suurem osa sellest energiast saadakse fossiilkütustest: 2005. aastal tuli hinnanguliselt 40% riigi energiast naftast, 23% [[Kivisüsi|kivisöest]] ja 23% [[Maagaas|maagaasist]]. [[Tuumaenergia|Tuumaenergiaga]] varustati 8,4% ja [[Taastuvenergia|taastuvenergiaga]] 6,8%, mis tulenes peamiselt [[Hüdroelektrijaam|hüdroelektrijaamadest]], ehkki ka muudest taastuvatest energiaallikatest.<ref name="r7Mkb" /> Ameerika sõltuvus naftaimpordist kasvas 24%-lt 1970. aastal 65%-ni 2005. aasta lõpuks.<ref name="yzCBy" /> Transpordi tarbimise protsent on kõrgeim – see moodustas 2006. aastal umbes 69% Ameerika Ühendriikides kasutatud naftast<ref name="4geSx" /> ja 55% kogu maailmas tarbitavast naftast nagu ka [[Hirschi raport]]is dokumenteeritud. 2013. aastal importis Ameerika Ühendriigid 2808 miljonit barrelit [[Nafta|toornaftat]], võrreldes 3377 miljoni barreliga 2010. aastal.<ref name="zvHak" /> Kuigi USA on suurim kütuseimportija, teatas [[Wall Street Journal|The Wall Street Journal]] 2011. aastal, et riigist on peagi saamas netokütuse eksportija. Esimest korda 62 aasta jooksul. Selles avaldati ootused, et see jätkub 2020. aastani.<ref name="eWNOH" /> Tegelikult oli 2011. aastal riigist suurim eksport nafta.<ref name="bVFs5" /> === Telekommunikatsioon === {{vaata|Internet Ameerika Ühendriikides}} Internet töötati välja USA-s ja riigis on mitmed maailma suurimad interneti sõlmpunktid.<ref name="TOnUG" /> == Rahvusvaheline kaubandus == {{vaata|Ameerika Ühendriikide väliskaubandus|Ameerika Ühendriikides tariifid}} {{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide ekspordi loetelu|Ameerika Ühendriikide suurimate kaubanduspartnerite loetelu|Ameerika Ühendriikide impordi loetelu|Ameerika Ühendriikide impordi ja ekspordi võrdlus|USA osariikide ja territooriumide loetelu ekspordi järgi|USA osariikide ja territooriumide loetelu impordi järgi}} [[Fail:Protectionist measures taken 2008–2013 according to Global Trade Alert.png|pisi|336x336px|Protektsionistlikud meetmed riigiti alates 2008. aastast<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://europe.chinadaily.com.cn/epaper/2011-07/01/content_12816499.htm|pealkiri=Crying wolf about protectionism|väljaanne=Chinadaily|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref name="global-tra">{{Netiviide|autor=|url=http://www.globaltradealert.org/|pealkiri=Global Trade Alert – Independent monitoring of policies that affect world trade|väljaanne=Global Trade Alert|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] USA on maailmas suuruselt teine [[kaubandusriik]].<ref name="S3wwC" /> Kogu planeedil on ringluses palju USA dollareid; umbes 60% rahvusvahelises kaubanduses kasutatavatest vahenditest on USA dollarid. Samuti kasutatakse dollarit standardse valuutaühikuna rahvusvahelistel turgudel sellistele kaupadele nagu kuld ja nafta.<ref name="OLTvK" /> [[NAFTA|Põhja-Ameerika vabakaubandusleping]] ehk NAFTA lõi 1994. aastal maailma ühe suurima kaubandusbloki. Alates 1976. aastast on USA-l olnud kaubavahetuse puudujäägid teiste riikidega ja alates 1982. aastast on jooksevkonto puudujäägis. Riigi pikaajaline teenustekaubanduse ülejääk siiski püsis ja jõudis 2013. aastal rekordilise 231 miljardi dollarini.<ref name="5vKrN" /> USA kaubavahetuse puudujääk suurenes 502 miljardilt dollarilt 2016. aastal 552 miljardi dollarini 2017. aastal, kasv on 50 miljardit dollarit ehk 10%.<ref name="1yfRN" /> 2017. aasta jooksul oli impordi kogumaht 2,90 triljonit dollarit, eksport aga 2,35 triljonit dollarit. Kaupade netopuudujääk oli 807 miljardit dollarit, samas kui teenuste netoülejääk oli 255 miljardit dollarit.<ref name="YaEgG" /> Ameerika kümme suurimat kaubanduspartnerit on [[Hiina]], [[Kanada]], [[Mehhiko]], [[Jaapan]], [[Saksamaa]], [[Lõuna-Korea]], [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]], [[India]] ja [[Taiwan]].<ref name=":13" /> Kaubavahetuse defitsiit Hiinaga kasvas 347 miljardilt dollarilt 2016. aastal 376 miljardi dollarini 2017. aastal, kasv 30 miljardit dollarit ehk 8%. 2017. aastal oli USA kaubavahetuse puudujääk Mehhikoga 71 miljardit dollarit ja Kanadaga 17 miljardit dollarit.<ref name="EZ1Rm" /> {| class="wikitable sortable" |+ ! colspan="10" |2014. aasta kaubandusebilanss (ainult kaubad; miljardites dollarites)<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.businessinsider.com/balance-of-goods-us-trading-partners-from-goldman-sachs-2017-5|pealkiri=This chart shows how America stacks up in trade with everyone in the world|väljaanne=Business Insider|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- ! !Hiina !Euroala !Jaapan !Mehhiko !Vaikse ookeani piirkond !Kanada !Lähis-Ida !Ladina-Ameerika !Kokku kaupade kaupa |- |'''Arvutid''' | –151,9 |3,4 | –8,0 | –11,0 | –26,1 |20,9 |5,8 |12,1 |'''–155,0''' |- |'''Nafta, gaas, mineraalid''' |1,9 |6,4 |2,4 | –20,8 |1,1 | –79,8 | –45,1 | –15,9 |'''–149,7''' |- |'''Veondus''' |10,9 | –30,9 | –46,2 | –59,5 | –0,5 | –6,1 |17,1 |8,8 |'''–106,3''' |- |'''Rõivad''' | –56,3 | –4,9 |0,6 | –4,2 | –6,3 |2,5 | –0,3 | –1,1 |'''–69,9''' |- |'''Elektriseadmed''' | –35,9 | –2,4 | –4,0 | –8,5 | –3,3 |10,0 |1,8 |2,0 |'''–40,4''' |- |'''Muu tootmine''' | –35,3 |4,9 |2,7 | –2,8 | –1,4 |5,8 | –1,5 |1,8 |'''–25,8''' |- |'''Mööbel''' | –18,3 | –1,2 |0,0 | –1,6 | –2,1 |0,4 |0,2 |0,0 |'''–22,6''' |- |'''Masinad''' | –19,9 | –27,0 | –18,8 |3,9 |7,6 |18,1 |4,5 |9,1 |'''–22,4''' |- |'''Primaarsed metallid''' | –3,1 |3,1 | –1,8 |1,0 |1,9 | –8,9 | –0,9 | –10,4 |'''–19,1''' |- |'''Valmismetallid''' | –17,9 | –5,9 | –3,5 |2,8 | –4,3 |7,3 |1,2 |1,9 |'''–18,5''' |- |'''Plastmass''' | –15,7 | –1,9 | –2,0 |5,7 | –4,1 |2,6 | –0,1 |0,5 |'''–15,0''' |- |'''Tekstiil''' | –12,3 | –1,1 | –0,3 |2,8 | –4,6 |1,5 | –0,9 |0,2 |'''–14,7''' |- |'''Joogid, tubakas''' |1,3 | –9,9 |0,6 | –3,3 |0,0 |1,0 |0,2 | –0,6 |'''–10,6''' |- |'''Mittemetalsed mineraalid''' | –6,1 | –1,9 | –0,4 | –1,2 |0,1 |1,9 | –0,5 | –0,8 |'''–8,9''' |- |'''Paber''' | –2,7 |1,2 |1,1 |4,3 |1,2 | –9,8 |0,9 | –1,9 |'''–5,8''' |- |'''Kemikaalid''' | –3,9 | –39,5 | –1,5 |19,1 |3,2 |4,6 | –2,4 |15,8 |'''–4,7''' |- |'''Toit''' |0,7 | –3,6 |6,1 |4,9 |0,9 |0,1 |1,4 | –1,1 |'''9,5''' |- |'''Põllumajandus''' |17,8 |6,2 |7,3 | –3,0 |5,7 | –0,8 |2,8 | –6,5 |'''29,5''' |- |'''Petrooleum''' |0,6 | –1,2 |0,1 |16,6 | –2,0 | –0,1 |0,6 |18,3 |'''32,9''' |- |'''Kokku riigi/piirkonna kohta''' |'''–346,1''' |'''–106,1''' |'''–65,6''' |'''–54,9''' |'''–33,0''' |'''–29,0''' |'''–15,1''' |'''32,3''' | |} == Finantsseisund == {{vaata|Ameerika Ühendriikide finantsseisund}} [[Fail:Government debt gdp.png|pisi|332x332px|Valitsussektori võlg protsendina SKTst IMF järgi (2018)]] USA leibkondade ja mittetulunduslik netoväärtus ületas 2018. aasta I kvartalis esmakordselt 100 triljonit dollarit; alates 2012. aasta 4. kvartalist on see rekordid püstitatud igas tulevas kvartalis.<ref name="G2d1w" /> USA föderaalvalitsus [[riigivõlg]] oli 2018. aasta mais 21,1 triljonit dollarit, veidi üle 100% SKP-st.<ref name="9SjSp" /> Kasutades riigivõla alamhulka, mida nimetatakse "üldsuse võlg", oli USA võlg 2017. aastal umbes 77% SKPst. Selle mõõtme järgi oli USA 2017. aasta riikide seas 43. kohal.<ref name="R7hWV" /> Üldsuse võlg tõusis suure majandussurutise ja selle tagajärgede tõttu märkimisväärselt. Eeldatavasti jätkub tõus, kui riigi üldsuse võlg on 2028. aastaks 100% SKPst.<ref name="OQ5HN" /> [[USA riigivõlg]] oli 1980. aastal 909 miljardit dollarit, mis võrdub 33%-ga Ameerika sisemajanduse kogutoodangust (SKP); 1990. aastaks oli see arv enam kui kolmekordistunud 3,2 triljonini dollarini ehk 56%-ni SKTst.<ref name="dYcSc" /> 2001. aastal oli riigivõlg 5,7 triljonit dollarit; võla suhe SKPsse püsis aga 1990. aasta tasemel.<ref name="nwRGH" /> Võlatase tõusis järgmisel kümnendil kiiresti ja 28. jaanuaril 2010 tõsteti USA võla ülemmäär 14,3 triljonini.<ref name="664hl" /> Ameerika Ühendriikide 2010. aasta föderaalse eelarve põhjal kasvab koguvõlg peaaegu 100%-ni SKTst, võrreldes 2009. aasta alguse tasemega umbes 80%.<ref name="6grPv" /> [[Valge Maja]] hinnangul ületab valitsuse võla teenindamise vaheleht 2019. aastal 700 miljardit dollarit aastas, rohkem kui 2009. aastal 202 miljardit dollarit.<ref name="LeONK" /> USA riigikassa statistika näitab, et 2006. aasta lõpus oli USA-välistel kodanikel ja asutustel 44% üldsuse föderaalsest võlast.<ref name="rrMRX" /> Alates 2014. aastast on Hiina riigivõlakirjade suurim välisrahastaja Hiina, kellel on 1,26 triljoni dollari väärtuses riigivõlakirju.<ref name="eJoQV" /> Ameerika Ühendriikide üldine finantsseisund hõlmab 2014. aasta seisuga 269,6 triljonit dollarit leibkondade, ettevõtete ja valitsusasutuste omanduses olevaid varasid, mis on enam kui 15,7-kordne Ameerika Ühendriikide aastane sisemajanduse kogutoodang. Võlad olid samal perioodil 145,8 triljonit dollarit, mis on umbes 8,5 korda suurem aasta sisemajanduse kogutoodangust.<ref name="wioVk" /> Alates 2010. aastast on USA riigikassas valitsussektori võla reaalintressimäärad olnud negatiivsed.<ref name="kOyPT" /> Sellised madalad intressimäärad, mida inflatsioonimäär ületab, tekivad siis, kui turg usub, et piisavalt madala riskiga alternatiive pole olemas, või kui on vaja populaarseid institutsionaalseid investeeringuid nagu kindlustusettevõtted, pensionid või võlakirjad, rahaturg ja tasakaalustatud investeerimisfondid või investeerida riskimaandamiseks piisavalt suuri summasid riigikassa väärtpaberitesse.<ref name=":14" /> [[Lawrence Summers]] ja teised väidavad, et nii madala intressimääraga säästab riigivõlgade laenamine maksumaksjate raha ja parandab krediidivõimet.<ref name="VAwgo" /> 1940. aastate lõpust kuni 1970. alguseni vähendasid mõlemad USA ja Ühendkuningriik oma võlakoormust umbes 30–40% SKTst kümne aasta jooksul, kasutades ära negatiivseid reaalintressimäärasid, kuid pole garantiid, et valitsemissektori võlakoormus jätkub ja jääb nii madalale.<ref name=":14" /> Jaanuaris 2012 soovitas väärtpaberitööstuse ja finantsturgude liidu USA riigikassa laenuvõtmise nõuandekomitee ühehäälselt lubada riigivõlg enampakkumisele viia veelgi madalamate negatiivsete absoluutmääradega.<ref name="gvDYH" /> == Valuuta ja keskpank == {{vaata|USA dollar|Föderaalreservi Süsteem}} [[Fail:USDnotesNew.png|pisi|300x300px|USA paberraha]] [[USA dollar|Ameerika Ühendriikide dollar]] on Ameerika Ühendriikide rahaühik. USA dollar on rahvusvahelistes tehingutes enim kasutatav valuuta.<ref name="3ekHu" /> Mitmed riigid kasutavad seda oma ametliku valuutana ja paljudes teistes on see ''de facto'' valuuta.<ref name=":15" /> [[Föderaalvalitsus]] üritab madala inflatsiooni, kiire majanduskasvu ja madala tööpuuduse hoidmiseks kasutada nii [[Rahapoliitika|rahapoliitikat]] (raha pakkumise kontrollimine selliste mehhanismide kaudu nagu intressimäärade muutused) kui ka [[Fiskaalpoliitika|fiskaalpoliitikat]] (maksud ja kulutused). Stabiilse valuuta- ja rahapoliitika tagamiseks moodustati 1913. aastal [[Föderaalreservi Süsteem|föderaalreservina]] tuntud erapank. USA dollarit on peetud üheks stabiilsemaks valuutaks maailmas ja paljud rahvad tagavad omavääringu USA dollarireservidega.<ref name=":15" /> USA dollar on säilitanud oma positsiooni maailma peamise reservvaluutana, ehkki sellele rollile seatakse järk-järgult ohtu.<ref name="AmcpW" /> Peaaegu kaks kolmandikku kogu maailmas hoitavatest valuutareservidest hoitakse USA dollarites, võrreldes järgmise populaarseima valuuta [[euro]], milles hoitakse umbes 25% maailmas hoitavatest valuutareservidest.<ref name="Dh0NM" />USA riigivõla suurenemine ja kvantitatiivne leevendamine on pannud mõned arvama, et USA dollar kaotab oma staatuse maailma reservvaluutana; need ennustused pole aga vilja kandnud.<ref name="QMPRz" /> == Seadus ja valitsus == USA oli 2012. aastal [[Äritegevuse lihtsuse indeks|äritegevuse lihtsuse indeksis]] 4. kohal, [[Fraseri instituut]] 2012. aastal [[Maailma majandusvabaduse indeks|maailma majandusvabaduse indeksis]] 18. kohal, [[Wall Street Journal|The Wall Street Journali]] ja [[Heritage Foundation|Heritage Foundationi]] 2012. aastal [[Majandusvabaduse indeks|majandusvabaduse indeksis]] 10. kohal, 2014. aasta ülemaailmse võimaliku kaubanduse aruande 15. koht<ref name="MNh2k" /> ja ülemaailmse konkurentsivõime aruande kolmas koht.<ref name="AwuWj" /> 2014. aasta majandusvabaduse indeksi järgi, mille avaldasid [[Wall Street Journal|The Wall Street Journal]] ja [[The Heritage Foundation]], on USA langenud majanduslikult kõige vabamate riikide esikümnest välja. USA majandusvabadus on seitsme aasta jooksul püsivalt langenud ja see on ainus riik, mis on seda teinud.<ref name=":16" /> Indeks mõõdab iga riigi pühendumust vaba ettevõtlusele skaalal 0–100. Riigid, kes kaotavad majandusvabaduse ja saavad madalad indeksitulemid, on majandusliku stagnatsiooni, kõrge töötuse määra ja halvenevate sotsiaalsete tingimuste ohus.<ref name="hYVxy" /><ref name="SANOP" /> 2014. aasta majandusvabaduse indeks andis USA-le tulemuse 75,5 ja on edetabelis maailmas 12. kohal. See langes kaks kohta edetabelis ja selle tulemus on poole punkti võrra madalam kui 2013. aastal.<ref name=":16" /> === Määrused === {{vaata|Ameerika Ühendriikide haldusõigus}} [[Fail:BankingCrises.svg|pisi|264x264px|Riikide arv, kus alates 1800. aastast on igal aastal panganduskriis<ref name="global-tra" />|alt=]] USA föderaalvalitsus reguleerib eraettevõtlust mitmel viisil. Regulatsioone on laias laastus kahesuguseid. Mõnede jõupingutuste eesmärk on otseselt või kaudselt hindade kontrolli all hoidmine. Tavaliselt on valitsus püüdnud luua riiklikult reguleeritud [[Monopol|monopole]], näiteks elektriettevõtted, lubades samal tasemel hinnad, mis tagaksid neile normaalse kasumi. Vahel on valitsus laiendanud majanduskontrolli ka muudele tööstusharudele. Suurele majandussurutisele järgnenud aastatel töötas see välja keeruka süsteemi põllumajandustoodete hindade stabiliseerimiseks, mis kipuvad reageerima kiiresti muutuvale pakkumise ja nõudluse muutustele metsikult. Hulk teisi tööstusharusid – kaubaveod ja hiljem ka lennuettevõtjad – otsisid ise edukalt regulatsiooni, et piirata seda, mida nad pidasid kahjulikeks hinnalangusteks, seda protsessi nimetati [[Regulatiivne püüdmine|regulatiivseks püüdmiseks]].<ref name=":17" /> Teine majandusregulatsiooni vorm, [[monopolidevastane seadus]], püüab tugevdada turujõude, nii et otsene reguleerimine pole vajalik. Valitsus – ja mõnikord ka eraõiguslikud osapooled – on monopolidevastaseid seadusi kasutanud selliste tegevuste või ühinemiste keelamiseks, mis piiravad põhjendamatult konkurentsi.<ref name=":17" /> [[Pangaregulatsioon on Ameerika Ühendriikides]] väga killustatud võrreldes teiste [[G10]] riikidega, kus enamikul riikidel on ainult üks pankade regulaator. USA-s on pangandust reguleeritud nii föderaalsel kui ka osariigi tasandil. USA-s on ka üks kõige enam reguleeritud panganduskeskkondi maailmas; paljud määrused ei ole siiski seotud usaldusväärsusega, vaid keskenduvad pigem privaatsusele, avalikustamisele, pettuste ennetamisele, rahapesu ja terrorismi tõkestamisele, liigkasuvõtmise vastasele laenudele ning madalama sissetulekuga segmentidele laenamise edendamisele. Alates 1970. aastatest on valitsus kontrollinud eraettevõtteid ka sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, näiteks avalikkuse tervise ja ohutuse parandamiseks või tervisliku keskkonna säilitamiseks. Näiteks tööohutuse ja töötervishoiu amet kehtestab ja rakendab tööohutuse standardeid ning [[Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseamet]] pakub standardeid ja määrusi õhu, vee ja maaressursside säilitamiseks. [[FDA|USA toidu- ja ravimiamet]] reguleerib, millised ravimid võivad turule jõuda, ning sätestab ka toiduainete avalikustamise standardid.<ref name=":17" /> 20. sajandi viimase kolme kümnendi jooksul muutus ameeriklaste suhtumine regulatsiooni oluliselt. 1970. aastatel hakkasid poliitikakujundajad üha enam veenduma, et majanduse reguleerimine kaitseb ettevõtteid sellistes tööstusharudes nagu lennundus ja autoveod. Samal ajal tekitasid tehnoloogilised muutused uusi konkurente mõnes tööstusharus, näiteks telekommunikatsioonis, mida kunagi peeti loomulikeks monopolideks. Mõlemad arengud viisid regulatsiooni kergendavate seaduste korrani.<ref name=":17" /> Kui Ameerika kahe mõjukaima erakonna juhid pooldasid 1970., 1980. ja 1990. aastatel üldiselt majanduse [[Dereguleerimine|dereguleerimist]], siis sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks kavandatud määruste osas oldi vähem nõus. Ühiskondlik reguleerimine oli omandanud kasvava tähtsuse depressioonile ja II maailmasõjale järgnenud aastatel ning jällegi 1960. ja 1970. aastatel. 1980. aastatel leevendas valitsus töö-, tarbija- ja keskkonnaeeskirju, tuginedes ideele, et selline regulatsioon sekkub [[Vaba ettevõtlus|vaba ettevõtlusse]], suurendab ettevõtlusega seotud kulusid ja aitab seega kaasa inflatsioonile. Vastus sellistele muutustele on segane; paljud ameeriklased väljendasid jätkuvalt muret konkreetsete sündmuste või suundumuste pärast, kutsudes valitsust välja andma mõnes valdkonnas, sealhulgas keskkonnakaitses, uusi määrusi.<ref name=":17" /> Seal, kus seadusandlikud kanalid pole reageerinud, on mõned kodanikud pöördunud kohtute poole, et kiiremini lahendada sotsiaalseid probleeme. Näiteks 1990. aastatel kaebasid üksikisikud ja lõpuks valitsus ise tubakaettevõtteid sigareti suitsetamise terviseriskide üle. 1998. aasta tubakatoodete levitamise põhileping nägi riikidele ette pikaajalisi makseid suitsetamisega seotud haiguste ravimisega seotud meditsiinikulude katmiseks.<ref name=":17" /> Aastatel 2000–2008 toimus USA majandusregulatsiooni kiireim laienemine alates 1970. aastate algusest. Uute lehtede arv föderaalses registris, mis on majanduse reguleerimise volikiri, tõusis 64 438 uuelt leheküljelt 2001. aastal 78 090 uuele lehele 2007. aastal, mis on rekordiline arv määrusi. Majanduslikult olulised määrused, mis on määratletud kui määrused, mis maksavad rohkem kui 100 miljonit dollarit aastas, kasvasid 70%. Kulutused reguleerimisele kasvasid 62%, 26,4 miljardilt dollarilt 42,7 miljardi dollarini.<ref name="TzDmq" /> === Maksustamine === {{vaata|Maksustamine Ameerika Ühendriikides}} [[Fail:Taxes revenue by source chart history.png|pisi|438x438px|Maksutulu protsentuaalselt USA-s maksuliigi järgi]] [[Maksustamine Ameerika Ühendriikides]] on keeruline süsteem, mis võib hõlmata makset vähemalt neljale erinevale valitsustasandile ja paljusid maksustamisviise. Makse nõuavad föderaalvalitsus, osariikide valitsused ja sageli kohalikud omavalitsused, kuhu võivad kuuluda maakonnad, vallad, alevid, koolipiirkonnad ja muud eriotstarbelised linnaosad, sealhulgas tuletõrje-, kommunaal- ja transiidipiirkonnad.<ref name="oSHcQ" /> Maksuvormid hõlmavad tulu-, kinnisvara-, müügi-, impordi-, palga-, kinnisvara- ja kingimaksusid, aga ka mitmesuguseid tasusid. Kui arvestada maksustamist kõigil valitsustasanditel, oli kogu maksustamine protsentides SKTst 2011. aastal umbes 25%.<ref name="43EBD" /> Musta majanduse osakaal USA majanduses on teiste riikidega võrreldes väga väike.<ref name="wVnkc" /> Ehkki USA põhiseadusega on föderaalne varamaks keelatud, välja arvatud juhul, kui laekumised jagunevad osariikide vahel nende elanike poolt, on riigi ja kohalike omavalitsuste omandimaks kinnisvara omandimaks ja kuna kapitali kasvutulu maksustatakse nominaalse inflatsiooni asemel – korrigeeritud kasum, kapitali juurdekasvu maks võrdub inflatsioonimäära omandimaksuga.<ref name=":18" /> USA maksustamine on üldiselt progressiivne, eriti föderaalsel tasandil, ja arenenud maailmas üks progressiivsemaid.<ref name="3EYgS" /><ref name="uixBh" /><ref name="hD5JE" /><ref name="ef2Rg" /> Arutletakse selle üle, kas maksud peaksid olema rohkem või vähem progressiivsed.<ref name=":18" /><ref name="myHCk" /><ref name="NdxmK" /><ref name="UtcG6" /> === Kulud === {{vaata|Ameerika Ühendriikide föderaalne eelarve|USA valitsuse kulutused|USA riigivõlg}} [[Fail:2018 Federal Budget Infographic.png|pisi|423x423px|CBO: USA föderaalse kulutuste ja tulude komponendid eelarveaastaks 2018. Peamised kulukategooriad on tervishoid, sotsiaalkindlustus ja riigikaitse; tulu- ja palgamaksud on peamised tuluallikad]] Ameerika Ühendriikide avaliku sektori kulutused moodustavad umbes 38% SKPst (föderaalsed on umbes 21%, ülejäänud osariigid ja kohalikud omavalitsused).<ref name="TUp8A" /> Igal valitsustasandil on palju otseseid teenuseid. Näiteks föderaalvalitsus vastutab riigikaitse eest, teadusuuringute eest, mis viivad sageli uute toodete väljatöötamiseni, viib läbi kosmoseuuringuid ja juhib arvukalt programme, mille eesmärk on aidata töötajatel arendada töökohal vajalikke oskusi ja leida tööd (sealhulgas kõrgharidus). Valitsusekulutused mõjutavad märkimisväärselt kohalikku ja piirkondlikku majandust ning majandustegevuse üldist tempot. Osariikide valitsused vastutavad enamiku maanteede ehitamise ja hooldamise eest. Riigikoolide rahastamisel ja haldamisel on juhtiv roll riigi-, maakonna- või linnavalitsusel. Politsei ja tuletõrje eest vastutavad peamiselt kohalikud omavalitsused. 2016. aastal olid USA osariigi ja kohalikud omavalitsused võlgu 3 triljonit dollarit ja neil on veel 5 triljonit dollarit katteta kohustusi.<ref name="ki5Ok" /> Ameerika Ühendriikide hoolekandesüsteem sai alguse 1930. aastatel, suure depressiooni ajal, [[Uus kurss|uue kursi]] vastuvõtmisega. Hiljem laiendati hoolekandesüsteemi 1960. aastatel Suure Ühiskonna seaduste kaudu, mis hõlmasid [[Medicare|Medicare'i]], [[Medicaid|Medicaidit]], vanemate ameeriklaste seadust ja föderaalset hariduse rahastamist. Valitsuse ametlike prognooside kohaselt seisab Medicare järgmise 75 aasta jooksul 37 triljoni dollari suuruse katteta kohustuse all ja sotsiaalkindlustuse ees on sama aja jooksul 13 triljoni dollari suurune katteta vastutus.<ref name="fDaEQ" /><ref name="P7njm" /> Üldiselt moodustasid föderaalsed, osariigi ja kohalikud kulutused 1998. aastal peaaegu 28% sisemajanduse kogutoodangust.<ref name="lOyo0" /> === Föderaalne eelarve ja võlg === {{Vaata ka|USA föderaalne eelarve}} [[Fail:CBO Deficit - Baseline Comparison - April 2018.png|pisi|429x429px|CBO põhistsenaariumi võrdlused: juuni 2017 (sisuliselt defitsiidi trajektoor, mille president Trump pärandas president Obamalt), 2018. aasta aprill (mis kajastab Trumpi maksukärpeid ja kuluarveid) ja 2018. aasta aprilli alternatiivne stsenaarium (mis eeldab Trumpi maksukärbete pikendamist) <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbo.gov/publication/53651|pealkiri=CBO Economic and Budget Outlook|väljaanne=cbo.gov|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] 2017. eelarveaastal kulutas föderaalvalitsus eelarve või kassa alusel 3,98 triljonit dollarit, mis on 128 miljardit dollarit ehk 3,3% rohkem kui 2016. majandusaastal 3,85 triljonit dollarit. 2017. majandusaasta kulutuste peamised kategooriad hõlmasid tervishoiuteenuseid, nagu Medicare ja Medicaid (1 077 miljardit dollarit või 27% kulutustest), sotsiaalkindlustust (939 miljardit dollarit või 24 protsenti), föderaalsete osakondade ja ametite juhtimiseks kasutatavaid riigikaitsega mitteseotud kulutusi (610 miljardit dollarit või 15%), kaitseosakond (590 miljardit dollarit või 15%) ja intressid (263 miljardit dollarit või 7%).<ref name=":19" /> 2017. majandusaasta jooksul kogus föderaalvalitsus maksutulu umbes 3,32 triljonit dollarit, mis on 48 miljardit dollarit ehk 1,5% rohkem kui 2016. majandusaastal. Esmased laekumiste kategooriad hõlmasid üksikisiku tulumaksu (1587 miljardit dollarit ehk 48% kogulaekumistest), sotsiaalkindlustuse maksud (1162 miljardit dollarit ehk 35%) ja ettevõtete maksud (297 miljardit dollarit ehk 9%). Muud tululiigid hõlmasid aktsiisi-, kinnisvara- ja kingimaksusid. 2017. majandusaasta tulud olid 17,3% sisemajanduse kogutoodangust (SKT), võrreldes 2016. majandusaasta 17,7%-ga. Maksutulud olid perioodil 1980–2017 keskmiselt umbes 17,4% SKP-st.<ref name=":19" /> Föderaalse eelarve puudujääk (st tuludest suuremad kulud) oli 2017. majandusaastal 665 miljardit dollarit, võrreldes 2016. aastal 585 miljardi dollariga, mis tähendab 80 miljardi dollari ehk 14% kasvu. Eelarve puudujääk oli 2017. aastal 3,5% SKP-st, võrreldes 3,2% SKP-ga 2016. aastal. Eelarve puudujääk kasvab prognooside kohaselt 2018. eelarveaastal 804 miljardi dollarini, mis tuleneb märkimisväärselt maksukärbete ja töökohtade seadusest ning muudest kuluarvetest. Vananev riik ja tervishoiuteenuste inflatsioon on pikas perspektiivis ka muud puudujäägi ja võla põhjustajad.<ref name=":19" /> Üldsuse võlg, mis on riigivõlg, oli 2017. aastal umbes 14,7 triljonit dollarit ehk 77% SKP-st, mis oli 207 riigi seas 43. kohal.<ref name="YQ5p1" />See võlg, protsentides SKT-st, on enam-vähem samaväärne paljude [[Lääne-Euroopa]] riikide võlgadega.<ref name="7kcvR" /> == Ärikultuur == [[Fail:Boeing 787-10 rollout with President Trump (32335755473) (cropped).jpg|pisi|320x320px|[[Boeing|Boeingu]] tegevjuht [[Dennis Muilenburg]] koos president [[Donald Trump|Donald Trumpiga]] [[Boeing 787 Dreamliner|787-10 Dreamlineri]] kasutuselevõtu tseremoonial]] USA majanduse keskne tunnus on erasektorile antav majandusvabadus, võimaldades erasektoril teha enamuse majandusotsustest, määrates USA majanduse suuna ja ulatuse. Seda soodustavad suhteliselt madal regulatsioonitase ja valitsuse osalus, samuti kohtusüsteem, mis üldiselt kaitseb omandiõigusi ja täidab lepinguid.<ref name="5RWNE" /> Tänapäeval asub USAs 29,6 miljonit väikeettevõtet, 30% maailma miljonäridest, 40% maailma miljardäridest, samuti 139 maailma 500 suurimast ettevõttest.<ref name=":8" /><ref name=":21" /><ref name="i7ODV" /><ref name="KsKeW" /> Alates [[Iseseisvus|iseseisvusest]] tekkimisest on USA julgustanud teadust ja innovatsiooni. 20. sajandi alguses kasvas USA tööstuse ja akadeemiliste ringkondade mitteametliku koostöö kaudu välja töötatud uurimistöö kiiresti ja ületas 1930. aastate lõpuks Suurbritannias toimuva suurust (ehkki USA teadustöö kvaliteet polnud veel võrdne Briti ja Saksamaa uuringutega sellel ajal). Pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] mängisid föderaalsed kulutused kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele ning monopolidevastasele poliitikale olulist rolli USA innovatsioonis.<ref name="KjSTW" /> USA-s on rikkalikult maavarasid ja viljakat talumulda ning seal on mõõdukas kliima. Samuti on sellel ulatuslikud rannajooned nii [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres kui ka [[Mehhiko laht|Mehhiko lahel]]. Jõed voolavad sügaval mandri sees ja [[suur järvistu]] – viis suurt sisemaa järve piki USA piiri [[Kanada|Kanadaga]] – pakuvad täiendavat laevaliiklust. Need ulatuslikud veeteed on aastate jooksul aidanud kujundada riigi majanduskasvu ja aidanud siduda Ameerika 50 üksikut osariiki ühes majandusüksuses.<ref name="Vbp6M" /> Töötajate arv ja mis veelgi olulisem – nende tootlikkus aitab kindlaks teha USA majanduse tervist. Tarbijate kulutused USA-s tõusid 1960. aastal umbes 62%-ni SKP-st, kus püsisid umbes 1981. aastani, ja on seejärel tõusnud 2013. aastal 71%-ni.<ref name=":20" /> Läbi oma ajaloo on USA-s olnud tööjõu pidev kasv, mis on nähtus, mis on nii peaaegu pideva majanduse laienemise põhjus kui ka tagajärg. Kuni veidi pärast esimest maailmasõda olid enamus töötajaid [[Euroopa|Euroopast]] pärit sisserändajad, nende otsesed järeltulijad või aafrika ameeriklased, kes olid enamasti [[Aafrika|Aafrikast]] toodud orjad, või nende järeltulijad.<ref name="alJCZ" /> == Demograafiline nihe == {{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide demograafia}} Alates 20. sajandi lõpust rändasid sisse paljud ladinaameeriklased, pärast rahvustepõhiste sisserändekvootide kaotamist järgnes neile palju aasialasi.<ref name="vha3T" /> Kõrge palga lubamine toob Ameerika Ühendriikidesse palju kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid kogu maailmast ning miljoneid ebaseaduslikke sisserändajaid, kes otsivad tööd varimajanduses. Ainuüksi 1990. aastatel sisenes Ameerika Ühendriikidesse ametlikult üle 13 miljoni inimese.<ref name="OC0is" /> [[Fail:Chinatown, Philadelphia PA.jpg|pisi|276x276px|Restoranid ja poed [[Philadelphia]]s [[Chinatown (Philadelphia)|Chinatownis]]]] Tööjõu liikuvus on olnud oluline ka Ameerika majanduse suutlikkuses muutuvate tingimustega kohaneda. Kui sisserändajad ujutasid idaranniku tööturge, kolisid paljud töötajad sisemaale, oodates sageli põllumaade koristamist. Samamoodi meelitasid majanduslikud võimalused tööstuslikes ja põhjapoolsetes linnades 20. sajandi esimesel poolel, nn rände ajal, musti ameeriklased lõunapoolsetest taludest. Ameerika Ühendriikides on korporatsioon kujunenud aktsionäridena tuntud omanike ühenduseks, mis moodustavad äriettevõtte, mida juhivad keerulised reeglid ja kombed. Masstootmise protsessist tulenevad ettevõtted, näiteks [[General Electric]], on olnud olulised Ameerika Ühendriikide kujundamisel. Aktsiaturu kaudu on Ameerika pangad ja investorid kasvatanud ettevõtetest kapitali investeerimisega ja kapitali väljavõtmisega oma majandust kasvatanud. Tänapäeval, üleilmastumise ajastul, on Ameerika investoritel ja ettevõtetel mõju kogu maailmas. Ameerika valitsus kuulub ka Ameerika majanduse suurimate investorite hulka. Valitsuse investeeringud on suunatud mastaapsete avalike tööde (näiteks [[Hooveri pais]]), sõjalis-tööstuslike lepingute ja finantssektori tööstusele. === Vananemine === Mitmete uuringute kohaselt on USA elanikkond vananemas, millel on märkimisväärne majanduslik mõju SKP kasvule, tootlikkusele, innovatsioonile, ebavõrdsusele ja riigivõlale. Keskmine töötaja oli 2019. aastal 42-aastane, võrrelduna 38-ga 2000. aastal. 2030. aastaks on umbes 59% üle 16-aastastest täiskasvanutest tööjõud, võrreldes 62%-ga 2015. aastal. Ühe uuringu kohaselt on vananemine alates 2000. aastast vähendanud tootlikkust 0,25% ja 0,7% aastas. Kuna SKP kasv sõltub tootlikkusest (toodang töötaja kohta) ja töötajate arvust, aeglustavad mõlemad suundumused SKT kasvu. Vanemaealised töötajad säästavad rohkem, mis surub intressimäärasid alla, tasakaalustades osa SKP kasvu vähenemisest, kuid vähendades föderaalreservi võimet majanduslangusega toime tulla intressimäärasid alandades. Vananemise trendiga tegelemiseks on vaja sisserännet (mis teoreetiliselt toob kaasa nooremaid töötajaid) ja kõrgemat sündimusmäära, mida saab soodustada stiimulitega rohkem lapsi saada (nt maksusoodustused, toetused ja heldemad tasulised puhkused).<ref name="E1AM8" /> [[Kongressi eelarveamet]] hindas 2019. aasta mais, et kohustuslikud kulutused (nt [[Medicare]], [[Medicaid]] ja [[Ameerika Ühendriikide sotsiaalkindlustus|sotsiaalkindlustus]]) kasvavad elanike vananedes majanduse suuruse (SKP) suhtes jätkuvalt. Prognooside kohaselt suureneb 65-aastase või vanema elanikkonna arv aastatel 2019–2029 ühe kolmandiku võrra. Programmi kohustuslikud kulutused (väljaminekud) olid 2019. aastal 12,7% SKPst ja prognooside kohaselt on ajavahemikuks 2025–2029 keskmiselt 14,4% SKPst.<ref name="bBSjy" /> == Ettevõtlus == {{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide tehnoloogia- ja tööstusajalugu}} [[Fail:Government and State-Owned Enterprises to GDP for United States.png|pisi|365x365px|Riigi omanduses olevate ettevõtete või GSEde protsent USA majanduses]] Ameerika Ühendriigid on juhtiv tehnoloogiliste uuenduste valdkonnas alates 19. sajandi lõpust ja teadusuuringutest alates 20. sajandi keskpaigast. 1876. aastal sai [[Alexander Graham Bell]] esimese patendi [[Telefon|telefoni]] eest USA-s. [[Thomas Alva Edison|Thomas Edisoni]] labor töötas välja [[Fonograaf|fonograafi]], esimese kauakestva [[Lamp|lambipirni]] ja esimese elujõulise [[filmikaamera]]. [[Nikola Tesla]] oli raadios kasutatava [[Vahelduvvoolu induktsioonmootor|vahelduvvoolu induktsioonmootori]] ja kõrgsagedusliku jõuülekande teerajaja. 20. sajandi alguses populariseerisid [[Ransom E. Olds]] ja [[Henry Ford]] autofirmad [[Tootmisliin|tootmisliini]]. [[Vennad Wrightid]] tegid 1903. aastal esimese püsiva ja kontrollitud õhust raskema lennu.<ref name="Aps51" /> [[Fail:Steve Jobs and Bill Gates (522695099).jpg|pisi|259x259px|[[Steve Jobs]] ja [[Bill Gates]] on olnud kaks tuntumat Ameerika ettevõtjat]] Ameerika Ühendriikide ühiskond rõhutab ettevõtlust ja ärindust. Ettevõtlus on ettevõtjaks olemine, mida võib määratleda kui "seda, kes võtab uuendusi, rahandust ja ärimeelsust ette uuenduste muutmiseks majanduskaupadeks". Selle tulemuseks võib olla uute organisatsioonide loomine või küpste organisatsioonide taaselustamine vastusena tajutavale võimalusele.<ref name=":22" /> Kõige ilmsem ettevõtlusvorm viitab uute ettevõtete (viidatud kui alustavatele ettevõtetele) asutamise protsessile ja kaasamisele; viimastel aastatel on seda mõistet siiski laiendatud, et see hõlmaks ka ettevõtluse sotsiaalseid ja poliitilisi vorme. Kui ettevõtlus kirjeldab tegevust ettevõttes või suures organisatsioonis, viidatakse sellele kui ettevõttesisesele ettevõtmisele ja see võib hõlmata ka ettevõtte ettevõtmist, kui suured üksused eraldavad organisatsioone.<ref name=":22" /> Ettevõtlusteadlase ja globaalse ettevõtlusmonitori looja [[Paul Reynolds|Paul Reynoldsi]] sõnul on "pensionieani jõudmise ajaks pooltel kõigil USAs töötavatel meestel tõenäoliselt üks või mitu aastat füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi; neli võivad olla tegelenud füüsilisest isikust ettevõtjana kuue või enama aasta jooksul. Uue ettevõtte loomises osalemine on USA töötajate seas karjääri jooksul tavaline tegevus. " <ref name="cW5VM" /> Ja viimastel aastatel on doktorid [[David Audretsch]] dokumenteerinud ettevõtte loomist kui peamist majanduskasvu tõukejõudu nii [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kui ka [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]]. == Riskikapitali investeerimine == [[Fail:Survival rate of US start-ups, 1977–2012.svg|pisi|318x318px|USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtete surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja see trend jätkus vähemalt 2012. aastani.]] [[Riskikapital]] kui majandusharu pärines Ameerika Ühendriikidest, kus see endiselt domineerib.<ref name="LVWbx" /> Riikliku riskikapitaliliidu andmetel pärinevad 11% erasektori töökohtadest riskikapitaliga tagatud ettevõtetest ja riskikapitaliga tagatud tulud moodustavad 21% USA SKP-st.<ref name="xtMYj" /> [[Fail:US VC funding.png|pisi|409x409px|USA riskikapitali investeeringud 1995.–2017. aasta kvartalites]] 2014. aastal ulatusid USA investeeringud riskikapitali 4 356 tehingu korral 48,3 miljardi dollarini. See tähendas "dollarites 61%-list kasvu ja tehingute suurenemist 4%-ga võrreldes eelmise aastaga", teatas riiklik riskikapitali ühing. [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni]] hinnangul olid USA riskikapitaliinvesteeringud 2014. aastaks täielikult taastunud majanduslanguse-eelsele tasemele. Riiklik riskikapitali ühing on teatanud, et 2014. aastal oli riskikapitali investeering bioteadustesse kõrgeimal tasemel alates 2008. aastast: biotehnoloogiasse investeeriti 470 tehinguga 6 miljardi dollariga ja bioteadustesse kokku 8,6 miljardit dollarit 789 tehinguga (sealhulgas biotehnoloogia ja meditsiiniseadmed). Kaks kolmandikku (68%) investeeringutest biotehnoloogiasse suunati esmakordsetesse/varajases etapis tehtavatesse arendustehingutesse ja ülejäänu laienemise arenguetappi (14%), seemneetapi ettevõtetesse (11%) ja hilises järgus olevatesse ettevõtetesse (7%). Kuid kõige enam tehingutesse investeeris tarkvaratööstus: 1799 tehingut, 19,8 miljardi dollarise investeeringu eest. Teiseks tulid Interneti-spetsiifilised ettevõtted, kes kogusid 1005 tehingu jooksul 11,9 miljardit USA dollarit investeeringuid. Paljud neist ettevõtetest asuvad California osariigis, mis ainuüksi koondab 28% USA teadusuuringutest.<ref name=":23" /> Mõned uued Ameerika ettevõtted koguvad investeeringuid ingel-investoritelt (riskikapitalistidelt). 2010. aastal moodustasid kõige suurema osa ingelinvesteeringutest tervishoiuteenused/meditsiin, mis oli 30% inglite koguinvesteeringutest (2009. aastal 17%), millele järgnes tarkvara (16% vs 19% 2007. aastal) ja biotehnoloogia (15% vs. 8% 2009. aastal), tööstus/energeetika (8% vs 17% 2009. aastal), jaemüük (5% vs 8% 2009. aastal) ja IT-teenused (5%). Ameeriklased on "julged tarbijad", kes on teistest varmamalt valmis proovima igasuguseid uusi tooteid ja ärgitama tootjaid oma tooteid parendama.<ref name="c2ntO" /> == Ühinemised ja ülevõtmised == Alates 1985. aastast on USA-s olnud kolm peamist ühinemiste ja omandamiste lainet. 2017. aasta on olnud tehingute arvu poolest kõige aktiivsem (12 914 tehingut), samas kui 2015. aasta kumuleerub tehingute suurimaks koguväärtuseks (24 miljardit USD). USA ajaloo suurim ühinemistehing oli [[Time Warner|Time Warneri]] omandamine [[America Online Inc.]] poolt 2000. aastal, kui pakkumine oli üle 164 miljardi USD. Alates 2000. aastast on Hiina investorite omandatud USA ettevõtete aktsiate arv kasvanud 368%. Vastupidi – USA ettevõtted, kes omandavad Hiina ettevõtteid – vähenesid 25%, kuid kuni 2007. aastani oli kasv lühike.<ref name="mljgn" /> == Teadus- ja arendustegevus == [[Fail:GERD GDP ratio in the USA, 2002–2013.svg|pisi|274x274px|Sisemajanduse kogukulutused teadus- ja arendustegevusele USA-s protsentides SKT-st, 2002.–2013. aastal. Võrdluseks on toodud teised riigid]] Ameerika Ühendriigid investeerivad absoluutarvudes teadus- ja arendustegevusse rohkem vahendeid kui teised [[G7]] riigid kokku: 2012. aastal 17,2% rohkem. Alates 2000. aastast on USA sisemajanduse kogukulutused teadus- ja arendustegevusele (GERD) suurenenud 31,2%, mis võimaldab riigil säilitada oma GERD-st G7 riikide seas 54,0% osalust (2000. aastal 54,2%).<ref name=":23" /> === Majanduslanguse mõju teaduskuludele === Üldiselt tõusid USA investeeringud teadus- ja arendustegevusse koos majanduse kasvuga sajandi esimestel aastatel, enne kui nad majanduslanguse ajal pisut taandusid, seejärel kasvu taastudes taas tõusma hakkasid. Oma tipptasemel 2009. aastal oli GERD 406 miljardit USA dollarit (2,82% SKPst). Vaatamata majanduslangusele oli see 2012. aastal endiselt 2,79% ja liikus esialgsete andmete kohaselt 2013. aastal vaid pisut 2,73%-ni ja pidi jääma 2014. aastal samale tasemele.<ref name=":23" /> [[Fail:World shares of GDP, GERD, researchers and publications for the G20, 2009 and 2013.svg|pisi|273x273px|SKT osakaal maailmas; teaduskulutused, teadlased ja teaduspublikatsioonid, 2009 ja 2013]] Alusuuringute peamine rahastaja on [[USA Valitsuskabinet|föderaalvalitsus]], 2012. aastal 52,6%; osariikide valitsused, ülikoolid ja muud mittetulunduslikud organisatsioonid finantseerisid 26%. Teisalt rahastab eksperimentaalset arendustööd peamiselt tööstus: 76,4%-ni föderaalvalitsuse 22,1%-ni 2012. aastal.<ref name=":23" /> Ehkki USA investeeringud teadus- ja arendustegevusse on suured, ei õnnestunud riigil saavutada president Obama eesmärki, milleks on 3% SKP-st tema ametiaja lõpuks 2016. aastal. Ameerika ülemvõim on selles osas õõnestav, isegi kui teised rahvad – eriti Hiina – kannavad oma eesmärke oma investeeringud teadus- ja arendustegevusse uutesse kõrgustesse. Aastatel 2009–2012 vähenes USA teadusuuringute kulutuste osakaal maailmas pisut 30,5%-lt 28,1%-ni. Mitu riik pühendab teadusuuringutele ja arendustegevusele enam kui 4% SKTst ([[Iisrael]], [[Jaapan]] ja [[Lõuna-Korea|Korea Vabariik]]) ning teised plaanivad tõsta oma GERD/SKP suhet 4%-le aastaks 2020 ([[Soome]] ja [[Rootsi]]).<ref name=":23" /> === Ettevõtete kulutused teadusuuringutele === Äriettevõtted andsid 2012. aastal 59,1% USA GERD-st, võrreldes 69,0%-ga 2000. aastal. Eraettevõtted ja mittetulundusühingud annavad kumbki väikese osa kogu teadus- ja arendustegevusest, vastavalt 3,3% ja 3,8%.<ref name=":23" /> [[Fail:R&D budget by US agency, 1994–2014.svg|pisi|376x376px|USA teadus- ja arendustegevuse eelarve valitsusasutuste kaupa 1994–2014]] USA on ajalooliselt olnud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juht. Aastatel 2008–2009 toimunud majanduslangusel on siiski olnud püsiv mõju. Kui teadus- ja arendustegevuse peamised teostajad pidasid suuresti oma kohustusi, tundsid USA majanduslanguse valu peamiselt väikeettevõtted ja idufirmad. USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtjate surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja trend jätkus vähemalt 2012. aastani. Ajavahemikul 2003–2008 olid ettevõtluse teadusuuringute kulutused järginud üldiselt ülespoole suunatud trajektoor. 2009. aastal trajektoor muutus, kuna kulud vähenesid 4% võrreldes eelmise aastaga ja siis jälle 2010. aastal, ehkki seekord 1–2%. Tervishoiuteenusteid osutamise võimalustega tööstusharude ettevõtted kärbivad vähem kui küpsemad tööstusharud, näiteks fossiilkütused. Kõige rohkem kärbiti teadus- ja arendustegevuse kulusid põllumajanduse tootmises: −3,5% võrreldes keskmise teadus- ja arendustegevuse ning netokäibe suhtega. Keemia ja sellega seotud toodete tööstus ning elektroonikaseadmete tööstus seevastu näitasid teadus- ja arendustegevuse netomüügisuhet, mis oli keskmiselt 3,8% ja 4,8% kõrgem. Ehkki teadus- ja arendustegevusele kulutatud kulutused suurenesid 2011. aastal, olid need siiski 2008. aasta kulude tasemest madalamad. 2012. aastaks oli ettevõtete rahastatud teadus- ja arendustegevuse kasvutempo taastunud. Kas see jätkub, sõltub majanduse elavdamise ja kasvu püüdlustest, föderaalsete teadusuuringute rahastamise tasemest ja üldisest ettevõtluskliimast.<ref name=":23" /> === Teadusuuringute kulutused osariigi tasandil === {{Vaata ka|USA osariikide loetelu teadus- ja arendustegevuse kulude järgi}} [[Fail:Science and engineering in the USA by state, 2010.svg|pisi|403x403px|Teaduse ja tehnika osakaal Ameerika Ühendriikides osariikide kaupa]] Teadusuuringute kulutamise tase on osariigiti väga erinev. Kuus osariiki ([[New Mexico]], [[Maryland]], [[Massachusetts]], [[Washingtoni osariik|Washington]], [[California]] ja [[Michigan]]) kulutasid 2010. aastal teadus- ja arendustegevusele 3,9% või rohkem oma SKT-st, moodustades kokku 42% riiklikest teadusuuringute kuludest. 2010. aastal koondus enam kui veerand teadus- ja arendustegevusest Californias (28,1%), edestades Massachusettsi (5,7%), [[New Jersey osariik|New Jersey]] (5,6%), Washingtoni (5,5%), Michigani (5,4%), [[Texas|Texast]] (5,2%), [[Illinois]] (4,8%), [[New Yorgi osariik|New York]] (3,6%) ja [[Pennsylvania]] (3,5%). Seitse osariiki ([[Arkansas]], [[Nevada]], [[Oklahoma]], [[Louisiana]], [[Lõuna-Dakota]] ja [[Wyoming]]) eraldasid teadus- ja arendustegevusele vähem kui 0,8% SKP-st.<ref name=":23" /> Californias asub [[Silicon Valley]], see nimi anti piirkonnale, kus seal baseeruvad infotehnoloogia juhtivaid ettevõtted ja idufirmad. Selles osariigis asuvad ka dünaamilised biotehnoloogia klastrid [[San Francisco lahe piirkond|San Francisco lahe piirkonnas]], [[Los Angeles|Los Angeleses]] ja [[San Diego|San Diegos]]. Peamised biotehnoloogia klastrid väljaspool Californiat on [[Boston|Bostoni]]/[[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]], Massachusetts, Maryland, [[Washington|Washingtoni]] linna äärelinn, [[New York]], [[Seattle]], [[Philadelphia]] ja [[Chicago]]. California pakub kogu riigis teaduse ja tehnika alal 13,7% kõigist töökohtadest teaduse ja tehnika alal, rohkem kui üheski teises osariigis. Nendes valdkondades töötab umbes 5,7% californialastest. See suur osakaal kajastab akadeemilise tipptaseme tugevat kombinatsiooni ja tugevat keskendumist teadus- ja arendustegevusele: mainekas [[Stanfordi ülikool]] ja [[California Ülikool|California ülikool]] hõõruvad näiteks [[Silicon Valley]] õlgadele. Umbes samamoodi, [[Route 128]] Bostoni ümbruses Massachusettsi osariigis pole mitte ainult arvukalt kõrgtehnoloogiaga tegelevaid firmasid ja korporatsioone, vaid ka võõrustab tuntud [[Harvardi ülikool|Harvardi ülikooli]] ja [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi tehnoloogiainstituuti]].<ref name=":23" /> [[New Mexico]] suurt uurimistöö intensiivsust saab seletada asjaoluga, et seal asub [[Los Alamose riiklik labor]]. Marylandi seisukoht võib kajastada föderaalselt rahastatavate teadusasutuste koondumist sinna. Washingtoni osariigis on suur kontsentratsioon kõrgtehnoloogiaettevõtteid nagu [[Microsoft]], [[Amazon.com|Amazon]] ja [[Boeing]] ja enamiku autotootjate insenerifunktsioonid asuvad [[Michigan|Michigani osariigis]].<ref name=":23" /> === Rahvusvaheliste korporatsioonide teadusuuringute kulutused === Föderaalvalitsus ja enamik 50-st USA-d moodustavast osariigist pakuvad maksukrediiti teatud tööstusharudele ja ettevõtetele, et julgustada neid teadus- ja arendustegevuses osalema. [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] uuendab maksukrediiti tavaliselt iga paari aasta tagant. [[Wall Street Journal|The Wall Street Journali]] 2012. aasta uuringu kohaselt ei võta ettevõtted teadus- ja arendustegevusse investeerimise otsuste tegemisel neid krediite arvesse, kuna nad ei saa loota, et neid krediite uuendatakse.<ref name=":23" /> 2014. aastal pääsesid teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste mahu poolest rahvusvaheliste kontsernide 50 parima hulka USA kontsernidest [[Microsoft]], [[Intel]], [[Johnson & Johnson]] ja [[Google]]. Mitmed, näiteks [[Intel]], [[Microsoft]], [[Johnson & Johnson]], [[Pfizer]] ja [[IBM]], on vähemalt kümme aastat esi-20 hulka jõudnud. [[Google]] lisati sellesse edetabelisse esimest korda 2013. aastal.<ref name=":23" /> [[Fail:High-tech exports from the USA as a world share, 2008–2013.svg|pisi|Kõrgtehnoloogia eksport USA-st protsentides maailma kogu kõrgtehnoloogiatoodete ekspordist aastatel 2008–2013]] === Kõrgtehnoloogiliste kaupade ja patentide eksport === USA on kaotanud oma juhtpositsiooni maailmas [[kõrgtehnoloogia]]kaupade osas. Isegi arvuti- ja kommunikatsiooniseadmed on nüüd [[Hiina]]s ja teistes tärkava turumajandusega riikides kokku pandud, kõrgtehnoloogiliste lisandväärtusega komponente toodetakse mujal. Kuni 2010. aastani oli Ameerika Ühendriigid ravimite netoeksportija, kuid alates 2011. aastast on neist saanud nende toodete netoimportija. USA on postindustriaalne riik. Kõrgtehnoloogiliste toodete import ületab kaugelt eksporti. Kuid Ameerika Ühendriikide tehnoloogiliselt kvalifitseeritud tööjõud toodab suures mahus patente ja saab endiselt kasu nende patentide litsentsimisest või müügist. Ameerika Ühendriikides tegutsevates teadustööstustes tegeleb 9,1% toodetest ja teenustest intellektuaalomandi õiguste litsentsimisega.<ref name=":23" /> Intellektuaalomandi kaubanduse osas on Ameerika Ühendriigid ületamatud. Tulu autoritasudest ja litsentsimisest ulatus 2013. aastal 129,2 miljardi dollarini, mis on suurim maailmas. [[Jaapani majandus|Jaapan]] on kaugel teisel kohal – laekumised olid 2013. aastal 31,6 miljardit dollarit. Ameerika Ühendriikide maksed intellektuaalomandi kasutamise eest olid 2013. aastal 39,0 miljardit dollarit, mida ületas ainult [[Iirimaa]] (46,4 miljardit dollarit). == Märkimisväärsed ettevõtted ja turud == {{Vaata ka|Forbes 500|Fortune 500}} 2011. aastal olid 20 suurimat USA-s asuvat ettevõtet tulude järgi [[Walmart]], [[ExxonMobil]], [[Chevron]], [[ConocoPhillips]], [[Fannie Mae]], [[General Electric]], [[Berkshire Hathaway]], [[General Motors]], [[Ford Motor Company]], [[Hewlett-Packard]], [[AT&T]], [[Cargill]], [[McKesson Corporation]], [[Bank of America]], [[Federal Home Loan Mortgage Corporation]], [[Apple Inc.]], [[Verizon]], [[JPMorgan Chase]] ja [[Cardinal Health]]. 2013. aastal olid maailma kümnest suurimast turukapitalisatsioonil põhinevast ettevõttest kaheksa USA-st: [[Apple Inc.]], [[ExxonMobil]], [[Berkshire Hathaway]], [[Walmart]], [[General Electric]], [[Microsoft]], [[IBM]] ja [[Chevron|Chevron Corporation]].<ref name="ec8Wm" /> Fortune Global 500 2011 andmetel olid kümme suurimat USA tööandjat [[Walmart]], [[USA postiteenistus]], [[IBM]], [[United Parcel Service|UPS]], [[McDonald's]], [[Target Corporation]], [[Kroger]], [[The Home Depot]], [[General Electric]] ja [[Sears Holdings]].<ref name="l5Xud" /> [[Millward Brown|Millward Browni]] avaldatud indeksis on [[Apple Inc.|Apple]], [[Google]], [[IBM]], [[McDonald's]] ja [[Microsoft]] maailma viis kõige väärtuslikumat kaubamärki.<ref name="cLqr2" /> Ajakirjas [[STORES]] avaldatud 2012. aasta Deloitte'i aruandes märgiti, et 2010. majandusaasta jaemüügitulu järgi 250 suurima jaemüüja seas 32% nendest jaemüüjatest baseerusid Ameerika Ühendriikides ja need 32% moodustasid 41% kogu 250 parima müügitulust.<ref name="8pNwQ" /> [[Amazon.com|Amazon]] on maailma suurim veebimüüja.<ref name="kdMVh" /><ref name="II6xA" /><ref name="Syy2f" /> Enamik maailma suurimatest heategevuslikest sihtasutustest on asutanud ameeriklased. Ameerika produtsendid on loonud peaaegu kõik maailma suurima vaadatavusega filmid. Paljud maailma suurimat tulu teenivad muusikaartistid baseeruvad Ameerika Ühendriikides. [[Ameerika Ühendriikide turismisektor|USA turismisektor]] võtab igal aastal vastu umbes 60 miljonit rahvusvahelist turisti. [[Salam Standard|Salam Standardi]] hiljutises uuringus on teatatud, et moslemite turismi kogukuludest saavad kõige suuremat kasu Ameerika Ühendriigid, kes naudivad moslemite kogukulutustest 24 protsenti kogu maailmas või peaaegu 35 miljardit dollarit.<ref name="NDVhz" /> == Finants == {{vaata|Pangandus Ameerika Ühendriikides|Kindlustus Ameerika Ühendriikides}} {{Vaata ka|Suurimate pankade loetelu}} [[Fail:NYC NYSE.jpg|pisi|326x326px|New Yorgi börs on suurim börs maailmas]] [[New Yorgi börs]] on oma börsiettevõtete väärtpaberite väärtuse järgi üle kolme korra suurem kui ükski teine maailma börs.<ref name=":24" /> 2008. aasta oktoobri seisuga oli kõigi kodumaiste New Yorgi börsil noteeritud ettevõtete kapitaliseeritud vara 10,1 triljonit [[USA dollar|USA dollarit]].<ref name="M0yeC" /> [[NASDAQ]] on veel üks Ameerika börs ja see on maailma suuruselt kolmas börs New Yorgi börsi ja Jaapani [[Tokyo börs|Tokyo börsi]] järel. NASDAQi kaubandusväärtus on siiski suurem kui Jaapani Tokyo börsil.<ref name=":24" /> NASDAQ on USA suurim elektroonilise ekraanipõhine aktsiatega kaubeldav turg, kuhu on noteeritud umbes 3800 ettevõtet ja korporatsiooni, ning sellel on rohkem kauplemismahtu tunnis kui ühelgi teisel börsil maailmas.<ref name="3Gvow" /> Kuna aktsiaturud USAs mängivad mõjusat rolli rahvusvahelises rahanduses, tõlgendab [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi Ülikooli]] 2014. aasta lõpus tehtud uuringuga, et lühiajalised šokid, mis mõjutavad tahet kanda riski [[Makromajandus|makromajanduslikest]] põhinäitajatest sõltumatult. Pikemas perspektiivis mõjutavad USAs asuvaid aktsiaturge pikad ja sügavad šokid, mis jaotavad teatud tootmistaseme hüved töötajate ja aktsionäride vahel ümber. Tootlikkuse šokid mängivad siiski väikest rolli ajaloolises aktsiaturu kõikumises kõigis horisontides [[Ameerika Ühendriikide aktsiaturud|Ameerika Ühendriikide aktsiaturgudel]].<ref name="P0xZX" /> [[Fail:JPMorgan Chase Tower, Houston, Texas.jpg|pisi|460x460px|JPMorgan Chase'i, vara poolest suurima USA panga [[JPMorgan Chase Tower|peakorter]] [[Houston|Houstonis]] [[Texas|Texase osariigis]]]] [[Ameerika Ühendriikide finantssektor|USA finantssektor]] moodustas 1947. aastal ainult 10% kogu põllumajandusettevõttevälise kasumist, kuid 2010. aastaks kasvas see 50%-ni. Samal perioodil kasvasid finantssektori tulud suhtena SKP-sse 2,5%-lt 7,5%-ni ja finantssektori osa kogu ettevõtte tulust tõusis 10%-lt 20%-ni. Finantstunni keskmine töötasu töötaja kohta tunnis võrreldes kõigi teiste sektoritega on täpselt peegeldanud top 1% suurima sissetulekuga töötajate teenitud USA kogutulude osakaalu alates aastast 1930. [[New Yorgi finantssektor]]i keskmine palk tõusis 1981. aastal 80 000 dollarilt 360 000 dollarini. 2011. aastal tõusid New Yorgi keskmised palgad 40 000 dollarilt 70 000 dollarini. Kui 1988. aastal oli umbes 12 500 USA panka, mille hoiused olid vähem kui 300 miljonit dollarit, ja umbes 900, kus oli rohkem hoiuseid kui 300 miljonit dollarit, kuid aastaks 2012 oli USA-s vaid 4200 panka, mille hoiused olid vähem kui 300 miljonit dollarit, ja üle 1800 panga, millel oli hoiuseid rohkem kui 300 miljonit dollarit. Kümme varakamat USA panka:<ref name="OjKqx" /><ref name="RUFKS" /><ref name="FlMaq" /> # [[JPMorgan Chase|JP Morgan Chase]] # [[Bank of America]] # [[Citigroup]] # [[Wells Fargo]] # [[Goldman Sachs]] # [[Morgan Stanley]] # [[U.S. Bancorp]] # [[Bank of New York Mellon|Bank of NY Mellon]] # [[HSBC America|HSBC North American Holdings]] # [[Capital One|Capital One Financial]] [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] 2012. aasta uuringus jõuti järeldusele, et Ameerika Ühendriikide finantssektor on kasvanud nii suureks, et see aeglustab majanduskasvu. [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi Ülikooli]] majandusteadlane [[Thomas Philippon]] toetas neid leide, leides, et USA kulutab aastas 300 miljardit dollarit [[Finantsteenused|finantsteenustele]] ja sektor peab kahanema 20%. [[Harvardi ülikool|Harvardi ülikooli]] ja [[Chicago Ülikool|Chicago Ülikooli]] majandusteadlased leppisid kokku, arvutades 2014. aastal, et teadus- ja arendustegevuses töötavad töötajad lisavad iga teenitud dollari kohta SKP-le 5 dollarit, kuid finantssektori töötajad vähendavad SKP-d iga makstud dollari kohta 0,60 dollarit.<ref name="4PLBr" /> [[Rahvusvaheliste Arvelduste Pank|Rahvusvaheliste Arvelduste Panga]] uuringus jõuti samasugustele järeldustele, öeldes, et rahandussektor takistab majanduskasvu ning teadus- ja arendustegevusega seotud tööstusi.<ref name="lMuXY" /> == Ajalooline statistika == === SKT === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1930-1946).png|Sissemakse reaalse SKT protsentides (1930–1946) Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1947-1973).png|Sissemakse reaalse SKT protsentides (1947–1973) Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1974-1990).png|Sissemakse reaalse SKT protsentides (1974–1990) Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1991-).png|Sissemakse reaalse SKT protsentide (1991–2008) Fail:US GDP per capita change.PNG|SKT kasv elaniku kohta. Fail:United States GDP per capita.png|Reaalne SKT elaniku kohta Ameerika Ühendriikides Fail:GDP per person in the United States.png|SKT inimese kohta Ameerika Ühendriikides Fail:US Real Gross Private Domestic Investment and Real Corporate Profits After Tax.png|USA sisemajanduse kogutoodang ja ettevõtete kasum pärast makse sisemajanduse koguprodukti aktsiatena Fail:U.S. in global economy.png|USA maailmamajanduses </gallery> === Tööhõive === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:US employment 1995-2012.png|Tööealise elanikkonna protsent 1995–2012 Fail:Us unemployment rates 1950 2005.png|USA ametlik töötuse määr 1950–2005 Fail:United States Mean Duration of Unemployment.jpg|USA keskmine töötuse kestus (nädalates) 1948–2010 Fail:Average annual hours worked.png|Keskmine töötundide arv aastas Fail:EmploymentUSbranchFredgr.png|Kõik töötajad, erasektor, harude kaupa Fail:U.S. jobs displaced by the growing goods trade deficit with China since 2001.png|USA töökohad, mida on alates 2001. aastast asendatud suurenenud kaubavahetuse defitsiitiga Hiina ja USA vahel </gallery> === Tootmine === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:U.S. manufacturing employment.png|USA tööhõive tootvas tööstuses Fail:US manufacturing industry's share of nominal GDP.png|USA töötleva tööstuse osakaal nominaalses SKT-st Fail:Manufacturing employment and trade deficit with China, 1965-2015.png|Töötleva tööstuse tööhõive ja kaubanduse defitsiit Hiinaga, 1965–2015<ref name="top-charts">{{Netiviide|autor=|url=https://www.epi.org/publication/the-top-charts-of-2016-13-charts-that-show-the-difference-between-the-economy-we-have-now-and-the-economy-we-could-have/|pealkiri=Top Charts|väljaanne=EPI|aeg=|vaadatud=}}</ref> </gallery> === Sissetulek === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:U.S. Change in real income versus selected goods and services v1.png|USA tegeliku sissetuleku muutus võrreldes valitud kaupade ja teenustega Fail:Mean Quintile Household Income (1967-2015).png|Leibkonna keskmine kvintiili sissetulek (1967-2015)<ref name="top-charts" /> Fail:U.S. real median household income, 1967-2014.png|Leibkonna tegelik mediaansissetulek USA-s, 1967–2014<ref name="top-charts" /> Fail:Real family income indexed to 1973, across the distribution 1947-2014.png|Perekonna tegelik sissetulek on indekseeritud 1973. aastani jaotuse 1947–2014 vahel Fail:Average annual family income growth, by income group, 1947-2016.png|Perekonna keskmine sissetuleku aastane kasv sissetulekugruppide lõikes, 1947-2016<ref name="top-charts" /> Fail:Cumulative percent change in real annual earnings, by earnings group, 1979-2017.png|Aastase reaalse sissetuleku kumulatiivne muutus protsentides töötasude rühmade kaupa, aastail 1979-2017<ref name="top-charts" /> </gallery> === Hüvitis === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Realcompenstionusa.png|Reaalne hüvitis tunnis USA-s (1947–2018) </gallery> === Palk === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:US Real Wages 1964-2004.gif|Reaalpalga taseme muutumine USA-s aastatel 1964–2005 Fail:Percent change in real hourly wages at various parts of the wage distribution, 2009-2013.png|Reaalse tunnipalga protsentuaalne muutus palgajaotuse erinevates osades aastatel 2009–2013 Fail:Cumulative percent change in real hourly wages of all workers, by wage percentile, 1979-2018.png|Kõigi töötajate tegeliku tunnipalga kumulatiivne muutus protsentides, aastatel 1979–2018 Fail:Cumulative percent change in real hourly wages, by wage group, 1979-2017.png|Tunnipalga kumulatiivne protsentuaalne muutus palgagruppide kaupa, aastatel 1979–2017 Fail:Cumulative percent change in real hourly wages, by education, 2000-2018.png|Tunnipalga kumulatiivne protsentuaalne muutus hariduse järgi, 2000–2018 Fail:Median Real Wages by Educational Attainment.png|Keskmine reaalpalk haridustaseme järgi </gallery> === Tööviljakus === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Productivity and Real Median Family Income Growth 1947-2009.png|Tööviljakus ja perekonna tegelike sissetulekute mediaanikasv 1947–2009 Fail:Growth of productivity, real average compensation (consumer and producer), and real median compensation, 1973-2014.png|Tööviljakuse kasv, tegelik keskmine hüvitis (tarbija ja tootja) ja tegelik mediaanhüvitis, 1973–2014 </gallery> === Ebavõrdsus === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Top 1% fiscal income share.png|Top 1% maksutulu osa Fail:The US Gini Coefficient for Household Income (1967 - 2007 ).png|Gini koefitsient leibkonna sissetuleku kohta (1967–2007) Fail:U.S. Income Shares of Top 1% and 0.1% 1913-2013.png|Top 1% ja top 0,1% tulu USA-s aastatel 1913–2013 Fail:Income inequality panel - v1.png|Sissetulekute ebavõrdsus </gallery> === Tervisekulutused === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Life expectancy vs healthcare spending.jpg|Eeldatav eluiga võrreldes tervishoiukuludega aastatel 1970–2008 USA-s ja veel 19 kõige jõukamas riigis SKT järgi Fail:Health spending as a share of GDP.png|Tervisekulutused kui osa SKPst Fail:International Comparison - Healthcare spending as % GDP.png|Rahvusvaheline võrdlus - tervishoiukulutused protsentides SKT-st </gallery> === Tariifimäärad === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Average Tariff Rates in USA (1821-2016).png|USA keskmised tariifimäärad (1821–2016) Fail:Average tariff rates (France, UK, US).png|Keskmine tariifimäär (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) Fail:Average Tariff Rates for Selected Countries (1913-2007).png|Valitud riikide keskmised tariifimäärad (1913–2007) Fail:Average Tariff Rates on manufactured products.png|Töödeldud toodete keskmised tariifimäärad </gallery> === Kaubandusbilanss === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:U.S. Trade Balance (1895–2015) and Trade Policies.png|USA kaubandusbilanss ja kaubanduspoliitika (1895–2015) Fail:Imports vs exports & net imports.png|Import vs eksport ja netoimport Fail:US Trade Balance from 1960.svg|USA kaubandusbilanss (alates 1960. aastast) Fail:Merchandise exports (1870-1992).png|Kaupade eksport (1870–1992) </gallery> === Inflatsioon === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:US Historical Inflation Ancient.svg|Ameerika Ühendriikide ajalooline inflatsioonimäär, 1666–2019 </gallery> === Föderaalne maks === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:US federal effective tax rates by income percentile and component.gif|USA föderaalsed efektiivsed maksumäärad tuluprotsentides ja komponentides vastavalt 2014. aasta prognoosidele Fail:Average US Federal Tax Rates 1979 to 2013.png|CBO hinnangud ajalooliste tegelike föderaalsete maksumäärade kohta tuluastmete kaupa </gallery> === Valitsuse kulutused === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Total government spending on all levels (United States).png|Föderaal-, osariikide ja kohalike omavalitsuste kulutused protsendina SKP-st Fail:Revenue and Expense to GDP Chart 1993 - 2012.png|Tulud ja kulud protsentides SKTst Fail:Military Expenditures 2018 SIPRI.png|Sektordiagramm, mis näitab ülemaailmseid sõjalisi kulutusi riikide kaupa 2018. aastal (miljardites USA dollarites) </gallery> === Riigivõlg === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:US-assets.jpg|Ameerika Ühendriikide varad kui murdosa SKTst 1960–2008 Fail:US-liabilities.jpg|Ameerika Ühendriikide kohustused kui murdosa SKTst 1960–2009 Fail:US federal government debt ceiling from 1990 to 2013.png|USA riigivõla ülemmäära kujunemine 1990. aastast kuni 2012. aasta jaanuarini Fail:U.S. Total Deficits vs. National Debt Increases 2001-2010.png|Puudujäägi ja riigivõla suurenemine aastatel 2001–2016 Fail:USDebt.png|USA avalik netovõlg ja kogu riigivõlg </gallery> === Defitsiit === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Annual Federal Deficit as a percent of GDP.svg|Aastane föderaalne eelarvepuudujääk protsentides SKTst Fail:TwinE.PNG|"Kaksikute puudujääk" (1960–2006) </gallery> == Osariikide ja territooriumide majanduste loetelu == === Osariikide ja föderaalse ringkonna majandused === * [[Alabama majandus]] * [[Alaska majandus]] * [[Arizona majandus]] * [[Arkansase majandus]] * [[California majandus]] * [[Colorado majandus]] * [[Connecticuti majandus]] * [[Delaware'i majandus]] * [[Columbia ringkonna majandus]] * [[Florida majandus]] * [[Georgia majandus]] * [[Hawaii majandus]] * [[Idaho majandus]] * [[Illinoisi majandus]] * [[Indiana majandus]] * [[Iowa majandus]] * [[Kansase majandus]] * [[Kentucky majandus]] * [[Louisiana majandus]] * [[Maine'i majandus]] * [[Marylandi majandus]] * [[Massachusettsi majandus]] * [[Michigani majandus]] * [[Minnesota majandus]] * [[Mississippi majandus]] * [[Missouri majandus]] * [[Montana majandus]] * [[Nebraska majandus]] * [[Nevada majandus]] * [[New Hampshire'i majandus]] * [[New Jersey majandus]] * [[New Mexico majandus]] * [[New Yorgi majandus]] * [[Põhja-Carolina majandus]] * [[Põhja-Dakota majandus]] * [[Ohio majandus]] * [[Oklahoma majandus]] * [[Oregoni majandus]] * [[Pennsylvania majandus]] * [[Rhode Islandi majandus]] * [[Lõuna-Carolina majandus]] * [[Lõuna-Dakota majandus]] * [[Tennessee majandus]] * [[Texase majandus]] *[[Utah' majandus]] * [[Vermonti majandus]] * [[Virginia majandus]] * [[Washingtoni majandus]] * [[Lääne-Virginia majandus]] * [[Wisconsini majandus]] * [[Wyomingi majandus]] === Territooriumide majandused === * [[Ameerika Samoa majandus]] * [[Guami majandus]] * [[Põhja-Mariaanide majandus]] * [[Puerto Rico majandus]] * [[USA Neitsisaarte majandus]] == Vaata ka == * [[Ameerika Ühendriikide energiapoliitika]] * [[Ameerika Ühendriikide ajalooline statistika]] * [[Töökohtade loomise indeks]] * [[Ametiühingud Ameerika Ühendriikides]] * [[Ameerika Ühendriikide tööstusharude rühmade loetelu]] * [[Maailma naftaturu kronoloogia aastast 2003]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":13">{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/foreign-trade/statistics/highlights/top/top1612yr.html|pealkiri=Top Trading Partners|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=http://www.digitalhistory.uh.edu/database/article_display.cfm?HHID=188|pealkiri=Digital History|väljaanne=2003|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2004-03-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20040302193732/http://www.digitalhistory.uh.edu/database/article_display.cfm?HHID=188}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Maailma Kaubandusorganisatsioon|url=http://www.wto.org/english/news_e/pres17_e/pr791_e.htm|pealkiri=Trade recovery expected in 2017 and 2018, amid policy uncertainty|väljaanne=WTO|aeg=2017|vaadatud=}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2198rank.html|pealkiri=CIA – The World Factbook|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-12-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071211224222/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2198rank.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":20">{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/graph/?g=ntyj|pealkiri=Personal consumption expenditures (PCE)/gross domestic product (GDP)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=Ben Casselman|url=https://www.nytimes.com/2018/03/20/business/economy/economy-recovery.html|pealkiri=Up, Up, Up Goes the Economy|väljaanne=The New York Times|aeg=20. märts 2018|vaadatud=}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=xYEGswEACAAJ|pealkiri=A History of the Global Economy. From 1500 to the Present|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=http://www.globalcrisisnews.com/usa/us-out-of-recession-as-economy-grows-by-3-5-percent/id%3D1238/|pealkiri=Global Crisis News|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-11-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091103100949/http://www.globalcrisisnews.com/usa/us-out-of-recession-as-economy-grows-by-3-5-percent/id%3D1238/}}</ref> <ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=http://fcic.law.stanford.edu/report/conclusions|pealkiri=Financial Crisis Inquiry Report-Conclusions-January 2011|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":7">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bea.gov/newsreleases/national/gdp/gdpnewsrelease.htm|pealkiri=BEA|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":8">{{Netiviide|autor=|url=http://www.sba.gov/advo/stats/sbfaq.pdf|pealkiri=Office of Advocacy – Frequently Asked Questions – How important are small businesses to the U.S. economy?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-12-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101202170306/http://www.sba.gov/advo/stats/sbfaq.pdf}}</ref> <ref name=":21">{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/wealth/billionaires|pealkiri=Forbes|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/research/papers/2011/11/03-poverty-kneebone-nadeau-berube|pealkiri=The Re-Emergence of Concentrated Poverty: Metropolitan Trends in the 2000s|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":9">{{Netiviide|autor=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|url=https://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/fact_sheets/economics/econ_facts/index.htm|pealkiri=Economic Trends in Tobacco|väljaanne=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Atlas 2011|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name=":11">{{Netiviide|autor=David Cutler|url=https://www.pbs.org/newshour/making-sense/why-does-health-care-cost-so-m/|pealkiri=Why Does Health Care Cost so Much in America? Ask Harvard's David Cutler|väljaanne=PBS News|aeg=19. november 2013|vaadatud=}}</ref> <ref name=":14">{{Netiviide|autor=|url=http://www.imf.org/external/np/seminars/eng/2011/res2/pdf/crbs.pdf|pealkiri=The Liquidation of Government Debt|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":15">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Future of Money|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name=":16">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|pealkiri=2014 Index of Economic Freedom – United States|väljaanne=|aeg=2014|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-03-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120320134206/http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":17">Regulation and Control in the U.S. Economy</ref> <ref name=":18">{{Netiviide|autor=|url=http://www.slate.com/blogs/moneybox/2013/03/06/america_s_wealth_tax_it_s_called_property_taxes_and_they_re_not_very_smart.html|pealkiri=America Does Tax Wealth, Just Not Very Intelligently|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":19">{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=https://www.cbo.gov/publication/53651|pealkiri=CBO Budget and Economic Outlook 2018–2028|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":22">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=A General Theory of Entrepreneurship: the Individual-Opportunity Nexus|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name=":23">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=United States of America. In: UNESCO Science Report: towards 2030|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name=":24">{{Netiviide|autor=|url=http://www.world-exchanges.org/statistics/ytd-monthly|pealkiri=WFE|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-11-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111106005313/http://www.world-exchanges.org/statistics/ytd-monthly}}</ref> <ref name="xkxk5">{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=79&pr.y=12&sy=2016&ey=2021&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=111&s=NGDP_RPCH%2CNGDPD%2CPPPGDP%2CNGDPDPC%2CPPPPC%2CPCPIPCH&grp=0&a=|pealkiri=World Economic Outlook Database, October 2019|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="JTXbZ">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bea.gov/data/gdp/gross-domestic-product|pealkiri=Gross Domestic Product, 2nd quarter 2019 (advance estimate), and annual update|väljaanne=BEA|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="NKtuE">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide saatkond Saksamaal|url=http://usa.usembassy.de/economy-conditions.htm|pealkiri=U.S. Economy – Basic Conditions & Resources|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="cKd5Q">{{Netiviide|autor=|url=http://infopedia.usembassy.or.kr/ENG/_f_030401.html|pealkiri=Outline of the U.S. Economy – How the U.S. Economy Works|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-01-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120114051146/http://infopedia.usembassy.or.kr/ENG/_f_030401.html}}</ref> <ref name="sccJ0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2017/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=43&pr.y=19&sy=2017&ey=2017&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=512,672,914,946,612,137,614,546,311,962,213,674,911,676,193,548,122,556,912,678,313,181,419,867,513,682,316,684,913,273,124,868,339,921,638,948,514,943,218,686,963,688,616,518,223,728,516,558,918,138,748,196,618,278,624,692,522,694,622,142,156,449,626,564,628,565,228,283,924,853,233,288,632,293,636,566,634,964,238,182,662,359,960,453,423,968,935,922,128,714,611,862,321,135,243,716,248,456,469,722,253,942,642,718,643,724,939,576,644,936,819,961,172,813,132,199,646,733,648,184,915,524,134,361,652,362,174,364,328,732,258,366,656,734,654,144,336,146,263,463,268,528,532,923,944,738,176,578,534,537,536,742,429,866,433,369,178,744,436,186,136,925,343,869,158,746,439,926,916,466,664,112,826,111,542,298,967,927,443,846,917,299,544,582,941,474,446,754,666,698,668&s=PPPGDP&grp=0&a=|pealkiri=Report for Selected Country Groups and Subjects (PPP valuation of country GDP)|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="HctTG">{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/01/weodata/index.aspx|pealkiri=World Economic Outlook Database, April 2019|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="2QFHb">{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=United States reference resource|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030927/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="3ekHu">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Süsteem|url=https://www.federalreserve.gov/pf/pdf/pf_4.pdf|pealkiri=The Implementation of Monetary Policy – The Federal Reserve in the International Sphere|väljaanne=Föderaalreservi Süsteem|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Zj1sF">{{Netiviide|autor=|url=http://www.investopedia.com/articles/forex/072915/how-petrodollars-affect-us-dollar.asp|pealkiri=How Petrodollars Affect The U.S. Dollar|väljaanne=Investopedia|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="9zwkD">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Future of Money|aasta=|koht=|kirjastus=Princeton University Press|lehekülg=}}</ref> <ref name="XDYKQ">{{Netiviide|autor=|url=http://www.multpl.com/us-gdp-growth-rate/table/by-year|pealkiri=US GDP Growth Rate by Year|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="OPwkz">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wto.org/english/res_e/statis_e/wts2019_e/wts2019_e.pdf|pealkiri=World Trade Statistical Review 2019|väljaanne=WTO|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="qivkg">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Kaubanduse Esindus|url=https://ustr.gov/trade-agreements/free-trade-agreements|pealkiri=United States free trade agreements|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Kaubanduse Esindus|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Fkt6x">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Resource-Based Growth Past and Present|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="nIxEr">{{Netiviide|autor=|url=http://www.investopedia.com/articles/markets-economy/090516/10-countries-most-natural-resources.asp|pealkiri=10 Countries With The Most Natural Resources|väljaanne=Investopedia|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Dao3O">{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecdbetterlifeindex.org/topics/income/|pealkiri=Income|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ijkGw">{{Netiviide|autor=Energiateabe Administratsioon|url=https://www.eia.gov/todayinenergy/detail.php?id=36292|pealkiri=United States remains the world's top producer of petroleum and natural gas hydrocarbons|väljaanne=Energiateabe Administratsioon|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="3Sz55">{{Netiviide|autor=|url=http://asia.nikkei.com/Politics-Economy/Economy/US-overtook-China-as-top-trading-nation-in-2016|pealkiri=US overtook China as top trading nation in 2016|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-02-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210224034235/https://asia.nikkei.com/Politics-Economy/Economy/US-overtook-China-as-top-trading-nation-in-2016|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="v1ZPV">{{Netiviide|autor=|url=http://shopfloor.org/2011/03/u-s-manufacturing-remains-worlds-largest/18756|pealkiri=U.S. Manufacturing Remains World's Largest|väljaanne=Shopfloor|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-04-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120404234310/http://shopfloor.org/2011/03/u-s-manufacturing-remains-worlds-largest/18756}}</ref> <ref name="JYbKm">{{Netiviide|autor=|url=http://fortune.com/global500/list/filtered?hqcountry=U.S.|pealkiri=Global 500 2016|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-09-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180921142659/http://fortune.com/global500/list/filtered?hqcountry=U.S.|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="aKa3m">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cnbc.com/2019/05/09/the-countries-with-the-largest-number-of-billionaires.html|pealkiri=The US is home to more billionaires than China, Germany and Russia combined|väljaanne=CNBC|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ozvU7">{{Netiviide|autor=|url=https://hk.asiatatler.com/life/top-10-countries-with-the-most-billionaires-in-2019|pealkiri=Wealth-X's Billionaire Census 2019 report reveals insights and trends about the world's top billionaires|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-01-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200131114329/https://hk.asiatatler.com/life/top-10-countries-with-the-most-billionaires-in-2019|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="vmgcR">{{Netiviide|autor=|url=https://www.world-exchanges.org/our-work/statistics|pealkiri=Monthly Reports - World Federation of Exchanges|väljaanne=WFE|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="1nNso">{{Netiviide|autor=|url=http://www.sfc.hk/web/doc/EN/research/stat/a01.pdf|pealkiri=Table A – Market Capitalization of the World's Top Stock Exchanges (As at end of June 2012)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="dVUuq">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ey.com/Publication/vwLUAssets/Global_venture_capital_insights_and_trends_2014/$FILE/EY_Global_VC_insights_and_trends_report_2014.pdf|pealkiri=Adapting and evolving – Global venture capital insights and trends 2014|väljaanne=EY|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200804135427/https://www.ey.com/Publication/vwLUAssets/Global_venture_capital_insights_and_trends_2014/$FILE/EY_Global_VC_insights_and_trends_report_2014.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="tF0Md">{{Netiviide|autor=|url=http://www.battelle.org/docs/tpp/2014_global_rd_funding_forecast.pdf?sfvrsn=4|pealkiri=2014 Global R&D Funding Forecast|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-02-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140209171411/http://www.battelle.org/docs/tpp/2014_global_rd_funding_forecast.pdf?sfvrsn=4}}</ref> <ref name="B0D2t">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/W270RE1A156NBEA|pealkiri=Shares of gross domestic income: Compensation of employees, paid: Wage and salary accruals: Disbursements: To persons|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="TwAkn">{{Netiviide|autor=|url=http://unstats.un.org/unsd/snaama/selbasicFast.asp|pealkiri=United Nations Statistics Division – National Accounts Main Aggregates Database|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160205025204/http://unstats.un.org/unsd/snaama/selbasicFast.asp|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="68vMb">{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2112rank.html|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226005157/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2112rank.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="oRJyB">{{Netiviide|autor=|url=http://www3.weforum.org/docs/GCR2013-14/GCR_Rankings_2013-14.pdf|pealkiri=Rankings: Global Competitiveness Report 2013–2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="MUgPO">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/GDPC1|pealkiri=Real GDP|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Da0rl">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=Household Net Worth|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="xMc9O">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/UNRATE|pealkiri=Civilian Unemployment Rate|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="SIXdL">{{Netiviide|autor=|url=http://fortune.com/2018/06/04/trump-policies-u-n-report-u-s-poverty/|pealkiri=Trump Policies Highlighted in Scathing U.N. Report On U.S. Poverty|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="FZcRX">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=America's Promise: A Concise History of the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="fvgFN">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Appendix A The Development and Role of the National Bureau of Economic Research's Business Cycle Chronologies|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="HrlV1">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Recessions and Depressions: Understanding Business Cycles|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="mTngk">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Domestic Revolutions: a Social History of American Family Life|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="qOFgX">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Democracy in Deficit: The Political Legacy of Lord Keynes|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="l8Epz">{{Netiviide|autor=|url=http://www2.census.gov/prod2/popscan/p60-162.pdf|pealkiri=Current Population Reports: Money Income of Households and Persons in the United States (1987)|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="KALya">{{Netiviide|autor=|url=http://business.time.com/2011/02/14/is-china-facing-a-japanese-future/|pealkiri=Is China facing a Japanese future?|väljaanne=Time|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-06-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120617211116/http://business.time.com/2011/02/14/is-china-facing-a-japanese-future/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="kEBY1">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS|pealkiri=Total Non-Farm Payrolls|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="rWYzf">{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|pealkiri=CIA World Factbook - Debt to GDP|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-06-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070613005546/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="M3ph7">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#us|pealkiri=CIA Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-06-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110604195034/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#us|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="y9ZTF">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/A939RX0Q048SBEA|pealkiri=Real GDP per Capita|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="reCCU">{{Netiviide|autor=Majandusanalüüsi Büroo|url=https://www.bea.gov/newsreleases/national/gdp/gdpnewsrelease.htm|pealkiri=National Income and Product Accounts Gross Domestic Product: Second Quarter 2014 (Advance Estimate) Annual Revision: 1999 through First Quarter 2014|väljaanne=Majandusanalüüsi Büroo|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="0zAsX">{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/full_list/|pealkiri=Global 500 2010|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-10-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191005012317/https://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/full_list/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="av4WI">{{Netiviide|autor=|url=http://www.cepr.net/documents/publications/no-vacation-update-2013-05.pdf|pealkiri=No-Vacation Nations|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="2ZFSd">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Dying for a Paycheck: How Modern Management Harms Employee Health and Company Performance—and What We Can Do About It.|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="GoLeH">{{Netiviide|autor=|url=http://econpost.com/unitedstateseconomy/four-million-more-people-working-part-time-2-years-ago|pealkiri=Four million more people working part time than 2 years ago|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-07-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100711052533/http://econpost.com/unitedstateseconomy/four-million-more-people-working-part-time-2-years-ago}}</ref> <ref name="1Jjgz">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS|pealkiri=FRED – All Employees Total Non-farm Payrolls|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="PsipQ">{{Netiviide|autor=Tööstatistika Büroo|url=http://www.bls.gov/cps/|pealkiri=Current Population Survey|väljaanne=Tööstatistika Büroo|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="WqN5A">{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/susanadams/2013/06/07/the-unemployment-news-is-worse-for-many/|pealkiri=The Unemployment News Is Worse For Many|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="HyYPw">{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225135647/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html%20|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="cYh3b">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Süsteem|url=http://www.federalreserve.gov/releases/z1/Current/z1.pdf|pealkiri=Z.1: Financial Accounts of the United States|väljaanne=Föderaalreservi Süsteem|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-05-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140527095440/http://www.federalreserve.gov/releases/z1/Current/z1.pdf}}</ref> <ref name="EOcpL">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2014/04/23/upshot/the-american-middle-class-is-no-longer-the-worlds-richest.html?_r=0|pealkiri=The American Middle Class Is No Longer the World's Richest|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="LuRhr">{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/govbeat/wp/2014/08/11/income-inequality-seems-to-be-rising-in-more-than-2-in-3-metro-areas/|pealkiri=Income inequality seems to be rising in more than 2 in 3 metro areas|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="4iLat">{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/els/soc/OECD2014-FocusOnTopIncomes.pdf|pealkiri=Focus on Top Incomes and Taxation in OECD Countries: Was the crisis a game changer?|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="0g16P">{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/business/2019/09/26/income-inequality-america-highest-its-been-since-census-started-tracking-it-data-show|pealkiri=Income inequality in America is the highest it's been since census started tracking it, data shows|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="PQ9nS">{{Netiviide|autor=|url=http://www.voxeu.org/article/does-inequality-lead-financial-crisis|pealkiri=Does inequality lead to a financial crisis?|väljaanne=Vox|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="buLJi">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Changes in the Distribution of Income Among Tax Filers Between 1996 and 2006: The Role of Labor Income, Capital Income, and Tax Policy|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="TMT96">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/reports/2013/07/a-guide-to-understanding-international-comparisons-of-economic-mobility|pealkiri="A Guide to Understanding International Comparisons of Economic Mobility|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="A6y6Y">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/reports/2013/07/productivity-and-compensation-growing-together|pealkiri=Productivity and Compensation: Growing Together|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="xCuuc">{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/wonk/wp/2018/07/04/is-it-great-to-be-a-worker-in-the-u-s-not-compared-to-the-rest-of-the-developed-world/|pealkiri=Is it great to be a worker in the U.S.? Not compared with the rest of the developed world|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="C4ZJ3">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Süsteem|url=https://www.federalreserve.gov/econres/scfindex.htm|pealkiri=Federal Reserve – Survey of Consumer Finances 2016|väljaanne=Föderaalreservi Süsteem|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="PX4JU">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2017-06-16/the-u-s-is-where-the-rich-are-the-richest|pealkiri=The U.S. Is Where the Rich Are the Richest|väljaanne=Bloomberg|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="7wxcN">{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=http://www.census.gov/newsroom/releases/pdf/cb14-156_net_worth_graphic.pdf|pealkiri=Median Household Net Worth by Quintile|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140912175408/http://www.census.gov/newsroom/releases/pdf/cb14-156_net_worth_graphic.pdf}}</ref> <ref name="F4z2I">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/RHORUSQ156N|pealkiri=FRED - Homeownership rate for the United States|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="cEVUa">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/welfare/bg1713.cfm|pealkiri=Understanding Poverty in America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-03-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100313053958/http://www.heritage.org/research/welfare/bg1713.cfm}}</ref> <ref name="OLV2I">{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/money/us-money-blog/2016/may/27/housing-market-real-estate-millennials-living-at-home-with-parents|pealkiri=Millennials aren't buying homes right now. What if they never do?|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="s2OhV">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/housing-market-2019-americans-cant-afford-a-home-in-70-percent-of-the-country|pealkiri=Average Americans can't afford a home in 70 percent of the country|väljaanne=CBS News|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="HPlr3">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/more-americans-are-living-in-their-vehicles-amid-high-housing-prices/|pealkiri=More Americans are forced to "reside" in their vehicles|väljaanne=CBS News|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="I9q6a">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/graph/?g=f3v|pealkiri=Real Disposable Personal Income: Per capita|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="EpL92">{{Netiviide|autor=|url=http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new03_001.htm|pealkiri=US Census Bureau, Personal income for all sexes, races in 2005|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-03-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070319232115/http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new03_001.htm}}</ref> <ref name="x1Xtp">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/view/articles/2018-07-25/states-should-ban-contracts-barring-workers-from-joining-rivals|pealkiri=How About a Free Market for Wages?|väljaanne=Bloomberg Opinion|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="FGndB">{{Netiviide|autor=|url=https://www.marketwatch.com/story/americas-middle-class-is-slowly-being-wiped-out-2018-07-23|pealkiri=America's middle class is slowly being 'wiped out'|väljaanne=MarketWatch|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ezYxL">{{Netiviide|autor=|url=https://www.msn.com/en-us/news/us/this-doesnt-look-like-the-best-economy-ever-40percent-of-americans-say-they-still-struggle-to-pay-bills/ar-AADRErK?li=BBnbcA1|pealkiri='This doesn't look like the best economy ever': 40% of Americans say they still struggle to pay bills|väljaanne=MSN News|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="7puRu">{{Netiviide|autor=Anna Sillers|url=https://www.pbs.org/newshour/rundown/nccp-finds-44-percent-u-s-children-live-low-income-families/|pealkiri=Report finds 44 percent of U.S. children live in low-income families|väljaanne=PBS News|aeg=6. aprill 2015|vaadatud=}}</ref> <ref name="KIBQu">{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/library/publications/2017/demo/p60-259.html|pealkiri=U.S. Census Bureau – Income and Poverty in the United States 2016|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="j4wNV">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.com/news/business-36599316|pealkiri=IMF warns the US over poverty|väljaanne=BBC|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="u7HFF">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304500404579127603306039292|pealkiri=U.S. Poverty Rate Stabilizes – For Some|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="VSQj0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-42248999|pealkiri=US homeless people numbers rise for first time in seven years|väljaanne=BBC|aeg=6. detsember 2017|vaadatud=}}</ref> <ref name="KUoBO">{{Netiviide|autor=|url=http://www.huduser.org/publications/pdf/5thHomelessAssessmentReport.pdf|pealkiri=HUD 5th Annual Homelessness Assessment Report to Congress, June 2010|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="kUdie">{{Netiviide|autor=|url=http://www.nationalhomeless.org/factsheets/employment.html|pealkiri=Employment and Homelessness|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-05-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190526022516/http://www.nationalhomeless.org/factsheets/employment.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="WWG1k">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Public Policy: Economic Inequality and Poverty: The United States in Comparative Perspective|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="F9l0j">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Vanishing Middle Class: Prejudice and Power in a Dual Economy|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="Iw7R1">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=23172&LangID=E|pealkiri=Contempt for the poor in US drives cruel policies," says UN expert|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ULLNX">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Poverty Politics and Crime Control in Europe and America|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="ZFfGL">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Routledge Handbook of Poverty in the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="1Enuc">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Punishing the Poor: The Neoliberal Government of Social Insecurity|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="dyXfC">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Caught: The Prison State and the Lockdown of American Politics|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="fBOik">{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/library/publications/2017/demo/p60-260.html|pealkiri=Health Insurance coverage in the Unites States|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="nKrEr">{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/data/tables/time-series/demo/health-insurance/historical-series/hic.html|pealkiri=Health Insurance Tables|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="A6ly6">{{Netiviide|autor=|url=http://www.commonwealthfund.org/publications/blog/2018/apr/health-coverage-erosion|pealkiri=Commonwealth Fund|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="gMYPw">{{Netiviide|autor=|url=http://www.pnhp.org/news/2012/september/despite-slight-drop-in-uninsured-last-year%E2%80%99s-figure-points-to-48000-preventable-|pealkiri=Despite slight drop in uninsured, last year's figure points to 48,000 preventable deaths|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120924021844/http://www.pnhp.org/news/2012/september/despite-slight-drop-in-uninsured-last-year%E2%80%99s-figure-points-to-48000-preventable-}}</ref> <ref name="YIM5g">{{Netiviide|autor=|url=http://healthaffairs.org/blog/2009/09/21/does-lack-of-insurance-cause-premature-death/|pealkiri=Does Lack Of Insurance Cause Premature Death?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="RkeHl">{{Netiviide|autor=|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2739025|pealkiri=Health Insurance Coverage and Mortality Revisited|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="gXgET">{{Netiviide|autor=|url=http://www.cato.org/publications/policy-analysis/bending-productivity-curve-why-america-leads-world-medical-innovation|pealkiri=Bending the Productivity Curve: Why America Leads the World in Medical Innovation|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="5D5tG">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2006/10/05/business/05scene.html?_r=1&|pealkiri=Poor U.S. Scores in Health Care Don't Measure Nobels and Innovation|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="76q5m">{{Netiviide|autor=|url=http://books.nap.edu/openbook.php?record_id=13497|pealkiri=U.S. Health in International Perspective: Shorter Lives, Poorer Health" (2013) National Institutes of Health Committee on Population, Board on Population Health and Public Health Practice|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="dMAKj">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Lancet Oncology|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="UD969">{{Netiviide|autor=|url=https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1560849/UK-cancer-survival-rate-lowest-in-Europe.html|pealkiri=UK cancer survival rate lowest in Europe|väljaanne=The Telegraph|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="d0uwX">{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/?id=0qExi2-3m5IC|pealkiri=In excellent health : setting the record straight on America's health care and charting a path for future reform|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="e0w9r">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Hypertension Treatment and Control in Five European Countries, Canada, and the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="8FAkg">{{Netiviide|autor=|url=http://www.nber.org/papers/w13429.pdf|pealkiri=Health Status, Health Care and Inequality: Canada vs. the U.S|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="oyGHb">{{Netiviide|autor=|url=https://www.huffingtonpost.com/entry/whelp-the-us-now-ranks-27th-in-the-world-on-education-and-healthcare_us_5bae5d02e4b0425e3c23508f|pealkiri=U.S. Drops To 27th In The World For Education And Health Care|väljaanne=The Huffington Post|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="MJUYy">{{Netiviide|autor=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|url=https://www.cdc.gov/nchs/fastats/health-expenditures.htm|pealkiri=FastStats|väljaanne=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="XuB4T">{{Netiviide|autor=|url=http://www.cato.org/sites/cato.org/files/pubs/pdf/pa527.pdf|pealkiri=Health Care Regulation A $169 Billion Hidden Tax|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ZESWG">{{Netiviide|autor=|url=http://www.realclearpolicy.com/blog/2012/09/19/health_care_economist_john_goodman_on_health_care_markets_290.html|pealkiri=Health Care Economist John Goodman on Market-Based Health Care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="6YiyZ">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2011/08/16/us/16drug.html|pealkiri=Medicaid Pays Less Than Medicare for Many Prescription Drugs, U.S. Report Finds|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="sZMPg">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Cost-Shift Payment 'Hydraulic': Foundation, History, And Implications|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="p6ebr">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/reports/2013/08/legislating-low-prices-cutting-costs-or-care|pealkiri=Legislating Low Prices: Cutting Costs or Care?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="MMJUA">{{Netiviide|autor=|url=http://news.thomasnet.com/IMT/2013/03/14/china-widens-lead-as-worlds-largest-manufacturer/|pealkiri=Manufacturing Output by Country|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-07-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130727123309/http://news.thomasnet.com/IMT/2013/03/14/china-widens-lead-as-worlds-largest-manufacturer/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UYL7l">{{Netiviide|autor=NASA|url=http://www.nasa.gov/worldbook/aviation_worldbook.html|pealkiri=Aviation Worldbook|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-07-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100731165241/http://www.nasa.gov/worldbook/aviation_worldbook.html}}</ref> <ref name="ZriR0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.usatoday.com/money/economy/2007-04-20-4155011268_x.htm|pealkiri=Factory jobs: 3 million lost since 2000|väljaanne=USA Today|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="DrTcJ">{{Netiviide|autor=|url=http://prospect.org/article/cost-free-trade|pealkiri=The Cost of Free Trade|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Ida63">{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=http://www.cbo.gov/doc.cfm?index=5078&type=0|pealkiri=What Accounts for the Decline in Manufacturing Employment?|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="dIogO">{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=iOgfSDKecCcC&pg=PA4557|pealkiri=Congressional Record V. 148, Pt. 4, April 11, 2002 to April 24, 2002|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="bEv4J">{{Netiviide|autor=|url=http://greyhill.com/blog/2011/10/5/manufacturing-output-by-country.html|pealkiri=Manufacturing Output by Country|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="4XRyh">{{Netiviide|autor=|url=http://prospect.org/article/back-china|pealkiri=Back from China?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="1CxtV">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/2012-01-18/america-s-dirty-war-against-manufacturing-part-1-carl-pope.html|pealkiri=America's Dirty War Against Manufacturing: Part 1|väljaanne=Bloomberg|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="tAigD">{{Netiviide|autor=|url=http://www.cepr.net/index.php/blogs/beat-the-press/hasnt-anyone-at-the-nyt-heard-of-exchange-rates|pealkiri=Hasn't Anyone at the NYT Heard of Exchange Rates?|väljaanne=Beat the Press|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-04-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150403000757/http://www.cepr.net/index.php/blogs/beat-the-press/hasnt-anyone-at-the-nyt-heard-of-exchange-rates|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="8KN4G">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|url=http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html|pealkiri=Public Road and Street Mileage in the United States by Type of Surface|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-01-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150102141414/http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="tdRsY">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|url=http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html|pealkiri=Public Road and Street Mileage in the United States by Type of Surface|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-01-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150102141414/http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="AyX9b">{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/business/2010/jan/08/china-us-car-sales-overtakes|pealkiri=China overtakes US in car sales|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="UlP09">{{Netiviide|autor=|url=http://www.nationmaster.com/graph/tra_mot_veh-transportation-motor-vehicles|pealkiri=Motor vehicles statistics – countries compared worldwide|väljaanne=NationMaster|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="R1Nkp">{{Netiviide|autor=Transpordistatistika Büroo|url=http://www.bts.gov/publications/highlights_of_the_2001_national_household_travel_survey/html/section_01.html|pealkiri=Household, Individual, and Vehicle Characteristics|väljaanne=Transpordistatistika Büroo|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-09-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070929125403/http://www.bts.gov/publications/highlights_of_the_2001_national_household_travel_survey/html/section_01.html}}</ref> <ref name="CkJCn">{{Netiviide|autor=|url=http://www.policy.rutgers.edu/vtc/documents/TOD.Euro-Style_Planning-Renne-Wells.pdf|pealkiri=Emerging European-Style Planning in the United States: Transit-Oriented Development|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140924071956/http://www.policy.rutgers.edu/vtc/documents/TOD.Euro-Style_Planning-Renne-Wells.pdf}}</ref> <ref name="E9IIR">{{Netiviide|autor=|url=http://switchboard.nrdc.org/blogs/kbenfield/natgeo_surveys_countries_trans.html|pealkiri=NatGeo surveys countries' transit use: guess who comes in last|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-01-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150120234533/http://switchboard.nrdc.org/blogs/kbenfield/natgeo_surveys_countries_trans.html}}</ref> <ref name="vMrtz">{{Netiviide|autor=Valitsuse Vastutusamet|url=http://www.gao.gov/products/GAO-07-15|pealkiri=Intercity Passenger Rail: National Policy and Strategies Needed to Maximize Public Benefits from Federal Expenditures|väljaanne=Valitsuse Vastutusamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Tf7M0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.economist.com/blogs/economist-explains/2013/08/economist-explains-18|pealkiri=The Economist Explains: Why Americans Don't Ride Trains|väljaanne=The Economist|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="7zb69">{{Netiviide|autor=Amtrak|url=http://www.amtrak.com/servlet/BlobServer?blobcol=urldata&blobtable=MungoBlobs&blobkey=id&blobwhere=1249227805921&blobheader=application%2Fpdf&blobhead|pealkiri=Amtrak Ridership Records|väljaanne=Amtrak|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="O9Ai7">{{Netiviide|autor=|url=http://www.downsizinggovernment.org/privatization|pealkiri=Privatization|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="lm1sP">{{Netiviide|autor=|url=http://www.iata.org/publications/pages/wats-passenger-carried.aspx|pealkiri=Scheduled Passengers Carried|väljaanne=IATA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-11-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131113175503/http://www.iata.org/publications/pages/wats-passenger-carried.aspx}}</ref> <ref name="I4Onx">{{Netiviide|autor=|url=http://www.aci.aero/News/Releases/Most-Recent/2014/03/31/Preliminary-World-Airport-Traffic-and-Rankings-2013--High-Growth-Dubai-Moves-Up-to-7th-Busiest-Airport-|pealkiri=Preliminary World Airport Traffic and Rankings 2013 – High Growth Dubai Moves Up to 7th Busiest Airport — Mar 31, 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ahaOm">{{Netiviide|autor=|url=http://www.msnbc.msn.com/id/43327793/ns/business-oil_and_energy/t/china-surpasses-us-top-energy-consumer/|pealkiri=China surpasses US as top energy consumer – Business – Oil & energy – msnbc.com|väljaanne=MSNBC|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Na4q3">{{Netiviide|autor=Energiateabe Administratsioon|url=http://www.eia.doe.gov/pub/international/iealf/tablee1c.xls|pealkiri=World Per Capita Total Primary Energy Consumption,1980–2005|väljaanne=Energiateabe Administratsioon|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2006-10-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061013182222/http://www.eia.doe.gov/pub/international/iealf/tablee1c.xls}}</ref> <ref name="r7Mkb">{{Netiviide|autor=Energiateabe Administratsioon|url=http://www.eia.doe.gov/emeu/aer/pdf/pages/sec1_3.pdf|pealkiri=Annual Energy Report|väljaanne=Energiateabe Administratsioon|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="yzCBy">{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/home/energyspecial/2005/11/15/energy-oil-exxonmobil-cx_pt_1116energy_tertzakian.html|pealkiri=The U.S. Senate's Oil Spill|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-02-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080221011654/http://www.forbes.com/home/energyspecial/2005/11/15/energy-oil-exxonmobil-cx_pt_1116energy_tertzakian.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="4geSx">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|url=http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_04_03.html|pealkiri=Domestic Demand for Refined Petroleum Products by Sector|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-08-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140826161255/http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_04_03.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="zvHak">{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=https://www.census.gov/foreign-trade/statistics/historical/petr.txt|pealkiri=U.S. Imports of Crude Oil|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="eWNOH">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052970203441704577068670488306242|pealkiri=The Wall Steert Journal|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="bVFs5">{{Netiviide|autor=|url=http://www.floridatoday.com/usatoday/article/52298812?odyssey=mod_sectionstories|pealkiri=In a first, gas and other fuels top U.S. exports|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-03-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120311011059/http://www.floridatoday.com/usatoday/article/52298812?odyssey=mod_sectionstories}}</ref> <ref name="TOnUG">{{Netiviide|autor=|url=http://www.livinginternet.com/i/ii_ipto.htm|pealkiri=IPTO – Information Processing Techniques Office|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="S3wwC">{{Netiviide|autor=|url=https://www.ft.com/cms/s/0/7c2dbd70-79a6-11e3-b381-00144feabdc0.html#axzz2q8OrFdV3|pealkiri=China overtakes US as world's largest goods trader|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="OLTvK">{{Netiviide|autor=|url=http://www.economist.com/node/21553424|pealkiri=Free exchange: Petrodollar profusion|väljaanne=The Economist|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="5vKrN">{{Netiviide|autor=Majandusanalüüsi Büroo|url=https://www.bea.gov/newsreleases/international/trade/2015/pdf/trad1214.pdf|pealkiri=U.S. International Trade in Goods and Services|väljaanne=Majandusanalüüsi Büroo|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906091430/https://www.bea.gov/newsreleases/international/trade/2015/pdf/trad1214.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="1yfRN">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/graph/?graph_id=474908&rn=8252|pealkiri=FRED – Trade Balance, Goods and Services, Balance of Payments Basis|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="YaEgG">{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=https://www.census.gov/foreign-trade/statistics/historical/index.html|pealkiri=U.S. International Trade in Goods and Services – Historical Series|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="EZ1Rm">{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=https://www.census.gov/foreign-trade/balance/index.html|pealkiri=Census – Foreign Trade – Balance by Partner Country|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="G2d1w">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=FRED – Household and Non-Profit Net Worth|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="9SjSp">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium|url=https://www.treasurydirect.gov/govt/reports/pd/mspd/mspd.htm|pealkiri=Treasury Direct – Monthly Statement of the Public Debt|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-02-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200213153409/https://www.treasurydirect.gov/govt/reports/pd/mspd/mspd.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="R7hWV">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225135647/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html%20|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="OQ5HN">{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=https://www.cbo.gov/publication/53651|pealkiri=CBO. Budget & Economic Outlook 2018–2028|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="dYcSc">{{Netiviide|autor=Valge Maja|url=http://www.whitehouse.gov/omb/budget/fy2010/assets/hist.pdf|pealkiri=FY 2010 Budget Historical Tables|väljaanne=Valge Maja|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-02-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100201131532/http://www.whitehouse.gov/omb/budget/fy2010/assets/hist.pdf}}</ref> <ref name="nwRGH">{{Netiviide|autor=|url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article742188.ece|pealkiri=US spends its way to 28 Eiffel towers: made out of pure gold|väljaanne=The Sunday Times|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-02-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070214085759/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article742188.ece|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="664hl">{{Netiviide|autor=|url=https://www.reuters.com/article/idUSTRE60R5DK20100128?type=politicsNews|pealkiri=Senate backs increase in debt limit to $14.3 trillion|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="6grPv">{{Netiviide|autor=|url=http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy10/pdf/summary.pdf|pealkiri=2010 Budget-Summary Tables S-13 and S-14|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-10-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111010084418/http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy10/pdf/summary.pdf}}</ref> <ref name="LeONK">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2009/11/23/business/23rates.html?_r=1|pealkiri=Wave of Debt Payments Facing US Government|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="rrMRX">{{Netiviide|autor=|url=http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy08/pdf/spec.pdf|pealkiri=Analytical Perspectives of the FY 2008 Budget|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-01-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100107153657/http://www.gpoaccess.gov//usbudget/fy08/pdf/spec.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="eJoQV">{{Netiviide|autor=|url=http://www.treasury.gov/ticdata/Publish/mfh.txt|pealkiri=Major Foreign Holders of Treasury Securities|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-10-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151017031710/http://www.treasury.gov/ticdata/Publish/mfh.txt}}</ref> <ref name="wioVk">{{Netiviide|autor=|url=http://www.federalreserve.gov/releases/Z1/current/z1.pdf|pealkiri=Z.1 Financial Accounts of the United States – Flow of Funds, Balance Sheets, and Integrated Macroeconomic Accounts – First Quarter 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-07-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100702134328/http://www.federalreserve.gov/releases/Z1/current/z1.pdf}}</ref> <ref name="kOyPT">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/DFII5|pealkiri=5-Year Treasury Inflation-Indexed Security, Constant Maturity|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="VAwgo">{{Netiviide|autor=|url=http://blogs.reuters.com/lawrencesummers/2012/06/03/breaking-the-negative-feedback-loop/|pealkiri=Breaking the negative feedback loop|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-06-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120605042224/http://blogs.reuters.com/lawrencesummers/2012/06/03/breaking-the-negative-feedback-loop/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="gvDYH">{{Netiviide|autor=|url=http://www.treasury.gov/press-center/press-releases/Pages/tg1404.aspx|pealkiri=Minutes of the Meeting of the Treasury Borrowing Advisory Committee of the Securities Industry and Financial Markets Association|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="AmcpW">{{Netiviide|autor=|url=http://www.bbc.co.uk/blogs/thereporters/stephanieflanders/2009/01/biggest_game_in_town.html|pealkiri=Biggest game in town|väljaanne=BBC News|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Dh0NM">{{Netiviide|autor=Rahvusvaheline Valuutafond|url=http://www.imf.org/external/np/sta/cofer/eng/cofer.pdf|pealkiri=COEFR|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="QMPRz">{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2011/02/10/markets/dollar/index.htm|pealkiri=IMF calls for dollar alternative|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-04-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120401044730/http://money.cnn.com/2011/02/10/markets/dollar/index.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="MNh2k">{{Netiviide|autor=|url=http://widgets.weforum.org/global-enabling-trade-report-2014/|pealkiri=Enabling Trade Index 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="AwuWj">{{Netiviide|autor=|url=http://www3.weforum.org/docs/WEF_GlobalCompetitivenessReport_2014-15.pdf|pealkiri=2014 Global Competitiveness Report|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="hYVxy">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702303848104579308811265028066?mg=reno64-wsj&url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702303848104579308811265028066.html|pealkiri=America's Dwindling Economic Freedom Regulation, taxes and debt knock the U.S. out of the world's top 10|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="SANOP">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/index/ranking|pealkiri=2014 Index of Economic Freedom|väljaanne=Heritage|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090720010300/http://www.heritage.org/index/ranking.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="TzDmq">{{Netiviide|autor=|url=http://www.reason.com/news/show/130328.html|pealkiri=Bush's Regulatory Kiss-Off – Obama's assertions to the contrary, the 43rd president was the biggest regulator since Nixon|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-09-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090902085717/http://www.reason.com/news/show/130328.html}}</ref> <ref name="oSHcQ">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2012/08/15/business/economy/slipping-behind-because-of-an-aversion-to-taxes.html?_r=1&src=recg|pealkiri=America's Aversion to Taxes|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="43EBD">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|pealkiri=Index of Economic Freedom: United States|väljaanne=Heritage|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-03-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120320134206/http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="wVnkc">{{Netiviide|autor=|url=http://www.spiegel.de/international/europe/0,1518,628389-2,00.html|pealkiri=Is the US Really a Nation of God-Fearing Darwin-Haters?|väljaanne=Der Spiegel|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="3EYgS">{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=http://cbo.gov/publication/44604|pealkiri=The Distribution of Household Income and Federal Taxes, 2010|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="uixBh">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Taxation and the worlds of welfare|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="hD5JE">{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/wonkblog/wp/2012/09/19/other-countries-dont-have-a-47/|pealkiri=Other countries don't have a "47%|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ef2Rg">{{Netiviide|autor=|url=http://seattletimes.com/html/politics/2020475301_apustaxingtherich.html|pealkiri=Tax bills for rich families approach 30-year high|väljaanne=The Seattle Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="myHCk">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2013/02/27/opinion/republicans-must-bridge-the-income-gap.html|pealkiri=Grand Old Parity|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="NdxmK">{{Netiviide|autor=|url=http://taxfoundation.org/article/case-single-rate-tax-why-our-progressive-tax-code-inconsistent-changing-face-american-taxpayers|pealkiri=The Case for a Single-Rate Tax: Why Our Progressive Tax Code is Inconsistent with the Changing Face of American Taxpayers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-12-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222115717/http://taxfoundation.org/article/case-single-rate-tax-why-our-progressive-tax-code-inconsistent-changing-face-american-taxpayers|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UtcG6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052748704604704576220491592684626|pealkiri=The Price of Taxing the Rich: The top 1% of earners fill the coffers of states like California and New York during a boom—and leave them starved for revenue in a bust|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="TUp8A">{{Netiviide|autor=|url=https://data.oecd.org/gga/general-government-spending.htm|pealkiri=General Government Spending|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ki5Ok">{{Netiviide|autor=|url=https://www.usnews.com/opinion/economic-intelligence/articles/2016-12-01/myths-and-facts-about-the-us-federal-debt|pealkiri=Debt Myths, Debunked|väljaanne=US News|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="fDaEQ">{{Netiviide|autor=|url=https://www.marketwatch.com/story/the-financial-hole-for-social-security-and-medicare-is-even-deeper-than-the-experts-say-2018-06-15|pealkiri=Opinion: The financial hole for Social Security and Medicare is even deeper than the experts say|väljaanne=MarketWatch|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="P7njm">{{Netiviide|autor=|url=https://www.newsmax.com/finance/johnmauldin/national-debt-real-230-trillion-dollars/2019/03/25/id/908588/|pealkiri=The Real US National Debt Might Be $230 Trillion|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="lOyo0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy01/guide01.html|pealkiri=U.S. Budget 2001|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-01-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120112170429/http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy01/guide01.html}}</ref> <ref name="YQ5p1">{{Netiviide|autor=CIA|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-06-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070613005546/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="7kcvR">{{Netiviide|autor=|url=http://www.dailyfinance.com/story/is-rising-u-s-debt-inviting-trouble-ask-japan/19469343/|pealkiri=Is Rising U.S. Debt Inviting Trouble? Ask Japan|väljaanne=Daily Finance|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="5RWNE">{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/global/2006/0522/032.html|pealkiri=Tax Misery & Reform Index|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="i7ODV">{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/countries/US.html|pealkiri=Global 500 2010: Countries|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-05-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110518220129/http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/countries/US.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="KsKeW">{{Netiviide|autor=|url=http://articles.moneycentral.msn.com/Investing/Extra/WhereTheMillionairesAreNow.aspx|pealkiri=Where the millionaires are now|väljaanne=MSN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-09-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110927143337/http://articles.moneycentral.msn.com/Investing/Extra/WhereTheMillionairesAreNow.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="KjSTW">{{Netiviide|autor=Richard R. Nelson|url=https://books.google.com/books?id=YFDGjgxc2CYC&pg=PA61|pealkiri=National Innovation Systems: Britain|väljaanne=Oxford University Press|aeg=1993|vaadatud=}}</ref> <ref name="Vbp6M">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang|url=http://usinfo.state.gov/infousa/government/forpolicy/chap2.html|pealkiri=U.S. Department of state: How the U.S. Economy Works|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-11-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081114043907/http://usinfo.state.gov/infousa/government/forpolicy/chap2.html}}</ref> <ref name="alJCZ">{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=EB29BrnCMm4C&pg=PA280|pealkiri=Trends in International Migration 2002: Continuous Reporting System on Migration|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="vha3T">{{Netiviide|autor=Peter S. Canellos|url=http://www.boston.com/news/politics/2008/articles/2008/11/11/obama_victory_took_root_in_kennedy_inspired_immigration_act/?page=full|pealkiri=Obama victory took root in Kennedy-inspired Immigration Act|väljaanne=|aeg=11. november 2008|vaadatud=}}</ref> <ref name="OC0is">{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=87snuOaE7DwC&pg=PA212|pealkiri=An Introduction to Bilingualism: Principles and Processes|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="E1AM8">{{Netiviide|autor=Eduardo Porter|url=https://www.nytimes.com/2019/06/15/sunday-review/work-age-economy.html?|pealkiri=This Economy Is Not Aging Gracefully|väljaanne=The New York Times|aeg=15. juuni 2019|vaadatud=}}</ref> <ref name="bBSjy">{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=https://www.cbo.gov/publication/55151|pealkiri=Updated Budget Projections: 2019 to 2029|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Aps51">{{Netiviide|autor=Jean Marc|url=http://www.fai.org/news_archives/fai/000295.asp|pealkiri=100 Years Ago, the Dream of Icarus Became Reality|väljaanne=|aeg=17. detsember 2003|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-09-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070912065254/http://www.fai.org/news_archives/fai/000295.asp}}</ref> <ref name="cW5VM">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Entrepreneurship in the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="LVWbx">{{Netiviide|autor=|url=http://www.briskfox.com/open/years/2009_q1/do_v_c44780.php|pealkiri=There is no Google, or Amazon, or Microsoft or Apple in the UK, Mandelson tells BVCA|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-11-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191103173518/http://www.briskfox.com/open/years/2009_q1/do_v_c44780.php|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="xtMYj">{{Netiviide|autor=|url=http://www.nvca.org/index.php?option=com_content&view=article&id=255&Itemid=103|pealkiri=Venture Impact|väljaanne=|aeg=2011|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-06-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140630170428/http://www.nvca.org/index.php?option=com_content&view=article&id=255&Itemid=103}}</ref> <ref name="c2ntO">{{Netiviide|autor=The Economist|url=http://www.economist.com/node/13216037|pealkiri=The United States of Entrepreneurs|väljaanne=The Economist|aeg=14. märts 2009|vaadatud=}}</ref> <ref name="mljgn">{{Netiviide|autor=IMAA|url=https://imaa-institute.org/m-and-a-us-united-states/|pealkiri=M&A US – Mergers & Acquisitions in the United States|väljaanne=IMAA|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ec8Wm">{{Netiviide|autor=Financial Times|url=https://www.ft.com/indepth/ft500|pealkiri=FT 500 2013|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="l5Xud">{{Netiviide|autor=Fortune|url=http://fortune.com/global500/2011/|pealkiri=Global 500|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="cLqr2">{{Netiviide|autor=Goergina Prodhan, Alastair Sharp, David Cowell|url=https://www.reuters.com/article/us-apple-brand-idUSTRE74800D20110509|pealkiri=Apple usurps Google as world's most valuable brand|väljaanne=Reuters|aeg=9. mai 2011|vaadatud=}}</ref> <ref name="8pNwQ">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Switching Channels: Global Powers of Retailing 2012|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="kdMVh">{{Netiviide|autor=Walter Loeb|url=https://www.forbes.com/sites/walterloeb/2013/07/24/alibaba-a-threat-to-amazon-ebay-walmart-and-everyone-else/|pealkiri=Alibaba Is A Threat To Amazon, eBay, Walmart And Everyone Else|väljaanne=Forbes|aeg=23. juuni 2013|vaadatud=}}</ref> <ref name="II6xA">{{Netiviide|autor=Clare O'Connor|url=https://www.forbes.com/sites/clareoconnor/2013/04/23/wal-mart-vs-amazon-worlds-biggest-e-commerce-battle-could-boil-down-to-vegetables/|pealkiri=Wal-Mart Vs. Amazon: World's Biggest E-Commerce Battle Could Boil Down To Vegetables|väljaanne=Forbes|aeg=23. aprill 2013|vaadatud=}}</ref> <ref name="Syy2f">{{Netiviide|autor=|url=https://www.ft.com/cms/s/0/61828252-ac1d-11e0-b85c-00144feabdc0.html#axzz1RxkefD8m|pealkiri=Amazon urges California referendum on online tax|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="NDVhz">{{Netiviide|autor=Tashi Sen|url=http://www.ttnworldwide.com/Article/16895/Welcoming_the_halal_traveller|pealkiri=Speaking out Welcoming the halal traveller|väljaanne=Travel & Tourism News Middle East|aeg=November 2016|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-12-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161220140833/http://www.ttnworldwide.com/Article/16895/Welcoming_the_halal_traveller}}</ref> <ref name="M0yeC">{{Netiviide|autor=New Yorgi börs|url=http://www.nyxdata.com/nysedata/default.aspx?tabid=115|pealkiri=NYSE Facts & Figures|väljaanne=New Yorgi börs|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-02-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090228111716/http://www.nyxdata.com/nysedata/Default.aspx?tabid=115|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="3Gvow">{{Netiviide|autor=NASDAQ|url=http://www.nasdaq.com/newsroom/stats/Performance_Report.stm|pealkiri=NASDAQ Performance Report|väljaanne=NASDAQ|aeg=29. detsember 2006|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-02-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070210233035/http://www.nasdaq.com/newsroom/stats/Performance_Report.stm}}</ref> <ref name="P0xZX">{{Netiviide|autor=Sydney C. Ludvigson|url=http://www.econ.nyu.edu/user/ludvigsons/osf.pdf|pealkiri=Origins of Stock Market Fluctuations|väljaanne=New Yorgi Ülikool|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-09-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150923233200/http://www.econ.nyu.edu/user/ludvigsons/osf.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="OjKqx">{{Netiviide|autor=MSN Money|url=http://money.msn.com/|pealkiri=Stock quotes, investing & personal finance, news – MSN Money|väljaanne=MSN Money|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140930022840/http://money.msn.com/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="RUFKS">{{Netiviide|autor=Goldman Sachs|url=http://www.goldmansachs.com/investor-relations/index.html|pealkiri=Investor Relations|väljaanne=Goldman Sachs|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="FlMaq">{{Netiviide|autor=|url=https://www.usbank.com/cgi_w/cfm/about/investor/index.cfm|pealkiri=Financial and investor information from U.S. Bank|väljaanne=US Bank|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-10-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181012182518/https://www.usbank.com/cgi_w/cfm/about/investor/index.cfm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="4PLBr">{{Netiviide|autor=Jim Tankersley|url=https://www.washingtonpost.com/sf/business/2014/12/16/a-black-hole-for-our-best-and-brightest/|pealkiri=A black hole for our best and brightest|väljaanne= The Washington Post|aeg=16. detsember 2014|vaadatud=}}</ref> <ref name="lMuXY">{{Netiviide|autor=Stephen G. Cecchetti, Enisse Kharroubi|url=http://www.bis.org/publ/work490.pdf|pealkiri=Why does financial sector growth crowd out real economic growth?|väljaanne=BIS|aeg=Veebruar 2015|vaadatud=}}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.bls.gov/ Bureau of Labor Statistics] – [[American Labor Department]] * [https://www.bea.gov/ U.S. Dept of Commerce – Bureau of Economic Analysis] * [http://www.eia.doe.gov/emeu/international/petroleu.html#IntlTrade U.S. Energy Information Administration] * [http://www.oecd.org/unitedstates/ United States – OECD] * [https://ig.ft.com/sites/numbers/economies/us US economy at a glance] [[Financial Times|Financial Timesis]] * [https://wits.worldbank.org/CountryProfile/en/Country/USA/Year/LTST/TradeFlow/EXPIMP/Partner/by-country U.S. – Exports and Imports] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandus| ]] 2hs0zu745txtbo6vg1k3v0if9onbvmc 0 571547 7190233 6933809 2026-07-10T11:36:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190233 wikitext text/x-wiki {{liita|Audit}} {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''Audit liigitub''' sõltuvalt organisatsiooni eesmärkidest muuhulgas kuueks [[audit]]i<nowiki/>tüübiks: * finantsaudit; * tegevusaudit; * vastavusaudit; * IT-audit; * tulemusaudit; * projektiaudit. == Finantsaudit == Finantsauditi eesmärk on organisatsiooni finantsaruannete ja finantsaruandluse protsesside sõltumatu, objektiivne hindamine. Finantsaudit annab riigiasutustele, investoritele, direktoritele ja juhtidele kinnituse, et finantsaruanded on täpsed ja täielikud. Finantsaudit ei anna täielikku garantiid. Auditiga kontrollitakse, kas ettevõttel on kontrolliprotsessid, mis on vajalikud täpse finantsaruande koostamiseks. Kui need on olemas, siis audiitor järeldab, et ettevõtte finantsaruanded on täpsed ja asjakohased.<ref>[https://study.com/academy/lesson/financial-audit-definition-procedure-requirements.html Financial Audit: Definition, Procedure & Requirements] Vaadatud 30.11.2019</ref> === Kellele on audit kohustuslik? === Vastavalt Eesti audiitortegevuse seadusele on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi<ref name=":2">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13275292?leiaKehtiv Audiitortegevuse seadus (RTI, 28.02.2019, 2) § 91 Auditi kohustus.] Vaadatud 30.11.2019</ref>: # müügitulu või tulu 4 000 000 eurot; # varad bilansipäeva seisuga kokku 2 000 000 eurot; # keskmine töötajate arv 50 inimest. või vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: # müügitulu või tulu 12 000 000 eurot; # varad bilansipäeva seisuga kokku 6 000 000 eurot; # keskmine töötajate arv 180 inimest. Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigieelarvest eraldist saavale erakonnale ja äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses<ref name=":2" />. Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, samuti testamendi alusel asutatud sihtasutusele või sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest või mis vastab aastaaruande kohustuste tingimustele<ref name=":2" />. == Tegevusaudit (operatsioonide audit) == Tegevusaudit on suunatud juhtimise protsesside nõrkuste tuvastamiseks, mis põhjustavad ressursside raiskamist, et neid tulevikus paremaks muuta. Tegevusauditi (operatsioonide auditi) peamine eesmärk on suurendada tööviljakust, aga ka tõhusust ja tulemuslikkust. Tegevusaudit keskendub peamiselt võtmeprotsessidele, protseduuridele, süsteemile, aga ka sisekontrollile. <ref name=":3">[https://web.archive.org/web/20180806211601/http://www.wikiaccounting.com/operational-audit/ Operational audit] Vaadatud 30.11.2019</ref> === Kes teeb tegevusauditi? === Tegevusauditi teeb tavaliselt siseaudiitor. Siseaudiitori töö osa on protsesside tõhususe ja tulemuslikkuse hindamine. Kui ettevõttel puudub siseauditi osakond või siseauditi meeskonnal pole teatud vastavusauditi tegemiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi, siis ettevõtte võib kaaluda teenuste osutamist kolmandate osapoolte poolt.<ref name=":3" /> === Tegevusauditi protsess === Tegevusauditi protsessi kuulub planeerimine, täitmine, aruandlus ja järelmeetmed.<ref name=":3" /> * Planeerimine: audiitor peab üksikasjalikult uurima ettevõtte äri ja tööd. Seejärel peab audiitor hindama osakonna nõrgemaid protsesse ja tuvastama peamise toimingu/protsessi, milles peab audititi läbi viima. * Täitmine: võtmekontrolli ja toimingute valideerimine hõlmab võtmedokumentide hankimist, teatud võtmekontrolli toimimise jälgimist ja teatud dokumentide (nt müügiarved, kauba saateleht) kontrollimist. * Aruandlus: kui põhitoimingud ja kontroll on kinnitatud, tuleb aruanne koostada ja esitada auditikomiteele. * Järelmeetmed: juhtkond ja auditeeritud protsessiga seotud osakond peavad audiitori koostatud peamisi tähelepanekuid ja soovitusi arvesse võtma. <ref name=":3" /> == Vastavusaudit == Vastavusauditi eesmärgiks on analüüsida ja hinnata ettevõtte tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kooskõlastatud protseduurireeglitele, eeskirjadele ja juhenditele ning kehtivatele seadustele ja teistele õigusaktidele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://annaabi.ee/vastavusaudit@|pealkiri=vastavusaudit|vaadatud=30.11.2019}}</ref> Vastavusaudit on olulisel kohal sellepärast et seadused, nõuded, juhised ja määrused muutuvad aeg-ajalt ning seetõttu peavad ettevõtted kohandama oma tegevused vastavalt nõuetele. Vastasel juhul võib nõuete eiramine põhjustada igasuguseid probleeme, sealhulgas trahve, sanktsioone, halvimal juhul ka akrediteerimise kaotamist, mis viib selleni, et ettevõtte ei saa edaspidist äritegevuses osaleda.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.aq-services.com/compliance-auditing-introduction/|pealkiri=compliance auditing|väljaanne=|vaadatud=30.11.2019|arhiivimisaeg=12.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190812060218/https://www.aq-services.com/compliance-auditing-introduction/|url-olek=ei tööta}}</ref> Vastavusauditi saab liigitada kolmeks gruppiks vastavalt teatud nõuete järgimisele: === Kohalikud seadused ja regulatsioonid === Organisatsioon peab veenduma, et ta tegutseb vastavalt seadustele ja nendega seotud regulatsioonidele. Selleks loob ettevõtte õigeid äriprotseduuri ja protsesse. Organisatsiooni kontrollimiseks või nõustamiseks võib olla juriidiline konsultant või oma siseauditi osakond, kus regulaarselt vaadatakse läbi kohaliku õiguse nõuete järgimist. Ettevõtte peab olema veendunud, et seaduses sätestatud normid järgitakse ja karistusohtu ei ole. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wikiaccounting.com/compliance-audit/|pealkiri=compliance audit|väljaanne=|vaadatud=30.11.2019}}</ref> === Ettevõtlusega seotud regulatsioonid ja raamistik === Kohalike seaduste ja regulatsioonide vastavuse kontrollimisele lisaks võib vastavusaudiitoril olla vaja läbi vaadata ka vastavus tegutsemise riigis kehtivale regulatsioonile ja raamistikule. Näiteks kui ettevõte on noteeritud börsil väljaspool seda riiki, kus nad tegutsevad. Siis peavad nad veenduma, et ettevõte täidab selle börsi nõudeid. <ref name=":0" /> === Üksuse poliitika, protseduur ja protsessid === Vastavusaudiitor viib auditi läbi ka ettevõtte sisepoliitika, protseduuride ja protsesside osas. Need on jätkusuutliku majanduskasvu jaoks väga olulised. Sisepoliitika ja protseduuride mittejärgimine võib põhjustada aja ja ressursside raiskamist. Tõsine rikkumine võib põhjustada tõsiseid pettusi. <ref name=":0" /> === Kes teeb vastavusauditi? === Vastavusauditi tavaliselt teeb siseaudiitor, samas võiksid sellist teenust osutada ka välisaudiitorid. Kui organisatsiooni siseauditi osakonnas ei piisa ressursse või kompetentsi teenuste osutamiseks, võib (majandus) üksusel olla vaja teenuseid otsida väliselt firmalt. Siseauditi osakond on sõltumatu ja töötab auditikomitee otsese järelevalve all. Vastavusauditi aruanne edastatakse seotud osakonnale ja/või tegevjuhile ja finantsdirektorile. Aruandluse tulemus on suunatud otse organisatsiooni nõukogule ja revisjonikomisjonile. Suurte ettevõtete jaoks on järelevalveametnikud need, kes tagavad iga üksuse või osakonna vastavuse nõutavatele protseduuridele, poliitikale, määrustele ja seadustele. <ref name=":0" /> == IT-audit == IT-audit on organisatsiooni infotehnoloogia infrastruktuuri, poliitikate ja toimingute kontrollimine ja hindamine. IT-auditid määravad, kas IT-kontrollid kaitsevad ettevõtte vara, tagavad andmete terviklikkuse ja kas need on kooskõlas ettevõtte üldiste eesmärkidega. IT-audiitorid kontrollivad mitte ainult füüsilise turvakontrolli, vaid ka üldisi äri- ja finantskontrolle, mis hõlmavad infotehnoloogilisi süsteeme.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://searchcompliance.techtarget.com/definition/IT-audit-information-technology-audit|pealkiri=IT audit (information technology audit)|väljaanne=|vaadatud=30.11.2019}}</ref> IT-auditi kavandamine hõlmab kahte peamist sammu. Esimene samm on teabe kogumine ja kavandamine, teine samm on olemasoleva sisekontrolli struktuuri mõistmine. Üha enam organisatsioone on liikumas riskipõhise auditi lähenemisviisi juurde. Riskipõhist auditit kasutatakse riski hindamiseks ja see aitab IT-audiitoril otsustada, kas viia läbi vastavuskontroll või sisuline testimine. Riskipõhises lähenemisviisis tuginevad IT-audiitorid sise- ja tegevuskontrollile, aga ka ettevõtte teadmistele. Seda tüüpi riskihindamise otsused võivad aidata kulude ja tulude analüüsi kontrolli seostada teadaoleva riskiga. Informatsiooni kogumise etapis peab IT-audiitor tuvastama viis punkti: * ettevõtluse ja tööstuse tundmine; * eelmise aasta auditi tulemused; * uusim finantsteave; * normatiivne põhimäärus; * iseloomulikud riskihinnangud.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://resources.infosecinstitute.com/itac-planning/#gref|pealkiri=IT Auditing and Controls – Planning the IT Audit|väljaanne=|vaadatud=30.11.2019|arhiivimisaeg=5.08.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200805170833/https://resources.infosecinstitute.com/itac-planning/#gref|url-olek=ei tööta}}</ref> Teise sammuna (olemasoleva sisekontrolli struktuuri mõistmine) peab IT-audiitor tuvastama muud viis punkti: * juhtimiskeskkond; * kontrolliprotseduurid; * avastamisriski hindamine; * kontrollida riskihindamist; * võrrelda kogu riski.<ref name=":1" /> Enamasti keskenduvad IT-auditi eesmärgid tõestamisele, et organisatsiooni sisekontroll toimib ootuspäraselt ning garanteerib äririskide minimeerimist. Auditeerimiseesmärkide hulka kuulub nii seaduste kui ka regulatiivsete nõuete täitmise tagamine, samuti infosüsteemide ja andmete konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus.<ref name=":1" /> == Tulemusaudit == Ennekõike on tulemusauditi eesmärk uurida, kuidas auditeeritav organisatsioon kasutab oma ressursse ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Põhimõtteliselt seostatakse tulemusauditi valitsusasutustega, kuna nad saavad riigifinantseerimise.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=https://www.investopedia.com/terms/p/performanceaudit.asp|pealkiri=Performance Audit|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.12.2019}}</ref> Tulemusauditi abil kontrollitakse, kas (majandus)üksuse eesmärgid on saavutatud kõige tõhusamal, säästlikumal ja tulemuslikumal viisil.<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Handbook in performance auditing : theory and practice.|aasta=1999|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> * Säästlikkus – eesmärgiks on vähendada ressursikasutamist miinimumini, säilitades samal ajal kõrge kvaliteedi. * Tõhusus – kaupade, teenuste jms tootmise ja selleks kasutatud ressursside vahekord. Teisisõnu – ressursside optimaalne kasutamine tulemuste saavutamiseks. * Mõjusus/tulemuslikkus – näitab, mil määral on seatud eesmärgid saavutatud. Prognoositavate ja tegelike tulemuste võrdlus.<ref name=":5" /> Näited probleemidest, mida saab tulemusauditite abil lahendada: jaotamise tõhusus (eelarve jaotamine), hangete tõhusus (mingis laos), võimaluste kasutamine (tööülesannete jaotus töötajate vahel) jne.<ref name=":5" /> Pärast auditi lõppu edastatakse saadud teave organisatsiooni juhtkonnale aruande vormis. Seejärel peaks juhtkond saadud andmeid kasutades rakendama muudatusi protsesside täiustamiseks. Reeglina kontrollitakse järgmise auditi käigus, kas juhtkond on muudatusi teinud ja kas see on suurendanud organisatsiooni tõhusust.<ref name=":4" /> Sageli võrreldakse tulemusaudit finantsauditiga. Nende peamine erinevus seisneb selles, et finantsaudit põhineb finantsteabel, aga tulemusaudit põhineb auditeeritava üksuse tegevuse analüüsil.<ref name=":5" /> == Projektiaudit == Projektiaudit on projekti analüüs, mille eesmärk on hinnata projektijuhtimisstandarditele vastavuse astet. Vajalikud sammud projektiauditi muutmiseks projektide juhtimise standardseks osaks: * Auditi missiooni sõnastus. Peab olema selgelt määratletud eesmärgid, mida ettevõte soovib; * Audiitori oskuste ja kogemuste kirjeldus; * Kõigi protsessis osalejate rollid ja vastutus; * Loetleda kriteeriumid, mille alusel projektid auditeerimiseks valitakse; * Auditi algatamise protseduurid; * Auditiprotseduurid. Protseduuride loetelu, mis kirjeldab meetodeid ja protseduure, mida kasutatakse auditi käigus; * Auditeerimisaruannete kirjeldus; * Auditi tulemuste vaidlustamiseks tegevuskava koostamine.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ittoolkit.com/articles/project-audits|pealkiri=Project Audits: Verify Compliance and Validate Performance|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.12.2019}}</ref> Põhimõtteliselt tehakse projektiaudit järgmistel juhtudel: kui projekt on organisatsiooni jaoks eriti väärtuslik; kui projekt üle antakse teisele meeskonnale ja peate hindama projekti olekut; kui audit on projekti sponsori nõue.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.pmoffice.by/services/audit/|pealkiri=Аудит критического проекта|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.12.2019|arhiivimisaeg=7.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191207111952/https://www.pmoffice.by/services/audit/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Vaata ka== *[[keskkonnaaudit]] *[[projektijuhtimise audit]] *[[siseaudit]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Auditeerimine]] r0bq9d4n2l0uofiidu543zh7hcih2s6 0 573607 7190111 6103884 2026-07-10T00:59:28Z Trebors 57925 7190111 wikitext text/x-wiki '''Mirko Rajas''' (sündinud [[4. märts|4. märtsil]] [[1988]]) on eesti näitleja ja lavastaja. Ta on alates [[2017]]. aastast [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] [[kunstiline juht]].<ref>[http://www.nuku.ee/et/mirko-rajas Mirko Rajas. NUKU teatri veebisait.]</ref> Mirko Rajas lõpetas 2007. aastal [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassi (juhendajad [[Lembit Peterson]] ja [[Maria Peterson]]) ja 2012. aastal [[Turu Kunstiakadeemia]] nukuteatrikunsti erialal. Aastatel 2010–2017 töötas Mirko Rajas NUKU teatris näitlejana. Lisaks oli ta aastatel 2010–2016 NUKU noortestuudio nukutehnika eriala õppejõud ja 2013–2015 NUKU noortestuudio juht. Alates 2011. aastast on ta [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassi õppejõud. Aastatel 2017–2020 oli Mirko Rajas NUKU Teatri kunstiline juht. Alates 2020/2021. hooajast jätkab Eesti Noorsooteatri kunstilise juhina. 2015. aastal viis Kanadas teatris Creations In Vivo läbi koolituse „Nukumanipuleerimise alused” 12 noorele näitlejale. == Rollid == === Rollid NUKU teatris === * Ville: Mauri Kunnas „12 kinki jõuluvanale” (lav. Taavi Tõnisson), 2010 * Osaline: „Nukumäng on imelihtne” (lav. Jevgeni Moissejenko), 2011 * Väikevend: Astrid Lindgren „Karlsson katuselt” (lav. Vahur Keller), 2011 * Prügihunt, sipelgas Kevin Michael, Martini isa (hääl), kilekott, mees: Wimberg „Prügihunt ja Superjänes” (lav. Vahur Keller), 2011 * Nukujuht: Jevgeni Ibragimov „Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused” (lav. Jevgeni Ibragimov), lavastusse sisse õppinud 2011 * Väike põhjapõder: Harriet Toompere „Jõuluvana ja väike põhjapõder” (lav. Hendrik Toompere jr jr), 2012 * Nosferatu: Andres Roosileht-Vahur Keller „Õhtusöök vampiiridega” (lav. Andres Roosileht), 2012 * Montparnasse, isand Kerjus, väiksem poisike: Victor Hugo-Urmas Lennuk „Väike Gavroche” (lav. Taavi Tõnisson), 2013 * Kaksikvend, lind: Oscar Wilde-Anna Ivanova-Brašinskaja „Canterville’i lossi vaim” (lav. Anna Ivanova-Brašinskaja), 2014 * Kaevanduse järelevaataja Franz, rahandusminister, ajalehepoiss, rääkiv pea: Mihkel Ulman „Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater” (lav.-d Taavi Tõnisson ja Mirko Rajas), 2014 * Gustav; härra Hansson: Astrid Lindgren „Vaata, Madlike, lund sajab!” (lav. Taavi Tõnisson), 2015 * Christopher: Mark Haddon, Simon Stephens „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal” (lav. Sander Pukk), 2015 * Osaline (kass jt): Kristi Kangilaski „Päike läheb puhkusele” (lav. Taavi Tõnisson), 2016 === Rollid mujal === * Proteus: W. Shakespeare „Kaks veroonlast” (lav. Lembit Peterson), Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi lõputöö, 2007 * Mefisto: „Faust” (lav. Davide Giovanzana), Turu Kunstiakadeemia I kursuse lõputöö, 2008 * Osaline: „Mieliteko” (lav. Rene Baker), Turu Kunstiakadeemia II kursuse lõputöö, 2009 * Urpo: H. Huovi „Urpo ja Turpo villissä lännessä” (lav. Merja Pöyhönen), Turu Linnateater, 2009 * Dubois: Moliére „Misantroop” (lav. Lembit Peterson), Theatrum 2011 * Prügihunt, Janari isa, Killerkott Kunn: Wimbergi telenukulavastus „Prügihunt ja Superjänes” (lav. Vahur Keller, režissöör Salme-Riine Uibo), ETV ja NUKU teater 2012 * Abbe Nilsson: Astrid Lindgren „Madlike” (lav. Kaido Rannik), Miksteater 2013 * Merisüsi: William Shakespeare „Palju kära eimillestki” (lav. Lembit Peterson), Theatrum 2013 * Abbe Nilsson: Astrid Lindgren „Madlike” (lav. Kaido Rannik), Miksteater 2013 * Huhuu: Friedebert Tuglas „Popi ja Huhuu” (lav. Leino Rei), Theatrum 2016 == Lavastused == === Lavastused NUKU teatris === * Franz Kafka „Metamorfoos” (2011) – Turu Kunstiakadeemia diplomilavastus * „Võimalused” (kaaslavastaja, 2011) – NUKU noortestuudio ja Vene teatri stuudio ühislavastus * George Orwell „Loomade farm” (dramatiseerija ja lavastaja assistent, 2012) – NUKU noortestuudioga * Mihkel Ulman „Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater” (2014, kaaslavastaja Taavi Tõnisson) * Mirko Rajas „Puuhaldjate lugu” (2014) * Nathanael West „Lemuel Pitkini demonteerimine” (2015) * Antoine de Saint-Exupéry „Väike prints” (2017) * Anton Hansen-Tammsaare „Noored hinged” (2018) * Otfried Preussler „Röövel Hotzenplotz” (2019) ===Lavastused mujal=== * „Kameeliadaam” (Giuseppe Verdi ooperi „La Traviata” ja Alexander Dumas’ romaani ainetel, 2010) Soomes Binkhallis * „Inimene vastu tahtmist” (2010) – KutiMuti noortelaagris * „Kameeliadaam” (2010) – Binkhall, Turu, Soome * Albert Camus, Fernando Pessoa ja Mirko Rajas „Lukustatud” (2012) teatrirühmituses Frank * „Morrison ja neli aastaaega” (2013) – nukulavastus Sloveenias Mini Teatris * „Tunneteturg” (2014) – Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi 16. lennu lavakava Theatrumis * Fernando Pessoa „Merimees” (2014) teatrirühmituses Frank * „Päikesetõusutund” (2015) Theatrumis == Tunnustus == * 2012 – [[NUKU teatri kolleegipreemia]] Lipulaev ehk parim lavastus hooajal 2011/2012 – "Metamorfoos" * 2015 – NUKU teatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2014/2015 Christopheri rolli eest lavastuses "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" * 2016 – [[Salme Reegi nimeline auhind]] * 2016 – NUKU teatri kolleegipreemia Lipulaev ehk parim lavastus hooajal 2015/2016 – "Lemuel Pitkini demonteerimine" * 2022 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] ([[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] loomingulise palge kujundamise eest) * 2022 – [[Salme Reegi nimeline auhind]] (dünaamiline ja haarav lavastustervik noortelavastuses "Miks me varastasime auto" ([[Eesti Noorsooteater]], 2021)) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Rajas, Mirko}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] <references /> 99mlyoymp9st6scvswi4nv67nnpi11y 0 575094 7189875 7105421 2026-07-09T15:37:41Z Kuriuss 38125 7189875 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 1905. aastal allkirjastatud rahulepingust. Aastal 1713 allkirjastatud lepingu kohta vaata [[Portsmouthi rahuleping (1713)]]. Suurbritannia ja Iraagi vahelise rahulepingu kohta vaata [[Inglise-Iraagi rahuleping (1948)]].}} [[Pilt:Japan Russia Treaty of Peace 5 September 1905.jpg|pisi|Jaapani-Venemaa ehk Portsmouthi rahuleping]] '''Portsmouthi rahuleping''' on [[rahvusvaheline leping]], millega lõpetati aastatel [[1904]]–[[1905]] kestnud [[Vene-Jaapani sõda]]. Läbirääkimised kestsid [[6. august|6.]]–[[30. august]]ini 1905 [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Maine]]'i osariigis [[Kittery]]s [[mereväe Portsmouthi laevatehas]]es, leping allkirjastati [[5. september|5. septembril]].<ref>[https://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9902EFD61431E733A25754C1A9669D946497D6CF&scp=6&sq=order+of+meiji&st=p "Text of Treaty; Signed by the Emperor of Japan and Czar of Russia"], ''The New York Times''. 17. oktoober 1905.</ref><ref>Location of shipyard in Maine: {{Cite web| url=http://docs.unh.edu/ME/york93nw.jpg| title=York, ME-NH| work=[[Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus|USGS]] 15-minute topographic map series| date=1893| access-date=22. jaanuar 2019| archive-date=2016-03-12| archive-url=https://web.archive.org/web/20160312162937/http://docs.unh.edu/ME/york93nw.jpg| url-status=dead}}</ref> Lepinguga tunnistas [[Venemaa keisririik|Venemaa]] [[Jaapan]]i [[hegemoonia]]t [[Korea]]s, mis veel sama aasta [[17. november|17. novembril]] sai [[Jaapani-Korea protektoraadileping]]uga Jaapani [[protektoraat|protektoraadiks]]. Samuti võttis Jaapan üle [[Liaodongi poolsaar]]el renditud territooriumi koos [[Lüshun]]iga, mida Venemaa nimetas Port Arturiks. Jaapan kujundas selle renditud ala ümber [[Kwantungi renditerritoorium]]iks. Peale selle võttis Jaapan enda kontrolli alla Venemaa ehitatud [[Lõuna-Mandžuuria raudtee]] ja [[Sahhalin]]i lõunaosa, mida nimetas Karafutoks. Pikemas perspektiivis lõpetas Portsmouthi leping Venemaa [[ekspansioon]]i [[Kaug-Ida]]s, ent ergutas Jaapani ekspansiooni, mis viis Korea annekteerimiseni aastal [[1910]] ja [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Teise Hiina-Jaapani sõjani]] [[1937]]. Venemaa ja Jaapani omavahelised suhted seevastu jäid 30 aastaks põhiliselt rahumeelseteks. Seda kinnitas [[1941]] sõlmitud [[Nõukogude-Jaapani mittekallaletungileping]], mis kehtis seni, kuni NSV Liit selle [[8. august]]il [[1945]] murdis ja alustas [[Mandžuuria operatsioon]]i, mis vähem kui kuu ajaga lõppes NSV Liidu võiduga ja osa kaotatud maa-alade tagasisaamisega. Läbirääkimisi vahendanud [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Theodore Roosevelt]] pälvis oma töö eest [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://mjp.univ-perp.fr/traites/1905portsmouth.htm Rahuleping prantsuse keeles] * [http://wwi.lib.byu.edu/index.php/Treaty_of_Portsmouth_ending_the_Russo-Japanese_War Rahuleping inglise keeles] * [http://www.portsmouthpeacetreaty.com/ New Hampshire'i Jaapani-Ameerika seltsi Portsmouthi rahulepingu veebileht] [[Kategooria:1905]] [[Kategooria:Rahulepingud]] [[Kategooria:Vene-Jaapani sõda]] 4mrv2a5t14dcs4vroq8r53e5zk0b9ej 0 577278 7189842 7042096 2026-07-09T14:42:15Z Kuriuss 38125 7189842 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Tarbekauba''' <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Final_good|pealkiri=Final good|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> (valmistoodangu) all peetakse silmas lõpptarbimiseks mõeldud [[Kaup|kaupu]].<ref name=":0">{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/files/koolinurk/abiks/sonastik/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-02-25 |arhiivimisaeg=2020-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200225112951/https://www.stat.ee/files/koolinurk/abiks/sonastik/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Valmistoodangut eristab muust toodangust asjaolu, nagu juba nimest võib eeldada, nendest enam midagi edasi ei toodeta. See tähendab, et pärast ostmist lõpptarbija tarbib toote ära, mitte ei kasutada seda mingi edasise toote tootmiseks. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.investopedia.com/terms/c/consumer-goods.asp|pealkiri=Consumer goods|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |url=https://marketbusinessnews.com/financial-glossary/consumer-goods/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-02-25 |arhiivimisaeg=2020-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200225111214/https://marketbusinessnews.com/financial-glossary/consumer-goods/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ettevõtted toodavad lõpptoodangut toormaterjalide, kapitalikaupade (masinad, seadmed ning tööstuslikud transpordivahendid<ref name=":0" />) ja tööjõu kombineerimisel. === Turunduseesmärkide järgi liigitamine === Turunduseesmärkidel liigitatakse eeskätt tarbijakäitumisest lähtudes järgmiselt: # '''esmatarbekaubad''' – igapäevaelus tarvilik kaup, näiteks söök, jook, riided, ravimid, bensiin, hügieenitarbed; # '''valikkaubad''' – kavandatud ost, külastatakse mitut poodi, valitakse põhjalikult hinnast, kvaliteedist, moest ja kauba eriomadustest lähtuvalt, näiteks mööbel, tehnika; # '''eri- ehk luksuskaubad''' – kavandatakse eelnevalt, üldjuhul hind on kõrge ja kaupa ei müüda massiliselt, näiteks autod, antiik, väärisehted, juveelid; # '''võõrkaubad''' – neid kaupu ostja ise ei otsi, mistõttu nende kaupade puhul on vaja ostjas tekitada ostusoov, näiteks kindlustus- ja meditsiiniteenused. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://e-ope.khk.ee/oo/evoti/toode_turunduses/toote_liigid.html|pealkiri=Toote liigid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-02-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200225111216/https://e-ope.khk.ee/oo/evoti/toode_turunduses/toote_liigid.html|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Prangli pood, interjöör.jpg|pisi]] === Tarbekaupade kategooriad === Majanduslikust vaatepunktist liigitatakse tarbekaupu järgmiselt: # '''vastupidavad ja kestvuskaubad''' – peavad vastu kauem kui kolm aastat, näiteks tehnika; # '''mittepüsivad kaubad''' – kestavad vähem kui kolm aastat, näiteks söök, jook, hügieenitooted; # '''[[Teenus|teenused]]''' – tarbitakse kohe, näiteks iluteenused, raviteenused, haridus, transport, pangandus. <ref name=":1" /><ref name=":2" /> Peamise osa (rohkem kui 50%) jõukate riikide majanduse koguproduktist moodustavad teenused.<ref name=":2" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kaubandus]] 0y5ckl265j4e2cwa02a73x8kxgql8b4 0 581737 7189872 6909651 2026-07-09T15:33:42Z Kuriuss 38125 7189872 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olympic rings.svg|right|180px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Olympic pictogram Handball.png|200px|right|Käsipall]] '''[[Käsipall]]''' kuulus esimest korda [[1936. aasta suveolümpiamängud]]e programmi [[Berliin]]is, kus võistkond koosnes üheteistkümnest mängijast ja mängiti välisväljakul. 1930. aasta mais Berliinis toimunud [[ROK]]-i olümpiakongressil kiideti käsipall esimest korda heaks 1936. aasta olümpiamängude jaoks, tingimusel et turniir saab toimuda mängudele määratud aja jooksul. Turniiril osales kuus riiki, [[Saksamaa]] võitis kulla [[Austria]] ja [[Šveits]]i ees. Algselt kavatses kümme riiki saata meeskonnad Berliini, kuid [[Taani]], [[Holland]], [[Poola]] ja [[Rootsi]] loobusid võistlustest. Eriti pettumust valmistas [[Skandinaavia]] riikide puudumine, kus siseruumides kasutatav käsipall oli populaarsem. See jättis tiitli põhimõtteliselt spordiala teisele kodumaale Saksamaale. Berliinis võistlesid ka neli Kesk-Euroopa riiki – Austria, [[Ungari]], Šveits ja [[Rumeenia]] – ning ainus mitte-Euroopa võistkond oli [[Ameerika Ühendriigid]] ja Rumeenia meeskond koosnes [[Transilvaania]] etnilistest sakslastest. Pärast Ungari (22:0) ja USA (29:1) võitmist tekkis Saksamaale lõppfaasis mõnevõrra suurem vastupanu. Viimane mäng olümpiastaadionil mängitud Austria vastu oli suhteliselt tasavägine, kuid sakslased kerkisid siiski võidukalt olümpiavõitjateks: 10:6. Katse käsipall püsivalt olümpiaprogrammi lülitada ebaõnnestus aprillis 1949. aastal Roomas toimunud ROKi 44. istungil. Sellele oli kindlasti kaasa aidanud asjaolule, et neli riiki loobusid 1936. aastal (Taani, Hollandi, Poola ja Rootsi) ning sisekäsipall sai järjest populaarsemaks. [[Helsingi]]s [[1952. aasta suveolümpiamängud]]e raames toimus 30. juulil Rootsi ja Taani vahel näidismäng, mille Rootsi võitis 19:11. Sellega lõppes väljakute käsipallile olümpiamängudel. Kakskümmend aastat hiljem oli käsipall taas olümpiaala, seekord sisekäsipall. Oktoobris 1965. aastal oma 64. istungjärgul [[Madrid]]is muutis ROK käsipalli taas olümpiaalaks. [[Lääne-Saksamaa]] riikliku olümpiakomitee president [[Willi Daume]] oli ROK-i jaoks korraldanud [[Hispaania]] ja Lääne-Saksamaa vahel demonstratsioonmängu. [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972. aastal]] [[München]]is ROK-i 73. istungjärgul lülitati naiste turniir järgmiste [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976. aasta mängude]] kavasse [[Montréal|Montréalis]]. Pärast seda on mõlemad turniirid olnud [[suveolümpiamängud]]e lahutamatu osa. ==Meeste turniirid== 1936. aastal ühtegi finaali ei mängitud, toimus nelja meeskonnaga finaalgrupp, kus kõik meeskonnad mängisid üksteise vastu korra. Selle põhjal selgusid medalivõitjad. {| class="wikitable" style="font-size:90%; width: 100%; text-align: center;" |- !rowspan="2" style="width: 6%;"| Aasta !rowspan="2" style="width: 12%;"| Korraldaja ! rowspan="19" style="width: 1%; background-color: #ffffff;" | !colspan="3"| Kuldmedali mäng ! rowspan="19" style="width: 1%; background-color: #ffffff;" | !colspan="3"| Praonksmedali mäng ! rowspan="19" style="width: 1%; background-color: #ffffff;" | !rowspan="2" style="width: 5%;"| Võistkondi |- !style="width: 14%; background-color: gold;"|Kuld !style="width: 9%;"|Tulemus !style="width: 14%; background-color: silver;"|Hõbe !style="width: 14%; background-color: #cc9966;"|Pronks !style="width: 9%;"|Tulemus !style="width: 14%;"|4. koht |- | [[Käsipall 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] | [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px|Kolmas riik]]<br />[[Berliin]] | [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px|Kolmas riik]]<br />'''[[Kolmas riik|Saksamaa]]''' | | {{Riigi ikoon|Austria}}<br />[[Austria]] | {{Riigi ikoon|Šveits}}<br />[[Šveits]] | | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946).svg|24px]]<br />[[Ungari]] | 6 |- | [[Käsipall 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] | {{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[München]] | {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}'''[[Jugoslaavia]]''' | '''21–16''' | {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}<br />[[Tšehhoslovakkia]] | [[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|24px]]<br />[[Rumeenia]] | '''19–16''' | {{Riigi ikoon|Saksa DV}}<br />[[Saksa DV]] | 16 |- | [[Käsipall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] | {{Riigi ikoon|Kanada}}<br />[[Montréal]] | {{Riigi ikoon|NSVL}}<br />'''[[NSVL]]''' | '''19–15''' | [[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|24px]]<br />[[Rumeenia]] | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]] <br />[[Poola]] | '''21–18''' | {{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksa FV]] | 11 |- | [[Käsipall 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] | {{Riigi ikoon|NSVL}}<br />[[Moskva]] | {{Riigi ikoon|Saksa DV}}'''[[Saksa DV]]''' | '''23–22 <br> <small>lisaaeg</small> | {{Riigi ikoon|NSVL}} <br />[[NSVL]] | [[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|24px]]<br />[[Rumeenia]] | '''20–18''' | {{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari]] | 12 |- | [[Käsipall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] | {{Riigi ikoon|USA}}<br />[[Los Angeles]] | {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}<br />'''[[Jugoslaavia]]''' | '''18–17''' | {{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksa FV]] | [[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|24px]]<br />[[Rumeenia]] | '''23–19''' | {{Riigi ikoon|Taani}}<br />[[Taani]] | 12 |- | [[Käsipall 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] | [[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px]]<br />[[Seoul]] | {{Riigi ikoon|NSVL}}<br />'''[[NSVL]]''' | '''32–25''' | [[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px]]<br />[[Lõuna-Korea]] | {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}<br />[[Jugoslaavia]] | '''27–23''' | {{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari]] | 12 |- | [[Käsipall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] | {{Riigi ikoon|Hispaania}}<br />[[Barcelona]] | [[Pilt:Olympic flag.svg|30px]] <br />'''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' | '''22–20''' | {{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi]] | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa]] | '''24–20''' | {{Riigi ikoon|Island}}<br />[[Island]] | 12 |- | [[Käsipall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] | {{Riigi ikoon|USA}}<br />[[Atlanta]] | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br />'''[[Horvaatia]]''' | '''27–26''' | {{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi]] | {{Riigi ikoon|Hispaania}}<br />[[Hispaania]] | '''27–25''' | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa]] | 12 |- | [[Käsipall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] | {{Riigi ikoon|Austraalia}}<br />[[Sydney]] | {{Riigi ikoon|Venemaa}}<br />'''[[Venemaa]]''' | '''28–26''' | {{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi]] | {{Riigi ikoon|Hispaania}}<br />[[Hispaania]] | '''26–22''' | {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}<br />[[Jugoslaavia]] | 12 |- | [[Käsipall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] | {{Riigi ikoon|Kreeka}}<br />[[Ateena]] | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br />'''[[Horvaatia]]''' | '''26–24''' | {{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa]] | {{Riigi ikoon|Venemaa}}<br />[[Venemaa]] | '''28–26''' | {{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari]] | 12 |- | [[Käsipall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] | {{Riigi ikoon|Hiina}}<br />[[Peking]] | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />'''[[Prantsusmaa]]''' | '''28–23''' | {{Riigi ikoon|Island}}<br />[[Island]] | {{Riigi ikoon|Hispaania}}<br />[[Hispaania]] | '''35–29''' | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br />[[Horvaatia]] | 12 |- | [[Käsipall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}<br />[[London]] | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />'''[[Prantsusmaa]]''' | '''22–21''' | {{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi]] | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br />[[Horvaatia]] | '''33–26''' | {{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari]] | 12 |- | [[Käsipall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] | {{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Rio de Janeiro|Rio]] | {{Riigi ikoon|Taani}}<br />'''[[Taani]]''' | '''28–26''' | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa]] | {{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa]] | '''31–25''' | {{Riigi ikoon|Poola}}<br />[[Poola]] | 12 |- | [[Käsipall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] | {{Riigi ikoon|Jaapan}}<br />[[Tokyo]] | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />'''[[Prantsusmaa]]''' | '''25-23''' | {{Riigi ikoon|Taani}}<br />[[Taani]] | {{Riigi ikoon|Hispaania}}<br />[[Hispaania]] | '''33-31''' | {{Riigi ikoon|Egiptus}}<br />[[Egiptus]] | 12 |- | [[Käsipall 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Pariis]] | {{Riigi ikoon|Taani}}<br />'''[[Taani]]''' | '''39-26''' | {{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa]] | {{Riigi ikoon|Hispaania}}<br />[[Hispaania]] | '''23-22''' | {{Riigi ikoon|Sloveenia}}<br />[[Sloveenia]] | 12 |} ==Naiste turniirid== Aastatel 1976, 1980 ja 1984 mängisid kõik võistkonnad ühes alagrupis ja medalivõitjad selgusid pärast alagrupi mänge. 1988. aastal mängiti kahes alagrupis, millest kaks paremat pääsesid finaalgruppi. Seal mängisid kõik omavahel läbi ja selgusid medalivõitjad. {| class="wikitable" style="font-size:90%; width: 100%; text-align: center;" |- !rowspan="2" style="width: 6%;"| Aasta !rowspan="2" style="width: 12%;"| Korraldaja ! rowspan="19" style="width: 1%; background-color: #ffffff;" | !colspan="3"| Kuldmedali mäng ! rowspan="19" style="width: 1%; background-color: #ffffff;" | !colspan="3"| Praonksmedali mäng ! rowspan="19" style="width: 1%; background-color: #ffffff;" | !rowspan="2" style="width: 5%;"| Võistkondi |- !style="width: 14%; background-color: gold;"|Kuld !style="width: 9%;"|Tulemus !style="width: 14%; background-color: silver;"|Hõbe !style="width: 14%; background-color: #cc9966;"|Pronks !style="width: 9%;"|Tulemus !style="width: 14%;"|4. koht |- | [[Käsipall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] | {{Riigi ikoon|Kanada}}<br />[[Montréal]] | {{Riigi ikoon|NSVL}}<br />'''[[NSVL]]''' | | {{Riigi ikoon|Saksa DV}}<br />[[Saksa DV]] | {{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari]] | | [[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|24px]]<br />[[Rumeenia]] | 6 |- | [[Käsipall 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] | {{Riigi ikoon|NSVL}}<br />[[Moskva]] | {{Riigi ikoon|NSVL}}<br />'''[[NSVL]]''' | | {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}<br />[[Jugoslaavia]] | {{Riigi ikoon|Saksa DV}}<br />[[Saksa DV]] | | {{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari]] | 6 |- | [[Käsipall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] | {{Riigi ikoon|USA}}<br />[[Los Angeles]] | {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}<br />'''[[Jugoslaavia]]''' | | [[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px]]<br />[[Lõuna-Korea]] | {{Riigi ikoon|Hiina}}<br />[[Hiina]] | | {{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksa FV]] | 6 |- | [[Käsipall 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] | {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br />[[Seoul]] | [[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px]]<br />'''[[Lõuna-Korea]]''' | | {{Riigi ikoon|Norra}}<br />[[Norra]] | {{Riigi ikoon|NSVL}}<br />[[NSVL]] | | {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}<br />[[Jugoslaavia]] | 8 |- | [[Käsipall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] | {{Riigi ikoon|Hispaania}}<br />[[Barcelona]] | [[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px]]<br />'''[[Lõuna-Korea]]''' | '''28–21''' | {{Riigi ikoon|Norra}}<br />[[Norra]] | [[Pilt:Olympic flag.svg|30px]] <br />[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] | '''24–20''' | {{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa]] | 8 |- | [[Käsipall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] | {{Riigi ikoon|USA}}<br />[[Atlanta]] | {{Riigi ikoon|Taani}}<br />'''[[Taani]]''' | '''37–33 <br> <small>lisaaeg</small>''' | [[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px]]<br />[[Lõuna-Korea]] | {{Riigi ikoon|Ungari}}<br/>[[Ungari]] | '''20–18''' | {{Riigi ikoon|Norra}}<br />[[Norra]] | 8 |- | [[Käsipall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] | {{Riigi ikoon|Austraalia}}<br />[[Sydney]] | {{Riigi ikoon|Taani}}<br />'''[[Taani]]''' | '''31–27''' | {{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari]] | {{Riigi ikoon|Norra}}<br />[[Norra]] | '''22–21''' | {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br />[[Lõuna-Korea]] | 10 |- | [[Käsipall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] | {{Riigi ikoon|Kreeka}}<br />[[Ateena]] | {{Riigi ikoon|Taani}}<br/>'''[[Taani]]''' | '''34–34 <small><br> </small>lisaaeg+penaltid:<br> 4–2''' | {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br/>[[Lõuna-Korea]] | {{Riigi ikoon|Ukraina}}<br/>[[Ukraina]] | '''21–18''' | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br/>[[Prantsusmaa]] | 10 |- | [[Käsipall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] | {{Riigi ikoon|Hiina}}<br />[[Peking]] | {{Riigi ikoon|Norra}}<br/>'''[[Norra]]''' | '''34–27''' | {{Riigi ikoon|Venemaa}}<br/>[[Venemaa]] | {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br/>[[Lõuna-Korea]] | '''33–28''' | {{Riigi ikoon|Ungari}}<br/>[[Ungari]] | 12 |- | [[Käsipall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}<br />[[London]] | {{Riigi ikoon|Norra}}<br/>'''[[Norra]]''' | '''26–23''' | {{Riigi ikoon|Montenegro}}<br/>[[Montenegro]] | {{Riigi ikoon|Hispaania}}<br/>[[Hispaania]] | '''31–29''' | {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br/>[[Lõuna-Korea]] | 12 |- | [[Käsipall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] | {{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Rio de Janeiro|Rio]] | {{Riigi ikoon|Venemaa}}<br/>'''[[Venemaa]]''' | '''22–19''' | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br/>[[Prantsusmaa]] | {{Riigi ikoon|Norra}}<br/>[[Norra]] | '''36–26''' | {{Riigi ikoon|Holland}}<br/>[[Holland]] | 12 |- | [[Käsipall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] | {{Riigi ikoon|Jaapan}}<br/>[[Tokyo]] | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br/>'''[[Prantsusmaa]]''' | '''30-25''' | [[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] | {{Riigi ikoon|Norra}}<br/>[[Norra]] | '''36-19''' | {{Riigi ikoon|Rootsi}}<br/>[[Rootsi]] | 12 |- | [[Käsipall 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br/>[[Pariis]] | {{Riigi ikoon|Norra}}<br/>'''[[Norra]]''' | '''29-22''' | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br/>[[Prantsusmaa]] | {{Riigi ikoon|Taani}}<br/>[[Taani]] | '''30-25''' | {{Riigi ikoon|Rootsi}}<br/>[[Rootsi]] | 12 |} ==Medalid== {{Small|Uuendatud pärast [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta suveolümpiamänge]].}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|Taani}} ||5||1||1||7 |- |2.|| align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||4||3||1||8 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|NSVL}} ||4||1||4||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||3||2||3||8 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Jugoslaavia}} ||3||1||1||5 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||2||4||1||7 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Venemaa}} ||2||1||1||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||2||0||1||3 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||2||1||4 |- |10.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}} ||1||1||1||3 |- |11.||align=left |[[Pilt:Olympic flag.svg|30px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||1||0||1||2 |- |12.||align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||4||0||4 |- |13.||align=left |{{PisiLipp|Rumeenia}} ||0||1||3||4 |- |14.||align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||0||1||2||3 |- |rowspan="6"|15.||align=left |{{PisiLipp|Austria}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Island}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Montenegro}} ||0||1||0||1 |- |align=left | [[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] ||0||1||0||1 |- |align=left |[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ||0||1||0||1 |- |21.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||4||4 |- |rowspan="4"|22.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 25 riiki || '''28''' || '''28''' || '''28''' || '''84''' |} {| {{Container-variabel|Spalten=2|Typ=multicolumn|Titel1=Einzelrennen|Titel2=Staffelrennen|Breite=800px|AbstandUnten=1em}} |- style="vertical-align:top" | style="padding:0 5px 0 0;" | * '''Mehed''' {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||3||1||1||5 |- |rowspan="2"|2.||align=left |{{PisiLipp|NSVL}} ||2||1||0||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Taani}} ||2||1||0||3 |- |rowspan="2"|4.||align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||2||0||1||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Jugoslaavia}} ||2||0||1||3 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||2||1||4 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Venemaa}} ||1||0||1||2 |- |rowspan="2"|8.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}} ||1||0||0||1 |- |align=left |[[Pilt:Olympic flag.svg|30px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||1||0||0||1 |- |10.||align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||4||0||4 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Rumeenia}} ||0||1||3||4 |- |rowspan="5"|12.||align=left |{{PisiLipp|Austria}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Island}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |align=left |[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ||0||1||0||1 |- |17.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||3||3 |- |rowspan="2"|18.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 19 riiki || '''15''' || '''15''' || '''15''' || '''45''' |} | style="padding:0 5px 0 0;" | * '''Naised''' {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||3||2||3||8 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Taani}} ||3||0||1||4 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||2||3||1||7 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|NSVL}} ||2||0||1||3 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||1||1||0||2 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Jugoslaavia}} ||1||1||0||2 |- |.||align=left |{{PisiLipp|Venemaa}} ||1||1||0||2 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||0||1||2||3 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}} ||0||1||1||2 |- |rowspan="2"|10.||align=left |{{PisiLipp|Montenegro}} ||0||1||0||1 |- |align=left |[[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] ||0||1||0||1 |- |rowspan="4"|12.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||1||1 |- |align=left |[[Pilt:Olympic flag.svg|30px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 15 riiki || '''13''' || '''13''' || '''13''' || '''39''' |} |} {{Käsipall olümpiamängudel}} {{Spordialad olümpiamängudel}} [[Kategooria:Käsipall olümpiamängudel| ]] r5vurt4v22fpsfrns06lkg4pv9f33rz 0 585542 7189885 6203718 2026-07-09T15:49:38Z Kuriuss 38125 7189885 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Mutualism''' (tuletatud [[Ladina keel|ladina]] sõnast ''mutuum'' – 'vastastikune' või 'vahetus') on eraomandit kaitsev [[Anarhism|anarhistlik]] (s.t riigi ja partei ülemvõimu vastustav) ideoloogia, mis lähtub sotsiaalse turumajanduse mudelist ja vastustab kapitalistlikule majandusmudeli ebaõiglasi majandussuhteid, mis tulenevad kapitali eesõigustest ([[Fiat-raha|fiat-]] ja [[võlaraha]]), [[Oligopol|oligopolide]] ja [[Monopol|monopolide]] turumanipulatsioonidest ning korrumpeerunud riigiametnike sätestatud õiguslikest piirangutest ja [[Fiskaalpoliitika|fiskaalpoliitilistest]] lahenditest. Sõna "mutualism" märgib [[turumajandus]]likus keskkonnas vabatahtlikul koostööl põhinevat ettevõtet või organisatsiooni, mille liikmed tegutsevad üheskoos mastaabiefekti saavutamiseks ja riskide maandamiseks ning teenitud tulu jaguneb töö- või osaluspanuse põhiselt. Mutualistlikul põhimõttel tegutsevad ettevõtted pakuvad erialateenuseid (advokaadi-, audiitori- jms bürood), investeerimisvõimalusi, vastastikust kindlustust jms usalduslikku suhet eeldavaid teenuseid. == Mõiste tekkelugu == Selle mõiste võttis kasutusele prantsuse filosoof '''[[Charles Fourier]]''' (1772–1837), märkides oma 1822. aastal ilmunud kirjutises sõnaga ''mutualisme'' vastastikusel kasul põhinevat ühistegevust, mis toimub ''phalanx''<nowiki/>'ides ([[kommuun]], millega inimesed ühinevad vabatahtlikult). <ref>''Fourier, Charles, Traité (1822), cited in Arthur E. Bestor, Jr., „The Evolution of the Socialist Vocabulary“, Journal of the History of Ideas, Vol. 9, No. 3 (Jun., 1948), 259–302.''</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerikas]] võeti sõna "mutualist" kasutusele 1826. aastal oweniitide (Oweni õpetuse järgijad) aastatel 1825–1828 välja antud New-Harmony Gazettes. [[Inglismaa|Inglismaal]] võttis sõna "mutalism" kasutusele kirjanik [[John Gray]] oma 1825. aastal peetud avalikus loengus inimlikust õnnest. See avaldati trükitud tekstina Ameerikas aasta hiljem, kusjuures sellele lisati eessõna ja [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigis]] Vally Forges asutatud Friendly Association for Mutual Interestsi põhikiri. Aasta hiljem rajati samasugune organisatsioon [[Ohio|Ohio osariigis]] Kendalis. <ref>''New-Harmony Gazette'', I, 301–02 (14 June 1826) cited in Arthur E. Bestor, Jr., "The Evolution of the Socialist Vocabulary", ''Journal of the History of Ideas'', Vol. 9, No. 3 (Jun., 1948), 259–302.</ref>  [[Fail:LaborNote.JPG|pisi|Josiah Warreni poolt kasutusele võetud ajaraha]] Praktikas rakendas mutualismi põhimõtet Ameerikas '''[[Josiah Warren]]''', kes asutas [[Cincinnati]] Ajapoe (tegutses aastatel 1827–1830), millest sai kaupu osta „ajarahaga“. Ajaraha oli [[alternatiivraha]], millega tööandjad maksid tehtud töö eest. 1847. aastal rajas Warren Utoopia nimelise asunduse, mis põhines eraomandil ja turumajandusel, milles vahetusmeediumina kasutatid samuti ajaraha. Projekt toimis 1875. aastani vaatamata kodusõjale ning üldisetele majandusraskustele ja kaubapuudusele ümbruskonnas. Koostöös [[Stephen Pearl Andrews]]iga asutas Warren veel teise samasuguse asunduse [[New York|New Yorgi osariiki]] [[Long Island]]ile, mis toimis 1860. aastani. <ref>''Warren, Josiah. Equitable Commerce. pp. 77–78''</ref> [[Prantsusmaa]]l organiseerusid väikeettevõtjad pärast tsunftikorra likvideerimist, industriaalse revolutsiooni käigus domineerivate kapitaliühingute vastu, vastastikuse toetuse seltsideks (Sociétés de secours mutuel), mis oli ainus juriidiliselt lubatud organiseerumise vorm, mille raames töötajad võisid teha koostööd. Sellest tulenevalt hakati neid nimetama mutualistideks. Tuntuim selline oli 1827. aastal [[Lyon]]is asutatud kodukudujate ühendus, mis mängis kandvat rolli 1831. aasta siidikudujate ülestõusuajal, mille loosungiks sai sõnum: „Ela tööl või sure lahingus“. == Teoreetiline käsitlus == [[Fail:Portrait of Pierre Joseph Proudhon 1865.jpg|pisi|Pierre Joseph Proudhon, mutualismi teoreetik]] '''[[Pierre-Joseph Proudhon]]''' (1809–1865), prantsuse [[filosoof]] ja [[poliitik]] ei tunnistanud sotsialistlikku riigikorda, milles partei või riigiametnikud juhivad ühisomandit plaanimajanduse põhimõttel. Mutualism oli temal versioon anarhismist, mille põhirõhk asetub majanduslikel uuendustel. Oma töödes idealiseeris ta spontaanseid turumajanduslikke suhteid, mis põhinevad vabal tahtel ja vastastikusel kasul. Tema suhtumine omandisse oli kahetine ja see väljendus meemis: Omand on vargus, Omand on vabadus, Omand on võimatu. Näiliselt vastuoluliselt eristas ta siiski kahte erinevat omandi vormi: * ''Omand: näiteks maa, mis on anastatud vägivallaga või kapital, mis on omandatud pettusega tuleb üle anda avalikku huvi esindavale institutsioonile;'' * ''Omand, mis on loodud tööga kuulub selle loojale, kuid seda ei saa kasutada teiste töö viljade omandamiseks. Omandit, mida inimene ei vaja, tuleb vahetada millegi vastu, mida ta selle senine omanik vajab või anda avalikku kasutusse.'' Proudhon leidis, et turumajandus põhineb toodete vahetamisel lihtsa väärtusseaduse põhimõttel, milles osapooltel on võrdne vabadus tehinguga nõustuda või sellest keelduda. Ta propageeris ühistulist ettevõtlusvormi (s.h panganduses) ja rahasüsteemi, milles tootjatel on võimalik saada krediiti tootmisvahendite hankimiseks, kusjuures intressimäär oleks 0,25–0,5% (halduskulude katteks). Samuti propageeris ta vastastikuse põhimõttel toimivat kindlustussüsteemi. Suurettevõtetes töötavatele palgatöölistele soovitas ta sõlmida tööandjatega vastastikusel kokkuleppel põhinevaid kollektiivlepinguid. Riigikorralduses pooldas ta konföderalismi, subsidiaarsusprintsiipi ja võimude lahusust ning sõltumatut kohtuinstitutsiooni. Tema maksiim „[[Anarhia]] on kord“ inspireerituna sündis anarhismi sümboliks kujunenud sümbol: ringjoonega ümbritsetud A-täht. <ref>''Peter Marshall (1993). Demanding the Impossible. London: Fontana. Lk 558.''</ref> <ref>''Proudhon, Pierre-Joseph (1863). El principio federativo. Consultado el 30 de agosto de 2018. [https://es.theanarchistlibrary.org/library/pierre-joseph-proudhon-el-principio-federativo]''</ref> Proudhoni õpetuste järgijad ühinesid I Internatsionaaliga ja vastustasid selles algselt marksiste, kuid 1868. aastal III kongressi järel ühinesid anarhokollektivistidega. '''Charles Anderson Dana''' (1819–1897), ameerika riigiametnik ja ajakirjanik, ajalehe New York Tribune peatoimetaja aastatel 1841–1862. Ta kirjutas palju artikleid, mis tutvustasid ja propageerisid mutualismi põhimõttel toimiva vabapanganduse ideed. Anarhist '''Benjamin Tucker''' (1854–1939) kogus need artiklid kokku ja andis 1896. aastal välja raamatuna „Proudhon ja tema Rahvapank“ (Proudhon and His Bank of the People). '''[[William B. Greene]]''' (1819–1878) ameerika sõjaväelane ja riigitegelane, kellest sai Proudhoni mõjul tõttu Ameerika mutualistliku vabapanganduse propageerija kas sai tuntuks oma teosega „Mutual Banking“, milles propageeriti intressita laenu ja vabapanganduse mudelit. 1850. aastal algatas ta Massachusettsis rahvaalgatuse, mis esitas osariigi Ülemkogule ettepaneku asutada mutual pank. Pärast ettepaneku ärakuulamist ja pikka arutelu andis Panganduskomisjon lühikese teate: „Lükata tagasi.“ (''The Radical Deficiency of the Existing Circulating Medium'', 1857). Greene'i mõtted mõjutasid anarhistliku ajakirja Liberty toimetajat Benjamin Tuckeri. <ref>''Greene, William, „''Mutual Banking". The Portal. ''Retrieved on 2018 August 31'' [http://www.the-portal.org/mutual_banking.htm]</ref> '''Ezra Heywood''' (1829–1893), ameerika anarhoindividualist asutas 1872. aastal ajakirja The Word, mis järgneva 20 aasta jooksul propageeris mutualismi ideoloogiat ja tegi koostööd anarhoindividualistlike ringkondadega. 1877. aastast hakkas ta välja andma kvartaalset väljaannet Radical Review (ilmus vaid neli numbrit) ning 1881. aastal ajalehte Liberty (ilmus kuni 1908. aastani) ning oli populaarne ka Euroopas. [[Fail:Pi y margall.jpg|pisi|Francisco Pi y Margall, katalaanist anarhist]] '''Francisco Pi y Margall''' (1824–1901), katalaani filosoof ja riigitegelane, Hispaania I Vabariigi president (1873) tõlkis Proudhoni tööd ja propageeris mutualismi ideed ladinakeelses maailmas. '''Kevin A. Carson''' (s 1963), ameerika politoloog uuris mutualismi arengut ja andis 2007. aastal välja raamatu „Studies in Mutualist Political Economy“. Selles kritiseeris ta marginalistide töö väärtuse teooriat ning väitis, et paljud mutualistid on loobunud töö väärtuse teooria algupärase põhimõtte järgmisest ja väldivad sotsiaalse mõiste kasutamist. Tema eesmärgiks oli taastada anarhoindividualismi majandusõpetuse aluseks olev mutualistlik poliitökonoomia, lisades sellele viimase saja aasta kasulikud kogemused ja vormistada sellest õpetus, mida rakendades saame me lahendada 21. sajandi majandusprobleemid. <ref>''Carson, Kevin (2006). "Studies in Mutualist Political Economy". Mutualist.org. Retrieved 19 December 2019. Archived 21 December 2010 at WebCite. [https://web.archive.org/web/20110415135834/http://www.mutualist.org/id112.html]''</ref> Oma töös esitab ta ka väite, et praegune kapitalistlik majandusmudel on võimalik vaid tänu feodalistlikele traditsioonidele ja riigibürokraatia sekkumisel majandusprotsessidesse ning just see sekkumine välistab vabaturu arengud. <ref>''Carson, Kevin (Winter 2006). "Carson's Rejoinders". Journal of Libertarian Studies. 20 (1): 97–136.''</ref> Carson leiab, et rikkuse ebaproportsionaalne kontsentreerumine on võimalik vaid seetõttu, et riik on andnud valitud isikutele raha emiteerimise monopoli, piiranud teiste vabadusi patendi-, litsentsi- ja fiskaalpoliitiliste meetmete rakendamisega ning keelanud töötajatel ja tarbijatel ühineda oma huvide kaitseks. <ref>''Carson, Kevin (2001). "The Iron Fist Behind The Invisible Hand Corporate Capitalism As a State-Guaranteed System of Privilege". Mutualist.org. Retrieved 19 December 2019. [https://www.mutualist.org/id4.html]''</ref> == Vaata ka == * [[Anarhism]] * [[Anarhoindividualism]] * [[Anarhokapitalism]] * [[Anarhosündikalism]] * [[Heaolukapitalism]] * [[Individualism]] * [[Kasiinokapitalism]] * [[Klassikaline liberalism]] * ''[[Laissez-faire]]'' * [[Liberalism]] * [[Libertarism]] * [[Majandusvabadus]] * [[Ordoliberalism]] * [[Neoliberalism]] * [[Poliitiline vabadus]] * [[Riigikapitalism]] * [[Sotsiaaldarvinism]] * [[Sotsiaalliberalism]] * [[Sotsiaalne turumajandus]] * [[Sotsiaalse turumajanduse mudel]] * [[Turg]] * [[Turumajandus]] * [[Vabaturumajanduse mudel]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Majandus]] c1bf5ds21ki4qjq4m7opip2yk32o22l 0 588699 7189799 6782071 2026-07-09T13:24:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189799 wikitext text/x-wiki {{Teadlane | nimi = Aleksei Leontjev | pilt = | pildiallkiri = | sündinud = {{Sünniaeg|1936|01|14}} | sünnikoht = [[Moskva]], [[Nõukogude Liit]] | surnud = {{Surmaaeg ja vanus|2004|08|12|1936|01|14}} | surmakoht = Moskva | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[keeleteadus]], [[psühholoogia]] | töökoht = | haridus = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | tuntumad_tööd = | autasud = | autogramm = | märkused = }} '''Aleksei Aleksejevitš Leontjev''' ([[vene keel]]es Алексей Алексеевич Леонтьев; [[14. jaanuar]] [[1936]] [[Moskva]] – [[12. august]] [[2004]] Moskva) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] [[keeleteadus|keeleteadlane]] ja [[psühholoog]], [[Aleksei Nikolajevitš Leontjev|Aleksei Leontjevi]] poeg. Ta õppis M. V. Lomonossovi nimelise [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna [[germaani filoloogia]] osakonnas, mille lõpetas 1958. aastal. Samast aastast töötas [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] Keeleteaduse Instituudis. [[1963]]. aastal kaitses ta [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] väitekirja filoloogias ning [[1968]]. aastal [[Teaduste doktor|doktoriväitekirja]] filoloogias. 1975. aastal sai ta doktorikraadi psühholoogias doktoritööga "Kõnelise suhtlemise psühholoogia" ([[vene keel]]es Психология речевого общения). 1997. aastal sai ta professoriks. Ta on maetud [[Moskva]] [[Kuntsevo kalmistu]]le.<ref>{{Netiviide |url=http://moscow-tombs.narod.ru/2004/leontyev_aa.htm |pealkiri=Могила А. А. Леонтьева на Кунцевском кладбище |vaadatud=2012-07-18 |arhiivimisaeg=2010-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101001045115/http://moscow-tombs.narod.ru/2004/leontyev_aa.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Teosed eesti keeles== * ''Inimese keel ja mõtlemine''. Tõlkija: J. Rebane. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1967. * ''Mis on keel''. Vene keelest tõlkinud M. Relvik, kommentaarid kirjutanud [[Lembit Vaba]]. Tallinn: [[Valgus]], 1980. ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Leontjev Aleksei Aleksejevitš}} [[Kategooria:Venemaa psühholoogid]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kuntsevo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2004]] 23uf4lu96b1uspj9858b1pdu5dgrgjs 0 589383 7190071 7180196 2026-07-10T00:11:58Z Trebors 57925 7190071 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Maarja Johanna Mägi | pilt = Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 86055019789163 (cropped).jpg | pildi allkiri = Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|3|24}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | amet= draamanäitleja | tegev= 2020–... | auhinnad = {{Lihtloend| * '''Parim Naisnäitleja filmis''' ([[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] gala 2023) * '''Aasta Vanemuislane''' (153. hooaeg) }}}} [[File:Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8882 50198707652.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (üks avastseenidest), 2020]] '''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend). Aastatel 2020–2024 kuulus ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] trupi koosseisu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917# |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=statistika.teater.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHHOO! Vanemuise draamatrupist lahkub kolm näitlejat |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1107494/ohhoo-vanemuise-draamatrupist-lahkub-kolm-naitlejat |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Alates septembrist 2024 on [[Vabakutseline (Eesti)|vabakutseline]]. Näitlemisele lisaks on olnud seotud [[modellindus]]ega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DITcxJWtZIu/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CtGjFLDtLoF/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CeBC-gsOBSk/?img_index=1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CdYOjxtK-br/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Ta on [[Jakobi Mäe Teatristuudio]] gümnaasiumirühma juhendaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpetajad – Jakobi Mäe Teatristuudio |url=https://jakobistuudio.ee/opetajad/ |vaadatud=2025-05-21 |keel=et}}</ref> == Looming == === Rollid Vanemuises === * Ursula-Marie – [[Janne Teller]]/[[Johan Elm]] "Mitte midagi" (2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mitte midagi |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/mitte-midagi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Emilie – [[Oskar Luts]]/[[Elise Metsanurk]] "Laul õnnest" (2020)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * Mariliis – [[Mart Kadastik]]/[[Ain Mäeots]] "Head inimesed" (2020)<ref name=":0" /> * Edna – [[John Boynton Priestley]]/[[Jaanus Rohumaa]] "Inspektor tuleb" (2021)<ref name=":0" /> * laps, naine TV-s, Winstoni õde – [[George Orwell]]/[[Robert Icke]], [[Duncan Macmillian]]/[[Karl Laumets]] "[[1984 (Orwell)|1984]]" (2021)<ref name=":0" /> * Punamütsike – [[Vennad Grimmid]]/[[Veikko Täär]] "[[Punamütsike]]" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Punamütsike |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/punamutsike-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Ilona Aalgren – [[Hella Wuolijoki]]/[[Tiit Palu]] "Niskamäe naised" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Niskamäe naised |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/niskamae-naised/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * osalemine lavastuses – [[Elmo Nüganen]] "[[Don Giovanni]]" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Don Giovanni - Vanemuine |url=https://vanemuine.ee/repertuaar/don-giovanni/ |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=vanemuine.ee |keel=et}}</ref> * Virginia – [[Bertolt Brecht]]/[[Karl Laumets]] "Galilei elu" (2021)<ref name=":0" /> * Bianca – [[William Shakespeare]]/[[Priit Strandberg]] "[[Tõrksa taltsutus]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tõrksa taltsutus |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/torksa-taltsutus/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *ema, [[Sofia (Vennad Lõvisüdamed)|Sofia]] – [[Astrid Lindgren]]/[[Staffan Götestam]]/[[Tiit Palu]] "[[Vennad Lõvisüdamed (lavastus)|Vennad Lõvisüdamed]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vennad Lõvisüdamed |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/vennad-lovisudamed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Tanja – [[Janusz Glowacki]]/[[Stanislav Moissejev]] – "Neljas õde" (2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.elab.ee/lavastus/29338/neljas-ode/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/neljas-ode/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Hanna – [[Tom Stoppard]]/[[Tiit Palu]] "Leopoldstadt" (2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.elab.ee/lavastus/29245/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Laura Piibeleht – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] "[[Pisuhänd]] 2" (2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pisuhänd 2 |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Nora – [[Henrik Ibsen]]/Hendrik Toompere “Nukumaja” (2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nukumaja |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/nukumaja/ |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * proua Kurvits – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] "Side" (2024)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Side |url=https://www.elab.ee/lavastus/29347/side/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> === Rollid mujal === * Väike prints – [[Antoine de Saint-Exupéry]]/[[Elmo Nüganen]] "[[Väike prints]]" (Diplomilavastus, [[Tallinna Linnateater]], 2018)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VÄIKE PRINTS |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Väike prints |url=https://eamt.ee/lavastused/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> * Laagriplika, nunn – [[Eduard Bornhöhe]]/[[Diana Leesalu]] "Vürst Gabriel" ([[Tallinna Linnateater]], 2018)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/repertoire/show/2699/7 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=statistika.teater.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vurst-gabriel-ehk-pirita-kloostri-viimased-paevad/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-05-11 |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Renate Keerd]]/trupp "Valgete vete sina" (Diplomilavastus, [[Sakala Teatrimaja|Sakala 3]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valgete vete sina |url=https://eamt.ee/lavastused/valgete-vete-sina/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> * Irina Sergejevna – [[Anton Tšehhov]]/[[Elise Metsanurk]] "Liiga palju armastust" (Diplomilavastus, [[Kuressaare Teater|Kuressaare Linnateater]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://eamt.ee/lavastused/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karin Allik {{!}} |kuupäev=2019-08-01 |pealkiri=Arvustus. Armumisest ja armastusest hoogsalt ja humoorikalt |url=https://kultuur.err.ee/966467/arvustus-armumisest-ja-armastusest-hoogsalt-ja-humoorikalt |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Jelena Nikolajevna – [[Maksim Gorki]]/[[Uku Uusberg]] "Päikese lapsed" (Diplomilavastus, [[Eesti Draamateater]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päikese lapsed - Draamateater lavastus |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kruus |eesnimi=Kairi |kuupäev=2020-01-22 |pealkiri=Hästi päevitunud Päikese lapsed |url=https://www.draamateater.ee/meedia/hasti-paevitunud-paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref> *osatäitja – "Nõudmiseni" ([[Tartu Uus Teater]], 2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=NÕUDMISENI |url=https://uusteater.ee/lavastused/noudmiseni |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> *osatäitja – Erik Richard Salumäe, Roos Lisette Parmas "Cervantoorium" ([[Tartu Uus Teater]], 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=CERVANTOORIUM |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/cervantoorium |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> *Kristine – [[August Strindberg]]/[[Kaili Viidas]] "Preili Julie" ([[Karlova Teater]], 2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-21 |pealkiri=Preili Julie |url=https://www.elab.ee/lavastus/26396/preili-julie-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Reimo Sagor]]/trupp "VABA(n)DUS" ([[Tartu Uus Teater]], 2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VABA⁽ⁿ⁾DUS |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/vaba-n-dus |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Andreas Aadel]] "Club Paradise" (projekt "Hungerburg2024", [[Tartu Uus Teater]], [[Narva-Jõesuu]], 2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=club paradise |url=https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et |arhiivimisaeg=2024-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240801213742/https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |url-olek=ei tööta }}</ref> * osatäitja – "Kinoteatri lühkarid" ([[Kinoteater]], 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kinoteater {{!}} Kinoteatri lühkarid 01. Lühikesed ja ootamatud katsetused |url=https://kinoteater.ee/laval/kinoteatri-luhkarid-1 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=kinoteater.ee |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Ivar Põllu]] "Tapty1985. Laskumine orgu" ([[Tartu Uus Teater]], 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=TAPTY1985. LASKUMINE ORGU |url=https://uusteater.ee/lavastused/tapty1985-laskumine-orgu |vaadatud=2024-10-06 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Saxo]], [[Shakespeare]] ja teised/[[Kaili Viidas]] "amletH" ([[Teater Endla]], 2026)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lavastused |url=https://www.endla.ee/lavastused |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=Endla Teater |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Emma Kinane]]/[[Vallo Kirs]] "Seisukoht" ([[Teater Ugala]], 2026)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=TULEKUL: Seisukoht - Ugala Teater |url=https://www.ugala.ee/lavastus/seisukoht/ |vaadatud=2026-02-11 |keel=et}}</ref> === Filmirollid === ====Apteeker Melchior==== [[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4756.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]"]] Mägi kehastas naispeategelast Keterlyni kolmeosalises [[Indrek Hargla]] kriminaalromaanidel (sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast", sh "[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]", "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]", "[[Apteeker Melchior ja timuka tütar]]") põhinevas ajalooliste mängufilmide sarjas "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (režissöör [[Elmo Nüganen]]): esimeses filmis oli ta (Gerkeks maskeerituna) apteekri õpilane, teises apteekri armastatu ja kolmandas apteekri naine Keterlyn Wakenstede. Võtted toimusid 2020. aasta juulist aasta lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-07-10 |pealkiri="Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis |url=https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (aprill 2022) * "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (august 2022) * "[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" (aprill 2023)<ref> {{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-02-15 |pealkiri=„Apteeker Melchior. Timuka tütar“ jõuab kinodesse 14. aprillil |url=https://eestielu.goodnews.ee/?p=215279 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti elu |keel=}}</ref> ====Muud filmid==== *baaridaam – "Janu" (lühifilm, 2019) <ref>{{Viide |pealkiri=Thirst (Short 2019) {{!}} Short |url=https://www.imdb.com/title/tt11209108/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Marie – "Valge vale" (lühifilm, 2022)<ref>{{Viide |pealkiri=Valge vale (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867470/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Mari – "Hüvastijätt" (lühifilm, 2022)<ref>{{Viide |pealkiri=Hüvastijätt (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867714/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Lipuvere Leena – "Vigased pruudid" (režissöör [[Ergo Kuld]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vigased Pruudid – Taska Film |url=https://taska.ee/film/vigased-pruudid/ |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=taska.ee}}</ref> Võtted toimusid [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]] suvel 2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-06-17 |pealkiri=Galerii: algasid uue kodumaise komöödiafilmi "Vigased pruudid" võtted |url=https://menu.err.ee/1608633229/galerii-algasid-uue-kodumaise-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja film jõudis kinodesse oktoobris 2023.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Galerii: lõppesid komöödiafilmi "Vigased pruudid" võtted |url=https://menu.err.ee/1608657085/galerii-loppesid-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kultuuritoimetus |kuupäev=2. oktoober 2023 |pealkiri=Koomiline kosjasõit! Vaata, kes tulid komöödia «Vigased pruudid» esilinastusele |väljaanne=Postimees |url=https://kultuur.postimees.ee/7867170/galerii-koomiline-kosjasoit-vaata-kes-tulid-komoodia-vigased-pruudid-esilinastusele |vaadatud=7. oktoobril 2023}}</ref> Film põhineb [[Eduard Vilde]] 1888. aastal valminud [[Vigased pruudid|samanimelisel jutustusel]] *Aurora – "[[Aurora (film 2025)|Aurora]]" (režissöörid [[Rain Tolk]] ja [[Andres Maimik]]). Võtted toimusid 2023. aasta juulis ja augustis [[Tallinn|Tallinnas]], Raplamaal, [[Tartu|Tartus]] ja Ida-Virumaal, sealhulgas [[Saka mõis|Saka mõisas]]. Film esilinastus kinodes 10. jaanuaril 2025<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Tolk ja Maimik väntavad uut filmi, Melchiori-staariga peaosas |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/1088227/fotod-tolk-ja-maimik-vantavad-uut-filmi-melchiori-staariga-peaosas |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-06 |pealkiri=Pildid: algasid Rain Tolgi ja Andres Maimiku mängufilmi "Aurora" võtted |url=https://menu.err.ee/1609026941/pildid-algasid-rain-tolgi-ja-andres-maimiku-mangufilmi-aurora-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-22 |pealkiri=Saka mõisas jääb filmilindile psühholoogiline draama |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7819231/saka-moisas-jaab-filmilindile-psuhholoogiline-draama |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-10 |pealkiri=Tolgi ja Maimiku "Aurora" jõuab kinodesse tuleva aasta jaanuaris |url=https://kultuur.err.ee/1609449242/tolgi-ja-maimiku-aurora-jouab-kinodesse-tuleva-aasta-jaanuaris |vaadatud=2024-10-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *Mabel ([[dublaažinäitleja]]) – "Hüppajad" (2026)<ref>{{Netiviide |url=https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-03-17 |arhiivimisaeg=2025-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250925200806/https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Telesarjad === * Luise – "[[Luise ja Oliver]]" (2023)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-02-02 |pealkiri=Luise ja Oliver {{!}} Lasteekraan |url=https://lasteekraan.err.ee/luise-ja-oliver |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Liine – "[[Piloot (telesari)|Piloot]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAATA TREILERIT: „Piloot“ toob ekraanile noore teleprodutsendi kannatused Eesti telemaastikul {{!}} Elisa Eesti |url=https://www.elisa.ee/et/uudised/vaata-treilerit-piloot-toob-ekraanile-noore-teleprodutsendi-kannatused-eesti-telemaastikul |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=www.elisa.ee |keel=et}} </ref> ===Muusikavideod=== * Osalus [[Kristiina Ehin|Kristiina Ehini]] ja [[Silver Sepp|Silver Sepa]] muusikavideos "Inglisillal"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-23 |pealkiri=Vaata Kristiina Ehini ja Silver Sepa uue loo «Inglisillal» videot! |url=https://kultuur.postimees.ee/7655163/vaata-kristiina-ehini-ja-silver-sepa-uue-loo-inglisillal-videot |vaadatud=2023-08-10 |väljaanne=Muusika |keel=et}}</ref> * Osalus The Lou Lousi muusikavideos "Imposer" == Tunnustus == * 2019 – [[Voldemar Panso nimeline auhind]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. november 2019 |pealkiri=Voldemar Panso preemia laureaat on Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.postimees.ee/6839233/voldemar-panso-preemia-laureaat-on-maarja-johanna-magi |vaadatud=27. juulil 2023 |väljaanne=Postimees Kultuur}}</ref> * 2022 – Tartu noor kultuurikandja <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-24 |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja 2022. aasta Kultuurikandjad |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-kuulutas-valjas-2022-aasta-kultuurikandjad |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}</ref> * 2022 – Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230420155430/https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |arhiivimisaeg=2023-04-20 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * 2023 – [[Bruno O'Ya]] stipendium<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-11-05 |pealkiri=Bruno O'Ya noore filminäitleja stipendiumi pälvis Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.err.ee/1609154953/bruno-o-ya-noore-filminaitleja-stipendiumi-palvis-maarja-johanna-magi |vaadatud=2023-11-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2023 – aasta vanemuislane<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teater tunnustas kolleege |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teater-tunnustas-kolleege-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref> * 2023 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (Keterlyni rolli eest "[[Apteeker Melchior]]i" filmitrioloogias)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2016-11-21 |pealkiri=Eesti filmi- ja teleauhinnad |url=https://eftagala.ee/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti filmi- ja teleauhinnad |keel=}}</ref> * 2024 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (rollide eest lavastustes „Neljas õde“ ja „Pisuhänd 2")<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiaid/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * 2025 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (nimirolli eest mängufilmis "Aurora")<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-04 |pealkiri=Selgusid kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://kultuur.err.ee/1609931723/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid |vaadatud=2026-02-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2025 – EFP (European Film Promotion) Shooting Star 2025<ref>{{Netiviide |pealkiri=Berlin International Film Festival (2025) |url=https://www.imdb.com/event/ev0000091/2025/1/?ref_=nmawd_1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=IMDb |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Spotlight |kuupäev=2025-03-26 |pealkiri=Meet 2025's European Shooting Stars |url=https://www.spotlight.com/news-and-advice/the-industry/shooting-stars-2025-interviews-berlinale/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=Spotlight |keel=en-GB}}</ref> * 2025 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (Nora rolli eest lavastuses "Nukumaja")<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise draamatrupp pärgas kolleege: parima meespeaosalise auhind läks jagamisele |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1122278/vanemuise-draamatrupp-pargas-kolleege-parima-meespeaosalise-auhind-laks-jagamisele |vaadatud=2025-01-12 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * 2026 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (nimirolli eest filmis "[[Aurora (film)| Aurora]]")<ref>https://eftagala.ee/selgusid-efta-2026-voitjad/</ref> ==Isiklikku== Ta on suhtes [[Frank-Leander Sapego]]ga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTO {{!}} Armastus võtteplatsilt! Näitlejatar Maarja Johanna Mägi tõi kallima seltskonda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120359724/foto-armastus-votteplatsilt-naitlejatar-maarja-johanna-magi-toi-kallima-seltskonda |vaadatud=2025-03-01 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ Maarja Johanna Mägi Eesti Lavastuste Andmebaasis] *[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917 Maarja Johanna Mägi Eesti Teatriagentuuri statistika lehel] * {{IMDb|nm11096869|Maarja Johanna Mägi}} {{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}} [[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] djbcjzfglqe4knyjvkq1bd5dbrqlszg 7190116 7190071 2026-07-10T01:11:14Z Trebors 57925 7190116 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Maarja Johanna Mägi | pilt = Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 86055019789163 (cropped).jpg | pildi allkiri = Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|3|24}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | amet= draamanäitleja | tegev= 2020–... | auhinnad = {{Lihtloend| * '''Parim Naisnäitleja filmis''' ([[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] gala 2023) * '''Aasta Vanemuislane''' (153. hooaeg) }}}} [[File:Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8882 50198707652.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (üks avastseenidest), 2020]] '''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend). Aastatel 2020–2024 kuulus ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] trupi koosseisu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917# |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=statistika.teater.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHHOO! Vanemuise draamatrupist lahkub kolm näitlejat |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1107494/ohhoo-vanemuise-draamatrupist-lahkub-kolm-naitlejat |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Alates septembrist 2024 on [[Vabakutseline (Eesti)|vabakutseline]]. Näitlemisele lisaks on olnud seotud [[modellindus]]ega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DITcxJWtZIu/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CtGjFLDtLoF/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CeBC-gsOBSk/?img_index=1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CdYOjxtK-br/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Ta on [[Jakobi Mäe Teatristuudio]] gümnaasiumirühma juhendaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpetajad – Jakobi Mäe Teatristuudio |url=https://jakobistuudio.ee/opetajad/ |vaadatud=2025-05-21 |keel=et}}</ref> == Looming == === Rollid Vanemuises === * Ursula-Marie – [[Janne Teller]]/[[Johan Elm]] "Mitte midagi" (2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mitte midagi |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/mitte-midagi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Emilie – [[Oskar Luts]]/[[Elise Metsanurk]] "Laul õnnest" (2020)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * Mariliis – [[Mart Kadastik]]/[[Ain Mäeots]] "Head inimesed" (2020)<ref name=":0" /> * Edna – [[John Boynton Priestley]]/[[Jaanus Rohumaa]] "Inspektor tuleb" (2021)<ref name=":0" /> * laps, naine TV-s, Winstoni õde – [[George Orwell]]/[[Robert Icke]], [[Duncan Macmillian]]/[[Karl Laumets]] "[[1984 (Orwell)|1984]]" (2021)<ref name=":0" /> * Punamütsike – [[Vennad Grimmid]]/[[Veikko Täär]] "[[Punamütsike]]" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Punamütsike |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/punamutsike-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Ilona Aalgren – [[Hella Wuolijoki]]/[[Tiit Palu]] "Niskamäe naised" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Niskamäe naised |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/niskamae-naised/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * osalemine lavastuses – [[Elmo Nüganen]] "[[Don Giovanni]]" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Don Giovanni - Vanemuine |url=https://vanemuine.ee/repertuaar/don-giovanni/ |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=vanemuine.ee |keel=et}}</ref> * Virginia – [[Bertolt Brecht]]/[[Karl Laumets]] "Galilei elu" (2021)<ref name=":0" /> * Bianca – [[William Shakespeare]]/[[Priit Strandberg]] "[[Tõrksa taltsutus]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tõrksa taltsutus |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/torksa-taltsutus/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *ema, [[Sofia (Vennad Lõvisüdamed)|Sofia]] – [[Astrid Lindgren]]/[[Staffan Götestam]]/[[Tiit Palu]] "[[Vennad Lõvisüdamed (lavastus)|Vennad Lõvisüdamed]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vennad Lõvisüdamed |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/vennad-lovisudamed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Tanja – [[Janusz Glowacki]]/[[Stanislav Moissejev]] – "Neljas õde" (2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.elab.ee/lavastus/29338/neljas-ode/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/neljas-ode/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Hanna – [[Tom Stoppard]]/[[Tiit Palu]] "Leopoldstadt" (2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.elab.ee/lavastus/29245/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Laura Piibeleht – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] "[[Pisuhänd]] 2" (2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pisuhänd 2 |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Nora – [[Henrik Ibsen]]/Hendrik Toompere “Nukumaja” (2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nukumaja |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/nukumaja/ |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * proua Kurvits – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] "Side" (2024)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Side |url=https://www.elab.ee/lavastus/29347/side/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> === Rollid mujal === * Väike prints – [[Antoine de Saint-Exupéry]]/[[Elmo Nüganen]] "[[Väike prints]]" (Diplomilavastus, [[Tallinna Linnateater]], 2018)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VÄIKE PRINTS |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Väike prints |url=https://eamt.ee/lavastused/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> * Laagriplika, nunn – [[Eduard Bornhöhe]]/[[Diana Leesalu]] "Vürst Gabriel" ([[Tallinna Linnateater]], 2018)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/repertoire/show/2699/7 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=statistika.teater.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vurst-gabriel-ehk-pirita-kloostri-viimased-paevad/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-05-11 |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Renate Keerd]]/trupp "Valgete vete sina" (Diplomilavastus, [[Sakala Teatrimaja|Sakala 3]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valgete vete sina |url=https://eamt.ee/lavastused/valgete-vete-sina/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> * Irina Sergejevna – [[Anton Tšehhov]]/[[Elise Metsanurk]] "Liiga palju armastust" (Diplomilavastus, [[Kuressaare Teater|Kuressaare Linnateater]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://eamt.ee/lavastused/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karin Allik {{!}} |kuupäev=2019-08-01 |pealkiri=Arvustus. Armumisest ja armastusest hoogsalt ja humoorikalt |url=https://kultuur.err.ee/966467/arvustus-armumisest-ja-armastusest-hoogsalt-ja-humoorikalt |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Jelena Nikolajevna – [[Maksim Gorki]]/[[Uku Uusberg]] "Päikese lapsed" (Diplomilavastus, [[Eesti Draamateater]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päikese lapsed - Draamateater lavastus |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kruus |eesnimi=Kairi |kuupäev=2020-01-22 |pealkiri=Hästi päevitunud Päikese lapsed |url=https://www.draamateater.ee/meedia/hasti-paevitunud-paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref> *osatäitja – "Nõudmiseni" ([[Tartu Uus Teater]], 2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=NÕUDMISENI |url=https://uusteater.ee/lavastused/noudmiseni |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> *osatäitja – Erik Richard Salumäe, Roos Lisette Parmas "Cervantoorium" ([[Tartu Uus Teater]], 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=CERVANTOORIUM |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/cervantoorium |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> *Kristine – [[August Strindberg]]/[[Kaili Viidas]] "Preili Julie" ([[Karlova Teater]], 2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-21 |pealkiri=Preili Julie |url=https://www.elab.ee/lavastus/26396/preili-julie-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Reimo Sagor]]/trupp "VABA(n)DUS" ([[Tartu Uus Teater]], 2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VABA⁽ⁿ⁾DUS |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/vaba-n-dus |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Andreas Aadel]] "Club Paradise" (projekt "Hungerburg2024", [[Tartu Uus Teater]], [[Narva-Jõesuu]], 2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=club paradise |url=https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et |arhiivimisaeg=2024-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240801213742/https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |url-olek=ei tööta }}</ref> * osatäitja – "Kinoteatri lühkarid" ([[Kinoteater]], 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kinoteater {{!}} Kinoteatri lühkarid 01. Lühikesed ja ootamatud katsetused |url=https://kinoteater.ee/laval/kinoteatri-luhkarid-1 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=kinoteater.ee |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Ivar Põllu]] "Tapty1985. Laskumine orgu" ([[Tartu Uus Teater]], 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=TAPTY1985. LASKUMINE ORGU |url=https://uusteater.ee/lavastused/tapty1985-laskumine-orgu |vaadatud=2024-10-06 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Saxo]], [[Shakespeare]] ja teised/[[Kaili Viidas]] "amletH" ([[Teater Endla]], 2026)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lavastused |url=https://www.endla.ee/lavastused |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=Endla Teater |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Emma Kinane]]/[[Vallo Kirs]] "Seisukoht" ([[Teater Ugala]], 2026)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=TULEKUL: Seisukoht - Ugala Teater |url=https://www.ugala.ee/lavastus/seisukoht/ |vaadatud=2026-02-11 |keel=et}}</ref> === Filmirollid === ====Apteeker Melchior==== [[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4756.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]"]] Mägi kehastas naispeategelast Keterlyni kolmeosalises [[Indrek Hargla]] kriminaalromaanidel (sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast", sh "[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]", "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]", "[[Apteeker Melchior ja timuka tütar]]") põhinevas ajalooliste mängufilmide sarjas "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (režissöör [[Elmo Nüganen]]): esimeses filmis oli ta (Gerkeks maskeerituna) apteekri õpilane, teises apteekri armastatu ja kolmandas apteekri naine Keterlyn Wakenstede. Võtted toimusid 2020. aasta juulist aasta lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-07-10 |pealkiri="Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis |url=https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (aprill 2022) * "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (august 2022) * "[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" (aprill 2023)<ref> {{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-02-15 |pealkiri=„Apteeker Melchior. Timuka tütar“ jõuab kinodesse 14. aprillil |url=https://eestielu.goodnews.ee/?p=215279 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti elu |keel=}}</ref> ====Muud filmid==== *baaridaam – "Janu" (lühifilm, 2019) <ref>{{Viide |pealkiri=Thirst (Short 2019) {{!}} Short |url=https://www.imdb.com/title/tt11209108/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Marie – "Valge vale" (lühifilm, 2022)<ref>{{Viide |pealkiri=Valge vale (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867470/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Mari – "Hüvastijätt" (lühifilm, 2022)<ref>{{Viide |pealkiri=Hüvastijätt (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867714/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Lipuvere Leena – "Vigased pruudid" (režissöör [[Ergo Kuld]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vigased Pruudid – Taska Film |url=https://taska.ee/film/vigased-pruudid/ |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=taska.ee}}</ref> Võtted toimusid [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]] suvel 2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-06-17 |pealkiri=Galerii: algasid uue kodumaise komöödiafilmi "Vigased pruudid" võtted |url=https://menu.err.ee/1608633229/galerii-algasid-uue-kodumaise-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja film jõudis kinodesse oktoobris 2023.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Galerii: lõppesid komöödiafilmi "Vigased pruudid" võtted |url=https://menu.err.ee/1608657085/galerii-loppesid-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kultuuritoimetus |kuupäev=2. oktoober 2023 |pealkiri=Koomiline kosjasõit! Vaata, kes tulid komöödia «Vigased pruudid» esilinastusele |väljaanne=Postimees |url=https://kultuur.postimees.ee/7867170/galerii-koomiline-kosjasoit-vaata-kes-tulid-komoodia-vigased-pruudid-esilinastusele |vaadatud=7. oktoobril 2023}}</ref> Film põhineb [[Eduard Vilde]] 1888. aastal valminud [[Vigased pruudid|samanimelisel jutustusel]] *Aurora – "[[Aurora (film 2025)|Aurora]]" (režissöörid [[Rain Tolk]] ja [[Andres Maimik]]). Võtted toimusid 2023. aasta juulis ja augustis [[Tallinn|Tallinnas]], Raplamaal, [[Tartu|Tartus]] ja Ida-Virumaal, sealhulgas [[Saka mõis|Saka mõisas]]. Film esilinastus kinodes 10. jaanuaril 2025<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Tolk ja Maimik väntavad uut filmi, Melchiori-staariga peaosas |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/1088227/fotod-tolk-ja-maimik-vantavad-uut-filmi-melchiori-staariga-peaosas |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-06 |pealkiri=Pildid: algasid Rain Tolgi ja Andres Maimiku mängufilmi "Aurora" võtted |url=https://menu.err.ee/1609026941/pildid-algasid-rain-tolgi-ja-andres-maimiku-mangufilmi-aurora-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-22 |pealkiri=Saka mõisas jääb filmilindile psühholoogiline draama |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7819231/saka-moisas-jaab-filmilindile-psuhholoogiline-draama |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-10 |pealkiri=Tolgi ja Maimiku "Aurora" jõuab kinodesse tuleva aasta jaanuaris |url=https://kultuur.err.ee/1609449242/tolgi-ja-maimiku-aurora-jouab-kinodesse-tuleva-aasta-jaanuaris |vaadatud=2024-10-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *Mabel ([[dublaažinäitleja]]) – "Hüppajad" (2026)<ref>{{Netiviide |url=https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-03-17 |arhiivimisaeg=2025-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250925200806/https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Telesarjad === * Luise – "[[Luise ja Oliver]]" (2023)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-02-02 |pealkiri=Luise ja Oliver {{!}} Lasteekraan |url=https://lasteekraan.err.ee/luise-ja-oliver |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Liine – "[[Piloot (telesari)|Piloot]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAATA TREILERIT: „Piloot“ toob ekraanile noore teleprodutsendi kannatused Eesti telemaastikul {{!}} Elisa Eesti |url=https://www.elisa.ee/et/uudised/vaata-treilerit-piloot-toob-ekraanile-noore-teleprodutsendi-kannatused-eesti-telemaastikul |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=www.elisa.ee |keel=et}} </ref> ===Muusikavideod=== * Osalus [[Kristiina Ehin|Kristiina Ehini]] ja [[Silver Sepp|Silver Sepa]] muusikavideos "Inglisillal"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-23 |pealkiri=Vaata Kristiina Ehini ja Silver Sepa uue loo «Inglisillal» videot! |url=https://kultuur.postimees.ee/7655163/vaata-kristiina-ehini-ja-silver-sepa-uue-loo-inglisillal-videot |vaadatud=2023-08-10 |väljaanne=Muusika |keel=et}}</ref> * Osalus The Lou Lousi muusikavideos "Imposer" == Tunnustus == * 2019 – [[Voldemar Panso nimeline auhind]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. november 2019 |pealkiri=Voldemar Panso preemia laureaat on Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.postimees.ee/6839233/voldemar-panso-preemia-laureaat-on-maarja-johanna-magi |vaadatud=27. juulil 2023 |väljaanne=Postimees Kultuur}}</ref> * 2022 – Tartu noor kultuurikandja <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-24 |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja 2022. aasta Kultuurikandjad |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-kuulutas-valjas-2022-aasta-kultuurikandjad |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}</ref> * 2022 – Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230420155430/https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |arhiivimisaeg=2023-04-20 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * 2023 – [[Bruno O'Ya]] stipendium<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-11-05 |pealkiri=Bruno O'Ya noore filminäitleja stipendiumi pälvis Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.err.ee/1609154953/bruno-o-ya-noore-filminaitleja-stipendiumi-palvis-maarja-johanna-magi |vaadatud=2023-11-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2023 – aasta vanemuislane<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teater tunnustas kolleege |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teater-tunnustas-kolleege-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref> * 2023 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (Keterlyni rolli eest "[[Apteeker Melchior]]i" filmitrioloogias)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2016-11-21 |pealkiri=Eesti filmi- ja teleauhinnad |url=https://eftagala.ee/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti filmi- ja teleauhinnad |keel=}}</ref> * 2024 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (rollide eest lavastustes „Neljas õde“ ja „Pisuhänd 2")<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiaid/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * 2025 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (nimirolli eest mängufilmis "Aurora")<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-04 |pealkiri=Selgusid kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://kultuur.err.ee/1609931723/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid |vaadatud=2026-02-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2025 – EFP (European Film Promotion) Shooting Star 2025<ref>{{Netiviide |pealkiri=Berlin International Film Festival (2025) |url=https://www.imdb.com/event/ev0000091/2025/1/?ref_=nmawd_1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=IMDb |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Spotlight |kuupäev=2025-03-26 |pealkiri=Meet 2025's European Shooting Stars |url=https://www.spotlight.com/news-and-advice/the-industry/shooting-stars-2025-interviews-berlinale/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=Spotlight |keel=en-GB}}</ref> * 2025 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (Nora rolli eest lavastuses "Nukumaja")<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise draamatrupp pärgas kolleege: parima meespeaosalise auhind läks jagamisele |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1122278/vanemuise-draamatrupp-pargas-kolleege-parima-meespeaosalise-auhind-laks-jagamisele |vaadatud=2025-01-12 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * 2026 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (nimirolli eest filmis "[[Aurora (film)| Aurora]]")<ref>https://eftagala.ee/selgusid-efta-2026-voitjad/</ref> ==Isiklikku== Ta on suhtes [[Frank-Leander Sapego]]ga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTO {{!}} Armastus võtteplatsilt! Näitlejatar Maarja Johanna Mägi tõi kallima seltskonda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120359724/foto-armastus-votteplatsilt-naitlejatar-maarja-johanna-magi-toi-kallima-seltskonda |vaadatud=2025-03-01 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ Maarja Johanna Mägi Eesti Lavastuste Andmebaasis] *[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917 Maarja Johanna Mägi Eesti Teatriagentuuri statistika lehel] * {{IMDb|nm11096869|Maarja Johanna Mägi}} {{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}} [[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] l4uq715f75vfufa1f269m39ysmg9rxg 0 593831 7189932 7125032 2026-07-09T18:37:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189932 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ameerika Ühendriikide maavägi | pilt = Mark of the United States Army.svg | pildiallkiri = | algusaeg = {{Algusaeg ja vanus|1775|6|14}} | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | kuuluvus = [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]] | haru = | liik = [[maavägi]] | ülesanne = | suurus = 480 893 tegevväelast (30. september 2020)<br>336 129 rahvuskaartlast (30. september 2020)<br>188 703 reservväelast (30. september 2020)<br>252 747 tsiviilisikut (30. september 2020)<br>1 258 472 kokku | alluv = | garnison = [[Pentagon]] | garnisonisilt = Peastaap | hüüdnimi = | patroon = | deviis = This We'll Defend | värvid = must, kuldne ja valge | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = maaväe sünnipäev: 14. juuni | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = president [[Donald Trump]] | praegune_ülem_silt = [[Ülemjuhataja]] | tseremoniaalne_ülem = [[Christine Wormuth]] | tseremoniaalne_ülem_silt = Ameerika Ühendriikide maaväeminister | rügemendi_kolonel = kindral [[Randy George]] | rügemendi_kolonel_silt = [[Ameerika Ühendriikide maaväe staabiülem|Staabiülem]] [[Pilt:Flag of the Chief of Staff of the United States Army.svg|25px]] | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Flag of the United States Army.svg|150px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = [[Pilt:Logo of the United States Army.svg|100px]] | märk_2_silt = Logo | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''Ameerika Ühendriikide maavägi''' (''United States Army'') on [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]]ude [[väeliik]], mille ülesandeks on maismaaoperatsioonid. == Ajalugu == See on Ameerika Ühendriikide sõjaväe vanim väeliik.<ref name="Forces" /> Maavägi loeb oma eelkäijaks [[Ameerika Ühendriikide kontinentaalarmee]]d, mis asutati 14. juunil 1775, et võidelda [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjas]].<ref name="Birthday" /> Pärast sõja lõppu asutati 3. juunil 1784 maavägi, mis asendas laialisaadetud kontinentaalarmee. == Organisatsioon == === Juhtimine === Maaväge juhib administratiivselt [[Ameerika Ühendriikide Maaväeministeerium|maaväeministeerium]], mille juhiks on tsiviilteenistujast [[USA maaväeminister|maaväeminister]]. Maaväeministeerium allub omakorda [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]ile. Maaväeministeeriumi kõrgeim sõjaväelasest teenistuja on maaväe [[Ameerika Ühendriikide maaväe staabiülem|staabiülem]], kes kuulub [[staabiülemate ühendkomitee]]sse. ==== Väejuhatused ==== * [[Pilt:TRADOC patch.svg|25px]] [[TRADOC|Ameerika Ühendriikide maaväe väljaõppe- ja doktriiniväejuhatus]] – [[Fort Eustis]] ** [[Pilt:Seal of the United States Army Center of Military History.svg|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe sõjaajaloo keskus ** [[Pilt:U.S. Army Combined Arms Center Shield.png|25px]] [[Ameerika Ühendriikide maaväe ühendrelvaliikide keskus]] – [[Fort Leavenworth]] ** [[Pilt:CIMT LOGO.png|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe sõjalise algõppe keskus [[Fort Eustis]] ** [[Pilt:U.S. Army Recruiting Division SSI.png|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe värbamise väejuhatus – [[Fort Knox]] ** Ameerika Ühendriikide maaväe kadettide väejuhatus – Fort Knox * [[Pilt:United States Army Forces Command SSI.svg|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe jõudude väejuhatus – [[Fort Liberty]] * [[Pilt:INSCOM seal updated.png|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe luure- ja julgeolekuväejuhatus – [[Fort Belvoir]] * [[Pilt:Army Futures Command SSI.svg|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe tuleviku väejuhatus === Õppeasutused === * [[Pilt:US Army Infantry School DUI.png|25px]] [[Ameerika Ühendriikide maaväe jalaväekool]] – [[Fort Moore]] * [[Pilt:United States Army Field Artillery School device.png|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe välisuurtükiväe kool – [[Fort Sill]]<ref>[https://web.archive.org/web/20230706210602/https://sill-www.army.mil/USAFAS/ USAFAS United States Army Field Artillery School] (vaadatud: 08.07.2023)</ref> * [[Pilt:The Armor School.jpg|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe soomusvägede kool – [[Fort Moore]] * Maaväe mäesõjakool == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Forces">{{netiviide |pealkiri=Our Forces |väljaanne=Department of Defence |url=https://www.defense.gov/Our-Story/Our-Forces/ |vaadatud=13. november 2020}}</ref> <ref name="Birthday">{{netiviide |pealkiri=June 14th: The Birthday of the U.S. Army |väljaanne=U.S. Army Center of Military History |url=https://history.army.mil/html/faq/birth.html |vaadatud=13. november 2020}}</ref> }} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide maavägi]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjandus]] [[Kategooria:1775]] 2gryagzjpejev51f76qus7xik6r9jpm 0 607732 7190208 6468616 2026-07-10T10:21:31Z Carsten Steger 154269 Aerial image of Lake Ossiach inserted. 7190208 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} {{Järv | nimi = Ossiachi järv | pildi_nimi = Aerial image of Lake Ossiach (view from the east).jpg | pildi_seletus = | valgla_riigid = Austria | suubuvad = Tiebeli oja | voolab_välja = Seebach, [[Drava]] jõkke | valgla_suurus = | valgla_suuruse_viide = | järve_pindala = 10,38 km² | järve_pindala_viide = | kaldajoon = | kaldajoone_viide = | suurim_pikkus = 10,7875 km | suurima_pikkuse_viide = | suurim_laius = 1540 m | suurima_laiuse_viide = | keskmine_sügavus = 19,6 m | suurim_sügavus = 52,6 m | vee_maht = 206,28 km³ | kõrgus_merepinnast = 501 m | laiuskoord = 46/40//N | pikkuskoord = 13/58//E | asendikaart = Austria | kaart = | kaardi_seletus = }} '''Ossiachi järv''' (saksa: ''Ossiacher See'', sloveeni: ''Osojsko jezero'') on [[järv]] [[Austria]] [[Kärnteni liidumaa]]l. See on liidumaa suuruselt kolmas järv. [[Pilt:Stift Ossiach - See-Ansicht.JPG|thumb|left|Ossiachi klooster]] Järv asub [[Gurktali Alpid]]es [[Nocki mäed|Nocki mägede]] lõunaosas [[Villach]]i–[[Feldkirchen in Kärnten|Feldkircheni]] maantee ääres kõrgusel 501 m üle merepinna. Ossiachi järv on [[dimiktiline veekogu]], mille segunemisperioodid on kevadel ja hilissügisel. Suvel ulatub vesi pinnal 28 °C-ni. Mitu kalda asustamata osa on loodus[[kaitseala]]d. Peamine sissevool on Tiebeli oja idalahes, kus Bleistatti soo on praeguseks taaselustatud. Järv tühjeneb Seebachi oja kaudu [[Drava]] jõkke. Järve ümbritsevad viis peamist küla, mis kõik sõltuvad peamiselt suveturismist: Annenheim ja Sattendorf, mõlemad [[Treffen am Ossiacher See|Treffeni]] vallas, Bodensdorf ja [[Steindorf am Ossiacher See|Steindorf]], mõlemad asuvad põhjakaldal, samuti [[Ossiach]] koos [[Ossiachi klooster|Ossiachi kloostriga]], mille järgi järv on nimetatud. Gerlitzeni mägi põhjakaldal ulatub 1909 m kõrguseni, pakkudes panoraamvaateid ümbritsevatele mäestikele. Annenheimist saab Kanzelhöhe tippu [[trosstõstuk]]iga, mille ehitas 1928. aastal [[Bleichert]]i insenerifirma. == Vaata ka == * [[Landskroni loss (Kärnten)]] [[Kategooria:Austria järved]] fon6o33n0v55phv2hmy9a4rbtwldkpv 0 611023 7190198 6118226 2026-07-10T09:36:30Z Carsten Steger 154269 Aerial image of Millstätter See inserted. 7190198 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}}{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Järv | nimi = Millstatti järv | pildi_nimi = Aerial image of Millstätter See (view from the south).jpg | pildi_seletus = | valgla_riigid = [[Austria]] | suubuvad = Riegerbach | voolab_välja = Seebach [[Lieser (Drava)|Lieseri]] jõkke | valgla_suurus = 285 | valgla_suuruse_viide = | järve_pindala = 13,3 | järve_pindala_viide = | kaldajoon = | kaldajoone_viide = | suurim_pikkus = 12 | suurima_pikkuse_viide = | suurim_laius = 1,8 | suurima_laiuse_viide = | keskmine_sügavus = 89 m | suurim_sügavus = 142 m | vee_maht = 1,205 km³ | kõrgus_merepinnast = 588 m | laiuskoord = 46/47/42/N | pikkuskoord = 13/34/47/E | asendikaart = Austria | kaart = | kaardi_seletus = }} '''Millstatti järv''' (saksa ''Millstätter See'', mõnikord "Millstättersee") on järv [[Austria]]s [[Kärnteni liidumaa]]l. See asub merepinnast 588 m kõrgusel, [[Drava]] orust põhja pool [[Gurktali Alpid]]es ([[Nocki mäed]]), [[Spittal an der Drau]] linna lähedal. Pindalaga 13,3 km² on Millstatti järv suuruselt teine järv Kärntenis ([[Wörthi järv]]e järel), ehkki sügavusega 142 m ülekaalukalt kõige mahukam. [[Pilt:Kaernten MillstaetterSee 2006 07 17 009.jpg|thumb|left|Millstatti järv, taamal Drava org]] Selle järsk kallas annab järvele [[fjord]]ilaadse iseloomu. Kuni 2100 m kõrgused Millstätter Alpe mäed põhjas kaitsevad seda külmade tuulte eest, nii võib vee temperatuur suviti tõusta 25 °C-ni. Kitsas ja pikk veepeegel ulatub üle 12 km idast läände. Lõunas eraldab järve paralleelsest Drava orust 2 km laiune ja 876 m kõrgune metsane Hochgoschi platoo. Järve nimi tuleb [[Millstatt am See|Millstatti]] turulinnast põhjakaldal. Teised omavalitsused järve ääres on [[Seeboden am Millstätter See|Seeboden]] ja [[Radenthein]]-Döbriach. Varjuline lõunakallas, [[kaitseala]] 1970. aastast, on peaaegu asustamata. == Geoloogia == Järv tekkis [[Viimane jääaeg|viimasel ''(würmi)'' jääajal]] u. 20 000 aastat tagasi, kui Drava [[liustik]]u põhjapoolne nihe sulas kohapeal ja jättis oma lääneserva ulatuslike [[Fluviaalsus|fluviaalsete]] setetega [[surnud jää]] [[Sulavesi|sulavett]] tõkestama. Pidev erosiooniline langetamine [[Sulglohk|sulglohu]] tühjendamise teel Lieseri jõkke järgnevate aastatuhandete jooksul tekitas kraavi, mis alandas oluliselt veetaset. Millstatti piirkond on osa [[Austria-alpide katted|austria-alpide katetest]], mis koosneb [[gneiss|gneis]]ist ja [[Kvartsiit|kvartsiidi]]lademetega [[šist]]idest, mis tekkisid [[liiv]]a ja [[savimineraalid]]e [[Moone (geoloogia)|moondega]], tõenäoliselt [[ordoviitsium]]is. Kõrgemad haarded hõlmavad [[Granaadid|granaatseid]] šiste, mis sisaldavad mitmeid [[amfiboolid]]e esinemisi. == Limnoloogia == Järve voolab arvukalt ojasid, neist suurim on Riegerbach Döbriachi juures. Järve lääneotsast viib lühike Seebachi oja vee [[Lieser (Drava)|Lieseri]] jõkke, mis ise on Drava lisajõgi. [[Oligotroofne järv|Oligotroofsel järvel]] oma sügava nõoga on suur [[Hüpolimnion|hüpolimniline maht]] ja [[Meromiktiline veekogu|meromiktilised]] veed, mis on selged ja saavutavad joogivee kvaliteedi. Kalapüük, eriti [[forell]]i, oli elanikele iidsetest aegadest olnud toidu ja töö allikas. Tänapäeval on sportlik kalapüük ja õngitsemine üsna tavaline mitte ainult forelli, vaid ka mitme [[Karplased|karplaste]] perekonna, [[säga]], [[haug]]i, [[koha]], [[ahven]]a ja [[Angerjas|angerja]] jaoks. == Transport == [[Pilt:MS Seeboden.JPG|thumb|Reisijate ekskursioonipaat]] Millstatti järve juurde pääseb Spittal-Millstättersee jaama kaudu [[Tauerni raudtee]]liini reisirongiteenusega, mida pakub [[Austria Liiduraudteed]] (ÖBB). B98 Millstätter Straße [[Bundesstraße|maantee]] kulgeb piki järve põhjakallast, ühendades selle Spittal/Millstätter See ristmikul [[Tauern Autobahn]]iga (A10) [[Salzburg]]ist [[Villach]]isse (osa Euroopa teest [[E55]]). 1901. aastast pakub järvel suviti laevatransporti ettevõte Millstättersee, kellel on neli alust. [[Kategooria:Austria järved]] hx9ehu0i4g2u08oxx9s7psc923ylxn9 0 611028 7190185 7155677 2026-07-10T08:52:37Z Carsten Steger 154269 Aerial image of Weißensee inserted. 7190185 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}}{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Järv | nimi = Weißensee | pildi_nimi = Aerial image of Weißensee, Carinthia (view from the southeast).jpg | pildi_seletus = | valgla_riigid = Austria | suubuvad = | voolab_välja = Weissenbach [[Drava]] jõkke | valgla_suurus = | valgla_suuruse_viide = | järve_pindala = 6,5 | järve_pindala_viide = | kaldajoon = | kaldajoone_viide = | suurim_pikkus = 11,6 | suurima_pikkuse_viide = | suurim_laius = 0,9 | suurima_laiuse_viide = | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = 97 m | vee_maht = | kõrgus_merepinnast = 930 m | laiuskoord = 46/42/24/N | pikkuskoord = 13/20/28/E | asendikaart = Austria | kaart = | kaardi_seletus = }} '''Weißensee''' on järv [[Austria]] [[Kärnteni liidumaa]]l [[Gailtali Alpid]]es. Seda kõrgel asuvat suplusjärve põhja- ja lõunakaldal on [[Weißensee vald]]. [[Liustikujärv]]e läänekallas asub [[Kreuzbergi sadul]]a lähedal, kust kulgeb maantee [[Greifenburg]]ist [[Hermagor-Pressegger See|Hermagori]]. Väiksem mägitee kulgeb Drava orust Stockenboi kaudu idaotsa. Vaatamata kõrgusele 930 m merepinnast võib järve pinna temperatuur suvekuudel tõusta 24 °C-ni, samas talvel külmub veepind täielikult ja võimaldab jääl uisutada. Järsu kalda tõttu on idaosa peaaegu asustamata, ainult kitsas rada viib sinna, kus järveni ulatub [[Stockenboi]] vald. Sealt voolab Weißenbachi oja alla [[Drava]] orgu. Piki kallast on ümbritsevatest [[Lõuna-Lubjakivialpid]]est pärit [[Kriit|kriidi]]pangad, mis annavad veele iseloomuliku värvi ja Weißenseele ('valge järv') selle nime. Umbes 2/3 järve pinnast on [[kaitseala]] osa. Laevatransporti järvel pakuvad neli alust ja kiirpaat, peale ühistranspordi on mootorpaatide kasutamine keelatud. Järve vesi ulatub joogivee kvaliteedini. Piirkonnas on palju elusloodust. See sisaldab palju kalaliike, eriti [[forell]]i, [[karpkala]], [[ahven]]at ja [[haug]]i. Samuti on palju linnuliike, alates partidest kuni hanede ja haigruteni. <gallery> Pilt:Weißensee - MS Weißensee.JPG|Reisilaev Pilt:Weissensee Kärnten Techendorf 2013 07a.jpg|Läänekallas Techendorfi juures Pilt:Weissensee-West.JPG|Weißensee läänevaade Techendorfi sillalt Pilt:Weissensee-East.JPG|Weißensee idavaade Techendorfi sillalt Pilt:Weißensee_in_carinthia.jpg|Weißensee talvel Pilt:Wedstrijd weissensee.jpg|Uisutajad Pilt:Techendorf.jpg|Techendorf Weißensee ääres Pilt:Weissensee.jpg|Weißensee, põhjakallas </gallery> [[Kategooria:Austria järved]] 8tphj425nv73evu8yn4onkwiklynzsf 0 629491 7189973 7122607 2026-07-09T19:47:39Z Merilyns2de 175829 Lisatud tunnustuste peatükk 7189973 wikitext text/x-wiki '''Janet Õunapuu''' (sündinud [[12. september|12. septembril]] [[1993]]) on eesti teleajakirjanik ja suhtekorraldaja. == Haridus == Ta on lõpetanud 2012. aastal [[Rakvere Gümnaasium]]i ning 2016. aastal [[Tallinna Ülikool]]i ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal.{{lisa viide}} == Töö == Ta on töötanud ajakirjanikuna [[Eesti Rahvusringhääling]]us: aastatel 2016–2024 oli ta [[ETV]] "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]" kultuuriuudiste toimetaja-saatejuht ja 2017–2020 ühtlasi [[Raadio 2]] hommikuprogrammi uudistetoimetaja. 2024. aastast töötab ta kommunikatsiooniagentuuris META Advisory Group turunduskommunikatsiooni konsultandina.<ref>[https://metaadvisory.ee/team-member/janet-ounapuu/ Janet Õunapuu] META Advisory Groupi koduleht. Vaadatud 01.04.2026.</ref> == Tunnustused == 2026 - pälvis koos oma tiimiga Eesti loovuse festivalil [[Kuldmuna]] auhinna "Kuldmuna" ehk I koha korporatiivkommunikatsiooni kategoorias töö eest [https://arhiiv.kuldmuna.ee/work/nominee/r-kiosk-brand-kellel-on-julge-haal-moju-ja-tulemused-10598 "R-kiosk: bränd, kellel on julge hääl, mõju ja tulemused"]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldmuna reklaamide arhiiv |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/?page=1&sort=awards_desc&tab=work |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=arhiiv.kuldmuna.ee |keel=et}}</ref> 2025 - pälvis koos oma tiimiga Eesti loovuse festivalil [[Kuldmuna]] eriauhinna "Veerelt veebi muna" integreeritud kommunikatsiooni kategoorias töö eest [https://arhiiv.kuldmuna.ee/work/nominee/kultuuripold-2024-ehk-kuidas-koitvalt-pollundusest-raakida-10284?lang=en #KULTUURIPÕLD 2024 ehk kuidas köitvalt põllundusest rääkida]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldmuna reklaamide arhiiv |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/?page=1&sort=awards_desc&tab=work |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=arhiiv.kuldmuna.ee |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Tema elukaaslane on näitleja [[Karmo Nigula]], neil on kaks poega (sündinud 2020 ja 2022).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120335647/roomusonum-draamateatri-naitleja-karmo-nigula-palus-endise-telenao-katt Rõõmusõnum! Draamateatri näitleja Karmo Nigula palus endise telenäo kätt] Kroonika, 11.11.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Õunapuu, Janet}} [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] eihogl8kus0kbob3cwruquwkmrhz8u1 7189976 7189973 2026-07-09T19:51:20Z Merilyns2de 175829 7189976 wikitext text/x-wiki '''Janet Õunapuu''' (sündinud [[12. september|12. septembril]] [[1993]]) on eesti teleajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert. == Haridus == Ta on lõpetanud 2012. aastal [[Rakvere Gümnaasium]]i ning 2016. aastal [[Tallinna Ülikool]]i ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal.{{lisa viide}} == Töö == Ta on töötanud ajakirjanikuna [[Eesti Rahvusringhääling]]us: aastatel 2016–2024 oli ta [[ETV]] "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]" kultuuriuudiste toimetaja-saatejuht ja 2017–2020 ühtlasi [[Raadio 2]] hommikuprogrammi uudistetoimetaja. 2024. aastast töötab ta kommunikatsiooniagentuuris META Advisory Group turunduskommunikatsiooni konsultandina.<ref>[https://metaadvisory.ee/team-member/janet-ounapuu/ Janet Õunapuu] META Advisory Groupi koduleht. Vaadatud 01.04.2026.</ref> == Tunnustused == 2026 - pälvis koos oma tiimiga Eesti loovuse festivalil [[Kuldmuna]] auhinna "Kuldmuna" ehk I koha korporatiivkommunikatsiooni kategoorias töö eest [https://arhiiv.kuldmuna.ee/work/nominee/r-kiosk-brand-kellel-on-julge-haal-moju-ja-tulemused-10598 "R-kiosk: bränd, kellel on julge hääl, mõju ja tulemused"]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldmuna reklaamide arhiiv |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/?page=1&sort=awards_desc&tab=work |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=arhiiv.kuldmuna.ee |keel=et}}</ref> 2025 - pälvis koos oma tiimiga Eesti loovuse festivalil [[Kuldmuna]] eriauhinna "Veerelt veebi muna" integreeritud kommunikatsiooni kategoorias töö eest [https://arhiiv.kuldmuna.ee/work/nominee/kultuuripold-2024-ehk-kuidas-koitvalt-pollundusest-raakida-10284?lang=en #KULTUURIPÕLD 2024 ehk kuidas köitvalt põllundusest rääkida]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldmuna reklaamide arhiiv |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/?page=1&sort=awards_desc&tab=work |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=arhiiv.kuldmuna.ee |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Tema elukaaslane on näitleja [[Karmo Nigula]], neil on kaks poega (sündinud 2020 ja 2022).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120335647/roomusonum-draamateatri-naitleja-karmo-nigula-palus-endise-telenao-katt Rõõmusõnum! Draamateatri näitleja Karmo Nigula palus endise telenäo kätt] Kroonika, 11.11.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Õunapuu, Janet}} [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] ihbfvj0hzsgrfnojkq87alibksrsvyo 7189977 7189976 2026-07-09T19:53:54Z Velirand 67997 /* Tunnustused */ 7189977 wikitext text/x-wiki '''Janet Õunapuu''' (sündinud [[12. september|12. septembril]] [[1993]]) on eesti teleajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert. == Haridus == Ta on lõpetanud 2012. aastal [[Rakvere Gümnaasium]]i ning 2016. aastal [[Tallinna Ülikool]]i ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal.{{lisa viide}} == Töö == Ta on töötanud ajakirjanikuna [[Eesti Rahvusringhääling]]us: aastatel 2016–2024 oli ta [[ETV]] "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]" kultuuriuudiste toimetaja-saatejuht ja 2017–2020 ühtlasi [[Raadio 2]] hommikuprogrammi uudistetoimetaja. 2024. aastast töötab ta kommunikatsiooniagentuuris META Advisory Group turunduskommunikatsiooni konsultandina.<ref>[https://metaadvisory.ee/team-member/janet-ounapuu/ Janet Õunapuu] META Advisory Groupi koduleht. Vaadatud 01.04.2026.</ref> == Tunnustused == 2026 – pälvis koos oma tiimiga Eesti loovuse festivalil [[Kuldmuna]] auhinna "Kuldmuna" ehk I koha korporatiivkommunikatsiooni kategoorias töö eest [https://arhiiv.kuldmuna.ee/work/nominee/r-kiosk-brand-kellel-on-julge-haal-moju-ja-tulemused-10598 "R-kiosk: bränd, kellel on julge hääl, mõju ja tulemused"]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldmuna reklaamide arhiiv |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/?page=1&sort=awards_desc&tab=work |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=arhiiv.kuldmuna.ee |keel=et}}</ref> 2025 – pälvis koos oma tiimiga Eesti loovuse festivalil [[Kuldmuna]] eriauhinna "Veerelt veebi muna" integreeritud kommunikatsiooni kategoorias töö eest [https://arhiiv.kuldmuna.ee/work/nominee/kultuuripold-2024-ehk-kuidas-koitvalt-pollundusest-raakida-10284?lang=en #KULTUURIPÕLD 2024 ehk kuidas köitvalt põllundusest rääkida]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldmuna reklaamide arhiiv |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/?page=1&sort=awards_desc&tab=work |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=arhiiv.kuldmuna.ee |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Tema elukaaslane on näitleja [[Karmo Nigula]], neil on kaks poega (sündinud 2020 ja 2022).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120335647/roomusonum-draamateatri-naitleja-karmo-nigula-palus-endise-telenao-katt Rõõmusõnum! Draamateatri näitleja Karmo Nigula palus endise telenäo kätt] Kroonika, 11.11.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Õunapuu, Janet}} [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 3mmu332foqweuvssu68uersvqkhhmct 7189987 7189977 2026-07-09T20:25:04Z Merilyns2de 175829 7189987 wikitext text/x-wiki '''Janet Õunapuu''' (sündinud [[12. september|12. septembril]] [[1993]]) on eesti teleajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert. == Haridus == Ta on lõpetanud 2012. aastal [[Rakvere Gümnaasium]]i ning 2016. aastal [[Tallinna Ülikool]]i ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal.{{lisa viide}} == Töö == Ta on töötanud ajakirjanikuna [[Eesti Rahvusringhääling]]us: aastatel 2016–2024 oli ta [[ETV]] "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]" kultuuriuudiste toimetaja-saatejuht ja 2017–2020 ühtlasi [[Raadio 2]] hommikuprogrammi uudistetoimetaja. 2024. aastast töötab ta kommunikatsiooniagentuuris META Advisory Group turunduskommunikatsiooni konsultandina.<ref>[https://metaadvisory.ee/team-member/janet-ounapuu/ Janet Õunapuu] META Advisory Groupi koduleht. Vaadatud 01.04.2026.</ref> == Tunnustused == 2026 – pälvis koos [https://metaadvisory.ee/ Meta Advisory] tiimiga Eesti loovuse festivalil [[Kuldmuna]] auhinna "Kuldmuna" ehk I koha korporatiivkommunikatsiooni kategoorias töö eest [https://arhiiv.kuldmuna.ee/work/nominee/r-kiosk-brand-kellel-on-julge-haal-moju-ja-tulemused-10598 "R-kiosk: bränd, kellel on julge hääl, mõju ja tulemused"]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldmuna reklaamide arhiiv |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/?page=1&sort=awards_desc&tab=work |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=arhiiv.kuldmuna.ee |keel=et}}</ref> 2025 – pälvis koos [https://metaadvisory.ee/ Meta Advisory] tiimiga Eesti loovuse festivalil [[Kuldmuna]] eriauhinna "Veerelt veebi muna" integreeritud kommunikatsiooni kategoorias töö eest [https://arhiiv.kuldmuna.ee/work/nominee/kultuuripold-2024-ehk-kuidas-koitvalt-pollundusest-raakida-10284?lang=en #KULTUURIPÕLD 2024 ehk kuidas köitvalt põllundusest rääkida]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldmuna reklaamide arhiiv |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/?page=1&sort=awards_desc&tab=work |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=arhiiv.kuldmuna.ee |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Tema elukaaslane on näitleja [[Karmo Nigula]], neil on kaks poega (sündinud 2020 ja 2022).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120335647/roomusonum-draamateatri-naitleja-karmo-nigula-palus-endise-telenao-katt Rõõmusõnum! Draamateatri näitleja Karmo Nigula palus endise telenäo kätt] Kroonika, 11.11.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Õunapuu, Janet}} [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 6ypakkkjp9affzeqkngavm9c3jddmsy 0 636645 7190162 7093554 2026-07-10T07:45:26Z Kuriuss 38125 7190162 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Allee galerii''' (2020. aastani '''Allee kunstisalong''') on alates 2001. aastast klassikalist [[Eesti kunst]]i tutvustav [[kunstigalerii]] ja oksjonimaja [[Tallinna vanalinn]]as. Eesti kapitalil põhinev galerii korraldab näitusi, [[oksjon|kunstioksjoneid]] ja vestlusõhtud kunstnikega ning annab välja lühimonograafiaid. Aastaid Tallinnas [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] asunud galerii asub alates 2020. aastast aadressil [[Vana-Viru tänav|Vana-Viru]] 11a, 2022. aastal avati lisaks näitusepind aadressil [[Uus tänav (Tallinn)|Uus]] 7. ==Eesti kunstioksjonirekordeid== 2023. aasta aprillis sündis Allee galeriis eesti kunsti oksjonirekord: [[Konrad Mägi]] maal "Capri motiiv" müüdi hinnaga 473 000 [[euro]]t,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2023-04-08 |pealkiri=Allee kunstioksjonil sündis eesti kalleima maali rekord – Konrad Mägi “Capri motiiv” 473 000 Eur |url=https://alleegalerii.ee/allee-oksjonil-sundis-eesti-kalleima-maali-rekord-konrad-magi-capri-motiiv-473-000-eur/ |vaadatud=2023-07-23 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> mis on ajaloos [[Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid|kõige kallimalt müüdud eesti autori maal]].<ref>{{Viide |pealkiri=Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid |kuupäev=2023-05-08 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=K%C3%B5ige_kallimalt_m%C3%BC%C3%BCdud_Eesti_maalid&oldid=6397202 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-07-23}}</ref> 2023. aasta novembris sündis seal ka kaasaegse kunstniku teose hinnarekord Eestis: [[Miljard Kilk|Miljard Kilgi]] maal "Pime usk"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-15 |pealkiri=Miljard Kilk “Pime usk”, 1986. 122 x 87 cm. |url=https://alleegalerii.ee/kunstioksjon/miljard-kilk-pime-usk-1986-122-x-87-cm/ |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> müüdi haamrihinnaga 86 100 eurot.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609176712/miljard-kilk-tousis-kalleimaks-elavaks-kaasaegseks-eesti-kunstnikuks Miljard Kilk tõusis kalleimaks elavaks kaasaegseks Eesti kunstnikuks] ERR Kultuur, 26.11.2023.</ref> 2024. aasta kevadel püstitati eesti graafika hinnarekord: Eduard Wiiralti [[Põrgu (Wiiralt)|"Põrgu"]] müüdi [[Haamrihind|haamrihinnaga]] 63 000 eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-05-11 |pealkiri=Eduard Wiiralti "Põrgu" püstitas eesti graafika hinnarekordi |url=https://kultuur.err.ee/1609339503/eduard-wiiralti-porgu-pustitas-eesti-graafika-hinnarekordi |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Näitused == * September 2020 – "[[Richard Uutmaa]] 115 – pärle erakogudest". Kuraator [[Mai Levin]] * September–oktoober 2021 – "[[August Jansen]] ja [[Roman Nyman]] 140". Kuraatorid [[Mai Levin]] ja Katre Palm<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2021-08-19 |pealkiri=Näitus “Roman Nyman ja August Jansen 140” avatud kuni 2. oktoobrini! |url=https://alleegalerii.ee/roman-nyman-ja-august-jansen-140-uus-naitus/ |vaadatud=2025-09-12 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> * Detsember 2021 – märts 2022 – [[Mauri Gross]] "Suguvõsa 4" * September 2022 – "[[Erich Pehap]] 110 – teoseid erakogudest". Kuraator Katre Palm * November 2022 – jaanuar 2023 – [[Vello Vinn]] "Multiplitseeritud". Kuraator [[Harry Liivrand]]<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jõgeva |eesnimi=Sandra |kuupäev=27. detsember 2022 |esmakuupäev=27.12.2022 |pealkiri=ARVUSTUS {{!}} Vello Vinna graafilised omamaailmad uue galerii esimesel näitusel |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |väljaandja=[[Delfi Meedia AS]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120119788/arvustus-vello-vinna-graafilised-omamaailmad-uue-galerii-esimesel-naitusel |url-olek=töötab |url-ligipääs=tellimus |vaadatud=27. detsembril 2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221227200046/https://epl.delfi.ee/artikkel/120119788/arvustus-vello-vinna-graafilised-omamaailmad-uue-galerii-esimesel-naitusel |arhiivimisaeg=27.12.2022}}</ref> * Jaanuar–märts 2023 – Peeter Must "Rand". Kuraator [[Harry Liivrand]] * Mai–juuni 2023 – [[Andro Kööp]] "Õnn jalutab siin iga päev". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kaisa Potisepp {{!}} |kuupäev=2023-05-09 |pealkiri=Pildid: Allee galeriis avati Andro Kööbi maalinäitus |url=https://kultuur.err.ee/1608972296/pildid-allee-galeriis-avati-andro-koobi-maalinaitus |vaadatud=2023-07-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * September 2023 – [[August Albo]] esimene isikunäitus Eestis. Kuraatorid Harry Liivrand ja Katre Palm<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Reet Weidebaum {{!}} |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Galerii: Tallinnas näeb valikut New Yorgis elanud Eesti kunstniku August Albo loomingust |url=https://kultuur.err.ee/1609090379/galerii-tallinnas-naeb-valikut-new-yorgis-elanud-eesti-kunstniku-august-albo-loomingust |vaadatud=2024-01-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Jaanuar–veebruar 2024 – [[Jaan Elken]] "Camino". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-18 |pealkiri=Galerii: Allee galeriis avati Jaan Elkeni maalinäitus "Camino" |url=https://kultuur.err.ee/1609225341/galerii-allee-galeriis-avati-jaan-elkeni-maalinaitus-camino |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Mai–juuni 2024 – [[Urmo Raus]] "Itaalia maastikud". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Allee galeriis avati Urmo Rausi maalinäitus „Itaalia maastikud“ |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120294994/fotod-allee-galeriis-avati-urmo-rausi-maalinaitus-itaalia-maastikud |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * September 2024 – [https://alleegalerii.ee/konstantin-suvalo-140-maastikumaale-erakogudest-avatud-allee-vana-viru-11a-galeriis/ "Konstantin Süvalo – maastikumaale erakogudest".] Kuraator [[Mai Levin]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Allee galeriis avati Konstantin Süvalo 140. sünniaastapäeva tähistav näitus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120324921/fotod-allee-galeriis-avati-konstantin-suvalo-140-sunniaastapaeva-tahistav-naitus |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * Detsember 2024 – jaanuar 2025 – [[Lauri Sillak|Laurentsius]] "Maastik see ja teine". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Ajatu metafüüsiline rahu. Allee galeriis avati Laurentsiuse uute maalide näitus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120342663/fotod-ajatu-metafuusiline-rahu-allee-galeriis-avati-laurentsiuse-uute-maalide-naitus |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * Märts 2025 – [[Mall Nukke]] "Illusioonide aeg". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-04 |pealkiri=Mall Nukke 60: kunstniku uusim maalilooming Allee galeriis |url=https://kultuur.postimees.ee/8203327/mall-nukke-60-kunstniku-uusim-maalilooming-allee-galeriis |vaadatud=2025-09-12 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> * Mai–juuli 2025 "[[Valdur Ohakas]] 100". Kuraatorid [[Mart Lepp]] ja Katre Palm<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2025-05-27 |pealkiri=Allee avab uued näitusesaalid “Valdur Ohakas 100” näitusega |url=https://alleegalerii.ee/allee-avab-uued-naitusesaalid-valdur-ohakas-100-naitusega/ |vaadatud=2025-09-12 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> * August–september 2025 – [[Ivar Kaasik]] "Tundelised teekonnad". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2025-08-15 |pealkiri=Ivar Kaasiku näituse avamine 21. augustil |url=https://alleegalerii.ee/ivar-kaasiku-naituse-avamine-21-augustil/ |vaadatud=2025-09-12 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> * September–oktoober 2025 – "[[Richard Uutmaa]] 120". Kuraatorid Katre Palm, Meelis Allik<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2025-09-18 |pealkiri=Näitus “Richard Uutmaa 120” Allees 18.09-11.10.2025 |url=https://alleegalerii.ee/naitus-richard-uutmaa-120-allees-18-09-11-10-2025/ |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> * Detsember 2025 – veebruar 2026 – Enn Põldroos "Mees ja naine – pärleid erakogudest"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-12-13 |pealkiri=Galerii: Allee galeriis avati Enn Põldroosi maalide näitus |url=https://kultuur.err.ee/1609884487/galerii-allee-galeriis-avati-enn-poldroosi-maalide-naitus |vaadatud=2026-02-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. Kuraator Harry Liivrand == Publikatsioonid == * 2020 Näitusekataloog "[[Richard Uutmaa]] 115" * 2021 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-roman-nyman-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog-2021/ Mai Levin "Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog"] * 2021 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-august-jansen-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog/ Mai Levin "August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog"] * 2024 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-konstantin-suvalo-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog-2024/ Mai Levin "Konstantin Süvalo – lühimonograafia ja näituse kataloog"] * 2025 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-valdur-ohakas-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog-2025/ Mai Levin "Valdur Ohakas 100 – lühimonograafia ja näituse kataloog"] * 2025 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-richard-uutmaa-120-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog-2025/ Mai Levin "Richard Uutmaa 120 – lühimonograafia ja näituse kataloog"] [[Fail:Allee galerii.jpg|pisi|Allee galerii Vana-Viru 11a, Tallinn]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://alleegalerii.ee/ Galerii koduleht] * [https://kultuur.postimees.ee/8340526/klassik-richard-uutmaa-naitus-tegi-publikurekordi "Klassik Richard Uutmaa näitus tegi publikurekordi",] Postimees, 10. oktoober 2025 * Reet Weidebaum [https://kultuur.err.ee/1609706526/allee-galeriis-tahistatakse-naitusega-valdur-ohaka-100-sunniaastapaeva "Allee galeriis tähistatakse näitusega Valdur Ohaka 100. sünniaastapäeva"] ERR kultuur, 27. mai 2025 * [http://kultuur.delfi.ee/artikkel/120339012/allee-galerii-sugisoksjonil-muudi-1-3-miljoni-euro-eest-eesti-kunsti "Allee galerii sügisoksjonil müüdi 1,3 miljoni euro eest eesti kunsti"] EPL Kultuur, 25. november 2024 * Loora Elisabet Lomp. [https://kultuur.postimees.ee/7749342/rekord-allee-galerii-oksjonil-muudi-eesti-ajaloo-kalleim-maal "Rekord – Allee galerii oksjonil müüdi eesti ajaloo kalleim maal"] Postimees, 7. aprill 2023 * Siim Raie. [https://kultuur.err.ee/1608615028/siim-raie-kevadoksjonitel-muudi-2-64-miljoni-euro-eest-kunsti "Kevadoksjonitel müüdi 2,64 miljoni eest kunsti"] ERR kultuur, 31. mai 2022 * Gertu Borodkina. [https://kultuur.err.ee/1608446405/eesti-kunstioksjonite-tulemused-2021-toi-rekordarv-rekordeid "Eesti kunstioksjonite tulemused 2021 tõi rekordarv rekordeid"] ERR kultuur, 24. detsember 2021 [[Kategooria:Tallinna galeriid]] luschypczoor26nllmzpv8bi0z06u4c 7190164 7190162 2026-07-10T07:51:15Z Kuriuss 38125 7190164 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Allee galerii''' (2020. aastani '''Allee kunstisalong''') on alates 2001. aastast klassikalist [[Eesti kunst]]i tutvustav [[kunstigalerii]] ja oksjonimaja [[Tallinna vanalinn]]as. Eesti kapitalil põhinev galerii korraldab näitusi, [[oksjon|kunstioksjoneid]] ja vestlusõhtud kunstnikega ning annab välja lühimonograafiaid. Aastaid Tallinnas [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] asunud galerii asub alates 2020. aastast aadressil [[Vana-Viru tänav|Vana-Viru]] 11a, 2022. aastal avati lisaks näitusepind aadressil [[Uus tänav (Tallinn)|Uus]] 7. ==Eesti kunstioksjonirekordeid== 2023. aasta aprillis sündis Allee galeriis eesti kunsti oksjonirekord: [[Konrad Mägi]] maal "Capri motiiv" (1922–1923) müüdi hinnaga 473 000 [[euro]]t,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2023-04-08 |pealkiri=Allee kunstioksjonil sündis eesti kalleima maali rekord – Konrad Mägi “Capri motiiv” 473 000 Eur |url=https://alleegalerii.ee/allee-oksjonil-sundis-eesti-kalleima-maali-rekord-konrad-magi-capri-motiiv-473-000-eur/ |vaadatud=2023-07-23 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> mis on ajaloos [[Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid|kõige kallimalt müüdud eesti autori maal]].<ref>{{Viide |pealkiri=Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid |kuupäev=2023-05-08 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=K%C3%B5ige_kallimalt_m%C3%BC%C3%BCdud_Eesti_maalid&oldid=6397202 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-07-23}}</ref> 2023. aasta novembris sündis seal ka kaasaegse kunstniku teose hinnarekord Eestis: [[Miljard Kilk|Miljard Kilgi]] maal "Pime usk" (1986)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-15 |pealkiri=Miljard Kilk “Pime usk”, 1986. 122 x 87 cm. |url=https://alleegalerii.ee/kunstioksjon/miljard-kilk-pime-usk-1986-122-x-87-cm/ |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> müüdi haamrihinnaga 86 100 eurot.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609176712/miljard-kilk-tousis-kalleimaks-elavaks-kaasaegseks-eesti-kunstnikuks Miljard Kilk tõusis kalleimaks elavaks kaasaegseks Eesti kunstnikuks] ERR Kultuur, 26.11.2023.</ref> 2024. aasta mais püstitati eesti graafika hinnarekord: Eduard Wiiralti [[Põrgu (Wiiralt)|"Põrgu"]] (1930–1932) müüdi [[Haamrihind|haamrihinnaga]] 63 000 eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-05-11 |pealkiri=Eduard Wiiralti "Põrgu" püstitas eesti graafika hinnarekordi |url=https://kultuur.err.ee/1609339503/eduard-wiiralti-porgu-pustitas-eesti-graafika-hinnarekordi |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Näitused == * September 2020 – "[[Richard Uutmaa]] 115 – pärle erakogudest". Kuraator [[Mai Levin]] * September–oktoober 2021 – "[[August Jansen]] ja [[Roman Nyman]] 140". Kuraatorid [[Mai Levin]] ja Katre Palm<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2021-08-19 |pealkiri=Näitus “Roman Nyman ja August Jansen 140” avatud kuni 2. oktoobrini! |url=https://alleegalerii.ee/roman-nyman-ja-august-jansen-140-uus-naitus/ |vaadatud=2025-09-12 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> * Detsember 2021 – märts 2022 – [[Mauri Gross]] "Suguvõsa 4" * September 2022 – "[[Erich Pehap]] 110 – teoseid erakogudest". Kuraator Katre Palm * November 2022 – jaanuar 2023 – [[Vello Vinn]] "Multiplitseeritud". Kuraator [[Harry Liivrand]]<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jõgeva |eesnimi=Sandra |kuupäev=27. detsember 2022 |esmakuupäev=27.12.2022 |pealkiri=ARVUSTUS {{!}} Vello Vinna graafilised omamaailmad uue galerii esimesel näitusel |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |väljaandja=[[Delfi Meedia AS]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120119788/arvustus-vello-vinna-graafilised-omamaailmad-uue-galerii-esimesel-naitusel |url-olek=töötab |url-ligipääs=tellimus |vaadatud=27. detsembril 2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221227200046/https://epl.delfi.ee/artikkel/120119788/arvustus-vello-vinna-graafilised-omamaailmad-uue-galerii-esimesel-naitusel |arhiivimisaeg=27.12.2022}}</ref> * Jaanuar–märts 2023 – Peeter Must "Rand". Kuraator [[Harry Liivrand]] * Mai–juuni 2023 – [[Andro Kööp]] "Õnn jalutab siin iga päev". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kaisa Potisepp {{!}} |kuupäev=2023-05-09 |pealkiri=Pildid: Allee galeriis avati Andro Kööbi maalinäitus |url=https://kultuur.err.ee/1608972296/pildid-allee-galeriis-avati-andro-koobi-maalinaitus |vaadatud=2023-07-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * September 2023 – [[August Albo]] esimene isikunäitus Eestis. Kuraatorid Harry Liivrand ja Katre Palm<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Reet Weidebaum {{!}} |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Galerii: Tallinnas näeb valikut New Yorgis elanud Eesti kunstniku August Albo loomingust |url=https://kultuur.err.ee/1609090379/galerii-tallinnas-naeb-valikut-new-yorgis-elanud-eesti-kunstniku-august-albo-loomingust |vaadatud=2024-01-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Jaanuar–veebruar 2024 – [[Jaan Elken]] "Camino". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-18 |pealkiri=Galerii: Allee galeriis avati Jaan Elkeni maalinäitus "Camino" |url=https://kultuur.err.ee/1609225341/galerii-allee-galeriis-avati-jaan-elkeni-maalinaitus-camino |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Mai–juuni 2024 – [[Urmo Raus]] "Itaalia maastikud". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Allee galeriis avati Urmo Rausi maalinäitus „Itaalia maastikud“ |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120294994/fotod-allee-galeriis-avati-urmo-rausi-maalinaitus-itaalia-maastikud |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * September 2024 – [https://alleegalerii.ee/konstantin-suvalo-140-maastikumaale-erakogudest-avatud-allee-vana-viru-11a-galeriis/ "Konstantin Süvalo – maastikumaale erakogudest".] Kuraator [[Mai Levin]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Allee galeriis avati Konstantin Süvalo 140. sünniaastapäeva tähistav näitus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120324921/fotod-allee-galeriis-avati-konstantin-suvalo-140-sunniaastapaeva-tahistav-naitus |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * Detsember 2024 – jaanuar 2025 – [[Lauri Sillak|Laurentsius]] "Maastik see ja teine". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Ajatu metafüüsiline rahu. Allee galeriis avati Laurentsiuse uute maalide näitus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120342663/fotod-ajatu-metafuusiline-rahu-allee-galeriis-avati-laurentsiuse-uute-maalide-naitus |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * Märts 2025 – [[Mall Nukke]] "Illusioonide aeg". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-04 |pealkiri=Mall Nukke 60: kunstniku uusim maalilooming Allee galeriis |url=https://kultuur.postimees.ee/8203327/mall-nukke-60-kunstniku-uusim-maalilooming-allee-galeriis |vaadatud=2025-09-12 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> * Mai–juuli 2025 "[[Valdur Ohakas]] 100". Kuraatorid [[Mart Lepp]] ja Katre Palm<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2025-05-27 |pealkiri=Allee avab uued näitusesaalid “Valdur Ohakas 100” näitusega |url=https://alleegalerii.ee/allee-avab-uued-naitusesaalid-valdur-ohakas-100-naitusega/ |vaadatud=2025-09-12 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> * August–september 2025 – [[Ivar Kaasik]] "Tundelised teekonnad". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2025-08-15 |pealkiri=Ivar Kaasiku näituse avamine 21. augustil |url=https://alleegalerii.ee/ivar-kaasiku-naituse-avamine-21-augustil/ |vaadatud=2025-09-12 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> * September–oktoober 2025 – "[[Richard Uutmaa]] 120". Kuraatorid Katre Palm, Meelis Allik<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2025-09-18 |pealkiri=Näitus “Richard Uutmaa 120” Allees 18.09-11.10.2025 |url=https://alleegalerii.ee/naitus-richard-uutmaa-120-allees-18-09-11-10-2025/ |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> * Detsember 2025 – veebruar 2026 – Enn Põldroos "Mees ja naine – pärleid erakogudest"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-12-13 |pealkiri=Galerii: Allee galeriis avati Enn Põldroosi maalide näitus |url=https://kultuur.err.ee/1609884487/galerii-allee-galeriis-avati-enn-poldroosi-maalide-naitus |vaadatud=2026-02-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. Kuraator Harry Liivrand == Publikatsioonid == * 2020 Näitusekataloog "[[Richard Uutmaa]] 115" * 2021 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-roman-nyman-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog-2021/ Mai Levin "Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog"] * 2021 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-august-jansen-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog/ Mai Levin "August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog"] * 2024 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-konstantin-suvalo-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog-2024/ Mai Levin "Konstantin Süvalo – lühimonograafia ja näituse kataloog"] * 2025 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-valdur-ohakas-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog-2025/ Mai Levin "Valdur Ohakas 100 – lühimonograafia ja näituse kataloog"] * 2025 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-richard-uutmaa-120-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog-2025/ Mai Levin "Richard Uutmaa 120 – lühimonograafia ja näituse kataloog"] [[Fail:Allee galerii.jpg|pisi|Allee galerii Vana-Viru 11a, Tallinn]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://alleegalerii.ee/ Galerii koduleht] * [https://kultuur.postimees.ee/8340526/klassik-richard-uutmaa-naitus-tegi-publikurekordi "Klassik Richard Uutmaa näitus tegi publikurekordi",] Postimees, 10. oktoober 2025 * Reet Weidebaum [https://kultuur.err.ee/1609706526/allee-galeriis-tahistatakse-naitusega-valdur-ohaka-100-sunniaastapaeva "Allee galeriis tähistatakse näitusega Valdur Ohaka 100. sünniaastapäeva"] ERR kultuur, 27. mai 2025 * [http://kultuur.delfi.ee/artikkel/120339012/allee-galerii-sugisoksjonil-muudi-1-3-miljoni-euro-eest-eesti-kunsti "Allee galerii sügisoksjonil müüdi 1,3 miljoni euro eest eesti kunsti"] EPL Kultuur, 25. november 2024 * Loora Elisabet Lomp. [https://kultuur.postimees.ee/7749342/rekord-allee-galerii-oksjonil-muudi-eesti-ajaloo-kalleim-maal "Rekord – Allee galerii oksjonil müüdi eesti ajaloo kalleim maal"] Postimees, 7. aprill 2023 * Siim Raie. [https://kultuur.err.ee/1608615028/siim-raie-kevadoksjonitel-muudi-2-64-miljoni-euro-eest-kunsti "Kevadoksjonitel müüdi 2,64 miljoni eest kunsti"] ERR kultuur, 31. mai 2022 * Gertu Borodkina. [https://kultuur.err.ee/1608446405/eesti-kunstioksjonite-tulemused-2021-toi-rekordarv-rekordeid "Eesti kunstioksjonite tulemused 2021 tõi rekordarv rekordeid"] ERR kultuur, 24. detsember 2021 [[Kategooria:Tallinna galeriid]] cfrntdaa40741yxbstfip9jxb5njkd3 0 638544 7189864 7004743 2026-07-09T15:24:46Z Kuriuss 38125 7189864 wikitext text/x-wiki {{PrantsusePoliitika}} '''2012. aasta Prantsusmaa presidendivalimised''' toimusid kahes voorus – esimene voor toimus 22. aprillil ja teine 6. mail. Mõnedes ülemereterritooriumites toimus kumbki voor üks päev varem. Ametis olev [[Nicolas Sarkozy]] kandideeris teiseks ametiajaks, kuid kaotas [[François Hollande]]'ile. Sarkozy oli valimiste ajal suuresti ebapopulaarne, Hollande juhtis pea kõigis arvamusküsitlustes. Sarkozyst sai Viienda Vabariigi esimene president pärast [[Valéry Giscard d'Estaing|Valéry Giscard d'Estaingi]] 1981. aastal, keda ei valitud tagasi. Sarkozy lubas teiseks ametiajaks kärpida sisserännet pooleni ja ähvardas lahkuda [[Schengeni viisaruum|Schengeni viisaruumist]], kui piirikontrolle ei tugevdata. Ta lubas sundida töötu abiraha saajaid vastu võtma teatud töökohti, omalt poolt lubades neid leida; oli vastu samasooliste abieludele ja välismaalaste hääletamisele ning lubas rohkem referendumeid. Hollande lubas lõpetada Sarkozy loodud maksukärped jõukatele ja maksuvabastused, suurendada tulumaksu üle miljonieurostele sissetulekutele 75 protsendini, vähendada pensioniiga tagasi 60 aastale täispensioniga 42 aastat töötanutele, taasluua 60 000 Sarkozy kärbitud töökohta hariduses. Lisaks oli kavas ka samasooliste abielud legaliseerida ja anda valimisõigus kohalikel valimistel ilma Euroopa Liidu passita elanikele pärast 5 aastat legaalset residentsust. [[Marine Le Pen]] taganes oma isa [[Jean-Marie Le Pen|Jean-Marie Le Peni]] vastuolulistest väljaütlemistest, lubas Prantsusmaa kodanike eelisõigust töökohtadele ja sotsiaalteenustele, kärpida sisserännet 95 protsenti, taastada surmanuhtluse ja lahkuda euroalast ja Euroopa Liidust. Jean-Luc Mélenchon pidas suuri vabaõhukõnesid. Tema lubaduste hulka kuulusid teiste hulgas miinimumpalga suurendamine 1700 euroni, 360 000 eurose maksimumpalga ja 20:1 palgavahe sisseseadmine ja rohelise majanduse loomine. {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Kandidaat ! colspan="2" rowspan="2" |Partei ! colspan="2" |1. voor ! colspan="2" |2. voor |- ! width="75" |Hääli ! width="30" | % ! width="75" |Hääli ! width="30" | % |- |'''[[François Hollande]]''' |[[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistlik Partei]] |'''PS''' |'''10 272 705''' |'''28,63''' |'''18 000 668''' |'''51,64''' |- |[[Nicolas Sarkozy]] |Rahvaliikumise Liit |UMP |'''9 753 629''' |'''27,18''' |16 860 685 |48,36 |- |[[Marine Le Pen]] |Rahvarinne |FN |6 421 426 |17,90 | colspan="2" rowspan="8" | |- |Jean-Luc Mélenchon |Vasakrinne |FG |3 984 822 |11,10 |- |[[François Bayrou]] |Demokraatlik Liikumine |MoDem |3 275 122 |9,13 |- |Eva Joly |Ökoloogid ja rohelised |EELV |828 345 |2,31 |- | align="left" |Nicolas DuPont-Aignan | align="left" |Debout la République |DLR |643 907 |1,79 |- |Philippe Poutou |Uus Antikapitalistlik Partei |NPA |411 160 |1,15 |- | align="left" |Nathalie Arthaud | align="left" |Lutte Ouvrière |LO |202 548 |0,56 |- |[[Jacques Cheminade]] |Solidaarsus ja Progress |SP |89 545 |0,25 |- | colspan="7" | |- | colspan="3" |'''Kokku''' |35 883 209 |100% |34 861 353 |100% |- | colspan="7" | |- | colspan="3" |Kehtivaid hääli |35 883 209 |98,08 |34 861 353 |94,18 |- | colspan="3" |Rikutud ja tühje hääli |701 190 |1,92 |2 154 956 |5,82 |- | colspan="3" |Osalejaid |36 584 399 |79,48 |37 016 309 |80,35 |- | colspan="3" |Mitteosalejaid |9 444 143 |20,52 |9 049 998 |19,65 |- | colspan="3" |Registreeritud valijaid |46 028 542 |100,00 |46 066 307 |100,00 |- | colspan="7" | |- | colspan="7" |Allikad: Põhiseaduslik nõukogu ([http://www.conseil-constitutionnel.fr/conseil-constitutionnel/francais/les-decisions/acces-par-date/decisions-depuis-1959/2012/2012-152-pdr/decision-n-2012-152-pdr-du-25-avril-2012.108521.html Esimene voor], [http://www.conseil-constitutionnel.fr/conseil-constitutionnel/francais/les-decisions/acces-par-date/decisions-depuis-1959/2012/2012-154-pdr/decision-n-2012-154-pdr-du-10-mai-2012.108531.html Teine voor]) |} [[Kategooria:Prantsusmaa presidendivalimised]] [[Kategooria:2012. aasta valimised|Prantsusmaa presidendivalimised]] 9tdcxtlhz4jjvbsceovz32t431w0xge 0 645477 7190000 7189719 2026-07-09T20:54:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190000 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Teadlane | name = Andreas Kaplan | pilt = Andreas Kaplan Black.jpg | pildiallkiri = Professor Andreas Kaplan | sündinud = [[5. oktoober]] [[1977]] | sünnikoht = [[München]], [[Saksamaa]] | surnud = | elukoht = [[Saksamaa]] | kodakondsus = [[Saksamaa]] | rahvus = | tegevusala = [[turundus]] | töökoht = | haridus = | tuntumad_tööd = | tunnustus = | autogramm = | märkused = }} '''Andreas Marcus Kaplan''' (sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1977]] [[München]]is) on saksa äri- ja turundusteadlane ning haridusjuht. ==Haridus== Kaplanil on [[Pariisi Ülikool|Sorbonne'i ülikooli]] habilitatsioon ja doktorikraad [[Kölni ülikool]]ist ning [[HEC Paris|HEC Pariisist]]. Ta sai MPA [[École nationale d'administration]]ist, MBA ThePower ärikoolist, MSc [[ESCP Business School|ESCP]] ja BSc [[Müncheni ülikool|Ludwig-Maximilians-Universityst Münchenis]].<ref>[https://business-cool.com/actualites/actu-ecoles/nouveau-directeur-escp-campus-paris/ Nomination : Un nouveau directeur pour les campus parisiens d'ESCP BS]</ref> ==Töö ja teadus== Ta on [[Digiteerimine (majandus)|digitaalsete muutuste]], eriti [[tehisintellekt]]i ja [[virtuaalmaailm]]ade professor ning [[kõrgharidus]]e ekspert.<ref>[https://cmr.berkeley.edu/2019/07/tales-myths-fairytales/ California Management Review Insights]</ref> Ta on [[Kühne Logistics University|Kühne Logistikaülikooli]] president.<ref>{{Netiviide |url=https://idw-online.de/de/news810552 |pealkiri=Andreas Kaplan new President of Kühne Logistics University |vaadatud=2023-03-14 |arhiivimisaeg=2023-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230312071651/https://idw-online.de/de/news810552 |url-olek=ei tööta }}</ref> Varem Kaplan oli rektor [[ESCP Business School|ESCP]] ärikoolis, mis on osa[[Pariisi Ülikool| Sorbonne]] Alliance'ist. Kaplani uurimistöö käsitleb ühiskonna [[Digiteerimine (majandus)|digitaalset ümberkujundamist]], eriti tänu [[tehisintellekt]]i ja [[Sotsiaalmeedia|sotsiaalse meedia]] kommunikatsiooni edusammudele. [[Stanfordi ülikool|Stanfordi]] uuring näitab, et Kaplan kuulub maailma kõige tsiteeritumate ja mõjukamate teadlaste hulka.<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6699798/ Ioannidis, John P. A.; Baas, Jeroen; Klavans, Richard; Boyack, Kevin W. (2019). "A standardized metrics author database annotated for scientific field". PLOS Biology. 17 (8): e3000384]</ref> [[Google Scholar]]is on Kaplanit tsiteeritud üle 40 000 korra{{millal}}.<ref>[https://scholar.google.com/citations?user=0z4RBCYAAAAJ&hl=de&oi=ao Google Scholar]</ref> Kaplan alustas karjääri [[Pariisi Poliitikauuringute Instituut|Sciences Po Pariisis]]{{millal}} ja [[ESSEC Business School|ESSECis]] enne [[ESCP Business School|ESCP ärikooliga]] liitumist, kus ta sai rektori ametikoha. Praegu on Kühne Logistikaülikooli president. Kaplan on Euroopa Digitaalse Konkurentsivõime Keskuse asutajaliige ja kuulub Kozminski Ülikooli täidesaatva hariduse nõuandekogusse.<ref>[https://www.hbsp.harvard.edu/inspiring-minds/professionals-need-to-keep-their-skills-fresh-will-they-turn-to-higher-ed/?ab=top_nav Professionals Need to Keep Their Skills Fresh. Will They Turn to Higher Ed? Harvard Business Publishing]</ref> ==Publikatsioone== * Kaplan Andreas (October 2015). European business and management. Sage Publications Ltd., London. ISBN 9781473925144 * Kaplan, Andreas (2021). Higher Education at the Crossroads of Disruption: The University of the 21st Century, Great Debates in Higher Education. United Kingdom: Emerald Publishing. ISBN 9781800715042. * Kaplan, Andreas (2022). Artificial Intelligence, Business and Civilization: Our Fate Made in Machines. United Kingdom: Routledge. ISBN 9781032155319. * Kaplan, Andreas (2022). Digital Transformation and Disruption of Higher Education. United Kingdom: Cambridge University Press. ISBN 9781108838900. == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT: Kaplan, Andreas}} [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Müncheni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kölni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 77oous3bzy4xwrgkqs00fzkqxcr0rrq 0 645587 7190074 6424349 2026-07-10T00:16:51Z Trebors 57925 7190074 wikitext text/x-wiki '''Kaarel Toom''' ([[5. september]] [[1920]] [[Tallinn]] – [[5. märts]] [[1994]] Tallinn) oli eesti näitleja ja raadiorežissöör. Aastatel 1935–1937 oli ta Draamastuudio noorsooteatri näitleja, 1937. aastal lõpetas [[Paul Sepa teatristuudio]], 1937–1938 oli [[Draamateater|Draamateatri]] näitleja. Oli ansambli [[Laulvad Seilorid]] liige. 1941. aastal lõpetas ta [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi Riikliku Lavakunstikooli]] ja suunati tööle [[Tallinna Töölisteater|Tallinna Töölisteatrisse]], ent samal aastal mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse. Teise maailmasõja ajal oli aastatel 1942–1944 Nõukogude tagalas [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites]]. Aastatel 1944–1946 töötas ta näitlejana [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (1944–1948)|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]], aastatel 1946–1972 [[Draamateater|Draamateatris]].<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/toom_kaarel2 Eesti Teatriliit. Kaarel Toom]</ref> Paralleelselt teatritööga oli aastatel 1949–1991 [[Eesti Raadio]] [[kuuldemäng]]ude lavastaja. Ta on mänginud filmides "[[Külmale maale (film)|Külmale maale]]", "[[Näitleja Joller]]", "[[Lurich]]" ja "[[Teaduse ohver]]".<ref>[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/3454/ Eesti filmi andmebaas. Kaarel Toom]</ref> ==Tunnustus== *1965 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] ==Isiklikku== Tema vend oli poksija [[Johannes Toom]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Toom, Kaarel}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1994]] buloa2z5vlclyh5wyrcwkozyhqvuyp2 0 647430 7189873 6427129 2026-07-09T15:34:21Z ~2026-39053-09 233190 Ajakohastasin informatsiooni. 7189873 wikitext text/x-wiki '''Jorgen Rikberg''' (sündinud [[9. märts]]il [[2002]]) on [[Eesti]] korvpallur. Rikberg mängib [[KK Viimsi/Sportland]] klubis numbriga 31. Alates 2026/2027 hooajast mängib ta Taltech/Alexela ridades. {{JÄRJESTA:Rikberg, Jorgen}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] rvpmq1ruhpedpd3n6ki00tzwfqeijh7 0 651119 7190129 7111543 2026-07-10T04:24:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190129 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info | pealkiri = Apteeker Melchior<br />ja timuka tütar | orig_tiitel = | kaane_pilt = | autor = [[Indrek Hargla]] | kaane_kujun = [[Mari Kaljuste]] | toimetaja = [[Linda Uustalu]] | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = [[eesti keel|eesti]] | sari = Kriminaalromaan vanast Tallinnast | žanr = [[kriminaalromaan]]<br />[[ajalooline romaan]] | kirjastaja = [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] | avaldatud = [[august]] [[2011]] | tüüp = pehme köide | lehekülgi = 432 lk | mõõtmed_kaal = 20x13 cm | isbn = 9789985322086 | eelnev = "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus|Rataskaevu viirastus]] (2011)" | järgnev = "[[Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja|Pirita kägistaja]] (2013)" }} '''"Apteeker Melchior ja timuka tütar"''' on [[Indrek Hargla]] [[2011]]. aastal ilmunud [[Ajalooline romaan|ajalooline]] [[kriminaalromaan]], mis on [[apteeker]] [[Melchior Wakenstede]] lugude sarja kolmas raamat.<ref>[https://varrak.ee/raamat/apteeker-melchior-ja-timuka-tutar/ Apteeker Melchior ja timuka tütar.] Kriminaalromaan vanast Tallinnast. Kirjastus Varrak</ref> Kordustrükk ilmus 2021. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20230416044727/https://www.ester.ee/record=b2655845*est E-kataloog.] Ester.</ref> Romaan pälvis 2012. aastal [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind|Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php/kirjandusauhinnad/eesti-taenased-kirjanduspreemiad/174-eduard-vilde-nimeline-kirjandusauhind |pealkiri=Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind. 2012 |vaadatud=2023-04-16 |arhiivimisaeg=2023-04-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230416044728/https://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php/kirjandusauhinnad/eesti-taenased-kirjanduspreemiad/174-eduard-vilde-nimeline-kirjandusauhind |url-olek=ei tööta }}</ref> Teose põhjal on valminud film "[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]". == Romaani tegevus == Tegevus toimub Tallinnas 1422. aastal. Romaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat: nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen. Nad mõlemad on linnarahva seas ebasoosingus; üks seepärast, et tema isa on timukas, teine sellepärast, et on võõramaalane ja tegutseb oma majapidamises võimukamalt, kui selles linnas teistel pereprouadel kombeks. Neid siduvaks isikuks on aga üks salapärane noormees Steffen, keda Wibeke põetab ja kes hiljem satub elama emand Else majja. Steffenit on üritatud tappa ja seeläbi on ta kaotanud oma mälu. Ta ei mäleta ei oma vanemaid, ei nime ega põhjust või asjaolusid, kuidas ta Tallinna on sattunud. Ja ta ei tea ka oma kurja vaenlase nime, kes teda halastamatult jahib, tappes kõiki, kes Steffeni saladuse kohta midagi teada võivad. Melchior üritab aga visalt nähtamatu mõrtsuka kohta selgust saada. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Jaan Martinson. [https://elu.ohtuleht.ee/542856/raamat-timuka-tutre-mortsuka-puudmisest-on-vaart-kirjandus Raamat timuka tütre mõrtsuka püüdmisest ON väärt kirjandus!.] Õhtuleht, 24. august 2011. * [https://virumaateataja.postimees.ee/765062/vilde-kirjandusauhind-kuulub-timuka-tutrele Vilde kirjandusauhind kuulub "Timuka tütrele".] Virumaa Teataja, 6. märts 2012. {{Kriminaalromaan vanast Tallinnast}} [[Kategooria:Eesti kriminaalkirjandusteosed]] [[Kategooria:Eesti romaanid]] [[Kategooria:2011. aasta Eestis]] [[Kategooria:2011. aasta kirjandusteosed]] ithc6i3ptpss4vr58gqrlglyrn45nbi 0 655802 7189972 7187836 2026-07-09T19:38:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189972 wikitext text/x-wiki {{tõlkida}} [[Pilt:Mathematical-Modeling-of-Human-Glioma-Growth-Based-on-Brain-Topological-Structures-Study-of-Two-pone.0039616.s002.ogv|thumb|300px|right|Kasvaja kasvu videosimulatsioon (anaplastiline oligodendroglioom). Simulatsioon viidi läbi 2600 päeva jooksul alates kasvaja tekkest (üks vanemrakk) tuvastamistasemega 1 rakk/mm2.]] Anaplastiline oligodendroglioom on neuroepiteliaalne kasvaja, mis arvatakse pärinevat oligodendrotsüütidest, mis on glia rakutüüp. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ajukasvajate klassifikatsioonis on anaplastilised oligodendroglioomid klassifitseeritud III astmesse.<ref name=Louis2007>{{cite journal | vauthors = Louis DN, Ohgaki H, Wiestler OD, Cavenee WK, Burger PC, Jouvet A, Scheithauer BW, Kleihues P | title = The 2007 WHO classification of tumours of the central nervous system | journal = Acta Neuropathol | volume = 114 | issue = 2 | pages = 97–109 | date = August 2007 | pmid = 17618441 | pmc = 1929165 | doi = 10.1007/s00401-007-0243-4}}</ref> Haiguse käigus võib see degenereeruda väga pahaloomuliseks oligodendroglioom IV aste. Valdav enamus oligodendroglioomidest esineb juhuslikult, ilma kinnitatud põhjuseta ja ilma perekonnasisese pärilikkuseta. ==Märgid== [[Epilepsia]] krambihoog. Anaplastiline oligodendroglioom sümptomiteks võivad olla:<ref>{{cite web|title=Oligodendrogliom, hjärntumör: orsaker, symtom och behandlingar|url=http://medicinsk.net/oligodendrogliom-hjarntumor-orsaker-symtom-och-behandlingar |trans-title=Oligodendroglioma brain tumor: causes, symptoms and treatments |first=Julian |last=Sandberg |date=2022-03-06}}</ref> * Krimp * [[Peavalu]] * Nõrkus ühel kehapoolel * Keeleraskused * Käitumine ja isiksus muutuvad * Tasakaalu- ja liikumisprobleemid * Mäluprobleemid. ==Patogenees== (Pahaloomuline) anaplastiline oligodendroglioom kuulub difuussete glioomide rühma ja tekib kesknärvisüsteemis (ajus ja seljaajus) oligodendrotsüütide prekursortüvirakkudest. See kasvaja esineb peamiselt täiskasvanueas, sageduse tipp on 4. ja 5. elukümnendil.<ref name=SwissBrain>{{cite web|title=Anaplastisches Oligodendrogliom|website=www.swissbraintumorfoundation.com/|url=http://www.swissbraintumorfoundation.com/Anaplastisches-Oligodendrogliom.htm|last=Schweizerische Hirntumor Stiftung|language=de|access-date=2023-06-11|archive-date=2020-02-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20200202124719/http://www.swissbraintumorfoundation.com/Anaplastisches-Oligodendrogliom.htm|url-status=dead}}</ref> ==Diagnoosimine== Kõige olulisem diagnostiline protseduur on magnetresonantstomograafia (MRI). Mõnikord, väljaspool rutiinset diagnostikat, näidatakse kudede metabolismi positronemissioontomograafia (PET) abil. Diagnoosi kinnitab operatsioonijärgne peenkoeuuring. Anaplastilised oligodendroglioomid näitavad sageli geneetilise materjali kadu. Umbes 50–70%<ref name=mutant>{{cite news | author= administrador | date= 5 February 2020 | url= https://operativeneurosurgery.com/doku.php?id=anaplastic_oligodendroglioma_idh-mutant_1p_19q-codeleted | title= Anaplastic oligodendroglioma, IDH-mutant & 1p/19q-codeleted | language= EN | access-date= 2023-06-11 | archive-date= 2022-06-21 | archive-url= https://web.archive.org/web/20220621095140/https://operativeneurosurgery.com/doku.php?id=anaplastic_oligodendroglioma_idh-mutant_1p_19q-codeleted | url-status= dead }}</ref> WHO III astme anaplastilistest oligodendroglioomidest on kombineerinud alleelikadu 1. kromosoomi lühikeses (1p) ja 19. kromosoomi pikas harus (19q). Seda muudatust nimetatakse enamasti "1p / 19q kaaskustutamiseks". Seda võib pidada patsiendile soodsaks ja see muudab kiiritus- või keemiaravile reageerimise tõenäolisemaks. III astme oligodendroglioomi (kõrge astme) määramine hõlmab üldiselt anaplastilise või pahaloomulise oligodendroglioomi varasemaid diagnoose. <gallery class="center" mode="packed" heights="200px"> Anaplastic oligodendroglioma (1).jpg|Anaplastilise oligodendroglioomi histopatoloogiline pilt ajus. Hematoksüliini ja eosiini plekk. Anaplastic oligodendroglioma (3).jpg|Suumimisel pange tähele ebakorrapäraseid raku- ja tuumakujusid. File:IDH1 R132H in anaplastic ologodendroglioma.jpg|IDH1 R132H anaplastilise oligodendroglioomi korral </gallery> ==Ravi== Operatsioon võib aidata vähendada kasvaja põhjustatud sümptomeid. Eelistatakse MRI-l nähtava kasvaja võimalikult täielikku eemaldamist, eeldusel, et kasvaja asukoht seda võimaldab. Kuna tavaliselt on anaplastilise oligodendroglioomi rakud diagnoosimise ajal juba migreerunud ümbritsevasse tervesse ajukoesse, ei ole kõigi kasvajarakkude täielik kirurgiline eemaldamine võimalik. Teraapia ja teraapiakombinatsioonide valikul mängib järjest olulisemat rolli marker "1p / 19q Codeletion". Kuna see kasvaja on "indolentne seisund" (aeglaselt progresseeruv meditsiiniline seisund, mis on seotud vähese või ilma valuta) ja neurokirurgia, keemiaravi ja kiiritusraviga seotud võimaliku haigestumuse tõttu, jätkab enamik neuroonkolooge esialgu valvsa ootamise kuuri ja ravib patsiente sümptomaatiliselt. Sümptomaatiline ravi hõlmab sageli krambivastaste ainete kasutamist krambihoogude korral ja steroidide kasutamist ajuturse korral. Edasiseks raviks on kiiritus- või keemiaravi temosolomiidiga või keemiaravi prokarbasiini, CCNU ja vinkristiiniga (PCV) osutunud tõhusaks ning see oli anaplastiliste oligodendroglioomide raviks kõige sagedamini kasutatav keemiaravi.<ref>{{cite journal |vauthors=Engelhard HH, Stelea A, Mundt A |title=Oligodendroglioma and anaplastic oligodendroglioma: clinical features, treatment, and prognosis |journal=Surg Neurol |volume=60 |issue=5 |pages=443–56 |date=November 2003 |pmid=14572971 |doi=10.1016/s0090-3019(03)00167-8 }}</ref> Cyberknife saab kasutada anaplastilise oligodendroglioomi raviks.<ref>{{cite web |url=http://med.stanford.edu/neurosurgery/patient_care/radiosurgery.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20070903152109/http://med.stanford.edu/neurosurgery/patient_care/radiosurgery.html|archive-date=3 September 2007|access-date=8 February 2019|title=Radiosurgery/Cyberknife|website=Stanford School of Medicine}}</ref> ==Prognoos== 5-aastane suhteline elumus: vanus 20–44, 76%. Vanus 45–54, 67%. Vanus 55–64, 45%.<ref>{{cite web |title=Survival Rates for Selected Adult Brain and Spinal Cord Tumors |url=https://www.cancer.org/cancer/brain-spinal-cord-tumors-adults/detection-diagnosis-staging/survival-rates.html#references |website=American Cancer Society |access-date=8 January 2021}}</ref><ref>{{Cite journal |last1=Ostrom |first1=Quinn T. |last2=Gittleman |first2=Haley |last3=Liao |first3=Peter |last4=Vecchione-Koval |first4=Toni |last5=Wolinsky |first5=Yingli |last6=Kruchko |first6=Carol |last7=Barnholtz-Sloan |first7=Jill S. |date=October 2017 |title=CBTRUS Statistical Report: Primary brain and other central nervous system tumors diagnosed in the United States in 2010–2014 |journal=Neuro-Oncology |volume=19 |issue=S5 |pages=v1–v88 |doi=10.1093/neuonc/nox158 |pmid=29117289 |doi-access=free}}</ref> Prokarbasiini, lomustiini ja vinkristiini on kasutatud alates 1975. aasta maist. 48 aastat on anaplastilise oligodendroglioomi ravi parandamiseks regulaarselt katsetatud uusi ravivõimalusi teraapiauuringute osana.<ref name="pmid1122488"<ref>{{cite journal | vauthors = Gutin PH, Wilson CB, Kumar AR, Boldrey EB, Levin V, Powell M, Enot KJ | title = Phase II study of procarbazine, CCNU, and vincristine combination chemotherapy in the treatment of malignant brain tumors | url = https://archive.org/details/sim_cancer_1975-05_35_5/page/n149 | journal = Cancer | volume = 35 | issue = 5 | pages = 1398–404 | date = May 1975 | pmid = 1122488 | doi = 10.1002/1097-0142(197505)35:5<1398::aid-cncr2820350524>3.0.co;2-c | doi-access = free }}</ref> ==Uurimine== See oli avastus et kasvaja [[Kommunikatsioon|suhtlemine]] üksteisega suures võrgustik, vahetab ellujäämiseks vajalikke aineid ja saab seega vältida kiirguse või [[keemiaravi]] mõju. Haiguse levikus mängib olulist rolli ka võrgukommunikatsioon. Kasvajarakud on ühendatud isegi tervete närvirakkudega ja saavad neilt otseseid signaale – nii saavad kasvajad kiiremini kasvada. Uuritud mehhanismid ei paku mitte ainult põhimõtteliselt uusi selgitusi seda tüüpi kasvaja väga agressiivse kasvu kohta. Samuti pakuvad nad lähenemisviise uutele ravimeetoditele - ajukasvajate kasvu peatamiseks ja olemasolevate ravimeetodite tõhusamaks muutmiseks. Seega muutub kasvajarakkude võrgustike katkemine ja isegi hävitamine onkoloogias täiesti uueks terapeutiliseks põhimõtteks, kusjuures esimesed kliinilised uuringud põhinevad nendel tulemustel.<ref>{{cite journal |vauthors=Winkler F, Venkatesh HS, Amit M, Batchelor T, Demir IE, Deneen B, Gutmann DH, Hervey-Jumper S, Kuner T, Mabbott D, Platten M, Rolls A, Sloan EK, Wang TC, Wick W, Venkataramani V, Monje M |title=Cancer Neuroscience: State of the Field, Emerging Directions |journal=Cell |volume=186 |number=8 |pages=1689–1707 |date=April 2023 |doi=10.1016/j.cell.2023.02.002 |type=Recension |display-authors=5}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Weller M, van den Bent M, Preusser M, Le Rhun E, Tonn JC, Minniti G, Bendszus M, Balana C, Chinot O, Dirven L, French P, Hegi ME, AS Jakola, M. Platten, P. Roth, R. Rudà, S. Short, M. Smits, MJ Taphoorn, A. von Deimling, M. Westphal, R. Soffietti, G. Reifenberger, W. Wick: EANO juhised täiskasvanuea difuussete glioomide diagnoosimiseks ja raviks. In: Looduse ülevaated. Kliiniline onkoloogia. 18. köide, number 3, 03 2021, lk 170–186, DOI:10.1038/s41571-020-00447-z , PMID 33293629, PMC 7904519 (ülevaade). ==Veebilingid== * {{cite web|title=Molekulare Diagnostik|periodical=|publisher=Center for Neuropathology and Prion Research – Ludwig-Maximilians-Universität München|url=https://www.neuropathologie.med.uni-muenchen.de/genetik/index.html|url-status=|format=|access-date=2021-10-23|archive-url=|archive-date=|last=|date=|year=|language=|pages=|quote=}} * [[Neuroonkoloogia]] [[Kategooria:Vähk]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 9jd8hzckrvbo2e1c13ihju704cwp28j 0 657361 7189800 7162721 2026-07-09T13:24:51Z Kuriuss 38125 7189800 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuni}} '''Vassili Šulgin''' ([[Vene keel|vene keeles]] Васи́лий Вита́льевич Шульги́н; [[Juliuse kalender|1.]]/[[Gregoriuse kalender|13.]] jaanuar 1878 [[Kiiev]] – 15. veebruar 1976 [[Vladimir]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] poliitik ja [[Publitsistika|publitsist]]. Teise, kolmanda ja neljanda [[Riigiduuma (Venemaa keisririik)|Riigiduuma]] liige ning üks [[Valgekaartlased|valgekaartlaste liikumise]] organiseerijaid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kondratov |eesnimi=S.A. |pealkiri=Революция и гражданская война в России: 1917—1923 гг. Энциклопедия |aasta=2008 |köide=4 |leheküljed=478}}</ref> Ta oli vene [[Rahvuslus|rahvuslane]], [[Antisemitism|antisemiit]] ja [[Monarhism|monarhist]]. == Noorpõlv == [[Fail:Vitaly Shulgin.jpg|vasakul|pisi|263x263px|Vitali Šulgin]] Vassili Šulgin sündis 1878. aastal [[Kiiev|Kiievis]] ajaloolase [[Vitali Šulgin|Vitali Jakovlevitš Šulgini]] ja [[Maria Popova|Maria Konstantinovna Popova]] peres. Isa suri enne, kui poeg oli saanud aastaseks, ning ema enne tema viieaastaseks saamist. <ref>Lk 39 (Rõbas, 2014)</ref> Seetõttu võttis poisi enda hoole alla [[Dmitri Pihno|Dmitri Ivanovitš Pihno]], kes oli ajalehe [[Kievljanin]] toimetaja (ta oli Šulgini isa koha üle võtnud) ning hilisem [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] liige. Pihnol oli Šulgini poliitiliste vaadete ja arvamuste kujundamisel suur mõju.<ref name=":0">Lk 23 (Babkov, 2008)</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Vasily Shulgin (1878–1976): The Grandfather of Russian Nationalism |url=https://www.illiberalism.org/vasily-shulgin-the-grandfather-of-russian-nationalism/ |vaadatud=05.07.2023 |arhiivimisaeg=30.12.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221230183623/https://www.illiberalism.org/vasily-shulgin-the-grandfather-of-russian-nationalism/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 1895. aastal lõpetas Šulgin [[Kiievi Teine Gümnaasium|Kiievi Teise Gümnaasiumi]] keskpäraste hinnetega. Lõputunnistusel olid tal üheteistkümnest ainest kuues (nt vene keel, ajalugu ja ladina keel) koondhinne kolm. Samal aastal asus ta edasi õppima [[Kiievi Püha Vladimiri Keiserlik Ülikool|Kiievi Püha Vladimiri Keiserlikku Ülikooli]], kus õppimis õigusteaduskonnas. Ta lõpetas ülikooli 1900. aastal ning läks siis edasi [[Kiievi Polütehniline Instituut|Kiievi Polütehnilise Instituudi]] mehaanikaosakonda. Tal kadus aga järgmine aasta aine vastu huvis ning lahkus koolist.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Olšanskovo |eesnimi=Nikolai Nikolaievitš |pealkiri=3-й Созыв Государственной Думы. Портреты. Биографии. Автографы |aasta=1910 |leheküljed=124}}</ref> Kiievis ülikoolis käies koges Šulgin noorte seas levivat revolutsioonilist mõttemaailma, mille vastu ta oli. Šulgin ise ütles mitu aastat hiljem, et just ülikooli viimasel õppeaastal lähenes ta uskumustes rahvuslusele, monarhismile, antisemiitlusele ja valgekaartlusele.<ref>Lk 28 (Putšenkov, 2005)</ref> Šulgin oli väga õpihimuline ja oskas mitut keelt. Lisaks mängis ta elu lõpuni klaverit, kitarri ja viiulit.<ref>Lk 505 (Rõbas, 2014)</ref> Šulgin läbis ka üheaastase sõjaväeteenistuse (3. sapööribrigaadis) ning viidi siis 1902. aastal [[Praporštšik|praporštšikuna]] üle pioneerivägede reservi. Pärast pere loomist asus Šulgin elama [[Volõõnia|Volõõniasse]] (kus tema perekonnal oli aadlitiitel<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Большой советской энциклопедии. |täpsustus=Шульгин Василий Витальевич}}</ref>). Algul elas ta [[Agatovka]] külas ning alates 1905–1907 [[Kurganõ|Kurganõs]], tegeledes vilja kasvatamisega.<ref>Lk 25, 121 (Rõbas, 2014)</ref> Sealt pidi ta oma poliitilise tegevuse tõttu [[Peterburi]] elama minema.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Repnikov |eesnimi=Aleksander Vitaljevitš |pealkiri=последний рыцарь самодержавия. Новые документы из архива ФСБ // Новая и новейшая история |perekonnanimi2=Hristoforov |eesnimi2=Vasili Stepanovitš |aasta=2003 |leheküljed=64–111}}</ref> 1905. aastal kutsuti Šulgin seoses [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjaga]] rindele teenima. Kuigi sõda sai enne tema rindele jõudmist läbi, jäi Šulgin siiski kuni detsembrini 14. pioneeripataljoni koosseisus Kiievi teenima. Samal aastal algas [[1905. aasta revolutsioon|Venemaal revolutsioon]]. Šulgin ja tema üksus võtsid osa Kiievi [[Pogromm|juudipogrommidest]] (teiste allikate järgi ta tagakiusamises ei osalenud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vasily Shulgin (1878–1976): The Grandfather of Russian Nationalism |url=https://www.illiberalism.org/vasily-shulgin-the-grandfather-of-russian-nationalism/#7 |vaadatud=05.07.2023 |tsitaat=Shulgin never hid his strong anti-Semitic feelings, but he never took part in pogroms |arhiivimisaeg=30.12.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221230183623/https://www.illiberalism.org/vasily-shulgin-the-grandfather-of-russian-nationalism/#7 |url-olek=ei tööta }}</ref>).<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Repnikov |eesnimi=A. V. |pealkiri=Шульгин Василий Витальевич (1878—1976) |url=http://www.pravaya.ru/ludi/450/808/ |vaadatud=05.07.2023}}</ref> Pärast seda sai Šulginist Pihno ajalehetoimetuses ajakirjanik, 1905. aasta revolutsioon mõjutas seal tema tööd. <ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Babkov |eesnimi=D. I. |pealkiri=Политическая публицистика В. В. Шульгина в период гражданской войны и эмиграции |url=https://literary.ru/literary.ru/readme.php?subaction=showfull&id=1608109860 |ajakiri=Вопросы истории |üksiknumber=3}}</ref> 1913. aastal võttis Šulgin ajalehe toimetajakoha üle.<ref name=":1" /> Šulgini artikleid ilmus ajalehes väga tihti, vahel isegi iga paari päeva tagant. Teda on peetud väga andekaks publitsistiks.<ref name=":2" /> Samal ajal liitus Šulgin [[Mustsada|mustsajaga]] / [[Vene Rahva Liit|Vene Rahva Liiduga]]. Hiljem liitus ta ka [[Püha Miikaeli Vene Rahva Liit|Püha Miikaeli Vene Rahva Liiduga]], kuna pidas selle liikumise juhti [[Vladimir Puriškevitš|Vladimir Mitrofanovitš Puriškevitšit]] energilisemaks kui eelmise organisatsiooni juhti [[Aleksander Dubrovin|Aleksander Ivanovitš Dubrovinit]].<ref name=":0" /> Siiski polnud Šulgin tõeline mustsaja toetaja, vaid rohkem [[Parlamentarism|parlamentarist]].<ref>Lk 63 (Rõbas, 2014)</ref> == Riigiduuma liige == [[Fail:Electional bullet of III Duma.jpg|pisi|Šulgini kandideerimisplakat III duumas]] 1907. aastal valiti Šulgin maaomanikuna II Riigiduumasse ning temast sai järgmiseks kümneks aastaks üks selle tuntumaid parempoolseid ja rahvuslasi. <ref name=":3" /> Nii selles kui ka järgnenud, III ja IV Riigiduumas oli ta üks parempoolsete grupi ning hiljem veel [[Ülevenemaaline Rahvuslik Liit|Ülevenemaalise Rahvusliku Liidu]] ja [[Vene Rahvuslaste Kiievi Klubi]] juhtidest.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Русская партия в России: Образование и деятельность Всероссийского национального союза (1908–1917) |url=http://www.zeninasvet.ru/pdf/1-034.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141029142922/http://www.zeninasvet.ru/pdf/1-034.pdf |arhiivimisaeg=29.10.2014 |vaadatud=05.07.2023}}</ref> Ajapikku hakkas Šulgin toetama hoopis tsentralistlikumaid parteisid (III duumas [[17. oktoobri Liidu Partei|oktobriste]] ja IV duumas [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei|kadette]]). On arvatud, et Šulgin tegi duumas selliseid liite, kuna soovis, et Venemaa veel maailmasõja võidaks. Niisiis oli ta valmis toetama erakondi, kes samuti sõja jätkamist soovisid. Siiski Šulgin ilmselt uskus, et nii tsaristlikul ja parempoolsel valitsusel pole enam võimalust sõda võita. <ref name=":5">Lk 26 (Babkov, 2008)</ref> Šulgin polnud siiski II duuma suur toetaja, kuna ei nõustunud sellega, kuidas istungitel asju otsustatakse. III duuma ajal oli ta aga meelt muutnud.<ref>Lk 163 (Babkov, 2008)</ref> Duuma liikmete ees rääkides sai Šulgin hea oraatori maine. Ta rääkis rahulikult ja vaikselt ning tõrjus nii opositsiooniliikmete rünnakuid. Selle eest sai ta hüüdnimeks "prillimadu ("очковая змея")."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tšernjak |eesnimi=A. |pealkiri=Дореволюционные думы в лицах. Штрихи к портрету депутатов Первой и Второй государственных дум |aasta=2006}}</ref> Ta toetas [[Pjotr Stolõpin|Stolõpini]] valitsust ning kohtus mitu korda [[Nikolai II]]-ga. 1913. aasta sügisel avaldas Šulgin Kievljaninis artikli, milles kritiseeris Kiievi prokuröri, kes oli lapse tapmises süüdi mõistnud [[Menahem-Mendel Beilis|Menahem-Mendel Beilise]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=ШУЛЬГИН И ДЕЛО БЕЙЛИСА |url=https://gatesofzion.od.ua/news_154.html |vaadatud=07.07.2023 |arhiivimisaeg=31.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220131133203/https://gatesofzion.od.ua/news_154.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Šulginit süüdistati ametnike kohta valeinformatsiooni levitamises ning ta mõisteti kolmeks kuuks vangi, Kievljanin pandi kinni. Šulgin pääses siiski karistusest, kuna riigiduuma liikmena oli tal immuunsus.<ref name=":4" /><ref name=":3" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemisega astus ka Šulgin [[Praporštšik|praporštšikuna]] 166. [[Rivne|Rovno]] jalaväerügementi. 1915. aastal sai ta [[Przemyśl|Przemysli]] [[Przemysli piiramine|piiramisel]] haavata. Pärast seda ta rindele naasta ei saanud, vaid juhtis tagalas toitlustus- ja sidumisüksust, mille oli [[semstvo]] organisatsioonide kulul loonud.<ref name=":1" /> 1915. aasta algul pidas Šulgin duumas kõne, kus süüdistas [[Bolševikud|bolševikke]] lüüasaamismeeleolude levitamises.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ivanov |eesnimi=Andrei |pealkiri=Подлее измены не изобрести самому сатане |url=https://ruskline.ru/history/2014/11/17/podlee_izmeny_ne_izobresti_samomu_satane/ |vaadatud=05.07.2023}}</ref> 13. augustil 1915 lahkus ta duuma rahvuslaste fraktsioonist ning koostas [[Vladimir Bobrinski (1867–1927)|Vladimir Aleksejevitš Bobrinskiga]] rahvuslaste progressiivsema grupi. Kuna Bobrinski oli tihti pealinnast eemal, juhtis gruppi tegelikult Šulgin. Koostöös oktobristide ja kadettidega lõi Šulgin [[Progressiivne Blokk|Progressiivse Bloki]]. Šulgin nägi blokki kui konservatiivsete ja liberaalsete ühiskonnaosade liitu. Uues juhirollis sõbrutses Šulgin [[Mihhail Rodzjanko|Mihhail Vladimirovitš Rodziankoga]].<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Чёрная сотня. Историческая энциклопедия 1900—1917 |aasta=2008 |toimetaja-perekonnanimi=Platonov |toimetaja-eesnimi=Oleg Anatoljevits}}</ref><ref name=":3" /> 3. novembril 1916 pidas Šulgin duumas kõne, milles kutsus liikmeid üles valitsuse vastu astuma, kuna see ei suuda tema arvates Venemaale sõjas võitu tuua. Sel ajal vähenes monarhistides ka usaldus Nikolai II vastu. Seda on näha ka Šulginis, kes ütles duuma viimasel istungil 15. veebruaril 1917, et "Tsaar on kõige vastu, nagu näiteks õhk, mida see riik vajab."<ref name=":5" /><ref name=":3" /> == Tegevus 1917. aasta revolutsioonide ajal == [[Fail:Vremenniy komitet gozdumy 1917.jpg|pisi|338x338px|VKGD koosseis. Tagareas vasakult esimene on Šulgin ]] 1917. aasta veebruaris alanud [[veebruarirevolutsioon]]i suhtus Šulgin vähese entusiasmi ning isegi vaenulikkusega. Siiski on arvatud, et Šulgin suhtus revolutsiooni ja selle põhjustatud korratusse tänavatel paremini kui valitsusse, mis ei suutnud enam Venemaad sõjas juhtida.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Кто виноват? Из переписки В. А. Маклакова и В. В. Шульгина |url=https://www.alexanderyakovlev.org/almanah/inside/almanah-intro/1009840 |vaadatud=05.07.2023}}</ref> Šulgin võttis siiski ka ise revolutsioonist mingil määral osa. 27. veebruaril 1917 valiti ta [[Riigiduuma Ajutine Kogu|Riigiduuma Ajutisse Kogusse]] (VKGD-Временный комитет Государственной думы). Järgmisel päeval sõitis ta punalipuga ehitud autos [[Peeter-Pauli kindlus|Peeter-Pauli kindlusse]], kus soovis sealseid ohvitsere revolutsionääride poolele meelitada. Pärast kindluse komandandi, [[Vladimir Nikitin|Vladimir Nikolajevitš Nikitiniga]] läbirääkimist õnnestus Šulginil veenda garnisoni alla andma. Rahvas hüüdis "Hurraa seltsimees Šulginile!" Pärast garnisoni lahkumist algas ka kindluses mäss.<ref>Lk 124 (Тюремная одиссея Василия Шульгина, 2010)</ref> Šulgin sai revolutsiooni esimestel päevadel juhikoha [[Peterburi Telegraafiagentuur|Peterburi Telegraafiagentuuris]]. Ta kasutas oma uut positsiooni kohe ära ning tõi avalikkuse ette enda kirjutatud artikli, milles rääkis Venemaa probleemidest.<ref name=":2" /> Paljud tema monarhistidest sõbrad polnud artikliga nõus. Nende surve all oli Šulgin sunnitud järgmine päev ametist lahkuma.<ref>Lk 275 (Rõbas, 2014)</ref> [[Fail:Отречение Николая II.jpg|vasakul|pisi|163x163px|Nikolai II troonist loobumine Pihkvas]] === Nikolai II troonist loobumine === 2. märtsil läksid Šulgin ja üks oktobristide partei juhte, [[Aleksandr Gutškov|Aleksander Ivanovitš Gutškov]] [[Pihkva|Pihkvasse]]. Nende eesmärgiks oli veenda tsaari oma [[Aleksei Nikolajevitš|poja]] kasuks troonist loobuma.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hrustaljov |eesnimi=V. M. |pealkiri=Великий князь Михаил Александрович |aasta=2008 |leheküljed=356, 367}}</ref> Olles Pihkvasse jõudnud, rääkisid delegaadid Nikolaile Peterburi olukorrast ning ütlesid, et revolutsioonilaine võib kanduda ka rindele. Nad ütlesid, et ainus viis monarhistlikku Venemaad päästa on troon Alekseile jätta (tema regendiks hakkaks Nikolai vend [[Mihhail Aleksandrovitš]]). Nikolai oli nendega nõus ning kirjutas enda varem koostatud troonist loobumise dokumendile alla.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Katkov |eesnimi=Georgi Mihhailovitš |pealkiri=Февральская революция |aasta=1997 |täpsustus=Peatükk 12}}</ref> Järgmine päev loobus troonist ka Mihhail Aleksandrovitš. Šulgin koostas koos [[Vladimir Nabokov (1869–1922)|Vladimir Dmitrievitš Nabakovi]] ja [[Boris Nolde|Boris Emmanuilovitš Noldega]] Mihhailile troonist loobumise dokumendi teksti.<ref>Lk 32 (Babkov, 2008)</ref> === Tegevus ülejäänud 1917. aastal === 1917. aasta kevadel naasis Šulgin Petrogradi. Kuigi ta polnud nõus Ajutisse Valitsusse astuma, oli ta siiski selle suur toetaja. Ta ei tunnistanud aga äsja tekkinud [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]], kuna arvas, et nad proovivad rindel vägede võitlustahet õõnestada. Šulginis kadus sel ajal ka see entusiasm, mida ta oli varem revolutsiooni vastu tundnud.<ref>Lk 33 (Babkov, 2008)</ref> Šulgin võttis osa igasuguste löögirühmade ja sõjaväeliste organisatsioonide loomisest.<ref>Lk 33 (Тюремная одиссея Василия Шульгина, 2010)</ref> Ajapikku Šulgini usk Ajutisse Valitsusse vähenes. Ta läks edasi Kiievisse, kus kandideeris linnaduuma valimistel. Tema partei propageeris Väike- ning Suur-Venemaa ühtsust, eraomandi säilitamist ja sõja jätkamist. Valimised toimusid 23. juulil ning Šulgini partei sai 14% häältest ning seega duumas kolmanda koha. Šulgin alustas ka protesti Lõuna-Venemaa "ukraniseerimise" vastu. Selleks saatis ta Kievljanini tellijatele koos ajalehega infolehe, kus oli kirjas, et kui tellija nõustub Šulginiga, tuleb tal see leht allkirjastada ja ajalehetoimetusse tagasi tuua. Tagastati ligi 15 000 lehte.<ref>Lk 35 (Babkov, 2008)</ref> 30. augustil arreteeris [[Revolutsiooni Kaitse Komitee]] Šulgini. Teda süüdistati [[Lavr Kornilov|Kornilovi]] pooldamises. Komitee saadeti aga 2. septembril laiali ning Šulgin sai vabaks. Kievljanin pandi politsei poolt kinni.<ref>Lk 38 (Babkov, 2008)</ref> On siiski võimalik, et Šulgin oli Kornilovi mässuplaanidest teadlik ning isegi toetas teda.<ref>Lk 303 (Rõbas, 2014)</ref> Veebruaris sisenes [[Saksa keisririik|Saksa]] armee Kiievisse. Šulgin avaldas ajalehes artikli, kus kutsus inimesi üles sakslastele mitte alluma. Pärast seda pani ta ajalehe protestiks kinni.<ref name=":1" /> Lugejad võtsid tema artikli väga hästi vastu ning isegi [[Antant|lääneliitlaste]] esindajad kiitsid teda.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Šulgin |eesnimi=Vassili |pealkiri=Французская интервенция на юге России (отрывочные воспоминания) |perekonnanimi2=Lisova |eesnimi2=N. N. |aasta=1992}}</ref> Tänu Antanti esindajate toetusele hakkas Šulgin Lõuna-Venemaal looma uudistevõrku, mis edastas hiljem Valgete armeedele luureandmeid.<ref>Lk 314 (Rõbas, 2014)</ref><ref name=":1" /> == Venemaa kodusõda == Ajaloolane [[Dmitri Babkov|D. I. Babkov]] on arvanud, et Šulginit valgekaartluse ideoloogiks pidada on vale, kuna selle organisatsiooni põhimõtete (bolševismi-vastane võitlus, Venemaa ühtsuse taastamine jms) kujundamisel tema mingit rolli ei mänginud. Lisaks olid Šulgini enda monarhistlikud vaated vastuolus [[Vabatahtlike armee]] juhtidega, kelle juures Šulgin ka teenis. Selle asemel tuleks Šulginit pidada hoopis valgekaartlaste liikumise ja Vabatahtlike armee peamiseks propagandistiks.<ref>Lk 70 (Babkov, 2008)</ref> === Tegevus valgekaartlaste Lõuna-Venemaal === Šulgini ukrainavastased vaated jõudsid ka hetman [[Pavlo Skoropadski]] administratsiooni kõrvu. Šulgin oleks võinud vangi sattuda ning sellepärast põgenes ta [[Dnipro|Jekaterinoslavi]]. Šulginist sai mitmetele Valge armee kindralitele nõuandja.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=В. В. Шульгин о сущности и содержании Белого движения |url=https://cyberleninka.ru/article/n/v-v-shulgin-o-suschnosti-i-soderzhanii-belogo-dvizheniya |vaadatud=06.07.2023}}</ref> Šulgini-vastane viha ja ebausaldus [[Kubani Rahvavabariik|Kubani]] valitsuses kasvas, kuna ta oli siiski Kubani ning Ukraina separatismi vastu.<ref>Lk 100 (Babkov, 2008)</ref> 1918. aasta suvel ja sügisel oli Šulgin ajalehe Rossija toimetajaks. Ajaleheartiklites propageeris ta lojaalsust Antandile, Venemaa ühtsuse taastamist ning sotsialismivastast võitlust. Ajaleht oli algul Vabatahtlike armee ametlik uudistekanal, kuid hiljem prooviti sellest eemalduda, kuna ajaleht levitas liialt monarhistlikke vaateid, millega Vabatahtliku armee liikmeskond ei nõustunud. [[Kubani Raada]] sulges Rossija 2. detsembril. Pärast seda andis Šulgin kuni Krimmi langemiseni punaste kätte välja teist ajalehte, millesse suhtus hästi ka [[Peter von Wrangell]]. Siiski jäi ajaleht erastatuks.<ref name=":2" /> 1918.-1919. aasta talvel oli Šulgin [[Odessa]] linna juhi [[Aleksei Grišin-Almazov|Aleksei Nikolaievitš Grišin-Almazovi]] nõunik. Mõlemad soovisid Odessale [[Krasnodar|Jekaterinodari]] valitsuselt suuremat autonoomiat, kuid Šulgin kujunes siiski kahe osapoole ühendavaks jõuks.<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Mihhailov |eesnimi=V. V. |perekonnanimi2=Putšakov |eesnimi2=A. S. |pealkiri=Борьба политических направлений в Одессе в дни французской интервенции |url=https://rabkrin.org/mihajlov-v-v-puchenkov-a-s-borba-politicheskih-napravlenij-v-odesse-v-dni-franczuzskoj-intervenczii-2012-statya/ |vaadatud=06.07.2023}}</ref> Uues ametis viis Šulgin läbi koolireforme, mille raames hakati Ukraina kooliõpetust [[Venestamine|venestama]] (Ukraina ajaloo asemel õpetati "kohalikku ajalugu" ja lubati ka vene keele õpet, kuigi varem oli ukrainakeelne õpe kohustuslik olnud). Need meetmed polnud aga eriti edukad, kuna [[Odessa Teine Gümnaasium|Odessa Teises Gümnaasiumis]] mängisid lisatundidesse minemise asemel õpilased parema meelega palli. Seetõttu käis vene keele tundides vaid kaks õpilast – Šulgini enda pojad.<ref>Putšenkov, 2005</ref> Ajapikku võtsid linna enda alla [[Prantsuse kolmas vabariik|Prantsuse]] väed, välja saadeti ka Vabatahtlike armee esindajad ning Šulgini ajaleht pandi kinni. Nii ei tahtnud ta enam linnas viibida ja läks edasi Jekaterinodari.<ref name=":7" /><ref>Lk 343 (Rõbas, 2014)</ref> 1919. aasta augustis hõivasid Lõuna-Venemaa valged Kiievi ning Šulgin avas linnas taas Kievljanini. Šulgin proovis linnas natsionalistlike parteide sidet parandada. Selleks lõi ta [[Lõuna-Venemaa Rahvuslik Partei|Lõuna-Venemaa Rahvusliku Partei]], koostöös teiste rühmitustega loodi [[Venemaa Rahvuslik Blokk]]. Kuna Kiiev oli valgete käes nii lühikest aega, ei tulnud nendest projektidest midagi välja.<ref>Lk 65 (Babkov, 2008)</ref> Detsembri alguseks olid [[Vene SFNV|Punaste]] väed Kiievile aina lähemale jõudmas ning 3. detsembril evakueerus linnast ka Šulgin.<ref>Lk 72 (Babkov, 2008)</ref> Detsembris naasis Šulgin Odessasse ning aitas seal linna kaitseks vabatahtlike üksust organiseerida. Ta üritas hiljem koos Valge armeega [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]] põgeneda, kuid pidi [[Tüüfus|tüüfuse]] tõttu koos perega linna jääma. Linnas juhatas ta väikest parempoolset organisatsiooni, kuni Odessa [[tšekaa]] selle paljastas. Šulgin põgenes koos poegadega tagakiusamise eest Krimmi, kuhu ta jõudis 27. juulil 1920.<ref>Lk 74 (Babkov, 2008)</ref> Krimmis taandus Šulgin poliitilisest tegevusest ning asus tegelema ajakirjandusega. Lisaks proovis ta oma naist ja vennapoegi Odessast päästa. Sel ajal sai Šulginist Wrangelli suur toetaja.<ref>Lk 75 (Babkov, 2008)</ref> Šulgin proovis ühte oma nõbudest vangivõetud bolševiku vastu vahetada, kuid sellele ettepanekule ta vastust ei saanud. Siis proovis ta taas Odessasse aerutada, kuid tormide tõttu randus ta hoopis Rumeenia kontrollitud territooriumil, kus teda kaks kuud kinni hoiti. Nii oli Šulgin kodusõjas kaotanud mõlemad vennad ja kaks poega. Pärast vangistust läks Šulgin [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]].<ref name=":1" /><ref name=":8">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lisovoi |eesnimi=N. N. |pealkiri=Шульгин В. В. Последний очевидец (Мемуары. очерки, сны) |aasta=2002}}</ref> Šulgin oli Valgekaartlaste põhitõdede koostamises ülioluline. Lisaks propageeris ta oma kirjutistes Valgete moraalset üleolekut Punaste üle.<ref name=":6" /> == Elu välismaal == 1920. aasta novembrist kuni 1921. aasta juulini oli Šulgin Konstantinoopolis. Ta külastas [[Gelibolu poolsaar|Gallipolis]] asuvat Valge armee laagrit, kust proovis leida oma poega, kes oli Krimmi sõjategevuse ajal kaduma läinud. Kui ta teda ei leidnud, hakkas [[Bulgaaria Kuningriik|Bulgaarias]] elav Šulgin organiseerima päästeoperatsioone Venemaale. Need kukkusid aga läbi. Pärast seda läks ta edasi [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkiasse]] ja sealt [[Berliin|Berliini]], kus elas kuni 1923. aasta augustini. Järgmisena läks ta Prantsusmaale, kus oli kuni 1924. aasta septembrini ning asus siis elama [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaaviasse]]. Šulginist sai sel ajal valgekaartlaste organisatsiooni ROVS (Русский общевоинский союз, [[Vene Üldsõjaline Liit]]) liige.<ref>Lk 78 (Babkov, 2008)</ref> Eksiilis Šulgin publitsistikat ei kirjutanud, kuid ajakirjandusega tegeles edasi. Siiski ilmusid 1920. aastatel mitmed tema teosed.<ref name=":2" /> Šulgini sissetulek sõltus peamiselt tema välja antud artiklitest ja teostest. Tema enda andmete järgi teenis ta 1. septembrist 1921 kuni 1. septembrini 1 923 535 dollarit. Šulgini teiseks suureks sissetulekuallikaks olid tema Volõõnia maavaldused, mis jäid pärast [[Nõukogude-Poola sõda]] viimase riigipiiridesse. Suur osa sissetulekust läks Šulginil aga võlgade maksmiseks ning oma pere Konstantinoopolis ülalpidamiseks.<ref name=":2" /> Välismaal hoolitses Šulgin ka vene kultuuri säilimise eest. Nii moodustati 1924. aastal Jugoslaavias organisatsioon Vene Ema. Šulgin ise sai selle organisatsiooni [[Novi Sad|Novi Sadi]] haru liikmeks ning võttis osa kogumiku "[[Blagovest]]" väljaandmisest. Lisaks sai ta [[Jugoslaavia Kirjanike ja Ajakirjanike Liit|Jugoslaavia Kirjanike ja Ajakirjanike Liidu]] liikmeks.<ref>Lk 84 (Babkov, 2008)</ref> 23. detsembrist 1925 kuni 6. veebruarini 1926 viibis Šulgin ROVS-i juhendamisel võltsitud passiga Venemaal, kus proovis oma kadunud poega leida. Selleks oli ta loonud sidemeid ka põrandaaluse organisatsiooniga [[Operatsioon Trust]]. Šulgin külastas oma ringreisil Kiievit, [[Moskva|Moskvat]] ja Leningradi. Reis jättis Šulginile hea mulje ning ta oli valmis oma maavaldused Volõõnias Trusti hallata jätma.<ref>Lk 86 (Babkov, 2008)</ref> Šulgini reisikirjutistest tuleb välja, et sel ajal hakkas teda kõnetama ka [[fašism]].<ref name=":3" /> === Elu Jugoslaavias === [[Ülemaailmne majanduskriis|1929. aasta majanduskriis]] tabas ka Šulginit, sest tema maavaldused Poolas ei toonud enam kasu sisse. Seega jäi ta sissetulekut otsides Jugoslaaviasse, kus ta algul elas [[Dubrovnik|Dubrovnikis]] ja siis [[Belgrad|Belgradis]]. Poola maavaldustest saadud rahaga osteti Dubrovniki lähedale maalapp, kuhu ehitati maja. Jugoslaavias elas ka Šulgini sugulasi.<ref>Lk 458 (Rõbas, 2014)</ref> Šulgin säilitas kontakte teiste valgekaartlastega kuni 1937. aastani, mil ta poliitilisest elust täielikult taandus. Järgmisel aastal kolis ta [[Sremski Karlovci|Sremski Karlovcisse]], kuhu oli elama asunud ka teisi Valge armee veterane. <ref>Lk 88 (Babkov, 2008)</ref> Uues elukohas sai tast lektor. Selles ametikohas rääkis ta tihti Stolõpinist, keda ta elu lõpuni austas. 1936–1938 kirjutas ta artikleid ajalehele Golos Rossii.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nikandrov |eesnimi=Nil |pealkiri=Иван Солоневич: Народный монархист. |aasta=2007}}</ref> 1930. aastate keskel näitas Šulgin üles natsimeelsust, uskudes, et [[Kolmas riik|Saksamaa]] peab Venemaa vabastama.<ref>Lk 66-69 (Тюремная одиссея Василия Шульгина)</ref> Ta pidas natsismi tugevaks rahvuslikuks ideoloogiaks, mis suudab bolševismi hävitada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vasily Shulgin (1878–1976): The Grandfather of Russian Nationalism |url=https://www.illiberalism.org/vasily-shulgin-the-grandfather-of-russian-nationalism/ |vaadatud=07.07.2023 |tsitaat=Nazism, for Shulgin, was a kind of new, stronger, nationalism, one which could overthrow Bolshevism and eradicate the old struggles between European nationalists; in his words, “the hostility of the nationalists among themselves, their squabbling and struggle is nothing but the self-destruction of precisely that human breed that is terrible to communism. |arhiivimisaeg=30.12.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221230183623/https://www.illiberalism.org/vasily-shulgin-the-grandfather-of-russian-nationalism/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Juba varem oli ta näidanud üles toetust [[Anšluss|Austria annekteerimise]] vastu Saksamaa poolt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Аншлусс и мы |url=https://histrf.ru/uploads/media/default/0001/09/daa38c6388faed04c7b697614fba3d959bde74da.pdf |vaadatud=07.07.2023}}</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguse ning Jugoslaavia okupeerimisega 1941. aastal see entusiasm aga kadus. Üks näide Šulgini hilisest vastumeelsusest on seik, kus Šulgin keeldus dokumendi lõppu "Heil Hitler" kirjutamast, kuigi see oli tol ajal kohustuslik.<ref>Lk 90 (Babkov, 2008)</ref><ref name=":1" /> == Hilisem elu Nõukogude Liidus ja surm == [[Fail:ShulginImprison.jpg|pisi|Šulgini foto tema uurimistoimikust]] 1944. aastal sisenesid Nõukogude väed Jugoslaaviasse ning Šulgin võeti valgekaartlasena kinni ja viidi Moskvasse. Pärast paar aastat kestnud uurimist mõisteti ta 25 aastaks vangi.<ref>Lk 306 (Тюремная одиссея Василия Шульгина, 2010)</ref> Šulgin oli karistusest väga üllatunud, kuna oli oletanud, et peab vanglas olema vaid kolm aastat.<ref>Lk 69-79 (Тюремная одиссея Василия Шульгина, 2010)</ref> Šulgin kandis karistust [[Vladimiri keskvangla]]s, tema kongikaaslasteks oli veel teisi haritlasi ning isegi Saksa ja [[Jaapani Keisririik|Jaapani]] sõjavänge.<ref name=":9">{{Netiviide |pealkiri=Неизвестный Шульгин |url=https://ruskline.ru/monitoring_smi/2008/12/24/neizvestnyj_shul_gin/ |vaadatud=07.07.2023}}</ref> 1956. aastal sai Šulgin vanglast vabaks. Sel ajal tegeles Šulgin oma memuaaride kirjutamisega. Üks Saksa sõjavang oli talle vanglasse paki saatnud, mis sisaldas peale toidu jms ka paar kilo kirjutuspaberit.<ref>Lk 76-78 (Тюремная одиссея Василия Шульгинa, 2010)</ref> [[Fail:Vasily Shulgin 1976.jpg|vasakul|pisi|Šulgin, 1976]] Pärast vanglast välja saamist saadeti Šulgin [[Gorohhovets]]i invaliidide asutusse, kuid sealt pidid nad lahkuma, kuna seal polnud Šulginil võimalik oma naisega koos elada. Sealt viidi nad [[Vladimir]]isse, kus eluolud paremad olid.<ref>Lk 82 (Тюремная одиссея Василия Шульгинa, 2010)</ref> Šulginil lubati taas kirjutamisega tegeleda. 1958. aastal ilmus tema raamat "[[Lenini kogemus]]".<ref name=":3" /> Pärast seda sai Šulginist Nõukogude kirjanike ja haritlaste seas populaarne isik, kellega paljud kohtuda tahtsid.<ref name=":3" /> 1961. aastal ilmus Šulgini raamatu "Kirjad Vene emigrantidele". Raamatus kiitis Šulgin Nõukogude võimu ning ütles, et see, mis nad Vene ühiskonnaga teevad, on täiesti vajalik. Hiljem Šulgin ütles, et teda peteti, kuna raamatu kirjutamiseks viidi ta üleriigilisele reisile, kus talle näidati vaid [[Potjomkini küla|Potjomkini külasid]].<ref name=":1" /> Raamatus ennustas ta ka, et kui maailmas peaks algama uus sõda, saab see olema vene rahva hukk.<ref>Lk 84 (Тюремная одиссея Василия Шульгинa, 2010)</ref> 1962.–1965. aastani osales Šulgin filmi "Ajaloo kohtu ees" võtetel. Filmi režissöör oli [[Friedrich Ermler]]. Filmivõtted osutusid üpris raskeks, kuna Šulgin ei olnud nõus kaamera ees ütlema midagi, millega ta ise ei nõustuks. [[KGB]] kindral [[Filipp Bobkov]] ütles hiljem, et vanus polnud Šulgini temperamenti, huumorisoont ega mõtteviisi kahjustanud. Filmi kulminatsiooniks kujunes stseen, kus Šulgin kohtub kuulsa bolševiku, [[Fjodor Petrov|Fjodor Nikolajevitš Petroviga]], kes oli kommunistliku liikumise osaline olnud aastast 1896. Šulgin kiitis teda kaamera ees ning surus temaga lõpuks ka kätt. Võtteplatsilt väljaspool pidas Šulgin teda aga väga rumalaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Monarchist in the Soviet Union. Vasily Shulgin before the court of history. Vasily Vitalievich Shulgin Biography of Shulgin Monarchist from the film History Lessons |url=https://iia-rf.ru/en/girls/monarhist-v-sovetskom-soyuze-vasilii-shulgin-pered-sudom-istorii/ |vaadatud=07.07.2023 |arhiivimisaeg=27.11.2024 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241127083346/https://iia-rf.ru/en/girls/monarhist-v-sovetskom-soyuze-vasilii-shulgin-pered-sudom-istorii/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Viimastel eluaastatel huvitus Sulgin väga spiritualismist.<ref name=":8" /> Lisaks mõtles ta tihti enda rolli üle revolutsioonis, pidades end tsaari ja tema pere surmas süüdi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=«Даже не желая этого, мы революцию творили» |url=https://ruskline.ru/history/2016/09/13/dazhe_ne_zhelaya_etogo_my_revolyuciyu_tvorili/ |vaadatud=07.07.2023}}</ref> Kaasaegsete järgi oli tema mälu elupäevade lõpuni väga hea.<ref>Lk 9 (Babkov, 2008)</ref> 1973. aasta jaanuaris pidas [[Viktor Duvakin|Viktor Dmitrievitš Duvakin]] Šulginiga audiointervjuu, mis kokku kestis 610 minutit. Samal aastal saatis Šulgin [[Juri Andropov]]ile kirja, kus palus luba 17. juulil Nikolai II ja tema pere mälestuseks jumalateenistust pidada. Järgmine päev tulid tema koju kaks ametnikku, kes teatasid, et ta võib teda vaid oma kodus mälestada.<ref name=":3" /> Vassili Šulgin suri Vladimiris 15. veebruaril 1976 [[Stenokardia|stenokardiasse]]. Šulgini hooldaja Ljudmila Marinina oli meenutanud, kuidas ta öösel rinnavalu üle kurtis ning selleks rohtu võttis. Hommikul kell pool kaheksa heitis ta magama (Šulgin magas päeval ja oli öösel üleval). Hooldaja käis korra poes ning kui ta tagasi tuli, oli Šulgin surnud.<ref>Lk 507 (Rõbas, 2014)</ref> Šulgin rehabiliteeriti täielikult [[Venemaa Föderatsiooni Prokuratuur|Venemaa Föderatsiooni Prokuratuuri]] otsusega 12. novembril 2001.<ref name=":9" /> 2008. aastal paigaldati tema Feigini tänaval asuva maja seinale mälestustahvel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=город Владимир Улица Фейгина Дом 1 (информация обновлена 31.08.2009) |url=http://vgv.avo.ru/1/1/3980/001_10.HTM |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150518081001/http://vgv.avo.ru/1/1/3980/001_10.HTM |arhiivimisaeg=18.05.2015 |vaadatud=07.07.2023}}</ref> == Viited == <references /> == Kirjandus == * Rõbas, Svjatoslav. [[iarchive:vasiliishulginsu0000ryba|Василий Шульгин: судьба русского националиста]]. 2014. * Babkov, Dmitri Igorevitš. Политическая деятельность и взгляды В. В. Шульгина в 1917—1939. 2008. * Putšenkov, Aleksander Sergeievitš. Национальный вопрос в идеологии и политике южнорусского Белого движения в годы Гражданской войны. 1917—1919. 2005. * Makarov, V. G, Repnikov A. G, Hristoforov, V.S. Тюремная одиссея Василия Шульгина: Материалы следственного дела и дела заключённого. 2010. {{JÄRJESTA:Šulgin, Vassili}} [[Kategooria:Valgekaartlased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi III Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi IV Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Natsionalism]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1976]] b79pttnrvsay846hv6oryy8agth6qf8 0 659752 7189910 7186126 2026-07-09T17:38:14Z NOSSER 8097 7189910 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur|nimi=Artur Konontšuk|pilt=|pildiallkiri=|rahvus=eestlane|sünniaeg={{süv|2000|05|09}}|sünnikoht=|pikkus=200 cm|kaal= 101 kg|positsioon=ääremängija (3)|karjäär=alates 2018|liiga=Basketbol Süper Ligi|number=|klubi=Bursaspor Basketbol (2025–)|endised_klubid=Get Better Academy <br />2018–2019<br /> Golden Eagles (NCAA) 2019–2020 <br />Pärnu Sadam 2021 <br />Kalev/Cramo 2022–2023<br /> Covirán Granada 2023 <br /> Baskets Oldenburg 2024–2025 |koondis=2022 –|autasud= }} '''Artur Konontšuk''' (sündinud [[9. mai]]l [[2000]] [[Pärnu]]s) on Eesti profikorvpallur. == Klubikarjäär == Artur Konontšuk alustas korvpalli mängimist Paikuse Spordikeskuses.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paikuseposti20170419.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sõbrapäeva korvpalliturniir.] Paikuse Postipaun. 2017.</ref> Hooajal 2014–2015 mängis Konontšuk klubis Pärnu Mets/KK Paulus, hooajal 2016–2017 KK Kadrina Karudes (Meeste II liiga). Järgmisel hooajal võistles ta klubide [[Pärnu Sadam]] ning KK Paulus/Pärnu Mets (II liiga) eest. Seejärel tegi ta 2018–2019 Tšehhis eduka hooaja, tulles Get Better Academy võistkonna koosseisus nii Tšehhi esiliiga kui ka U19 vanuseklassi meistriks. 2019. aastal siirdus Konontšuk Southern Mississippi Ülikooli võistkonda Southern Mississippi Golden Eagles, mis kuulub NCAA USA konverentsi (Conference USA). Hooajal 2019–2020 olid keskmised tulemused mängu kohta 6,7 punkti; 3,6 lauapalli, 1,0 resultatiivset söötu, 26,3 mänguminutit. Võistkonnas mängis ta 2021. aastani, mil vigastas põlve. Hooajal 2021–2022 mängis Konontšuk taas Pärnu Sadama meeskonnas, mille ridades tuli Eesti meistriks.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/94333045/parnu-korvpallitiim-palkas-usa-ulikoolist-aastaks-kodumaale-naasnud-kasvandiku Pärnu korvpallitiim palkas USA ülikoolist aastaks kodumaale naasnud kasvandiku.] sport.delfi.ee, 17. august 2021.</ref> Järgmisel hooajal mängis ta [[BC Kalev/Cramo]] võistkonnas, mille koosseisus tuli taas Eesti meistriks (mängudes keskmiselt 9,4 p; 4,9 lp., 1,9 rs). Kalev/Cramoga jõudis ta FIBA ​​Europe Cupi play-off mängudele ja oli veerandfinaalide esimesel mängul parimate näitajatega mängija (efektiivsuse näitaja 29, 22 punkti, 10 lauapalli).<ref>[https://www.fiba.basketball/europecup/22-23/news/quarter-finals-first-leg-top-performers-konontsuk-bliznyuk-williams-dotson-grant Quarter-Finals First Leg Top Performers: Konontsuk ...] fiba.basketball/europecup/22-23/, 9. märts 2023.</ref> Märtsis 2023 valiti ta FIBA ​​Europe Cupi MVP-ks.<ref>[https://www.fiba.basketball/europecup/22-23/news/konontsuk-collects-fiba-europe-cup-mvp-award-for-march Konontsuk collects FIBA Europe Cup MVP award for March.] fiba.basketball/europecup/22-23/, 31. märts 2023.</ref> Juulis 2023 sõlmis Artur Konontšuk lepingu Hispaania kõrgliigameeskonna Covirán Granadaga (hooajal 2022–2023 sai Hispaania liigas 16. koha).<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120218006/artur-konontsuk-siirdub-kalevcramost-hispaania-korgliigasse Artur Konontšuk siirdub Kalev/Cramost Hispaania kõrgliigasse.] sport.delfi.ee 20. juuli 2023.</ref> Kuid Hispaania klubis mäng ei sujunud, Konontšuk sai 16 kohtumises kirja keskmiselt 10 minutiga 1,9 punkti ja 1,4 lauapalli. Jaanuaris 2024 otsustas Konontšuk klubi vahetada ning liituda Saksamaa meistriliigas mängiva Baskets Oldenburgi võistkonnaga, kus ääremängija arvele jäi hooaja lõpus 15 mängus 21,5 minutiga keskmiselt 7,7 punkti, 5,9 lauapalli ja 1,9 korvisöötu.<ref>[https://korvpall24.ee/intervjuu-artur-konontsuk-oldenburgi-kogemusest-konkreetse-utlemisega-treenerist-ja-teiste-nina-alt-lauapallide-noppimisest/ Artur Konontšuk Oldenburgi kogemusest, konkreetse ütlemisega treenerist ja teiste nina alt lauapallide noppimisest.] korvpall24.ee, 10. juuni 2024</ref> Baskets Oldenburgis jätkas ta mängimist ka 2024/2025 hooajal (põhiturniiril keskmiselt 27 minutiga 12,9 punkti, 6 lauapalli ja 2 korvisöötu). 2025. aasta juuli lõpus sõlmis Konontšuk lepingu Türgi klubiga Bursaspor Basketbol ning temast sai esimene Eesti korvpallur Türgi meistriliigas.<ref>[https://sport.err.ee/1609754664/artur-konontsuk-mangib-uuest-hooajast-turgi-korgliigas Artur Konontšuk mängib uuest hooajast Türgi kõrgliigas.] sport.err.ee, 26. juuli 2025</ref> == Koondisemängud == Konontšuk on mänginud Eesti noortekoondises U18 vanuseklassis. Konontšuk debüteeris Eesti rahvuskoondises 11. novembril 2022 FIBA ​​korvpalli MM-valikmängus Rootsi vastu (14 p., 7 lp., 2 rs., +14), mis kaotati 82:87.<ref>[https://korvpall24.ee/tellistega-mangu-alustanud-artur-konontsuk-mis-viskel-oeldakse-viska-kuni-sisse-saad/ "Tellistega" mängu alustanud Artur Konontšuk: mis viskel öeldakse?] korvpall24.ee, 12. november 2022.</ref> Enne[[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis| 2025. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiri oli Konontšuk pidanud koondises 27 mängu. Kolmes mängus on ta visanud oma parima tulemusena koondises 16 punkti, parim võetud lauapallide arv on kahel korral 8, parimaks efektiivsuse näitajaks on 21 (Ungari vastu 2023. aasta augustis).<ref>[https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=407 Artur Konontšuk. Statistika.] Eesti Korvpalliliit</ref> ==Viited== {{Viited|allikad= }} ==Välislingid== *[https://www.proballers.com/basketball/player/75838/artur-konontsuk Artur Konontšuk.] Basketball Player - Proballers. *[https://basketball.eurobasket.com/player/Artur-Konontsuk/449235 Artur Konontšuk.] basketball.eurobasket.com. *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupostimees20200324.2.16.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Konontšuk ülikoolist ja korvpallist USAs: Elu nagu filmis.] Pärnu Postimees, 24 märts 2020. *[https://bckalev.ee/tereartur/ BC Kalev/Cramo sõlmis 1+1 lepingu Artur Konontšukiga.] bckalev.ee. *[https://sport.tv3.ee/korvpall/video-artur-konontsuk-nimetati-fiba-europe-cup-martsikuu-parimaks/ Video: Artur Konontšuk valiti FIBA Europe Cup märtsikuu parimaks!] sport.tv3.ee, 31. märts 2023. *[https://sport.err.ee/1609064438/konontsuk-souame-selle-pundiga-kaugele Konontšuk: sõuame selle pundiga kaugele.] sport.err.ee, 15. august 2023. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120394206/artur-konontsuk-turki-kolimise-kaalukeeltest-samm-lahemale-euroliigale-ja-palk-mis-tegi-toanaabri-kadedaks Artur Konontšuk Türki kolimise kaalukeeltest: samm lähemale Euroliigale ja palk, mis tegi toanaabri kadedaks.] video, sport.delfi.ee, 1. august 2025 {{JÄRJESTA:Konontšuk, Artur}} [[Kategooria: Eesti korvpallurid]] [[Kategooria: Sündinud 2000]] [[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]] [[Kategooria:BC Kalev/Cramo korvpallurid]] lxeesf2db8yk3jxlahm3uvy33kcbqes 7189911 7189910 2026-07-09T17:42:15Z NOSSER 8097 7189911 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur|nimi=Artur Konontšuk|pilt=|pildiallkiri=|rahvus=eestlane|sünniaeg={{süv|2000|05|09}}|sünnikoht=|pikkus=200 cm|kaal= 101 kg|positsioon=ääremängija (3)|karjäär=alates 2018|liiga=Basketbol Süper Ligi|number=|klubi=Bursaspor Basketbol (2025–)|endised_klubid=Get Better Academy <br />2018–2019<br /> Golden Eagles (NCAA) 2019–2020 <br />[[BC Pärnu]] Sadam 2021 <br />[[BC Kalev/Cramo]] 2022–2023<br /> Covirán Granada 2023 <br /> Baskets Oldenburg 2024–2025 |koondis=2022 –|autasud= }} '''Artur Konontšuk''' (sündinud [[9. mai]]l [[2000]] [[Pärnu]]s) on Eesti profikorvpallur. == Klubikarjäär == Artur Konontšuk alustas korvpalli mängimist Paikuse Spordikeskuses.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paikuseposti20170419.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sõbrapäeva korvpalliturniir.] Paikuse Postipaun. 2017.</ref> Hooajal 2014–2015 mängis Konontšuk klubis Pärnu Mets/KK Paulus, hooajal 2016–2017 KK Kadrina Karudes (Meeste II liiga). Järgmisel hooajal võistles ta klubide [[Pärnu Sadam]] ning KK Paulus/Pärnu Mets (II liiga) eest. Seejärel tegi ta 2018–2019 Tšehhis eduka hooaja, tulles Get Better Academy võistkonna koosseisus nii Tšehhi esiliiga kui ka U19 vanuseklassi meistriks. 2019. aastal siirdus Konontšuk Southern Mississippi Ülikooli võistkonda Southern Mississippi Golden Eagles, mis kuulub NCAA USA konverentsi (Conference USA). Hooajal 2019–2020 olid keskmised tulemused mängu kohta 6,7 punkti; 3,6 lauapalli, 1,0 resultatiivset söötu, 26,3 mänguminutit. Võistkonnas mängis ta 2021. aastani, mil vigastas põlve. Hooajal 2021–2022 mängis Konontšuk taas Pärnu Sadama meeskonnas, mille ridades tuli Eesti meistriks.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/94333045/parnu-korvpallitiim-palkas-usa-ulikoolist-aastaks-kodumaale-naasnud-kasvandiku Pärnu korvpallitiim palkas USA ülikoolist aastaks kodumaale naasnud kasvandiku.] sport.delfi.ee, 17. august 2021.</ref> Järgmisel hooajal mängis ta [[BC Kalev/Cramo]] võistkonnas, mille koosseisus tuli taas Eesti meistriks (mängudes keskmiselt 9,4 p; 4,9 lp., 1,9 rs). Kalev/Cramoga jõudis ta FIBA ​​Europe Cupi play-off mängudele ja oli veerandfinaalide esimesel mängul parimate näitajatega mängija (efektiivsuse näitaja 29, 22 punkti, 10 lauapalli).<ref>[https://www.fiba.basketball/europecup/22-23/news/quarter-finals-first-leg-top-performers-konontsuk-bliznyuk-williams-dotson-grant Quarter-Finals First Leg Top Performers: Konontsuk ...] fiba.basketball/europecup/22-23/, 9. märts 2023.</ref> Märtsis 2023 valiti ta FIBA ​​Europe Cupi MVP-ks.<ref>[https://www.fiba.basketball/europecup/22-23/news/konontsuk-collects-fiba-europe-cup-mvp-award-for-march Konontsuk collects FIBA Europe Cup MVP award for March.] fiba.basketball/europecup/22-23/, 31. märts 2023.</ref> Juulis 2023 sõlmis Artur Konontšuk lepingu Hispaania kõrgliigameeskonna Covirán Granadaga (hooajal 2022–2023 sai Hispaania liigas 16. koha).<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120218006/artur-konontsuk-siirdub-kalevcramost-hispaania-korgliigasse Artur Konontšuk siirdub Kalev/Cramost Hispaania kõrgliigasse.] sport.delfi.ee 20. juuli 2023.</ref> Kuid Hispaania klubis mäng ei sujunud, Konontšuk sai 16 kohtumises kirja keskmiselt 10 minutiga 1,9 punkti ja 1,4 lauapalli. Jaanuaris 2024 otsustas Konontšuk klubi vahetada ning liituda Saksamaa meistriliigas mängiva Baskets Oldenburgi võistkonnaga, kus ääremängija arvele jäi hooaja lõpus 15 mängus 21,5 minutiga keskmiselt 7,7 punkti, 5,9 lauapalli ja 1,9 korvisöötu.<ref>[https://korvpall24.ee/intervjuu-artur-konontsuk-oldenburgi-kogemusest-konkreetse-utlemisega-treenerist-ja-teiste-nina-alt-lauapallide-noppimisest/ Artur Konontšuk Oldenburgi kogemusest, konkreetse ütlemisega treenerist ja teiste nina alt lauapallide noppimisest.] korvpall24.ee, 10. juuni 2024</ref> Baskets Oldenburgis jätkas ta mängimist ka 2024/2025 hooajal (põhiturniiril keskmiselt 27 minutiga 12,9 punkti, 6 lauapalli ja 2 korvisöötu). 2025. aasta juuli lõpus sõlmis Konontšuk lepingu Türgi klubiga Bursaspor Basketbol ning temast sai esimene Eesti korvpallur Türgi meistriliigas.<ref>[https://sport.err.ee/1609754664/artur-konontsuk-mangib-uuest-hooajast-turgi-korgliigas Artur Konontšuk mängib uuest hooajast Türgi kõrgliigas.] sport.err.ee, 26. juuli 2025</ref> == Koondisemängud == Konontšuk on mänginud Eesti noortekoondises U18 vanuseklassis. Konontšuk debüteeris Eesti rahvuskoondises 11. novembril 2022 FIBA ​​korvpalli MM-valikmängus Rootsi vastu (14 p., 7 lp., 2 rs., +14), mis kaotati 82:87.<ref>[https://korvpall24.ee/tellistega-mangu-alustanud-artur-konontsuk-mis-viskel-oeldakse-viska-kuni-sisse-saad/ "Tellistega" mängu alustanud Artur Konontšuk: mis viskel öeldakse?] korvpall24.ee, 12. november 2022.</ref> Enne[[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis| 2025. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiri oli Konontšuk pidanud koondises 27 mängu. Kolmes mängus on ta visanud oma parima tulemusena koondises 16 punkti, parim võetud lauapallide arv on kahel korral 8, parimaks efektiivsuse näitajaks on 21 (Ungari vastu 2023. aasta augustis).<ref>[https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=407 Artur Konontšuk. Statistika.] Eesti Korvpalliliit</ref> ==Viited== {{Viited|allikad= }} ==Välislingid== *[https://www.proballers.com/basketball/player/75838/artur-konontsuk Artur Konontšuk.] Basketball Player - Proballers. *[https://basketball.eurobasket.com/player/Artur-Konontsuk/449235 Artur Konontšuk.] basketball.eurobasket.com. *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupostimees20200324.2.16.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Konontšuk ülikoolist ja korvpallist USAs: Elu nagu filmis.] Pärnu Postimees, 24 märts 2020. *[https://bckalev.ee/tereartur/ BC Kalev/Cramo sõlmis 1+1 lepingu Artur Konontšukiga.] bckalev.ee. *[https://sport.tv3.ee/korvpall/video-artur-konontsuk-nimetati-fiba-europe-cup-martsikuu-parimaks/ Video: Artur Konontšuk valiti FIBA Europe Cup märtsikuu parimaks!] sport.tv3.ee, 31. märts 2023. *[https://sport.err.ee/1609064438/konontsuk-souame-selle-pundiga-kaugele Konontšuk: sõuame selle pundiga kaugele.] sport.err.ee, 15. august 2023. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120394206/artur-konontsuk-turki-kolimise-kaalukeeltest-samm-lahemale-euroliigale-ja-palk-mis-tegi-toanaabri-kadedaks Artur Konontšuk Türki kolimise kaalukeeltest: samm lähemale Euroliigale ja palk, mis tegi toanaabri kadedaks.] video, sport.delfi.ee, 1. august 2025 {{JÄRJESTA:Konontšuk, Artur}} [[Kategooria: Eesti korvpallurid]] [[Kategooria: Sündinud 2000]] [[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]] [[Kategooria:BC Kalev/Cramo korvpallurid]] 5b5qqjgic32n952vznny9qiis3p32d8 0 665248 7190081 6584898 2026-07-10T00:25:22Z Trebors 57925 7190081 wikitext text/x-wiki '''Laura Kukk''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1989]]<ref>[https://www.elab.ee/inimene/13788/laura-kukk/ Laura Kukk] Eesti Lavastuste Andmebaas. Vaadatud 20. novembril 2023</ref>) on eesti näitleja. [[2018]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i näitleja erialal (28. lend). Alates 2018. aastast töötab ta [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]].<ref>[https://www.eestinoorsooteater.ee/et/laura-kukk Laura Kukk] Eesti Noorsooteater. Vaadatud 20. novembril 2023</ref> Ta on mänginud filmides "[[Sangarid]]", "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" ja "[[Elu ja armastus (film)|Elu ja armastus]]" ning seriaalides "[[Kättemaksukontor]]", "[[Naiste sõda]]" ja "[[Estonia (seriaal)|Estonia]]". == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=10536260}} {{JÄRJESTA:Kukk, Laura}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] cco2371n5fvn5ealr27ng47llxb35ad 0 666305 7190031 7169671 2026-07-09T22:11:25Z ~2026-33657-65 231127 7190031 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud isikuid, kelle nimi on [[nimede eestistamine|eestistatud]]. *[[Johannes Aare]] (endine Johannes Ahrenschild) *[[Aleksander Aaremäe]] (endine Aleksander Arenberg) *[[Arsi Aarma]] (endine Arseni Noppasson) *[[Agu Aarna]] (endine August Treier) *[[Jüri Aarne]] (endine Jüri Ostnik) *[[Eduard Aasmäe]] (endine Eduard Amann) *[[Voldemar Aasoja]] (endine Voldemar Ambos) *[[Ago Aava]] (endine Aleksander Peterson) *[[Viktoria Aavakivi]] (endine Viktoria Espenstein) *[[Voldemar Aaviste]] (endine Voldemar Avotin) *[[Henn Aavola]] (endine Leo Adler) *[[Vello Agori]] (endine Georg Tõnisson, karikaturist [[Gori]]) *[[Ustus Agur]] (endine Ustus Hendrikson) *[[Ellinor Aiki]] (endine Ellinor Blumenfeldt) *[[Jaan Akenpärg]] (endine Jaan Akenberg) *[[Vello Alas]] (endine Valter Anvelt) *[[Peeter Algma]] (endine Peeter Adamson) *[[Enn Allpere]] (endine Ernst Albert) *[[Albrecht Altma]] (endine Albrecht Altmann) *[[Nikolai Alumäe]] (endine Nikolai Janson) *[[Vladimir Alumäe]] (endine Vladimir Janson) *[[Eduard Anari]] (endine Eduard Amberg) *[[Aulis Aret]] (endine Aleksis Kallits) *[[Paul Ariste]] (endine Paul Berg) *[[Anton Arumäe]] (endine Anton Dreimann) *[[August Arumäe]] (endine August Grünberg) *[[Kristjan Arusoo]] (endine Kristjan Harmson) *[[Henn Audru]] (endine Hermann Anderson) *[[Juhan Aul]] (endine Juhan Klein) *[[Tõnis Avingo]] (endine Tõnis Adamson) *[[August Eelmäe]] (endine August Eifel) *[[Heino Eelsalu]] (endine Heino Ehrenpreis) *[[August Eenlaid]] (endine August Martinson) *[[Ain Eenmaa]] (endine Aleksander Eberling) *[[Karl Eenmaa]] (endine Karl Einmann) *[[Kaarel Eenpalu]] (endine Karl Einbund) *[[Enno Eesmaa]] (endine Heinrich Esberg) *[[Ole Ehelaid]] (endine Ole Eheland) *[[Julius Ellandi]] (endine Julius Eilandt) *[[Herta Elviste]] (endine Herta Marianne Brandt) *[[Priidik Eras]] (endine Friedrich Ervin) *[[Roman Haavamägi]] (endine Roman Espenberg) *[[Jüri Haldre]] (endine Jüri Grünthal) *[[Pärtel Haliste]] (endine Pärtel Bauman) *[[Endel Haljasmaa]] (endine Endel Grünfeldt) *[[Valter Hallmägi]] (endine Valter Grauberg) *[[Roopi Hallimäe]] (endine Robert Grauberg) *[[Enn Heinaru]] (endine Emil Heimberg) *[[Artur Heinlaid]] (endine Arthur Vassikas) *[[Edgar Heinsoo]] (endine Edgar Heinson) *[[Gert Helbemäe]] (endine Gert-Joachim Einborn) *[[Nikolai Helk]] (endine Nikolai Tšistjakov) *[[Valter Hiie]] (endine Valter Steinfeldt) *[[Jakob Hiietamm]] (endine Jakob Ridbek) *[[Eerik Hiisjärv]] (endine Erich Hindrikson) *[[Arvo Horm]] (endine Arnold Horn) *[[Tullio Ilomets]] (endine Tullio Jürgenson) *[[Eugen Irv]] (endine Eugen Hirsch) *[[Andres Joasalu]] (endine August Andreas Johanson) *[[Harald Joasoon]] (endine Harald Johanson) *[[Lembit Juhari]] (endine Lembit Juhanson) *[[Elmar Järvet]] (endine Elmar Jakobson) *[[Jüri Järvet]] (endine Georgi Kuznetsov) *[[August Jürima]] (endine August Jürman) *[[Mihhail Kaaleste]] (endine Mihail Stoljarov) *[[Juhan Kaarlimäe]] (endine Johann Karlsberg) *[[Harald Kaarma]] (endine Harald Kaarmann) *[[Adolf Kaarme]] (endine Adolf Krem) *[[Helmut Kadari]] (endine Helmut Kristal) *[[Valter Kadarik]] (endine Valter Freymann) *[[Enn Kailvee]] (endine Edgar Blauberg) *[[Johannes Kaldma]] (endine Johannes Buer) *[[Nigul Kaliste]] (endine Nikolai Kalinin) *[[Boris Kaljuveri]] (endine Boris Drachenfels) *[[Juhan Kallaste]] (endine Johan Kree) *[[Andres Kalmus]] (endine Andrei Dreimann) *[[Roman Kard]] (endine Roman Pavian) *[[Heldur Karmo]] (endine Heldur Kamberg) *[[Leo Karupää]] (endine Leonid Vulff) *[[Manivald Kesamaa]] (endine Gottlieb-Manivalde Geitsmann) *[[Edgar Kigaste]] (endine Edgar Ruubel) *[[Aleksander Kiidelmaa]] (endine Aleksander Kidelmann) *[[Uno Kiiroja]] (endine Uno Kirman) *[[Tõnis Kint]] (endine Tõnis Kind) *[[Roomet Kiudmaa]] (endine Roomet Kiutson) *[[Otto Kivima]] (endine Otto Kleemann) *[[Eduard Kivimäe]] (endine Eduard Teinberg) *[[Einar Kiviste]] (endine Einar Steinfeldt) <td> *[[Edgar Kolmpere]] (endine Edgar Klumberg) *[[Marie Kopliste]] (endine Marie Koppelmann) *[[Veli Kudres]] (endine Valfried Kidron) *[[Eerik Kumari]] (endine Erik Sits) *[[Elmar Kumari]] (endine Elmar Nesselberg) *[[Nigul Kurdve]] (endine Nikolai Kurjatov) *[[Aleksander Kurtna]] (endine Aleksander Kurson) *[[Herbert Kuurme]] (endine Herbert Kuurberg) *[[Kustav Kuuskvere]] (endine Kustav Kuuskmann) *[[Jaan Kõue]] (endine Jaan Vastisson) *[[Eduard Laanemäe]] (endine Eduard Laanberg) *[[Jüri Laasimer]] (endine Georg Valter) *[[Roland Laasmäe]] (endine Roland Lamann) *[[Albert Ladva]] (endine Albert Lapmann) *[[Eerik Laid]] (endine Erich Ostrov) *[[Mihkel Laid]] (endine Mihkel Ostrov) *[[Milvi Laid]] (endine Aleksandra Isak) *[[Arkadio Laigo]] (endine Arkadi Logvinenko) *[[Ernst Laigo]] (endine Ernst Lõõtsmann) *[[Peeter Lainevool]] (endine Peeter Lammas-Vildfluss) *[[Meinhard Leetmaa]] (endine Meinhard Hanni) *[[Aleksander Lehiste]] (endine Aleksander Lest) *[[Harri Lehiste]] (endine Harri Beekmann) *[[Mart Lepaste]] (endine Mart Lekstein) *[[Jaagup Linnakivi]] (endine Eduard Teinburk) *[[Ferdinand Linnus]] (endine Ferdinand Leinbock) *[[Elsa Lippmaa]] (endine Elsa Lipmann) *[[Eduard Loovere]] (endine Eduard Sernov) *[[Hendrik Lugeveer]] (endine Heinrich Lugenberg) *[[Leho Lumiste]] (endine Leopold Johannes Soonberg) *[[Aleksander Maasiksalu]] (endine Aleksander Maasing) *[[Hans Madissoon]] (endine Hans Madisson) *[[Juhan Maidlo]] (endine Johannes-Ervin Magus) *[[Paul Maidre]] (endine Paul Martinsen) *[[Eduard Mailend]] (endine Eduard Madrats) *[[Paul Maitla]] (endine Paul Mathiesen) *[[Adolf Mannermaa]] (endine Adolf Moses) *[[August Maramaa]] (endine August Marfeldt) *[[Paul Martmaa]] (endine Paul Martinov) *[[Mihkel Martsoo]] (endine Mihkel Martson) *[[Malle Meentalo]] (endine Amalie Meenov) *[[Ain Mere]] (endine Ervin Martson) *[[Valev Mere]] (endine Vassili Martson) *[[Kersti Merilaas]] (endine Eugenie Moorberg) *[[August Meriloo]] (endine August Madisson) *[[Jaan Metsaveer]] (endine Jaan Mangusson) *[[Enn Muistre]] (endine Erich Michelson) *[[Raiu Mullari]] (endine Boris Parm) *[[Jaan Murde]] (endine Jaan Munakson) *[[Enn Murdmaa]] (endine Ernst Martinson) *[[Valdo Mäeste]] (endine Valter Bergmann) *[[Julius Mägiste]] (endine Julius Mälson) *[[Bernard Mändre]] (endine Bernhard Methusalem) *[[Jaan Naissoo]] (endine Jaan Naisson) *[[Juhan Narma]] (endine Juhan Nichtig) *[[Johannes Neeme]] (endine Johannes Sibilin) *[[Adonis-Prosper Neemre]] (endine Adonis-Prosper Neumann) *[[Richard Niineste]] (endine Richard Niemann) *[[Aarne Norralt]] (endine Arnold Normann) *[[Boris Nurmand]] (endine Boris Naumov) *[[Ervin Jüri Nõmmera]] (endine Ervin Jüri Kristjan) *[[Sulev Nõmmik]] (endine Sulev Nabi) *[[Erika Nõva]] (endine Erika Breiberg) *[[Jüri Ojatalu]] (endine Jüri Straus) *[[Johannes Orasmaa]] (endine Johannes Roska) *[[Johannes Paesalu]] (endine Johannes Bachval) *[[Aleksander Paikre]] (endine Aleksander Pormann) *[[Kuno Pajula]] (endine Kuno Preis) *[[Elmar Paldra]] (endine Elmar Pergelbaum) *[[Ott Paluoja]] (endine Otto Paavel) *[[Kristjan Palusalu]] (endine Kristjan Trossmann) *[[Kaarel Parisalu]] (endine Karl Parson) *[[Leo Parre]] (endine Leo Petrov) *[[Artur Peetre]] (endine Arthur Peterson) *[[Leila Pelmas]] (endine Li-Ester Brakel) *[[August Pikkoja]] (endine August Pikov) *[[Anton Pilve]] (endine Anton Pelpson) *[[Uno Plank]] (endine Uno Blank) *[[Osvald Põldma]] (endine Osvald Beifeldt) *[[Andres Põldmets]] (endine Andres Palkai) *[[Aleksander Pürge]] (endine Aleksander Bürger) *[[Aleksander Pürgvee]] (endine Aleksander Bürger) *[[Felix Raeksoo]] (endine Felix Raekson) *[[Julius Raev]] (endine Julius Steinberg) *[[Maido Rahula]] (endine Maido Mironov) *[[Eduard Raia]] (endine Eduard Diedvig) *[[Johan Raid]] (endine Johan Reinhold) *[[Heljo Raidla]] (endine Heljo Kleinmüller, abielus [[Heljo Mänd]]) *[[Erich Raiet]] (endine Erich Freienthal) *[[Evald Rajavee]] (endine Evald Ulfsak) *[[Adam Randalu]] (endine Adam Bachmann) *[[Oskar Randmaa]] (endine Oskar Hansen) *[[Rein Randviir]] (endine Friedrich Espenbaum) *[[Valdu Rannaleet]] (endine Voldemar Vunn) *[[Heino Rannap]] (endine Heino Reinbach) *[[Jaan Rannap (õpetaja)|Jaan Rannap]] (endine Jaan Reinbach) *[[Jaan Rannap]] (endine Jaan Reinbach) *[[Aleksis Rannit]] (endine Aleksei Dolgoshev) *[[Albo Rauamägi]] (endine Albrecht Eisenberg) *[[Johannes Raudava]] (endine Johannes Rosenfeldt) *[[Johannes Raudmäe]] (endine Johannes Eisenberg) *[[Osvald Raudne]] (endine Osvald Eisen) *[[Oskar Raunam]] (endine Oskar Zahn) *[[Valdu Reekna]] (endine Valter Kreekman) *[[Ilmar Reidi]] (endine Ilmar Reisberk) *[[Johannes Reinola]] (endine Johannes Reinglas) *[[Olev Reintalu]] (endine Olev Reinthal) *[[Julius Ridal]] (endine Julius Bergstein) *[[Vassil Ridala]] (endine Vassil Grünthal) *[[Harald Riipalu]] (endine Harald Reibach) *[[Heinrich Riikoja]] (endine Heinrich Reichenbach) *[[Vladimir Roopere]] (endine Vladimir Rooberg) *[[Ants Rulli]] (endine Alfred Hans Rullinkov) *[[Arp Rullingo]] (endine Alfred Rullinkov) *[[Hando Ruus]] (endine Harald-Ferdinand Ruhs) *[[Oskar Ruustalu]] (endine Oskar Liibeon) *[[Henn Saari]] (endine Henn Speek) *[[Kurt Saarse]] (endine Kurt Steinberg) *[[Juhan Saarsoo]] (endine Johannes Saarson) *[[Pärtel Salmar]] (endine Panteleimon Sergejev) *[[Elmar Salumaa]] (endine Elmar Teppan) *[[Henrik Saluste]] (endine Heinrich Vinkel) *[[Johannes Santpank]] (endine Johannes Sandbank) *[[Henn Sarmiste]] (endine (Heinrich Stunde) *[[Olev Siinmaa]] (endine Oskar Siiman) *[[Ilmar Sikemäe]] (endine Helmut Bötker) *[[Karl Sillamäe]] (endine Karl Siilaberg) *[[Heinart Sillastu]] (endine Heinart Seidenberg) *[[Ants Silvere]] (endine Hans Silbergleich) *[[Johannes Silvet]] (endine Johannes Schwalbe) *[[Vello Simre]] (endine Johannes Voldemar Simtmann) *[[Hugo Soasepp]] (endine Hugo Saasepp) *[[Agu Soidra]] (endine August Schütz) *[[Arnold Soinla]] (endine Arnold Sööberg) *[[Ernst Soomuste]] (endine Ernst Grasmandorf) *[[Mihkel Soodla]] (endine Mihkel Sakson) *[[Artur Soomre]] (endine Artur Sommer) *[[Karl Soonpää]] (endine Karl Soonberg) *[[Ants Sudemäe]] (endine Hans Jaakson) *[[Juhan Suurkivi]] (endine Johannes Steinberg) *[[Vladimir Suursööt]] (endine Vladimir Ponomarjov) *[[Bruno Sõmeri]] (endine Bruno Schön) *[[Arnold Süvalep]] (endine Arnold Schulbach) *[[Boris Taar]] (endine Boris Thar) *[[Arvo Taioste]] (endine Arnold Treufeldt) *[[Bernhard Talvar]] (endine Bernhard Bluum) *[[Aino Talvi]] (endine Aino Müller) *[[Henno Tammart]] (endine Heinrich Perro) *[[Otto Tammend]] (endine Otto Treufeldt) *[[Alfred Tammiko]] (endine Alfred Prunn) *[[Juhan Tammistu]] (endine Johannes Stammberg) *[[Järvo Tandre]] (endine Rudolf Stokeby) *[[Viktor Tarmas]] (endine Viktor Tomberg) *[[Artur Tarmet]] (endine Artur Trubok) *[[Ruut Tarmo]] (endine Harald Rudolf Klein) *[[Arvo Taru]] (endine Arved Treumund) *[[Karl Tarvas]] (endine Karl Treumann) *[[Jaanus Tasuja]] (endine Gustav Lorenz) *[[Valter Tauli]] (endine Valter Poissmann) *[[Jaan Terasmäe]] (endine Jaan Rosa) *[[Julius Tiisväli]] (endine Julius Tiisfeldt) *[[Karl Tiit]] (endine Karl Tiedt) *[[Hardu Toomet]] (endine Hartwig Tenter) *[[August Torma]] (endine August Schmidt) *[[Veljo Tormis]] (endine Veljo Sturm) *[[Juhan Truu]] (endine Johannes Treu) *[[Friedebert Tuglas]] (endine Friedebert Mihkelson) *[[Artur Tuldava]] (endine Artur Haman) *[[Juhan Tuldava]] (endine Arthur Johan Haman) *[[Hengo Tulnola]] (endine Hugo Tschuhna) *[[Kusto Ulmre]] (endine Gustav Schneider) *[[Aili Univere]] (endine Aleksandra Grünvald) *[[Friedrich Uuspõld]] (endine Friedrich Neuhaus) *[[Karl Vaarma]] (endine Karl Vaarmann) *[[Sulev Vahtre]] (endine Sulev Vinkmann) *[[Osvald Vaidlo]] (endine Osvald Vedi) *[[Oskar Vaikna]] (endine Oskar Hüter) *[[Edgar Vaikmäe]] (endine Edgar Vendelin) *[[Artur Vainola]] (endine Artur Sandt) *[[Leo Valdma]] (endine Leo Valdmann) *[[Aino-Helene Valgma]] (endine Aino-Helene Neuhof) *[[Valentin Varamaa]] (endine Valentin Kutschinski) *[[Aleksander Vardi]] (endine Aleksander Bergman) *[[Vello Vare]] (endine Arseni Ushatski) *[[Jüri Variste]] (endine Georg Vahrberg) *[[Trivimi Velliste (Otepää linnapea)|Trivimi Velliste]] (endine Trivimi Ventshikov) *[[Kusta Vesilo]] (endine Gustav Mihkelson) *[[Paul Vesiloo]] (endine Paul Villmann) *[[Viktor Veskimäe]] (endine Viktor Mühlberg) *[[Arno Vihalemm]] (endine Arnold Koch) *[[Alide Viire]] (endine Alide Vidrikson) *[[Harald Viirsalu]] (endine Harald Veidenbaum) *[[Gustav Vilbaste]] (endine Gustav Vilberg) *[[Aino Voolmaa]] (endine Aino Volmann) *[[Enn Võrk]] (endine Ernst-Ulrich Võrk) *[[Enn Väljak]] (endine Johannes Mikkelsen) *[[Aavo Ürgsoo]] (endine Andrei Jurkson) [[Kategooria:Nimede eestistamine]] [[fr:Liste de noms de famille estonisés]] 0da6g3j7n8249w7qmm24oz6i64okcyf 7190069 7190031 2026-07-09T23:59:52Z ~2026-33657-65 231127 7190069 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud isikuid, kelle nimi on [[nimede eestistamine|eestistatud]]. *[[Johannes Aare]] (endine Johannes Ahrenschild) *[[Aleksander Aaremäe]] (endine Aleksander Arenberg) *[[Arsi Aarma]] (endine Arseni Noppasson) *[[Agu Aarna]] (endine August Treier) *[[Jüri Aarne]] (endine Jüri Ostnik) *[[Eduard Aasmäe]] (endine Eduard Amann) *[[Voldemar Aasoja]] (endine Voldemar Ambos) *[[Ago Aava]] (endine Aleksander Peterson) *[[Viktoria Aavakivi]] (endine Viktoria Espenstein) *[[Voldemar Aaviste]] (endine Voldemar Avotin) *[[Henn Aavola]] (endine Leo Adler) *[[Vello Agori]] (endine Georg Tõnisson, karikaturist [[Gori]]) *[[Ustus Agur]] (endine Ustus Hendrikson) *[[Ellinor Aiki]] (endine Ellinor Blumenfeldt) *[[Jaan Akenpärg]] (endine Jaan Akenberg) *[[Vello Alas]] (endine Valter Anvelt) *[[Peeter Algma]] (endine Peeter Adamson) *[[Enn Allpere]] (endine Ernst Albert) *[[Albrecht Altma]] (endine Albrecht Altmann) *[[Nikolai Alumäe]] (endine Nikolai Janson) *[[Vladimir Alumäe]] (endine Vladimir Janson) *[[Eduard Anari]] (endine Eduard Amberg) *[[Aulis Aret]] (endine Aleksis Kallits) *[[Paul Ariste]] (endine Paul Berg) *[[Anton Arumäe]] (endine Anton Dreimann) *[[August Arumäe]] (endine August Grünberg) *[[Kristjan Arusoo]] (endine Kristjan Harmson) *[[Henn Audru]] (endine Hermann Anderson) *[[Juhan Aul]] (endine Juhan Klein) *[[Tõnis Avingo]] (endine Tõnis Adamson) *[[August Eelmäe]] (endine August Eifel) *[[Heino Eelsalu]] (endine Heino Ehrenpreis) *[[August Eenlaid]] (endine August Martinson) *[[Ain Eenmaa]] (endine Aleksander Eberling) *[[Karl Eenmaa]] (endine Karl Einmann) *[[Kaarel Eenpalu]] (endine Karl Einbund) *[[Enno Eesmaa]] (endine Heinrich Esberg) *[[Ole Ehelaid]] (endine Ole Eheland) *[[Julius Ellandi]] (endine Julius Eilandt) *[[Herta Elviste]] (endine Herta Marianne Brandt) *[[Priidik Eras]] (endine Friedrich Ervin) *[[Roman Haavamägi]] (endine Roman Espenberg) *[[Jüri Haldre]] (endine Jüri Grünthal) *[[Pärtel Haliste]] (endine Pärtel Bauman) *[[Endel Haljasmaa]] (endine Endel Grünfeldt) *[[Valter Hallmägi]] (endine Valter Grauberg) *[[Roopi Hallimäe]] (endine Robert Grauberg) *[[Enn Heinaru]] (endine Emil Heimberg) *[[Artur Heinlaid]] (endine Arthur Vassikas) *[[Edgar Heinsoo]] (endine Edgar Heinson) *[[Gert Helbemäe]] (endine Gert-Joachim Einborn) *[[Nikolai Helk]] (endine Nikolai Tšistjakov) *[[Valter Hiie]] (endine Valter Steinfeldt) *[[Jakob Hiietamm]] (endine Jakob Ridbek) *[[Eerik Hiisjärv]] (endine Erich Hindrikson) *[[Arvo Horm]] (endine Arnold Horn) *[[Tullio Ilomets]] (endine Tullio Jürgenson) *[[Eugen Irv]] (endine Eugen Hirsch) *[[Andres Joasalu]] (endine August Andreas Johanson) *[[Harald Joasoon]] (endine Harald Johanson) *[[Lembit Juhari]] (endine Lembit Juhanson) *[[Elmar Järvet]] (endine Elmar Jakobson) *[[Jüri Järvet]] (endine Georgi Kuznetsov) *[[August Jürima]] (endine August Jürman) *[[Mihhail Kaaleste]] (endine Mihail Stoljarov) *[[Juhan Kaarlimäe]] (endine Johann Karlsberg) *[[Harald Kaarma]] (endine Harald Kaarmann) *[[Adolf Kaarme]] (endine Adolf Krem) *[[Helmut Kadari]] (endine Helmut Kristal) *[[Valter Kadarik]] (endine Valter Freymann) *[[Enn Kailvee]] (endine Edgar Blauberg) *[[Johannes Kaldma]] (endine Johannes Buer) *[[Nigul Kaliste]] (endine Nikolai Kalinin) *[[Boris Kaljuveri]] (endine Boris Drachenfels) *[[Juhan Kallaste]] (endine Johan Kree) *[[Andres Kalmus]] (endine Andrei Dreimann) *[[Roman Kard]] (endine Roman Pavian) *[[Heldur Karmo]] (endine Heldur Kamberg) *[[Leo Karupää]] (endine Leonid Vulff) *[[Manivald Kesamaa]] (endine Gottlieb-Manivalde Geitsmann) *[[Edgar Kigaste]] (endine Edgar Ruubel) *[[Aleksander Kiidelmaa]] (endine Aleksander Kidelmann) *[[Uno Kiiroja]] (endine Uno Kirman) *[[Tõnis Kint]] (endine Tõnis Kind) *[[Roomet Kiudmaa]] (endine Roomet Kiutson) *[[Otto Kivima]] (endine Otto Kleemann) *[[Eduard Kivimäe]] (endine Eduard Teinberg) *[[Einar Kiviste]] (endine Einar Steinfeldt) <td> *[[Edgar Kolmpere]] (endine Edgar Klumberg) *[[Jaan Kopliste]] (endine Jaan Koppelmann) *[[Marie Kopliste]] (endine Marie Koppelmann) *[[Veli Kudres]] (endine Valfried Kidron) *[[Eerik Kumari]] (endine Erik Sits) *[[Elmar Kumari]] (endine Elmar Nesselberg) *[[Nigul Kurdve]] (endine Nikolai Kurjatov) *[[Aleksander Kurtna]] (endine Aleksander Kurson) *[[Herbert Kuurme]] (endine Herbert Kuurberg) *[[Kustav Kuuskvere]] (endine Kustav Kuuskmann) *[[Jaan Kõue]] (endine Jaan Vastisson) *[[Eduard Laanemäe]] (endine Eduard Laanberg) *[[Jüri Laasimer]] (endine Georg Valter) *[[Roland Laasmäe]] (endine Roland Lamann) *[[Albert Ladva]] (endine Albert Lapmann) *[[Eerik Laid]] (endine Erich Ostrov) *[[Mihkel Laid]] (endine Mihkel Ostrov) *[[Milvi Laid]] (endine Aleksandra Isak) *[[Arkadio Laigo]] (endine Arkadi Logvinenko) *[[Ernst Laigo]] (endine Ernst Lõõtsmann) *[[Peeter Lainevool]] (endine Peeter Lammas-Vildfluss) *[[Meinhard Leetmaa]] (endine Meinhard Hanni) *[[Aleksander Lehiste]] (endine Aleksander Lest) *[[Harri Lehiste]] (endine Harri Beekmann) *[[Mart Lepaste]] (endine Mart Lekstein) *[[Jaagup Linnakivi]] (endine Eduard Teinburk) *[[Ferdinand Linnus]] (endine Ferdinand Leinbock) *[[Elsa Lippmaa]] (endine Elsa Lipmann) *[[Eduard Loovere]] (endine Eduard Sernov) *[[Hendrik Lugeveer]] (endine Heinrich Lugenberg) *[[Leho Lumiste]] (endine Leopold Johannes Soonberg) *[[Aleksander Maasiksalu]] (endine Aleksander Maasing) *[[Hans Madissoon]] (endine Hans Madisson) *[[Juhan Maidlo]] (endine Johannes-Ervin Magus) *[[Paul Maidre]] (endine Paul Martinsen) *[[Eduard Mailend]] (endine Eduard Madrats) *[[Paul Maitla]] (endine Paul Mathiesen) *[[Adolf Mannermaa]] (endine Adolf Moses) *[[August Maramaa]] (endine August Marfeldt) *[[Paul Martmaa]] (endine Paul Martinov) *[[Mihkel Martsoo]] (endine Mihkel Martson) *[[Malle Meentalo]] (endine Amalie Meenov) *[[Ain Mere]] (endine Ervin Martson) *[[Valev Mere]] (endine Vassili Martson) *[[Kersti Merilaas]] (endine Eugenie Moorberg) *[[August Meriloo]] (endine August Madisson) *[[Jaan Metsaveer]] (endine Jaan Mangusson) *[[Enn Muistre]] (endine Erich Michelson) *[[Raiu Mullari]] (endine Boris Parm) *[[Jaan Murde]] (endine Jaan Munakson) *[[Enn Murdmaa]] (endine Ernst Martinson) *[[Valdo Mäeste]] (endine Valter Bergmann) *[[Julius Mägiste]] (endine Julius Mälson) *[[Bernard Mändre]] (endine Bernhard Methusalem) *[[Jaan Naissoo]] (endine Jaan Naisson) *[[Juhan Narma]] (endine Juhan Nichtig) *[[Johannes Neeme]] (endine Johannes Sibilin) *[[Adonis-Prosper Neemre]] (endine Adonis-Prosper Neumann) *[[Richard Niineste]] (endine Richard Niemann) *[[Aarne Norralt]] (endine Arnold Normann) *[[Boris Nurmand]] (endine Boris Naumov) *[[Ervin Jüri Nõmmera]] (endine Ervin Jüri Kristjan) *[[Sulev Nõmmik]] (endine Sulev Nabi) *[[Erika Nõva]] (endine Erika Breiberg) *[[Jüri Ojatalu]] (endine Jüri Straus) *[[Johannes Orasmaa]] (endine Johannes Roska) *[[Johannes Paesalu]] (endine Johannes Bachval) *[[Aleksander Paikre]] (endine Aleksander Pormann) *[[Kuno Pajula]] (endine Kuno Preis) *[[Elmar Paldra]] (endine Elmar Pergelbaum) *[[Ott Paluoja]] (endine Otto Paavel) *[[Kristjan Palusalu]] (endine Kristjan Trossmann) *[[Kaarel Parisalu]] (endine Karl Parson) *[[Leo Parre]] (endine Leo Petrov) *[[Artur Peetre]] (endine Arthur Peterson) *[[Leila Pelmas]] (endine Li-Ester Brakel) *[[August Pikkoja]] (endine August Pikov) *[[Anton Pilve]] (endine Anton Pelpson) *[[Uno Plank]] (endine Uno Blank) *[[Osvald Põldma]] (endine Osvald Beifeldt) *[[Andres Põldmets]] (endine Andres Palkai) *[[Aleksander Pürge]] (endine Aleksander Bürger) *[[Aleksander Pürgvee]] (endine Aleksander Bürger) *[[Felix Raeksoo]] (endine Felix Raekson) *[[Julius Raev]] (endine Julius Steinberg) *[[Maido Rahula]] (endine Maido Mironov) *[[Eduard Raia]] (endine Eduard Diedvig) *[[Johan Raid]] (endine Johan Reinhold) *[[Heljo Raidla]] (endine Heljo Kleinmüller, abielus [[Heljo Mänd]]) *[[Erich Raiet]] (endine Erich Freienthal) *[[Evald Rajavee]] (endine Evald Ulfsak) *[[Adam Randalu]] (endine Adam Bachmann) *[[Oskar Randmaa]] (endine Oskar Hansen) *[[Rein Randviir]] (endine Friedrich Espenbaum) *[[Valdu Rannaleet]] (endine Voldemar Vunn) *[[Heino Rannap]] (endine Heino Reinbach) *[[Jaan Rannap (õpetaja)|Jaan Rannap]] (endine Jaan Reinbach) *[[Jaan Rannap]] (endine Jaan Reinbach) *[[Aleksis Rannit]] (endine Aleksei Dolgoshev) *[[Albo Rauamägi]] (endine Albrecht Eisenberg) *[[Johannes Raudava]] (endine Johannes Rosenfeldt) *[[Johannes Raudmäe]] (endine Johannes Eisenberg) *[[Osvald Raudne]] (endine Osvald Eisen) *[[Oskar Raunam]] (endine Oskar Zahn) *[[Valdu Reekna]] (endine Valter Kreekman) *[[Ilmar Reidi]] (endine Ilmar Reisberk) *[[Johannes Reinola]] (endine Johannes Reinglas) *[[Olev Reintalu]] (endine Olev Reinthal) *[[Julius Ridal]] (endine Julius Bergstein) *[[Vassil Ridala]] (endine Vassil Grünthal) *[[Harald Riipalu]] (endine Harald Reibach) *[[Heinrich Riikoja]] (endine Heinrich Reichenbach) *[[Vladimir Roopere]] (endine Vladimir Rooberg) *[[Ants Rulli]] (endine Alfred Hans Rullinkov) *[[Arp Rullingo]] (endine Alfred Rullinkov) *[[Hando Ruus]] (endine Harald-Ferdinand Ruhs) *[[Oskar Ruustalu]] (endine Oskar Liibeon) *[[Henn Saari]] (endine Henn Speek) *[[Kurt Saarse]] (endine Kurt Steinberg) *[[Juhan Saarsoo]] (endine Johannes Saarson) *[[Pärtel Salmar]] (endine Panteleimon Sergejev) *[[Elmar Salumaa]] (endine Elmar Teppan) *[[Henrik Saluste]] (endine Heinrich Vinkel) *[[Johannes Santpank]] (endine Johannes Sandbank) *[[Henn Sarmiste]] (endine (Heinrich Stunde) *[[Olev Siinmaa]] (endine Oskar Siiman) *[[Ilmar Sikemäe]] (endine Helmut Bötker) *[[Karl Sillamäe]] (endine Karl Siilaberg) *[[Heinart Sillastu]] (endine Heinart Seidenberg) *[[Ants Silvere]] (endine Hans Silbergleich) *[[Johannes Silvet]] (endine Johannes Schwalbe) *[[Vello Simre]] (endine Johannes Voldemar Simtmann) *[[Hugo Soasepp]] (endine Hugo Saasepp) *[[Agu Soidra]] (endine August Schütz) *[[Arnold Soinla]] (endine Arnold Sööberg) *[[Ernst Soomuste]] (endine Ernst Grasmandorf) *[[Mihkel Soodla]] (endine Mihkel Sakson) *[[Artur Soomre]] (endine Artur Sommer) *[[Karl Soonpää]] (endine Karl Soonberg) *[[Ants Sudemäe]] (endine Hans Jaakson) *[[Juhan Suurkivi]] (endine Johannes Steinberg) *[[Vladimir Suursööt]] (endine Vladimir Ponomarjov) *[[Bruno Sõmeri]] (endine Bruno Schön) *[[Arnold Süvalep]] (endine Arnold Schulbach) *[[Boris Taar]] (endine Boris Thar) *[[Arvo Taioste]] (endine Arnold Treufeldt) *[[Bernhard Talvar]] (endine Bernhard Bluum) *[[Aino Talvi]] (endine Aino Müller) *[[Henno Tammart]] (endine Heinrich Perro) *[[Otto Tammend]] (endine Otto Treufeldt) *[[Alfred Tammiko]] (endine Alfred Prunn) *[[Juhan Tammistu]] (endine Johannes Stammberg) *[[Järvo Tandre]] (endine Rudolf Stokeby) *[[Viktor Tarmas]] (endine Viktor Tomberg) *[[Artur Tarmet]] (endine Artur Trubok) *[[Ruut Tarmo]] (endine Harald Rudolf Klein) *[[Arvo Taru]] (endine Arved Treumund) *[[Karl Tarvas]] (endine Karl Treumann) *[[Jaanus Tasuja]] (endine Gustav Lorenz) *[[Valter Tauli]] (endine Valter Poissmann) *[[Jaan Terasmäe]] (endine Jaan Rosa) *[[Julius Tiisväli]] (endine Julius Tiisfeldt) *[[Karl Tiit]] (endine Karl Tiedt) *[[Hardu Toomet]] (endine Hartwig Tenter) *[[August Torma]] (endine August Schmidt) *[[Veljo Tormis]] (endine Veljo Sturm) *[[Juhan Truu]] (endine Johannes Treu) *[[Friedebert Tuglas]] (endine Friedebert Mihkelson) *[[Artur Tuldava]] (endine Artur Haman) *[[Juhan Tuldava]] (endine Arthur Johan Haman) *[[Hengo Tulnola]] (endine Hugo Tschuhna) *[[Kusto Ulmre]] (endine Gustav Schneider) *[[Aili Univere]] (endine Aleksandra Grünvald) *[[Friedrich Uuspõld]] (endine Friedrich Neuhaus) *[[Karl Vaarma]] (endine Karl Vaarmann) *[[Sulev Vahtre]] (endine Sulev Vinkmann) *[[Osvald Vaidlo]] (endine Osvald Vedi) *[[Oskar Vaikna]] (endine Oskar Hüter) *[[Edgar Vaikmäe]] (endine Edgar Vendelin) *[[Artur Vainola]] (endine Artur Sandt) *[[Leo Valdma]] (endine Leo Valdmann) *[[Aino-Helene Valgma]] (endine Aino-Helene Neuhof) *[[Valentin Varamaa]] (endine Valentin Kutschinski) *[[Aleksander Vardi]] (endine Aleksander Bergman) *[[Vello Vare]] (endine Arseni Ushatski) *[[Jüri Variste]] (endine Georg Vahrberg) *[[Trivimi Velliste (Otepää linnapea)|Trivimi Velliste]] (endine Trivimi Ventshikov) *[[Kusta Vesilo]] (endine Gustav Mihkelson) *[[Paul Vesiloo]] (endine Paul Villmann) *[[Viktor Veskimäe]] (endine Viktor Mühlberg) *[[Arno Vihalemm]] (endine Arnold Koch) *[[Alide Viire]] (endine Alide Vidrikson) *[[Harald Viirsalu]] (endine Harald Veidenbaum) *[[Gustav Vilbaste]] (endine Gustav Vilberg) *[[Aino Voolmaa]] (endine Aino Volmann) *[[Enn Võrk]] (endine Ernst-Ulrich Võrk) *[[Enn Väljak]] (endine Johannes Mikkelsen) *[[Aavo Ürgsoo]] (endine Andrei Jurkson) [[Kategooria:Nimede eestistamine]] [[fr:Liste de noms de famille estonisés]] splc7hr8sgxt1t0kp02csfrwhmhk553 0 667430 7190156 6549292 2026-07-10T07:16:49Z Kuriuss 38125 7190156 wikitext text/x-wiki '''Annelie Joandi''' (sündinud [[21. detsember|21. detsembril]] [[1943]] [[Tallinn]]as) on eesti [[nahakunstnik]]. Ta on õppinud aastatel 1964–1969 [[ERKI|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]] tekstiili- ja kergetööstuse toodangu kunstilist kujundamist. Töötanud aastatel 1962–1963 [[Eesti Projekt]]is joonestajana, 1963–1964 [[Tallinna Moemaja]]s mannekeenina ja alates 1969. aastast [[Tallinna Moemaja]] kunstnikuna. Annelie Joandi on loonud raamatuköiteid, mille kujunduse vormikeel on selge ja lakooniline, tehnikas kasutanud peamiselt nahavooli, kuldamist ja pimetrükki. Lisaks traditsioonilistele köitetehnikatele on ta kasutanud ka masintikandit ja aplikatsiooni. Joandi on kavandanud ka hea konstruktsiooni- ja vormilahendusega kingamudeleid ning loonud nahkgalanteriikomplekte (kotid, portmoneed), külalisraamatuid ja märkmikke. Joandi artikleid ja käekotinäidiseid ilmus omal ajal moeajakirjas [[Siluett (ajakiri)|Siluett]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õnnitleme Annelie Joandit 80 aasta juubeli puhul! {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/onnitleme-annelie-joandit-80-aasta-juubeli-puhul |vaadatud=2023-12-30 |väljaanne=www.eaa.ee}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Joandi, Anneli}} [[Kategooria:Eesti nahakunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] a9qa0zvnnq9myuiy3nztay454ko8url 0 669808 7190089 7081040 2026-07-10T00:32:01Z Trebors 57925 7190089 wikitext text/x-wiki '''Karl Sakrits''' (sündinud [[14. detsember|14. detsembril]] [[1989]]<ref>[https://www.elab.ee/inimene/14583/karl-sakrits/ Karl Sakrits] Eesti Lavastuste Andmebaas. Vaadatud 4. veebruaril 2024</ref>) on eesti näitleja ja lavastaja. Karl Sakrits lõpetas [[Jõgeva Gümnaasium]]i 2009. aastal. Ta osales aastatel 1999–2009 kooliteatri [[Liblikapüüdja]] tegevuses, õppis 2009–2013 [[Tartu Ülikool]]is ajakirjandust ja kommunikatsiooni. 2017. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] etenduskunstide osakonna teatrikunsti õppekava näitleja ja lavastaja erialal. Sakrits oli aastatel 2011–2013 [[Jõgeva]] linnavalitsuse avalike suhete peaspetsialist, 2017–2018 [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] muuseumi juhendaja, 2018. aasta maist on ta Eesti Noorsooteatri näitleja.<ref>[https://www.eestinoorsooteater.ee/et/karl-sakrits Karl Sakrist] Eesti Noorsooteater. Vaadatud 4. veebruaril 2024</ref><ref>Riina Mägi:[https://www.vooremaa.ee/karl-sakrits-teater-aitab-maailma-parandada/ Karl Sakrits: Teater aitab maailma parandada] Vooremaa, 10. juuni 2017. Vaadatud 4. veebruaril 2024</ref> Sakrits on mänginud filmis "[[Klass (film)|Klass]]" ning seriaalides "[[Vabad mehed]]", "[[Siberi võmm]]" ja "[[Kättemaksukontor]]". == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=2594764}} {{JÄRJESTA:Sakrits, Karl}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 398v3mzy5zlcdfi88aof3a66u1kl89u 0 681186 7189797 6783997 2026-07-09T13:13:48Z Kuriuss 38125 7189797 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Serbia keskaegsest arhitektuurist|19. sajandi [[Historitsism|historitsistliku]] uusstiili|Serbia-Bütsantsi stiil}} [[File:Monastir Studenica I.JPG|thumb|Studenica kloostri Jumalaema kirik]] [[File:MananstirGradac.jpg|thumb|Gradaci klooster, 12. sajand]] [[File:Manastir Visoki Dečani (Манастир Високи Дечани) - by Pudelek..jpg|thumb|Dečani kloostri kirik on romaanipärases Raška stiilis]] [[File:Monastir Studenica II.JPG|thumb|Makedoonia arhitektuurikoolkonna ehitis, Studenica Kuningakirik]] [[File:Monastère de Kalenić.jpg|thumb|Kalenići klooster Morava arhitektuurikoolkonna stiilis]] '''Bütsantsi arhitektuur Serbias''' on [[Bütsantsi arhitektuur]]i rajatised, mis loodi keskajal [[Serbia suurvürstkond|Serbia suurvürstkonna]], [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriigi]], [[Serbia tsaaririik|Serbia tsaaririigi]] ja [[Morava Serbia]] territooriumil ajavahemikus 12. sajandist 16. sajandi lõpuni. == Stiilid == * 12.–13. sajandi [[Raška]] koolkonna ehitistes sulanduvad [[romaanika]] ja idapoolse Bütsantsi arhitektuuri jooned; * alates [[Stefan Uroš II Milutin]]i (1282–1321) valitsusajast valitseb Makedoonia ehituskoolkonna arhitektuur, mida iseloomustavad [[Palaiologoste renessanss|Palaiologoste renessansi]] stiilijooned – need lähtusid Bütsantsi kunsti keskustest [[Thessaloníki]]s, [[Ohrid]]is ja [[Áthos]]el; * Bütsantsi kunsti lõpuperioodi Serbias esindab [[Morava Serbia|Morava]] koolkond, mis eristus täiesti uue [[põhiplaan]]i ja ruumiskeemi kasutuselevõtuga kirikuhoonetes. === Raška koolkond === Raška koolkonna ehitised hõlmavad Serbia vanimaid kirikuhooneid (erandiks [[9. sajand]]il ehitatud ''Petrova crkva'', Justinianuste dünastia perioodi stiilis klassikaline Bütsantsi [[ümarkirik]]), eelkõige [[Klooster|kloostri]]kirikud [[Studenica klooster|Studenica]], [[Žiča klooster|Žiča]], [[Mileševa klooster|Mileševa]], [[Sopoćani klooster|Sopoćani]] ja [[Gradaci klooster|Gradaci kloostris]]. Kunstikeskuseks oli Serbia vana pealinna [[Stari Ras]]i ümbrus [[Raszien]]is.<ref>[http://monumentaserbica.branatomic.com/mushushu/story.php?id=18 Svetozar Radojčić. Zreli raški stil (1200-1300). - Serbian Medieval Art]</ref> Kirikud olid ristikujulise [[põhiplaan]]iga [[kuppelbasiilika]]d. [[Studenica Jumalaema kirik]]ut peetakse hilisemate eeskujuks selle varaseimate ehitusjärkude uurimise alusel. Kui [[kuppel|kuppel]] välja arvata, on hooned ehitatud [[Romaani kunst|romaani]] vormides. Arvatavasti kandus romaanika Serbiasse [[Dalmaatsia]] rannikulinnade, eriti [[Dubrovnik|Dubrovniki]] ja [[Kotor (Montenegro)|Kotor]]i kaudu. Kirikute freskod Raška perioodil on kõrgetasemelise Bütsantsi kunsti näited. Iseloomulik on sinine või kuldne taust, nagu Studenica freskodel, ja [[Jeesuse ristilöömine|Kristuse ristilöömise]] kujutamine emotsionaalselt. Esineb ka rohelist taustavärvi, näiteks Kristuse haua juures seisval inglil Mileševos ja Sopoćani kloostri monumentaalsetel vararenessanslikel freskodel.<ref name="svetozar-r">[http://monumentaserbica.branatomic.com/mushushu/story.php?id=12 Svetozar Radojčić. The Golden Age of Wall Painting. - Serbian Medieval Art]</ref> <gallery> Studenica raspece.jpg|Studenica Jumalaema kiriku "Ristilöömine", 12. sajand Meister von Mileseva 001.jpg|Mileševo, ingel Kristuse haual, u 1230 Uspenje presvete Bogorodice - Sopocani.jpg|[[Jumalaema uinumine]], Sopocani, u 1260 Meister von Sopocani 001.jpg|[[Evangelistid]] Jumalaema uinumise freskol </gallery> === Makedoonia koolkond === 14. sajandi alguses lisandus romaanika mõjule Serbia arhitektuuris Bütsantsi kunsti tugevam mõju ning kunsti- ja arhitektuurikeskus nihkus [[Kosovo]]sse ja [[Makedoonia]]sse. Seal loodi põhilised Makedoonia koolkonna ehitised, silmapaistvaim neist [[Gračanica kloostrikirik]]. Milutini ajal ehitatud hoonete arhitektuuris on tunda Thessaloniki arhitektuurist lähtunud otsest Kreeka mõju. Serbiasse ehitati sel perioodil esimesed viiekuplilised kirikud. Viie kupliga [[ristkuppelkirik]]ud on [[Gračanica klooster|Gračanica]] kloostrikirik (1311–1321), [[Staro Nagoričane]] kloostrikirik (1317–1318) ja [[Bogorodica Ljeviška]] (1310–1313). Lisaks nendele leidub sellest perioodist siiski ka lihtsamaid kirikuid ainult ühe kupliga, nagu näiteks [[Lesnovo]] Püha Peaingel Miikaeli kirik ja [[Studenica klooster|Studenica kloostri]] kuninglik kabel ehk nn Kuningakirik. Palaiologoste renessanss Serbias avaldub eredaimalt freskomaalis, kuna Bütsantsist olid kuningas Milutini mõlemad õuemaalijad, [[Michael Astrapas]] ja [[Eustychios]]. Figuurid on dünaamilised ja detailirohked, kuid [[stilisatsioon|stiliseeritumad]] võrreldes Raška koolkonna freskodega. Serbia kloostrite maalijad olid [[Ohrid]]i maalikoolkonnast. [[Dečani klooster]] on erandlik: kuigi kirik ise on ehitatud [[Apuulia]] gooti arhitektuuri vormides ning kuulub rohkem Raška koolkonda, paigutuvad kiriku freskod stiililt ja figuuririkkuselt selgelt Makedoonia koolkonda, ehkki kvaliteedilt jäävad alla [[Bogorodica Ljeviška]] või [[Studenica Kuningakirik]]u või Gračanica kloostrikiriku freskodele.<ref name="svetozar-r" /> Ikoone on sellest perioodist säilinud vähe, näiteks viis elegantsete pikendatud figuuridega pühakuju Dečani kloostri [[ikonostaas]]is. Ohridis säilinud ikoonid on tähelepanuväärsed eriti rikkaliku kuldkrundi kasutuse poolest.<ref name="ReferenceA">[http://monumentaserbica.branatomic.com/mushushu/story.php?id=44 Svetozar Radojčić. ICONS FROM SOUTH EASTERN EUROPE AND SINAI : YUGOSLAVIA : Icon Painting from the 13th to the 17th Century. - Serbian Medieval Art]</ref> <gallery> Milutinst.jpg|[[Kteetor]]iportree Studenica Kuningakirikus, 14. sajand Decani_Ikonostase.jpg|Ikonostaas ja sepis[[lühter]] [[Dečani klooster|Dečani kloostrikirikus]], 1328–1335 Visoki Dečani, icons of St. Nicholas and Madonna and Child.jpg|Dečani kiriku ikoonid Zar Dušanilt, u 1350 </gallery> === Morava koolkond === Morava arhitektuurikoolkond on serbia keskaegse arhitektuuri viimane faas, mida iseloomustab eripärane kirikuruum ja fassaadi rikkalik välisilme, näiteks värviline [[telliskivi]]dekoor ja rohke [[madalreljeef]]ne [[skulptuur]]kaunistus. Stiilis leidub [[Áthos|Athos]]e kloostriarhitektuuri elemente, kuid sellest on tuletatud põhimõtteliselt uue kirikuehitusskeem suure [[narteks|eeskojaga]] lääneotsas ja [[trikonh]]i<nowiki/>kujulise kirikusaaliga, mida kroonib keskkuppel, sageli astmeliselt tõusvate [[zakomara]]de kohal. Stiil ulatus ka üle riigipiiride, jõudes [[Moldova]] ja [[Valahhia]] kloostriehitusse. Morava koolkonna ehitiste freskod ja ikoonid on taas realistlikuma kujutusviisiga, eristudes varasemast stilisatsioonist.<ref>[http://monumentaserbica.branatomic.com/mushushu/story.php?id=13 Svetozar Radojčić. The Art of Morava School. - Serbian Medieval Art]</ref><ref>[http://monumentaserbica.branatomic.com/mushushu/story.php?id=26 Svetozar Radojčić. The Frescoes of Kalenić. - Serbian Medieval Art]</ref> [[Kalenići klooster|Kalenići]] ja [[Manasija klooster|Manasija kloostrikirikute]] maalingud on elegantses stiilis, mida võib kõrvutada gooti maalikunsti parimate näidetega. Kalenići ja Manasija kloostrite pildiprogrammi võib vaadelda kui vararenessansi algust Serbia maalikunstis.<ref name="svetozar-r" /> 14. sajandi lõpu ja 15. sajandi [[ikoon]]ide hulgast on tähelepanuväärseimad [[Hilandari klooster|Hilandari kloostri]] suureformaadilised pühakujud.<ref name="ReferenceA" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] [[Kategooria:Serbia arhitektuur]] [[Kategooria:Serbia ajalugu]] re1lrm52e9t80qudps491knubys25nb 0 681694 7189957 7117131 2026-07-09T19:08:17Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ 7189957 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Tallinna piiramine | osa = [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastasest sõjast]] ja [[Liivi sõda|Liivimaa sõjast]] | pilt = Siege of Reval by the Russians.jpg | pildiallkiri = Tallinna piiramine 1577<ref name=":0" /> | aeg = 23. jaanuar – 15. märts [[1577]] | koht = [[Tallinn]] ja [[Harjumaa]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = | osaline1 = [[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriik]]<br>[[Pilt:Coat of arms of Tallinn (small).svg|30px]] [[Tallinna raad|Tallinna linn]] | osaline2 = [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Moskva tsaaririik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] [[Eestimaa kuberner]] [[Karl Henriksson Horn]]<br>[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] Tallinna Rootsi garnisoni ülem<ref name=":0" /> [[Henrik Klasson Horn]]<br>[[Pilt:Coat of arms of Tallinn (small).svg|30px]] [[Ivo Schenkenberg]] | väejuht2 = [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[vürst]] Feodor Ivanovitš Mstislavski <br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] bojaar [[vojevood]] Ivan Vassiljevitš Šeremetjev-Koltsov<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] vürst Nikita Primakov-Rostovski<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] vürst Dmitri Andrejevitš Šorletov<br> tatarlaste väejuht Bulat Muržhov | väejuht3 = | jõud1 = Tallinna Rootsi garnison<br> 5000 meest[[Maameeste lipkond]] 400 meest | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Tallinna piiramine''' oli 1577. aastal Moskva tsaaririigi vägede sõjaline Tallinna linna ebaõnnestunud vallutuskatse. 1575. aastal tegid Moskva tsaaririigi väed rüüsteretke [[Saaremaa ajalugu#Taani kuningriigis|Saare-]] ja [[Läänemaa]]le, esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid Padise ja Keila rannaga, laastasid Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Taani Kuressaare maakonda. [[1576]]. aastal olid [[Padise klooster|Padise kloostr]]i selle kaitsjad alla andnud ja loovutanud endise kloostri venelastele. 1576. aasta heinakuus rüüstasid Moskva tsaaririigi moskoviidid ja tatarlased Paidest ja Padisest, Tallinna ümbrust. 1577. aasta jaanuariks oli kõik senised Rootsi valduste Põhja-eesti tähtsamad tugipunktid venelaste käes v.a Tallinn ja Hiiumaa. 3. jaanuaril panid venelased laagri püsti praeguse Ülemiste kandis [[Lasnamäe kivimurd]]udes. 22. jaanuaril seadsid nad üles piiramislaagri ka Liivamägedel ehk praeguse Keskturu kandis. Piiramissuurtükivägi seati positsioonidele [[Tõnismägi (mägi)|Tõnismäe kõrgendik]]ule, kust sai sihtida otse [[Toompea allasum|Toompea]]le. Moskva tsaaririigi vägede lähenemisel Tallinnale said ka Rootsi väesalgad korralduse laastada Põhja-Eestit, et likvideerida võimalikud Moskva tsaaririigi vägede varustusallikad ja toiduvarud. [[1. veebruar]]il [[1577]]. aastal sõja käigus rüüstasid Tallinna piiravad Vene väed [[Pirita klooster|Pirita koostri]] ja põletasid selle lõplikult maha, lisaks kloostrile hävitati ka lähedal asunud kloostriasula. Moskoovia tatarlaste salgad ületasid ka jäätunud Soome lahe ning rüüstasid edela-Soome rannikul [[Ingå vald|Inko]] ja [[Porvoo]] vahelisel alal<ref>[[Kari Tarkiainen]], "Ruotsi, Suomi ja Venäjä 1478–1721". Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki 2022, ISBN 9518585741. DOJ: [https://oa.finlit.fi/books/m/10.21435/ht.286 SKS] s. 76</ref>. [[File:All-linna kindlustused10.JPG|pisi|left|150px|[[Kiek in de Kök]]i torn]] 1577. aasta [[23. jaanuar]]ist [[15. märts]]ini toimus Tallinna teine piiramine [[Ivan IV]] vägede poolt. [[Ivan Šeremetev]]i juhtimisel piiras Moskva tsaaririigi umbes 50 000-meheline vägi linna 50 suure ja väiksema kahuri ja mortiiriga, millest sai linna pommitada kivi- ja süütepommidega. Kivikuulidega püüti purustada kaitserajatisi, et linna pääseda. Raud- või malmkuulid aeti lõkkes tuliseks ja nendega siis lasti linna, et tekitada tulekahjusid. Venelaste suurtükitulest sai tugevalt purustatud [[Toompea]] nõlval asunud [[Tallinna linnamüür|linnamüür]]i [[Kiek in de Kök]]i torn, kuhu sõja mälestuseks müüriti tornipaigale sisse suured suurtükikuulid. Tallinna kaitsjal oli [[Toompea]]l 1000 Rootsi sõdurit ja 400 muud võitlejat. [[Tallinna all-linn]]a kaitsejõud koosnesid 500 sõdurist ning 4000 aadlikust, linlasest ja talupojast võitlejast. Ivo Schenkenbergi käsutada oli [[Maameeste lipkond|Maameeste lipkonna]] 400–500-meheline ratsasalk. Piirajad ehitasid linnamüüri ümber tugevad kindlustused ja piiramiskraavid, ning kasutasid ka minööre, kes kaevasid miinikäike linnamüüri juurde. Linnakaitsjad aga sooritasid väljatunge linnast ning hõivasid ka venelaste piiramiskindlustuse. 26. veebruaril, 2. märtsil sooritasid kaitsjad väljatunge linnast. 3. veebruaril tungisid Rootsi sõjasulased pealik Laurentz von Kolleniga 50 sõjasulasega venelaste kantsi, kust toodud ära üks välimadu ehk suurtükk<ref name=":0">Jüri Kivimäe, Uus allikas Tallinna piiramisest Liivimaa sõjas, [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]] 27 (31). Tallinn, 2016, lk. 179–191</ref>. [[Maameeste lipkond|Maameeste lipkonna]] väljatungi käigus sai 7. veebruaril 1577 haavata piiramisvägede juhataja abi [[Ivan Vassiljevitš Šeremetjev]], kes suri 10. veebruaril<ref>[http://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_biography/119295/ Ivan Vassiljevitš Šeremetjevi biograafia (vene keeles)]</ref>. [[9. märts]]i väljatungis aga sattus aga osa väljatunginuist lõksu ja rohkem kui 30 neist, sealhulgas ka linnapealik [[Claus Holste]], sai surma. 7 nädalat kestnud piiramise järel taganesid Moskva väed, äramineku järel aprillkuus anti Tallinnas kõigile sõjameestele, nimelt mõisameestele, [[Tingisõdur|tingisõdur]]itele, linnakodanikele ja vabadikele vaba voli venelase alla kuuluvaid Liivimaa maid rüüstata. Piiramise järel tabas linna taas taud, mis algas [[paast|paastu a]]jal kohe pärast moskoviidi vägede äraminekut ja kestis suvi läbi kuni [[Suvine peetripäev|Peetri ja Pauli päev]]ani<ref>[[Jüri Kivimäe]], [https://tuna.ra.ee/ratsanik-tuhkrul-hobusel-markmeid-ja-motteid-katkust-ammumuistsel-ajal-lk-2-9/ Ratsanik tuhkrul hobusel. Märkmeid ja mõtteid katkust ammumuistsel ajal], Tuna 2 / 2020, lk 2–9</ref>. {{Pooleli|aasta=2024|kuu=september}} ==Vaata ka== *[[Tallinna piiramine (1570–1571)]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Tallinna ajaloo lugemik. Dokumente 13.–20. sajandini. Toim. [[Lea Kõiv]]. Tallinn, 2014, lk. 150–156 == Välislingid == *[[Jüri Kivimäe]], [https://vikerraadio.err.ee/788335/eesti-lugu-tallinna-teine-piiramine-1 Tallinna teine piiramine 1], [[Eesti lugu]]. 16.03.2013 *Jüri Kivimäe, [https://vikerraadio.err.ee/788336/eesti-lugu-tallinna-teine-piiramine-2 Tallinna teine piiramine 2], Eesti lugu. 23.03.2013 *Jüri Kivimäe, Uus allikas Tallinna piiramisest Liivimaa sõjas, [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]] 27 (31). Tallinn, 2016, lk. 179–191 *[[Andres Adamson]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/120596122/liivi-soda-oli-klassikaline-hubriidsoda-miks-sai-tallinna-vallutamine-ivan-julmale-liiga-kovaks-pahkliks „Liivi sõda oli klassikaline hübriidsõda.“ Miks sai Tallinna vallutamine Ivan Julmale liiga kõvaks pähkliks? Tallinna piiramine 1577. aasta talvel], Forte.ee, 9.07.2026 [[Kategooria:Kahekümneviieaastane sõda]] [[Kategooria:16. sajand Tallinnas|16]] [[Kategooria:Piiramised]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:1577]] h05oqtdcqkwglgvol8nu2qydhr90qo0 7189964 7189957 2026-07-09T19:20:25Z NOSSER 8097 7189964 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Tallinna piiramine | osa = [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastasest sõjast]] ja [[Liivi sõda|Liivimaa sõjast]] | pilt = Siege of Reval by the Russians.jpg | pildiallkiri = Tallinna piiramine 1577<ref name=":0" /> | aeg = 23. jaanuar – 15. märts [[1577]] | koht = [[Tallinn]] ja [[Harjumaa]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = | osaline1 = [[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriik]]<br>[[Pilt:Coat of arms of Tallinn (small).svg|30px]] [[Tallinna raad|Tallinna linn]] | osaline2 = [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Moskva tsaaririik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] [[Eestimaa kuberner]] [[Karl Henriksson Horn]]<br>[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] Tallinna Rootsi garnisoni ülem<ref name=":0" /> [[Henrik Klasson Horn]]<br>[[Pilt:Coat of arms of Tallinn (small).svg|30px]] [[Ivo Schenkenberg]] | väejuht2 = [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[vürst]] Feodor Ivanovitš Mstislavski <br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] bojaar [[vojevood]] Ivan Vassiljevitš Šeremetjev-Koltsov<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] vürst Nikita Primakov-Rostovski<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] vürst Dmitri Andrejevitš Šorletov<br> tatarlaste väejuht Bulat Muržhov | väejuht3 = | jõud1 = Tallinna Rootsi garnison<br> 5000 meest <br> [[Maameeste lipkond]] 400 meest | jõud2 = ca 12 200<ref>[[Andres Adamson]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/120596122/liivi-soda-oli-klassikaline-hubriidsoda-miks-sai-tallinna-vallutamine-ivan-julmale-liiga-kovaks-pahkliks „Liivi sõda oli klassikaline hübriidsõda.“ Miks sai Tallinna vallutamine Ivan Julmale liiga kõvaks pähkliks? Tallinna piiramine 1577. aasta talvel], Forte.ee, 9.07.2026</ref> | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Tallinna piiramine''' oli 1577. aastal Moskva tsaaririigi vägede sõjaline Tallinna linna ebaõnnestunud vallutuskatse. 1575. aastal tegid Moskva tsaaririigi väed rüüsteretke [[Saaremaa ajalugu#Taani kuningriigis|Saare-]] ja [[Läänemaa]]le, esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid Padise ja Keila rannaga, laastasid Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Taani Kuressaare maakonda. [[1576]]. aastal olid [[Padise klooster|Padise kloostr]]i selle kaitsjad alla andnud ja loovutanud endise kloostri venelastele. 1576. aasta heinakuus rüüstasid Moskva tsaaririigi moskoviidid ja tatarlased Paidest ja Padisest, Tallinna ümbrust. 1577. aasta jaanuariks oli kõik senised Rootsi valduste Põhja-eesti tähtsamad tugipunktid venelaste käes v.a Tallinn ja Hiiumaa. 3. jaanuaril panid venelased laagri püsti praeguse Ülemiste kandis [[Lasnamäe kivimurd]]udes. 22. jaanuaril seadsid nad üles piiramislaagri ka Liivamägedel ehk praeguse Keskturu kandis. Piiramissuurtükivägi seati positsioonidele [[Tõnismägi (mägi)|Tõnismäe kõrgendik]]ule, kust sai sihtida otse [[Toompea allasum|Toompea]]le. Moskva tsaaririigi vägede lähenemisel Tallinnale said ka Rootsi väesalgad korralduse laastada Põhja-Eestit, et likvideerida võimalikud Moskva tsaaririigi vägede varustusallikad ja toiduvarud. [[1. veebruar]]il [[1577]]. aastal sõjakäigu käigus rüüstasid Tallinna piiravad Vene väed [[Pirita klooster|Pirita koostri]] ja põletasid selle lõplikult maha, lisaks kloostrile hävitati ka lähedal asunud kloostriasula. Moskoovia tatarlaste salgad ületasid [[Prangli saar]]e juurest üle jäätunud Soome lahe kus [[Helsingi]]t ja [[Porvoo]]d ei suudetud vallutada, kuid rüüstasid edela-Soome rannikul [[Uusimaa (ajalooline maakond)|Uusimaa]]l, [[Ingå vald|Inko]] ja [[Porvoo]] vahelisel alal<ref>[[Kari Tarkiainen]], "Ruotsi, Suomi ja Venäjä 1478–1721". Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki 2022, ISBN 9518585741. DOJ: [https://oa.finlit.fi/books/m/10.21435/ht.286 SKS] s. 76</ref>. [[File:All-linna kindlustused10.JPG|pisi|left|150px|[[Kiek in de Kök]]i torn]] 1577. aasta [[23. jaanuar]]ist [[15. märts]]ini toimus Tallinna teine piiramine [[Ivan IV]] vägede poolt. [[Ivan Šeremetev]]i juhtimisel piiras Moskva tsaaririigi umbes 50 000-meheline vägi linna 50 suure ja väiksema kahuri ja mortiiriga, millest sai linna pommitada kivi- ja süütepommidega. Kivikuulidega püüti purustada kaitserajatisi, et linna pääseda. Raud- või malmkuulid aeti lõkkes tuliseks ja nendega siis lasti linna, et tekitada tulekahjusid. Venelaste suurtükitulest sai tugevalt purustatud [[Toompea]] nõlval asunud [[Tallinna linnamüür|linnamüür]]i [[Kiek in de Kök]]i torn, kuhu sõja mälestuseks müüriti tornipaigale sisse suured suurtükikuulid. Tallinna kaitsjal oli [[Toompea]]l 1000 Rootsi sõdurit ja 400 muud võitlejat. [[Tallinna all-linn]]a kaitsejõud koosnesid 500 sõdurist ning 4000 aadlikust, linlasest ja talupojast võitlejast. Ivo Schenkenbergi käsutada oli [[Maameeste lipkond|Maameeste lipkonna]] 400–500-meheline ratsasalk. Piirajad ehitasid linnamüüri ümber tugevad kindlustused ja piiramiskraavid, ning kasutasid ka minööre, kes kaevasid miinikäike linnamüüri juurde. Linnakaitsjad aga sooritasid väljatunge linnast ning hõivasid ka venelaste piiramiskindlustuse. 26. veebruaril, 2. märtsil sooritasid kaitsjad väljatunge linnast. 3. veebruaril tungisid Rootsi sõjasulased pealik Laurentz von Kolleniga 50 sõjasulasega venelaste kantsi, kust toodud ära üks välimadu ehk suurtükk<ref name=":0">Jüri Kivimäe, Uus allikas Tallinna piiramisest Liivimaa sõjas, [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]] 27 (31). Tallinn, 2016, lk. 179–191</ref>. [[Maameeste lipkond|Maameeste lipkonna]] väljatungi käigus sai 7. veebruaril 1577 haavata piiramisvägede juhataja abi [[Ivan Vassiljevitš Šeremetjev]], kes suri 10. veebruaril<ref>[http://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_biography/119295/ Ivan Vassiljevitš Šeremetjevi biograafia (vene keeles)]</ref>. 8. märtsil põletasid venelased [[Tallinna sadam]]as jäävangis olnud laevad. [[9. märts]]i väljatungis aga sattus aga osa väljatunginuist lõksu ja rohkem kui 30 neist, sealhulgas ka linnapealik [[Claus Holste]], sai surma. 11. märtsil jätsidki moskoviidid kaitsjate tule all maha oma peapositsiooni, kaks kantsi [[Tõnismägi (mägi)|Tõnismäel]], 13. märtsil aga süütasid ülejäänud laagrid ning asusid koduteele. 7 nädalat kestnud piiramise järel taganesid Moskva väed, äramineku järel aprillkuus anti Tallinnas kõigile sõjameestele, nimelt mõisameestele, [[Tingisõdur|tingisõdur]]itele, linnakodanikele ja vabadikele vaba voli venelase alla kuuluvaid Liivimaa maid rüüstata. Piiramise järel tabas linna taas taud, mis algas [[paast|paastu a]]jal kohe pärast moskoviidi vägede äraminekut ja kestis suvi läbi kuni [[Suvine peetripäev|Peetri ja Pauli päev]]ani<ref>[[Jüri Kivimäe]], [https://tuna.ra.ee/ratsanik-tuhkrul-hobusel-markmeid-ja-motteid-katkust-ammumuistsel-ajal-lk-2-9/ Ratsanik tuhkrul hobusel. Märkmeid ja mõtteid katkust ammumuistsel ajal], Tuna 2 / 2020, lk 2–9</ref>. {{Pooleli|aasta=2024|kuu=september}} ==Vaata ka== *[[Tallinna piiramine (1570–1571)]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Tallinna ajaloo lugemik. Dokumente 13.–20. sajandini. Toim. [[Lea Kõiv]]. Tallinn, 2014, lk. 150–156 == Välislingid == *[[Jüri Kivimäe]], [https://vikerraadio.err.ee/788335/eesti-lugu-tallinna-teine-piiramine-1 Tallinna teine piiramine 1], [[Eesti lugu]]. 16.03.2013 *Jüri Kivimäe, [https://vikerraadio.err.ee/788336/eesti-lugu-tallinna-teine-piiramine-2 Tallinna teine piiramine 2], Eesti lugu. 23.03.2013 *Jüri Kivimäe, Uus allikas Tallinna piiramisest Liivimaa sõjas, [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]] 27 (31). Tallinn, 2016, lk. 179–191 *[[Andres Adamson]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/120596122/liivi-soda-oli-klassikaline-hubriidsoda-miks-sai-tallinna-vallutamine-ivan-julmale-liiga-kovaks-pahkliks „Liivi sõda oli klassikaline hübriidsõda.“ Miks sai Tallinna vallutamine Ivan Julmale liiga kõvaks pähkliks? Tallinna piiramine 1577. aasta talvel], Forte.ee, 9.07.2026 [[Kategooria:Kahekümneviieaastane sõda]] [[Kategooria:16. sajand Tallinnas|16]] [[Kategooria:Piiramised]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:1577]] 61j603uxvwlo0pucnxyyuo0zs254ofi 0 682237 7189986 6933664 2026-07-09T20:23:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189986 wikitext text/x-wiki [[Fail:The Data Lifecycle.jpg|alt=|pisi|Andmete elutsükkel (data lifecycle)]]'''Andmete elutsükkel''' (inglise keeles ''data lifecycle'') on protsess, mille käigus andmeid hallatakse<ref name="statistikaamet">{{Cite web |url=https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmehaldus |title=Statistikaamet - Andmehaldus |website=Statistikaamet |Kasutatud= 15. november 2024}}</ref> ja töödeldakse alates nende loomise hetkest kuni turvalise hävitamiseni. Elutsükkel koosneb järjestikustest etappidest, nagu andmete loomine, salvestamine, töötlemine, analüüs, kasutamine ja hävitamine.<ref name="statistikaamet" /> Igas etapis tagatakse andmete kvaliteet, turvalisus ja kättesaadavus, et toetada organisatsiooni eesmärke ja minimeerida riske. Hästi korraldatud andmete elutsükkel võimaldab organisatsioonidel teha teadlikke otsuseid, järgida [[Regulatiivne|regulatiivseid]] nõudeid <ref>{{Cite web |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 |title=Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data (General Data Protection Regulation) |website=EUR-Lex |access-date=2024-11-15}}</ref> ja kasutada andmeid maksimaalse kasu saamiseks. == Andmete elutsükli peamised etapid == === '''Andmete loomine ja kogumine''' === Andmete elutsükkel algab andmete loomise või kogumisega. [[Andmed|Andmeid]] (andmed on tihti [[informatsioon]]i sünonüüm) saab luua ja koguda mitmesuguste allikate kaudu, sealhulgas [[Küsitlus|küsitlused]] ja uuringud, [[Andur|andurid]] ja masinad, käsitsi andmesisestus. <br> • '''Küsitlused ja uuringud:''' andmete kogumine uuringute ja küsitluste kaudu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hassan |eesnimi=Muhammad |kuupäev=2024-03-26 |pealkiri=Data Collection - Methods Types and Examples |url=https://researchmethod.net/data-collection/ |vaadatud=2024-11-16 |väljaanne=Research Method |keel=en-US}}</ref> Oluline on juba andmete loomise etapis tagada nende täpsus ja usaldusväärsus. Vigased või ebatäpsed andmed võivad mõjutada kogu järgnevat elutsüklit ja viia valeotsusteni<ref>Statistikaamet. (2024). Andmehaldus. https://www.stat.ee/et/uudised/artikkel-2020-08-10-statistika-on-teadus-mis-baseerub-andmete-usaldusvaarusel Statistikaamet. Vaadatud 2.oktoober 2024</ref> <br> • '''Andurid ja masinad''': reaalajas andmete kogumine erinevatest seadmetest, näiteks [[Nutistu|asjade internet]] [[IoT]] (''Internet of Things'') seadmed, sealhulgas temperatuuriandurid, rõhuandurid, õhukvaliteedi monitorid, veekvaliteedi andurid ja GPS-jälgijad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-13 |pealkiri=How IoT Data Collection Works [Complete Guide 2024] - DusunIoT |url=https://www.dusuniot.com/blog/iot-data-collection/ |vaadatud=2024-11-16 |keel=en-US |arhiivimisaeg=2024-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241011092308/https://www.dusuniot.com/blog/iot-data-collection/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <br> • '''Käsitsi andmesisestus''': on protsess, mille käigus andmeid sisestatakse käsitsi inimese poolt [[Arvutisüsteem|arvutisüsteemidesse]], [[Andmebaas|andmebaasidesse]] või [[Tarkvararakendus|tarkvararakendustesse]]. See meetod hõlmab sageli andmete [[Digitaliseerimine|digitaliseerimist]] ehk füüsiliste dokumentide teisendamist digitaalsetesse vormingutesse või andmete sisestamist [[süsteem|süsteemidesse]], samuti sisestatud andmete täpsuse kontrollimist. Käsitsi andmesisestust kasutatakse sageli väiksemates ettevõtetes, kus ei pruugi olla [[Ressursid|ressursse]] [[automatiseeritud]] süsteemide rakendamiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-06-14 |pealkiri=Manual Data Entry - Challenges, Types, and Automation in 2024 |url=https://nanonets.com/blog/manual-data-entry/ |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=Nanonets Blog {{!}} AI Document Processing & Workflow Automation |keel=en |arhiivimisaeg=2024-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241105011046/https://nanonets.com/blog/manual-data-entry/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === '''Andmete salvestamine''' === Kui andmed on loodud, tuleb need turvaliselt ja hõlpsasti kättesaadavasse asukohta salvestada.<ref>{{Netiviide | URL=https://novian.ee/lahendused-ja-teenused/andmete-varundamine-taastamine-arhiveerimine-ja-salvestamine/ | Pealkiri=Andmete varundamine, taastamine, arhiveerimine ja salvestamine | Väljaandja=Novian | Kasutatud= 7. oktoober 2024}}</ref> Andmete salvestamiseks kasutatakse erinevaid keskkondi, nagu andmebaasid, pilveteenused, füüsilised serverid. <br> • '''Andmebaasid:''' sobivad [[Struktureeritud andmed|struktureeritud andmete]] salvestamiseks, näiteks [[Relatsioonandmebaas|relatsioonilised andmebaasid]], mis võimaldavad tõhusat andmete haldamist ja päringuid. <br> • '''Pilveteenused:''' pakuvad paindlikke ja kohaldatavaid salvestuslahendusi. Pilveteenused on kasulikud ettevõtetele, kellel on vajadus kiiresti kohandada salvestusmahtu vastavalt andmete kogusele.<ref>{{Netiviide | URL=https://digipro.geenius.ee/blogi/pilvio-pilveblogi/pilveteenuse-anatoomia-iga-pilv-pole-icloud-ja-koik-muu-mida-vaja-teada/ | Pealkiri=Pilveteenuse anatoomia: iga pilv pole iCloud ja kõik muu, mida vaja teada | Väljaandja=Geenius | Kasutatud= 7. oktoober 2024}}</ref> <br> • '''Füüsilised serverid:''' võimaldavad suuremat turvalisust ja kontrolli, kuid vajavad rohkem hooldust ja ressursse. See valik sobib hästi ettevõtetele, kellel on ranged andmekaitsenõuded või kes soovivad hoida andmeid oma [[Infrastruktuur|infrastruktuuris]].<ref>{{Viide |pealkiri=Server |kuupäev=2022-06-30 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Server |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-11-27}}</ref> Salvestamise etapis on oluline tagada andmete turvalisus.<ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Andmeturve | Pealkiri=Andmete turvalisus | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> See hõlmab: *'''varukoopiate loomist''', et vältida andmekadu ja tagada andmete kättesaadavus igal ajal, sealhulgas tehniliste rikete korral.<ref>{{Cite web |url=https://meybo.ee/kasulikku/varukoopiad-on-vajalikud/ |title=Varukoopiad - miks need on vajalikud? |website=Meybo |access-date=7 October 2024}}</ref> *'''andmete [[Krüpteerimine|krüpteerimis]]'''[[Krüpteerimine|t]], kaitsmaks andmeid [[Volitamata juurdepääs|volitamata juurdepääsu]] eest nii salvestamisel kui ka edastamisel.<ref>tGoswami, P., Faujdar, N., Debnath, S., Khan, A. K., & Singh, G. (2024). Investigation on storage level data integrity strategies in cloud computing: classification, security obstructions, challenges and vulnerability. Journal of Cloud Computing Advances Systems and Applications, 13(1). https://link-springer-com.ezproxy.utlib.ut.ee/article/10.1186/s13677-024-00605-z#Bib1 https://doi.org/10.1186/s13677-024-00605-zVaadatud 3. oktoober 2024</ref> ===Andmete töötlemine ja analüüs === Kui andmed on salvestatud, algab nende [[töötlemine]] ja [[analüüs]], mille eesmärgiks on muuta [[toorandmed]] väärtuslikuks ja kasutatavaks teabeks ( antud kontekstis kasutatakse teavet ka [[Informatsioon|informatsiooni]] või info sünonüümina). Selle etapi kaudu luuakse andmetest teadmised, mis toetavad [[Otsustusprotsess|otsustusprotsessi]] ja [[Strateegia|strateegilisi]] eesmärke.<ref>{{Viide |pealkiri=Andmete eeltöötlemine |kuupäev=2024-08-29 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Andmete_eelt%C3%B6%C3%B6tlemine |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-11-27}}</ref> Peamised sammud selles etapis on järgmised: <br> • '''Andmete puhastamine:''' andmete korrastamine ja vigade kõrvaldamine, sealhulgas puuduvate või ebaoluliste andmepunktide tuvastamine ja asendamine. <br> • '''Andmete transformeerimine:''' andmete vormindamine või teisendamine vajalikule kujule või [[Formaat|formaadile]] vastavalt [[Analüüs|analüüsi]] või [[Süsteem|süsteemi]] nõuetele (näiteks andmete [[Standardimine|standardiseerimine]] ühikute ühtlustamiseks või [[normaliseerimine]] [[Andmebaas|andmebaaside]] [[Efektiivsus|efektiivsuse]] parandamiseks).<ref>{{Netiviide | URL=https://www.sprinkledata.com/blogs/what-is-data-transformation-process-techniques-stages-and-tools-used | Pealkiri=What is Data Transformation? Process, Techniques, Stages, and Tools Used | Väljaandja=SprinkleData | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> <br> • '''Analüüsimeetodid''' hõlmavad [[Statistiline|statistilisi]] meetodeid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-30 |pealkiri=7 Statistical Analysis Methods Beginners Should Know |url=https://www.coursera.org/articles/statistical-analysis-methods |vaadatud=2024-11-16 |väljaanne=Coursera |keel=en}}</ref>, [[Masinõppimine|masinõppe]] mudeleid ja [[andmeanalüütika]] tööriistu. Statistilised meetodid aitavad tuvastada mustreid ja kirjeldada andmeid, masinõpe mudelid võimaldavad [[Prognoos|prognoosida]] tulemusi ning analüütika tööriistad toetavad strateegiliste otsuste tegemist. Töötlemise ja analüüsi tulemusena [[Süntees|sünteesitakse]] andmed väärtuslikuks teabeks, mis võimaldab ettevõtetel ja organisatsioonidel teha teadlikke otsuseid ja suurendada efektiivsust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-02 |pealkiri=What Is Data Analysis? (With Examples) |url=https://www.coursera.org/articles/what-is-data-analysis-with-examples |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=Coursera |keel=en}}</ref> === Andmete jagamine ja levitamine === Andmete jagamine on protsess, mille käigus edastatakse töödeldud andmeid erinevatele osapooltele, olgu selleks organisatsiooni sisesed või välised sihtrühmad. Tõhus ja turvaline andmete jagamine aitab organisatsioonidel saavutada oma strateegilisi eesmärke ning suurendada usaldust partnerite ja klientide seas.<ref>{{Netiviide | URL=https://www.gdpr-advisor.com/navigating-third-party-data-sharing-and-transfers-in-the-age-of-gdpr/ | Pealkiri=Navigating Third-Party Data Sharing and Transfers in the Age of GDPR | Väljaandja=GDPR Advisor | Kasutatud=8. oktoober 2024}}</ref> Samal ajal tuleb järgida [[Turvalisus|turvalisuse]], [[Konfidentsiaalsus|konfidentsiaalsuse]] ja [[Seadusandlus|seadusandluse]] nõudeid. '''Andmete jagamine toimub kahes peamises kontekstis:''' <br> • '''Sisemiselt:''' organisatsiooni sees erinevate osakondade või töötajate vahel, tagades, et juurdepääs on piiratud ainult vajalike isikutega. Näiteks võivad turundusosakond ja müügiosakond jagada klientide andmeid, et parendada kliendikogemust. <br> • '''Väliselt:''' teistele organisatsioonidele, partneritele või [[avalikkus]]ele. Näiteks teadusprojektid jagavad uurimistulemusi koostööpartneritega või avaldavad avatud andmeid teadusuuringuteks. Selles etapis tuleb tagada, et andmeid jagatakse turvaliselt ja et säiliks nende konfidentsiaalsus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ettevõtetevaheline andmete jagamine: Küsimused ja vastused {{!}} Shaping Europe’s digital future |url=https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/faqs/business-government-data-sharing-questions-and-answers |vaadatud=2024-11-18 |väljaanne=digital-strategy.ec.europa.eu |keel=et}}</ref> '''Andmete jagamise peamised põhimõtted''': *'''Andmete klassifitseerimine:'''<ref>{{Viide |pealkiri=Klassifikatsioon |kuupäev=2023-07-07 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Klassifikatsioon |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-11-27}}</ref> andmete jagamise eelduseks on tundlikkuse taseme määratlemine. Tundlikud andmed (nt [[isikuandmed]], tervise- ja [[finantsandmed]]) vajavad rangemaid turvameetmeid, samas kui avalikud andmed võivad olla vabamalt kättesaadavad. *'''Juurdepääsukontroll:''' tagatakse, et andmetele pääsevad ligi ainult volitatud isikud, kasutades [[Rollipõhine juurdepääsukontroll(RBAC)|rollipõhist juurdepääsukontrolli (RBAC)]].<ref>{{Viide |pealkiri=Role-based access control |kuupäev=2024-11-14 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Role-based_access_control |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-27}}</ref> See aitab piirata ligipääsu andmetele vastavalt töötajate või partnerite ametikohustustele ning vähendab volitamata juurdepääsu riski. *'''Pseudonüümimine ja anonüümimine:''' [[Isikuandmed|Isikuandmete]] jagamisel väliste osapooltega kasutatakse sageli pseudonüümimist või anonüümimist. [[Pseudonüüm|Pseudonüümimine]] asendab andmesubjektiga seotud andmed koodidega, samas kui [[anonüümimine]] eemaldab igasuguse isikuga seostatava teabe. Need meetodid on eriti olulised tundlike andmete puhul.<ref>{{Netiviide | URL=https://www.digitalguardian.com/blog/what-sensitive-data-whats-sensitive-what-isnt | Pealkiri=What is Sensitive Data? What's Sensitive and What Isn't? | Väljaandja=Digital Guardian | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref><ref>{{Netiviide | URL=https://www.ibm.com/think/topics/data-sharing | Pealkiri=Data Sharing | Väljaanne=IBM | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> *'''Krüpteerimine:''' andmete kaitsmiseks kasutatakse tugevaid [[Krüpteerimisalgoritm|krüpteerimisalgoritme]]. [[Krüpteerimine]] tagab, et andmeid ei saa loata lugeda ega muuta, olgu need edastamisel (näiteks [[HTTPS]] või [[Virtuaalne privaatvõrk|VPN]]-i kaudu) või puhkeolekus. '''Nõuded andmete jagamisel:''' *'''Turvalisus:''' andmete edastamisel tuleb kasutada turvalisi ühendusi, nagu HTTPS või VPN<ref>{{Netiviide |kuupäev=28. september 2021 |pealkiri=Selecting and Hardening Remote Access VPN Solutions |url=https://media.defense.gov/2021/Sep/28/2002863184/-1/-1/0/CSI_SELECTING-HARDENING-REMOTE-ACCESS-VPNS-20210928.PDF |vaadatud=10. oktoobril 2024}}</ref> ja kehtestada ligipääsupiirangud, mis takistavad volitamata juurdepääsu. *'''Konfidentsiaalsus:'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil {{!}} Statistikaamet |url=https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=www.stat.ee |keel=et}}</ref>andmete jagamisel tuleb tagada, et isikuandmeid käsitletakse privaatsust säilitades. Vajadusel rakendatakse anonüümimist või pseudonüümimist, eriti tundlike andmete, nagu tervise- ja finantsandmete, korral. *'''Seadusandluse järgimine:''' andmete jagamisel tuleb järgida kohalikke ja rahvusvahelisi [[Andmekaitseseadus|andmekaitseseadusi]]. Näiteks nõuab Euroopa Liidu üldine andmekaitsemäärus ([[GDPR]])<ref>{{Netiviide |pealkiri=Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) {{!}} EUR-Lex |url=https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/general-data-protection-regulation-gdpr.html |vaadatud=2024-11-18 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |keel=en}}</ref> andmete töötlemisel isikute privaatsuse kaitset, samas kui Ameerika Ühendriikides reguleerib California tarbijate privaatsuse seadus (CCPA)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-10-15 |pealkiri=California Consumer Privacy Act (CCPA) |url=https://oag.ca.gov/privacy/ccpa |vaadatud=2024-11-18 |väljaanne=State of California - Department of Justice - Office of the Attorney General |keel=en}}</ref> tarbijate õigusi andmete kasutamise osas. <br> '''Andmete jagamise tähtsus.''' Andmete jagamine on hädavajalik tänapäeva digitaalses ja koostööpõhises maailmas, kuid see eeldab hoolikalt läbimõeldud turvameetmete rakendamist. Õigesti korraldatud andmete jagamine toetab organisatsiooni efektiivsust, tagab vastavuse seadusandlusele ja aitab säilitada usaldust partnerite ning klientide seas. === Andmete säilitamine ja arhiveerimine === Andmete [[Säilitamine (arhiivindus)|säilitamine]] ja [[arhiveerimine]] on kaks olulist protsessi, mis tagavad, et andmed on kättesaadavad ka tulevikus, kui neid on vaja. Need protsessid on eriti tähtsad organisatsioonidele, kes peavad järgima [[Regulatiivne nõue|regulatiivseid nõudeid]] ja tagama andmete [[Terviklikkus|terviklikkuse]] pika aja jooksul. '''Säilitamine:''' andmete aktiivne haldamine ja kättesaadavaks tegemine igapäevasteks või sagedasteks kasutusvajadusteks. *Aktiivne juurdepääs: andmeid hoitakse süsteemides juurdepääsetavatena, kus neile on vajadusel kiire ja lihtne [[juurdepääs]] *Lühiajaline kasutus: kasutatakse andmete puhul, mida võidakse lähitulevikus vajada, näiteks jooksva töö või projektide raames. '''Arhiveerimine''': hõlmab andmete pikaajalist säilitamist vähemaktiivsetes ja kuluefektiivsetes säilitussüsteemides. Seda tehakse peamiselt andmete ajaloolise, [[Õiguslik alus|õigusliku]] või [[Auditeerimine|auditeerimise]] vajaduse jaoks. *Pikaajaline säilitamine: andmed liiguvad vähemaktiivsetesse säilituskohtadesse, kus neile on harvem [[juurdepääs]]. *Kasutusvajadus: arhiveeritud andmed säilivad juhtudeks, kus neid on tarvis hilisemaks analüüsiks või seaduslikuks vastavuseks.'''Poliitikad ja nõuded.''' Säilitamine ja arhiveerimine toimub vastavalt organisatsiooni [[poliitika]]tele ja [[regulatiiv]]setele [[nõue]]tele, et andmed oleksid kättesaadavad ka hiljem, kui neid on vaja, näiteks [[Audit|auditeerimiseks]] või [[Õiguslik alus|õiguslikel]] [[Eesmärk|eesmärkidel]]. *'''Organisatsiooni poliitikad:''' säilitamise ja arhiveerimise protsessid peavad vastama organisatsiooni sisemistele poliitikatele, mis määravad, kui kaua ja millistel tingimustel andmeid säilitatakse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is a Data Retention Policy? Best Practices + Template |url=https://drata.com/blog/data-retention-policy |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=drata.com |keel=en}}</ref> *'''Regulatiivsed nõuded:''' Paljudes valdkondades on seadusandlikud nõuded, mis määravad kindlaks andmete säilitamise minimaalse aja ja tingimused, näiteks [[Finantsandmed|finantsandmete]] või [[Isikuandmed|isikuandmete]] puhul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kui kaua me tohime andmeid hoida ja kas me peame neid ajakohastama? - Euroopa Komisjon |url=https://commission.europa.eu/law/law-topic/data-protection/reform/rules-business-and-organisations/principles-gdpr/how-long-can-data-be-kept-and-it-necessary-update-it_et |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=et}}</ref> === Andmete hävitamine === Andmete hävitamine on andmete elutsükli viimane etapp, mis toimub siis, kui andmed ei ole enam vajalikud või nende säilitamine ei ole enam põhjendatud. Hävitamise eesmärk on tagada, et andmeid ei saaks taastada ega väärkasutada.<ref name="Varonis">[https://www.varonis.com/blog/data-lifecycle-management Data lifecycle management: Definition, benefits, and best practices]. Varonis. Vaadatud 10. oktoober 2024.</ref> See protsess peab olema turvaline ja põhjalik, järgides õiguslikke ja regulatiivseid nõudeid, et vältida võimalikke andmelekkimisi. '''Hävitamise meetodid.''' *Füüsiline hävitamine: andmekandjate, näiteks kõvaketaste purustamine. *Digitaalne hävitamine: andmete kustutamine ja üle kirjutamine, et vältida nende taastamist. '''Õiguslik ja regulatiivne raamistik.''' Hävitamise etapis on oluline järgida rahvusvahelisi ja riiklikke andmekaitseseadusi, näiteks: *[[GDPR]]: Euroopa Liidu üldine andmekaitsemäärus nõuab, et isikuandmed tuleb hävitada, kui need ei ole enam vajalikud eesmärkidel, milleks need koguti. See hõlmab ka õigust olla unustatud, mis annab isikutele õiguse nõuda nende andmete kustutamist.<ref>{{Viide |pealkiri=General Data Protection Regulation |kuupäev=2024-11-07 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/General_Data_Protection_Regulation |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-27}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Artikkel 17 – Õigus andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“) |url=https://gdprinfo.eu/et/et-article-17 |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=gdprinfo.eu}}</ref><ref name="ERIC">[https://files.eric.ed.gov/fulltext/ED585293.pdf Exploring Data Lifecycle Management: Issues, Challenges, and Best Practices]. ERIC. vaadatud 10. oktoober 2024.</ref> *[[:en:ISO/IEC_27001|ISO/IEC 27001]]: see rahvusvaheline turvastandard sätestab nõuded infoturbe juhtimissüsteemile (ISMS), sealhulgas andmete hävitamise protsessidele, et tagada teabe konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-16 |pealkiri=ISO 27001 standard - KPMG Eestis |url=https://kpmg.com/ee/et/home/services/advisory/iso-27001-standard.html |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=KPMG |keel=et-EE |arhiivimisaeg=2024-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241213123218/https://kpmg.com/ee/et/home/services/advisory/iso-27001-standard.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Vaata ka== * [[andmekaitse]] * [[andmeturve]] * [[andmestumine]] * [[andmehaldusplaan]] * [[isikuandmed]] * [[GDPR]] * [[privaatsus]] * [[arhiveerimine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Shah, S. I. H., Peristeras, V., & Magnisalis, I. (2021). DaLiF: a data lifecycle framework for data-driven governments. Journal of Big Data, 8(1), 89. https://doi.org/10.1186/s40537-021-00481-3 * Redpanda. (2024). Data lifecycle management—Stages, patterns, and technologies. Redpanda Guides. https://www.redpanda.com/guides/fundamentals-of-data-engineering-data-lifecycle-management * Robb, D. (2023). The 5 Stages of Data Lifecycle Management. Datamation. https://www.datamation.com/big-data/data-lifecycle-phases/ * Varonis. (2023). Data lifecycle management: Definition, benefits, and best practices. Varonis. https://www.varonis.com/blog/data-lifecycle-management * Zendata. (i.a.). Stages of data lifecycle management. Zendata. https://www.zendata.dev/post/stages-of-data-lifecycle-management == Välislingid == * https://sisu.ut.ee/minuandmed/Kus on minu andmed? * [https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmete_tootleja_uldjuhend.pdf Isikuandmete töötleja üldjuhend] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023011 Riigi Teataja akt 111032023011] * [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/126022019002?leiaKehtiv Riigiteataja: 126022019002] – seadusandlik akt. * [https://www.edpb.europa.eu/sme-data-protection-guide/secure-personal-data_et Euroopa Andmekaitsenõukogu juhend: Kuidas kaitsta isikuandmeid (eesti keeles)] * https://www.ria.ee/Riigi Infosüsteemi Amet * https://www.aki.ee/Andmekaitse Inspektsioon [[Kategooria:Andmehaldus]] o30qqp0bn2ampaqsanx35vl5yqatrmo 0 685198 7189918 7186519 2026-07-09T17:48:04Z ~2026-37926-74 232792 7189918 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} {{Viitamata|aasta=2025|kuu=jaanuar}} Allpool on täielik ülevaade [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]e ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, mida [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]] on külastanud: * '''Üks''': [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Austria]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Filipiinid]], [[Ghana]], [[Hiina]], [[Iisrael]], [[India]], [[Jaapan]], [[Kasahstan]], [[Katar]], [[Kolumbia]], [[Kosovo]], [[Kuveit]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Maroko]], [[Mehhiko]], [[Montenegro]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Pakistan]], [[Palestiina]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rootsi]], [[Serbia]], [[Singapur]], [[Sloveenia]], [[Usbekistan]] ja [[Vatikan]] * '''Kaks''': [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Egiptus]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Iirimaa]], [[Itaalia]], [[Kanada]], [[Moldova]], [[Saudi Araabia]], [[Soome]], [[Šveits]] ja [[Türkmenistan]] * '''Kolm''': [[Albaania]], [[Eesti]], [[Jordaania]] ja [[Türgi]] * '''Neli''': [[Ameerika Ühendriigid]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Taani]] ja [[Ukraina]] * '''Viis''': [[Küpros]] ja [[Luksemburg]] * '''Kuus''': [[Prantsusmaa]] * '''Seitse''': [[Saksamaa]] * '''Nelikümmend kaks''': [[Belgia]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 1.–2. detsember 2024 || [[Kaja Kallas]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis]]e, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk]]iga, et avaldada esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. See oli Kallase esimene välisvisiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]]na. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3.–4. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO välisministrite kohtumise raames [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]], [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]], [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Gabrielius Landsbergis]]e, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]i, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]e ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga. Kohtumisel keskenduti Ukraina toetamise, Venemaast lähtuva ohu ohjamise ja NATO liitlaste kaitsekulutuste tõstmise küsimustele. |- | {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 5.–6. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Valletta]]s [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|31. OSCE ministrite]] kohtumise raames [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]i, [[Kasahstani välisminister|Kasahstani välisministri]] [[Murat Nurtleu]], [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]i, [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i ja [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga. Kohtumisel käisitleti järgmisi teemasid: piirkonna julgeolek ja stabiilsus; vajadus teha tihedamat koostööd Ukraina abistamiseks võitluses Venemaa vastu; koostöö sanktsioonidest kõrvalehoidmise ärahoidmisel; ELi ja Aserbaidžaani partnerlus ning Aserbaidžaani ja Armeenia normaliseerimisprotsess; ELi ja Armeenia koostöö tugevnemine kõigis sektorites, julgeolekust ja vastupanuvõimest kuni demokraatlike reformideni; ELi välisministrite vaheline parem ja tõhusam koostöö. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 11. detsember 2024 || Kaja Kallas ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]] osalesid [[Brüssel]]is näituse „Hääled vanglast“ avamisel. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga. Arutati Venemaa sekkumist Moldova siseasjadesse. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa]] välisministri [[Annalena Baerbock]]i, [[Prantsusmaa]] välisministri [[Jean-Noël Barrot]]', [[Hispaania]] välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri [[José Manuel Albares]]e, [[Itaalia]] välisministri [[Antonio Tajani]], [[Poola]] välisministri [[Radosław Sikorski]] ja [[Ukraina]] välisministri [[Andri Sõbiha]]ga. Räägiti sellest, kuidas Venemaa destabiliseerib hübriidohtude ja küberrünnakute abil Euroopat, et Ukraina vajab võiduks rohkem tuge ja olukorrast Süürias. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 14.-15. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Al-‘Aqabah]]'is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Katari peaminister|Katari peaministri]] ja [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Liibanoni välis- ja väljarändajate minister|Liibanoni Välis- ja väljarändajate ministri]] [[Abdallah Bou Habib]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] ja [[Araabia Ühendemiraatide välisminister|Araabia Ühendemiraatide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Prantsusmaa Euroopa ja välisminister|Prantsusmaa Euroopa ja välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Araabia Liiga peasekretär|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega ja [[ÜRO erisaadik Süürias]] [[Geir Otto Pedersen]]iga, mil arutlus oli Süürias arenguid ning võimalusi, kuidas toetada piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks Süürias. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välisminister|Iirimaa välisministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli Venemaa agressioon Ukraina vastu, Gruusia, olukord Lähis-Idas ja Valgevene. Tegemist esimest kord Euroopa Liidu välisasjade nõukogul. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 21-22. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Põhja-Lõuna tippkohtumine [[Saariselkä]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, mil arutlus oli Euroopa ees seisvaid võtmeküsimusi pingelises geopoliitilises kliimas. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 9. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ukraina kaitsekontaktgrupis – foorum]]il [[Ramsteini õhuväebaas]]il [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]<nowiki/>ga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Lloyd Austin]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Argentina kaitseminister|Argentina kaitseministri]] [[Luis Petri]]ga, [[Austraalia asepea- ja kaitseminister|Austraalia asepea- ja kaitseministri]] [[Richard Marles]]ega, [[Austria kaitseminister|Austria kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister|Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministri]] [[Zukan Helez]]'ega, [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Gruusia asepea- ja kaitseminister|Gruusia asepea- ja kaitseministri]] [[Irakli Šikovani]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Keenia kaitseminister|Keenia kaitseministri]] [[Soipan Tuya]]ga, [[Kosovo kaitseminister|Kosovo kaitseministri]] [[Ejup Maqedonci]]ga, [[Libeeria kaitseministri kohusetäitja]] [[Geraldine J. George]]ga, [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, [[Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseminister|Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseministri]] [[Judith Collins]]ega, [[Lõuna-Korea kaitseministri kohusetäitja]] [[Kim Seon-ho]]ga ja [[Tuneesia kaitseminister|Tuneesia kaitseministri]] [[Imed Memmich]]'ega, mil arutlus oli Ukrainale rahvusvahelise toetuse kogumisele. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10-11. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, mil arutlus oli Süüria teemalisel Quinti kohtumisel. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 12. jaanuar 2025 || Kaja kallas kohtus [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Araabia Liiga|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Süüria välisminister|Süüria ülemineku välis- ja immigratsiooniministri]] [[Asaad Hassan al-Shaybani]]ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Katari pea- ja välisminister|pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Liibanoni välis- ja immigratsiooniminister|Liibanoni välis- ja immigratsiooniministri]] [[Abdallah Bou Habib]]ega, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Abdullah Al Yahya]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja , [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli üleminekuprotsessi [[Süüria]]s, kus loodetakse stabiilsusele pärast kauaaegse valitseja [[Bashshār al-Asad]] langemist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Austria liidukantsler|Austria liidukantsleri kohusetäitja]] [[Alexander Schallenberg]]ega. Arutati EL-i välispoliitikat. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga. Arutati EL ja Island seisavad Ukraina küsimuses ühtselt ja jagavad ühiseid julgeolekuhuve. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 16. jaanuar 2025 || Kaja Kallas osales koos teiste volinikega [[Belglaste kuningas|belglaste kuninga]] korraldatud uusaasta vastuvõtul [[Brüssel]]is. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Arutati relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe kohta. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 24. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Türgi Suure Rahvusassamblee spiiker|Türgi Suure Rahvusassamblee spiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]'ega ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]-Türgi suhetele ja olukorrale piirkonnas: [[Süüria]], [[Gaza]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukraina]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted, hübriidohud ning olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Moldova]]s. Kaja Kallas kohtus [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlus oli valimata jätmine ja [[Aljaksandr Lukašenka|Lukašenka]] rahukõnelused Ukraina teemal, arutati ka viisa- ja legaliseerimisküsimusi, samuti Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 10. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Vatikan]]is [[Paavst|Tema Pühaduse paavsti]] [[Franciscus]]ega, mil arutlus oli Venemaa sõda Ukrainas ning vajadust õiglase ja püsiva rahu järele, mis tagab Ukraina tuleviku. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11. veebruar 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] kohtusid [[Pariis]]is tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[J. D. Vance|James David Vancega]], mil arutlus oli tollimaksud ajendasid lubama täpsustamata vastumeetmeid, mis võiks kuulutada täieliku kaubandussõja algust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli ettevalmistusi juunis [[Haag]]is toimuvaks NATO tippkohtumiseks. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus kohtus [[Hiina välisminister|Hiina välisministri]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli EL-[[Hiina]] kahepoolsete suhete seisu ja laiemat geopoliitilist olukorda. Kaja Kallas arutas koos [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, mis eesmärgi oli vajadus Euroopa partneritele, mida Euroopa võib USA-lt vajada, et jälgida Ukraina ja Venemaa vahelist julgeolekulepet. Kaja Kallas kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus oli uued vabad ja ausad valimised ainus väljapääs Gruusia kriisist. Salome Zurabišvili andis Kaja Kallasele, et konfidentsiaalne ümbriku kirjaga. Kaja Kallas kohtus [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Ng Eng Hen]]iga, mil arutlus oli geopoliitilised ja julgeolekuarengud [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s ning muid julgeolekuküsimusi. Kaja Kallas võttis suur au vastu [[Ewald von Kleisti auhind]], mil on konverentsi korraldajate hinnangul andnud silmapaistva panuse rahu ja rahvusvahelise konfliktihalduse hüvanguks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, mil arutlus oli võimalusi, kuidas suurendada oma toetust Ukrainale, suurendada survet Venemaale, aga ka võimalusi tugevdada julgeoleku- ja kaitsekoostööd. |- | {{riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || töövisiit || 19.–21. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Kaplinn]]as ja [[Johannesburg]]is, mil eesmärk oli tugevdada ELi ning Lõuna-Aafrika suhteid ning osaleda [[G-20]] välisministrite kohtumisel ja tähistatakse ELi ja Aafrika partnerluse 25. aastapäeva, mis kulmineerus tippkohtumisega ELi ja Aafrika liidritega. Kaja Kallas kohtus Kaplinnas [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, mil arutlus oli EL jääb usaldusväärseks ja prognoositavaks partneriks nii Lõuna-Aafrikale kui ka kogu kontinendile. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] ja [[Iraan]]. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 25. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Washington]]is [[Hudsoni Instituut|Hudsoni Instituudis]], kus vestlusel oli [[Ukraina]] kaitset, ELi solidaarsust ja Euroopa ees seisvaid raskeid otsuseid puudutavaid olulisi küsimusi. Kaja Kallas istus koos „Face the Nationi“ moderaatori [[Margaret Brennan]]iga, et arutada [[Trumpi administratsioon]]i lähenemist [[Ukraina]] sõjale ja pingelisi suhteid [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kaja Kallas pidi kohtuma [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kuid kohtumine jäi ära ajakavaprobleemide tõttu. Kaja Kallas pole siiani kohtunud USA välisministriga, mis näitab, et USA ei soovi temaga asju ajada. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 4. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Kasahstani asepeaminister ja välisminister|Kasahstani asepeaministri ja välisministri]] [[Murat Nurtileu]]ga, [[Kõrgõzstani välisminister|Kõrgõzstani välisministri]] [[Jeenbek Kulubayev]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga ja [[Usbekistani välisminister|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja]] piirkondlik mõju [[Ukraina]] transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is tulevase [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Vabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]'ega, mil arutlus oli hindamatu toetus [[Ukraina]]le ja üheskoos viiks seda veelgi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust Ukrainale ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 7. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] kaitsevajadusi ja EL kiirendakse tarnete kiirendamiseks relvade tootmist. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 10.-11. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]]l [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja Taani Julgeolekunõukogu roteeruva eesistumise raames, kus vestlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[ÜRO]] koostöö teemal. 11. märtsil Kaja Kallas koos [[Eesti sotsiaalkaitseminister|Eesti sotsiaalkaitseministtri]] [[Signe Riisalo]]ga jt. osalesid ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungil, mis oli olulisim ning suurim naiste võrdsele kohtlemisele suunatud ÜRO sündmus aastas. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 12.-14. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Québec]]is [[Charlevoix]]'s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli keskenduvad olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni]] ees, stabiilsusele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, käimasolevatele kriisidele [[Haiti]]l ja [[Venezuela]]s ning rahu- ja julgeolekuprobleemidele [[Aafrika]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria välisministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, [[Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suhted ning olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 18. märts 2025 || Kaja Kallas [[London]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, mil arutlus oli EL ja Ühendkuningriik tihedamat koostööd, et võtta suuremat vastutust Euroopa julgeoleku eest. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kaja Kallas osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 23. märts 2025 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi ja Egiptuse suhteid, [[Gaza kriis]], ka muud piirkondlikud julgeolekuprobleemid. |- | {{riigi ikoon|Iisrael}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, [[Iisraeli välisminister|Iisraeli välisministri]] [[Gideon Sa'ar]]iga ja Iisraeli opositsiooniliidri [[Ya'ir Lapid]]iga, mil arutlus oli [[Gaza konflikt]]i, humanitaarabi takistamatu juurdepääsu ja ulatusliku jaotuse tähtsust Gazasse ja kogu ulatuses ning kutsuda üles viivitamatult naasma relvarahu ja pantvangide vabastamise lepingu täieliku rakendamise juurde. Kaja Kallas külastas Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik. |- | {{riigi ikoon|Palestiina}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina omavalitsuse president|Palestiina omavalitsuse presidendi]] [[Maḩmūd ‘Abbās]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlus oli Gaza ülesehitus, reformida haridussüsteem, tugevdada avalike teenuste pakkumist. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja piirkondlikule mõjule Ukrainale]], transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Usbekistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Taškent]]is [[Usbekistani president|Usbekistani presidendi]] [[Shavkat Mirziyoyev]]iga ja [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Kasahstan}} || töövisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul [[Almatõ]]s [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Kasahstani välisminisiter|Kasahstani välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || eravisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas osales õhtul [[Berliin]]is [[Henry Kissingeri auhind|Henry Kissingeri auhinna]] tseremoonial, kus antakse koos [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga Ameerika Akadeemia Berliin kõrge tunnustuse eest, tegemist oli ületanud paljud väljakutsed, saanud tagasi oma koha Euroopas ja hääle maailmas. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 31. märts 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Madriid]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga ja Itaalia välisministeeriumi asekantsleri [[Maria Tripodi]]ga, mil arutlus oli Euroopa kaitse/valmidus 2030. aasta ühise valge raamatu ning [[Euroopa julgeolek]]u tugevdamise ja [[Ukraina]] toetamise üle. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 2.-3. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Varssavi]]s [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli Ukraina abistamiseks ära teha ja kaitseks väga kiiresti ära teha, mida vaja rahastamise, ühishangete ja ka juhtprojektide puhul palju elemente. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 4. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, mil arutlus oli ELi ja [[Jaapan]]i kahepoolseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu koostöö süvendamisele 2024. aasta novembris sõlmitud ELi ja Jaapani julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames, mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja võimaldamise kolmandate riikide poolt, [[Põhja-Korea|KRDV]] vägede saatmise Venemaale ja KRDV ebaseaduslikud relvaveod Venemaale, rikkudes mitmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning Ukrainat jõu abil rahu taotlemisel kui ta võitles Venemaa agressioonisõja vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] tugevdamiseks, rahujõupingutuste edendamist ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamist. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 7. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Podgorica]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga ja [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]'iga, mil arutlus oli koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja osales koos [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'iga Euroopa rahutagamisrahastu rahastatud varustuse ülevaatamises. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 8. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]aga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Albaania Euroopa ja välisminister|Albaania Euroopa ja välisministri]] [[Igli Hasani]]ga ja [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, mil arutlus oli ELi-Albaania julgeoleku- ja kaitsedialoogi. Kaja Kallas osales Euroopa Investeerimispanga toetus- ja laenulepingute allkirjastamisel Durrës–Rrogozhinë raudtee arendamiseks ja esines üliõpilastele ja kodanikuühiskonna esindajatele. |- | {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 9. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[EUFOR Althea vägesid]] kõrge esindaja [[Florin-Marian Barbu]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja]] [[Christian Schmidt]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli Euroopa perspektiiv, mis oli endiselt elus kui lahendas probleemi nimega [[Milorad Dodik]]. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 14. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luksemburg]]is [[Välisministeerium|Välisministeerium kantsleri]] [[Jonatan Vseviov]]iga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, viimaseid arenguid [[Lähis-Ida]]s ja [[Aafrika]]s, koostööd [[Lääne-Balkan]]i partneritega ning olukorda [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 23. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga, mil arutlus oli Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Moldovale antud varustuse. Kaja Kallas osales Moldova riiklikule politseile annetatud EL-i rahastatud varustuse üleandmisel. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 25. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 7.-8. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 9. mai 2025 || Kaja Kallas osalesid [[Kiiev]]is ja [[Lviv]]is koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, kus käisid Euroopa päeva koos Ukraina ja selle rahvaga ühtselt kestva rahu nimel. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 12. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, mil arutlus oli Venemaa viivitamatult Ukrainaga kokku leppima 30-päevases vaherahus, et sillutada teed püsiva rahu läbirääkimistele. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 13. mai 2025 || Kaja Kallas osales [[Kopenhaagen]]is [[Demokraatia tippkohtumine]]. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 19. mai 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[London]]is [[Euroopa Liit|ELi]] ja Ühendkuningriigi tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, mil arutlusel oli kaitse, terrorismivastase võitluse või rahu tagamisega, et kokku lepitud uues julgeoleku- ja kaitsepartnerluses. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ja olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Angola välissuhete minister|Angola välissuhete ministri]] [[Tete António]]ga, [[Benini välisminister|Benini välisministri]] [[Shegun Adjadi Bakari]]ga, [[Botswana rahvusvaheliste suhete minister|Beninirahvusvaheliste suhete ministri]] [[Phenyo Butale]]ga, [[Burkina Faco välisminister|Burkina Faco välisministri]] [[Karamoko Jean-Marie Traoré]]'ga, [[Burundi välis- ja arengukoostööminister|Burundi välis- ja arengukoostööministri]] [[Albert Shingiro]]ga, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Simeón Oyono Esono Angüe]]ga, [[Elevandiluuranniki välisminister|Elevandiluuranniki välisministri]] [[Kacou Houadja Léon Adom]]ega, [[Eritrea välisminister|Eritrea välisministri]] [[Osman Saleh]]'ega, [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timotheos]]ega, [[Gaboni välisminister|Gaboni välisministri]] [[Régis Onanga Ndiaye]]ga, [[Gambia välisminister|Gambia välisministri]] [[Mamadou Tangara]]ga, [[Ghana välisminister|Ghana välisministri]] [[Samuel Okudzeto Ablakwa]]ga, [[Guinea välisminister|Guinea välisministri]] [[Morissanda Kouyaté]]'ga, [[Guinea-Bissau välisminister|Guinea-Bissau välisministri]] [[Carlos Pinto Pereira]]ga, [[Kameruni välisminister|Kameruni välisministri]] [[Lejeune Mbella Mbella]]ga, [[Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade minister|Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade ministri]] [[Sylvie Baïpo-Temon]]iga, [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Dhoihir Dhoulkamal]]iga, [[Kongo Demokraatlik Vabariigi välisminister|Kongo Demokraatlik Vabariigi välisministri]] [[Thérèse Kayikwamba Wagner]]iga, [[Kongo Vabariigi välisminister|Kongo Vabariigi välisministri]] [[Jean-Claude Gakosso]]ga, [[Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete minister|Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Mpotjoane Lejone]]ega, [[Libeeria välisminister|Libeeria välisministri]] [[Sara Beysolow Nyanti]]ga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, [[Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Monday Simaya Kumba]]ga, [[Madagaskari välisminister|Madagaskari välisministri]] [[Rasata Rafaravavitafika]]ga, [[Malawi välisminister|Malawi välisministri]] [[Nancy Tembo]]ga, [[Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulaye Diop]]iga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Mauritiuse välisminister|Mauritiuse välisministri]] [[Ritish Ramful]]iga, [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mosambiigi välisminister|Mosambiigi välisministri]] [[Maria Manuela Lucas]]ega, [[Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse minister|Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse ministri]] [[Selma Ashipala-Musavyi]]ga, [[Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon minister|Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon ministri]] [[Bakary Yaou Sangaré]]'ega, [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, [[Rwanda välisminister|Rwanda välisministri]] [[Olivier Nduhungirehe]]ga, [[Sambia välisminister|Sambia välisministri]] [[Mulambo Haimbe]]ga, [[São Tomé ja Príncipe välisminister|São Tomé ja Príncipe välisministri]] [[Gareth Guadalupe]]ga, [[Roheneemesaarede välisminister|Roheneemesaarede välisministri]] [[Rui Alberto de Figueiredo Soares]]ega, [[Senegali välisminister|Senegali välisministri]] [[Yassine Fall]]iga, [[Seišellide välis- ja turismiminister|Seišellide välis- ja turismiministri]] [[Sylvestre Radegonde]]ega, [[Sierra Leone välisminister|Sierra Leone välisministri]] [[Timothy Kabba]]ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Hussein Al-Amin]]'iga, [[Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Pholile Shakantu]]ga, [[Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööminister|Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööministri]] [[Mahmoud Thabit Kombo]]ga, [[Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniminister|Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniministri]] [[Robert Dussey]]'ega, [[Tšaadi välisminister|Tšaadi välisministri]] [[Abdoulaye Sabre Fadoul]]ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Uganda välisminister|Uganda välisministri]] [[Jeje Odongo]]ga ja [[Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse minister|Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse ministri]] [[Amon Murwira]]ga, mil arutlus oli investeeringuid ja majanduskoostööd, kui ka julgeoleku-, migratsiooni- ja kliimaküsimusi, kus tähistas 25 aasta möödumist esimesest ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisest. |- | {{riigi ikoon|Serbia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Belgrad]]is [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]iga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]ega, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]iga, [[Serbia Euroopa integratsiooni minister|Serbia Euroopa integratsiooni ministri]] [[Nemanja Starović]]iga ja [[Serbia Rahvusassamblee president|Serbia Rahvusassamblee presidendi]] [[Ana Brnabić]]iga, mil arutlus oli reforme, kandidaatriikide välispoliitilist suunda ja meie ühiseid julgeoleku- ning geopoliitilisi huve. |- | {{riigi ikoon|Kosovo}} || töövisiit || 22. mai 2025 || Kaja Kallas külastas [[Prishtina]]s Euroopa Liidu õigusriigi missioon Kosovos ([[EULEX]]). |- | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || töövisiit || 23. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Skopje]]s [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Põhja-Makedoonia välisminister|Põhja-Makedoonia välisministri]] [[Timčo Mucunski]]ga ja [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Timčo Mucunski]]ga, kus avas esimese julgeoleku- ja kaitsedialoogi ELi ja Põhja-Makedoonia vahel ning külastas Balkani meditsiinilise töörühma alalist organisatsiooni (BMTF SO). |- | {{riigi ikoon|Singapur}} || töövisiit || 30.-31. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Singapur]]is [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]ega, [[Singapuri peaminister|Singapuri peaministri]] [[Lawrence Wong]]ega, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga ja [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Chan Chun Sing]]iga, kus esines Shangri-La Dialogue konverentsil dialoogi teisel plenaaristungil kõnega „Stabiilsuse tagamine konkurentsitihedas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 1.-2. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Manila]]s [[Filipiinide president|Filipiinide presidendi]] [[Bongbong Marcos]]ega ja [[Filipiinide välisminister|Filipiinide välisministri]] [[Enrique Manalo]]ga, kus pärast kohtumist [[De La Salle'i ülikool]]is üliõpilastega avalikul koosolekul ja ka kodanikuühiskonna esindajatega. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 12. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Ukraina pikaajalisele toetamisele. Ukraina välisminister Andri Sõbiha osales kohtumisel taas ja NATO peasekretär Mark Rutte osales esimest korda. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 19.-20. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Genf]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, kus arutlusele [[Iraani välisminister|Iraani välisministri]] [[Abbas Araghchi]]ga tuumaläbirääkimisi, et Iraanile diplomaatilise ettepaneku konflikti leevendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, samuti olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Euroopa]] julgeolek. Samal ajal Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid [[Euroopa Liit]]-[[Kanada]] kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus ELi ja Kanada julgeoleku- ja kaitsepartnerluse allkirjastamise tseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.-25. juuni 2025 || 24. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[G7]] raames välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli [[Iraan]]i üles tegema täielikku koostööd [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur]]iga. 25. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga , mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Jerevan]]is [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Hatšhaturjan]]iga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga ja [[Armeeni välisminister|Armeeni välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]iga, kus käis noorte Euroopa suursaadikutega, noorte nõuandekomisjoni esindajate ja Erasmus+ programmi vilistlastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli juhtide tippkohtumise ettevalmistamisel [[Hiina]]s ning kahepoolseid küsimusi ja laiemat geopoliitilist olukorda, kus [[Lähis-Ida]] olukorda ja tervitasid [[Iisrael]]i ja [[Iraan]]i vahelise pingete deeskalatsiooni. |- | {{riigi ikoon|Malaisia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus 32. korda [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i piirkondliku foorumi ministrite ja 58. korda Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni välisministrite kohtumisel [[Kuala Lumpur]]is [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Brunei sultani ja esimene välisminister|Brunei sultani ja esimene välisministri]] [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Maris Sangiampongsa]]ga, [[Vietnami asepeaministri ja välisminister|Vietnami asepeaministri ja välisministri]] [[Bùi Thanh Sơn]]iga, mil arutlus oli piirkondlike ja ülemaailmsete julgeolekuküsimuste üle. Samal ajal Kaja Kallas kohtus [[Malaisia kuningas|Malaisia kuninga asetäitja]] [[Nazrin Shah|Perak'i sultani Nazrin Shah'ega]], [[Malaisia peaminister|Malaisia peaministri]] [[Anwar Ibrahim]]iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega, [[India liidu välis- ja tekstiiliminister|India liidu välis- ja tekstiiliministri]] [[Pabitra Margherita]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega, mil arutlusel oli sidemeid süvendada. |- | {{riigi ikoon|Jaapan}} || töövisiit || 23. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Tokyo]]s ja [[Osaka]]s 30. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Jaapan]]i tippkohtumisel [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministri]] [[Shigeru Ishiba]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga ja [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Gen Nakatani]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus ning tihedate sidemete veelgi süvendamises, sealhulgas uue kaitsetööstuse dialoogi kaudu. Nad külastasid Osakas [[Expo 2025]]. |- | {{riigi ikoon|Hiina}} || töövisiit || 24. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Peking]]is 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Hiina]] tippkohtumisel [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina Rahvavabariigi presidendi]] [[Xi Jinping]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Hiina peaministri]] [[Li Qiang]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid kõigis selle aspektides, samuti globaalseid ja geopoliitilisi küsimusi. Tippkohtumine tähistas Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi diplomaatiliste suhete loomise 50. aastapäeva. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 28.-30. august 2025 || 28.-29. augustil Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Kopenhaagen]]is [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]ga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu. 29.-30. augustil Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis teisel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri kohusetäitja]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] survestamine läbirääkimistele ja rahule, külmutatud varade kasutusele võtmine [[Ukraina]], jätkuv toetamine ja olukord [[Lähis-Ida]]. |- | {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1. september 2025 || Kaja Kallas osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, mil arutlus oli võimalus [[Iraan]]i tuumaküsimuse lahendamiseks ja [[Euroopa Liit|EL]]i oma panuse andma. |- | {{riigi ikoon|Brasiilia}} || töövisiit || 19.-20. september 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brasília]]is [[Brasiilia president|Brasiilia presidendi]] [[Luiz Inácio Lula da Silva]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Brasiilia presidendi välispoliitika peanõuniku]] [[Celso Amorim]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]i ja Brasiilia strateegilise partnerluse taaskäivitamine ning Euroopa Komisjoni poolt hiljuti väljakuulutatud ELi ja [[Mercosuri leping]]u vastuvõtmine. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–25. september 2025 || 21. septembril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, mil eesmärk oli ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga. Kaja Kallas osales koos [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures [[Mike Waltz]]'ega, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, Lõuna-Korea suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures [[Joseph Y. Yun]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, mil arutlusel oli Eesti õhupiiri rikkumise teemal. 22. septembril Kaja Kallas osales ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel mälestuskohtumisel. Ta osales ka ELi välisministrite mitteametlikku ja [[G7]] välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega. 23. septembril Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu ülddebati avamisel, mil arutlusel oli [[Ukraina]] ja [[Lähis-Ida]] teemal. Kaja Kallas kohtus juhuslikult New Yorgis tänaval [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega. 24. septembril Kaja Kallas koos [[Colombia välisministr|Colombia välisministri kohusetäitja]] [[Rosa Yolanda Villavicencio]]ga ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere Riikide Ühenduse välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas ka kohtus Lääne-Balkani riikide juhtidega. Pärastlõunal Kaja Kallas koos Saudi Araabia Kuningriigiga ülemaailmse alliansi ministrite kohtumise ning koos Saksamaa, Prantsusmaa, Aafrika Liidu ja Ühendkuningriigiga ministrite kohtumise teemal „Ühised jõupingutused Sudaani deeskalatsiooniks“. Õhtul Kaja Kallas osales USA välisministri korraldataval Atlandi-ülesel välisministrite kohtumisel. 25. septembril Kaja Kallas osaleb Maroko, Guatemala ja Prantsusmaa korraldataval naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel. Seejärel osaleb Kaja Kallas Lõuna-Aafrika Vabariigi juhitaval [[G20]] välisministrite kohtumisel, kus ta esines avaldusega. Pärastlõunal osaleb ta Palestiina ajutise kontaktkomitee ministrite kohtumisel ja esines seal sõnavõttudega. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli reparatsioonilaenu, mida toetas külmutatud [[Venemaa]] varad ja mis aitaks [[Ukraina]]l ennast kaitsta. Kaja Kallas võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök. 2. oktoobril Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga. |- | {{riigi ikoon|Kuveit}} || töövisiit || 5.-6. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus kõrgetasemeline piirkonna julgeoleku ja koostöös [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi kroonprintsi]] [[Sabah Al-Khalid Al-Sabah]]'iga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi peaministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'ega, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhteid. Kaja Kallas osales 29. Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu foorumil, mil arutlusel oli pidada kahepoolseid läbirääkimisi rahu, stabiilsuse ja säästva arengu teemal. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsuse välisminister|Prantsuse välisministri]] [[Jean Noël Barrot]]ega, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide printsi, asepeaministri ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari välisminister|Katari šeiki, peaministri ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, mil arutlusel oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] rahuplaani rakendamist [[Gaza sõda|Gaza sõja]] lõpetamiseks. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 10. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tallinn]]as [[Tallinn Digital Summit 2025]] tippkohtumisel [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Türgi tööstuse ja tehnoloogia minister|Türgi tööstuse ja tehnoloogia ministri]] [[Mehmet Fatih Kaçır]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri asetäitja]] [[Oksana Ferchuk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa Pakosta]]ga, [[Eesti majandus- ja tööstusminister|Eesti majandus- ja tööstusministri]] [[Erkki Keldo]]ga ja [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] [[Kristina Kallas]]ega, kus Kaja Kallas kõneles tehnoloogia ja demokraatia omavahelisest seosest. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli rahalise ja sõjalise toetuse, Ukraina energiasektori julgeoleku ja Venemaa sõjakuritegude eest vastutusele võtmise üle. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia ase- ja riigikaitseminister|Rumeenia ase- ja riigikaitseministri]] [[Ionuț Moșteanu]]ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli luua toimiv droonidevastane kaitse 2027. aasta lõpuks. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 19.-21. oktoober 2025 || 19. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Luksemburg]]is [[Iraagi välisminister|Iraagi välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd energia, julgeoleku ja rände valdkonnas. 20.-21. oktoobril Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, Euroopa Liidu suhted [[Vaikse ookean]]i piirkonna riikidega, arengud [[Lähis-Ida]]s ning olukord [[Sudaan]]is, [[Moldova]]s ja [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 22 oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is Lääne-Balkaani tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaine|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krist]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]], [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Kosovo peaminister|Kosovo peaministri]] [[Albin Kurti]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajic]]'ega, [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister|Prantsusmaa Euroopa asjade ministri]] [[Benjamin Haddad]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Poola asevälisminister|Poola asevälisministri]] [[Henryka Moscicka-Dendys]]ega, [[Serbia valitsusjuht|Serbia valitsusjuhi]] [[Duro Macut]]ega, [[Sloveenia riigisekretär]]i [[Neva Grasic]]'ega, mil arutlus oli süvendada koostööd julgeoleku, energeetika ja majanduse valdkonnas. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 20.-21. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] 19. sanktsioonide paketi vastuvõtmist ja [[Lähis-Ida]] humanitaarabi kohaletoimetamiseks. Kaja Kallas kohtus Uzbekistani 18. koostöönõukogu kohtumine ELiga [[Uzbekistani välisminister|Uzbekistani välisministri]] [[Bakhtijor Saidov]]iga, mil teemal oli piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas Venemaa sõjalist agressiooni [[Ukraina]], [[Afganistan]]i ja [[Lõuna-Kaukaasia]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. oktooril Kaja Kallas kohtus esimesel [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Egiptus]]e tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, mil arutlusel oli luua rohkem investeeringuid ja majanduslikke võimalusi, sealhulgas [[Ukraina]], [[Lähis-Ida]], [[Sudaan]]i ja [[Liibüa]] osas. Kaja Kallas koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil Egiptuse presidendi ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga. 23. oktoobril Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s. 24. oktoobril Kaja Kallas osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il. Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik]]u [[Marta Kos]]ega allkirjastasid Brüsselis [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]i ELi ja [[Usbekistan]]i vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 30. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, kus toimus rahvusvahelisel konverentsil rahu ja heaolu toetamiseks Suure järvistu piirkonnas. |- | {{riigi ikoon|Colombia}} || töövisiit || 9.-10. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Santa Marta]]s 4. [[Euroopa Liit|ELi]]-[[Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühendus|LAKRÜ]] tippkohtumisel kaaseesistuja [[Kolumbia president|Kolumbia presidendi]] [[Gustavo Petro]]ga, mil koostati ELi ja LAKRÜ'e ühisdeklaratsioon ning kaks teemapõhist deklaratsiooni: üks kodanike julgeoleku ja teine ​​kahe piirkonna vahelise hoolduspakti kohta. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 5. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega ja [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kreeka}} || töövisiit || 6. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriákos Mitsotákis]]ega ja [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 11.-12. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Niagara]]s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli võimaluse mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 17. november 2025 || Kaja Kallas osales [[Tirana]]s [[Seitsmes ühinemiskonverents]]il [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, mil eesmärgi oli Albaanial õnnestus avada kõik ELi läbirääkimiste peatükid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil eesmärgi oli ELi ja Moldova sidemed oli tugevamad kui kunagi varem ning Moldova Euroopa-suunalise tee ja ambitsioonika reformikava toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]'ega ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'ega, mil eesmärgi oli piirkondlik stabiilsus ja tulevased koostöövõimalused ja ELi liikmelisus oli ühine eesmärk. |- | {{riigi ikoon|Angola}} || töövisiit || 24.-25. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid 7. Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumisel ja ELi ja Aafrika Liidu partnerluse 25. aastapäeva tähistav tippkohtumisel [[Luanda]]s, mil arutlusel oli tugevdada koostööd sellistes võtmevaldkondades nagu rahu, julgeolek, valitsemine ja mitmepoolsus, rahva heaolu, ränne ja liikuvus. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik [[Dubravka Šuica]]ga osalesid [[Barcelona]]s Vahemere Liidu piirkondliku foorumil, kus oli Vahemere pakti avamise ürituse kaasesimees koos ELi liikmesriikide ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning deklaratsiooni 30. aastapäeval. Järgnes 10. Vahemere Liidu piirkondlik foorum, mis tõi kokku ELi ja Vahemere piirkonna välisministrid. |- | {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. detsember 2025 || 3. detsembril Kaja Kallas kohtus välisministrite ja delegatsioonide juhtide kohtumisel [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, kus korraldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja. 4. detsembril 4. detsembril Kaja Kallas kohtus [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, mil arutlusel oli [[Lääne-Balkan]]i riikide ELiga integreerumise ning energeetika, julgeoleku ja ELiga integreerumise eelseisvaid prioriteete. Kaja Kallas esines ka OSCE ministrite nõukogu avaistungil. |- | {{riigi ikoon|Katar}} || töövisiit || 6. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Doha]]s [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga ja [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, kus nad osalesid „Vahendus killustatuse ajal“ avapaneelil. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 7. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Amman]]is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga ja [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, kus nad külastasid Jordaania rahvusvahelist politseikoolituskeskust. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konverentsil [[Haag]]is [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, kus osales diplomaatilisel konverentsil Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konventsiooni vastuvõtmiseks, mil eesmärgi oli olulise sammu vastutuse suunas, luues komisjoni Venemaa sõjakahjude hüvitamise nõuete lahendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu. Kaja Kallas kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mille eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 8.-10. jaanuar 2026 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi Egiptuse partnerluse osana konkurentsivõimet ja rohepööret ning küberjulgeolekus ja terrorismivastases võitluses. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega ja [[Liidupäev|Bundestagi]] väliskomisjoni esimehe [[Armin Laschet]]ega. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 15. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|ELi Nõukogu eesistujariigi]] kohtumisel [[Nikosia]]s [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli kujundada sündmuste käiku maailmas, [[Euroopa Liit|EL]] astuma samme ning käegakatsutavaid tulemusi julgeoleku, stabiilsuse ja väärtuste valdkonnas. Kaja Kallas külastas Nikosias [[ÜRO puhvertsoon Küprosel|ÜRO puhvertsooni tänavat]], kus betoonplokid eraldavad Kreeka ja Türgi kogukondi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli jõupingutused taas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] peatamisele suunata, et rünnakuid tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu [[Ukraina]]s eriti raske talve ajal. |- | {{riigi ikoon|India}} || viisakusvisiit || 25.-27. jaanuar 2026 || 25. jaanuaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[Euroopa Liit|EL]] ja India tippkohtumisel [[Delhi]]is [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, mil arutlusel oli ettevalmistus kaitse- ja julgeolekuleppe sõlmimise alla kirjutama. 26. jaanuaril Kaja Kallas osales India Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil ja kohtus India mõttekodadega ning osales dialoogis noorte kodanikuühiskonna juhtide, ettevõtjate ja üliõpilastega. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga. 27. jaanuaril Kaja Kallas kohtus [[India kaitseminister|India kaitseministri]] [[Rajnath Singh]]iga ning osales ELi ja India tippkohtumisel, mille käigus Kaja Kallas allkirjastas uue julgeoleku- ja kaitsepartnerluse Indiaga. Pärastlõunal Kaja Kallas esines avalikul üritusel [[Ananta Aspeni keskus]]es. Visiit lõppes president Draupadi Murmu korraldatava banketiga. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 2.-3. veebruar 2026 || 2. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Oslo]]s [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, kus nad osalesid paneeldiskussioonil Oslo julgeolekukonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega ja [[Stortingt|Norra parlamendi]] alalise välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega. 3. veebruaril Kaja Kallase koos [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga külastasid [[Tromsø]]s rannikukaitselaeva. Kaja Kallas kõneles Arktika piiride konverentsil 2026 ja osales koos välisministriga paneelile järgneval pressikonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Gröönimaa välisminister|Gröönimaa välisministri]] [[Vivian Motzfeldt]]iga ja osales Arktika linnapeade foorumil. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 5. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlusel oli peamisi geopoliitilisi väljakutseid alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina]] vastu kuni [[Arktika]] julgeoleku, Atlandi-üleste suhete, Hiina ja olukorrani [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. veebruar 2026 || 11. veebruaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumisel Põhja-Atlandi nõukogu formaadis, NATO-Ukraina Nõukogus ja Ukraina toetusgrupi kogunemisel [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Lubomír Metnar]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli Euroopa kaitsevalmiduse kiirendatud tõstmine, järgmised sammud Ukraina järjepideval toetamisel, kaitsekulutuste kasvatamine ja kaitsetööstuse võimekuse laiendamine, SAFE laenumeede ja sõjalise liikuvuse digitaliseerimine ning sõjalise liikuvuse digitaliseerimise projektid. 12. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähendamine. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kaja Kallas osales [[München]]is 62. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus plaanis mitmel sessioonil ja kohtumisel. Kaja Kallas osales avapaneelil „Murdepunkt: rahvusvaheline kord reformi ja hävingu vahel“. 14. veebruaril Kaja Kallas esindas Euroopa Liitu [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ning osales mitmepoolsel merejulgeoleku teemalisel kohtumisel. 15. veebruaril Kaja Kallas pidas avakõne ja osales paneelil „Eurooplased kogunevad: oma tegutsemisvõime taastamine karmimas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 19. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga. Pärastlõunal Kaja Kallas osales Rootsi riikliku julgeolekunõukogu koosolekul. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 20. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Kraków]]is E5 kaitseministrite kohtumisel [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga ja [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, mil arutlusel oli Euro-Atlandi ja Euroopa kaitse, hübriidohtude ning Ukrainaga seotud teemasid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina vastu]] ja olukord [[Lähis-Ida]]s. Kohtumise eel toimus mitteametlik arutelu hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) teemal. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 4. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumine [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, mil arutlusel oli olukorrale [[Lähis-Ida]]s ja Euroopa inimeste abistamisele krisipiirkonnas, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa survestamisele sõja]] lõpetamiseks ning julgeolekule Läänemere piirkonnas ja Euroopas laiemalt. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 5. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Zürich]]is Churchilli-teemalise loengu [[Zürichi Ülikool]]is [[Šveitsi asepresident|Šveitsi asepresidendi]] [[Ignazio Cassis]]ega ja Šveitsi Liidunõukogu liikme [[Martin Pfisteriga]], mil arutlusel oli Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolset koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning praeguseid rahvusvahelisi arenguid. Kaja Kallase koos Ignazio Cassisega allkirjastasid ühisdeklaratsiooni Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamise kohta. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda]] [[Ukraina]] vastu, Euroopa julgeolekustrateegia, olukord [[Lähis-Ida]]s ja ELi lõunanaabruskond. |- | {{riigi ikoon|Nigeeria}} || töövisiit || 23. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Abuja]]s [[Nigeeria president|Nigeeria presidendi]] [[Bola Tinubu]]ga ja [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, mil arutlusel oli ambitsioonika uue peatüki meie [[Euroopa Liit|ELi]] ja Nigeeria suhetes. Kaja Kallase kohtus ka [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse komisjoni presidendi]] [[Omar Touray]]'ega, mil arutlusel oli koostöö süvendamiseks reaalne hoog, alates terrorismivastasest võitlusest ja rände haldamisest kuni kaubanduse ja investeeringute edendamiseni. |- | {{riigi ikoon|Ghana}} || töövisiit || 24. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Accra]]s [[Ghana asepresident|Ghana asepresidendi]] [[Jane Naana Opoku-Agyemang]]ega ja [[Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise minister|Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise ministri]] ja [[Ghana kaitseminister|Ghana kaitseministri kohusetäitja]] [[Cassiel Ato Forson]]iga, mil arutlusel oli tihedamalt koostööd valdkondades ja olulised Euroopa kui ka Ghana kodanikele, näiteks terrorismivastane võitlus, konfliktide ennetamine ja küberturvalisus. Oli olulisem kui kunagi varem teha koostööd usaldusväärsete partneritega. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 26.-27. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vaux-de-Cernay Abbey]]'es [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga, [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, [[Lõuna-Korea välisminister|Lõuna-Korea välisministri]] [[Cho Hyun]]iga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus arutlusel oli mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme, sealhulgas valdkondadevahelisi ohte, globaalset juhtimist ja ülesehitust. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || mitteametlik || 31. märts 2026 || Kaja Kallas koos [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Ukraina esimene asepeaminister ja energiaminister|Ukraina esimene asepeaminister ja energiaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina veteranide asjade minister|Ukraina veteranide asjade ministri]] [[Natalia Kalmõkova]]ga, kus nad osalesid [[Butša]]s nelja aasta möödumist [[Butša massimõrv|Venemaa massimõrvadest]]. Visiit lõppes energiavarustuse üleandmise tseremooniaga Ukraina Raudteedele. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu]]l [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli piirkonna deeskalatsioon ja ruumi diplomaatiale püsiva kokkuleppe saavutamiseks ning [[Hormuzi väin]] avatud läbipääsuks. Kaja Kallas külastas [[At-Turaifi ringkond|At-Turaifi ringkonnas]] [[Diriyah]]is, [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvat kohta, kus oli esimese Saudi riigi sünnikoht. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Abu Dhabi]]is [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, mil arutlusel oli [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani õigustamatute rünnakute vastu]] Araabia Ühendemiraatide suveräänsuse, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 13. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s [[New York|New Yorgis]] ÜRO suursaadiku [[Bahrein]]is [[Jamal Alrowaiei]]ga, kus arutlusel oli EL ÜRO Julgeolekunõukogule ülevaate oma partnerlusest rahu ja julgeoleku valdkonnas. Kaja Kallas kohtus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO peakorteris]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil eesmärk oli [[2026. aasta Iraani sõda|Lähis-Ida sõdu]] ja nende globaalset mõju, samuti [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõda]] [[Ukraina]]s. Kaja Kallas osales ELi liikmesriikide suursaadikutega ÜRO juures. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 15. aprill 2026 || Kaja Kallas osales ja kohtus [[Berliin]]is kolmandal rahvusvahelisel Sudaani konverentsil [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ja [[Aafrika Liidu Komisjoni esimees|Aafrika Liidu Komisjoni esimehe]] [[Mahamoud Ali Youssouf]]'ega, mil arutlusel oli [[Sudaan]]is toimuvaid viimaseid arenguid ja kooskõlastada seisukohti ning rahuläbirääkimiste taaselustamisele, abi mobiliseerimisele ja kodanikuühiskonna toetamisele. Aafrika teemal oli Iraani sõja mõju Aafrikalening olukorda [[Somaalia]]s, laiemas Suure järvistu piirkonnas ja [[Venemaa]] püüdlusi meelitada aafriklasi [[Ukraina]]s võitlema. |- | {{riigi ikoon|Maroko}} || töövisiit || 16.-17. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Rabat]]is [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, mil arutlusel oli Maroko lõunaprovintsidesse investeerimise osas, ELi lähedane ja usaldusväärne partner ja Vahemere piirkonna koostöö kujundamisel. Kaja Kallas külastas [[EuroMedi ülikool]]is, kus ta kohtus president professor [[Mostapha Bousmina]]ga ja suhtles üliõpilastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is kahe riigi lahenduse rakendamise globaalse liidu kohtumisel [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Bangladeshi välisminister|Bangladeshi välisministri]] [[Khalilur Rahman]]iga, [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco Álvarez]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlusel oli ELi uue partnerlus- ja koostöölepingu parafeerimisel. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 21. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi ase- ja välisminister|Tšehhi ase- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Lõuna-Kaukaasia]] ja [[Sudaan]]. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki. 24. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. |- | {{riigi ikoon|Brunei}} || töövisiit || 27.-28. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon|ASEANi]] ministrite kohtumisel [[Bandar Seri Begawan]]is [[Brunei sultan]]i [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Filipiini välisminister|Filipiini välisministri]] [[Tess Lazaro]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga ja [[Vietnami välisminister|Vietnami välisministri]] [[Lê Hoài Trung]]ega, mil arutlus oli ühist huvi pakkuvates küsimustes ja leida viise ASEANi-ELi dialoogipartnerluse edendamiseks ning ettevalmistusi ASEANi ja ELi suhete 50. aastapäeva tähistamiseks 2027. aastal. 27. aprillil pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Brunei Darussalami Ülikool]]i üliõpilastega. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 29.-30. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] välisministrite kohtumisel [[Kuressaare]]l [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga ja Islandi välisministeeriumi kantsleri [[Martin Eyjólfsson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamisele, [[Euroopa julgeoleku]]le, transatlantilistele suhetele ning geopoliitiliselt aktuaalsetele teemadele. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-5. mai 2026 || Enne töövisiidi Kaja Kallas kohtus juhuslik [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail lõunal Kaja kallas koos [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ja [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i jalutasid [[Jerevan]]is, kus avastas [[Jerevani Punane sild|Punane sillal]]. Õhtul Kaja Kallas koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi. 4. mail Kaja Kallas kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Eesti peaministri Kristen Michaliga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga ja Norra peaministri Jonas Gahr Størega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Moldova presidendi Maia Sanduga, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, Küprose presidendi Níkos Christodoulídisega, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Iirimaa peaministri Micheál Martiniga ja Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga osalesid [[Moldova]] põhirühmas, mil eesmärk oli suunata toetust Moldova jõupingutuste stabiilsuse ja vastupanuvõime tugevdamiseks. 5. mail Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga kohtusid Jerevanis Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, mil arutlusel oli tugevdanud koostööd julgeoleku, kriisiohje, hübriidohtude ja kübervastupidavuse valdkonnas ning eriti ühenduvuse osas energia, transpordi ja digitaalvaldkonnas. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 5. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga, mil eesmärgi oli [[Euroopa Liit|EL]] struktureerituma partnerluse arutamiseks Aserbaidžaaniga ja arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja kohta Ukraina vastu]], [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani viimaste rünnakute kohta]] [[Lähis-Ida]]s ning kaubandus-, transpordi- ja digitaalkoostöö süvendamiseks võimalused. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Suurbritannia peaminister|endise Suurbritannia peaministri]] ja [[Rahunõukogu|Rahunõukogu liige]] [[Tony Blair]]iga, mil arutlusel oli [[Gaza sektor|Gaza rahuplaani]] elluviimist. Kaja Kallas ka kohtus Brüsselis [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli geopoliitilistel teemadel. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 7.-8. mai 2026 || 7. mail Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga ja [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, mil arutlusel oli relvajõududele tarnitud [[Euroopa Liit|ELi]] rahastatud varustust, kus keskendus side-, inseneri-, logistika-, meditsiinilise toe ja kriitilise taristu kaitsmisele. 8. mail Kaja Kallas kohtus Chișinăus [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova peasminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil arutlus oli hübriidrünnakute ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja Ukraina-vastase]] mõju eesliinil. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri kohuse täitja]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon]] [[Ukraina]] vastu, [[Lääne-Balkan]] ja arengud [[Lähis-Ida]]. 12. mail Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri kohusetäitja]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]]le antud 90 miljardi euro suurust laenu ning [[Euroopa Liit|EL]]i ja Ukraina kaitsetööstuse koostööd. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 17. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Lennart Meri konverents]]il [[Tallinn]]as, kus kohtus [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga ja [[Financial Times]] kolumnisti [[Edward Luce]]’iga, mil teema oli olukorrast [[Iraan]]is, ELi ja USA suhetest ning loomulikult sõjast [[Ukraina]]s ja kõneluste võimalikkusest rahu saavutamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Brüssel]]is välisasjade nõukogu arengukoosseisus, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|EL]]i välistegevust alates partnerriikide säästvast arengust kuni ülemaailmse värava rollini. |- | {{riigi ikoon|Mehhiko}} || töövisiit || 20.-22. mai 2026 || 20. mail Kaja Kallas kohtus [[México]]s [[Euroopa Liit|EL]]i ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco]]ga, mil arutlusel oli jätkata koostööd ja keerulises geopoliitilises keskkonnas, et lahendada üha kasvas väljakutseid, aga ka haarata kinni uutest võimalustest. Kaja Kallas külastas [[Templo Mayor'i muuseum]]is, kus oli eksponeeritud asteekide perioodi jäänuseid, mis asus otse linna ajaloolises keskuses. 21. mail Kaja Kallas kohtus Méxicos [[Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse minister|Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse ministri]] [[Omar García Harfuch]]ga, mil arutlusel oli Mehhiko riikliku julgeoleku strateegiast ja luurepõhisest politseitööst. Kartellide ning narkootikumide ja relvade ebaseadusliku ringluse vastane võitlus on nii Euroopa kui ka Mehhiko ühistes huvides. 22. mail Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid strateegiline dialoogi ja 8. ELi ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko president|Mehhiko Presidendi]] [[Claudia Sheinbaum]]iga, kus oli ajakohastatud ülemaailmne leping ja ajutine kaubandusleping. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 27.-28. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Limassol]]is esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohusetäitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]ega, [[Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö minister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri kohusetäitja]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjademinister|Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjadeministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[India välisminister|India välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankari]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli kaitsta Euroopa Liidu huve [[Venemaa]] suhtes ning räägitakse koostamisel olevast Euroopa julgeolekustrateegiast. |- | {{riigi ikoon|Pakistan}} || töövisiit || 1. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Islamabad]]is [[Pakistani president|Pakistani presidendi]] [[Asif Ali Zardari]]ga, [[Pakistani asepea- ja välisminister|Pakistani asepea- ja välisministri]] [[Ishaq Dar]]iga ja [[Pakistani kaitseväe juhataja]] [[Asim Munir]]iga, mil teema oli 8. [[Euroopa Liit|EL]]i-Pakistani strateegilise dialoogi kohtumisel, mis andis võimaluse arutada kahepoolseid suhteid 2019. aasta juunis allkirjastatud strateegilise koostöö kava raames. Visiit toimus olulisel hetkel, kuna maailm ja see piirkond oli läbi teinud põhjalikke muutusi. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 7.-8. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stojanov]]iga, [[Horvaatia asepea- ja kaitseminister|Horvaatia asepea- ja kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani kaitseminister|Taani kaitseministri]] [[Jeppe Bruus Christensen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ga, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Malta sise- ja julgeolekuminister|Malta sise- ja julgeolekuministri]] [[Glenn Bedingfield]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Valentin Hajdinjak]]ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutluse teemad olid [[Ukraina]], [[varjulaevastik]] ja [[Lähis-Ida]]. |- | {{riigi ikoon|Iirimaa}} || töövisiit || 9. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Dublin]]is [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga ning [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga ja [[Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseminister|Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseministri]] [[Thomas Byrne]]ga, mil arutlusel oli Iirimaa üle Euroopa Nõukogu roteeruva eesistujariigi rolli, kus teema olid väärtused, julgeolek ja konkurentsivõime. Iirimaa eesistumise prioriteedid peegeldavad täpselt seda, mida Euroopa vajas: meie väärtuste kaitsmist, meie julgeoleku tugevdamist ja meie konkurentsivõime suurendamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 10. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Korea Vabariik|Korea Vabariigi]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Korea Vabariigi president|Korea Vabariigi presidendi]] [[Lee Jae-myung]]iga ja [[Korea Vabariigi välisminister|Korea Vabariigi välisministri]] [[Cho Hyun]]ega, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus, kus tööd teabeturbelepinguga, et võimaldada salastatud teabe turvalist vahetamist. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 12. juuni 2026 || Kaja Kallas osales [[Pariis]]is „Pariisi üleskutse kahe riigi lahendusele, rahu ja piirkondliku julgeoleku saavutamiseks“ foorumil, kus kohtus [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 15. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister|Sloveenia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Tone Kajzer]]ega, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Tšamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni Ukraina]] vastu, olukorda [[Lähis-Ida]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – [[Hiina]] suhteid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.-19. juuni 2026 || 18. juunil hommikul Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri kohusetäitja]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Ukraina]]s ja [[Lähis-Ida]]s rahuprotsessi. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] toetus Ukrainale ja olukord Lähis-Idas ning 21. sanktsioonide paketi suunas. 19. juunil osales Kaja Kallas Brüsselis Euroopa Ülemkogu tippkohtumise teisel päeval, kus arutati olukorda Lähis-Idas, sealhulgas [[Iraan]]is, [[Gaza]]s, [[Jordani Läänekallas|Läänekaldal]] ja [[Liibanon]]is. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 22.-23. juuni 2026 || Kaja kallas kohtus [[Araabia Liiga|Araabia Riikide Liiga]] välisministrite kohtumisel [[Amman]]is [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Liiga peasekretär]]i [[Ahmed Aboul Gheit]]iga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Jeemeni pea-, välis- ja välismaalaste minister|Jeemeni pea-, välis- ja välismaalaste ministri]] [[Shaya al-Zindani]]ga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Iraagi asepea- ja välisminister|Iraagi asepea- ja välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Asaad Hassan al-Shaibani]]ga, [[Liibanoni välis- ja emigrantide minister|Liibanoni välis- ja emigrantide ministri]] [[Youssef Rajji]]ga, [[Palestiina välis- ja välismaalaste minister|Palestiina välis- ja välismaalaste ministri]] [[Varsen Aghabekian]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Mohieldin Salim Ahmed Ibrahim]]iga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Maroko välis-, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välis-, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Djibouti välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Djibouti välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Somaalia välisminister|Somaalia välisministri]] [[Abdisalam Abdi Ali]]ga ja [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Mohamed Mbaé Chanfiou]]ga, mil arutlusel olid [[Euroopa Liit|ELi]] ja Araabia Riikide Liiga kõrgetasemeline poliitiline dialoog ning töö uue ELi missiooni loomisel riigis. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2026 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik|Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku]] [[Marta Kos]]iga ja [[Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik|Euroopa Komisjoni siseasjade ja rändevoliniku]] [[Magnus Brunner]]iga kohtusid [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, mil arutlusel oli ühiseid väljakutseid üha ebastabiilsemas geopoliitilises keskkonnas ja uurida täiendavaid koostöövõimalusi. See toimus enne [[NATO]] tippkohtumist Ankaras. |- | {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 1.-2. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja kohusetäitja]] [[Louis J. Crishock]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli valimiste eel valitsevat olukorda, järgmise kõrge esindaja ametisse nimetamist ning riigi laiemaid sidemeid [[Euroopa Liit|ELiga]], sealhulgas majanduskoostööd. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele. |- | {{riigi ikoon|Iirimaa}} || töövisiit || 3. juuli 2026 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Henna Virkkunen]], [[Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse ning kriisivalmiduse ja -ohje volinik]] [[Hadja Lahbib]], [[Euroopa Komisjoni heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Stéphane Séjourné]], [[Euroopa Komisjoni rahvusvahelise partnerluse volinik]]u [[Jozef Síkela]], [[Euroopa Komisjoni kaubanduse ja majandusjulgeoleku ning institutsioonidevaheliste suhete ja läbipaistvuse volinik]] [[Maroš Šefčovič]], [[Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik]] [[Dubravka Šuica]], [[Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose volinik]] [[Andrius Kubilius]] ja [[Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik]] [[Magnus Brunner]] kohtusid [[University College Cork|Corki ülikoolis]] [[Cork|Corgis]] [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga ja [[Iirimaa justiits-, sise- ja migratsiooniminister|Iirimaa justiits-, sise- ja migratsiooniministri]] [[Jim O'Callaghan]]iga, mil arutlus oli julgeoleku, kaitse, valmisoleku, kaubanduse ja majandusjulgeoleku teemal, kus alustas Iirimaa eesistumist nõukogus. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 7. juuli 2026 || Hommikul Kaja Kallas koos [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]], [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]], [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]] ja [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]] lendasid [[Belgia õhuvägi|Belgia õhujõudude]] [[Airbus A330|Airbus A330 MRTT]] lennukiga [[Brüsseli lennujaam]]ast [[Ankara Esenboğa rahvusvaheline lennujaam|Ankara lennujaamasse]]. Lõunal Kaja Kallas kohtus [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, mil arutlusel oli kaitse-eelarved kollektiivse kaitse jaoks reaalseks sõjaliseks jõuks, luua tugevam Euroopa tugevamas NATOs ja keskenduma [[Ukraina]] vajadustele ennast kaitsta. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]as [[NATO|NATO kaitseministrite tippkohtumisel]] [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani kaitseminister|Taani kaitseministri]] [[Jeppe Bruus Christensen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri kohusetäitja]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[ado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore Onshuus Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Valentin Hajdinjak]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi kaitseminister|Türgi kaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseminister|Suurbritannia kaitseministri]] [[Dan Jarvis]]ega, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega ja [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, millele NATO-Ukraina Nõukogu ametlik õhtusöök välisministrite tasandil. |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Euroopa Komisjon]] [[Kategooria:Euroopa Liit]] ir8aikju6yb51rc8senzu15br1ly0vd 0 688306 7190106 6810135 2026-07-10T00:48:22Z Trebors 57925 7190106 wikitext text/x-wiki '''Sander Roosimägi''' (sündinud [[22. mai]]l [[1994]] [[Keila]]s) on eesti näitleja. Sander Roosimägi lõpetas [[2013]]. aastal [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i, õppis aastatel 2013–[[2014]] [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] klassikalist laulu. [[2018]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (28. lend). Töötas aastatel [[2020]]–[[2021]] [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]]. Olnud aastatel 2018–2020 ja on aastast 2022 vabakutseline näitleja.<ref>[https://www.elab.ee/inimene/7745/sander-roosimagi/ Sander Roosimägi] Eesti Lavastuste Andmebaas. Vaadatud 31. jaanuaril 2025</ref> Sander Roosimägi on mänginud [[Teatritrupp Ekspeditsioon|Teatritrupi Ekspeditsioon]] lavastustes.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609432999/teatri-ekspeditsioon-sugishooaeg-toob-lavale-kolm-uut-autorilavastust Teatri Ekspeditsioon sügishooaeg toob lavale kolm uut autorilavastust] Eesti Rahvusringhääling. Kultuur, 23. august 2024. Vaadatud 31. jaanuaril 2025</ref> Ta on mänginud filmis "[[Hüvasti, NSVL]]" ja seriaalides "[[Reetur]]" ning "[[Täiuslik sõbranna]]". == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=8904269}} {{JÄRJESTA:Roosimägi, Sander}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] iscl63apz9324ktaiif2vk6i0m8h662 0 688311 7190094 6810151 2026-07-10T00:34:55Z Trebors 57925 7190094 wikitext text/x-wiki '''Joosep Uus''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1991]]) on eesti näitleja. Joosep Uus on lõpetanud [[Tallinna Rahumäe Põhikool|Tallinna Rahumäe Põhikooli]] ja [[Tallinna 32. Keskkool|Tallinna 32. Keskkooli]]. 2018. aastal lõpetas ta näitlejana [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (28. lend, kursuse juhendajad [[Anne Türnpu]] ja [[Mart Koldits]]).<ref>[https://noorsooteater.ee/et/joosep-uus Joosep Uus] Eesti Noorsooteater. Vaadatud 1. veebruaril 2025</ref> Aastatel 2018–2020 oli ta [[Paide teater|Paide teatri]] näitleja. Ta on osalenud ka teatri [[Must Kast]] ja [[Vaba Lava]] lavastustes.<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/1565 Joosep Uus] Eesti Teatri Agentuur. Vaadatud 1. veebruaril 2025</ref> Alates 2022. aasta jaanuarist on Joosep Uus [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608468602/eesti-noorsooteatri-trupiga-liitus-joosep-uus Eesti Noorsooteatri trupiga liitus Joosep Uus] Eesti Rahvusringhääling. Kultuur, 17. jaanuar 2022. Vaadatud 1. veebruaril 2025</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=4676500}} {{JÄRJESTA:Uus, Joosep}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 0kzm1f5pkq7bxqn3eiutvk4fu1heegr 0 692955 7189994 7150536 2026-07-09T20:47:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189994 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Kunstnik | nimi = Andrea Benetti | pilt = Andrea-Benetti.jpg | pildi_allikas = Andrea Benetti aastal 2017. | sünniaeg = [[15. jaanuar]] [[1964]] | sünnikoht = [[Bologna]], [[Itaalia]] | surmaaeg = | surmakoht = | teised nimed = | rahvus = [[itaallased|itaallane]] | tegevus = [[maalikunstnik]] | teosed = | haridus = | liikumine = neo-koobaskunst | auhinnad = | toetajad = | autogramm = | signatuuri_suurus = | auhinnad ja tunnustus = | koduleht = [http://andreabenetti.eu/ andreabenetti.eu] }} '''Andrea Benetti''' (sündinud 15. jaanuaril 1964 [[Bologna]]s) on itaalia kunstnik. Ta on "Neo-koobaskunsti" manifesti autor, mis esitleti 2009. aastal 53. [[Veneetsia biennaal|Veneetsia biennaalil]] Ca' Foscari Ülikoolis paviljonis "Loodus ja unistused".<ref>{{viide|pealkiri=Andrea Benetti ja tema Neo-koobaskunst|url=https://bologna.repubblica.it/cronaca/2013/04/12/news/andrea_benetti_e_la_sua_arte_neorupestre-56465622/|väljaandja=la Repubblica}}</ref> == Elulugu == Andrea Benetti on itaalia visuaalkunstnik<ref name=":4">{{Cite web |title=Andrea Benetti Biografie Online'is |url=https://biografieonline.it/biografia-andrea-benetti |work=Biografie Online}}</ref>, kes on uurinud erinevaid kunstivorme, sealhulgas maalikunsti, fotograafiat, kunstilist joonistamist, installatsioone ja videokunsti. 2006. aastal kirjutas ta "Neo-koobaskunsti" manifesti, mis esitleti 2009. aastal 53. [[Venezia|Veneetsia]] biennaalil.<ref>{{viide|pealkiri=Andrea Benetti Treccani Entsüklopeedias|url=https://www.treccani.it/enciclopedia/andrea-benetti|väljaandja=Enciclopedia Treccani}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |title=Artisti del Museo MACIA |url=https://museomacia.org/collezione-permanente-arte-contemporanea-italiana/andrea-benetti-arte-contemporanea.html |work=Museo MACIA}}</ref> Andrea Benetti kunst saab inspiratsiooni otse ja kaudselt esimestest eelajaloolistest kunstiväljendustest.<ref name=":6">{{Cite web |title=Andrea Benetti - Värvid ja helid algusest |url=https://cris.unibo.it/handle/11585/182301 |work=Bologna Ülikooli uurimine}}</ref> Koopamaalingutest on ta omandanud stiilielemente ja kontseptsioone, mis ta on töödelnud moodsas võtmes. Tema töödes on zoomorfset ja antropomorfset motiivi, geomeetrilisi ja abstraktseid vorme<ref name=":7">{{Cite web |title=Värvid ja helid algusest |url=https://magazine.unibo.it/archivio/2013/04/12/colori_e_suoni_delle_origini |work=Bologna Ülikooli ajakiri |access-date=2025-05-01 |archive-date=2016-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160424055932/https://magazine.unibo.it/archivio/2013/04/12/colori_e_suoni_delle_origini |url-status=dead }}</ref> ning sümboleid, mis filosoofiliselt sillavad eelajaloolise ja kaasaegse kunsti vahel. Sümboolne žest kunsti algupäraga sügavama sideme loomiseks oli kunstniku kasutatud autentsete paleoliitikumi pigmentide rakendamine, millega maalis eelajalooline inimene ja mis hiljem arheoloogide poolt avastati Ferrara Ülikooli teadlaste poolt. Need pigmendid, mis olid sertifitseeritud ja usaldatud kunstnikule, et nad saaksid "elustuda" uutel lõuenditel, sümboliseerivad järjepidevust alguse kunstiga.<ref name=":8">{{Cite web |title=Andrea Benetti - Kaasaegne Eelajalugu |url=https://iris.unife.it/handle/11392/2351078 |work=Ferrara Ülikooli uurimine}}</ref> 2011. aastal tugevdas Benetti seda sidet minevikuga, korraldades "La Grave" koopas Castellana koobastes näituse, mis oli mõeldud tõeliseks galeriiks maa sisemuses. Selle projekti, mille pealkiri oli "Maalikunst naaseb koopasse", raames tõi kunstnik sümboolselt kaasaegse kunsti tagasi selle algupaika.<ref name=":9">{{Cite web |title=Andrea Benetti - Neo-koobaskunst |url=https://iris.unisalento.it/handle/11587/390731?mode=full |work=Lecce Ülikooli uurimine}}</ref> Tema tehniline lähenemine hõlmab vürtside, oksiidide ja teiste looduslike ainete kasutamist, mis on lahjendatud vees, õlimaaliga, kipsreljeefi lõuendil ja grafitoga. [[File:Benetti godart ridotta.jpg|thumb|right|Roma, 9. märts 2012 - Quirinale, Itaalia Vabariigi Presidendi kantselei - Andrea Benetti annab oma teose Quirinale kunstikogu jaoks professor Louis Godartile, kes on vastutav kunstiväärtuste eest.]] Andrea Benetti Tema teosed kuuluvad oluliste riiklike ja rahvusvaheliste muuseumide ning institutsioonide kogudesse, sealhulgas Ühinenud Rahvaste<ref>{{viide|pealkiri=Andrea Benetti "The Educational Encyclopedia"-s|url=https://www.edueda.net/index.php?title=Andrea_Benetti#Collezioni_Estere|väljaandja=The Educational Encyclopedia}}</ref>, Vatikani<ref>{{viide|pealkiri=Andrea Benetti WikiArti entsüklopeedias|url=https://www.wikiart.org/en/andrea-benetti|väljaandja=WikiArti Entsüklopeedia}}</ref>, Quirinale<ref name=":10">{{Cite web |title=Andrea Benetti Sapere entsüklopeedias |url=https://www.sapere.it/enciclopedia/Benetti%2C+Andrea.html |work=Sapere Entsüklopeedia}}</ref> ja Esindajatekoja<ref name=":11">{{Cite web |title=VR60768 · Antropomorfne figuur Andrea Benetti poolt |url=https://www.romatoday.it/eventi/mostre/vr60768-anthropomorphic-figure-andrea-benetti.html |work=Roma Today}}</ref> kunstikogud. Viimaste näituste hulgas on:<ref name=":12">{{Cite web |title=Andrea Benetti näitused Artribune'is |url=https://www.artribune.com/artista-mostre-biografia/andrea-benetti/ |work=Artribune}}</ref><ref name=":13">{{Cite web |title=Andrea Benetti näitused Exibartis |url=https://www.exibart.com/artista-curatore-critico-arte/andrea-benetti/ |work=Exibart}}</ref> * "Neo-koobaskunst" (Castellana koopad, "La Grave" koobas, 2011)<ref>{{viide|pealkiri=Lecce Ülikooli uurimine|url=https://iris.unisalento.it/handle/11587/390731?mode=full|väljaandja=Lecce Ülikool}}</ref> * "Värvid ja helid algusest" (Bologna, Palazzo d'Accursio, 2013)<ref name=":14">{{Cite web |title=Värvid ja helid algusest |url=https://www.lastampa.it/cultura/2013/03/20/news/colori-e-suoni-delle-origini-1.36113830 |work=La Stampa}}</ref> * "Maalikunsti genees" (Bari Ülikool, Postitalo, 2014)<ref name=":15">{{Cite web |title=Maalid ja helid ajaloo algusest |url=https://barilive.it/2014/02/26/pitture-e-suoni-dal-principio-della-storia/ |work=Bari Live}}</ref> * "VR60768 · Antropomorfne figuur" ([[Roma]], Esindajatekoda, 2015)<ref name=":16">{{Cite web |title=Pressiteade - Esindajatekoda |url=http://www.camera.it/leg17/browse/1131?shadow_comunicatostampa=9016 |work=Esindajatekoja veebileht}}</ref><ref name=":17">{{Cite web |title=Andrea Benetti näitus Esindajatekojas |url=https://www.nonsolocinema.com/La-mostra-di-Andrea-Benetti-alla_31297.html |work=Non solo cinema}}</ref> * "Kaasaegne eelajalugu" (Ferrara Ülikool, Palazzo Turchi di Bagno, 2016)<ref name=":18">{{Cite web |title=Andrea Benetti näitus Palazzo Turchi di Bagnos |url=https://www.estense.com/2016/547575/andrea-benetti-espone-a-palazzo-turchi-di-bagno/ |work=Estense News}}</ref> * "Näod vägivalla vastu" (Bologna, Palazzo d'Accursio, 2017)<ref name=":19">{{Cite web |title=Näod vägivalla vastu - Andrea Benetti fotonäitus Palazzo d'Accursios |url=https://archivio-notizie.comune.bologna.it/2017/11/volti-contro-la-violenza-mostra-fotografica-di-andrea-benetti-palazzo-daccursio/ |work=Bologna linna veebileht}}</ref> * "Ajatud kujud" (Bologna, Piirkonna Palee, 2021)<ref name=":20">{{Cite web |title=Ajatud kujud, Andrea Benetti isikunäitus Bolognas |url=https://tg24.sky.it/bologna/2021/09/24/timeless-shapes-la-personale-di-andrea-benetti-a-bologna |work=Timeless shapes - Andrea Benetti Bolognas}}</ref><ref name=":21">{{Cite web |title=Agenzia ANSA |url=https://www.ansa.it/sito/notizie/cultura/arte/2021/09/24/timeless-shapes-la-personale-di-andrea-benetti-a-bologna_aff0a702-e1e7-48c2-9688-7148d8f09572.html |work=ANSA}}</ref><ref name=":22">{{Cite web |title=Seadusandlik Kogu kunstireis Andrea Benetti juhatusel |url=https://www.ilrestodelcarlino.it/bologna/cronaca/assemblea-legislativa-viaggio-nellarte-con-andrea-benetti-93f9e9f6?live |work=Il Resto del Carlino}}</ref> * "Värvid Veneetsias" (Veneetsia, Palazzo Zaguri, 2023)<ref name=":23">{{Cite web |title=Näitus "Värvid Veneetsias" Andrea Benetti poolt |url=https://www.veneziatoday.it/eventi/andrea-benetti-colors-in-venice.html |work=Venezia Today}}</ref> * "Eelajalooline laine" (Milano, Spazio ArteAria, 2023)<ref name=":24">{{Cite web |title=Koopamaal elustab Andrea Benetti Milanos |url=https://www.ansa.it/sito/notizie/cultura/arte/2023/11/10/la-pittura-rupestre-rivive-con-andrea-benetti-a-milano_de8abdf0-9c1f-4949-8b30-29952c57aa74.html |work=Agenzia ANSA}}</ref><ref name=":25">{{Cite web |title=Andrea Benetti, neo-koopia kunstnik Milanos |url=https://www.ilgiornaledellarte.com/Articolo/Andrea-Benetti,-un-neorupestre-a-Milano |work=Il Giornale dell'Arte}}</ref> 2020. aastal pälvis kunstnik Bologna linnalt 49. "Nettuno d'Oro" auhinna.<ref>{{viide|pealkiri=Andrea Benetti sai Nettuno d'Oro auhinna|url=https://bologna.repubblica.it/cronaca/2020/10/21/news/il_lions_da_il_suo_nettuno_d_oro_a_andrea_benetti-271320159/|väljaandja=la Repubblica}}</ref> == Muuseumid ja kogud == [[File:Andrea Benetti in mostra alla Camera dei Deputati.jpg|thumb|left|Prof. M. Peresani, prof. S. Grandi, A. Benetti näitusel "VR60768 - antropomorfne figuur" Esindajatekojas.]] Muuseumid ja institutsioonid, mis on omandanud Andrea Benetti teoseid oma kunstikogudesse: * ÜRO kunstikogu ([[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]]) - Teos: "Vägivallale vastu"<ref>{{viide|pealkiri=Andrea Benetti Sapere entsüklopeedias|url=https://www.sapere.it/enciclopedia/Benetti%2C+Andrea.html|väljaandja=Sapere Entsüklopeedia}}</ref> * Vatikani kunstikogu ([[Vatikani Linnriik]]) - Teos: "Hommage à Karol Wojtyła"<ref name=":1"/> * MACIA - Museo d'Arte Contemporanea Italiana in America (San José, [[Costa Rica]]) - Teos: "Lapsepõlve mängud"<ref>{{viide|pealkiri=Andrea Benetti leht Museo MACIA veebilehel|url=http://www.museomacia.org/collezione-permanente-arte-contemporanea-italiana/andrea-benetti-arte-contemporanea.html|väljaandja=Museo MACIA}}</ref> * Quirinale kunstikogu · Itaalia Vabariigi Presidendi kantselei · (Roma – Itaalia) - Teos: "Jaht VII"<ref name=":10"/> * Palazzo Montecitorio · Itaalia Parlament · Esindajatekoda (Roma – Itaalia) - Teos: "9. november 1989"<ref name=":26">{{Cite web |title=Kunsti mood Andrea Benetti poolt |url=https://www.myluxury.it/articolo/l-arte-che-va-di-moda-il-gusto-neorupestre-di-andrea-benetti/40475/ |work=My Luxury |access-date=2025-05-01 |archive-date=2021-05-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210515175928/https://www.myluxury.it/articolo/l-arte-che-va-di-moda-il-gusto-neorupestre-di-andrea-benetti/40475/ |url-status=dead }}</ref> * Richmondi Ülikooli kunstikogu ([[Richmond]] - Ameerika Ühendriigid) - Teos: "Lendamine" * Ferrara Ülikooli kunstikogu ([[Ferrara]] – Itaalia) - Teos: "Porto Badisco hominiid I"<ref>{{viide|pealkiri=Andrea Benetti – KAASAEGNE EELAJALUGU – Ferrara Ülikooli muuseumisüsteem|url=http://www.unife.it/sma/it/le-mostre/archivio-delle-mostre/2016/andrea-benetti-prehistoria-contemporanea/andrea-benetti-prehistoria-contemporanea|väljaandja=Ferrara Ülikool}}</ref> * Bari Ülikooli kunstikogu ([[Bari]] - Itaalia) - Teos: "Puudega laev"<ref name=":27">{{Cite web |title=Andrea Benetti: Värvid ja helid algusest |url=https://www.uniba.it/it/eventi-alluniversita/anno-2014/andrea-benetti-colori-e-suoni-delle-origini |work=Bari Ülikooli veebileht}}</ref> * MAMbo · Bologna Kaasaegse Kunsti Muuseum (Bologna – Itaalia) - Teos: "Looto Õis"<ref name=":28">{{Cite web |title=Looto Õis - Benetti teos MAMbo kogus |url=https://www.museibologna.it/mambo/collezioneonline/scheda/&collezione=2&sfogliaper=titolo&id=6121 |work=MAMbo Muuseumi veebileht}}</ref><ref name=":29">{{Cite web |title=Teos RAAMi arhiivis |url=https://archivioraam.org/opera/fior-di-loto |work=RAAMi arhiivi veebileht}}</ref> * Museion · Bolzano Kaasaegse Kunsti Muuseum ([[Bolzano]] – Itaalia) - Teos: "Algne instinkt II"<ref name=":30">{{Cite web |title=Teos Bolzano kultuuriväärtuste kataloogis |url=https://oggetti-musei-archivi.prov.bz.it/Details/bz/60004248 |work=Südtiroli muuseumide ja arhiivide kogude online-kataloog}}</ref><ref name=":31">{{Cite web |title=Teos RAAMi arhiivis |url=https://archivioraam.org/opera/istinto-primitivo-ii-2 |work=RAAMi arhiivi veebileht |access-date=2025-05-01 |archive-date=2025-05-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250502154133/https://archivioraam.org/opera/istinto-primitivo-ii-2 |url-status=dead }}</ref> * Buenos Aireses Õiguse ja Inimõiguste Ministeeriumi kunstikogu ([[Buenos Aires]] - [[Argentina]]) - Teos: "Murdud pliiatsid"<ref>{{viide|pealkiri=Andrea Benetti The Educational Encyclopedias|url=https://www.edueda.net/index.php?title=Andrea_Benetti#Collezioni_Estere|väljaandja=The Educational Encyclopedia}}</ref> * CAMeC – Kaasaegse ja Moodsa Kunsti Keskus – ([[La Spezia]] – Itaalia) - Teos: "Hirvede koobas"<ref name=":32">{{Cite web |title=Kunstivara kasvab |url=https://www.cittadellaspezia.com/2019/06/20/decine-di-opere-donate-al-camec-il-patrimonio-artistico-cresce-288850/ |work=La Spezia linn}}</ref> * Museo F. P. Michetti (Francavilla al Mare – Itaalia) - Teos: "Kolm teesi"<ref name=":33">{{Cite web |title=Andrea Benetti neo-koobaskunst |url=https://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2010/08/18/quelle-pitture-neorupestri-di-andrea-benetti.html |work=la Repubblica}}</ref> * Museo Osvaldo Licini (Ascoli Piceno – Itaalia) - Teos: "Hominiidid ja loomad I"<ref name=":34">{{Cite web |title=Andrea Benetti ad Ascoli per dare vita al travertino |url=https://www.picenooggi.it/2013/08/26/19640/lartista-andrea-benetti-ad-ascoli-per-far-vivere-il-travertino/ |work=Piceno Oggi}}</ref> * Lecce linna kunstikogu ([[Lecce]] – Itaalia) - Teos: "Järjekindlus"<ref name=":35">{{Cite web |title=Astrattismo, a Lecce la mostra allestita nella Camera dei Deputati |url=https://www.pugliain.net/astrattismo-lecce-mostra-benetti/ |work=Puglia In}}</ref> * Giacomo Casanova Fondi kunstikogu (Veneetsia - Itaalia) - Teos: "Hommage à Giacomo Casanova"<ref name=":36">{{Cite web |title=Giacomo Casanova Fond |url=http://www.arte.it/calendario-arte/venezia/mostra-andrea-benetti-colors-in-venice-90229 |work=www.arte.it}}</ref> == Tunnustus == * Osalemine 53. Veneetsia Biennaalil - 2009<ref name=":0">{{Cite web |title=Andrea Benetti e la sua Arte Neorupestre |url=https://bologna.repubblica.it/cronaca/2013/04/12/news/andrea_benetti_e_la_sua_arte_neorupestre-56465622/ |work=la Repubblica}}</ref> * Premio Michetti LXI - 2010<ref name=":1">{{Cite web |title=Andrea Benetti nell'Enciclopedia Treccani |url=https://www.treccani.it/enciclopedia/andrea-benetti |work=Enciclopedia Treccani}}</ref> * Rahvusvaheline "Excellence" auhind - 2014<ref name=":2">{{Cite web |title=Artisti del Museo MACIA |url=https://museomacia.org/collezione-permanente-arte-contemporanea-italiana/andrea-benetti-arte-contemporanea.html |work=Museo MACIA}}</ref> * 49. Premio Nettuno d'oro - 2020<ref name=":3">{{Cite web |title=Andrea Benetti in “The Educational Encyclopedia” |url=https://www.edueda.net/index.php?title=Andrea_Benetti#Collezioni_Estere |work=The Educational Encyclopedia}}</ref> == Teoseid == [[File:Papa-opera-andrea-benetti.jpg|right|thumb|Vatikan, 28/11/12 - Paavst Benedictus XVI-le annetati Benetti teos "Hommage à Karol Wojtyla".]] * K. H. Keller, G. Rossi, R. Sabatelli: ''Andrea Benetti ja Lanfranco Di Rico – September 2001'', Johns Hopkinsi Ülikool, Bologna, 2008, 12 lehekülge<ref name=":37">{{Cite web |title=Andrea Benetti |url=https://joseartgallery.com/artists/Andrea_Benetti/ |work=Jose Art Gallery}}</ref> * Mitmeid autoreid: ''Kunst ja kultuur – Sild Itaalia ja Costa Rica vahel'', I.I.L.A., San José, 2008, 98 lehekülge<ref name=":38">{{Cite web |title=Kunst ja kultuur – Sild Itaalia ja Costa Rica vahel |url=https://gregorio-rossi.it/pubblicazioni/arte-cultura-ponte-italia-costa_rica |work=Gregorio Rossi veebileht}}</ref> * Mitmeid autoreid: ''Tavatu uurimine kiiruse sees'', Bologna, 2009, 104 lehekülge<ref name=":39">{{Cite web |title=Tavaline kiiruse uurimine |url=https://museomacia.org/arte-contemporanea-italiana-bibliografia-libri-e-cataloghi/velocita-arte-contemporanea.html |work=Museo MACIA}}</ref> * Andrea Benetti, Gregorio Rossi: ''Neo-koobaskunsti Manifest'', Umberto Allemandi & C., Veneetsia, 2009, 18 lehekülge<ref name=":40">{{Cite web |title=Andrea Benetti Neo-koobaskunsti Manifest |url=https://museomacia.org/arte-contemporanea-italiana-bibliografia-libri-e-cataloghi/manifesto_arte_neorupestre.html |work=Museo MACIA}}</ref> * Mitmeid autoreid: ''Loodus ja unistused – 53. Veneetsia Biennaali Itaalia paviljoni kataloog'', Umberto Allemandi & C., Veneetsia, 2009, 98 lehekülge<ref name=":41">{{Cite web |title=Loodus ja unistused – Kataloog paviljonist |url=https://gregorio-rossi.it/pubblicazioni/53.-espo-internazionale-darte-biennale-di-venezia |work=Gregorio Rossi bibliograafia}}</ref> * Carlo Fabrizio Carli: ''Itaalia dioraama – 61. Premio Michetti'', Vallecchi, Francavilla a Mare, 2010, 202 lehekülge<ref name=":42">{{Cite web |title=Francavilla al Mare (CH), 24. juuli – 31. august 2010 LXI Premio Michetti – Kunst ja keskkond |url=https://www.giulianovanews.it/2010/07/francavilla-al-mare-ch-24-luglio-–-31-agosto-2010-lxi-premio-michetti-arte-e-ambiente/ |work=Giulianova News}}</ref> * C. Parisot, P. Pensosi: ''Kunstniku portreed'', Edizioni Casa Modigliani, Rooma, 2010, 72 lehekülge * Simona Gavioli: ''Andrea Benetti – B. P. Enne olevikku'', Media Brain, Bologna, 2009, 52 lehekülge<ref name=":43">{{Cite web |title=Üritus – Andrea Benetti näitus |url=https://robertafilippi.wordpress.com/2011/05/01/mostra_benetti/ |work=Roberta Filippi}}</ref> * Mitmeid autoreid: ''Andrea Benetti – Neo-koobaskunst'', Castellana Grotte Vallaamet, Castellana Grotte, 2011, 58 lehekülge<ref>{{viide|pealkiri=Castellana Grotte, kunst naaseb algupaika|url=http://bari.repubblica.it/cronaca/2011/09/07/foto/la_pittura_torna_alle_origini_i_lavori_di_binetti_nelle_grotte-21358167/|väljaandja=la Repubblica}}</ref> * D. Iacuaniello, C. Parisot, G. Rossi: ''M173 – Apokrüüfilised jäljed'', Istituto Europeo Pegaso, Rooma, 2012, 70 lehekülge<ref name=":44">{{Cite web |title=Andrea Benetti: M173 – Apokrüüfilised jäljed kaasaegses kunstis |url=https://issuu.com/andreabenetti/docs/arte_italiana_contemporanea-pittura |work=Issuu |access-date=2025-05-01 |archive-date=2016-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305060247/https://issuu.com/andreabenetti/docs/arte_italiana_contemporanea-pittura |url-status=dead }}</ref> * G. Rossi, D. Scarfì: ''Sümboolika neo-koobaskunstis'', Mediabrain, Siracusa, 2012, 88 lehekülge<ref name=":45">{{Cite web |title=Siracusa võtab vastu Andrea Benetti neo-koobaskunsti, mis esitleti ka 53. Veneetsia Biennaalil |url=https://www.siracusanews.it/siracusa-ospitera-la-pittura-neorupestre-di-andrea-benetti-gia-presentata-anche-alla-53-biennale-di-venezia/ |work=Siracusa News}}</ref> * Andrea Benetti, Silvia Grandi: ''Värvid ja helid algusest'', Qudulibri, Bologna, 2013, 86 lehekülge<ref name=":46">{{Cite web |title=Raamat Värvid ja helid algusest. Itaalia ja inglise keelne väljaanne – A. Benetti – Qudulibri |url=https://www.lafeltrinelli.it/libri/andrea-benetti/colori-e-suoni-origini-ediz/9788890851308 |work=La Feltrinelli}}</ref> * Andrea Benetti, Stefano Papetti: ''Travertiin lõuendil – Travertiin neo-koobaskunstis'', Qudulibri, Ascoli P., 2014, 54 lehekülge<ref name=":47">{{Cite web |title=ANDREA BENETTI – Travertiin lõuendil – Travertiin neo-koobaskunstis |url=https://www.librerie.coop/libri/9788890851360-dalla-roccia-alla-tela-il-travertino-nella-pittura-neorupestre-qudulibri/ |work=Librerie Coop}}</ref> * A. Benetti, S. Cassano, D. Coppola, A. F. Uricchio: ''Värvid ja helid algusest'', Qudulibri, Bari, 2014, 58 lehekülge<ref name=":48">{{Cite web |title=Värvid ja helid algusest. Bari neo-koobaskunstiprojekt |url=https://www.famedisud.it/colori-e-suoni-delle-origini-a-bari-il-progetto-artistico-neorupestre-di-andrea-benetti-e-frank-nemola/ |work=Fame di Sud}}</ref> * Andrea Benetti, Silvia Grandi: ''Valguse värv'', Qudulibri, Bologna, 2014, 56 lehekülge<ref name=":49">{{Cite web |title=Andrea Benetti – Valguse värv |url=https://cris.unibo.it/handle/11585/533026 |work=Bologna Ülikooli uurimine}}</ref><ref name=":50">{{Cite web |title=Valguse värv - Valged teosed |url=https://www.lafeltrinelli.it/colore-della-luce-opere-in-libro-andrea-benetti/e/9788899007003 |work=La Feltrinelli}}</ref> * A. Benetti, S. Grandi, M. Peresani, M. Romandini, G. Virelli: ''VR60768 – Antropomorfne figuur'', Qudulibri, Rooma, 2015, 80 lehekülge<ref name=":51">{{Cite web |title=Andrea Benetti - VR60768 antropomorfne figuur |url=https://cris.unibo.it/handle/11585/556340 |work=Bologna Ülikooli uurimine}}</ref> * Andrea Benetti, Toti Carpentieri: ''Alguse abstraktsionism'', Qudulibri, Lecce, 2015, 60 lehekülge<ref name=":52">{{Cite web |title=”Alguse abstraktsionism” Andrea Benetti poolt Castello Carlo V-s |url=https://www.castellocarlov.it/astrattismo-delle-origini/ |work=Castello Carlo V veebileht |access-date=2025-05-01 |archive-date=2025-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250428221240/https://www.castellocarlov.it/astrattismo-delle-origini/ |url-status=dead }}</ref> * Mitmeid autoreid: ''Neo-koobaskunst'', Monograafiad, Qudulibri, Bologna, 2015, 208 lehekülge<ref name=":53">{{Cite web |title=Andrea Benetti. Neo-koobaskunst. Itaalia ja inglise keelne väljaanne |url=https://www.puntoeinaudibrescia.it/scheda-libro/andrea-benetti/andrea-benetti-arte-neorupestre-ediz-italiana-e-inglese-9788890851315-2291565.html |work=Edizioni Einaudi |access-date=2025-05-01 |archive-date=2021-05-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210514164414/https://www.puntoeinaudibrescia.it/scheda-libro/andrea-benetti/andrea-benetti-arte-neorupestre-ediz-italiana-e-inglese-9788890851315-2291565.html |url-status=dead }}</ref> * Andrea Benetti, Fiorenzo Facchini, Fernando Lanzi, Gioia Lanzi: ''Signum Crucis'', Qudulibri, Bologna, 2016, 42 lehekülge<ref name=":54">{{Cite web |title=Signum Crucis - Mitmekeelne väljaanne |url=https://www.puntoeinaudibrescia.it/scheda-libro/andrea-benetti/signum-crucis-9788899007157-2461353.html |work=Edizioni Einaudi |access-date=2025-05-01 |archive-date=2021-05-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210520173226/https://www.puntoeinaudibrescia.it/scheda-libro/andrea-benetti/signum-crucis-9788899007157-2461353.html |url-status=dead }}</ref> * A. Benetti – P. Fameli – A. Fiorillo – F. Fontana – M. Peresani – M. Romandini – I. Schipani – U. T. Hohenstein: "preHISTORIA CONTEMPORANEA" Qudulibri, Ferrara, 2016, 64 lehekülge<ref name=":55">{{Cite web |title=”Kaasaegne eelajalugu” Andrea Benetti poolt |url=https://www.lafeltrinelli.it/libri/andrea-benetti/prehistoria-contemporanea-ediz-illustrata/9788899007188 |work=La Feltrinelli}}</ref> * A. Benetti – P. Fameli – A. Marrone – M. Ratti: "Hommage à koopiamaalile", Qudulibri, La Spezia, 2016, 58 lehekülge<ref name=":56">{{Cite web |title=Hommage à koopiamaalile – Andrea Benetti |url=https://www.libreriauniversitaria.it/omaggio-pittura-rupestre-benetti-andrea/libro/9788899007232 |work=Libreria Universitaria}}</ref> * Andrea Benetti – Silvia Grandi: "Näod vägivalla vastu", Qudulibri, Bologna, 2017, 40 lehekülge<ref name=":57">{{Cite web |title=Näod vägivalla vastu |url=https://www.libreriauniversitaria.it/volti-contro-violenza-benetti-andrea/libro/9788899007256 |work=Libreria Universitaria}}</ref> * Andrea Benetti - Stefano Bonaga - Gregorio Rossi - Corrado Rozzi: "Ajatud kujud", Qudulibri, Bologna, 2021, 44 lehekülge<ref name=":58">{{Cite web |title=Ajatud kujud. Ajatu kuju – Andrea Benetti – Qudulibri |url=https://www.ibs.it/timeless-shapes-forme-senza-tempo-libro-andrea-benetti/e/9788899007904 |work=IBS Libri}}</ref> * Andrea Benetti - Francesco Paolo Campione - Tiziana Fuligna - Gaia Giorgetti: "Värvid Veneetsias", Qudulibri, Venezia, 2023, 90 lehekülge<ref name=":59">{{Cite web |title=Värvid Veneetsias. Itaalia ja inglise keelne väljaanne – Andrea Benetti – Qudulibri |url=https://www.unilibro.it/libro/benetti-andrea-campione-f-p-cur/colors-venice-ediz-italiana-inglese/9791281171077 |work=Librerie Unilibro}}</ref> * Andrea Benetti - Luciana Apicella - Stefano Bonaga: "Eelajalooline laine", Qudulibri, Milano, 2023, 48 lehekülge<ref name=":60">{{Cite web |title=Eelajalooline laine. Näituse kataloog – Andrea Benetti – Qudulibri |url=https://www.lafeltrinelli.it/prehistoric-wave-catalogo-della-mostra-libro-andrea-benetti/e/9791281171176 |work=La Feltrinelli}}</ref> * Andrea Benetti - Dario Binetti - Francesco Paolo Campione - Stefano Papetti - Stefano Odoardi: "Valgus vaikuses", Alchemical shadows, Ascoli Piceno, 2023, 48 lehekülge<ref name=":61">{{Cite web |title=Valgus vaikuses – Andrea Benetti – Alchemical shadows |url=https://www.comune.ap.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/25571 |work=Ascoli Piceno linna veebileht}}</ref> == Viited == <references/> == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.andreabenetti.com Andrea Benetti - Ametlik veebileht - itaalia keeles] * [https://www.andreabenetti.eu Andrea Benetti - Ametlik veebileht - inglise keeles] * [https://www.treccani.it/enciclopedia/andrea-benetti Andrea Benetti Treccani entsüklopeedias] * [https://www.sapere.it/enciclopedia/Benetti%2C+Andrea.html Andrea Benetti De Agostini entsüklopeedias] * [https://www.wikiart.org/en/andrea-benetti Andrea Benetti WikiArti entsüklopeedias] * [https://vimeo.com/409226880 Andrea Benetti - Tutvustusvideo] {{JÄRJESTA:Benetti, Andrea}} [[Kategooria:Itaalia maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] [[Kategooria:Itaalia maalikunstnikud]] o7qrzg823l2we5rxmxfj2vh77so89q5 0 695595 7190135 7164965 2026-07-10T06:15:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7190135 wikitext text/x-wiki '''Arktika militariseerumine''' viitab olukorrale, kus [[Kliimamuutus|kliimamuutused]] ja kasvav globaalne huvi [[Loodusvarad|loodusvarade]] vastu muudavad [[Arktika]] üha olulisemaks [[Geopoliitika|geopoliitiliseks]] piirkonnaks. Jää sulamine, uued mereteed ja [[ressursid]] suurendavad majanduslikku ja sõjalist aktiivsust ning toovad kaasa vajaduse rahvusvahelise koostöö ja regulatsioonide järele. == Kliimamuutused ja keskkonnamõjud == Arktika soojeneb kiiremini kui enamik teisi piirkondi maailmas. Keskmine temperatuur on seal tõusnud ligikaudu 2,7 °C võrra võrreldes 20. sajandi keskpaigaga.<ref name="Olonscheck2019">Olonscheck, D., Mauritsen, T., & Notz, D. (2019). Arctic sea-ice variability is primarily driven by atmospheric temperature fluctuations. ''Nature Geoscience'', 12. [https://www.researchgate.net/publication/333062970_Arctic_sea-ice_variability_is_primarily_driven_by_atmospheric_temperature_fluctuations]</ref> 2023. aastal ulatus merejää minimaalne pindala rekordiliselt madalale – 14,14 miljonit km².<ref name="NOAA2024">Timmermans, M. L., & Labe, Z. M. (2024). NOAA Arctic Report Card 2024: Sea Surface Temperature. NOAA. [https://repository.library.noaa.gov/view/noaa/66842]</ref> Lisaks näitavad uuringud, et Arktika soojenemise mõju võib kiirendada kogu maailma keskmise temperatuuri jõudmist 2 °C piirini kuni kaheksa aastat varem.<ref name="Duffey2023">Duffey, A. et al. (2023). Arctic amplification's contribution to breaches of the Paris Agreement. ''Earth System Dynamics'', 14(6), 1165. [https://doi.org/10.5194/esd-14-1165-2023]</ref> == Uued mereteed ja loodusvarad == Jää taandumine avab uusi mereteid nagu [[Põhja-meretee|Põhjamere tee]], [[Loodeväil]] ja võimalik transpolaarne marsruut. <ref name="Liu2022">Liu, M. et al. (2022). Economic feasibility and environmental impact of Arctic shipping. ''Marine Policy'', 140, 105004. [https://doi.org/10.1016/j.marpol.2022.105004]</ref> Näiteks Shanghai–Rotterdam marsruut võib Arktika kaudu kulgeda kuni 40% kiiremini võrreldes [[Suessi kanal|Suessi kanali]] teekonnaga.<ref name="OxfordAnalytica2021">Oxford Analytica. (2021). Polar Silk Road will reshape trade and geopolitics. [https://dailybrief.oxan.com/Analysis/DB238508/Polar-Silk-Road-will-reshape-trade-and-geopolitics]</ref><ref name="Luo2024">Luo, D. et al. (2024). Role of suprapermafrost groundwater recharge. ''Journal of Earth Science'', 35, 2175–2179. [https://doi.org/10.1007/s12583-024-2017-5]</ref> Arktikas paikneb umbes 13% maailma kaevandamata naftavarudest ja kuni 30% maagaasivarudest.<ref name="USGS2006">Houseknecht, D.W., & Bird, K.J. (2006). Oil and gas resources of the Arctic Alaska petroleum province. ''U.S. Geological Survey Professional Paper 1732-A''. [http://pubs.usgs.gov/pp/pp1732a/]{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Samuti leidub seal haruldasi muldmetalle, näiteks Gröönimaal asuvas Kvanefjeldi projektis.<ref name="Etrans">Etrans Minerals. (n.d.). Kvanefjeld Project. [https://web.archive.org/web/20250613134818/https://etransmin.com/kvanefjeld-project/]</ref> Perioodil 2005–2020 investeeriti piirkonna taristusse umbes 200 miljardit USA dollarit.<ref name="CSIS2020">Center for Strategic and International Studies. (2020). Arctic Infrastructure and Geopolitics.</ref> == Sõjaline kohalolek ja julgeolekustrateegiad == Piirkonna kasvav strateegiline väärtus on viinud suurriikide sõjalise kohaloleku suurenemiseni. 2007. aastal viis [[:en:Arktika_2007|Venemaa ekspeditsiooni Arktika ookeani põhjaossa]] ja paigaldas sümboolselt riigilipu merepõhja.<ref name="Conley2020">Conley, H. & Melino, M. (2020). The Ice Curtain: Russia’s Arctic military presence. ''CSIS''. [https://www.csis.org/analysis/ice-curtain-russias-arctic-military-presence]</ref> USA moderniseerib Thule õhuväebaasi Gröönimaal ja arendab uusi jäämurdjaid läbi [[:en:Polar_Security_Cutter_program|Polar Security Cutter programmi.]]<ref name="USCoastGuard2019">U.S. Coast Guard. (2019). Acquisition update: Polar Security Cutter. [https://web.archive.org/web/20250613134818/https://www.dcms.uscg.mil/]</ref> NATO riigid, näiteks Norra ja Kanada, on samuti suurendanud kohalolekut. 2023. aastal toimus ulatuslik õppus "[[:en:Nordic_Response|Nordic Response]]".<ref name="NATO2022">NATO. (2022). Cold Response 2022: NATO’s largest Arctic exercise. [https://www.nato.int]</ref> Tänapäevane sõjaline [[taristu]] hõlmab sadamaid, radareid, jälgimissüsteeme ja droone. Paljud uued rajatised teenivad nii kaubanduse kui ka julgeoleku eesmärke.<ref name="Dragonfly2023">Dragonfly Intelligence. (2023). Global geostrategic rivalry in polar regions. [https://dragonflyintelligence.com/news]</ref> == Arktika militariseerumise verstapostid == {| class="wikitable" |+ '''Sõjalised ja strateegilised tegevused Arktikas (2007–2023)''' ! Aasta ! Venemaa ! Ameerika Ühendriigid ! Teised riigid |- | 2007 | Riigilipu paigaldamine Põhjanaba merepõhja | | |- | 2014 | Põhjalaevastiku reformid ja Arktika baaside taasavamine | | Kanada: NORADi moderniseerimiskava algus |- | 2017 | Trefoil-baasi valmimine (Franz Josefi maa saarestik) | | Norra: koostöö NATO-ga Barentsi mereväe tugevdamisel |- | 2018 | | | Hiina: „Polaarse Siiditee” (Polar Silk Road) strateegia avalikustamine |- | 2019 | | Uue Polar Security jäämurdja arenduse algus | Kanada: Nanisiviki mereväebaasi taristu valmimine |- | 2020 | Põhjamere tee patrullid (sh raketisüsteemid) laienevad | Arktika strateegia ümberkirjutamise algus | Taani: Grööni maa ümbruse seiresüsteemide uuendused |- | 2021 | Raketikatsed ja droonipatrullid Kara merel | Thule õhuväebaasi moderniseerimine (Gröönimaa) | Hiina: jäämurdja Xue Long 2 tegevus Arktikas |- | 2022 | Tor-M2DT õhutõrjesüsteemide paigutamine Arktikasse | NORADi varajase hoiatuse süsteemi uuendus | Soome ja Rootsi: Arktika kaitsekoostöö tihendamine NATO-ga |- | 2023 | Uute radarite ja raketisüsteemide paigutus Franz Josefi maale | Uuendatud Arktika strateegia | Norra: NATO õppus „Cold Response 2022–2023” |} === Strateegilised teed ja rahvusvahelised suhted === Olulised teed nagu [[Beringi väin]], Frami väin, GIUKi vahe ja [[Loodeväil]] on muutunud strateegiliselt tähtsaks. Loodeväila staatus on vaidluskoht Kanada ja USA vahel.<ref name="ArcticCouncil2009">Arctic Council. (2009). Arctic Offshore Oil and Gas Guidelines. [https://oaarchive.arctic-council.org]</ref> Rahvusvahelist koostööd koordineerib [[Arktika Nõukogu]], mis keskendub keskkonna, teaduse ja põlisrahvaste küsimustele.<ref name="ArcticCouncil2025">Arctic Council. (n.d.). Cooperation in the Arctic. [https://arctic-council.org]</ref> Samas ei hõlma see julgeolekualaseid teemasid. Territoriaalsete vaidluste puhul on määravaks ÜRO [[Mereõigus|mereõiguse]] konventsioon ([[:en:United_Nations_Convention_on_the_Law_of_the_Sea|UNCLOS]]). === Valitsemine ja rahvusvaheline koostöö Arktikas === ==== Arktika Nõukogu roll ==== 1996. aastal loodud Arktika Nõukogu on peamine koostööfoorum Arktika küsimustes. Sinna kuuluvad kaheksa riiki: Kanada, Taani (sh Gröönimaa), Soome, Island, Norra, Rootsi, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid. Osalevad ka alalised põlisrahvaste esindajad ning vaatlejatena teised riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja MTÜd. Nõukogu keskendub keskkonna-, teadus- ja sotsiaalvaldkondadele, vältides julgeolekuteemasid. Siiski on see olnud oluline foorum koostöö säilitamiseks ka geopoliitilise pinge tingimustes.<ref name="Conley2020" /> ==== Õigusraamistik ja vaidlusalad ==== Arktika valitsemist mõjutab ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS), mis määratleb riikide õigused kontinentide šelfil ja majandusvööndites. Venemaa, Kanada ja Taani on esitanud kattuvaid nõudeid Lomonossovi seljandiku osas. Vaidlusi põhjustab ka näiteks Loodeväila staatus. Kanada peab seda oma sisemereosaks, samas kui USA ja teised riigid käsitlevad seda rahvusvahelise laevateena. ==== Poliitiline pinge ja koostöövõimekus ==== Pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal ja eriti pärast 2022. aastat on koostöö Venemaaga Arktika Nõukogus muutunud keerulisemaks. Paljud lääneriigid on piiranud koostööd, kuid säilitavad teaduskoostöö ja keskkonnaseire. Julgeolekupoliitika tähtsuse kasv on tõstatanud küsimuse, kas tuleks luua uus rahvusvaheline julgeolekuraamistik või tugevdada olemasolevaid mehhanisme, näiteks NATO või ÜRO kaudu.<ref name="SIPRI2016">SIPRI. (2016). Arctic security in an age of climate change. [https://sipri.org]</ref><ref name="NATO2022" /> ==== Tasakaal keskkonna ja julgeoleku vahel ==== Arktika tulevik sõltub sellest, kuidas tasakaalustatakse haavatav ökosüsteem ja suurenevad majanduslikud ning julgeolekuhuvid. Mitmed algatused, näiteks IMO polaarjuhised ja põlisrahvaste õiguste raamistikud, aitavad vähendada riske ja edendada kestlikku arengut. Kriitiline küsimus on, kas Arktika jääb valdavalt tsiviil- ja teaduskoostöö ruumiks või liigub suunas, kus domineerivad sõjalised ja majanduslikud huvid. === Kokkuvõte === Arktika tähtsus maailmas kasvab. Kliimamuutused, loodusvarad ja geopoliitilised huvid muudavad piirkonna haavatavaks ja konfliktialtiks. Vajalik on tasakaalustatud poliitika, mis ühendab keskkonnakaitse, teaduskoostöö ja julgeoleku ning tagab Arktika rahumeelse ja kestliku arengu. == Viited == <references /> [[Kategooria:Arktika]] [[Kategooria:Sõjandus]] qsvfyh6yn37s89x4r5039jaqhhgstw9 0 699309 7189993 7150528 2026-07-09T20:39:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189993 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=august}} [[Andorra]] on vaba ja arenenud [[turumajandus]]ega riik, kus sissetulekud on üle Euroopa keskmise. Riigi majandus on tihedalt seotud [[Prantsusmaa majandus|Prantsusmaa]] ja [[Hispaania majandus|Hispaania]] majandusväljavaadetega. 2004. aastal allkirjastasid Andorra ja [[Euroopa Liit]] ulatusliku koostööleppe.<ref name="emerson">Michael Emerson. [https://web.archive.org/web/20120401131221/http://www.ceps.eu/ceps/download/1398 Andorra and the European Union], Centre for European Policy Studies 2007.</ref> Energiataristu rajamine 1930ndatel aitas kaasa majanduse arengule.<ref name="calvo">Raül Calvó. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106367/160674 The Population]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 14–16.</ref> 1950ndatel oli majanduse tõusuperiood.<ref>Maria Jesús Lluelles Larrosa. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106368/160675 The Economic Transformation]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 17–19.</ref> == Majandusharud == [[Pilt:Pas de la case.jpg|pisi|Ostukeskuseküla [[Pas de la Casa]] [[Envalira kuru]] juures, päris [[Prantsusmaa]] piiri ääres]] [[Pilt:Andorra-vins.liquors.tobacco shop.jpg|pisi|Tubaka ja alkoholi müük [[Ransol]]i poes]] Andorra elanike traditsiooniline tegevusala oli [[lambakasvatus]] ([[mägikarjakasvatus]] piiratud aladel) ja [[tubakakasvatus]]. Tänapäeval on riigi peamised majandusharud [[kaubandus]], [[pangandus]] ja [[turism]]. Oluline on ka [[kinnisvaraarendus]].<ref name="emerson" /> Nende sektorite areng on toonud kaasa [[elatustase]]me tõusu, rahvaarvu kasvu ja töörände. [[Euroopa Liidu siseturg|Euroopa Liidu siseturu]] areng ning rahvusvaheliste nõuete karmistumine panganduses on Andorra majandust mõjutanud. 1950ndatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti.<ref name="Places-lk34">''International Dictionary of Historic Places: Southern Europe'', Chicago and London: Fitzroy Dearborn Publishers 1995, ISBN 1-884964-02-8. Lk 34.</ref> Turismisektor hakkas arenema 1960. aastatel. Teenustesektor asendas kiiresti [[põllumajandus]]e, kus praegu on hõivatud vaid 0,32% elanikkonnast. Kõige rohkem on tööealisest elanikkonnast hõivatud kaubanduses (26,9%), ehituses (15,9%) ja [[hotellindus]]es (13,3%). [[Sisemajanduse koguprodukt]]ist moodustab põllumajandussektor 11,9%, tööstussektor 33,6% ja teenindussektor 54,5%. 2009. aastal oli 80% tööhõivest teenindussektoris, 13,2% ehituses, 4,7% tööstuses ja 0,4% põllumajanduses. Andorra majandus rajaneb teenindusel. Seda on mõjutanud [[turism]]ile soodne kliima ning loodusvarade ja energiaressursside nappus.<ref name="figures68">''Andorra in Figures 2017'', lk 68.</ref> [[Turismisektor]] moodustab suurima osa Andorra majandusest. See on spetsialiseerunud taliturismile, kuid turiste käib ka teistel aastaaegadel. Aastal 2016 külastas Andorrat pisut üle 8 miljoni turisti.<ref name="figures70">''Andorra in Figures 2017'', lk 70.</ref> Andorrat külastatakse muu hulgas soodsa maksupoliitika tõttu. Andorra eelis Prantsusmaa ja Hispaania ees on viimasel ajal hakanud vähenema, sest naaberriikides on kaubavalik laienenud ja hinnad alanenud. Ka pankadel on Andorra majanduses tähtis koht. Riigis tegutseb kolm pangandusettevõtet.<ref>[https://thebanks.eu/banks-by-country/Andorra List of Banks in Andorra], thebanks.eu, vaadatud 7.7.2025.</ref> Tööstus on Andorras tagasihoidlik: ainult 3,8% ettevõtetest on tööstusettevõtted ning ainult 4,4% tööjõust töötab tööstussektoris.<ref name="figures64">''Andorra in Figures'' 2017, lk 64.</ref> Tähtsamad tööstustooted on sigaretid ja sigarid, tekstiilitooted, naha- ja puidutooted (mööbel) ning toiduained.<ref name="western44" /> Ainult 2% riigi pindalast moodustab haritav maa. Traditsiooniliselt on põllumajanduse tähtsaim haru olnud [[lambakasvatus]]. Tulus on ka [[tubakakasvatus]]. Mõningal määral kasvatatakse ka rukist, nisu, oliive ja kartuleid. === Turism ja kaubandus === [[Pilt:Skiing in Andorra.jpg|pisi|Turism on Andorra tähtsaim elatusallikas. Talvel meelitavad külastajaid mäesuusakeskused]] [[Turism]] ja sellega kaasnev kaubandus on Andorra majanduse tähtsaim osa, millest tuleb umbes 80% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. Igal aastal külastab Andorrat miljoneid turiste, keda tõmbavad ligi [[käibemaksuvaba kaubandus|käibemaksuvabad]] poed. Enamik turiste ei jää Andorrasse ööbima. Perioodil 2005–2009 turistide arv langes: {| class="wikitable" width=46% |- ! 2005 !! 2006 !! 2007 !! 2008 !! 2009 |- | 11 049 490 || 10 736 722 || 10 743 201 || 10 193 749 || 9 111 856 |- |} Turiste tõmbavad ligi Andorra madal maksutase ja käibemaksuvaba kaubanduse võimalused. Aastal 2009 pärines 57% turistidest Hispaaniast ja 40% Prantsusmaalt.{{lisa viide}} Käibemaksuvaba kaubanduse turism oli eriti suure tähtsusega enne Hispaania astumist Euroopa Liitu 1986, aga turistid võivad praegugi Prantsusmaale ja Hispaaniasse maksuvabalt kaasa võtta teatud koguses tubakatooteid, alkoholi, parfüüme, toidukaupu ja tööstustooteid (eriti väikeelektroonikat), kusjuures piirmäär on suurem kui paljude teiste kolmandate riikide puhul.<ref name="emerson"/> Sellepärast on Andorra kaubandussektor nii tööhõive kui ka käibe poolest suur. Umbes 80% turiste on ööbimiseta turistid Hispaaniast ja Prantsusmaalt. Andorras on siiski sadu hotelle ja võõrastemaju, ja 2009. aastal oli seal 720 hotelli- ja restoranivaldkonna ettevõtet. 2009. aastal tegid turistid Andorras üle 1,8 miljoni ööbimise. Turismitööstus on tähtis nii suve- kui ka talihooajal. Andorra on Püreneede suurim talispordisihtkoht.<ref name="emerson" /> === Pangandus ja finantsteenused === Pangandus- ja finantssektor on Andorra majanduses tähtsuselt teine sektor. [[Grup Crèdit Andorrà]] on suurim pangandusettevõte. Finantssektoris on ka kindlustus- ja varahaldusettevõtted. Keskpanka ei ole. Sektori riiklik järelevalveorgan on [[Institut Nacional Andorrà de Finances]]. Esimene pank avati 1930 ja eriti 1950ndatel hakkas sektor kiiresti arenema. Pangandust reguleeriti vähe ja kliendiandmed olid [[pangasaladus]]ega kaitstud. Eriti varem olid levinud [[anonüümne pangaarve|anonüümsed pangaarved]]. Aastani 1993 tegutses koordineeriva organina pankade ühendus [[Associació de bancs Andorrans]] (ABA), kuid riiklik järelevalve puudus, kuni loodi Institut Nacional Andorrà de Finances.<ref>[https://web.archive.org/web/20080501174930/http://www.inaf.ad/index.php?option=com_content&task=view&id=26&Itemid=74 Bref historique], inaf.ad.</ref> Selle tõttu ja madala [[maksutase]]me tõttu on Andorrat peetud [[maksuparadiis]]iks. Et teised riigid hakkasid [[maksudest kõrvalehoidumine|maksudest kõrvalehoidumisega]] tõsisemalt tegelema, ja avaldasid Andorrale survet, et see võtaks omaks rahvusvahelised maksustandardid, teeks pangandussektori läbipaistvaks ja jagaks maksualast teavet teiste riikidega, on Andorra finantssektoris toimunud muutused. Aastal 2009 eemaldati Andorra koos [[Liechtenstein]]i ja [[Monaco]]ga [[OECD]]s maksuparadiiside (teiste riikidega finants- ja maksuasjades koostööd mittetegevate riikide nimekirjast). Andorra oli lubanud omaks võtta OECD finantssektori läbipaistvuse standardid ning väljendanud valmisolekut jagada teavet teiste riikidega. Pärast seda on Andorra sõlminud mitme riigiga maksuteabe vahetamise lepingud. === Põllumajandus === [[Pilt:Tabaksveld in Sispony.JPG|pisi|Tubakapõld [[La Massana vald|La Massana vallas]]. Põllumajandus on Andorras tagasihoidlik, kuid [[tubakakasvatus]]el on traditsiooniliselt olnud oma koht]] Ainult 2% maast on haritav. Suurem osa toidust tuuakse sisse. Andorras on täiskasvanud lambaid paartuhat ning lehmi ja pulle on umbes 1500. Põllumajandus annab tööd vähem kui 150 inimesele. === Tööstus === Andorra tööstus toodab [[sigaret]]te, [[sigar]]eid ja [[mööbel|mööblit]]. Tubakatööstuse tähtsus on vähenenud. Varem kasvatati Andorras palju [[tubakas|tubakat]] ja kohalik tubakatööstus väärindas seda. Tubakasaak oli kõige suurem 1997. aastal, mil saadi 1047 tonni tubakat. Sellest ajast on see vähenenud. 2009. aastal saadi ainult 261 tonni. Asi on selles, et suur osa tubakatoodetest viidi salakaubana Prantsusmaale ja Hispaaniasse. 1997. aastal võtsid Hispaania võimud selle vastu meetmeid ning Andorra karmistas järelevalvet valdkonna üle.<ref name="emerson" /> See vähendas tubakasektori atraktiivsust. === Energeetika === Andorra aastane elektritarbimine on ligikaudu 220 miljonit [[kilovatt-tund]]i. Riigis endas toodetakse umbes 100 miljonit kilovatt-tundi, mistõttu saadakse suhteliselt suur osa elektrist välismaalt.<ref name="CIA"/> Aastal 2009 toodeti Andorras 101 011 [[megavatt-tund|MWh]] elektrit, millest 85% pärineb hüdroenergiast, imporditi aga 497 732 MWh. Andorra suudab oma toodanguga katta vaid 17% elektritarbimisest. Peale elektri tuleb importida ka [[naftasaadused|naftasaadusi]]. 61% kasutatud elektrist toodetakse [[fossiilkütused|fossiilkütustest]], 23% [[hüdroenergia]] abil ja 15% muudest [[taastuvad energiaallikad|taastuvatest energiaallikatest]].<ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20220706110207/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/andorra/ The World Factbook], cia.gov.</ref> Andorras toodetud energiast tuli 2016. aasta seisuga üle 85% hüdroelektrijaamadest, 14% jäätmejaamadest ja 0,4% päikesepaneelidest.<ref>[https://all-andorra.com/last-year-national-energy-production-andorra-covered-16-9-internal-demand/ Last year national energy production in Andorra covered 16.9% of internal demand], all-andorra.com.</ref> Osa Andorra energiavajadusest katab hüdroelektrijaam Valira jõel. [[Hüdroenergia]]t hakati tootma 1931. aastal, kui [[Forces Hidroelèctriques d'Andorra]], mille omanikud olid Hispaaniast ja Prantsusmaalt, oli 1929 saanud peanõukogult [[kontsessioon]]i kohustusega rajada teid. Encampi hüdroelektrijaam hakkas tööle 1934. Elektrienergiat eksporditi Hispaaniasse ja Prantsusmaale. Hiljem sisetarbimise suurenes ja Andorra elektritootmine ei suuda enam kogu nõudlust katta. 1988. aastal võttis riik elektrifirma üle ja pani selle nimeks [[Forces Elèctriques d’Andorra]]. Firma tegeleb nüüd nii elektri tootmise kui ka ülekandega riigis. == Majandusnäitajad == Aastatel 1997–2004 oli keskmine [[majanduskasv]] 4,5%. [[Koroonapandeemia]] andis Andorra majandusele raske löögi, sest see kahjustas turismisektorit. Majandus on sellest siiski taastunud. Aastal 2023 oli majanduskasv [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] andmetel 2,3%.<ref name="lloydsoutline">[https://www.lloydsbanktrade.com/en/market-potential/andorra/economy| Andorra: Economic Outline], mai 2024, lloydsbanktrade.com, vaadatud 7.7.2025.</ref> Andorra [[sisemajanduse kogutoodang]] oli 2024. aastal hinnanguliselt 3,897 miljardit USA dollarit. 2023. aastal oli see hinnanguliselt 3,4475 miljardit eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis see 7,4%.<ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32195&IdCat=4 A092 and A093. Nominal and real GDP growth: sectoral and quarterly evolution. Year 2023], estadistica.ad, 25.3.2024</ref> Andorra [[sisemajanduse kogutoodang]] oli 2005. aastal 2 miljardit eurot ja 2011. aastal hinnanguliselt 3,196 miljardit [[USA dollar|$]]. [[Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]] oli aastal 2024 hinnanguliselt 44 900 USA dollarit. Aastal 2023 oli see umbes 33 594 eurot.<ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32195&IdCat=4 A092 and A093. Nominal and real GDP growth: sectoral and quarterly evolution. Year 2023], estadistica.ad.</ref> 2011. aastal oli see 37 200 USA dollarit. [[Standard&Poors]] andis riigile juulis 2016 [[riigireiting]]u BBB-.<ref>[http://www.tradingeconomics.com/andorra/rating Andorra riigireitingud.]</ref> [[Inflatsioon]] oli 2005. aastal 3,1%. [[Keskmine kuupalk]] oli 2017. aasta jaanuaris 1979 eurot ja [[miinimumpalk]] 991 eurot.<ref>{{Netiviide |url=http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 |pealkiri=Andorra Statistikaamet. Majandus. |vaadatud=2025-08-10 |arhiivimisaeg=2014-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140303063712/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Töötuse määr]] on Andorras üks maailma väiksemaid: aastal 2023 moodustasid tööotsijad 1,6% tööjõust.<ref name="figures47">''Andorra in Figures 2017'', lk 47.</ref><ref name="labour-forces">[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32418&IdCat=4| A018. Survey of labour forces. Year 2023], estadistica.ad, 2.5.2024, vaadatud 7.7.2024.</ref> Aastal 2009 oli see näitaja 2,9%. Samal ajal otsivad paljud Andorra ettevõtted töötajaid Hispaaniast ja Prantsusmaalt.<ref>[https://www.andorra-solutions.com/blog/2018/02/12/andorra-unemployment-rate-hits-record-low-1-7/ Andorra unemployment rate hits a record low of 1.7&nbsp;%], andorra-solutions.com.</ref> [[Inimarengu indeks]] oli 2023. aastal 0,913<ref>[https://hdr.undp.org/system/files/documents/global-report-document/hdr2025reporten.pdf Human Development Report 2025]</ref> (väga kõrge), 2019. aastal 0,868<ref> [https://hdr.undp.org/content/human-development-report-2020 Human Development Report 2020]</ref>, 2022. aastal 0,884. == Majandusstatistika organid == Rahvamajanduse statistika Andorras pikka aega puudus. Sellepärast asutati statistikaamet (Departament d'Estadística). Novembris 2010 avaldas statistikaamet esimest korda [[sisemajanduse kogutoodang]]u aastatel 2000–2009. Statistikaametil oli kavas arvutada ametlikud [[töötuse määr]]a näitajad. Aastal 2010 otsustati muuta statistikatöö professionaalsemaks ja ulatuslikumaks ning nähti ette, et 2012. aastal luuakse Rahvuslik Statistikainstituut ([[Institut Nacional d'Estadística]]). == Valuuta == Andorra ei kuulu [[euroala]]sse ega Euroopa Liitu, kuid kasutab [[euro]]t selle valuuta loomisest saadik alates 2000. aastast ja vermib alates 1. juulist 2013 vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud rahaleppele [[Andorra euromündid|Andorra euromünte]].<ref>[https://web.archive.org/web/20130511011004/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&view=item&id=13395&Itemid=380 Martí rubrica l’acord monetari que permet encunyar euros propis], diariandorra.ad, 1.6.2011.</ref> Andorral lubati vermida münte 2,3 miljoni euro väärtuses.<ref>[http://www.vilaweb.cat/noticia/3848778/20110216/lacord-monetari-ue-autoritza-andorra-encunyar-23-milions-deuros.html L'acord monetari amb la UE autoritza Andorra a encunyar 2,3 milions d'euros»], vilaWeb.cat, 16.2.2011.</ref> Märtsis 2013 kuulutas valitsus välja euromüntide kujunduse konkurssi.<ref>[https://web.archive.org/web/20130521221706/http://www.govern.ad/index.php?option=com_k2&view=item&id=4383:el-govern-convoca-el-concurs-per-al-disseny-dels-euros-andorrans&Itemid=41 El Govern convoca el concurs per al disseny dels euros andorrans], govern.ad, 19.3.2013.</ref> 23. detsembil 2014 lasti Andorra euromündid ringlusse.<ref>[https://web.archive.org/web/20141223161035/http://www.govern.ad/finances/item/5849-els-sets-estandard-de-monedes-d-euro-andorranes-es-podran-sol-licitar-a-partir-d-aquest-dimarts-a-la-tarda Els sets estàndard de monedes d’euro andorranes es podran sol•licitar a partir d’aquest dimarts a la tarda], govern.ad, 23.12.2014.</ref> Euro on Andorra ametlik valuuta.<ref name="CIA"/> See staatus kinnitati juulis 2011. Kuni 1999. aastani olid käibel [[Prantsuse frank]] ja [[Hispaania peseeta]]. Euro vahetas need täielikult välja aastal 2002. Andorra sõlmis valuutalepingu Euroopa Liiduga 30. juunil 2011.<ref name="ekp">[https://www.ecb.europa.eu/euro/coins/html/ad.fi.html Andorra], europa.eu.</ref>. Varem on välja lastud Andorra "münte" nimega "diner" (katalaani keeles 'raha'), mis olid mõeldud kogujatele ega olnud maksevahendid. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal 1936. aastal andis peanõukogu välja [[hädaraha]]tähti peseetades. == Väliskaubandus == Andorra väliskaubanduses domineerib [[import]]. 2004. aastal moodustas import 1412 miljonit eurot<ref>[https://web.archive.org/web/20160307172825/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Cinici&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=141&lang=4&codi_subtemes=19&codi_tema=4&chkseries= TOTAL IMPORTS IN VALUE], estadistica.ad.</ref> ja [[eksport]] 98 miljonit eurot. 2010. aastal oli impordi maht 1142,8 miljonit eurot ja ekspordi maht 40,8 miljonit eurot<ref>[https://web.archive.org/web/20121216201601/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Cinici&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=132&lang=4&codi_subtemes=18&codi_tema=4&chkseries= TOTAL EXPORTS IN VALUE], estadistica.ad.</ref>. Ekspordinäitajad ei võta arvesse turistide ostetud kaupu, mis on imporditud edasimüügiks. Peamine kaubanduspartner on [[Euroopa Liit]] – 2005. aastal moodustas 88% impordist Euroopa Liidust tulev kaup ja praktiliselt kogu eksport läks Euroopa Liitu. Tähtsaimad partnerriigid on Hispaania ja Prantsusmaa, mis olid veel 1990ndate alguses üsna võrdsel positsioonil. Hiljem on Hispaaniast saanud Andorra tähtsaim kaubanduspartner.<ref name="figures57">''Andorra in Figures 2017'', lk 57.</ref> Aastal 2010 tuli rahalises väljenduses 60,4% impordist Hispaaniast, 17,7% Prantsusmaalt, 4,5% Saksamaalt, 4,2% Hiinast ja 2,8% Itaaliast.<ref>[https://web.archive.org/web/20121216211832/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Ctotalany&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=147&lang=4&codi_subtemes=19&codi_tema=4&chkseries= IMPORTS BY COUNTRY IN VALUE], estadistica.ad.</ref> Aastal 2010 läks rahalises väljenduses 63,1% ekspordist Hispaaniasse, 20,7% Prantsusmaale ja 7,8% Šveitsi.<ref>[https://web.archive.org/web/20160410060911/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?formules=anual%7Ctotalany&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=138&codi_tema=4&lang=4&codi_subtemes=18&ordre_descripcio=1 EXPORTS BY COUNTRY IN VALUE], estadistica.ad.</ref> Andorra väliskaubandus on selgelt defitsiidis, sest riik on sunnitud suurema osa [[tarbekaubad|tarbekaupadest]] sisse vedama.<ref name="western44">''Western Europe 2003'', London: Europa Publications Limited 2003, ISBN 1-85743-152-9. lk 44.</ref> Peamised importkaubad on masinad ja seadmed (20,9% koguimpordist), valmistoidukaubad (12,1%), transpordivahendid (11,3%), keemiatooted (10,1%) ning puit ja puidutooted (8,6%). Tööstuskaupade kaubanduses kohtleb Euroopa Liit Andorrat nagu liikmesriiki (tolle ei ole), põllumajandustoodete puhul nagu mitteliikmesriiki. 1990. aastal sõlmiti tolliliiduleping, mis jõustus 1991. See näeb ette, et Euroopa Liit ja Andorra ei kehtesta teineteise kaupadele tolle. Kolmandate riikidega kaubeldes kasutab Andorra Euroopa Liidu tollitariife. Kuigi see leping ei hõlma põllumajandustooteid, ei rakendata sertifitseeritud Andorra päritoluga toodetele Euroopa Liitu ekspordil imporditolle.<ref name="emerson" /> == Ärikeskkond == Andorra ärikeskkonda iseloomustab: *kiire majanduskasv; *noor ja kvalifitseeritud tööjõud; *lihtne juurdepääs administratsioonile; *väga hea telekommunikatsioonivõrk; *kahe suure rahvusvahelise lennujaama – [[Toulouse'i lennujaam]]a ja [[Barcelona lennujaam]]a – lähedus. Lisaks uuritakse koostöös Hispaaniaga uue rahvusvahelise lennujaama ehitamist Andorra piiri lähedale; *tööandjasõbralik sotsiaalkindlustussüsteem, sotsiaalmaksu suurus on 18% töötaja palgast, millest 13% maksab tööandja ja 5% töötaja; *Andorra keskmine maksukoormus on vaid pool Euroopa keskmisest. == Maksud ja riigi tulud == Andorras puudub nii [[üksikisiku tulumaks|üksikisiku]] kui ka [[ettevõtte tulumaks]], mistõttu Andorra on atraktiivne riik ettevõtluseks. Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks on siiski kavas kehtestada mõõdukas ettevõttemaks. Ka [[käibemaks]] on madal. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest, teenuste osutamise maksustamisest, tootmise maksustamisest ja Andorra territooriumil toimuvast kaupade töötlemisest. Kohalik omavalitsus kogub otseseid makse varalt, majandustegevuselt ja rendilt. 2006. aastast kehtivad 3 uut kaudset maksu, mille keskmiseks tasemeks on 4%: *maks ettevõtete või füüsilisest isikust ettevõtjate poolt Andorras osutatud või Andorrast ostetud teenustele; *kaudne maks kaupade tootmisele ja töötlemisele Andorras; *kaubandustegevuse kaudne maksustamine – sellega maksustatakse kaupade ja toodete müüki Andorra territooriumil. Lühidalt areneb kaudne maksustamine prantsuse ja hispaania käibemaksusüsteemi põhimõtete suunas, jääb aga oma proportsioonidelt neist madalamaks. Avaliku sektori osutatud teenused on maksuvabad ([[meditsiin]], sotsiaalteenused, [[sotsiaalkindlustus]], [[haridus]], [[sport]]). Andorra riigi tulud 2009. aastal olid 650 miljonit eurot. Riik sai enamiku maksutuludest kaudsetest maksudest. Aastal 2009 moodustasid kaudsed maksud 90% riigi tuludest, otsesed maksud alla 1%. Aastal 2004 sundis Euroopa Liit Andorrale peale kokkuleppe, mille eesmärk oli võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu, kehtestades maksu intressitulule, mida teenivad Andorra pankades hoiustatud summadelt välismaal elavad isikud.<ref name="emerson" /> Need maksutulud jagatakse Andorra riigi ja hoiustajate elukohariikide vahel. .. Enne 2014. aastat [[üksikisiku tulumaks]]u tavaliselt palgatulult ei olnud. 2013. aasta juunis teatas valitsusjuht kavast kehtestada tulumaks.<ref>[http://www.bbc.co.uk/news/business-22745895 Andorra to introduce income tax for first time], ''BBC News'', 2.2.2013.</ref> Maksimaalselt 10-protsendiline tulumaks kehtestati 1. jaanuarist 2014.<ref>[https://web.archive.org/web/20200706233731/https://andorrainsiders.com/en/income-tax-irpf-andorra/ IRPF, the income tax in Andorra], andorrainsiders.com.</ref> == Ettevõtlusreform == Valitsuse algatatud reformide esimese faasina võttis valitsus 14. juunil 2006 vastu kolm seadust, mis pidid jõustuma 2006. aasta lõpus: Ettevõtlusseadus – kaasajastab ettevõtete juhtimist, mille läbi suureneb õiguskindlus. Seadus loob eelduse ettevõtte asutamise protsessi kiirenemiseks. Samuti muutub kontroll ettevõtete üle läbipaistvamaks, modernsemaks ning ettevõtte juhtimise põhimõtted harmoneeritakse Euroopa Liiduga. Välisinvesteeringute seadus – avab Andorra ettevõtluse väliskapitalile. Ettevõtted, va põllumajandus, võivad uue seaduse kohaselt olla 100% väliskapitalil põhinevad (kehtiva seaduse järgi on lubatud maksimaalselt 33% osalus). Kaubanduses, ehituses, hotellinduses ja kinnisvarasektoris avatakse ettevõtted väliskapitalile 49,9% ulatuses (kehtiva seaduse järgi lubatud osalus on samuti 33%) ning järkjärguliselt toimub edasine liberaliseerimine. Raamatupidamise seadus – kohustab kõiki ettevõtteid pidama arvestust Euroopa ja rahvusvaheliste standardite järgi. 2007. aastal on kavas võtta vastu ettevõttemaksu seadus ja auditeerimisseadus. Lisaks plaanib valitsus uut patendiseadust, et tagada intellektuaalomandi parem kaitse. == Ettevõtluse Uuendamise Büroo == Ettevõtluse Uuendamise Büroo (OIE – Oficina per a la Innovació Empresarial) loodi 2006. aastal eesmärgiga toetada ettevõtete loomist Andorras. Samuti aitab OIE välisfirmasid kohaneda ja toime tulla Andorra ettevõtluskliimas, st. abistatakse ettevõtte asutamisel ja arendamisel. Sel eesmärgil on loodud nõunike/konsultantide (advokaatide, juristide, ökonomistide ja maksuekspertide jne) võrgustik. OIE ülesanneteks on ettevõtluse mitmekesistamine, ettevõtete toetamine rahvusvahelistumisel, nende konkurentsivõime parandamisel innovatsiooni ja teadusuuringute rakendamise kaudu, uute finantseerimisallikate leidmisel ja uute strateegiate arendamisel. OIE osutab järgmisi teenuseid: *dokumentide ettevalmistamine, koostamine; *koolitus (seminaride korraldamine); *projektijuhtimine – aidatakse arendada projekte Andorras; *majandus- ja rahandusjärelevalve; *info haldustoimingute kohta. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * ''Andorra in Figures 2017'', Government of Andorra and Cambra de Comerç, ACTUA 2017, ISBN 978-99920-0-839-3. {{commonskat}} {{Euroopa majandus}} [[Kategooria:Andorra]] [[Kategooria:Majandus riigiti]] 8e5lutikgmtw9l6il3lvt6nikuw2rp7 0 700186 7190020 6961615 2026-07-09T22:01:49Z ~2026-38847-18 233213 kurss muutus :-D 7190020 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib luureasutusest; "ASIO" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[ASIO (täpsustus)]]}} :''Mitte segi ajaga [[Australian Secret Intelligence Service]]'iga.'' {{Infokast organisatsioon | nimi = Austraalia Julgeolekuluure Organisatsioon | omakeelne_nimi = Australian Security Intelligence Organisation | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Ben Chifley Building viewed from Mount Ainslie June 2014.jpg | pildiallkiri = ASIO peakorter | lühend = ASIO | deviis = | asutatud = 1949 ({{aega tagasi|1949}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Canberra]], [[Austraalia pealinna ala]], [[Austraalia]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Vastutav minister | juht_nimi = [[Austraalia siseminister|Siseminister]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Austraalia siseministeerium]] | emaorg = | allorg = | eelarve = 594,3 mln [[Austraalia dollar|AUD]] <br/> (u 360 mln €) | töötajaid = ''Salastatud'' | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.asio.gov.au/ www.asio.gov.au] | ideoloogia = | märkused = }} '''Austraalia Julgeolekuluure Organisatsioon''' ([[inglise keel]]es ''Australian Security Intelligence Organisation''; '''ASIO''') on [[Austraalia]] [[luureagentuur|siseluure]]- ja [[julgeolekuagentuur]]. Selle ülesanne on kaitsta riiki spionaaži, sabotaaži, välissekkumiste, poliitilise vägivalla, terrorismi ja siserünnakute eest.<ref name="asio act">{{cite web |title=Australian Security Intelligence Organisation Act 1979 |date=2 April 2007 |url=http://legislation.gov.au/ComLaw/Legislation/ActCompilation1.nsf/previewlodgmentattachments/170CC4C2D78008D3CA257341000B8B74/$file/ASIO1979_WD02.htm |publisher=Office of Legislative Drafting and Publishing |access-date=30 October 2007 }}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.asio.gov.au/About-ASIO/Overview.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160227021429/http://asio.gov.au/About-ASIO/Overview.html|title=About ASIO|work=Australian Security Intelligence Organisation|archive-date=27 February 2016}}</ref> ASIO on [[Australian Intelligence Community]] (Austraalia Luurekogukonna) osa. ASIO kogub luureinfot üldiselt ise ning politseivõimekusi, nagu inimeste vahistamine, rakendatakse koostöös [[Austraalia föderaalpolitsei|föderaal]]- või kohalike politseijõududega.<ref name="FAQ"> {{cite web |title=ASIO Frequently Asked Questions |url=http://www.asio.gov.au/About/Content/Faq.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071028155755/http://www.asio.gov.au/About/Content/Faq.aspx |archive-date=28 October 2007 |access-date=30 October 2007 |website=Australian Security Intelligence Organisation}}</ref> Austraalia Julgeolekuluure Organisatsiooni vasted mujalt maailmast on näiteks [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[FBI]], [[Suurbritannia]] [[MI5]] ja [[Eesti]] [[KaPo]]. ASIO peakontor asub [[Canberra]]s, lisaks on ametil kontorid kõikides [[Austraalia osariigid ja alad|osariikides ja sisealadel]].<ref name="contact">{{cite web |title=ASIO Contact Information Page |url=http://asio.gov.au/Contact/Contact.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024131655/http://www.asio.gov.au/Contact/Contact.aspx |archive-date=24 October 2007 |access-date=30 October 2007 |website=Australian Security Intelligence Organisation}}</ref> [[Austraalia peaminister|Peaminister]] [[Kevin Rudd]] avas aastal 2013 Canberras uue, 630 miljonit [[Austraalia dollar|dollarit]] maksma läinud peakontori, mis on nime saanud ASIO asutanud peaministri [[Ben Chifley]] järgi.<ref name=newoffice>{{cite news|title=Rudd opens new ASIO headquarters in Canberra|url=http://www.abc.net.au/news/2013-07-23/asio-headquarters-opens-in-canberra/4837858|access-date=26 July 2013|newspaper=ABC News|date=23 July 2013}}</ref> ==Vaata ka== * [[Austraalia föderaalpolitsei]] * [[National Security Committee (Austraalia)]] * [[Australian Intelligence Community]] * [[Australian Secret Intelligence Service]] * [[Australian Signals Directorate]] * [[Office of National Assessments]] * [[Defence Intelligence Organisation]] * [[Australian Geospatial-Intelligence Organisation]] * [[Canadian Security Intelligence Service]] * [[Riikliku julgeoleku ministeerium (Hiina)]] * [[New Zealand Security Intelligence Service]] * [[MI5]] * [[Valitsusside Peakorter]] * [[FBI National Security Branch]] * [[Föderaalne Juurdlusbüroo]] * [[FSB]] * [[Riiklik Politseiagentuur (Jaapan)]] * [[Avaliku Julgeoleku Agentuur]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{cite book |last1=Wake |first1=Valdemar Robert |title=No Ribbons or Medals: The story of 'Hereward', an Australian counter espionage officer |date=2004 |publisher=Jacobyte Books |location=Mitcham, South Australia, Australia |isbn=1-74100-165-X}}{{isbn|9781741001655}} available from Digital Print, South Australia. *McKnight, David. ''Australia's Spies and Their Secrets''. Allen & Unwin, Sydney, 1994. {{ISBN|1-86373-661-1}}. *Fowler, Andrew: [https://web.archive.org/web/20041205224416/http://www.abc.net.au/4corners/content/2004/s1229543.htm "Trust and Betrayal"] (transcripts), ''[[Four Corners (Austraalia telesaade)|Four Corners]]'' ([[Australian Broadcasting Corporation|ABC TV]]), 1 November 2004. ==Välislingid== * [https://www.asio.gov.au/ Koduleht] [[Kategooria:Luureagentuurid]] [[Kategooria:Austraalia]] r2uord0zvpm0zs9pugp96tvvkf65i9o 4 701906 7189792 7184722 2026-07-09T13:01:09Z MathXplore 140856 Reporting [[Special:Contributions/Silikkon|Silikkon]] ([[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]] v3.1c) 7189792 wikitext text/x-wiki : ''Sellel leheküljel võib anda teada probleemidest, mis vajavad administraatorite tähelepanu. Siin võib muu hulgas arutada kindlate kasutajate blokeerimise üle.'' == Report concerning [[Special:Contributions/217.199.233.163|217.199.233.163]] == * {{user|217.199.233.163}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 10. august 2025, kell 11:07 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/83.166.44.175|83.166.44.175]] == * {{user|83.166.44.175}} Spam <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]] ([[Kasutaja arutelu:Tanbiruzzaman|arutelu]]) 11. august 2025, kell 16:51 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/Mavemuhekartul555|Mavemuhekartul555]] == * {{user|Mavemuhekartul555}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]] ([[Kasutaja arutelu:Tanbiruzzaman|arutelu]]) 23. august 2025, kell 16:57 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-59163-6|~2025-59163-6]] == * {{user|~2025-59163-6}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:21 (EEST) :Blokeerisin 3 päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 12:26 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-61260-8|~2025-61260-8]] == * {{user|~2025-61260-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 15. september 2025, kell 17:24 (EEST) :Blokeerisin kolmeks päevaks --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 23:24 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-61803-9|~2025-61803-9]] == * {{user|~2025-61803-9}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:기나ㅏㄴ|기나ㅏㄴ]] ([[Kasutaja arutelu:기나ㅏㄴ|arutelu]]) 15. september 2025, kell 20:49 (EEST) :Blokeerisin 3 päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 23:28 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-63367-9|~2025-63367-9]] == * {{user|~2025-63367-9}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 17. september 2025, kell 11:53 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-63367-9|~2025-26683-22]] == * {{user|~2025-26683-22}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 30. september 2025, kell 14:45 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27284-11]] == * {{user|~2025-27284-11}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 09:16 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27415-39]] == * {{user|~2025-27415-39}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 11:31 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27415-90]] == * {{user|~2025-27415-90}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 12:50 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27427-39]] == * {{user|~2025-27427-39}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 12:50 (EEST) == Report concerning [[User:~2025-27618-95|~2025-27618-95]] == * {{user|~2025-27618-95}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 09:58 (EEST) :https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 10:17 (EEST) ::Thank you @[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] I have some Issues with XReport. I checked on my recent edits here and found [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Information to @[[Kasutaja:TenWhile6|TenWhile6]], that this is the correct page. [[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 10:21 (EEST) == Report concerning [[User:~2025-27962-27|~2025-27962-27]] == * {{user|~2025-27962-27}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 7. oktoober 2025, kell 12:17 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Skibidi2627|Skibidi2627]] kohta == * {{kasutaja|Skibidi2627}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 10. november 2025, kell 09:57 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33219-61|~2025-33219-61]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33219-61}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:49 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33088-52|~2025-33088-52]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33088-52}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:50 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33246-38|~2025-33246-38]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33246-38}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:52 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33240-54|~2025-33240-54]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33240-54}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:53 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33310-69|~2025-33310-69]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33310-69}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 13. november 2025, kell 15:17 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33507-40|~2025-33507-40]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33507-40}} Vandalism. Please check IP, several tempaccounts were vandalizing here. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 14. november 2025, kell 11:20 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-34949-14|~2025-34949-14]] kohta == * {{kasutaja|~2025-34949-14}} Vandalism. See also IP and second tempaccount <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. november 2025, kell 12:07 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Oliverorav1234086|Oliverorav1234086]] kohta == * {{kasutaja|Oliverorav1234086}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 27. november 2025, kell 09:33 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-37698-60|~2025-37698-60]] kohta == * {{kasutaja|~2025-37698-60}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 3. detsember 2025, kell 13:49 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-38186-02|~2025-38186-02]] kohta == * {{kasutaja|~2025-38186-02}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 3. detsember 2025, kell 14:10 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-39825-38|~2025-39825-38]] kohta == * {{kasutaja|~2025-39825-38}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:范|范]] ([[Kasutaja arutelu:范|arutelu]]) 10. detsember 2025, kell 11:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Kadrikangsa12|Kadrikangsa12]] kohta == * {{kasutaja|Kadrikangsa12}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tenshi Hinanawi|Tenshi Hinanawi]] ([[Kasutaja arutelu:Tenshi Hinanawi|arutelu]]) 14. detsember 2025, kell 18:46 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-40441-23|~2025-40441-23]] kohta == * {{kasutaja|~2025-40441-23}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Ppolar bear|Ppolar bear]] ([[Kasutaja arutelu:Ppolar bear|arutelu]]) 15. detsember 2025, kell 09:55 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-41271-47|~2025-41271-47]] kohta == * {{kasutaja|~2025-41271-47}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Paloi Sciurala|Paloi Sciurala]] ([[Kasutaja arutelu:Paloi Sciurala|arutelu]]) 17. detsember 2025, kell 17:28 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Jan Karjam.ee|Jan Karjam.ee]] kohta == * {{kasutaja|Jan Karjam.ee}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 22:39 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-43683-42|~2025-43683-42]] kohta == * {{kasutaja|~2025-43683-42}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 00:42 (EET) ::Blokeerisin kolmeks päevaks. [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 00:56 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-13576-4|~2026-13576-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-13576-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 15:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-17494-5|~2026-17494-5]] kohta == * {{kasutaja|~2026-17494-5}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 13:25 (EET) == 3 Löwi == Peaksime selle kasutaja lõpuks blokeerima ka siin ühes tema varikontodega (praegu kasutab aktiivsemalt kontot D1Hondt). Tegu on inglise vikis blokeeritud kasutajaga, ülevaade tema varikontodest on [[:en:Wikipedia:Sockpuppet investigations/3 Löwi|siin]]. Blokeeriti ta seal algselt pideva redigeerimissõdade pidamise ja sinna juurde käiva sõimlemise tõttu. Rohkelt stiilinäiteid tema sõimlemisest ja ironiseerimisest leiab [[Eri:Püsilink/7063032#Synnikoht: Eesti NSV, Nõukogude Liit|viimasest üldise arutelu teemast]], kus alustab juttu pöördumisega "soldat". Inglise vikis blokeeritud varikontodest paari on ta siin üldises arutelus hiljuti taaskasutanud tühipaljaks ironiseerimiseks: [[Eri:Erin/7033112]], [[Eri:Erin/7036743]]. Sageli redigeerib sisse logimata, eriti kui lisab resümeedesse krõbedamaid märkuseid (nt [[Eri:Erin/6988260]]), aga tema kaastöö tegemise stiil on ka siis üsna hõlpsasti äratuntav: tegeleb valdavalt poleemiliste teemadega, teeb artiklites korraga palju segaseid või küsitava väärtusega muudatusi, postitades seejuures resümeedesse kõrvalisi või norivaid kommentaare, mis muudatusi eriti kuidagi ei selgita. Iseloomulikud on veel teatud väljendite süstemaatiline eemaldamine artiklitest (nt "Liivi ordu", mille kohta talle on korduvalt märkusi tehtud) või jutumärkide lisamine teatud sõnadele, mida ta peab naljakaks (nt [[Eri:Erin/6796356|sõnale "liiduvabariik"]]). Muu hulgas teeb sisulisi parandusi nii, et tekst ei vasta enam viidatud allikatele või [[Eri:Erin/7035880|lihtsalt eemaldab viidatud tekstilt viited]] või kommenteerib välja või eemaldab tekstilõike arusaamatul põhjusel. Kui paluda tal arutelus selgitada, siis selleks ta kuigivõrd ei vaevu. Näiteks [[Arutelu:Saaremaa mäss#c-Pikne-20240107205300-Jätkuvad probleemid ("punase") allika toimetamisel|siinse arutelu]] järele pöörasime tema muudatused üksvahe tagasi, aga hiljem on ta samas artiklis samalaadset tegevust jätkanud. Tema sarnaste vaieldavate muudatuste üle mitmes artiklis kaebab Andres nüüd [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Redigeerimissõda|siin]]. Teha artiklites korraga palju vaieldavaid muudatusi, mida keegi ei jõua kontrollida ega arutada, ei ole konstruktiivne. Hulk tema probleemseid muudatusi on sel põhjusel jäänud siin lihtsalt vajaliku tähelepanuta. Eri kontosid ja ajutisi kontosid ei kasuta ta mitte ainult jälgede segamiseks, vaid ka otsesemaks eksitamiseks, väites nüüd viimati [[Eri:Erin/7063032|siin]], et ei tea oma teise konto kaastööst üldse midagi. Kõik see on kestnud aastaid ja kuna tal pole inglise vikis enam sama lihtne toimetada nagu enne, siis selle võrra on ta nüüd siin aktiivsem. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 15:19 (EET) : Vaieldava kaastöö kõrvalt on ta kohati teinud ka mõningaid asjakohaseid ja tegelikult häid parandusi, kuid eriti see teiste kaastööliste teadlik eksitamine ja pidev sopaloomine muutub väljakannatamatuks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 15:49 (EET) Blokeerisin kaks nimetatud kontot ja veel ühe varikonto, millega ta jätkas [[Eri:Erin/7064680|eksitavate väidete esitamist]] seoses mitme konto kasutamisega. Sama inimesega pole selle viimase konto taga tegu mitte ainult inglise vikis kontrollitud IP-aadresside põhjal, vaid ka siinse tegevuse järgi pole kuigivõrd kahtlust, et tegu on sama inimesega. Näiteks [[Eri:Erin/6835419|siin]] on ta "Ivan IV" asemele kirjutanud "Ivan Julm" ja see jälle selline asendus, mida 3 Löwi ka mitmel pool mujal on teinud ([[Eri:Erin/7047943|näide]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. jaanuar 2026, kell 20:56 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Hubertonjuut|Hubertonjuut]] kohta == * {{kasutaja|Hubertonjuut}} Vandalism. Also the TA on the same page <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Lp0 on fire|Lp0 on fire]] ([[Kasutaja arutelu:Lp0 on fire|arutelu]]) 14. jaanuar 2026, kell 10:38 (EET) :{{done}}. Blokkisin tähtajatult sobimatu kasutajanime tõttu. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. jaanuar 2026, kell 16:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-31205-4|~2026-31205-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-31205-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 15. jaanuar 2026, kell 12:49 (EET) :{{done}}. Nädal aega blokki. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. jaanuar 2026, kell 16:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-49481-4|~2026-49481-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-49481-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 23. jaanuar 2026, kell 13:33 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. jaanuar 2026, kell 14:44 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-54811-0|~2026-54811-0]] kohta == * {{kasutaja|~2026-54811-0}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 25. jaanuar 2026, kell 23:33 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/VisaViidikas|VisaViidikas]] kohta == * {{kasutaja|VisaViidikas}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 10:50 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. jaanuar 2026, kell 20:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-56276-8|~2026-56276-8]] kohta == * {{kasutaja|~2026-56276-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 11:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-56076-7|~2026-56076-7]] kohta == * {{kasutaja|~2026-56076-7}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 15:38 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. jaanuar 2026, kell 20:01 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-58249-0|~2026-58249-0]] kohta == * {{kasutaja|~2026-58249-0}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 27. jaanuar 2026, kell 12:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-60849-3|~2026-60849-3]] kohta == * {{kasutaja|~2026-60849-3}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 10:45 (EET) :Blokeerisin kolmeks päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 11:21 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Tibladkadugeminema91|Tibladkadugeminema91]] kohta == * {{kasutaja|Tibladkadugeminema91}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tenshi Hinanawi|Tenshi Hinanawi]] ([[Kasutaja arutelu:Tenshi Hinanawi|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 00:35 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-26490-2|~2026-26490-2]] kohta == * {{kasutaja|~2026-26490-2}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 09:36 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-74474-8|~2026-74474-8]] kohta == * {{kasutaja|~2026-74474-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 09:39 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/LI Mintian|LI Mintian]] kohta == * {{kasutaja|LI Mintian}} Long-term abuse <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 06:24 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-10899-22|~2026-10899-22]] kohta == * {{kasutaja|~2026-10899-22}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 10:40 (EET) :@[[Kasutaja:Velirand|Velirand]] you blocked that tempaccount for 1 day. Please check their IP. Since december there were several vandalizing tempaccounts, a IP block would help there. [[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 11:51 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-10966-49|~2026-10966-49]] kohta == * {{kasutaja|~2026-10966-49}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 11:25 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-14430-02|~2026-14430-02]] kohta == * {{kasutaja|~2026-14430-02}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MinhVN1863|MinhVN1863]] ([[Kasutaja arutelu:MinhVN1863|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 08:37 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-14872-08|~2026-14872-08]] kohta == * {{kasutaja|~2026-14872-08}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 9. märts 2026, kell 16:35 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-15124-76|~2026-15124-76]] kohta == * {{kasutaja|~2026-15124-76}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 10. märts 2026, kell 12:54 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-16092-25|~2026-16092-25]] kohta == * {{kasutaja|~2026-16092-25}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 11:23 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-16882-79|~2026-16882-79]] kohta == * {{kasutaja|~2026-16882-79}} Spambot <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 17. märts 2026, kell 10:45 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-23162-67|~2026-23162-67]] kohta == * {{kasutaja|~2026-23162-67}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MathXplore|MathXplore]] ([[Kasutaja arutelu:MathXplore|arutelu]]) 15. aprill 2026, kell 01:44 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-24181-48|~2026-24181-48]] kohta == * {{kasutaja|~2026-24181-48}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 11:51 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-29816-51|~2026-29816-51]] kohta == * {{kasutaja|~2026-29816-51}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 09:33 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-29784-96|~2026-29784-96]] kohta == * {{kasutaja|~2026-29784-96}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:15 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-30273-17|~2026-30273-17]] kohta == * {{kasutaja|~2026-30273-17}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 20. mai 2026, kell 16:52 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-21742-16|~2026-21742-16]] kohta == * {{kasutaja|~2026-21742-16}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 09:44 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-30556-28|~2026-30556-28]] kohta == * {{kasutaja|~2026-30556-28}} Vandalism. Please check IP. 5 vandal-tempaccs <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 11:34 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Peeterkaalikas|Peeterkaalikas]] kohta == * {{kasutaja|Peeterkaalikas}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 19. juuni 2026, kell 19:06 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-37788-43|~2026-37788-43]] kohta == * {{kasutaja|~2026-37788-43}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 21:50 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Silikkon|Silikkon]] kohta == * {{kasutaja|Silikkon}} Long-term abuse. Spam / spambot. [[Special:CentralAuth/Nousefordead]], Spam at [[Ruslan Saberov]] ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ruslan_Saberov&diff=prev&oldid=7184659&diffmode=source]) <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MathXplore|MathXplore]] ([[Kasutaja arutelu:MathXplore|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 16:01 (EEST) ai24rdj0aj1zf6tzpr9kgr3x0iapw1c 7189820 7189792 2026-07-09T14:02:05Z ~2026-38780-41 233184 /* Kaebus kasutaja Silikkon kohta */ Vastus 7189820 wikitext text/x-wiki : ''Sellel leheküljel võib anda teada probleemidest, mis vajavad administraatorite tähelepanu. Siin võib muu hulgas arutada kindlate kasutajate blokeerimise üle.'' == Report concerning [[Special:Contributions/217.199.233.163|217.199.233.163]] == * {{user|217.199.233.163}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 10. august 2025, kell 11:07 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/83.166.44.175|83.166.44.175]] == * {{user|83.166.44.175}} Spam <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]] ([[Kasutaja arutelu:Tanbiruzzaman|arutelu]]) 11. august 2025, kell 16:51 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/Mavemuhekartul555|Mavemuhekartul555]] == * {{user|Mavemuhekartul555}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]] ([[Kasutaja arutelu:Tanbiruzzaman|arutelu]]) 23. august 2025, kell 16:57 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-59163-6|~2025-59163-6]] == * {{user|~2025-59163-6}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:21 (EEST) :Blokeerisin 3 päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 12:26 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-61260-8|~2025-61260-8]] == * {{user|~2025-61260-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 15. september 2025, kell 17:24 (EEST) :Blokeerisin kolmeks päevaks --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 23:24 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-61803-9|~2025-61803-9]] == * {{user|~2025-61803-9}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:기나ㅏㄴ|기나ㅏㄴ]] ([[Kasutaja arutelu:기나ㅏㄴ|arutelu]]) 15. september 2025, kell 20:49 (EEST) :Blokeerisin 3 päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 23:28 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-63367-9|~2025-63367-9]] == * {{user|~2025-63367-9}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 17. september 2025, kell 11:53 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-63367-9|~2025-26683-22]] == * {{user|~2025-26683-22}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 30. september 2025, kell 14:45 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27284-11]] == * {{user|~2025-27284-11}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 09:16 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27415-39]] == * {{user|~2025-27415-39}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 11:31 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27415-90]] == * {{user|~2025-27415-90}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 12:50 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27427-39]] == * {{user|~2025-27427-39}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 12:50 (EEST) == Report concerning [[User:~2025-27618-95|~2025-27618-95]] == * {{user|~2025-27618-95}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 09:58 (EEST) :https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 10:17 (EEST) ::Thank you @[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] I have some Issues with XReport. I checked on my recent edits here and found [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Information to @[[Kasutaja:TenWhile6|TenWhile6]], that this is the correct page. [[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 10:21 (EEST) == Report concerning [[User:~2025-27962-27|~2025-27962-27]] == * {{user|~2025-27962-27}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 7. oktoober 2025, kell 12:17 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Skibidi2627|Skibidi2627]] kohta == * {{kasutaja|Skibidi2627}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 10. november 2025, kell 09:57 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33219-61|~2025-33219-61]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33219-61}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:49 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33088-52|~2025-33088-52]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33088-52}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:50 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33246-38|~2025-33246-38]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33246-38}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:52 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33240-54|~2025-33240-54]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33240-54}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:53 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33310-69|~2025-33310-69]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33310-69}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 13. november 2025, kell 15:17 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33507-40|~2025-33507-40]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33507-40}} Vandalism. Please check IP, several tempaccounts were vandalizing here. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 14. november 2025, kell 11:20 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-34949-14|~2025-34949-14]] kohta == * {{kasutaja|~2025-34949-14}} Vandalism. See also IP and second tempaccount <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. november 2025, kell 12:07 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Oliverorav1234086|Oliverorav1234086]] kohta == * {{kasutaja|Oliverorav1234086}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 27. november 2025, kell 09:33 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-37698-60|~2025-37698-60]] kohta == * {{kasutaja|~2025-37698-60}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 3. detsember 2025, kell 13:49 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-38186-02|~2025-38186-02]] kohta == * {{kasutaja|~2025-38186-02}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 3. detsember 2025, kell 14:10 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-39825-38|~2025-39825-38]] kohta == * {{kasutaja|~2025-39825-38}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:范|范]] ([[Kasutaja arutelu:范|arutelu]]) 10. detsember 2025, kell 11:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Kadrikangsa12|Kadrikangsa12]] kohta == * {{kasutaja|Kadrikangsa12}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tenshi Hinanawi|Tenshi Hinanawi]] ([[Kasutaja arutelu:Tenshi Hinanawi|arutelu]]) 14. detsember 2025, kell 18:46 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-40441-23|~2025-40441-23]] kohta == * {{kasutaja|~2025-40441-23}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Ppolar bear|Ppolar bear]] ([[Kasutaja arutelu:Ppolar bear|arutelu]]) 15. detsember 2025, kell 09:55 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-41271-47|~2025-41271-47]] kohta == * {{kasutaja|~2025-41271-47}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Paloi Sciurala|Paloi Sciurala]] ([[Kasutaja arutelu:Paloi Sciurala|arutelu]]) 17. detsember 2025, kell 17:28 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Jan Karjam.ee|Jan Karjam.ee]] kohta == * {{kasutaja|Jan Karjam.ee}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 22:39 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-43683-42|~2025-43683-42]] kohta == * {{kasutaja|~2025-43683-42}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 00:42 (EET) ::Blokeerisin kolmeks päevaks. [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 00:56 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-13576-4|~2026-13576-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-13576-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 15:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-17494-5|~2026-17494-5]] kohta == * {{kasutaja|~2026-17494-5}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 13:25 (EET) == 3 Löwi == Peaksime selle kasutaja lõpuks blokeerima ka siin ühes tema varikontodega (praegu kasutab aktiivsemalt kontot D1Hondt). Tegu on inglise vikis blokeeritud kasutajaga, ülevaade tema varikontodest on [[:en:Wikipedia:Sockpuppet investigations/3 Löwi|siin]]. Blokeeriti ta seal algselt pideva redigeerimissõdade pidamise ja sinna juurde käiva sõimlemise tõttu. Rohkelt stiilinäiteid tema sõimlemisest ja ironiseerimisest leiab [[Eri:Püsilink/7063032#Synnikoht: Eesti NSV, Nõukogude Liit|viimasest üldise arutelu teemast]], kus alustab juttu pöördumisega "soldat". Inglise vikis blokeeritud varikontodest paari on ta siin üldises arutelus hiljuti taaskasutanud tühipaljaks ironiseerimiseks: [[Eri:Erin/7033112]], [[Eri:Erin/7036743]]. Sageli redigeerib sisse logimata, eriti kui lisab resümeedesse krõbedamaid märkuseid (nt [[Eri:Erin/6988260]]), aga tema kaastöö tegemise stiil on ka siis üsna hõlpsasti äratuntav: tegeleb valdavalt poleemiliste teemadega, teeb artiklites korraga palju segaseid või küsitava väärtusega muudatusi, postitades seejuures resümeedesse kõrvalisi või norivaid kommentaare, mis muudatusi eriti kuidagi ei selgita. Iseloomulikud on veel teatud väljendite süstemaatiline eemaldamine artiklitest (nt "Liivi ordu", mille kohta talle on korduvalt märkusi tehtud) või jutumärkide lisamine teatud sõnadele, mida ta peab naljakaks (nt [[Eri:Erin/6796356|sõnale "liiduvabariik"]]). Muu hulgas teeb sisulisi parandusi nii, et tekst ei vasta enam viidatud allikatele või [[Eri:Erin/7035880|lihtsalt eemaldab viidatud tekstilt viited]] või kommenteerib välja või eemaldab tekstilõike arusaamatul põhjusel. Kui paluda tal arutelus selgitada, siis selleks ta kuigivõrd ei vaevu. Näiteks [[Arutelu:Saaremaa mäss#c-Pikne-20240107205300-Jätkuvad probleemid ("punase") allika toimetamisel|siinse arutelu]] järele pöörasime tema muudatused üksvahe tagasi, aga hiljem on ta samas artiklis samalaadset tegevust jätkanud. Tema sarnaste vaieldavate muudatuste üle mitmes artiklis kaebab Andres nüüd [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Redigeerimissõda|siin]]. Teha artiklites korraga palju vaieldavaid muudatusi, mida keegi ei jõua kontrollida ega arutada, ei ole konstruktiivne. Hulk tema probleemseid muudatusi on sel põhjusel jäänud siin lihtsalt vajaliku tähelepanuta. Eri kontosid ja ajutisi kontosid ei kasuta ta mitte ainult jälgede segamiseks, vaid ka otsesemaks eksitamiseks, väites nüüd viimati [[Eri:Erin/7063032|siin]], et ei tea oma teise konto kaastööst üldse midagi. Kõik see on kestnud aastaid ja kuna tal pole inglise vikis enam sama lihtne toimetada nagu enne, siis selle võrra on ta nüüd siin aktiivsem. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 15:19 (EET) : Vaieldava kaastöö kõrvalt on ta kohati teinud ka mõningaid asjakohaseid ja tegelikult häid parandusi, kuid eriti see teiste kaastööliste teadlik eksitamine ja pidev sopaloomine muutub väljakannatamatuks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 15:49 (EET) Blokeerisin kaks nimetatud kontot ja veel ühe varikonto, millega ta jätkas [[Eri:Erin/7064680|eksitavate väidete esitamist]] seoses mitme konto kasutamisega. Sama inimesega pole selle viimase konto taga tegu mitte ainult inglise vikis kontrollitud IP-aadresside põhjal, vaid ka siinse tegevuse järgi pole kuigivõrd kahtlust, et tegu on sama inimesega. Näiteks [[Eri:Erin/6835419|siin]] on ta "Ivan IV" asemele kirjutanud "Ivan Julm" ja see jälle selline asendus, mida 3 Löwi ka mitmel pool mujal on teinud ([[Eri:Erin/7047943|näide]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. jaanuar 2026, kell 20:56 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Hubertonjuut|Hubertonjuut]] kohta == * {{kasutaja|Hubertonjuut}} Vandalism. Also the TA on the same page <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Lp0 on fire|Lp0 on fire]] ([[Kasutaja arutelu:Lp0 on fire|arutelu]]) 14. jaanuar 2026, kell 10:38 (EET) :{{done}}. Blokkisin tähtajatult sobimatu kasutajanime tõttu. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. jaanuar 2026, kell 16:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-31205-4|~2026-31205-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-31205-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 15. jaanuar 2026, kell 12:49 (EET) :{{done}}. Nädal aega blokki. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. jaanuar 2026, kell 16:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-49481-4|~2026-49481-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-49481-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 23. jaanuar 2026, kell 13:33 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. jaanuar 2026, kell 14:44 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-54811-0|~2026-54811-0]] kohta == * {{kasutaja|~2026-54811-0}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 25. jaanuar 2026, kell 23:33 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/VisaViidikas|VisaViidikas]] kohta == * {{kasutaja|VisaViidikas}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 10:50 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. jaanuar 2026, kell 20:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-56276-8|~2026-56276-8]] kohta == * {{kasutaja|~2026-56276-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 11:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-56076-7|~2026-56076-7]] kohta == * {{kasutaja|~2026-56076-7}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 15:38 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. jaanuar 2026, kell 20:01 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-58249-0|~2026-58249-0]] kohta == * {{kasutaja|~2026-58249-0}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 27. jaanuar 2026, kell 12:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-60849-3|~2026-60849-3]] kohta == * {{kasutaja|~2026-60849-3}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 10:45 (EET) :Blokeerisin kolmeks päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 11:21 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Tibladkadugeminema91|Tibladkadugeminema91]] kohta == * {{kasutaja|Tibladkadugeminema91}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tenshi Hinanawi|Tenshi Hinanawi]] ([[Kasutaja arutelu:Tenshi Hinanawi|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 00:35 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-26490-2|~2026-26490-2]] kohta == * {{kasutaja|~2026-26490-2}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 09:36 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-74474-8|~2026-74474-8]] kohta == * {{kasutaja|~2026-74474-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 09:39 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/LI Mintian|LI Mintian]] kohta == * {{kasutaja|LI Mintian}} Long-term abuse <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 06:24 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-10899-22|~2026-10899-22]] kohta == * {{kasutaja|~2026-10899-22}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 10:40 (EET) :@[[Kasutaja:Velirand|Velirand]] you blocked that tempaccount for 1 day. Please check their IP. Since december there were several vandalizing tempaccounts, a IP block would help there. [[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 11:51 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-10966-49|~2026-10966-49]] kohta == * {{kasutaja|~2026-10966-49}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 11:25 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-14430-02|~2026-14430-02]] kohta == * {{kasutaja|~2026-14430-02}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MinhVN1863|MinhVN1863]] ([[Kasutaja arutelu:MinhVN1863|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 08:37 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-14872-08|~2026-14872-08]] kohta == * {{kasutaja|~2026-14872-08}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 9. märts 2026, kell 16:35 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-15124-76|~2026-15124-76]] kohta == * {{kasutaja|~2026-15124-76}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 10. märts 2026, kell 12:54 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-16092-25|~2026-16092-25]] kohta == * {{kasutaja|~2026-16092-25}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 11:23 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-16882-79|~2026-16882-79]] kohta == * {{kasutaja|~2026-16882-79}} Spambot <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 17. märts 2026, kell 10:45 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-23162-67|~2026-23162-67]] kohta == * {{kasutaja|~2026-23162-67}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MathXplore|MathXplore]] ([[Kasutaja arutelu:MathXplore|arutelu]]) 15. aprill 2026, kell 01:44 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-24181-48|~2026-24181-48]] kohta == * {{kasutaja|~2026-24181-48}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 11:51 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-29816-51|~2026-29816-51]] kohta == * {{kasutaja|~2026-29816-51}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 09:33 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-29784-96|~2026-29784-96]] kohta == * {{kasutaja|~2026-29784-96}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:15 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-30273-17|~2026-30273-17]] kohta == * {{kasutaja|~2026-30273-17}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 20. mai 2026, kell 16:52 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-21742-16|~2026-21742-16]] kohta == * {{kasutaja|~2026-21742-16}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 09:44 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-30556-28|~2026-30556-28]] kohta == * {{kasutaja|~2026-30556-28}} Vandalism. Please check IP. 5 vandal-tempaccs <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 11:34 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Peeterkaalikas|Peeterkaalikas]] kohta == * {{kasutaja|Peeterkaalikas}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 19. juuni 2026, kell 19:06 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-37788-43|~2026-37788-43]] kohta == * {{kasutaja|~2026-37788-43}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 21:50 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Silikkon|Silikkon]] kohta == * {{kasutaja|Silikkon}} Long-term abuse. Spam / spambot. [[Special:CentralAuth/Nousefordead]], Spam at [[Ruslan Saberov]] ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ruslan_Saberov&diff=prev&oldid=7184659&diffmode=source]) <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MathXplore|MathXplore]] ([[Kasutaja arutelu:MathXplore|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 16:01 (EEST) :No, it's not spam. Meets the criteria of significance, the article is well written. And anyone can copy and paste articles, but a person doesn't necessarily follow a bad motive and you can make mistakes. And now why not understand the situation? In your opinion, everyone is bad and vandalizing, and it's easier for you to put a template to remove from here and conclude that you just don't want to work. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38780-41|&#126;2026-38780-41]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38780-41|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:02 (EEST) 7htu02xs4coz6khp4v50jpbkyom59iw 0 704890 7189914 7098678 2026-07-09T17:44:47Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7189914 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajalooliselt vallast. Praeguse valla kohta vaata artiklit [[Jõhvi vald]].}} {{EestiVald | nimi = Jõhvi vald | lipp = | lipu_link = | vapp = Johvi valla vana vapp.gif | vapi_link = [[Jõhvi valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = Tammiku | kaart = }} '''Jõhvi vald''' oli [[vald]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]. Jõhvi vald sai omavalitsusliku valla staatuse [[7. juuni|7. juunil]] [[1992]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://40.113.101.51/artikkel/j%C3%B5hvimaa|pealkiri=Jõhvi vald|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|aeg=detsember 2003|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Jõhvi Linnavolikogu ja Jõhvi Vallavolikogu [[13. aprill|13. aprilli]] [[2005]]. aasta otsusega ühinesid [[Jõhvi linn]] ja Jõhvi vald ning tekkis ühine [[omavalitsus]] – [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi vald]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/897365|pealkiri=Jõhvi valla ja Jõhvi linna ühinemisleping|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=13.04.2005|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Jõhvi liitus veel kord [[Toila vald|Toila vallaga]] [[28. november|28. novembril]] [[2025]], moodustades uue [[Jõhvi vald|Jõhvi valla]].<ref>{{Netiviide|pealkiri=Homme koguneb Jõhvi valla valimiskomisjon, et kuulutada välja valimistulemused|url=https://www.johvi.ee/tana-koguneb-johvi-valla-valimiskomisjon-et-kuulutada-valja-valimistulemused/|väljaanne=Jõhvi Vald|kuupäev=2025-11-26|vaadatud=2025-11-28|keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="aruanne 2017">{{Netiviide |url=https://www.johvi.ee/documents/20266938/20732105/johvivv_aastaaruanne_2017.pdf/2f1d34a4-e6bb-4428-97a9-bb864abae061 |pealkiri=Jõhvi valla konsolideerimisgrupi 2017. aasta majandusaasta aruanne |vaadatud=2025-11-28 |arhiivimisaeg=2022-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221006020632/https://www.johvi.ee/documents/20266938/20732105/johvivv_aastaaruanne_2017.pdf/2f1d34a4-e6bb-4428-97a9-bb864abae061 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Jõhvi Parish}} *[https://www.johvi.ee/ Jõhvi valla koduleht] {{Ida-Virumaa}} {{koord |NS=59.366667 |EW=27.416667 |type=city |region=EE-44}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna vallad]] [[Kategooria:Jõhvi vald]] 7wl2nft61kf8ewrvpl9junfejvg9ry5 0 706690 7189998 7189672 2026-07-09T20:53:56Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7189998 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) [[Kategooria:2026]] 11rrpxzp8ychzqiszpn8m29gw11rxuw 2 711111 7190128 7184622 2026-07-10T04:17:20Z Ojassaar 206682 7190128 wikitext text/x-wiki *papagoilised **papagoilased ***[[aara]] ****[[suur-soldataara]] ****[[ararauna]] ****[[rohetiib-aara]] ****[[boliivia ararauna]] ****[[puna-aara]] ****[[soldat-aara]] ****[[mägiaara]] ****[[jõgiaara]] ***[[siniaara]] ****[[hüatsint-siniaara]] ****[[indigo-siniaara]] **kakkpapagoilased ***''Nestor'' ****[[kea]] *[[toonekurelised]] **[[toonekurglased]] ***[[irvnokk]] ****[[must-irvnokk]] ****[[valge-irvnokk]] ***[[toonekurg (perekond)]] ****[[savanni-toonekurg]] ****[[ida-toonekurg]] ****[[villkael-toonekurg]] ****[[roo-toonekurg]] ****[[aafrika villkael-toonekurg]] ****[[sunda toonekurg]] ***''[[Ephippiorhynchus]]'' ****[[pugal-toonekurg]] ****[[sadulnokk-toonekurg]] ***[[jabiru-toonekurg (perekond)]] ****[[jabiru-toonekurg]] ***[[marabu (perekond)]] ****[[marabu]] ****[[india marabu]] ****[[väikemarabu]] ***''[[Mycteria]]'' ****[[muda-toonekurg]] ****[[rand-toonekurg]] ****[[roosa-toonekurg]] ****[[ehis-toonekurg]] *pelikanilised **[[pelikanlased]] ***[[pelikan (perekond)]] ****[[austraalia pelikan]] ****[[guaanopelikan]] ****[[käharpelikan]] ****[[pelikan]] ****[[pruunpelikan]] ****[[puispelikan]] ****[[sarvnokk-pelikan]] ****[[täpiknokk-pelikan]] **[[vasarpealased]] ***[[vasarpea (perekond)]] ****[[vasarpea]] **[[haigurlased]] ***[[odahaigur (perekond)]] ****[[odahaigur]] ***[[haigur]] ****[[aafrika väike-hõbehaigur]] ****[[ameerika hallhaigur]] ****[[austraalia väike-hõbehaigur]] ****[[koko-hallhaigur]] ****[[koljathaigur]] ****[[mangroovihaigur]] ****[[purpurhaigur]] ****[[savannihaigur]] ****[[terai-haigur]] ****[[tuhkhaigur]] ****[[valgepea-haigur]] ****[[veisehaigur]] ****[[väike-hõbehaigur]] ***[[tiigihaigur (perekond)]] ****[[hiina tiigihaigur]] ****[[india tiigihaigur]] ****[[koldhaigur]] ****[[madagaskari tiigihaigur]] ****[[paduhaigur]] ****[[sunda tiigihaigur]] ***[[hüüp (perekond)]] ****[[ameerika väikehüüp]] ****[[habehüüp]] ****[[ida-väikehüüp]] ****[[kold-väikehüüp]] ****[[lõunahüüp]] ****[[musthüüp]] ****[[ojahüüp]] ****[[puna-väikehüüp]] ****[[suurnokk-hüüp]] ****[[tarna-väikehüüp]] ****[[väikehüüp]] ***[[väikehaigur (perekond)]] ****[[punakael-väikehaigur]] ***[[prill-ööhaigur (perekond)]] ****[[prill-ööhaigur]] ***[[lodinokk-haigur (perekond)]] ****[[lodinokk-haigur]] ***''[[Egretta]]'' ****[[hiina siidhaigur]] ****[[mudahaigur]] ****[[nõgihaigur]] ****[[punakurk-haigur]] ****[[siidhaigur]] ****[[tantsuhaigur]] ***''[[Gorsachius]]'' ****[[ida-ööhaigur]] ****[[pruun-ööhaigur]] ***[[ööhaigur (perekond)]] ****[[ööhaigur]] ****[[puna-ööhaigur]] ***[[bambuse-ööhaigur (perekond)]] ****[[bambuse-ööhaigur]] ***[[tanuhaigur (perekond)]] ****[[tanuhaigur]] ***[[vilehaigur (perekond)]] ****[[vilehaigur]] ***[[viirhüüp (perekond)]] ****[[viirhüüp]] *suulalised **madukaellased ***[[madukael]] ****[[aafrika madukael]] ****[[aasia madukael]] ****[[ameerika madukael]] ****[[austraalia madukael]] *[[kurvitsalised]] **[[jämejalglased]] ***[[jämejalg (perekond)]] ****[[jõgi-jämejalg]] ****[[jämejalg]] ****[[kalda-jämejalg]] ****[[rand-jämejalg]] ****[[täpik-jämejalg]] ***''[[Esacus]]'' ****[[austraalia jämejalg]] ****[[india jämejalg]] ***''[[Hesperoburhinus]]'' ****[[peruu jämejalg]] ****[[rohtla-jämejalg]] **[[karkjalglased]] ***[[karkjalg (perekond)]] ***[[punarind-karkjalg (perekond)]] ****[[punarind-karkjalg]] ***[[naaskelnokk (perekond)]] ****[[andi naaskelnokk]] ****[[preeria-naaskelnokk]] ****[[punapea-naaskelnokk]] **[[krabijooksurlased]] ***[[krabijooksur (perekond)]] ****[[krabijooksur]] **[[krokodillilindlased]] ***[[krokodillilind (perekond)]] ****[[krokodillilind]] **[[kurplased]] ***''[[Attagis]]'' ****[[lumekurp]] ****[[patagoonia kurp]] ***''[[Thinocorus]]'' ****[[väikekurp]] ****[[kääbuskurp]] **[[kurvitslased]] ***[[vihitaja (perekond)]] ****[[ameerika vihitaja]] ***[[kivirullija (perekond)]] ****[[must-kivirullija]] ***[[koovtilder (perekond)]] ****[[koovtilder]] ***[[rüdi]] ****[[hallrüdi]] ****[[kiripugu-rüdi]] ****[[kõvernokk-rüdi]] ****[[leeterüdi]] ****[[merirüdi]] ****[[pikkjalg-rüdi]] ****[[plütt]] ****[[suurrüdi]] ****[[väikerüdi]] ****[[värbrüdi]] ****[[älverüdi]] ***[[nepp]] ***[[vigle]] ****[[mustsaba-vigle]] ****[[preeriavigle]] ****[[tumevigle]] ****[[vöötsaba-vigle]] ***[[mudanepp (perekond)]] ****[[mudanepp]] ***[[koovitaja]] ****[[suurkoovitaja]] ****[[väikekoovitaja]] ***[[veetallaja (perekond)]] ****[[puna-veetallaja]] ***[[tilder]] ****[[heletilder]] ****[[lammitilder]] ****[[metstilder]] ****[[tumetilder]] **[[lootoselindlased]] ***''[[Actophilornis]]'' ****[[madagaskari lootoselind]] ****[[suur-lootoselind]] ***''[[Jacana]]'' ****[[lokut-lootoselind]] ****[[kuldlauk-lootoselind]] ***[[kiiver-lootoselind (perekond)]] ****[[kiiver-lootoselind]] ***[[läik-lootoselind (perekond)]] ****[[läik-lootoselind]] ***[[pahlsaba-lootoselind (perekond)]] ****[[pahlsaba-lootoselind]] ***[[pisi-lootoselind (perekond)]] ****[[pisi-lootoselind]] **[[merisklased]] ***[[merisk (perekond)]] **[[tulemaatülllased]] ***[[tulemaa tüll (perekond)]] ****[[tulemaa tüll]] **[[rohtlakurplased]] ***[[rohtlakurp (perekond)]] ****[[rohtlakurp]] **[[sirpnoklased]] ***[[sirpnokk (perekond)]] ****[[sirpnokk]] **[[tuppnoklased]] ***[[tuppnokk]] ****[[ida-tuppnokk]] ****[[lääne-tuppnokk]] **tülllased ***''[[Anarhynchus]]'' ****[[mustjalg-tüll]] ****[[kõrbetüll]] ***[[kiivitaja (perekond)]] ****[[valgesaba-kiivitaja]] **[[änlased]] ***[[änn]] ****[[söödikänn]] ****[[laisaba-änn]] ****[[pikksaba-änn]] ****[[lõunaänn]] ****[[tšiili änn]] ****[[antarktika änn]] *rähnilised **rähnlased ***rähn ****[[hallpea-rähn]] ***''Dryobates'' ****[[väike-kirjurähn]] *[[tormilinnulised]] *kanalised **faasanlased ***[[džunglikana]] ***[[künkakana]] ****[[malai künkakana]] *hanelised **[[harakhanilased]] ***[[harakhani (perekond)]] ****[[harakhani]] **[[ogatiiblased]] ***[[sarvik-ogatiib (perekond)]] ****[[sarvik-ogatiib]] ***''[[Chauna]]'' ****[[kaelus-ogatiib]] ****[[tutt-ogatiib]] 1wvk9e2gtvvc0ajy0laspyyg2txy590 0 713054 7189946 7142320 2026-07-09T18:51:26Z Raamaturott 56450 7189946 wikitext text/x-wiki [[File:Monasterio de San Pedro de Villanueva - Portada - Detalle01.jpg|thumb|Ühe tõlgenduse järgi Fáfila surmapäeva kujutav [[12. sajand]]i [[raiddekoor]]iga [[kujukapiteel]] [[Villanueva San Pedro klooster|Villanueva San Pedro kloostris]]. Vasakult paremale on kujutatud tema lahkumine jahile, hüvastijätt oma naise Froilubaga paleeväravas ja võitlus karuga.]] [[File:Asturias.png|thumb|Astuuria esimeste kuningate sugulussidemed]] '''Fáfila''' ehk '''Favila''' (suri 739) oli [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] teine kuningas 737. aastast kuni oma surmani. Fáfila oli Astuuria esimese valitseja [[Pelayo]] ainus poeg ja pärija. Fáfila järeltulijaks Astuuria troonil sai ta õemees [[Alfonso I]]. Tema elust pole teada muud kui fakt, et 737. aastal lasi ta oma riigi pealinnas [[Cangas de Onís]]is ehitada [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik|Püha Risti kirik]]u, kus ta pärimuse kohaselt säilitas [[Pelayo rist]]i ja kuhu ta ja tema abikaasa pärast surma maeti. Kiriku ehitamist on mainitud [[Alfonso III kroonika]]s, samuti on kiriku pühitsemise aeg ja patroonide nimed raiutud hoone vundamendis olnud kivile, mis on kirikus eksponeeritud.<ref>[https://prerromanicoasturias.es/en/more-pre-romanesque-buildings/#cruz Santa Cruz de Cangas de Onís. - Prerromanico Asturiano]</ref> Alfonso III kroonika teatel hukkus Fáfila kuninglikul jahil 739. aastal, kui [[karu]] tappis ta.<ref>[https://fmg.ac/Projects/MedLands/ASTURIAS,%20LEON.htm Asturias & Leon, Kings. - Foundation for Medieval Genealogy]</ref> == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Pelayo]] | nimi=[[Astuuria kuningas]] | aeg=737–739 | järgnev=[[Alfonso I]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Astuuria monarhid]] [[Kategooria:Surnud 730. aastatel]] r2ekiaf5mzzpvedz9sv7vte9nzdmgty 0 713698 7190070 7185482 2026-07-10T00:04:19Z Icodense 95075 Requesting deletion ([[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]] v3.1c) 7190070 wikitext text/x-wiki <noinclude>{{delete|1=cross-wiki-spam, see e.g. [[:en:Ruslan Saberov]] and [[:en:Wikipedia:Sockpuppet investigations/NOFXXX812]]. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small>}}</noinclude> {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | pilt = IG1b093FuSezbMbEWIIWmnsopsoLp9fz9TN8qqP0eYRctwJ57w7F0rXMTqAHpZ66wQ3Kn0Zm-UFsK5THB Eiw9ET.jpg | sünniaeg = {{süv|1988|01|17}} [[Moskva]], [[Venemaa]] | pill = [[Trummikomplekt]], [[kitarr]], [[laulmine|vokaal]], [[elektroonika]] | amet = helilooja, muusik, näitleja, produtsent | plaadifirma = [[Reprise Records|Reprise]], [[Lookout! Records|Lookout!]], [[Adeline Records|Adeline]], [[Recess Records|Recess]] | associated_acts = Anastasia Kobesh & Ruslan Saberov }} '''Ruslan Jurjevitš Saberov'''<ref>https://www.kinonews.ru/person_42228/ruslan-saberov</ref> (sündinud 17. jaanuaril 1988 [[Moskva]]s) on rokkmuusik{{,}}<ref name="myseldon.com">{{tsitaat veeb|url=https://myseldon.com/ru/news/index/290607352|pealkiri=Saberov Ruslan, miks ta nii lahe trummar on?|publisher=myseldon.com|author=Vsem.ru|kuupäev=[[2023]] [[8. august]]|pääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}</ref> , laulukirjutaja<ref>https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref> ja vene näitleja<ref name="Film.ru">{{tsitaat veeb|url=https://www.film.ru/person/ruslan-saberov|pealkiri=Ruslan Saberov|publisher=Film.ru|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}},</ref> helilooja<ref>https://www.kinomania.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.film.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref><ref>https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/</ref><ref>https://tvfilm.ru/person/ruslan-saberov-90354/</ref>. Ruslan Saberov õppis muusikakoolis kitarri, kuid tahtis alati saada trummariks.<ref>https://genius.com/artists/Ruslan-saberov</ref> Samal ajal õppis ta trummimängu Moskvas Rock-Lyzeumi Krasnõi Himikus. 2011. aastal lõpetas ta selle. Ta proovis kätt erinevates muusikastiilides, alates grunge'ist ja reggae'st kuni popini. == Muusikaline teos == Trummar<ref>https://www.abc.net.au/triplejunearthed/artist/ruslan-saberov/</ref> Moskva [[punkrokk]] bändile C8 ja ansamblile Anastasia Kobesh & Ruslan Saberov<ref>https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov</ref><ref>https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovmestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/</ref><ref>https://learn4joy.ru/anastasia-kobesh-ruslan-saberov/</ref> , samuti sooloartistina nime Ruslan Saberov all<ref name="sputnikmusic">{{tsitaat veeb|url=https://www.sputnikmusic.com/bands/Ruslan-Saberov/160113/|pealkiri=Ruslan Saberov|kirjastaja=Sputnikmusic|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}</ref> === Stuudioalbumid === Elu ja surm<ref>https://musicbrainz.org/artist/7fc25c29-a869-4887-88ad-82fa67fef547</ref><ref>https://se7en.ws/zakonchena-rabota-nad-novym-albomom-gruppy-v-sostave-v-kotorom-uchastvoval-ruslan-saberov/</ref> Ruslan Saberovi sooloalbum – punkroki projekt, asutatud 2020. aastal<ref>https://www.spirit-of-rock.com/ru/band/Saberov_Ruslan</ref><ref>https://band.link/labelsaberov</ref> . * Instrumentaalalbum "Fucked up and Permanent" (2024) * "Elu ja surm" Ruslan Saberov" (2023) * "Kuradi punkrokk, jah, see on pop" (singel 2024) * "Mul on kõrini, ma tahan seda!!!" (2023) * "Skacore" (2024) * "Valjem ja vihasem" (2024)<ref>{{Netiviide |url=https://rocknroll.su/artist/ruslan-saberov |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-04-22 |arhiivimisaeg=2025-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250807033520/https://rocknroll.su/artist/ruslan-saberov |url-olek=ei tööta }}</ref> * "Õnnelik idioot" EP (2024)<ref>https://musicbrainz.org/release/43ce16b8-c9dd-4783-aa42-cec98a325078</ref><ref>{{Netiviide |url=https://rocknroll.su/release/louder-and-angrier |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-04-22 |arhiivimisaeg=2026-04-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260407054114/https://rocknroll.su/release/louder-and-angrier |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>https://solncesvet.ru/opublikovannyie-materialyi/saberov-ruslan-yurevich-vypustil-novyy-a.20252331592/?ysclid=mfbdb718fz938389748</ref> * "Scary Story" (2024) Ühisalbum Anastasia Kobeshiga<ref>https://dtf.ru/music/3159958-anastasiya-kobesh-i-ruslan-saberov-vypustili-sovmestnyi-albom-pod-nazvaniem-scary-story{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}{{Deadlink|kuupäev=märts 2026|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref><ref>https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov</ref><ref>https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://www.songkick.com/artists/10359143-anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov</ref> === Filmid === Muusik on helilooja ja on kirjutanud muusikat Vene filmidele. * Teeskle, et oled mu abikaasa 2025. aastal<ref>https://letterboxd.com/film/pretend-to-be-my-husband/</ref><ref>https://watch.plex.tv/no/person/ruslan-saberov</ref> * Aiya 2021<ref>https://letterboxd.com/film/aya-2021-1/</ref><ref>https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref><ref>https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov</ref> Vanne 2020<ref>https://letterboxd.com/film/the-oath-2020/</ref><ref>https://www.filmvandaag.nl/zoek?categorie=alles&zoekterm=Ruslan+Saberov&veld=cast</ref> * Flashmob 2020<ref>https://letterboxd.com/film/flashmob/</ref><ref>https://www.boxofficemojo.com/title/tt14821334/credits/</ref><ref>https://www.film.ru/movies/fleshmob/crew</ref> Muusika ja laulusõnad '''Ruslan Saberov'''<ref>https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/</ref><ref>https://www.film.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref><ref>https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868</ref><ref>https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.film.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.kinofisha.info/person/8569175/{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://korplix.com/people.php?pid=1947484</ref> == Auhinnad == Anastasia Kobesh ja Ruslan Saberov "Chartova Dyuzhina" - "Breaking" Pobeda<ref>https://rrock.ru/news.rrock?id=64773</ref> == Videoklipid == {| |2023 |{{YouTube|F1hLFgr3fIA|«Vaenlane»|logo=1}} | |} {| |2023 |{{YouTube|PvtiMgoPPWw|"Nukunäitleja"|logo=1}} | |} * Ära iial unusta Tonyt (austusavaldus Tony Slyle) "Sõnad ja muusika: Ruslan Saberov ja Vjatšeslav Seleznev" * Vokaal (Jevgeni Firsov) * Kitarr (Vjatšeslav Seleznev) * Basskitarr (Nikolai Merenkov) * Trummid (Ruslan Saberov)<ref>https://www.realrocks.ru/saberov/</ref> {| |2024 |{{YouTube|th7ngL34zHU|«Ära iial unusta Tony Slyt»|logo=1}} | |} <big>Pühendatud Tony Slyle.</big> Täisnimi: Anthony James Sly on Ameerika laulja, laulukirjutaja ja kitarrist, keda tuntakse eelkõige epohhilise punkrokkbändi [[No Use for a Name|No Use For a Name]] solistina. Ta sündis 4. novembril 1970 ja suri 31. juulil 2012 41-aastaselt. == Tony Sly austusavaldus == * '''Ruslan Saberovi austusavaldus filmile "See ei tee mulle haiget" [[Tony Sly]]''' {| |2024 |{{YouTube|aCDDgeX_SX8|«See ei tee mulle haiget|Tony Sly austusavaldus|Ametlik audio 2024»|logo=1}} | |} == Välislingid == * [[Film.ru]] [https://www.film.ru/person/ruslan-saberov Ruslan Saberov] * [[AllMovie]] [https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868 Ruslan Saberov] * [[Internet Movie Database|imdb.com]] [https://www.imdb.com/name/nm8990362/?ref%20=fn%20t%201 Ruslan Saberov] * [http://Plex] == Viited == {{reflist}} [[Kategooria: muusikakollektiivid]] [[Kategooria: rokkmuusikud]] [[Kategooria: punk rock]] [[Kategooria: Diskograafiad]] [[Kategooria: Rock]] [[Kategooria: Venemaa rokkmuusikud]] [[Kategooria: rokkmuusikud tähestiku järgi]] [[Kategooria: Pop-Punk]] [[Kategooria: pop-punk albumid]] ernbiurg9crafnthm8frjzri6r7u4ip 7190118 7190070 2026-07-10T01:45:27Z ~2026-38780-41 233184 7190118 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | pilt = IG1b093FuSezbMbEWIIWmnsopsoLp9fz9TN8qqP0eYRctwJ57w7F0rXMTqAHpZ66wQ3Kn0Zm-UFsK5THB Eiw9ET.jpg | sünniaeg = {{süv|1988|01|17}} [[Moskva]], [[Venemaa]] | pill = [[Trummikomplekt]], [[kitarr]], [[laulmine|vokaal]], [[elektroonika]] | amet = helilooja, muusik, näitleja, produtsent | plaadifirma = [[Reprise Records|Reprise]], [[Lookout! Records|Lookout!]], [[Adeline Records|Adeline]], [[Recess Records|Recess]] | associated_acts = Anastasia Kobesh & Ruslan Saberov }} '''Ruslan Jurjevitš Saberov'''<ref>https://www.kinonews.ru/person_42228/ruslan-saberov</ref> (sündinud 17. jaanuaril 1988 [[Moskva]]s) on rokkmuusik{{,}}<ref name="myseldon.com">{{tsitaat veeb|url=https://myseldon.com/ru/news/index/290607352|pealkiri=Saberov Ruslan, miks ta nii lahe trummar on?|publisher=myseldon.com|author=Vsem.ru|kuupäev=[[2023]] [[8. august]]|pääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}</ref> , laulukirjutaja<ref>https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref> ja vene näitleja<ref name="Film.ru">{{tsitaat veeb|url=https://www.film.ru/person/ruslan-saberov|pealkiri=Ruslan Saberov|publisher=Film.ru|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}},</ref> helilooja<ref>https://www.kinomania.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.film.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref><ref>https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/</ref><ref>https://tvfilm.ru/person/ruslan-saberov-90354/</ref>. Ruslan Saberov õppis muusikakoolis kitarri, kuid tahtis alati saada trummariks.<ref>https://genius.com/artists/Ruslan-saberov</ref> Samal ajal õppis ta trummimängu Moskvas Rock-Lyzeumi Krasnõi Himikus. 2011. aastal lõpetas ta selle. Ta proovis kätt erinevates muusikastiilides, alates grunge'ist ja reggae'st kuni popini. == Muusikaline teos == Trummar<ref>https://www.abc.net.au/triplejunearthed/artist/ruslan-saberov/</ref> Moskva [[punkrokk]] bändile C8 ja ansamblile Anastasia Kobesh & Ruslan Saberov<ref>https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov</ref><ref>https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovmestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/</ref><ref>https://learn4joy.ru/anastasia-kobesh-ruslan-saberov/</ref> , samuti sooloartistina nime Ruslan Saberov all<ref name="sputnikmusic">{{tsitaat veeb|url=https://www.sputnikmusic.com/bands/Ruslan-Saberov/160113/|pealkiri=Ruslan Saberov|kirjastaja=Sputnikmusic|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}</ref> === Stuudioalbumid === Elu ja surm<ref>https://musicbrainz.org/artist/7fc25c29-a869-4887-88ad-82fa67fef547</ref><ref>https://se7en.ws/zakonchena-rabota-nad-novym-albomom-gruppy-v-sostave-v-kotorom-uchastvoval-ruslan-saberov/</ref> Ruslan Saberovi sooloalbum – punkroki projekt, asutatud 2020. aastal<ref>https://www.spirit-of-rock.com/ru/band/Saberov_Ruslan</ref><ref>https://band.link/labelsaberov</ref> . * Instrumentaalalbum "Fucked up and Permanent" (2024) * "Elu ja surm" Ruslan Saberov" (2023) * "Kuradi punkrokk, jah, see on pop" (singel 2024) * "Mul on kõrini, ma tahan seda!!!" (2023) * "Skacore" (2024) * "Valjem ja vihasem" (2024)<ref>{{Netiviide |url=https://rocknroll.su/artist/ruslan-saberov |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-04-22 |arhiivimisaeg=2025-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250807033520/https://rocknroll.su/artist/ruslan-saberov |url-olek=ei tööta }}</ref> * "Õnnelik idioot" EP (2024)<ref>https://musicbrainz.org/release/43ce16b8-c9dd-4783-aa42-cec98a325078</ref><ref>{{Netiviide |url=https://rocknroll.su/release/louder-and-angrier |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-04-22 |arhiivimisaeg=2026-04-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260407054114/https://rocknroll.su/release/louder-and-angrier |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>https://solncesvet.ru/opublikovannyie-materialyi/saberov-ruslan-yurevich-vypustil-novyy-a.20252331592/?ysclid=mfbdb718fz938389748</ref> * "Scary Story" (2024) Ühisalbum Anastasia Kobeshiga<ref>https://dtf.ru/music/3159958-anastasiya-kobesh-i-ruslan-saberov-vypustili-sovmestnyi-albom-pod-nazvaniem-scary-story{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}{{Deadlink|kuupäev=märts 2026|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref><ref>https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov</ref><ref>https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://www.songkick.com/artists/10359143-anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov</ref> === Filmid === Muusik on helilooja ja on kirjutanud muusikat Vene filmidele. * Teeskle, et oled mu abikaasa 2025. aastal<ref>https://letterboxd.com/film/pretend-to-be-my-husband/</ref><ref>https://watch.plex.tv/no/person/ruslan-saberov</ref> * Aiya 2021<ref>https://letterboxd.com/film/aya-2021-1/</ref><ref>https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref><ref>https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov</ref> Vanne 2020<ref>https://letterboxd.com/film/the-oath-2020/</ref><ref>https://www.filmvandaag.nl/zoek?categorie=alles&zoekterm=Ruslan+Saberov&veld=cast</ref> * Flashmob 2020<ref>https://letterboxd.com/film/flashmob/</ref><ref>https://www.boxofficemojo.com/title/tt14821334/credits/</ref><ref>https://www.film.ru/movies/fleshmob/crew</ref> Muusika ja laulusõnad '''Ruslan Saberov'''<ref>https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/</ref><ref>https://www.film.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref><ref>https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868</ref><ref>https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.film.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.kinofisha.info/person/8569175/{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://korplix.com/people.php?pid=1947484</ref> == Auhinnad == Anastasia Kobesh ja Ruslan Saberov "Chartova Dyuzhina" - "Breaking" Pobeda<ref>https://rrock.ru/news.rrock?id=64773</ref> == Videoklipid == {| |2023 |{{YouTube|F1hLFgr3fIA|«Vaenlane»|logo=1}} | |} {| |2023 |{{YouTube|PvtiMgoPPWw|"Nukunäitleja"|logo=1}} | |} * Ära iial unusta Tonyt (austusavaldus Tony Slyle) "Sõnad ja muusika: Ruslan Saberov ja Vjatšeslav Seleznev" * Vokaal (Jevgeni Firsov) * Kitarr (Vjatšeslav Seleznev) * Basskitarr (Nikolai Merenkov) * Trummid (Ruslan Saberov)<ref>https://www.realrocks.ru/saberov/</ref> {| |2024 |{{YouTube|th7ngL34zHU|«Ära iial unusta Tony Slyt»|logo=1}} | |} <big>Pühendatud Tony Slyle.</big> Täisnimi: Anthony James Sly on Ameerika laulja, laulukirjutaja ja kitarrist, keda tuntakse eelkõige epohhilise punkrokkbändi [[No Use for a Name|No Use For a Name]] solistina. Ta sündis 4. novembril 1970 ja suri 31. juulil 2012 41-aastaselt. == Tony Sly austusavaldus == * '''Ruslan Saberovi austusavaldus filmile "See ei tee mulle haiget" [[Tony Sly]]''' {| |2024 |{{YouTube|aCDDgeX_SX8|«See ei tee mulle haiget|Tony Sly austusavaldus|Ametlik audio 2024»|logo=1}} | |} == Välislingid == * [[Film.ru]] [https://www.film.ru/person/ruslan-saberov Ruslan Saberov] * [[AllMovie]] [https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868 Ruslan Saberov] * [[Internet Movie Database|imdb.com]] [https://www.imdb.com/name/nm8990362/?ref%20=fn%20t%201 Ruslan Saberov] * [http://Plex] == Viited == {{reflist}} [[Kategooria: muusikakollektiivid]] [[Kategooria: rokkmuusikud]] [[Kategooria: punk rock]] [[Kategooria: Diskograafiad]] [[Kategooria: Rock]] [[Kategooria: Venemaa rokkmuusikud]] [[Kategooria: rokkmuusikud tähestiku järgi]] [[Kategooria: Pop-Punk]] [[Kategooria: pop-punk albumid]] gokjutdtr60dpnfjqxiya3q7847jrsn 7190125 7190118 2026-07-10T04:01:28Z MathXplore 140856 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-38780-41|~2026-38780-41]] ([[User talk:~2026-38780-41|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Icodense|Icodense]]. 7190070 wikitext text/x-wiki <noinclude>{{delete|1=cross-wiki-spam, see e.g. [[:en:Ruslan Saberov]] and [[:en:Wikipedia:Sockpuppet investigations/NOFXXX812]]. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small>}}</noinclude> {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | pilt = IG1b093FuSezbMbEWIIWmnsopsoLp9fz9TN8qqP0eYRctwJ57w7F0rXMTqAHpZ66wQ3Kn0Zm-UFsK5THB Eiw9ET.jpg | sünniaeg = {{süv|1988|01|17}} [[Moskva]], [[Venemaa]] | pill = [[Trummikomplekt]], [[kitarr]], [[laulmine|vokaal]], [[elektroonika]] | amet = helilooja, muusik, näitleja, produtsent | plaadifirma = [[Reprise Records|Reprise]], [[Lookout! Records|Lookout!]], [[Adeline Records|Adeline]], [[Recess Records|Recess]] | associated_acts = Anastasia Kobesh & Ruslan Saberov }} '''Ruslan Jurjevitš Saberov'''<ref>https://www.kinonews.ru/person_42228/ruslan-saberov</ref> (sündinud 17. jaanuaril 1988 [[Moskva]]s) on rokkmuusik{{,}}<ref name="myseldon.com">{{tsitaat veeb|url=https://myseldon.com/ru/news/index/290607352|pealkiri=Saberov Ruslan, miks ta nii lahe trummar on?|publisher=myseldon.com|author=Vsem.ru|kuupäev=[[2023]] [[8. august]]|pääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}</ref> , laulukirjutaja<ref>https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref> ja vene näitleja<ref name="Film.ru">{{tsitaat veeb|url=https://www.film.ru/person/ruslan-saberov|pealkiri=Ruslan Saberov|publisher=Film.ru|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}},</ref> helilooja<ref>https://www.kinomania.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.film.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref><ref>https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/</ref><ref>https://tvfilm.ru/person/ruslan-saberov-90354/</ref>. Ruslan Saberov õppis muusikakoolis kitarri, kuid tahtis alati saada trummariks.<ref>https://genius.com/artists/Ruslan-saberov</ref> Samal ajal õppis ta trummimängu Moskvas Rock-Lyzeumi Krasnõi Himikus. 2011. aastal lõpetas ta selle. Ta proovis kätt erinevates muusikastiilides, alates grunge'ist ja reggae'st kuni popini. == Muusikaline teos == Trummar<ref>https://www.abc.net.au/triplejunearthed/artist/ruslan-saberov/</ref> Moskva [[punkrokk]] bändile C8 ja ansamblile Anastasia Kobesh & Ruslan Saberov<ref>https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov</ref><ref>https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovmestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/</ref><ref>https://learn4joy.ru/anastasia-kobesh-ruslan-saberov/</ref> , samuti sooloartistina nime Ruslan Saberov all<ref name="sputnikmusic">{{tsitaat veeb|url=https://www.sputnikmusic.com/bands/Ruslan-Saberov/160113/|pealkiri=Ruslan Saberov|kirjastaja=Sputnikmusic|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}</ref> === Stuudioalbumid === Elu ja surm<ref>https://musicbrainz.org/artist/7fc25c29-a869-4887-88ad-82fa67fef547</ref><ref>https://se7en.ws/zakonchena-rabota-nad-novym-albomom-gruppy-v-sostave-v-kotorom-uchastvoval-ruslan-saberov/</ref> Ruslan Saberovi sooloalbum – punkroki projekt, asutatud 2020. aastal<ref>https://www.spirit-of-rock.com/ru/band/Saberov_Ruslan</ref><ref>https://band.link/labelsaberov</ref> . * Instrumentaalalbum "Fucked up and Permanent" (2024) * "Elu ja surm" Ruslan Saberov" (2023) * "Kuradi punkrokk, jah, see on pop" (singel 2024) * "Mul on kõrini, ma tahan seda!!!" (2023) * "Skacore" (2024) * "Valjem ja vihasem" (2024)<ref>{{Netiviide |url=https://rocknroll.su/artist/ruslan-saberov |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-04-22 |arhiivimisaeg=2025-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250807033520/https://rocknroll.su/artist/ruslan-saberov |url-olek=ei tööta }}</ref> * "Õnnelik idioot" EP (2024)<ref>https://musicbrainz.org/release/43ce16b8-c9dd-4783-aa42-cec98a325078</ref><ref>{{Netiviide |url=https://rocknroll.su/release/louder-and-angrier |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-04-22 |arhiivimisaeg=2026-04-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260407054114/https://rocknroll.su/release/louder-and-angrier |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>https://solncesvet.ru/opublikovannyie-materialyi/saberov-ruslan-yurevich-vypustil-novyy-a.20252331592/?ysclid=mfbdb718fz938389748</ref> * "Scary Story" (2024) Ühisalbum Anastasia Kobeshiga<ref>https://dtf.ru/music/3159958-anastasiya-kobesh-i-ruslan-saberov-vypustili-sovmestnyi-albom-pod-nazvaniem-scary-story{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}{{Deadlink|kuupäev=märts 2026|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref><ref>https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov</ref><ref>https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://www.songkick.com/artists/10359143-anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov</ref> === Filmid === Muusik on helilooja ja on kirjutanud muusikat Vene filmidele. * Teeskle, et oled mu abikaasa 2025. aastal<ref>https://letterboxd.com/film/pretend-to-be-my-husband/</ref><ref>https://watch.plex.tv/no/person/ruslan-saberov</ref> * Aiya 2021<ref>https://letterboxd.com/film/aya-2021-1/</ref><ref>https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref><ref>https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov</ref> Vanne 2020<ref>https://letterboxd.com/film/the-oath-2020/</ref><ref>https://www.filmvandaag.nl/zoek?categorie=alles&zoekterm=Ruslan+Saberov&veld=cast</ref> * Flashmob 2020<ref>https://letterboxd.com/film/flashmob/</ref><ref>https://www.boxofficemojo.com/title/tt14821334/credits/</ref><ref>https://www.film.ru/movies/fleshmob/crew</ref> Muusika ja laulusõnad '''Ruslan Saberov'''<ref>https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/</ref><ref>https://www.film.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref><ref>https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868</ref><ref>https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.film.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.kinofisha.info/person/8569175/{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://korplix.com/people.php?pid=1947484</ref> == Auhinnad == Anastasia Kobesh ja Ruslan Saberov "Chartova Dyuzhina" - "Breaking" Pobeda<ref>https://rrock.ru/news.rrock?id=64773</ref> == Videoklipid == {| |2023 |{{YouTube|F1hLFgr3fIA|«Vaenlane»|logo=1}} | |} {| |2023 |{{YouTube|PvtiMgoPPWw|"Nukunäitleja"|logo=1}} | |} * Ära iial unusta Tonyt (austusavaldus Tony Slyle) "Sõnad ja muusika: Ruslan Saberov ja Vjatšeslav Seleznev" * Vokaal (Jevgeni Firsov) * Kitarr (Vjatšeslav Seleznev) * Basskitarr (Nikolai Merenkov) * Trummid (Ruslan Saberov)<ref>https://www.realrocks.ru/saberov/</ref> {| |2024 |{{YouTube|th7ngL34zHU|«Ära iial unusta Tony Slyt»|logo=1}} | |} <big>Pühendatud Tony Slyle.</big> Täisnimi: Anthony James Sly on Ameerika laulja, laulukirjutaja ja kitarrist, keda tuntakse eelkõige epohhilise punkrokkbändi [[No Use for a Name|No Use For a Name]] solistina. Ta sündis 4. novembril 1970 ja suri 31. juulil 2012 41-aastaselt. == Tony Sly austusavaldus == * '''Ruslan Saberovi austusavaldus filmile "See ei tee mulle haiget" [[Tony Sly]]''' {| |2024 |{{YouTube|aCDDgeX_SX8|«See ei tee mulle haiget|Tony Sly austusavaldus|Ametlik audio 2024»|logo=1}} | |} == Välislingid == * [[Film.ru]] [https://www.film.ru/person/ruslan-saberov Ruslan Saberov] * [[AllMovie]] [https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868 Ruslan Saberov] * [[Internet Movie Database|imdb.com]] [https://www.imdb.com/name/nm8990362/?ref%20=fn%20t%201 Ruslan Saberov] * [http://Plex] == Viited == {{reflist}} [[Kategooria: muusikakollektiivid]] [[Kategooria: rokkmuusikud]] [[Kategooria: punk rock]] [[Kategooria: Diskograafiad]] [[Kategooria: Rock]] [[Kategooria: Venemaa rokkmuusikud]] [[Kategooria: rokkmuusikud tähestiku järgi]] [[Kategooria: Pop-Punk]] [[Kategooria: pop-punk albumid]] ernbiurg9crafnthm8frjzri6r7u4ip 0 714311 7189949 7144903 2026-07-09T18:55:14Z Raamaturott 56450 7189949 wikitext text/x-wiki [[File:Froila I no Compendio de crónicas de reyes.jpg|thumb|Fruela I kujutav [[miniatuur]] [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud]] [[kroonika]]kogumikus "Compendio de crónicas de reyes"]] '''Fruela I''' (u 722 – [[14. jaanuar]] [[768]]) ehk '''Froila I''' oli [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] kuningas aastast 757 kuni surmani. Ta oli [[Alfonso I]] vanim poeg ja jätkas oma isa sõda [[maurid|mauride]] vastu; [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] rajaja [[Pelayo]] oli Fruela emapoolne vanaisa. == Ajaloost == Oma valitsusaja jooksul surus ta maha [[ülestõus]]ud nii [[Baskimaa]]l kui ka [[Galicia]]s;<ref>[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/17352-fruela-i Fruela I. - Historia Hispanica. Real Academia de la Historia]</ref> pärast võitu baskide üle võttis ta endale naiseks [[Álava]]st pärit baski aadlidaami nimega [[Munia Álavast|Munia]]. Fruela võitis [[Abd al-Rahman I]] poja Omari juhitud Cordoba armee lahingus, kus Omar hukkus. Fruela valitsemisajal asutati [[Oviedo]] ja ehitati sinna San Salvadori [[Kirik (pühakoda)|kirik]] ja Fruela paleekompleks, millest väike osa on säilinud [[Oviedo katedraal]]i koosseisus<ref>[https://www.ovetus.com/catedral-en.html Ovetus.com]</ref>. San Salvadori kirik hävis mauride sõjakäigu ajal 794–795 ja selle taastas Fruela poeg Alfonso II<ref>[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/17352-fruela-i Fruela I. - Historia Hispanica. Real Academia de la Historia]</ref>. Kaks munka Máximo ja Fromestano ehitasid Oviedosse 761. aastal [[Vincent Zaragozast|Zaragoza Vincenti]] auks kiriku ja kloostri<ref>[https://www.gpsmycity.com/attractions/monasterio-de-san-vicente-(san-vicente-monastery)-54479.html Monasterio de San Vicente (San Vicente Monastery), Oviedo. - GPSmyCity Inc]</ref>. Fruela tappis oma venna [[Vimarano]]<ref>[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/46400-vimarano Vimarano. - Historia Hispanica. Real Academia de la Historia]</ref>, kuna kartis, et Vimarano populaarsus viib ta troonile; meeleparandusena adopteeris ta Vimarano poja [[Vermudo]]. Selle mõrva tagajärjena tapsid Fruela oma sõjamehed ta [[Cangas de Onís]]is. Fruela järel sai troonile tema nõbu [[Aurelio]] ja Fruela pojast [[Alfonso II|Alfonsost]] sai hiljem Astuuria kuningas. Fruela ja ta abikaasa Munia on maetud Oviedo katedraali. == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Alfonso I]] | nimi=[[Astuuria kuningas]] | aeg=757–768 | järgnev=[[Aurelio]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Astuuria monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 720. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 768]] r6parytcvca3me39mi05psh0yrrbth4 102 714447 7189922 7182455 2026-07-09T18:09:10Z ~2026-39100-83 233200 . 7189922 wikitext text/x-wiki '''Maamõõtja''' on erialase ettevalmistuse ja tehnilise pädevusega spetsialist, kelle tööks on maa-alade mõõdistamine, kinnistute piiride määramine ning geograafilise info kogumine ja kaardistamine. Maamõõtja tegevus tagab maaomandi piiride täpsuse ja õigusliku selguse maakorralduses, ehituses ja kinnisvaraõiguses. Rahvusvaheliselt käsitletakse maamõõtjat kui spetsialisti, kes kasutab matemaatikat, geomeetriat ja mõõteseadmeid Maa pinna punktide asukoha määramiseks ja kaartide koostamiseks. == Maamõõtja töö ja ülesanded == Maamõõtja peamisteks tööülesanneteks on maa mõõdistamine, katastriüksuste piiride kindlaksmääramine ja dokumenteerimine ning kaartide ja plaanide koostamine. Eestis tegeleb maamõõtja ka katastrimõõdistamise, piiripunktide taastamise ning kinnistute piiride muutmisega. Lisaks hõlmab töö geograafiliste andmete kogumist ja analüüsimist, mida kasutatakse näiteks ehitusprojektide planeerimisel, infrastruktuuri arendamisel ja maa kasutamise korraldamisel. Maamõõtja töö tulemused on aluseks maa kinnistusraamatusse kandmisel ja sealsete andmete täpsuse tagamisel. == Töövahendid ja meetodid == Maamõõtjad kasutavad oma töös nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid mõõtmismeetodeid. Levinumad töövahendid on teodoliit, tahhümeeter, GPS-seadmed ja droonid. Kaasaegne maamõõtmine tugineb suurel määral digitaalsele andmetöötlusele ja geoinfosüsteemidele (GIS), mis võimaldavad kogutud andmeid täpselt analüüsida ja visualiseerida. == Haridus ja kutsekvalifikatsioon == Maamõõtja haridust saab omandada näiteks geodeesia, maakorralduse või maaehituse valdkonnas. Eestis koolitatakse vastava eriala spetsialiste, sh Eesti Maaülikoolis. Lisaks haridusele võib olla vajalik kutsetunnistus, mis tõendab maamõõtja pädevust teostada katastrimõõdistamisi ja muid ametlikke toiminguid. Kutse omistamist reguleeritakse. == Viited == rkevjxck436d9qz9cojrbda912e74lg 7189989 7189922 2026-07-09T20:32:00Z ~2026-39100-83 233200 . 7189989 wikitext text/x-wiki '''Maamõõtja''' on erialase ettevalmistuse ja tehnilise pädevusega spetsialist, kelle tööks on maa-alade mõõdistamine, [[Kinnistu|kinnistute]] piiride määramine ning geograafilise info kogumine ja kaardistamine. Maamõõtja tegevus tagab maaomandi piiride täpsuse ja õigusliku selguse maakorralduses, ehituses ja kinnisvaraõiguses. Rahvusvaheliselt käsitletakse maamõõtjat kui spetsialisti, kes kasutab [[Matemaatika|matemaatikat]], [[Geomeetria|geomeetriat]] ja mõõteseadmeid [[Maa]] pinna punktide asukoha määramiseks ja kaartide koostamiseks. == Maamõõtja töö ja ülesanded == Maamõõtja peamisteks tööülesanneteks on maa mõõdistamine, [[Katastriüksus|katastriüksuste]] piiride kindlaksmääramine ja dokumenteerimine ning kaartide ja plaanide koostamine. Eestis tegeleb maamõõtja ka katastrimõõdistamise, piiripunktide taastamise ning kinnistute piiride muutmisega. Lisaks hõlmab töö geograafiliste andmete kogumist ja analüüsimist, mida kasutatakse näiteks ehitusprojektide planeerimisel, infrastruktuuri arendamisel ja maa kasutamise korraldamisel. Maamõõtja töö tulemused on aluseks maa kinnistusraamatusse kandmisel ja sealsete andmete täpsuse tagamisel. == Töövahendid ja meetodid == Maamõõtjad kasutavad oma töös nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid mõõtmismeetodeid. Levinumad töövahendid on [[teodoliit]], [[tahhümeeter]], [[GPS-seade|GPS-seadmed]] ja droonid. Kaasaegne maamõõtmine tugineb suurel määral digitaalsele andmetöötlusele ja geoinfosüsteemidele ([[Geoinfosüsteem|GIS]]), mis võimaldavad kogutud andmeid täpselt analüüsida ja visualiseerida. == Haridus ja kutsekvalifikatsioon == Maamõõtja haridust saab omandada näiteks [[geodeesia]], [[Maakorraldus|maakorralduse]] või [[Maaehitus|maaehituse]] valdkonnas. Eestis koolitatakse vastava eriala spetsialiste, sh [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikoolis]]. Lisaks haridusele võib olla vajalik kutsetunnistus, mis tõendab maamõõtja pädevust teostada katastrimõõdistamisi ja muid ametlikke toiminguid. Kutse omistamist reguleeritakse. == Viited == # [https://www.maaruum.ee/maakataster-ja-maa-hindamine/maaga-seotud-info-ja-toimingud/maamootmine "Maamõõtmine"]. Maa- ja Ruumiamet. 2025. Vaadatud 11. veebruaril 2026. # [https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/f982cac3-9122-41d5-8aea-980f9680d8bd/content "Katastriüksuste piiride määramise probleemid"]. Magistritöö. Eesti Maaülikool. Vaadatud 6. juuli 2026. # [https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/26f28c50-2280-472c-94de-45a192288e04/content "Katastriüksuse moodustamise korra mõju katastrimõõdistamise kvaliteedile"]. Bakalaureuse töö. Eesti Maaülikool. Vaadatud 6. juuli 2026. # [https://www.plsc.net/what_is_land_surveying.php "What is Land Surveying"]. Professional Land Surveyors of Colorado. Vaadatud 6. juuli 2026. # [https://gssc.esa.int/navipedia/index.php/Land_Surveying "Land surveying"]. Navipedia. Vaadatud 6. juuli 2026. hy27w7z6bcedon0thgxzaa1ml3nvm3j 0 715814 7189981 7185393 2026-07-09T20:15:31Z Raamaturott 56450 7189981 wikitext text/x-wiki '''Juuni 2026''', kroonika. [[2026]]. aasta juuni algas [[esmaspäev]]al ja lõppes 30 ööpäeva hiljem [[teisipäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|juuni}} ==[[2. juuni]]== * [[New York City]]s valis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] täiskogu [[Bangladesh]]i välisministri [[Khalilur Rahman]]i 99 häälega 193st [[ÜRO Peaassamblee]] järgmiseks esimeheks. ==[[4. juuni]]== *[[Sloveenia]] peaministrina astus ametisse [[Janez Janša]], kes on varem samas ametis olnud kolmel erineval ametiajal. ==[[7. juuni]]== *[[Armeenia]]s toimusid [[2026. aasta Armeenia parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis ametisoleva peaminister [[Nikol Pašinjan]]i erakond [[Kodanike Kokkulepe]]. *[[Peruu]]s toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis [[Keiko Fujimori]]. ==[[8. juuni]]== *[[Filipiinid]]e [[Mindanao]] saare lõunarannikut tabas 7,8-magnituudiline maavärin. Hukkus vähemalt 46 inimest. ==[[11. juuni]]== *[[Ameerika Ühendriigid|USA]]s, [[Mehhiko]]s ja [[Kanada]]s algasid [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. ==[[12. juuni]]== *[[Elon Musk]] sai maailma esimeseks dollaritriljonäriks, kui tema juhitud kosmosefirma [[SpaceX]] tegi debüüdi [[Wall Street]]il.<ref>[https://www.err.ee/1610054002/spacex-tegi-eduka-debuudi-wall-streetil "SpaceX tegi eduka debüüdi Wall Streetil"]. err.ee. 12.6.2026. Vaadatud 12.6.2026</ref> ==[[13. juuni]]== *[[Korvpall]]i Põhja-Ameerika profiliiga [[NBA]] meistriks tuli kolmandat korda [[New York Knicks]], kes alistas finaaliseerias [[San Antonio Spurs]]i mängudega 4:1. ==[[14. juuni]]== *[[Jäähoki]]klubi [[Carolina Hurricanes]] võitis teist korda [[Stanley karikas|Stanley karika]], kui alistas finaalseerias [[Vegas Golden Knights]]i mängudega 4:2. ==[[15. juuni]]== *[[Prantsusmaa]]l [[Évian-les-Bains]]is algas [[G7]] tippkohtumine. ==[[18. juuni]]== *[[Niger]]is [[Diori Hamani rahvusvaheline lennujaam|Diori Hamani rahvusvahelises lennujaamas]] toimunud islamistide korraldatud rünnakus hukkus 35 inimest. ==[[24. juuni]]== *[[Venezuela]]t tabasid 7,2- ja 7,5-magnituudilised [[2026. aasta Venezuela maavärin|maavärinad]]. Hukkus vähemalt 2290 inimest. ==[[28. juuni]]== *[[Lennuõnnetus Tomblaine'is 2026]]: [[Prantsusmaa]]l [[Meurthe-et-Moselle'i departemang]]us [[Tomblaine]]'is kukkus kohe pärast õhkutõusu alla väikelennuk [[Pilatus PC-6]]. Hukkusid kõik pardal viibinud 11 inimest. *Euroopat tabanud [[2026. aasta Euroopa kuumalaine|kuumalaine]] ajal mõõdeti kõigi aegade soojarekordid [[Tšehhi]]s (41,9 °C), [[Saksamaa]]l (41,7 °C) ja [[Poola]]s (40,5 °C). ==[[29. juuni]]== *Euroopat tabanud kuumalaine ajal mõõdeti kõigi aegade soojarekordid [[Valgevene]]s (40,4 °C) ja [[Slovakkia]]s (41,0 °C). ==[[30. juuni]]== *Euroopat tabanud kuumalaine ajal mõõdeti kõigi aegade soojarekord [[Ungari]]s (42,0 °C). == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 6]] pdoz9y1ryyue2x05vqhsbb8oxiv16n7 0 716238 7190173 7182021 2026-07-10T08:18:08Z Metsaleht 76786 Lisasin singli 7190173 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Susanna Viktoria Mõtsmees | pilt = Susanna Viktoria Mõtsmees portrait 2024.jpg | pildiallkiri = Susanna Viktoria Mõtsmees 2024 | alias = Susanna Viktoria | taust = solo_artist | päritolu = [[Eesti]] | stiil = [[folktroonika]], [[pärimusmuusika]], [[elektrooniline muusika]] | tegev = alates 2018 | URL = {{URL|https://susannaviktoria.ee/}} }} '''Susanna Viktoria Mõtsmees''' (sündinud [[13. mai]]l [[1998]]) on eesti [[muusik]]. Tema looming ühendab [[pärimusmuusika]] elektroonilise muusikaga žanris, mida ta nimetab folktroonikaks. Tema peamised pillid on [[flööt]] ja [[Eesti torupill]]. == Tegevus == Susanna Viktoria Mõtsmees avastas muusika lapsepõlves – juba seitsmeaastasena teadis ta, et helikunst on tema kutsumus.<ref name="postimees" /> Ta on muusikat õppinud nii Eestis kui ka välismaal. 2018. aastal ilmus tema esimene singel „Igav iluta". Debüütsooloalbum ''Piibelehed'' ilmus 2023. aasta veebruaris ning teine sooloalbum ''Mõtsmees'' juunis 2024. Viimane kasutab arhiivimaterjali – vanaisa Leonhard Mõtsmehe 36 laulu, mille ta laulis [[Korporatsioon Revelia]] liikmena.<ref name="err" /> Album pälvis kolm [[Etnokulp|Etnokulbi]] nominatsiooni: aasta artist, aasta album ja aasta uusfolk.<ref name="muusikaplaneet" /> 2025. aastal ilmus EP ''Vaarikad'', mis põhineb vanavanaema Ella Volteini laulikutel. Singlid „Hoia kinni" ja „Ilm udune tülidest" valiti [[Raadio 2]] nädaladebüüdiks. Lisaks sooloprojektile tegutseb Mõtsmees folk-rock ansamblis [[Fylgja (ansambel)|Fylgja]] (asutajaliige) ja torupilli kvintettis EstPipes (koos [[Cätlin Mägi]]ga).<ref name="mooste" /> Erinevate koosseisudega on ta esinenud [[Viljandi pärimusmuusika festival]]il, Mooste Elohelü festivalil, festivalil Võnge ning Glasgow ülemaailmsel torupillifestivalil [[Piping Live]]. Ta on osalenud muusikuna ka [[Teater Vanemuine]] lavastustes, sealhulgas lasteetenduses „Paberist muinasjutt" ja ooperis „Libahunt", ning [[Teet Kask|Teet Kase]] lavastuses, [[Timo Steiner|Timo Steineri]] ja [[Sander Mölder|Sander Mölderi]] muusikaga balletis „Kurat ja Jumal" (2024). == Diskograafia == === Albumid === * ''Piibelehed'' (2023) * ''Mõtsmees'' (2024) === EP-d === * ''Vaarikad'' (2025) === Singlid === * „Igav iluta" (2018) * „Unistades" (2020) * „Viimane unelaul" (2022, koos Rosenthaliga) * „Nuta inimene" (2022, koos Rosenthaliga) * „Hoia kinni" (2024) * „Kui mul mure kipub" (2024) * „Pulmad" (2024) * „Sirelisinine" (2025, koos aapeerikuga) * „Kuula mind ära" (2026) * „Sooja mere tuul" (2026) == Tunnustus == * 2024 [[Etnokulp]]: nominatsioon kategooriates aasta artist, aasta album (''Mõtsmees'') ja aasta uusfolk<ref name="muusikaplaneet" /> * 2025 [[Etnokulp]]: nominatsioon kategoorias aasta uusfolk (''Vaarikad'')<ref name="etnokulp2025" /> * 2024 [[Raadio 2]] nädaladebüüt singlitega „Hoia kinni" ja „Ilm udune tülidest" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="err">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1609794752/parimusmuusik-susanna-viktoria-motsmees-loimib-muusikasse-esivanemate-loomingut |Pealkiri=Pärimusmuusik Susanna Viktoria Mõtsmees lõimib muusikasse esivanemate loomingut |Väljaanne=[[ERR]] |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="postimees">{{Netiviide |URL=https://tartu.postimees.ee/8263027/parimusmuusik-tutvus-tanu-lauludele-oma-vanavanaisaga |Pealkiri=Pärimusmuusik tutvus tänu lauludele oma vanavanaisaga |Väljaanne=[[Postimees]] |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="mooste">{{Netiviide |URL=https://moostefolk.ee/susanna-viktoria/ |Pealkiri=Susanna Viktoria |Väljaanne=Mooste Elohelü |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="muusikaplaneet">{{Netiviide |URL=https://muusikaplaneet.ee/2024/09/10/etnokulp24-2/ |Pealkiri=Algas Etnokulp 2024 publikuhääletus |Väljaanne=MuusikaPlaneet |Aeg=10. september 2024 |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="etnokulp2025">{{Netiviide |URL=https://kultuur.err.ee/1609790697/selgusid-etnokulpide-nominendid |Pealkiri=Selgusid Etnokulpide nominendid |Väljaanne=[[ERR]] |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> }} == Välislingid == * [https://susannaviktoria.ee/ Susanna Viktoria ametlik veebisait] * [https://open.spotify.com/artist/4xE5qyTassbWl423qIhpaj Susanna Viktoria] [[Spotify|Spotifys]] * [https://www.instagram.com/susannaviktoriam Susanna Viktoria] [[Instagram]]is {{JÄRJESTA:Mõtsmees, Susanna Viktoria}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] tjc13zsjevdsb0k2ek0zmtlukdcun8r 0 716291 7189883 7189409 2026-07-09T15:48:30Z Hannesvalk 176021 /* 8. juuli */ 7189883 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros peale Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Beebitoidutehas Kiievi piirkonnas peale Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis peale Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] peale Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum peale Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas peale Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] jh24pnuzc4lha931bm9z3hfmxuulmii 7189903 7189883 2026-07-09T16:34:15Z Hannesvalk 176021 /* 8. juuli */ 7189903 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros peale Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Beebitoidutehas Kiievi piirkonnas peale Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis peale Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] peale Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum peale Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas peale Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] g9sg5xqp9wqg6uor6zk60uw5qerv93p 7189974 7189903 2026-07-09T19:48:13Z Hannesvalk 176021 /* 8. juuli */ 7189974 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros peale Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Beebitoidutehas Kiievi piirkonnas peale Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis peale Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] peale Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum peale Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas peale Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] mcifiujk2bgxkr3wa7k38ltufn2t5c8 7189975 7189974 2026-07-09T19:49:53Z Hannesvalk 176021 /* 9. juuli */ 7189975 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros peale Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Beebitoidutehas Kiievi piirkonnas peale Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis peale Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] peale Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum peale Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas peale Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] d7v29ykydaaws7lbq5zjrfh6pn64d2t 0 716533 7190079 7170287 2026-07-10T00:24:26Z Trebors 57925 7190079 wikitext text/x-wiki '''Alice Siil''' (sündinud [[21. august]]il [[2000]] [[Rakvere]]s) on eesti näitleja.<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/8114706/alice-siil-ma-ei-tahtnud-teha-mitte-midagi-muud</ref><ref>https://eadb.enliit.ee/et/eadb-naitlejad/792/alice-siil</ref> Ta lõpetas 2024. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikooli]]. Ta on 2024. aastast [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja. Ta on osalenud ka filmides. == Rolle == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Siil, Alice}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] bebv7zasvwtz9gxq9y8uxmlvsv73wlq 102 717076 7189916 7189441 2026-07-09T17:45:18Z Süno Vahtra 232458 7189916 wikitext text/x-wiki '''Pulbermetallurgia''' on tootmise protsess, mis kasutab metallist, sulamist või keraamilisest materjalist valmistatud [[Pulber|pulbreid]] tootmiseks. Protsess jaguneb kolmeks põhietappiks: pulbri tootmine, pulbri tihendamine ja kujundamine ning [[paagutamine]].<ref name=":0" details="lk 1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Thümmler |eesnimi=Fritz |url=https://www.researchgate.net/profile/Mahmood-Khan-4/post/I_am_looking_for_a_book_on_powder_metallurgy_Whats_your_suggestion/attachment/5e9c7e81c005cf000184cff9/AS%3A882074277912576%401587314304033/download/16262_03.pdf |pealkiri=An introduction to powder metallurgy |perekonnanimi2=Oberacker |eesnimi2=Rainer |kuupäev=1993 |kirjastus=Institute of Materials |teised=Institute of Materials |isbn=9781003575788 |sari=Book / The Institute of Materials |koht=London |failitüüp=PDF |doi=10.1201/9781003575788}}</ref> Pulbermetallurgia protsessi rakendatakse väikeste [[Detail (masinaehitus)|detailide]] masstoodangus.<ref name=":2" details="lk 179-180">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kulu |eesnimi=Priit |url=https://digikogu.taltech.ee/en/Download/1bf68c1d-f0ec-4a4d-bef2-ce2f31fbd153 |pealkiri=Materjalitehnika II Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpik kõrgkoolidele |perekonnanimi2=Kübarsepp |eesnimi2=Jakob |perekonnanimi3=Laansoo |eesnimi3=Andres |perekonnanimi4=Veinthal |eesnimi4=Renno |kirjastus=TTÜ |aasta=2015 |isbn=9789949237425 |koht=Tallinn |keel=eesti |failitüüp=PDF}}</ref> Pulbermaterjalist toodetud detailid on [[Poorsus|poorsed]]. Materjali poorsust kontrollides on võimalik toota unikaalseid detaile nagu paagutatud filtreid ja isemäärivaid [[Laager|laagreid]].<ref name=":0" details="lk 252" /><ref name=":1" details="lk 9">{{Raamatuviide |url=http://www.intechopen.com/books/powder-metallurgy-fundamentals-and-case-studies |pealkiri=Powder Metallurgy - Fundamentals and Case Studies |kuupäev=2017-03-29 |kirjastus=InTech |isbn=978-953-51-3053-6 |toimetaja-perekonnanimi=Dobrzanski |toimetaja-eesnimi=Leszek A. |keel=en |artikkel=Goals and Contemporary Position of Powder Metallurgy in Products Manufacturing |doi=10.5772/61469 |artikkel-url=https://www.intechopen.com/chapters/52404#}}</ref> Protsess on eriti populaarne autotööstuses.<ref name=":1" details="lk 3-4" /> == Pulbrite tootmine == Pulbreid valmistatakse mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste meetoditega nagu [[jahvatamine]] ja sulametalli pihustus ning keemiline taandamine, elektrolüütiline sadestamine ja karbonüülide lagundamine.<ref name=":2" details="lk 181-182" /> Valitud meetodist sõltub pulbri puhtusaste ning pulbriosakeste suurus ja kuju. Pulbermaterjali valmistamisel sorteeritakse pulbriosakesed [[Fraktsioneerimine|fraktsioneerimisega]], lisatakse täiendavaid pulbrimäärdeid ja sideained või granuleeritakse materjal.<ref name=":2" details="lk 188" /> ==Vormimine== Pulbermaterjal vormitakse press[[Toorik|toorikuks]] ehk pressiseks, millel on määratud kuju ja tihedus.<ref name=":0" details="lk 121" /> Osad meetodid pressise vormimiseks on [[pressimine]] pressvormis, isostaatpressimine või pulber[[survevalu]].<ref name=":2" details="lk 190-194" /> Mõned meetodid kombineerivad vormimise ja paagutamise protsessid kokku.<ref name=":0" details="lk 121" /> Vormitud pressis hoiab küll enda kuju, kuid on habras ja nõrk ning laguneb kergesti. ==Paagutamine== Pressise tugevuse tõstmiseks ja omaduste parandamiseks tuleb seda paagutada. Pressise paagutamisel lähtutakse pulbermaterjali põhikomponendi [[Sulamistemperatuur|sulamistemperatuurist]] ja valitakse sellest madalam temperatuur. Protsessi käigus säilib pressise kuju ja põhikomponendi [[Tahkis|tahke]] olek. Aatomid loovad tugevad sidemed üksteisega ning struktuur tiheneb ja nõutud tooteomadused ilmnevad.<ref name=":0" details="lk 1 ja 151" /><ref name=":1" details="lk 5" /> Paagutamine toimub alati kontrollitud kaitsekeskkonnas: gaasikeskkonnas või vaakumis, millega kaitstakse pressist [[Oksüdatsioon|oksüdeerumise]] eest, taandatakse materjalis oksiide või rikastatakse seda süsinikuga.<ref name=":2" details="lk 197" /> ==Viited== <references /> [[Kategooria:Materjalitehnika]] [[Kategooria:Metallitöötlus]] 8t6cckoowub77m2kfukhn3zucn195qx 7189926 7189916 2026-07-09T18:28:56Z Süno Vahtra 232458 7189926 wikitext text/x-wiki '''Pulbermetallurgia''' on tootmise protsess, mis kasutab metallist, sulamist või keraamilisest materjalist valmistatud [[Pulber|pulbreid]] tootmiseks. Protsess jaguneb kolmeks põhietappiks: pulbri tootmine, pulbri tihendamine ja kujundamine ning [[paagutamine]].<ref name=":0" details="lk 1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Thümmler |eesnimi=Fritz |url=https://www.researchgate.net/profile/Mahmood-Khan-4/post/I_am_looking_for_a_book_on_powder_metallurgy_Whats_your_suggestion/attachment/5e9c7e81c005cf000184cff9/AS%3A882074277912576%401587314304033/download/16262_03.pdf |pealkiri=An introduction to powder metallurgy |perekonnanimi2=Oberacker |eesnimi2=Rainer |kuupäev=1993 |kirjastus=Institute of Materials |isbn=9781003575788 |sari= |koht=London |failitüüp=PDF |doi=10.1201/9781003575788}}</ref> Pulbermetallurgia protsessi rakendatakse väikeste [[Detail (masinaehitus)|detailide]] masstoodangus.<ref name=":2" details="lk 179-180">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kulu |eesnimi=Priit |url=https://digikogu.taltech.ee/en/Download/1bf68c1d-f0ec-4a4d-bef2-ce2f31fbd153 |pealkiri=Materjalitehnika II Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpik kõrgkoolidele |perekonnanimi2=Kübarsepp |eesnimi2=Jakob |perekonnanimi3=Laansoo |eesnimi3=Andres |perekonnanimi4=Veinthal |eesnimi4=Renno |kirjastus=TTÜ |aasta=2015 |isbn=9789949237425 |koht=Tallinn |keel=eesti |failitüüp=PDF}}</ref> Pulbermaterjalist toodetud detailid on [[Poorsus|poorsed]]. Materjali poorsust kontrollides on võimalik toota unikaalseid detaile nagu paagutatud [[Filter|filtreid]] ja isemäärivaid [[Laager|laagreid]].<ref name=":0" details="lk 252" /><ref name=":1" details="lk 9">{{Raamatuviide |url=http://www.intechopen.com/books/powder-metallurgy-fundamentals-and-case-studies |pealkiri=Powder Metallurgy - Fundamentals and Case Studies |kuupäev=2017-03-29 |kirjastus=InTech |isbn=9789535130536 |toimetaja-perekonnanimi=Dobrzanski |toimetaja-eesnimi=Leszek A. |keel=en |artikkel=Goals and Contemporary Position of Powder Metallurgy in Products Manufacturing |doi=10.5772/61469 |artikkel-url=https://www.intechopen.com/chapters/52404#}}</ref> Protsess on eriti populaarne autotööstuses.<ref name=":1" details="lk 3-4" /> == Pulbrite tootmine == Pulbreid valmistatakse mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste meetoditega nagu [[jahvatamine]] ja sulametalli pihustus ning keemiline taandamine, elektrolüütiline sadestamine ja karbonüülide lagundamine.<ref name=":2" details="lk 181-182" /> Valitud meetodist sõltub pulbri [[puhtusaste]] ning pulbriosakeste suurus ja kuju. Pulbermaterjali valmistamisel sorteeritakse pulbriosakesed [[Fraktsioneerimine|fraktsioneerimisega]], lisatakse täiendavaid pulbrimäärdeid ja sideained või [[Granuleerima|granuleeritakse]] materjal.<ref name=":2" details="lk 188" /> ==Vormimine== Pulbermaterjal vormitakse press[[Toorik|toorikuks]] ehk pressiseks, millel on määratud kuju ja tihedus.<ref name=":0" details="lk 121" /> Osad meetodid pressise vormimiseks on [[pressimine]] pressvormis, [[isostaatpressimine]] või pulber[[survevalu]].<ref name=":2" details="lk 190-194" /> Mõned meetodid kombineerivad vormimise ja paagutamise protsessid kokku.<ref name=":0" details="lk 121" /> Vormitud pressis säilitab oma kuju, kuid on habras ja laguneb kergesti. ==Paagutamine== Pressise tugevuse tõstmiseks ja omaduste parandamiseks tuleb seda paagutada. Pressise paagutamisel lähtutakse pulbermaterjali põhikomponendi [[Sulamistemperatuur|sulamistemperatuurist]] ja valitakse sellest madalam temperatuur. Protsessi käigus: säilib pressise kuju ja põhikomponendi [[Tahkis|tahke]] olek, aatomid loovad tugevad sidemed üksteisega ning struktuur tiheneb ja nõutud tooteomadused ilmnevad.<ref name=":0" details="lk 1 ja 151" /><ref name=":1" details="lk 5" /> Paagutamine toimub alati kontrollitud kaitsekeskkonnas: gaasikeskkonnas või vaakumis, millega põhiliselt kaitstakse pressist [[Oksüdatsioon|oksüdeerumise]] eest. Samuti saab pulbermaterjali kas [[Rikastamine|rikastada]] süsinikuga või hoopis sellest [[Reduktsioon (keemia)|taandada]] oksiide.<ref name=":2" details="lk 197" /> ==Viited== <references /> [[Kategooria:Materjalitehnika]] [[Kategooria:Metallitöötlus]] tr2r5otqdu1h1hwt0lr7rj63x29dle0 7189933 7189926 2026-07-09T18:38:04Z Süno Vahtra 232458 7189933 wikitext text/x-wiki '''Pulbermetallurgia''' on tootmise protsess, mis kasutab metallist, sulamist või keraamilisest materjalist valmistatud [[Pulber|pulbreid]] tootmiseks. Protsess jaguneb kolmeks põhietappiks: pulbri tootmine, pulbri tihendamine ja kujundamine ning [[paagutamine]].<ref name=":0" details="lk 1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Thümmler |eesnimi=Fritz |url=https://www.researchgate.net/profile/Mahmood-Khan-4/post/I_am_looking_for_a_book_on_powder_metallurgy_Whats_your_suggestion/attachment/5e9c7e81c005cf000184cff9/AS%3A882074277912576%401587314304033/download/16262_03.pdf |pealkiri=An introduction to powder metallurgy |perekonnanimi2=Oberacker |eesnimi2=Rainer |kuupäev=1993 |kirjastus=Institute of Materials |isbn=9781003575788 |sari= |koht=London |failitüüp=PDF |doi=10.1201/9781003575788}}</ref> Pulbermetallurgia protsessi rakendatakse väikeste [[Detail (masinaehitus)|detailide]] masstoodangus.<ref name=":2" details="lk 179-180">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kulu |eesnimi=Priit |url=https://digikogu.taltech.ee/en/Download/1bf68c1d-f0ec-4a4d-bef2-ce2f31fbd153 |pealkiri=Materjalitehnika II Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpik kõrgkoolidele |perekonnanimi2=Kübarsepp |eesnimi2=Jakob |perekonnanimi3=Laansoo |eesnimi3=Andres |perekonnanimi4=Veinthal |eesnimi4=Renno |kirjastus=TTÜ |aasta=2015 |isbn=9789949237425 |koht=Tallinn |keel=eesti |failitüüp=PDF}}</ref> Pulbermaterjalist toodetud detailid on [[Poorsus|poorsed]]. Materjali poorsust kontrollides on võimalik toota unikaalseid detaile nagu paagutatud [[Filter|filtreid]] ja isemäärivaid [[Laager|laagreid]].<ref name=":0" details="lk 252" /><ref name=":1" details="lk 9">{{Raamatuviide |url=http://www.intechopen.com/books/powder-metallurgy-fundamentals-and-case-studies |pealkiri=Powder Metallurgy - Fundamentals and Case Studies |kuupäev=2017-03-29 |kirjastus=InTech |isbn=9789535130536 |toimetaja-perekonnanimi=Dobrzanski |toimetaja-eesnimi=Leszek A. |keel=en |artikkel=Goals and Contemporary Position of Powder Metallurgy in Products Manufacturing |doi=10.5772/65378 |artikkel-url=https://www.intechopen.com/chapters/52404#}}</ref> Protsess on eriti populaarne autotööstuses.<ref name=":1" details="lk 3-4" /> == Pulbrite tootmine == Pulbreid valmistatakse mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste meetoditega nagu [[jahvatamine]] ja sulametalli pihustus ning keemiline taandamine, elektrolüütiline sadestamine ja karbonüülide lagundamine.<ref name=":2" details="lk 181-182" /> Valitud meetodist sõltub pulbri [[puhtusaste]] ning pulbriosakeste suurus ja kuju. Pulbermaterjali valmistamisel sorteeritakse pulbriosakesed [[Fraktsioneerimine|fraktsioneerimisega]], lisatakse täiendavaid pulbrimäärdeid ja sideained või [[Granuleerima|granuleeritakse]] materjal.<ref name=":2" details="lk 188" /> ==Vormimine== Pulbermaterjal vormitakse press[[Toorik|toorikuks]] ehk pressiseks, millel on määratud kuju ja tihedus.<ref name=":0" details="lk 121" /> Osad meetodid pressise vormimiseks on [[pressimine]] pressvormis, [[isostaatpressimine]] või pulber[[survevalu]].<ref name=":2" details="lk 190-194" /> Mõned meetodid kombineerivad vormimise ja paagutamise protsessid kokku.<ref name=":0" details="lk 121" /> Vormitud pressis säilitab oma kuju, kuid on habras ja laguneb kergesti. ==Paagutamine== Pressise tugevuse tõstmiseks ja omaduste parandamiseks tuleb seda paagutada. Pressise paagutamisel lähtutakse pulbermaterjali põhikomponendi [[Sulamistemperatuur|sulamistemperatuurist]] ja valitakse sellest madalam temperatuur. Protsessi käigus: säilib pressise kuju ja põhikomponendi [[Tahkis|tahke]] olek, aatomid loovad tugevad sidemed üksteisega ning struktuur tiheneb ja nõutud tooteomadused ilmnevad.<ref name=":0" details="lk 1 ja 151" /><ref name=":1" details="lk 5" /> Paagutamine toimub alati kontrollitud kaitsekeskkonnas: gaasikeskkonnas või vaakumis, millega põhiliselt kaitstakse pressist [[Oksüdatsioon|oksüdeerumise]] eest. Samuti saab pulbermaterjali kas [[Rikastamine|rikastada]] süsinikuga või hoopis sellest [[Reduktsioon (keemia)|taandada]] oksiide.<ref name=":2" details="lk 197" /> ==Viited== <references /> [[Kategooria:Materjalitehnika]] [[Kategooria:Metallitöötlus]] 7z98dx4di64dolvp8hzpwmz8m9gznbd 0 717122 7189983 7175577 2026-07-09T20:20:59Z LeeMarx 59920 7189983 wikitext text/x-wiki '''Raeküla rannaniit''' on [[rannaniit]] [[Pärnu]]s [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres. Ala kuulub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] koosseisu ning moodustab osa Pärnu mereäärsest [[poollooduslik kooslus|poollooduslike koosluste]] vööndist.<ref name="kkk">{{Netiviide |url=https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava |väljaandja=Keskkonnaamet |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Raeküla rannaniit on üks Pärnu rannaniidu niiduilmelisemaid osi. Pärnu rannikul on enim niiduilmelised rannaniidud [[Vana-Pärnu linnaosa|Vana-Pärnus]] ja [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas.<ref name="puhkuseestis">{{Netiviide |url=https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=191 |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala |väljaandja=Puhkus Eestis |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[File:Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas5.jpg|thumb|Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas (2026)]] [[File:Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas2.jpg|thumb|Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas (2026)]] [[File:Raeküla rannaniit.jpg|thumb|Raeküla rannaniit (2026)]] [[File:Raeküla rannaniit3.jpg|thumb|Raeküla rannaniit (2026)]] [[File:Ilmari tee, Pärnu 6.jpg|thumb|[[Ilmari tee]] [[Raeküla rand]]a (2023)]] == Asend == Raeküla rannaniit paikneb [[Pärnu]] lõunaosas [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] kaldal. [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] hõlmab Pärnu rannikuosi [[Vana-Pärnu linnaosa|Vana-Pärnus]], [[Rannarajoon]]is, [[Mai (Pärnu)|Mai]] ja [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas ning ulatub ka [[Häädemeeste vald|Häädemeeste valla]] [[Reiu]] küla alale.<ref name="kkk" /> Kaitseala kogupindala on 371,4 hektarit, millest ligikaudu 250 hektarit moodustab hooldust vajav [[rannaniit|rannaniidukompleks]]. Mai ja Raeküla linnaosas jääb rannaniidu ja linnalise asustuse vahele kitsas [[mets]]ariba.<ref name="kkk" /> Raeküla rannaniidu juures asub [[linnuvaatlustorn]]. Torni juurde viib tee [[Kalevi puiestee]] ja [[Hirve tänav]]a ristumise piirkonnast.<ref name="visit-tornid">{{Netiviide |url=https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-vaatlustornid-ja-linnalehmad/ |pealkiri=Pärnu rannaniidu vaatlustornid ja linnalehmad |väljaandja=Visit Pärnu |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Kaitsekord == Raeküla rannaniit jääb [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] piiresse. Kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati 2007. aastal ning seda on hiljem muudetud.<ref name="kaitse-eeskiri">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/106072016025 |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=8. mai 2007 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada [[Natura 2000]] elupaigatüüpe, sealhulgas [[liivane pagurand|liivaseid]] ja [[mudane pagurand|mudaseid pagurandu]], [[rannikulõugas|rannikulõukaid]], [[rannaniit]]e, [[valged luited|valgeid luiteid]], [[hallid luited|halle luiteid]] ja [[puiskarjamaa|puiskarjamaid]].<ref name="kaitse-eeskiri" /> Kaitse-eeskirjas on nimetatud ka kaitsealused taimeliigid ja linnuliigid, kelle elupaiku kaitsealal hoitakse. Taimedest kuuluvad kaitse-eesmärkide hulka muu hulgas [[emaputk]], [[sile kardhein]], [[kahelehine käokeel]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[balti sõrmkäpp]] ja [[ahtalehine ängelhein]]. Linnuliikidest on nimetatud [[kiivitaja]], [[mustsaba-vigle]], [[punajalg-tilder]], [[jõgitiir]], [[väiketiir]], [[väiketüll]], [[liivatüll]], [[hänilane]] ja [[kuldhänilane]].<ref name="kaitse-eeskiri" /> Kaitsealal on Rannaniidu, Naisteranna ja Vana-Pärnu [[sihtkaitsevöönd]] ning Kristiine [[piiranguvöönd]]. Kristiine on selles kontekstis kaitsevööndi nimi, mitte Pärnu linnaosa.<ref name="kaitse-eeskiri" /> == Loodus == Raeküla rannaniit on osa [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] rannaniitude, [[rannikulõugas]]te ja [[rannikuluide]]te kompleksist. Kaitseala kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad [[rannikulõugas|rannikulõukad]], [[rannaniit|rannaniidud]], [[valged luited]] ehk liikuvad [[rannikuluide|rannikuluited]], samuti mitme kaitsealuse liigi elupaigad.<ref name="kaitse-eeskiri" /><ref name="kkk" /> Pärnu rannaniidu maastikku on kujundanud [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut mööda liikuv liivane sete, selle kuhjumine [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] suudmealal ning [[maakerge]]. Rannaalad on järk-järgult taimestunud ja kujunenud merevee mõjuga niidualadeks.<ref name="kkk" /> Rannaniidud on kujunenud nii looduslike protsesside kui ka ajaloolise maakasutuse tulemusena. Pärnu rannaäärseid niidualasid kasutati varem [[karjamaa]] ja [[heinamaa]]na, mistõttu püsis maastik madalmuruse, avatud ja vähese kõrgtaimestikuga rannakarjamaana.<ref name="kkk" /> Pärnu rannaniidu looduskaitsealal on registreeritud mitu kaitsealust taimeliiki, sealhulgas [[emaputk]], [[balti sõrmkäpp]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kahelehine käokeel]], [[soo-neiuvaip]], [[ahtalehine ängelhein]], [[villane katkujuur]] ja [[küürlemmel]].<ref name="kkk" /> == Linnustik == Rannaniidud on olulised [[niidukahlajad|niidukahlajatele]] ja teistele avatud rannikukooslusi vajavatele linnuliikidele. Madalmurune, suur ja avatud ning merevee poolt mõjutatud kooslus loob elupaiku maas pesitsevatele lindudele.<ref name="parnu-hobused">{{Netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/raekula-rannaniitu-hooldavad-hobused |pealkiri=Raeküla rannaniitu hooldavad hobused |väljaandja=Pärnu linn |kuupäev=8. mai 2026 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Pärnu rannaniidu linnustikus on aja jooksul toimunud rannaniitudele iseloomulike haudelinnuliikide arvukuse vähenemine. Kaitsekorralduslikult tähtsate liikide hulka kuuluvad muu hulgas [[niidurüdi]], [[tutkas]], [[kiivitaja]], [[punajalg-tilder]], [[liivatüll]], [[väiketüll]], [[mustsaba-vigle]], [[hüüp]], [[roo-loorkull]], [[rooruik]] ja [[rukkirääk]].<ref name="kkk" /> == Hooldus ja taastamine == Rannaniidu avatuna hoidmiseks on oluline regulaarne [[karjatamine]] või [[niitmine]]. Hooldamata rannaniidul hakkab levima [[pilliroog]] ning kõrgtaimestik võib lämmatada madalmuruseid kooslusi vajavaid taimeliike ja vähendada maas pesitsevate lindude elupaiku.<ref name="parnu-hobused" /> Rannaniidu ja Vana-Pärnu sihtkaitsevööndites on poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajalik [[hein]]a ja [[pilliroog|roo]] niitmine, loomade [[karjatamine]] ning puu- ja põõsarinde harvendamine.<ref name="kaitse-eeskiri" /> Pärnu rannaniitude hooldamist loomade abil alustati taas 2012. aastal. Loomadega hooldamine aitab taastada madalmurust rannaniidukooslust ning hoida ära roostumist.<ref name="parnu-hobused" /> 2026. aasta mais toodi Raeküla rannaniidule 43 peamiselt [[eesti hobune|eesti tõugu hobust]], kelle ülesandeks oli ala suvine hooldamine. Raeküla rannaniitu oli varem hooldatud veistega, kuid hoolduse katkemise järel hakkas ala roostuma.<ref name="err-hobused">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610018689/parnu-raekula-rannaniitu-hakkavad-hooldama-hobused |pealkiri=Pärnu Raeküla rannaniitu hakkavad hooldama hobused |väljaandja=ERR |autor=Kristi Raidla |kuupäev=8. mai 2026 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Külastus == Raeküla rannaniit on seotud [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] külastusvõimalustega. Raeküla vaatlustornist saab jälgida rannaniitu, [[Pärnu laht|Pärnu lahte]] ja rannikulinde. Pärnu rannaniidu vaatlustornide juures on infostendid lindude ja kaitsealuste taimede kohta.<ref name="visit-tornid" /> Külastajatel tuleb arvestada, et ala on [[looduskaitseala]] osa ja karjatamisperioodil liiguvad rannaniidul hooldusloomad. Loomi ei tohi häirida ega toita.<ref name="parnu-hobused" /> == Vaata ka == * [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] * [[Mai rannaniit]] * [[Vana-Pärnu rannaniit]] * [[Raeküla (Pärnu)]] * [[Pärnu laht]] * [[Rannaniit]] * [[Poollooduslik kooslus]] * [[Pärnu rannaniidu matkarada]] * [[Pärnu lahe hoiuala]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.riigiteataja.ee/et/akt/106072016025 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri Riigi Teatajas] * [https://parnu.ee/uudised/raekula-rannaniitu-hooldavad-hobused Raeküla rannaniitu hooldavad hobused Pärnu linna veebilehel] * [https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-vaatlustornid-ja-linnalehmad/ Pärnu rannaniidu vaatlustornid ja linnalehmad Visit Pärnu lehel] * [https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava] [[Kategooria:Pärnu]] 7s2i5dvea39sg5wa7n2pk755te2f7hk 0 717130 7189960 7182945 2026-07-09T19:15:36Z Trummiglehn 175900 Täiendasin artiklit 7189960 wikitext text/x-wiki '''Passisüsteem''' ehk passistamine on riigisiseste seaduste, haldusmeetmete ja tegevuste kogum, mille eesmärk on registreerida ja kontrollida rahvastikku nii riigis, kui ka riikide vahel, mis põhineb isikut tõendavate dokumentide (passide või muude dokumentide) väljastamisel elanikkonnale. == Ajalugu == === Passisüsteemi algus Euroopas === Passistamise päritolu ulatub 15. sajandisse, mil võeti hulkurite ja kerjuste vastu kasutusele rangeid meetmeid. Kuna viimased moodustasid sel ajal elukohta vahetanute seas kõige olulisema osa, oli ausate reisijate, kes ei soovinud, et neid koheldaks hulkuritena, kohustus tõestada oma erinevust hulkuritest. Alates 17. sajandi keskpaigast kasvas passi tähtsus elukohast lahkumise loana üha enam: deserteerumise vältimiseks anti välja sõjaväepasse (Militärpass); nakatunud või katku poolt laastatud riikidest saabujatelt nõuti nn katkupasse (Pestpass); seejärel ilmusid juutidele ja õpipoistele spetsiaalsed passid; samal ajal tekkis kohustus pass registreerida. Passisüsteem saavutas oma haripunkti 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, peamiselt Prantsusmaal; igasugune lahkumine, isegi riigi sees, ilma nõutava passita oli keelatud. Poliitilise politsei käes olnud passisüsteemist sai vahend riigile ohtlike isikute hõlpsaks tuvastamiseks ja eriti spioonide avastamiseks tolleaegsete halastamatute sõdade ajal. Pikaajaline kogemus on näidanud, et kohustuslik passi väljastamine ja registreerimine on ühelt poolt ebaefektiivsed, kuna inimeste suurenenud liikumisega on registreerimisest saanud pelgalt formaalsus, teiselt poolt aga piiravad need asjatult reisijaid, kellest enamik on täiesti ohutud. Seevastu ebausaldusväärsed isikud saavad võltsitud või valepasside abil kergesti riigis elada. Samal ajal takistab passisüsteem liikumisvabadust piirates ka riigi tööstuslikku arengut. Seetõttu leevenesid Lääne-Euroopa riikides 19. sajandi keskpaigas järk-järgult passipiirangud. Passisüsteemi kokkuvarisemine Euroopas 19. sajandi alguses oli raudteetranspordi arengu tulemus. Raudteesüsteem, mis 19. sajandi keskel kiiresti laienes, võimaldas suure hulga reisijate kiiret reisimist ja ületas arvukalt piire. See muutis traditsioonilise passisüsteemi Euroopas liiga keeruliseks ja sellest loobuti. 1850. aastal sõlmisid [[Saksa Liit|Saksa]] [[Saksa Liit|Liit]]<nowiki/>u kuuluvad riigid lepingu, mille kohaselt vabastati nende riikide alamad kohustusest hankida iga reisi jaoks politseiluba lepinguosaliste riikide piires; need load asendati passikaardiga, mis väljastati aastaks ilma kohustuseta seda viibimiskohas esitada. Ka Austria ühines selle lepinguga 1859. aastal. 19. sajandi lõpust kuni Esimese maailmasõja alguseni ei olnud Euroopa-siseseks reisimiseks passe vaja ja piiriületus oli lihtne. Seetõttu oli passe suhteliselt vähestel inimestel. Osmani ja Venemaa impeeriumid säilitasid sisepasside süsteemi, mis aitas kontrollida inimeste liikumist riigis.<ref>Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона: Паспорт. т. XXIIa (1897): Оуэн — Патент о поединках, с. 923—925</ref> === Passisüsteem Tsaari-Venemaal === Venemaa passisüsteem tekkis 18. sajandi alguses ja oli tihedalt seotud pärisorjusega. 1724. aastal kehtestas keiserlik määrus "söötmis-" ja "läbipääsukirjad". Esimesed väljastati talupoegadele, kes lahkusid küladest oma ringkonnas raha teenima, mõisnike või nende ametnike poolt. Teised väljastati teistele ringkondadele reisivatele isikutele zemstvo volinike poolt (kuni kolmeks aastaks). Määrus nõudis, et nendes läbipääsukirjades oleks "vabastatava isiku pikkuse, näo ja muude tunnuste kirjeldus". Alates 1803. aastast võeti kaupmeeste, linnaelanike ja talupoegade "söötmis-" ja "läbipääsukirjade" asemel kasutusele trükitud passid.<ref>Дибель В.Ю. "Исторические этапы развития регистрации граждан по месту пребывания и по месту жительства в России" - Вестник Московского Университета МВД России. 2012/5. C. 190-196</ref> 1719. aasta passimäärus nõudis "kõikide hulkuvate inimeste kinnipidamist ja ülekuulamist" (artikkel 16) ning nende, kes lahkusid ilma tööloata, "peksmist ja sunnitööle saatmist" (artikkel 17). Need, kes võtsid vastu loata "eemalviibivaid" talupoegi, kästi "saata galeeridele koos kogu nende vara konfiskeerimisega" (artikkel 16). Pärisorjuse kaotamine 1861. aastal andis endistele pärisorjadele õiguse "oma elukohast eemale jääda", milleks olid vallavalitsused kohustatud "väljastama valla määratud talupoegadele ja teenijatele taotluse korral asjakohaseid tõendeid ja... dokumente... nende talupoegade ja teenijate poolt passide ja puhkuselubade saamiseks". 1903. aasta passimääruste kohaselt väljastati alalised passid teenistuseta aadlikele, reservohvitseridele, aukodanikele, kaupmeestele ja lihtkodanikele. Linnaelanikele, käsitöölistele ja talupoegadele väljastati viieaastased passid (kui viimastel olid tasumata võlgnevused avalike, riiklike, zemstvo- või munitsipaalmaksude osas, väljastati passe ainult nende ühingute nõusolekul, kuhu nad olid registreeritud, kuni üheks aastaks). Alla seitsmeteistkümneaastased mehed, kes ei olnud riigiteenistuses, ja alla kahekümne ühe aasta vanused naised said passi ainult oma vanemate või eestkostjate nõusolekul, kelle passidesse nad olid kantud. Enne 1914. aastat said abielunaised passi ainult oma abikaasa nõusolekul (erandid tehti ainult neile naistele, kelle abikaasad olid kadunud, vangistatud, pagendatud või hullumeelsed). Talupoegade pereliikmetele, sealhulgas täiskasvanutele, väljastati passe ainult talupoja majapidamise omaniku nõusolekul. Tehastes, vabrikutes, manufaktuurides ja kaevandustes, mida reguleerisid tootmis- ja tehaseettevõtete järelevalvet käsitlevad eeskirjad, oli kõigil töötajatel vaja passi, isegi kui ettevõte asus töötajate alalises elukohas. <ref>Александр СМИРНОВ. История одного паспорта: эволюция системы в начале XX века. ''«Санкт-Петербургские ведомости» 27.03.2019'' </ref><ref>В. ПОПОВ. Паспортная система советского крепостничества. ''Новый Мир,'' номер 6, 1996</ref> Politsei väljastas kõigile välismaale reisida soovijatele lahkumiseks tõendi seaduslike takistuste puudumise kohta, mis lisati kubernerile adresseeritud välispassi taotlusele. Välispassid väljastati viieks aastaks kõigile üle 20-aastastele isikutele. Välismaalt naastes olid nad kohustatud oma passid politseile tagastama.<ref>Дибель В.Ю. "Исторические этапы развития регистрации граждан по месту пребывания и по месту жительства в России" - Вестник Московского Университета МВД России. 2012/5. C. 190-196</ref> === Passisüsteem NSV Liidus === Bolševike juht Vladimir Lenin kritiseeris Venemaa sisepassi, nimetas seda tagurluse ja despotismi tunnuseks ning oli juba 1903. aastal lubanud selle kaotamist. Lenini sõnul pidi igal talupojal olema õigus minna kuhu tahab, asuda elama kuhu tahab, valida endale mis tahes küla või linna kelleltki luba küsimata.<ref>Indrek Paavle. Ebaühtlane ühtne süsteem. Sovetliku passisüsteemi kujunemine, regulatsioon ja rakendamine Eesti NSV-s. I osa: Passisüsteemi mehhanism. ''Tuna.'' 4/2010. Lk. 38</ref> Pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni kaotati vana registreerimissüsteem ning tühistati rahvastiku liikumise piirangud rahvuse, ameti ja varalise seisundi alusel. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee (VTsIK) ja Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) 11. novembri 1917. aasta määrus "Seaduste ja tsiviilauastmete kaotamise kohta" püüdis kaotada kõik liikumispiirangud ehk kaotada passisüsteem sellel tol ajal üldtunnustatud kujul. Uue valitsuse ees seisis universaalse töökohustuse ülesanne, mis tingis elanikkonna registreerimise elukohas ja kodanike liikumise kontrolli kehtestamise. 29. juunil 1919 võttis VTsIK vastu määruse "Tööraamatute kasutuselevõtu kohta Moskva ja Petrogradi linnades", mis nõudis kõigilt Vene NFSV kodanikelt, kes olid saanud 16-aastaseks, tööraamatu olemasolu, mis toimis ühtlasi isikut tõendava dokumendina. Selliseid tööraamatuid ei kehtestatud kõikjal, vaid ainult teatud kubermangudes, mis raskendas kodanike liikumise kontrolli ühest kubermangust teise. Nõukogude Tööliste ja Talupoegade Miilitsa Peavalitsuse 1. novembri 1920. aasta korraldusega anti välja juhised passide ja ajutiste tunnistuste väljastamise korra kohta. Riiklik registreerimissüsteem taaselustati. 20. juunil 1923 andis Vene NFSV RKN välja dekreedi "Isikutunnistuste kohta", mis tunnistas kehtetuks kõik varasemad dokumendid, mis andsid õiguse reisida Vene NFSV-s. Kõik varasemad dokumendid (passid, tööraamatud) tühistati alates 1. jaanuarist 1924. Välismaalt saabunud kodanikud said isikutunnistuse oma riigis Vene NFSV volitatud esindajalt saadud passi alusel. Koos dekreedi "Isikutunnistuse tõendamise kohta" väljatöötamisega võttis Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu dekreedi "Kodanike registreerimise kohta linnaelanikkonnas", mis pani aluse rahvastiku registreerimise korraldamisele linnades. See kehtestas iga linna kauemaks kui kolmeks päevaks saabuva isiku kohustuse teavitada sellest hoonehalduse bürood, hotelli jne. Registreerimisel oli vaja ühte järgmistest dokumentidest: isikutunnistust, ametiühingu kaarti või elamisluba.<ref>Дибель В.Ю. "Исторические этапы развития регистрации граждан по месту пребывания и по месту жительства в России" - Вестник Московского Университета МВД России. 2012/5. C. 190-196</ref> Kuna aga isikutunnistuse puudumine ei toonud kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi, jäi aktsioon sisuliselt ikkagi vabatahtlikuks. Järgnes nn. legitimatsiooniperiood, mida ajalookirjanduses on nimetatud Vene ajaloos ainulaadseks. Pass oli vajalik üksnes välismaale reisimisel. Sisuliselt olid inimesed selle omamisest vabastatud ega olnud seotud kindla elukoha külge. Süsteem liberaliseerus veelgi isikut tõendava dokumendi definitsiooni laiendamisega 1927. aastal. Isikut tõendava dokumendina hakkasid kehtima kõikvõimalikud dokumendid, nagu meetrika väljavõtted, üliõpilaspiletid, raamatukogude lugejapiletid jne.<ref>Paavle I, lk. 39</ref> 1920. aastate lõpus käivitunud industrialiseerimine ja kollektiviseerimine tõid kaasa inimeste massilise linnavalgumise. 1932. aasta alguseks ulatus liikvele läinud inimeste hulk miljonitesse, mis tõi kaasa töökäte puuduse maapiirkondades. 1932. aasta lõpul asus Nõukogude võim vasturünnakule. 15. novembril 1932. aastal andis Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee (ÜK(b)P KK) Poliitbüroo välja otsuse Moskva, Leningradi jt. suurlinnade puhastamisest kahtlasest elemendist. <ref>Paavle I, 41</ref> 27. detsembril 1932 kirjutasid Moskvas NSVL Kesktäitevkomitee esimees Mihhail Kalinin, NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja NSVL Kesktäitevkomitee sekretär Avel Jenukidze alla resolutsioonile nr 57/1917 "NSVL ühtse passisüsteemi loomisest ja passide kohustuslikust registreerimisest". Selle kohaselt oli "kõigil NSV Liidu kodanikel vanuses 16 aastat ja vanemad, kes elavad alaliselt linnades, töölisasulates, töötavad transpordis, sovhoosides ja uusehitusprojektides, vaja passi". Maaelanikele üldjuhul passe ei antud. Linnad jagati kahte kategooriasse: "suletud (režiimsed)" (Moskva, Leningrad, Kiiev, Odessa, Minsk, Vladivostok, Harkov, Rostov Doni ääres) ja "avatud" (kõik ülejäänud). Passi väljastamisest keeldumine tähendas automaatset väljasaatmist suletud linnast ning 1933. aasta esimese nelja kuu jooksul, kui toimus Moskva ja Leningradi elanike passistamine, vähenes rahvastik Moskvas 214 700 ja Leningradis 476 182 elaniku võrra. Passirežiimiga piiratud piirkondades oli pass ainus dokument, mis „tõendas omaniku isikut“. Kõik muud dokumendid, mis olid varem olnud elamisload, kaotasid kehtivuse. Kehtestati passide kohustuslik registreerimine miilitsas „hiljemalt 24 tunni jooksul pärast uude elukohta saabumist“. <ref>В. ПОПОВ. Паспортная система советского крепостничества. ''Новый Мир,'' номер 6, 1996</ref> == Viited == ghdyo4xx1fcqft16ruol1f0d5yt22f2 0 717297 7189985 7178122 2026-07-09T20:22:52Z LeeMarx 59920 7189985 wikitext text/x-wiki [[File:Rozhledna (Raeküla linnutorn), Raeküla, Pärnu, Estonsko 01.jpg|pisi|Vaade rannale Raeküla linnuvaatlustornist (2022)]] [[File:Toitlustusala Raeküla ranna juures.jpg|thumb|Toitlustusala Raeküla ranna juures]] [[File:Tee Raeküla randa2.jpg|thumb|Tee Raeküla randa]] [[File:Vaade Pärnu Raeküla rannale.jpg|thumb|Vaade Pärnu Raeküla rannale]] '''Raeküla rand''' on [[rand]] ja [[supluskoht]] [[Pärnu]]s [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres. Raekülas on kaks randa: üks asub [[Harju tänav (Pärnu)|Harju tänava]] pikendusel ja teine [[Hirve tänav (Pärnu)|Hirve tänava]] pikendusel. Mõlema supluskoha kallas on liivane. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud.<ref name="parnu-rand">{{Netiviide |url=https://parnu.ee/rand-ja-ilm |pealkiri=Rand ja ilm |väljaandja=Pärnu linn |vaadatud=20. juuni 2026}}</ref> == Asend == Raeküla rand paikneb [[Pärnu]] lõunaosas [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosa merepoolsel küljel. Rand jääb [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] rannikule ning moodustab osa Pärnu idapoolsest rannavööndist koos [[Mai rand|Mai ranna]] ja [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] rannaaladega.<ref name="parnu-rand" /> Harju tänava pikendusel asuv rand paikneb Raeküla läänepoolsemas rannaosas. Hirve tänava pikendusel asuv rand jääb [[Raeküla rannaniit|Raeküla rannaniidu]] ja linnuvaatlustorni piirkonda.<ref name="parnu-rand" /><ref name="err-torn">{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/280207/parnu-rannaniidul-korgub-kaks-toekat-linnuvaatlustorni |pealkiri=Pärnu rannaniidul kõrgub kaks toekat linnuvaatlustorni |väljaandja=ERR |kuupäev=10. september 2014 |vaadatud=20. juuni 2026}}</ref> == Ilmari tee == [[File:Ilmari tee, Pärnu 6.jpg|thumb|Ilmari tee Raeküla randa 2023. aastal]] [[File:Ilmari tee, Pärnu 4.jpg|thumb|Ilmari tee 2023. aastal]] Harju tänava pikendusel asuva ranna juurde viib [[Ilmari tee]], mis ühendab [[Kalevi puiestee (Pärnu)|Kalevi puiestee]] ümbruse [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] rannikuga.<ref name="raekyla-sonumid-2012">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=raekulasonumid20120501.2.7.2 |pealkiri=Kadunud Tamme allee pole kuhugi kadunud |väljaanne=Raeküla Sõnumid |kuupäev=1. mai 2012 |vaadatud=20. juuni 2026}}</ref> Rannatee rajamist seostatakse Raeküla elaniku [[Ilmar Talvaru]]ga. Tee oli 2012. aastaks olnud kasutusel umbes kümme aastat. Harju tänava pikenduseks rajatud rannatee täiteks kasutati ehitus- ja lammutusjääke ning tee veerde istutati tammed.<ref name="raekyla-sonumid-2012" /> Tee äärde istutatud tammede järgi on rada nimetatud ka Kadunud Tamme alleeks. Nimi seostub Pärnu kalakombinaadi endise direktori Mati Tammega, kelle mälestuseks allee nimetati.<ref name="raekyla-sonumid-2012" /> Ilmari tee parandas ligipääsu Harju tänava poolsele Raeküla rannale. Rannatee rajamise põhjuseks oli vajadus pääseda paremini mere äärde, sest madalal ja märjal rannaalal oli varem liikumine keeruline.<ref name="raekyla-sonumid-2012" /> == Rand ja supluskoht == Raeküla ranna mõlemad supluskohad on liivase kaldaga. Ujumisala ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus.<ref name="parnu-rand" /> Rand on [[Terviseamet]]i suplusvee andmestikus registreeritud supluskohana. Veekoguks on [[Pärnu laht]] ning supluskoha valdaja on [[Pärnu Linnavalitsus]].<ref name="terviseamet">{{Netiviide |url=https://vtiav.sm.ee/frontpage/show?active_tab_id=SV&id=139 |pealkiri=Raeküla rand |väljaandja=Terviseamet |vaadatud=20. juuni 2026}}</ref> Koertega on lubatud viibida ainult Harju tänava pikendusel asuvas rannaosas.<ref name="parnu-rand" /> == Loodus ja kaitse == Raeküla rand seostub [[Raeküla rannaniit|Raeküla rannaniidu]] ja [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]]ga. Ranna ümbruses on [[rannaniit|rannaniite]], madalat rannikumerd ja roostikke, mis moodustavad osa Pärnu mereäärsest poollooduslike koosluste vööndist.<ref name="kaitse">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/106072016025 |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=20. juuni 2026}}</ref> Pärnu rannaniidu looduskaitsealal kaitstakse rannaniite, [[rannikulõugas]]i, [[puiskarjamaa|puiskarjamaid]], liivaseid ja mudaseid pagurandu ning nendega seotud kaitsealuste liikide elupaiku.<ref name="kaitse" /> Rannaniitude säilimiseks on vajalik avatud koosluste hooldamine, sealhulgas niitmine, karjatamine ning vajaduse korral puu- ja põõsarinde harvendamine.<ref name="kaitse" /> == Linnuvaatlustorn == Hirve tänava pikendusel asuva ranna lähedal paikneb [[Raeküla linnuvaatlustorn]]. Torn valmis 2014. aastal koos Mai piirkonna linnuvaatlustorniga. Mõlemad tornid rajati [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]]le ning on umbes kaheksa meetri kõrgused.<ref name="err-torn" /> Linnuvaatlustornist saab vaadelda Raeküla rannaniitu, roostikku ja Pärnu lahe rannikumere linde. Tornis on teabetahvlid piirkonnas esinevate lindude ja kaitsealuste taimede kohta.<ref name="err-torn" /> == Külastus == Raeküla rand on vaiksem ja looduslähedasem rannaala kui [[Pärnu rand|Pärnu keskrand]]. Randa kasutatakse suplemiseks, jalutamiseks, mereäärseks puhkamiseks ja linnuvaatluseks.<ref name="parnu-rand" /><ref name="err-torn" /> Ranna kasutamisel tuleb arvestada, et piirkond seostub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]]ga. Rannaniidu ja linnuvaatlustorni ümbruses tuleks vältida lindude, kaitsealuste taimede ja rannaniidukoosluste häirimist.<ref name="kaitse" /> == Vaata ka == * [[Mai rand]] * [[Pärnu rand]] * [[Vana-Pärnu rand]] * [[Raeküla rannaniit]] * [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/rand-ja-ilm Pärnu rannad ja supluskohad Pärnu linna veebilehel] * [https://vtiav.sm.ee/frontpage/show?active_tab_id=SV&id=139 Raeküla rand Terviseameti suplusvee andmestikus] {{Pärnu Maamärgid}} [[Kategooria:Pärnu geograafia]] [[Kategooria:Eesti rannad]] a04jgj6pkkcf4ox9lnsl930e7xm95lz 0 717393 7189884 7177692 2026-07-09T15:48:50Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Vana testament]] 7189884 wikitext text/x-wiki '''Hoosea raamat''' on raamat [[Vana testament|Vanas Testamendis]]. [[Fail:Duccio_di_Buoninsegna_063.jpg|pisi|Duccio di Buoninsegna ''Prohvet [[Hoosea]]'' [[Siena toomkirik|Siena katedraalis]] ( {{Circa|1309–1311}} )]] [[Kategooria:Vana testament]] csljuz1z9xyjqswjhfmxwvmn78jpl1j 1 717887 7189971 7188265 2026-07-09T19:34:33Z Pikne 13803 7189971 wikitext text/x-wiki Halb pealkiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2026, kell 02:33 (EEST) :Kas see käib algse pealkirja kohta või praegu kehtiva kohta? Muutsin umbes samal ajal pealkirja, kui see arvamus tuli. [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 16:36 (EEST) ::Käib praeguse pealkirja kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:17 (EEST) :::Raamatut pole säilinud ja pealkirja pole teada. Rahvusbibliograafias on ka rekonstrureeritud pealkiri [M. Lutheri missa tekstid]. [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:52 (EEST) :::: Parem oleks piirduda jaotisega koondartiklis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 14:01 (EEST) :::::Minu arvates on uus pealkiri igati mõistlik ja kindlasti võiks olla kõigi esimeste raamatute kohta eraldi artiklid. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 21:08 (EEST) :::::Materjali on raamatuloos küllaga, eraldi artikkel on kindlasti põhjendatud. Pealkirja võib kaaluda, kui kellelgi on parem pakkumine variantide seast, mida on senistes käsitlustes kasutatud. Sel juhul paluks muidugi ka viiteid. Aga "halb pealkiri" ilma igasuguse põhjenduseta on sama väärtuslik panus Vikipeedia sisuloomesse kui "jama" või "mõttetu". --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2026, kell 17:27 (EEST) :::::Senistele konventsioonidele ja selgusele mõeldes võiks pealkiri olla näiteks "Eestikeelne Lutheri missaraamat (1525)". Täpsustavad aastaarvud on meil olnud tavaliselt kas sulgudes või siis kohe pealkirja alguses. Kuna raamatu pealkiri pole teada, "Lutheri missaraamat" võiks aga olla mistahes keeles, oleks mõistlik kasutada üheselt selget formuleeringut. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 12:37 (EEST) :::::: Ma ei ole siin ainuke toimetaja. Toimetajad peaksid ju aru saama, millest jutt on. :::::: Sulgudes märkused on meil selleks, et eristada samanimelisi asju. Siin on tegu kirjeldusega, sellepärast võtan sulud ära. :::::: Problemaatiline on pealkiri ka sellepärast, et pole teada, kas tegu on Lutheri või katoliku missaraamatuga. :::::: Ma ei väida, et ühegi varajase trükise kohta ei võiks artiklit olla. Aga kui jutt on raamatutest, millest on ainult üks sisuvaene teade ja kindlaid teadmisi pole, mõnikord pole olemasolugi teada, siis minu meelest pole mõtet nendest artikleid teha. Niikuinii ei leia neid ilma koondartiklita üles, sest pealkiri on ennustamatu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 17:49 (EEST) ::::::: Selle loogika järgi ei tohiks olla artikleid ei [[aestid]]est ega [[Tarapita]]st. Aga näe. Mõnikord on asjad, mille idu on ähmane ja kidur, hilisemas retseptsioonis ühiskonna jaoks oluliseks kasvanud. See konkreetne raamat on ajendanud juba märksa rohkem tekste kui ta enda kaante vahel ühelgi juhul olla võis, sh ilukirjandusliku kogumiku. ::::::: Mis samanimelistesse puutub, siis ma olen üsna kindel, et Lutheri missaraamatust on rohkem väljaandeid kui see üks. Võimalik, et ka eesti keeles, kuigi Estri märksõna "missaalid (vormimärksõna)" all on 28 teost väga erinevate pealkirjadega ja eri keeltes, enamik neist vististi katoliiklikud ja vähemalt üks õigeusklik. Näiteks Akadeemia raamatukogus leiduv Lutheri "Deutsche Messe vnnd ordnung Gottis diensts" (Erffurdt: durch Melchior Sachssen, 1526) ei ole üldse tolle märksõna alla kantud. Tollest kõnelev artikkel võiks siis vabalt olla pealkirjaga "Lutheri missaraamat (1526)", kui meil täpne tiitel teada poleks. Lutheri autorsusega eestikeelseid teoseid lapates ei paista viimase sajandi jooksul midagi seesugust trükitud olevat, kuid näiteks varasemates väljaannetes pealkirjaga "Eesti Ma rahwa Koddo- ja Kirriko-Raamat, kus sees on A. Eesti Ma rahwa Laulo-Ramat, B. Eesti Ma rahwa Kässi-Ramat, I Katekismus, II Ewangeliumid ja Epistlid, III Issanda ellust ja Jerusalema ärrarikkumisest, IV Palwe-ramat, V Jummalatenistuse seadus, VI Koddune jummalatenistus ja juhhataja" võiks missaal ju olemuselt ehk sisalduda? Aga küllap oskavad luterlikud kirikuloolased paremini öelda, kuidas sisult või vormilt mingis mõttes ekvivalentsete eestikeelsete teostega lood on. ::::::: Aga kui pealkiri ei sobi, kuna pole teada usulised lähtekohad ja autorsus (ehkki enamik autoreid on üksmeelel, et küllap see ikkagi luterlik raamat oli), siis tuleks sama rangelt läheneda ka artiklile [[Henriku Liivimaa kroonika]] (rääkimata muidugi piibli raamatutest, mille puhul on üpris tõenäoline, et Moosese raamatuid ei kirjutanud Mooses jne). Ka [[Gilgameši eepos]]el ei olnud algselt pealkirja "Gilgameši eepos", "autor" on end nimetanud vaid akkadi n-ö standardversioonis ja kõik muugi on äärmiselt hägus. Ja ometi, kirjutame küll ja pealkirjastame kah. ::::::: Tegelikult on Vikipeedias omajagu artikleid kultuurilooliselt olulistest fenomenidest, mille algsed üksikasjad on ähmased, kuid mille nimetamiseks kasutatakse hiljem kujunenud konventsioone ja mille artiklites kõneldaksegi vähem terakesest endast ja rohkem selle ümber settinud või kristalliseerunud kultuurikihtidest. Saame küll, kui ennast natuke harime ja ei jonni. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 22:55 (EEST) :::::::- Koondartikkel ongi alus, kust edasi minna ja teemaga tutvuma hakata. Igale lehele ei jõua tõesti guugeldades. Vikipeedia on ju ka koht, kus saada teemast ja konkreetsetest küsimustest esmatasemel referatiivne ülevaade ilma kohe teatmekirjandusse süvenemata. Kas (esialgu lühikesed) vikipeedia artiklid täienevad ka siis, kui need ära kustutada? :::::::- Filosoofiast pole siis üldse mõtet artikleid teha, kuna kindlaid teadmisi ju pole ja kõik on vaid mõtisklused (meelega utreerin, kuna eks igaüks peab end huvitavaid teemasid kõige olulisemaks)? :::::::- Sulgude osas jätan toimetajate otsustada, kuid pealkirjas pole midagi muud põhjust muuta. See, et üks(!) ajaloolane erinevalt kümnetest aja- ja raamatuloolastest on pidanud võimalikuks(!), et ei saa päris välistada, et see võis olla katoliiklik, ei tohiks küll pealkirja mõjutada. [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 23:29 (EEST) : Ei ole nõus, et selle kohta ei tohiks artiklit olla. Peab olema kyll ja sellest on nähtavasti ka piisavalt varem kirjutatud. See, et seda raamatut ei pruukinud tegelikult olemas olla vmt ei ole artikliväärtuse lõikes oluline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. juuli 2026, kell 23:37 (EEST) Minu meelest on üsna ilmne, miks pealkiri on halb: see ei ole teose pealkiri ja kirjeldusena on see keeleliselt vigane. Lihtsalt "Lutheri missaraamat" tundub ka olevat mööda, kuna artikkel räägib eeskätt millestki muust: räägib raamatuvaadist, mis muu hulgas sisaldas eestikeelset trükist, mis võis olla Lutheri missaraamatu tõlge. Juhul kui eraldi artikkel jätta, siis võib-olla oleks parem pealkiri "Eestikeelne trükis aastast 1525", umbes nii nagu seda mitmes viidatud artiklis nimetatakse. Mis puutub paljusõnalisse utreerimisse eespool, siis siin pole ju asi lihtalt selles, et autor pole teada või et mingid andmed on ebakindlad, vaid pole üldse paigas, millisest mõistest artikkel räägib. Igasugustel huvitavatel teemadel on võimalik kirjutada, aga erinevalt Sirbist või bakalaureusetööst tuleks materjal siin sobitada entsüklopeedia mõistelise süsteemiga. Siin saab ehk välja peilida mingi mõiste (raamatuvaat, teade selle kohta, trükis ühes või teises keeles), aga tundub, et seda tehes raamistaksime teema kuidagi originaalselt. Mingi fenomen või asi on, aga eestikeelne trükis on selle juures muuseas vaid üks tahk. Mulle tundub ka pigem, et entsüklopeedias on parem käsitleda siinseid oletusi üldisema teemaga artikli(te) koosseisus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2026, kell 22:34 (EEST) n3656u15o9vh2wnoh70cb58hv0wwkz2 0 717925 7190143 7184699 2026-07-10T06:39:00Z Andres 5 7190143 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Основные_составляющие_нейрона..png|pisi|Rakukeha on neuron ilma jätketeta]] {{Neuroni ehitus|}} '''Rakukeha''' ehk '''sooma''' ehk '''perikaarüon''' ehk '''keha''' ehk '''neuronikeha''' ehk '''närvirakukeha''' (''soma'', vanakreeka σῶμα 'keha'; ''perikaryon'') on [[neuron]]i (või [[gliiarakk|gliiaraku]]<ref>Gliiarakkude puhul ei kasutata tavaliselt sõna "sooma".</ref><ref>N. Bazargani, D. Attwell. ''Astrocyte calcium signaling: the third wave''. – ''Nature Neuroscience'', 2016, kd 19, nr 2, lk 182–189.</ref><ref>N. Baumann, D. Pham-Dinh. ''Biology of oligodendrocyte and myelin in the mammalian central nervous system''. – ''Physiological Reviews'', 2001, kd 81, nr 2, lk 871–927.</ref><ref>C. Kozlowski, R. M. Weimer. ''An automated method to quantify microglia morphology and application to monitor activation state longitudinally in vivo''. – ''PLOS ONE'', 2012, kd 7, nr 2, e31814.</ref>) keskne tavaliselt sibuljas osa, millest lähtuvad [[neuriit|jätked]] (tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]). Mõnikord ei arvata perikaarüoni hulka [[rakutuum]]a.<ref>Sõna on algselt mõeldud tähendama tuuma ümbritsevat piirkonda.</ref> Rakukehas toimub suurem osa raku [[ainevahetus]]est.<ref name="benninghoff">Benninghoff. ''Makroskopische und mikroskopische Anatomie des Menschen'', kd 3, ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'', Urban und Schwarzenberg: München 1985, lk 8.</ref><ref>Robert D. Dyson. ''Cell Biology: A Molecular Approach''. Allyn and Bacon.</ref><ref>[https://amigo.geneontology.org/amigo/term/GO:0043204 Perikaryon], Gene Ontology.</ref> Rakukeha on neuroni metaboolne ja regulatiivne keskpunkt, kus paikneb rakutuum ning toimub suurem osa raku valgusünteesist ja ainevahetusest. See on tihedalt seotud neuroni jätketega ning osaleb nii signaalide vastuvõtus, töötlemises kui ka raku elujõulisuse tagamises. Rakukeha võib olla väga erineva suuruse ja kujuga. Spetsialiseerunud neuronite läbimõõt varieerub ligikaudu 5 μm-st kuni üle 10 mm. Tüüpiliselt jääb see kuni 100 µm piiresse, kuid suurtel neuronitel võib ulatuda mitmesaja mikromeetrini. Rakukeha [[rakumembraan]]il ehk [[tsütolemm]]il moodustuvad paljudel neuronitel arvukad [[sünaps|sünaptilised kontaktid]] teiste neuronite dendriitidega. [[Pilt:Neuron_Cell_Body.png|pisi|Rakukeha koos rakutuumaga]] Rakukeha keskosas paikneb tavaliselt ümar [[rakutuum]], mis on neuroni peamine [[RNA]] sünteesi koht ning enamiku [[valk]]ude sünteesi suunava [[mRNA]] allikas. [[Tuumaümbris]]e sisepinnal leidub [[heterokromatiin]]i ning tuuma sees paikneb tavaliselt [[tuumake]]. Lisaks [[kare endoplasmaretiikulum|karedale endoplasmaretiikulumile]] ehk [[ergastoplasma]]le sisaldab rakukeha [[tsütoplasma]] ka [[neurofibrill]]e ja [[basofiilsus|basofiilseid]] [[Nissli kehake]]si. == Ultrastruktuur == Neuroni rakukeha sisaldab arvukalt [[organell]]e – raku väikesi funktsionaalseid üksusi. Iseloomulikud on [[Nissli kehake]]sed, mis on neuroni peamised [[valgusüntees]]i piirkonnad.<ref>Larry Squire jt. ''Fundamental Neuroscience''. Academic Press, 2008.</ref> Need koosnevad [[kare endoplasmaretiikulum|karedast endoplasmaretiikulumist]] ja selle vahetus läheduses paiknevatest [[polüribosoom]]idest. [[Kare endoplasmaretiikulum]] on [[biomembraan|membraanidest]] koosnev võrgustik, mille pinnale on kinnitunud [[ribosoom]]id, millel toimub [[valgusüntees]]. Kareda endoplasmaretiikulumi pinnal paiknevad ribosoomid esinevad enamasti polüribosoomidena, mis annavad sellele mikroskoobis iseloomuliku "kareda" välimuse. [[Polüribosoom]]id on mitmest ribosoomist koosnevad kompleksid, mis on seotud sama [[mRNA]] molekuliga ja võimaldavad sama valku kiiresti ja üheaegselt sünteesida. Neid leidub nii kareda endoplasmaretiikulumi pinnal kui ka vabalt [[tsütoplasma]]s. Vabad polüribosoomid sünteesivad peamiselt [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ja [[akson]]i valke. Karedas endoplasmaretiikulumis volditakse ribosoomidel sünteesitud valgud õigele ruumilisele kujule, vajaduse korral muudetakse neid keemiliselt (näiteks lisatakse suhkru- või fosfaatrühmi), ja seejärel suunatakse edasi sinna, kus neid rakus vajatakse. Erinevalt enamikust teistest rakkudest küpsed neuronid praktiliselt ei [[jagunemine|jagune]], mistõttu nad ei saa kulunud komponente asendada uue raku moodustamise teel. Jagunevates rakkudes toimub kahjustunud ja vananenud komponentide ümberjaotumine ning osaline eemaldamine uue raku tekkimise käigus: rakk kahekordistab oma sisu, olemasolevad komponendid jaotuvad tütarrakkude vahel ja juurde sünteesitakse uusi, nii et tütarrakud alustavad kahjustunud komponentide väiksema osakaaluga. Neuronitel selline mehhanism puudub ning nad peavad toetuma sisemisele kvaliteedikontrollile, sealhulgas [[proteasoom]]idele, [[autofaagia]]le ning mitokondrite jagunemise ja sulandumise süsteemidele. Seega toimub kogu kulunud komponentide asendamine sama raku sees. Neuron sünteesib Nissli kehakestes uusi valke, transpordib neid [[mikrotoruke]]ste ja [[motoorvalk]]ude abil ning uuendab organelle lokaalselt. See on eriti oluline sellepärast, et neuronitel võivad olla väga pikad, meetriteni ulatuvad [[akson]]id ning sünapsid vajavad pidevat varustatust valkude ja energiaga. Sellepärast toimub neuronites eriti intensiivne valgusüntees ja Nissli kehakesed on eriti arenenud ja hästi nähtavad. Rakutuum on rakukeha keskne organell, kus toimub suurem osa [[transkriptsioon (geneetika)|RNA süntees]]ist. See sisaldab [[DNA]]-d, mis määrab, milliseid [[valk]]e ja millal rakk peab tootma. Kui neuron vajab uut valku, aktiveeritakse vastav [[geen]], toimub [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] ja sünteesitakse [[mRNA]]. mRNA liigub tsütoplasmasse, kus ribosoomid selle alusel sünteesivad vastava valgu, näiteks [[ioonkanal]]i, [[sünapsiretseptor]]i või aksoni [[struktuurivalk|struktuurivalgu]]. === Tsütoskelett === Neuronite sisemine tugiskelett ehk [[tsütoskelett]] koosneb mitmest valgulise päritoluga struktuurist, millest olulisemad on [[mikrotoruke]]sed, [[vahefilament|vahefilamendid]], mida neuronites nimetatakse [[neurofilament]]ideks, ja [[aktiinifilament|aktiinifilamendid]]. Need moodustavad neuroni ühtse sisemise võrgustiku, mis ulatub pidevalt rakukehast [[akson]]ini ja [[dendriit]]ideni ning tagab raku kuju, struktuurse terviklikkuse ja funktsionaalse organiseerituse. Neurofilamendid täidavad peamiselt struktuurset funktsiooni, andes neuronile mehaanilise tugevuse, stabiliseerides selle kuju ja määrates aksoni jämeduse. Need on eriti olulised pikkade aksonitega neuronites, kus nad tagavad raku vastupidavuse ja mehaanilise stabiilsuse. Mikrotorukesed on dünaamilised torujad valgustruktuurid, mille peamine ülesanne on [[rakusisene transport]]. Nende abil liiguvad [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]id (sealhulgas [[virgatsaine]]tega), [[mitokonder|mitokondrid]] ja teised valgud ning rakukomponendid rakukeha, [[akson]]i ja [[dendriit]]ide vahel. Seda transporti vahendavad [[motoorvalk|motoorvalgud]], eelkõige [[kinesiin]] ja [[dineiin]], mis liigutavad koormaid mööda mikrotorukesi mõlemas suunas. Mikrotorukeste ja neurofilamentide koostoimes kujuneb neuroni funktsionaalne sisemine tasakaal, kus esimesed võimaldavad aktiivset transporti, teised hoiab neuroni kuju stabiilsena. Mikrotorukeste kahjustumise või destabiliseerumise korral katkeb rakusisene transport, mille tagajärjel ei jõua sünapsidesse energia, virgatsained ega vajalikud valgud. See põhjustab [[signaaliedastus]]e nõrgenemist ning võib viia neuroni funktsionaalse hääbumise ja hukkumiseni. Selline mehhanism võib viia mitmete [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsete haigusteni]], sealhulgas [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] ja [[amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofse lateraalskleroosini]] (ALS). Aktiinifilamendid on õhemad ja dünaamilisemad kui neurofilamendid. Need paiknevad peamiselt rakukeha perifeerias, dendriitides ja eriti [[dendriidioga]]des. Neil on oluline roll sünapside kuju kujundamisel ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], sest nad osalevad dendriidiogade ümberkujundamises [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] kujunemise käigus. Aktiinifilamentide läbimõõt on umbes 7 nm, neurofilamentidel umbes 10 nm. Aktiinifilamendid polümeriseeruvad ja depolümeriseeruvad kiiresti, neurofilamendid on palju stabiilsemad. Aktiin on kõige rikkalikum dendriidiogades, samuti leidub seda rakukeha korteksis (plasmamembraani all), kasvukoonuses ja presünaptilistes närvilõpmetes. Aktiinifilamendid on [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] kõige õhemad filamendid. Nende läbimõõt on umbes 7 nm (võrdluseks: [[neurofilament]]ide läbimõõt on umbes 10 nm). Erinevalt neurofilamentidest on aktiinifilamendid väga dünaamilised: need [[polümerisatsioon|polümeriseeruvad]] ja [[depolümerisatsioon|depolümeriseeruvad]] kiiresti. [[Aktiin]] paikneb peamiselt rakukeha [[rakukorteks]]is ([[rakumembraan]]i all), dendriitides, eriti [[dendriidioga]]des, samuti [[kasvukoonus]]es ja [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilises tiheduses]], samuti [[presünaptiline närvilõpe|presünaptilistes närvilõpmetes]]. Aktiinifilamentidel on oluline roll sünapside kuju kujundamisel ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], sest aktiinifilamentide pidev ümberkorraldumine võimaldab dendriidiogadel muuta oma kuju ja suurust [[õppimine|õppimise]] ning [[mälu]] kujunemise käigus. ===Pidurdavad sünapsid ja mikrogliia=== Rakukehale moodustub rohkesti [[pidurdav sünaps|pidurdavaid sünapse]], mis tasakaalustavad [[ergastav sünaps|ergastavate sünapside]] mõju ja reguleerivad neuroni aktiivsust. Et rakukehas ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse [[aktsioonipotentsiaal]]i teke, on seal paiknevatel pidurdavatel sünapsidel eriti tugev mõju neuroni talitlusele.<ref>Freund T. F., Katona I. ''Perisomatic inhibition''. – ''Neuron'', 2007, kd 56, nr 1, lk 33–42.</ref> Pidurdavad sünapsid (enamasti [[GABA-ergiline sünaps|GABA-ergilised sünapsid]]) vähendavad neuroni [[erutuvus]]t. Need paiknevad sageli rakukehal ([[perisomaatiline sünaps|perisomaatiliselt]]) või aksonikünkal. Aktiveerudes muudavad need rakumembraani elektrilist seisundit nii, et närviimpulsi teke muutub vähem tõenäoliseks. Lisaks interakteeruvad [[mikrogliia]] rakud neuronite rakukeha pinnaga ning osalevad [[närvikude|närvikoe]] [[homöostaas]]i ja [[immuunregulatsioon]]i protsessides.<ref>C. Cserép jt. ''Microglia monitor and protect neuronal function through specialized somatic purinergic junctions''. – ''Science'', 2020, kd 367, nr 6477, lk 528–537.</ref> Mikrogliia on [[kesknärvisüsteem]]i immuunrakud, mis jälgivad pidevalt neuronite seisundit. Nad ei toimi üksnes "kaitserakkudena haiguse korral", nagu varem arvati, vaid osalevad ka närvikoe talitluse igapäevases reguleerimises. Mikrogliia moodustab neuroni rakukehaga otseseid füüsilisi ja keemilisi kontaktikohti, mille kaudu see jälgib mikrogliia neuroni seisundit, tuvastades näiteks kahjustusi ja muutusi aktiivsuses või [[signaalmolekul]]ide kontsentratsioonis. Nii osaleb mikrogliia närvikoe sisekeskkonna stabiilsuse säilitamises, sealhulgas sünaptilise tasakaalu, signaalide sobiva aktiivsuse ja rakukeskkonna korrashoiu tagamises, ning [[immuunregulatsioon]]is, st reaktsioonis võimalikele kahjustustele, [[põletik]]ule ja [[patogeen]]idele. === Aksoniküngas === [[Aksoniküngas]] on enamikul neuronitel rakukeha spetsialiseerunud piirkond, kus rakukeha läheb üle [[akson]]iks ja kust algab aksoni [[initsiaalsegment]]. Seal määratakse, kas neuron saadab edasi [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Aksonikünka läheduses [[sünaptiline summatsioon|summeeritakse]] nii [[ergastav sünaps|ergastavad]] kui ka [[pidurdav sünaps|pidurdavad]] signaalid, mis rakukehasse dendriitidest saabuvad. Kui kogusignaal ületab lävitaseme, vallandub aksoni initsiaalsegmendil [[aktsioonipotentsiaal]], mis levib mööda aksonit edasi. Seda võimaldab aksonikünka [[rakumembraan]]i eriline koostis: seal on väga tihedalt pingetundlikke [[ioonkanal]]eid, eriti [[naatriumkanal|naatrium-]] ja [[kaaliumkanal]]eid. Aksonikünkas puuduvad [[Nissli kehake]]sed, mistõttu seal on [[valgusüntees]] väga piiratud või praktiliselt puudub. Asi on selles, et aksoniküngas ja aksoni initsiaalsegment on spetsialiseerunud peamiselt signaali tekkimisele ja juhtimisele, mitte valkude tootmisele, ning suurem osa neuronile vajalikest valkudest sünteesitakse rakukehas ja transporditakse seejärel kohale.<ref name="squire"/> == Ellujäämist tagavad faktorid == Mõnede [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] eluspüsimine sõltub [[neurotroofne faktor|neurotroofsetest faktoritest]], mis pärsivad [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma. Need neuronid ei püsi elus iseseisvalt, vaid vajavad väliseid [[signaalmolekul]]e, mis [[seondumine|seonduvad]] neuroni pinnal olevate [[retseptor (biokeemia)|retseptoritega]] ja käivitavad rakusisesed [[signaalirada|signaalirajad]], mis toetavad raku elutegevust. Kui [[neurotroofne signaal|neurotroofseid signaale]] on piisavalt, jäävad ellujäämist soodustavad mehhanismid aktiivseks. Kui neid ei ole (näiteks arengu käigus või ühenduste katkemise tõttu), siis need mehhanismid nõrgenevad ja neuron võib minna apoptoosi. Selline mehhanism aitab närvisüsteemi arengus "valida" välja neuronid, mis on loonud funktsionaalsed ühendused sihtkudedega. Selliste faktorite hulka kuulub [[närvikasvufaktor]] ([[NGF]]), mis toetab eelkõige teatud sensoorsete ja [[sümpaatiline neuron|sümpaatiliste neuronite]] ellujäämist, kasvu ja arengut. NGF seondub [[aksonilõpe|aksonilõpmetes]] paiknevate retseptoritega, peamiselt [[kõrgafiinne retseptor|kõrgafiinse]] [[TrkA retseptor]]i ja madalama afiinsusega [[p75NTR retseptor]]iga. Nende retseptorite kaudu "tunneb" neuron ära, et sihtkude saadab talle ellujäämist toetava signaali. [[TrkA retseptor]] seob NGF-i väga tõhusalt isegi siis, kui selle kontsentratsioon on väike. Pärast NGF-i seondumist aktiveerub TrkA retseptori türosiinkinaasi osa, mis käivitab rakusisesed signaalirajad. NGF-i ja TrkA retseptori kompleks võetakse rakku ning transporditakse [[retrograadne transport|retrograadse transpordi]] abil mööda aksonit rakukehasse. See transport toimub [[mikrotoruke]]ste abil ja viib signaalikompleksid rakukehani, kus need mõjutavad [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusena aktiveeruvad ellujäämist ja kasvu soodustavad geenid, sünteesitakse vastavaid valke ning pärsitakse [[apoptoos]]i. Nii jõuab rakukehani teave, et aksonilõpe on saanud NGF-i, ning neuron kohandab sellele vastavalt oma sisemist talitlust.<ref>J. D. Delcroix jt. ''Trafficking the NGF signal''. – ''Progress in Brain Research'', 2004.</ref> [[p75NTR retseptor]] seob NGF-i nõrgemalt ning selle toime sõltub sellest, kas samal ajal on aktiveeritud ka TrkA retseptor. Koos TrkA-ga tugevdab p75NTR tavaliselt NGF-i ellujäämist soodustavat toimet, kuid TrkA aktiivsuse puudumisel või vähese NGF-i korral võib ta teatud tingimustel soodustada ka [[apoptoos]]i. Kuid TrkA aktiivsuse puudumisel, teiste [[neurotrofiin]]ide puudumisel või [[pro-neurotrofiin]]ide, näiteks [[pro-NGF]] juuresolekul võib p75NTR soodustada apoptoosi. Need seonduvad p75NTR-iga eelistatult ja käivitavad rakusurma soodustavad signaalirajad. Küps NGF seondub eelistatult TrkA-ga, mis tavaliselt soodustab ellujäämist. Pro-NGF aga seondub eelistatult p75NTR-iga, ja eriti siis, kui samal ajal on kohal ka [[koretseptor]] [[sortiliin]]. See p75NTR-i ja sortiliini kompleks käivitab apoptoosi soodustavad signaalirajad. Seega võivad sama molekuli töötlemata ja küps vorm anda vastupidise signaali: küps NGF ütleb neuronile "jää ellu", pro-NGF võib öelda "mine apoptoosi". See on üks mehhanism, mille abil närvisüsteem reguleerib arengu käigus, millised neuronid jäävad ellu ja millised mitte. Seetõttu ei sõltu neuroni eluspüsimise otsus mitte ainult NGF-i hulgast, vaid ka retseptorite koostoimest, signaalmolekulide töötlemisastmest ja rakukeskkonna koostisest. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.ouhsc.edu/histology/Glass%20slides/3_09.jpg Slide 3 Spinal cord], University of Oklahoma Health Sciences Center, ouhsc.edu. gf7cr7oljea2vtchci6hrtzcb1mghe8 0 717971 7189953 7183549 2026-07-09T19:05:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189953 wikitext text/x-wiki [[File:Lens - Stade Rennais (20-08-2023) 22.jpg|pisi|Amine Gouiri (2023)]] '''Amine Ferid Gouiri''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[2000]] [[Bourgoin-Jallieu]]s) on [[Prantsusmaa]]l sündinud [[Alžeeria]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründaja]] või vasaku äärepoolkaitsjana Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Marseille Olympique]] ja [[Alžeeria jalgpallikoondis]]es. Ta on kogu klubikarjääri mänginud Prantsusmaal. Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2017/18 [[Lyoni Olympique]]'i meeskonnas. Aastatel 2020–2022 mängis ta [[OGC Nice|Nice]]'i ja 2022–2025 [[Rennesi Stade]]'i ridades. 2025. aasta jaanuaris liitus ta Marseille'iga. 27. aprillil 2025 lõi ta Marseille'i meeskonnas [[Stade Brestois 29|Bresti]] vastu värava, mis valiti Prantsusmaa kõrgliiga hooaja parimaks väravaks.<ref>{{Cite web |last=Ahmed |first=Hossam |date=2025-05-11 |title=Amine Gouiri wins Ligue 1 UNFP Best Goal of the Season award |url=https://www.panafricafootball.com/post/amine-gouiri-wins-ligue-1-unfp-best-goal-of-the-season-award#:~:text=Algerian%20forward%20Amine%20Gouiri%20has,a%20moment%20of%20pure%20brilliance. |access-date=2025-05-11 |website=Pan-Africa Football |language=en |archive-date=2025-06-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250624051210/https://www.panafricafootball.com/post/amine-gouiri-wins-ligue-1-unfp-best-goal-of-the-season-award#:~:text=Algerian%20forward%20Amine%20Gouiri%20has,a%20moment%20of%20pure%20brilliance. |url-status=dead }}</ref> Aastatel 2016–2023 mängis Gouiri Prantsusmaa noortekoondistes. 2017. aasta kuni 17-aastaste Euroopa meistrivõistlustel oli ta turniiri suurim väravakütt (kaheksa väravat), kuid Prantsusmaa langes välja veerandfinaalis. 2023. aastal otsustas ta Alžeeria jalgpallikoondise kasuks.<ref>{{cite web |last1=Gouiri |first1=Amine |title=Avec fierté, je vous annonce ma décision de rejoindre la sélection algérienne 🇩🇿 Je défendrai corps et âme le maillot des Fennecs pour porter haut les couleurs de notre pays et contribuer à écrire les prochaines pages de sa riche histoire. (1/1) |url=https://twitter.com/aminegouiri/status/1706715723689537740 |publisher=Twitter |access-date=26 September 2023 |language=prantsuse|date=26 September 2023 }}</ref><ref>{{cite web |title=Official: Amine Gouiri chooses to represent Algeria |url=https://www.getfootballnewsfrance.com/2023/official-amine-gouiri-chooses-to-represent-algeria/ |publisher=Get Football News France |access-date=26 September 2023 |date=26 September 2023 }}</ref> Alžeeria koondises debüteeris ta sama aasta 12. oktoobril [[sõprusmäng]]us [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaarte]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 22. märtsil 2024 sõprusmängus [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] vastu. [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistluste]] teises alagrupimängus lõi ta värava [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.co.uk/amine-gouiri/nationalmannschaft/spieler/418659/verein/3614/plus/0 Amine Gouiri - National team]. transfermarkt.co.uk. Vaadatud 29.6.2026</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Alžeeria koondis}} {{JÄRJESTA:Gouiri, Amine}} [[Kategooria:Alžeeria jalgpallurid]] [[Kategooria:Lyoni Olympique'i mängijad]] [[Kategooria:OGC Nice'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Marseille Olympique'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 8nvvszs3186bzzjd78wp5rj97imncxx 0 718004 7189980 7185509 2026-07-09T20:13:38Z Raamaturott 56450 7189980 wikitext text/x-wiki '''Juuli 2026''', kroonika ja eelvaade. [[2026]]. aasta juuni algas [[kolmapäev]]al ja lõppeb 31 ööpäeva hiljem [[reede]]l. {{KuupäevadIndeks31|juuli}} ==[[1. juuli]]== * [[Iirimaa]]st sai Euroopa Liidu eesistujariik. * [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] alustas riigivisiiti Eestis [[Ruhnu]] saare külastamisega. ==[[2. juuli]]== * [[Alžeeria]]s toimusid parlamendivalimised. *[[Katoliku kirik]] ekskommunikeeris [[Pius X Preestrite Vennaskond|Pius X preestrite Vennaskonna]] seoses ilma paavsti nõusolekuta nelja piiskopi ametisse pühitsemisega. ==[[4. juuli]]== * [[Washington]]is toimub paraad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] 250. aastapäeva tähistamiseks. == [[7. juuli]] == * [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) taastas [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] olümpiakomiteede liikmesuse.<ref>[https://sport.err.ee/1610072236/rok-taastas-venemaa-liikmelisuse-eok-moistis-otsuse-hukka "ROK taastas Venemaa liikmelisuse, EOK mõistis otsuse hukka"]. sport.err.ee. Vaadatud 9.7.2026</ref> == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 7]] h4wt2vi6f7wujncinw1vwbw4hac423h 0 718043 7189931 7186303 2026-07-09T18:35:35Z Pikne 13803 reklaam; {{tähelepanuväärsus}} 7189931 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Reklaam|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Võrtsjärve Tamme Poldri sadam''' on väikesadam [[Elva vald|Elva vallas]] Tartumaal [[Tamme (Elva)|Tamme]] külas [[Võrtsjärv]]e idakaldal. Sadam paikneb [[Tamme polder|Tamme poldri]] piirkonnas ning seda kasutatakse peamiselt väikelaevade, kalapaatide ja harrastusveesõidukite veeskamiseks. [[Fail:Tamme Poldri sadam 2026.png|pisi]] == Asukoht == [[Fail:Tamme Poldri Sadam.png|pisi|Tamme Poldri sadam]] Sadam asub Tamme külas Tamme poldri kanali suudmes Võrtsjärve kaldal. Läheduses paiknevad Tamme paljand ning Tamme poldri pumbajaam. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/polder2] == Ajalugu == [[Fail:TammePoldriSadam22.png|pisi]] Tamme poldri ala kujundati veetaseme reguleerimiseks ja põllumajandusmaa kaitseks. Hiljem kujunes piirkonda paatide vettelaskmise koht, mida kasutavad nii kohalikud kalurid kui ka harrastuskalastajad. Tamme piirkond on olnud sajandeid oluline kalastuskoht. Piirkond on tuntud: * Tamme paljandi järgi * ajaloolise Tamme tuuliku järgi * Võrtsjärve kutselise kalapüügi järgi * poldrite rajamise järgi, mis vähendasid üleujutusi ning lõid väärtuslikke märgalasid. [[Fail:Tamme Poldri paadisadam 2026.png|vasakul|pisi]] == Sadam == Sadamas on: * paadi vettelaskmise slip; * paatide ajutine randumiskoht;[[Paadisadam]] * juurdepääs autode ja paadihaagistega; * parkimisvõimalus. Sadamat kasutatakse: * harrastuskalapüügiks; * Võrtsjärve paadimatkadeks; * väikelaevade veeskamiseks; * kohalike kalurite tegevuseks. Tamme Poldri sadamal on potentsiaali kujuneda üheks Võrtsjärve tuntumaks väikesadamaks. == Viited == <ref>[https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=360426]</ref> Tamme Poldre kaart <ref>[[Elva vald]]</ref> Elva vald <ref>[[Tamme paljandi õpperada]]</ref> Tamme paljand <ref>Trepimägi</ref> Trepimägi <ref>[[Trepimäe pioneerilaager]]</ref> Trepimäe Pioneerilaager <ref>[https://vortsjarv.ee/vortsjarve-varavad/trepimae-puhkeala/]</ref> Trepimäe puhkeala <ref>[https://jarvemuuseum.emu.ee/]</ref> Limnoloogia sadam ja järvemuueum == Vaata ka == * Võrtsjärv [[Võrtsjärv]] * Tamme paljand [[Tamme paljandi õpperada]] * Elva [[Elva vald|vald]] [[Kategooria:Elva vald]] [[Kategooria:Eesti sadamad]] n83ywcpg3weq6dchx0mkv7tmsrp1amv 0 718126 7189823 7185796 2026-07-09T14:05:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7189823 wikitext text/x-wiki [[File:Alessandro Circati Australia v USA 19 June 2026-17.jpg|pisi|Alessandro Circati (2026)]] '''Alessandro Circati''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[2003]] [[Fidenza]]s) on [[Itaalia]]s sündinud [[Austraalia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Itaalia kõrgliigaklubis [[Parma Calcio 1913|Parma]] ja [[Austraalia jalgpallikoondis]]es. Tema isa Gianfranco Circati on endine jalgpallur. Varases lapsepõlves kolis Alesssandro perekonnaga Austraaliasse [[Perth]]i.<ref name="sbssport">{{cite web |last1=Davidson |first1=John |title=Aussie defender Circati following in footsteps of Socceroos greats |url=https://www.sbs.com.au/sport/article/aussie-defender-circati-following-in-footsteps-of-socceroos-greats/od0y763ox |website=SBS Sport |language=en |date=10 March 2021}}</ref> Noorena mängis ta ka [[Austraalia jalgpall]]i. Aastatel 2014–2016 kuulus jalgpalliklubisse [[Perth SC]] ja 2017–2021 [[Perth Glory]]sse. 2021. aasta märtsis liitus ta Itaalia klubiga [[Parma Calcio 1913|Parma]]. 2022. aasta jaanuaris sõlmis ta klubiga esimese profilepingu.<ref>{{cite web |title=CIRCATI AND AWUA SIGN FIRST PRO DEALS |url=https://parmacalcio1913.com/2022/01/10/circati-and-awua-sign-first-pro-deals/?lang=en |website=[[Parma Calcio 1913]] |date=10 January 2022 |access-date=2026-07-03 |archive-date=2023-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230513053408/https://parmacalcio1913.com/2022/01/10/circati-and-awua-sign-first-pro-deals/?lang=en |url-status=dead }}</ref> Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Itaalia esiliigas 2022. aasta veebruaris. 2024. aastal tõusis ta Parmaga Itaalia esiliigast kõrgliigasse 2022. aastal mängis Circati kaks korda Itaalia kuni 20-aastaste koondises. Aasta hiljem otsustas ta Austraalia koondise kasuks. Austraalia koondises tegi ta debüüdi 17. oktoobril 2023 [[sõprusmäng]]us [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 31. märtsil 2026 mängus [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/alessandro-circati/nationalmannschaft/spieler/867137/verein/3433/plus/0 Alessandro Circati - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 3.7.2026</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Austraalia koondis}} {{JÄRJESTA:Circati, Alessandro}} [[Kategooria:Austraalia jalgpallurid]] [[Kategooria:Parma Calcio 1913 mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] g8e0iffg8f70c4getobpuqfg517vwzv 0 718145 7190203 7186105 2026-07-10T10:02:31Z Mona 355 7190203 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib mäeahelikust Colombias; mäeaheliku kohta Peruus vaata artiklit [[Ida-Kordiljeerid (Peruu)]]; mäeaheliku kohta Bollivias vaata artiklit [[Ida-Kordiljeerid (Boliivia)]].}} [[Pilt:Cordillera Orientale de Colombia.jpg|pisi|Kaart]] '''Ida-Kordiljeerid''' ([[hispaania keel]]es Cordillera Oriental) on Colombia [[Andid]]e idapoolseim ja kõige laiem [[mäeahelik]]. Koos [[Lääne-Kordiljeerid]]e ja [[Kesk-Kordiljeerid (Colombia)|Kesk-Kordiljeeridega]] moodustab see [[Colombia Andid]]e kolm peamist haru. Mäestik ulatub Colombia massiivist riigi edelaosas kirde suunas kuni [[Venezuela]] piirini, kus jaguneb [[Perijá mäestik]]uks ja Venezuela Andidesse kuuluvaks [[Mérida mäestik]]uks. Kõrgeim tipp on [[Ritacuba Blanco]] (5410 m).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cordillera Oriental (Colombia) - Peakbagger.com |url=https://www.peakbagger.com/range.aspx?rid=2112 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.peakbagger.com}}</ref> Ida-Kordiljeerid eraldab [[Magdalena jõgi|Magdalena jõe]] [[valgla]] [[Orinoco]] ja [[Amazonas]]e vesikonnast ning põhjaosas [[Catatumbo]] jõe valglast. Mäestikus paikneb [[Cundiboyacá kiltmaa]], kus asuvad [[Colombia]] pealinn [[Bogotá]] ning linnad [[Tunja]] ja [[Duitama]]. Mäestikku iseloomustab suur maastike mitmekesisus. Madalamatel nõlvadel kasvavad mägimetsad, kõrgemal leiduvad [[pilvemets]]ad ja páramo-kõrgmäestiku rohtlad. Ida-Kordiljeeris asub ka [[Sierra Nevada del Cocuy]], kus paiknevad Colombia suurimad allesjäänud [[liustik]]ud. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Lõuna-Ameerika mäestikud]] 9maddbn2sms8u0y0picdmc826hnrq3e 0 718339 7189942 7188746 2026-07-09T18:45:40Z Raamaturott 56450 7189942 wikitext text/x-wiki [[File:Silo no Compendio de crónicas de reyes.jpg|thumb|Kuningas Silo kujutis miniatuuril kroonikas "Compendio de crónicas de reyes" (1312–1325)]] [[File:Santianes de Pravia - 04.jpg|thumb|Silo asutatud San Juani kirik Santianes de Pravias]] [[File:Silo princeps fecit.JPG|thumb|Kivi Santianes de Pravia kirikus tekstiga kiriku asutaja mälestuseks ''Silo princeps fecit'']] [[File:Tumba Adosinda y Rey Silo - 1.jpg|thumb|Oletatavad Adosinda ja Silo hauad kirikus.]] '''Silo''' (suri [[783]]. aastal) oli [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] kuningas aastatel 774–783 ja kuningas [[Aurelio (Astuuria kuningas)|Aurelio]] järglane troonil. Tema eestvõttel on ehitatud varaseim tänaseni säilinud [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaani]] kirik, [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik]]<ref>[https://www.reysilo.es/en/46/reino-de-asturias.html Rey Silo. Quesos d'Asturias]</ref>. Ta oli Córdoba [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide]] [[emiir]]i [[‘Abd ar-Raḩmān I]] ja [[Karl Suur]]e kaasaegne. == Eluloost == Silo sai kuningaks tänu abielule Adosindaga, kes oli [[Alfonso I (Astuuria)|Alfonso I]] tütar. Ta viis Astuuria kuningriigi pealinna [[Cangas de Onís]]ist [[Pravia vald|Pravia]]sse, mis asus kuningriigi keskusele lähemal.<ref name="historia" /> [[Chronicon Albeldense]] teatel hoidis Silo moslemitega rahu ''ob causam matris'' 'oma ema pärast'. Selle väljendi tähenduse üle on vaieldud: see võib tähendada, et tema ema oli moslem, kel oli mingi seos Umaijaadide emiiri Abd ar-Rahmān I-ga, või et ema oli Abd ar-Rahmāni [[pantvang]] [[Córdoba]]s, ent see võib viidata ka millelegi muule. Et moslemid ei rünnanud Astuuria kuningriiki tema valitsusajal, seda seletatakse asjaoluga, et Silo valitsusaeg langes kokku Karl Suure sekkumisega Hispaania asjadesse aastal 778. Karl Suur ei suutnud [[Zaragoza]] piiramist jätkata ja pidi taanduma läbi [[Roncesvalles]]e, kus ta sai rängalt lüüa. Sellele järgnes Abd ar-Rahmān I sõjakäik [[Ebro]] orgu aastal 781, mille eesmärk oli kätte maksta neile, kes olid suhtunud soosivalt [[Frangi riik|frankide]] sissetungi. Astuuria kuningriigis mässas [[Galicia]] Silo valitsusajal; eelmine ülestõus oli toimunud [[Fruela I]] valitsusajal; kroonikad ei selgita mässu põhjuseid. Mässuliste vägi kohtus Silo vägedega Montecubeiro lahingus tänapäeva [[Lugo provints]]is, kus Silo nad alistas ja mässu vaigistas. Silo valitsusajast pärineb [[Pürenee poolsaar]]e vanim teadaolev [[keskaeg]]ne kirjalik dokument. Kuningas Silo ürik (''Diploma del Rei Don Sílo'') on dateeritud 23. augustisse 775. See on [[Annetamine|annetusleping]] ''pro anima'' 'hinge hüvanguks', milles Silo annab rühmale [[munk|munkadele]] valduse Tabulata külas (tänapäeval [[Trabada]]) Lucises ([[Lugo]]) [[Klooster|kloostri]] asutamiseks.<ref name="historia" /> Troonile asudes viis Silo 774. aastal pealinna Cangas de Onísist üle Praviasse, kus ta ise oli kohalik maaomanikust suurnik. Uuel pealinnal oli strateegiline eelis: iidne Rooma asula Pravia paiknes [[Nalóni jõgi|Nalóni jõe]] orus, Rooma-aegse Asturica Augustasse (tänapäeva [[Astorga]]) viiva tee ääres. Pealegi jäi Cangas de Onís kuningriigi keskmest kaugele pärast seda, kui Silo oli riigi piire Galiciani laiendanud.<ref name="historia" /> Silo suri Pravias aastal 783. aastal. "Primera Crónica General" kirjutab: :''Kuningas Silo valitsusaja kaheksandal aastal, Era Hispanica aastal 817 [783], kuningas Silo suri ja maeti apostel ja evangelist Johannese kirikusse, mis oli ehitatud tema eluajal.'' Silo maeti [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik|San Juani kirikusse]], mille ehitamise ta oli algatanud. Hauakamber San Juan Apóstol y Evangelista kirikus Santianes de Pravias, mida peetakse tema ja Adosinda omaks, on seal säilinud tänaseni.<ref name="historia" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="historia">[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/42439-silo Silo. - Historia Hispanica. Real Academia de la Historia]</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aurelio]] | nimi=[[Astuuria kuningas]] | aeg=774–783 | järgnev=[[Alfonso II]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Astuuria monarhid]] [[Kategooria:Surnud 780. aastatel]] 8b0643owtwl943wguecpq8jlpwh14uf 0 718383 7189939 7189696 2026-07-09T18:40:28Z Raamaturott 56450 7189939 wikitext text/x-wiki [[File:Mauregato no Compendio de crónicas de reyes.jpg|thumb|Mauregato kujutis kroonika kogu "Compendio de crónicas de reyes" miniatuuril (1312–1325)]] '''Mauregato''' oli [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningas]] aastast 783 kuni 788 või 789. Mauregato oli [[Alfonso I]] vallaspoeg, emaks oletatavasti [[maurid|mauri]] orjatar<ref name="historia" />. Ta haaras võimu pärast oma poolõe [[Adosinda]] abikaasa [[Silo (Astuuria kuningas)|Silo]] surma. Aadlikud olid Adosinda mõjutusel valinud kuningaks [[Alfonso II (Astuuria)|Alfonso II]], kuid Mauregato kogus suure poolehoidjate väe ja sundis Alfonso [[Álava]]sse pagendusse.<ref name="historia" /> Mauregato kohta liigub pärimus, et tasuks abi eest, mille mauri valitsejad olid osutanud tema troonile tõusmisel, loovutati mauridele igal aastal sada Astuuria neitsit. See tava lõppes väidetavalt pärast seda, kui [[Ramiro I]] oli maure legendaarses Clavijo lahingus võitnud.<ref>[https://www.fascinatingspain.com/articulo/history-and-legends/tribute-of-the-hundred-maidens-and-the-apostle/20140421165241068594.html Tribute of the hundred maidens and the Apostle. - Fascinating Spain]</ref> Pärast kuut valitsemisaastat suri Mauregato 789. aastal loomulikku surma ning maeti [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik]]usse.<ref name="historia" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="historia">[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/29059-mauregato Mauregato. - Historia Hispánica. - Real Academia de la Historia]</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Alfonso II]] | nimi=[[Astuuria kuningas]] | aeg= 783–788/789 | järgnev=[[Bermudo I]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Astuuria monarhid]] phiyid1hh72rxf50iydl42cqtaby74d 0 718428 7189958 7189542 2026-07-09T19:09:42Z Raamaturott 56450 7189958 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pahkvaablased | värvus = putukad | pilt = Diplolepis-rosae.jpg | pildi_seletus = [[Harilik kibuvitsapahklane|Hariliku kibuvitsapahklase]] tekitatud [[pahk]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Kiletiivalised]] ''Hymenoptera'' | sugukond = [[Pahkvaablased]] ''Cynipidae'' | sugukonna_autor = [[Pierre André Latreille|Latreille]], 1802 | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Pahkvaablased''' ehk '''pahklased''' (''Cynipidae'') on [[kiletiivalised|kiletiivaliste]] seltsi kuuluv putukate sugukond. Sümbioosis taimdega mõjustavad nad taimekudede teisenemist, nii et need moodustavad [[pahk]]asid, milles elavad pahkvaablaste vastsed. Neid on maailmas umbes 80 perekonda ja kokku umbes 1300 liiki. ==Eesti liike== *''Andricus foecundatrix'' – [[käbi-pahklane]] *''Biorhiza pallida'' – [[juurepahklane]] *''Cynips quercusfolii'' – [[tamme-pahkvaablane]] *''Diplolepis rosae'' – [[harilik kibuvitsapahklane]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kiletiivalised]] 08neqz6pkcpj0v4c7nk9cxhk35nkmas 102 718439 7190160 7189767 2026-07-10T07:37:28Z Toimiku Tõlkija 231703 7190160 wikitext text/x-wiki '''Tomatikaste''' ([[Hispaania keel|hispaania keeles]]: ''salsa de tomate;'' [[Itaalia keel|itaalia keeles]]: ''salsa di pomodoro;'' [[Prantsuse keel|prantsuse keeles]]: ''sauce tomate'') võib viidata paljudele erinevatele [[Kaste (kokandus)|kastmetele,]] mille põhikomponent on [[tomat]]. Mõnes riigis tähendab see mõiste roa osana serveeritavat kastet, teistes aga maitseainet. Tomatitel on täidlane maitse, suur veesisaldus ja pehme viljaliha, mis laguneb kergesti ning mille koostis on [[Hautamine|hautamisel]] kastme paksenemiseks täpselt sobiv, ilma et vaja läheks paksendajaid, nagu jahukastet (''roux`''i) või [[maisijahu]] (''masa`''t). Kõik need omadused teevad tomatitest ideaalse [[tooraine]] lihtsate ja maitsvate kastmete valmistamiseks. Tomatikaste on tavaliselt vedelama konsistentsiga kui [[tomatipasta]] ja [[tomatipüree]], kuid mõlemat võidakse kasutada tomatikastme koostisosana. Tomatikastmeid kasutatakse sageli [[liha]]- ja [[Köögivili|köögiviljaroogades]], näiteks hautistes, kuid kõige paremini teatakse neid [[Itaalia]] [[Pasta|pasta-]] ja [[Pitsa|pitsapõhjadena]] või [[Mehhiko]] salsade koostises. == Ajalugu == Arvatakse, et [[Kesk-Ameerika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika]] rahvad kasutasid tomatikastmeid ja nendega sarnaseid füüsalikastmeid [[Mehhiko füüsal|(tomatillokastmeid)]] paljude roogade põhjana juba [[Antiikaeg|antiikajal]]. Suur osa Mehhiko Kolumbuse-eelsest kulinaarsest ajaloost ja muust kultuuriliselt olulisest teabest hävitati aga eurooplaste, peamiselt hispaanlaste vallutuste käigus.<ref name="conquest">{{Cite journal|last=Keen|first=Benjamin|url=https://read.dukeupress.edu/hahr/article/65/4/657/148475/Main-Currents-in-United-States-Writings-on|title=Main Currents in United States Writings on Colonial Spanish America, 1884-1984|journal=Hispanic American Historical Review|volume=65|issue=4|pages=657–682|date=1 November 1985|access-date=27 April 2023|doi=10.1215/00182168-65.4.657|doi-access=free}}</ref> [[Hispaania|Hispaania Kuningriigist]] pärit [[Frantsisklased|frantsiskaani]] munk [[Bernardino de Sahagún]] oli teadaolevalt esimene eurooplane, kes kirjutas tomatikastmest pärast seda, kui oli näinud seda müügil [[Tenochtitlán|Tenochtitláni]] (tänapäeva [[México|Mexico]])<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Keen |eesnimi=Benjamin |kuupäev=1985-11-01 |pealkiri=Main Currents in United States Writings on Colonial Spanish America, 1884-1984 |url=https://doi.org/10.1215/00182168-65.4.657 |ajakiri=Hispanic American Historical Review |aastakäik=65 |üksiknumber=4 |lehekülg=657–682 |doi=10.1215/00182168-65.4.657 |issn=0018-2168}}</ref> turgudel. Esimene Itaalia tomatikastme retsept avaldati nime all "Hispaania tomatikaste"<ref>{{Cite web|last=MacAllen|first=Ian|url=https://www.redsauceamerica.com/blog/spanish-tomato-sauce-by-antonio-latini/|title="Spanish" Tomato Sauce by Antonio Latini|website=Red Sauce America|date=2020-02-12|access-date=2024-07-16}}</ref> itaalia koka [[Antonio Latini]] kaheköitelises teoses "Lo Scalco alla Moderna" ("Moodne majapidaja"), mis ilmus aastatel 1692 ja 1694. Samal ajal hakati tomatikastet kasutama ka [[Prantsusmaa|Lõuna-Prantsuse]] köögis, eriti [[Provence|Provence'is]] ja [[Baskimaa|Baskimaal]]. Provanslased, kes suundusid [[Pariis|Pariisi]], et osaleda 14. juulil 1790 toimunud riiklikul föderatsioonipäeval, nõudsid tomateid kõikjal, kuhu nad läksid.<ref>{{Cite web|url=https://www.naturosante.com/rubriques/conseils/conseil.php?3|title=La tomate|website=www.naturosante.com|access-date=2024-07-16|language=fr}}</ref> Tomatikastme kasutamist koos pastaga mainiti esmakordselt 1790. aastal [[Rooma]] koka Francesco Leonardi itaaliakeelses kokaraamatus "L'Apicio moderno".<ref name="leo">{{Cite book|last=Faccioli|first=Emilio|year=1987|title=L'Arte della cucina in Italia: libri di ricette e trattati sulla civiltà della tavola dal XIV al XIX secolo|publisher=Einaudi|location=Milano|isbn=9788806598808|language=it|oclc=18389061}}</ref> Esimene kirjalik konservtomatite retsept pärineb Lõuna-Prantsusmaalt [[Vaucluse'i departemang|Vaucluse'ist]]; see esineb ühes 1795. aastal eraisiku poolt kirjutatud dokumendis.<ref>{{Cite book|last=Davidson|first=Alan|date=2014|title=Oxford Companion to Food|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-175627-6|language=en|url=https://books.google.com/books?id=ImPJrQEACAAJ}}</ref> == Kuumutamata tomatikastmed == Itaalias on palju pastakastmeid, mille põhikoostisosaks on toored kuumutamata tomatid.<ref>{{Cite book|last=Buonassisi|first=Vincenzo|year=1985|title=Il Nuovo Codice della Pasta|publisher=Rizzoli|location=Milan|isbn=9788817110389|language=IT|trans-title=The New Manual of Pasta}}</ref> Prantsusmaal on kuumutamata tomatikaste [[Alpes-Maritimesi departemang|Alpes-Maritimesi departemangus]] tuntud nime all ''saoussoun''. ''Sauce vierge'' (neitsikaste) on veel üks kuumutamata tomatitest, basiilikust, sidrunimahlast ja oliiviõlist valmistatav Prantsuse kaste, mille lõi ja muutis 1976. aastal oma ''nouvelle cuisin''`i (uue köögi) liikumise<ref>{{Cite web|url=https://food52.com/blog/19893-this-genius-no-cook-french-tomato-magic-should-be-the-sixth-mother-sauce|title=This Genius No-Cook French Tomato Recipe Should Be the Sixth Mother Sauce|website=Food52|date=2019-07-19|access-date=2025-07-27}}</ref> raames populaarseks peakokk Michel Guérard. Kastmel on sarnasusi Mehhiko ''pico de gallo`''ga, mis loodi sellest mitu sajandit varem, mistõttu on mõned toidukriitikud märganud kahe värske tomatiroa sarnasust, sealjuures märgib portaal [[Greedy Gourmet]], et kaste meenutab Mehhiko ''pico de gallo`''t.<ref>{{Cite web|url=https://www.greedygourmet.com/sauce-vierge/|title=Sauce Vierge - An Easy French Mediterranean 'virgin Sauce' Best With Fish|website=Greedy Gourmet|date=2024-06-04|access-date=2025-07-27}}</ref> == Erinevad versioonid == === Mehhiko === [[Fail:GranCocinaMiFonda01.JPG|pisi|Tomatikastmega kaetud täidetud tšillipipar ([[:en:Chile_relleno|''Chile relleno'')]], mida serveeritakse traditsioonilises ''fonda-''tüüpi koduses söögikohas]] Tomatikaste oli [[Mesoameerika]] köögis iidne maitseaine. Esimene inimene, kes kirjutas millestki tomatikastmetaolisest, oli Hispaania [[Frantsisklased|frantsiskaani]] munk [[Bernardino de Sahagún]]; hiljem [[Uus-Hispaania asekuningriik|Uus-Hispaaniasse]] asunud vaimulik pani kirja märkmed valmiskastme kohta, mida pakuti müügiks [[Tenochtitlán|Tenochtitláni]] (tänapäeva Mexico) turgudel. Ta kirjutas (tõlgituna hispaania keelest), Mehhiko tomatikastet valmistati traditsiooniliselt ''molcajete`''s (Mehhiko [[uhmer]]), kus tomatid püreestati. Tomatikastmes valmistatud roogasid nimetatakse ''entomatada`''deks. Samuti kasutatakse tomatikastet vürtsikate kastmete ja ''mole-''kastmete põhjana.<ref>{{Cite web|last=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|url=https://ich.unesco.org/en/RL/traditional-mexican-cuisine-ancestral-ongoing-community-culture-the-michoacan-paradigm-00400|title=Traditional Mexican cuisine - ancestral, ongoing community culture, the Michoacán paradigm|publisher=UNESCO Intangible Cultural Heritage|date=|access-date=10 April 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260410153145/https://ich.unesco.org/en/RL/traditional-mexican-cuisine-ancestral-ongoing-community-culture-the-michoacan-paradigm-00400|archive-date=10 April 2026}}</ref> === Itaalia === [[Fail:Penne_Lisce_Con_Sugo.jpg|pisi|[[Penne]]-pasta tomatikastmega]] [[Itaalia]] köögis mainitakse tomatikastet esimest korda Antonio Latini kokaraamatus "Lo scalco alla moderna " ([[Napoli]], 1692). Latini töötas Napoli hispaanlasest asevalitseja peamajapidajana ja üks tema tomatiretseptidest oli mõeldud "hispaania stiilis" kastmele (Itaalia keeles ''alla spagnola''). Esimene teadaolev tomatikastme kasutamine koos pastaga pärineb 1790. aastal ilmunud Itaalia kokaraamatust „L'Apicio moderno”, mille autoriks on Rooma peakokk Francesco Leonardi.<ref name="leo">{{Cite book|last=Faccioli|first=Emilio|year=1987|title=L'Arte della cucina in Italia: libri di ricette e trattati sulla civiltà della tavola dal XIV al XIX secolo|publisher=Einaudi|location=Milano|isbn=9788806598808|language=it|oclc=18389061}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFFaccioli1987">Faccioli, Emilio (1987). </cite></ref> Tomati-[[Küüslauguküüned|küüslaugu]]<nowiki/>kastet valmistatakse tomatitest kui põhikoostisosast ja seda kasutatakse paljudes erinevates köökides ja roogades. Itaalia köögis tähistab ''alla pizzaiola'' tomati-küüslaugukastet, mida kasutatakse [[Pitsa|pitsal]], pastal ja liharoogadel.<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2009 |pealkiri=Review: <i>Delizia!! The Epic History of the Italians and Their Food</i>, by John Dickie |url=https://doi.org/10.1525/gfc.2009.9.2.100 |ajakiri=Gastronomica |aastakäik=9 |üksiknumber=2 |lehekülg=100–100 |doi=10.1525/gfc.2009.9.2.100 |issn=1529-3262}}</ref> === Prantsusmaa === Tomatikaste on üks viiest klassikalise Prantsuse köögi põhikastmest, mille pani kirja 20. sajandi alguses [[Auguste Escoffier]]. Selle koostises on soolatud seakülg, [[sibul]], [[Loorber|loorberilehed]], [[tüümian]], tomatipüree või värsked tomatid, jahukaste, küüslauk, sool, [[suhkur]] ja [[pipar]].<ref>{{Cite book|last=Escoffier|first=A. (Auguste)|date=1907|title=A guide to modern cookery|publisher=London : W. Heinemann|page=22|url=http://archive.org/details/cu31924000610117|others=Cornell University Library}}</ref> Tomatikastet võib serveerida ka toorelt, sel juhul on selle nimetus ''saoussoun'' (riivitud toores tomat sibula, [[oliiviõli]] ja ürtidega)<ref name="auto">{{Cite web|last=Secretsdethomery|url=http://secretsdethomery.over-blog.com/article-le-saoussoun-sauce-tomate-crue-81121612.html|title=le saoussoun (sauce tomate crue)|website=Thierry et Marie-Françoise|access-date=2024-07-16|language=fr}}</ref> või ''sauce vierge'' (tükeldatud toores tomat oliiviõli, sidruni, küüslaugu ja basiilikuga).<ref name="auto1">{{Cite web|url=https://www.thefrenchcookingacademy.com/recipes/classic-sauce-vierge|title=SAUCE VIERGE|website=French Cooking Academy|access-date=2024-07-16|language=en-AU}}</ref> === Austraalia, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik === Tomatikaste on populaarne tööstuslikult toodetav lauakaste, mis sarnaneb [[Ketšup|tomatiketšupiga]] ja mida lisatakse tavaliselt sellistele toitudele nagu [[Lihapirukas|lihapirukad]], [[Vorst|vorstid]] ning [[paneeritud kala]] ja [[friikartulid]] (''fish and chips'').<ref>{{Cite web|url=http://www.australianbeers.com/culture/tucker.htm|title=Tucker|publisher=Australianbeers.com|access-date=2010-11-17}}</ref> Inglastelt ja eurooplastelt üle võetud eelistuste tõttu kaldub tomatikaste olema pigem hapukam, samal ajal kui ameeriklased eelistavad magusamaid maitseid, seetõttu on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] ketšup magusam ja paksem.<ref>{{Cite web|last=admin|url=https://www.steric.com.au/the-difference-between-tomato-ketchup-and-tomato-sauce/|title=The difference between tomato ketchup and tomato sauce|website=Steric|date=2022-01-06|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}</ref> Heinzi andmetel sisaldab ketšup rohkem tomateid,<ref>{{Cite news|last=Kaul|first=Rosheen|url=https://www.theguardian.com/food/2021/oct/28/australian-supermarket-tomato-sauces-tasted-and-rated-and-how-to-cook-with-them|title=Australian supermarket tomato sauces tasted and rated – and how to cook with them|work=The Guardian|date=2021-10-27|access-date=2025-09-10|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> näiteks Austraalia turu ''Heinz Tomato Ketchup''`i etiketile on märgitud, et see sisaldab 162 g tomateid 100 ml kohta, mis võrdub 77% tomatikontsentraadiga,<ref>{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/169592/heinz-ketchup-tomato-sauce|title=Heinz Ketchup Tomato Sauce 1L|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}</ref> samas kui teiste tomatikastmebrändide tomatisisaldus (pastas või pürees) jääb vahemikku 75–85%.<ref>{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/99633/masterfoods-tomato-sauce|title=MasterFoods Tomato Sauce 500mL|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/306969/fountain-tomato-sauce-squeeze|title=Fountain Tomato Sauce 500mL|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/207915/rosella-tomato-sauce-squeezie|title=Rosella Tomato Sauce Squeezie 500mL|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/742407/ozesauce-tomato-sauce|title=Ozesauce Tomato Sauce 500mL|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}</ref> Pastaga serveeritavaid tomatikastmeid nimetatakse tavaliselt pastakastmeks<ref>{{Cite news|url=http://nla.gov.au/nla.news-article126952894|title=Experiment, until the sauce suits you|work=Canberra Times|date=1992-11-01|access-date=2023-07-26}}</ref> ja kurnatud kuumutamata tomatipüreed kutsutakse ''passata''`ks.<ref>{{Cite web|last=Lawler-Cass|first=Tyra|url=https://www.bestrecipes.com.au/articles/passata/knrclf49|title=What is passata|website=Australia's best recipes|access-date=10 Sep 2025}}</ref> === Ühendkuningriik === Inglise keele sõnaraamat "Collins English Dictionary" märgib, et briti inglise keeles on see sõna tomatiketšupi sünonüüm. === Kanada ja Ameerika Ühendriigid === [[Fail:Salsa_ferment_ingredients.jpg|pisi|Kastmes võib kasutada ka selliseid koostisosi nagu maguspipar (paprika) ja koriander]] [[Fail:Pasta_sauce_ingredients.jpg|pisi|Koostisosad, mis lisatakse kastmele ilma pruunistamata]] [[Kanada|Kanadas]] ja USA-s müüakse tomatikastet tavaliselt purgis või konserveeritud kujul, selle koostis on minimaalne ja reeglina seda ilma lisandita ei kasutata. Sarnase koostisega on tomatipüree ja tomatipasta, kuid pastal on paksem konsistents. USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) kehtestas juba 1939. aastal tomatipüree ja -pasta tomati sisalduse standardid ning ajalooliselt ei tohtinud need sisaldada muid maitseaineid peale soola; viimastel aastakümnetel on aga tavaliseks muutunud ka basiiliku või muude traditsiooniliste Itaalia ürtidega variandid. Tomatikastme koostis ja omadused ei ole standardiseeritud.<ref>{{Cite web|url=http://contadina.com/tips-advice/faq.aspx|title=Contadina – Tips & Advice – Contadina FAQs|publisher=Contadina.com|access-date=2010-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20101121040034/http://contadina.com/tips-advice/faq.aspx|archive-date=2010-11-21}}</ref> ==== Paksendatud tomatikaste ==== ''Tomato gravy'' on algselt Itaalia-Ameerika termin tomatikastme kohta, mida keedetakse koos lihaga, sealjuures on ''gravy'' ameerikapärane kuju sõnast [[Raguu|''ragù'']].<ref>{{Cite book|last=MacAllen|first=Ian|date=2022|title=Red Sauce: How Italian Food Became American|publisher=Rowman & Littlefield|isbn=9781538162354|page=76}}</ref> Paksendatud tomatikastet seostati alates 19. sajandist Itaalia-Ameerika kodudes pühapäevase õhtusöögiga ja seda kutsuti ka pühapäevaseks kastmeks (''Sunday gravy''). Kuigi roog koosnes algselt pigem lihast kui tomatitest, kujunes paksendatud kastmest peagi tomatikaste, milles lihatükke sageli polnudki, kuid mis sisaldas loomset rasva.<ref>{{Cite book|last=Tebben|first=Maryann|date=2014|title=Sauces: A Global History|publisher=Reaktion Books|isbn=9781780234137|pages=93–94}}</ref> === India === Mõnel India karril on tomatipõhine kaste, eriti just paljudel taimetoitudel.<ref>{{Cite web|last=Sengupta|first=Sushmita|url=https://food.ndtv.com/food-drinks/heres-why-desi-tamatar-or-indian-tomatoes-are-better-suited-for-curries-1879180|title=Here's Why Desi Tamatar or Indian Tomatoes Are Better Suited For Curries|publisher=NDTV|website=Food.NDTV.com|access-date=5 October 2022}}</ref> == Vaata ka == {{Portaal|Food}} * Tomatiroogade nimekiri == Viited == {{Viited|2|allikad=<ref name="Anderson 2001 p. 154">{{cite book | last=Anderson | first=B. | title=The Foods of Italy: The Quality of Life | publisher=Italian Trade Commission | series=Naturalmente Italiano | year=2001 | url=https://books.google.com/books?id=c9d0AvIQiOcC&pg=PA154 | access-date=July 29, 2017 | page=154}}</ref>}} == Välislingid == <templatestyles src="Module:Side box/styles.css"></templatestyles>{{Commonsi kategooria}} * [[gutenberg:930|''Koka dekameron: maitseuuring, mis sisaldab üle kahesaja Itaalia roogade retsepti'']] Project Gutenbergist . See pärineb "vanast" allikast ja peegeldab 20. sajandi vahetuse kokanduskunsti. * [http://gianni.tv/sunday-gravy/ Klassikaline, autentne Itaalia "pühapäevane kaste"] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] ekvpitne3y934e6gvc0awkuym9pea3w 7190163 7190160 2026-07-10T07:48:11Z Toimiku Tõlkija 231703 7190163 wikitext text/x-wiki '''Tomatikaste''' ([[Hispaania keel|hispaania keeles]]: ''salsa de tomate;'' [[Itaalia keel|itaalia keeles]]: ''salsa di pomodoro;'' [[Prantsuse keel|prantsuse keeles]]: ''sauce tomate'') võib viidata paljudele erinevatele [[Kaste (kokandus)|kastmetele,]] mille põhikomponent on [[tomat]]. Mõnes riigis tähendab see mõiste roa osana serveeritavat kastet, teistes aga maitseainet. Tomatitel on täidlane maitse, suur veesisaldus ja pehme viljaliha, mis laguneb kergesti ning mille koostis on [[Hautamine|hautamisel]] kastme paksenemiseks täpselt sobiv, ilma et vaja läheks paksendajaid, nagu jahukastet (''roux`''i) või [[maisijahu]] (''masa`''t). Kõik need omadused teevad tomatitest ideaalse [[tooraine]] lihtsate ja maitsvate kastmete valmistamiseks. Tomatikaste on tavaliselt vedelama konsistentsiga kui [[tomatipasta]] ja [[tomatipüree]], kuid mõlemat võidakse kasutada tomatikastme koostisosana. Tomatikastmeid kasutatakse sageli [[liha]]- ja [[Köögivili|köögiviljaroogades]], näiteks hautistes, kuid kõige paremini teatakse neid [[Itaalia]] [[Pasta|pasta-]] ja [[Pitsa|pitsapõhjadena]] või [[Mehhiko]] salsade koostises. == Ajalugu == Arvatakse, et [[Kesk-Ameerika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika]] rahvad kasutasid tomatikastmeid ja nendega sarnaseid füüsalikastmeid [[Mehhiko füüsal|(tomatillokastmeid)]] paljude roogade põhjana juba [[Antiikaeg|antiikajal]]. Suur osa Mehhiko Kolumbuse-eelsest kulinaarsest ajaloost ja muust kultuuriliselt olulisest teabest hävitati aga eurooplaste, peamiselt hispaanlaste vallutuste käigus.<ref name="conquest">{{Cite journal|last=Keen|first=Benjamin|url=https://read.dukeupress.edu/hahr/article/65/4/657/148475/Main-Currents-in-United-States-Writings-on|title=Main Currents in United States Writings on Colonial Spanish America, 1884-1984|journal=Hispanic American Historical Review|volume=65|issue=4|pages=657–682|date=1 November 1985|access-date=27 April 2023|doi=10.1215/00182168-65.4.657|doi-access=free}}</ref> [[Hispaania|Hispaania Kuningriigist]] pärit [[Frantsisklased|frantsiskaani]] munk [[Bernardino de Sahagún]] oli teadaolevalt esimene eurooplane, kes kirjutas tomatikastmest pärast seda, kui oli näinud seda müügil [[Tenochtitlán|Tenochtitláni]] (tänapäeva [[México|Mexico]])<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Keen |eesnimi=Benjamin |kuupäev=1985-11-01 |pealkiri=Main Currents in United States Writings on Colonial Spanish America, 1884-1984 |url=https://doi.org/10.1215/00182168-65.4.657 |ajakiri=Hispanic American Historical Review |aastakäik=65 |üksiknumber=4 |lehekülg=657–682 |doi=10.1215/00182168-65.4.657 |issn=0018-2168}}</ref> turgudel. Esimene Itaalia tomatikastme retsept avaldati nime all "Hispaania tomatikaste"<ref>{{Cite web|last=MacAllen|first=Ian|url=https://www.redsauceamerica.com/blog/spanish-tomato-sauce-by-antonio-latini/|title="Spanish" Tomato Sauce by Antonio Latini|website=Red Sauce America|date=2020-02-12|access-date=2024-07-16}}</ref> itaalia koka [[Antonio Latini]] kaheköitelises teoses "Lo Scalco alla Moderna" ("Moodne majapidaja"), mis ilmus aastatel 1692 ja 1694. Samal ajal hakati tomatikastet kasutama ka [[Prantsusmaa|Lõuna-Prantsuse]] köögis, eriti [[Provence|Provence'is]] ja [[Baskimaa|Baskimaal]]. Provanslased, kes suundusid [[Pariis|Pariisi]], et osaleda 14. juulil 1790 toimunud riiklikul föderatsioonipäeval, nõudsid tomateid kõikjal, kuhu nad läksid.<ref>{{Cite web|url=https://www.naturosante.com/rubriques/conseils/conseil.php?3|title=La tomate|website=www.naturosante.com|access-date=2024-07-16|language=fr}}</ref> Tomatikastme kasutamist koos pastaga mainiti esmakordselt 1790. aastal [[Rooma]] koka Francesco Leonardi itaaliakeelses kokaraamatus "L'Apicio moderno".<ref name="leo">{{Cite book|last=Faccioli|first=Emilio|year=1987|title=L'Arte della cucina in Italia: libri di ricette e trattati sulla civiltà della tavola dal XIV al XIX secolo|publisher=Einaudi|location=Milano|isbn=9788806598808|language=it|oclc=18389061}}</ref> Esimene kirjalik konservtomatite retsept pärineb Lõuna-Prantsusmaalt [[Vaucluse'i departemang|Vaucluse'ist]]; see esineb ühes 1795. aastal eraisiku poolt kirjutatud dokumendis.<ref>{{Cite book|last=Davidson|first=Alan|date=2014|title=Oxford Companion to Food|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-175627-6|language=en|url=https://books.google.com/books?id=ImPJrQEACAAJ}}</ref> == Kuumutamata tomatikastmed == Itaalias on palju pastakastmeid, mille põhikoostisosaks on toored kuumutamata tomatid.<ref>{{Cite book|last=Buonassisi|first=Vincenzo|year=1985|title=Il Nuovo Codice della Pasta|publisher=Rizzoli|location=Milan|isbn=9788817110389|language=IT|trans-title=The New Manual of Pasta}}</ref> Prantsusmaal on kuumutamata tomatikaste [[Alpes-Maritimesi departemang|Alpes-Maritimesi departemangus]] tuntud nime all ''saoussoun''. ''Sauce vierge'' (neitsikaste) on veel üks kuumutamata tomatitest, basiilikust, sidrunimahlast ja oliiviõlist valmistatav Prantsuse kaste, mille lõi ja muutis 1976. aastal oma ''nouvelle cuisin''`i (uue köögi) liikumise<ref>{{Cite web|url=https://food52.com/blog/19893-this-genius-no-cook-french-tomato-magic-should-be-the-sixth-mother-sauce|title=This Genius No-Cook French Tomato Recipe Should Be the Sixth Mother Sauce|website=Food52|date=2019-07-19|access-date=2025-07-27}}</ref> raames populaarseks peakokk Michel Guérard. Kastmel on sarnasusi Mehhiko ''pico de gallo`''ga, mis loodi sellest mitu sajandit varem, mistõttu on mõned toidukriitikud märganud kahe värske tomatiroa sarnasust, sealjuures märgib portaal [[Greedy Gourmet]], et kaste meenutab Mehhiko ''pico de gallo`''t.<ref>{{Cite web|url=https://www.greedygourmet.com/sauce-vierge/|title=Sauce Vierge - An Easy French Mediterranean 'virgin Sauce' Best With Fish|website=Greedy Gourmet|date=2024-06-04|access-date=2025-07-27}}</ref> == Erinevad versioonid == === Mehhiko === [[Fail:GranCocinaMiFonda01.JPG|pisi|Tomatikastmega kaetud täidetud tšillipipar ([[:en:Chile_relleno|''Chile relleno'')]], mida serveeritakse traditsioonilises ''fonda-''tüüpi koduses söögikohas]] Tomatikaste oli [[Mesoameerika]] köögis iidne maitseaine. Esimene inimene, kes kirjutas millestki tomatikastmetaolisest, oli Hispaania [[Frantsisklased|frantsiskaani]] munk [[Bernardino de Sahagún]]; hiljem [[Uus-Hispaania asekuningriik|Uus-Hispaaniasse]] asunud vaimulik pani kirja märkmed valmiskastme kohta, mida pakuti müügiks [[Tenochtitlán|Tenochtitláni]] (tänapäeva Mexico) turgudel. Ta kirjutas (tõlgituna hispaania keelest), Mehhiko tomatikastet valmistati traditsiooniliselt ''molcajete`''s (Mehhiko [[uhmer]]), kus tomatid püreestati. Tomatikastmes valmistatud roogasid nimetatakse ''entomatada`''deks. Samuti kasutatakse tomatikastet vürtsikate kastmete ja ''mole-''kastmete põhjana.<ref>{{Cite web|last=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|url=https://ich.unesco.org/en/RL/traditional-mexican-cuisine-ancestral-ongoing-community-culture-the-michoacan-paradigm-00400|title=Traditional Mexican cuisine - ancestral, ongoing community culture, the Michoacán paradigm|publisher=UNESCO Intangible Cultural Heritage|date=|access-date=10 April 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260410153145/https://ich.unesco.org/en/RL/traditional-mexican-cuisine-ancestral-ongoing-community-culture-the-michoacan-paradigm-00400|archive-date=10 April 2026}}</ref> === Itaalia === [[Fail:Penne_Lisce_Con_Sugo.jpg|pisi|[[Penne]]-pasta tomatikastmega]] [[Itaalia]] köögis mainitakse tomatikastet esimest korda Antonio Latini kokaraamatus "Lo scalco alla moderna " ([[Napoli]], 1692). Latini töötas Napoli hispaanlasest asevalitseja peamajapidajana ja üks tema tomatiretseptidest oli mõeldud "hispaania stiilis" kastmele (Itaalia keeles ''alla spagnola''). Esimene teadaolev tomatikastme kasutamine koos pastaga pärineb 1790. aastal ilmunud Itaalia kokaraamatust „L'Apicio moderno”, mille autoriks on Rooma peakokk Francesco Leonardi.<ref name="leo">{{Cite book|last=Faccioli|first=Emilio|year=1987|title=L'Arte della cucina in Italia: libri di ricette e trattati sulla civiltà della tavola dal XIV al XIX secolo|publisher=Einaudi|location=Milano|isbn=9788806598808|language=it|oclc=18389061}}<cite class="citation book cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFFaccioli1987">Faccioli, Emilio (1987). </cite></ref> Tomati-[[Küüslauguküüned|küüslaugu]]<nowiki/>kastet valmistatakse tomatitest kui põhikoostisosast ja seda kasutatakse paljudes erinevates köökides ja roogades. Itaalia köögis tähistab ''alla pizzaiola'' tomati-küüslaugukastet, mida kasutatakse [[Pitsa|pitsal]], pastal ja liharoogadel.<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2009 |pealkiri=Review: <i>Delizia!! The Epic History of the Italians and Their Food</i>, by John Dickie |url=https://doi.org/10.1525/gfc.2009.9.2.100 |ajakiri=Gastronomica |aastakäik=9 |üksiknumber=2 |lehekülg=100–100 |doi=10.1525/gfc.2009.9.2.100 |issn=1529-3262}}</ref> === Prantsusmaa === Tomatikaste on üks viiest klassikalise Prantsuse köögi põhikastmest, mille pani kirja 20. sajandi alguses [[Auguste Escoffier]]. Selle koostises on soolatud seakülg, [[sibul]], [[Loorber|loorberilehed]], [[tüümian]], tomatipüree või värsked tomatid, jahukaste, küüslauk, sool, [[suhkur]] ja [[pipar]].<ref>{{Cite book|last=Escoffier|first=A. (Auguste)|date=1907|title=A guide to modern cookery|publisher=London : W. Heinemann|page=22|url=http://archive.org/details/cu31924000610117|others=Cornell University Library}}</ref> Tomatikastet võib serveerida ka toorelt, sel juhul on selle nimetus ''saoussoun'' (riivitud toores tomat sibula, [[oliiviõli]] ja ürtidega)<ref name="auto">{{Cite web|last=Secretsdethomery|url=http://secretsdethomery.over-blog.com/article-le-saoussoun-sauce-tomate-crue-81121612.html|title=le saoussoun (sauce tomate crue)|website=Thierry et Marie-Françoise|access-date=2024-07-16|language=fr}}</ref> või ''sauce vierge'' (tükeldatud toores tomat oliiviõli, sidruni, küüslaugu ja basiilikuga).<ref name="auto1">{{Cite web|url=https://www.thefrenchcookingacademy.com/recipes/classic-sauce-vierge|title=SAUCE VIERGE|website=French Cooking Academy|access-date=2024-07-16|language=en-AU}}</ref> === Austraalia, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik === Tomatikaste on populaarne tööstuslikult toodetav lauakaste, mis sarnaneb [[Ketšup|tomatiketšupiga]] ja mida lisatakse tavaliselt sellistele toitudele nagu [[Lihapirukas|lihapirukad]], [[Vorst|vorstid]] ning [[paneeritud kala]] ja [[friikartulid]] (''fish and chips'').<ref>{{Cite web|url=http://www.australianbeers.com/culture/tucker.htm|title=Tucker|publisher=Australianbeers.com|access-date=2010-11-17}}</ref> Inglastelt ja eurooplastelt üle võetud eelistuste tõttu kaldub tomatikaste olema pigem hapukam, samal ajal kui ameeriklased eelistavad magusamaid maitseid, seetõttu on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] ketšup magusam ja paksem.<ref>{{Cite web|last=admin|url=https://www.steric.com.au/the-difference-between-tomato-ketchup-and-tomato-sauce/|title=The difference between tomato ketchup and tomato sauce|website=Steric|date=2022-01-06|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}</ref> Heinzi andmetel sisaldab ketšup rohkem tomateid,<ref>{{Cite news|last=Kaul|first=Rosheen|url=https://www.theguardian.com/food/2021/oct/28/australian-supermarket-tomato-sauces-tasted-and-rated-and-how-to-cook-with-them|title=Australian supermarket tomato sauces tasted and rated – and how to cook with them|work=The Guardian|date=2021-10-27|access-date=2025-09-10|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> näiteks Austraalia turu ''Heinz Tomato Ketchup''`i etiketile on märgitud, et see sisaldab 162 g tomateid 100 ml kohta, mis võrdub 77% tomatikontsentraadiga,<ref>{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/169592/heinz-ketchup-tomato-sauce|title=Heinz Ketchup Tomato Sauce 1L|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}</ref> samas kui teiste tomatikastmebrändide tomatisisaldus (pastas või pürees) jääb vahemikku 75–85%.<ref>{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/99633/masterfoods-tomato-sauce|title=MasterFoods Tomato Sauce 500mL|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/306969/fountain-tomato-sauce-squeeze|title=Fountain Tomato Sauce 500mL|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/207915/rosella-tomato-sauce-squeezie|title=Rosella Tomato Sauce Squeezie 500mL|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/742407/ozesauce-tomato-sauce|title=Ozesauce Tomato Sauce 500mL|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}</ref> Pastaga serveeritavaid tomatikastmeid nimetatakse tavaliselt pastakastmeks<ref>{{Cite news|url=http://nla.gov.au/nla.news-article126952894|title=Experiment, until the sauce suits you|work=Canberra Times|date=1992-11-01|access-date=2023-07-26}}</ref> ja kurnatud kuumutamata tomatipüreed kutsutakse ''passata''`ks.<ref>{{Cite web|last=Lawler-Cass|first=Tyra|url=https://www.bestrecipes.com.au/articles/passata/knrclf49|title=What is passata|website=Australia's best recipes|access-date=10 Sep 2025}}</ref> === Ühendkuningriik === Inglise keele sõnaraamat "Collins English Dictionary" märgib, et briti inglise keeles on see sõna tomatiketšupi sünonüüm. === Kanada ja Ameerika Ühendriigid === [[Fail:Salsa_ferment_ingredients.jpg|pisi|Kastmes võib kasutada ka selliseid koostisosi nagu maguspipar (paprika) ja koriander]] [[Fail:Pasta_sauce_ingredients.jpg|pisi|Koostisosad, mis lisatakse kastmele ilma pruunistamata]] [[Kanada|Kanadas]] ja USA-s müüakse tomatikastet tavaliselt purgis või konserveeritud kujul, selle koostis on minimaalne ja reeglina seda ilma lisandita ei kasutata. Sarnase koostisega on tomatipüree ja tomatipasta, kuid pastal on paksem konsistents. USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) kehtestas juba 1939. aastal tomatipüree ja -pasta tomati sisalduse standardid ning ajalooliselt ei tohtinud need sisaldada muid maitseaineid peale soola; viimastel aastakümnetel on aga tavaliseks muutunud ka basiiliku või muude traditsiooniliste Itaalia ürtidega variandid. Tomatikastme koostis ja omadused ei ole standardiseeritud.<ref>{{Cite web|url=http://contadina.com/tips-advice/faq.aspx|title=Contadina – Tips & Advice – Contadina FAQs|publisher=Contadina.com|access-date=2010-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20101121040034/http://contadina.com/tips-advice/faq.aspx|archive-date=2010-11-21}}</ref> ==== Paksendatud tomatikaste ==== ''Tomato gravy'' on algselt Itaalia-Ameerika termin tomatikastme kohta, mida keedetakse koos lihaga, sealjuures on ''gravy'' ameerikapärane kuju sõnast [[Raguu|''ragù'']].<ref>{{Cite book|last=MacAllen|first=Ian|date=2022|title=Red Sauce: How Italian Food Became American|publisher=Rowman & Littlefield|isbn=9781538162354|page=76}}</ref> Paksendatud tomatikastet seostati alates 19. sajandist Itaalia-Ameerika kodudes pühapäevase õhtusöögiga ja seda kutsuti ka pühapäevaseks kastmeks (''Sunday gravy''). Kuigi roog koosnes algselt pigem lihast kui tomatitest, kujunes paksendatud kastmest peagi tomatikaste, milles lihatükke sageli polnudki, kuid mis sisaldas loomset rasva.<ref>{{Cite book|last=Tebben|first=Maryann|date=2014|title=Sauces: A Global History|publisher=Reaktion Books|isbn=9781780234137|pages=93–94}}</ref> === India === Mõnel India karril on tomatipõhine kaste, eriti just paljudel taimetoitudel.<ref>{{Cite web|last=Sengupta|first=Sushmita|url=https://food.ndtv.com/food-drinks/heres-why-desi-tamatar-or-indian-tomatoes-are-better-suited-for-curries-1879180|title=Here's Why Desi Tamatar or Indian Tomatoes Are Better Suited For Curries|publisher=NDTV|website=Food.NDTV.com|access-date=5 October 2022}}</ref> == Vaata ka == {{Portaal|Food}} * Tomatiroogade nimekiri == Viited == {{Viited|2|allikad=<ref name="Anderson 2001 p. 154">{{cite book | last=Anderson | first=B. | title=The Foods of Italy: The Quality of Life | publisher=Italian Trade Commission | series=Naturalmente Italiano | year=2001 | url=https://books.google.com/books?id=c9d0AvIQiOcC&pg=PA154 | access-date=July 29, 2017 | page=154}}</ref>}} == Välislingid == <templatestyles src="Module:Side box/styles.css"></templatestyles>{{Commonsi kategooria}} * [[gutenberg:930|''Koka dekameron: maitseuuring, mis sisaldab üle kahesaja Itaalia roogade retsepti'']] Project Gutenbergist . See pärineb "vanast" allikast ja peegeldab 20. sajandi vahetuse kokanduskunsti. * [http://gianni.tv/sunday-gravy/ Klassikaline, autentne Itaalia "pühapäevane kaste"] [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Kastmed]] 1g3apa2tvhnb59jzpo3l8lslthzpq63 0 718442 7189786 2026-07-09T12:42:47Z Kasparkelk 204517 Ümbersuunamine lehele [[Valentino Rossi#VR46 Riders Academy]] 7189786 wikitext text/x-wiki #suuna [[Valentino Rossi#VR46 Riders Academy]] h9g3j9vbdiubbihrizm1covzbmvy9w3 0 718443 7189821 2026-07-09T14:03:09Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Mängukonsool|nimi=Steam Machine|logo=[[Pilt:Steam Machine colored logo.svg|256px|center]]|pilt=[[Pilt:Steam machine front.jpg|256px|center]]|pildi_kirjeldus=Steam Machine|tootja=[[Valve Corporation|Valve]]|tüüp=Mänguarvuti|saadaval=29. juunist 2026|eelkäija=[[Steam Machine|Steam Machine (2015)]]|heli=[[HDMI]], [[DisplayPort]]|kontrollerid=[[Steam Controller]]|CPU=modifitseeritud [[AMD Zen 4]]}} '''Steam Machine''' on [[Valve Corporation|Valve]]'i väike Mängukons...' 7189821 wikitext text/x-wiki {{Mängukonsool|nimi=Steam Machine|logo=[[Pilt:Steam Machine colored logo.svg|256px|center]]|pilt=[[Pilt:Steam machine front.jpg|256px|center]]|pildi_kirjeldus=Steam Machine|tootja=[[Valve Corporation|Valve]]|tüüp=Mänguarvuti|saadaval=29. juunist 2026|eelkäija=[[Steam Machine|Steam Machine (2015)]]|heli=[[HDMI]], [[DisplayPort]]|kontrollerid=[[Steam Controller]]|CPU=modifitseeritud [[AMD Zen 4]]}} '''Steam Machine''' on [[Valve Corporation|Valve]]'i väike [[Mängukonsool|mängukonsoolilaadne]] mänguarvuti, mis kasutab [[SteamOS]]-i. Selle eesmärk on tuua mängukonsoolilaadset elamust. Erinevalt originaalsest [[Steam Machine]]'st, toodab uut Steam Machine'i Valve ise, kuid tarbijad võivad oma ekvivalenti ehitada, kasutades SteamOS-i. Steam Machine avaldati 12. novembril 2025 ning läks müügile 29. juunil 2026. == Välislingid == * [https://store.steampowered.com/sale/steammachine Ametlik veebileht] 29o0ndhfqma4xvhtpgqa7sf15ifsnmn 7189999 7189821 2026-07-09T20:54:27Z Kruusamägi 1530 7189999 wikitext text/x-wiki {{Mängukonsool|nimi=Steam Machine|logo=[[Pilt:Steam Machine colored logo.svg|256px|center]]|pilt=[[Pilt:Steam machine front.jpg|256px|center]]|pildi_kirjeldus=Steam Machine|tootja=[[Valve Corporation|Valve]]|tüüp=Mänguarvuti|saadaval=29. juunist 2026|eelkäija=[[Steam Machine|Steam Machine (2015)]]|heli=[[HDMI]], [[DisplayPort]]|kontrollerid=[[Steam Controller]]|CPU=modifitseeritud [[AMD Zen 4]]}} '''Steam Machine''' on [[Valve Corporation|Valve]]'i väike [[Mängukonsool|mängukonsoolilaadne]] mänguarvuti, mis kasutab [[SteamOS]]-i. Selle eesmärk on luua mängukonsoolilaadset elamust. Erinevalt originaalsest [[Steam Machine]]'st, toodab uut Steam Machine'i Valve ise, kuid tarbijad võivad ehitada oma ekvivalenti, kasutades SteamOS-i. Steam Machine avaldati 12. novembril 2025 ning see pandi müüki 29. juunil 2026. == Välislingid == * [https://store.steampowered.com/sale/steammachine Ametlik veebileht] [[Kategooria:Mängukonsoolid]] pxko3n6rp4ls8eo4eqs353ijy6uc9hm 1 718444 7189826 2026-07-09T14:07:57Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''olles seotud koguteose "Eesti NSV floora" illustratsioonidega'' – mida see tähendab, et "oli seotud illustratsioonidega"? ~~~~' 7189826 wikitext text/x-wiki ''olles seotud koguteose "Eesti NSV floora" illustratsioonidega'' – mida see tähendab, et "oli seotud illustratsioonidega"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:07 (EEST) 2g2i2xqdo9tr1fqokftpddzw8ml7qif 0 718445 7189853 2026-07-09T15:06:50Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Dimitris Papadakis''' ([[kreeka keel]]es: ''Δημήτρης Παπαδάκης''; sündinud [[22. august]]il [[1966]] [[Famagusta]]s) on [[Küpros]]e poliitik ja majandusteadlane, partei aktivist ning aastatel 2014–2024 [Euroopa Parlament[Euroopa Parlamendi]] liige. Elulugu Ta sündis aastal [[1966]] [[Famagusta]]s, kuid pärast [[Türgi sissetung Küprosele|Türgi sissetungi Küprosele]] kolis tema perekond [[Limassol]]i. Ta õppis [[Ateena Majandusülikool]]is, tö...' 7189853 wikitext text/x-wiki '''Dimitris Papadakis''' ([[kreeka keel]]es: ''Δημήτρης Παπαδάκης''; sündinud [[22. august]]il [[1966]] [[Famagusta]]s) on [[Küpros]]e poliitik ja majandusteadlane, partei aktivist ning aastatel 2014–2024 [Euroopa Parlament[Euroopa Parlamendi]] liige. Elulugu Ta sündis aastal [[1966]] [[Famagusta]]s, kuid pärast [[Türgi sissetung Küprosele|Türgi sissetungi Küprosele]] kolis tema perekond [[Limassol]]i. Ta õppis [[Ateena Majandusülikool]]is, töötades üliõpilasorganisatsioonides juhtivatel kohtadel. Pärast Küprosele naasmist osales ta poliitikas Sotsiaaldemokraatia Liikumise (EDEK) raames, olles sotsialistliku noorteorganisatsiooni esimees. Hiljem liitus ta partei keskkomitee ja poliitbürooga, saades partei pressiesindajaks ja keskkomitee sekretäriks. 2014. aasta valimistel sai oma parteid esindav Dimitris Papadakis Euroopa Parlamendi liikme mandaadi 8. ametiajaks. 2019. aastal kandideeris ta edukalt tagasivalimisele. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/124692/DEMETRIS_PAPADAKIS/history/9 Dimitris Papadakis Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Papadakis, Dimitris}} [[Kategooria:Küprose poliitikud]] [[Kategooria:Küproselt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 5f2s31bf3sat2hidiydgla28oe3a58w 7189877 7189853 2026-07-09T15:43:48Z Mona 355 7189877 wikitext text/x-wiki '''Dimitris Papadakis''' ([[kreeka keel]]es: ''Δημήτρης Παπαδάκης''; sündinud [[22. august]]il [[1966]] [[Famagusta]]s) on [[Küpros]]e poliitik ja majandusteadlane, partei aktivist ning aastatel 2014–2024 [[Euroopa Parlament[Euroopa Parlamendi]] liige. Elulugu Ta sündis aastal [[1966]] [[Famagusta]]s, kuid pärast [[Türgi sissetung Küprosele|Türgi sissetungi Küprosele]] kolis tema perekond [[Limassol]]i. Ta õppis [[Ateena Majandusülikool]]is, töötades üliõpilasorganisatsioonides juhtivatel kohtadel. Pärast Küprosele naasmist osales ta poliitikas Sotsiaaldemokraatia Liikumise (EDEK) raames, olles sotsialistliku noorteorganisatsiooni esimees. Hiljem liitus ta partei keskkomitee ja poliitbürooga, saades partei pressiesindajaks ja keskkomitee sekretäriks. 2014. aasta valimistel sai oma parteid esindav Dimitris Papadakis Euroopa Parlamendi liikme mandaadi 8. ametiajaks. 2019. aastal kandideeris ta edukalt tagasivalimisele. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/124692/DEMETRIS_PAPADAKIS/history/9 Dimitris Papadakis Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Papadakis, Dimitris}} [[Kategooria:Küprose poliitikud]] [[Kategooria:Küproselt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] s9b9km7jx0r0u30ad9j0ij0p3ldtbje 7189878 7189877 2026-07-09T15:44:07Z Mona 355 7189878 wikitext text/x-wiki '''Dimitris Papadakis''' ([[kreeka keel]]es: ''Δημήτρης Παπαδάκης''; sündinud [[22. august]]il [[1966]] [[Famagusta]]s) on [[Küpros]]e poliitik ja majandusteadlane, partei aktivist ning aastatel 2014–2024 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Elulugu Ta sündis aastal [[1966]] [[Famagusta]]s, kuid pärast [[Türgi sissetung Küprosele|Türgi sissetungi Küprosele]] kolis tema perekond [[Limassol]]i. Ta õppis [[Ateena Majandusülikool]]is, töötades üliõpilasorganisatsioonides juhtivatel kohtadel. Pärast Küprosele naasmist osales ta poliitikas Sotsiaaldemokraatia Liikumise (EDEK) raames, olles sotsialistliku noorteorganisatsiooni esimees. Hiljem liitus ta partei keskkomitee ja poliitbürooga, saades partei pressiesindajaks ja keskkomitee sekretäriks. 2014. aasta valimistel sai oma parteid esindav Dimitris Papadakis Euroopa Parlamendi liikme mandaadi 8. ametiajaks. 2019. aastal kandideeris ta edukalt tagasivalimisele. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/124692/DEMETRIS_PAPADAKIS/history/9 Dimitris Papadakis Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Papadakis, Dimitris}} [[Kategooria:Küprose poliitikud]] [[Kategooria:Küproselt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 7j47vrahjrs09toviplkxer775asxas 7189955 7189878 2026-07-09T19:07:57Z Raamaturott 56450 Raamaturott teisaldas lehekülje [[Dimitris Papadakis]] pealkirja [[Dimítris Papadákis]] alla 7189878 wikitext text/x-wiki '''Dimitris Papadakis''' ([[kreeka keel]]es: ''Δημήτρης Παπαδάκης''; sündinud [[22. august]]il [[1966]] [[Famagusta]]s) on [[Küpros]]e poliitik ja majandusteadlane, partei aktivist ning aastatel 2014–2024 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Elulugu Ta sündis aastal [[1966]] [[Famagusta]]s, kuid pärast [[Türgi sissetung Küprosele|Türgi sissetungi Küprosele]] kolis tema perekond [[Limassol]]i. Ta õppis [[Ateena Majandusülikool]]is, töötades üliõpilasorganisatsioonides juhtivatel kohtadel. Pärast Küprosele naasmist osales ta poliitikas Sotsiaaldemokraatia Liikumise (EDEK) raames, olles sotsialistliku noorteorganisatsiooni esimees. Hiljem liitus ta partei keskkomitee ja poliitbürooga, saades partei pressiesindajaks ja keskkomitee sekretäriks. 2014. aasta valimistel sai oma parteid esindav Dimitris Papadakis Euroopa Parlamendi liikme mandaadi 8. ametiajaks. 2019. aastal kandideeris ta edukalt tagasivalimisele. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/124692/DEMETRIS_PAPADAKIS/history/9 Dimitris Papadakis Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Papadakis, Dimitris}} [[Kategooria:Küprose poliitikud]] [[Kategooria:Küproselt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 7j47vrahjrs09toviplkxer775asxas 7189997 7189955 2026-07-09T20:50:37Z Kruusamägi 1530 + pilt 7189997 wikitext text/x-wiki [[Fail:MEP Dimitris Papadakis.jpg|pisi|Dimítris Papadákis 2021. aastal]] '''Dimitris Papadakis''' ([[kreeka keel]]es: ''Δημήτρης Παπαδάκης''; sündinud [[22. august]]il [[1966]] [[Famagusta]]s) on [[Küpros]]e poliitik ja majandusteadlane, partei aktivist ning aastatel 2014–2024 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Elulugu == Ta sündis aastal [[1966]] [[Famagusta]]s, kuid pärast [[Türgi sissetung Küprosele|Türgi sissetungi Küprosele]] kolis tema perekond [[Limassol]]i. Ta õppis [[Ateena Majandusülikool]]is, töötades üliõpilasorganisatsioonides juhtivatel kohtadel. Pärast Küprosele naasmist osales ta poliitikas Sotsiaaldemokraatia Liikumise (EDEK) raames, olles sotsialistliku noorteorganisatsiooni esimees. Hiljem liitus ta partei keskkomitee ja poliitbürooga, saades partei pressiesindajaks ja keskkomitee sekretäriks. 2014. aasta valimistel sai oma parteid esindav Dimitris Papadakis Euroopa Parlamendi liikme mandaadi 8. ametiajaks. 2019. aastal kandideeris ta edukalt tagasivalimisele. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/124692/DEMETRIS_PAPADAKIS/history/9 Dimitris Papadakis Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Papadakis, Dimitris}} [[Kategooria:Küprose poliitikud]] [[Kategooria:Küproselt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] gm7qm71ffz4zs2uij7fazjbv5etft7c 1 718446 7189890 2026-07-09T15:54:55Z Nimelik 60716 /* TÜHI direktor */ uus alaosa 7189890 wikitext text/x-wiki == TÜHI direktor == 15. mail 2026 alustas eesti keele professor Reili Argus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) direktori kohusetäitjana. https://www.tlu.ee/ht/uudised/intervjuu-uue-tuhi-direktori-kohusetaitja-reili-argusega [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 18:54 (EEST) l2658ys3px1px0akdxawpl5zo2ex7ck 0 718447 7189892 2026-07-09T16:02:36Z Ehitaja 63547 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1351604469|Ouida]]" tõlkimisel 7189892 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = Marie Louise de la Ramée }}'''Maria Louise Ramé''' ('''Marie Louise de la Ramée''', [[pseudonüüm]] '''Ouida''' [ˈwiːdə];[[1. jaanuar]] [[1839]], Bury St Edmunds, [[Suffolk]], [[Inglismaa]] &#x2013; [[25. jaanuar]] [[1908]], [[Viareggio]], [[Itaalia]]) oli inglise romaanikirjanik. Suurema osa elust veetis Ouida [[London]]<nowiki/>is, kuni 1871. aastal kolis Itaaliasse, kus [[Firenze]]<nowiki/>s elas juba tema ema. Kokku avaldas Ouida üle 40 romaani, lisaks lasteraamatuid ning lühijuttude ja esseede kogumikke. Ta saavutas mõõduka kirjandusliku edu ja elas luksuslikku elu, võõrustades paljusid toonaseid kirjanikke - Ouida külaliste seas olid [[:en:Oscar_Wilde|Oscar Wilde]], [[:en:Algernon_Swinburne|Algernon Swinburne]], [[:en:Robert_Browning|Robert Browning]] ja [[:en:Wilkie_Collins|Wilkie Collins]]. Üks tema kuulsamaid romaane ''"''[[Kahe lipu all]]" (1867) kirjeldas brittide tegevust [[Alžeeria|Alžeerias]]. See väljendas kaastunnet prantsuse kolonistide vastu – kellega Ouida end sügavalt samastas – ja teatud määral ka [[Araablased|araablaste]] vastu. Romaani on adapteeritud teatrilavale ja sellest on tehtud kuus filmi. Tema romaan [[Flandria koer|''"''<u>Flandria koer"</u>]] (1872) kuulub suures osas [[Aasia|Aasiast]] lastekirjanduse klassikasse, sellestki on tehtud kolm filmiversiooni ja Jaapani animesari (1975).<ref name="Amino">{{Cite web|last=Amino|first=Amine|url=https://aminoapps.com/c/anime/page/blog/lets-discuss-dog-of-flanders/D7tP_uMWJNwWjD07q4axwwz4R35883|title=Let's Discuss: Dog of Flanders|access-date=13 February 2020}}</ref> Ameerika kirjanik [[Jack London]] nimetas Ouida romaani "[[Signa]]" (1875) üheks oma kirjandusliku edu põhjuseks. Mitmetes Ouida teostes on [[romantism]] ühendatud ühiskonnakriitikaga. Romaanis "Puck" jutustab oma seisukohtadest ühiskondlikel teemadel kõnelev [[koer]]. Tema varasemate teoste seikluslikkus vastandus [[Victoria ajastu|viktoriaanliku ajastu]] alguse moralistlikule prooosale, hiljem kaldus ta rohkem ajalooliste [[armastusromaan]]<nowiki/>ide poole. Ouida oli suur koertesõber, [[Loomaõiguslus|loomaõiguslane]] ja raevukas [[vivisektsioon]]<nowiki/>i vastane.<ref name="Hamilton 2004">Hamilton, Susan (2004). ''Animal Welfare & Anti-vivisection 1870-1910: Frances Power Cobbe, Volume 1''. Routledge, pp. lii–liii. {{ISBN|0-415-32142-5}}</ref> Sel teemal avaldas ta 1897. aastal raamatu "The New Priesthood: A Protest Against Vivisection".<ref>Morse, Deborah Denenholz; Danahay, Martin A. (2007). ''Victorian Animal Dreams: Representations of Animals in Victorian Literature and Culture'', p. 28. {{ISBN|978-0-7546-5511-4}}</ref> Samuti võitles ta küttimise, karusnaha- ja linnusulekaubanduse vastu. Luksuslik elustiil viis ta lõpuks vaesusse ja tema teosed pandi võlgade maksmiseks oksjonile. 1906. aastast maksti talle peaminister [[:en:Henry_Campbell-Bannerman|Henry Campbell-Bannermani]]<nowiki/>korraldusel riiklikku pensioni. Ouida suri Itaalias [[Kopsupõletik|kopsupõletikku]], tema haud asub [[:en:Bagni_di_Lucca|Bagni di Lucca]]<nowiki/>s inglise kalmistul. Varsti pärast tema surma lasid ta sõbrad avalike annetuste eest paigaldada tema sünnikohta Bury St Edmundsisse joogipurskkaevu hobustele ja koertele. [[Fail:III_Cimitero_Inglese,_Bagni_di_Lucca,_Italia_2_(2).jpg|pisi|Ouida haud Itaalias Bagni di Luccas inglise kalmistul]] [[Fail:Ouida_memorial_fountain_in_Bury_St_Edmunds_(North_face).jpg|pisi|Ouida mälestusmärk Bury St Edmundsis Suffolki krahvkonnas, endine joogipurskkaev hobustele ja koertele.]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Eileen Bigland. "Ouida: The Passionate Victorian", Jarrolds, 1950. * Malcolm Elwin. "Victorian Wallflowers", Jonathan Cape, 1934. (9. peatükk) * Yvonne Ffrench. "Ouida: A Study in Ostentation", Cobden-Sanderson, 1938. * [[Elizabeth Lee]]. "Ouida. Memuaarid", T. Fisher Unwin, 1914. * Stirling, Monica. "The Fine and the Wicked: The Life and Times of Ouida", Victor Gollancz, 1957. == Välislingid == * [[gutenberg:author/1204|Ouida teosed]] Project Gutenbergis * [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Ouida%22%20OR%20creator%3A%22Ouida%22%20OR%20description%3A%22Ouida%22%20OR%20title%3A%22Ouida%22%29%20OR%20%28%221839-1908%22%20AND%20Ouida%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Ouida] Internet Archive'is * [https://librivox.org/author/170 Ouida teosed], LibriVox (avalikus omandis heliraamatud) * [http://www.indiana.edu/~letrs/vwwp/vwwp-list.html#ouida Ouida teosed], The Victorian Women Writers Project (arhiivikoopia Internet Archive'is, 13. august 2010 * [https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/c/F43135 Arhiivimaterjal Ouida kohta], Ühendkuningriigi Rahvusarhiiv * [https://web.archive.org/web/20071203201608/http://www.valancourtbooks.com/inmaremma.html Book description of ''In Maremma'' (1882), Valancourt Books] (Internet Archive) * [https://archive.org/stream/nationalmagazine21brayrich#page/653/mode/1up Charles Warren Stoddard, "Ouida in Her Winter City"], ''National Magazine'', märts 1905, lk&nbsp;653, OpenBooks (Internet Archive) * Willis J. Abbot: [[iarchive:womenhistoryliv00abbogoog/page/407/mode/2up|''Notable women in history : the lives of women who in all ages, all lands and in all womanly occupations have won fame and put their imprint on the world's history'']] (1913), lk&nbsp;407–410 * [http://www.bartleby.com/161/authors/1291.html Ouida Similes], Bartleby [[Kategooria:Surnud 1908]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Aktivistid]] [[Kategooria:Esseistid]] 982gpwtxonwj6h4yw0chmixy7jzaetv 7189893 7189892 2026-07-09T16:06:25Z Ehitaja 63547 7189893 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ouida (Maria Louise Ramé).jpg|pisi|Ouida 1874. aastal (foto: Adolphe Beau)]] [[Fail:III_Cimitero_Inglese,_Bagni_di_Lucca,_Italia_2_(2).jpg|pisi|Ouida haud Itaalias Bagni di Luccas inglise kalmistul]] [[Fail:Ouida_memorial_fountain_in_Bury_St_Edmunds_(North_face).jpg|pisi|Ouida mälestusmärk Bury St Edmundsis Suffolki krahvkonnas, endine joogipurskkaev hobustele ja koertele.]] '''Maria Louise Ramé''' ('''Marie Louise de la Ramée''', [[pseudonüüm]] '''Ouida''' [ˈwiːdə];[[1. jaanuar]] [[1839]], Bury St Edmunds, [[Suffolk]], [[Inglismaa]] &#x2013; [[25. jaanuar]] [[1908]], [[Viareggio]], [[Itaalia]]) oli inglise romaanikirjanik. Suurema osa elust veetis Ouida [[London]]is, kuni 1871. aastal kolis Itaaliasse, kus [[Firenze]]s elas juba tema ema. Kokku avaldas Ouida üle 40 romaani, lisaks lasteraamatuid ning lühijuttude ja esseede kogumikke. Ta saavutas mõõduka kirjandusliku edu ja elas luksuslikku elu, võõrustades paljusid toonaseid kirjanikke - Ouida külaliste seas olid [[Oscar Wilde]], [[Algernon Swinburne]], [[Robert Browning]] ja [[Wilkie Collins]]. Üks tema kuulsamaid romaane "[[Kahe lipu all]]" (1867) kirjeldas brittide tegevust [[Alžeeria|Alžeerias]]. See väljendas kaastunnet prantsuse kolonistide vastu – kellega Ouida end sügavalt samastas – ja teatud määral ka [[Araablased|araablaste]] vastu. Romaani on adapteeritud teatrilavale ja sellest on tehtud kuus filmi. Tema romaan "[[Flandria koer]]" (1872) kuulub suures osas [[Aasia|Aasiast]] lastekirjanduse klassikasse, sellestki on tehtud kolm filmiversiooni ja Jaapani animesari (1975).<ref name="Amino">{{Cite web|last=Amino|first=Amine|url=https://aminoapps.com/c/anime/page/blog/lets-discuss-dog-of-flanders/D7tP_uMWJNwWjD07q4axwwz4R35883|title=Let's Discuss: Dog of Flanders|access-date=13 February 2020}}</ref> Ameerika kirjanik [[Jack London]] nimetas Ouida romaani "[[Signa]]" (1875) üheks oma kirjandusliku edu põhjuseks. Mitmetes Ouida teostes on [[romantism]] ühendatud ühiskonnakriitikaga. Romaanis "Puck" jutustab oma seisukohtadest ühiskondlikel teemadel kõnelev [[koer]]. Tema varasemate teoste seikluslikkus vastandus [[Victoria ajastu|viktoriaanliku ajastu]] alguse moralistlikule prooosale, hiljem kaldus ta rohkem ajalooliste [[armastusromaan]]ide poole. Ouida oli suur koertesõber, [[Loomaõiguslus|loomaõiguslane]] ja raevukas [[vivisektsioon]]i vastane.<ref name="Hamilton 2004">Hamilton, Susan (2004). ''Animal Welfare & Anti-vivisection 1870-1910: Frances Power Cobbe, Volume 1''. Routledge, pp. lii–liii. {{ISBN|0-415-32142-5}}</ref> Sel teemal avaldas ta 1897. aastal raamatu "The New Priesthood: A Protest Against Vivisection".<ref>Morse, Deborah Denenholz; Danahay, Martin A. (2007). ''Victorian Animal Dreams: Representations of Animals in Victorian Literature and Culture'', p. 28. {{ISBN|978-0-7546-5511-4}}</ref> Samuti võitles ta küttimise, karusnaha- ja linnusulekaubanduse vastu. Luksuslik elustiil viis ta lõpuks vaesusse ja tema teosed pandi võlgade maksmiseks oksjonile. 1906. aastast maksti talle peaminister [[Henry_Campbell-Bannerman]]i korraldusel riiklikku pensioni. Ouida suri Itaalias [[Kopsupõletik|kopsupõletikku]], tema haud asub [[Bagni di Lucca]]s inglise kalmistul. Varsti pärast Ouida surma lasid ta sõbrad avalike annetuste eest paigaldada tema sünnikohta Bury St Edmundsisse Ouida kui suure loomasõbra mälestuseks joogipurskkaevu hobustele ja koertele. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Eileen Bigland. "Ouida: The Passionate Victorian", Jarrolds, 1950 * Malcolm Elwin. "Victorian Wallflowers", Jonathan Cape, 1934. (9. peatükk) * Yvonne Ffrench. "Ouida: A Study in Ostentation", Cobden-Sanderson, 1938 * [[Elizabeth Lee]]. "Ouida. Memuaarid", T. Fisher Unwin, 1914 * Stirling, Monica. "The Fine and the Wicked: The Life and Times of Ouida", Victor Gollancz, 1957 == Välislingid == * [[gutenberg:author/1204|Ouida teosed]] Project Gutenbergis * [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Ouida%22%20OR%20creator%3A%22Ouida%22%20OR%20description%3A%22Ouida%22%20OR%20title%3A%22Ouida%22%29%20OR%20%28%221839-1908%22%20AND%20Ouida%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Ouida] Internet Archive'is * [https://librivox.org/author/170 Ouida teosed], LibriVox (avalikus omandis heliraamatud) * [http://www.indiana.edu/~letrs/vwwp/vwwp-list.html#ouida Ouida teosed], The Victorian Women Writers Project (arhiivikoopia Internet Archive'is, 13. august 2010 * [https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/c/F43135 Arhiivimaterjal Ouida kohta], Ühendkuningriigi Rahvusarhiiv * [https://web.archive.org/web/20071203201608/http://www.valancourtbooks.com/inmaremma.html Book description of ''In Maremma'' (1882), Valancourt Books] (Internet Archive) * [https://archive.org/stream/nationalmagazine21brayrich#page/653/mode/1up Charles Warren Stoddard, "Ouida in Her Winter City"], ''National Magazine'', märts 1905, lk&nbsp;653, OpenBooks (Internet Archive) * Willis J. Abbot: [[iarchive:womenhistoryliv00abbogoog/page/407/mode/2up|''Notable women in history : the lives of women who in all ages, all lands and in all womanly occupations have won fame and put their imprint on the world's history'']] (1913), lk&nbsp;407–410 * [http://www.bartleby.com/161/authors/1291.html Ouida Similes], Bartleby [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Aktivistid]] [[Kategooria:Esseistid]] [[Kategooria:Surnud 1908]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] b6t9nctothdmgcaoyd4npigaop9xbdk 7189894 7189893 2026-07-09T16:06:44Z Ehitaja 63547 /* Välislingid */ 7189894 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ouida (Maria Louise Ramé).jpg|pisi|Ouida 1874. aastal (foto: Adolphe Beau)]] [[Fail:III_Cimitero_Inglese,_Bagni_di_Lucca,_Italia_2_(2).jpg|pisi|Ouida haud Itaalias Bagni di Luccas inglise kalmistul]] [[Fail:Ouida_memorial_fountain_in_Bury_St_Edmunds_(North_face).jpg|pisi|Ouida mälestusmärk Bury St Edmundsis Suffolki krahvkonnas, endine joogipurskkaev hobustele ja koertele.]] '''Maria Louise Ramé''' ('''Marie Louise de la Ramée''', [[pseudonüüm]] '''Ouida''' [ˈwiːdə];[[1. jaanuar]] [[1839]], Bury St Edmunds, [[Suffolk]], [[Inglismaa]] &#x2013; [[25. jaanuar]] [[1908]], [[Viareggio]], [[Itaalia]]) oli inglise romaanikirjanik. Suurema osa elust veetis Ouida [[London]]is, kuni 1871. aastal kolis Itaaliasse, kus [[Firenze]]s elas juba tema ema. Kokku avaldas Ouida üle 40 romaani, lisaks lasteraamatuid ning lühijuttude ja esseede kogumikke. Ta saavutas mõõduka kirjandusliku edu ja elas luksuslikku elu, võõrustades paljusid toonaseid kirjanikke - Ouida külaliste seas olid [[Oscar Wilde]], [[Algernon Swinburne]], [[Robert Browning]] ja [[Wilkie Collins]]. Üks tema kuulsamaid romaane "[[Kahe lipu all]]" (1867) kirjeldas brittide tegevust [[Alžeeria|Alžeerias]]. See väljendas kaastunnet prantsuse kolonistide vastu – kellega Ouida end sügavalt samastas – ja teatud määral ka [[Araablased|araablaste]] vastu. Romaani on adapteeritud teatrilavale ja sellest on tehtud kuus filmi. Tema romaan "[[Flandria koer]]" (1872) kuulub suures osas [[Aasia|Aasiast]] lastekirjanduse klassikasse, sellestki on tehtud kolm filmiversiooni ja Jaapani animesari (1975).<ref name="Amino">{{Cite web|last=Amino|first=Amine|url=https://aminoapps.com/c/anime/page/blog/lets-discuss-dog-of-flanders/D7tP_uMWJNwWjD07q4axwwz4R35883|title=Let's Discuss: Dog of Flanders|access-date=13 February 2020}}</ref> Ameerika kirjanik [[Jack London]] nimetas Ouida romaani "[[Signa]]" (1875) üheks oma kirjandusliku edu põhjuseks. Mitmetes Ouida teostes on [[romantism]] ühendatud ühiskonnakriitikaga. Romaanis "Puck" jutustab oma seisukohtadest ühiskondlikel teemadel kõnelev [[koer]]. Tema varasemate teoste seikluslikkus vastandus [[Victoria ajastu|viktoriaanliku ajastu]] alguse moralistlikule prooosale, hiljem kaldus ta rohkem ajalooliste [[armastusromaan]]ide poole. Ouida oli suur koertesõber, [[Loomaõiguslus|loomaõiguslane]] ja raevukas [[vivisektsioon]]i vastane.<ref name="Hamilton 2004">Hamilton, Susan (2004). ''Animal Welfare & Anti-vivisection 1870-1910: Frances Power Cobbe, Volume 1''. Routledge, pp. lii–liii. {{ISBN|0-415-32142-5}}</ref> Sel teemal avaldas ta 1897. aastal raamatu "The New Priesthood: A Protest Against Vivisection".<ref>Morse, Deborah Denenholz; Danahay, Martin A. (2007). ''Victorian Animal Dreams: Representations of Animals in Victorian Literature and Culture'', p. 28. {{ISBN|978-0-7546-5511-4}}</ref> Samuti võitles ta küttimise, karusnaha- ja linnusulekaubanduse vastu. Luksuslik elustiil viis ta lõpuks vaesusse ja tema teosed pandi võlgade maksmiseks oksjonile. 1906. aastast maksti talle peaminister [[Henry_Campbell-Bannerman]]i korraldusel riiklikku pensioni. Ouida suri Itaalias [[Kopsupõletik|kopsupõletikku]], tema haud asub [[Bagni di Lucca]]s inglise kalmistul. Varsti pärast Ouida surma lasid ta sõbrad avalike annetuste eest paigaldada tema sünnikohta Bury St Edmundsisse Ouida kui suure loomasõbra mälestuseks joogipurskkaevu hobustele ja koertele. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Eileen Bigland. "Ouida: The Passionate Victorian", Jarrolds, 1950 * Malcolm Elwin. "Victorian Wallflowers", Jonathan Cape, 1934. (9. peatükk) * Yvonne Ffrench. "Ouida: A Study in Ostentation", Cobden-Sanderson, 1938 * [[Elizabeth Lee]]. "Ouida. Memuaarid", T. Fisher Unwin, 1914 * Stirling, Monica. "The Fine and the Wicked: The Life and Times of Ouida", Victor Gollancz, 1957 == Välislingid == * [[gutenberg:author/1204|Ouida teosed]] Project Gutenbergis * [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Ouida%22%20OR%20creator%3A%22Ouida%22%20OR%20description%3A%22Ouida%22%20OR%20title%3A%22Ouida%22%29%20OR%20%28%221839-1908%22%20AND%20Ouida%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Ouida] Internet Archive'is * [https://librivox.org/author/170 Ouida teosed], LibriVox (avalikus omandis heliraamatud) * [http://www.indiana.edu/~letrs/vwwp/vwwp-list.html#ouida Ouida teosed], The Victorian Women Writers Project (arhiivikoopia Internet Archive'is, 13. august 2010) * [https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/c/F43135 Arhiivimaterjal Ouida kohta], Ühendkuningriigi Rahvusarhiiv * [https://web.archive.org/web/20071203201608/http://www.valancourtbooks.com/inmaremma.html Book description of ''In Maremma'' (1882), Valancourt Books] (Internet Archive) * [https://archive.org/stream/nationalmagazine21brayrich#page/653/mode/1up Charles Warren Stoddard, "Ouida in Her Winter City"], ''National Magazine'', märts 1905, lk&nbsp;653, OpenBooks (Internet Archive) * Willis J. Abbot: [[iarchive:womenhistoryliv00abbogoog/page/407/mode/2up|''Notable women in history : the lives of women who in all ages, all lands and in all womanly occupations have won fame and put their imprint on the world's history'']] (1913), lk&nbsp;407–410 * [http://www.bartleby.com/161/authors/1291.html Ouida Similes], Bartleby [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Aktivistid]] [[Kategooria:Esseistid]] [[Kategooria:Surnud 1908]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] bfqxqyoqepvit7nz8ikgupizcu7dzog 7189895 7189894 2026-07-09T16:10:27Z Ehitaja 63547 7189895 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ouida (Maria Louise Ramé).jpg|pisi|Ouida 1874. aastal (foto: Adolphe Beau)]] [[Fail:III_Cimitero_Inglese,_Bagni_di_Lucca,_Italia_2_(2).jpg|pisi|Ouida haud Itaalias Bagni di Luccas inglise kalmistul]] [[Fail:Ouida_memorial_fountain_in_Bury_St_Edmunds_(North_face).jpg|pisi|Ouida mälestusmärk Bury St Edmundsis Suffolki krahvkonnas, endine joogipurskkaev hobustele ja koertele.]] '''Maria Louise Ramé''' ('''Marie Louise de la Ramée''', [[pseudonüüm]] '''Ouida''' [ˈwiːdə];[[1. jaanuar]] [[1839]], Bury St Edmunds, [[Suffolk]], [[Inglismaa]] &#x2013; [[25. jaanuar]] [[1908]], [[Viareggio]], [[Itaalia]]) oli inglise romaanikirjanik. Suurema osa elust veetis Ouida [[London]]is, kuni 1871. aastal kolis Itaaliasse, kus [[Firenze]]s elas juba tema ema. Kokku avaldas Ouida üle 40 romaani, lisaks lasteraamatuid ning lühijuttude ja esseede kogumikke. Ta saavutas mõõduka kirjandusliku edu ja elas luksuslikku elu, võõrustades paljusid toonaseid kirjanikke - Ouida külaliste seas olid [[Oscar Wilde]], [[Algernon Swinburne]], [[Robert Browning]] ja [[Wilkie Collins]]. Üks tema kuulsamaid romaane "[[Kahe lipu all]]" (1867) kirjeldas brittide tegevust [[Alžeeria|Alžeerias]]. See väljendas kaastunnet prantsuse kolonistide vastu – kellega Ouida end sügavalt samastas – ja teatud määral ka [[Araablased|araablaste]] vastu. Romaani on adapteeritud teatrilavale ja sellest on tehtud kuus filmi. Tema romaan "[[Flandria koer]]" (1872) kuulub suures osas [[Aasia|Aasiast]] lastekirjanduse klassikasse, sellestki on tehtud kolm filmiversiooni ja Jaapani animesari (1975).<ref name="Amino">{{Cite web|last=Amino|first=Amine|url=https://aminoapps.com/c/anime/page/blog/lets-discuss-dog-of-flanders/D7tP_uMWJNwWjD07q4axwwz4R35883|title=Let's Discuss: Dog of Flanders|access-date=13 February 2020}}</ref> Ameerika kirjanik [[Jack London]] nimetas Ouida romaani "[[Signa]]" (1875) üheks oma kirjandusliku edu põhjuseks. Mitmetes Ouida teostes on [[romantism]] ühendatud ühiskonnakriitikaga. Romaanis "Puck" jutustab oma seisukohtadest ühiskondlikel teemadel kõnelev [[koer]]. Tema varasemate teoste seikluslikkus vastandus [[Victoria ajastu|viktoriaanliku ajastu]] alguse moralistlikule prooosale, hiljem kaldus ta rohkem ajalooliste [[armastusromaan]]ide poole. Ouida oli suur koertesõber, [[Loomaõiguslus|loomaõiguslane]] ja raevukas [[vivisektsioon]]i vastane.<ref name="Hamilton 2004">Hamilton, Susan (2004). ''Animal Welfare & Anti-vivisection 1870-1910: Frances Power Cobbe, Volume 1''. Routledge, pp. lii–liii. {{ISBN|0-415-32142-5}}</ref> Sel teemal avaldas ta 1897. aastal raamatu "The New Priesthood: A Protest Against Vivisection".<ref>Morse, Deborah Denenholz; Danahay, Martin A. (2007). ''Victorian Animal Dreams: Representations of Animals in Victorian Literature and Culture'', p. 28. {{ISBN|978-0-7546-5511-4}}</ref> Samuti võitles ta küttimise, karusnaha- ja linnusulekaubanduse vastu. Luksuslik elustiil viis ta lõpuks vaesusse ja tema teosed pandi võlgade maksmiseks oksjonile. 1906. aastast maksti talle peaminister [[Henry_Campbell-Bannerman]]i korraldusel riiklikku pensioni. Ouida suri Itaalias [[Kopsupõletik|kopsupõletikku]], tema haud asub [[Bagni di Lucca]]s inglise kalmistul. Varsti pärast Ouida surma lasid ta sõbrad avalike annetuste eest paigaldada tema sünnikohta Bury St Edmundsisse Ouida kui suure loomasõbra mälestuseks joogipurskkaevu hobustele ja koertele. Eesti keeles on ilmunud Ouida jutustus "Rohtla" [[Aleksander Tiitsmaa]] tõlkes ja [[Lydia Mei]] illustratsioonidega (Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus, 1941). == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Eileen Bigland. "Ouida: The Passionate Victorian", Jarrolds, 1950 * Malcolm Elwin. "Victorian Wallflowers", Jonathan Cape, 1934. (9. peatükk) * Yvonne Ffrench. "Ouida: A Study in Ostentation", Cobden-Sanderson, 1938 * [[Elizabeth Lee]]. "Ouida. Memuaarid", T. Fisher Unwin, 1914 * Monica Stirling. "The Fine and the Wicked: The Life and Times of Ouida", Victor Gollancz, 1957 * "Ouida and Victorian Popular Culture", Oxford: Taylor & Francis Group, 2013 == Välislingid == * [[gutenberg:author/1204|Ouida teosed]] Project Gutenbergis * [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Ouida%22%20OR%20creator%3A%22Ouida%22%20OR%20description%3A%22Ouida%22%20OR%20title%3A%22Ouida%22%29%20OR%20%28%221839-1908%22%20AND%20Ouida%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Ouida] Internet Archive'is * [https://librivox.org/author/170 Ouida teosed], LibriVox (avalikus omandis heliraamatud) * [http://www.indiana.edu/~letrs/vwwp/vwwp-list.html#ouida Ouida teosed], The Victorian Women Writers Project (arhiivikoopia Internet Archive'is, 13. august 2010) * [https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/c/F43135 Arhiivimaterjal Ouida kohta], Ühendkuningriigi Rahvusarhiiv * [https://web.archive.org/web/20071203201608/http://www.valancourtbooks.com/inmaremma.html Book description of ''In Maremma'' (1882), Valancourt Books] (Internet Archive) * [https://archive.org/stream/nationalmagazine21brayrich#page/653/mode/1up Charles Warren Stoddard, "Ouida in Her Winter City"], ''National Magazine'', märts 1905, lk&nbsp;653, OpenBooks (Internet Archive) * Willis J. Abbot, [[iarchive:womenhistoryliv00abbogoog/page/407/mode/2up|"Notable women in history: the lives of women who in all ages, all lands and in all womanly occupations have won fame and put their imprint on the world's history"]], 1913, lk&nbsp;407–410 * [http://www.bartleby.com/161/authors/1291.html Ouida Similes], Bartleby [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Aktivistid]] [[Kategooria:Esseistid]] [[Kategooria:Surnud 1908]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] ab3hg6ems7w5cmffzwb59r5xkwd2a6b 7189943 7189895 2026-07-09T18:47:56Z Raamaturott 56450 7189943 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ouida (Maria Louise Ramé).jpg|pisi|Ouida 1874. aastal (foto: Adolphe Beau)]] [[Fail:III_Cimitero_Inglese,_Bagni_di_Lucca,_Italia_2_(2).jpg|pisi|Ouida haud Itaalias Bagni di Luccas inglise kalmistul]] [[Fail:Ouida_memorial_fountain_in_Bury_St_Edmunds_(North_face).jpg|pisi|Ouida mälestusmärk [[Bury St Edmunds]]is Suffolki krahvkonnas, endine joogipurskkaev hobustele ja koertele.]] '''Maria Louise Ramé''' ('''Marie Louise de la Ramée''', [[pseudonüüm]] '''Ouida''' [ˈwiːdə];[[1. jaanuar]] [[1839]], Bury St Edmunds, [[Suffolk]], [[Inglismaa]] &#x2013; [[25. jaanuar]] [[1908]], [[Viareggio]], [[Itaalia]]) oli inglise romaanikirjanik. Suurema osa elust veetis Ouida [[London]]is, kuni 1871. aastal kolis Itaaliasse, kus [[Firenze]]s elas juba tema ema. Kokku avaldas Ouida üle 40 romaani, lisaks lasteraamatuid ning lühijuttude ja esseede kogumikke. Ta saavutas mõõduka kirjandusliku edu ja elas luksuslikku elu, võõrustades paljusid toonaseid kirjanikke - Ouida külaliste seas olid [[Oscar Wilde]], [[Algernon Swinburne]], [[Robert Browning]] ja [[Wilkie Collins]]. Üks tema kuulsamaid romaane "[[Kahe lipu all]]" (1867) kirjeldas brittide tegevust [[Alžeeria|Alžeerias]]. See väljendas kaastunnet prantsuse kolonistide vastu – kellega Ouida end sügavalt samastas – ja teatud määral ka [[Araablased|araablaste]] vastu. Romaani on adapteeritud teatrilavale ja sellest on tehtud kuus filmi. Tema romaan "[[Flandria koer]]" (1872) kuulub suures osas [[Aasia|Aasiast]] lastekirjanduse klassikasse, sellestki on tehtud kolm filmiversiooni ja Jaapani animesari (1975).<ref name="Amino">{{Cite web|last=Amino|first=Amine|url=https://aminoapps.com/c/anime/page/blog/lets-discuss-dog-of-flanders/D7tP_uMWJNwWjD07q4axwwz4R35883|title=Let's Discuss: Dog of Flanders|access-date=13 February 2020}}</ref> Ameerika kirjanik [[Jack London]] nimetas Ouida romaani "[[Signa]]" (1875) üheks oma kirjandusliku edu põhjuseks. Mitmetes Ouida teostes on [[romantism]] ühendatud ühiskonnakriitikaga. Romaanis "Puck" jutustab oma seisukohtadest ühiskondlikel teemadel kõnelev [[koer]]. Tema varasemate teoste seikluslikkus vastandus [[Victoria ajastu|viktoriaanliku ajastu]] alguse moralistlikule prooosale, hiljem kaldus ta rohkem ajalooliste [[armastusromaan]]ide poole. Ouida oli suur koertesõber, [[Loomaõiguslus|loomaõiguslane]] ja raevukas [[vivisektsioon]]i vastane.<ref name="Hamilton 2004">Hamilton, Susan (2004). ''Animal Welfare & Anti-vivisection 1870-1910: Frances Power Cobbe, Volume 1''. Routledge, pp. lii–liii. {{ISBN|0-415-32142-5}}</ref> Sel teemal avaldas ta 1897. aastal raamatu "The New Priesthood: A Protest Against Vivisection".<ref>Morse, Deborah Denenholz; Danahay, Martin A. (2007). ''Victorian Animal Dreams: Representations of Animals in Victorian Literature and Culture'', p. 28. {{ISBN|978-0-7546-5511-4}}</ref> Samuti võitles ta küttimise, karusnaha- ja linnusulekaubanduse vastu. Luksuslik elustiil viis ta lõpuks vaesusse ja tema teosed pandi võlgade maksmiseks oksjonile. 1906. aastast maksti talle peaminister [[Henry Campbell-Bannerman]]i korraldusel riiklikku pensioni. Ouida suri Itaalias [[Kopsupõletik|kopsupõletikku]], tema haud asub [[Bagni di Lucca]]s inglise kalmistul. Varsti pärast Ouida surma lasid ta sõbrad avalike annetuste eest paigaldada tema sünnikohta [[Bury St Edmunds]]isse Ouida kui suure loomasõbra mälestuseks joogipurskkaevu hobustele ja koertele. Eesti keeles on ilmunud Ouida jutustus "Rohtla" [[Aleksander Tiitsmaa]] tõlkes ja [[Lydia Mei]] illustratsioonidega (Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus, 1941). == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Eileen Bigland. "Ouida: The Passionate Victorian", Jarrolds, 1950 * Malcolm Elwin. "Victorian Wallflowers", Jonathan Cape, 1934. (9. peatükk) * Yvonne Ffrench. "Ouida: A Study in Ostentation", Cobden-Sanderson, 1938 * [[Elizabeth Lee]]. "Ouida. Memuaarid", T. Fisher Unwin, 1914 * Monica Stirling. "The Fine and the Wicked: The Life and Times of Ouida", Victor Gollancz, 1957 * "Ouida and Victorian Popular Culture", Oxford: Taylor & Francis Group, 2013 == Välislingid == * [[gutenberg:author/1204|Ouida teosed]] Project Gutenbergis * [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Ouida%22%20OR%20creator%3A%22Ouida%22%20OR%20description%3A%22Ouida%22%20OR%20title%3A%22Ouida%22%29%20OR%20%28%221839-1908%22%20AND%20Ouida%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Ouida] Internet Archive'is * [https://librivox.org/author/170 Ouida teosed], LibriVox (avalikus omandis heliraamatud) * [http://www.indiana.edu/~letrs/vwwp/vwwp-list.html#ouida Ouida teosed], The Victorian Women Writers Project (arhiivikoopia Internet Archive'is, 13. august 2010) * [https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/c/F43135 Arhiivimaterjal Ouida kohta], Ühendkuningriigi Rahvusarhiiv * [https://web.archive.org/web/20071203201608/http://www.valancourtbooks.com/inmaremma.html Book description of ''In Maremma'' (1882), Valancourt Books] (Internet Archive) * [https://archive.org/stream/nationalmagazine21brayrich#page/653/mode/1up Charles Warren Stoddard, "Ouida in Her Winter City"], ''National Magazine'', märts 1905, lk&nbsp;653, OpenBooks (Internet Archive) * Willis J. Abbot, [[iarchive:womenhistoryliv00abbogoog/page/407/mode/2up|"Notable women in history: the lives of women who in all ages, all lands and in all womanly occupations have won fame and put their imprint on the world's history"]], 1913, lk&nbsp;407–410 * [http://www.bartleby.com/161/authors/1291.html Ouida Similes], Bartleby [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Aktivistid]] [[Kategooria:Esseistid]] [[Kategooria:Surnud 1908]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] plv86efu41retknpfykzw3kcg0edx32 7190002 7189943 2026-07-09T20:57:17Z ~2026-33657-65 231127 /* Välislingid */ 7190002 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ouida (Maria Louise Ramé).jpg|pisi|Ouida 1874. aastal (foto: Adolphe Beau)]] [[Fail:III_Cimitero_Inglese,_Bagni_di_Lucca,_Italia_2_(2).jpg|pisi|Ouida haud Itaalias Bagni di Luccas inglise kalmistul]] [[Fail:Ouida_memorial_fountain_in_Bury_St_Edmunds_(North_face).jpg|pisi|Ouida mälestusmärk [[Bury St Edmunds]]is Suffolki krahvkonnas, endine joogipurskkaev hobustele ja koertele.]] '''Maria Louise Ramé''' ('''Marie Louise de la Ramée''', [[pseudonüüm]] '''Ouida''' [ˈwiːdə];[[1. jaanuar]] [[1839]], Bury St Edmunds, [[Suffolk]], [[Inglismaa]] &#x2013; [[25. jaanuar]] [[1908]], [[Viareggio]], [[Itaalia]]) oli inglise romaanikirjanik. Suurema osa elust veetis Ouida [[London]]is, kuni 1871. aastal kolis Itaaliasse, kus [[Firenze]]s elas juba tema ema. Kokku avaldas Ouida üle 40 romaani, lisaks lasteraamatuid ning lühijuttude ja esseede kogumikke. Ta saavutas mõõduka kirjandusliku edu ja elas luksuslikku elu, võõrustades paljusid toonaseid kirjanikke - Ouida külaliste seas olid [[Oscar Wilde]], [[Algernon Swinburne]], [[Robert Browning]] ja [[Wilkie Collins]]. Üks tema kuulsamaid romaane "[[Kahe lipu all]]" (1867) kirjeldas brittide tegevust [[Alžeeria|Alžeerias]]. See väljendas kaastunnet prantsuse kolonistide vastu – kellega Ouida end sügavalt samastas – ja teatud määral ka [[Araablased|araablaste]] vastu. Romaani on adapteeritud teatrilavale ja sellest on tehtud kuus filmi. Tema romaan "[[Flandria koer]]" (1872) kuulub suures osas [[Aasia|Aasiast]] lastekirjanduse klassikasse, sellestki on tehtud kolm filmiversiooni ja Jaapani animesari (1975).<ref name="Amino">{{Cite web|last=Amino|first=Amine|url=https://aminoapps.com/c/anime/page/blog/lets-discuss-dog-of-flanders/D7tP_uMWJNwWjD07q4axwwz4R35883|title=Let's Discuss: Dog of Flanders|access-date=13 February 2020}}</ref> Ameerika kirjanik [[Jack London]] nimetas Ouida romaani "[[Signa]]" (1875) üheks oma kirjandusliku edu põhjuseks. Mitmetes Ouida teostes on [[romantism]] ühendatud ühiskonnakriitikaga. Romaanis "Puck" jutustab oma seisukohtadest ühiskondlikel teemadel kõnelev [[koer]]. Tema varasemate teoste seikluslikkus vastandus [[Victoria ajastu|viktoriaanliku ajastu]] alguse moralistlikule prooosale, hiljem kaldus ta rohkem ajalooliste [[armastusromaan]]ide poole. Ouida oli suur koertesõber, [[Loomaõiguslus|loomaõiguslane]] ja raevukas [[vivisektsioon]]i vastane.<ref name="Hamilton 2004">Hamilton, Susan (2004). ''Animal Welfare & Anti-vivisection 1870-1910: Frances Power Cobbe, Volume 1''. Routledge, pp. lii–liii. {{ISBN|0-415-32142-5}}</ref> Sel teemal avaldas ta 1897. aastal raamatu "The New Priesthood: A Protest Against Vivisection".<ref>Morse, Deborah Denenholz; Danahay, Martin A. (2007). ''Victorian Animal Dreams: Representations of Animals in Victorian Literature and Culture'', p. 28. {{ISBN|978-0-7546-5511-4}}</ref> Samuti võitles ta küttimise, karusnaha- ja linnusulekaubanduse vastu. Luksuslik elustiil viis ta lõpuks vaesusse ja tema teosed pandi võlgade maksmiseks oksjonile. 1906. aastast maksti talle peaminister [[Henry Campbell-Bannerman]]i korraldusel riiklikku pensioni. Ouida suri Itaalias [[Kopsupõletik|kopsupõletikku]], tema haud asub [[Bagni di Lucca]]s inglise kalmistul. Varsti pärast Ouida surma lasid ta sõbrad avalike annetuste eest paigaldada tema sünnikohta [[Bury St Edmunds]]isse Ouida kui suure loomasõbra mälestuseks joogipurskkaevu hobustele ja koertele. Eesti keeles on ilmunud Ouida jutustus "Rohtla" [[Aleksander Tiitsmaa]] tõlkes ja [[Lydia Mei]] illustratsioonidega (Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus, 1941). == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Eileen Bigland. "Ouida: The Passionate Victorian", Jarrolds, 1950 * Malcolm Elwin. "Victorian Wallflowers", Jonathan Cape, 1934. (9. peatükk) * Yvonne Ffrench. "Ouida: A Study in Ostentation", Cobden-Sanderson, 1938 * [[Elizabeth Lee]]. "Ouida. Memuaarid", T. Fisher Unwin, 1914 * Monica Stirling. "The Fine and the Wicked: The Life and Times of Ouida", Victor Gollancz, 1957 * "Ouida and Victorian Popular Culture", Oxford: Taylor & Francis Group, 2013 == Välislingid == * [[gutenberg:author/1204|Ouida teosed]] Project Gutenbergis * [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Ouida%22%20OR%20creator%3A%22Ouida%22%20OR%20description%3A%22Ouida%22%20OR%20title%3A%22Ouida%22%29%20OR%20%28%221839-1908%22%20AND%20Ouida%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Ouida] Internet Archive'is * [https://librivox.org/author/170 Ouida teosed], LibriVox (avalikus omandis heliraamatud) * [http://www.indiana.edu/~letrs/vwwp/vwwp-list.html#ouida Ouida teosed], The Victorian Women Writers Project (arhiivikoopia Internet Archive'is, 13. august 2010) * [https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/c/F43135 Arhiivimaterjal Ouida kohta], Ühendkuningriigi Rahvusarhiiv * [https://web.archive.org/web/20071203201608/http://www.valancourtbooks.com/inmaremma.html Book description of ''In Maremma'' (1882), Valancourt Books] (Internet Archive) * [https://archive.org/stream/nationalmagazine21brayrich#page/653/mode/1up Charles Warren Stoddard, "Ouida in Her Winter City"], ''National Magazine'', märts 1905, lk&nbsp;653, OpenBooks (Internet Archive) * Willis J. Abbot, [[iarchive:womenhistoryliv00abbogoog/page/407/mode/2up|"Notable women in history: the lives of women who in all ages, all lands and in all womanly occupations have won fame and put their imprint on the world's history"]], 1913, lk&nbsp;407–410 * [http://www.bartleby.com/161/authors/1291.html Ouida Similes], Bartleby [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Aktivistid]] [[Kategooria:Esseistid]] [[Kategooria:Loomakaitsjad]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] [[Kategooria:Surnud 1908]] 0ytb0omg05vb1jyghau2q4p6bwkajex 0 718448 7189956 2026-07-09T19:07:57Z Raamaturott 56450 Raamaturott teisaldas lehekülje [[Dimitris Papadakis]] pealkirja [[Dimítris Papadákis]] alla 7189956 wikitext text/x-wiki #suuna [[Dimítris Papadákis]] 0as62bvmu85fckb459jkoh5iywc8x3p 0 718449 7189967 2026-07-09T19:31:06Z Morel 26171 Uus lehekülg: '[[Pilt:Giannos Kranidiotis-protomi.jpg|pisi|Giánnos Kranidiótise büst]] '''Giánnos Kranidiótis''' (kreeka Γιάννος Κρανιδιώτης; [[25. september]] [[1947]] [[Nikosia]] – [[14. september]] [[1999]] [[Bukarest]]) oli [[Kreeka]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]]. Ta õppis [[õigusteadus]]t [[Ateena Ülikool]]is ning täiendas end [[rahvusvahelised suhted|rahvusvaheliste suhete]] alal [[Harvardi Ülikool]]is ja [[Sussexi Ülikool]]is. Ta kuulus alates 1976...' 7189967 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Giannos Kranidiotis-protomi.jpg|pisi|Giánnos Kranidiótise büst]] '''Giánnos Kranidiótis''' (kreeka Γιάννος Κρανιδιώτης; [[25. september]] [[1947]] [[Nikosia]] – [[14. september]] [[1999]] [[Bukarest]]) oli [[Kreeka]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]]. Ta õppis [[õigusteadus]]t [[Ateena Ülikool]]is ning täiendas end [[rahvusvahelised suhted|rahvusvaheliste suhete]] alal [[Harvardi Ülikool]]is ja [[Sussexi Ülikool]]is. Ta kuulus alates 1976. aastast sotsiaaldemokraatlikku parteisse [[PASOK]]. Aastail 1981–1984 oli ta Kreeka peaministri [[Andréas Papandréou]] nõunik Küprose tüli küsimuses. Aastatel 1981–1989 oli ta välisministeeriumi Euroopa küsimuste erisekretär, 1988–1990 Kreeka Euroopa-uuringute Keskuse president ning 8. juulist 1994 kuni 1995. aasta jaanuarini ning taas alates 3. veebruarist 1997 asevälisminister. 1999. aasta märtsis valiti ta PASOK-i kongressil partei keskkomitee liikmeks ning sama aasta 19. veebruaril nimetati ta asendusvälisministriks. Sellel ametikohal töötas ta kuni oma surmani. 14. septembril 1999 oli Giánnos Kranidiótis koos oma poja ja teiste ametnikega teel Kreeka valitsuse teenistuslennukiga [[Dassault Falcon 900]] Bukaresti, et osaleda Balkani riikide välisministrite konverentsil. Kakskümmend minutit enne maandumist sattus lennuk tugevasse turbulentsi ja kaotas järsult palju kõrgust. Selle tagajärjel hukkus seitse lennuki 13 reisijast, kes ei olnud sel hetkel turvavööga kinnitatud: Giánnos Kranidiótis, tema poeg Nikólas, ajakirjanikud Dimítris Pantazópoulos ja Nína Asimakopoúlou, operaator Panagiótis Poúlos, Kranidiótise ihukaitseülem Níkos Asimakópoulos ning lennuki pardamehaanik Michális Papadópoulos. ==Tunnustus== * 1999 [[Valgetähe I klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/14527-yannos-kranidiotis Teenetemärkide kavalerid] (andmebaasis nimi transkribeeritud kujul Yannos Kranidiotis)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat|Giannos Kranidiotis}} {{JÄRJESTA:Kranidiotis, Giannos}} [[Kategooria:Kreeka välisministrid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 1999]] iaylvy4l9e8ra5dgphydmq1y7b8yk35 7189970 7189967 2026-07-09T19:33:49Z Morel 26171 7189970 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Giannos Kranidiotis-protomi.jpg|pisi|Giánnos Kranidiótise büst]] '''Giánnos Kranidiótis''' (kreeka Γιάννος Κρανιδιώτης; [[25. september]] [[1947]] [[Nikosia]] – [[14. september]] [[1999]] [[Bukarest]]) oli [[Kreeka]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]]. Ta õppis [[õigusteadus]]t [[Ateena Ülikool]]is ning täiendas end [[rahvusvahelised suhted|rahvusvaheliste suhete]] alal [[Harvardi Ülikool]]is ja [[Sussexi Ülikool]]is. Ta kuulus alates 1976. aastast sotsiaaldemokraatlikku parteisse [[PASOK]]. Aastail 1981–1984 oli ta Kreeka peaministri [[Andréas Papandréou]] nõunik Küprose tüli küsimuses. Aastatel 1981–1989 oli ta välisministeeriumi Euroopa küsimuste erisekretär, 1988–1990 Kreeka Euroopa-uuringute Keskuse president ning 8. juulist 1994 kuni 1995. aasta jaanuarini ning taas alates 3. veebruarist 1997 asevälisminister. 1999. aasta märtsis valiti ta PASOK-i kongressil partei keskkomitee liikmeks ning sama aasta 19. veebruaril nimetati ta asendusvälisministriks. Sellel ametikohal töötas ta kuni oma surmani. 14. septembril 1999 oli Giánnos Kranidiótis koos oma poja ja teiste ametnikega Kreeka valitsuse teenistuslennukis [[Dassault Falcon 900]] teel Bukaresti, et osaleda Balkani riikide välisministrite konverentsil. Kakskümmend minutit enne maandumist sattus lennuk tugevasse turbulentsi ja kaotas järsult palju kõrgust. Selle tagajärjel hukkus seitse lennuki 13 reisijast, kes ei olnud sel hetkel turvavööga kinnitatud: Giánnos Kranidiótis, tema poeg Nikólas, ajakirjanikud Dimítris Pantazópoulos ja Nína Asimakopoúlou, operaator Panagiótis Poúlos, Kranidiótise ihukaitseülem Níkos Asimakópoulos ning lennuki pardamehaanik Michális Papadópoulos. ==Tunnustus== * 1999 [[Valgetähe I klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/14527-yannos-kranidiotis Teenetemärkide kavalerid] (andmebaasis nimi transkribeeritud kujul Yannos Kranidiotis)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat|Giannos Kranidiotis}} {{JÄRJESTA:Kranidiotis, Giannos}} [[Kategooria:Kreeka välisministrid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 1999]] 0wb73n34p5zkb0xqhbqtrijbfd8dahj 0 718450 7189968 2026-07-09T19:32:15Z Morel 26171 Ümbersuunamine lehele [[Giánnos Kranidiótis]] 7189968 wikitext text/x-wiki #suuna[[Giánnos Kranidiótis]] pvcfl2fdmo6p1oi1mf2lvacwot6uj9i 0 718451 7189969 2026-07-09T19:32:42Z Morel 26171 Ümbersuunamine lehele [[Giánnos Kranidiótis]] 7189969 wikitext text/x-wiki #suuna[[Giánnos Kranidiótis]] pvcfl2fdmo6p1oi1mf2lvacwot6uj9i 0 718452 7189988 2026-07-09T20:30:47Z MoroccoCentral 100804 Uus lehekülg: ''''Paulinella''' on [[Amööb|amööbide]] perekond, kuhu kuulub vähemalt kaksteist liiki magevee- ja mereeuglüfiide. [[Kategooria:Amööbid]]' 7189988 wikitext text/x-wiki '''Paulinella''' on [[Amööb|amööbide]] perekond, kuhu kuulub vähemalt kaksteist liiki magevee- ja mereeuglüfiide. [[Kategooria:Amööbid]] fg8lj40x1zzfia8ovk2sagbkpcbncio 0 718453 7189995 2026-07-09T20:48:26Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Ouida]] 7189995 wikitext text/x-wiki #suuna[[Ouida]] 6doyvuyml46375nxowh8zg3uj4phcq1 0 718454 7189996 2026-07-09T20:48:45Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Ouida]] 7189996 wikitext text/x-wiki #suuna[[Ouida]] 6doyvuyml46375nxowh8zg3uj4phcq1 0 718455 7190014 2026-07-09T21:59:06Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Persoon | nimi = Marie Kopliste | sünniaeg = 25. juuli 1904 | sünnikoht = [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] | surmaaeg = 3. juuli 1968 | amet = pedagoog, koolijuht | tuntud = Raeküla kooli direktor }} '''Marie Kopliste''' (kasutatud ka nimekuju '''Maria Kopliste'''; [[25. juuli]] [[1904]] [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] – [[3. juuli]] [[1968]]) oli eesti pedagoog ja koolijuht. == Elulugu == Kopliste sündis Pärnumaal Saarde vallas talurentniku perekonnas. Ta õppis ...' 7190014 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Marie Kopliste | sünniaeg = 25. juuli 1904 | sünnikoht = [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] | surmaaeg = 3. juuli 1968 | amet = pedagoog, koolijuht | tuntud = Raeküla kooli direktor }} '''Marie Kopliste''' (kasutatud ka nimekuju '''Maria Kopliste'''; [[25. juuli]] [[1904]] [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] – [[3. juuli]] [[1968]]) oli eesti pedagoog ja koolijuht. == Elulugu == Kopliste sündis Pärnumaal Saarde vallas talurentniku perekonnas. Ta õppis [[Kilingi-Nõmme]] koolis ja Saarde kõrgemas algkoolis ning jätkas õpinguid [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is, mille lõpetas 1926. aastal.<ref name="nekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Pärast seminari lõpetamist töötas Kopliste mitmes Pärnu maakonna ja Pärnu linna koolis. Teise maailmasõja ajal katkes tema pedagoogiline tegevus Pärnus.<ref name="nekroloog" /> Aastatel 1948–1960 oli Kopliste Raeküla kooli direktor. Kool kandis sel ajal Pärnu IV mittetäieliku keskkooli ja hiljem Pärnu IV 7-klassilise kooli nime.<ref name="raekyla2013">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=raekulasonumid20130301.2.6.1 |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=1. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="malestus">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2011/02/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-nr-4-MAI-2011.pdf |pealkiri=Killukesi Reiu-Raeküla koolielust |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=mai 2011 | täpsustus = Lk 4 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste tegutses ka õpetajana. Endiste õpilaste mälestustes on teda nimetatud esimese õpetajana Raeküla koolis 1950. aastate alguses.<ref name="malestus" /> 1950. aastal ilmus lastelehes ''Säde'' tema kirjutis, mille juures nimetati teda Pärnu 4. mittetäieliku keskkooli direktorina.<ref name="sade">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19501012.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Säde |aeg=12. oktoober 1950 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1950. aastatel pöörati Raeküla koolis tähelepanu tööõpetusele ja praktilistele oskustele. 1959. aastal kajastatud koolitöö näidete seas olid õpilaste valmistatud vaibad, kodundus- ja käsitööd, mille juhendajana nimetati koolijuhataja Maria Koplistet.<ref name="kooljatöö">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19590319.2.17 |pealkiri=Kool ja töö |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=19. märts 1959 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste suri 3. juulil 1968.<ref name="nekroloog" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Pärnu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1968]] plll1wer1hnlk4zakaff72dm7z80yxy 7190029 7190014 2026-07-09T22:09:47Z ~2026-33657-65 231127 7190029 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Marie Kopliste | sünniaeg = 25. juuli 1904 | sünnikoht = [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] | surmaaeg = 3. juuli 1968 | amet = pedagoog, koolijuht | tuntud = Raeküla kooli direktor }} '''Marie Kopliste''' (sündinud Marie Vill, abielus kuni 14. jaanuarini 1936 Marie Koppelmann; kasutatud ka nimekuju '''Maria Kopliste'''; [[25. juuli]] [[1904]] [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] – [[3. juuli]] [[1968]]) oli eesti pedagoog ja koolijuht. == Elulugu == Kopliste sündis Pärnumaal Saarde vallas talurentniku perekonnas. Ta õppis [[Kilingi-Nõmme]] koolis ja Saarde kõrgemas algkoolis ning jätkas õpinguid [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is, mille lõpetas 1926. aastal.<ref name="nekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Pärast seminari lõpetamist töötas Kopliste mitmes Pärnu maakonna ja Pärnu linna koolis. Teise maailmasõja ajal katkes tema pedagoogiline tegevus Pärnus.<ref name="nekroloog" /> Aastatel 1948–1960 oli Kopliste Raeküla kooli direktor. Kool kandis sel ajal Pärnu IV mittetäieliku keskkooli ja hiljem Pärnu IV 7-klassilise kooli nime.<ref name="raekyla2013">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=raekulasonumid20130301.2.6.1 |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=1. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="malestus">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2011/02/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-nr-4-MAI-2011.pdf |pealkiri=Killukesi Reiu-Raeküla koolielust |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=mai 2011 | täpsustus = Lk 4 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste tegutses ka õpetajana. Endiste õpilaste mälestustes on teda nimetatud esimese õpetajana Raeküla koolis 1950. aastate alguses.<ref name="malestus" /> 1950. aastal ilmus lastelehes ''Säde'' tema kirjutis, mille juures nimetati teda Pärnu 4. mittetäieliku keskkooli direktorina.<ref name="sade">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19501012.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Säde |aeg=12. oktoober 1950 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1950. aastatel pöörati Raeküla koolis tähelepanu tööõpetusele ja praktilistele oskustele. 1959. aastal kajastatud koolitöö näidete seas olid õpilaste valmistatud vaibad, kodundus- ja käsitööd, mille juhendajana nimetati koolijuhataja Maria Koplistet.<ref name="kooljatöö">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19590319.2.17 |pealkiri=Kool ja töö |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=19. märts 1959 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste suri 3. juulil 1968.<ref name="nekroloog" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Pärnu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1968]] co69ej7qlvlj2s0xvxhnhkdoby27oq4 7190034 7190029 2026-07-09T22:17:05Z ~2026-33657-65 231127 /* Elulugu */ 7190034 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Marie Kopliste | sünniaeg = 25. juuli 1904 | sünnikoht = [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] | surmaaeg = 3. juuli 1968 | amet = pedagoog, koolijuht | tuntud = Raeküla kooli direktor }} '''Marie Kopliste''' (sündinud Marie Vill, abielus kuni 14. jaanuarini 1936 Marie Koppelmann; kasutatud ka nimekuju '''Maria Kopliste'''; [[25. juuli]] [[1904]] [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] – [[3. juuli]] [[1968]]) oli eesti pedagoog ja koolijuht. == Elulugu == Kopliste sündis Pärnumaal Saarde vallas talurentniku perekonnas. Ta õppis [[Kilingi-Nõmme]] koolis ja Saarde kõrgemas algkoolis ning jätkas õpinguid [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is, mille lõpetas 1926. aastal.<ref name="nekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Pärast seminari lõpetamist töötas Kopliste mitmes Pärnu maakonna ja Pärnu linna koolis. Teise maailmasõja ajal katkes tema pedagoogiline tegevus Pärnus, olles evakueerunud Nõukogude Liitu. 1947. aastal astus Marie kopliste Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ridadesse.<ref name="nekroloog" /> Aastatel 1948–1960 oli Kopliste Raeküla kooli direktor. Kool kandis sel ajal Pärnu IV mittetäieliku keskkooli ja hiljem Pärnu IV 7-klassilise kooli nime.<ref name="raekyla2013">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=raekulasonumid20130301.2.6.1 |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=1. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="malestus">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2011/02/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-nr-4-MAI-2011.pdf |pealkiri=Killukesi Reiu-Raeküla koolielust |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=mai 2011 | täpsustus = Lk 4 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste tegutses ka õpetajana. Endiste õpilaste mälestustes on teda nimetatud esimese õpetajana Raeküla koolis 1950. aastate alguses.<ref name="malestus" /> 1950. aastal ilmus pioneerilehes ''Säde'' tema kirjutis, mille juures nimetati teda Pärnu 4. mittetäieliku keskkooli direktorina.<ref name="sade">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19501012.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Säde |aeg=12. oktoober 1950 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1950. aastatel pöörati Raeküla koolis tähelepanu tööõpetusele ja praktilistele oskustele. 1959. aastal kajastatud koolitöö näidete seas olid õpilaste valmistatud vaibad, kodundus- ja käsitööd, mille juhendajana nimetati koolijuhataja Maria Koplistet.<ref name="kooljatöö">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19590319.2.17 |pealkiri=Kool ja töö |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=19. märts 1959 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste suri 3. juulil 1968.<ref name="nekroloog" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Pärnu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1968]] ikplhaxiwc6z4n4q8p9na8qfxa3twyz 7190035 7190034 2026-07-09T22:17:29Z ~2026-33657-65 231127 /* Elulugu */ 7190035 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Marie Kopliste | sünniaeg = 25. juuli 1904 | sünnikoht = [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] | surmaaeg = 3. juuli 1968 | amet = pedagoog, koolijuht | tuntud = Raeküla kooli direktor }} '''Marie Kopliste''' (sündinud Marie Vill, abielus kuni 14. jaanuarini 1936 Marie Koppelmann; kasutatud ka nimekuju '''Maria Kopliste'''; [[25. juuli]] [[1904]] [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] – [[3. juuli]] [[1968]]) oli eesti pedagoog ja koolijuht. == Elulugu == Kopliste sündis Pärnumaal Saarde vallas talurentniku perekonnas. Ta õppis [[Kilingi-Nõmme]] koolis ja Saarde kõrgemas algkoolis ning jätkas õpinguid [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is, mille lõpetas 1926. aastal.<ref name="nekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Pärast seminari lõpetamist töötas Kopliste mitmes Pärnu maakonna ja Pärnu linna koolis. Teise maailmasõja ajal katkes tema pedagoogiline tegevus Pärnus, olles evakueerunud Nõukogude Liitu. 1947. aastal astus Marie Kopliste Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ridadesse.<ref name="nekroloog" /> Aastatel 1948–1960 oli Kopliste Raeküla kooli direktor. Kool kandis sel ajal Pärnu IV mittetäieliku keskkooli ja hiljem Pärnu IV 7-klassilise kooli nime.<ref name="raekyla2013">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=raekulasonumid20130301.2.6.1 |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=1. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="malestus">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2011/02/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-nr-4-MAI-2011.pdf |pealkiri=Killukesi Reiu-Raeküla koolielust |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=mai 2011 | täpsustus = Lk 4 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste tegutses ka õpetajana. Endiste õpilaste mälestustes on teda nimetatud esimese õpetajana Raeküla koolis 1950. aastate alguses.<ref name="malestus" /> 1950. aastal ilmus pioneerilehes ''Säde'' tema kirjutis, mille juures nimetati teda Pärnu 4. mittetäieliku keskkooli direktorina.<ref name="sade">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19501012.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Säde |aeg=12. oktoober 1950 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1950. aastatel pöörati Raeküla koolis tähelepanu tööõpetusele ja praktilistele oskustele. 1959. aastal kajastatud koolitöö näidete seas olid õpilaste valmistatud vaibad, kodundus- ja käsitööd, mille juhendajana nimetati koolijuhataja Maria Koplistet.<ref name="kooljatöö">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19590319.2.17 |pealkiri=Kool ja töö |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=19. märts 1959 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste suri 3. juulil 1968.<ref name="nekroloog" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Pärnu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1968]] m7h02pddi3cyws7lltvbfemnvfe9eco 7190036 7190035 2026-07-09T22:18:17Z ~2026-33657-65 231127 /* Elulugu */ 7190036 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Marie Kopliste | sünniaeg = 25. juuli 1904 | sünnikoht = [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] | surmaaeg = 3. juuli 1968 | amet = pedagoog, koolijuht | tuntud = Raeküla kooli direktor }} '''Marie Kopliste''' (sündinud Marie Vill, abielus kuni 14. jaanuarini 1936 Marie Koppelmann; kasutatud ka nimekuju '''Maria Kopliste'''; [[25. juuli]] [[1904]] [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] – [[3. juuli]] [[1968]]) oli eesti pedagoog ja koolijuht. == Elulugu == Kopliste sündis Pärnumaal Saarde vallas talurentniku perekonnas. Ta õppis [[Kilingi-Nõmme]] koolis ja Saarde kõrgemas algkoolis ning jätkas õpinguid [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is, mille lõpetas 1926. aastal.<ref name="nekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Pärast seminari lõpetamist töötas Kopliste mitmes Pärnu maakonna ja Pärnu linna koolis. Teise maailmasõja ajal, olles evakueerunud Nõukogude Liitu, katkes tema pedagoogiline tegevus Pärnus. 1947. aastal astus Marie Kopliste Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ridadesse.<ref name="nekroloog" /> Aastatel 1948–1960 oli Kopliste Raeküla kooli direktor. Kool kandis sel ajal Pärnu IV mittetäieliku keskkooli ja hiljem Pärnu IV 7-klassilise kooli nime.<ref name="raekyla2013">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=raekulasonumid20130301.2.6.1 |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=1. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="malestus">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2011/02/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-nr-4-MAI-2011.pdf |pealkiri=Killukesi Reiu-Raeküla koolielust |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=mai 2011 | täpsustus = Lk 4 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste tegutses ka õpetajana. Endiste õpilaste mälestustes on teda nimetatud esimese õpetajana Raeküla koolis 1950. aastate alguses.<ref name="malestus" /> 1950. aastal ilmus pioneerilehes ''Säde'' tema kirjutis, mille juures nimetati teda Pärnu 4. mittetäieliku keskkooli direktorina.<ref name="sade">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19501012.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Säde |aeg=12. oktoober 1950 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1950. aastatel pöörati Raeküla koolis tähelepanu tööõpetusele ja praktilistele oskustele. 1959. aastal kajastatud koolitöö näidete seas olid õpilaste valmistatud vaibad, kodundus- ja käsitööd, mille juhendajana nimetati koolijuhataja Maria Koplistet.<ref name="kooljatöö">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19590319.2.17 |pealkiri=Kool ja töö |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=19. märts 1959 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste suri 3. juulil 1968.<ref name="nekroloog" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Pärnu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1968]] p24bh4d57zbmfijf7ubc56xj4tn2w2m 7190038 7190036 2026-07-09T22:18:52Z ~2026-33657-65 231127 7190038 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Marie Kopliste | sünniaeg = 25. juuli 1904 | sünnikoht = [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] | surmaaeg = 3. juuli 1968 | amet = pedagoog, koolijuht | tuntud = Raeküla kooli direktor }} '''Marie Kopliste''' (sündinud '''Marie Vill''', abielus kuni 14. jaanuarini 1936 '''Marie Koppelmann'''; kasutatud ka nimekuju '''Maria Kopliste'''; [[25. juuli]] [[1904]] [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] – [[3. juuli]] [[1968]]) oli eesti pedagoog ja koolijuht. == Elulugu == Kopliste sündis Pärnumaal Saarde vallas talurentniku perekonnas. Ta õppis [[Kilingi-Nõmme]] koolis ja Saarde kõrgemas algkoolis ning jätkas õpinguid [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is, mille lõpetas 1926. aastal.<ref name="nekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Pärast seminari lõpetamist töötas Kopliste mitmes Pärnu maakonna ja Pärnu linna koolis. Teise maailmasõja ajal, olles evakueerunud Nõukogude Liitu, katkes tema pedagoogiline tegevus Pärnus. 1947. aastal astus Marie Kopliste Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ridadesse.<ref name="nekroloog" /> Aastatel 1948–1960 oli Kopliste Raeküla kooli direktor. Kool kandis sel ajal Pärnu IV mittetäieliku keskkooli ja hiljem Pärnu IV 7-klassilise kooli nime.<ref name="raekyla2013">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=raekulasonumid20130301.2.6.1 |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=1. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="malestus">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2011/02/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-nr-4-MAI-2011.pdf |pealkiri=Killukesi Reiu-Raeküla koolielust |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=mai 2011 | täpsustus = Lk 4 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste tegutses ka õpetajana. Endiste õpilaste mälestustes on teda nimetatud esimese õpetajana Raeküla koolis 1950. aastate alguses.<ref name="malestus" /> 1950. aastal ilmus pioneerilehes ''Säde'' tema kirjutis, mille juures nimetati teda Pärnu 4. mittetäieliku keskkooli direktorina.<ref name="sade">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19501012.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Säde |aeg=12. oktoober 1950 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1950. aastatel pöörati Raeküla koolis tähelepanu tööõpetusele ja praktilistele oskustele. 1959. aastal kajastatud koolitöö näidete seas olid õpilaste valmistatud vaibad, kodundus- ja käsitööd, mille juhendajana nimetati koolijuhataja Maria Koplistet.<ref name="kooljatöö">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19590319.2.17 |pealkiri=Kool ja töö |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=19. märts 1959 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste suri 3. juulil 1968.<ref name="nekroloog" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Pärnu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1968]] hr5ix57hrd9l81ot0mhmdeaw8fhyxse 7190041 7190038 2026-07-09T22:40:22Z LeeMarx 59920 7190041 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marie Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Marie Will | sünniaeg = {{Sünniaeg|1904|07|25}} | sünnikoht = [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1968|07|03|1904|07|25}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tallinna Õpetajate Seminar]] | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = | organisatsioon = | erakond = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Jaan Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Marie Kopliste''' (sünninimega '''Marie Will''', abielunimega kuni [[14. jaanuar]]ini [[1936]] '''Marie Koppelmann'''; kasutatud ka nimekuju '''Maria Kopliste'''; [[25. juuli]] [[1904]] [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] – [[3. juuli]] [[1968]]) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[Pärnumaa]]l [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[talurentnik]]u perekonnas. Ta õppis [[Kilingi-Nõmme]] koolis ja Saarde kõrgemas algkoolis ning jätkas õpinguid [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is, mille lõpetas 1926. aastal.<ref name="nekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Pärast seminari lõpetamist töötas Kopliste mitmes [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] ja [[Pärnu]] linna koolis. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal evakueerus ta [[Nõukogude Liit]]u ning tema pedagoogiline tegevus Pärnus katkes. 1947. aastal astus ta [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse]].<ref name="nekroloog" /> Aastatel 1948–1960 oli Kopliste [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]]. Kool kandis sel ajal Pärnu IV mittetäieliku keskkooli ja hiljem Pärnu IV 7-klassilise kooli nime.<ref name="raekyla2013">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=raekulasonumid20130301.2.6.1 |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=1. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="malestus">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2011/02/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-nr-4-MAI-2011.pdf |pealkiri=Killukesi Reiu-Raeküla koolielust |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=mai 2011 |täpsustus=Lk 4 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste tegutses ka [[õpetaja]]na. Endiste [[õpilane|õpilaste]] mälestustes on teda nimetatud esimese õpetajana Raeküla koolis 1950. aastate alguses.<ref name="malestus" /> 1950. aastal ilmus [[pioneeriliikumine|pioneeride]] ajalehes ''[[Säde (ajaleht)|Säde]]'' tema kirjutis, mille juures nimetati teda Pärnu 4. mittetäieliku keskkooli direktorina.<ref name="sade">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19501012.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Säde |aeg=12. oktoober 1950 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1950. aastatel pöörati Raeküla koolis tähelepanu [[tööõpetus]]ele ja praktilistele oskustele. 1959. aastal kajastatud koolitöö näidete seas olid õpilaste valmistatud [[vaip|vaibad]], [[kodundus]]- ja [[käsitöö]]d, mille juhendajana nimetati koolijuhataja Maria Koplistet.<ref name="kooljatöö">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19590319.2.17 |pealkiri=Kool ja töö |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=19. märts 1959 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste suri 3. juulil 1968.<ref name="nekroloog" /> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Jaan Kopliste]]. Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Pärnu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1968]] 1gashcw0l3l2t8mvp6kr4fpnd8hpixv 7190202 7190041 2026-07-10T09:58:05Z LeeMarx 59920 /* Elulugu */ 7190202 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marie Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Marie Will | sünniaeg = {{Sünniaeg|1904|07|25}} | sünnikoht = [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1968|07|03|1904|07|25}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tallinna Õpetajate Seminar]] | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = | organisatsioon = | erakond = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Jaan Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Marie Kopliste''' (sünninimega '''Marie Will''', abielunimega kuni [[14. jaanuar]]ini [[1936]] '''Marie Koppelmann'''; kasutatud ka nimekuju '''Maria Kopliste'''; [[25. juuli]] [[1904]] [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] – [[3. juuli]] [[1968]]) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[Pärnumaa]]l [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[talurentnik]]u perekonnas. Ta õppis [[Kilingi-Nõmme]] koolis ja Saarde kõrgemas algkoolis ning jätkas õpinguid [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is, mille lõpetas 1926. aastal.<ref name="nekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Pärast seminari lõpetamist töötas Kopliste mitmes [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] ja [[Pärnu]] linna koolis. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal evakueerus Kopliste koos abikaasa ja kuue alaealise lapsega [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalasse [[Kurgaani oblast]]i Makušino rajooni. Seal töötas ta Maršihhini [[lastekodu]]s. 1945. aasta jaanuaris naasis Kopliste [[Pärnu]]sse ja asus tööle [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] haridusosakonnas. 1947. aastal astus ta [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse]].<ref name="nekroloog" /> Aastatel 1948–1960 oli Kopliste [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]]. Kool kandis sel ajal Pärnu IV mittetäieliku keskkooli ja hiljem Pärnu IV 7-klassilise kooli nime.<ref name="raekyla2013">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=raekulasonumid20130301.2.6.1 |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=1. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="malestus">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2011/02/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-nr-4-MAI-2011.pdf |pealkiri=Killukesi Reiu-Raeküla koolielust |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=mai 2011 |täpsustus=Lk 4 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste tegutses ka [[õpetaja]]na. Endiste [[õpilane|õpilaste]] mälestustes on teda nimetatud esimese õpetajana Raeküla koolis 1950. aastate alguses.<ref name="malestus" /> 1950. aastal ilmus [[pioneeriliikumine|pioneeride]] ajalehes ''[[Säde (ajaleht)|Säde]]'' tema kirjutis, mille juures nimetati teda Pärnu 4. mittetäieliku keskkooli direktorina.<ref name="sade">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19501012.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Säde |aeg=12. oktoober 1950 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1950. aastatel pöörati Raeküla koolis tähelepanu [[tööõpetus]]ele ja praktilistele oskustele. 1959. aastal kajastatud koolitöö näidete seas olid õpilaste valmistatud [[vaip|vaibad]], [[kodundus]]- ja [[käsitöö]]d, mille juhendajana nimetati koolijuhataja Maria Koplistet.<ref name="kooljatöö">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19590319.2.17 |pealkiri=Kool ja töö |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=19. märts 1959 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste suri 3. juulil 1968.<ref name="nekroloog" /> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Jaan Kopliste]]. Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Pärnu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1968]] hmk5o9s302zym345aeqvrg740rdr2d3 7190205 7190202 2026-07-10T10:07:15Z LeeMarx 59920 7190205 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marie Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Marie Will | sünniaeg = {{Sünniaeg|1904|07|25}} | sünnikoht = [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1968|07|03|1904|07|25}} | surmakoht = [[Pärnu]], [[Eesti NSV]] | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tallinna Õpetajate Seminar]] | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = | organisatsioon = | erakond = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Jaan Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Marie Kopliste''' (sünninimega '''Marie Will''', abielunimega kuni [[14. jaanuar]]ini [[1936]] '''Marie Koppelmann'''; kasutatud ka nimekuju '''Maria Kopliste'''; [[25. juuli]] [[1904]] [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] – [[3. juuli]] [[1968]]) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[Pärnumaa]]l [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[talurentnik]]u perekonnas. Ta õppis [[Kilingi-Nõmme]] koolis ja Saarde kõrgemas algkoolis ning jätkas õpinguid [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is, mille lõpetas 1926. aastal.<ref name="nekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Pärast seminari lõpetamist töötas Kopliste mitmes [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] ja [[Pärnu]] linna koolis. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal evakueerus Kopliste koos abikaasa [[Jaan Kopliste]] ja nende kuue alaealise lapsega [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalasse [[Kurgaani oblast]]i Makušino rajooni. Perekond elas seal rasketes oludes ja kannatas nälga. Evakuatsioonis surid Jaan Kopliste ja neli nende last. Marie Kopliste töötas Maršihhini [[lastekodu]]s ning naasis 1945. aasta jaanuaris koos kahe ellujäänud lapsega [[Pärnu]]sse. Pärast tagasipöördumist asus ta tööle [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] haridusosakonnas. 1947. aastal astus ta [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse]].<ref name="nekroloog" /> Aastatel 1948–1960 oli Kopliste [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]]. Kool kandis sel ajal Pärnu IV mittetäieliku keskkooli ja hiljem Pärnu IV 7-klassilise kooli nime.<ref name="raekyla2013">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=raekulasonumid20130301.2.6.1 |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=1. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="malestus">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2011/02/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-nr-4-MAI-2011.pdf |pealkiri=Killukesi Reiu-Raeküla koolielust |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=mai 2011 |täpsustus=Lk 4 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste tegutses ka [[õpetaja]]na. Endiste [[õpilane|õpilaste]] mälestustes on teda nimetatud esimese õpetajana Raeküla koolis 1950. aastate alguses.<ref name="malestus" /> 1950. aastal ilmus [[pioneeriliikumine|pioneeride]] ajalehes ''[[Säde (ajaleht)|Säde]]'' tema kirjutis, mille juures nimetati teda Pärnu 4. mittetäieliku keskkooli direktorina.<ref name="sade">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19501012.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Säde |aeg=12. oktoober 1950 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1950. aastatel pöörati Raeküla koolis tähelepanu [[tööõpetus]]ele ja praktilistele oskustele. 1959. aastal kajastatud koolitöö näidete seas olid õpilaste valmistatud [[vaip|vaibad]], [[kodundus]]- ja [[käsitöö]]d, mille juhendajana nimetati koolijuhataja Maria Koplistet.<ref name="kooljatöö">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19590319.2.17 |pealkiri=Kool ja töö |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=19. märts 1959 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste suri 3. juulil 1968.<ref name="nekroloog" /> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Jaan Kopliste]]. Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Pärnu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1968]] i6fy8dtr83sc3j9bdrr39fnxubztdnq 7190207 7190205 2026-07-10T10:21:12Z LeeMarx 59920 7190207 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marie Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Marie Will | sünniaeg = {{Sünniaeg|1904|07|25}} | sünnikoht = [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1968|07|03|1904|07|25}} | surmakoht = [[Pärnu]], [[Eesti NSV]] | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tallinna Õpetajate Seminar]] | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = | organisatsioon = | erakond = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Jaan Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Marie Kopliste''' (sünninimega '''Marie Will''', abielunimega kuni [[14. jaanuar]]ini [[1936]] '''Marie Koppelmann'''; kasutatud ka nimekuju '''Maria Kopliste'''; [[25. juuli]] [[1904]] [[Saarde vald]], [[Pärnumaa]] – [[3. juuli]] [[1968]]) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[Pärnumaa]]l [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[talurentnik]]u perekonnas. Ta õppis [[Kilingi-Nõmme]] koolis ja Saarde kõrgemas algkoolis ning jätkas õpinguid [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is, mille lõpetas 1926. aastal.<ref name="nekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Pärast seminari lõpetamist töötas Kopliste mitmes [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] ja [[Pärnu]] linna koolis. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal evakueerus Kopliste koos abikaasa [[Jaan Kopliste]] ja nende kuue alaealise lapsega [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalasse [[Kurgani oblast]]i Makušino rajooni. Perekond elas seal rasketes oludes ja kannatas nälga. Evakuatsioonis surid Jaan Kopliste ja neli nende last. Marie Kopliste töötas Maršihhini [[lastekodu]]s ning naasis 1945. aasta jaanuaris koos kahe ellujäänud lapsega [[Pärnu]]sse. Pärast tagasipöördumist asus ta tööle [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] haridusosakonnas. 1947. aastal astus ta [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse]].<ref name="nekroloog" /> Aastatel 1948–1960 oli Kopliste [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]]. Kool kandis sel ajal Pärnu IV mittetäieliku keskkooli ja hiljem Pärnu IV 7-klassilise kooli nime.<ref name="raekyla2013">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=raekulasonumid20130301.2.6.1 |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=1. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="malestus">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2011/02/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-nr-4-MAI-2011.pdf |pealkiri=Killukesi Reiu-Raeküla koolielust |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=mai 2011 |täpsustus=Lk 4 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste tegutses ka [[õpetaja]]na. Endiste [[õpilane|õpilaste]] mälestustes on teda nimetatud esimese õpetajana Raeküla koolis 1950. aastate alguses.<ref name="malestus" /> 1950. aastal ilmus [[pioneeriliikumine|pioneeride]] ajalehes ''[[Säde (ajaleht)|Säde]]'' tema kirjutis, mille juures nimetati teda Pärnu 4. mittetäieliku keskkooli direktorina.<ref name="sade">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19501012.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Säde |aeg=12. oktoober 1950 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1950. aastatel pöörati Raeküla koolis tähelepanu [[tööõpetus]]ele ja praktilistele oskustele. 1959. aastal kajastatud koolitöö näidete seas olid õpilaste valmistatud [[vaip|vaibad]], [[kodundus]]- ja [[käsitöö]]d, mille juhendajana nimetati koolijuhataja Maria Koplistet.<ref name="kooljatöö">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19590319.2.17 |pealkiri=Kool ja töö |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=19. märts 1959 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Kopliste suri 3. juulil 1968.<ref name="nekroloog" /> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Jaan Kopliste]]. Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Pärnu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1968]] sp2xd8kz8j49mwzwaku216ufk2lk9ww 0 718456 7190045 2026-07-09T22:45:57Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{medalitabel|nimi=ei | pilt = Chemsdine Talbi Brazil V Morocco 13 June 2026-203.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]]|}} }} '''Chemsdine Talbi''' (sündinud [[9. mai]]l [[2005]] [[Sambreville]]'is) on [[Belgia]]s sündinud [[Maroko]] [[jalgpallur]], kes mängib äärepoolkaitsjana Inglismaa [...' 7190045 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Chemsdine Talbi Brazil V Morocco 13 June 2026-203.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]]|}} }} '''Chemsdine Talbi''' (sündinud [[9. mai]]l [[2005]] [[Sambreville]]'is) on [[Belgia]]s sündinud [[Maroko]] [[jalgpallur]], kes mängib äärepoolkaitsjana Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Sunderland AFC|Sunderland]] ja [[Maroko jalgpallikoondis]]es. 2015. aastal liitus ta Belgia klubiga [[Club Brugge]], mille põhimeeskonnas debüteeris ta Belgia kõrgliigas 2023. aasta märtsis. Club Brugge põhimeeskonnas mängis ta alates hooajast 2024/25. 18. veebruaril 2025 lõi ta [[Meistrite Liiga]] väljalangemismängude ''play-off''{{'}}i teises mängus ka kaks väravat Itaalia klubi [[Atalanta BC|Atalanta]] vastu ning kindlustas Club Brugge edasipääsu üldskooriga 5:2 järgmisse ringi. 2025. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu äsja Inglismaa kõrgliigasse tõusnud klubiga Sunderland.<ref>{{cite web|url=https://www.safc.com/news/2025/july/09/talbi-seals-sunderland-switch/|title=Talbi seals Sunderland switch|website=www.safc.com|date=9 July 2025|accessdate=9 July 2025}}</ref> Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 25. oktoobril 2025 võõrsil väljakul [[Londoni Chelsea]] vastu mängu kolmandal üleminutil ning tõi Sunderlandile 2:1 võidu.<ref>{{cite web |last=Steinberg |first=Jacob |url=https://www.theguardian.com/football/2025/oct/25/chelsea-sunderland-premier-league-match-report |title=Sunderland flying high after stunning Chelsea with injury-time Talbi winner |work=The Guardian |date=25 October 2025 }}</ref> Aastatel 2020–2023 mängis Talbi Belgia noortekoondistes. Maroko jalgpallikoondises debüteeris ta 5. septembril 2025 MM-i valikmängus [[Nigeri jalgpallikoondis|Nigeri]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.co.uk/chemsdine-talbi/nationalmannschaft/spieler/743384/verein/3575/plus/0 Chemsdine Talbi - National team]. Vaadatud 10.7.2026</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Maroko koondis}} {{JÄRJESTA:Talbi, Chemsdine}} [[Kategooria:Maroko jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Brugge KV mängijad]] [[Kategooria:Sunderland AFC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] o9lv7n101x5fvrs8x0zbdsoqxhcd6at 0 718457 7190052 2026-07-09T23:03:03Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{infokast persoon | nimi = Jaan Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jaan Koppelmann | sünniaeg = {{Sünniaeg|1889|09|14}} | sünnikoht = [[Vigala vald]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru algkool]] | organisatsioon = | erakond...' 7190052 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jaan Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jaan Koppelmann | sünniaeg = {{Sünniaeg|1889|09|14}} | sünnikoht = [[Vigala vald]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru algkool]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Marie Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Jaan Kopliste''' (kuni perekonnanime muutmiseni '''Jaan Koppelmann'''; [[14. september]] [[1889]] [[Vigala vald]] – ?) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. 1935. aastal võttis [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra vallas]] elanud Jaan Koppelmann koos abikaasa Marie ning laste Lea, Jaani ja Tiiuga perekonnanimeks Kopliste.<ref name="nimevahetus">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vandrauudised19351211.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Vändra Uudised |aeg=11. detsember 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1925. aastal valiti Koppelmann [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru]] 6-klassilise [[algkool]]i juhatajaks. Koolijuhataja kohale kandideeris 15 inimest.<ref name="valimine">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabamaaparnu19250720.1.3 |pealkiri=Juurikaru algkoolile valiti juhataja |väljaanne=Vaba Maa: Pärnu väljaanne |aeg=20. juuli 1925 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1930. aastatel tegutses ta Juurikaru koolijuhatajana. 1935. aastal viidi Säästla postkast Juurikaru algkoolimajja ning selle korraldajaks jäi koolijuhataja J. Koppelmann.<ref name="postkast">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=turiuudisleht19350725.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Türi Uudisleht |aeg=25. juuli 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Juurikaru kool kuulus [[Vändra]] piirkonna vanemate koolide hulka. 1962. aastal ilmunud ülevaates nimetati Jaan Koplistet koos Tõnis Veidemanni ja Ernst Rungiga kooli pikaajaliste juhatajate seas.<ref name="vanim">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19620901.2.8.10 |pealkiri=Vanim kool Vändras |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=1. september 1962 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1958. aastal nimetati Jaan Koplistet [[koorijuht|koorijuhina]], kes asus juhatama [[koor]]i.<ref name="koor">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sotsialismivoitvandra19581107.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Sotsialismi Võit |aeg=7. november 1958 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Marie Kopliste]], kes oli aastatel 1948–1960 [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]].<ref name="nimevahetus" /> Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Pärnumaa inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] 9nay8pklryofwktzcvsohg1tid89gsn 7190053 7190052 2026-07-09T23:03:18Z LeeMarx 59920 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Pärnumaa inimesed]] 7190053 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jaan Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jaan Koppelmann | sünniaeg = {{Sünniaeg|1889|09|14}} | sünnikoht = [[Vigala vald]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru algkool]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Marie Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Jaan Kopliste''' (kuni perekonnanime muutmiseni '''Jaan Koppelmann'''; [[14. september]] [[1889]] [[Vigala vald]] – ?) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. 1935. aastal võttis [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra vallas]] elanud Jaan Koppelmann koos abikaasa Marie ning laste Lea, Jaani ja Tiiuga perekonnanimeks Kopliste.<ref name="nimevahetus">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vandrauudised19351211.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Vändra Uudised |aeg=11. detsember 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1925. aastal valiti Koppelmann [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru]] 6-klassilise [[algkool]]i juhatajaks. Koolijuhataja kohale kandideeris 15 inimest.<ref name="valimine">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabamaaparnu19250720.1.3 |pealkiri=Juurikaru algkoolile valiti juhataja |väljaanne=Vaba Maa: Pärnu väljaanne |aeg=20. juuli 1925 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1930. aastatel tegutses ta Juurikaru koolijuhatajana. 1935. aastal viidi Säästla postkast Juurikaru algkoolimajja ning selle korraldajaks jäi koolijuhataja J. Koppelmann.<ref name="postkast">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=turiuudisleht19350725.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Türi Uudisleht |aeg=25. juuli 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Juurikaru kool kuulus [[Vändra]] piirkonna vanemate koolide hulka. 1962. aastal ilmunud ülevaates nimetati Jaan Koplistet koos Tõnis Veidemanni ja Ernst Rungiga kooli pikaajaliste juhatajate seas.<ref name="vanim">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19620901.2.8.10 |pealkiri=Vanim kool Vändras |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=1. september 1962 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1958. aastal nimetati Jaan Koplistet [[koorijuht|koorijuhina]], kes asus juhatama [[koor]]i.<ref name="koor">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sotsialismivoitvandra19581107.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Sotsialismi Võit |aeg=7. november 1958 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Marie Kopliste]], kes oli aastatel 1948–1960 [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]].<ref name="nimevahetus" /> Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] and54oa1o7ghc1armqgcp98707mwvy5 7190067 7190053 2026-07-09T23:58:12Z ~2026-33657-65 231127 Riigi Teataja Lisas avaldatud otsuse kuupäev on 14. jaanuar 1936 7190067 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jaan Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jaan Koppelmann | sünniaeg = {{Sünniaeg|1889|09|14}} | sünnikoht = [[Vigala vald]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru algkool]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Marie Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Jaan Kopliste''' (kuni perekonnanime muutmiseni '''Jaan Koppelmann'''; [[14. september]] [[1889]] [[Vigala vald]] – ?) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. 14. jaanuaril 1936. aastal määras [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] perekonnaseisuametnik Jaan Koppelmann'ile ühes abikaasa Mariega ja laste Lea, Jaani ja Tiiuga perekonnanimeks – "[[Kopliste]]".<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376237/323473/page/16</ref><ref name="nimevahetus">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vandrauudised19351211.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Vändra Uudised |aeg=11. detsember 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1925. aastal valiti Koppelmann [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru]] 6-klassilise [[algkool]]i juhatajaks. Koolijuhataja kohale kandideeris 15 inimest.<ref name="valimine">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabamaaparnu19250720.1.3 |pealkiri=Juurikaru algkoolile valiti juhataja |väljaanne=Vaba Maa: Pärnu väljaanne |aeg=20. juuli 1925 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1930. aastatel tegutses ta Juurikaru koolijuhatajana. 1935. aastal viidi Säästla postkast Juurikaru algkoolimajja ning selle korraldajaks jäi koolijuhataja J. Koppelmann.<ref name="postkast">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=turiuudisleht19350725.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Türi Uudisleht |aeg=25. juuli 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Juurikaru kool kuulus [[Vändra]] piirkonna vanemate koolide hulka. 1962. aastal ilmunud ülevaates nimetati Jaan Koplistet koos Tõnis Veidemanni ja Ernst Rungiga kooli pikaajaliste juhatajate seas.<ref name="vanim">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19620901.2.8.10 |pealkiri=Vanim kool Vändras |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=1. september 1962 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1958. aastal nimetati Jaan Koplistet [[koorijuht|koorijuhina]], kes asus juhatama [[koor]]i.<ref name="koor">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sotsialismivoitvandra19581107.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Sotsialismi Võit |aeg=7. november 1958 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Marie Kopliste]], kes oli aastatel 1948–1960 [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]].<ref name="nimevahetus" /> Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] fm022zsln9wrwhahlafl0ca7v0pf95k 7190068 7190067 2026-07-09T23:58:41Z ~2026-33657-65 231127 7190068 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jaan Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jaan Koppelmann | sünniaeg = {{Sünniaeg|1889|09|14}} | sünnikoht = [[Vigala vald]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru algkool]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Marie Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Jaan Kopliste''' (kuni perekonnanime muutmiseni '''Jaan Koppelmann'''; [[14. september]] [[1889]] [[Vigala vald]] – ?) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. 14. jaanuaril 1936 määras [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] perekonnaseisuametnik Jaan Koppelmann'ile ühes abikaasa Mariega ja laste Lea, Jaani ja Tiiuga perekonnanimeks – "[[Kopliste]]".<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376237/323473/page/16</ref><ref name="nimevahetus">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vandrauudised19351211.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Vändra Uudised |aeg=11. detsember 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1925. aastal valiti Koppelmann [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru]] 6-klassilise [[algkool]]i juhatajaks. Koolijuhataja kohale kandideeris 15 inimest.<ref name="valimine">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabamaaparnu19250720.1.3 |pealkiri=Juurikaru algkoolile valiti juhataja |väljaanne=Vaba Maa: Pärnu väljaanne |aeg=20. juuli 1925 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1930. aastatel tegutses ta Juurikaru koolijuhatajana. 1935. aastal viidi Säästla postkast Juurikaru algkoolimajja ning selle korraldajaks jäi koolijuhataja J. Koppelmann.<ref name="postkast">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=turiuudisleht19350725.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Türi Uudisleht |aeg=25. juuli 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Juurikaru kool kuulus [[Vändra]] piirkonna vanemate koolide hulka. 1962. aastal ilmunud ülevaates nimetati Jaan Koplistet koos Tõnis Veidemanni ja Ernst Rungiga kooli pikaajaliste juhatajate seas.<ref name="vanim">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19620901.2.8.10 |pealkiri=Vanim kool Vändras |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=1. september 1962 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1958. aastal nimetati Jaan Koplistet [[koorijuht|koorijuhina]], kes asus juhatama [[koor]]i.<ref name="koor">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sotsialismivoitvandra19581107.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Sotsialismi Võit |aeg=7. november 1958 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Marie Kopliste]], kes oli aastatel 1948–1960 [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]].<ref name="nimevahetus" /> Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] 90spap76hv4mq7hk2grwz94rj38spk8 7190191 7190068 2026-07-10T09:13:27Z LeeMarx 59920 /* Elulugu */ 7190191 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jaan Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jaan Koppelmann | sünniaeg = {{Sünniaeg|1889|09|14}} | sünnikoht = [[Vigala vald]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru algkool]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Marie Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Jaan Kopliste''' (kuni perekonnanime muutmiseni '''Jaan Koppelmann'''; [[14. september]] [[1889]] [[Vigala vald]] – ?) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. 14. jaanuaril 1936 määras [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] perekonnaseisuametnik Jaan Koppelmann'ile ühes abikaasa Mariega ja laste Lea, Jaani ja Tiiuga perekonnanimeks – "[[Kopliste]]".<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376237/323473/page/16</ref><ref name="nimevahetus">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vandrauudised19351211.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Vändra Uudised |aeg=11. detsember 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1925. aastal valiti Koppelmann [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru]] 6-klassilise [[algkool]]i juhatajaks. Koolijuhataja kohale kandideeris 15 inimest.<ref name="valimine">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabamaaparnu19250720.1.3 |pealkiri=Juurikaru algkoolile valiti juhataja |väljaanne=Vaba Maa: Pärnu väljaanne |aeg=20. juuli 1925 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1929. aastal nimetati Jaan Koplistet [[koorijuht|koorijuhina]], kes asus juhatama [[koor]]i.<ref name="koor">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sotsialismivoitvandra19581107.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Sotsialismi Võit |aeg=7. november 1958 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1930. aastatel tegutses ta Juurikaru koolijuhatajana. 1935. aastal viidi Säästla postkast Juurikaru algkoolimajja ning selle korraldajaks jäi koolijuhataja J. Koppelmann.<ref name="postkast">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=turiuudisleht19350725.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Türi Uudisleht |aeg=25. juuli 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Juurikaru kool kuulus [[Vändra]] piirkonna vanemate koolide hulka. 1962. aastal ilmunud ülevaates nimetati Jaan Koplistet koos Tõnis Veidemanni ja Ernst Rungiga kooli pikaajaliste juhatajate seas.<ref name="vanim">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19620901.2.8.10 |pealkiri=Vanim kool Vändras |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=1. september 1962 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Marie Kopliste]], kes oli aastatel 1948–1960 [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]].<ref name="nimevahetus" /> Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] 17mq58jzq5b36ap7yhoqs949ddrlrqy 7190193 7190191 2026-07-10T09:17:29Z LeeMarx 59920 /* Elulugu */ 7190193 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jaan Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jaan Koppelmann | sünniaeg = {{Sünniaeg|1889|09|14}} | sünnikoht = [[Vigala vald]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru algkool]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Marie Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Jaan Kopliste''' (kuni perekonnanime muutmiseni '''Jaan Koppelmann'''; [[14. september]] [[1889]] [[Vigala vald]] – ?) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. [[14. jaanuar]]il [[1936]] määras [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] [[perekonnaseisuametnik]] Jaan Koppelmannile, tema abikaasale Mariele ning lastele Leale, Jaanile ja Tiiule uueks perekonnanimeks '''Kopliste'''.<ref>{{netiviide |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376237/323473/page/16 |pealkiri=Perekonnanimede muutmised |väljaanne=Riigi Teataja Lisa |aeg=1936 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="nimevahetus">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vandrauudised19351211.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Vändra Uudised |aeg=11. detsember 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1925. aastal valiti Koppelmann [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru]] 6-klassilise [[algkool]]i juhatajaks. Koolijuhataja kohale kandideeris 15 inimest.<ref name="valimine">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabamaaparnu19250720.1.3 |pealkiri=Juurikaru algkoolile valiti juhataja |väljaanne=Vaba Maa: Pärnu väljaanne |aeg=20. juuli 1925 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1929. aastal nimetati Jaan Kopliste [[koorijuht|koorijuhiks]], kes asus juhatama [[koor]]i.<ref name="koor">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sotsialismivoitvandra19581107.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Sotsialismi Võit |aeg=7. november 1958 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1930. aastatel tegutses ta Juurikaru koolijuhatajana. 1935. aastal viidi Säästla postkast Juurikaru algkoolimajja ning selle korraldajaks jäi koolijuhataja J. Koppelmann.<ref name="postkast">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=turiuudisleht19350725.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Türi Uudisleht |aeg=25. juuli 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Juurikaru kool kuulus [[Vändra]] piirkonna vanemate koolide hulka. 1962. aastal ilmunud ülevaates nimetati Jaan Koplistet koos Tõnis Veidemanni ja Ernst Rungiga kooli pikaajaliste juhatajate seas.<ref name="vanim">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19620901.2.8.10 |pealkiri=Vanim kool Vändras |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=1. september 1962 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Marie Kopliste]], kes oli aastatel 1948–1960 [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]].<ref name="nimevahetus" /> Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] m4eqvfh25mhjm4jzqd7cndomf6aatfb 7190194 7190193 2026-07-10T09:22:18Z LeeMarx 59920 7190194 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jaan Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jaan Koppelmann | sünniaeg = {{Sünniaeg|1889|09|14}} | sünnikoht = [[Vigala vald]] | surmaaeg = teadmata | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru algkool]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Marie Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Jaan Kopliste''' (sünninimega '''Jaan Koppelmann'''; sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. [[14. jaanuar]]il [[1936]] määras [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] [[perekonnaseisuametnik]] Jaan Koppelmannile, tema abikaasale Mariele ning lastele Leale, Jaanile ja Tiiule uueks perekonnanimeks '''Kopliste'''.<ref>{{netiviide |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376237/323473/page/16 |pealkiri=Perekonnanimede muutmised |väljaanne=Riigi Teataja Lisa |aeg=1936 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="nimevahetus">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vandrauudised19351211.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Vändra Uudised |aeg=11. detsember 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1925. aastal valiti Koppelmann [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru]] 6-klassilise [[algkool]]i juhatajaks. Koolijuhataja kohale kandideeris 15 inimest.<ref name="valimine">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabamaaparnu19250720.1.3 |pealkiri=Juurikaru algkoolile valiti juhataja |väljaanne=Vaba Maa: Pärnu väljaanne |aeg=20. juuli 1925 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1929. aastal nimetati Jaan Kopliste [[koorijuht|koorijuhiks]], kes asus juhatama [[koor]]i.<ref name="koor">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sotsialismivoitvandra19581107.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Sotsialismi Võit |aeg=7. november 1958 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1930. aastatel tegutses ta Juurikaru koolijuhatajana. 1935. aastal viidi Säästla postkast Juurikaru algkoolimajja ning selle korraldajaks jäi koolijuhataja J. Koppelmann.<ref name="postkast">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=turiuudisleht19350725.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Türi Uudisleht |aeg=25. juuli 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Juurikaru kool kuulus [[Vändra]] piirkonna vanemate koolide hulka. 1962. aastal ilmunud ülevaates nimetati Jaan Koplistet koos Tõnis Veidemanni ja Ernst Rungiga kooli pikaajaliste juhatajate seas.<ref name="vanim">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19620901.2.8.10 |pealkiri=Vanim kool Vändras |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=1. september 1962 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Marie Kopliste]], kes oli aastatel 1948–1960 [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]].<ref name="nimevahetus" /> Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] 3beigxfldviwxz5jsfkq718wxumm155 7190201 7190194 2026-07-10T09:53:38Z LeeMarx 59920 /* Elulugu */ 7190201 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jaan Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jaan Koppelmann | sünniaeg = {{Sünniaeg|1889|09|14}} | sünnikoht = [[Vigala vald]] | surmaaeg = teadmata | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru algkool]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Marie Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Jaan Kopliste''' (sünninimega '''Jaan Koppelmann'''; sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. [[14. jaanuar]]il [[1936]] määras [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] [[perekonnaseisuametnik]] Jaan Koppelmannile, tema abikaasale Mariele ning lastele Leale, Jaanile ja Tiiule uueks perekonnanimeks '''Kopliste'''.<ref>{{netiviide |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376237/323473/page/16 |pealkiri=Perekonnanimede muutmised |väljaanne=Riigi Teataja Lisa |aeg=1936 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="nimevahetus">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vandrauudised19351211.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Vändra Uudised |aeg=11. detsember 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1925. aastal valiti Koppelmann [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru]] kuueklassilise [[algkool]]i juhatajaks. Koolijuhataja kohale kandideeris 15 inimest.<ref name="valimine">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabamaaparnu19250720.1.3 |pealkiri=Juurikaru algkoolile valiti juhataja |väljaanne=Vaba Maa: Pärnu väljaanne |aeg=20. juuli 1925 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1929. aastal nimetati Jaan Kopliste [[koorijuht|koorijuhiks]], kes asus juhatama [[koor]]i.<ref name="koor">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sotsialismivoitvandra19581107.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Sotsialismi Võit |aeg=7. november 1958 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1930. aastatel tegutses ta Juurikaru koolijuhatajana. 1935. aastal viidi Säästla postkast Juurikaru algkoolimajja ning selle korraldajaks jäi koolijuhataja J. Koppelmann.<ref name="postkast">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=turiuudisleht19350725.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Türi Uudisleht |aeg=25. juuli 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Juurikaru kool kuulus [[Vändra]] piirkonna vanemate koolide hulka. 1962. aastal ilmunud ülevaates nimetati Jaan Koplistet koos Tõnis Veidemanni ja Ernst Rungiga kooli pikaajaliste juhatajate seas.<ref name="vanim">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19620901.2.8.10 |pealkiri=Vanim kool Vändras |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=1. september 1962 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Marie Kopliste]], kes oli aastatel 1948–1960 [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]].<ref name="nimevahetus" /> Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] bnr2nj2uitig735nm79yt6w2vzncebp 7190204 7190201 2026-07-10T10:04:52Z LeeMarx 59920 7190204 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jaan Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jaan Koppelmann | sünniaeg = {{Sünniaeg|1889|09|14}} | sünnikoht = [[Vigala vald]] | surmaaeg = u. 1941-1945 | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru algkool]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Marie Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Jaan Kopliste''' (sünninimega '''Jaan Koppelmann'''; sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. [[14. jaanuar]]il [[1936]] määras [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] [[perekonnaseisuametnik]] Jaan Koppelmannile, tema abikaasale Mariele ning lastele Leale, Jaanile ja Tiiule uueks perekonnanimeks '''Kopliste'''.<ref>{{netiviide |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376237/323473/page/16 |pealkiri=Perekonnanimede muutmised |väljaanne=Riigi Teataja Lisa |aeg=1936 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="nimevahetus">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vandrauudised19351211.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Vändra Uudised |aeg=11. detsember 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1925. aastal valiti Koppelmann [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru]] kuueklassilise [[algkool]]i juhatajaks. Koolijuhataja kohale kandideeris 15 inimest.<ref name="valimine">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabamaaparnu19250720.1.3 |pealkiri=Juurikaru algkoolile valiti juhataja |väljaanne=Vaba Maa: Pärnu väljaanne |aeg=20. juuli 1925 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1926. aastal asus Kopliste tegutsema ka [[koorijuht|koorijuhina]].<ref name="koor">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sotsialismivoitvandra19581107.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Sotsialismi Võit |aeg=7. november 1958 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1927. aastatel jätkas ta Juurikaru koolijuhatajana. 1935. aastal viidi Säästla postkast Juurikaru algkoolimajja ning selle korraldajaks jäi koolijuhataja Jaan Koppelmann.<ref name="postkast">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=turiuudisleht19350725.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Türi Uudisleht |aeg=25. juuli 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal evakueeriti Kopliste koos abikaasa [[Marie Kopliste]] ja nende kuue alaealise lapsega [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalasse [[Kurgaani oblast]]i Makušino rajooni. Perekond elas seal rasketes oludes ja kannatas nälga. Evakuatsioonis surid Jaan Kopliste ja neli nende last. Marie Kopliste töötas Maršihhini [[lastekodu]]s ning naasis 1945. aasta jaanuaris koos kahe ellujäänud lapsega [[Pärnu]]sse.<ref name="marienekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Juurikaru kool kuulus [[Vändra]] piirkonna vanemate koolide hulka. 1962. aastal ilmunud ülevaates nimetati Jaan Koplistet koos Tõnis Veidemanni ja Ernst Rungiga kooli pikaajaliste juhatajate seas.<ref name="vanim">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19620901.2.8.10 |pealkiri=Vanim kool Vändras |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=1. september 1962 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Marie Kopliste]], kes oli aastatel 1948–1960 [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]].<ref name="nimevahetus" /> Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] l1u6b88jfr1ljutoewg8ksim6cl1bki 7190206 7190204 2026-07-10T10:20:52Z LeeMarx 59920 /* Elulugu */ 7190206 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jaan Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jaan Koppelmann | sünniaeg = {{Sünniaeg|1889|09|14}} | sünnikoht = [[Vigala vald]] | surmaaeg = u. 1941-1945 | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru algkool]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Marie Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Jaan Kopliste''' (sünninimega '''Jaan Koppelmann'''; sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. [[14. jaanuar]]il [[1936]] määras [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] [[perekonnaseisuametnik]] Jaan Koppelmannile, tema abikaasale Mariele ning lastele Leale, Jaanile ja Tiiule uueks perekonnanimeks '''Kopliste'''.<ref>{{netiviide |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376237/323473/page/16 |pealkiri=Perekonnanimede muutmised |väljaanne=Riigi Teataja Lisa |aeg=1936 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="nimevahetus">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vandrauudised19351211.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Vändra Uudised |aeg=11. detsember 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1925. aastal valiti Koppelmann [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru]] kuueklassilise [[algkool]]i juhatajaks. Koolijuhataja kohale kandideeris 15 inimest.<ref name="valimine">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabamaaparnu19250720.1.3 |pealkiri=Juurikaru algkoolile valiti juhataja |väljaanne=Vaba Maa: Pärnu väljaanne |aeg=20. juuli 1925 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1926. aastal asus Kopliste tegutsema ka [[koorijuht|koorijuhina]].<ref name="koor">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sotsialismivoitvandra19581107.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Sotsialismi Võit |aeg=7. november 1958 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1927. aastatel jätkas ta Juurikaru koolijuhatajana. 1935. aastal viidi Säästla postkast Juurikaru algkoolimajja ning selle korraldajaks jäi koolijuhataja Jaan Koppelmann.<ref name="postkast">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=turiuudisleht19350725.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Türi Uudisleht |aeg=25. juuli 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal evakueeriti Kopliste koos abikaasa [[Marie Kopliste]] ja nende kuue alaealise lapsega [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalasse [[Kurgani oblast]]i Makušino rajooni. Perekond elas seal rasketes oludes ja kannatas nälga. Evakuatsioonis surid Jaan Kopliste ja neli nende last. Marie Kopliste töötas Maršihhini [[lastekodu]]s ning naasis 1945. aasta jaanuaris koos kahe ellujäänud lapsega [[Pärnu]]sse.<ref name="marienekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Juurikaru kool kuulus [[Vändra]] piirkonna vanemate koolide hulka. 1962. aastal ilmunud ülevaates nimetati Jaan Koplistet koos Tõnis Veidemanni ja Ernst Rungiga kooli pikaajaliste juhatajate seas.<ref name="vanim">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19620901.2.8.10 |pealkiri=Vanim kool Vändras |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=1. september 1962 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Marie Kopliste]], kes oli aastatel 1948–1960 [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]].<ref name="nimevahetus" /> Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] 5ki1u746rd9d8h9er6xk5lwf5a39hg7 14 718458 7190077 2026-07-10T00:22:29Z Trebors 57925 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti teatrinäitlejad]]' 7190077 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti teatrinäitlejad]] 0yi01m26s7d3cw0sdegiwp00q77t1rf 0 718459 7190145 2026-07-10T06:39:53Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Endoplasmaatiline retiikulum]] pealkirja [[Endoplasmaretiikulum]] alla 7190145 wikitext text/x-wiki #suuna [[Endoplasmaretiikulum]] 3tiikrlqwz5rzg4vcl9rgeeufs8ttqs 1 718460 7190147 2026-07-10T06:39:53Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Endoplasmaatiline retiikulum]] pealkirja [[Arutelu:Endoplasmaretiikulum]] alla 7190147 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Endoplasmaretiikulum]] evdxptohmae5ok9e2e73gu8e4ezua7l 0 718461 7190170 2026-07-10T08:12:04Z Relnes 233237 Uus artikkel Lõuna-Korea avaliku poliitika teadlasest 7190170 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Taejun Lee''' ([[korea keel]]es 이태준; sündinud [[1977]]), tuntud ka kui '''Taejun (David) Lee''', on [[Lõuna-Korea]] avaliku poliitika teadlane. Ta on [[KDI School of Public Policy and Management|KDI rahvusvahelise poliitikakooli]] professor [[Sejong]]is Lõuna-Koreas ning kooli avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (Open Government & Innovation Lab, OGI Lab) asutaja ja direktor.<ref name="kdis">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?mid=a10401010000&type=1&emp_no=311000222 |pealkiri=Lee, Taejun |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Tema uurimisvaldkonnad on digitaalne valitsemine, tehisintellekti poliitika, avalik kommunikatsioon, usaldus valitsuse vastu ning kultuuri- ja loomemajandus.<ref name="kdis" /> Lee on kaasautor kahes [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] väljaandes avaliku valitsemise teemal – "Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea" (2018) ja "OECD Report on Public Communication" (2021)<ref name="oecd2018" /><ref name="oecd2021" /> – ning juhtis Souli peapiiskopkonna tellitud uuringut [[2027. aasta ülemaailmsed noortepäevad|2027. aasta Souli ülemaailmsete noortepäevade]] majandusliku mõju kohta, mida kajastas Lõuna-Korea üleriigiline meedia.<ref name="yonhap" /><ref name="catholictimes" /> == Haridus == Lee sündis 1977. aastal.<ref name="edaily" /> Ta läbis ajateenistuse [[Korea Vabariigi õhuvägi|Lõuna-Korea õhujõududes]] taktikalise juhtimisohvitserina, saavutades leitnandi auastme (2000–2003).<ref name="cv">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/attach/cv/311000222.pdf |pealkiri=Curriculum Vitae: Taejun (David) Lee |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Ta omandas bakalaureusekraadi reklaami ja suhtekorralduse erialal [[Chung-Angi ülikool]]is Soulis,<ref name="edaily">{{netiviide |autor=Choi Hoon-gil |url=https://www.edaily.co.kr/news/read?newsid=01167686619439504 |pealkiri="OECD 평균 미달 韓 정부 신뢰도, 영국처럼 개혁하자" |väljaanne=Edaily |aeg=17.12.2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> magistrikraadi reklaami erialal [[Texase Ülikool Austinis|Texase ülikoolis Austinis]] 2007. aastal ning doktorikraadi kommunikatsiooni erialal [[Tennessee Ülikool|Tennessee ülikoolis Knoxville'is]] 2011. aastal.<ref name="cv" /> == Teadlaskarjäär == Lee alustas akadeemilist karjääri abiprofessorina [[Bradley ülikool]]i kommunikatsiooniosakonnas Illinoisis USA-s (2010–2012). 2012. aastal naasis ta Lõuna-Koreasse ja töötas abiprofessorina [[Kookmini ülikool]]i kommunikatsioonikoolis Soulis (2012–2015).<ref name="kdis" /><ref name="cv" /> 2015. aastal asus ta tööle KDI rahvusvahelises poliitikakoolis, mis on seotud [[Korea Arenguinstituut|Korea Arenguinstituudiga]] (KDI); 2020. aastal edutati ta täisprofessoriks.<ref name="cv" /> Alates 2016. aastast on ta ühtlasi Korea Arenguinstituudi kaasteadur ning alates 2023. aastast [[Gwangju Teadus- ja Tehnoloogiainstituut|Gwangju teadus- ja tehnoloogiainstituudi]] tehisintellekti poliitika ja strateegia magistrikooli külalisprofessor.<ref name="cv" /> 2019. aastal asutas Lee KDI koolis avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (OGI Lab), mis teeb rakendusuuringuid digitaalse valitsemise, tehisintellekti poliitika, avaliku kommunikatsiooni ja innovatsiooniökosüsteemide alal.<ref name="kdis" /> == Uurimis- ja poliitikatöö == === Usaldus valitsuse vastu ja avalik kommunikatsioon === Alates 2015. aastast osales Lee KDI ja OECD ühisuuringus, mis käsitles usaldust valitsuse vastu Lõuna-Koreas.<ref name="edaily" /> Ta oli (koos Soonhee Kimiga) OECD väljaande "Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea" (2018) ühe peatüki kaasautor.<ref name="oecd2018">{{raamatuviide |pealkiri=Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2018 |isbn=978-92-64-30899-2 |doi=10.1787/9789264308992-en}}</ref> 2018. aasta novembris esines ta uuringu metoodika teemal KDI–OECD ühiskonverentsil Soulis.<ref name="nkis">{{netiviide |url=https://www.nkis.re.kr/subject_view2.do?otpId=OTP_0000000000001135&otpSeq=0&popup=P |pealkiri=KDI-OECD 정부신뢰 국제컨퍼런스 |väljaanne=National Knowledge Information System (NKIS) |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Intervjuudes Lõuna-Korea meediale käsitles ta uuringu tulemusi ja valitsuskommunikatsiooni reforme, tuues eeskujuks muu hulgas Ühendkuningriigi valitsuse kommunikatsiooniteenistust.<ref name="edaily" /><ref name="fnnews">{{netiviide |url=https://www.fnnews.com/news/201810251644522962 |pealkiri=이태준 KDI 국제정책대학원 교수 "영국 정부, 가짜뉴스 대응팀 상설 조직 구성" |väljaanne=Financial News |aeg=25.10.2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Hiljem oli ta kaasautor OECD väljaandes "OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward" (2021).<ref name="oecd2021">{{raamatuviide |pealkiri=OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2021 |doi=10.1787/22f8031c-en}}</ref> === COVID-19 ja digitaalne valitsemine === [[COVID-19 pandeemia]] ajal uuris Lee kriisivastuse avaliku kommunikatsiooni ja digitaalse valitsemise aspekte. 2020. aastal esines ta Lõuna-Korea kultuuri-, spordi- ja turismiministeeriumi ning KDI kooli korraldatud rahvusvahelisel videokonverentsil "Avalik kommunikatsioon COVID-19 vastuseks ja taastumiseks", kus osalesid ka OECD analüütikud ja Soome rahandusministeeriumi esindaja.<ref name="ktv">{{netiviide |url=https://www.ktv.go.kr/program/home/PG1110788D/content/615861 |pealkiri=국제 화상토론회 – 코로나19 대응과 회복을 위한 공공소통 |väljaanne=KTV |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Tema kaasautorlusega juhtumiuuring Lõuna-Korea digitaalsest valitsemisest pandeemia ajal ilmus 2022. aastal ajakirjas ''Public Performance & Management Review''.<ref name="ppmr">{{ajakirjaviide |autor=Lee-Geiller, Seulki; Lee, Taejun |pealkiri=How Does Digital Governance Contribute to Effective Crisis Management? A Case Study of Korea's Response to COVID-19 |ajakiri=Public Performance & Management Review |köide=45 |number=4 |aasta=2022 |doi=10.1080/15309576.2022.2053729}}</ref> Tema elulookirjelduse järgi nõustas ta 2020–2021 Korea presidendikantseleid COVID-19 kriisikommunikatsiooni alal, Malaisia tervishoiuministeeriumi riskikommunikatsiooni alal ning Soome rahandusministeeriumi [[AuroraAI]] programmi.<ref name="cv" /> === Rahvusvahelised nõustamisrollid === Lee on alates 2016. aastast OECD avaliku valitsemise direktoraadi projektikonsultant ning alates 2023. aastast [[ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjon]]i (ESCAP) konsultant ja nõunik IKT arengu ja tehisintellekti poliitika alal.<ref name="cv" /> Aastatel 2021–2023 nõustas ta ühtlasi Briti saatkonda Soulis, Briti Nõukogu, Soome saatkonda Soulis ja Québeci valitsust innovatsiooniökosüsteemide ja loomemajanduse koostöö alal.<ref name="cv" /> === 2027. aasta ülemaailmsete noortepäevade majandusuuring === Lee juhtis KDI kooli teadusrühma, mis hindas 2027. aastal Soulis toimuvate [[2027. aasta ülemaailmsed noortepäevad|ülemaailmsete noortepäevade]] (World Youth Day) eeldatavat majanduslikku mõju. Ürituse kohaliku korralduskomitee tellitud uuring hindas tootmisefektiks umbes 11,37 triljonit [[Lõuna-Korea vonn|vonni]], lisandväärtuse efektiks umbes 1,59 triljonit vonni ja töökohtade loomise efektiks umbes 24 700 töökohta. Tulemused avalikustati 2024. aasta juulis ürituse avatseremoonial [[Myeongdongi katedraal]]is ning neid kajastasid [[Yonhap]]i uudisteagentuur ja teised üleriigilised väljaanded.<ref name="yonhap">{{netiviide |autor=Lee Se-won |url=https://news.nate.com/view/20240728n10632 |pealkiri="교황 방한하는 2027 세계청년대회 생산유발효과 11조원 넘을듯" |väljaanne=Yonhap |aeg=28.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref><ref name="ebs">{{netiviide |url=https://news.ebs.co.kr/ebsnews/allView/60503432/N |pealkiri="경제효과 11조 예상"…2027 세계청년대회 의미는? |väljaanne=EBS News |aeg=29.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref><ref name="catholictimes">{{netiviide |url=https://www.catholictimes.org/article/20251201500130 |pealkiri=서울 WYD, 올림픽 버금가는 공익 행사…"사회적 공감대 형성 절실" |väljaanne=Catholic Times |aeg=01.12.2025 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Lee on ühtlasi ürituse eriplaneerimisrühma ilmiknõunik.<ref name="cv" /> == Publikatsioonid == 2026. aasta seisuga on tema teadlasprofiilis loetletud 22 [[Social Sciences Citation Index]]is, 17 [[Scopus]]es ja 41 Korea tsiteerimisindeksis (KCI) indekseeritud artiklit.<ref name="kdis" /> Tema töid on avaldatud muu hulgas ajakirjades ''Government Information Quarterly'', ''New Media & Society'', ''Information, Communication & Society'', ''Journal of Health Communication'', ''Public Performance & Management Review'', ''European Journal of Political Research'' ja ''Organizational Dynamics''.<ref name="kdis" /> == Tunnustus == Lee on saanud Lõuna-Korea sise- ja ohutusministri tänukirja (2021) ning kultuuri-, spordi- ja turismiministri tänukirja (2019), samuti KDI kooli parima uurija auhinna (2017 ja 2020).<ref name="cv" /> Doktorandina võitis ta Ameerika Reklaamiakadeemia doktoritöö kavandi auhinna (2010) ning sai Emerald Literati Networki parima artikli auhinna ajakirjas ''Journal of Services Marketing'' ilmunud artikli eest (2013).<ref name="cv" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?mid=a10401010000&type=1&emp_no=311000222 Teadlasprofiil] KDI rahvusvahelise poliitikakooli kodulehel * [https://www.kdischool.ac.kr/attach/cv/311000222.pdf Elulookirjeldus] (PDF) {{JÄRJESTA:Lee, Taejun}} [[Kategooria:Lõuna-Korea teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Elavad inimesed]] lxo7os281lzsodmknytu3d7mutz461r 7190175 7190170 2026-07-10T08:20:33Z Relnes 233237 7190175 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Taejun Lee''' ([[korea keel]]es 이태준; sündinud [[1977]]), tuntud ka kui '''Taejun (David) Lee''', on [[Lõuna-Korea]] avaliku poliitika teadlane. Ta on [[KDI School of Public Policy and Management|KDI rahvusvahelise poliitikakooli]] professor [[Sejong]]is Lõuna-Koreas ning kooli avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (Open Government & Innovation Lab, OGI Lab) asutaja ja direktor.<ref name="kdis">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?mid=a10401010000&type=1&emp_no=311000222 |pealkiri=Lee, Taejun |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Tema uurimisvaldkonnad on digitaalne valitsemine, tehisintellekti poliitika, avalik kommunikatsioon, usaldus valitsuse vastu ning kultuuri- ja loomemajandus.<ref name="kdis" /> Lee on kaasautor kahes [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] väljaandes avaliku valitsemise teemal – "Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea" (2018) ja "OECD Report on Public Communication" (2021)<ref name="oecd2018" /><ref name="oecd2021" /> – ning juhtis Souli peapiiskopkonna tellitud uuringut [[2027. aasta ülemaailmsed noortepäevad|2027. aasta Souli ülemaailmsete noortepäevade]] majandusliku mõju kohta, mida kajastas Lõuna-Korea üleriigiline meedia.<ref name="yonhap" /><ref name="catholictimes" /> == Haridus == Lee sündis 1977. aastal.<ref name="edaily" /> Ta läbis ajateenistuse [[Korea Vabariigi õhuvägi|Lõuna-Korea õhujõududes]] taktikalise juhtimisohvitserina, saavutades leitnandi auastme (2000–2003).<ref name="cv">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/attach/cv/311000222.pdf |pealkiri=Curriculum Vitae: Taejun (David) Lee |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Ta omandas bakalaureusekraadi reklaami ja suhtekorralduse erialal [[Chung-Angi ülikool]]is Soulis,<ref name="edaily">{{netiviide |autor=Choi Hoon-gil |url=https://www.edaily.co.kr/news/read?newsid=01167686619439504 |pealkiri="OECD 평균 미달 韓 정부 신뢰도, 영국처럼 개혁하자" |väljaanne=Edaily |aeg=17.12.2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> magistrikraadi reklaami erialal [[Texase Ülikool Austinis|Texase ülikoolis Austinis]] 2007. aastal ning doktorikraadi kommunikatsiooni erialal [[Tennessee Ülikool|Tennessee ülikoolis Knoxville'is]] 2011. aastal.<ref name="cv" /> == Teadlaskarjäär == Lee alustas akadeemilist karjääri abiprofessorina [[Bradley ülikool]]i kommunikatsiooniosakonnas Illinoisis USA-s (2010–2012). 2012. aastal naasis ta Lõuna-Koreasse ja töötas abiprofessorina [[Kookmini ülikool]]i kommunikatsioonikoolis Soulis (2012–2015).<ref name="kdis" /><ref name="cv" /> 2015. aastal asus ta tööle KDI rahvusvahelises poliitikakoolis, mis on seotud [[Korea Arenguinstituut|Korea Arenguinstituudiga]] (KDI); 2020. aastal edutati ta täisprofessoriks.<ref name="cv" /> Alates 2016. aastast on ta ühtlasi Korea Arenguinstituudi kaasteadur ning alates 2023. aastast [[Gwangju Teadus- ja Tehnoloogiainstituut|Gwangju teadus- ja tehnoloogiainstituudi]] tehisintellekti poliitika ja strateegia magistrikooli külalisprofessor.<ref name="cv" /> 2019. aastal asutas Lee KDI koolis avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (OGI Lab), mis teeb rakendusuuringuid digitaalse valitsemise, tehisintellekti poliitika, avaliku kommunikatsiooni ja innovatsiooniökosüsteemide alal.<ref name="kdis" /> == Uurimis- ja poliitikatöö == === Usaldus valitsuse vastu ja avalik kommunikatsioon === Alates 2015. aastast osales Lee KDI ja OECD ühisuuringus, mis käsitles usaldust valitsuse vastu Lõuna-Koreas.<ref name="edaily" /> Ta oli (koos Soonhee Kimiga) OECD väljaande "Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea" (2018) ühe peatüki kaasautor.<ref name="oecd2018">{{raamatuviide |pealkiri=Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2018 |isbn=978-92-64-30899-2 |doi=10.1787/9789264308992-en}}</ref> 2018. aasta novembris esines ta uuringu metoodika teemal KDI–OECD ühiskonverentsil Soulis.<ref name="nkis">{{netiviide |url=https://www.nkis.re.kr/subject_view2.do?otpId=OTP_0000000000001135&otpSeq=0&popup=P |pealkiri=KDI-OECD 정부신뢰 국제컨퍼런스 |väljaanne=National Knowledge Information System (NKIS) |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Intervjuudes Lõuna-Korea meediale käsitles ta uuringu tulemusi ja valitsuskommunikatsiooni reforme, tuues eeskujuks muu hulgas Ühendkuningriigi valitsuse kommunikatsiooniteenistust.<ref name="edaily" /><ref name="fnnews">{{netiviide |url=https://www.fnnews.com/news/201810251644522962 |pealkiri=이태준 KDI 국제정책대학원 교수 "영국 정부, 가짜뉴스 대응팀 상설 조직 구성" |väljaanne=Financial News |aeg=25.10.2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Hiljem oli ta kaasautor OECD väljaandes "OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward" (2021).<ref name="oecd2021">{{raamatuviide |pealkiri=OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2021 |doi=10.1787/22f8031c-en}}</ref> === COVID-19 ja digitaalne valitsemine === [[COVID-19 pandeemia]] ajal uuris Lee kriisivastuse avaliku kommunikatsiooni ja digitaalse valitsemise aspekte. 2020. aastal esines ta Lõuna-Korea kultuuri-, spordi- ja turismiministeeriumi ning KDI kooli korraldatud rahvusvahelisel videokonverentsil "Avalik kommunikatsioon COVID-19 vastuseks ja taastumiseks", kus osalesid ka OECD analüütikud ja Soome rahandusministeeriumi esindaja.<ref name="ktv">{{netiviide |url=https://www.ktv.go.kr/program/home/PG1110788D/content/615861 |pealkiri=국제 화상토론회 – 코로나19 대응과 회복을 위한 공공소통 |väljaanne=KTV |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Tema kaasautorlusega juhtumiuuring Lõuna-Korea digitaalsest valitsemisest pandeemia ajal ilmus 2022. aastal ajakirjas ''Public Performance & Management Review''.<ref name="ppmr">{{ajakirjaviide |autor=Lee-Geiller, Seulki; Lee, Taejun |pealkiri=How Does Digital Governance Contribute to Effective Crisis Management? A Case Study of Korea's Response to COVID-19 |ajakiri=Public Performance & Management Review |köide=45 |number=4 |aasta=2022 |doi=10.1080/15309576.2022.2053729}}</ref> Tema elulookirjelduse järgi nõustas ta 2020–2021 Korea presidendikantseleid COVID-19 kriisikommunikatsiooni alal, Malaisia tervishoiuministeeriumi riskikommunikatsiooni alal ning Soome rahandusministeeriumi [[AuroraAI]] programmi.<ref name="cv" /> === Rahvusvahelised nõustamisrollid === Lee on alates 2016. aastast OECD avaliku valitsemise direktoraadi projektikonsultant ning alates 2023. aastast [[ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjon]]i (ESCAP) konsultant ja nõunik IKT arengu ja tehisintellekti poliitika alal.<ref name="cv" /> Aastatel 2021–2023 nõustas ta ühtlasi Briti saatkonda Soulis, Briti Nõukogu, Soome saatkonda Soulis ja Québeci valitsust innovatsiooniökosüsteemide ja loomemajanduse koostöö alal. 2025. aasta novembris esines Lee Ühendkuningriigis Salfordis toimunud loomemajanduse ja immersiivtehnoloogia konverentsil Beyond sessioonis, mis käsitles [[korea laine|Korea lainet]] ja loometööstusi.<ref>{{netiviide |url=https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ |pealkiri=Taejun Lee |väljaanne=Beyond Conference |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref><ref name="cv" /> === 2027. aasta ülemaailmsete noortepäevade majandusuuring === Lee juhtis KDI kooli teadusrühma, mis hindas 2027. aastal Soulis toimuvate [[2027. aasta ülemaailmsed noortepäevad|ülemaailmsete noortepäevade]] (World Youth Day) eeldatavat majanduslikku mõju. Ürituse kohaliku korralduskomitee tellitud uuring hindas tootmisefektiks umbes 11,37 triljonit [[Lõuna-Korea vonn|vonni]], lisandväärtuse efektiks umbes 1,59 triljonit vonni ja töökohtade loomise efektiks umbes 24 700 töökohta. Tulemused avalikustati 2024. aasta juulis ürituse avatseremoonial [[Myeongdongi katedraal]]is ning neid kajastasid [[Yonhap]]i uudisteagentuur ja teised üleriigilised väljaanded.<ref name="yonhap">{{netiviide |autor=Lee Se-won |url=https://news.nate.com/view/20240728n10632 |pealkiri="교황 방한하는 2027 세계청년대회 생산유발효과 11조원 넘을듯" |väljaanne=Yonhap |aeg=28.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref><ref name="ebs">{{netiviide |url=https://news.ebs.co.kr/ebsnews/allView/60503432/N |pealkiri="경제효과 11조 예상"…2027 세계청년대회 의미는? |väljaanne=EBS News |aeg=29.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref><ref name="catholictimes">{{netiviide |url=https://www.catholictimes.org/article/20251201500130 |pealkiri=서울 WYD, 올림픽 버금가는 공익 행사…"사회적 공감대 형성 절실" |väljaanne=Catholic Times |aeg=01.12.2025 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Lee on ühtlasi ürituse eriplaneerimisrühma ilmiknõunik.<ref name="cv" /> == Publikatsioonid == 2026. aasta seisuga on tema teadlasprofiilis loetletud 22 [[Social Sciences Citation Index]]is, 17 [[Scopus]]es ja 41 Korea tsiteerimisindeksis (KCI) indekseeritud artiklit.<ref name="kdis" /> Tema töid on avaldatud muu hulgas ajakirjades ''Government Information Quarterly'', ''New Media & Society'', ''Information, Communication & Society'', ''Journal of Health Communication'', ''Public Performance & Management Review'', ''European Journal of Political Research'' ja ''Organizational Dynamics''.<ref name="kdis" /> == Tunnustus == Lee on saanud Lõuna-Korea sise- ja ohutusministri tänukirja (2021) ning kultuuri-, spordi- ja turismiministri tänukirja (2019), samuti KDI kooli parima uurija auhinna (2017 ja 2020).<ref name="cv" /> Doktorandina võitis ta Ameerika Reklaamiakadeemia doktoritöö kavandi auhinna (2010) ning sai Emerald Literati Networki parima artikli auhinna ajakirjas ''Journal of Services Marketing'' ilmunud artikli eest (2013).<ref name="cv" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?mid=a10401010000&type=1&emp_no=311000222 Teadlasprofiil] KDI rahvusvahelise poliitikakooli kodulehel * [https://www.kdischool.ac.kr/attach/cv/311000222.pdf Elulookirjeldus] (PDF) {{JÄRJESTA:Lee, Taejun}} [[Kategooria:Lõuna-Korea teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Elavad inimesed]] tbbjbc8rku88jw9swhg1vnyw5nr3wez 7190179 7190175 2026-07-10T08:36:18Z Relnes 233237 7190179 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Taejun Lee''' ([[korea keel]]es 이태준; sündinud [[1977]]), tuntud ka kui '''Taejun (David) Lee''', on [[Lõuna-Korea]] avaliku poliitika teadlane. Ta on [[KDI School of Public Policy and Management|KDI rahvusvahelise poliitikakooli]] professor [[Sejong]]is Lõuna-Koreas ning kooli avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (Open Government & Innovation Lab, OGI Lab) asutaja ja direktor.<ref name="kdis">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?mid=a10401010000&type=1&emp_no=311000222 |pealkiri=Lee, Taejun |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Tema uurimisvaldkonnad on digitaalne valitsemine, tehisintellekti poliitika, avalik kommunikatsioon, usaldus valitsuse vastu ning kultuuri- ja loomemajandus.<ref name="kdis" /> Lee on kaasautor kahes [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] väljaandes avaliku valitsemise teemal – "Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea" (2018) ja "OECD Report on Public Communication" (2021)<ref name="oecd2018" /><ref name="oecd2021" /> – ning juhtis Souli peapiiskopkonna tellitud uuringut [[2027. aasta ülemaailmsed noortepäevad|2027. aasta Souli ülemaailmsete noortepäevade]] majandusliku mõju kohta, mida kajastas Lõuna-Korea üleriigiline meedia.<ref name="yonhap" /><ref name="catholictimes" /> == Haridus == Lee sündis 1977. aastal.<ref name="edaily" /> Ta läbis ajateenistuse [[Korea Vabariigi õhuvägi|Lõuna-Korea õhujõududes]] taktikalise juhtimisohvitserina, saavutades leitnandi auastme (2000–2003).<ref name="cv">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/attach/cv/311000222.pdf |pealkiri=Curriculum Vitae: Taejun (David) Lee |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Ta omandas bakalaureusekraadi reklaami ja suhtekorralduse erialal [[Chung-Angi ülikool]]is Soulis,<ref name="edaily">{{netiviide |autor=Choi Hoon-gil |url=https://www.edaily.co.kr/news/read?newsid=01167686619439504 |pealkiri="OECD 평균 미달 韓 정부 신뢰도, 영국처럼 개혁하자" |väljaanne=Edaily |aeg=17.12.2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> magistrikraadi reklaami erialal [[Texase Ülikool Austinis|Texase ülikoolis Austinis]] 2007. aastal ning doktorikraadi kommunikatsiooni erialal [[Tennessee Ülikool|Tennessee ülikoolis Knoxville'is]] 2011. aastal.<ref name="cv" /> == Teadlaskarjäär == Lee alustas akadeemilist karjääri abiprofessorina [[Bradley ülikool]]i kommunikatsiooniosakonnas Illinoisis USA-s (2010–2012). 2012. aastal naasis ta Lõuna-Koreasse ja töötas abiprofessorina [[Kookmini ülikool]]i kommunikatsioonikoolis Soulis (2012–2015).<ref name="kdis" /><ref name="cv" /> 2015. aastal asus ta tööle KDI rahvusvahelises poliitikakoolis, mis on seotud [[Korea Arenguinstituut|Korea Arenguinstituudiga]] (KDI); 2020. aastal edutati ta täisprofessoriks.<ref name="cv" /> Alates 2016. aastast on ta ühtlasi Korea Arenguinstituudi kaasteadur ning alates 2023. aastast [[Gwangju Teadus- ja Tehnoloogiainstituut|Gwangju teadus- ja tehnoloogiainstituudi]] tehisintellekti poliitika ja strateegia magistrikooli külalisprofessor.<ref name="cv" /> 2019. aastal asutas Lee KDI koolis avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (OGI Lab), mis teeb rakendusuuringuid digitaalse valitsemise, tehisintellekti poliitika, avaliku kommunikatsiooni ja innovatsiooniökosüsteemide alal.<ref name="kdis" /> == Uurimis- ja poliitikatöö == === Usaldus valitsuse vastu ja avalik kommunikatsioon === Alates 2015. aastast osales Lee KDI ja OECD ühisuuringus, mis käsitles usaldust valitsuse vastu Lõuna-Koreas.<ref name="edaily" /> Ta oli (koos Soonhee Kimiga) OECD väljaande "Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea" (2018) ühe peatüki kaasautor.<ref name="oecd2018">{{raamatuviide |pealkiri=Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2018 |isbn=978-92-64-30899-2 |doi=10.1787/9789264308992-en}}</ref> 2018. aasta novembris esines ta uuringu metoodika teemal KDI–OECD ühiskonverentsil Soulis.<ref name="nkis">{{netiviide |url=https://www.nkis.re.kr/subject_view2.do?otpId=OTP_0000000000001135&otpSeq=0&popup=P |pealkiri=KDI-OECD 정부신뢰 국제컨퍼런스 |väljaanne=National Knowledge Information System (NKIS) |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Intervjuudes Lõuna-Korea meediale käsitles ta uuringu tulemusi ja valitsuskommunikatsiooni reforme, tuues eeskujuks muu hulgas Ühendkuningriigi valitsuse kommunikatsiooniteenistust.<ref name="edaily" /><ref name="fnnews">{{netiviide |url=https://www.fnnews.com/news/201810251644522962 |pealkiri=이태준 KDI 국제정책대학원 교수 "영국 정부, 가짜뉴스 대응팀 상설 조직 구성" |väljaanne=Financial News |aeg=25.10.2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Hiljem oli ta kaasautor OECD väljaandes "OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward" (2021).<ref name="oecd2021">{{raamatuviide |pealkiri=OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2021 |doi=10.1787/22f8031c-en}}</ref> === COVID-19 ja digitaalne valitsemine === [[COVID-19 pandeemia]] ajal uuris Lee kriisivastuse avaliku kommunikatsiooni ja digitaalse valitsemise aspekte. 2020. aastal esines ta Lõuna-Korea kultuuri-, spordi- ja turismiministeeriumi ning KDI kooli korraldatud rahvusvahelisel videokonverentsil "Avalik kommunikatsioon COVID-19 vastuseks ja taastumiseks", kus osalesid ka OECD analüütikud ja Soome rahandusministeeriumi esindaja.<ref name="ktv">{{netiviide |url=https://www.ktv.go.kr/program/home/PG1110788D/content/615861 |pealkiri=국제 화상토론회 – 코로나19 대응과 회복을 위한 공공소통 |väljaanne=KTV |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Tema kaasautorlusega juhtumiuuring Lõuna-Korea digitaalsest valitsemisest pandeemia ajal ilmus 2022. aastal ajakirjas ''Public Performance & Management Review''.<ref name="ppmr">{{ajakirjaviide |autor=Lee-Geiller, Seulki; Lee, Taejun |pealkiri=How Does Digital Governance Contribute to Effective Crisis Management? A Case Study of Korea's Response to COVID-19 |ajakiri=Public Performance & Management Review |köide=45 |number=4 |aasta=2022 |doi=10.1080/15309576.2022.2053729}}</ref> Tema elulookirjelduse järgi nõustas ta 2020–2021 Korea presidendikantseleid COVID-19 kriisikommunikatsiooni alal, Malaisia tervishoiuministeeriumi riskikommunikatsiooni alal ning Soome rahandusministeeriumi [[AuroraAI]] programmi.<ref name="cv" /> === Rahvusvahelised nõustamisrollid === Lee on alates 2016. aastast OECD avaliku valitsemise direktoraadi projektikonsultant ning alates 2023. aastast [[ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjon]]i (ESCAP) konsultant ja nõunik IKT arengu ja tehisintellekti poliitika alal.<ref name="cv" /> Aastatel 2021–2023 nõustas ta ühtlasi Briti saatkonda Soulis, Briti Nõukogu, Soome saatkonda Soulis ja Québeci valitsust innovatsiooniökosüsteemide ja loomemajanduse koostöö alal. 2025. aasta novembris esines Lee Ühendkuningriigis Salfordis toimunud loomemajanduse ja immersiivtehnoloogia konverentsil Beyond sessioonis, mis käsitles [[korea laine|Korea lainet]] ja loometööstusi.<ref>{{netiviide |url=https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ |pealkiri=Taejun Lee |väljaanne=Beyond Conference |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref><ref name="cv" /> === 2027. aasta ülemaailmsete noortepäevade majandusuuring === Lee juhtis KDI kooli teadusrühma, mis hindas 2027. aastal Soulis toimuvate [[2027. aasta ülemaailmsed noortepäevad|ülemaailmsete noortepäevade]] (World Youth Day) eeldatavat majanduslikku mõju. Ürituse kohaliku korralduskomitee tellitud uuring hindas tootmisefektiks umbes 11,37 triljonit [[Lõuna-Korea vonn|vonni]], lisandväärtuse efektiks umbes 1,59 triljonit vonni ja töökohtade loomise efektiks umbes 24 700 töökohta. Tulemused avalikustati 2024. aasta juulis ürituse avatseremoonial [[Myeongdongi katedraal]]is ning neid kajastasid [[Yonhap]]i uudisteagentuur ja teised üleriigilised väljaanded.<ref name="yonhap">{{netiviide |autor=Lee Se-won |url=https://news.nate.com/view/20240728n10632 |pealkiri="교황 방한하는 2027 세계청년대회 생산유발효과 11조원 넘을듯" |väljaanne=Yonhap |aeg=28.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref><ref name="ebs">{{netiviide |url=https://news.ebs.co.kr/ebsnews/allView/60503432/N |pealkiri="경제효과 11조 예상"…2027 세계청년대회 의미는? |väljaanne=EBS News |aeg=29.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref><ref name="catholictimes">{{netiviide |url=https://www.catholictimes.org/article/20251201500130 |pealkiri=서울 WYD, 올림픽 버금가는 공익 행사…"사회적 공감대 형성 절실" |väljaanne=Catholic Times |aeg=01.12.2025 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Lee on ühtlasi ürituse eriplaneerimisrühma ilmiknõunik.<ref name="cv" /> == Publikatsioonid == 2026. aasta seisuga on tema teadlasprofiilis loetletud 22 [[Social Sciences Citation Index]]is, 17 [[Scopus]]es ja 41 Korea tsiteerimisindeksis (KCI) indekseeritud artiklit.<ref name="kdis" /> Tema töid on avaldatud muu hulgas ajakirjades ''Government Information Quarterly'', ''New Media & Society'', ''Information, Communication & Society'', ''Journal of Health Communication'', ''Public Performance & Management Review'', ''European Journal of Political Research'' ja ''Organizational Dynamics''.<ref name="kdis" /> == Tunnustus == Lee on saanud Lõuna-Korea sise- ja ohutusministri tänukirja (2021) ning kultuuri-, spordi- ja turismiministri tänukirja (2019), samuti KDI kooli parima uurija auhinna (2017 ja 2020).<ref name="cv" /> Doktorandina võitis ta Ameerika Reklaamiakadeemia doktoritöö kavandi auhinna (2010) ning sai Emerald Literati Networki parima artikli auhinna ajakirjas ''Journal of Services Marketing'' ilmunud artikli eest (2013).<ref name="cv" /> == Uurimisvaldkonnad == Lee teadustöö paikneb rahvusvahelise innovatsioonipoliitika, digivalitsemise ja avaliku sektori innovatsiooni valdkonnas. Tema uurimisteemad on sarnased mitmete rahvusvaheliselt tuntud teadlaste käsitletud teemadega, sealhulgas innovatsioonipoliitika uurija Mariana Mazzucato, avatud innovatsiooni teooria looja Henry Chesbrough ning konkurentsivõime ja regionaalarengu uurija Michael E. Porter. Lee teadustöö keskendub eelkõige avaliku sektori innovatsioonile, innovatsiooniökosüsteemidele, digitaalsele valitsemisele ning rahvusvahelisele teadus- ja tehnoloogiapoliitikale. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?mid=a10401010000&type=1&emp_no=311000222 Teadlasprofiil] KDI rahvusvahelise poliitikakooli kodulehel * [https://www.kdischool.ac.kr/attach/cv/311000222.pdf Elulookirjeldus] (PDF) {{JÄRJESTA:Lee, Taejun}} [[Kategooria:Lõuna-Korea teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Elavad inimesed]] 7q4a1wwipp5ylm0cdqdtkk3ga4qju6r 7190192 7190179 2026-07-10T09:16:03Z Relnes 233237 Uus artikkel Lõuna-Korea avaliku poliitika teadlasest 7190192 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Fail:Taejun Lee 2.png|pisi|Official portrait of South Korean public policy scholar Taejun Lee]] '''Taejun Lee''' ([[korea keel]]es 이태준; sündinud [[1977]]), tuntud ka kui '''Taejun (David) Lee''', on [[Lõuna-Korea]] avaliku poliitika teadlane. Ta on [[KDI School of Public Policy and Management|KDI rahvusvahelise poliitikakooli]] professor [[Sejong]]is Lõuna-Koreas ning kooli avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (Open Government & Innovation Lab, OGI Lab) asutaja ja direktor.<ref name="kdis">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?mid=a10401010000&type=1&emp_no=311000222 |pealkiri=Lee, Taejun |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Tema uurimisvaldkonnad on digitaalne valitsemine, tehisintellekti poliitika, avalik kommunikatsioon, usaldus valitsuse vastu ning kultuuri- ja loomemajandus.<ref name="kdis" /> Lee on kaasautor kahes [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] väljaandes avaliku valitsemise teemal – "Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea" (2018) ja "OECD Report on Public Communication" (2021)<ref name="oecd2018" /><ref name="oecd2021" /> – ning juhtis Souli peapiiskopkonna tellitud uuringut [[2027. aasta ülemaailmsed noortepäevad|2027. aasta Souli ülemaailmsete noortepäevade]] majandusliku mõju kohta, mida kajastas Lõuna-Korea üleriigiline meedia.<ref name="yonhap" /><ref name="catholictimes" /> == Haridus == Lee sündis 1977. aastal.<ref name="edaily" /> Ta läbis ajateenistuse [[Korea Vabariigi õhuvägi|Lõuna-Korea õhujõududes]] taktikalise juhtimisohvitserina, saavutades leitnandi auastme (2000–2003).<ref name="cv">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/attach/cv/311000222.pdf |pealkiri=Curriculum Vitae: Taejun (David) Lee |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Ta omandas bakalaureusekraadi reklaami ja suhtekorralduse erialal [[Chung-Angi ülikool]]is Soulis,<ref name="edaily">{{netiviide |autor=Choi Hoon-gil |url=https://www.edaily.co.kr/news/read?newsid=01167686619439504 |pealkiri="OECD 평균 미달 韓 정부 신뢰도, 영국처럼 개혁하자" |väljaanne=Edaily |aeg=17.12.2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> magistrikraadi reklaami erialal [[Texase Ülikool Austinis|Texase ülikoolis Austinis]] 2007. aastal ning doktorikraadi kommunikatsiooni erialal [[Tennessee Ülikool|Tennessee ülikoolis Knoxville'is]] 2011. aastal.<ref name="cv" /> == Teadlaskarjäär == Lee alustas akadeemilist karjääri abiprofessorina [[Bradley ülikool]]i kommunikatsiooniosakonnas Illinoisis USA-s (2010–2012). 2012. aastal naasis ta Lõuna-Koreasse ja töötas abiprofessorina [[Kookmini ülikool]]i kommunikatsioonikoolis Soulis (2012–2015).<ref name="kdis" /><ref name="cv" /> 2015. aastal asus ta tööle KDI rahvusvahelises poliitikakoolis, mis on seotud [[Korea Arenguinstituut|Korea Arenguinstituudiga]] (KDI); 2020. aastal edutati ta täisprofessoriks.<ref name="cv" /> Alates 2016. aastast on ta ühtlasi Korea Arenguinstituudi kaasteadur ning alates 2023. aastast [[Gwangju Teadus- ja Tehnoloogiainstituut|Gwangju teadus- ja tehnoloogiainstituudi]] tehisintellekti poliitika ja strateegia magistrikooli külalisprofessor.<ref name="cv" /> 2019. aastal asutas Lee KDI koolis avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (OGI Lab), mis teeb rakendusuuringuid digitaalse valitsemise, tehisintellekti poliitika, avaliku kommunikatsiooni ja innovatsiooniökosüsteemide alal.<ref name="kdis" /> == Uurimis- ja poliitikatöö == === Usaldus valitsuse vastu ja avalik kommunikatsioon === Alates 2015. aastast osales Lee KDI ja OECD ühisuuringus, mis käsitles usaldust valitsuse vastu Lõuna-Koreas.<ref name="edaily" /> Ta oli (koos Soonhee Kimiga) OECD väljaande "Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea" (2018) ühe peatüki kaasautor.<ref name="oecd2018">{{raamatuviide |pealkiri=Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2018 |isbn=978-92-64-30899-2 |doi=10.1787/9789264308992-en}}</ref> 2018. aasta novembris esines ta uuringu metoodika teemal KDI–OECD ühiskonverentsil Soulis.<ref name="nkis">{{netiviide |url=https://www.nkis.re.kr/subject_view2.do?otpId=OTP_0000000000001135&otpSeq=0&popup=P |pealkiri=KDI-OECD 정부신뢰 국제컨퍼런스 |väljaanne=National Knowledge Information System (NKIS) |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Intervjuudes Lõuna-Korea meediale käsitles ta uuringu tulemusi ja valitsuskommunikatsiooni reforme, tuues eeskujuks muu hulgas Ühendkuningriigi valitsuse kommunikatsiooniteenistust.<ref name="edaily" /><ref name="fnnews">{{netiviide |url=https://www.fnnews.com/news/201810251644522962 |pealkiri=이태준 KDI 국제정책대학원 교수 "영국 정부, 가짜뉴스 대응팀 상설 조직 구성" |väljaanne=Financial News |aeg=25.10.2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Hiljem oli ta kaasautor OECD väljaandes "OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward" (2021).<ref name="oecd2021">{{raamatuviide |pealkiri=OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2021 |doi=10.1787/22f8031c-en}}</ref> === COVID-19 ja digitaalne valitsemine === [[COVID-19 pandeemia]] ajal uuris Lee kriisivastuse avaliku kommunikatsiooni ja digitaalse valitsemise aspekte. 2020. aastal esines ta Lõuna-Korea kultuuri-, spordi- ja turismiministeeriumi ning KDI kooli korraldatud rahvusvahelisel videokonverentsil "Avalik kommunikatsioon COVID-19 vastuseks ja taastumiseks", kus osalesid ka OECD analüütikud ja Soome rahandusministeeriumi esindaja.<ref name="ktv">{{netiviide |url=https://www.ktv.go.kr/program/home/PG1110788D/content/615861 |pealkiri=국제 화상토론회 – 코로나19 대응과 회복을 위한 공공소통 |väljaanne=KTV |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Tema kaasautorlusega juhtumiuuring Lõuna-Korea digitaalsest valitsemisest pandeemia ajal ilmus 2022. aastal ajakirjas ''Public Performance & Management Review''.<ref name="ppmr">{{ajakirjaviide |autor=Lee-Geiller, Seulki; Lee, Taejun |pealkiri=How Does Digital Governance Contribute to Effective Crisis Management? A Case Study of Korea's Response to COVID-19 |ajakiri=Public Performance & Management Review |köide=45 |number=4 |aasta=2022 |doi=10.1080/15309576.2022.2053729}}</ref> Tema elulookirjelduse järgi nõustas ta 2020–2021 Korea presidendikantseleid COVID-19 kriisikommunikatsiooni alal, Malaisia tervishoiuministeeriumi riskikommunikatsiooni alal ning Soome rahandusministeeriumi [[AuroraAI]] programmi.<ref name="cv" /> === Rahvusvahelised nõustamisrollid === Lee on alates 2016. aastast OECD avaliku valitsemise direktoraadi projektikonsultant ning alates 2023. aastast [[ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjon]]i (ESCAP) konsultant ja nõunik IKT arengu ja tehisintellekti poliitika alal.<ref name="cv" /> Aastatel 2021–2023 nõustas ta ühtlasi Briti saatkonda Soulis, Briti Nõukogu, Soome saatkonda Soulis ja Québeci valitsust innovatsiooniökosüsteemide ja loomemajanduse koostöö alal. 2025. aasta novembris esines Lee Ühendkuningriigis Salfordis toimunud loomemajanduse ja immersiivtehnoloogia konverentsil Beyond sessioonis, mis käsitles [[korea laine|Korea lainet]] ja loometööstusi.<ref>{{netiviide |url=https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ |pealkiri=Taejun Lee |väljaanne=Beyond Conference |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref><ref name="cv" /> === 2027. aasta ülemaailmsete noortepäevade majandusuuring === Lee juhtis KDI kooli teadusrühma, mis hindas 2027. aastal Soulis toimuvate [[2027. aasta ülemaailmsed noortepäevad|ülemaailmsete noortepäevade]] (World Youth Day) eeldatavat majanduslikku mõju. Ürituse kohaliku korralduskomitee tellitud uuring hindas tootmisefektiks umbes 11,37 triljonit [[Lõuna-Korea vonn|vonni]], lisandväärtuse efektiks umbes 1,59 triljonit vonni ja töökohtade loomise efektiks umbes 24 700 töökohta. Tulemused avalikustati 2024. aasta juulis ürituse avatseremoonial [[Myeongdongi katedraal]]is ning neid kajastasid [[Yonhap]]i uudisteagentuur ja teised üleriigilised väljaanded.<ref name="yonhap">{{netiviide |autor=Lee Se-won |url=https://news.nate.com/view/20240728n10632 |pealkiri="교황 방한하는 2027 세계청년대회 생산유발효과 11조원 넘을듯" |väljaanne=Yonhap |aeg=28.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref><ref name="ebs">{{netiviide |url=https://news.ebs.co.kr/ebsnews/allView/60503432/N |pealkiri="경제효과 11조 예상"…2027 세계청년대회 의미는? |väljaanne=EBS News |aeg=29.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref><ref name="catholictimes">{{netiviide |url=https://www.catholictimes.org/article/20251201500130 |pealkiri=서울 WYD, 올림픽 버금가는 공익 행사…"사회적 공감대 형성 절실" |väljaanne=Catholic Times |aeg=01.12.2025 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Lee on ühtlasi ürituse eriplaneerimisrühma ilmiknõunik.<ref name="cv" /> == Publikatsioonid == 2026. aasta seisuga on tema teadlasprofiilis loetletud 22 [[Social Sciences Citation Index]]is, 17 [[Scopus]]es ja 41 Korea tsiteerimisindeksis (KCI) indekseeritud artiklit.<ref name="kdis" /> Tema töid on avaldatud muu hulgas ajakirjades ''Government Information Quarterly'', ''New Media & Society'', ''Information, Communication & Society'', ''Journal of Health Communication'', ''Public Performance & Management Review'', ''European Journal of Political Research'' ja ''Organizational Dynamics''.<ref name="kdis" /> == Tunnustus == Lee on saanud Lõuna-Korea sise- ja ohutusministri tänukirja (2021) ning kultuuri-, spordi- ja turismiministri tänukirja (2019), samuti KDI kooli parima uurija auhinna (2017 ja 2020).<ref name="cv" /> Doktorandina võitis ta Ameerika Reklaamiakadeemia doktoritöö kavandi auhinna (2010) ning sai Emerald Literati Networki parima artikli auhinna ajakirjas ''Journal of Services Marketing'' ilmunud artikli eest (2013).<ref name="cv" /> == Uurimisvaldkonnad == Lee teadustöö paikneb rahvusvahelise innovatsioonipoliitika, digivalitsemise ja avaliku sektori innovatsiooni valdkonnas. Tema uurimisteemad on sarnased mitmete rahvusvaheliselt tuntud teadlaste käsitletud teemadega, sealhulgas innovatsioonipoliitika uurija Mariana Mazzucato, avatud innovatsiooni teooria looja Henry Chesbrough ning konkurentsivõime ja regionaalarengu uurija Michael E. Porter. Lee teadustöö keskendub eelkõige avaliku sektori innovatsioonile, innovatsiooniökosüsteemidele, digitaalsele valitsemisele ning rahvusvahelisele teadus- ja tehnoloogiapoliitikale. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?mid=a10401010000&type=1&emp_no=311000222 Teadlasprofiil] KDI rahvusvahelise poliitikakooli kodulehel * [https://www.kdischool.ac.kr/attach/cv/311000222.pdf Elulookirjeldus] (PDF) {{JÄRJESTA:Lee, Taejun}} [[Kategooria:Lõuna-Korea teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Elavad inimesed]] gnaqsznmw2mmr14z4jjkcsmpwk8xf52 7190196 7190192 2026-07-10T09:29:24Z Relnes 233237 Uus artikkel Lõuna-Korea avaliku poliitika teadlasest 7190196 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Fail:Taejun Lee 2.png|pisi|Official portrait of South Korean public policy scholar Taejun Lee]] '''Taejun Lee''' ([[korea keel]]es 이태준; sündinud [[1977]]), tuntud ka kui '''Taejun (David) Lee''', on [[Lõuna-Korea]] avaliku poliitika teadlane. Ta on [[KDI School of Public Policy and Management|KDI rahvusvahelise poliitikakooli]] professor [[Sejong]]is Lõuna-Koreas ning kooli avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (Open Government & Innovation Lab, OGI Lab) asutaja ja direktor.<ref name="kdis">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?mid=a10401010000&type=1&emp_no=311000222 |pealkiri=Lee, Taejun |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Tema uurimisvaldkonnad on digitaalne valitsemine, tehisintellekti poliitika, avalik kommunikatsioon, usaldus valitsuse vastu ning kultuuri- ja loomemajandus.<ref name="kdis" /> Lee on kaasautor kahes [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] väljaandes avaliku valitsemise teemal – "Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea" (2018) ja "OECD Report on Public Communication" (2021)<ref name="oecd2018" /><ref name="oecd2021" /> – ning juhtis Souli peapiiskopkonna tellitud uuringut [[2027. aasta ülemaailmsed noortepäevad|2027. aasta Souli ülemaailmsete noortepäevade]] majandusliku mõju kohta, mida kajastas Lõuna-Korea üleriigiline meedia.<ref name="yonhap" /><ref name="catholictimes" /> == Haridus == Lee sündis 1977. aastal.<ref name="edaily" /> Ta läbis ajateenistuse [[Korea Vabariigi õhuvägi|Lõuna-Korea õhujõududes]] taktikalise juhtimisohvitserina, saavutades leitnandi auastme (2000–2003).<ref name="cv">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/attach/cv/311000222.pdf |pealkiri=Curriculum Vitae: Taejun (David) Lee |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Ta omandas bakalaureusekraadi reklaami ja suhtekorralduse erialal [[Chung-Angi ülikool]]is Soulis,<ref name="edaily">{{netiviide |autor=Choi Hoon-gil |url=https://www.edaily.co.kr/news/read?newsid=01167686619439504 |pealkiri="OECD 평균 미달 韓 정부 신뢰도, 영국처럼 개혁하자" |väljaanne=Edaily |aeg=17.12.2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> magistrikraadi reklaami erialal [[Texase Ülikool Austinis|Texase ülikoolis Austinis]] 2007. aastal ning doktorikraadi kommunikatsiooni erialal [[Tennessee Ülikool|Tennessee ülikoolis Knoxville'is]] 2011. aastal.<ref name="cv" /> == Teadlaskarjäär == Lee alustas akadeemilist karjääri abiprofessorina [[Bradley ülikool]]i kommunikatsiooniosakonnas Illinoisis USA-s (2010–2012). 2012. aastal naasis ta Lõuna-Koreasse ja töötas abiprofessorina [[Kookmini ülikool]]i kommunikatsioonikoolis Soulis (2012–2015).<ref name="kdis" /><ref name="cv" /> 2015. aastal asus ta tööle KDI rahvusvahelises poliitikakoolis, mis on seotud [[Korea Arenguinstituut|Korea Arenguinstituudiga]] (KDI); 2020. aastal edutati ta täisprofessoriks.<ref name="cv" /> Alates 2016. aastast on ta ühtlasi Korea Arenguinstituudi kaasteadur ning alates 2023. aastast [[Gwangju Teadus- ja Tehnoloogiainstituut|Gwangju teadus- ja tehnoloogiainstituudi]] tehisintellekti poliitika ja strateegia magistrikooli külalisprofessor.<ref name="cv" /> 2019. aastal asutas Lee KDI koolis avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (OGI Lab), mis teeb rakendusuuringuid digitaalse valitsemise, tehisintellekti poliitika, avaliku kommunikatsiooni ja innovatsiooniökosüsteemide alal.<ref name="kdis" /> == Uurimis- ja poliitikatöö == === Usaldus valitsuse vastu ja avalik kommunikatsioon === Alates 2015. aastast osales Lee KDI ja OECD ühisuuringus, mis käsitles usaldust valitsuse vastu Lõuna-Koreas.<ref name="edaily" /> Ta oli (koos Soonhee Kimiga) OECD väljaande "Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea" (2018) ühe peatüki kaasautor.<ref name="oecd2018">{{raamatuviide |pealkiri=Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2018 |isbn=978-92-64-30899-2 |doi=10.1787/9789264308992-en}}</ref> 2018. aasta novembris esines ta uuringu metoodika teemal KDI–OECD ühiskonverentsil Soulis.<ref name="nkis">{{netiviide |url=https://www.nkis.re.kr/subject_view2.do?otpId=OTP_0000000000001135&otpSeq=0&popup=P |pealkiri=KDI-OECD 정부신뢰 국제컨퍼런스 |väljaanne=National Knowledge Information System (NKIS) |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Intervjuudes Lõuna-Korea meediale käsitles ta uuringu tulemusi ja valitsuskommunikatsiooni reforme, tuues eeskujuks muu hulgas Ühendkuningriigi valitsuse kommunikatsiooniteenistust.<ref name="edaily" /><ref name="fnnews">{{netiviide |url=https://www.fnnews.com/news/201810251644522962 |pealkiri=이태준 KDI 국제정책대학원 교수 "영국 정부, 가짜뉴스 대응팀 상설 조직 구성" |väljaanne=Financial News |aeg=25.10.2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Hiljem oli ta kaasautor OECD väljaandes "OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward" (2021).<ref name="oecd2021">{{raamatuviide |pealkiri=OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2021 |doi=10.1787/22f8031c-en}}</ref> === COVID-19 ja digitaalne valitsemine === [[COVID-19 pandeemia]] ajal uuris Lee kriisivastuse avaliku kommunikatsiooni ja digitaalse valitsemise aspekte. 2020. aastal esines ta Lõuna-Korea kultuuri-, spordi- ja turismiministeeriumi ning KDI kooli korraldatud rahvusvahelisel videokonverentsil "Avalik kommunikatsioon COVID-19 vastuseks ja taastumiseks", kus osalesid ka OECD analüütikud ja Soome rahandusministeeriumi esindaja.<ref name="ktv">{{netiviide |url=https://www.ktv.go.kr/program/home/PG1110788D/content/615861 |pealkiri=국제 화상토론회 – 코로나19 대응과 회복을 위한 공공소통 |väljaanne=KTV |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Tema kaasautorlusega juhtumiuuring Lõuna-Korea digitaalsest valitsemisest pandeemia ajal ilmus 2022. aastal ajakirjas ''Public Performance & Management Review''.<ref name="ppmr">{{ajakirjaviide |autor=Lee-Geiller, Seulki; Lee, Taejun |pealkiri=How Does Digital Governance Contribute to Effective Crisis Management? A Case Study of Korea's Response to COVID-19 |ajakiri=Public Performance & Management Review |köide=45 |number=4 |aasta=2022 |doi=10.1080/15309576.2022.2053729}}</ref> Tema elulookirjelduse järgi nõustas ta 2020–2021 Korea presidendikantseleid COVID-19 kriisikommunikatsiooni alal, Malaisia tervishoiuministeeriumi riskikommunikatsiooni alal ning Soome rahandusministeeriumi [[AuroraAI]] programmi.<ref name="cv" /> === Rahvusvahelised nõustamisrollid === Lee on alates 2016. aastast OECD avaliku valitsemise direktoraadi projektikonsultant ning alates 2023. aastast [[ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjon]]i (ESCAP) konsultant ja nõunik IKT arengu ja tehisintellekti poliitika alal.<ref name="cv" /> Aastatel 2021–2023 nõustas ta ühtlasi Briti saatkonda Soulis, Briti Nõukogu, Soome saatkonda Soulis ja Québeci valitsust innovatsiooniökosüsteemide ja loomemajanduse koostöö alal. 2025. aasta novembris esines Lee Ühendkuningriigis Salfordis toimunud loomemajanduse ja immersiivtehnoloogia konverentsil Beyond sessioonis, mis käsitles [[korea laine|Korea lainet]] ja loometööstusi.<ref>{{netiviide |url=https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ |pealkiri=Taejun Lee |väljaanne=Beyond Conference |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref><ref name="cv" /> 2025. aasta novembris esines Lee Ühendkuningriigis Salfordis toimunud loomemajanduse ja innovatsiooni konverentsil Beyond. Ta osales sessioonis „Facing East: K-Wave and New Creative Archipelagos“, mis käsitles [[Korea laine|Korea lainet]] ja loometööstusi.<ref name="beyond">{{netiviide |url=https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ |pealkiri=Taejun Lee |väljaanne=Beyond Conference |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> === 2027. aasta ülemaailmsete noortepäevade majandusuuring === Lee juhtis KDI kooli teadusrühma, mis hindas 2027. aastal Soulis toimuvate [[2027. aasta ülemaailmsed noortepäevad|ülemaailmsete noortepäevade]] (World Youth Day) eeldatavat majanduslikku mõju. Ürituse kohaliku korralduskomitee tellitud uuring hindas tootmisefektiks umbes 11,37 triljonit [[Lõuna-Korea vonn|vonni]], lisandväärtuse efektiks umbes 1,59 triljonit vonni ja töökohtade loomise efektiks umbes 24 700 töökohta. Tulemused avalikustati 2024. aasta juulis ürituse avatseremoonial [[Myeongdongi katedraal]]is ning neid kajastasid [[Yonhap]]i uudisteagentuur ja teised üleriigilised väljaanded.<ref name="yonhap">{{netiviide |autor=Lee Se-won |url=https://news.nate.com/view/20240728n10632 |pealkiri="교황 방한하는 2027 세계청년대회 생산유발효과 11조원 넘을듯" |väljaanne=Yonhap |aeg=28.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref><ref name="ebs">{{netiviide |url=https://news.ebs.co.kr/ebsnews/allView/60503432/N |pealkiri="경제효과 11조 예상"…2027 세계청년대회 의미는? |väljaanne=EBS News |aeg=29.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref><ref name="catholictimes">{{netiviide |url=https://www.catholictimes.org/article/20251201500130 |pealkiri=서울 WYD, 올림픽 버금가는 공익 행사…"사회적 공감대 형성 절실" |väljaanne=Catholic Times |aeg=01.12.2025 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Lee on ühtlasi ürituse eriplaneerimisrühma ilmiknõunik.<ref name="cv" /> === 2027. aasta ülemaailmse noortepäeva mõju-uuring === == Publikatsioonid == 2026. aasta seisuga on tema teadlasprofiilis loetletud 22 [[Social Sciences Citation Index]]is, 17 [[Scopus]]es ja 41 Korea tsiteerimisindeksis (KCI) indekseeritud artiklit.<ref name="kdis" /> Tema töid on avaldatud muu hulgas ajakirjades ''Government Information Quarterly'', ''New Media & Society'', ''Information, Communication & Society'', ''Journal of Health Communication'', ''Public Performance & Management Review'', ''European Journal of Political Research'' ja ''Organizational Dynamics''.<ref name="kdis" /> == Tunnustus == Lee on saanud Lõuna-Korea sise- ja ohutusministri tänukirja (2021) ning kultuuri-, spordi- ja turismiministri tänukirja (2019), samuti KDI kooli parima uurija auhinna (2017 ja 2020).<ref name="cv" /> Doktorandina võitis ta Ameerika Reklaamiakadeemia doktoritöö kavandi auhinna (2010) ning sai Emerald Literati Networki parima artikli auhinna ajakirjas ''Journal of Services Marketing'' ilmunud artikli eest (2013).<ref name="cv" /> == Uurimisvaldkonnad == Lee teadustöö keskendub tehisintellektil põhinevale avalikule valitsemisele, digitaalsele ümberkujundamisele, avaliku sektori innovatsioonile, andmepõhistele innovatsiooniökosüsteemidele, avalikule kommunikatsioonile ning kultuuri- ja loomemajandusele.<ref name="kdi">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?emp_no=311000222&mid=a10401010000&page=3&type=1 |pealkiri=Lee, Taejun |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> === Koostöö OECD-ga === Lee on panustanud [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] avaliku valitsemise teemalistesse väljaannetesse. Ta kirjutas peatüki avalikust kommunikatsioonist 2021. aasta väljaandes ''OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward'' ning osales 2018. aasta väljaande ''Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea'' koostamisel.<ref name="oecd2021">{{netiviide |url=https://www.oecd.org/en/publications/oecd-report-on-public-communication_22f8031c-en.html |pealkiri=OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward |väljaanne=OECD |aasta=2021 |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref><ref name="oecd2018">{{netiviide |url=https://www.oecd.org/en/publications/understanding-the-drivers-of-trust-in-government-institutions-in-korea_9789264308992-en.html |pealkiri=Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea |väljaanne=OECD |aasta=2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> Tema uurimistöös käsitletakse muu hulgas seda, kuidas digitaalseid tehnoloogiaid ja andmeid saab kasutada avalike institutsioonide, otsustussüsteemide, kodanike kaasamise ja innovatsiooniprotsesside arendamisel.<ref name="kdi" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?mid=a10401010000&type=1&emp_no=311000222 Teadlasprofiil] KDI rahvusvahelise poliitikakooli kodulehel * [https://www.kdischool.ac.kr/attach/cv/311000222.pdf Elulookirjeldus] (PDF) == Välislingid == * [https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?emp_no=311000222&mid=a10401010000&page=3&type=1 Taejun Lee profiil KDI Schooli veebilehel] * [https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ Taejun Lee Beyond Conference'i kõnelejana] {{JÄRJESTA:Lee, Taejun}} [[Kategooria:Lõuna-Korea teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Elavad inimesed]] 3z5an9iuhvx1kdymoo9mr6k4cl1hsau 7190197 7190196 2026-07-10T09:30:33Z Relnes 233237 Uus artikkel Lõuna-Korea avaliku poliitika teadlasest 7190197 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Fail:Taejun Lee 2.png|pisi|Official portrait of South Korean public policy scholar Taejun Lee]] '''Taejun Lee''' ([[korea keel]]es 이태준; sündinud [[1977]]), tuntud ka kui '''Taejun (David) Lee''', on [[Lõuna-Korea]] avaliku poliitika teadlane. Ta on [[KDI School of Public Policy and Management|KDI rahvusvahelise poliitikakooli]] professor [[Sejong]]is Lõuna-Koreas ning kooli avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (Open Government & Innovation Lab, OGI Lab) asutaja ja direktor.<ref name="kdis">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?mid=a10401010000&type=1&emp_no=311000222 |pealkiri=Lee, Taejun |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Tema uurimisvaldkonnad on digitaalne valitsemine, tehisintellekti poliitika, avalik kommunikatsioon, usaldus valitsuse vastu ning kultuuri- ja loomemajandus.<ref name="kdis" /> Lee on kaasautor kahes [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] väljaandes avaliku valitsemise teemal – "Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea" (2018) ja "OECD Report on Public Communication" (2021)<ref name="oecd2018" /><ref name="oecd2021" /> – ning juhtis Souli peapiiskopkonna tellitud uuringut [[2027. aasta ülemaailmsed noortepäevad|2027. aasta Souli ülemaailmsete noortepäevade]] majandusliku mõju kohta, mida kajastas Lõuna-Korea üleriigiline meedia.<ref name="yonhap" /><ref name="catholictimes" /> == Haridus == Lee sündis 1977. aastal.<ref name="edaily" /> Ta läbis ajateenistuse [[Korea Vabariigi õhuvägi|Lõuna-Korea õhujõududes]] taktikalise juhtimisohvitserina, saavutades leitnandi auastme (2000–2003).<ref name="cv">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/attach/cv/311000222.pdf |pealkiri=Curriculum Vitae: Taejun (David) Lee |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Ta omandas bakalaureusekraadi reklaami ja suhtekorralduse erialal [[Chung-Angi ülikool]]is Soulis,<ref name="edaily">{{netiviide |autor=Choi Hoon-gil |url=https://www.edaily.co.kr/news/read?newsid=01167686619439504 |pealkiri="OECD 평균 미달 韓 정부 신뢰도, 영국처럼 개혁하자" |väljaanne=Edaily |aeg=17.12.2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> magistrikraadi reklaami erialal [[Texase Ülikool Austinis|Texase ülikoolis Austinis]] 2007. aastal ning doktorikraadi kommunikatsiooni erialal [[Tennessee Ülikool|Tennessee ülikoolis Knoxville'is]] 2011. aastal.<ref name="cv" /> == Teadlaskarjäär == Lee alustas akadeemilist karjääri abiprofessorina [[Bradley ülikool]]i kommunikatsiooniosakonnas Illinoisis USA-s (2010–2012). 2012. aastal naasis ta Lõuna-Koreasse ja töötas abiprofessorina [[Kookmini ülikool]]i kommunikatsioonikoolis Soulis (2012–2015).<ref name="kdis" /><ref name="cv" /> 2015. aastal asus ta tööle KDI rahvusvahelises poliitikakoolis, mis on seotud [[Korea Arenguinstituut|Korea Arenguinstituudiga]] (KDI); 2020. aastal edutati ta täisprofessoriks.<ref name="cv" /> Alates 2016. aastast on ta ühtlasi Korea Arenguinstituudi kaasteadur ning alates 2023. aastast [[Gwangju Teadus- ja Tehnoloogiainstituut|Gwangju teadus- ja tehnoloogiainstituudi]] tehisintellekti poliitika ja strateegia magistrikooli külalisprofessor.<ref name="cv" /> 2019. aastal asutas Lee KDI koolis avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (OGI Lab), mis teeb rakendusuuringuid digitaalse valitsemise, tehisintellekti poliitika, avaliku kommunikatsiooni ja innovatsiooniökosüsteemide alal.<ref name="kdis" /> == Uurimis- ja poliitikatöö == === Usaldus valitsuse vastu ja avalik kommunikatsioon === Alates 2015. aastast osales Lee KDI ja OECD ühisuuringus, mis käsitles usaldust valitsuse vastu Lõuna-Koreas.<ref name="edaily" /> Ta oli (koos Soonhee Kimiga) OECD väljaande "Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea" (2018) ühe peatüki kaasautor.<ref name="oecd2018">{{raamatuviide |pealkiri=Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2018 |isbn=978-92-64-30899-2 |doi=10.1787/9789264308992-en}}</ref> 2018. aasta novembris esines ta uuringu metoodika teemal KDI–OECD ühiskonverentsil Soulis.<ref name="nkis">{{netiviide |url=https://www.nkis.re.kr/subject_view2.do?otpId=OTP_0000000000001135&otpSeq=0&popup=P |pealkiri=KDI-OECD 정부신뢰 국제컨퍼런스 |väljaanne=National Knowledge Information System (NKIS) |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Intervjuudes Lõuna-Korea meediale käsitles ta uuringu tulemusi ja valitsuskommunikatsiooni reforme, tuues eeskujuks muu hulgas Ühendkuningriigi valitsuse kommunikatsiooniteenistust.<ref name="edaily" /><ref name="fnnews">{{netiviide |url=https://www.fnnews.com/news/201810251644522962 |pealkiri=이태준 KDI 국제정책대학원 교수 "영국 정부, 가짜뉴스 대응팀 상설 조직 구성" |väljaanne=Financial News |aeg=25.10.2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Hiljem oli ta kaasautor OECD väljaandes "OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward" (2021).<ref name="oecd2021">{{raamatuviide |pealkiri=OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2021 |doi=10.1787/22f8031c-en}}</ref> === COVID-19 ja digitaalne valitsemine === [[COVID-19 pandeemia]] ajal uuris Lee kriisivastuse avaliku kommunikatsiooni ja digitaalse valitsemise aspekte. 2020. aastal esines ta Lõuna-Korea kultuuri-, spordi- ja turismiministeeriumi ning KDI kooli korraldatud rahvusvahelisel videokonverentsil "Avalik kommunikatsioon COVID-19 vastuseks ja taastumiseks", kus osalesid ka OECD analüütikud ja Soome rahandusministeeriumi esindaja.<ref name="ktv">{{netiviide |url=https://www.ktv.go.kr/program/home/PG1110788D/content/615861 |pealkiri=국제 화상토론회 – 코로나19 대응과 회복을 위한 공공소통 |väljaanne=KTV |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Tema kaasautorlusega juhtumiuuring Lõuna-Korea digitaalsest valitsemisest pandeemia ajal ilmus 2022. aastal ajakirjas ''Public Performance & Management Review''.<ref name="ppmr">{{ajakirjaviide |autor=Lee-Geiller, Seulki; Lee, Taejun |pealkiri=How Does Digital Governance Contribute to Effective Crisis Management? A Case Study of Korea's Response to COVID-19 |ajakiri=Public Performance & Management Review |köide=45 |number=4 |aasta=2022 |doi=10.1080/15309576.2022.2053729}}</ref> Tema elulookirjelduse järgi nõustas ta 2020–2021 Korea presidendikantseleid COVID-19 kriisikommunikatsiooni alal, Malaisia tervishoiuministeeriumi riskikommunikatsiooni alal ning Soome rahandusministeeriumi [[AuroraAI]] programmi.<ref name="cv" /> === Rahvusvahelised nõustamisrollid === Lee on alates 2016. aastast OECD avaliku valitsemise direktoraadi projektikonsultant ning alates 2023. aastast [[ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjon]]i (ESCAP) konsultant ja nõunik IKT arengu ja tehisintellekti poliitika alal.<ref name="cv" /> Aastatel 2021–2023 nõustas ta ühtlasi Briti saatkonda Soulis, Briti Nõukogu, Soome saatkonda Soulis ja Québeci valitsust innovatsiooniökosüsteemide ja loomemajanduse koostöö alal. 2025. aasta novembris esines Lee Ühendkuningriigis Salfordis toimunud loomemajanduse ja immersiivtehnoloogia konverentsil Beyond sessioonis, mis käsitles [[korea laine|Korea lainet]] ja loometööstusi.<ref>{{netiviide |url=https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ |pealkiri=Taejun Lee |väljaanne=Beyond Conference |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref><ref name="cv" /> 2025. aasta novembris esines Lee Ühendkuningriigis Salfordis toimunud loomemajanduse ja innovatsiooni konverentsil Beyond. Ta osales sessioonis „Facing East: K-Wave and New Creative Archipelagos“, mis käsitles [[Korea laine|Korea lainet]] ja loometööstusi.<ref name="beyond">{{netiviide |url=https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ |pealkiri=Taejun Lee |väljaanne=Beyond Conference |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> === 2027. aasta ülemaailmsete noortepäevade majandusuuring === Lee juhtis KDI kooli teadusrühma, mis hindas 2027. aastal Soulis toimuvate [[2027. aasta ülemaailmsed noortepäevad|ülemaailmsete noortepäevade]] (World Youth Day) eeldatavat majanduslikku mõju. Ürituse kohaliku korralduskomitee tellitud uuring hindas tootmisefektiks umbes 11,37 triljonit [[Lõuna-Korea vonn|vonni]], lisandväärtuse efektiks umbes 1,59 triljonit vonni ja töökohtade loomise efektiks umbes 24 700 töökohta. Tulemused avalikustati 2024. aasta juulis ürituse avatseremoonial [[Myeongdongi katedraal]]is ning neid kajastasid [[Yonhap]]i uudisteagentuur ja teised üleriigilised väljaanded.<ref name="yonhap">{{netiviide |autor=Lee Se-won |url=https://news.nate.com/view/20240728n10632 |pealkiri="교황 방한하는 2027 세계청년대회 생산유발효과 11조원 넘을듯" |väljaanne=Yonhap |aeg=28.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref><ref name="ebs">{{netiviide |url=https://news.ebs.co.kr/ebsnews/allView/60503432/N |pealkiri="경제효과 11조 예상"…2027 세계청년대회 의미는? |väljaanne=EBS News |aeg=29.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref><ref name="catholictimes">{{netiviide |url=https://www.catholictimes.org/article/20251201500130 |pealkiri=서울 WYD, 올림픽 버금가는 공익 행사…"사회적 공감대 형성 절실" |väljaanne=Catholic Times |aeg=01.12.2025 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea}}</ref> Lee on ühtlasi ürituse eriplaneerimisrühma ilmiknõunik.<ref name="cv" /> == Publikatsioonid == 2026. aasta seisuga on tema teadlasprofiilis loetletud 22 [[Social Sciences Citation Index]]is, 17 [[Scopus]]es ja 41 Korea tsiteerimisindeksis (KCI) indekseeritud artiklit.<ref name="kdis" /> Tema töid on avaldatud muu hulgas ajakirjades ''Government Information Quarterly'', ''New Media & Society'', ''Information, Communication & Society'', ''Journal of Health Communication'', ''Public Performance & Management Review'', ''European Journal of Political Research'' ja ''Organizational Dynamics''.<ref name="kdis" /> == Tunnustus == Lee on saanud Lõuna-Korea sise- ja ohutusministri tänukirja (2021) ning kultuuri-, spordi- ja turismiministri tänukirja (2019), samuti KDI kooli parima uurija auhinna (2017 ja 2020).<ref name="cv" /> Doktorandina võitis ta Ameerika Reklaamiakadeemia doktoritöö kavandi auhinna (2010) ning sai Emerald Literati Networki parima artikli auhinna ajakirjas ''Journal of Services Marketing'' ilmunud artikli eest (2013).<ref name="cv" /> == Uurimisvaldkonnad == Lee teadustöö keskendub tehisintellektil põhinevale avalikule valitsemisele, digitaalsele ümberkujundamisele, avaliku sektori innovatsioonile, andmepõhistele innovatsiooniökosüsteemidele, avalikule kommunikatsioonile ning kultuuri- ja loomemajandusele.<ref name="kdi">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?emp_no=311000222&mid=a10401010000&page=3&type=1 |pealkiri=Lee, Taejun |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> === Koostöö OECD-ga === Lee on panustanud [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] avaliku valitsemise teemalistesse väljaannetesse. Ta kirjutas peatüki avalikust kommunikatsioonist 2021. aasta väljaandes ''OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward'' ning osales 2018. aasta väljaande ''Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea'' koostamisel.<ref name="oecd2021">{{netiviide |url=https://www.oecd.org/en/publications/oecd-report-on-public-communication_22f8031c-en.html |pealkiri=OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward |väljaanne=OECD |aasta=2021 |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref><ref name="oecd2018">{{netiviide |url=https://www.oecd.org/en/publications/understanding-the-drivers-of-trust-in-government-institutions-in-korea_9789264308992-en.html |pealkiri=Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea |väljaanne=OECD |aasta=2018 |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> Tema uurimistöös käsitletakse muu hulgas seda, kuidas digitaalseid tehnoloogiaid ja andmeid saab kasutada avalike institutsioonide, otsustussüsteemide, kodanike kaasamise ja innovatsiooniprotsesside arendamisel.<ref name="kdi" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?mid=a10401010000&type=1&emp_no=311000222 Teadlasprofiil] KDI rahvusvahelise poliitikakooli kodulehel * [https://www.kdischool.ac.kr/attach/cv/311000222.pdf Elulookirjeldus] (PDF) == Välislingid == * [https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?emp_no=311000222&mid=a10401010000&page=3&type=1 Taejun Lee profiil KDI Schooli veebilehel] * [https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ Taejun Lee Beyond Conference'i kõnelejana] {{JÄRJESTA:Lee, Taejun}} [[Kategooria:Lõuna-Korea teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Elavad inimesed]] qnfnyyz5vt5bpzqmdjcc19w86eyxtnt 7190199 7190197 2026-07-10T09:39:03Z Relnes 233237 Artikli struktuuri, sõnastuse ja viidete põhjalik korrastamine; dubleerivate osade eemaldamine 7190199 wikitext text/x-wiki '''Taejun Lee''' (korea keeles 이태준; sündinud 1977), tuntud ka kui '''Taejun (David) Lee''', on Lõuna-Korea avaliku poliitika teadlane. Ta on [[KDI School of Public Policy and Management|KDI rahvusvahelise poliitikakooli]] professor [[Sejong (Lõuna-Korea)|Sejongis]] Lõuna-Koreas ning kooli avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (Open Government & Innovation Lab, OGI Lab) asutaja ja direktor.<ref name="kdi">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?emp_no=311000222&mid=a10401010000&page=3&type=1 |pealkiri=Lee, Taejun |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref><ref name="ogilab">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/gallery.es?act=view&bid=0003&list_no=17321&mid=a30101000000 |pealkiri=Highlights of KDI School’s Research Lab: Open Government and Innovation Lab |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad tehisintellektil põhinevat avalikku valitsemist, digitaalset ümberkujundamist, avaliku sektori innovatsiooni, teadus- ja innovatsioonipoliitikat, avalikku kommunikatsiooni ning kultuuri- ja loomemajandust.<ref name="kdi" /> Lee on osalenud kahe [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] avaliku valitsemise teemalise väljaande koostamisel: ''Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea'' (2018) ja ''OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward'' (2021).<ref name="oecd2018">{{netiviide |url=https://www.oecd.org/en/publications/understanding-the-drivers-of-trust-in-government-institutions-in-korea_9789264308992-en.html |pealkiri=Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea |väljaanne=OECD Publishing |aasta=2018 |doi=10.1787/9789264308992-en |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref><ref name="oecd2021">{{netiviide |url=https://www.oecd.org/en/publications/oecd-report-on-public-communication_22f8031c-en.html |pealkiri=OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward |väljaanne=OECD Publishing |aasta=2021 |doi=10.1787/22f8031c-en |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> == Haridus == Lee sündis 1977. aastal. Ta läbis aastatel 2000–2003 ajateenistuse Lõuna-Korea õhujõududes ning saavutas leitnandi auastme.<ref name="cv">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?emp_no=311000222&mid=a10401010000&page=3&type=1 |pealkiri=Curriculum Vitae: Taejun (David) Lee |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> Ta omandas bakalaureusekraadi reklaami ja suhtekorralduse erialal [[Chung-Angi ülikool]]is Soulis. 2007. aastal omandas ta reklaamialase magistrikraadi [[Texase ülikool Austinis|Texase ülikoolis Austinis]] ning 2011. aastal kommunikatsioonialase doktorikraadi [[Tennessee ülikool]]is Knoxville'is.<ref name="cv" /> == Teadlaskarjäär == Lee alustas akadeemilist karjääri aastatel 2010–2012 [[Bradley ülikool]]i kommunikatsiooniosakonna abiprofessorina Ameerika Ühendriikides. Aastatel 2012–2015 töötas ta [[Kookmini ülikool]]i kommunikatsioonikooli abiprofessorina Soulis.<ref name="kdi" /> 2015. aastal asus ta tööle KDI rahvusvahelises poliitikakoolis. Hiljem sai temast sama õppeasutuse korraline professor.<ref name="kdi" /> 2019. aastal asutas Lee KDI koolis avatud valitsemise ja innovatsiooni labori. Labor tegeleb digitaalse ümberkujundamise, avatud valitsemise, avaliku sektori moderniseerimise, innovatsiooni ning avaliku kommunikatsiooni ja meediakeskkonna uurimisega.<ref name="ogilab" /> == Uurimis- ja poliitikatöö == === Usaldus valitsuse vastu ja avalik kommunikatsioon === Lee osales KDI ja OECD koostöös tehtud uuringus, mis käsitles usaldust Lõuna-Korea valitsusasutuste vastu. Koos Soonhee Kimiga osales ta OECD 2018. aasta väljaande ''Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea'' ühe peatüki koostamisel.<ref name="oecd2018" /> Uuringus käsitleti muu hulgas avalike institutsioonide usaldusväärsust, valitsuse reageerimisvõimet, avalike teenuste kvaliteeti ning valitsuse ja kodanike vahelist kommunikatsiooni.<ref name="oecd2018" /> Lee osales ka 2021. aastal ilmunud väljaande ''OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward'' koostamisel. Raport käsitleb valitsuste ja tervishoiuministeeriumide avaliku kommunikatsiooni korraldust ja praktikaid eri riikides.<ref name="oecd2021" /> === COVID-19 ja digitaalne valitsemine === [[COVID-19 pandeemia]] ajal uuris Lee avaliku kommunikatsiooni ja digitaalse valitsemise rolli kriisijuhtimises. 2022. aastal ilmus ajakirjas ''Public Performance & Management Review'' Lee ja Seulki Lee-Geilleri kaasautorlusega juhtumiuuring Lõuna-Korea digitaalsest valitsemisest COVID-19 pandeemia ajal.<ref name="covidstudy">{{ajakirjaviide |autor1=Lee-Geiller, Seulki |autor2=Lee, Taejun |pealkiri=How Does Digital Governance Contribute to Effective Crisis Management? A Case Study of Korea's Response to COVID-19 |ajakiri=Public Performance & Management Review |aasta=2022 |köide=45 |doi=10.1080/15309576.2022.2053729 |keel=inglise }}</ref> Uuringus analüüsiti digitaalsete teenuste, andmekasutuse, institutsioonide koostöö ja avaliku kommunikatsiooni rolli Lõuna-Korea pandeemiavastases tegevuses.<ref name="covidstudy" /> === Rahvusvaheline tegevus === KDI avaldatud elulookirjelduse järgi on Lee osalenud rahvusvahelistes avaliku valitsemise, digipoliitika, innovatsiooniökosüsteemide ja avaliku kommunikatsiooni projektides.<ref name="cv" /> 2025. aasta novembris esines ta Ühendkuningriigis Salfordis toimunud Beyondi konverentsil sessioonis „Facing East: K-Wave and New Creative Archipelagos“, mis käsitles [[Korea laine|Korea lainet]] ning kultuuri- ja loomemajandust.<ref name="beyond">{{netiviide |url=https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ |pealkiri=Taejun Lee |väljaanne=Beyond Conference |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> === 2027. aasta ülemaailmse noortepäeva majandusuuring === Lee juhtis KDI kooli uurimisrühma, mis hindas 2027. aastal Soulis toimuva [[Ülemaailmne noortepäev|ülemaailmse noortepäeva]] eeldatavat majanduslikku mõju. Uuringu kohaselt hinnati sündmuse tootmist ergutavaks mõjuks ligikaudu 11,37 triljonit Lõuna-Korea vonni, lisandväärtuse mõjuks ligikaudu 1,59 triljonit vonni ning tööhõivemõjuks umbes 24 700 töökohta.<ref name="yonhap">{{uudiseviide |autor=Lee Se-won |url=https://news.nate.com/view/20240728n10632 |pealkiri=교황 방한하는 2027 세계청년대회 생산유발효과 11조원 넘을듯 |tõlgitud pealkiri=2027. aasta ülemaailmse noortepäeva tootmist ergutav mõju võib ületada 11 triljonit vonni |väljaanne=Yonhap News Agency |kuupäev=28.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea }}</ref> Tulemusi tutvustati 2024. aasta juulis Soulis toimunud üritusel ning neid kajastas Lõuna-Korea üleriigiline meedia.<ref name="yonhap" /> == Publikatsioonid == Lee teadustöid on avaldatud muu hulgas ajakirjades ''Government Information Quarterly'', ''New Media & Society'', ''Information, Communication & Society'', ''Journal of Health Communication'', ''Public Performance & Management Review'', ''European Journal of Political Research'' ja ''Organizational Dynamics''.<ref name="kdi" /> Tema teadustöö käsitleb muu hulgas digitaalset valitsemist, avaliku sektori innovatsiooni, valitsuskommunikatsiooni, institutsioonilist usaldust, terviseriskide kommunikatsiooni ning andmepõhiseid innovatsiooniökosüsteeme.<ref name="kdi" /> == Tunnustus == KDI avaldatud elulookirjelduse järgi on Lee saanud Lõuna-Korea kultuuri-, spordi- ja turismiministri tänukirja ning sise- ja ohutusministri tänukirja. Samuti on ta saanud KDI kooli teadustööga seotud tunnustusi.<ref name="cv" /> Doktorandina pälvis ta Ameerika Reklaamiakadeemia doktoritöö kavandi auhinna. Hiljem tunnustas Emerald Literati Network tema kaasautorlusega teadusartiklit ajakirjas ''Journal of Services Marketing''.<ref name="cv" /> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?emp_no=311000222&mid=a10401010000&page=3&type=1 Taejun Lee profiil KDI Schooli veebilehel] * [https://www.kdischool.ac.kr/gallery.es?act=view&bid=0003&list_no=17321&mid=a30101000000 KDI Schooli avatud valitsemise ja innovatsiooni labor] * [https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ Taejun Lee Beyond Conference'i veebilehel] [[Kategooria:Lõuna-Korea teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Elavad inimesed]] rbjj6y2atvlf9madtnyo2gzgnafxn37 7190200 7190199 2026-07-10T09:44:28Z Relnes 233237 Korea professori pilt Taejun Lee 7190200 wikitext text/x-wiki [[Fail:Taejun Lee.png|pisi|Taejun Lee ]] '''Taejun Lee''' (korea keeles 이태준; sündinud 1977), tuntud ka kui '''Taejun (David) Lee''', on Lõuna-Korea avaliku poliitika teadlane. Ta on [[KDI School of Public Policy and Management|KDI rahvusvahelise poliitikakooli]] professor [[Sejong (Lõuna-Korea)|Sejongis]] Lõuna-Koreas ning kooli avatud valitsemise ja innovatsiooni labori (Open Government & Innovation Lab, OGI Lab) asutaja ja direktor.<ref name="kdi">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?emp_no=311000222&mid=a10401010000&page=3&type=1 |pealkiri=Lee, Taejun |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref><ref name="ogilab">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/gallery.es?act=view&bid=0003&list_no=17321&mid=a30101000000 |pealkiri=Highlights of KDI School’s Research Lab: Open Government and Innovation Lab |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad tehisintellektil põhinevat avalikku valitsemist, digitaalset ümberkujundamist, avaliku sektori innovatsiooni, teadus- ja innovatsioonipoliitikat, avalikku kommunikatsiooni ning kultuuri- ja loomemajandust.<ref name="kdi" /> Lee on osalenud kahe [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] avaliku valitsemise teemalise väljaande koostamisel: ''Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea'' (2018) ja ''OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward'' (2021).<ref name="oecd2018">{{netiviide |url=https://www.oecd.org/en/publications/understanding-the-drivers-of-trust-in-government-institutions-in-korea_9789264308992-en.html |pealkiri=Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea |väljaanne=OECD Publishing |aasta=2018 |doi=10.1787/9789264308992-en |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref><ref name="oecd2021">{{netiviide |url=https://www.oecd.org/en/publications/oecd-report-on-public-communication_22f8031c-en.html |pealkiri=OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward |väljaanne=OECD Publishing |aasta=2021 |doi=10.1787/22f8031c-en |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> == Haridus == Lee sündis 1977. aastal. Ta läbis aastatel 2000–2003 ajateenistuse Lõuna-Korea õhujõududes ning saavutas leitnandi auastme.<ref name="cv">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?emp_no=311000222&mid=a10401010000&page=3&type=1 |pealkiri=Curriculum Vitae: Taejun (David) Lee |väljaanne=KDI School of Public Policy and Management |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> Ta omandas bakalaureusekraadi reklaami ja suhtekorralduse erialal [[Chung-Angi ülikool]]is Soulis. 2007. aastal omandas ta reklaamialase magistrikraadi [[Texase ülikool Austinis|Texase ülikoolis Austinis]] ning 2011. aastal kommunikatsioonialase doktorikraadi [[Tennessee ülikool]]is Knoxville'is.<ref name="cv" /> == Teadlaskarjäär == Lee alustas akadeemilist karjääri aastatel 2010–2012 [[Bradley ülikool]]i kommunikatsiooniosakonna abiprofessorina Ameerika Ühendriikides. Aastatel 2012–2015 töötas ta [[Kookmini ülikool]]i kommunikatsioonikooli abiprofessorina Soulis.<ref name="kdi" /> 2015. aastal asus ta tööle KDI rahvusvahelises poliitikakoolis. Hiljem sai temast sama õppeasutuse korraline professor.<ref name="kdi" /> 2019. aastal asutas Lee KDI koolis avatud valitsemise ja innovatsiooni labori. Labor tegeleb digitaalse ümberkujundamise, avatud valitsemise, avaliku sektori moderniseerimise, innovatsiooni ning avaliku kommunikatsiooni ja meediakeskkonna uurimisega.<ref name="ogilab" /> == Uurimis- ja poliitikatöö == === Usaldus valitsuse vastu ja avalik kommunikatsioon === Lee osales KDI ja OECD koostöös tehtud uuringus, mis käsitles usaldust Lõuna-Korea valitsusasutuste vastu. Koos Soonhee Kimiga osales ta OECD 2018. aasta väljaande ''Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea'' ühe peatüki koostamisel.<ref name="oecd2018" /> Uuringus käsitleti muu hulgas avalike institutsioonide usaldusväärsust, valitsuse reageerimisvõimet, avalike teenuste kvaliteeti ning valitsuse ja kodanike vahelist kommunikatsiooni.<ref name="oecd2018" /> Lee osales ka 2021. aastal ilmunud väljaande ''OECD Report on Public Communication: The Global Context and the Way Forward'' koostamisel. Raport käsitleb valitsuste ja tervishoiuministeeriumide avaliku kommunikatsiooni korraldust ja praktikaid eri riikides.<ref name="oecd2021" /> === COVID-19 ja digitaalne valitsemine === [[COVID-19 pandeemia]] ajal uuris Lee avaliku kommunikatsiooni ja digitaalse valitsemise rolli kriisijuhtimises. 2022. aastal ilmus ajakirjas ''Public Performance & Management Review'' Lee ja Seulki Lee-Geilleri kaasautorlusega juhtumiuuring Lõuna-Korea digitaalsest valitsemisest COVID-19 pandeemia ajal.<ref name="covidstudy">{{ajakirjaviide |autor1=Lee-Geiller, Seulki |autor2=Lee, Taejun |pealkiri=How Does Digital Governance Contribute to Effective Crisis Management? A Case Study of Korea's Response to COVID-19 |ajakiri=Public Performance & Management Review |aasta=2022 |köide=45 |doi=10.1080/15309576.2022.2053729 |keel=inglise }}</ref> Uuringus analüüsiti digitaalsete teenuste, andmekasutuse, institutsioonide koostöö ja avaliku kommunikatsiooni rolli Lõuna-Korea pandeemiavastases tegevuses.<ref name="covidstudy" /> === Rahvusvaheline tegevus === KDI avaldatud elulookirjelduse järgi on Lee osalenud rahvusvahelistes avaliku valitsemise, digipoliitika, innovatsiooniökosüsteemide ja avaliku kommunikatsiooni projektides.<ref name="cv" /> 2025. aasta novembris esines ta Ühendkuningriigis Salfordis toimunud Beyondi konverentsil sessioonis „Facing East: K-Wave and New Creative Archipelagos“, mis käsitles [[Korea laine|Korea lainet]] ning kultuuri- ja loomemajandust.<ref name="beyond">{{netiviide |url=https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ |pealkiri=Taejun Lee |väljaanne=Beyond Conference |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise }}</ref> === 2027. aasta ülemaailmse noortepäeva majandusuuring === Lee juhtis KDI kooli uurimisrühma, mis hindas 2027. aastal Soulis toimuva [[Ülemaailmne noortepäev|ülemaailmse noortepäeva]] eeldatavat majanduslikku mõju. Uuringu kohaselt hinnati sündmuse tootmist ergutavaks mõjuks ligikaudu 11,37 triljonit Lõuna-Korea vonni, lisandväärtuse mõjuks ligikaudu 1,59 triljonit vonni ning tööhõivemõjuks umbes 24 700 töökohta.<ref name="yonhap">{{uudiseviide |autor=Lee Se-won |url=https://news.nate.com/view/20240728n10632 |pealkiri=교황 방한하는 2027 세계청년대회 생산유발효과 11조원 넘을듯 |tõlgitud pealkiri=2027. aasta ülemaailmse noortepäeva tootmist ergutav mõju võib ületada 11 triljonit vonni |väljaanne=Yonhap News Agency |kuupäev=28.07.2024 |vaadatud=10.07.2026 |keel=korea }}</ref> Tulemusi tutvustati 2024. aasta juulis Soulis toimunud üritusel ning neid kajastas Lõuna-Korea üleriigiline meedia.<ref name="yonhap" /> == Publikatsioonid == Lee teadustöid on avaldatud muu hulgas ajakirjades ''Government Information Quarterly'', ''New Media & Society'', ''Information, Communication & Society'', ''Journal of Health Communication'', ''Public Performance & Management Review'', ''European Journal of Political Research'' ja ''Organizational Dynamics''.<ref name="kdi" /> Tema teadustöö käsitleb muu hulgas digitaalset valitsemist, avaliku sektori innovatsiooni, valitsuskommunikatsiooni, institutsioonilist usaldust, terviseriskide kommunikatsiooni ning andmepõhiseid innovatsiooniökosüsteeme.<ref name="kdi" /> == Tunnustus == KDI avaldatud elulookirjelduse järgi on Lee saanud Lõuna-Korea kultuuri-, spordi- ja turismiministri tänukirja ning sise- ja ohutusministri tänukirja. Samuti on ta saanud KDI kooli teadustööga seotud tunnustusi.<ref name="cv" /> Doktorandina pälvis ta Ameerika Reklaamiakadeemia doktoritöö kavandi auhinna. Hiljem tunnustas Emerald Literati Network tema kaasautorlusega teadusartiklit ajakirjas ''Journal of Services Marketing''.<ref name="cv" /> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.kdischool.ac.kr/faculty/view.es?emp_no=311000222&mid=a10401010000&page=3&type=1 Taejun Lee profiil KDI Schooli veebilehel] * [https://www.kdischool.ac.kr/gallery.es?act=view&bid=0003&list_no=17321&mid=a30101000000 KDI Schooli avatud valitsemise ja innovatsiooni labor] * [https://beyondconference.org/b25/speakers/taejun-lee/ Taejun Lee Beyond Conference'i veebilehel] [[Kategooria:Lõuna-Korea teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Elavad inimesed]] mbif4o2zx0och9suuizoqeje24gnk2i 0 718462 7190171 2026-07-10T08:16:45Z Relnes 233237 Uus artikkel Lõuna-Korea kõrgkoolist 7190171 wikitext text/x-wiki '''KDI School of Public Policy and Management''' (korea keeles KDI 국제정책대학원대학교, eesti keeles ka '''KDI rahvusvaheline poliitikakool''') on Lõuna-Korea riiklik avaliku poliitika magistrikool, mis asub [[Sejong]]is. Kool on seotud [[Korea Arenguinstituut|Korea Arenguinstituudiga]] (KDI), Lõuna-Korea 1971. aastal asutatud riikliku majandusuuringute instituudiga.<ref name="kdis-about">{{netiviide |url=https://www.kdischool.ac.kr |pealkiri=KDI School of Public Policy and Management |väljaanne=KDI School |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref><ref name="wb">{{netiviide |url=https://ppp.worldbank.org/library/kdi-school-public-policy-and-management |pealkiri=KDI School of Public Policy and Management |väljaanne=World Bank Public-Private Partnership Resource Center |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> Kool asutati 1997. aastal Soulis KDI rahvusvaheliste õpingute koolina (KDI School of International Studies) ja nimetati 1999. aastal ümber praeguse nimega.<ref name="kdi-history">{{netiviide |url=https://www.kdi.re.kr |pealkiri=History |väljaanne=Korea Development Institute |vaadatud=10.07.2026 |keel=inglise}}</ref> 2014.–2015. aastal kolis kool Sejongi, kuhu Lõuna-Korea valitsus on koondanud suure osa riigiasutustest.<ref name="kdi-history" /> Kooli õppekeel on inglise keel ning see keskendub arengumajanduse ja avaliku poliitika ekspertide koolitamisele; umbes pool üliõpilastest on välisüliõpilased ja kooli vilistlaskond hõlmab üle saja riigi.<ref name="wb" /><ref name="kdis-about" /> Kool pakub magistri- ja doktoriõpet avaliku poliitika, arengupoliitika ja avaliku halduse valdkonnas ning teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas [[Maailmapank|Maailmapanga]] ja [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD-ga]].<ref name="wb" /><ref name="oecd2018">{{raamatuviide |pealkiri=Understanding the Drivers of Trust in Government Institutions in Korea |kirjastus=OECD Publishing |aasta=2018 |isbn=978-92-64-30899-2 |doi=10.1787/9789264308992-en}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kdischool.ac.kr Kooli koduleht] [[Kategooria:Lõuna-Korea ülikoolid]] [[Kategooria:Sejong]] rstz799fvm1etjxun825u4yr8kands3 0 718463 7190210 2026-07-10T10:34:25Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{infokast persoon | nimi = Sirje Pihlap | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1956|11|17}} | sünnikoht = | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tartu Ülikool]], [[Turu Ülikool]] | haridus = [[doktorikraad]] | tegevusala = [[matemaatikaõpetaja]], [[matemaatika didaktika|matemaatikadidaktik]], [[kasvatusteadlane]], [[õppejõud]] | töökoht = Tart...' 7190210 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Sirje Pihlap | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1956|11|17}} | sünnikoht = | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tartu Ülikool]], [[Turu Ülikool]] | haridus = [[doktorikraad]] | tegevusala = [[matemaatikaõpetaja]], [[matemaatika didaktika|matemaatikadidaktik]], [[kasvatusteadlane]], [[õppejõud]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | organisatsioon = [[Eesti Matemaatika Selts]], Tiigrimatemaatika Selts | erakond = | väärtus = | tunnustus = [[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] (2010) | abikaasa = | lapsed = 4, sh [[Manuela Pihlap]] | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (vend) | autogramm = | moodul = }} '''Sirje Pihlap''' (sündinud [[17. november|17. novembril]] [[1956]]) on eesti [[matemaatikaõpetaja]], [[matemaatika didaktika|matemaatikadidaktik]], [[kasvatusteadlane]] ja [[õppejõud]]. Ta töötab [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituut|matemaatika ja statistika instituudi]] matemaatikahariduse keskuses matemaatika didaktika nooremlektorina.<ref name="tutootaja">{{netiviide |url=https://ut.ee/et/tootaja/sirje-pihlap |pealkiri=Sirje Pihlap |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Haridus == Pihlap õppis aastatel 1963–1974 Pärnu 4. Keskkoolis, praeguses [[Pärnu Ülejõe Põhikool]]is. Aastatel 1974–1979 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i matemaatikateaduskonnas ning omandas [[matemaatikaõpetaja]] hariduse. 2001. aastal alustas ta [[Turu Ülikool]]is [[doktorantuur|doktoriõpinguid]].<ref name="etis">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Sirje_Pihlap |pealkiri=Sirje Pihlap |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> [[27. november|27. novembril]] [[2025]] kaitses Pihlap Turu Ülikoolis [[kasvatusteadus]]e doktoritöö „''The impacts of the GeoGebra dynamic geometry program on the learning of functions in lower secondary school''” („Dünaamilise geomeetria programmi GeoGebra mõju funktsioonide õppimisele põhikoolis”). Doktoritöö juhendajad olid professor Minna Hannula-Sormunen ja vanemteadur Koen Veermans ning oponent [[Helsingi Ülikool]]i dotsent Anu Laine.<ref name="doktor">{{netiviide |url=https://math.ut.ee/et/uudis/sirje-pihlap-kaitses-turu-ulikoolis-doktoritoo-dunaamilise-geomeetria-programmi-geogebra-moju |pealkiri=Sirje Pihlap kaitses Turu Ülikoolis doktoritöö „Dünaamilise geomeetria programmi GeoGebra mõju funktsioonide õppimisele põhikoolis” |väljaanne=Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituut |aeg=12. detsember 2025 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="turu">{{netiviide |url=https://www.utu.fi/en/news/events/dissertation-defence-education-msc-sirje-pihlap |pealkiri=Dissertation defence (Education): MSc Sirje Pihlap |väljaanne=University of Turku |keel=inglise |aeg=27. november 2025 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Töö ja tegevus == Pihlap töötas aastatel 1979–1999 [[Elva Gümnaasium]]is [[matemaatikaõpetaja]]na. Aastatel 1999–2008 oli ta Tartu Ülikooli haridusteaduskonna [[lektor]] ning aastatel 2008–2009 [[Tiigrihüppe Sihtasutus]]e projektijuht. Alates 2018. aastast töötab ta Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudis.<ref name="etis" /><ref name="tutootaja" /> Pihlap osales [[põhikool]]i ja [[gümnaasium]]i matemaatika ainekavade koostamisel ning juhtis matemaatika ainekava töörühma. Tema juhtimisel töötati gümnaasiumile välja kahe tasemega matemaatika ainekava. Ta on tegelenud [[info- ja kommunikatsioonitehnoloogia]] ning digitaalsete õppevahendite kasutamise arendamisega [[matemaatikaõpetus]]es ja olnud programmi „Tiigrimatemaatika” eestvedaja.<ref name="rago">{{netiviide |url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2010/ar2010lk83.pdf |pealkiri=Professor Gerhard Rägo nimelise medali laureaadid |autor=Tiit Lepmann |väljaanne=Eesti Matemaatika Seltsi aastaraamat 2010 |aeg=2012 |täpsustus=Lk 83 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Pihlap kuulub Tiigrimatemaatika Seltsi juhatusse.<ref name="tiigriselts">{{netiviide |url=https://tiigrimatemaatika.weebly.com/kontakt.html |pealkiri=Kontakt |väljaanne=Tiigrimatemaatika Selts |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Ta on olnud [[Eesti Matemaatika Selts]]i liige alates 1988. aastast.<ref name="emsliikmed">{{netiviide |url=https://matemaatika.eu/wp-content/uploads/2020/08/EMS-i-liikmed-ja-liikmemaksud-2017-2020-seisuga-21.08.2020.pdf |pealkiri=Eesti Matemaatika Seltsi liikmed ja liikmemaksude arvestus |väljaanne=Eesti Matemaatika Selts |aeg=21. august 2020 |täpsustus=Lk 6 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Teadustegevus == Pihlapi uurimisvaldkonnad on [[matemaatika]] õppimine ja õpetamine, [[digitehnoloogia]] kasutamine matemaatikaõppes ning dünaamilise geomeetria programmi [[GeoGebra]] rakendamine. Ta on uurinud eelkõige [[funktsioon (matemaatika)|funktsioonide]], sealhulgas [[lineaarfunktsioon]]i ja [[ruutfunktsioon]]i õpetamist.<ref name="etis" /> Tema doktoritöö käsitleb GeoGebra kasutamise mõju põhikooliõpilaste funktsioonialaste teadmiste kujunemisele. Uurimuses käsitleti funktsioonide erinevate esitusviiside, sealhulgas [[võrrand]]i, [[tabel]]i ja [[graafik]]u vaheliste seoste mõistmist. GeoGebra kasutamine koos tavapärase õpetamisega suurendas õpilaste huvi matemaatika õppimise vastu ning toetas funktsiooni võrrandi ja graafiku vaheliste seoste mõistmist.<ref name="doktor" /><ref name="turu" /> == Valitud publikatsioonid == * Pihlap, Sirje. „The Impact of Computer Use on Learning of Quadratic Functions”. ''International Journal for Technology in Mathematics Education'', 2017. * Pihlap, Sirje; Veermans, Koen; Hannula-Sormunen, Minna. „The Impact of the Use of the GeoGebra Dynamic Geometry Program on Students' Understanding of the Concept of Linear Functions”. ''International Journal for Technology in Mathematics Education'', 2023, 30 (4), lk 247–256.<ref>{{netiviide |url=https://research.utu.fi/converis/portal/detail/Publication/380528727?lang=fi_FI |pealkiri=The Impact of the Use of the GeoGebra Dynamic Geometry Program on Students' Understanding of the Concept of Linear Functions |väljaanne=Turu Ülikool |keel=inglise |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> * Pihlap, Sirje; Kuresson, Aire; Kraav, Tiina; Jukk, Hannes; Orav-Puurand, Kerli. „Exploring Mathematics with GeoGebra”. ''International Journal for Technology in Mathematics Education'', 2024, 31 (2), lk 89–95.<ref>{{netiviide |url=https://www.etis.ee/portal/publications/display/836654d9-b623-485b-809f-3a986b2c697a |pealkiri=Exploring Mathematics with GeoGebra |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> * Pihlap, Sirje. ''The impacts of the GeoGebra dynamic geometry program on the learning of functions in lower secondary school''. [[Turu Ülikool]], 2025.<ref>{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/0c3a33bb-0c7e-4bd7-9fee-933c3fbde019 |pealkiri=The impacts of the GeoGebra dynamic geometry program on the learning of functions in lower secondary school |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2025 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Tunnustus == * 2010 – [[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] matemaatikaõpetuse arendamise, matemaatika ainekava töörühma juhtimise ja programmi „Tiigrimatemaatika” eestvedamise eest.<ref name="rago" /> * 2021 – [[e-kursus]]e kvaliteedimärk koos Tiina Kraaviga koostatud kursuse „Arvutid koolimatemaatikas” eest.<ref>{{netiviide |url=https://haka.ee/e-kursuse-kvaliteedimark/e-kursuse-kvaliteedimargi-saajad/ |pealkiri=E-kursuse kvaliteedimärgi saajad |väljaanne=Haridus- ja Noorteameti kvaliteediagentuur |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Eesti matemaatikaõpetajad]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Turu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] ex1h7dqwo92zi5nlkgsrfldy460ug9e 7190211 7190210 2026-07-10T10:36:06Z LeeMarx 59920 7190211 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Sirje Pihlap | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Sirje Kolberg | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1956|11|17}} | sünnikoht = | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tartu Ülikool]], [[Turu Ülikool]] | haridus = [[doktorikraad]] | tegevusala = [[matemaatikaõpetaja]], [[matemaatika didaktika|matemaatikadidaktik]], [[kasvatusteadlane]], [[õppejõud]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | organisatsioon = [[Eesti Matemaatika Selts]], Tiigrimatemaatika Selts | erakond = | väärtus = | tunnustus = [[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] (2010) | abikaasa = | lapsed = 4, sh [[Manuela Pihlap]] | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (vend) | autogramm = | moodul = }} '''Sirje Pihlap''' (sünninimega '''Sirje Kolberg'''; sündinud [[17. november|17. novembril]] [[1956]]) on eesti [[matemaatikaõpetaja]], [[matemaatika didaktika|matemaatikadidaktik]], [[kasvatusteadlane]] ja [[õppejõud]]. Ta töötab [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituut|matemaatika ja statistika instituudi]] matemaatikahariduse keskuses matemaatika didaktika nooremlektorina.<ref name="tutootaja">{{netiviide |url=https://ut.ee/et/tootaja/sirje-pihlap |pealkiri=Sirje Pihlap |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Haridus == Pihlap õppis aastatel 1963–1974 Pärnu 4. Keskkoolis, praeguses [[Pärnu Ülejõe Põhikool]]is. Aastatel 1974–1979 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i matemaatikateaduskonnas ning omandas [[matemaatikaõpetaja]] hariduse. 2001. aastal alustas ta [[Turu Ülikool]]is [[doktorantuur|doktoriõpinguid]].<ref name="etis">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Sirje_Pihlap |pealkiri=Sirje Pihlap |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> [[27. november|27. novembril]] [[2025]] kaitses Pihlap Turu Ülikoolis [[kasvatusteadus]]e doktoritöö „''The impacts of the GeoGebra dynamic geometry program on the learning of functions in lower secondary school''” („Dünaamilise geomeetria programmi GeoGebra mõju funktsioonide õppimisele põhikoolis”). Doktoritöö juhendajad olid professor Minna Hannula-Sormunen ja vanemteadur Koen Veermans ning oponent [[Helsingi Ülikool]]i dotsent Anu Laine.<ref name="doktor">{{netiviide |url=https://math.ut.ee/et/uudis/sirje-pihlap-kaitses-turu-ulikoolis-doktoritoo-dunaamilise-geomeetria-programmi-geogebra-moju |pealkiri=Sirje Pihlap kaitses Turu Ülikoolis doktoritöö „Dünaamilise geomeetria programmi GeoGebra mõju funktsioonide õppimisele põhikoolis” |väljaanne=Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituut |aeg=12. detsember 2025 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="turu">{{netiviide |url=https://www.utu.fi/en/news/events/dissertation-defence-education-msc-sirje-pihlap |pealkiri=Dissertation defence (Education): MSc Sirje Pihlap |väljaanne=University of Turku |keel=inglise |aeg=27. november 2025 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Töö ja tegevus == Pihlap töötas aastatel 1979–1999 [[Elva Gümnaasium]]is [[matemaatikaõpetaja]]na. Aastatel 1999–2008 oli ta Tartu Ülikooli haridusteaduskonna [[lektor]] ning aastatel 2008–2009 [[Tiigrihüppe Sihtasutus]]e projektijuht. Alates 2018. aastast töötab ta Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudis.<ref name="etis" /><ref name="tutootaja" /> Pihlap osales [[põhikool]]i ja [[gümnaasium]]i matemaatika ainekavade koostamisel ning juhtis matemaatika ainekava töörühma. Tema juhtimisel töötati gümnaasiumile välja kahe tasemega matemaatika ainekava. Ta on tegelenud [[info- ja kommunikatsioonitehnoloogia]] ning digitaalsete õppevahendite kasutamise arendamisega [[matemaatikaõpetus]]es ja olnud programmi „Tiigrimatemaatika” eestvedaja.<ref name="rago">{{netiviide |url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2010/ar2010lk83.pdf |pealkiri=Professor Gerhard Rägo nimelise medali laureaadid |autor=Tiit Lepmann |väljaanne=Eesti Matemaatika Seltsi aastaraamat 2010 |aeg=2012 |täpsustus=Lk 83 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Pihlap kuulub Tiigrimatemaatika Seltsi juhatusse.<ref name="tiigriselts">{{netiviide |url=https://tiigrimatemaatika.weebly.com/kontakt.html |pealkiri=Kontakt |väljaanne=Tiigrimatemaatika Selts |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Ta on olnud [[Eesti Matemaatika Selts]]i liige alates 1988. aastast.<ref name="emsliikmed">{{netiviide |url=https://matemaatika.eu/wp-content/uploads/2020/08/EMS-i-liikmed-ja-liikmemaksud-2017-2020-seisuga-21.08.2020.pdf |pealkiri=Eesti Matemaatika Seltsi liikmed ja liikmemaksude arvestus |väljaanne=Eesti Matemaatika Selts |aeg=21. august 2020 |täpsustus=Lk 6 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Teadustegevus == Pihlapi uurimisvaldkonnad on [[matemaatika]] õppimine ja õpetamine, [[digitehnoloogia]] kasutamine matemaatikaõppes ning dünaamilise geomeetria programmi [[GeoGebra]] rakendamine. Ta on uurinud eelkõige [[funktsioon (matemaatika)|funktsioonide]], sealhulgas [[lineaarfunktsioon]]i ja [[ruutfunktsioon]]i õpetamist.<ref name="etis" /> Tema doktoritöö käsitleb GeoGebra kasutamise mõju põhikooliõpilaste funktsioonialaste teadmiste kujunemisele. Uurimuses käsitleti funktsioonide erinevate esitusviiside, sealhulgas [[võrrand]]i, [[tabel]]i ja [[graafik]]u vaheliste seoste mõistmist. GeoGebra kasutamine koos tavapärase õpetamisega suurendas õpilaste huvi matemaatika õppimise vastu ning toetas funktsiooni võrrandi ja graafiku vaheliste seoste mõistmist.<ref name="doktor" /><ref name="turu" /> == Valitud publikatsioonid == * Pihlap, Sirje. „The Impact of Computer Use on Learning of Quadratic Functions”. ''International Journal for Technology in Mathematics Education'', 2017. * Pihlap, Sirje; Veermans, Koen; Hannula-Sormunen, Minna. „The Impact of the Use of the GeoGebra Dynamic Geometry Program on Students' Understanding of the Concept of Linear Functions”. ''International Journal for Technology in Mathematics Education'', 2023, 30 (4), lk 247–256.<ref>{{netiviide |url=https://research.utu.fi/converis/portal/detail/Publication/380528727?lang=fi_FI |pealkiri=The Impact of the Use of the GeoGebra Dynamic Geometry Program on Students' Understanding of the Concept of Linear Functions |väljaanne=Turu Ülikool |keel=inglise |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> * Pihlap, Sirje; Kuresson, Aire; Kraav, Tiina; Jukk, Hannes; Orav-Puurand, Kerli. „Exploring Mathematics with GeoGebra”. ''International Journal for Technology in Mathematics Education'', 2024, 31 (2), lk 89–95.<ref>{{netiviide |url=https://www.etis.ee/portal/publications/display/836654d9-b623-485b-809f-3a986b2c697a |pealkiri=Exploring Mathematics with GeoGebra |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> * Pihlap, Sirje. ''The impacts of the GeoGebra dynamic geometry program on the learning of functions in lower secondary school''. [[Turu Ülikool]], 2025.<ref>{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/0c3a33bb-0c7e-4bd7-9fee-933c3fbde019 |pealkiri=The impacts of the GeoGebra dynamic geometry program on the learning of functions in lower secondary school |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2025 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Tunnustus == * 2010 – [[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] matemaatikaõpetuse arendamise, matemaatika ainekava töörühma juhtimise ja programmi „Tiigrimatemaatika” eestvedamise eest.<ref name="rago" /> * 2021 – [[e-kursus]]e kvaliteedimärk koos Tiina Kraaviga koostatud kursuse „Arvutid koolimatemaatikas” eest.<ref>{{netiviide |url=https://haka.ee/e-kursuse-kvaliteedimark/e-kursuse-kvaliteedimargi-saajad/ |pealkiri=E-kursuse kvaliteedimärgi saajad |väljaanne=Haridus- ja Noorteameti kvaliteediagentuur |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Eesti matemaatikaõpetajad]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Turu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] tvked43ef2nwf5okdu00mfik2in9elm 0 718464 7190216 2026-07-10T10:48:50Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Zugdidi rajoon]] pealkirja [[Zugdidi omavalitsus]] alla 7190216 wikitext text/x-wiki #suuna [[Zugdidi omavalitsus]] 1fnxd10c5b09e18l1sv6w04dbq021h7 0 718465 7190218 2026-07-10T10:54:27Z Andreas003 7485 Ümbersuunamine lehele [[Enguri]] 7190218 wikitext text/x-wiki #suuna [[Enguri]] nyh2siwux9sx4wtnd1u4jyfvohaeuz7 0 718466 7190222 2026-07-10T11:11:57Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Sirje Pihlap]] 7190222 wikitext text/x-wiki #suuna[[Sirje Pihlap]] qwvmr3wvtqfoe0r9t3jozjje534k6eh 0 718467 7190223 2026-07-10T11:18:57Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Jaan Kopliste]] 7190223 wikitext text/x-wiki #suuna[[Jaan Kopliste]] 2seclyynbgldmquea48xega1u4f44j0 0 718468 7190224 2026-07-10T11:20:30Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Marie Kopliste]] 7190224 wikitext text/x-wiki #suuna[[Marie Kopliste]] tpe12ipv58tpgjd97x8umyjtuvnj32a 0 718469 7190225 2026-07-10T11:20:52Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Marie Kopliste]] 7190225 wikitext text/x-wiki #suuna[[Marie Kopliste]] tpe12ipv58tpgjd97x8umyjtuvnj32a